Justiitsministeerium
[email protected] Meie 17.02.2021 nr 17-7/19-0356/5424-6
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu
Austatud minister Maris Lauri
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saadab kooskõlastamiseks ehitusseadustiku ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu koos lisadega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisa 1 – Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu;
Lisa 2 – Eelnõu seletuskiri;
Lisa 3 – Eelnõu seletuskirja Lisa 1, VV määruse eelnõu;
Lisa 4 – Eelnõu seletuskirja Lisa 2, VV määruse eelnõu seletuskiri;
Lisa 5 – Eelnõu seletuskirja Lisa 3, Majandus- ja taristuministri määruste kavandid;
Lisa 6 – Eelnõu seletuskirja Lisa 4, Kooskõlastustabel.
Regina Rass
625 6479
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Seletuskirja Lisa 4
Kooskõlastustabel
Kommentaar (esitaja), sh algne säte eelnõus Arvesse võtmine ja selgitus, sh
lõplik säte eelnõus
Eesti Energia AS
1. Eelnõuga sätestatakse uus regulatsioon, millega Mittearvestatud
võimaldatakse riigil endal teostada merre ehitamise Eesti-Läti on kinnitanud ühise
hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi sh meretuulepargi eelarenduse
meretuulepargi arendamiseks ning esitada need alad vastastikkuse mõistmise
avalikule konkursile, mis riigile võimaluse memorandumi. Sellega kavatseb
maksimeerida hoonestusloa andmisel saadav tulu. riik ise kaasa aidata
Juhime tähelepanu, et selline eeldus ei ole senist taastuvenergia arendamisele. Riik
rahvusvahelist turupraktikat arvestades teeb meretuulepargi arendamiseks
põhjendatud. Euroopas on meretuuleparkide riigi eeltöö kuni hoonestusloa
poolse eelarenduse ja oksjonile viimise mudelit saamiseni, hoonestusload
kasutatud (näiteks Hollandis, Saksamaal, pannakse avalikule
Suurbritannias, Taanis), kuid seda on alati tehtud koos enampakkumisele või
taastuvenergia vähempakkumisega. See tähendab, et valikpakkumisele. Riik ei kavatse
pakkumise objektis on taastuvenergia toodangule ise hakata tegelema
makstav subsiidium, mitte arendajate poolt riigile meretuulepargi arendamisega ja
makstav tasu mereala hoonestusõiguse eest. Kusjuures seega ei ole tegemist huvide
riigid on taoliste merealade eelarenduste teostamiseks konfliktiga. Hoonestustasudele
pidanud eelnevalt tegema märkimisväärseid riigi poolt enampakkumisele või
investeeringuid (KMH, ausuuringud, loamenetlused, valikpakkumisele pandud
projekteerimised) ning on lisaks kandnud hoonestusload mõju ei avalda,
võrguühenduse rajamise kulu. Nimetatud oksjonite sest hoonestustasu on kõikidele
tulemusel on üksikutel juhtudel parimad pakkumised hoonestusloa omanikele sarnased.
olnud nn 0-subsiidiumiga st. arendaja ei küsi Seletuskiri on täpsustatud, riik ei
taastuvenergia tootmise eest riigilt toetust. Samas on hakka ise osalema enda poolt
juba täna Eestis kehtivad hoonestustasud 4-12 korda pakkumisele pandud hoonestusloa
kõrgemad võrreldes näiteks Poola ja Lätiga. enam või valikpakkumisel.
Eelnõu kohaselt täiendatakse seadust regulatsiooniga,
mis võimaldab riigil endal teostada merre ehitamise
hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi,
vesiviljeluse jm arendamiseks ja esitada need alad
avalikule konkursile. Eelnõu koostajad on selgitanud, et
riigi huvi ei ole piirata nõudeid või võimalusi
ettevõtjatele, kuid riigil peab olema iseotsustamise
võimalus konkreetsete alade ja majandustegevuste osas.
Eelnõu kohaselt riiki esindav asutus hakkab esitama
merealadele meretuuleparkide hoonestusloa taotlusi.
Seletuskirja kohaselt võiks selleks asutuseks olla ka
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium.
Eelnõusse on sisse kirjutatud huvide konflikt, sest
1
energiaturgude valdkondi juhtiva ja reguleeriva asutuse
ülesandeks ei peaks olema meretuuleparkide
arendamine.
2. EhS § 8 ohutuse põhimõtte muutmine on Arvestatud osaliselt
ebavajalik ning on vastuolus ehitusseadustiku Seoses märkusega on eelnõust
aluspõhimõtetega 1.1. EhS § 8 teine lause nimetab kustutatud elutähtsa teenuse
õigushüved, mis kuuluvad ohutuse mõiste alla. toimepidevus ja riigiside
Eelnõuga soovitakse lisaks inimesele, varale ja toimimine. Riigi julgeolek ja
keskkonnale täiendada õigushüvede nimekirja riigi riigikaitse objektide lisamine
julgeolekuga, elutähtsa teenuse toimepidevusega, ohutuse mõiste alla on oluline
riigiside toimimisega ja riigikaitseobjektiga. riigikaitselisest seisukohast.
Muudatuse järgi ei tohi ehitis,
2.1. Leiame, et eelnõuga kavandatavad muudatused ehitamine ja ehitise kasutamine
EhS § 8 on ebavajalikud, vastuolus EhS ning ehitamisega seonduv muu
aluspõhimõtetega ja sisu poolest ebaselged. tegevus põhjustada ohtu riigi
julgeolekule ning riigikaitse
2.2. EhS reguleerib igasugust ehitamist ning ohutuse objektile. Sätte muutmise eesmärk
põhimõte peaks hõlmama neid õigushüvesid, millel on on, et püstitatavate ehitistega ei
kokkupuude suurema osa ehitustegevusega. Olukorrad, tekitataks pöördumatuid
kus ehitamine omab vahetut kokkupuudet riigi kahjustusi või häiringuid
julgeolekuga, elutähtsa teenuse toimepidevusega, riigikaitselistele ehitistele ja
riigiside toimimisega või riigikaitseobjektiga, on teistele ehitistele ning
erandlikud. Ei saa pidada mõistlikuks olukorda, kus süsteemidele, mis tagavad riigi
iga ehitaja ja ehitustöö tellija peab olema teadlik julgeolekut. Antud muudatuse
kõikidest riigi julgeolekust või elutähtsa teenuse eesmärk ei ole tekitada alus
osutamisest tulenevate riigi huvidega ja õiguslike nimetatud süsteemide mõjutamise
piirangutega. Ehitusseadustiku eesmärk ei ole teenida kriminaliseerimiseks, vaid
riigi julgeoleku huve. Riigi julgeoleku ja elutähtsa ennetada olukorda, kus oleks
teenuse toimivuse tagamine on antud kindlate võimalik püstitada ehitisi, mis
riigiasutuste (Kaitseministeerium ning Majandus- ja võivad olla julgeolekuohuks.
Kommunikatsiooniministeerium) pädevusse, kes Kui ehitis häirib riigi ülesannete
saavad oma huve esindada ehitusloa menetluse täitmist, siis on see ohuks
raames. On oluline ka märkida, et ehitise asukoht, mis riigikaitselisest seisukohast.
mõjutab enim riigikaitselisi huve ning elutähtsa Eelnevat arvesse võttes on
teenuse toimivust, määratakse planeeringus, mille tõttu eesmärgipärane tagada riigile
ei ole eesmärgipärane sätestada EhS-s riigile võimalus sekkuda ehitustegevuse
ulatuslikud võimalused sekkuda ehitustegevuse korraldusse.
korraldusse riigi julgeoleku huvidest lähtuvalt.
Märgime ka, et kehtiva EhS § 8 nimetatud
õigushüvedest nähtub, et ehitis ei tohi avaldada vahetut
ohtu. Ainuüksi asjaolu, et ehitis häirib teatud määral
riigi ülesannete täitmist, ei muuda ehitist vahetult
ohtlikuks.
Arvestatud
2.3. Riigiside mõistet ei ole õigusaktides sätestatud Eelnõu uuest versioonist on
ning tegemist ei ole iseenesest mõistetava terminiga. „riigiside“ kustutatud.
Kuigi eelnõu seletuskiri viitab elektroonilise side
seadusele, kasutatakse mõistet „riigiside“ üksnes selle
seaduse 91. peatüki pealkirjana. Sellest ei järeldu,
mida riigiside tähendab ning milliste piirangutega
2
peaks sealjuures ehitusloa taotlejad täpselt arvestama.
Kuna riigiside mõiste ei ole selge, oleks selle seadmine
ehitusseadustiku üheks põhiväärtuseks ning sellest
tulenevate ehitusele piirangute seadmine vastuolus
õigusselguse põhimõttega.
2.4. EhS § 8 on nimetatud abstraktsed õigushüved.
Riigikaitseobjekt ei ole iseseisev õigushüve, vaid Mittearvestatud
teatud ehitiste liik, ega sobitu olemuselt EhS § 8 Riigikaitseobjekt võib olla maa-
sätestatud loetellu. Riigikaitseobjektid on hõlmatud ala, ehitis või seade, mille
riigi julgeoleku mõistega ega vaja iseseisvat ründamise, hõivamise,
väljatoomist. kahjustamise või hävitamisega
kaasneb oht riigi julgeolekule või
kõrgendatud oht avalikule korrale
ning ohu realiseerimine võib
takistada riigi tavapärast
toimimist, häirida riigi sõjalise
kaitse korraldamist,
sisejulgeoleku tagamist või
elutähtsa teenuse toimepidevust
või põhjustada rahvusliku
kultuuripärandi hävimist. Riigi
julgeoleku seisukohalt on oluline
lisada see mõiste eraldi EhS § 8
loetellu.
3. Uue aluse lisamine ehitusloa andmisest Mittearvestatud
keeldumiseks, ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks Eelnõust on välja jäetud oht
ja kasutusloa andmisest keeldumiseks on elutähtsa teenuse toimepidevusele
ebavajalik 2.1. Eelnõu EhS § 44 punkt 101, EhS § 46 ja riigiside toimimisele, oht riigi
lg 1 p 3 ning EhS § 55 lg 81 lisavad EhS-i uue aluse julgeolekule ja riigikaitseobjektile
(„oht varale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse jäävad eelnõusse ehitusloa
toimepidevusele, riigiside toimimisele või andmisest keeldumise alustena
riigikaitseobjektile“) ehitusloa andmisest sisse. EhS §132 lg 3 p 1 on seotud
keeldumiseks, ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks ning lõikega 2 ja see sätestab, et
kasutusloa andmisest keeldumiseks. korrakitseseaduse §-s 50
sätestatud meedet võib kohandada
3.1. Leiame, et nimetatud aluse lisamine ei ole üksnes sisenemisel ehitisse või
järgmistel põhjustel õigustatud. Kehtiv EhS ei kasuta selle osasse. Ehitusloa andmisest
mõistet „kaasnev oht“, v.a. EhS § 132 lg 3 p 1, kus keeldumisel ei ole ehitist, kuhu
mõistet „oht“ kasutatakse korrakaitseseaduse siseneda füüsiliselt, olemas.
tähenduses. On oluline märkida, et ohutuse Seletuskirjas on põhjendust
põhimõttel EhS § 8 on autonoomne tähendus täiendatud. Eelnõu koostaja
võrreldes korrakaitseseadusega (ehitusseadustiku hinnangul ei teki antud aluse
seletuskiri, lk 17). Seega tuuakse EhS sisse täiendav sissetoomine õiguslikku
ehitusloa keeldumise alus, millel puudub rakendus- ja ebaselgust ja on objektiivselt
kohtupraktika. Eelnõu seletuskirjas puudub piisav põhjendatud.
põhjendus, miks on nimetatud aluse loomine vajalik.
Kuna nimetatud aluse sissetoomine tekitab õiguslikku
ebaselgust ega ole objektiivselt põhjendatud, palume
3
jätta EhS nimetatud muudatus eelnõust välja.
Seletuskirjas viidatakse, et erinevalt keskkonnamõjust
ei ole mõju julgeolekule võimalik leevendada. Selline
järeldus ei ole õiguslikult põhjendatud.
Ehitusseadustiku seisukohast ei oma julgeolek
prioriteeti teiste õigushüvede ees ning julgeoleku huve
tuleb alati kaaluda muude huvide suhtes, sh
ettevõtlusvabaduse suhtes.
3.2. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine on äärmuslik Selgitame
meede, kuna ehitusloa andmise hetkeks on eeldatavalt Nõustume, et ehitusloa kehtetuks
läbitud ehitusloa andmise menetlus, sh on ehitusluba tunnistamine on äärmuslik meede,
kooskõlastatud asjaomaste asutustega. Ehitusloa kuid kui ehitusloa andmise
andmisel tekib taotlejal õiguslik ootus ehitusloa menetluses on teadlikult esitatud
kehtivuse suhtes. Kehtiv EhS näeb ette kohustuslikus valeandmeid või kui menetleja ei
korras ehitusloa kehtetuks tunnistamise ehitisprojekti ole täitnud kooskõlastuskohustust
olulise muutmise või kui ehitusloa taotlemisel on ja selgub, et ehitamisega kaasneb
esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid oluliselt oht riigi julgeolekule või
ehitusloa andmise otsustamist. Eeldatavalt on seega riigikaitseobjektile, siis peab riigil
võimalik mõju „varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, olema võimalus ehitusluba
elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside kehtetuks tunnistada. Kui asjaolud
toimimisele või riigikaitseobjektile“ tuvastatud ilmnevad ehitusloa taotlejast
ehitusloa andmise menetluses. Olukorras, kus sõltumata, siis on taotlejal õigus
nimetatud asjaolud on ilmnenud ehitusloa taotlejast lähtuval riigivastutuse seadusest
sõltumatult, ei ole proportsionaalne näha ette nõuda kõiki tema kahjude
kohustuslikus korras ehitusloa kehtetuks tunnistamise. korvamist.
Ükski nimetatud asjaoludest ei ole absoluutne väärtus,
vaid ehitusloa kehtetuks tunnistamisel tuleb hinnata ka
ehitusloa omaniku huve ehitusloa kehtima jäämise
suhtes.
3.3. Eelnõu seletuskirjas on muudatuse erinevust Arvestatud
põhjendatud nii, et „julgeoleku ohu puhul ei piisa Seletuskirja täiendatud
üksnes mõjude leevendamisest, vaid peab olema
võimalik kasutusele võtta meetmed, mis julgeoleku ohu
kõrvaldavad, kui see ei ole võimalik, keeldutakse
ehitusloa andmisest.“ Palume eelnõu koostajatel
seletuskirjas täpsustada ja selgitada, kes ja mille alusel
otsustab, kas leevendusmeetmed on sellised, mis
julgeolekuohu kõrvaldavad? Nt tuuleparkidel võib olla
või on mõju radarisüsteemidele. Kui uuringute põhjal
selgub, et mõju on siiski süsteemile tervikuna
väheoluline, kas see tähendab siiski julgeolekuohtu?
4. EhS § 44 p 13 muudatus on ebavajalik 3.1. Arvestatud
Eelnõuga muudetakse EhS paragrahvi 44 ja Eelnõu uue versiooni sõnastusest
täiendatakse seda punktiga 13 nii, et pädev asutus on kustutatud sõnad „või selle
keeldub ehitusloa andmisest, kui samale asukohale või vahetusse lähedusse“.
selle vahetusse lähedusse on antud või menetletakse Seletuskirja täiendatud.
4
ehitusluba, mis annab õiguse ehitada olemuselt sarnast
ehitist või objekti, kui nende lubade koos
realiseerimine ei ole võimalik. Kui samale asukohale
esitatakse oma olemuselt sarnane ehitusloa taotlus, siis
enne uue loa andmist tuleb eelmine luba kehtetuks
tunnistada. Palume selgitada ja täiendada vastavalt
eelnõu seletuskirja, mida tähendab olemuselt sarnane
ehitusloa taotlus. Kas see on ühel territooriumil ühe
tööstusobjekti eriosade ehitamine või täpselt samasse
kohta sama sisuga loataotluse esitamine? Näiteks on
üsna tavapärane, et tööstusobjektide laiendamise puhul
väljastatakse samaaegselt samale alale olemuselt
sarnaseid ehituslube. See on vajalik selleks, et osade
kaupa kasutusloa andmine on eriosa töövõtjale ja ka
omanikule töö lõppenuks tunnistamiseks vajalik ja
kuna tööstusobjektide ehitus kestab mitu aastat, siis ei
ole mõistlik oodata ehitise eriosa vastuvõtmisega
kasutusloa andmiseni.
5. EhS § 1131 rikub võrdse kohtlemise printsiipi Mittearvestatud
4.1. Eelnõuga lisatakse EhS § 1131 lg 7 – „Riik võib Eelnõu § 1131 lg 7 sõnastus on
taotleda hoonestusluba eesmärgiga koormata avaliku eelnõu uues versioonis § 1132.
veekogu ehitisega ja selle teenindamiseks vajalike
rajatistega“. Palume selgitada, kuidas tagatakse teiste Eesti-Läti on kinnitanud ühise
arendajate võrdne kohtlemine võrreldes riigiga. Kas meretuulepargi eelarenduse
eelnõu kohaselt on tagatud, et arendataval tuulepargi vastastikkuse mõistmise
alal on keskkonnamõju hindamine tehtud sellise memorandumi. Sellega kavatseb
täpsusega, mis on piisav ka tuulepargi ehitamiseks riik ise kaasa aidata
(näiteks ehitusloa keskkonnamõju hindamine on väga taastuvenergia arendamisele. Riik
detailse täpsusastmega) ja kuidas tagatakse teeb meretuulepargi arendamiseks
investeeringu mõistlik maksumus, tuulikute arv, eeltöö kuni hoonestusloa
lubatud tehnilised parameetrid, tuulikute asukohad saamiseni, hoonestusload
jms, mida on vaja teada nt ehitusloa andmiseks? pannakse avalikule
Eelnõust tuleneb, et hoonestusloa andmisel määrab enampakkumisele või
riik, et ehitusega tuleb alustada 3 aasta jooksul valikpakkumisele. Riik ei kavatse
hoonestusloa andmisest, samal ajal tuleb ehitusloa ise hakata tegelema
andmisel kaaluda keskkonnamõjude hindamist. Juhul, meretuulepargi arendamisega ja
kui ehitusloa menetluses keskkonnamõjude hindamine seega ei ole tegemist huvide
algatatakse, võib vastav menetlus ja uuringud kesta konfliktiga. Hoonestustasudele
kauem kui 3 aastat ja hoonestusluba võidakse riigi poolt enampakkumisele või
tunnistada kehtetuks. Ehitusloa saamise eelduseks on valikpakkumisele pandud
vähemalt ka tuulepargi eelprojekt, mis omakorda hoonestusload mõju ei avalda,
tähendab vastavaid ehitustehnilisi uuringuid, mis sest hoonestustasu on kõikidele
erinevad oluliselt keskkonnauuringutest nii olemuselt hoonestusloa omanikele sarnased.
kui ka maksumuselt. Kuna ainult hoonestusluba ei taga Kuna hoonestusload pannakse
ehitamisõigust, siis peaks enampakkumisele panema avalikule enampakkumisele või
hoonestusloa koos väljaarendatud eelprojektiga, sest valikpakkumisele, siis ei ole
ainult siis on võimalik alustada koheselt ehitusloa võrdse kohtlemise printsiipi
taotlemisega. rikutud.
5
6. Kinnituse nõudmine ehitise rahastamiseks Osaliselt arvestatud
vajalike finantseerimisallikate ja Eelnõu uues versioonis § 1133 lg 2
kaasfinantseerijate kohta hoonestusloa taotlemise p 9.
etapis on ebaproportsionaalne 5.1. Eelnõu § 113(2) Hoonestusloa taotleja märgib kas
lg 2 p 9 kohaselt peab hoonestusloa taotleja esitama plaanitav rahastamine saab olema
juba hoonestusloa taotlemisel teabe finantsallikate hoonestusloa taotleja
osas, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa omavahenditest, laenu toel või
objektiks oleva ehituse valmimine ja hilisem investori kaasamisel. Investori
kasutamine. Tuleb märkida kas rahastamine toimub kaasamisel esitab andmed ka
hoonestusloa taotleja omavahenditest, laenu toel või investori kohta. Kui andmed
investori kaasamisel. Laenu võtmisel tuleb esitada finantseerimisallikate osas
andmed laenu andja kohta. Investori kaasamisel tuleb hoonestusloa taotlemise
esitada ka andmed investori kohta. menetluse ajal muutuvad või
täienevad, esitab hoonestusloa
6.1. Palume selgitada, miks riik küsib nii varajases taotleja need uuesti pädevale
staadiumis, kui hoonestusloa taotluse esitamine, asutusele. Olemasoleva teabe
tõendeid finantseerimise võime, mida ei saa küsimise eesmärgiks menetluse
objektiivselt ega võrreldavalt hinnata, kohta. alguses on, et ettevõttel ei tekiks
Arendajad ei sõlmi laenulepinguid enne konkreetse põhjendamatu ootus hoonestusloa
ehituse õiguse saamist. Tuleb arvestada, et saamiseks, kui riigil on ettevõtte
hoonestusloa menetlus võib võtta aastaid (näiteks on omanike või finantseerimisallikate
mõni hoonestusloamenetlus kestnud enam kui 10 osas kahtlusi. Samuti aitab see ära
aastat), siis ei ole hoonestusloa taotlemise etapis hoida hoonestusloa taotleja poolt
selline nõue põhjendatud. Lisaks plaanitakse käesoleva ebavajalike kulude tegemise, kui
eelnõuga sätestada, et riigi julgeoleku vaatest olulisi riigil on ettevõtte omanike või
tegureid võib ka hiljem hinnata ja võimalus arendus finantseerimisallikate osas
keelata (nt ehitus- või kasutusluba mitte väljastada). kahtlusi.
Kinnitust ehitise rahastamiseks vajalike Muudatus on tehtud sõnastuses.
finantseerimisallikate ja kaasfinantseerijate kohta saab Sõna „kinnitus“ on eelnõu uues
küsida enne ehitusloa väljastamist. versioonis muudetud sõnaks
„teave“. Sellega tagatakse, et
hoonestusloa taotlejal ei pea
olema kinnitust rahastamise
kohta, vaid esitatakse teave
planeeritava rahastamise kohta.
6.2. Teeme ettepaneku sõnastada EhS § 113(2) lg 2 p 9 Arvestatud osaliselt
järgmiselt: „9) kinnitus ehitise rahastamiseks vajalike Sõnastust muudetud. Eelnõu uus
versioon § 1133 lg 2 p 9 „teave
finantsallikate osas, millega
6
finantseerimisallikate ja kaasfinantseerijate kohta plaanitakse rahastada
juhul, kui taotlejal on asjakohane informatsioon;“. hoonestusloa objektiks oleva
ehitise valmimine ja hilisem
kasutamine;“.
7. EhS § 113(2) lg 3 on sisutühi ja ebavajalik Arvestatud
6.1. Eelnõu EhS § 113(2) lg 3 kohaselt kui seaduses on Seoses märkusega on nimetatud
hoonestusloa omaja suhtes kehtestatud lisanõuded, säte eelnõu uuest versioonist välja
tuleb taotlusele lisada nimetatud nõuetele vastavust jäetud.
tõendavad dokumendid. Samasisuline säte sisaldub
hetkel veeseaduse § 218 lõikes 3 ning lisanõuded
hoonestusloa taotleja suhtes on kehtestatud
elektrituruseaduse § 92(2), mis tunnistatakse eelnõuga
kehtetuks. Seega ei jää väljaspool ehitusseadustikku
täiendavaid nõudeid hoonestusloa taotlejale. Kuna
selliseid nõudeid tegelikult pole, ei teeni käesolev säte
sisulist eesmärki ja tuleb eelnõust eemaldada.
8. EhS § 113(3) lg 2 tuleb täiendada otsuse tegemise Arvestatud osaliselt
tähtajaga Eelnõu uues versioonis sõnastust
muudetud, kuid mitte täpselt
8.1. Eelnõu kohaselt lisatakse EhS § 113(3) lg 2, ettepanekus väljatoodule. Eelnõu
millele vastavalt pädev asutus teeb hoonestusloa uues versioonis § 1134 lg 2 on
menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse sõnastatud järgmiselt: „(2)Pädev
pärast asjaomaselt asutustelt arvamuse saamist. asutus teeb hoonestusloa
menetluse algatamise või sellest
8.2. Teeme ettepaneku sõnastada EhS § 113(3) lg 2 keeldumise otsuse käesoleva
järgmiselt: seaduse § 1137 lõikes 3, § 1139
lõikes 3, § 11310 lõikes 12 või §
„(2) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse 11311 lõikes 4 sätestatud tähtajaks.
algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast Põhjendatud juhul on pädeval
asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist 90 päeva asutusel õigus tähtaega
jooksul.“. pikendada.“
8.3. Kuna tänaseks päevaks on mõne hoonestusloa
menetlus kestnud enam kui 10 aastat, siis tuleb
seadusega sätestada pädevale asutusele tähtaeg
hoonestusloa algatamise või algatamata jätmise otsuse
tegemiseks. Eelnõule lisatud VV määruse „Riigi poolt
hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja nõuded
hoonestusloa enampakkumisel võõrandamiseks“
eelnõu § 2 lg 6 järgi tehakse hoonestusloa menetluse
algatamise otsus 30 päevaga. Jääb arusaamatuks, miks
teiste isikute puhul ei soovita menetlusele tähtaega
määrata. Haldusorganil ei ole kohustust tegevusluba
anda, aga tal on kohustus haldusmenetlus seaduse
nõuetele vastavalt lõpule viia ja isikut tema taotluse
suhtes vastu võetud otsustusest kirjalikult teavitada.
Ka hea halduse põhimõte kohustab andma isikule
mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja
menetluse käigust.
7
9. EhS § 113(3) lg 5 ning EhS § 113(3) lg 6 p 2 Arvestatud osaliselt:
annavad haldusorganitele piiramatu õiguse Eelnõu uues versioonis § 1135 lg 4
lisateabe nõudmiseks ja hoonestusloa menetluse p 2 on sõnastatud järgmiselt:
algatamisest keeldumiseks „2) hoonestusloa taotleja ei ole
Eelnõu EhS § 113(3) lg 5 võimaldab pädeval asutusel esitanud määratud tähtpäevaks
küsida taotlejalt täiendavaid dokumente ja infot ning pädeva asutuse poolt otsuse
sama paragrahvi lg 6 p 2 võimaldab teha ettepaneku tegemiseks nõutud vajalikke
hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks, täiendavaid dokumente ja
kui taotleja ei ole esitanud selliseid dokumente või lisateavet ja hoonestusloa taotleja
infot määratud tähtpäevaks. Juhime tähelepanu, et ei ole taotlenud antud teabe
enne hoonestusloa menetluse algatamist ja esitamise tähtaja pikendamist;“.
keskkonnamõju hindamise algatamist ei ole taotlejal Lõikele 2, mis sätestab, et „(2)
suure tõenäosusega üksikasjalikke andmeid ala ega asjaomane asutus hindab arvamuse
mõju kohta riigikaitsele või muudele riiklikele avaldamisel hoonestusloa
huvidele. Hoonestusloa menetluse eesmärgi üheks taotlejaga seotud võimalikke ohte
eesmärgiks on välja selgitada, kas ja millistel riigi varale, keskkonnale,
tingimustel on hoonestusluba võimalik anda. Tuleb julgeolekule, riigikaitseobjektile
arvestada, et ainuüksi hoonestusloa menetluse või riigi majandusele.“, viitamine
algatamine ei loo taotlejale subjektiivset õigust ala ei ole vajalik, sest asjaomane
kasutamiseks ning niivõrd ulatuslikke piirangute asutus küsib enne oma hinnangu
seadmine hoonestusloa taotlemisel muudab andmist vajadusel täiendavat
hoonestusloa taotlemise menetlemise põhjendamatult teavet taotlejalt.
keeruliseks. Sellest tulenevalt ei ole EhS § 113(3) lg 5 Lõige 4 punkt 2 sätestab olukorra,
ja lg 6 p 2 kooskõlas hoonestusloa põhimõtetega ning kus pädevale asutusele ei esitata
loovad haldusorganile liigselt ulatusliku õigusliku nõutud dokumente või lisateavet.
aluse taotlejalt info nõudmisel ja hoonestusloa
andmisest keeldumisel.
Teeme ettepaneku muuta EhS § 113(3) lg 6 p 2
järgmiselt: „2) hoonestusloa taotleja ei ole esitanud
määratud tähtpäevaks käesoleva paragrahvi lõike 4
alusel nõutud dokumente või lisateavet ja ei ole
taotlenud määratud tähtaja pikendamist;“.
Eesmärk on vältida sõnaselgelt olukorda, kus
ettevõtjale määratakse täiendavate andmete
esitamiseks liialt lühike tähtaeg ja ettevõtjal ei ole
korrektset alust tähtaja pikendamiseks.
10. EhS § 113(3) lg 6 p 1 ja EhS § 113(8) lg 2 loovad Arvestatud osaliselt
haldusorganite omavoli võimaldavad alused Eelnõu uuest versioonist on
hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks kustutatud elutähtsa teenuse
ja hoonestusloa andmisest keeldumiseks 9.1. Eelnõu toimepidevus ja riigiside
EhS § 113(3) lg 6 p 1 ja EhS § 113(8) lg 2 annavad toimimine.
asjaomasele asutusele õiguse teha ettepaneku
hoonestusloa algatamisest keeldumiseks või keelduda Seni kuni ei ole riigikaitseobjekti
hoonestusloa andmisest, kui hoonestusloa taotleja või mõistet täpsustanud ja vajalike
temaga seotud isik võib kahjustada riigi vara, täiendusi tehtud, peaksid kõik
keskkonda, julgeolekut, elutähtsa teenuse need terminid selguse huvides
toimepidevust, riigiside toimimist, riigikaitseobjekti sees olema. Riigikaitseseaduses
või majandust. Haldusakti andmisel peaks haldusorgan on sätestatud riigikaitseobjekt kui
lähtuma sellest, milline on antava haldusakti mõju maa-ala, SIM´i ja KAM´i
puudutatud isikutele ja õigushüvedele, mitte taotleja koostöös valmistatakse ette
8
isikust. Samuti kasutab säte sõnastust „võib seaduse muudatuse eelnõud, mille
kahjustada“, millest tulenevalt piisaks hoonestusloa käigus riigikaitseobjektide
andmisel keeldumiseks ka üksnes kahtlusest, et selline nimekiri täpsustub. Tegemist ei
olukord võib aset leida. Taoline hoonestusloa taotleja ole riigi omavoliga, vaid
õiguste ja konkurentsi piiramise alus ei saa olla üksnes põhjendatud juhul hoonestusloa
oletuslik, vaid olema objektiivselt tõendatud. Sellest menetluse algatamisest ja
tulenevalt tuleb nimetatud sätted eelnõust eemaldada. hoonestusloa andmisest
keeldumisega. Kooskõlastamisel
lähtutakse ka taotleja isikust või
temaga seotud isikutest, täpsem
selgitus seletuskirjas.
11. EhS § 1133 lg 6 p 3 loob ebaproportsionaalse Arvestatud osaliselt
aluse hoonestusloa menetluse algatamisest
keeldumiseks 10.1. Eelnõu EhS § 113(3) lg 6 p 3 Eelnõu uue versiooni §1135 lg 4 p
annab asjaomasele asutusele õiguse teha ettepaneku 3 sõnastust on muudetud
hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks, järgmiselt: „3) esitatud andmed
kui hoonestusloa taotleja esitatud andmed või või dokumendid on ebaõiged ja
dokumendid on ebaõiged. Juhul, kui hoonestusloa pädeva asutuse nõudmise peale ei
taotleja on eksinud mõne dokumendi koostamisel, ole 30 päeva jooksul puuduseid
peab haldusorgan nägema ette võimaluse puudused kõrvaldatud.“.
kõrvaldada. Sellises olukorras menetluse algatamata Sõnastuse muudatus tagab
jätmise otsuse tegemine on ebaproportsionaalne. Nagu ettevõtjale võimaluse puuduste
viitasime eespool, ei ole hoonestusloa taotluse kõrvaldamiseks.
esitamisel hoonestusloa taotlejal tõenäoliselt
ulatuslikku informatsiooni taotletava ala kohta
12. EhS § 113(3) lg 7 ja EhS § 113(3) lg 4 loovad Mittearvestatud
ebaselge aluse hoonestusloa menetluse algatamise Selle sätte kohaselt hinnatakse
välistamiseks taotlejat ja temaga seotud isikuid.
EhS § 113(3) lg 7 kohaselt sisalduvad sama paragrahvi Oluline on tagada, et riik omaks
lõikes 4 hoonestusloa menetluse algatamist välistavad ülevaadet ja teadmist, kes on need
asjaolud. Eelnõu EhS § 113(3) lg 4 ei sätesta täpselt isikud (ettevõtte omanikud ja
hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid tegelikud kasusaajad), kes
asjaolusid, vaid näeb ette, et asjaomane asutus hindab soovivad avalikku veekogu
arvamuse avaldamisel hoonestusloa taotlejaga seotud koormata kaldaga püsivalt
võimalikke ohte riigi varale, keskkonnale, ühendamata ehitisega ning kas
julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, ehitis on seotud või võib mõjutada
riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või elutähtsa teenuse osutamist,
majandusele. Seega ei selgu eelnõust, kas hoonestusloa riigisidet või riigikaitseobjekti.
menetluse algatamist välistab oht või üksnes ohu
võimalikkus eelnimetatud hüvedele ja objektidele.
Eelnõus pole täpselt käsitletud „ohu“ mõistet, mille Eelnõu uues versioonis § 1135 lg
tõttu ei saa EhS § 113(3) lg 4 nimetatud loetelu pidada 2.
õiguspäraseks, kuna sellest ei selgu haldusorgani Julgeolekuoht on määratlemata
kaalutlusõiguse ulatus. Hoonestusloa menetlemise õiguse mõiste, mida tuleb
käigus on võimalik sisuliselt hinnata, kas esitatud igakordselt eraldi hinnata ja
9
taotlus kujutab ohtu või mitte. EhS § 113(3) lg 7 ja kaaluda. Oht julgeolekule võib
EhS § 113(3) lg 4 tuleb seega eelnõust eemaldada. väljenduda väga erinevates
asjaoludes, sest võib tuleneda
erinevatest tegevustest. Ohu
hindamisel tulebki arvestada
tegevuse olemust, riskide
realiseerumise tõenäosust ja
tagajärgede mõjuulatust. Sellest
tulenevalt on vajalik vastavat
pädevust omavatel isikutel
igakordselt võimalikke ohte
hinnata ja olemasolevat teavet
kaaluda. Alles siis on võimalik
anda hinnang ohu olemasolu või
puudumis osas.
Riigikohtu 01.10.2018 lahendis nr
3-17-1026 on Riigikohus toonud
välja, et julgeolekuasutuste
seaduse §-st 6 tulenevalt on riigi
julgeoleku ohu hindamine KAPO
pädevuses. Määratlemata
õigusmõistete sisustamise õigus ja
kohustus lasub menetluse eest
vastutaval haldusorganil. Kas ja
milliseid täiendavaid tõendeid
haldusorgan selleks kogub, on
uurimispõhimõtte (HMS § 6) järgi
tema otsustada. Vastutus
menetlustulemuse õiguspärasuse
eest jääb igal
juhul haldusorganile.
Määratlemata õigusmõistete
sisustamine on kohtulikult
kontrollitav.
13. EhS § 113(3) lg 10 loob riigile piiramatu õiguse Mittearvestatud
välistada hoonestuslubade andmise 12.1. Eelnõu Ettepaneku esitajaga on suheldud
EhS § 113(3) lg 10 kohaselt riigi esitatud hoonestusloa ning nende muudatuste eesmärke
taotluses nimetatud ala kohta ei saa esitada selgitatud. Riigi poolt
konkureerivat taotlust. Nimetatud säte annab riigile hoonestusloa menetluse osas
piiramatu õiguse meretuulepargi alasid kinni panna. suurema õigusselguse
saavutamiseks on kustutatud
eelnõus § 1131 lõige 7 ja lisatud
uus § 1132. Riik ei pretendeeri
hoonestusloa menetluse alustamist
kõikidele merealaplaneeringus
ettenähtud meretuulepargialadele.
Samas riigil kui riigivara valitsejal
õigus taastuvenergia eesmärkide
10
täitmiseks teha tegevusi, mis
aitavad neid eesmärke täita. Riik
ei pretendeerid meretuuleparkide
arendajaks, vaid teeb
hoonestusloa menetlusega
seonduvad tegevused ja paneb
hoonestusload avalikule enam-
või valikpakkumisele. Riigi
eesmärk ei ole meretuulepargi
aladeks ettenähtud alasid kinni
pidada.
14. EhS § 113(4) lg 2 punkt 6 on sisutühi ja Arvestatud
ebavajalik Seoses märkusega on eelnõu uuest
versioonist antud säte kustutatud.
Eelnõuga lisatakse EhS § 113(4) lg 2 punkt 6, mille
kohaselt pädev asutus hindab ühe avaliku veekogu
piiritletava ala kohta esitatud hoonestusloa taotlusi
lähtuvalt ka hoonestusloa taotleja organisatoorset
võimekust. Palume eelnõu seletuskirjas selgitada, mida
tähendab ja kuidas hinnatakse hoonestusloa taotleja
organisatoorset võimekust.
15. EhS § 113(4) lg 2 punkt 8 on sisutühi ja Mittearvestatud
ebavajalik
Eelnõu uus versioon: Hinnatakse
15.1. Eelnõuga lisatakse EhS § 113(4) lg 2 punkt 8, arendaja plaane selles
mille kohaselt pädev asutus hindab konkureerivate hoonestusloa menetluse faasis.
taotluste puhul ka ehitise püstitamise ja ehitise Riigi huvi on, et hoonestusloa
kasutamise tähtaegu. Seletuskirjas on öeldud, et saav arendaja kavandaks oma
hindamisel saab kõrgemad punktid hoonestusloa tegevustega hoogsat edasi
taotleja, kes toob oma taotluses välja eeldatavad liikumist. Loomulikult, kui seoses
tähtajad – hoonestusloast saamisest kuni ettenägematute asjaoludega tekib
majandustegevuse alustamiseni. Mereala kasutamisel ajaline viide, saab sellega
majandustegevuseks hinnatakse ka hoonestusloa hilisemates faasides arvestada.
taotleja poolt loodavaid töökohtade arvu nii
ehitustegevuse kui ka hilisemas majandustegevuse 7) merealale ehitise püstitamise ja
protsessis.“ ehitise kasutamise tähtajast;
15.2. Palume selgitada, millele tugineb seisukoht, et Merealale ehitiste püstitamise
juba hoonestusloa taotlemisel on võimalik lõpuni tähtaja osas saab aluseks võtta
hinnata projekti realiseerimise tähtaegu. Arendajal on hoonestusloa menetlusse võtmise,
keeruline hinnata, kui kaua võtavad aega keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnamõju hindamise uuringud, korduvad keskkonnajuhtimissüsteemi
avalikustamised, võimalikud kohtuvaidlused, hanked, seaduse aluseid, lisaks tugineda
elektrivõrguga liitumise protsess jms. Meie hinnangul eelnõu uue versiooni § 11317 lõige
on ehitiste püstitamisel oluline võimalikult vähene 2 punktist 3. Antud sätte lisamine
keskkonnamõju, mitte kiirus. ei tähenda, et väheneks mõju
keskkonnale, vaid eesmärk on
selgitada, missuguse võimaliku
11
tähtajaga soovitakse ehitist
püstitada ja kui pikaks ajaks
hoonestusluba soovitakse saada.
16. EhS § 113(4) lg 3 alusel kehtestatava määruse Mittearvestatud
eelnõu tekst puudulik Tegemist on määruse kavandiga.
Eelnõuga lisatakse EhS § 1134 lg 3, mille kohaselt Määruse väljatöötamise
konkureerivate hoonestuslubade taotluste hindamise menetlusprotsessis toimub
korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister täiendav kaasamine. Planeeritav
määrusega. Kuna lisatud määruse eelnõu on poolik, tegevus 2021.a I kvartalis.
siis selle valmimisel soovib Eesti Energia AS kindlasti
oma ettepanekud esitada. Praegusel juhul jääb
arusaamatuks, kuidas erinevate arendajate võimekust
võrreldakse, kuidas kontrollitakse näiteks lubatud
loodavate töökohtade arvu ja millised on tagajärjed kui
hoonestusloa taotluses lubatud tingimusi ei täideta.
17. EhS § 113(6) lg 2 p 6 on ebaselge Arvestatud
Eelnõuga lisatakse EhS § 113(6) lg 2 p 6, mille Eelnõu uue versiooni sõnastusest
kohaselt pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse on antud säte kustutatud.
algatamisest ka juhul, kui avaliku veekogu omanik ei
soovi püstitatavat ehitist. Palume sõnastada seadusesse
regulatsioon, millistel alustel avaliku veekogu omanik
võib püstitatavat ehitist mitte soovida ja kas ta peab
põhjendama keeldumist.
18. EhS § 113(7) lg 2 punkt 8 on ebaselge Arvestatud
Eelnõuga lisatakse EhS § 113(7) lg 2 punkt 8, mille Eelnõu uuest versioonist antud
kohaselt hoonestusloa andmisel määratakse säte kustutatud.
hoonestusloa ühe tingimusena hoonestusloa
lõppemisel ehitise lammutamise ja sellega seonduvate
finantsgarantiide tingimused. EhS eelnõu kohase §
113(7) lg 2 p-ga 8 sätestatavat finantsgarantii nõuet
tuleb täpsustada. Eelnõus on finantsgarantii nõudmine
jäänud selgesõnaliselt lahendamata, kuid samal ajal on
tegemist ettevõtjat koormava sättega. Näitena sätestab
JääTS § 983 hoopis selgemalt finantsgarantii
instrumendi rakendamise.
19. EhS § 113(9) vajab täpsustamist Mittearvestatud
Eelnõuga lisatakse EhS § 113(9) hoonestusloa Eelnõu ja kehtiv veeseadus
kehtivuse säte. Teeme ettepaneku muuta ehitusloa sätestab, et hoonestusloa
tähtaja pikendamise taotluse esitamise tähtaeg pikendamise taotlus tuleb esitada
samaseks analoogseks asjaõigusseaduses sätetatud vähemalt kolm kuud enne
hoonestusõiguse regulatsiooniga ja sätestada, et hoonestusloa kehtivuse lõppu.
hoonestusloa pikendamise taotlus tuleb esitada Kolm kuud on miinimum tähtaeg
vähemalt üks aasta enne hoonestusloa kehtivusaja ja ettevõtja võib seda menetlust
lõppu. Kolm kuud on ilmselgelt liiga lühike tähtaeg, alustada ka varem. Hoonestusloa
sest praktika näitab, et analoogseid lepinguid ei jõuta pikendamise taotluse menetlus
kolme kuu jooksul pikendada. sõltub väga palju sellest, mis
ehitistega on hoonestusloaga
12
kaetud ala täidetud. Kui
hoonestusloa omaja on arvamusel,
et hoonestusloa taotluse
pikendamiseks vajatakse aega
rohkem, siis tuleb taotluse esitada
selliselt, et selle menetlemine
oleks õigeaegselt võimalik.
20. Lisaks tuleb reguleerida ka olukord, mis puudutab Mittearvestatud
loa alusel püstitatud ehitiste saatust/nende Seda temaatikat reguleerib eelnõu
likvideerimist ning endise olukorra taastamist. Ehitise uues versioonis § 11319, eelmises
lammutamine on samuti loakohustuslik tegevus ja siin versioonis § 11314.
peab arvestama võimalusega, et loa andja võib
rakendada keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimise seaduse ja ehitusseadustiku
koosmõjus loa alusel püstitatud ehitiste lammutamisel
ja likvideerimisel keskkonnamõju hindamise vajaduse
läbiviimisega.
21. EhS § 113(9) lõikes 4 sätestatud üheaastane Arvestatud
hoonestusloa tähtaeg vajab täpsustamist. Eelnõu EhS § Hoonestusloa pikendamine on
113(9) lg 4 kohaselt kehtib hoonestusluba üks aasta sätestatud lõikes 2. Eelnõus on
pärast planeeringu kehtestamist, kui hoonestusloa hoonestusloa algatamisest
menetlus on algatatud ala kohta, mille suhtes on keeldumise alustes välja toodud,
algatatud ka planeering ja planeerimismenetlus ei ole missugustele objektidele on
lõppenud. Eelnõust ei selgu, kas nimetatud tähtaega võimalik hoonestusloa
saab pikendada ning kuidas rakendub üheaastane algatamisest keeldumise aluseid
tähtaeg olukordades, kus ehitiste eluiga on kauem kui mitte kohaldada. Nende hulka ei
üks aasta (nt tuuleelektrijaam). Sellest tulenevalt tuleb kuulu meretuulepargid. Eelnõu
eelnõus täpsustada, kas ja millistel alustel saab EhS § uues versioonis § 11314 lõikes 4
113(9) lg 4 nimetatud olukorras hoonestusluba muudetud „ühe aastane
pikendada. hoonestusluba“ „ajutiseks
hoonestusloaks“
22. Puudub regulatsioon juhtudeks, kui hoonestusloa Mittearvestatud
omanik ei hakka selle alusel tuuleparki rajama. Seda temaatikat on käsitletud
Analoogselt on kehtestatud elluviimise tähtajad paragrahvis 11317„Hoonestusloa
erinevatele planeeringutele (nt PlanS § 53 lg 3, § 122 kehtetuks tunnistamine“ lg 2 p 3
lg 4). Kui huvitatud isik ei ole teatud aja jooksul
alustanud hoonestusloa elluviimiseks vajalike
13
tegevustega (hoonestusloa puhul nt tegevustega
ehitusloa saamiseks), siis ei ole põhjendatud merealal
tegevuste piiramine isikutele, kes oleksid valmis
hoonestusluba ellu viima, nt tuuleparki rajama. Teeme
ettepaneku täiendada EhS § 113(9) lõikega 5 järgmises
sõnastuses: „Hoonestusluba kaotab kehtivuse, kui
hoonestusluba ei ole asutud ellu viima viie aasta
möödumisel hoonestusloa andmisest arvates. Tähtaega
on põhjendatud juhtudel võimalik arendaja taotlusel ka
pikendada kuni 5 aastat.
23. Eelnõu kohaselt muudetakse veeseaduse § 230 Selgitame
lõiget 2, lõiget 1 ei muudeta. Veeseaduse § 230 lõikes Maa korralise hindamise seaduse
1 sätestatud hoonestustasu erineb lõikes 2 sätestatud muudatuse eelnõud valmistab ette
hoonestustasust. Palume selgitada, kas seaduse Keskkonnaministeerium (KEM).
jõustumisel võib tekkida olukord, kus tuulikupargi eest MKM võttes arvesse, et eelnõu
makstav hoonestustasu on 7% tootmismaa Eesti kohaselt tõuseb tootmismaa hind
keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast ja võrreldes kehtivaga üle 4 korra ja
tuulikuparki teenindavate rajatise eest makstakse 4%. KEM on teinud ettepaneku
Palume selgitada, millistel kaalutlustel on sätestatud kehtestada hoonestustasu nii
tuulikupargi eest makstava hoonestustasu määraks 7%, kaldaga püsivalt ühendatud kui ka
kui riigivaraseaduse kohaselt on riigivara kasutamise ühendamata ehitistele 3%
tasu määraks läbivalt 5%. Palume täpsustada, millise tootmismaa Eesti keskmise
sagedusega hakatakse maa korralisi hindamisi läbi väärtuse alusel arvutatud hinnast,
viima ja kuidas see mõjutab hoonestusõiguse on teinud ettepaneku vähendada
lepinguga kokkulepitud tasu. hoonestustasu suurust 2%-le. 3%
puhul tõuseks meretuuleparkidele
hoonestustasu va 1,7 korda ja see
oleks avameres taastuvenergia
tootjatele liialt koormav.
24. Palume selgitada, millistel põhjendustel avamere Selgitame
tuuleparkide puhul määratletakse ala mitte tuulikute Juhul kui meretuulepargis
aluse hoonestusalana, vaid maksustamisele kuulub ka tuulikute vahele jääval alal ei ole
tuulikute vaheline ala. Kas on analüüsitud, millise kulu võimalik teostada muid
see toob kaasa tuulikupargi omanikule, sest nt x majandustegevusi, on selline
tuulikust koosneva pargi ala võib pindalalt küündida lähenemine põhjendatud. Kui
sadade hektariteni, mille eest makstaks kogu ulatuses 7 tuulikute vahelisel alal
% hoonestustasu. Kas on analüüsitud maksustamise võimaldatakse ka muu
proportsionaalsust võrreldes ala tegeliku kasutamisega, majandustegevusi, siis selles osas
kuna oma olemuselt jääb valdav osa sellest hakkab hoonestustasu maksma
hoonestusalast avalikkusele ligipääsetavaks ja teatud sinna lisandunud hoonestusloa
osas ka kasutatavaks. omanik.
Hoonestustasu teemaga tegeleb
KEM maa korralise hindamise
seaduse muutmise seaduse eelnõu
raames. Pärast seda võivad tulla
muudatused ka ehitusseadustikku.
14
25. Eri aegadel algatatud hoonestuslubade menetlus Arvestatud
vajab rakendussätet Eelnõu uues versioonis lisatud uus
20.1. Eelnõu seletuskirja p 9 kohaselt menetletakse säte ehitusseadustiku ja
juba algatatud hoonestuslubade menetlused lõpuni planeerimise seaduse rakendamise
nende menetluse algatamise ajal kehtinud seadusesse.
õigusaktidest lähtuvalt. Selguse huvides teeme
ettepaneku lisada seda põhimõtet väljendav säte ka
eelnõu teksti. Kuna hoonestusloa taotluse esitamise ja
hoonestusloa menetluse algatamise vahele on praktikas
jäänud mitmeid aastaid (nt Eesti Energia AS Liivi lahe
tuuleelektrijaamade hoonestusloa taotlused esitati
aastal 2010 ning menetlus algatati alles 2019. aasta
lõpus), on oluline, et taotlejatele ei rakenduks uusi
nõudeid juba pärast taotluse esitamist, millega ta ei
saanud hoonestusloa koostamisel arvestada. Sellest
20.2. Kuna eelnõu punktidega 1-5 nähakse ette uued
alused ehitusloa ja kasutusloa andmisest keeldumiseks,
muudetakse olemuselt ka ehitusloa ja kasutusloa
menetlust, kuna ehitusloa ja kasutusloa taotlejatel tekib
kohustus koguda vajadusel andmeid ehitise mõju kohta
riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele,
riigiside toimimisele ja riigikaitseobjektile. Selle
kohustusega kaasneb taotlejate jaoks täiendav rahaline
ja ajaline kulu, millega ei pidanud arvestama enne
eelnõu jõustumist. Sellest tulenevalt tuleb lisaks
hoonestusloa taotlejatele ette näha mõistlik
üleminekuaeg kohustustega tutvumiseks ka ehitusloa
ja kasutusloa taotlejatele. Eeltoodud põhjustel teeme
ettepaneku täiendada eelnõud rakendussätte §-ga 5
järgmises sõnastuses:
tulenevalt peaks hoonestusloa taotlused menetlema
lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide
kohaselt. Sama põhimõtet hoonestuslubade suhtes on
rakendatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse
rakendamise seaduse § 25 lõikes 1.
„Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud
hoonestusloa, ehitusloa ja kasutusloa taotlused
menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud
õigusaktide kohaselt.“
Elering
1. Arusaadavuse ja parema jälgitavuse huvides palume Arvestatud
viia koostatud eelnõud ja nende seletuskirjad omavahel
kooskõlla.
2. Vältimaks tulevikus segadust EhSi § 113¹ lg 1 ja § Arvestatud
113¹ lg 7 kohaldamisel peaks EhSi pinnalt olema
õigusselge, millisel juhul on riik hoonestusloa Eelnõu uude versiooni on lisatud
taotlejaks. Hetkel on viidatud sätete tegevuse eesmärk uus paragrahv (1132). Eelnõu §
sama, kuid nende rakendamise kohustuslikkus erinev. 1131 lg 1, kus öeldakse, et riik ei
15
§ 113(1) lg 1 Hoonestusluba on tähtajaline õigus pea avaliku veekogu ehitisega
koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga koormamiseks hoonestusluba
püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt omama, kehtib nende ehitiste
ühendatud kaldaga. Riik ei pea avaliku veekogu kohta, mille haldajaks jääb samuti
ehitisega koormamiseks hoonestusluba omama. riik. Riigi poolt hoonestuslubade
Elering: Kehtivas veeseaduses on, et riigiasutus ei pea taotluse osas ei jää riik ehitise
hoonestusluba taotlema – see on asendatud haldajaks vaid hoonestusload
hoonestusloa omamisega. Kõnealuse paragrahvi lg-t 1 pannakse kas enam- või
ja lg-t 7 koostoimes lugedes tekib segadus – kas lg 1 valikpakkumisele. § 1132
tähendab, et riik võib avalikku veekogu ehitisega täpsustab riigi poolt hoonestusloa
koormata hoonestusloata? Hetkel esitatud sõnastuse menetluse läbiviimist ja
järgi ei ole arusaadav, mis on lg 7 kohaldamise hoonestuslubade enam- või
eesmärk ja millal kuulub see kohaldamisele. valikpakkumisele panemist.
3. § 113(1) (4) Avaliku veekogu põhjaga püsivalt Mittearvestatud.
ühendatud tehissaar, mis ei ole püsivalt ühendatud Tehissaarte eraldi väljatoomise
kaldaga, on avaliku veekogu oluline osa ja kuulub vajadus on seotud asjaoluga, et
riigile. saartele määratakse katastriüksus.
Elering: Meie hinnangul on lg 4 juba hõlmatud lg-ga 3,
sest tehissaar on ehitis.
4. § 113(1) (7) Riik võib taotleda hoonestusluba Arvestatud
eesmärgiga koormata avaliku veekogu ehitisega ja selle Eelnõusse lisatud uus paragrahv
teenindamiseks vajalike rajatistega. (1132), seletuskirja täiendatud.
Elering: Ettepanek lg 7 vastavalt SK selgitusele
eesmärgipärasemalt sõnastada, et oleks tagatud
õigusselgus. Vastasel korral jääb ebakõla lg 1 ja lg 7
vahel ning lg-te 1 ja 7 kohaldamine tekitab segadust.
5. § 113(2) lg 2 p (5) avaliku veekogu Arvestatud
tuuleelektrijaamaga koormamise puhul Eelnõu uues versioonis § 1133 lg 2
tuuleelektrijaama potentsiaalne võimsus ja p 5
põhivõrguettevõtja kooskõlastus põhivõrguga liitumise
tehniliste tingimuste kohta;
Elering: Põhivõrguettevõtja ei saa olla kooskõlastajaks
vaid arvamuse andjaks. Sõnastusettepanek: .... ja
põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga
liitumise kohta, v.a. kui hoonestusloa taotlejaks on
põhivõrguettevõtja ise.
6. § 113(2) lg 2 p (6) nimekiri uuringutest, mida Arvestatud
hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise Eelnõu uues versioonis § 1133lg 2
otsustamiseks teha. p6
7. § 113(3) lg (4) Asjaomane asutus hindab arvamuse Osaliselt arvestatud
avaldamisel hoonestusloa taotlejaga või kavandatava Eelnõu uues versioonis § 1135 lg
ehitusega seotud võimalikke ohte riigi varale, 2. Ohu hindamisel lähtutakse nii
16
keskkonnale, julgeolekule, riigikaitseobjektile või taotleja isikust kui ka ehitisest.
majandusele. Sõnastusse lisatud „ehitis“.
Elering: Kas ei peaks hindama pigem HL taotlusega, st
ehitisega seotud võimalikke ohte või mismoodi Seletuskirjas ebakõla parandatud.
kujutab HL taotleja ohtu…? Ka §§-des 44, 46 ja 55
tehtavad muudatused on seotud ehitisest tulenevate
ohtudega (vt § 1 muudatusettepanekud 2, 4, 5). Lisaks
on hetkel ebakõla SK-s § 113³ kohta esitatud selgituste
ja SE teksti vahel.
8. § 113(3) lg (6) Asjaomasel asutusel on õigus teha Arvestatud
ettepanek hoonestusloa algatamisest keeldumiseks, kui: Eelnõu uues versioonis § 1135 lg 4
1) hoonestusloa taotleja või temaga seotud isik või p 1) sõnastus muudetud ja on
kavandatav ehitis võib kahjustada riigi vara, sõnastatud järgmiselt: „1)
keskkonda, julgeolekut, elutähtsa teenuse asjaomase asutuse ohuhinnangul
toimepidevust, riigiside toimimist, riigikaitseobjekti või tekib hoonestusloa taotleja või
majandust; temaga seotud isiku või
Elering: Vt eelmist kommentaari kavandatava ehitise puhul oht riigi
varale, keskkonnale, riigi
julgeolekule, elutähtsa teenuse
toimepidevusele, riigiside
toimimisele, riigikaitseobjektile ja
majandusele;“.
9. § 113(3) lg (7) Kui ei ilmne käesoleva paragrahvi Arvestatud
lõikes 4 sätestatud hoonestusloa menetluse algatamist Tegemist on teatega, millega
välistavaid asjaolusid, avaldab pädev asutus enne antakse enne menetluse algatamist
hoonestusloa menetluse algatamist teate Ametlikes avalikkusele teada, et
Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga konkreetsele merealale on esitatud
päevalehes ja oma veebilehel. Teates avaldatakse taotlus hoonestusloa menetluse
hoonestusloa taotleja ja taotluse andmed. algatamiseks.
Elering: Mis teatega siiski on tegu? SK räägib Seletuskirjas täpsustatud.
hoonestusloa menetluse algatamise kohta teate (eelnõu uues versioonis § 1136 lg
avaldamisest, kuid SE § 113³ lg 7 kohaselt avaldatakse 1)
enne hoonestusloa menetluse algatamist mingisugune Eelnõu uues versioonis sõnastus
teade. täpsustatud.
10. § 113(3) lg (10) Riigi esitatud hoonestusloa Arvestatud
taotluses märgitud ala kohta käesoleva paragrahvi
lõikes 7 sätestatud konkureerivat taotlust esitada ei saa.
Elering: Ilmselt on siin silmas peetud viidet lõikele 8.
11. Hoonestusloa taotluses esitatud koormatavat ala Selgitame
võib põhjendatud juhtudel muuta pärast käesoleva Eelnõu uues versioonis § 1138 lg 1
paragrahvi lõike 6 kohast teate avaldamist ja § 1134 sõnastus: „(1) Kui hoonestusloa
lõike 1 kohast menetlust. Kui ala muudetakse pärast taotluses esitatud avaliku veekogu
nimetatud teate avaldamist ja menetlust suuremas koormatavat ala muudetakse enne
ulatuses kui 33 protsenti, tuleb avaldada käesoleva hoonestusloa menetluse
paragrahvi lõike 3 kohaselt teade ning konkureerivate algatamise otsuse tegemist, küsib
taotluste esitamise korral menetleda neid § 1134 pädev asutus asjaomastelt
lõigete 1 ja 3 kohaselt. asutustelt arvamust käesoleva
17
seaduse § 1135 sätestatud korras.
Avaliku veekogu koormatava ala
vähendamise korral võib pädev
asutus jätta asjaomastelt asutustelt
arvamuse küsimata.“
12. § 113(4) lõige 2 punkt 6 hoonestusloa taotleja Arvestatud
organisatoorsest võimekusest; Eelnõu uuest versioonist
Elering: Mida on silmas peetud organisatoorse kustutatud.
võimekuse all? Seda ei ava ka SK.
13. § 113(5) lg (12) Hoonestusloa menetluse algatamise Arvestatud
omandamine konkursi korras võib lõppeda Eelnõu uues versioonis § 11310 lg
hoonestusloa andmisest keeldumisega, kui 13.
hoonestusloa menetluse käigus ilmnevad käesoleva
seaduse § 1138 lõikes 1 sätestatud asjaolud.
Elering: Muudatusettepanek sõnastuse osas, mis
haakub paremini § 113⁵ pealkirjaga: Konkursi korras
algatatud hoonestusloa menetlus võib lõppeda…….
14. § 113(6) lg 2 p 2 (hoonestusloa menetluses Arvestatud
algatamisest keeldumine) taotlus on vastuolus Eelnõu uues versioonis § 11311
planeeringuga; lg1 p 2 sõnastus: „2) taotlus on
vastuolus taotlusalusel veekogu
Elering: Ettepanek täpsustuseks: … alal kehtiva piiritletaval alal kehtiva
planeeringuga, sest hetkel esitatud sõnastus on liiga planeeringuga;“.
abstraktne.
15. § 113(6) lg 2 p 4 kavandatava ehitise püstitamiseks Selgitame
on vaja koostada riigi eriplaneering; Merealaplaneeringus tuuakse
välja meretuuleparkidega
Elering: Nt Eesti ja Läti planeerivad arendada meres seonduva taristu osa hoonestusloa
tuulealasid ning nende ühendamiseks põhivõrku on menetluses. Seega on eesmärk, et
vajalik rajada merre alajaam. Alajaama asukohavalik meretuuleparkide ühendamisel
on tingitud riikide tuulealade valikust ning on võimalik põhivõrku ei ole vajalik riigi
et alajaam ei asu planeeringus ettenähtud eriplaneeringu koostamine. Antud
tuuleenergeetika alal. Kas ja millise planeeringu probleem lahendatakse
koostamine on alajaama planeerimiseks sellisel juhul merealaplaneeringu raames.
vajalik?
16. § 113(6) lg 2 p 6 avaliku veekogu omanik ei soovi Arvestatud
püstitatavat ehitist; Eelnõu uuest versioonist antud
säte kustutatud.
Elering: Kas üksnes „ei soovi“ saab olla piisavaks
aluseks? Ettepanek vastavalt SK selgitusele p 6
täpsustada.
17. § 113(7) (hoonestusloa andmine) Mittearvestatud
Lg 2 p 5 ehitiste suurim lubatud arv ja suurim lubatud Antud andmed selguvad ehitusloa
ehitisealune pind; menetluse käigus.
18
Elering: Võiks olla harmoneeritud § 113² lg 2 p-ga 3.
18. § 113 (7) lg 2 p 8 hoonestusloa lõppemisel ehitise Arvestatud
lammutamise ja sellega seonduvate finantsgarantiide Eelnõu uuest versioonist antud
tingimused säte kustutatud.
Elering: Hoonestusluba lõpeb reeglina 50 aasta pärast,
mistõttu sellise finantsgarantii andmine ehitise
lammutamise kohta ei pruugi olla praktikas
realiseeritav.
19. § 113(8) (Hoonestusloa andmisest keeldumine) lg Osaliselt arvestatud
(2) Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest Siin on mõeldud konkreetselt
ka juhul, kui hoonestusloa taotleja kohta esineb kahtlus, isikuid. Eelnõu uues versioonis §
et ta võib ohustada riigi julgeolekut, elutähtsa teenuse 11313 lõige 2 sõnastusse on lisatud
toimepidevust, riigiside toimimist või sõnad „ja taotletava ehitise“.
riigikaitseobjekte.
Elering: Pigem peaks see kahtlus esinema ehitise
kohta, mitte taotleja kohta, vt § 113³ lg 4 kohta
esitatud kommentaari.
20. § 113(9) Hoonestusloa kehtivus lg (4) Kui Mittearvestatud
hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta, mille Tegemist on olukorraga, kui
suhtes on algatatud ka planeering, ja taotlus esitatakse ajal, mil toimub
planeerimismenetlus ei ole lõppenud, kehtib selle ka planeerimismenetlus.
loamenetluse alusel antud hoonestusluba üks aasta Eelnõu § 11311 (enne 1136)
pärast planeeringu kehtestamist. sätestab, mis juhtudel võib
hoonestusloa menetluse
Elering: Kui planeering on pooleli, siis HL menetlust § algatamise keeldumise aluseid
113⁶ lg 2 p 3 järgi ei algatata või on siin silmas peetud mitte kohaldada.
juhtumit, kus HL menetlus on juba algatatud ning
planeering algatatakse pärast seda?
21. § 11310. Hoonestusloa tingimuste muutmine Mittearvestatud
Elering: Hetkel puudub info, kuidas protseduuriliselt Pädev asutus reguleerib seda
tingimuste muutmine toimub. SK-s toodud info, mille menetluse käigus. Eelnõu uues
kohaselt kõik tingimuste muutmised kooskõlastatakse
ja kui tegemist on olulise muudatusega hoonestusloas,
siis menetletakse seda kui uut hoonestusloa alustamist,
võiks olla sätestatud otse seaduses, mitte SK-s.
22. § 113(12) Hoonestusloa kehtetuks tunnistamine lg 3 Arvestatud
Pädev asutus tunnistab hoonestusloa kehtetuks kui: p 3 Eelnõu uues versioonis § 11317 lg
hoonestusloa omajale ei ole kolme aasta jooksul 2 p 3 sõnastust täpsustatud: „3)
väljastatud ehitusluba ega ole taotlenud uut tähtaega; hoonestusloa omajale ei ole viie
aasta jooksul pärast hoonestusloa
Elering: Hetkel jääb arusaamatuks, mis tähtaega ei ole saamist väljastatud ehitusluba ja
taotlenud. hoonestusloa omaja ei ole
taotlenud tähtaja pikendust;“.
Kolm aastat muudetud ja uues
versioonis asendatud sõnadega
19
„viis aastat“, sest arendajate
hinnangul on kolm aastat kõikide
uuringute ja mõjude hindamiseks
liiga lühike aeg.
23. § 113(12) lg 3 p 4 hoonestusloa omaja ei ole kahe Arvestatud
aasta jooksul hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise Eelnõu uues versioonis § 11317 lg
hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest arvates 2 p 4 sõnastus muudetud vastavalt
esitanud ehitusloa taotlust ega taotlenud uut tähtaega ettepanekule.
ehitusloa taotlemiseks;
Elering: Kas ei peaks olema ehitusloa andmiseks?
24. § 113(12) lõige (5) Kui hoonestusluba, mis on Arvestatud
tunnistatud kehtetuks, hõlmab endas ehitist, mõjutavad Eelnõu uues versioonis § 11317 lg
elutähtsa teenuse toimepidevust või on sellega seotud, 5 sõnastatud järgmiselt: „Kui
riigisidet või riigikaitse objekti, on riigil õigus hoonestusluba, mis on tunnistatud
hoonestusloa alusel püstitatud ehitis avalikes huvides kehtetuks, hõlmab endas ehitist,
omandada või sundvõõrandada, kohaldades kinnisasja mis mõjutab elutähtsa teenuse
avalikes huvides omandamise seadust toimepidevust või on sellega
Elering: Sätte sõnastus ei ole keeleliselt korrektne, seotud, riigisidet või riigikaitse
mistõttu on selle mõttest hetkel keeruline aru saada. objekti, on riigil õigus
Ettepanek korrigeerida hoonestusloaga kaetud alale
püstitatud ehitus avalikes huvides
omandada või sundvõõrandada,
kohaldades kinnisasja avalikes
huvides omandamise seadust.“.
1
25. 12) paragrahvi 120 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1 Mittearvestatud
järgmises sõnastuses: Praktikast on näiteid, kus neid
1
„1 ) püstitatakse, laiendatakse või ehitatakse mõisteid on erisuunaliselt
tuulegeneraator või tuulepark;“; tõlgendatud ning seetõttu soovime
Elering: Püstitamine ja laiendamine on ehitamise suurema õigusselguse loomiseks
mõistega juba hõlmatud, st püstitamine ja laiendamine need siin selgelt välja tuua.
tähendab EhSi järgi samuti ehitamist, need ei ole
ehitamisest eraldiseisvad mõisted
26. Küsitavusi tekitab EhSi eelnõus olev regulatsioon Arvestatud osaliselt
hoonestusloa taotleja võimaliku ohu kohta riigi varale, Hinnatakse nii taotlejat kui ka
julgeolekule, riigikaitseobjektile jne. Elering on ehitist. Eelnõu uues versioonis
seisukohal, et pigem peaks asjaomane asutus hindama vastavad muudatused läbivalt
hoonestusloa taotlusega, st kavandatava ehitisega sisse viidud.
seotud ohte.
27. paragrahvi 44 täiendatakse punktiga 13 järgmises Arvestatud
sõnastuses: Eelnõu uuest versioonist
„13) samale asukohale on antud või menetletakse kustutatud sõnad „selle vahetusse
ehitusluba, mis annab õiguse ehitada olemuselt sarnast lähedusse“.
ehitist või objekti, kui nende lubade koos realiseerimine
ei ole võimalik.“;
Elering: SK selgitab, et samal asukohal kaks
olemuslikult samasugust ehitusluba ei saa kehtida.
20
Arusaamatuks jääb, mida mõista siin kontekstis vahetus
läheduses olevaga? SK seda teemat ei täpsusta.
Ettepanek või selle vahetusse lähedusse lausest
eemaldada või täpsustada SK-s, miks on takistatud
vahetusse lähedusse ehitusloa andmine.
28. paragrahvi 55 täiendatakse punktiga 81 järgmises Arvestatud
sõnastuses:
„81) ehitise kasutamisega kaasneb oht varale,
keskkonnale, riigi julgeolekule, või
riigikaitseobjektile;“;
Elering: Punktil 8¹ puudub seos p-ga 8, mistõttu peaks
antud sõnastusettepanek sisalduma § 55 punktis 9¹.
29. Arusaadavuse huvides palume täpsustada Arvestatud
määruseelnõu pealkirja riigi poolt välja valitud avaliku VV määruse eelnõus on sisse
veekogu ala hoonestusloa taotluse menetlemise korra ja viidud olulised muudatused.
nõuded hoonestusloa enampakkumisel võõrandamise Märkused ja täpsustused allpool
kohta (edaspidi riigi HL enampakkumisel iga märkuse kohta eraldi.
võõrandamise ME).
Riigi poolt hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja
nõuded hoonestusloa enampakkumisel
võõrandamiseks
Elering: ME pealkiri ei anna edasi selle tegelikku
mõtet. Praegust pealkirja võiks tõlgendada pigem kui
riigi poolt menetletavat hoonestusloa taotlust.
Võimalikud sõnastusettepanekud:
1)Riigi poolt valitud avaliku veekogu ala hoonestusloa
taotluse menetlemise kord ja ………..
2) Riigi esitatud hoonestusloa taotluse menetlemise
kord ja
30. § 2. Hoonestusloa taotlemine Arvestatud
Elering: § 2 pealkiri ei ole kooskõlas selle sisuga. Sisu Määrust on olulisel määral
järgi ei ole tegemist üksnes hoonestusloa taotlemisega. muudetud. Eleringi ettepanekud
on arvesse võetud. VV määruse
(3) Lõikes 2 nimetatud teatis peab sisaldama pealkiri sõnastatud: „Riigi poolt
kavandatava hoonestusloa aluseks oleva avaliku alustatud avaliku veekogu alale
veekogu kasutusele võtmise andmeid ehitise hoonestusloa menetlemine ja
kasutamise otstarbe, avaliku veekogu koormatava ala hoonestusloa enampakkumisel või
koordinaatide ja koormata ala suuruse kohta valikpakkumisel võõrandamine“.
Elering: Ruutmeetrite täpsustus võiks sisalduda pigem
ME seletuskirjas.
(5) Pädev asutus avaldab teate väljaandes Ametlikud
Teadaanded riigi poolt avaliku veekogu Arvestatud
kasutuselevõtmisest. Määruse uues versioonis § 3 lg 3
Elering: Kuivõrd hoonestusloa taotluse menetlemine sõnastust muudetud järgmiselt:
võib lõppeda ka negatiivse tulemusega, siis ei saa olla Kui ei ilmne hoonestusloa
tegemist teavitamisega riigi poolt avaliku veekogu ala menetluse alustamise osas
21
kasutuselevõtmise kohta. Pigem peaks olema mõte välistavaid asjaolusid, avaldab
teavitada sellest, millisele avaliku veekogu alale on pädev asutus Ametlikes
riiki esindav asutus hoonestusloa taotluse esitanud, st Teadaannetes ja oma veebilehel
millisele alale ei saa konkureerivaid taotlusi esitada. teate riigi poolt avalikule
(6) Hoonestusloa menetluse algatamise otsustab pädev veekogule hoonestusloa
asutus 30 päeva jooksul. Otsuse koostamisel lähtutakse menetluse algatamisest.“.
veeseaduse § 1133 lg 10 alustest. (6) sõnastust muudetud. Uues
Elering: Sellist sätet veeseaduses pole. versioonis § 3 lg 1.
7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud riiki esindav
asutus teostab hoonestusloa menetluseks vajaminevad Eelnõu uues versioonis märkus
tegevused, milleks on keskkonnamõjude hindamine arvesse võetud ja lisatud viide
ning pädeva asutuse poolt hoonestusloa menetluse ehitusseadustikule.
algatamisel ettenähtud uuringud.
Elering: Ettepanek lisada uuringute osas viide
konkreetsele EhSi sättele.
Elering: Meie hinnangul on § 2 sisu hetkel puudulik.
ME pealkirja järgi peaks tegemist olema riigi esitatud Selgitame
hoonestusloa taotluse menetlemise korraga. See Eelnõu uus versioon on muudetud
menetlemise kord kajastub ME-s hetkel üksnes ühe ja eraldi on välja toodud 1.
paragrahvi näol, mille pealkiri on sõnastatud vaid peatükk „Hoonestusloa menetlus“
hoonestusloa taotlemisena. ME ei kajasta riigi HL lõiked 2 – 5 ja 2. peatükk
taotluse menetlemise korda piisavalt. § 2 pealkiri on „Hoonestusloa avalik
hoonestusloa taotlemine, kuid sisu sisaldab ka nt HL enampakkumine või
menetluse algatamise otsustamist (lg 6), uuringute valikpakkumine“.
teostamist (lg 7). Ettepanek avada HL taotluse
menetlemise kord mitme paragrahvi abil, sest hetkel
esitatud ME teksti pealkirjade järgi järgneb
hoonestusloa taotlemisele enampakkumine.
Samuti ei ole hetkel esitatud § 2 sisu abil võimalik aru
saada, kas riigi poolt esitatud hoonestusloa taotluse Arvestatud
menetlemisele kehtivad samad tingimused nagu EhSi Eelnõu uus versioon täiendatud.
eelnõus, st kas vastavalt EhSi alustele võidakse siin
samuti HL menetluse algatamisest keelduda,
hoonestusloa andmisest keelduda jne. Hetkel koostatud
ME järgi jääb justkui mulje nagu algatataks riigi
esitatud hoonestusloa taotluse alusel hoonestusloa
menetlus igal juhul ja see lõppeks positiivse
tulemusega, sest järgmine säte kajastab juba
hoonestusloa enampakkumisele suunamist.
(1) Lähtudes hoonestusloa aluseks oleva piiritletud osa
avalikust veekogust kasutamiseks andmise ning Valikpakkumine lisatud pealkirja
kasutamiseks andmise korraldaja määratud avaliku ja seletuskiri selles osas
enampakkumise või valikpakkumise tingimustest, täiendatud.
avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded,
vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes avaliku
enampakkumise või valikpakkumise kohta teade
vähemalt 60 päeva enne kirjaliku enampakkumise või
valikpakkumise esitamise tähtpäeva ja muudel juhtudel
enne enampakkumise toimumist.
22
Elering: Mida tähendab valikpakkumine?
Määruseelnõu § 3 lg 3 näeb ette, et hoonestusluba
antakse kasutamiseks enampakkumisel.
Valikpakkumise tähendust ei ava ka seletuskiri.
(3) Hoonestusluba antakse kasutamiseks avalikul
suulisel, elektroonilisel või kirjalikul enampakkumisel. Arvestatud
Elering: Ei ole läbivalt arusaadav, mis antakse Eelnõu täpsustatud ja viidud
enampakkumisel kasutamiseks – ME § 3 lg 1 järgi kooskõlla.
antakse kasutamiseks avaliku veekogu piiritletud osa,
kuid § 3 lg 3 alusel antakse kasutamiseks
hoonestusluba. Seejuures räägib ME pealkiri üldse
hoonestusloa võõrandamisest. Ettepanek viia viidatud
sätted omavahel kooskõlla.
(2) Täiendavalt riigi poolt ettenähtud valitud merealaga
seotud kulutused arvestatakse alghinna aluse hulka Arvestatud
juhul kui ettenähtud kulutuste hulka kuulub Uues versioonis § 10 lg 2 ja
võrguettevõtja poolt rajatav võrguliitumine. seletuskiri täiendatud.
Elering: Sätte mõte ei ole arusaadav ehk ei anna edasi
seda, mida ME seletuskiri selgitab. Ettepanek
sõnastada õigusselgemalt
31. § 6. Osavõtutasu Arvestatud
Sõnastus läbivalt ühtlustatud.
(1) Avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel
võib otsustaja määrata pakkumise osavõtutasu, mille
suuruseks on kuni kaks protsenti pakkumise
alghinnast.
Elering; ME-s on ühes tähenduses kasutatud läbisegi
mõisteid enampakkumise läbiviija, korraldaja,
otsustaja. Õigusselguse huvides tuleks läbivalt
kasutada ühte mõistet, nt enampakkumise läbiviijat
32. § 8. Enampakkumisel osalemise tingimused Arvestatud
Elering: Osalemistingimused peaksid sisaldama ka Eelnõu uues versioonis § 12.
osaleja finantsvõimekuse garantiitingimusi tootmise
rajamiseks.
Enampakkumisel osaleja peab esitama avalduse, mis
sisaldab:
1) osaleja nime, registrikoodi, aadressi, e-posti
aadressi, telefoninumbrit;
2) numbrite ja sõnadega kirjutatud pakkumissumma
ilma sentideta, mis ei tohi olla alla
alghinna;
3) osaleja peab esitama kinnituse, et vastab
ehitusseadustiku § 1133 lõikes 2 sätestatud
tingimustele; (viide kontrollida)
23
4) nõustumine enampakkumises osalemiseks ja
hoonestusloa taotluse menetlemises
osalemiseks enampakkumise teates kehtestatud
tingimustel;
Elering: Arusaamatuks jääb, miks peaks
enampakkumisel osaleja nõustuma HL taotluse
menetlemises osalemisega, kui HL on juba antud.
5) pakkumise tegemise kuupäev;
6) ehitusseadustiku § 1132 lõikes 2 punktides 1-10
ettenähtud andmed;
Elering: Ei saa aru nende andmete esitamise
vajadusest, kuivõrd hoonestusluba on juba olemas.
Enampakkumisel osalejal tuleks esitada andmed
olemasoleva hoonestusloa kohta, et oleks arusaadav,
millise hoonestusloaga seotud enampakkumisel ta
osaleb.
Oluline on, et enampakkumisel osaleja esitaks tehnilist
ja majanduslikku võimekust tõendavad dokumendid.
33. Arusaadavuse huvides palume täpsustada Arvestatud
määruseelnõu pealkirja riigi poolt välja valitud avaliku Pealkiri muudetud
veekogu ala hoonestusloa taotluse menetlemise korra ja
nõuded hoonestusloa enampakkumisel võõrandamise
kohta (edaspidi riigi HL enampakkumisel
võõrandamise ME).
Riigi poolt hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja
nõuded hoonestusloa enampakkumisel
võõrandamiseks
Elering: ME pealkiri ei anna edasi selle tegelikku
mõtet. Praegust pealkirja võiks tõlgendada pigem kui
riigi poolt menetletavat hoonestusloa taotlust.
Võimalikud sõnastusettepanekud:
1)Riigi poolt valitud avaliku veekogu ala hoonestusloa
taotluse menetlemise kord ja ………..
2) Riigi esitatud hoonestusloa taotluse menetlemise
kord ja …………….
34. § 2. Hoonestusloa taotlemine Arvestatud
Elering: § 2 pealkiri ei ole kooskõlas selle sisuga. Sisu
järgi ei ole tegemist üksnes hoonestusloa taotlemisega
35. (3) Lõikes 2 nimetatud teatis peab sisaldama Arvestatud
kavandatava hoonestusloa aluseks oleva avaliku Eelnõu uuest versioonist antud
veekogu kasutusele võtmise andmeid ehitise sõnastus kustutatud.
kasutamise otstarbe, avaliku veekogu koormatava ala
koordinaatide ja koormata ala suuruse kohta
Elering: Ruutmeetrite täpsustus võiks sisalduda pigem
ME seletuskirjas
24
36. (5) Pädev asutus avaldab teate väljaandes Arvestatud
Ametlikud Teadaanded riigi poolt avaliku veekogu Eelnõu uues versioonis § 3 lg 3
kasutuselevõtmisest. sõnastuses arvestatud
Elering: Kuivõrd hoonestusloa taotluse menetlemine ettepanekuga.
võib lõppeda ka negatiivse tulemusega, siis ei saa olla
tegemist teavitamisega riigi poolt avaliku veekogu ala
kasutuselevõtmise kohta. Pigem peaks olema mõte
teavitada sellest, millisele avaliku veekogu alale on
riiki esindav asutus hoonestusloa taotluse esitanud, st
millisele alale ei saa konkureerivaid taotlusi esitada.
37. (6) Hoonestusloa menetluse algatamise otsustab Arvestatud
pädev asutus 30 päeva jooksul. Otsuse koostamisel
lähtutakse veeseaduse § 1133 lg 10 alustest.
Elering: Sellist sätet veeseaduses pole.
38. 7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud riiki Arvestatud
esindav asutus teostab hoonestusloa menetluseks
vajaminevad tegevused, milleks on keskkonnamõjude
hindamine ning pädeva asutuse poolt hoonestusloa
menetluse algatamisel ettenähtud uuringud.
Elering: Ettepanek lisada uuringute osas viide
konkreetsele EhSi sättele.
Elering: Meie hinnangul on § 2 sisu hetkel puudulik.
ME pealkirja järgi peaks tegemist olema riigi esitatud
hoonestusloa taotluse menetlemise korraga. See
menetlemise kord kajastub ME-s hetkel üksnes ühe
paragrahvi näol, mille pealkiri on sõnastatud vaid
hoonestusloa taotlemisena. ME ei kajasta riigi HL
taotluse menetlemise korda piisavalt. § 2 pealkiri on
hoonestusloa taotlemine, kuid sisu sisaldab ka nt HL
menetluse algatamise otsustamist (lg 6), uuringute
teostamist (lg 7). Ettepanek avada HL taotluse
menetlemise kord mitme paragrahvi abil, sest hetkel
esitatud ME teksti pealkirjade järgi järgneb
hoonestusloa taotlemisele enampakkumine.
Samuti ei ole hetkel esitatud § 2 sisu abil võimalik aru
saada, kas riigi poolt esitatud hoonestusloa taotluse
menetlemisele
kehtivad samad tingimused nagu EhSi eelnõus, st kas
vastavalt EhSi alustele võidakse siin samuti HL
menetluse algatamisest keelduda, hoonestusloa
andmisest keelduda jne. Hetkel koostatud ME järgi jääb
justkui mulje nagu algatataks riigi esitatud hoonestusloa
taotluse alusel hoonestusloa menetlus igal juhul ja see
lõppeks positiivse tulemusega, sest järgmine säte
kajastab juba hoonestusloa enampakkumisele
suunamist.
25
39. (1) Lähtudes hoonestusloa aluseks oleva piiritletud Selgitatud
osa avalikust veekogust kasutamiseks andmise ning Valikpakkumine jääb sisse,
kasutamiseks andmise korraldaja määratud avaliku sellega seonduvalt on muudetud
enampakkumise või valikpakkumise tingimustest, eelnõu sõnastust ja täiendatud
avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded, seletuskirja. Valikpakkumist
vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes avaliku kasutatakse riigivaraseadus § 72
enampakkumise või valikpakkumise kohta teade lg 1 järgi: „Valikpakkumist
vähemalt 60 päeva enne kirjaliku enampakkumise või kasutatakse, kui riigivara
valikpakkumise esitamise tähtpäeva ja muudel juhtudel kasutamiseks andmisel või müügil
enne enampakkumise toimumist. on lisaks hinnale oluline
Elering: Mida tähendab valikpakkumine? lisatingimuste täitmine“.
Määruseelnõu § 3 lg 3 näeb ette, et hoonestusluba Näiteks meretuuleparkide puhul
antakse kasutamiseks enampakkumisel. võib tulla kõne alla
Valikpakkumise tähendust ei ava ka seletuskiri. valikpakkumine kui lisatakse
tingimused taastuvenergia
tootmise mahu vms osas.
40. (3) Hoonestusluba antakse kasutamiseks avalikul Arvestatud
suulisel, elektroonilisel või kirjalikul enampakkumisel.
Elering: Ei ole läbivalt arusaadav, mis antakse
enampakkumisel kasutamiseks – ME § 3 lg 1 järgi
antakse kasutamiseks avaliku veekogu piiritletud osa,
kuid § 3 lg 3 alusel antakse kasutamiseks
hoonestusluba. Seejuures räägib ME pealkiri üldse
hoonestusloa võõrandamisest. Ettepanek viia viidatud
sätted omavahel kooskõlla
41. (2) Täiendavalt riigi poolt ettenähtud valitud Arvestatud
merealaga seotud kulutused arvestatakse alghinna aluse
hulka juhul kui ettenähtud kulutuste hulka kuulub
võrguettevõtja poolt rajatav võrguliitumine.
Elering: Sätte mõte ei ole arusaadav ehk ei anna edasi
seda, mida ME seletuskiri selgitab. Ettepanek
sõnastada õigusselgemalt
42. § 6. Osavõtutasu Arvestatud
(1) Avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel
võib otsustaja määrata pakkumise osavõtutasu, mille
suuruseks on kuni kaks protsenti pakkumise
alghinnast.
Elering; ME-s on ühes tähenduses kasutatud läbisegi
mõisteid enampakkumise läbiviija, korraldaja,
otsustaja. Õigusselguse huvides tuleks läbivalt
kasutada ühte mõistet, nt enampakkumise läbiviijat
43. § 8. Enampakkumisel osalemise tingimused Arvestatud
Elering: Osalemistingimused peaksid sisaldama ka
osaleja finantsvõimekuse garantiitingimusi tootmise
rajamiseks.
26
Enampakkumisel osaleja peab esitama avalduse, mis
sisaldab:
1) osaleja nime, registrikoodi, aadressi, e-posti
aadressi, telefoninumbrit;
2) numbrite ja sõnadega kirjutatud pakkumissumma
ilma sentideta, mis ei tohi olla alla
alghinna;
3) osaleja peab esitama kinnituse, et vastab
ehitusseadustiku § 1133 lõikes 2 sätestatud
tingimustele; (viide kontrollida)
4) nõustumine enampakkumises osalemiseks ja
hoonestusloa taotluse menetlemises
osalemiseks enampakkumise teates kehtestatud
tingimustel;
Elering: Arusaamatuks jääb, miks peaks
enampakkumisel osaleja nõustuma HL taotluse
menetlemises osalemisega, kui HL on juba antud.
5) pakkumise tegemise kuupäev;
6) ehitusseadustiku § 1132 lõikes 2 punktides 1-10
ettenähtud andmed;
Elering: Ei saa aru nende andmete esitamise
vajadusest, kuivõrd hoonestusluba on juba olemas.
Enampakkumisel osalejal tuleks esitada andmed
olemasoleva hoonestusloa kohta, et oleks arusaadav,
millise hoonestusloaga seotud enampakkumisel ta
osaleb.
Oluline on, et enampakkumisel osaleja esitaks tehnilist
ja majanduslikku võimekust tõendavad dokumendid.
44. § 10. Avaliku enampakkumise tulemuste Arvestatud
kinnitamine
(1) Komisjon otsustab enampakkumise tulemuste
kinnitamise või kinnitamata jätmise (sh nurjunuks
tunnistamise tõttu) 20 tööpäeva jooksul
enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest
arvates.
Elering: Ettepanek viia § 10 lg 1 ja § 11 omavahel
kooskõlla, st sõnastada mõlemas sättes ühtmoodi, kas
enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata või
need tunnistatakse nurjunuks. Hetkel sulgudes esitatud
sõnastuse järgi võib tõlgendada, et kinnitamata jätmise
aluseks võib olla veel midagi peale nurjunuks
tunnistamise aluste.
45. 6) Ostuhind tagatisraha ületava summa osas tuleb Arvestatud
enampakkumuse võitja poolt kogu ulatuses tasuda
27
enne notariaalse müügilepingu sõlmimist notari
deposiitarvele või enne notariaalse müügilepingu
sõlmimist enamapakkumise konkursil näidatud
arveldusarvele.
Elering: ME-s kasutatavad mõisted peaksid ühtsed
olema. Sõnastusettepanek: Ostuhind osavõtutasu
ületava summa osas….
46. Riigi HL enampakkumisel võõrandamise ME Arvestatud
sisaldab hetkel hoonestusloa taotluse menetlemise
korrana üksnes ühte paragrahvi – § 2, mis on sõnastatud
kui hoonestusloa taotlemine. Samas on paragrahvi
sisuks ka hoonestusloa menetluse algatamise üle
otsustamine, uuringute tegemine. Elering on
seisukohal, et hoonestusloa taotluse menetlemise kord
tuleks vastavalt selle sisule loogiliselt liigendada
mitmesse paragrahvi.
47. Hetkel on selgusetu, kas riigi HL enampakkumisel Arvestatud
võõrandamise ME puhul kehtivad riigi poolt esitatud
hoonestusloa taotluse menetlemisele samad tingimused
nagu EhSi eelnõus sätestatud, st kas vastavalt EhSi
alustele võidakse riigi poolt esitatud hoonestusloa
taotluse puhul samuti hoonestusloa menetluse
algatamisest keelduda, hoonestusloa andmisest
keelduda jne. Ei ole arusaadav, kas ja millised EhSi
tingimused riigi hoonestusloa taotluse menetlemisele
kehtivad. Eleringi hinnangul võiks riigi hoonestusloa
taotluse menetlemise korras esitada riigi hoonestusloa
taotluse menetlemisele kehtivad tingimused viitega
EhSi üldtingimustele ning nn eritingimuste kehtivuse
korral sõnastada need ME-s.
48. Palume selgitust, mida tähendab riigi HL Arvestatud
enampakkumisel võõrandamise ME-s sisalduv Seletuskirja täiendatud
valikpakkumine. Hetkel puudub arusaam, mis on
valikpakkumine.
49. Elering on seisukohal, et riigi HL enampakkumisel Arvestatud
võõrandamise ME alusel ei ole üheselt mõistetav, mis Eelnõud ja seletuskirja täiendatud.
antakse enampakkumisel kasutamiseks: hoonestusluba Enampakkumisel antakse
või avaliku veekogu osa. Kuna tegemist on olulise ja kasutada hoonestusluba
põhimõttelise küsimusega, siis palume selles osas luua konkreetsel merealal.
õigusselgus.
55. Riigi HL enampakkumisel võõrandamise ME-s on Arvestatud
ühes tähenduses kasutatud mõisteid enampakkumise
läbiviija, korraldaja, otsustaja. Teeme ettepaneku
läbivalt kasutada ühte mõistet, nt enampakkumise
läbiviijat.
28
56. Elering peab oluliseks, et enampakkumisel osaleja Arvestatud
esitaks enda tehnilist ja majanduslikku võimekust
tõendavad dokumendid
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
1. Paragrahvi täiendatakse punktiga 10(1), mis Arvestatud osaliselt
sätestab, et pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, § 1. Ehitusseadustiku eelnõu
kui ehitise või ehitamisega kaasneb oluline oht varale, muutmine
riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, Seoses märkusega on eelnõust
riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile. kustutatud elutähtsa teenuse
toimepidevus ja riigiside
Ehitusloa andmisele eelneb menetlus, kus asjaomased toimimine. Riigi julgeolek ja
asutused on juba kaasatud. Seega võimalik mõju riigikaitse objektide lisamine
„varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa ohutuse mõiste alla on oluline
teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitselisest seisukohast.
riigikaitseobjektile“ tuvastatud ehitusloa andmise Muudatuse järgi ei tohi ehitis,
menetluses. Eelnõu seletuskirjas on EhS § 46 lg 1 ja § ehitamine ja ehitise kasutamine
55 muudatusi õigustatud peaasjalikult viitega ning ehitamisega seonduv muu
olukorrale, kus ehitusloa andmisel on rikutud tegevus põhjustada ohtu riigi
kooskõlastamise kohustust ning sellele, et ehitusluba julgeolekule ning riigikaitse
antakse eelprojektile ning ehituse käigus võidakse teha objektile. Sätte muutmise eesmärk
projektis olulisi muudatusi. Sedavõrd mastaapseid on, et püstitatavate ehitistega ei
muudatusi ei saa projektistaadiumis toimuda ilma uut tekitataks pöördumatuid
ehitusluba taotlemata, et muutuda saaks hinnang kahjustusi või häiringuid
ehitise ohule. Ebaproportsionaalne on riigi riigikaitselistele ehitistele ja
väärhinnangu riski panna arendajale. Olukorras, kus teistele ehitistele ning
nimetatud asjaolud on ilmnenud ehitusloa taotlejast süsteemidele, mis tagavad riigi
sõltumatult, ei ole proportsionaalne näha ette julgeolekut. Antud muudatuse
kohustuslikus korras ehitusloa kehtetuks tunnistamise. eesmärk ei ole tekitada alus
Ehitusloa kehtetuks tunnistamisel tuleb hinnata ka nimetatud süsteemide mõjutamise
ehitusloa omaniku huve ehitusloa kehtima jäämise kriminaliseerimiseks, vaid
suhtes. ennetada olukorda, kus oleks
võimalik püstitada ehitisi, mis
võivad olla julgeolekuohuks.
Kui ehitis häirib riigi ülesannete
täitmist, siis on see ohuks
riigikaitselisest seisukohast.
Eelnevat arvesse võttes on
eesmärgipärane tagada riigile
võimalus sekkuda ehitustegevuse
korraldusse.
2. § 1131. Hoonestusluba Arvestatud
Eelnõud on parema õigusselguse
Lg (7) Riik võib taotleda hoonestusluba eesmärgiga loomise eesmärgil täiendatud
koormata avaliku veekogu ehitisega ja selle paragrahviga 1132
teenindamiseks vajalike rajatistega.
29
Sellises sõnastuses ei ole võimalik tagada arendajate
võrdset kohtlemist. Eelnõu sätestab, et hoonestusloa
andmisest alates kolme aasta jooksul tuleb alustada
ehitusega. Eesti esimene meretuulepargi hoonestusloa
taotlus esitati aastal 2006 ja viimased neliteist aastat on
erinevates projektides nähtud vaeva keskkonnamõjude
hindamise ja muude vajalike detailidega.
3. § 1132. Hoonestusloa taotlemine Osaliselt arvestatud
Eelnõu uues versioonis 133 lg 2 p
(1) Hoonestusloa taotlus esitatakse Tarbijakaitse ja 9 sõnastust muudetud.
Tehnilise Järelevalve Ametile (käesolevas jaos edaspidi Hoonestusloa taotleja märgib kas
pädev asutus). plaanitav rahastamine saab olema
9) kinnitusehitise rahastamiseks vajalike hoonestusloa taotleja
finantseerimisallikate ja kaasfinantseerijate kohta; omavahenditest, laenu toel või
investori kaasamisel. Investori
Nagu eelnevalt viidatud on merepargi rajamine suur kaasamisel esitab andmed ka
finantsinvesteering ja enamus arendajaid peab investori kohta. Kui andmed
protsessi käigus kaasama väliseid finantseerimisallikate osas
finantseerimisallikaid. Projekti nii varajases faasis ei hoonestusloa taotlemise
ole mõistlik sellist kinnitust nõuda. menetluse ajal muutuvad või
täienevad, esitab hoonestusloa
taotleja need uuesti pädevale
asutusele. Olemasoleva teabe
küsimise eesmärgiks menetluse
alguses on, et ettevõttel ei tekiks
põhjendamatu ootus hoonestusloa
saamiseks, kui riigil on ettevõtte
omanike või finantseerimisallikate
osas kahtlusi. Samuti aitab see ära
hoida hoonestusloa taotleja poolt
ebavajalike kulude tegemise, kui
riigil on ettevõtte omanike või
finantseerimisallikate osas
kahtlusi.
Muudatus on tehtud sõnastuses.
Sõna „kinnitus“ on eelnõu uues
versioonis muudetud sõnaks
„teave“. Sellega tagatakse, et
hoonestusloa taotlejal ei pea
olema kinnitust rahastamise
kohta, vaid esitatakse teave
planeeritava rahastamise kohta.
4. § 1133. Hoonestusloa menetluse algatamine Arvestatud
(2) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse Eelnõu uues versioonis § 1134 lg 2
algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast sõnastust täpsustatud.
asjaomaselt asutustelt arvamuse saamist.
30
ETEA soovitusel lisada konkreetne tähtaeg, millal
pärast asjaomaste asutustelt arvamuste laekumist otsus
tehakse.
5. (5) Asjaomane asutus võib küsida muudelt isikutelt Arvestatud
ja hoonestusloa taotlejalt arvamuse kujundamiseks Eelnõu uues versioonis § 1133 lg 4
vajalikke dokumente ja lisateavet. p 2 sõnastati eelnõus järgmiselt:
„2) hoonestusloa taotleja ei ole
(6) Asjaomasel asutusel on õigus teha ettepanek esitanud määratud tähtpäevaks
hoonestusloa algatamisest keeldumiseks. pädeva asutuse poolt käesoleva
/../ 2) hoonestusloa taotleja ei ole esitanud määratud paragrahvi lõikes 3 nimetatud
tähtpäevaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel nõutud dokumente ja lisateavet ega
dokumente või lisateavet; taotlenud nende esitamise tähtaja
pikendamist;“
ETEA hinnangul annavad nimetatud punktid
asjaomastele asutustele liialt suured õigused
hoonestusloa andmisest keeldumisest. Kuna tegemist
on kallite ja mahukate analüüsidega ning asjaoludega,
mida ei ole võimalik lõpuni ette näha, siis peaks ka
arendajal olema võimalus tähtaegu mõistlikult
pikendada ja esitada parandatud/täiendatud
informatsiooni.
6. (10) Riigi esitatud hoonestusloa taotluses nimetatud Arvestatud osaliselt
ala kohta käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud Suurema õigusselguse
konkureerivat taotlust esitada ei saa. ETEA hinnangul saavutamiseks on eelnõus § 1131
on see punkt ärivabadust piirav. Teoreetiliselt saab selle lõige 7 kustutatud ja lisatud uus
punkti alusel riik esitada hoonestusloa taotlused kõigile paragrahv (§ 1132).
tuuleenergeetikaks sobivatele merealadele välistades Eesti-Läti on kinnitanud ühise
sellega igasuguse konkureeriva arendustegevuse. meretuulepargi eelarenduse
vastastikkuse mõistmise
memorandumi. Sellega kavatseb
riik ise kaasa aidata
taastuvenergia arendamisele. Riik
teeb meretuulepargi arendamiseks
eeltöö kuni hoonestusloa
saamiseni, hoonestusload
pannakse avalikule
enampakkumisele või
valikpakkumisele. Riik ei kavatse
ise hakata tegelema
meretuulepargi arendamisega ja
seega ei ole tegemist huvide
konfliktiga. Hoonestustasudele
riigi poolt enampakkumisele või
valikpakkumisele pandud
hoonestusload mõju ei avalda,
31
sest hoonestustasu on kõikidele
hoonestusloa omanikele sarnased.
Seletuskiri on täpsustatud, riik ei
hakka ise osalema enda poolt
pakkumisele pandud hoonestusloa
enam või valikpakkumisel.
7. § 1134. Konkureerivate hoonestusloa taotluste Arvestatud
hindamine Eelnõust uuest versioonist
(2) Pädev asutus hindab ühe avaliku veekogu kustutatud § 1134 lõike 2 punktid
piiritletava ala kohta esitatud hoonestusloa taotlusi 6 ja 9. Eelnõu uues versioonis §
lähtuvalt: 1139 lg 2
6) hoonestusloa taotleja organisatoorset võimekust; .
9) loodavate uute töökohtade arvust;
ETEAle jääb selgusetuks mõiste “organisatoorne
võimekus”. Tuulikute hooldamisel kehtivad
GlobalWindOrganisation ohutusstandardid, mis
määratlevad minimaalse inimeste arvu töö ohutuks
läbiviimiseks. Selgituseks, need standardid on
kohandatud pika ajalooga õli ja gaasi merevaldkonnast
ja optimaalne inimeste arv on läbi aastakümnete välja
kujunenud.
8. § 1136. Hoonestusloa menetluse algatamisest Arvestatud
keeldumine Eelnõu uues versioonis antud säte
(2) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse kustutatud.
algatamisest ka juhul, kui:
6) avaliku veekogu omanik ei soovi püstitatavat ehitist;
ETEAle jääb punkt arusaamatuks. Kui mere omanik on
riik, siis jääb selles sõnastuses riigile õigus soovi korral
lihtsalt keelduda. Keeldumine võib olla vajalik, kuid
riik peaks seda siiski põhjendama.
Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu
1. Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste Mittearvestatud
muutmise seaduse kooskõlastamisel teha ettepanek Ka vesiviljeluse puhul on vaja
vesiviljelusega tegelemiseks vajalike lubade hulgast hoonestusloa menetlus läbi viia,
välja arvata Veeseadusest Ehitusseadustikku liikuv sest alltoodud tegevused ei hõlma
hoonestusloa taotlemise nõue. vaid mere pinnapealseid tegevusi.
Selgitus Kõik need nimetatud seadmed
Avamere vesiviljeluses kasutatav taristu on ajutise vajavad ka ankurdamist ning
iseloomuga rajatis, mis ei ole merepõhja kohtkindlalt merepõhjas leiduvate lõhkekehade
kinnitatud ja omab hooajalist iseloomu. Sumbad ja ja muude ohtlike esemete
karbiliinid on oma ehituslikult olemuselt ja ankurduselt asukohad leitakse just
32
võrreldavad navigatsioonimärgistuse või meremõrdade hoonestusloaga kaasnevate
ankurdamisega ja seega ei peaks neid käsitlema HL uuringute käigus. Lisaks on
taotlemisel nn meretuuleparkide vundamentidega Kaitseministeeriumil oluline
samadel alustel. Selline tegelikkusele vastav muudatus saada kaasa rääkida
looks võimaluse tuntavalt lühendada lubade asukohavalikus, sest Kaitseväel
menetlusaegu ja võimaldaks päriselt sektorit on mitmeid mere laskealasid, mis
kiirendatult arendada ja seeläbi riigi julgeolekut läbi on kas täielikult merel, või mille
omavarustatuse ja toidujulgeoleku tagada. Lisaks ohuala ulatub merele. Nende
tänasel hetkel tuleb koostada meri vesiviljeluse taristu puhul on oluline õigel hetkel
kohta ehitusprojekt ja reaalselt puudub TTJA-l ja EHR- kaasa rääkimine. Selles osas on
l konkreetne nägemus mida selline projekt peab võimalus kaasuda seoses
sisaldama ning samuti puudub projekteerijatel selge hoonestusloa menetlusega.
arusaam, mida selline projekt peab sisaldama ning Lisaks kaasnevad ka
hetkel lähtutakse Ehitusseadustikust, mis on antud tüüpi vesiviljelusega olulised mõjud
objektide (kalakasvatuse sumbad, karbikasvatuse liinid, keskkonnale.
karbikasvatuse substraadi liinid, vetikakasvatuse Väiksemate objektide puhul on
võrgud või söödapraam) puhul selge ülereguleerimine. kehtivas veeseaduse
Läänemere riikides kus kalakasvatusega meres on regulatsioonis ja ka eelnõus §
tegeldud pikka aega puudub vajadus 1134 lg 4 p 2 sätestatud:
kalakasvatussumpadele projekti tegemiseks vaid Hoonestusloa menetluse
määratakse ära koordinaadid, mille sisse kalakasvatus algatamisel määrab pädev asutus:
peab jääma ning kalakasvatusrajatise puhul 2) keskkonnamõju hindamise
kooskõlastatakse Veeteedeametiga ohutu mereliikluse algatamise või algatamata jätmise.
tagamiseks vajalik märgistus. Seega jääb pädevale asutusele
kaalutlusõigus.
2. Taotluste menetlemisel on sektori jaoks kriitilise Arvestatud
tähtsusega menetlemise kiirus. Menetlusaeg peab jääma Eelnõu uues versioonis lisatud §
alla kahe aasta. 1134 lg 2.
3. Riigi poolt läbiviidavad KMH uuringud ei tohi Mittearvestatud
takerduda bürokraatiasse ja ministeeriumite ning Ehitusseadustik ei saa reguleerida
riigiametite vaheline suhtlus on eeldatavalt kiirem kui KMH läbiviimise protsessi.
ta on täna erasektori ja riigi vahel.
4. Tasu arvestus peaks käima reaalselt vesiviljeluse Mittearvestatud
rajatisega koormatud ala kohta, mitte planeeringutes Kui vesiviljeluse alal olevate
ettenähtud piirkonna põhiselt. Kindlasti tuleb tuulikute objektide vahelisele alale ei saa
nn vundamentide tasu ja sumbakasvatuse nn ankrutasu muid tegevusi planeerida, siis on
käsitleda erinevalt õigustatud kogu ala osas
hoonestustasu määramine.
5. Vältida tuleb olukorda kus hoonestuseks mõeldud Mittearvestatud
alad on nn broneeritud aga reaalset kasutust pikema aja Eelnõuga on see probleem
jooksul ei toimu ja tagasipööramine (loa äravõtmine) on lahendatud. § 11317
raskendatud. Üks võimalus on määrata periood mille „Hoonestusloa kehtetuks
jooksul peab ala kasutusele võtma tunnistamine“ lg 2 p 3 sätestab, et
pädev asutus tunnistab
hoonestusloa kehtetuks, kui
hoonestusloa omajale ei ole viie
aasta jooksul pärast hoonestusloa
saamist väljastatud ehitusluba ja
33
hoonestusloa omaja ei ole
taotlenud tähtaja pikendust;
6. HL kooskõlastusringil tuleks edaspidi võtta Mittearvestatud
kooskõlastused ka registreeritud traalipüügiga Kui hoonestusloa taotluse
tegelevate ettevõtete katusorganisatsioonidelt kelle kooskõlastab MEM, siis peab
püügiruutudesse vesiviljeluse tegevus mõju avaldab, asjaomane ministeerium teadma,
eesmärgiga konflikte ennetada. kellelt tuleb täiendavat teavet
küsida
Eesti Taastuvenergia Koda
1. Jätta välja eelnõu § 1 p 4 ja 5 ja muuta Mittearvestatud
järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt. Täpsustused allpool.
Väljajäetav sõnastus:
Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1.1 4) paragrahvi 46 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 Mittearvestatud
järgmises sõnastuses: Eelnõus muudatus sõnastuses, kus
„3) ehitis kujutab ohtu varale, keskkonnale, riigi antud punktidest jäetakse välja:
julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, „elutähtsa teenuse
riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile.“; toimepidevusele, riigiside
toimimisele“. Oht riigi
julgeolekule ja riigikaitseobjektile
jäävad eelnõusse ehitusloa
andmisest keeldumise alustena
sisse. EhS §132 lg 3 p 1 on seotud
lõikega 2 ja see sätestab, et
korrakitseseaduse §-s 50
sätestatud meedet võib kohandada
üksnes sisenemisel ehitisse või
selle osasse. Ehitusloa andmisest
keeldumisel ei ole ehitist, kuhu
siseneda füüsiliselt, olemas.
Seletuskirjas on põhjendust
täiendatud. Eelnõu koostaja
hinnangul ei teki antud aluse
sissetoomine õiguslikku
ebaselgust ja on objektiivselt
põhjendatud.
1.2 5) paragrahvi 55 täiendatakse punkiga 8(1) Arvestatud osaliselt
järgmises sõnastuses: Kui haldusmenetluse läbiviija on
„8 1) ehitise kasutamisega kaasneb oht varale, tahtlikult või tahtmatult rikkunud
keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse haldusmenetluse läbiviimisel
toimepidevusele, riigiside toimimisele või seadusest tulenevaid nõudeid,
riigikaitseobjektile;“ millele kaasneb kasutusloast
Selgitus: eelnõu § 1 p 4 ja 5 on vastuolus andmisest keeldumine, vastutab
õiguskindluse põhimõttega. Küsimus sellest, kas menetleja tulenevalt riigivastutuse
ehitise või ehitamisega kaasneb nimetatud sätetes seadusest.
kirjeldatud oht, tuleb lahendada ehitusloa Riigivastutuse seaduse § 2 lg 1 p
kooskõlastamise ja andmise faasis (mille tagavad 2 sätestab, et isik võib riigilt,
34
eelnõu § 1 punktides 2 ja 11-12 kavandatavad kohaliku omavalitsuse üksuselt,
muudatused). Eelnõu seletuskirjas on EhS § 46 lg 1 ja muult avalik-õiguslikult
§ 55 muudatusi õigustatud peaasjalikult viitega juriidiliselt isikult või muult
olukorrale, kus ehitusloa andmisel on rikutud avalikke ülesandeid avalik-
kooskõlastamise kohustust ning sellele, et ehitusluba õiguslikul alusel väljaspool
antakse eelprojektile ning ehituse käigus võidakse teha alluvussuhet teostavalt isikult
projektis olulisi muudatusi. Puutuvalt (avaliku võimu kandjalt) nõuda
kooskõlastamisse annab VVS § 75(3) lg 8 valdkonna tekitatud kahju hüvitamist.
eest vastutavale ministrile võimaluse ehitusloa suhtes
tähtaegse reageerimise korral halduskohtusse pöörduda
(vt ka RKHKm 17.01.2019 nr 3-17-911, p 25-27).
Puutuvalt projekti muudatustesse ei võimalda kehtiv
EhS § 46 lg 1 p 1 ja Majandus- ja Taristuministri
17.07.2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile”
sedavõrd mastaapseid muudatusi eri projektistaadiumis
ilma uut ehitusluba taotlemata, et muutuda saaks
hinnang ehitise ohule. Ebaproportsionaalne on riigi
väärhinnangu riski panna arendajale, eriti ühtegi
konkreetset hüvitismehhanismi ette nägemata.
2. Muuta ja täiendada eelnõu § 1 p-s 10 sätestatud Arvestatud osaliselt
EhS § 113(1) lg-t 7 järgnevalt: Eelnõud uues versioonis
(7) Riik võib taotleda hoonestusluba eesmärgiga täiendatud uue paragrahviga §
koormata avaliku veekogu ehitisega ja selle 1132
teenindamiseks vajalike rajatistega. Riik peab enda § 1132 Riigi poolt alustatud
taotletud hoonestusloa andmise järel hoonestusloa hoonestusloa menetlus.
viivitamatult ja koheselt avatud ja Lisaks on põhjalikult täiendatud
mittediskrimineerival enampakkumisel võõrandama. VV määruse eelnõud.
Riik
peab hoonestusloa taotlusest loobuma ja taotlema
hoonestusloa menetluse lõpetamist, kui riik ei ole
mistahes ajahetkel hoonestusloa taotlemise või
hoonestusloa menetluse käigus teinud 6 kuu jooksul
ühtegi hoonestusloa saamisele suunatud toimingut.
Selgitus: eelnõu seletuskirjas on viidatud, et riik paneb
hoonestusload enampakkumisele. Samas ei eelnõus
ega kavandatavates EhS rakendusaktides ei ole
sätestatud riigi määratletavat kohustust üldse
hoonestusload võõrandada. Selliselt võib riik arendusi
määramata ajaks piirata. Samuti tuleb õiguskindluse
saavutamiseks sätestada juba EhS-is üldpõhimõte, et
riik peab hoonestusload just avatud ja
mittediskrimineerival enampakkumisel võõrandama.
Juhul, kui kogu enampakkumisi reguleeriv kord jääb
ainult rakendusakti tasemele, on ettevõtjatel märksa
väiksem kindlus selle regulatsiooni muutumata
jäämise osas.
3. Muuta ja täiendada eelnõu § 1 p-s 10 sätestatud Arvestatud
EhS § 113(2) lg 2 p 6 ja § 113(2) lg 4 järgnevalt: Eelnõu uues versioonis § 1133 lg
(2) Hoonestusloa taotlus peab sisaldama järgmisi 2 p 6 sõnastus muudetud.
andmeid:
35
/---/ Eelnõu uues versioonis § 1133 lg 2
6) esialgselt kavandatud uuringute, mida hoonestusloa p 4 sõnastus jääb: „avaliku
taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks veekogu koormatava ala
teha, kirjeldused koordinaadid ja koormatava ala
/---/ suurus ruutmeetrites;“. Kui RAMi
(4) Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava muudatusettepanek, et
ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, meretuuleparkide puhul tuleb
sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud hoonestusloa menetluses läbi viia
avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast keskkonnamõjus strateegiline
olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse hindamine (KSH), siis täpsustused
algatamist pädeva asutuse määratud uuringute selguvad KSH käigus ja aruanded
tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab esitatakse seadusest tulenevalt
hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute kooskõlastamisele. Hoonestusloa
ning keskkonnamõju hindamise aruanded. menetluse taotluse faasis ei ole
Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud võimalik sellise täpsusega
dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute andmeid esitada.
tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud.
Selgitus: õigusselguse huvides tuleb sätestada
seletuskirjas kajastatud põhimõte, et hoonestusloa
taotluses olev uuringute nimekiri on vaid esialgne ja
muutub taotluse menetledes. EhS § 113(2) lg 4
muudatus on vajalik, et rõhutada, et uuringuid võib
pädev asutus küll määrata varem, ent läbi viiakse need
siiski hoonestusloa menetluse algatamise järel.
Vastasel juhul võib lõike paiknemisest sättes
pealkirjaga „Hoonestusloa taotlemine“ ekslikult
järeldada, justkui juba taotluse esitamise faasis
asutakse uuringuid (mis on äärmiselt mahukad ja
kallid) läbi viima.
4. Jätta välja eelnõu § 1 p-s 10 sätestatud EhS § Arvestatud osaliselt
113(2) lg 2 p 9 ning muuta järgnevate sätete Eelnõu uues versioonis § 1133 lg
numeratsiooni vastavalt. 2 p 9 sõnastust muudetud.
Väljajäetav sõnastus: Hoonestusloa taotleja märgib kas
(2) Hoonestusloa taotlus peab sisaldama järgmisi plaanitav rahastamine saab olema
andmeid: hoonestusloa taotleja
/---/ omavahenditest, laenu toel või
9) kinnitus ehitise rahastamiseks vajalike investori kaasamisel. Investori
finantseerimisallikate ja kaasfinantseerijate kohta kaasamisel tuleb esitada ka
/---/ andmed investori kohta. Kui
Selgitus: nii hoonestusloa menetlus (sh uuringud) kui andmed finantseerimisallikate
ka hilisem ehitiste rajamine on vähemalt osas hoonestusloa taotlemise
taastuvenergeetika sektoris ülimalt rahamahukad. menetluse ajal muutuvad või
Nõudega esitada juba hoonestusloa taotluses andmed täienevad, esitab hoonestusloa
finantseerimise kohta välistatakse erasektori taotleja need uuesti pädevale
võimalused hoonestusluba taotleda (v.a ehk globaalsed asutusele. Olemasoleva teabe
suured arendajad, kellel puudub vajadus raha küsimise eesmärgiks kohe
kaasamiseks). Nimelt, arvestades hoonestusloa menetluse alguses on, et ettevõttel
menetluse pikkust, ei ole hoonestusloa taotlemise ei tekiks põhjendamatu ootus
faasis kuidagi võimalik märkida kindlat hoonestusloa saamiseks, kui riigil
finantseerimisallikat. Eelnõu seletuskirjas on viidatud, on ettevõtte omanike või
36
et andmed tuleb esitada ka laenu andja ja investori finantseerimisallikate osas
kohta. Praktikas on aga ilmselge, et ükski kahtlusi. Samuti aitab see ära
krediidiasutus ega finantsinvestor ei annaks sellises hoida hoonestusloa taotleja poolt
faasis kinnitust finantseerimise kohta. Juhul, kui ebavajalike kulude tegemise, kui
eesmärk on tagada, et taotleja on võimeline riigil on ettevõtte omanike või
hoonestusloa andmiseks vajalikke uuringuid ja finantseerimisallikate osas
mõjuhindamisi läbi viima, tuleks kõigile, sh erasektori kahtlusi.
taotlejatele luua võimalus kasutada selleks Euroopa
Liidu vahendeid.
5. Jätta välja eelnõu § 1 p-s 10 sätestatud EhS § Mittearvestatud
113(6) lg 2 p 3 ja EhS § 113(6) lg 3 ning muuta Pädeval asutusel on õigus
järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt. keelduda hoonestusloa menetluse
Väljajäetav sõnastus: algatamisest kui taotlusalusel ala
(2) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse on algatatud planeering ja
algatamisest ka juhul, kui: planeerimismenetlus ei ole
/---/ lõppenud, sest alles planeeringu
3) taotlusalusel alal on algatatud planeering ja kehtestamisel selguvad täpselt
planeerimismenetlus ei ole lõppenud; tingimused, kuidas ja kuhu
/---/ erinevaid objekte merealale rajada
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatut saab.
ei kohaldata käesoleva seaduse § 104 lõikes 2 Eelnõu uues versioonis § 11311
sätestatud ehitisele ja ajutisele ehitisele, kui lõiget 3 (kehtiv veeseadus § 221
hoonestusloa taotleja on nõus, et hoonestusluba lg 3) ei saa eelnõust välja jätta
antakse käesoleva seaduse § 113(9) lõikes 4 sätestatud põhjendusel, et nimetatud sätte
kehtivusajaga. rakendamisel tuleb lähtuda sätte
Selgitus: hoonestusloa menetluse algatamist ei ole kehtestamise eesmärgist, mida on
põhjust piirata viitega pooleliolevale selgitatud VeeSi muudatuse
planeerimismenetlusele. Esiteks, hoonestusloa menetlemisel Riigikogus.
menetluse algatamise järgsed uuringud ja „Pakutud sätte kohaselt on
keskkonnamõju hindamine kestavad tõenäoliselt võimalik hoonestusloa menetlusi
kauem kui planeerimismenetlus. Teiseks, nimetatud läbi viia ja hoonestusluba anda ka
säte tekitab isikutele, kes ei soovi potentsiaalse siis, kui planeerimismenetlus on
hoonestusloa menetluse algatamist, motivatsiooni pooleli, kuid seda tingimusel, et
planeerimismenetluse kiiret läbiviimist takistada, hoonestusluba, mis ehitisele
milleks PlanS annab ka piisavalt võimalusi. antakse, kehtib üks aasta pärast
Kolmandaks, risk, et kehtestatav planeering välistab asjaomase planeeringu
hoonestusloa taotleja arendustegevuse elluviimise kehtestamist. Üheaastane tähtaeg
soovitud kujul, on taotleja kui ettevõtja äririsk. Riski on valitud seepärast, et kui pärast
teadvustamiseks piisab sellest, et pädev asutus teavitab planeeringu kehtestamist selgub,
taotlejat pooleliolevast planeerimismenetlusest. et hoonestusloa alusel rajatud
ehitis on planeeringuga vastuolus,
siis peab hoonestusloa omaja
ehitise avalikust veekogust
eemaldama ning selleks peab
hoonestusloa omajal olema
mõistlik tähtaeg.“ Eelnõu uues
versioonis on tühistatud tähtaeg
„1 aasta“ ja asendatud mõistega
„ajutine hoonestusluba“.
37
Eesmärk ei ole anda mistahes
ehitistele ajutisetähtajaga
hoonestusluba, vaid eesmärgiks
on poolelioleva
planeeringumenetluse ajal ajutise
iseloomuga või kergesti
eemaldatavate objektide (nt Pärnu
kuurordielevant) rajamise
võimaldamine. Kavandatavate
merre ehitatavate
tuuleelektrijaamade puhul ei ole
tegemist ajutise iseloomuga
kergelt eemaldatavate ehitistega,
mistõttu ei ole nimetatud sätte
alusel hoonestusloa andmine
kooskõlas sätte eesmärgiga ning
selle sätte rakendamine ei ole
käesoleval juhul võimalik.
6. Jätta välja eelnõu § 1 p-s 10 sätestatud EhS § Arvestatud
113(6) lg 2 p 6 ning muuta järgnevate sätete Eelnõu uues versioonis antud säte
numeratsiooni vastavalt. kustutatud.
Väljajäetav sõnastus:
(2) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse
algatamisest ka juhul, kui:
/---/
6) avaliku veekogu omanik ei soovi püstitatavat ehitist
/---/
Selgitus: eelnõu seletuskirjas on viidatud, et nimetatud
säte annab avaliku veekogu omanikule ehk riigile
võimaluse „põhjendatud asjaoludel“ püstitatavast
ehitisest keelduda. Põhjendatud asjaolu näitena on
toodud vastuolu riigile püstitatud eesmärkide
saavutamisel „vms“. Sellise regulatsiooniga ei saa
kuidagi nõustuda. Esiteks, sättes endas puudub
igasugune viide „põhjendatud asjaolule“. Teiseks,
hoonestusloa menetluse algatab samuti riik pädeva
asutuse kaudu. Ülejäänud EhS § 113(6) lg 2 alused
piiritlevad suuremal või vähemal määral hoonestusloa
menetluse algatamisest keeldumise alused. EhS §
113(6) lg 2 p 6 annab aga laia tõlgenduse korral riigile
paralleelse ebaproportsionaalselt suure kaalutlusõiguse
lihtsalt hoonestusloa menetluse algatamisest keelduda
„soovi puudumise“ tõttu. Selliselt saaks hoonestusloa
algatamise riigi poolt täiesti meelevaldseks ja kohtute
poolt kontrollimatuks muuta.
7. Muuta eelnõu § 1 p-s 10 sätestatud § 113(8) lg 1 p Mittearvestatud
8 sõnastust järgmiselt:
(1) Pädev asutus keeldub hoonestusloa andmisest, kui: Tegemist on kehtivast
/---/ veeseadusest muutmata kujul üle
toodud sättega.
38
8) taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on Antud sätet kasutatakse juhul, kui
menetluse tulemuste alusel vaja muuta ja hoonestusloa uuringute tulemusena tuleb ala
taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega. muuta, aga taotleja keeldub
Selgitus: eemaldada tuleb sättest osa, mille järgi võib sellest.
hoonestusloa andmisest keelduda ka siis, kui taotletud
avaliku veekogu koormatavat ala on menetluse
tulemuste alusel vaja muuta ja veekogu omanik ei ole
nõus koormatava ala muutmisega. Eelnõu seletuskirjas
puudub sellisele regulatsioonile igasugune põhjendus.
Avaliku veekogu omanikuks on riik. Ülejäänud EhS §
113(8) lg 1 alused piiritlevad suuremal või vähemal
määral hoonestusloa andmisest keeldumise alused.
EhS § 113(8) lg 1 p 10 annab aga eelnõus sätestatud
kujul ja laia tõlgenduse korral riigile paralleelse
ebaproportsionaalselt suure kaalutlusõiguse lihtsalt
hoonestusloa andmisest keelduda, kui ala on vaja
muuta ja veekogu omanik ei ole sellega “nõus”.
Selliselt saaks hoonestusloa andmise riigi poolt täiesti
meelevaldseks ja kohtute poolt kontrollimatuks muuta.
8. Muuta eelnõu § 1 p-s 10 sätestatud EhS § 113(12) Arvestatud
lg 2 p 3 sõnastust järgnevalt: Eelnõu uues versioonis § 11317 lg
(3) Pädev asutus tunnistab hoonestusloa kehtetuks, 2 p 3 sõnastatud „hoonestusloa
kui: omajale ei ole viie aasta jooksul
/---/ pärast hoonestusloa saamist
3) hoonestusloa omajale ei ole kolme aasta jooksul väljastatud ehitusluba ja
väljastatud ehitusluba ning hoonestusloa omaja ei ole hoonestusloa omaja ei ole
ehitusloa saamiseks tähtaja pikendamist mõjuval taotlenud tähtaja pikendust;“.
põhjusel. Tähtaeg kolmelt aastalt viiele
/---/ aastale on pikendatud lähtuvalt
Selgitus: eelnõu seletuskirjas on eesmärgina sätestatud, arendajate sisendist, kellede
et hoonestusloa taotlejal tuleb takistada võimalust hinnangul kolm aastat
avaliku veekogu “kinni hoida”, kuna senise hoonestusloa saamisest kuni
regulatsiooni kohaselt piisas, et taotleja esitanud ehitusloa saamiseni on liiga lühike
tähtaegselt ehitusloa taotluse. Praegune eelnõu tähtaeg, arvestades kohustust läbi
sõnastus on aga grammatiliselt ja lauseehituslikult viia erinevaid uuringuid ja mõjude
ebaselge tähtaja pikendamise küsimuses hindamisi.
(„hoonestusloa omajale ei ole kolme aasta jooksul
väljastatud ehitusluba ega ole taotlenud uut tähtaega”).
9. Täiendada eelnõu § 1 punkti 10 järgmise sättega: Arvestatud
EhS § 113(15) Enne käesoleva jao jõustumist esitatud Eelnõu uues versioonis täiendatud
hoonestusloa taotluste menetlemine ehitusseadustiku ja
Enne käesoleva jao jõustumist esitatud hoonestusloa planeerimisseaduse rakendamise
taotlused menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal seadust § 251.
kehtinud õigusaktide kohaselt ning sellise taotluse
alusel hoonestusloa menetluse algatamisele,
hoonestusloa andmisele ega hoonestusloale käesoleva
jao sätteid ei kohaldata. Muu hulgas otsustatakse
taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt
hoonestusloa menetluse algatamine või sellest
keeldumine, hoonestusloa andmine või sellest
39
keeldumine ja hoonestusloa kehtivus, muutmine ja
kehtetuks tunnistamine.
Selgitus: eesmärk sätestada õigusselgelt, et kui
hoonestusloa taotlus esitati enne eelnõus sätestatud
EhS 12. peatüki 3. jao jõustumist, kohaldatakse mitte
EhS 12. peatüki 3. jao sätteid, vaid varem kehtinud
õigust (eelkõige VeeS 8. peatüki 3. jagu). Eelnõu
seletuskiri märgib üksnes lakooniliselt, et juba
algatatud hoonestuslubade menetlused menetletakse
lõpuni nende menetluse algatamise ajal kehtinud
õigusaktidest lähtuvalt. See viitab ekslikult justkui
hoonestusloa taotlustele, mille osas pole eelnõu
jõustumise hetkeks algatamise otsust tehtud,
kohaldatakse juba uut regulatsiooni (sh uusi
keeldumise aluseid jne). Haldusmenetluse põhimõtted
sellist lähenemist ei toeta. VeeS § 2 lg 1 ja EhS § 2 lg
4 viitavad HMS-i kohaldamisele mõlema seaduse
haldusmenetlustes. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §
5 lg 5 sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad
õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse
menetluse alguses kehtinud õigusnorme.
Haldusmenetlus aga algab juba hoonestusloa taotluse
esitamisega (HMS § 35 lg 1 p 1). Põhiseaduse
kommenteeritud väljaandes (Ü.Madise jt (toim). Eesti
Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaaane.
Neljas, parandatud ja täiendatud väljaanne, § 10, p
13) on samuti välja toodud, et üldreeglina ei tohi
seadusel, eriti kui see sisaldab koormavaid sätteid, olla
tagasiulatuvat jõudu, v.a ülekaalukatel põhjustel.
Antud juhul ei ole ühtegi ülekaalukat põhjust taotleja
õiguspärast ootust regulatsiooni säilimisele rikkuda.
Seega on ettepanek sätestada eelnõus selgelt, et enne
kõnealuste muudatuste jõustumist esitatud
hoonestusloa taotlus menetletakse lõpuni ja
hoonestusloa menetluse algatamine ning hoonestusloa
andmine otsustatakse hoonestusloa taotluse esitamise
ajal kehtinud seaduse kohaselt.
10. Jätta välja eelnõu § 1 p 13. Mittearvestatud
Väljajäetav sõnastus: See säte on vajalik, et täpsustada
13) paragrahv 130 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast TTJA järelevalve pädevus
sõna „taristu“ sõnadega „ning tuulegeneraatori ja tuulegeneraatorite ja tuulepargi
tuulepargi nõuetele vastavuse kontrollimiseks“. nõuetele vastavuse
Selgitus: sättega soovitakse Tarbijakaitse ja Tehnilise kontrollimiseks.
Järelevalve Ametile (TTJA) anda riikliku järelevalve
pädevus tuulegeneraatorite ja tuulepargi nõuetele
vastavuse kontrollimiseks. Eelnõu seletuskirja järgi on
tuulepargi püstitamise üle teostatav järelevalve
praeguse regulatsiooni kohaselt kohaliku omavalitsuse
pädevuses ning muudatusega ei võetaks samas ka
kohaliku omavalitsuse funktsiooni.
40
Ettepaneku esitaja hinnangul oleks dubleeriv
järelevalvepädevus selgelt ja ebaproportsionaalselt
tuulepargi arendajat koormav. Tekkida võivad
vastuolulised seisukohad jne. Nagu eelnõu
seletuskirjas juba viidatakse, võib kohalik omavalitsus
vajadusel niigi TTJA-lt nõu küsida. Seega on kohaliku
omavalitsuse järelevalvepädevus piisav. EhS § 130 lg
3 p 2 annab juba TTJA-le pädevuse teostada riiklikku
järelevalvet ehitise kasutusjärgse ohutuse
kontrollimiseks, sellele viitab ka eelnõu seletuskiri.
11. Muuta eelnõu § 2 p 2 sõnastust järgnevalt: Arvestatud osaliselt
Veeseaduses tehakse järgmised muudatused: Veeseadusest tuuakse
/---/ hoonestustasu arvutamise
2) paragrahvi 230 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse põhimõtted EhS eelnõusse. § 1131
järgmiselt: lõige 6 sätestab koormatava ala,
„(2) Hoonestustasu suurus avaliku veekogu selle lisamine veelkord
koormamise korral tuuleelektrijaamaga on seitse hoonestustasu arvutamise sättesse
protsenti tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel ei ole vajalik.
arvutatud hinnast, mis arvutatakse tuuleelektrijaama
ehitisealusest pindalast lähtudes. Maa keskmine
väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi
viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel.
Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka
arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate
üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised
vahemaad, mida arvestatakse tuulikute
laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama
teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pind.“
/---/
Selgitus: eelnõu seletuskirjas viidatakse, et ELTS §
92(3) regulatsioon tuuakse EhS-i ja VeeS-i üle. ELTS
§ 92(3) lg 2 teine lause aga sätestab:
“Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka
arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate
üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised
vahemaad, mida arvestatakse tuulikute
laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama
teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pind.”
Seega sisaldub ELTS § 92(3) lg-s 2 põhimõte, mille
kohaselt tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka
arvestatakse ainult tuulikutevahelised kuni 1000-
meetrised vahemaad. Seletuskirjas ei ole põhjendatud
ja loogiline pole, miks nimetatud põhimõte sätte
sõnastusest välja on jäänud. Üks võimalikke selgitusi
on, et eelnõu järgi kavandatud EhS § 113(1) lg 4 teine
lause juba sätestab, et “Ühe hoonestusloa alusel
ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks
alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine
vahemaa, mida arvestatakse ehitiste laiusgabariitidest
lähtuvalt.” Ettepanek on siiski sama põhimõte
41
sätestada õigusselguse tagamiseks ka VeeS § 230
lõikesse 2.
12. Jätta välja eelnõu § 4. Mittearvestatud
Väljajäetav sõnastus: Teadlik rikkumine või
Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: hävitamine, kui sellega kaasneb
1) paragrahvi 406 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse oht inimese elule või tervisele või
järgmiselt: elutähtsa süsteemi normaalsele
„(1) Energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- toimimisele (mis võib omakorda
või kanalisatsioonisüsteemi, liikluskorralduse või muu tuua kaasa ohu inimese elule) on
elutähtsa teenuse toimimist mõjutava ehitise või siiski põhjendatult
seadme teadva rikkumise või hävitamise, kui sellega kriminaalkuritegu.
on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või
elutähtsa süsteemi normaalsele toimimisele, või sellise
süsteemi töövõime häirimise või katkestamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase
vangistusega.“;
2) paragrahvi 406 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 406 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või
2“.
Selgitus: eelnõu järgi kriminaliseeritakse elutähtsa
süsteemi töövõime häirimine või katkestamine nii, et
vastutus kaasneb ka ilma süsteemi füüsiliselt
rikkumata. Näitena on toodud ehitamine asukohta või
sellisel kujul (nt kõrgusega), mis mõjutab negatiivselt
süsteemi töövõimet. Kavandatav muudatus tekitab
lubamatult laia ja ettenägematu kriminaalvastutuse
ohu. Nimelt võib tekkida olukord, kus näiteks
tuulepargi arendaja asub ehitama kehtivale ehitusloale
ja kooskõlastustele vastavalt, ent täidab ikkagi sätte
objektiivse koosseisu ainuüksi põhjusel, et pädevate
haldusorganite poolt anti varasemas menetluses ehitise
ohtlikkusele väärhinnang.
Sunly
1. Vastavalt eelnõule võib riik ise taotleda Mittearvestatud
meretuulepargi hoonestusluba ning selle hiljem Suurema selguse loomiseks toodi
konkursi korras enampakkumisele panna. MKM-i eelnõusse sisse uus paragrahv
esindajad on seda plaani avalikult ka tutvustanud, § 1132
väites, et seda õigust on vaja vaid Eesti-Läti
ühisprojektile meretuulepargi ala leidmiseks. Tegemist ei ole
ettevõtlusvabadusse sekkumisega,
sest riik paneb hoonestusload
avalikule enam- või
valikpakkumisele. Kõik soovijad
saavad osaleda pakkumisel ja
sellega seonduvalt on tagatud
kõikide soovijate vahel võrdne
kohtlemine. Riik ei hakka ise
arendama meretuuleparke, vaid
viib läbi hoonestusloa menetluse
ja panen hoonestusload avalikule
42
pakkumisele. TTJA kui menetleja
menetleb kõiki hoonestuslubasid
vastavalt seadusele ja ei kohtle
taotlejaid erinevalt.
Riik ei ole avaldanud soovi
meretuuleparkide arendust
riigistada, riigi poolt alustatud
hoonestusloa menetlusega soovib
riik kiirendada antud menetlust.
Eelnõu uues versioonis § 11310 lg
Samas on MKM-i esindaja Eleringi liitumiste- ja 2 p 6 (enne § 1136 lg 2 p 6)
võrguteenuse nõukoja koosolekul tutvustanud kaarti, sõnastust on täpsustatud.
millelt nähtub, kust ühisprojekti ala otsitakse ning Seletuskirjas lk 6 on sisse viidud
sisuliselt on tegu kõikide mereala planeeringuga täpsustus: riik soovib kaasa aidata
planeeritavate meretuuleenergia aladega. meretuuleparkide arendamisele
Samal ajal on MKM soovitanud TTJA-l mitte algatada (mitte ei soovi ise arendada).
hoonestusloa menetlusi taotluste alusel, mida tuleks
menetleda hetkel kehtiva seadusandluse alusel.
Tegemist on selge riivega põhiseaduse §-s 31
sätestatud ettevõtlusvabadusele. Ettevõtlusvabadus
annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks
tema ettevõtlusvabadusena käsitatavasse tegevusse.
Riik peab tagama õigusliku keskkonna vaba turu
toimimiseks. Ettevõtlusvabadus hõlmab muuhulgas ka
isiku õigust nõuda riigilt konkurentide tegevuse eest
kaitset.1 Ettevõtlusvabaduse tuumaks on riigi kohustus
mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks,
seejuures on ettevõtja õigust olla vaba riigi
sekkumisest Riigikohtu poolt käsitletud laialt.2 Eelnõu
väljatöötamisega ning sellega paralleelselt
eraettevõtjate arendustegevuse peatamisega sekkub
riik ettevõtjate ettevõtlusvabadusse. Ei ole mõeldav, et
riik loob tingimused, millele tuginedes hakkab riik
meretuuleparke arendama aladel, mille osas on
eraettevõtja esitanud hoonestusloa taotlused hetkel
kehtiva regulatsiooni kohaselt. Näeme selget
riigipoolset huvide konflikti olukorras, kus TTJA
menetleb eraettevõtjate hoonestuslubade taotlusi ning
tulevikus ka riigi poolt esitatavaid taotlusi.
On üllatav ja taunimisväärne, et riik soovib
meretuuleenergia arendamist riigistada. Viidates eelnõu
§ 1136 punktile 6, saab hoonestusloa menetluse
algatamisest keelduda, kui avaliku veekogu omanik ei
soovi püstitatavat ehitist. Vastavalt seletuskirjale
antakse riigile võimalus põhjendatud asjaoludel
püstitatavast ehitisest keelduda ning põhjendatud
vastuoluks võib olla vastuolu riigile püstitatud
1
Ü. Madise jt (koost). § 31.6. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Komm. vlj. Tallinn: Juura, 2017.
2
Ibid., § 31.7.
43
eesmärkide saavutamisel. Seletuskirja kohaselt soovib
riik ise meretuuleparki arendada, et tagada riigile
taastuvenergia tootmise eesmärkide õigeaegne täitmine.
Riik võib samale argumendile tuginedes öelda, et ei usu
arendaja suutlikkusse konkreetsel alal tuuleparki
arendada ja riigile püstitatud eesmärkide (sh
kliimaeesmärkide) täitmiseks tahab riik alal hoopis ise
tuuleparki arendada. Teeme ettepaneku nimetatud
punkt eelnõust kustutada või täpsustada selle sisu,
vältimaks ebamäärastel alustel arendustegevuse
piiramist.
2. Pärast hoonestusloa algatamise teate avaldamist on Mittearvestatud
teistel huvitatud isikutel õigus esitada omapoolne Suurema selguse eesmärgil on
taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega eelnõud täpsustatud (lisatud
koormamiseks. Eelnõu kohaselt ei saa konkureerivat paragrahv 1132)
taotlust esitada, kui hoonestusloa taotluse on esitanud Olemuslikult on tegemist avaliku
riik. Tegemist on ilmselge võrdse kohtlemise põhimõtte hüvega – meri ning avalik
rikkumisega. Seejuures on tähelepanuväärne, et veekogu on riigivara, aga sellest
ebaõiglasele olukorrale on viidanud ka eelnõu koostaja ei pea ilmtingimata tulenema isiku
ise eelnõu seletuskirjas: „Aga ebaõiglane riigiga õigust saada luba selle erahuvides
konkureeriva arendaja suhtes.“3 Väljatöötamisel olev kasutamiseks. Nagu ka muu isik
regulatsioon peaks tagama kõigile võrdsed alused ei pea andma nõusolekut enda
meretuuleparkide arendamiseks. Nii, nagu viiakse läbi omandis oleva asja kasutamiseks,
konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine ei peaks ka riik olema riigivara
vastavalt eelnõu §-le 1134, tuleks sarnane hindamine kasutada andmiseks kohustatud,
läbi viia ka olukorras, kus riik on esitanud hoonestusloa isegi kui konkreetseid põhjuseid
taotluse ning teisel huvitatud isikul on huvi esitada keeldumiseks ei esine või neid ei
konkureeriv taotlus. Lisaks juhime tähelepanu, et riik ei soovita avaldada.
tohiks iseendale taotluse esitamisega tekitada Antud sätte kohaldamisel riik
kolmandatele isikutele negatiivseid tagajärgi. Riigile ei avaldab, milleks ta riigivara
tohi anda eeliseid, mida pole konkureerivatel kasutama hakkab. Võrdse
arendajatel. kohtlemise põhimõtet ei ole
rikutud. Hoonestusload pannakse
avalikule enam- või
valikpakkumisele ja osaleda
saavad kõik asjast huvitatud
isikud.
3. Hoonestusloa taotlusele tuleb tulevikus Arvestatud osaliselt
lisada kinnitus, et äriregistrile esitatud andmed Sõnastust on muudetud.
äriühingu omanike ja tegelike kasusaajate osas on Hoonestusloa taotleja märgib kas
täielikud ja tõesed, ning kinnitus ehitise rahastamiseks plaanitav rahastamine saab olema
vajalike finantseerimisallikate ja kaasfinantseerijate hoonestusloa taotleja
kohta (eelnõu § 1132 lg 2 p 8 ja 9), et riigil oleks omavahenditest, laenu toel või
võimalik hinnata hoonestusloa taotleja sobivust ja investori kaasamisel. Investori
usaldusväärsust. Täiendavalt tuleb märkida, kas kaasamisel tuleb esitada ka
rahastamine toimub hoonestusloa taotleja andmed investori kohta. Kui
3
MKM-i poolt 01.09.2020 ja 15.09.2020 e-kirjade vahendusel edastatud eelnõu seletuskirja lk-l 9 sisalduv MKM-
i töötaja kommentaar.
44
omavahenditest, laenu toel või investori kaasamisel, andmed finantseerimisallikate
ning lisada laenuandja ja investori andmed. osas hoonestusloa taotlemise
Kuidas täpsemalt on plaanis hoonestusloa taotleja menetluse ajal muutuvad või
sobivuse ja usaldusväärsuse objektiivne täienevad, esitab hoonestusloa
hindamine? Juhime tähelepanu asjaolule, et taotleja need uuesti pädevale
meretuulepargi finantseerimisotsus langetatakse palju asutusele. Olemasoleva teabe
hilisemas faasis, kui seda on hoonestusloa taotluse küsimise eesmärgiks kohe
alusel menetluse algatamine ning nii varakult pole menetluse alguses on, et ettevõttel
kuidagi võimalik anda lõplike investorite ega ei tekiks põhjendamatu ootus
laenuandjate andmeid. Nimetatud nõuded piiravad hoonestusloa saamiseks, kui riigil
oluliselt hoonestusloa taotlejate ettevõtlusvabadust. on ettevõtte omanike või
Seejuures on vastavalt riigi poolt hoonestusloa taotluse finantseerimisallikate osas
menetlemise korrale4 riigil endal oluliselt vähem kahtlusi. Samuti aitab see ära
nõudeid hoonestusloa taotlusele ning teavet lõplike hoida hoonestusloa taotleja poolt
investorite ja laenuandjate kohta ei ole vaja lisada. ebavajalike kulude tegemise, kui
Teisisõnu on riigi ja eraettevõtja hoonestusloa riigil on ettevõtte omanike või
taotlustele plaanis kehtestada ebavõrdsed tingimused. finantseerimisallikate osas
kahtlusi.
4. Teeme ettepaneku lisada eelnõu § 1132 lõikesse 2 Mittearvestatud
täiendav punkt, mille kohaselt peab hoonestusloa Ekspertkogemuste teenust on
taotlus sisaldama kinnitust selle kohta, et hoonestusloa arendajal võimalik sisse osta.
taotleja organisatsiooni kuuluvad eksperdid, kellel on
pikaajaline tuuleparkide arendamise kogemus. See on
hoonestusloa taotluse menetlemise ja hoonestusloa
menetluse protsessis tehtavate tegevuste faasis palju
objektiivsem viis hinnata hoonestusloa taotleja sobivust
meretuuleparkide arendamiseks.
5. Eelnõu kohaselt tuleb hoonestusloa taotlusele lisada Arvestatud
uuringute, mida hoonestusloa taotleja kavatseb Uus sõnastus:
hoonestusloa andmise otsustamiseks teha, kirjeldused. 6) esialgne kavandatud uuringute
Seletuskiri ütleb, et uuringute nimekiri võib nimekiri, mida hoonestusloa
hoonestusloa menetluse algatamisel muutuda või taotleja kavatseb hoonestusloa
täieneda. Eelnõust seda kinnitavat punkti ei andmise otsustamiseks teha;
leia. Soovitame paindlikkuse aspekti lisada ka
eelnõusse. Praktikas jälgivad ametnikud seadusi väga
täpselt ning oleks kahetsusväärne, kui uuringute sisu ei
saa seetõttu protsessi käigus täpsemaks ega paremaks
muutuda.
6. Eelnõu kohaselt võib TTJA nõuda hoonestusloa Mittearvestatud
taotluse juurde muid asjakohaseid hoonestusloa Erinevate hoonestusloa taotluste
taotlemisega seonduvaid andmeid ja dokumente. puhul on vajaminevate andmete ja
Niivõrd ebamäärane nõue riivab hoonestusloa taotleja dokumentide vajadus erinev.
ettevõtlusvabadust. Leiame, et nõutud dokumentide Pädeva asutuse ülesanne on
4
Määruse “Riigi poolt hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja nõuded hoonestusloa enampakkumisel
võõrandamiseks” eelnõu.
45
nimekiri peaks siiski olema ammendav ja seadusesse esitada hoonestusloa menetluse
kirja pandud. Tuues paralleeli tuuleparkide alustamisel täpne dokumentide
nõuetekohaseks tunnistamise menetlusega, saame nimekiri lähtuvalt taotluste sisust
minevikukogemusele toetudes väita, et kui nõutud ja sellega hoitakse ära menetluse
dokumentide nimekiri pole ammendav, võib venimine.
kirjavahetus kesta aastaid ning menetlusega ei liiguta
edasi.
7. Hoonestusluba tunnistatakse eelnõu kohaselt Arvestatud
muuhulgas kehtetuks, kui hoonestusloa omajale ei ole Eelnõu uues versioonis § 11317 lg
kolme aasta jooksul väljastatud ehitusluba ega 2 p 3.
ole taotletud uut tähtaega. Meretuulepargi detailne
projekteerimine saab alata alles pärast hoonestusloas
sätestatud tingimuste teatavakssaamist ning on
pikaajaline protsess. Sealjuures võib olla vajalik
teostada ka eeluuringuid, nt lindude seire teatud aja
vältel enne ehitustegevuse algust, mis paneb kolme
aastaga ehitusloa saamise küsimärgi alla. Tegemist ei
ole asjaoludega, mille kulgu ja ajalist kestust arendaja
saaks omalt poolt mõjutada. Eeltoodust tulenevalt
teeme ettepaneku sätestada § 11312 lg 3 punkt 3
järgnevalt: „hoonestusloa omaja ei ole viie aasta jooksul
esitanud ehitusloa taotlust“.
Eesti Linnade ja Valdade Liit
1. Esitatud eelnõu põhieesmärgiks on täpsustada vette Mittearvestatud
ehitamise hoonestusloa menetluse regulatsiooni ja Keskkond on kajastatud EhS § 44
sellega seonduvalt täiendatakse ehitusseadustiku lg 1 punktis 10.
(edaspidi ka EhS) §-s 8 toodud ohutuse põhimõtet. § 55 punktis 9.
Sellest lähtuvalt täiendatakse EhSi § 44 ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid punktiga 101 ning EhSi §
55 kasutusloa andmisest keeldumise aluseid punktiga
81.
Nimetatud §-dega seoses peame vajalikuks rõhutada
ehitus- ja kasutusloa keeldumisel seni kehtivatele
alustele lisaks ka keskkonna, loodus- ja
kultuuriväärtuste tähtsustamist. Sellest tulenevalt teeme
ettepaneku täiendada EhS § 44 punkti 101 ja § 55
punkti 81 sõnastust alljärgnevalt:
o EhSi § 44 „101) ehitise või ehitamisega kaasneb
oht varale, keskkonnale, loodus- või
kultuuriväärtusele, riigi julgeolekule, elutähtsa
teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele
või riigikaitseobjektile;“
o EhSi § 55 „81) ehitise kasutamisega kaasneb oht
varale, keskkonnale, loodus- või
kultuuriväärtusele, riigi julgeolekule, elutähtsa
46
teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele
või riigikaitseobjektile;“
Leiame, et lisatud täiendused loovad selgemad alused
pädeval ametil keelduda lubade andmisest näiteks
väärtuslike või väga väärtuslike ehitiste lammutamise
soovi korral.
2. Eelnõu reguleerib riigi julgeolekust tulenevaid Mittearvestatud
muudatusi. Lähtudes eelnõu eesmärgist on meie Kõrgendatud oht on kehtivas
hinnangul jäetud EhS § 132 „Riikliku järelevalve ehitusseadustikus välja toodud ja
erisused“ muutmata, mis võib teatud tingimustel sellega on kaetud oht riigi
takistada soovitud seaduse eesmärkide saavutamist. julgeolekule.
Ehitusseadustiku § 132 lg 3 p 1 ja p 2 sätestab, et
korrakaitseorgan otsustab ehitise lammutamise
eelkõige, kui ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele
nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline
või kõrgendatud oht. Samuti kui ehitise ebaseadusliku
ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga
piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv
negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole
võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Oluline
ja kõrgendatud oht on defineeritud karistusseadustiku §
5 lõikes 3 ja 4. Definitsioonides ei sisaldu riigikaitset,
millest järeldub, et olukorras, kus ehitusluba antakse
ekslikult või ehitist püstitatakse ebaseaduslikult ei ole
ehitusseadustikus olevate paragrahvide kaudu võimalik
otse lammutamist nõuda või parimal juhul on see
raskendatud. Raskendatud all peame silmas, et olulise
või kõrgendatud ohu puudumisel on lammutamise
nõudmine äärmiselt keeruline ja aeganõudev protsess.
Lisame, et analoogne olukord võib tekkida ka siis, kui
ehitise ebaseadusliku püstitamisega ei teki koheselt
ohtu riigi julgeolekule, kuid sõltuvalt kehtestatud
planeeringutest võib see lähitulevikus tekkida. Seega
võib tekkida olukord, kus isik püstitab ebaseaduslikult
ehitise asukohta, mis võib tulevikus hakata segama
lähiümbrusesse planeeritud riigikaitse alase rajatise
funktsioone.
Eeltoodule tuginedes teeme ettepaneku täiendada EhS
§ 132 lg 3 punktiga 3 järgnevas sõnastuses:
3) Ehitis ei vasta püstitamise ajal kehtinud
detail- või üldplaneeringule või ehitise
paiknemisega kaasneb oht riigi julgeolekule.
Leiame, et nimetatud muudatus aitab tulevikus
vältida/ennetada ebaseaduslikult ehitiste püstitamisi.
Elektrilevi
Elektrilevi OÜ poolt esitame tähelepaneku, et Mittearvestatud
ehitusseadustiku eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kas
47
meretuuleparkide toimimiseks vajalikud merekaablid Kaablid on sätestatud EhS § 104
vajavad samuti hoonestusloa menetlust või kuuluvad lõikes 2 ja sellest tulenevalt ei
need elektrijaama koosseisu. Tuulepargi mõistes vaja kaablid eraldi hoonestusloa
kaableid ei nimetata. Samuti võib tuulepargi ja avaliku menetluse alustamist.
võrgu vaheline ühenduskaabel olla päris pikk ja see
asjaolu ei kajastuks hoonestusloa parameetrites, mis
väljendavad rohkem tuulikute ja tuulikute paiknemise
omadusi. Soovitame eelnõus rohkem kajastada
merekaablite ehitamise menetlust, sest need on ka
oluliste mõjudega (sh. ankurdamised, keskkonnamõjud
ja kaitsevööndid) paljude huvipoolte suhtes.
Kaitseministeerium
1. Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse ehitusseadustiku Arvestatud
paragrahvi 8 teises lauses sõnad „varale Täiendus jääb ainult riigikaitse
või keskkonnale“ sõnadega „varale, keskkonnale, riigi objektidele ja riigi julgeolekule.
julgeolekule, elutähtsa teenuse
toimepidevusele, riigiside toimimisele või
riigikaitseobjektile.“ Seletuskirjas on selgitatud sätte
täiendamise vajadust riigi julgeoleku ja elutähtsa
teenuse toimepidevuse aspektist, kuid
selgusetuks jääb sätte täiendamise eesmärk eelnõus
märgitud riigiside toimimise ja
riigikaitseobjekti aspektist. Palume seletuskirja selles
osas täiendada.
2. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse ehitusseadustiku Arvestatud
§ 44 punktiga 10¹ alusega ehitusloa andmisest Kuna eelnõu uuest versioonist on
keeldumiseks, mille kohaselt keeldutakse ehitusluba välja jäetud mõisted elutähtis
andmast, kui ehitise või ehitamisega kaasneb oht teenus ja riigiside toimimine, siis
varale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse on seletuskiri vastavuses
toimepidevusele, riigiside eelnõuga.
toimimisele või riigikaitseobjektile. Eelnõu
seletuskirjas on selgitatud muudatuse eesmärki ja
vajadust üksnes läbi vajaduse sätestada võimalus
ehitusloa andmisest keeldumiseks, kui esineb
julgeoleku oht. Teised eelnõu sättes toodud alused on
seletuskirjas käsitlemata, kuid ühtse
rakenduspraktika kujundamise huvides tuleks neid
siiski seletuskirjas avada. Palume seletuskirja selles
osas täiendada.
3. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse ehitusseadustiku Arvestatud
§ 46 lõiget 1 punktiga 3, millega sätestatakse pädeva Jääb ainult riigi julgeolekule ja
asutuse kohustuseks tunnistada ehitusluba kehtetuks, riigikaitseobjektidele. Seletuskirja
kui ehitis kujutab ohtu täiendatud.
varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa
teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või
riigikaitseobjektile. Eelnõu seletuskirjas on avatud
sätte vajadust juhul, kui ehitis on ohuks julgeolekule.
Samas on eelnõu sättes nimetatud ka ohtu varale,
keskkonnale, elutähtsa teenuse toimepidevusele,
48
riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile.
Eelnevatest eelnõu sätetest saame aru, et tegemist on
eraldiseisvate alustega, mis ei pea koos esinema, s.t nt
kui on oht keskkonnale, siis ei tähenda see
ilmtingimata ohtu riigi julgeolekule. Eelnõu
seletuskirja
ehitusseadustiku § 46 lõike 1 punkti 3 selgituses on ka
segadusttekitav lause „Selleks, et pädev asutus saaks
kohaldada EhS § 46 lg 1 punkti 3, on vajalik, et
pädevale asutusele on jõudnud
informatsioon julgeolekuohu kohta (nt
Kaitseministeerium või Siseministeerium on esitanud
pädevale asutusele taotluse ehitusloa kehtetuks
tunnistamiseks seoses sellega, et ehitusloa alusel
ehitatav ehitis on ohuks varale, riigi julgeolekule,
elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside
toimimisele või riigikaitseobjektile).“ lõpus sulgudes
toodud näite osas. Lause alguses on nimetatud üksnes
„julgeolekuohtu“, kuid näites on nimetatud ka kõik
muud alused – siit võib jääda mulje, et kõikide
alustega peab kaasnema julgeoleku oht.
Palume muuta seletuskirja ehitusseadustiku § 46
lõikega 3 täiendamise osas täpsemaks ja selgemaks
ning sisustada julgeoleku ohu kõrval ka teised sättes
nimetatud ohud.
4. Palume korrigeerida eelnõu seletuskirjas Arvestatud
ehitusseadustiku § 113¹ lõike 7 selgituses viide lõike 5 Viide parandatud
lisamise kohta. Ilmselt peetakse silmas lõiget 7. (muudatused eelnõus, seega
muutub viide ka seletuskirjas)
5. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punktis 10 toodud Arvestatud
ehitusseadustiku § 113² lõike 2 punktis 9 on sätestatud, Eelnõus tehtud parandus, sama ka
et tuleb esitada kinnitus ehitise rahastamiseks vajalike seletuskirjas.
finantseerimisallikate ja kaasfinantseerijate kohta, kuid
seletuskirjas nimetatud sätte selgituses on mõistet
„kinnitus“
laiendatud ja kasutatakse mõistet „teave“ ning välja on
toodud, mis teave finantsallikate osas on taotlejal vaja
esitada. Leiame, et seletuskiri ei saa laiendada
õigusaktis sätestatut, mistõttu
palume eelnõus sätte sõnastus üle vaadata.
6. Palume täiendada eelnõu § 1 punktis 10 toodud Arvestatud
ehitusseadustiku § 113³ lõiget 4 pärast sõnu Eelnõu uues versioonis § 1135 lg
„hoonestusloa taotlejaga“ sõnadega „või kavandatava 2. Sõnastus täiendatud pärast sõna
ehitisega“. Selgitus: Kaitseministeerium hindab „taotlejaga“ sõnadega „ja
vastavalt oma pädevusele taotluses esitatud kavandatava ehitisega“.
kavandatava ehitise mõju riigikaitselistele ehitistele.
Negatiivne mõju võib tähendada ohtu riigi
julgeolekule.
7. Palume täiendada eelnõu § 1 punktis 10 toodud Arvestatud
ehitusseadustiku § 113³ lõike 6 punkti 1, lisades
49
võimaluse asjaomasele asutusele esitada ettepanek Eelnõu uus versioon § 1135 lg 4 p
hoonestusloa algatamisest keeldumiseks, kui 1: pärast sõna „isik“ täiendatud
kavandatav ehtis võib olla ohuks riigi julgeolekule. sõnadega „või kavandatav ehitis“
Selgitus: Kui juba hoonestusloa algatamise taotluse
analüüsimisel selgub, et kavandatav(ad) ehitis(ed)
mõjutavad negatiivselt riigikaitseks vajaliku ehitise
töövõimet, mis võib põhjustada
ohtu riigi julgeolekule, siis ei ole mõtet hoonestusloa
menetlust algatada ning kulutusi teha selleks, et
menetluse tulemusel tõdeda, et kavandatavaid ehitisi ei
ole võimalik püstitada.
Praeguse eelnõu sõnastuse kohaselt saab vastava
ettepaneku teha üksnes juhul, kui hoonestusloa taotleja
või temaga seotud isik võib kahjustada riigi
julgeolekut.
8. Juhime tähelepanu ka eelnõu seletuskirja leheküljel Arvestatud
9 toodud ilmselt ehitusseadustiku § 113³. Praegu on Eelnõu uues versioonis § 1137.
lause sõnastatud selliselt: „Eelnõu paragrahv 9 on Seletuskiri lk 10.
üle toodud veeseaduse § 219 lõike 4 II poolest ja seda
muudetud ei ole.“ Ilmselt peetakse „eelnõu paragrahv
9“ all silmas „paragrahv § 113³ lõiget 9“.
9. Palume kontrollida eelnõu seletuskirja leheküljel 9 Arvestatud
eelviimases lõigus toodud selgitust, millest nähtub Seletuskirjas täpsustused ja
nagu selgitus oleks paragrahv 113³ lõike 8 kohta, kuid parandused sisse viidud.
sisu järgi tundub, et ilmselt on tegemist
ehitusseadustiku § 113³ kõike 10 kohta käiva
selgitusega. Lisaks palume kontrollida samas lõigus
tehtud viite paragrahvile 113¹ lõikele 5 korrektsust.
Samuti palume asendada seletuskirjas § 113³ selgituse
eelviimases lõigus sõna „raadioradari“ terminiga
„raadioside ja
mereseiresüsteemide“, et kõrvaldada mõistete
ebatäpsus.
10. Palume kontrollida eelnõu seletuskirjas Arvestatud
ehitusseadustiku § 113 lõike 2 punkti 7 selgituses
viidet § 113³ lõikele 5, ilmselt on õige viide sama
paragrahvi lõikele 6.
11. Palume kontrollida eelnõu § 1 punktis 10 toodud Arvestatud
ehitusseadustiku § 113 lõikes 5 ja samuti eelnõu
seletuskirjas nimetatud selgituses viidatud viite § 113³
lõikele 2 korrektsust.
12. Palume üle vaadata ja täpsustada eelnõu Arvestatud
seletuskirjas ehitusseadustiku § 113(12) kohta Seletuskirja täiendatud.
esitatud selgitused. Praegusel juhul on palju viiteid
veeseadusele, kuid eelnõu sätete selgitused jäävad
ebaselgeks.
13. Palume vaadata üle eelnõu § 1 punktis 11 olev Arvestatud
ehitusseadustiku § 120 lõike 1 teise lause muudatuse
sõnastus.
50
Selgitus: eelnõus oleva sõnastuse järgi saab olema
ehitusseadustiku § 120 lõike 1 teine lause
järgmine:
„Ehitise püstitamiseks või laiendamiseks või käesoleva
lõike punktis 1¹ ja käesoleva paragrahvi
lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul ehitise
ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused
või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa
eelnõu või ehitamise teatis esitatakse
kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, kui“.
Teeme ettepaneku sõnastada muudatus järgmiselt:
11) paragrahvi 120 lõike 1 teist lauset täiendatakse
pärast sõna „paragrahvi“ tekstiosaga „lõike 1
punktis 1¹ ja“;
Sellisel juhul saaks ehitusseadustiku 120 lõike 1 teine
lause olema järgmine:
„Ehitise püstitamiseks või laiendamiseks või käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 1¹ ja lõike 2
punktis 1 nimetatud juhul ehitise ümberehitamiseks
antavad projekteerimistingimused või nende
andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või
ehitamise teatis esitatakse
kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, kui“.
14. Palume sõnastada eelnõu § 1 punktis 12 Arvestatud
ehitusseadustiku § 120 lõikesse 1 lisatav punkt 11
järgmiselt:
„1¹) kavandatakse tuulegeneraatorit või tuuleparki;“;
Selgitus: eelnõus olev sõnastus kordab
ehitusseadustiku § 120 lõike 1 teises lauses olevat
sõnastust (püstitamine laiendamine, ehitamine) ja
selline kordamine tekitab ebaselgust. Lisatava punkti
1¹ sõnastus peaks sobituma lõike 1 sissejuhatavate
lausetega sarnaselt teiste selle lõike
punktidega
15. Palume vaadata üle eelnõu § 1 punktis 13 olev Arvestatud
ehitusseadustiku § 130 lõike 3 punkti 1
muudatuse sõnastus. Eelnõus oleva sõnastuse järgi
jäävad ehitusseadustiku § 130 lõike 3 punkti
1 teksti kaks korda sõnad „nõuetele vastavuse
kontrollimiseks“.
16. Palume sõnastada eelnõu § 4 punktis 1 Arvestatud
karistusseadustiku § 406 lõige 1 järgmiselt:
„(1) Energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või
kanalisatsioonisüsteemi,
liikluskorralduse või muu elutähtsa süsteemi ehitise
või seadme teadva rikkumise või hävitamise, kui
sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele
või elutähtsa süsteemi normaalsele toimimisele, või
sellise süsteemi töövõime häirimise või katkestamise
51
eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni
viieaastase vangistusega.“;
Selgitus: sõnastuses on oluline välja tuua elutähtsa
süsteemi ehitis või seade, mille kohta on ka
seletuskirjas täpsem selgitus. Eelnõus toodud sõnastus
muudab sätte mõtte ja samas ei ole sätte algus sellisel
juhul enam kooskõlas sätte lõpuga. Muudatuse
eesmärgiks on elutähtsa süsteemi töövõime häirimise
ja katkestamise kriminaliseerimine.
17. Täiendavalt teeb Kaitseministeerium ettepaneku Arvestatud
muuta ehitusseadustiku §133 toodud sunniraha
ülemmäära juriidilisele isikule. On selge, et
investeeringute mahud on märgatavalt kasvanud ning
hetkel kehtiv sunniraha ülemmäär ei ole piisav
tagamaks ettekirjutuste täitmist. Näitena võib tuua
Eesti oludes keskmise tuulepargi maksumuse, mis
ületab 100 000 000 eurot.
Kaitseministeeriumi hinnangul on vaja sunniraha
ülemmäära juriidilistele isikutele tõsta vähemalt 450
000 euroni, mis motiveeriks arendajaid järgima riigis
kehtestatud seaduseid ja norme.
Siseministeerium
1. Eelnõu § 1132 lg 2 p 9 Arvestatud
Muuta sõnastust alljärgnevalt: „9) teave ehitise 9) teave finantsallikate osas,
rahastamiseks vajalike finantseerimisallikate ja millega plaanitakse rahastada
kaasfinantseerijate kohta;“ hoonestusloa objektiks oleva
ehituse valmimine ja hilisem
kasutamine;
2. Eelnõu § 1133 lg 6 p 2 – sättest toodud viide lõikele 4 Arvestatud
ei ole õige. Peaks olema viide lõikele 5 Eelnõu uues versioonis § 1135 lg 4
„2) hoonestusloa taotleja ei ole esitanud määratud p 2.
tähtpäevaks käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel nõutud
dokumente või lisateavet;“
3. Eelnõu § 1133 lg 12 – sättes toodud viide lõikele 6 ei Arvestatud
ole õige. Peaks olema viide lõikele 7 Eelnõu uues versiooni § 1134 lg 3.
„(12) Hoonestusloa taotluses esitatud koormatavat ala
võib põhjendatud juhtudel muuta pärast käesoleva
paragrahvi lõike 7 kohast teate avaldamist ja § 1134
lõike 1 kohast menetlust. Kui ala muudetakse pärast
nimetatud teate avaldamist ja menetlust suuremas
ulatuses kui 33 protsenti, tuleb avaldada käesoleva
paragrahvi lõike 3 kohaselt teade ning konkureerivate
taotluste esitamise korral menetleda neid § 1134 lõigete
1 ja 3 kohaselt.“
52
4. Eelnõu § 1137 lg 6 osas vajab täpsustamist, kellel on Mittearvestatud
pädevus riigi olulisi huvisid hinnata. See täpsustus Hetkel sisend, et UK-d ei too
peaks vähemalt seletuskirja tasandil olema välja eraldi välja, sest EL ja UK vahel
toodud. Arvestades ametkonna teadmiste erinevat taset, ei ole mingit lepingut veel
siis oleks mõistlik, kui asjaomaste asutuste sõlmitud. Kui sõlmitakse, siis
lahkarvamuste korral oleks lõplikuks otsustajaks saame teha EV kõikidele
valitsus. seadustele ühtlase muudatuse. See
säte ei kajastu ainult antud
eelnõus ja kehtivas veeseaduses.
Arutatud ka Välisministeeriumiga
ja MKM õigusosakonnaga.
12
5. Eelnõu § 113 lg 5 – sätte sõnastuses on viga Arvestatud
„(5) Kui hoonestusluba, mis on tunnistatud kehtetuks, Eelnõu uues versioonis § 11317 lg
hõlmab endas ehitist, mis mõjutab elutähtsa teenuse 5 uus sõnastus: „ (5) Kui
toimepidevust või on sellega seotud, riigisidet või hoonestusluba, mis on tunnistatud
riigikaitse objekti, on riigil õigus hoonestusloa alusel kehtetuks, hõlmab endas ehitist,
püstitatud ehitis avalikes huvides omandada või mis mõjutab elutähtsa teenuse
sundvõõrandada, kohaldades kinnisasja avalikes toimepidevust või on sellega
huvides omandamise seadust.“ seotud, riigisidet või riigikaitse
objekti, on riigil õigus nimetatud
ehitis avalikes huvides omandada
või sundvõõrandada, kohaldades
kinnisasja avalikes huvides
omandamise seadust.“
1
6. Seletuskiri lk 5 paragrahv 113 selgitus vajab Arvestatud
täiendamist. Eelnõusse on lisatud uus lõige 4, mis
sätestab, et avaliku veekogu põhjaga ühendatud
tehissaar, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga, on
avaliku veekogu oluline osa ja kuulub riigile. Aga
eelnõu kohaldamisalasse jäävad ka tehissaared, mis on
näiteks ainult trossiga veekogu põhjaga ühendatud.
Teeme ettepaneku täpsustada seletuskirjas, mida
mõeldakse püsiva ühenduse all ja milliseid tehissaari on
silmas peetud.
7. Seletuskirja lk 8 paragrahv 1133 selgituses palun ühte Arvestatud
lauset parandada/täiendada. Seletuskirja täpsustatud.
5
„ /…/ Eelnõus on § 113 lisatud uued lõiked 4–6. Antud Eelnõu uues versioonis § 113
3
täiendused on vajalikud tulenevalt asjaolust, et Eesti on lõigete 2-4 seletuskiri lk 9.
väike avatud majandusega riik ning on seetõttu
haavatav nii lähiriikide kui ka üldiselt globaalses
majanduses toimuvast. Julgeoleku seisukohast on oht
Eesti majandusele suurim valdkondades, milles on suur
või suurenev seotus ebasõbralike välisriikide või
nendest pärit kapitaliga: finantssüsteem, energiasektor,
transporditaristu, elektrooniline side, välistööjõud ning
teatud kolmandate riikide investeeringud.
Majandusjulgeolek on riigi võime teostada enda vabalt
valitud majanduspoliitikat rahvusliku majanduse
53
arendamiseks ning suutlikkus seista vastu võimalikule
majanduslikule survele. Riigi kohustus on pöörata
tähelepanu, et oleks tagatud elutähtsa teenuse
osutamisega seotud teenuste, riigiside ning
riigikaitseobjektide toimimine. /…/“
8. Seletuskirja lk 10 paragrahv 1133 selgituses on viga, Arvestatud
mille palun parandada. Seletuskirjas parandus sisse
„/…/ Kui taotleja esitab hoonestusloa asukoha viidud.
muudatuse taotluse, siis esitab pädev asutus uuesti
arvamuse küsimise asjaomastelt asutustelt. Asukoha
muudatus võib muuta asjaomase asutuse otsust antud
hoonestusloa taotluse osas, näiteks meretuulepargi
asukohast tuleneva mereseire või raadioside toimimise
ala suhtes. /…/“
9. Eelnõu § 1132 lg 2 nimetab ära, mis andmeid peab Arvestatud
hoonestusloa taotlus sisaldama. Punkt 8 nõuab kinnitust VV määruse eelnõu muudetud ja
äriühingu omanike või mittetulundusühingute liikmete täiendatud vastavalt
ja tegelike kasusaajate esitatud andmete õigsuse kohta. ettepanekutele.
Sama nõue peaks kehtima ka enampakkumisel
osalemise puhul (Lisa 1, “Riigi poolt hoonestusloa
taotluse menetlemise kord enampakkumisel
võõrandamiseks” § 8). Teeme ettepaneku lisada sama
punkt Lisa 1 § 8 loetellu.
Konkurentsiamet
1. Konkurentsiameti hinnangul ei selgu eelnõust, Arvestatud
millisel juhul võib või peab riik ise hoonestusluba Eelnõud täiendatud uue
taotlema. Eelnõu seletuskirja (lk 6) kohaselt võimaldab paragrahviga 1132.
lisatud säte riigil endal teha hoonestuslubadega
seonduvad tegevused nagu uuringud ja
keskkonnamõjude hindamine ning panna
hoonestusload enampakkumisele. Eelnõu seletuskirjast
võib aru saada nii, et riik taotleb hoonestusluba üksnes
juhul, kui tal on kavatsus hilisemalt, peale
hoonestusloa saamist see võõrandada.
Konkurentsiameti hinnangul ei ole eelnõus endas
otsesõnu sätestatud, et riik võib hoonestusloa taotleda
üksnes juhul, kui ta hiljem hoonestusloa konkursi
korras võõrandab.
Konkurentsiamet teeb ettepaneku täiendada eelnõu
selliselt, et riigil tekib kohustus mõistliku aja jooksul
hoonestusluba konkursi korras võõrandada.
2. Konkurentsiameti hinnangul ei selgu eelnõust, Arvestatud osaliselt
millistest kriteeriumitest lähtuvalt saab riik ise alustada Eelnõud on täpsustatud nii, et
hoonestusloa taotlemist. oleks selgem, millistel juhtudel
Kuna riigi poolt hoonestusloa taotlemisel ei ole riik hoonestusluba taotleb
võimalik konkureerivaid taotlusi esitada, ei pruugi (paragrahv 1132).
riigipoolt kavandatav hoonestusloa otstarve olla parim Ei arvestata ettepanekuga anda ka
võimalik lahendus. riigi poolt hoonestusloa taotlemise
puhul luba esitada konkureerivaid
54
Konkurentsiamet teeb ettepaneku ka riigi poolt hoonestusloa taotlusi.
hoonestusloa taotlemisel lubada esitada konkureerivaid Olemuslikult on tegemist avaliku
hoonestusloa taotlusi. hüvega – meri ning avalik
veekogu on riigivara, aga sellest
ei pea ilmtingimata tulenema isiku
õigust saada luba selle erahuvides
kasutamiseks. Nagu ka muu isik
ei pea andma nõusolekut enda
omandis oleva asja kasutamiseks,
ei peaks ka riik olema riigivara
kasutada andmiseks kohustatud,
isegi kui konkreetseid põhjuseid
keeldumiseks ei esine või neid ei
soovita avaldada.
Antud sätte kohaldamisel riik
avaldab, milleks ta riigivara
kasutama hakkab. Võrdse
kohtlemise põhimõtet ei ole
rikutud. Hoonestusload pannakse
avalikule enam- või
valikpakkumisele ja osaleda
saavad kõik asjast huvitatud
isikud.
3. Eelnõus puudub mõju analüüs juhul kui Mittearvestatud
hoonestusloa taotlejaks on riik. See mõjude analüüs on VV
Puudub näiteks analüüs riigi kulude kohta määruse seletuskirjas (Lisa 3)
hoonestusloa taotlemisel, nt riigile kaasnevad kulud
erinevate uuringute läbiviimisel ja mõjude hindamisel.
Samuti ei selgu seletuskirjast, miks peab osadel
juhtudel hoonestusloa saamiseks vajalike kulude
katmisega seotud riski kandma riik, teistel juhtudel on
see jäetud võimalike taotlejate kanda. Eelnõu eeldab,
nagu saaks riik kõigi riigi poolt taotletud alade puhul
hoonestusloa ja seda riigi poolt taotletud
hoonestusluba on enampakkumisel võimalik
võõrandada alghinnast suuremalt.
Konkurentsiameti hinnangul on vaja eelnõud
mõjuanalüüsi osas täiendada.
4. Eelnõus on sätestatud, et hoonestusloa üleminekul Mittearvestatud
hoonestusluba soovivale isikule teostatakse Kui hoonestusluba läheb üle
eelkontroll. Samas mõju hoonestusloa ja selle alusel äriühingu osade võõrandamisel
püstitatud ehitiste üle saab ka muudel juhtudel, näiteks või ettevõtte üleminekul, siis peab
hoonestusluba omava äriühingu osade võõrandamisel ikkagi minema ka hoonestusluba
või hoonestusluba omava ettevõtte üleminekul. üle ja eelkontroll on ka sellistel
Eelnõust ei selgu, et selliseid olukordi oleks juhtudel nõutav.
analüüsitud.
Konkurentsiameti hinnangul on vaja eelnõud
eelkontrolli osas täiendada.
5. Hoonestusloa pikendamine ja muutmine. Mittearvestatud
55
Eelnõu jätab muutmata seni kehtinud hoonestuslubade Konkureeriva taotluse esitamise
pikendamise regulatsiooni, võimaldades hoonestusluba võimalusega ei ole see enam
pikendada kuni 50 aasta võrr. Seejuures kohaldatakse hoonestusloa pikendamine vaid
hoonestusloa pikendamisele hoonestusloa muutmise uus hoonestusloa menetluse
tingimuste kohta sätestatut. protsess.
Sellest tulenevalt saab pädev asutus keelduda
hoonestusloa pikendamisest üksnes juhul, kui esinevad
hoonestusloa andmisest keeldumise alused.
Seega näeb niikehtiv regulatsioon, kui ka eelnõus
sätestatu ette, et avalikku veekogu hoonestusloaga
koormatud ala kasutatakse üsna pika ajavältel samal
otstarbel ning ei võimalda sama ala kasutusele võtta
uuel või innovaatilisemal viisil.
Konkurentsiameti hinnangul vajaks eelnõu täiendamist
selliselt, et hoonestusloa pikendamisel või muutmisel
teavitatakse sellest avalikkust ja võimaldatakse
konkureerivate hoonestusloa taotluste esitamine.
6. Kehtiva elektrituruseaduse § 92(3)lõike 1 ja eelnõu Selgitame
kohase veeseaduse § 230 lõige 2 kohaselt on KEM muudab maa hindamise
hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise seadust (eelnõu on
korral tuuleelektrijaamaga seitse protsenti tootmismaa kooskõlastamisel). Kuid ka
Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis kehtiva tootmismaa hinna puhul
arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast on hoonestustasud võrreldes teiste
lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse maa riikidega väga kõrged.
hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise Hoonestustasu tõus vähendab
hindamise tulemuste alusel. Eesti konkurentsivõimet naaber-
Konkurentsiamet palub kaaluda, kas hoonestustasu ja Euroopa liidu liikmesriikidega
sidumine maa hindamise seaduse alusel leitava ning investorite huvi investeerida
toomismaa keskmise väärtusega tagab riigile kuuluva taastuvenergeetikasse kõrgete
ressursi kasutamise eest õiglase tasu, kuna maa hoonestustasude tõttu. Maa
korraline hindamine on seni toimunud ebaregulaarselt korralise hindamise tulemusel
(viimati viidi läbi 2001.a). muutub tootmismaa hind (tõus üle
4 korra). Sellega seonduvalt
soovib KEM muuta ka
hoonestustasude arvutamise
korda.
7. Arvestades Eesti ja teiste EL liikmesriikide Mittearvestatud
eesmärki saavutada aastaks 2050 Eestis on meretuuleparkide
kliimaneutraalsus, muutub tuuleenergia väga rajamisel hoonestustasud juba
väärtuslikuks ressursiks. Sobilik on tõmmata praegu oluliselt kõrgemad kui
paralleeli nafta-ja gaasiressurssidega aastakümneid meie lähiregioonis. Lisades
tagasi ning võtta analoogi, et targalt jagatud ettevõtjatele veel täiendava
ressurssidest teenib riik arvestatavat tulu. kohustuse tasuda riigile
Konkurentsiameti hinnangul võib olla ebapiisav, ressursitasu, muudame ettevõtluse
pidades silmas riigi tulusid, lähtuda üksnes eelnõus Eestis selles valdkonnas
välja pakutud eesmärgist maksimeerida hoonestusloa konkurentsivõimetuks ja tõstame
andmisel saadav tulu. Konkurentsiamet leiab, et toodetud taastuvenergia hinda
siinkohal peaks kaaluma vajadust täiendava lõpptarbija jaoks kõrgemaks.
regulatsiooni väljatöötamiseks, mis võimaldab saada
56
riigil tulevikus avaliku veekogu ehitistega
koormamisest tulu mitte ainult hoonestusõiguse eest,
vaid ka selle pinnal toodetava tuuleenergia ressursilt.
Üheks selliseks võimaluseks on eraldiseisva
ressursitasu kehtestamine, mida avaliku veekogu
ehitisega koormamiseks tuuleenergia tootmise
eesmärgil enampakkumise võitnud ettevõtjad riigile
regulaarselt tasuvad.
Kokkuvõttes on amet seisukohal, et avaliku veekoguga
kaasneva tuuleenergia puhul on tegemist väärtusliku
ressursiga, mille jagamine peab toimuma avalikult ja
läbipaistva menetluse kaudu. Lisaks on oluline, et riik
teeniks tulevikus ka tuulenergialt tasu, mistõttu tuleks
kaaluda ka perspektiivis tuuleenergia ressursile
regulaarse tasu kehtestamist.
Keskkonnaministeerium
1. Käesolevaga teeme ettepaneku täiendada Arvestatud
veeseaduse (edaspidi VeeS) § 230, mis käsitleb
hoonestustasu suuruse arvutamist avaliku veekogu
koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega.
Kehtiva maa hindamise seaduse (edaspidi MHS) § 61
kohaselt arvutab maa korralise hindamise tulemuste
alusel VeeS-is sätestatud hoonestustasu määramiseks
maa sihtotstarvete kaupa kogu Eesti ulatuses maa
keskmise väärtuse Maa-amet. Seoses käesoleval hetkel
ettevalmistatavate muudatustega MHS-is on
planeeritud regulatsiooni sätteid korrigeerida ja ümber
tõsta.
Seoses eeltooduga ja arvestades, et tegemist on VeeS-i
puudutava regulatsiooniga, on mõistlik tunnistada
MHS § 61 kehtetuks ja tõsta see samasisulisena VeeS-i
(mis hetkel on VeeS § 230). Muudatuse tulemusel
sätestaks VeeS §-s 230 selgelt, et hoonestustasu
aluseks oleva maa keskmise väärtuse arvutab Maa-
amet. Tegemist ei ole sisulise muutusega, edaspidi on
keskmist väärtust arvutav asutus nimetatud MHS-i
asemel VeeS-s, mis toob kaasa nii VeeS kui MHS
selgema regulatsiooni. Seejuures, isegi kui VeeS
muudatused jõustuvad enne MHS-i muudatusi, ei too
VeeS § 230 täpsustamine Maa-ameti kui volitatud
isikuga kaasa regulatsioonide omavahelist vastuolu.
Arvestades meie ettepanekut nr 2, läheks MHS § 61
koos teiste tasusid puudutavate sätetega
ehitusseadustikku (edaspidi EhS).
2. Leiame, et hoonestustasude ja üldsätete eraldamine Arvestatud osaliselt
hoonestusloa menetlusest ei ole kooskõlas Kaldaga püsivalt ühendatud ehitis
õigusselguse ja õiguse sidususe põhimõtetega. ei ole seotud
Erinevatest kohtadest regulatsiooni otsimine ja hoonestusmenetlusega. §-d 214-
seostamine ei ole rakendajasõbralik. Hoonestustasu 216 jätame veeseadusesse.
57
regulatsioon on vahetult seotud hoonestusloa
menetlusega ning hoonestusloa omamisega ehk ilma
hoonestusloa taotluseta või hoonestusluba omamata ei
teki nende tasude maksmise kohustust. Lähtudes
eeltoodust teeme ettepaneku tõsta kogu 8. peatükk
veeseadusest ehitusseadustikku, mitte ainult 3. jagu.
3. Täiendavalt märgime, et teatud ebaselgus on Arvestatud
järgmiste sätete puhul, millega täiendatakse Sõnastust muudetud ja eelnõud on
ehitusseadustikku. Paragrahvi 1131 lg 1 teise lause täiendatud uue §-ga 1132
kohaselt ei pea riik avaliku veekogu ehitisega
koormamiseks hoonestusluba omama. Samas, § 1131
lg 7 kohaselt võib riik taotleda hoonestusluba
eesmärgiga koormata avalikku veekogu ehitisega ja
selle teenindamiseks vajalike rajatistega. Sätete
sellisest sõnastusest ei tule selgelt välja, miks ühel
juhul riik ei pea hoonestusluba omama (lg 1), kuid
teisel juhul võib ta seda taotleda (lg 7), olles seejuures
kohustatud lähtuma hoonestusloa taotlemisel Vabariigi
Valitsuse määrusega kehtestatud korrast (lg 8).
4. Paragrahvi § 113(1) lg 1 on kirjas, mis on Arvestatud
hoonestusluba. Palume selgitada mida tähendab „selle Seletuskirjas täiendus.
põhjaga püsivalt ühendatud, mis ei ole püsivalt
ühendatud kaldaga“. Mida tähendab siinjuures
põhjaga püsivalt ühendatud, kui suure osa ajast ehitis
peab olema põhjaga ühendatud ja kaldaga ühendamata,
et see klassifitseeruks hoonestusloa kohuslaseks.
Palume vastav selgitus või viide sellele lisada eelnõu
seletuskirja.
5. Soovime ettevõtlusega seotud lubade taotlemise Mittearvestatud
protsessi bürokraatia ja halduskoormuse vähendamise Ka vesiviljeluse puhul on vaja
eesmärgil teha ettepaneku sumbakasvanduste ning hoonestusloa menetlus läbi viia,
karbi- ja vetikaliinide välistamist Ehitusseadustiku ja sest alltoodud tegevused ei hõlma
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vaid mere pinnapealseid tegevusi.
eelnõust selliselt, et eelpool loetletud ehitistele Kõik need nimetatud seadmed
hoonestusluba taotlema ei peaks. Seda põhjusel, et vajavad ka ankurdamist ning
hoonestusluba kohaldub ehitistele, mis on avaliku merepõhjas leiduvate lõhkekehade
veekogu piiritletud osa põhjaga püsivalt ühendatud, ja muude ohtlike esemete
kuid kaldaga püsivalt ühendamata (§ 1131 lg 1), meie asukohad leitakse just
hinnangul sumbad, karbi- ja vetikaliinid nendele hoonestusloaga kaasnevate
tingimustele ei vasta. Viimast põhjusel, et sumbad uuringute käigus. Lisaks on
paigutatakse ankrutega veekogusse kevadel sobivate Kaitseministeeriumil oluline
tingimuste saabumisel ning tavapraktika kohaselt saada kaasa rääkida
viiakse sügisel kalda äärde, kust algab kalade asukohavalikus, sest Kaitseväel
väljapüük, peale mida sumbad tõstetakse veest välja ja on mitmeid mere laskealasid, mis
puhastatakse pealiskasvust. Karbi- ja vetikaliinide on kas täielikult merel, või mille
puhul on samuti tegemist veekogusse ankurdatud ohuala ulatub merele. Nende
ehitistega, millest esimestel toimub saagikoristus puhul on oluline õigel hetkel
58
üldjuhul iga kahe aasta tagant ning teiste puhul igal kaasa rääkimine. Selles osas on
aastal, misjärel vajadusel neid hooldatakse ja võimalus kaasuda seoses
asetatakse tagasi vette. Seega ei ole need ehitised hoonestusloa menetlusega.
veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ning nende Lisaks kaasnevad ka
liigutamine ning ümberpaigutamine ei ole ülemäära vesiviljelusega olulised mõjud
keeruline, tänu millele on võimalik hajutada ka keskkonnale.
sumbakasvandustest lähtuvat reostuskoormust.
Väiksemate objektide puhul on
kehtivas veeseaduse
regulatsioonis ja ka eelnõus §
1134 lg 3 p 2 sätestatud:
Hoonestusloa menetluse
algatamisel määrab pädev asutus:
2) keskkonnamõju hindamise
algatamise või algatamata jätmise.
Seega jääb pädevale asutusele
piisavkaalutlusõigus.
6. Paragrahvi § 113(3) lg 8 on kirjas, et „Teate Mittearvestatud
avaldamisest arvates 60 päeva jooksul on teistel Tegemist ei ole lubade
huvitatud isikutel õigus esitada omapoolne käesoleva menetlemise protsess vaid
seaduse § 1132 sätestatud nõuetele vastav protsess enne loamenetluse
hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa alustamist. 20 päeva on
ehitisega koormamiseks…“. Seega on varasema 20 ettevõtjatele konkureeriva taotluse
päeva asemel konkureeriva taotluse esitamiseks aega esitamiseks liialt lühike aeg ja
60 päeva. Juhime tähelepanu, et Riigikogu keskkonna- konkurentsi tagamiseks on vaja
ja maaelukomisjon on hiljuti ministeeriumitel palunud anda ettevõtjatele võimalus
analüüsida lubade menetlemise protsesse eesmärgiga esitada konkureeriv taotlus
menetlemise aega lühendada. pikema aja jooksul.
7. Paragrahvi § 113(3) lg 13 p 2 järgi: „Hoonestusloa Mittearvestatud
menetluse algatamisel määrab pädev asutus Eelnõu lisa VV määrus puudutab
keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata ainult riigi poolt alustatud
jätmise“ ja eelnõu lisaks 1 oleva määruse § 2 lg 6 hoonestusloa menetlusi.
järgi: „Hoonestusloa menetluse algatamise otsustab
pädev asutus 30 päeva jooksul.“ Määruse
väljatöötamisel tuleb arvestada keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(edaspidi KeHJS) nõuetega, sh KMH algatamise või
algatamata jätmise otsustamise ajaraamistikuga.
Juhime tähelepanu, et hoonestusluba võidakse taotleda
ka tegevustele, mille korral tuleb teostada
eelhindamine. Sellele on KeHJS-s ette nähtud
konkreetne protseduur. Arvestades KeHJS-is toodud
nõudeid, võib praktikas osutuda eelhindamise korral
keeruliseks otsuse tegemine määruse kohaselt 30
päeva jooksul. Arvestada tuleb ka ajakuluga, mis on
vajalik eelhindamise raames asjaomaste asutustega
konsulteerimiseks.
59
8. Paragrahvi 113(5) lg 2 punktid 2-5 on vastuolulised. Arvestatud
Punktis 2, 3 ja 5 käsitletakse osalustasu või Eelnõu uues versioonis § 1139
osalemistasu, mis enampakkumise võitja puhul sõnastus ühtlustatud.
arvestatakse enampakkumisel pakutud summast maha
ja teistele tagastatakse. Samas, punktis 4 viidatakse
tagatisrahale.
Regulatsioonis peaks olema kasutatud mõisteid
ühetaoliselt (osalustasu-osalemistasu-tagatisraha).
Regulatsiooni sisust nähtuvalt on mõeldud tagatisraha,
mis on mõeldud enampakkumise võitja kohustuse
täitmise kindlustamiseks, mitte osalemistasuga, mis on
mõeldud enampakkumise läbiviimise kulude
katmiseks ja mida reeglina ei tagastata.
9. Paragrahvi 113(5) lg 2 p 6 kohaselt tunnistatakse Selgitame
enampakkumine nurjunuks, kui ühtegi pakkujat ei kvalifitseerimistingimused
kvalifitseerita, samas ei nähtu ühtegi viidet, kuidas sätestatakse ministri määrusega –
need kvalifitseerimistingimused kujunevad. kavand lisatud eelnõule.
10. Paragrahvi 113(5) lg 2 p 7 teine lause pool võiks Mittearvestatud
sisuliselt olla kattuv punktiga 6 kuivõrd nõudele vastav Pädev asutus lükkab pakkumise
pakkumine võiks olla samastatav pakkuja tagasi, kui pakkumine ei vasta
kvalifitseerimisega. nõuetele. Ei ole sama, mis
nurjumise alused.
11. Paragrahvi 113(5) lg 7 p 3 kohaselt tunnistatakse Mittearvestatud
enampakkumine nurjunuks kui selgub, et Pädeva asutuse hinnangul tuleb
enampakkumisel osaleja on esitanud valeandmeid. siiski lugeda enampakkumine
Selline tagajärg on ebamõistlik teiste, enampakkumise nurjunuks, sest näiteks
tingimusi mitterikkunud osalejate suhtes. Mõistlik meretuuleparkide puhul on ei ole
lahendus oleks jätta enamapakkumisest kõrvale vaid ette näha, et enampakkumisel
reegleid rikkunud isik. osaleks rohkem kui kaks pakkujat.
12. Ebaselge on, miks paragrahvi 113(5) lg 7 Mittearvestatud
punktides 2, 4 ja 5 kirjeldatud juhul peab Enampakkumine tunnistatakse
enampakkumise nurjunuks tunnistama, st miks nurjunuks, kui jääb üks nõuetele
enampakkumise edukaks läbiviimiseks on vaja igal vastav pakkuja, sest siis
juhul pakkumiste konkurentsi, kui samas punkti 11 alustatakse tema suhtes
kohaselt algatatakse pärast enampakkumise nurjunuks hoonestusloa menetlust vastavalt
tunnistamist ikkagi hoonestusloa menetlus pakkuja tavalisele hoonestusloa menetluse
suhtes, kes ainsana kvalifitseeriti või ainsana esitas korrale.
nõuetele vastava pakkumise.
13. Paragrahvi 113(8) lg 1 p 7 kohaselt võib keelduda Mittearvestatud
hoonestusloa andmisest kui hoonestusloa taotleja ei Eelnõu ja kehtivas veeseaduses on
vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele. nõuded eespool olevates sätetes ja
Tuleks lisada viide, kus need nõuded sätestatud on. kõiki siia välja tuua ei ole
otstarbekas.
14. Tehnilise märkusena toome välja, et seaduseelnõu Arvestatud
seletuskirjas ning lisa 1 määruse eelnõus ja
60
seletuskirjas kasutatakse terminit „keskkonnamõjude
hindamine“. Sõltuvalt kontekstist võib see korrektne
olla, kuid juhime tähelepanu, et kui mõeldud on
KeHJS-i kohasest KMH menetlusest, siis tuleks
läbivalt kasutada korrektset terminit „keskkonnamõju
hindamine“.
15. Eelnõu lisaks 1 oleva määruse §-s 2 räägitakse nii Arvestatud
hoonestusloa taotlusest kui „teatest“, mis mh Määruse eelnõus sisse viidud
saadetakse asjaomastele asutustele olulised muudatused.
kommenteerimiseks. Seletuskirjas tuleks selgitada, mis
on nende kahe erinevused, st miks ei edastata
asutustele kohe taotlust (taotluse sisunõuded on toodud
seaduseelnõu § 113(2), teatisel määruse lg 3).
Maaeluministeerium
1. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse ehitusseadustiku Arvestatud
§ 44, mis käsitleb ehitusloa andmisest keeldumise Eelnõu sõnastusest on kustutatud
aluseid, punktiga 13. Selle kohaselt võib pädev asutus sõnad: „või selle vahetus
keelduda ehitusloa andmisest, kui samale asukohale läheduses“.
või selle vahetusse lähedusse on antud või
menetletakse
ehitusluba, mis annab õiguse ehitada olemuselt sarnast
ehitist või objekti, kui nende lubade koos
realiseerimine ei ole võimalik. Nimetatud täienduse
kohta antud selgitused ei ole piisavad, et mõista selle
sätte vajalikkust ja olemust. Meie hinnangul on lisatud
säte laiema tähendusega, kui seaduse muutmise
eesmärk seda eeldab, hõlmates igasugust
ehitustegevust. Kõnealune säte annab pädevale
asutusele ulatusliku õiguse keelduda ehitusloa
andmisest ka juhul, kui vahetusse lähedusse soovitakse
samal ajal ehitada näiteks mõni konkureeriv ettevõte,
nagu kauplus, sarnast tootmist kavandav ettevõte või
sarnast teenust pakkuv ettevõte vms. Sellise ulatusega
keeldumise alus võib kaasa tuua ettevõtlusvabaduse
piiramise moonutatud konkurentsi tõttu. Tulenevalt
eespool toodust teeme ettepaneku täpsustada eelnõus
selle sätte sisu selliselt, et oleks üheselt mõistetav ja
selge, millise valdkonna ehitise või objekti puhul on
selline ehitusloa andmisest keeldumise alus
õiguspärane või vähemalt tuleks eelnõu seletuskirjas
anda selle sätte
rakendamise kohta üksikasjalikumad selgitused.
2. Eelnõu § 113(1) lõikes 8 sätestatakse, et riigi poolt Arvestatud
hoonestusloa taotluse menetlemise korra ja nõuded VV määruse eelnõu nimetus ja
hoonestusloa enampakkumisel võõrandamiseks seaduse eelnõu sõnastus viidud
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Nimetatud vastavusse.
volitusnormi alusel kavandatud rakendusakt on
esitatud ka eelnõu seletuskirja lisas 1. Juhime
61
tähelepanu, et seletuskirja osas „Rakendusaktid“
toodud määruse
pealkiri erineb lisas 1 toodud määruse pealkirjast ja ka
viide, mille alusel kavatsetakse määrus anda, on ekslik.
Seetõttu teeme ettepaneku viia seletuskirja see osa
kooskõlla eelnõuga.
3. Eelnõu seletuskirja lisas 1 on esitatud Vabariigi Arvestatud
Valitsuse määruse „Riigi poolt hoonestusloa taotluse VV määruse eelnõusse on sisse
menetlemise kord ja nõuded hoonestusloa viidud olulisel osal muudatusi,
enampakkumisel võõrandamiseks“ eelnõu kavand milles on antud ettepanekud ja
(edaspidi Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu), mille § märkused arvesse võetud.
2 lõikes 1 kasutatakse terminit „riiki esindav asutus“,
ent eelnõust ei selgu, kuidas ja millistel alustel seda
terminit
määratletakse. Palume selles osas nii eelnõu kui ka
seletuskirja täiendada.
4. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu § 2 lõike 7 Arvestatud
kohaselt peab riiki esindav asutus tegema
keskkonnamõjude hindamise. Selgitame, et
keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)
§ 6 lõikes 1 on loetletud olulise mõjuga tegevused,
mille puhul on keskkonnamõju hindamine (edaspidi ka
KMH) kohustuslik. Nimetatud paragrahvi lõikes 2 on
loetletud tegevused, mille puhul peab otsustaja andma
eelhinnangu selle kohta, kas nende valdkondade
tegevusel on oluline keskkonnamõju. Näiteks on
nimetatud loetelus vesiviljelust puudutavatest
tegevustest välja toodud kalamajandus ja vee
erikasutus. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a
määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu” täpsustatakse KeHJS-i
§ 6 lõikes 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu, mille
korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas kavandataval
tegevusel on oluline keskkonnamõju. Nimetatud
määruse § 9 punkti 10 kohaselt loetakse olulise
keskkonnamõjuga tegevuseks aastas vähemalt 200
tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamist.
Leiame, et olenemata asjaoludest ei pea riiki esindava
asutuse suhtes koheselt kehtima
keskkonnamõju hindamise nõue. Hoonestusloa
taotlemisel tuleb arvestada kõigile taotlejatele
kehtivate printsiipidega.
Teeme ettepaneku sõnastada Vabariigi Valitsuse
määruse eelnõu § 2 lõige 7 järgmiselt:
„(7) Riiki esindav asutus teostab hoonestusloa
menetluseks vajaminevad tegevused ja pädeva
62
asutuse poolt hoonestusloa menetluse algatamisel
ettenähtud uuringud.“.
5. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu § 5 lõike 1 Arvestatud
kohaselt sätestatakse, et hoonestusloa enampakkumise
alghinna määramisel võetakse arvesse hoonestusloaga
seotud kõik riigi poolt
tehtud kulutused, sealhulgas KMH. Samuti on seda
selgitatud eelnõu seletuskirjas. Nimetatud sätte mõte
on selles, et kui riik teeb hoonestusloa menetlusega
seotud kulutused, siis kõik need kulutused, sealhulgas
KMH-ga kaasnevad kulud, võetakse hiljem
enampakkumise alghinna
määramisel ka arvesse. Tulenevalt eespool toodust
leiame, et vähemalt KMH eraldi nimetamine selles
sättes ei ole vajalik, kuna sätte sõnastus katab ära nii
KMH-ga kaasnevate kulude tegemise kui ka kõik
muud riigi poolt hoonestusloa menetlusega tehtud
kulutused. Teeme ettepaneku sõnastada Vabariigi
Valitsuse määruse eelnõu § 5 lõige 1 järgmiselt:
„(1) Alghinna aluseks võetakse hoonestusloa
menetlusega ja enampakkumisega seotud riigi
poolt tehtud kulutused uuringutele ja tellitud
analüüsidele ning muud hoonestusloa menetlusega
seotud kulutused.“.
6. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu §-s 6 Arvestatud
kasutatakse terminit „otsustaja“. Juhime tähelepanu, et
nimetatud eelnõus ega selle seletuskirjas ei ole
täpsustatud, mida on „otsustaja“ all silmas peetud.
Palume määratleda selle termini sisu õigusselguse
tagamiseks.
7. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu § 7 kohaselt Arvestatud
võib komisjon lugeda enampakkumise nurjunuks ka
juhul, kui kvalifitseeritakse ainult üks pakkuja. Näiteks
kui ainult üks pakkuja
vastab nimetatud eelnõu §-s 8 sätestatud tingimustele
ja ta on tasunud ka osalustasu, siis miks sellisel juhul
võib lugeda enampakkumise nurjunuks, kuigi kõik
enampakkumisel osalemise nõuded on täidetud?
Samas juhime tähelepanu, et nimetatud paragrahvide
kohta puuduvad igasugused täpsemad selgitused
seletuskirjas. Seetõttu teeme ettepaneku seletuskirja
selles osas
täiendada, sealjuures arvestades meie tõstatatud
küsimust.
TTJA
Tarbijakatise ja Tehnilise Järelevalve Amet tutvus
eelnõude infosüsteemis kooskõlastusringil oleva
ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse ning selle juurde kuuluvate
63
määruste eelnõuga ning edastab allolevaga
omapoolsed märkused.
1. Muuta eelnõu § 1 punkti 1 sõnastust ning asendada Mittearvestatud
see järgmise tekstiga: „1) paragrahvi 8 teise ja TTJA ga toimunud arutelude
kolmanda lause sõnastust muudetakse ning nende tulemusena leiti, et neid
asemele üks lause järgmises sõnastuses“: „Ohu muudatusi ei ole vaja teha.
hindamisel kohaldatakse korrakaitseseadust“.
Selgitus: Toodud muudatus võimaldab lähtuda Eesti
õiguskorras ühtsest ohu mõistest, mis on sätestatud
korrakaitseseaduses. Taoline lahendus on mõistlik,
sest see hõlmab kõiki võimalikke avaliku korra osana
kaitstavaid õigushüvesid, sealhulgas võimaldab
ennetada juba etteulatuvalt tulevikus tõusetuda võivat
vajadust seadusesse kirjutatud õigushüvede nimekirja.
Nii on selge, et nii nagu kõikides teistes valdkondades,
on ohu mõiste sisustamise aluseks korrakaitseseaduses
sätestatud lai ohu mõiste, mis hõlmab muuhulgas
mistahes ohtu õigusnormidega kaitstud õigushüvele, sh
varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa
teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või
riigikaitseobjektile.
2. Muuta eelnõu § 1 punkti 2 sõnastust ning asendada Mittearvestatud
uue tekstiga järgmises sõnatuses: „2) paragrahvi 44 TTJA ga toimunud arutelude
senine tekst muudetakse lõikes 1 ning täiendatakse uue tulemusena leiti, et neid
lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Pädev asutus võib muudatusi ei ole vaja teha.
keelduda ehitusloa andmisest, kui ehitamisega kaasneb
käesoleva paragrahvis 1 nimetamata põhjusel oht
avalikule korrale;
Selgitus: Eelnõu § 1 punktis 2 toodud esimene
ehitusseadustiku muudatus (uues sõnatuses § 44 lõige
2 punkt 1) annab ehitusloa andmise menetluses
hädavajaliku paindlikkuse, sest kaalutlusnorm
(sõnastus „võib“) võimaldab igakordselt hinnata, kas
esineb selline oht mõnele õigushüvele, mis tingib
ehitusloa andmisest keeldumise vajaduse (sh ka
eelnõus praegu pakutud oht varale, keskkonnale, riigi
julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele,
riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile). Kui
taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani
kooskõlastust või arvamust, on selle küsimine juba
täna loa väljastaja otsus (HMS § 16). Juhul, kui teatud
murekohad projekteerimisel ja ehitamisel puudutavad
riigi huve eriti tugevalt ning riigil on huvi taolistes
olukordades kindlasti anda oma arvamus või
kooskõlastus (nt kui esineb oht riigi julgeolekule vms),
on see küsimus kohaliku omavalitsuse üksuse
64
teadlikkuse suurendamises. Üksnes juhul, kui viimane
hoomab ehitusloa andmise võimalikke mõjusid, avaneb
võimalus riigi arvamuse või kooskõlastuse küsimuseks.
3. Muuta eelnõu § 1 punkti 4 sõnastust ning asendada Mittearvestatud
uue tekstiga järgmises sõnatuses: TTJAga toimunud arutelude
„4) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 tulemusena leiti, et neid
järgmises sõnastuses: muudatusi ei ole vaja teha.
„3) lubatud tegevusest tuleneb oht, mis ei eksisteerinud
või ei olnud teada ehitusloa andmise ajal ja mis kaalub
üles loa saaja huvi ning mida ei ole võimalik
kõrvaldada ehitusloa muutmisega.“
Selgitus: Nimetatud muudatus annab haldusorganile
kaalutlusruumi ehitusloa kehtetuks tunnistamisel ohu
ilmnemisel pärast ehitusloa andmist. Nimetatud
sõnastuses vastab oma ehitusloa kehtetuks
tunnistamine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg
2 p-s 2 sätestatud alusele. Toodud alus annab
haldusorganile võimaluse igal ajal ehitusluba
kehtetuks tunnistada, kuid seejuures annab loa saajale
kindluste, et ka tema huve tuleb kaalumisel arvesse
võtta. Võrreldav alus on olemas ka majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 37 lg 2 p-s 3.
Muuhulgas on võimalik ehitusluba kaalutlusõiguse
alusel kehtetuks tunnistada, kui ehitis kujutab ohtu
varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa
teenuse
toimepidevusele, riigiside toimimisele või
riigikaitseobjektile.
Muuta eelnõu § 1 punkti 5 sõnastust ning asendada uue
tekstiga järgmises sõnatuses: „5) paragrahvi 55 senine
tekst muudetakse lõikes 1 ning täiendatakse uue lõikega
2 järgmises sõnastuses: „(2) Pädev asutus võib keelduda
kasutusloa andmisest, kui ehitise kasutamisega kaasneb
käesoleva paragrahvis 1 nimetamata põhjusel oht
avalikule korrale.“
Selgitus: Eelnõu § 44 lõike 2 punktis 1
toodud muudatus annab ehitusloa andmise
menetluses hädavajaliku paindlikkuse, sest
kaalutlusnorm (sõnastus „võib“)
võimaldab igakordselt hinnata, kas esineb
selline oht mõnele õigushüvele, mis tingib
ehitusloa andmisest keeldumise vajaduse
(sh ka eelnõus praegu pakutud oht riigi
julgeolekule, elutähtsa teenuse
toimepidevusele, riigiside toimimisele või
riigikaitseobjektile).
65
4. Muuta eelnõu § 1 punkti 5 sõnastust ning asendada Mittearvestatud
uue tekstiga järgmises sõnatuses: „5) paragrahvi 55 TTJA ga toimunud arutelude
senine tekst muudetakse lõikes 1 ning täiendatakse uue tulemusena leiti, et neid
lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Pädev asutus võib muudatusi ei ole vaja teha.
keelduda kasutusloa andmisest, kui ehitise
kasutamisega kaasneb käesoleva paragrahvis 1
nimetamata põhjusel oht avalikule korrale.“
Selgitus: Eelnõu § 44 lõike 2 punktis 1 toodud
muudatus annab ehitusloa andmise menetluses
hädavajaliku paindlikkuse, sest kaalutlusnorm
(sõnastus „võib“) võimaldab igakordselt hinnata, kas
esineb selline oht mõnele õigushüvele, mis tingib
ehitusloa andmisest keeldumise vajaduse (sh ka
eelnõus praegu pakutud oht riigi julgeolekule,
elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside
toimimisele või riigikaitseobjektile).
5. Eelnõu 1131 lg 6 täiendada viitega EhS §-le 105 ja Arvestatud
täiendada ehitiste loetelu ehitistega, mis on kaldaga täiendatud § 105 lõiget 3
funktsionaalselt ühendatud ja ei ole veesõidukid: ujuv- viite 113(1) lõikesse 6 viide §
hotellid, -saunad,-restoranid jm. kaldalt tulijaid 105-le
teenindavad ehitised ehk kaldaga funktsionaalselt
ühendatud ujuvehitised.
6. Hetkel kehtivas VeeS § 217 lg 3 on sätestatud, et Arvestatud
hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ette nähtud lube, Eelnõu uues versioonis § 1131 lg 4
mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva lisatud kehtiva veeseaduse § 217
ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks, kui seaduses ei lg 3 sõnastus.
sätestata teisiti. Käesolevast muudatustest on antud
lõige jäänud välja. Lisada see eelnõusse või kajastada
seletuskirjas antud lõike väljajäämist ja selle põhjuseid.
7. Eelnõu § 1131 lg 5 näeb ette, et hoonestusala hulka Mittearvestatud
arvestatakse ehitiste kompleksi puhul kuni 1000 m Vastuolu § 2 p 2 sõnastusega ei
vahemaa üksikute ehitiste vahel, kuid tuuleparkide ole, sest tuulikute laiusgabariidid
puhul võiks säte käsitleda ka hoonestusalana kompleksi ei ületa mingil juhul 1000 meetrit,
äärmiste tuulikutest väljaspoole jäävat piiranguala, samuti ei ületa tuulikutevaheline
mida tuulik vajab segamatuks ja ohutuks töötamiseks vahemaa üldjuhul 1000 meetrit.
ning mis seab omakorda piirangud antud ala Kui see nii on, siis peab pädev
asutus, milleks on TTJA, seda
kasutamisele (vahemaa kompleksi äärmisest tuulikust
arvestama ja selle hoonestustasu
hoonestusala välimise piirini). Samuti palume
arvutamisel arvesse võtma.
seletuskirjas selgitada, kuidas hoonestusala
arvestatakse (nt kui tuulikud on üksteisest 1020 m
kaugusel, kas ja kuidas sel juhul hoonestusala
määratakse). Lisaks juhime tähelepanu, et esineb
vastuolu eelnõu § 2 p 2 sõnastusega, mille kohaselt
66
arvestatakse viimases tuuleelektrijaama koosseisu
kuuluvate üksikute tuulikute vahemaad, mida
arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt.
8. Eelnõu § 1133 lg 4 defineerib asjaomase asutuse Arvestatud
arvamuse aluse. Teeme ettepaneku asendada käesolev Eelnõu uues versioonis § 1135 lg
sõnastus sõnastusega, et asjaomane asutus annab oma 2.
arvamuse vastavalt oma pädevusele. Vastupidisel juhul
on tegemist piiratud suletud loeteluga.
9. Eelnõu § 1133 lg 5 jätta ära. Asutustel on õigus küsida Mittearvestatud
lähtuvalt uurimispõhimõttest ning asutusele antud Jääb eelnõusse sisse, et ei tekiks
pädevusest sisendit eelnõus nimetamata isikutelt. vaidlusi selles, kui täiendavat
sisendit küsitakse.
10. Eelnõu § 1133 lg 6 määrab arvamuse andja Mittearvestatud
kriteeriumid hoonestusloa algatamise keeldumise Sõnastusettepanek on tulnud
ettepaneku tegemiseks. Teeme ettepaneku sõnastada Siseministeeriumilt ja oluline on
kriteeriumid järgnevalt: 1) asjaomane asutuse välja tuua nii hoonestusloa
ohuhinnangu alusel tekib oht inimesele, riigi varale, taotleja või temaga seotud isiku
keskkonnale, julgeolekule, elutähtsa teenuse või kavandatava ehitise puhul oht.
toimepidevusele, riigiside toimimisele,
riigikaitseobjektile ja majandusele; 2) hoonestusloa
taotleja ei ole esitanud määratud tähtajaks pädeva
asutuse pool nõutud otsuse tegemiseks vajalikke
täiendavaid dokumente ja lisateavet; 3) esitatud andmed
või dokumendid on ebaõiged.
11. Eelnõu § 1133 lg 7 täiendada lisaks viitega lg-le 4 Arvestatud
ka viitega § 1136 lg-le 2 ja sõnastada see: Eelnõu uues versioonis § 1136 lg
1.
3
§ 113 (7) Kui ei ilmne käesoleva paragrahvi lõikes 4
ja § 1136 lõikes 2 sätestatud hoonestusloa menetluse
algatamise või hoonestusloa andmisest keeldumise
asjaolusid, avaldab pädev asutus enne hoonestusloa
menetluse algatamist teate Ametlikes Teadaannetes,
vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma
veebilehel.
12. Eelnõu § 1133 lg 8 ja lg 10 baasil lahendada Arvestatud
küsimus, kas riik saab esitada konkureeriva Täiendatud seletuskirja.
hoonestusloa taotluse ja milline on sel juhul edasine
menetlus Näiteks, kas menetlus jätkub riigi taotluse
alusel ja teiste esitatud taotluste menetlus lõpeb või
menetletakse neid vastavalt käesolevale muudatusele
ning esitatud taotlused lähevad hindamisele.
67
13. Eelnõu § 1133 lg-d 11 ja 12 palume eelnõus või selle Arvestatud
seletuskirjas täiendada, et arvestuspõhimõtted oleksid Eelnõu uues versioonis § 1138
üheselt arusaadavad.
14. Eelnõu § 1133 lg-s 12 on viga. Avaldada tuleb Arvestatud
käesoleva paragrahvi lõike 7 kohane teade.
15. Eelnõu §-s 1134 lisada enne käesoleva eelnõu lõiget Mittearvestatud
2 uus lõige, mille kohaselt enne konkureerivate Meil on sõnastuses, et „kelle
taotluste hindamist tuleb küsida asjaomastelt asutustelt kohta puuduvad keeldumise
arvamust uute taotluste kohta. Vastupidisel juhul alused“. Kas me peame veelkord
lähevad hindamisele konkureerivad taotlused, mille täiendavalt sätestama, et küsime
puhul hiljem lisandunud taotluste osas ei ole asjaomaste sisendit. Kõigi kohta, kes esitavad
asutuste seisukohti küsitud ning ei ole teada, kas hoonestusloa alustamise taotluse,
küsitakse arvamust.
vastavate taotlejate osas esineb menetlust välistavaid
asjaolusid.
16. Eelnõu § 1134 lg 2 p 2 jätta ära sõna „mere“ ning Arvestatud
sätestada lihtsalt planeeringud. Avalikud veekogud ei
ole ainult meri, mistõttu võib avaliku veekogu kohta
esineda ka teisi planeeringuliike.
17. Eelnõu § 1134 lg 2 juurde selgitada seletuskirjas Arvestatud
hindamiskriteeriumite lähtepunkte, millest tulenevalt
oleks selgem, mida konkureerivate taotluste puhul
hinnatakse.
18. Eelnõu § 1135 lg 2 p 1 täpsustada enamapakkumise Arvestatud
alghinna määramist, mis arvestatakse sõltuvalt
koormatava mereala suurusest, sihtotstarbest, ehitise
tüübist ja tulevasest hoonestustasust lähtuvalt.
19. Eelnõu § 1135 lg-st 12 jätta ära sõna „omandamine“. Arvestatud
Kogu sõnastus muudetud
Eelnõu uues versioonis § 11310 lg
14 sõnastus:
(12) Konkursi korras algatatud
hoonestusloa menetlus võib
lõppeda hoonestusloa andmisest
keeldumisega, kui hoonestusloa
menetluse käigus ilmnevad
käesoleva seaduse § 11311
sätestatud asjaolud.
20. Eelnõu § 1136 lg 2 p 6 asendada selguse mõttes Arvestatud
sõnad „avaliku veekogu omanik“ sõnaga „riik“. Eelnõu uuest versioonist antud
Eeltoodust tulenevalt on üheselt selge, kes on veekogu säte kustutatud.
68
omanik. Lisaks teeme ettepaneku muuta see käesolevas
eelnõus ka teistes samasugustes olukordades.
Eelnõu 1136 lg-s 2 lisada juurde, kui esinevad käesoleva
seaduse § 1138 alused.
21. Eelnõu 1136 lg-s 2 lisada juurde, kui esinevad Arvestatud
käesoleva seaduse § 1138 alused.
22. Eelnõu § 1137 lg-t 2 täiendada punkti 2 järel Arvestatud
punktiga 3 „ehitise või ehitiste asukoht“. Eelnõu uues versioonis § 11312 lg
2 uus punkt 3.
8
23. Täpsustada, kas eelnõu § 113 lg 1 p-s 2 mõeldakse Arvestatud
olukorda, et on vastuolus samal alal kehtiva Täiendatud seletuskirja
hoonestusloaga, kuna ühele alale võib väljastada mitu
hoonestusluba või antud juhul mõeldud vastuolu kõigi
hoonestuslubadega.
24. Eelnõu § 11311 enne lg-t 4 lisada lõige, mis sätestab, Arvestatud
et pädev asutus küsib asjaomastelt asutustele arvamust Eelnõu uues versioonis § 11316
hoonestusloa omandamise kohta teisele isikule. täiendatud uue lõikega 4
sõnastuses: „(4) Pädev asutus
küsib asjaomastelt asutustelt
arvamust hoonestusloa
omandamise kohta teisele isikule.“
25. Eelnõu § 11311 lg 4 viimane lause tuleb sõnastada Arvestatud
kategooriliselt, milles tulenevalt on keelatud Sõnastust muudetud vastavalt
võõrandada, so seadusest peab tulenema tehingu ettepanekule. Eelnõu uus versioon
tühisuse alus. § 11316 lg 4
26. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 11312 lõigete Arvestatud
järjekorda. Tõsta lõige 2 lõikeks 4, millest tulenevalt Eelnõu uus versioon § 11317.
luba tunnistatakse kehtetuks pärast käeolevas eelnõus
lõigete 3 ja 4 asjaolude kontrollimist.
27. Käesoleva eelnõu § 11312 lg 3-4 näevad ette Mittearvestatud
olukorrad hoonestusloa kehtetuks tunnistamiseks, Ehitusloa kehtivuse alused on
millest ühel juhul on aluseks kui ei ole asutud taotlema sätestatud ehitusseadustikus.
ehitusluba. Hetkel tehtud ettepaneku kohaselt saab
hoonestusloa kehtetuks tunnistada juhul, kui
hoonestusloa omaja ei ole kolme aasta jooksul saanud
ehitusluba ega ole taotlenud uut tähtaega/ hoonestusloa
omaja ei ole kahe aasta jooksul hoonestusloa oluliseks
osaks oleva ehitise hävimisest või kasutuskõlbmatuks
muutumisest arvates saanud ehitusluba ega saanud uut
tähtaega ehitusloa taotlemiseks. Praktikas esineb
olukordi, kus pärast mittenõuetekohase ehitusloa
taotluse esitamist taotleja enam ei reageeri ega ole
69
huvitatud ehitusloa väljastamisest, samas ehitusloa
menetluse lõpetamise alust ei ole. Sellise praktika
kohaselt ei toimu hoonestusloa alal ehitustegevust, kuid
ala on määratud kasutusse hoonestusloa omajale.
Samuti ei teki loa omajal kohustust tasuda ka
hoonestustasu. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku
asendada ehitusloa taotlemine ehitusloa saamisega ning
vastavalt vaadata üle ka tähtajad loa saamiseks.
28. Täpsustada eelnõu § 11313 lg-s 2, kes on antud Mittearvestatud
toimingute tegemiseks pädev asutus. Hetkel kehtiva Kui ei ole eraldi pädevat asutust
regulatsiooni järgi võiks maatoimingute teostajaks olla välja toodud, siis on läbivalt
Maa-amet. pädev asutus TTJA.
VeeS § 215 lg 1 Käesoleva
seaduse § 215 lõikes 1 sätestatud
tasu tuleb maksta enne ehitisele
kasutusloa andmist. Nimetatud
tasu arvestab ja selle kohta
makseteatise esitab pärast
kinnistusraamatus kinnisasja
piiride muudatuse registreerimist
Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet (edaspidi
käesolevas peatükis pädev
asutus).
Järelikult § 228 on TTJA pädev
asutus.
29. Eelnõuga tuleb üle tuua ka VeeS §-d 283-284, mis Arvestatud osaliselt
käsitlevad avalikku veekogusse ehitatud kaldaga Lisatud :
püsivalt ühendamata ehitisi enne 2010. aastat. Ilma Ehitusseadustiku ja
selleta tekiks olukord, kus hoonestusloa regulatsioon planeerimisseaduse rakendamise
oleks ehitusseadustikus, va vanadele ehitistele seaduse § 251 . Enne käesoleva jao
hoonestuslubade andmine, mis jääks veeseadusesse. jõustumist esitatud hoonestusloa
taotluste menetlemine
Enne käesoleva jao jõustumist
esitatud hoonestusloa taotlused
menetletakse lõpuni taotluse
esitamise ajal kehtinud õigusaktide
kohaselt ning sellise taotluse alusel
hoonestusloa menetluse
algatamisele, hoonestusloa
andmisele ega hoonestusloale
käesoleva jao sätteid ei kohaldata.
Muu hulgas otsustatakse taotluse
esitamise ajal kehtinud õigusaktide
kohaselt hoonestusloa menetluse
70
algatamine või sellest keeldumine,
hoonestusloa andmine või sellest
keeldumine ja hoonestusloa
kehtivus, muutmine ja kehtetuks
tunnistamine.
Veeseaduse § 283 ületoomine ei
ole vajalik, sest seal on sätestatud,
et need tuli esitada TTJA-le
2019.aastaks. Tänaseks on see
tähtaeg möödas.
30. Käesoleva muudatuste raames teeme ettepaneku Arvestatud
suurendada ehitusseadustikus sunniraha piirmäära
juriidilisele isikule. Sunniraha määr peab tagama ehitise
või ehitamise nõudeid rikkunud isikul soovi tekkimise
õigusrikkumine lõpetada. Täna ehitusseadustiku §-s
133 kehtiv sunniraha määr, mis on füüsilisele isikule
6400 eurot ja juriidilisele isikule 64000 eurot, on piisav,
kui tegemist on individuaalelamuehitusega. Samas,
juriidiliste isikute korrale kutsumiseks
kutsemajandustegevuses, kus ehitiseks on ärihooned,
tööstusrajatised või tuulepargid, mille investeeringud
ulatuvad kohati sadadesse miljonitesse, ei motiveeri
maksimaalsel määral sunniraha 64000 eurot
õiguserikkumist lõpetama ja see arvestatakse pigem
„ärikulude“ hulka. Eeltoodust tulenevalt teeme
ettepaneku suurendada ehitusseadustiku sunniraha
piirmäär juriidilise isiku puhul piirmäärani 640000
eurot. Pädeval asutusel on haldusmenetluse käigus
õigus ja kohustus kaaluda rakendatava sunniraha
suurust vastavalt rikkumistele või nõuetest
kõrvalekaldumisele, mille kõrvaldamist soovitakse.
Eeltoodust tulenevalt ei ole pädeval asutusel võimalik
piirmäära kuritarvitada, kuid ettepanekus nimetatud
piirmäär võiks olla motiveeriv ka suurobjektide
rikkumiste vabatahtlikuks kõrvaldamiseks.
31. Vabariigi valitsuse määruses „ Riigi poolt Arvestatud
hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja nõuded Määrus täpsustatud
hoonestusloa enampakkumisel võõrandamiseks“ ei ole
käsitletud teemat, kuidas saab hoonestusloa taotluse
esitanud asutus hoonestusloa, mis hiljem läheb
enampakkumisele. Antud määrust tuleks täpsustada,
kuna tõenäoliselt on lõppeesmärgiks panna
enampakkumisele hoonestusluba, mitte ainult selle
taotlemiseks läbi viidud vajalikud uuringud.
71
Rahandusministeerium
1. Eelnõu § 113(4) lg 2 näeb ette, et pädev asutus Arvestatud
hindab ühe avaliku veekogu piiritletava ala kohta
esitatud hoonestusloa taotlusi lähtuvalt mh mereala
planeeringust.
Tulenevalt planeerimisseaduses (edaspidi PlanS)
sätestatust, saab tuuleparkide rajamiseks koostada ka
riigi eriplaneeringu, samuti kehtib täna Pärnu
merealadel maakonnaplaneering, mis on koostatud
enne 1.07.205 kehinud PlanS-i alusel. Seega tuleks
hoonestusloa taotluse hindamisel lähtuda, lisaks
mereala planeeringule, ka riigi eriplaneeringust või
asjakohasel juhul maakonnaplaneeringust. Arvestades
eeltoodut, palume mõiste „mereala planeering“
asendada eelnõus läbivalt mõistega „planeering“ ja
lähtudes sellest seletuskirja vastavalt täiendada.
2. Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise Arvestatud
osas selgitame lisaks järgmist. Eelnõu näeb ette, et § 1139 lg 2 p 2 sõnastus:
juhul, kui mitu hoonestusloa taotlust on mereala „planeeringutes toodud suunistega
planeeringuga vastavuses (mittevastavuse puhul tuleb arvestamist“;
hoonestusloa taotluse algatamisest keelduda), tuleb
hinnata, milline taotlus on siiski mh mereala
planeeringu kohaselt sobivaim. Märgime, et kuna
mereala planeeringuga määratud tingimused on kõigi
taotluste suhtes võrdselt rakenduvad ja planeeringuga
peavad kõik konkureerivaid taotluseid esitavad
osapooled ühtemoodi arvestama, ei saa need olla
aluseks hindepunktide andmisel. Küll aga on
hindepunktide andmisel võimalik hinnata näiteks
mereala planeeringus toodud suuniste arvestamist või
arvestamata jätmist.
3. Palume kaaluda eelnõuga PlanS täiendamist sättega, Arutelud vajalike muudatuste
mis näeb ette, et merealal tuuleparkide kavandamiseks osas jätkuvad RAM, KEM,
on, lisaks mereala planeeringule, vajalik ka riigi TTJA, MKM
eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine (vt ka RAM on teinud uue ettepaneku,
PlanS § 43-54). millega meretuuleparkidele tuleks
kohustus hoonestusloa menetluses
Põhjendus: läbi viia keskkonnamõju
Käesoleval ajal on koostamisel Eest mereala strateegiline hindamine.
planeering, mis on jõudnud põhilahenduse etappi, 11.01.2021 loodi töörühm, kes
mille avalike arutelude järgselt on esitatud alustab uue ettepaneku
tuuleenergeetika teema osas vastuväiteid ning mitmeid analüüsimist. Antud teemaga
ettepanekuid planeeringu ja selle mõjude hindamise tegeletakse edasi, kuid kuna
täpsustamiseks. Täna kehtiva regulatsiooni kohaselt on eelnõu menetlemisega on kiire
võimalik peale mereala planeeringu kehtestamist (VV otsusega peab kevadeks
algatada merealal tuuleparkide rajamiseks esitatud olema eelnõu vastu võetud), siis
hoonestuslubade menetlus ja otsustada nende andmine. kooskõlastatakse eelnõu eelnevalt
Hoonestuslubade menetluses viiakse läbi Justiitsministeeriumiga ja
72
keskkonnamõjude hindamine (KMH), kuid vastavalt töörühma tulemustele
keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) kooskõlastatakse eelnõu täiendav
vajalik ei ole. muudatus Justiitsministeeriumiga.
Mereala planeeringu algatamise järgselt (algatamine Töörühma poolt läbiviidava
25.05.2017) ja selle koostamise ajal on muutunud analüüsi tulemus võib olla see, et
Riigikohtu praktika. 8.08.2018 tegi Riigikohus otsuse, eelnõusse tuleb teha muudatus või
millega tühistas Hiiu merealal koostatud see, et ettepanekut ei saa arvesse
maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika tootmise osas. võtta.
Tühistamist põhjendas kohus mh asjaoluga, et
planeeringu koostamisel läbiviidud KSH käigus
koostatud uuringud ja sellele tuginedes mõjude
hindamine ei olnud piisavad ning ei olnud üheselt
kindel, kas planeering on elluviidav. Kohus leidis, et
piirduda ei või vaid juba teadaolevaga ja varem tehtud
uuringutega, vaid vajadusel tuleb teostada uued
uuringud, kohane pole viidata sellele, et uuringud
viiakse läbi hilisemas, st hoonestusloa menetluse
etapis. Otsusest tulenes, et kui uuringuid pole võimalik
läbi viia, tuleb kasutada modelleerimist olemaks
kindel, et puuduvad kahjulikud mõjud keskkonnale ja
planeering on elluviidav. Kohus lähtus otsuse
tegemisel ka üha karmistunud Euroopa Kohtu
praktikast. Samas viitas kohus sellele, et kui merealal
järgneks täiendav planeerimistasand ehk järgneks
kohustus täpsema planeeringu koostamiseks, ei peaks
KSH hindamine, sh uuringute koostamine, olema nii
detailne. Oma hilisemastes lahendites (nt Rail Baltic)
on kohus sarnaseid põhimõtteid korranud. Tegemist on
õiguslikus mõttes nn suunda muutvate lahenditega,
sest seni, sh Eesti mereala planeeringu algatamisel ja
selle lähteülesande koostamisel, üldise tasandi
planeeringute - üleriigilise- ja maakonnaplaneeringu -
puhul sellises detailsuses mõjude hindamine nõutav ei
olnud.
Arvestades eelpool toodut, oleme küll koostamisel
olevat mereala planeeringut ja selle mõjude hindamist
oluliselt täiendanud, sh telliti täiendavaid
koondanalüüse (modelleeringuid) peale planeeringu
algatamist strateegilisel tasandil loodusväärtuste
kaardistamiseks (mitu analüüsi telliti juurde peale
eelviidatud Hiiu kohtulahendit) ja kaasatud on parim
ekspertteadmine. Siiski arvestades tuuleparkide
võimalike arengute osas täna valitsevat määramatust
(tehnoloogilised parameetrid, sh vajalikud mahud,
rajatiste gabariidid ja võimsused), sektori kiireid
arenguid ning mereala uurituse üldist madalat taset
Eestis, on olemas arvestatav risk, et juhul, kui mereala
planeering peale kehtestamist kohtus vaidlustatakse,
võib Riigikohus selle tühistada detailsete uuringute
73
puudumise ja mõjude hindamise ebapiisavuse tõttu. See
omakorda raskendaks hoonestuslubade menetluse
jätkamist. Vältimaks selle riski realiseerumist,
tagamaks mereala planeeringu õiguskindlust ja
vältimaks tulevikus võimalikke takistusi
hoonestuslubade menetlemises, on üheks võimaluseks
täpsustada PlanS-s toodud regulatsiooni ja näha ette, et
merealal tuulepargi kavandamiseks tuleb koostada riigi
eriplaneeringu detailne lahendus eeldusel, et
asukohavalik tuuleparkide paigutamiseks on läbi viidud
mereala planeeringu raames. Detailse lahenduse raames
teostatakse konkreetsel arendusalal vajalikud detailsed
uuringud ja pannakse paika täpne lahendus, millele on
võimalik mõjusid hinnata KMH täpsusastmes.
Täiendava planeerimistasandi regulatsiooni
kehtestamisel on vajalik koostöös
Keskkonnaministeeriumiga läbi mõelda lahendus,
kuidas tagada, et planeeringu detailse lahenduse KSH
täpsusaste oleks sarnane hoonestusloa tasandil
teostatava KMH täpsusastmega ja seeläbi oleksid
menetlused optimeeritud, mitte ei dubleeriks üksteist.
See omakorda lihtsustaks hoonestuslubade menetlust,
sh hoonestuslubade andmise otsustamist. Hoonestusloa
andmise ja keeldumise alused on seaduses täpselt
piiritletud ning TTJA võimalused kaalutlusõiguse
rakendamiseks minimaalsed, mistõttu tagaks
detailsema planeeringu olemasolu suurema kindluse
hoonestuslubade õiguspäraseks
väljastamiseks.
4. Eelnõu seletuskirjas on toodud: "Hoonestuslubade Arvestatud
menetluste mahu kasvamisel, on vajalik ühe täiendava
töökoha loomist TTJA-sse (aastane maksumus ~32000
€)." (lk 23). Palume seletuskirjas välja tuua, kuidas on
kavas võimalik täiendav kulu katta.
5. Lisaks palume täpsustada koos eelnõuga esitatud Arvestatud
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Riigi poolt
hoonestusloa taotluse menetlemise korra ja nõuded
hoonestusloa enampakkumisel võõrandamiseks“
seletuskirja vastavalt Rahandusministeeriumi riigivara
osakonna poolt 21.09.2020 meili teel Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika
osakonnale saadetud küsimustele.
74
EELNÕU
04.02.2021
Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seadus
§ 1. Ehitusseadustiku muutmine
Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 teises lauses asendatakse sõnad „varale või keskkonnale“ sõnadega „varale,
keskkonnale, riigikaitseobjektile või riigi julgeolekule“;
2) paragrahvi 44 täiendatakse punktidega 101 ja 102 järgmises sõnastuses:
„101) ehitise või ehitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile;
102) samale asukohale on antud või menetletakse ehitusluba ja nende lubade koos
realiseerimine ei ole võimalik;“;
3) paragrahvi 46 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „, või“ tekstiosaga „;“;
4) paragrahvi 46 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „otsustamist“ sõnaga „ või“;
5) paragrahvi 46 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) ehitis kujutab ohtu riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile.“;
6) paragrahvi 55 täiendatakse punkiga 81 järgmises sõnastuses:
„81) ehitise kasutamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile;“;
7) paragrahvist 104 moodustatakse 12. peatüki 1. jagu järgmise pealkirjaga:
„1. jagu
Kohaldamisala“;
8) paragrahvi 104 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse avalikus veekogus ehitiste ehitamisele ja avaliku
veekogu koormamisele kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega.“;
9) paragrahvidest 105–113 moodustatakse 12. peatüki 2. jagu järgmise pealkirjaga:
„2. jagu
Avalikus veekogus ehitise ehitamine“;
10) paragrahvi 105 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) ehitisele nagu ujuvhotell, -saun, -restoran ja muu kaldalt tulijaid teenindav ehitis, mis ei ole
veesõiduk.“;
11) paragrahvi 106 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „kaldaga funktsionaalselt seotud või“;
12) paragrahvi 108 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kaldaga püsivalt ühendamata ja käesoleva seaduse § 105 lõige 3 punktides 1–4 nimetatud
ehitise puhul tuleb enne ehitusloa taotluse esitamist taotleda hoonestusluba käesoleva seaduse
§ 1133 alusel.“;
13) paragrahvi 108 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „veeseaduse § 218 lõikes 2 hoonestusloa
taotlusele esitatavtest nõuetest“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 1133 lõikest 2“;
14) paragrahvi 109 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „veeseaduse §-s 223“ tekstiosaga „käesoleva
seaduse §-s 11311“;
15) paragrahvi 109 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
16) seaduse 12. peatükki täiendatakse 3. ja 4. jaoga järgmises sõnastuses:
„3. jagu
Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega
§ 1131. Hoonestusluba
(1) Hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa sellel püsiva
asukohaga ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Riik ei pea avaliku veekogu
ehitisega koormamiseks hoonestusluba omama.
(2) Ehitis, mis on ehitatud hoonestusloa alusel ja millele hoonestusluba laieneb, on hoonestusloa
oluline osa ning kuulub hoonestusloa omajale.
(3) Kõik muud avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitised, mis ei ole püsivalt
ühendatud kaldaga, on avaliku veekogu olulised osad ja kuuluvad riigile.
(4) Hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ette nähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa
oluliseks osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks, kui seaduses ei sätestata teisiti.
(5) Avaliku veekogu põhjaga ühendatud püsiva asukohaga tehissaar, mis ei ole püsivalt
ühendatud kaldaga, on avaliku veekogu oluline osa ja kuulub riigile.
(6) Avaliku veekogu koormatava ala moodustab ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste
alune pind. Ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks
alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa, mida arvestatakse ehitiste
laiusgabariitidest lähtuvalt.
(7) Käesolevat jagu ei kohaldata avaliku veekogu süvendamisele, avalikku veekogusse
paigaldatava navigatsioonimärgi, kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise ja käesoleva seaduse
§ 105 lõike 3 punktis 6 sätestatud ehitiste osas.
§ 1132. Riigi poolt alustatud hoonestusloa menetlus
(1) Riik võib taotleda hoonestusluba eesmärgiga koormata avalikku veekogu:
1) meretuulepargiga riikidevahelise koostööprojekti ellu viimiseks;
2) vesiviljelusega seotud ettevõtluseks ettenähtud ehitisega ja selle teenindamiseks vajalike
rajatistega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hoonestusloa menetlus viiakse läbi avatud
menetlusena haldusmenetluse seaduse alusel.
(3) Riik võõrandab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel taotletud hoonestusloa enampakkumisel
või valikpakkumisel.
(4) Pärast riigi esitatud hoonestusloa taotlust samale veekogu alale esitatud hoonestusloa
taotlused tagastab pädev asutus läbi vaatamata.
(5) Riigi poolt esitatud hoonestusloa taotluse menetlemisele ei kohaldata käesoleva seaduse §
1136.
(6) Riigi poolt alustatud hoonestusloa menetlemise korra ning nõuded hoonestusloa
enampakkumisel või valikpakkumisel võõrandamiseks kehtestab Vabariigi Valitsus
määrusega.
§ 1133. Hoonestusloa taotlemine
(1) Hoonestusloa taotlus esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (käesolevas
jaos edaspidi pädev asutus).
(2) Hoonestusloa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) ehitise kasutamise otstarve;
2) ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed;
3) ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala;
4) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites;
5) avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise puhul tuuleelektrijaama potentsiaalne
võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta, välja arvatud
juhul, kui hoonestusloa taotlejaks on põhivõrguettevõtja ise;
6) esialgne kavandatud uuringute nimekiri, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa
andmise otsustamiseks teha;
7) hoonestusloa taotletav kestus;
8) äri- ja mittetulundusühingu puhul kinnitus, et äriregistrile või mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registrile esitatud andmed äriühingu osanike või aktsionäride,
mittetulundusühingute liikmete ja tegelike kasusaajate osas on täielikud ja tõesed;
9) teave finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva
ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist;
10) pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased hoonestusloa taotlemisega seonduvad andmed
ja dokumendid.
(3) Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike
rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega
koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse algatamist
pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab hoonestusloa
taotleja pädevale asutusele uuringute ning keskkonnamõju hindamise aruanded. Hoonestusloa
taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute
tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada hoonestusloa taotluse
andmekoosseisu ning täpsustavad nõuded taotlusele ja selle lisadele.
§ 1134. Hoonestusloa menetluse algatamine
(1) Hoonestusloa menetluse algatamise või sellest keeldumise otsustab pädev asutus.
(2) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise või sellest keeldumise otsuse
käesoleva seaduse § 1137 lõikes 3, § 1139 lõikes 3, § 11310 lõikes 12 või § 11311 lõikes 4
sätestatud tähtajaks. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.
(3) Hoonestusloa menetluse algatamisel määrab pädev asutus:
1) isiku, kelle taotlust hakatakse menetlema;
2) keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise;
3)vajaduse korral uuringud, mida hoonestusloa taotleja peab hoonestusloa andmise
otsustamiseks tegema ja nende tegemise tähtaja;
4) vajaduse korral tingimused, millega peab arvestama, kui taotlusaluse ala kohta on algatatud
rohkem kui üks hoonestusloa menetlus või taotlusaluse veekogu piiritletava ala koormamiseks
on kehtiv teine hoonestusluba;
5) muud vajalikud tingimused.
(4) Pädev asutus võib hoonestusloa taotleja põhjendatud taotlusel pikendada hoonestusloa
algatamisel määratud tingimusi.
§ 1135. Asjaomase asutuse arvamus
(1) Pädev asutus esitab hoonestusloa taotluse arvamuse avaldamiseks asjaomastele asutustele.
Tähtaeg arvamuse avaldamiseks on 30 päeva. Kui arvamuse avaldaja nimetatud tähtaja jooksul
ei taotle arvamuse esitamise tähtaja pikendamist või arvamust ei esita, loetakse, et tal puuduvad
hoonestusloa taotlusele vastuväited.
(2) Asjaomane asutus annab arvamuse hoonestusloa taotlejaga ja kavandatava ehitisega seotud
võimalike ohtude osas inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse
toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele.
(3) Asjaomane asutus võib küsida muudelt isikutelt ja hoonestusloa taotlejalt arvamuse
kujundamiseks vajalikke dokumente ja lisateavet.
(4) Asjaomasel asutusel on õigus teha ettepanek hoonestusloa algatamisest keeldumiseks, kui:
1) asjaomase asutuse ohuhinnangul tekib hoonestusloa taotleja või temaga seotud isiku või
kavandatava ehitise puhul oht inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa
teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele;
2) hoonestusloa taotleja ei ole esitanud määratud tähtpäevaks pädeva asutuse poolt käesoleva
paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumente ja lisateavet ega taotlenud nende esitamise tähtaja
pikendamist;
3) hoonestusloa taotleja poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esitatud dokumendid või
lisateave on ebaõiged ja hoonestusloa taotleja ei ole 30 päeva jooksul puuduseid kõrvaldanud.
§ 1136. Hoonestusloa taotluse teade
(1) Kui asjaomane asutus ei tee käesoleva seaduse § 1135 lõike 4 alusel ettepanekut
hoonestusloa algatamisest keeldumiseks ja ei esine § 11311 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolusid,
avaldab pädev asutus enne hoonestusloa menetluse algatamist teate Ametlikes Teadaannetes,
vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
(2) Teates avaldatakse hoonestusloa taotleja ja taotluse andmed ning käesoleva seaduse § 1137
sätestatud täiendavate hoonestusloa taotluste esitamise kord ning tähtaeg
§ 1137. Täiendav hoonestusloa taotlus
(1) Huvitatud isikutel on õigus esitada sama piiritletud veekogu osa ehitisega koormamiseks
omapoolne käesoleva seaduse §-s 1133 sätestatud nõuetele vastav hoonestusloa taotlus, mis
vastab käesoleva seaduse käesoleva seaduse § 1133 .
(2) Pädeval asutusel on õigus lühendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud täiendavate
hoonestusloa taotluse esitamise tähtaega, kuid mitte vähem kui 30 päevani, kui taotletud
hoonestusloa andmisel puudub teiste isikute huvi omapoolsete hoonestusloa taotluste
esitamiseks.
(3) Kui käesoleva seaduse § 1136 kohaselt avaldatud teates toodud tähtajaks ei esitata täiendavat
hoonestusloa taotlust, teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise otsuse 90 päeva
jooksul nimetatud tähtajast arvates. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega
pikendada.
(4) Kui käesoleva seaduse § 1136 kohaselt avaldatud teates toodud tähtajaks esitatakse täiendav
hoonestusloa taotlus ja ehitised, millega avaliku veekogu piiritletud osa koormamist soovitakse,
erinevad oluliselt esimeses hoonestusloa taotluses esitatud ehitisest, esitab pädev asutus
täiendava hoonestusloa taotluse arvamuse avaldamiseks asjaomastele asutustele käesoleva
seaduse § 1135 sätestatud korras.
§ 1138. Hoonestusloa taotluse muutmine
(1) Kui hoonestusloa taotluses esitatud avaliku veekogu koormatavat ala muudetakse enne
hoonestusloa menetluse algatamise otsuse tegemist, küsib pädev asutus asjaomastelt asutustelt
arvamust käesoleva seaduse § 1135 sätestatud korras. Avaliku veekogu koormatava ala
vähendamise korral võib pädev asutus jätta asjaomastelt asutustelt arvamuse küsimata.
(2) Hoonestusloa taotluses esitatud avaliku veekogu koormatavat ala võib põhjendatud juhtudel
muuta pärast käesoleva seaduse § 1136 kohast teate avaldamist ja § 1139 kohast menetlust. Kui
ala muudetakse pärast nimetatud teate avaldamist või menetlust suuremas ulatuses kui
33 protsenti, avaldab pädev asutus käesoleva seaduse § 1136 kohaselt uue teate ning täiendavate
taotluste esitamise korral menetleb taotlusi käesoleva seaduse § 1137 lõike 4 ja § 1139 kohaselt.
§ 1139. Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine
(1) Kui pädevale asutusele on ühe avaliku veekogu piiritletava ala kohta esitatud rohkem kui
üks hoonestusloa taotlus (edaspidi konkureerivad taotlused), mille puhul puuduvad käesoleva
seaduse §-s 11311 sätestatud hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise alused,
algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel, mis saab hindamisel kõrgemad punktid.
(2) Pädev asutus hindab konkureerivaid taotlusi lähtuvalt:
1) asjaomase asutuse arvamusest;
2) planeeringutes toodud suunistest;
3) keskkonnakaalutlustest;
4) hoonestusloa taotleja majandustegevuse sisust;
5) hoonestusloa taotleja majandusvõimekusest;
6) riigi majanduslikust kasust;
7) merealale ehitise püstitamise ja ehitise kasutamise tähtajast;
8) projekti sotsiaalsest kasust;
9) mereala koormamisel mereala kasutamise otstarbest;
10) mereala koormamisel vastavusest riigi arengudokumentidest lähtuvatest eesmärkidest;
11) mereala koormamisel riigi eelistusest mereala kasutamisel.
(3) Konkureerivate taotluste, mis ei saanud hindamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
kõrgemaid punkte, alusel teeb pädev asutus samaks tähtajaks hoonestusloa menetluse
algatamisest keeldumise otsuse.
(4) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise või sellest keeldumise otsuse 90 päeva
jooksul hoonestusloa taotluste hindamise tulemuste kinnitamisest arvates. Põhjendatud juhul
on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.
(5) Konkureerivate taotluste hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
§ 11310. Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamine
(1) Kui konkureerivad taotlused said hindamisel võrdsed või kuni 10 protsendi ulatuses
erinevad punktid, ei tee pädev asutus käesoleva seaduse § 1139 lõikes 4 sätestatud otsust ja
korraldab 60 päeva jooksul taotluste hindamise tulemuste kinnitamisest arvates konkureerivate
taotluste esitajate vahel konkursi kirjaliku enampakkumise alusel (edaspidi konkurss).
(2) Konkursi väljakuulutamisel määrab pädev asutus:
1) enampakkumise alghinna sõltuvalt koormatava mereala suurusest, sihtotstarbest ning ehitise
tüübist;
2) tagatisraha suuruse, mis on meretuuleparkide puhul kaks protsenti ja teiste avamerre
ehitatavate ehitiste puhul 10 protsenti enampakkumise alghinnast;
3) pakkumisele esitatavad nõuded.
(3) Pärast konkursi võitja selgumist või konkursi nurjumise korral tagatisraha tagastatakse.
Konkursi võitja makstud tagatisraha arvatakse maha enampakkumisel pakutud summast.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 punktide 3 ja 5 alusel konkursi nurjunuks tunnistamist
põhjustanud isikule tagatisraha ei tagastata.
(5) Pädev asutus ei kvalifitseeri konkureeriva taotluse esitajat konkursil osalejaks, kui ta ei ole
tähtajaks tasunud tagatisraha või esitanud konkursil osalemiseks vajalikke andmeid või
dokumente.
(6) Pädev asutus lükkab konkursil osaleja pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta nõuetele.
(7) Pädev asutus tunnistab konkursi nurjunuks, kui:
1) on rikutud konkursi läbiviimise korda;
2) ainult üks konkureeriva taotluse esitaja kvalifitseeritakse konkursil osalejaks;
3) pärast konkursi läbiviimist selgub, et konkursil osaleja on esitanud valeandmeid;
4) esitati ainult üks nõuetele vastav pakkumine;
5) jääb ainult üks nõuetele vastav pakkumine pärast seda, kui konkursi võitja ei tasu pakutud
summat tähtajaks või võtab hoonestusloa taotluse tagasi;
6) ühtegi konkureeriva taotluse esitajat ei kvalifitseerita konkursil osalejaks;
7) ei esitatud ühtegi nõuetele vastavat pakkumist;
8) esineb muu põhjus, mis mõjutas või võis oluliselt mõjutada konkursi tulemust.
(8) Konkursi nurjunuks tunnistamise korral käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1, 3 või 6–
8 sätestatud juhtudel korraldab pädev asutus 30 päeva jooksul pakkumiste avamise päevast
arvates konkureerivate taotluste esitajate vahel uue konkursi.
(9) Konkureeriva taotluse esitajal, kelle tegevus või tegevusetus põhjustas konkursi nurjunuks
tunnistamise, käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel korraldataval uuel konkursil osaleda ei ole
lubatud ja pädev asutus teeb tema taotluse osas hoonestusloa menetluse algatamisest
keeldumise otsuse.
(10) Hoonestusloa menetlus algatatakse konkursil osaleja suhtes, kes pakub konkursil
kõrgeimat hinda ja tasub pakutud summa konkursi teates määratud tähtajaks.
(11) Kui konkursil kõrgeimat hinda pakkunud osaleja ei tasu pakutud summat tähtajaks või
võtab hoonestusloa taotluse tagasi, algatatakse hoonestusloa menetlus paremuselt järgmise
hinnapakkumise teinud konkursil osaleja, kes tasub pakutud summa pädeva asutuse määratud
tähtajaks, suhtes.
(12) Kui konkurss tunnistatakse nurjunuks käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 2, 4 või 5 alusel,
algatatakse hoonestusloa menetlus hoonestusloa taotleja suhtes, kes ainsana kvalifitseeriti
konkursil osalejaks ja ainsana esitas nõuetele vastava pakkumise.
(13) Pädev asutus selgitab käesoleva paragrahvi lõigete 10–12 alusel välja taotleja, kelle suhtes
algatatakse hoonestusloa menetlus, ja teeb hoonestusloa menetluse algatamise otsuse 90 päeva
jooksul nimetatud taotleja väljaselgitamisest arvates. Teiste konkureerivate taotluste alusel teeb
pädev asutus samaks tähtpäevaks hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse.
Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus nimetatud tähtaega pikendada.
(14) Konkursi korras algatatud hoonestusloa menetlus võib lõppeda hoonestusloa andmisest
keeldumisega, kui hoonestusloa menetluse käigus ilmnevad käesoleva seaduse § 11311
sätestatud asjaolud.
(15) Konkursi korra ja enampakkumise alghinna määramise ning tagatisraha arvutamise
metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 11311. Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine
(1) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on
ilmselgelt võimatu.
(2) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest ka juhul, kui:
1) taotlusalusel veekogu piiritletaval alal on juba algatatud menetlus mõne teise hoonestusloa
andmiseks, mille alusel ehitatava ehitise olemust arvestades ei ole alale võimalik anda teist
hoonestusluba;
2) taotlus on vastuolus taotlusalusel veekogu piiritletaval alal kehtiva planeeringuga;
3) taotlusalusel veekogu piiritletud alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole
lõppenud;
4) kavandatava ehitise püstitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering;
5) kavandatava ehitisega kaasneb oht inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule,
elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitse objektile või majandusele
ning seda ei ole võimalik kõrvaldada;
6) hoonestusloa taotleja osas esinevad käesoleva seaduse § 1135 lõikes 4, § 1139 lõikes 3, §
11310 lõikes 9 või § 11313 sätestatud asjaolud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 104
lõikes 2 sätestatud ehitisele ja ajutisele ehitisele, kui hoonestusloa taotleja on nõus, et
hoonestusluba antakse käesoleva seaduse § 11314 lõikes 4 sätestatud kehtivusajaga.
(4) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolust teatavaks saamisest, kui käesolevas seaduses
pole sätestatud teisiti. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.
§ 11312. Hoonestusloa andmine
(1) Hoonestusloa annab pädev asutus.
(2) Hoonestusloa andmisel määratakse järgmised hoonestusloa tingimused:
1) hoonestusloa omaja;
2) avaliku veekogu koormatava ala, sealhulgas ehitisega hõlmatava ala koordinaadid ja suurus
ruutmeetrites;
3) ehitise või ehitiste asukoht koormataval alal;
4) ehitise kasutamise otstarve;
5) ehitise lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud ehitise olulised tehnilised andmed;
6) ehitiste suurim lubatud arv ja suurim lubatud ehitisealune pind;
7) hoonestusloa kehtivusaeg;
8) hoonestusloa kasutamise piirangud;
9) muud vajalikud tingimused.
(3) Keskkonnamõju hindamise ja uuringute tulemusele tuginedes võib hoonestusloa
menetlemisel avaliku veekogu koormatavat ala antud koordinaatide suhtes võrreldes
hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava alaga kuni 33 protsenti muuta
või suurendada, vähendada võib suuremas ulatuses. Avaliku veekogu koormatavat ala ei tohi
muuta või suurendada samale asukohale, kuhu on antud hoonestusluba või algatatud teise
hoonestusloa menetlus ja nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalik.
(4) Avaliku veekogu koormatava ala suurendamise või muutmise kohta rohkem kui 33 protsenti
küsib pädev asutus asjaomaselt asutuselt arvamust käesoleva seaduse § 1135 sätestatud korras.
§ 11313. Hoonestusloa andmisest keeldumine
(1) Pädev asutus keeldub hoonestusloa andmisest, kui:
1) hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud
tingimusi ega taotlenud uut tähtaega nende täitmiseks;
2) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva hoonestusloaga;
3) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga;
4) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega;
5) esineb oluline negatiivne mõju inimesele, keskkonnale ja varale mida ei ole võimalik
piisavalt vältida ega leevendada;
6) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või
sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist;
7) hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele;
8) taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on menetluse tulemuste alusel vaja muuta ja
hoonestusloa taotleja või veekogu omanik ei ole nõus koormatava ala muutmisega.
(2) Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest ka juhul, kui hoonestusloa taotleja ja
taotletava ehitise kohta esineb põhjendatud kahtlus, et kavandatav ehitis või hoonestusloa
taotleja võib ohustada riigi julgeolekut, elutähtsa teenuse toimepidevust, riigiside toimimist,
riigikaitseobjekte või majandust.
(3) Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest isikule, kes ei ole Eesti või Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik või juriidiline isik ja kelle taotletav hoonestusluba ei
lähtu riigi olulistest huvidest.
§ 11314. Hoonestusloa kehtivus
(1) Hoonestusluba kehtib kuni 50 aastat. Pädev asutus arvestab hoonestusloa kehtivusaja
määramisel ehitise liiki ja otstarvet.
(2) Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel pikendada hoonestusloa kehtivusaega kuni
50 aasta võrra. Hoonestusloa pikendamise taotlus esitatakse vähemalt kolm kuud enne
hoonestusloa kehtivusaja lõppu.
(3) Hoonestusloa kehtivusaja pikendamisele kohaldatakse hoonestusloa tingimuste muutmise
kohta sätestatut.
(4) Juhul kui hoonestusloa taotlus esitatakse alale, kus on algatatud planeering ning
planeerimismenetlus ei ole lõppenud, on võimlik anda ajutine hoonestusluba. Ajutine
hoonestusluba vaadatakse üle ühe aasta jooksul pärast planeeringu kehtestamist. Juhul kui
planeeringuga vastuolu ei esine, väljastatakse hoonestusluba. Planeeringuga vastuolu korral
ajutist hoonestusluba ei pikendata.
§ 11315. Hoonestusloa tingimuste muutmine
(1) Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel või omal algatusel muuta hoonestusloa
tingimusi.
(2) Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel anda hoonestusloa üle teisele isikule.
(3) Pädev asutus keeldub hoonestusloa tingimuste või andmete muutmisest, kui esinevad
hoonestusloa andmisest keeldumise alused.
§ 11316. Eelkontroll hoonestusloa üleminekul
(1) Hoonestusluba omandada sooviv isik esitab enne hoonestusloa omandamist pädevale
asutusele taotluse, kus on vähemalt järgmised andmed:
1) hoonestusloa omandaja nimi, asukoht, registrikood, andmed osaluse kohta teistes juriidilistes
isikutes või varakogumites ning andmed nende isikute kohta, kelle üle omandaja omab
kontrolli;
2) hoonestusloa omandaja osanike, aktsionäride või liikmete nimekiri, andmed igale osanikule,
aktsionärile või liikmele juriidilistes isikutes või varakogumites kuuluvate aktsiate hulga või
kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta ning andmed nende isikute kohta, kes omavad kontrolli
juriidilisest isikust omandaja osanike, aktsionäride või liikmete üle;
3) hoonestusloa omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete ees- ja perekonnanimi, isikukood või
selle puudumise korral sünniaeg;
4) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus
koos andmetega sinna kuuluvate ettevõtjate osaluse suuruse kohta.
(2) Hoonestusloa omandaja, kes on asutatud ja kelle tegevus toimub peamiselt väljaspool Eestit,
esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed koos viimase majandusaasta aruandega
tõlgituna eesti või inglise keelde ja kinnitatuna avaliku dokumendi tunnistusega (apostille’ga).
(3) Pädev asutus võib nõuda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete
täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid.
(4) Pädev asutus küsib asjaomastelt asutustelt arvamust hoonestusloa võõrandamise kohta
teisele isikule.
(5) Pädev asutus teeb hoonestusloa ülemineku lubamise või sellest keeldumise otsuse hinnates
hoonestusluba omandada sooviva isiku vastavust käesoleva seaduse § 11313 sätestatule. Kui
pädev asutus teeb hoonestusloa üleminekust keeldumise otsuse, siis hoonestusloa
võõrandamine ja omandamine on keelatud.
(6) Pärast hoonestusloa teisele isikule üleminekut muudab pädev asutus hoonestusloal omaja
andmed. Muud hoonestusloa tingimused jäävad üleminekul samaks.
§ 11317. Hoonestusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Pädev asutus võib hoonestusloa kehtetuks tunnistada omal algatusel või hoonestusloa omaja
taotluse alusel.
(2) Pädev asutus tunnistab hoonestusloa kehtetuks, kui:
1) hoonestusloa omaja seda taotleb;
2) hoonestusloa omaja on oluliselt rikkunud hoonestusloa tingimusi;
3) hoonestusloa omajale ei ole viie aasta jooksul pärast hoonestusloa saamist väljastatud
hoonestusloaga kaetud alale ehitusluba ja hoonestusloa omaja ei ole taotlenud tähtaja pikendust;
4) hoonestusloa omaja ei ole kahe aasta jooksul hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise
hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest arvates esitanud ehitusloa taotlust ega
taotlenud uut tähtaega ehitusloa andmiseks;
5) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis on ohtlik inimesele, varale, keskkonnale, riigi
julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või
majandusele;
6) hoonestusloa omaja on olnud kolmel järjestikusel maksetähtpäeval viivituses hoonestustasu
maksmisega;
7) hoonestusloa omaja on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid hoonestusloa andmise
otsustamist;
7) hoonestusloa omaja ei vasta enam hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele.
(3) Pädev asutus võib tunnistada hoonestusloa kehtetuks juhul, kui pärast selle andmist ilmneb
käesoleva seaduse § 11313 lõikes 2 sätestatud alus.
(4) Pädev asutus otsustab hoonestusloa kehtetuks tunnistamise pärast seda, kui ta on teinud
hoonestusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, kuid hoonestusloa omaja ei ole
seda täitnud. Puuduste kõrvaldamise ettekirjutust ei pea tegema, kui selle täitmine on ilmselgelt
võimatu.
(5) Kui hoonestusluba, mis on tunnistatud kehtetuks, hõlmab endas ehitist, mis mõjutab
elutähtsa teenuse toimepidevust või on sellega seotud, riigisidet või riigikaitse objekti, on riigil
õigus nimetatud ehitis avalikes huvides omandada või sundvõõrandada, kohaldades kinnisasja
avalikes huvides omandamise seadust.
§ 11318. Hoonestusloa asendamine hoonestusõigusega
(1) Kui hoonestusloa kehtivuse ajal muutub hoonestusloaga koormatud avaliku veekogu osa
püsivalt maismaaks, kaotab hoonestusluba kehtivuse alates katastriüksuse moodustamisest.
(2) Hoonestusloa omajal on õigus nõuda tekkinud kinnisasjale hoonestusõiguse seadmist
hoonestusloaga samadel tingimustel. Hoonestusõiguse seadmise taotlust menetleb pädev
asutus.
§ 11319. Ehitise veekogust eemaldamine hoonestusloa kehtivuse lõppemisel
Hoonestusloa omaja on kohustatud hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks
osaks oleva ehitise avalikust veekogust eemaldama, kui hoonestusloa tingimustes ei ole
määratud teisiti.
4. jagu
Hoonestustasu
§ 11320. Hoonestustasu
(1) Avaliku veekogu koormamise korral kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega peab ehitise
omanik igal aastal maksma hoonestustasu.
(2) Hoonestustasu suurus on neli protsenti ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega
maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse avaliku veekogu
koormatava ala pindalast lähtudes.
(3) Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on seitse
protsenti tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse
tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala
hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised
vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama
teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pindala.
(4) Hoonestustasu määramiseks arvutab Maa-amet maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud
maa korralise hindamise tulemuste alusel maa sihtotstarvete kaupa kogu Eesti ulatuses maa
keskmise väärtuse.
§ 11321. Hoonestustasu maksmise kord
(1) Hoonestustasu arvestatakse alates hoonestusloa alusel ehitusloa andmise päevale järgnevast
päevast. Hoonestustasu tuleb maksta kuni hoonestusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks
tunnistamiseni. Kui ehitis eemaldatakse avalikust veekogust pärast hoonestusloa kehtivuse
lõppemist või kehtetuks tunnistamist, tuleb hoonestustasu maksta kuni ehitise avalikust
veekogust eemaldamiseni.
(2) Pärast ehitusloa andmist kuni ehitise kavandatud otstarbel kasutamise alguseni tuleb
hoonestustasu maksta kümme protsenti käesoleva seaduse § 11320 lõikes 2 või 3 sätestatud
tasumäärast. Hoonestustasu tuleb maksta täismääras alates ehitise kavandatud otstarbel
kasutamise algusest. Kavandatud otstabel kasutamise alguseks loetakse tuuleelektrijaama puhul
hetke, kui tuuleelektrijaam annab esmakordselt võrku elektrienergiat.
(3) Hoonestustasu makstakse veeseaduse § 216 lõigetes 2 ja 4–6 sätestatud korra kohaselt.“;
17) paragrahvi 120 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna „käesoleva“ sõnadega „lõike
punktis 1¹ ja käesoleva“;
18) paragrahvi 120 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) kavandatakse tuulegeneraatorit või tuuleparki;“;
19) paragrahvi 130 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „taristu“ sõnadega „ning
tuulegeneraatori ja tuulepargi“;
20) paragrahvis 133 asendatakse arv „64 000“ arvuga „450 000“.
§ 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-ga 251 järgmises
sõnastuses:
„§ 251. Enne ehitusseadustiku 12. peatüki 3. ja 4. jao jõustumist esitatud hoonestusloa
taotluse menetlemine
Enne ehitusseadustiku 12. peatüki 3. ja 4. jao jõustumist esitatud hoonestusloa taotlused
menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt ning sellise taotluse
alusel hoonestusloa menetluse algatamisele, hoonestusloa andmisele ega hoonestusloale
ehitusseadustiku 12. peatüki 3. ja 4. jao sätteid ei kohaldata. Muu hulgas otsustatakse taotluse
esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt hoonestusloa menetluse algatamine või sellest
keeldumine, hoonestusloa andmine või sellest keeldumine ja hoonestusloa kehtivus, muutmine
ja kehtetuks tunnistamine.“.
§ 3. Elektrituruseaduse muutmine
Elektrituruseaduse 81. peatükk tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Karistusseadustiku muutmine
Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 406 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemi,
liikluskorralduse või muu elutähtsa süsteemiehitise või seadme teadva rikkumise või
hävitamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või elutähtsa süsteemi
normaalsele toimimisele, või sellise süsteemi töövõime häirimise või katkestamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“;
2) paragrahvi 406 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 406 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või 2“.
§ 5. Maa hindamise seaduse muutmine
Maa hindamise seaduse § 61 tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Veeseaduse muutmine
Veeseaduse 8. peatüki 3. ja 4. jagu tunnistatakse kehtetuks.
Riigikogu esimees Henn Põlluaas
Tallinn, „…“ … 2021. a
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ … 2021. a
04.02.2021
Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eesmärk on täpsustada avaliku
veekogu ehitisega koormamise hoonestuslubade menetlemise regulatsiooni, täiendada kehtivat
regulatsiooni hoonestusloa menetlusse võtmise ja menetlusse võtmisest keeldumise, samuti
hoonestusloa kehtetuks tunnistamise osas. Täiendatakse ja muudetakse õigusselgemaks
hoonestusloa taotlejale kehtivaid nõudeid ning konkureerivate taotluste menetlemist.
Muudatuste eesmärgiks on täiendada seadust regulatsiooniga, mis võimaldab riigil endal
teostada merre ehitamise hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi, vesiviljeluse
jm arendamiseks ja esitada need alad avalikule konkursile. Samuti täpsustatakse ja täiendatakse
kehtivat regulatsiooni ka majandusjulgeoleku tagamise vaates, riigikaitseliste piirangute ja
järelevalvega seotud tingimuste osas.
Tuginedes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta otsusele (VV istungi protokoll nr 59),
millega anti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks välja töötada
ettepanekud merealadel hoonestusloa algatamise menetlemise korra muutmiseks, tehakse
ettepanek muuta ehitusseadustikku täiendades 12. peatükki „Ehitis avalikus veekogus“ 3. jaoga
„Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega“ ja tunnistada kehtetuks
veeseaduse 8. peatükki „Avaliku veekogu ehitisega koormamine“ 3. jagu „Avaliku veekogu
koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega“ §-d 217 kuni 229. Põhjenduseks on, et
Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevas veeseaduses on antud paragrahvid oma olemuselt
ehitusseadustiku 12. peatüki, mis sätestab ehitist avalikus veekogus ja mille kohaldamisala on
avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitiste ehitamine, loogiline osa.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
energeetikaosakonna nõunik Regina Rass (e-post:
[email protected], tel: 6256479) ja
energiaturgude valdkonna juht Rein Vaks (e-post:
[email protected], tel: 6256347), elamu-ja
ehitusosakonna peaspetsialist Ülle Reidi (e-post:
[email protected], tel: 6256457),
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik (e-post:
[email protected], tel: 53051071), ehitusosakonna peaspetsialist Liis Piper (e-post:
[email protected], tel: 6672151), ehitusosakonna peaspetsialist Liina Roosimägi (e-post:
[email protected], tel: 6672004), Siseministeeriumi esindaja sisejulgeoleku poliitika
osakonnast (e-post:
[email protected] ), Kaitseministeeriumist esindajad Mati Kuppar,
Kati Lõbu ja Merle Vilu, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna osakonnajuhataja
asetäitja Tiit Oidjärv (
[email protected], tel: 6113151), nõunik Külli Siim
(
[email protected], tel: 6113129), nõunik Triin Lepland (
[email protected], tel: 4520521),
regionaalhalduse osakonna Harju talituse riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Heddy
Klasen (
[email protected], tel: 6113233, ei tööta enam Rahandusministeeriumis) ja
riigivara osakonna jurist Helje Päivil (
[email protected], tel: 6113498). Õigusliku analüüsi
tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly
Normak (e-post:
[email protected],tel:7153403).
1
Keelelise toimetuse teostas energeetikaosakonna õigusnõunik Regina Rass.
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP 4.17). Eelnõu ei ole seotud
ühegi teise menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõuga muudetakse veeseadust (RT I, 10.12.2020, 36), ehitusseadustiku (RT I, 30.12.2020,
6), elektrituruseadust (RT I, 13.06.2020, 28), karistusseadustikku (RT I, 10.07.2020, 18), maa
hindamise seadust (RT I, 29.06.2018, 25) ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse
rakendamise seadust (RT I, 30.06.2020, 26).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eesmärgiks on täpsustada vette ehitamise hoonestusloa menetluse regulatsiooni ja sellega
seonduvalt muuta ehitusseadustikku, tuues veeseaduse 8. peatüki „Avaliku veekogu ehitisega
koormamine“ 3. jao „Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega“ §-
d 217 kuni 229 ja 4. jao „Hoonestustasu“ ehitusseadustikku eesmärgiga, et hoonestusloa
menetlemist ja hoonestustasu maksmise korda reguleerivad sätted oleksid ehitusseadustikus.
Lisaks muudetakse ehitusseadustiku neid paragrahve, mis sätestavad ehituslubade ja
kasutuslubade andmist, võttes arvesse riigikaitselisi ja riigikaitseobjektidest tulenevaid
seisukohti.
Väljatöötamiskavatsust antud eelnõu raames ei tehtud, sest hoonestusloa menetluse
regulatsiooni täpsustamise ülesanne on tulnud Vabariigi Valitsuselt kiireloomulisena.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 käsitleb ehitusseadustiku muudatusi.
Paragrahv 8
Paragrahvi 8 teist lauset täiendatakse ja lisatakse ohutuse põhimõttesse riigi julgeolek ning
riigikaitseobjektid. Hetkel kehtiv ehitusseadustik sätestab, et ehitis, ehitamine ja ehitise
kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu, st see ei põhjusta ohtu
inimesele, varale või keskkonnale. Muuhulgas hõlmab ohutus loodus- ja kultuuriväärtuste
kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist.
Muudatuse järgi ei tohi ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu
tegevus põhjustada ohtu ka riigi julgeolekule ning riigikaitse objektile. Sätte muutmise eesmärk
on, et püstitatavate ehitistega ei tekitataks pöördumatuid kahjustusi või häiringuid
riigikaitselistele ehitistele ja teistele ehitistele ning süsteemidele, mis tagavad riigi julgeolekut.
Antud muudatuse eesmärk ei ole tekitada alus nimetatud süsteemide mõjutamise
kriminaliseerimiseks, vaid ennetada olukorda, kus oleks võimalik püstitada ehitisi, mis võivad
olla julgeolekuohuks.
Paragrahv 44
Paragrahvi täiendatakse punktiga 101, mis sätestab, et pädev asutus keeldub ehitusloa
andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb oluline oht varale, riigi julgeolekule või
2
riigikaitseobjektile. Hetkel on ehitusloa andmisest keeldumise alustena loetletud, et ehitusluba
ei saa anda juhul, kui ehitis ei vasta planeeringule, projekteerimistingimustele, seda ei ole
projekteerinud sellist pädevust omav isik või ka selle poolt põhjustatavad keskkonnamõjud on
sellised, mida ei ole võimalik leevendada. Sarnast alust kasutatakse edaspidi ka riigikaitseliste
ehitiste töövõime ja riigi julgeoleku negatiivsete mõjutuste, millest tulenevalt tekib julgeoleku
oht, puhul.
Täiendava punkti lisamise eesmärk on sätestada võimalus keelduda ehitusloa andmisest
sarnaselt keskkonnamõjude esinemisele, kui loamenetluses on ette näha negatiivset mõju
riigikaitselistele ehitistele ja riigi julgeolekule, millega kaasneb julgeoleku oht, mida ei ole
võimalik välistada või vältida. Sarnane olukord on keskkonnamõjude puhul, kus hetkel kehtivas
regulatsioonis on ehitusloa menetluses ette nähtud võimalus, kus eelnevate mõjuhindamiste
puhul (nt on teostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH)) on vaja teatud
juhtudel läbi viia täiendav keskkonnamõjude hindamine (KMH) ning kui menetluse käigus
selgub, et mõjusid ei ole võimalik leevendada, siis ei ole võimalik ka ehitusluba väljastada
(olenemata nt planeeringu kehtivusest ning nõuetele vastavaks tunnistatud KSH-st). Erinevus
seisneb selles, et julgeoleku ohu puhul ei piisa üksnes mõjude leevendamisest, vaid peab olema
võimalik kasutusele võtta meetmed, mis julgeoleku ohu kõrvaldavad. Kui see ei ole võimalik,
keeldutakse ehitusloa andmisest.
Paragrahv 44
Paragrahvi täiendatakse punktiga 102 mis sätestab, et ehitusloast andmise keeldumise aluseks
on see, kui samale asukohale on juba antud või menetletakse ehitusluba, kui nende lubade koos
realiseerimine ei ole võimalik.
Antud sättes peetakse silmas ehitamist ehitusseadustiku § 4 mõistes ja selle all mõeldakse lisaks
ehitise püstitamisele, rajamisele, paigaldamisele ja lammutamisele ka ehitise laiendamist,
ümberehitamist. Ehitise laiendamine on ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat
ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. Ümberehituseks nimetatakse
ehitamist, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Kui samale
asukohale esitatakse ehitusloa taotlus, siis enne uue loa andmist tuleb eelmine luba kehtetuks
tunnistada. Olukorras, kus menetlusse on antud samaaegselt kaks ehitusluba sama ehitise
suhtes, tuleb menetlejal otsustada, missugune ehitusloa taotlus võetakse menetlusse ja mille
osas tehakse ehitusloa väljastamisest keeldumise otsus.
Paragrahv 46
Lõiget 1 täiendatakse punktiga 3, mille kohaselt ehitusluba tunnistatakse kehtetuks, kui ehitis
kujutab ohtu varale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile. Ehitusloa saab kehtetuks
tunnistada hetkel kehtiva regulatsiooni alusel ainult selle andja. Selle sätte muutmine ei ole
käesoleval hetkel otstarbekas. Selleks, et pädev asutus saaks kohaldada EhS § 46 lg 1 punkti 3,
on vajalik, et pädevale asutusele on jõudnud informatsioon julgeolekuohu kohta (nt
Kaitseministeerium või Siseministeerium on esitanud pädevale asutusele taotluse ehitusloa
kehtetuks tunnistamiseks seoses sellega, et ehitusloa alusel ehitatav ehitis on ohuks varale riigi
julgeolekule või riigikaitseobjektile). Ohtu keskkonnale, inimesele ja varale on võimalik välja
selgitada juba ehitusloa andmisel, sest need selguvad ehitusloa menetluses. Oht riigi
julgeolekule või riigikaitseobjektile võib tekkida ka pärast ehitusloa menetluse läbiviimist.
Selline olukord saab eelkõige tekkida siis, kui pädev asutus on ehitusloa andmisel rikkunud
kooskõlastamiskohustust, mistõttu enne ehitusloa andmist ei ole ehitise mõju hinnatud või on
võrreldes ehitusloa andmise eelse olukorraga muutunud julgeolekuolukord. Samuti on
võimalik, et informatsioon julgeoleku ohu kohta jõuab pädeva asutuseni haldusjärelevalve
3
raames. Julgeoleku ohu ilmnemise korral on pädev asutus kohustatud ehitusloa kehtetuks
tunnistama. Praktikas on näiteks tekkinud olukord, kus Aidu tuulepargi ehitusload on
väljastatud ilma kohustusliku Kaitseministeeriumi kooskõlastuseta, tuulikud põhjustavad ohtu
riigikaitseliste süsteemide toimimisele takistades radarite tööd, kuid kohalik omavalitsus ei ole
nende ehituslube kehtetuks tunnistanud. EhS § 46 lõikes 1 toodud alused ei anna võimalust
pädeval asutusel kaalutlusõigust teostada. Ehitusloa kehtetuks tunnistamisel seoses sellega, et
ehitis on ohuks riigi julgeolekule, tuleb arvestada HMS haldusakti kehtetuks tunnistamise
regulatsiooni ning otsustada tuleb muuhulgas ka võimalik kahju hüvitamisega seotud asjaolud,
lähtudes sellest, kas tegemist oli õiguspärase või õigusvastase haldusaktiga.
Paragrahvi 46 lõike 1 punktide 1 ja 2 muutmine on tehniline ja seotud punkti 3 lisandumisega
loetellu.
Paragrahv 55
Paragrahvi täiendatakse punktiga 81 sõnastuses, et kasutusloa keeldumise aluseks tuleb lugeda
ka asjaolu, kui ehitise kasutamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile.
Ehitusseadustikus on kasutusloa andmisest keeldumise alused sätestatud selliselt, et
kasutusluba ei saa anda juhul, kui ehitis on ohtlik, ei vasta loale või ehitise poolt põhjustatavad
keskkonnamõjud on sellised, mida ei ole võimalik leevendada. Oht riigi julgeolekule või
riigikaitseobjektile võib samuti tekkida ka pärast ehitusloa väljaandmist.
Punkti 81 lisamise eesmärk on sarnaselt keskkonnamõjudele sätestada võimalus kasutusloa
andmisest keeldumiseks, kui selgub, et ehitise kasutamine on ohuks riigi julgeolekule või
riigikaitseobjektile. Kui selgub, et ehitis, mille ehitamisel on kõikidest normidest kinni peetud,
mis on ehitatud vastavalt ehitusprojektile ja ehitusloale ning kõik vajalikud kooskõlastused on
olemas, aga ehitis on ohuks riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile, tuleb riigil hinnata, kas
ohu kõrvaldamiseks on võimalik võtta kasutusele meetmeid, mis ohu kõrvaldaks. Kui on, siis
tuleb Kaitseministeeriumil, Siseministeeriumil või muul riigi julgeoleku või riigikaitseobjekti
eest vastutaval asutusel vastavaid meetmeid rakendada, pärast mida on kasutusluba võimalik
välja anda. Kui vastavaid meetmeid ei ole võimalik kasutusele võtta või osutuvad need
meetmed ebamõistlikuks, siis sellisel juhul tuleb riigil kasutusloa andmata jätmisest tekkinud
kahju hüvitada.
Kui ehitis ei vasta nõuetele ja/või on mindud mööda kooskõlastuskohustusest ja on eespool
märgitud ohuks, siis ei ole lubatav sellise ehitise tagantjärele seadustamine vaid tuleb
põhjendatud kaalutlustel kasutusluba andmata jätta. Kahju hüvitamise nõude puhul tuleb
kaaluda, kes mille eest vastutab ja millist kahju, kas üldse ja kes hüvitama peaks. Aluseks tuleb
võtta riigivastutuse seadust.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt on võimalik väljastada ehitusluba eelprojektile, mis tähendab,
et ehituse käigus võidakse teha projektis olulisi muudatusi, mis võivad omakorda mõjutada
näiteks riigikaitseliste süsteemide tööd. Samuti on praktikas aset leidnud olukord, kus tuulikute
puhul kohalik omavalitsus väljastas kasutusloa tuulikutele, mis olid ehitatud ehituslubades
lubatust kõrgemad. Olukorras, kus Kaitseministeerium lubade väljastamist ei kooskõlastanud
riigikaitsesüsteemide häiringu tõttu, põhjendas kohalik omavalitsus lubade väljastamist
kasutusloa menetluses Kaitseministeeriumi kooskõlastuskohustuse puudumisega.
Siiski tuleb lähtuda teadmisest, et ehitise lammutamise kohustus on viimane võimalik ja ehitise
omaniku seisukohast kõige äärmuslikum meede julgeoleku ohu kõrvaldamiseks. See on küll
äärmiselt koormav, kuid ei saa olla võimatu. Riigi julgeolek on põhiseaduslikku järku
õigusväärtus, mida eeldavad ja tagavad põhiseaduse preambuli esimene, teine ja neljas
osalause, § 1 lõige 2 ning §-d 54, 55 ja 124–131. Riigi julgeoleku tagamise eesmärk on tagada
4
julgeolek Eesti Vabariigi kui iseseisva ja sõltumatu demokraatliku vabariigi püsimajäämine
ning kui selleks on vajalik erahuvide riive ning ehitise lammutamine, tuleb seda teha. Kui
julgeoleku ohtu põhjustav ehitis on püstitatud õiguspäraselt, siis tuleb isikule korvata kahju.
Seega riigi julgeolek on kaalukas avalik huvi, mis tuleb seada erahuvist ettepoole.
12. peatükk 1.jagu
Paragrahvist 104 moodustatakse seaduse 12. peatüki 1. jagu pealkirjaga „Kohaldamisala“. 12.
peatüki jaotamine eraldi neljaks jaoks loob arusaadava jaotise avalikus veekogus ehitamise
osas.
Paragrahv 104
Paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et antud peatüki sätteid kohaldatakse lisaks
avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitiste ehitamisele ka kaldaga
püsivalt ühendamata ehitiste hoonestusloa menetlusele. Antud täiendus tuleneb sellest, et
veeseadusest tuuakse kaldaga püsivalt ühendamata hoonestusloa menetlus ehitusseadustikku.
12. peatükki 2. jagu
Paragrahvidest 105–113 moodustatakse ehitusseadustiku 12. peatüki 2. jagu pealkirjaga
„Avalikku veekogusse ehitise ehitamine“.
Paragrahv 105
Paragrahv 105 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6, millega sätestatakse, et kohalik omavalitsus
annab vajaduse korral projekteerimistingimused sellistele kaldaga funktsionaalselt seotud
ehitistele nagu ujuvhotell, ujuvsaun, ujuvrestora, mis ei ole oma olemuselt veesõiduk.
Paragrahv 106
Paragrahvi 106 lõikest 3 kustutatakse lauseosa: „kaldaga funktsionaalselt seotud või“
põhjendusel, et muudetakse § 108 lõike 2 sõnastust. Hoonestusluba ei ole vaja taotleda
kõikidele kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele. Antud muudatusega eelnõus muudetakse
ehitusloa taotlemisega seotud menetlusprotsess kergemaks, kui soovitakse ehitada supelranda
teenindavat kaldaga püsivalt ühendamata spordi- või puhkerajatist, samuti ehitisele, mis on
kaldaga funktsionaalselt ühendatud ja ei ole veesõiduk nagu näiteks ujuv hotell või muu kaldalt
tulijaid teenindav ehitis. Nende ehitiste puhul võib taotleda ehitusluba ilma hoonestusloata.
Ehitusluba eelpool märgitud ehitiste puhul annab välja kohalik omavalitsus.
Paragrahv 108
Paragrahvi 108 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse selliselt, et hoonestusluba tuleb taotleda
kaldaga püsivalt ühendamata ja käesoleva seaduse § 105 lõige 3 punktides 1–4 märgitud
ehitistele. Seega tuleb enne ehitusloa taotlust taotleda pädevalt asutuselt, milleks on
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Hoonestusloa taotlemisel tuleb lähtuda käesoleva
seaduse §-s 1133 sätestatud korrast.
5
Paragrahvi 108 lõikes 3 asendatakse viide veeseaduse § 218 lõikele 2 viitega ehitusseadustiku
§ 1133 lõikele 2 põhjusel, et veeseaduse § 218 tuuakse üle ehitusseadustikku ja veeseaduse §
218 tunnistatakse kehtetuks.
Paragrahv 109
Paragrahvi 109 lõikes 2 asendatakse viide veeseaduse §-le 223 viitega ehitusseadustiku §-le
11311 põhjusel, et veeseaduse § 223 tuuakse üle ehitusseadustikku ja veeseaduse § 223
tunnistatakse kehtetuks.
Paragrahvi 109 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Sellega seonduvalt kehtib eelnõu kohaselt vette
ehitamisel üldnorm ehitusseadustiku § 45 lõikest 1.
Seega sätestatakse eelnõus, et ka vette ehitamisel oleks ehitusloa kehtivusajaks viis aastat. See
hoiab ära põhjendamatult pikale venivat ehitusprotsessi, mille käigus hoitakse
meretuuleparkide aladeks mõeldud ala kinni, ehk ala broneeritakse ja sellega seonduvalt ei ole
võimalik ka teistel arendajatel antud veealale meretuuleparke planeerida.
12. peatüki 3. jagu
Eelnõuga lisatakse 12. peatükile 3. jagu „Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt
ühendamata ehitisega“ ja 4. jagu „Hoonestustasu“ ning sisustatakse veeseadusest üle toodud
sätetega ning eelnõus ettenähtud muudatusettepanekutega. 3. jagu koosneb §-dest 1131–11319
ja 4. jagu koosneb §-dest 11320 ja 11321. Sellega seonduvalt tunnistatakse kehtetuks veeseaduse
8. peatüki „Avaliku veekogu ehitisega koormamine“ 3. jagu „Avaliku veekogu koormamine
kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega“ §-d 217–229 ja 4. jagu „Hoonestustasu“ §-d 230 ja 231.
Põhjenduseks on, et Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevas veeseaduses on antud
paragrahvid oma olemuselt ehitusseadustiku 12. peatüki, mis sätestab ehitist avalikus veekogus
ja mille kohaldamisala on avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata.
Paragrahv 1131
Paragrahvi 1131 lõige 1 on üle toodud veeseaduse § 217 lõikest 1 ja selles on teise lause alguses
sõna „riigiasutus“ asendatud sõnaga „riik“. Oma olemuselt antud paragrahvis olulisi muudatusi
sisse viidud ei ole. Kehtivas veeseaduses on sätestatud, et hoonestusluba on tähtajaline õigus
koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega. Eelnõuga
muudetakse antud sõnastust ja põhjaga püsivalt ühendatud ehitise mõiste on asendatud „püsiva
asukohaga“ mõistega. Oluline hoonestusloa menetluses ei ole see, kas ehitis on põhjaga püsivalt
ühendatud, vaid see, et antud ehitis on püsiva asukohaga määratletud. Seega on eelnõus § 1131
lg 1 sõnastatud järgmiselt: „Hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu
piiritletud osa püsiva asukohaga ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga.“ Eelnõus on
kehtiva veeseaduse § 217 lõige 2 õigusselguse huvides jaotatud §-s 1131 lõigeteks 2 ja 3.
Lõige 4 on muutmata kujul üle toodud veeseaduse § 217 lõikest 3. Seaduses on sätestatud, et
hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ette nähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks
osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks, kui seaduses ei sätestata teisiti. Antud sätte
ületoomine veeseadusest on oluline, sest see annab arendajale sisendi, et pärast hoonestusluba
tuleb taotleda veel täiendavaid lubasid nagu näiteks vee erikasutusluba vms. Praktikas on olnud
juhtumeid, kus arendaja on arvamusel, et pärast hoonestusloa saamist ei ole vaja enam muid
ehitusloa menetlemisega seotud lubasid taotleda.
6
Eelnõusse on lisatud uus lõige 5, mis sätestab, et avaliku veekogu põhjaga ühendatud tehissaar,
mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga, on avaliku veekogu oluline osa ja kuulub riigile. Ka
saare puhul ei ole oluline see, kuidas saar on merepõhjaga ühendatud vaid see, kas saar asub
püsivalt ühes ja samas asukohas meres. Lõike 5 sõnastus eelnõus on: „Avaliku veekogu põhjaga
ühendatud püsiva asukohaga tehissaar, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga, on avaliku
veekogu oluline osa ja kuulub riigile.“.
Eelnõu lõige 6, mis sätestab veekogu koormatava ala suuruse, on üle toodud veeseaduse § 222
lõikest 3, sest see on oma olemuselt hoonestusloa üldsätete alla kuuluv. Lõige on üle toodud
muutmata kujul.
Paragrahv 1131 lõikes 7 on kehtiva veeseaduse § 217 lõiget 4 täiendatud selliselt, et
hoonestusloa menetlust avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega
ei kohaldata lisaks avaliku veekogu süvendamisele ja avalikku veekogusse paigaldatavale
navigatsioonimärgile ka kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisetele nagu näiteks ujuvrestoran,
ujuvhotelli, vms. Ehitusseadustiku §-de 105-107 kohaselt annab kohalik omavalitsus kaldaga
funktsionaalselt seotud ehitistele nii projekteerimistingimused, ehitusteatise kui ehitusloa.
Hoonestusluba ei ole sellistele ehitistele vaja ning on taotleja jaoks ebamõistlikult koormav,
sest ehitusloa menetluses tuleb menetlusse kaasata kõik samad asjaomased asutused, kes
annavad seisukohta ka hoonestusloa menetluses. Käesoleval hetkel on tekkinud mitmetel
kordadel küsimused, kas sellistele ehitistele on vaja hoonestusluba või mitte.
Paragrahv 1132
Paragrahv 1132 -ga tuuakse seadusesse uus lähenemine hoonestusloa menetluses ja sätestatakse
riigi poolt alustatud hoonestusloa menetlus.
Paragrahv 1132 lõige 1 sätestab, et riik võib taotleda hoonestusluba eesmärgiga koormata
avaliku veekogu riikidevahelise koostööprojekti raames meretuulepargiga ja rajada sinna
juurde elektriühendused. Riigi poolt hoonestusloa menetluse alustamist ei ole kehtiva
veeseadusega reguleeritud. Samas peab riigil olema võimalus riikidevahelise koostööprojekti
raames alustada hoonestusloa menetlust. Antud sätte lisamine annab võimaluse riigil endal teha
hoonestuslubadega seonduvad tegevused nagu uuringud ja keskkonnamõjude hindamine ning
panna hoonestusload enampakkumisele või valikpakkumisele. Lõige 1 puntki 2 kohaselt võib
riik taotleda hoonestusluba eesmärgiga koormata avaliku veekogu vesiviljeluseks või muu
majandustegevusega seotud ettevõtluseks ettenähtud ehitisega ja selle teenindamiseks vajalike
rajatistega. Nii taastuvenergia tootmine kui vesiviljeluse tegevused aitavad riigil saavutada
Euroopa Liidu poolt seatud eesmärke.
Lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud hoonestusloa menetlust ei kohaldata riigikaitseobjektidele
ja nende puhul kohandub § 1131 lõikes 1 sätestatu, et riik ei pea avaliku veekogu ehitisega
koormamiseks hoonestusluba omama. Lõigetes 1 ja 2 reguleeritakse hoonestusloa menetlust
ehitistele, mille haldajaks riik ise ei jää. Lõige 3 sätestab, et hoonestusloa menetlus viiakse läbi
avatud menetlusena haldusmenetluse seaduse mõistes ja sellega tagatakse hoonestusloa
läbipaistvus. Huvitatud isikul, olgu selleks siis teine ministeerium, kohalik omavalitsus või
elanik, peab olema võimalus tutvuda hoonestusloa menetlusega, esitada selle kohta
ettepanekuid või vastuväiteid. Dokumentidega tutvumiseks tuleb anda huvitatud isikutele
piisav tähtaeg.
Riik ei hakka ise arendama vesiviljelust ega ehitama meretuuleparke, vaid teeb hoonestusloa
menetlusega seonduvad tegevused. Selle tõttu lõige 3 sätestab, et riik võõrandab käesoleva
paragrahvis 1 sätestatud hoonestusload enampakkumisel või valikpakkumisel. Sellega
7
tagatakse, et iga meretuulepargi arendusest huvitatud isik saab võrdsel tasandil pakkumisel
osaleda. Riigi poolt ettevalmistavate tegevuste tegemine annab hoonestuslubade
enampakkumisel või valikpakkumisel osalejatele garantii, et pakkumisele pandud
hoonestuslubadele on võimalik taotleda koheselt ehitusluba. Kehtiva veeseaduse ja antud
eelnõu järgi on võimalik panna konkursile ka hoonestusloa menetluse alustamine, kuid see ei
anna konkursil osalejale garantiid, et hoonestusloa menetluse alustamine lõpeb hoonestusloa
andmisega. Näiteks võib erinevate uuringute ja mõjude hindamise tulemusena selguda, et antud
aladele ei ole võimalik tuuleparke püstitada või siis vesiviljelust arendada.
MKM on ette valmistamas Eesti-Läti ühisprojekti meretuulepargile. Lõike 5 lisamine annab
MKM-le võimaluse taotleda konkreetsele merealale hoonestusloa menetluse alustamist ja
hoonestusloa valmimisel panna hoonestusload enampakkumisele või valikpakkumisele koos
kohustusega rajada sinna tuulepark. Samuti saab lisada pakkumise tingimustesse konkreetsed
tähtajad ehitise püstitamiseks ja elektri tootmise alustamiseks või siis sealt toodetud
taastuvenergia jagamiseks eri riikide vahel kas siis statistiliselt või ka füüsiliselt. Samuti on
Maaeluministeeriumil võimalus taotleda hoonestusload merealale vesiviljeluse arendamiseks
ja panna need enam- või valikpakkumisele määrates vajadusel tingimused selle kohta,
missugust vesiviljeluse liiki antud hoonestusloaga kaetud alale soovitakse. Kuna veeseaduse §-
st 5 tulenevalt on riigi omandis sisemeri, territoriaalmeri ja piiriveekogude Eestis paiknevad
osad ja riigil kui avamere omanikul on õigus oma vara valitseda, siis lähtudes riigile pandud
eesmärkidest nagu näiteks taastuvenergia tootmine, annab see võimaluse eelpool mainitud
eesmärke täita.
Lõige 4 sätestab, et pärast riigi esitatud hoonestusloa taotlust ei saa esitada hoonestusloa taotlust
sama veekogu piiritletud ala ehitisega koormamiseks kuni riigi esitatud taotluse alusel
hoonestusloa menetluse algatamise või algatamisest keeldumise otsustamiseni. Pädev asutus
tagastab sellise taotluse läbi vaatamata. Sellega võimaldatakse riigil ette valmistada avaliku
veekogu piiritletud alad konkreetseks majandustegevuse arendamiseks, milleks võib olla
vesiviljeluse arendamine, meretuuleparkide ehitus vms. Riigi poolt viiakse hoonestusloa
menetlusega seonduvad uuringud ja mõjude hindamised. Pärast riigi poolt ettevalmistavate
tegevuste teostamist paneb riik antud merealadele saadud hoonestusload avalikule enam- või
valikpakkumisele. Sellega võimaldatakse riigil ette valmistada avalik veekogu vastavaks
arenduseks, läbi viia kõik ettenähtud uuringud ja mõjude hindamised. Pärast riigi poolt
ettevalmistavate tegevuste teostamist paneb riik antud alade hoonestusload enam- või
valikpakkumisele. See tagab riigile kindlustunde, et pakkumise võitnud hoonestusloa omajal
on kindel plaan antud arendusega kiiresti edasi liikuda. Arendajal, kes osaleb pakkumisel, tekib
kindlustunne, et antud alade hoonestusluba annab võimaluse koheselt ehitusluba taotlema
hakata. Antud sätte lisamine tagab riigile taastuvenergia tootmise eesmärkide õigeaegse
täitmise, vesiviljeluse arendamise jne. Paragrahv 1132 lõige 5 sätestab, et riigi poolt alustatud
hoonestusloa taotluse menetlemisele ei kohaldata käesoleva seaduse §-i 1136 (teate
avaldamine).
Lõige 6 annab volitusnormi Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamiseks.
Paragrahv 1133
Paragrahv 1133 lõige 1 sätestab, et hoonestusloa taotlus esitatakse pädevale asutusele, milleks
on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Enne 2015. aasta 1. juulit kehtinud veeseaduse
redaktsiooni alusel esitatud hoonestusloa menetluse taotluste puhul on hoonestusloa andjaks
Vabariigi Valitsus. Alates 2015. aasta 1. juulist on hoonestusloa menetlejaks Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet. Seda põhjusel, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on
ka riigi eriplaneeringu alusel ehitatavate ehitiste ehitus- ja kasutusloa menetleja. Seega on tal
8
võimalik ehitus- ja hoonestusluba koos menetleda ning anda need üheaegselt välja. Ühildatud
menetluse puhul ei kaasne sellega huvitatud isikule ülemäärast halduskoormust. Antud sätet
täiendatakse ja tuuakse menetleja nimi välja, et tekiks õigusselgus, sest ehitusseadustik sätestab
erinevates menetlusprotsessides erinevad menetlejad.
Paragrahvi 1133 (kehtiva veeseaduse § 218 lõiget 2), kus on välja toodud, mis andmeid peab
hoonestusloa taotlus sisaldama, on täiendatud uue punktiga 5, mis on üle toodud
elektrituruseadusest ja oma sisult on muudetud sõnastust selliselt, et kaob nõue kooskõlastada
põhivõrguettevõtjaga põhivõrgu liitumise tehnilised tingimused. Muudatus on sisse viidud
tuginedes asjaolule, et põhivõrguettevõtja Elering ei saa olla kooskõlastajaks, vaid arvamuse
andjaks.
Lisaks sätestab lõige 2 esitatavaid andmeid ehitise kasutamise otstarbe ja gabariitide osas.
Taotleja peab taotluses märkima, mis on ehitiste arv koormataval alal ning kui suur on
planeeritav ehitistealune pindala, välja tooma avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja
koormatava ala suuruse ruutmeetrites. Eelnõus punkt 6 sätestab, et hoonestusloa taotleja peab
oma taotluses välja tooma tema teadmise kohaselt esialgsete uuringute ja mõjude hindamise
nimekirja. Samas võib see hoonestusloa menetluse alustamise otsuse tegemisel pädeva asutuse
poolt muutuda või täieneda.
Paragrahvi 1133 lõiget 2 on täiendatud punktidega 8 ja 9 selleks, et riigil oleks võimalik hinnata
hoonestusloa taotleja sobivust ja usaldusväärsust. Hoonestusloa taotleja peab esitama enne
hoonestusloa menetluse algatamist teabe äriühingute omanike või mittetulundusühingute
liikmete ja tegelike kasusaajate kohta. Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes teeb oma mõju
ära kasutades tehingu või toimingu või omandab muul viisil kontrolli tehingu, toimingu või
teise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse. Kehtiva õiguse
kohaselt on hoonestusloa taotlejatel kohustus esitada äriregistris eelpool nimetatud andmed,
kuid tegelik elu näitab, et need andmed ei pruugi olla täielikud ja asjakohased. Halduskoormuse
vähendamise eesmärgil nn once-only tagamiseks on oluline, et ettevõtjatelt ei nõutaks andmeid,
mida nad juba on kohustatud mõne muu õigusakti alusel riigile esitama. Hoonestusloa taotleja
peab kinnitama, et äriregistrile esitatud andmed ettevõtte omanike ja tegelike kasusaajate kohta
on täielikud ja tõesed. Punkt 9 kohaselt esitab hoonestusloa taotleja teabe finantsallikate osas,
millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehituse valmimine ja hilisem
kasutamine. Hoonestusloa taotleja märgib kas plaanitav rahastamine saab olema hoonestusloa
taotleja omavahenditest, laenu toel või investori kaasamisel. Investori kaasamisel esitab
andmed ka investori kohta. Kui andmed finantseerimisallikate osas hoonestusloa taotlemise
menetluse ajal muutuvad või täienevad, esitab hoonestusloa taotleja need uuesti pädevale
asutusele. Olemasoleva teabe küsimise eesmärgiks menetluse alguses on, et ettevõttel ei tekiks
põhjendamatu ootus hoonestusloa saamiseks, kui riigil on ettevõtte omanike või
finantseerimisallikate osas kahtlusi. Samuti aitab see ära hoida hoonestusloa taotleja poolt
ebavajalike kulude tegemise, kui riigil on ettevõtte omanike või finantseerimisallikate osas
kahtlusi. Võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt teostab riik sobivuse ja usaldusväärsuse
kontrolli kõikidele ettevõttetele kohe, kui ettevõte esitab taotluse hoonestusloa menetluse
algatamiseks ja uuesti siis, kui otsustatakse hoonestusloa andmine.“.
Paragrahv 1132 lõige 2 on täiendatud punktiga 10, millega sätestatakse, et juhul, kui pädev
asutuse leiab, et on vaja esitada täiendavaid andmeid seoses hoonestusloa menetlusega, siis on
hoonestusloa taotleja kohustatud need andmed esitama. Menetleja poolt nõutavad täiendavad
andmed peavad olema seotud hoonestusloa taotlusega. Eelnõus tunnistatakse kehtetuks kehtiva
veeseaduse § 218 lõige 5 ja ehitusseadustiku § 1132 eelnõu kohaselt ei ole enam ette nähtud
viidet elektrituruseadusele, mis sätestas hoonestusloa taotluse erisused avaliku veekogu
9
tuuleelektrijaamaga koormamisele. Elektrituruseadusest tunnistatakse kehtetuks peatükk 81
„Avaliku veekogu koormamine tuuleelektrijaamaga“ paragrahvid 921–933, nõuded
tuuleelektrijaamade hoonestusloa taotlejale on üle toodud ehitusseadustiku muudatuse
eelnõusse, avaliku veekogu koormamise eest tasu maksmise kord tuuakse üle
ehitusseadustikku. Antud muudatus tagab selgema ülevaate hoonestusloa menetluse
alustamisest ja hoonestusloa eest tasumise osas. Enam ei pea otsima täiendavaid sätteid
elektrituruseadusest.
Lõiked 3 ja 4 on üle toodud veeseaduse § 218 lõigetest 4 ja 6 muutmata kujul. Lõige 3 sätestab,
et hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike
rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega
koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse algatamist
pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab hoonestusloa
taotleja pädevale asutusele uuringute ning keskkonnamõju hindamise aruanded. Hoonestusloa
taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute
tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud. Lõige 4 sätestab, et valdkonna eest vastutav
minister võib määrusega kehtestada hoonestusloa taotluse andmekoosseisu ning täpsustavad
nõuded taotlusele ja selle lisadele.
Paragrahv 1134
Paragrahv 1134 lõige 1 on üle võetud veeseaduse § 219 lõikest 1 muutmata kujul ja selles
sätestatakse, et hoonestusloa menetluse algatamise otsuse teeb § 1133 lõikes 1 sätestatud pädev
asutus, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Ameti nimetust välja ei tooda,
sest see on sätestatud § 1133 lõikes 1.
Paragrahv 1134 lõige 2, mis sätestab, et pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise
või algatamata jätmise otsuse pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist, on üle toodud
veeseaduse § 219 lõike 2 esimesest osast. Eelnõu on täiendatud tähtaegadega, mille jooksul
peab pädeva asutus tegema hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse.
Üldine tähtaeg otsuse tegemiseks on 90 päeva konkreetsetest seaduses toodud toimingutest või
tähtaegadest arvates. Põhjendatud juhul on võimalik tähtaega muuta.
Lõikes 3 sätestatakse, kelle taotlust hakatakse pädeva asutuse poolt menetlema, kas on vaja teha
keskkonnamõjude hindamine või mitte, missuguseid täiendavaid uuringuid tuleb hoonestusloa
menetluse käigus läbi viia. Pädev asutus määrab tingimused hoonestusloa algatamisel lähtuvalt
sellest, missuguse ehitisega soovitakse hoonestusloaga kaetud ala katta. Vajaduse korral
seatakse tingimused, millega peab hoonestusloa menetluse alustamisel taotleja arvestama.
Ehitusseadustiku § 1134 ei kajasta veeseaduse § 219 lõiget 5, mis sätestab pädeva asutuse
tegevuse mitme hoonestusloa taotluse puhul samale avalikule veekogule. Antud lõike asemel
on lisatud ehitusseadustikku § 1138 „Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine“.
Paragrahv 1135
Paragrahv 1135 reguleerib asjaomastelt asutustelt arvamuse küsimist. Asjaomaste asutuste osas
olid enne 2015. a 1. juulit kehtinud veeseaduse redaktsioonis sätestatud konkreetselt
ministeeriumid ja ametid, kellelt tuleb kooskõlastust küsida, aga 2015. aastal muudeti
kooskõlastavate asutuste ringi abstraktsemaks. Kohustuslik asutuste ring oli sätestatud seaduses
selleks, et kõik vette ehitamisega seotud asjaomased asutused saaksid oma arvamuse esitada,
asutuste ring oli kehtestatud eelkõige silmas pidades tuuleparkide rajamist. Samas ei pruugi
teiste ehitiste liikide puhul kõikidelt asutustelt arvamuse küsimine olla põhjendatud.
Hoonestusluba menetlev ehk siis pädev asutus peab ise otsustama, millise asjaomase
riigiasutuse arvamust küsida.
10
VeeS § 219 lõige 2 teine lause on viidud eelnõu § 1135 lõikeks 1, mille kohaselt peab asjaomane
asutus esitama hoonestusloa taotluse osas arvamuse 30 päeva jooksul. Võimalik on vajadusel
ja põhjendatud juhul vastamise tähtaega pikendada. Kui asjaomane asutus oma arvamust ei
esita, siis loeb pädev asutus, et hoonestusloale puuduvad vastuväited.
Eelnõus on § 1135 lisatud uued lõiked 2–4. Antud täiendused on vajalikud tulenevalt asjaolust,
et Eesti on väike avatud majandusega riik ning on seetõttu haavatav nii lähiriikide kui ka üldiselt
globaalses majanduses toimuvast. Julgeoleku seisukohast on oht Eesti majandusele suurim
valdkondades, milles on suur või suurenev seotus välisriikide või nende kapitaliga:
finantssüsteem, energiasektor, transporditaristu, elektrooniline side, välistööjõud ning teatud
kolmandate riikide investeeringud. Julgeolekuoht on määratlemata õiguse mõiste, mida tuleb
igakordselt eraldi hinnata ja kaaluda. Oht julgeolekule võib väljenduda väga erinevates
asjaoludes, sest võib tuleneda erinevatest tegevustest. Ohu hindamisel tuleb arvestada tegevuse
olemust, riskide realiseerumise tõenäosust ja tagajärgede mõjuulatust. Sellest tulenevalt on
vajalik vastavat pädevust omavatel isikutel igakordselt võimalikke ohte hinnata ja olemasolevat
teavet kaaluda. Alles siis on võimalik anda hinnang ohu olemasolu või puudumis osas.
Riigikohtu 01.10.2018 lahendis nr 3-17-1026 on Riigikohus toonud välja, et julgeolekuasutuste
seaduse §-st 6 tulenevalt on riigi julgeoleku ohu hindamine Kaitsepolitsei pädevuses.
Määratlemata õigusmõistete sisustamise õigus ja kohustus lasub menetluse eest vastutaval
haldusorganil. Kas ja milliseid täiendavaid tõendeid haldusorgan selleks kogub, on
uurimispõhimõtte (HMS § 6) järgi tema otsustada. Vastutus menetlustulemuse õiguspärasuse
eest jääb igal juhul haldusorganile. Määratlemata õigusmõistete sisustamine on kohtulikult
kontrollitav. Majandusjulgeolek on riigi võime teostada enda vabalt valitud majanduspoliitikat
rahvusliku majanduse arendamiseks ning suutlikkus seista vastu võimalikule majanduslikule
survele. Riigi kohustus on pöörata tähelepanu, et oleks tagatud elutähtsa teenuse osutamisega
seotud teenuste, riigiside ning riigikaitseobjektide toimimine. Hädaolukorra seaduse § 2 lõike
4 kohaselt on elutähtsal teenusel ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja selle katkemine
ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse
toimimist. Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku
ehitise, seadme, personali, varu ja muu sellisega. Riigiside mõistet käsitleb elektroonilise side
seaduse 91. peatükk, kus riigisidena käsitletakse kriitilise tähtsusega sidet, mereraadiosidet ja
operatiiv raadiosidevõrgu ESTER teenust. Riigikaitseobjekti mõiste sisustab riigikaitseseaduse
§ 83 lõige 1, mille kohaselt võib riigikaitseobjektiks olla maa-ala, ehitis või seade, mille
ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või
kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada riigi tavapärast
toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa
teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist. Kehtiv veeseadus
reguleerib avaliku veekogu koormamist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega.
Eelnõu ettevalmistamisel jõuti seisukohale, et riigil peab olema teadmine, kes on need
ettevõtjad, kes soovivad avalikku veekogu koormata selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega
ja kust tulenevad selleks vajalikud finantseerimise vahendid. Vajalik on teostada hoonestusloa
taotlejate sobivuse ja usaldusväärsuse kontroll kohe, kui ta esitab taotluse hoonestusloa
menetlemise algatamiseks. Selleks, et riik omaks ülevaadet ja võimalust vajadusel sekkuda, on
vajalik rakendada nn eelkontrolli hoonestusloa taotlejate sobivuse ja usaldusvääruse osas.
Oluline on tagada, et riik omaks ülevaadet ja teadmist, kes on need isikud (ettevõtte omanikud
ja tegelikud kasusaajad), kes soovivad avalikku veekogu koormata kaldaga püsivalt
ühendamata ehitisega ning kas ehitis on seotud või võib mõjutada elutähtsa teenuse osutamist,
11
riigisidet või riigikaitseobjekti. Samuti on oluline teada, kust pärinevad ettevõtte tegevuseks
vajalikud finantseerimisallikad, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva
ehitise valmimine ja hilisem kasutamine. Kui riigil on ettevõtte omanike või
finantseerimisallikate osas kahtlusi, tuleb välistada, et ettevõttel tekiks põhjendamatu ootus
hoonestusloa saamiseks.
Võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt täiendatakse ehitusseadustiku selliselt, et
ministeeriumid või selleks volitatud ministeeriumide valitsemisala valitsusasutused hakkaks
teostama sobivuse ja usaldusväärsuse kontrolli kõikidele ettevõttetele kohe, kui ettevõtte esitab
taotluse hoonestusloa menetluse algatamiseks.
Paragrahv 1136
Paragrahv 1136 lõiget 1, mis on üle toodud veeseaduse § 219 lõikest 3 on muudetud ja välja on
jäetud teine lause, mis sätestab, et hoonestusloa menetluse algatamise kohta andmete
avaldamise nõue Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja
pädeva asutuse veebilehel ei kohaldu ehitusseadustiku § 104 lõikes 3 sätestatule. Juba § 1131
lõige 7 sätestab, et käesolevat jagu ei kohaldata avaliku veekogu süvendamisele, avalikku
veekogusse paigaldatavale navigatsioonimärgile ja kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisele.
Paragrahv 1137
Paragrahvi 1137 lõikes 1 on võrreldes veeseaduse § 219 lõikega 4 sätestatud 20 päeva muudetud
60 päevaks. 60 päeva jooksul on teistel huvilistel võimalik pärast hoonestusloa menetlemise
algatamise kohta teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes esitada omapoolne hoonestusloa
taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks.
Seniste menetluste puhul on tagasiside, et 20-e päevaga ei jõua ette valmistada normaalselt
konkureerivat taotlust ning seetõttu esitatakse konkureerimise soovil väga üldiseid ja
pinnapealseid taotluseid, mis võivad edasises protsessis mõjutada konkursi korraldamise
asjaolusid. 60 päevane konkureerivate taotluste esitamise tähtaeg annab riigile avaliku veekogu
omanikuna võimaluse leida piirkonnale parim rakendus mereala kasutusel.
Lõikesse 2 on lisatud ka võimalus, et pädeval asutusel on õigus lühendada teate avaldamisel
taotluse esitamise tähtaega mitte vähem kui 30 päevani, kui on ettenähtav, et taotletud
hoonestusloa andmisel puudub teiste ettevõtjate huvi.
Lõige 3 sätestab, et kui avaldatud teates toodud tähtajaksei esitata täiendavat hoonestusloa
taotlust, teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise otsuse 90 päeva jooksul
nimetatud tähtajastarvates. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.
Eelnõu § 1137 lg 4 on üle toodud veeseaduse § 219 lõike 4 teisest poolest ja seda muudetud ei
ole.
Paragrahv 1138
Sätted täpsustavad hoonestusloa algatamisega seonduvaid tegevusi seoses taotletava ala
suuruse ja asukoha muudatusega enne hoonestusloa menetluse alustamise otsuse tegemist.
Paragrahvi 1138 lõiked 1 ja 2 on üle toodud veeseaduse § 219 lõigetest 6 ja 7 ning neis ei ole
sisulisi muudatusi sisse viidud.
12
Lõikesse 1 on lisatud, et kui hoonestusloa taotluses esitatud koormatavat ala vähendatakse enne
hoonestusloa menetluse algatamise otsuse tegemist, võib ala vähendamise korral pädev asutus
jätta asjaomastelt asutustel arvamuse küsimata. Näiteks esitab taotleja hoonestusloa taotluse
konkreetsele merealale meretuulepargi püstitamiseks. Ajal, mil pädev asutus teeb hoonestusloa
menetluse alustamisega seonduvaid tegevusi, selgub hoonestusloa taotlejale, et ta sooviks
tuulepargiks rajatavat ala taotluses märgitud koordinaatide suhtes muuta. Muudatuse vajadus
võib tekkida elanikkonna vastuseisust, teabest, mida sai hoonestusloa taotleja teada pärast
taotluse esitamist (näiteks veealune laevavrakk, mille tulemusena tuleb meretuulepargi ala
osaliselt muuta) jne. Kui taotleja esitab hoonestusloa asukoha muudatuse taotluse, siis esitab
pädev asutus uuesti arvamuse küsimise asjaomastelt asutustelt. Asukoha muudatus võib muuta
asjaomase asutuse otsust antud hoonestusloa taotluse osas sõltuvalt näiteks meretuulepargi
asukohast tuleneva mereseire või raadioside toimimise ala suhtes.
Paragrahv 1139
Ehitusseadustiku täiendatakse uue §-ga 1139 ja sellega muudetakse täpsemaks ja
õigusselgemaks konkureerivate hoonestuslubade hindamise alused. Konkureerivateks
hoonestuslubadeks loetakse neid hoonestusloa taotlusi, mis esitatakse pädevale asutusele
samale veekogule üheaegselt või siis 60 päeva jooksul pärast seda, kui pädev asutus on esitanud
teatise avalikus teadaannetes.
Kehtiva veeseaduse regulatsiooni probleemiks on asjaolu, et ei ole selge, millised on ühiskonna
sotsiaalsed ja majanduslikud vajadused ning kuidas vastavalt nendele hoonestusloa taotlusi
hinnatakse. Sellest tulenevalt on sätestatud konkreetsemad tingimused, mida hoonestusloa
taotluste puhul hinnatakse. Kui nende tingimuste hindamisel erinevust ei teki, siis tuleb
korraldada konkurss. Samuti peaks konkureeriva taotluse menetluses pädeval asutusel (ehk riigi
kui omaniku esindajal) olema parem kaalutulusvõimalus öelda, millist ehitist ta konkreetses
kohas näha tahab. Erinevate hoonestusloa taotluste puhul algatatakse hoonestusloa menetlus
selle taotluse alusel, mis saab hindamisel kõrgemad punktid.
Paragrahvi 1139 lõikes 2 sätestatakse hoonestusloa hindamise alused. Hindamisel lähtutakse
sellest, kas hoonestusloa taotlus merealale on kooskõlas kehtivate planeeringuga sealhulgas
kindlasti ka merealaplaneeringuga pärast selle kehtestamist. Mitme hoonestusloa taotluse puhul
hinnatakse mereala kasutamise otstarvet ja seda, kas planeeritav tegevus on vastavuses riigi
arengudokumentidest lähtuvatest eesmärkidest. Kui Eesti riigi taastuvenergia eesmärgi
täitmiseks on vajalik püstitada meretuuleparke, siis võrreldes majandustegevusega merealal,
mis ei ole riigi arengudokumendides välja toodud ja ei oma nii suurt mõju Eesti riigile, tuleb
hindamisel seada eelistatud taotluseks meretuulepargile hoonestusloa menetluse alustamine.
Samuti tuleb hinnata ka teisi majandustegevusharusid ja nende olulisust riigi majandusele, nagu
näiteks vesiviljelus.
Kindlasti tuleb lähtuda riigi kui mereala omaniku eelistustest mereala kasutamisel ja merealale
rajatava ehitise ja sellega seonduva majandustegevuse mõjust keskkonnale. Hinnatakse
hoonestusloa alusel püstitava ehitisega seonduvat majandustegevuse sisu. Pädev asutus hindab
majandusliku kasu riigile, mis tuleneb pärast hoonestusloa andmist kas ehitise või rajatise
püstitamisest kuni konkreetse majandustegevuseni merealal. Majanduslik kasu riigile tuleneb
hoonestusloa tasust, riigile laekuvatest maksudest jne. Pädev asutus hindab konkureerivate
taotluste puhul ka ehitise püstitamise ja ehitise kasutamise tähtaegu. Hindamisel saab kõrgemad
punktid hoonestusloa taotleja, kes toob oma taotluses välja eeldatavad tähtajad – hoonestusloa
13
saamisest kuni majandustegevuse alustamiseni. Mereala kasutamisel majandustegevuseks
hinnatakse ka hoonestusloa taotleja poolt loodavat sotsiaalset kasu.
Lõige 3 sätestab, et taotlused, mis ei saanud hindamisel kõrgemaid punkte, jäetakse
rahuldatama.
Lõige 4 sätestab, et pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise otsuse 90 päeva
jooksul hoonestusloa taotluste hindamise tulemuste kinnitamisest arvates. Põhjendatud juhul
on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.
Lõige 5 sätestab, et konkureerivate taotluste hindamise tingimused ja kord kehtestatakse
majandus- ja taristuministri määrusega. Eelnõule on lisatud määruse kavand.
Paragrahv 11310
Veeseaduse § 220 lõiget 2, mis on eelnõus § 11310 lõige 1, on täiendatud. Eelnõusse on lisatud,
et kui konkureerivad hoonestusloa taotlused said hindamisel võrdsed või kuni 10 protsendi
ulatuses erinevad punktid, siis pädev asutus ei tee § 1139 lõikes 3 sätestatud otsust ja korraldab
nende hoonestusloa taotlejate vahel hoonestusloa menetluse algatamiseks konkursi kirjaliku
enampakkumise alusel.
Veeseaduse redaktsioonis on kehtiv sõnastus, et kui mitme hoonestusloa taotluse puhul ei ole
võimalik teha otsust piisavate kaalutluste puudumise tõttu, korraldab pädev asutus nende
taotluste esitajate vahel hoonestusloa menetluse algatamiseks konkursi kirjaliku
enampakkumise alusel.
Eelnõu lõige 2 on veeseaduse § 220 lõige 3, mis sätestab konkursi enampakkumise alghinna ja
tagatisraha suuruse. Muudatusena on sätestatud, et pädev asutus määrab enampakkumise
alghinna, mis arvestatakse sõltuvalt koormatava mereala suurusest, sihtotstarbest ning ehitise
tüübist.
Eelnõu lõige 2 punktiga 2 nähakse ette konkursi tagatisraha suurus, mis meretuuleparkide puhul
on 2% ja teiste avamerre ehitatavate ehitiste puhul 10% enampakkumise hinnast.
Meretuuleparkidele määratud madalam protsent on seotud mereala suurusega ja asjaoluga, et
hoonestusloaga kaetud ala hulka kuulub ehitiste vaheline ala, mida põhimõtteliselt saavad
kasutada ka teised – näiteks väikelaevade teed, vesiviljelus, kalapüük jms. Pärast
enampakkumise võitja selgumist või enampakkumise nurjumist osalustasu tagastatakse.
Enampakkumise võitja makstud tagatisraha arvatakse maha enampakkumise tulemuse alusel
tasumisele kuuluvast summast.
Uue sättena on paragrahvi lõikes 4 välja toodud, et enampakkumise nurjunuks tunnistamist
põhjustanud isikule tagatisraha ei tagastata.
Lõige 5 sätestab, et pädev asutus ei kvalifitseeri pakkujat, kui ta ei ole tähtajaks tasunud
konkursi tagatisraha või pakkuja ei ole esitanud konkursil osalemiseks vajalikke andmeid või
dokumente ja lõige 6, et pädev asutus lükkab pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta
nõuetele.
Eelnõu lõikes 7 on enampakkumise nurjunuks tunnistamise aluseid täpsustatud.
Lõiked 8, 10-13 on üle võetud veeseaduse § 220 lõigetest 8 ja 9. Õigusselguse huvides on
kehtiva veeseaduse §-i 220 lõiget 10 lühendatud ja üle võetud eelnõu lõigetena 10-12.
14
Uute lõigetena on lisatud lõige 9, mis sätestab, et konkureeriva taotluse esitaja, kelle tegevus
või tegevusetus põhjustas konkursi nurjunuks tunnistamise, käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel
korraldataval uuel konkursil osaleda ei ole lubatud ja pädev asutus teeb tema taotluse alusel
hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse ja lõige 14, mis sätestab, et
hoonestusloa menetluse algatamise omandamise konkursi korras võib lõppeda hoonestusloa
andmisest keeldumisega, kui hoonestusloa menetluse käigus ilmnevad käesoleva seaduse §
11311 sätestatud asjaolud. Antud lõike lisamine tagab õigusselguse asjas, et hoonestusloa
menetluse konkursi korras algatamine ei taga automaatselt hoonestusloa saamist. Selle säte
puudumine on kaasa toonud arusaamatusi või väärarusaama konkursil omandatud hoonestusloa
alustamise õiguse osas.
Lõige 13 sätestab volitusnormi, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega konkursi korra ja enampakkumise alghinna määramise ning osalustasu arvutamise
metoodika.
Paragrahv 11311
Paragrahv 11311 lõige 1, mis on muutmata kujul üle võetud veeseaduse § 221 lõikest 1, sätestab,
et pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on
ilmselgelt võimatu.
Hoonestusloa andja keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine
on ilmselt võimatu – nimetatud säte hõlmab juhtumeid, kus hoonestusloa taotluse saabudes on
ilma pikema menetluseta (sh uuringuid ja keskkonnamõju hindamist läbi viimata) kohe selge,
et rahuldada seda taotlust nii kui nii ei saa, nt soovib taotleja saada õigusi avaliku veekogu
sellise osa ehitisega koormamiseks, kus asub laevatee. Keeldumise aluseks võib olla see, et
näiteks taotleja ise ei vasta hoonestusloa omajale seaduses kehtestatud nõuetele ja piirangutele.
Lõikesse 2 on lisatud uue punktina 3 alus, mis keelab hoonestusloa menetluse algatamise, kui
taotlusalusel alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud. Praegu
käsitletakse seda ilmselge võimatuse all, kuid seaduses ei ole see täpselt sätestatud. Kui näiteks
merealaplaneering on kehtestamata ja merealaplaneeringu koostamise perioodil esitatakse
hoonestusloa taotlus meretuulepargile, siis ei saa selle taotluse alusel hoonestusloa menetlust
alustada. Alles merealaplaneeringu kehtestamisel selguvad konkreetsed alad meres, mis on ette
nähtud meretuuleparkidele.
Lisaks on lõiget täiendatud uue punktiga 5, mis annab pädevale asutusele õiguse keelduda
hoonestusloa menetluse algatamisest, kui kavandatava ehitisega kaasneks võimalik oht riigi
varale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või
riigikaitse objektile ning seda ei oleks võimalik kõrvaldada. Sellega hoitakse ära olukord, kus
hoonestusloa andmisest keelduv otsus tuleb menetluse käigus, mil arendaja on kandnud juba
suurel hulgal kulusid.
Lõiget on täiendatud punktiga 6, mis sätestab, et pädev asutus keeldub hoonestusloa
menetlusest algatamisest, kui taotluse esitanud ettevõtte osas esinevad § 1135 lõikes 4 ja § 11312
sätestatud asjaolud.
Lõikes 3 tehtud muudus hõlmab viite muutmist veeseaduse paragrahvilt ehitusseadustiku
paragrahvile.
Paragrahv 11312
15
Paragrahv 11312 on üle toodud veeseaduse §-st 222 ja sätestab hoonestusloa andmise alused.
Hoonestusloa annab välja pädev asutus.
Lõike 2, mis sätestab tingimused, mis määratakse hoonestusloa andmisel, punktid 1–9 on
veeseaduse §-st 222 üle võetud muutmata kujul ja sätestavad, et hoonestusloa andmisel
määratakse järgmised tingimused: kes on hoonestusloa omaja, kellele hoonestusluba välja
antakse, avaliku veekogu koormatava ala suurus, sealhulgas ehitisega hõlmatava ala
koordinaadid ja suurus ruutmeetrites, ehitise kasutamise otstarve, ehitise lubatud maksimaalne
kõrgus ja sügavus ning muud ehitise olulised tehnilised andmed, ehitiste suurim lubatud arv ja
suurim lubatud ehitisealune pind, hoonestusloa kehtivusaeg ja hoonestusloa kasutamise
piirangud. Veeseaduse § 222 lõige 4 sõnastust on muudetud selgemaks ja eelnõus on see
sätestatud § 11312 lõikes 3.
Kehtivas veeseaduse oli sõnastatud, et avaliku veekogu koormatavat ala võib hoonestusloa
algatamise otsuses määratud koormatava alaga võrreldes nihutada või suurendada kuni 33%.
Kehtiv regulatsioon ei täpsusta, mille suhtes koormatavat ala nihutatakse või suurendatakse.
Eelnõus on täpsustatud sõnastus ja sätestatakse, et avaliku veekogu koormatavat ala võib muuta
ja suurendada 33% antud koordinaatide suhtes.
Paragrahvile on lisatud uue lõikena lõige 4, mis sätestab, et koormatava ala suurendamise või
muutmise osas küsib pädev asutus asjaomastelt asutustel arvamust käesoleva seaduse § 1135
sätestatud korras. Antud sätte lisamine tagab hilisemad arusaamatused, mis võivad ala
muutmise või suurendamisega tekkida. Näiteks radarite töö tagamine vms.
Paragrahv 11313
Paragrahv11313 sätestab hoonestusloa andmisest keeldumise alused.
Lõige 1 on veeseaduse §-st 223 üle võetud muutmata kujul. Hoonestusloa andmisest
keeldumise alusteks loetakse asjaolu, kui hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa
menetluse algatamise otsuses määratud tingimusi ega taotlenud uut tähtaega nende täitmiseks,
taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus, mõne kehtiva hoonestusloaga, taotletava
hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga, taotletava hoonestusloa
tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega, esineb oluline negatiivne keskkonnamõju,
mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada, hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis
häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut
sildumist, hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele, taotletud
avaliku veekogu koormatavat ala on menetluse tulemuste alusel vaja muuta ja hoonestusloa
taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega.
Eelnõu eesmärgiks on siiski enne hoonestusloa menetlusse võtmist selgitada hoonestusloa
taotleja vastavust hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele ja seda, et ei esine asjaolusid, mis
välistavad hoonestusloa andmist. Kuid hoonestusloa menetluse protsess on üsna pikaajaline ja
selle jooksul võivad toimuda muudatused nii hoonestusloa taotlejate kui ka taotlusega kaetud
ala osas.
Paragrahv 11313 lõikes 2 ei ole esitatud veeseaduse § 223 lõikes 2 sätestatud hoonestusloa
keeldumise alustena ühiskondlik turvalisus ja avalik kord, sest hoonestusloa kui haldusakti
andmine hoonestusloa taotlejale ei saa iseenesest olla ohuks ühiskondliku turvalisusele või
avalikule korrale.
16
Lõige 3 sätestab, et isikule, kes ei ole Eesti ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi
kodanik või Eesti ega Euroopa Majanduspiirkonna juriidiline isik, antakse hoonestusluba ainult
riigi olulistest huvidest lähtuvalt. Sellega hoitakse ära riigivara sattumine isikute kätte, kes
võivad seda kasutada mitte sihtotstarbelised, heauskselt või siis kasutada antud ala isegi riigi
julgeoleku õõnestamiseks.
Paragrahv 11314
Eelnõu § 11314 (veeseaduse § 224) „Hoonestusloa kehtivus“ on veeseaduse sõnastusega
võrrelduna ebaolulisel määral muudetud.
Lõige 1 sätestab, et hoonestusloa kehtivus on kuni 50 aastat (kehtivas veeseaduse redaktsioonis
konkreetselt 50 aastat) ja täiendatud, et pädev asutus kehtestab hoonestusloa kehtivaja võttes
arvesse ehitise liiki ja otstarvet.
Lõige 2 sätestab, et seda tähtaega võib pädev asutus pikendada. Kui arendaja soovib püstitada
merre meretuuleparki, siis võttes arvesse investeeringute suurust ja ehitiste eluiga, siis alale alla
50 aastaks hoonestusloa taotlemine ei ole majanduslikult otstarbekas. Kui hoonestusloa omaja
taotleb hoonestusloa kehtivusaja pikendamist, ei ole võimalik sellele alale konkureerivaid
taotlusi esitada. Hoonestusloa pikendamine lõpeb, kas hoonestusloa pikenduse saamise või
mittesaamisega. Konkureerivate taotluste esitamise võimalus antud alale ei taga hoonestusloa
omajale kindlustunnet, tal on võimalik oma tegevust antud merealal jätkata. Nii peaks näiteks
meretuulepargi omanik enne hoonestusloa lõppemist alustama tegevustega, et taastada endine
olukord, sest see tegevus võib kesta mitu aastat. Hoonestusloa tähtaja pikendamiseks tuleb
esitada taotlus pädevale asutusele vähemalt 3 kuud enne hoonestusloa tähtaja lõppu. See ei
tähenda, et suurte ehitistega kaetud hoonestuslubade alale ei võiks hakata hoonestusloa tähtaja
pikendamist varem taotlema hakata. Samas võib vesiviljelusega kaetud aladel hoonestusloa
kehtivus olla lühem. Kaldaga püsivalt ühendamata ehitiseks võib olla aga ka vette ehitatud laste
mänguväljak, seikluspark vms.
Lõige 3 sätestab, et hoonestusloa kehtivusaja pikendamisele kohaldatakse hoonestusloa
tingimuste muutmise kohta sätestatud.
Lõige 4 sätestab, et kui hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta, mille suhtes on algatatud
ka planeering ja planeerimismenetluse ei ole lõppenud, on võimlik anda ajutine hoonestusluba.
Kehtivas veeseaduse redaktsioonis oli sätestatud, et antakse üheaastane hoonestusluba. Selle
lõike sõnastuse muutmine on oluline, sest üheaastase hoonestusloa korral peaks näiteks loasaaja
olukorras, kus merealaplaneering ei ole veel kehtestatud iga aasta tagant uue aastase
hoonestusloa taotlema.
Eelnõus nähakse ette, et ajutine hoonestusluba vaadatakse üle ühe aasta jooksul pärast
planeeringu kehtestamist. Juhul, kui planeeringuga vastuolu ei esine, siis väljastatakse
hoonestusluba. Planeeringuga vastuolu korral ajutist hoonestusluba ei pikendata. Antud sätte
eesmärk on võimaldada teatud väiksemate ehitiste ehitamist ka siis, kui planeerimismenetlus
on pooleli,, kuid seda tingimusel, et hoonestusluba, mis ehitisele antakse, on ajutine. Ajutine
tähtaeg on valitud seepärast, et kui pärast planeeringu kehtestamist selgub, et hoonestusloa
alusel rajatud ehitis on planeeringuga vastuolus, siis peab hoonestusloa omaja ehitise avalikust
veekogust eemaldama ning selleks peab hoonestusloa omajal olema mõistlik tähtaeg.
Meretuulepargid oma olemuselt ei ole kindlasti kergelt eemaldatavad ehitised.
17
Eelnõu § 11314 lõikes 4 sätestatakse, et hoonestusloa algatamisest keeldumise aluseks olevat
planeeringu menetluse ajal esitatava taotluse puhul ei kohaldata ehitusseadustiku § 104 lõikes
2 sätestatud ehitistele ja ajutisele ehitisele, milleks on veekaabelliinid, torujuhtmed ega muud
kaldaga ühendatud tehnovõrgud ja -rajatised, samuti ehitised, mis on kaldaga ühendatud
veekaabelliinide, torujuhtmete või muude tehnovõrkude või -rajatiste kaudu.
Paragrahv 11315
Veeseaduse § 225 „Hoonestusloa tingimuste muutmine“ lõiked 1–3 võetakse üle muutmata
kujul ja sätestavad, et pädev asutus võib nii hoonestusloa omaja taotluse alusel või ka omal
algatusel muuta hoonestusloa tingimusi. Kõik tingimuste muutmised kooskõlastatakse ja kui
tegemist on olulise muudatusega hoonestusloas, siis menetletakse seda kui uut hoonestusloa
alustamist.
Veeseaduse § 225 lõiget 4 eelnõuga üle võetud ei ole, sest kui ilmnevad juba hoonestusloa
kehtetuks tunnistamise alused, siis ei ole tegemist hoonestusloa tingimuste muutmise vaid
kehtetuks tunnistamisega.
Paragrahv 11316
Eelnõu §-ga 11316 „Eelkontroll hoonestusloa omandamisel“ on asendatud veeseaduse § 226
„Hoonestusloa ülemine üldõigusjärglasele“ ja eelnõusse on lisatud täpsustavad nõuded
hoonestusloa omandamise eelkontrolli teostamiseks. Täna kehtiva regulatsiooni kohaselt
muudab pädev asutus hoonestusloa omaja andmed ja sätestab, et hoonestusloa üleminekul
üldõigusjärglasele jäävad hoonestusloa muud tingimused samaks. Eelkontrolli puudumine
annab võimaluse hoonestusloa omajal teha hoonestusloaga tehinguid nagu müüa, pärandada
jms pädevat asutust teavitamata. Sellega võib tekkida olukord, kus hoonestusloa omaja, kes
vastab hoonestusloa omajale kehtivatele nõuetele, võõrandab selle isikule, kes hoonestusloa
menetluse algatamise protsessis oleks pädevalt asutuselt saanud hoonestusloa menetluse
algatamisest keelduva otsuse.
Eelnõu § 11316 sätestab andmed, mis hoonestusloa omandaja peab pädevale asutusele esitama
ja lõige 2 nõuded hoonestusloa omajale, kui see on asutatud ja kelle tegevus toimub peamiselt
väljaspool Eestit.
Antud paragrahv sätestab, et pädev asutus võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks hoonestusloaga seonduvaid lisaandmeid ja teeb
hoonestusloa ülemineku või sellest keeldumise otsuse hinnates meretuulepargi hoonestusloa
omandaja vastavust käesoleva seaduse § 11313 sätestatule. Otsus on hoonestusloa omanikule ja
hoonestusluba omandada soovivale isikule siduv. Kui pädev asutus teeb hoonestusloa
üleminekust keeldumise otsuse, siis hoonestusloa võõrandamine ja omandamine on keelatud.
Paragrahv 11317
Eelnõu § 11317 lg 1 on üle võetud veeseaduse § 227 lõikest 1 muutmata kujul.
Paragrahv 2 on üle võetud veeseaduse § 227 lõikest 3 ja sõnastuse on muudatus punkti 3
sõnastust. Hoonestusloa kehtetuks tunnistamise aluseks on eelnõu kohaselt asjaolu, kui
hoonestusloa omajale ei ole viie aasta jooksul pärast hoonestusloa saamist väljastatud
ehitusluba ja hoonestusloa omaja ei ole taotlenud tähtaja pikendust.
18
Kehtivas veeseaduses on hoonestusloa kehtetuks tunnistamise aluseks märgitud, et kui
hoonestusloa omaja ei ole kahe aasta jooksul esitanud ehitusloa taotlust ega taotlenud uut
tähtaega. Sätte muutmise vajaduse tingis asjaolu, et hoonestusloa omaja ei saaks pidevalt
pikendada ehitusloa taotluse sisseandmist. Sellega tagatakse, et arendaja ei saa hoida kinni
mereala, millele on saanud hoonestusloa, aga ei alusta ehitustegevust.
Lõige 3 sätestab, et pädev asutus võib tunnistada hoonestusloa kehtetuks juhul, kui pärast selle
andmist ilmneb §-s 11313 lõikes 2 sätestatud alus või hoonestusloa omaja on teadvalt esitanud
valeandmeid, mis mõjutasid hoonestusloa andmise otsustamist. Antud lõige on üle võetud
kehtiva veeseaduse § 227 lõikest 4 sisuliselt seda muutmata.
Lõige 4 sätestab, et pädev asutus otsustab hoonestusloa kehtetuks tunnistamise pärast seda, kui
ta on teinud hoonestusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, kuid hoonestusloa
omaja ei ole seda täitnud. Puuduste kõrvaldamise ettekirjutust ei pea tegema, kui selle täitmine
on ilmselgelt võimatu. Lõige 4 on üle võetud kehtiva veeseaduse § 227 lõikest 2 muutmata
kujul.
Eelnõu § 11317 on täiendatud lõikega 5, mis sätestab, et kui hoonestusluba, mis on tunnistatud
kehtetuks, hõlmab endas ehitisi, mis on seotud või mõjutab elutähtsa teenuse toimepidevust,
riigisidet või riigikaitse objekti, on riigil õigus hoonestusloa alusel püstitatud ehitised avalikes
huvides omandada või sundvõõrandada, kohaldades kinnisasja avalikes huvides omandamise
seaduse sätteid.
Paragrahv 11318
Eelnõu § 11318 on veeseaduse §-st 228 muutmata kujul üle võetud ja sätestab tingimused
hoonestusloa asendamisel hoonestusõigusega. Selles tuuakse välja, et kui hoonestusloa
kehtivuse ajal muutub hoonestusloaga koormatud avaliku veekogu osa püsivalt maismaaks,
kaotab hoonestusluba kehtivuse alates katastriüksuse moodustamisest.
Lõige 2 sätestab, et hoonestusloa omajal on õigus tekkinud kinnisasjale hoonestusõiguse
seadmist hoonestusloaga samadel tingimustel.
Paragrahv 11319
Eelnõus § 11319 on kehtivast veeseaduse §-st 229 üle võetud muutmata kujul ja sätestab nõude
ehitise veekogust eemaldamiseks hoonestusloa lõppemisel. Hoonestusloa omaja on kohustatud
hoonestusloa lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust veekogust
eemaldama. Hoonestusloa eemaldamise tingimused tuuakse välja juba hoonestusloa
andmisega.
12. peatüki 4. jagu
Ehitusseadustiku eelnõusse lisatakse 4. jagu, millega tuuakse veeseadusest üle hoonestustasu
määramise kord.
Paragrahv 11320
Paragrahvi 11320 lõige 1 tuuakse veeseaduse § 230 lõikest 1 üle muutmata kujul. Selles
sätestatakse, et avaliku veekogu koormamise korral kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega peab
ehitise omanik igal aastal maksma hoonestustasu.
19
Lõikes 2 sätestatakse, et hoonestustasu suurus on neli protsenti ehitise kasutamise otstarbele
vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse
avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtudes.
Paragrahvi lõige 3 on üle toodud elektrituruseaduse § 923 lõikest 1, põhimõttelisi muudatusi
antud sättes sisse viidud ei ole. Antud sättes märgitakse, et hoonestustasu suurus avaliku
veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on seitse protsenti tootmismaa Eesti keskmise
väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast
lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa
korralise hindamise tulemuste alusel. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse
ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised vahemaad, mida
arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike
rajatiste ehitisealune pind.
Lõige 4 on üle toodud Keskkonnaministeeriumi ettepanekul maa hindamise seaduse §-st 61 ja
sätestab, et maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste
alusel arvutab Maa-amet veeseaduses sätestatud hoonestustasu määramiseks maa sihtotstarvete
kaupa kogu Eesti ulatuses maa keskmise väärtuse. Antud sätte ehitusseadustikku toomine tagab
selgema regulatsiooni maa hindamise ja hoonestustasu maksmise osas.
Paragrahv 11321
Hoonestustasu maksmise kord on üle toodud veeseaduse §-st 231 ning sellega sätestatakse, et
hoonestustasu arvestatakse alates hoonestusloa alusel ehitusloa andmise päevale järgnevast
päevast. Hoonestustasu tuleb maksta kuni hoonestusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks
tunnistamiseni. Kui ehitis eemaldatakse avalikust veekogust pärast hoonestusloa kehtivuse
lõppemist või kehtetuks tunnistamist, tuleb hoonestustasu maksta kuni ehitise avalikust
veekogust eemaldamiseni.
Lõige 2 on üle toodud veeseaduse §-st 231 ja elektrituruseaduse § 923 lõikest 2 ning sätestab,
et pärast ehitusloa andmist kuni ehitise kavandatud otstarbel kasutamise alguseni tuleb
hoonestustasu maksta kümme protsenti käesoleva seaduse § 11321 lõikes 1 või 2 sätestatud
tasumäärast. Hoonestustasu tuleb maksta täismääras alates ehitise kavandatud otstarbel
kasutamise algusest. Kavandatud otstabel kasutamise alguseks leotakse tuuleelektrijaama puhul
hetke, kui tuuleelektrijaam annab esmakordselt võrku elektrienergiat.
Lõige 3 sätestab, et hoonestustasu makstakse veeseaduse § 216 lõigetes 2 ja 4-6 sätestatud korra
kohaselt.
Paragrahv 120
Paragrahvi 120 lõike 1 teist lauset täiendatakse ja lõikesse 1 lisatakse punkt 11, millega
sätestatakse, et tuulegeneraatori ja tuulepargi ehitamine, laiendamine või ümberehitamine tuleb
kindlasti kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide püstitamine
ja laiendamine tuleb ka praegusel ajal kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kuna tegemist on
enamasti üle 28 m kõrguste ehitistega ning ehitistega, mis võivad kaasa tuua riigikaitselise
ehitise töövõime vähenemise. Samas on praktikas ette tulnud olukordi, kus ka juba alla 28 m
kõrgused tuulikud avaldavad negatiivset mõju riigikaitseliste ehitiste töövõimele, mistõttu tuleb
ka alla 28 m kõrgused tuulikud Kaitseministeeriumiga kooskõlastada.
Ehitusseadustikus sätestatud mõisted „laiendamine“ ja „ümberehitamine“ (§ 4) võimaldavad
elektrituuliku puhul mitmeti tõlgendamist ning olemasoleva elektrituuliku võimsamaks
20
muutmiseks võib reaalselt siiski olla erinevaid tuuliku muutmise viise (nt torni kõrguse
lisamiseks paigaldatakse torni otsa täiendav metallosa tehnosüsteemina), mida saaks käsitleda
elektrituuliku ümberehitamisena, millega aga võib kaasneda eelhoiatussüsteemidele negatiivne
mõju, kuid Kaitseministeeriumiga sellise ümberehitamise kooskõlastamise kohustust seaduse
ei sätesta.
Muudatusega tuleb ka tuulegeneraatori või tuulepargi ümberehitamine kooskõlastada
Kaitseministeeriumiga. Kehtiva seaduse alusel tuleb ümberehitamine Kaitseministeeriumiga
kooskõlastada vaid juhul, kui ümberehitatav tuulegeneraator asub riigikaitselise hoone
välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest kuni 25
meetri kaugusel.
Muudatuse vajadus tuleneb asjaolust, et ehitusseadustikus sätestatud mõisted „laiendamine“ ja
„ümberehitamine“ võimaldavad tuulegeneraatori puhul mitmeti tõlgendamist. Ehitusseadustiku
§ 4 lõike 2 kohaselt on ehitise laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat
ehitist sellele juurde-, ehk külge-, peale -, või allaehitamisega. Ehitusseadustiku § 4 lg 3
kohaselt ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva
ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise
üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Samas sättes on toodud, et ehitise
ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus: 1) muudetakse hoone
piirdekonstruktsioone; 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid
konstruktsioone; 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab
ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet; 4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või
kasutatavat tehnoloogiat; 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; 6)
taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.
Olemasoleva tuuliku võimsamaks muutmist on võimalik teostada selliselt, et seda saab
käsitleda ümberehitamisena (nt torni kõrguse lisamiseks paigaldatakse torni otsa täiendav
metallosa tehnosüsteemina), millel võib aga olla riigikaitselise ehitise töövõimele negatiivne
mõju. Samuti toimub ümberehitamine, kui soovitakse tuulikut asendada teise mudeliga jättes
muud parameetrid algsega samaks (tuuliku betoonosa ei muudeta). Sellisel juhul paigaldatakse,
muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas võib
muuta ka välisilmet, kuid tegemist on ehitise ümberehitamisega.
Elektrituuliku asendamisel samasuguse mudeliga, kui elektrituuliku betoonosa vajab mingil
tasemel asendamist, ei ole tegemist ainult eelnevalt nimetatud tehnosüsteemi
väljavahetamisega, sest betoonivalu näol on tegemist ehitustööga, ja tuuliku asendamiseks on
vajalik olemasoleva lammutamine. Kuid ehitusseadustiku § 4 lõike 4 teise lause kohaselt, kui
lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane
ehitis, võib seda käsitelda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Sellisel juhul aga kehtiva
seaduse järgi Kaitseministeeriumiga kooskõlastuskohustus puudub. Samuti võib näitena tuua
olukorra, kus soovitakse tuuliku labasid vahetada pikemate vastu. See ei ole küll otseselt juurde-
, külge-, peale- või allaehitamine, kuid samas rajatise mõõtmed laienevad ja tekib küsimus, kas
on tegemist laiendamise või ümberehitamisega. Grammatilisel tõlgendamisel saab asuda
seisukohale tegemist on pigem ümberehitamisega.
Kõikide eelnevate näidete puhul kehtiva ehitusseadustiku § 120 lõike 1 kohaselt ei vaja selliselt
tuulikute ümberehitamine Kaitseministeeriumi kooskõlastust, kui ümberehitatav tuulik ei asu
riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja
välispiirjoonest kuni 25 meetri kaugusel.
21
Suur osa olemasolevatest tuulikutest ei asu nimetatud piirkonnas, kuid selle tegevuse tulemusel
võib saada kahjustatud riigikaitselise ehitise töövõime, mida saab aga ennetada mistahes kohas
asuva tuulegeneraatori ümberehitamise Kaitseministeeriumiga kooskõlastamisega.
Paragrahv 130
Paragrahvi 130 lõige 3 punkti 1 täiendatakse selleks, et täpsustada TTJA järelevalve õigus
olulise ruumilise mõjuga ehitiste, sealhulgas maismaa tuuleparkide osas. Antud muudatusega
lisatakse TTJA järelevalvepädevusse kontroll tuulikute ja tuuleparkide püstitamise üle. See ei
tähenda seda, et TTJA teeks kogu järelevalvetegevuse kohaliku omavalitsuse eest ning neilt
võetakse antud protsess ära, vaid et TTJA-l on oma eripädevusest lähtuvalt, mis on oluliselt
põhjalikum ja laiem kui kohalikul omavalitsusel, jäetud seaduse tasemel õigus protsessi
sekkuda paralleelselt kohaliku omavalitusega.
Täna on TTJA-le EhS § 130 lg 3 p 1 alusel antud vähemtähtsate ehitiste paralleelne
järelevalvepädevus kohaliku omavalitsusega, kuid tuuliku ja tuuleaprgi püstitamise üle
teostatav järelevalve on jäetud käesoleval hetkel põhiliselt ainult kohaliku omavalitsuse
pädevusse. Senine praktika näitab, et TTJA järelevalvevaldkondades, kus on dubleeriv pädevus
kohaliku omavalitsusega, sekkub TTJA ainult vajaduspõhiselt. Selline muudatus ei hõlmaks
endast lausjärelevalve teostamist ning kohaliku omavalitsuse funktsioonide äravõtmist. Lisaks
näitab praktika ka seda, et oluliste objektide puhul, nt ostukeskused, pöörduvad kohalikud
omavalitsused nagunii erinevate järelevalveküsimustega nõu saamiseks TTJA poole ning
soovivad TTJA-d protsessi kaasata.
Muudatuse tegemisel on lähtutud ka Riigikohtu lahendist 3-17-911, kus Riigikohus on
käsitlenud TTJA pädevust sekkuda ja märgib, kui ehitustegevus või juba valminud ehitis või
selle kasutamine ohustab riigi julgeolekut, on riigil võimalik sekkuda eriseaduste alusel ka siis,
kui ehitis on püstitatud õiguslikul alusel või kui on möödunud halduskohtumenetluse seadustiku
(HKMS) §-s 258 sätestatud protesti esitamise tähtaeg. Näiteks võib kõne alla tulla riiklik
järelevalve tuuliku ja tuulepargi nõuetekohasuse üle EhS § 130 alusel, mida lisaks kohalikule
omavalitsusele võib teatud tingimustel teostada ka Tehnilise Järelevalve Amet (kolmas lõige).
Seejuures võimaldab EhS § 132 lg 3 p 1 korrakaitseorganil otsustada isegi ehitise lammutamise,
kui ehitis ei vasta nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht.
Samuti on ka Ringkonnakohus on asjas nr 3-19-796 leidnud, et:
1) riigil on õigus järelevalvet läbi viia ka sellises olukorras, kui valminud või valmimas ehitisest
lähtub oht riigi julgeolekule, sh ka siis, kui ehitis on püstitatud õiguslikul alusel;
2) ehitusjärelevalve valdkonnas on riikliku järelevalvet läbi viima õigustatud (s.o pädevaks)
korrakaitseorganiks ka TTJA;
3) TTJA on õigustatud järelevalvet läbi viima, kui esinevad järelevalve aluseks oleva normi
eeldused (s.o oluline või kõrgendatud oht);
4) riigi julgeolek on samuti õigushüve, mida EhS § 130 ja § 132 lg 3 p 1 kaitseb.
Seega on ka Ringkonnakohtu seisukoht, et riigi huve ehitusjärelevalve läbiviimisel kaitseb
TTJA. Kohaliku omavalitsuse ülesanne pole kaitsta teise isiku, s.o riigi huve, kuna tema huvid
on eelduslikult kitsamad kui riigil.
Paragrahv 133
Paragrahvis 133 muudatusega suurendatakse juriidilise isiku sunniraha suurust summani
450 000 eurot. On selge, et investeeringute mahud on märgatavalt kasvanud ning kehtiv
sunniraha määr juriidilisele isikule suuruses 64 000 eurot ei ole piisav tagamaks ettekirjutuse
22
täitmist. Näitena võib tuua Eesti oludes keskmise tuulepargi maksumuse, mis ületab 100
miljonit eurot.
Sunniraha tõstmise määra tõstmine juriidilisele isikule motiveerib arendajaid järgima riigis
kehtestatud seadusi ja norme. Sunniraha määr on igakordne seadusandja otsus. Sunniraha
eesmärk on viia haldussunni abil ellu isikutele pandud seaduslikke kohustusi. See eesmärk
eeldab, et sunniraha oleks ka tegelikus elus toimiv, s.t kui see ülemäär on liiga madal, siis osutub
see praktikas kasutuks.
Ehitusvaldkond on hea näide sellest, kus tegevusega seotud kulud ja investeeringud on sageli
tavapärasest oluliselt kõrgemad, mistõttu vajab see sektor ka kõrgemat ülemmäära.
Taustamärkusena olgu mainitud, et tegelikult on sunnirahale ülemäära seadmine kui selline
seadusandja otsus, s.t põhimõtteliselt võib mõelda mudelile, kus numbriliselt fikseeritud
ülemmäär puudub ning seaduse rakendaja fikseerib määra igakordselt oma otsuses (järgides
nõuet, et sunniraha oleks proportsionaalne). Eeltoodu tähendab, et juhul, kui tegu on
tavakodaniku või väikeettevõtjaga, saab piirduda oluliselt väiksema sunniraha määraga (ka siin
kehtib proportsionaalsuse nõue).Rääkimata kogu tuulepargist, siis näiteks ainuüksi TTJA
võetud hinnapakkumise järgi maksab ühe tuuliku mootori labade lammutamine 980 000
eur+km. Asendustäitmine ehk lammutamise täitmine kohustuse adressaadi asemel ei ole hetkel
võimalik, sest riigi eelarves puuduvad finantsvahendid lammutamise teostamiseks. Alternatiiv
asendustäitmisele oleks vaid sunniraha, mille ülemmäär on 64 000 eur. Võttes arvesse, et
lammutamistööde teostamine koos ettevalmistusega kestab ca 6 kuud, on võimalik TTJA-l
sunniraha määrata kuni 2 korda ühe kalendriaasta jooksul. On ebarealistlik, et ettevõtja otsustab
sunniraha asemel tuuliku ise lammutada (mille kulu ületab ca 10 korda sunniraha). Järelikult
hetkel kehtiv sunniraha ülemmäär ei ole toimiv.
Eelnõu § 2 käsitleb muudatust ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise
seaduse muutmine
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-ga 251, mille
kohaselt enne ehitusseadustiku 12. peatüki jagude 3 ja 4 jõustumist esitatud hoonestusloa
taotlused menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt ning sellise
taotluse alusel hoonestusloa menetluse algatamisele, hoonestusloa andmisele ega
hoonestusloale käesoleva jao sätteid ei kohaldata. Muu hulgas otsustatakse taotluse esitamise
ajal kehtinud õigusaktide kohaselt hoonestusloa menetluse algatamine või sellest keeldumine,
hoonestusloa andmine või sellest keeldumine ja hoonestusloa kehtivus, muutmine ja kehtetuks
tunnistamine.
Eelnõu § 3 käsitleb muudatusi elektrituruseaduses
Eelnõu § 3 käsitleb elektrituruseaduse muudatusi, millega tunnistatakse kehtetuks peatükk 81
„Avaliku veekogu koormamine tuuleelektrijaamaga“ paragrahvidega 921 - 933, sest § 921 on
sätestatud käesoleva ehitusseadustiku muutmise eelnõu § 1131 lõikes 1. Paragrahv 922 , millega
sätestati meretuuleparkide taotlejatele piirangud, et taotluse saab esitada ainult elektriettevõtja
elektrituruseaduse mõistes, tunnistatakse kehtetuks. Antud piirang piirab ettevõtlusvabadust.
Paragrahv 923 on toodud ehitusseadustikku.
Eelnõu § 4 käsitleb karistusseadustiku muudatusi
Nii siseturvalisuse kui riigi julgeoleku kaalutlustel kriminaliseeritakse elutähtsa süsteemi
töövõime häirimine või katkestamine. Karistusseadustiku § 406 lõikes 1 sätestatud
23
süüteokoosseisu täiendatakse selliselt, et vastutus kaasneb ka elutähtsa süsteemi töövõime
häirimise ja katkestamise eest, ilma süsteemi füüsiliselt rikkumata.
Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ning kuna lõikega üks laiendatakse sätestatud süüteokoosseisu,
siis muudetakse ka karistusmäära – sättes toodud süüteo eest on võimalik määrata endiselt
rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Muudatusega kriminaliseeritakse tegu, mis
seisneb elutähtsate süsteemide töövõime häirimises või katkestamises, millega ei pruugi
kaasneda süsteemi osalist või täielikku füüsilist rikkumist või hävitamist. Selle süüteokoosseisu
alla paigutub ka eelnevalt lõikes 2 sätestatud tegu, mis nõudis lõikes 1 nimetatud ohu
realiseerumist. Kui süsteemi füüsiliselt rikutakse, mille tulemusel süsteem ei toimi enam
endiselt, siis on süsteemi töövõime kas siis häiritud või katkestatud olenevalt häire iseloomust.
Näiteks on võimalik riigikaitseliste süsteemide (eelkõige eelhoiatussüsteemid) töövõimet
häirida või katkestada ilma seadmetele füüsilist mõju avaldamata selliselt, et süsteem ei ole
võimeline enam edastama riigikaitseliste ülesannete täitmiseks sellise kvaliteediga infot, nagu
süsteemile on ette nähtud või manipuleeritakse infoga selliselt, et süsteemi edastatav info ei ole
tõene. Nt ehitiste ehitamine asukohta, mis mõjutab negatiivselt süsteemi töövõimet või sellisel
kujul (liiga kõrge), et süsteemi töövõime saab häiritud. Selline tegu häirib või katkestab
süsteemi normaalse toimise, kusjuures, kui riigi eelhoiatussüsteemi töövõime on häiritud, s.h
manipuleeritud, või katkestatud, siis kaasneb sellega oht riigi julgeolekule, mis
lõppkokkuvõttes võib tähendada ka ohtu inimeste elule. Eelhoiatuse puudulikkuse või
ebatõesuse tõttu võib sellisel juhul riigi reageerimine sõjalisele ründele hilineda, mille tagajärjel
võivad sattuda ohtu inimeste elud ning riigi suveräänsus.
Eelnõu § 5 käsitleb maa hindamise seaduse muutmist
Maa hindamise seaduse § 61 tunnistatakse kehtetuks ja tuuakse üle ehitusseadustikku § 11320
lõikesse 4. Arvestades, et tegemist on hoonestustasu puudutava regulatsiooniga, on
õigusselguse huvides otstarbekas antud regulatsioon sätestada ühes seaduses.
Eelnõu § 6 käsitleb veeseaduse muudatusi
8. peatüki 3. ja 4. jagu tunnistatakse kehtetuks ja tuuakse üle ehitusseadustikku.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus kasutatavad terminid:
1) Tuulepark – tuuleelektrijaam, milles toodetakse elektrienergiat mitme elektrituuliku
abil;
2) Meretuulepark – avamerre püstitatud tuulepark.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja on kooskõlas EL õigusega, sest tagatakse
ettevõtjate võrdne kohtlemine.
6. Seaduse mõjud
6.1 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
24
Sihtrühm: kohalik elanikkond, Eestis elav töövõimeline elanikkond.
Mõju ulatus: Hoonestusloa menetlus annab võimaluse tutvuda täiendavate töökohtadega, mis
tekkivad pärast hoonestusloa saamist merre konkreetse ehitise ehitamisel ja hilisemalt ka ehitise
käigushoidmisel. Näiteks on võimalus luua uusi töökohti meretuuleparkide püstitamisel,
vesiviljeluse ettevalmistamisel, samuti aga ka hilisemas tööprotsessis. Konkreetsem töökohtade
arv selgub juba hoonestusloa menetluse käigus.
Uute töökohtade loomine piirkondadesse, kus elanikkonna arv võib väheneda just töökohtade
puudumise tõttu ja toimub pendelränne elu- ja töökoha vahel, aitab kaasa tööealise elanikkonna
paikseks jäämisele ja hoiab ära mingil määral ka ääremaastumist.
Mõju avaldamise sagedus on suur, sest merre ehitamise huvi on ettevõtjate hulgas nii
meretuuleparkide kui ka vesiviljeluse osas väga suur. Seda kinnitavad ka mitmed hoonestusloa
taotlused, mis on esitatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
Ebasoovitavate mõjude risk on seotud kohaliku kogukonna kohatise vastuseisuga merre
ehitamise osas. Näitena võib tuua MTÜ Hiiu Tuule kohtukaasus Hiiu Meretuulepargi rajamise
vastu. Paremaks üksteise mõistmiseks on vajalik avatud diskussioon, õigeaegne teavitus ja
põhjalikum selgitus arenduse kohta.
6.2 mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Sihtrühm: Kogu Eesti elanikkond
Mõju ulatus: Mõju ulatus on keskmine, sest muudatus aitab kaasa sellele, et väheneb risk
ehituste mõjule riigikaitseliste ehitiste puhul. Samuti saab juba enne hoonestusloa menetluse
algust kontrollida, et elutähtsa teenuse ja olulise ehitise rajamise juures ei oleks isikuid, kes
avaldavad negatiivset mõju riigi julgeolekule.
Eelnõuga tehtav EhS § 120 muudatus loob selge kohustuse kõikide tuulegeneraatorite ja
tuuleparkide püstitamise, ümberehitamise ja laiendamise kooskõlastamiseks
Kaitseministeeriumiga. Siiani kehtis püstitamise ja laiendamise kohustus tuulegeneraatorite
puhul siis, kui planeeritava ehitise kõrgus oli üle 28 m ja ka siis, kui tegemist oli ehitisega, mis
võis kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb
tuuliku ümberehitamine kooskõlastada Kaitseministeeriumiga üksnes juhul, kui tuulik asub
riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja
välispiirjoonest kuni 25 meetri kaugusel.
Eelnõuga sätestatakse üheselt, et kõikide tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ümberehitamine
tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada olenemata nende asukohast. Muudatuse jõustumine
aitab kaasa riigi julgeoleku tagamisele, määratledes selge kohustuse kooskõlastada
Kaitseministeeriumiga tuulegeneraatorite ja tuuleparkide püstitamine, laiendamine ja
ümberehitamine. Muudatuse positiivne mõju seisneb selles, et võimaldab laiemalt senisest
avastada võimalikud negatiivsed mõjud riigi eelhoiatussüsteemidele enne nende reaalset
tekkimist, mis aitab kaasa riigi kaitsevõime säilitamisele. Samas, kuna tegemist on täpsustavad
laadi muudatusega ning kooskõlastuskohustus kehtib suurel osal juhtudest ka praegu, siis ei ole
tegemist olulise mõjuga.
Kavandatava muudatuse jõustumisega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule, kuna
elutähtsa süsteemi töövõime häirimise ja katkestamise kriminaliseerimine võimaldab
õiguskaitseasutustel koheselt ning tõhusamalt teoga kaasneda võivale julgeolekuohule (eiti kui
25
tegemist on riigikaitseliste süsteemidega) reageerida. Samuti on paremini tagatud
karistusõiguslik heidutus ja preventsioon, kuna muudatuse eesmärk on ennetada isikute
seadusest hälbivat käitumist.
Mõju avaldamise sagedus: Mõju avaldamise sagedus on seotud iga merre ehitatava ehitise
hoonestusloa andmise menetlusega, mille käigus teostatakse kontroll hoonestusloa taotleja
osas. Eelnõus täpsustakse kontrolli käigus kontrollitav teave nii dokumentide kui muu
informatiivse materjali näol.
Ebasoovitavate mõjude risk: Muudatuse jõustumine võib kaasa tuua vähesel määral mõju
ettevõtjatele, kes peavad enne hoonestusloa menetlust esitama lisaks ehitise olulistele
näitajatele ka konkreetsete kasusaajate nimed, teabe ehitise rahastamiseks vajalike
finantseerimisallikate osas. Kehtestatakse ka täiendavad reeglid hoonestusloa üleminekul
õigusjärglasele.
6.3 mõju majandusele
Sihtrühm: Kogu Eesti elanikkond, isikud, kes soovivad avalikku veekogu koormata selle
põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega.
Mõju ulatus: Seaduse muudatuse jõustumisel on positiivne mõju ettevõtlusele ning
meretuuleenergiasektori arengule. Eeldatav tulu riigile on mereala kasutuse võtmisel 300 tuhat
euro km2 kohta. Antud andmed põhinevad esialgsel arvutusel, mis tuleneb merealaplaneeringu
käigus koostatud majandusmudelist. Mudel näitab indikatiivseid suurusjärke, mis täpsustuvad
oluliselt merre ehitamisel asukoha, mahu ja meretuuleparkidel võimsuse selgumisel.
Merealaplaneeringus ettenähtud meretuuleparkide alade osas on märgitud, et meretuuleparkide
alad realiseeruvad eeldatavalt 70% ulatuses. Täpne alade suurus selgub merealaplaneeringu
kehtestamisega. Mõju ettevõtlusele on positiivne, sest annab võimaluse arendada ettevõtlust
maismaalt merealale.
Mõju avaldamise sagedus: on vastavuses hoonestusloa taotluste arvuga.
Ebasoovitavate mõjude riskid puuduvad
Mõju olulisus: Mõju ulatus on keskmine. Hoonestusluba taotlevate subjektide koguarv aastas
ei ole suur. Majanduslik mõju sihtrühmale on väheoluline. Pigem loob see selguse ja välistab
põhjendamatute kulutuste tegemise nendele isikutele, kelle osas on juba enne hoonestusloa
menetluse algatamist selge, et hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu. Läbipaistvate ja
ühtsete reeglite alusel toimiv ettevõtluskeskkond on osa majandusjulgeolekust. Vajadus
põhjalikuks mõjuanalüüsiks puudub.
Mõju sihtgrupi halduskoormusele:
Eelkontrolliga seotud halduskoormus kasvab. Eelnõu eesmärk on, et riik omaks ülevaadet, kes
on need isikud (ettevõtte omanikud ja tegelikud kasusaajad), kes soovivad avalikku veekogu
koormata selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega ja kust tulenevad selleks vajalikud
finantseerimise vahendid. Samuti tuleb riigil hinnata, kas ehitis on seotud või võib mõjutada
elutähtsa teenuse osutamist, riigisidet või riigikaitseobjekti. Seetõttu tehakse isikute sobivuse
ja usaldusväärsuse kontroll kohe, kui isik esitab taotluse hoonestusloa menetlemise
algatamiseks.
Hoonestusloa menetlus algatatakse, kui hoonestusluba taotleval isikul on olemas
majanduslikud ning organisatsioonilised eeldused ja tingimused tegevuseks, milleks ta
hoonestusluba taotleb. Kui riigil on arendaja, ettevõtte omanike või finantseerimisallikate osas
kahtlusi, tuleb välistada, et arendajal tekiks põhjendamatu ootus hoonestusloa saamiseks.
26
Sellega hoitakse ära olukord, kus eitav otsus tuleb menetluse käigus, mil arendaja on kandnud
juba suurel hulgal kulusid. Hoonestusloa menetluse algatamise taotleval isikul tuleb esitada
teave ettevõtte omanike ja tegelike kasusaajate osas.
Kehtiva õiguse kohaselt on ettevõtjatel kohustus esitada äriregistris eelpool nimetatud andmed,
kuid tegelik elu näitab, et need andmed ei pruugi olla täielikud ja asjakohased. Hoonestusloa
menetlemise algatamise taotlevale isikule antakse valikuvabadus, kas kinnitada hoonestusloa
taotluses, et äriregistrile esitatud andmed on täielikud ja ajakohased või siis esitada küsitud
andmed eraldi ankeedis, mis kinnitatakse valdkonna eest vastutav ministri poolt. Lisaks sellele
tuleb esitada teave finantsallikate osas, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks
oleva ehituse valmimine ja hilisem kasutamine. Tuleb ära märkida kas rahastamine toimub
ettevõtte omavahenditest, laenu toel või investori kaasamisel. Laenu võtmisel tuleb esitada
andmed laenu andja kohta. Investori kaasamisel tuleb esitada andmed investori kohta.
6.4 mõju majandusjulgeolekule.
Mõju sihtrühm: riigiasutused ja riik tervikuna.
Mõju kirjeldus: majandusjulgeolek on riigi võime teostada enda vabalt valitud
majanduspoliitikat rahvusliku majanduse arendamiseks ning suutlikkus seista vastu
majanduslikule survele. Majanduslik surve võib lähtuda nii välisriikidest, kui riigi enda
suveräänsetest otsustest. Eesti on väike avatud majandusega riik ning osa Euroopa ja maailma
majandusest, mistõttu on meie haavatavus üldises plaanis pigem kõrge.
Riigi kohustus on pöörata tähelepanu, et oleks tagatud elutähtsa teenuse osutamisega seotud
teenuste, riigiside ning riigikaitseobjektide toimimine. Riigil peab olema teadmine, kes on need
ettevõtjad, kes soovivad avalikku veekogu koormata selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega
ja kust tulenevad selleks vajalikud finantseerimise vahendid, et riik omaks ülevaadet ja
võimalust vajadusel sekkuda.
Järeldus mõju olulisuse kohta: riigi ja ühiskonna tervikvaates on mõju olulisus kõrge, tagades
läbi asjakohaste eelkontrolli meetmete kindlustunde, et Eesti julgeoleku seisukohast olulised
ettevõtted ja riigi toimimiseks vajalik kriitiline taristu ei satuks mitte-sõbralike riikide
mõjutustegevuse kontrolli alla.
6.5 mõju regionaalarengule
Sihtrühm: muudatus avaldab mõju kõikidele piirkondadele, kuhu on planeeritud
majandustegevus avamerre.
Mõju ulatus: mõju ulatus on keskmine, sest tagab hoonestusloa menetlusele järgnev
ehitustegevus ja majandustegevus loovad juurde töökohti, mis omakorda aitab kaasa
piirkondlikule arengule.
Mõju avaldamise sagedus: Mõju avaldumise sagedus sõltub konkreetsesse piirkonda
avamerre planeeritava majandustegevusega.
Ebasoovitavate mõjude risk: on väike, kuid sõltub paljuski kohaliku elanikkonna arvamusest,
kas nad soovivad merre ehitamist oma piirkonda.
Mõju sihtgrupi halduskoormusele: Olulist mõju seaduse muudatus regionaalarengule kaasa
ei too, sest hoonestusloa menetluse läbiviija on Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet.
6.6 mõju riigiasutuste korraldusele ja avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Siseministeerium ja Kaitsepolitseiamet.
27
Mõju kirjeldus: Siseministeerium ja vajadusel ka Kaitsepolitseiamet hindab ettevõtete
usaldusväärsust ka kehtiva regulatsiooni alusel, mistõttu ei ole tegemist uue menetlusega. Uue
regulatsiooniga luuakse eelkontrolli süsteem kõikidele loa taotlejatele, kes soovivad avalikku
veekogu koormata selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega. Selle tulemusel suureneb
Siseministeeriumi ja Kaitsepolitsei poolt menetletavate taotluste maht, kuid mitte olulisel
määral.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike. Edaspidi kontrollitakse kõiki taotlejaid,
kes soovivad avalikku veekogu koormata selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega ning see
tekitab Siseministeeriumile ja Kaitsepolitseiametile täiendava töökoormuse, kuid suuri
lisainvesteeringuid ei vaja ning muudatusega ei kaasne tööpraktikate muutumist. Eelkontrolli
süsteemi loomine ei too kaasa Siseministeeriumi ja Kaitsepolitseiameti tegevuses olulisi
ümberkorraldusi vaid üksnes mõningal määral töömahu suurenemise. Mõju Siseministeeriumi
ja Kaitsepolitseiameti töökorraldusele eelkontrollide tegemise osas on ressursside vaates väike,
mõju avaliku sektori kuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks puudub.
Mõjuvaldkond: mõju riigiasutustele
Sihtrühm I: kohtueelsed menetlejad
Sihtrühm II: prokuratuur
Sihtrühm III: kohtunikud
Avalduv mõju: Muudetavas karistusseadustiku paragrahvis sätestatud süütegude kohtueelne
menetlemine on Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses ning seda ei muudeta. Muudatus on
eelkõige preventiivse eesmärgiga, mistõttu ei ole selle sage esinemine tõenäoline. Juhtumite
väikese arvu tõttu puutub uurijatest ning prokuröridest ja kohtunikest selle kuriteo
menetlemisega kokku väike hulk. Seega on tegemist väikese sihtrühmaga ning muudatusest
tulenevalt puudub vajadus sihtrühmal ümber kohaneda ning tema toimimine võrreldes
varasemasega ei muutu, mistõttu ei ole mõju ulatus suur.
Muudatuse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud:
Mõnevõrra võib suureneda menetlejate koormus seoses täiendatud süüteo koosseisuga.
Täiendavaid kulusid ja tulusid ei kaasne.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Riigi tegevused:
Töö teostaja: Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet:
Hoonestuslubade menetlemine on ka täna nende tegevuse osa. Hoonestuslubade menetluste
mahu kasvamisel on vajalik ühe täiendava töökoha loomine TTJA-sse (aastane maksumus
~32000 €), mis tuleb taotleda riigieelarvest. Uuringute ja mõjude hindamise maksumus sõltub
riigi poolt hoonestusloa menetluse läbiviimise ala suurusest, asukohast ja tööde mahust. Selliste
uuringute ja analüüside eest tasub hoonestusluba sooviv isik.
8. Rakendusaktid
Vabariigi Valitsuse määrus „Riigi poolt alustatud avaliku veekogu alale hoonestusloa
menetlemise kord ja hoonestusloa enampakkumisel või valikpakkumisel võõrandamise
nõuded“
28
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 1132 lõige 6 alusel ja sellega kehtestatakse riigi poolt
välja valitud avaliku veekogu ala hoonestusloa enampakkumise konkursi tingimused ja kord.
Määruse eesmärk on riikliku huviga avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ja
põhjaga püsivalt ühendatud ehitiste ning vesiviljeluse merealade enampakkumisele suunamine.
Kavand on lisatud eelnõule.
Majandus- ja taristuministri määrus: „Konkureerivate hoonestuslubade taotluste
tingimused ja hindamise kord“
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 1139 lõike 5 alusel ja selle alusel hindab menetleja
konkureerivaid taotlusi. Määruse kavand on lisatud eelnõule.
Majandus- ja taristuministri määrus „Hoonestusloa menetluse konkursi kord ja
enampakkumise alghinna määramise ning konkursi osalustasu arvutamise metoodika“
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11310 lõike 14 alusel. Määruse kavand on lisatud
eelnõule.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldkorras. Juba algatatud hoonestuslubade menetlused menetletakse lõpuni
nende menetluse algatamise ajal kehtinud õigusaktidest lähtuvalt.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu töötati välja koostöös Rahandusministeeriumi riigivara- ja planeerimisosakondadega,
Keskkonnaministeeriumi õigus-, merekeskkonna- ja keskkonnakorralduse osakondadega,
Sise-, Kaitse- ja Maaeluministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
spetsialistidega. Karistusseadustiku muudatuse osas konsulteeriti Justiitsministeeriumiga.
Eelnõu esitati kooskõlastamisele kõikidele eelpool märgitud ministeeriumitele ja
huvigruppidele saadeti teavitus eelnõu esitamisest EISi. Eelnõus on arvesse võetud erinevate
ministeeriumite ettepanekuid, ministeeriumite eriarvamuste puhul on leitud üheskoos kõikidele
osapooltele vastuvõetav lahendus. Toimunud on kohtumised kõikide ettevõtjate ja
organisatsioonidega, kes esitasid omapoolsed kommentaarid eelnõu kohta.
Kooskõlastamise käigus esitatud märkused on välja toodud kooskõlastustabelis.
Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn, … 2021. a
29
Seletuskirja Lisa 1
EELNÕU
XX.XX.2021
Vabariigi Valitsus
määrus
Riigi poolt alustatud avaliku veekogu alale hoonestusloa menetlemise kord
ja hoonestusloa enampakkumisel või valikpakkumisel võõrandamise
nõuded
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 1132 lõige 6 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse riigi poolt avaliku veekogu ala hoonestusloa taotluse menetlemise
kord ja nõuded hoonestusloa enampakkumisel või valikpakkumisel võõrandamiseks.
1.peatükk
HOONESTUSLOA MENETLUS
§ 2. Hoonestusloa taotlemine
(1) Hoonestusloa taotlus esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (käesolevas
määruses edaspidi pädev asutus).
(2) Hoonestusloa taotlejaks on riik, mida esindab ministeerium või tema poolt volitatud isik
(käesolevas määruses edaspidi riik).
(3) Hoonestusloa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) ehitise, millele hoonestusluba taotletakse, otstarve;
3) ehitusseadustiku § 1133 lõige 2 punktides 3 – 6 sätestatud andmeid.
§ 3. Hoonestusloa menetluse algatamine
(1) Pädev asutus teeb 30 päeva jooksul hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata
jätmise otsuse pärast asjaomaselt asutuselt arvamuse saamist.
(2) Asjaomaselt asutuselt arvamuse avaldamisel lähtutakse ehitusseadustiku § 1135 lõikes 1
sätestatust.
(3) Kui ei ilmne hoonestusloa menetluse alustamist välistavaid asjaolusid, avaldab pädev asutus
Ametlikes Teadaannetes ja oma veebilehel teate riigi poolt avalikule veekogule hoonestusloa
menetluse algatamisest.
(4) Hoonestusloa taotluses esitatud koormatava ala muutmisel lähtutakse ehitusseadustiku §
1134 lõikes 3 ja § 1137 lõikes 1sätestatust.
(5) Hoonestusloa menetluse algatamisel lähtub päev asutus ehitusseadustiku § 1134 lõige 4
punktidest 1-3 ja 5.
§ 4. Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine
(1) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on
ilmselgelt võimatu ja ilmnevad ehitusseadustiku § 11310 lõikes 2 punktides 1 – 4 nimetatud
asjaolud.
(2) Kavandatava ehitisega kaasneb oht riigikaitse objektile või keskkonnale.
§ 5. Hoonestusloa andmine
(1) Hoonestusloa annab pädev asutus.
(2) Hoonestusloa andmisel määratakse hoonestusloa tingimused lähtuvalt ehitusseadustiku §
11311 lõikes 2 punktidest 2 – 9.
(3) Hoonestusloa omaja on kuni hoonestusloa enampakkumise või valikpakkumise võitja
väljakuulutamiseni riik. Pärast enampakkumise või valikpakkumise võitja väljakuulutamist on
hoonestusloa omaja pakkumise võitja.
2. peatükk
HOONESTUSLOA AVALIK ENAMPAKKUMINE VÕI VALIKKPAKKUMINE
§ 6. Hoonestusloa avaliku enampakkumise või valikpakkumise menetlus
(1) Hoonestusloa avaliku enampakkumise või valikpakkumise väljakuulutamisel lähtutakse
riigivaraseaduse § 58 lõikest 1.
(2) Hoonestusloa enampakkumise või valikpakkumise teates esitatakse järgmine info:
1) olulised andmed kasutamiseks antava ala kohta, sealhulgas andmed lepingu projekti ja
enampakkumise tingimuste kättesaadavuse kohta;
2) tähtaeg, mille jooksul saab teha avalikku enampakkumist või valikpakkumist, ning koht,
kuhu nimetatud avalik enampakkumine või valikpakkumine esitatakse, peavad tagama riigile
parima pakkumistulemuse;
3) kirjeldatakse enampakkumise aluseks oleva ala tingimusi.
§ 7. Hoonestusloa avalik enampakkumine
(1) Hoonestusloa avalikul enampakkumisel lähtutakse riigivaraseaduse § 66 lõigetest 1-5.
(2) Hoonestusloa avaliku enampakkumise läbiviija on pädev asutus.
(3) Enampakkumisele registreerimine toimub ja enampakkumise protseduur viiakse läbi ainult
eesti keeles.
(4) Võõrkeelne avaldus enampakkumisel osalemiseks peab olema tõlgitud vandetõlgi poolt
eesti keelde.
(5) Enampakkumise läbiviijal on õigus jätta enampakkumisele registreeruda sooviv isik
enampakkumisele registreerimata, kui isik ei esita nimetatud tõlget ja dokumendi sisu ei ole
seetõttu enampakkumise läbiviijale mõistetav.
§ 8. Hoonestusloa avalik valikpakkumine
(1) Hoonestusloa avaliku valikpakkumise väljakuulutamisel lähtutakse riigivaraseaduse §72
lõikest 1.
(2) Valikpakkumise lisatingimused peavad olema lisatud hoonestusloa valikpakkumise
väljakuuluutamise teates.
§ 9. Tutvumine enampakkumise või valikpakkumise dokumentidega
(1) Pärast avaliku enampakkumise või valikpakkumise teate avaldamist võivad kõik asjast
huvitatud isikud tutvuda:
1) korraldaja eelnevalt määratud ajal ja kohas kasutamiseks antava hoonestusloa aluseks oleva
avaliku veekogu ala pakkumise ja lepingu oluliste tingimustega;
2) valikpakkumise lisatingimustega;
3) lepingu aluseks olevate dokumentidega ning uuringutega.
§ 10. Alghind
(1) Hoonestusloa enampakkumise või alghinna määramisel võetakse aluseks hoonestusloaga ja
enampakkumisega seotud riigi poolt tehtud kulutused läbiviidud uuringutele, tellitud
analüüsidele, mõjude hindamisele ja muud hoonestusloa menetluse käigus tehtud kulutused.
(2) Meretuuleparkide hoonestusloa alghinna hulka arvestatakse võrguettevõtja poolt rajatav
võrguliitumine.
§ 11. Osavõtutasu
(1) Avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel lähtutakse osavõtutasu määramisel
riigivaraseaduse §-st 61.
(2) Osavõtutasu tagastatakse pärast enampakkumise võitja selgumist ja enampakkumise
nurjumisel. Enampakkumise võitja makstud osavõtutasu võetakse arvesse enampakkumisel
pakutud summa osalise tasumisena.
§ 12. Enampakkumisel ja valikpakkumisel osalemise tingimused
Enampakkumisel ja valikpakkumisel osaleja peab esitama avalduse, mis sisaldab:
1) osaleja nime, registrikoodi, aadressi, e-posti aadressi, telefoninumbrit;
2) numbrite ja sõnadega kirjutatud pakkumissumma ilma sentideta, mis ei tohi olla alla
alghinna;
3) osaleja peab esitama kinnituse, et vastab hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele;
4) nõustumine enampakkumises ja valikpakkumises osalemiseks pakkumise teates kehtestatud
tingimustel;
5) osaleja finantsvõimekuse garantii tootmise rajamiseks;
6) pakkumise tegemise kuupäev;
7) pakkumise esitaja allkiri.
§ 13. Avaliku enampakkumise ja valikpakkumise tulemuste teatavaks tegemine
(1) Nõuetele vastavate pakkumiste hulgast selgitab pädev asutus välja kõrgeima pakkumise.
(2) Enampakkumise ja valikpakkumise võitjaks on kõrgeima pakkumise teinud osaleja.
(3) Kui kirjalikus enampakkumises või valikpakkumises osalejad on teinud võrdse kõrgeima
pakkumise, korraldatakse nende vahel 10 päeva jooksul täiendav enampakkumise voor.
(4) Täiendava vooru alghinnaks on esimeses voorus pakutud kõrgeim pakkumine.
(5) Enampakkumise ja valikpakkumise tulemused kantakse protokolli ja enampakkumise
tulemuste teatavaks tegemiseks edastatakse protokoll e-postiga pakkumise esitanud isikutele
viie tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest arvates aadressile, mis pakkumise
avalduses on märgitud dokumentide kättesaamise aadressina.
§ 14. Avaliku enampakkumise ja valikpakkumise tulemuste kinnitamine
(1) Komisjon otsustab enampakkumise ja valikpakkumise tulemuste kinnitamise või
kinnitamata jätmise 20 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest
arvates.
(2) Enampakkumise ja valikpakkumise tulemuste kinnitamisel tuuakse otsuses välja
enampakkumise võitja nimi ja pakkumissumma.
(3) Enampakkumise ja valikpakkumise konkursi osalustasu tagastatakse viie tööpäeva jooksul
enampakkumise tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest arvates. Osalustasu
tagastatakse samale pangakontole, millelt osalustasu tasuti.
(4) Enampakkumise ja valikpakkumise võitjale antakse otsustuskorras tähtajaline
hoonestusluba.
(5) Ostuhind osavõtutasu ületava summa osas tuleb enampakkumuse võitja poolt kogu ulatuses
tasuda enne notariaalse müügilepingu sõlmimist notari deposiitarvele või enne notariaalse
müügilepingu sõlmimist enamapakkumise ja enampakkumise konkursil näidatud
arveldusarvele.
§ 15. Enampakkumise ja valikpakkumise nurjumise alused
(1) Pädev asutus võib lugeda enampakkumise ja valikpakkumise nurjunuks järgmiste asjaolude
alusel:
1) ainult üks pakkuja kvalifitseeritakse;
2) ühtegi pakkujat ei kvalifitseerita;
3) ei esitatud ühtegi pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist;
4) esineb muu põhjus, mis mõjutas või võis mõjutada oluliselt enampakkumise tulemust.
§ 16. Enampakkumise ja valikpakkumise lõppemine
Enampakkumine ja valikpakkumine on lõppenud, kui pakkumise tulemused on kinnitatud või
tunnistatud nurjunuks.
Peaminister
Majandus- ja taristuminister
Taimar Peterkop
riigisekretär
Seletuskirja Lisa 2
EELNÕU
04.02.2021
Vabariigi Valitsuse määruse
“ Riigi poolt alustatud avaliku veekogu alale hoonestusloa menetlemine ja hoonestusloa
enampakkumisel või valikpakkumisel võõrandamine. “
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 1132 lõike 6 alusel.
Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a. otsusega anti Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) ülesandeks analüüsida veeseaduse
regulatsiooni osas, mis sätestab hoonestusloa menetlust avaliku veekogu koormamisel kaldaga
püsivalt ühendamata ehitisega selliselt, et oleks tagatud konkurents ja hoonestusloa
menetlusprotsessi õigusselgus.
Välja on töötatud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse
eelnõu, millega on vette kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste ehitamise hoonestusloa
regulatsioon toodud veeseadusest ehitusseadustikku ja muudetud ehitusseadustiku
regulatsiooni.
Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 1132 lõige 6
sätestab, et riigi poolt alustatud avaliku veekogu alale hoonestusloa menetlemine ja
hoonestusloa enampakkumisel või valikpakkumisel võõrandamise alused kehtestab Vabariigi
Valitsus määrusega. Määruse eesmärk on sätestada riigi poolt alustatud hoonestusloa menetlus
hoonestusloa enampakkumise või valikpakkumise enampakkumise või valikpakkumise
tingimused ja kord, et oleks tagatud riikliku huviga avalikku veekogusse kaldaga püsivalt
ühendamata ja põhjaga püsivalt ühendatud ehitiste ning vesiviljeluse merealadele
hoonestuslubade enampakkumisele või valikpakkumisele suunamine.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
energeetikaosakonna nõunik Regina Rass (e-post:
[email protected], tel: 6256479),
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik (e-post:
[email protected], tel: 53051071) ja ehitusosakonna peaspetsialist Liina Roosimägi (e-post:
[email protected], tel: 6672004), Õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post:
[email protected], tel: 7153403). Keelelise toimetuse teostas energeetikaosakonna
õigusnõunik Regina Rass.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi poolt alustatud avaliku veekogu alale hoonestusloa
menetlemine ja hoonestusloa enampakkumisel või valikpakkumisel võõrandamine“ eelnõu
koosneb 18-st paragrahvist.
Paragrahviga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse riigiasutuse
poolt välja valitud avaliku veekogu ala hoonestusloa menetlemise tingimused ja
enampakkumise või valikpakkumise teel hoonestusloa võõrandamise tingimused ja kord.
Eesmärgiks on, et riik saaks ise läbi viia hoonestusloa menetlust avalikku veekogusse kaldaga
püsivalt ühendamata ja põhjaga püsivalt ühendatud ehitistele ja võõrandada need
enampakkumise või valikpakkumise teel avalikul enampakkumisel.
1.peatükk „Hoonestusloa menetlus“ koosneb neljast paragrahvist (§-d 2 – 5) ja nendes
sätestatakse hoonestusloa taotlemise kord.
Paragrahv 2
Lõige 1 sätestab, et riik esitab hoonestusloa taotluse pädevale asutusele, milleks on antud
määruse mõistes Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Lõige 2 sätestab, et taotlejaks on riik, mida esindab ministeerium või ministeeriumi poolt
volitatud isik.
Lõikes 3 on välja toodud, mis andmeid peab riik pädevale asutusele esitama.
Paragrahv 3
Kolmandas paragrahvis on sätestatud hoonestusloa menetluse algatamine.
Lõike 1 kohaselt teeb pädev asutus 30 päeva jooksul hoonestusloa menetluse algatamise või
algatamata jätmise otsuse pärast seda, kui on asjaomastelt asutustelt saanud arvamused. Ka riigi
poolt esitatud hoonestusloa menetluse alustamise osas annavad asjaomased asutused oma
arvamuse, kas riigi poolt taotletavale avalikule veekogule on võimalik püstitada soovitud ehitist
või mitte. Asjaomased asutused nagu näiteks Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium
hindavad hoonestusloa taotluse osas, kas antud avaliku veekogu alale võib olla looduskaitselisi
piiranguid või vastuolu riigikaitse seisukohast.
Lõige 2 sätestab, et asjaomaselt asutuselt arvamuse avaldamise osas lähtutakse ehitusseadustiku
§ 1135 lõikest 1, mis sätestab, et tähtaeg arvamuse avaldamiseks on 30 päeva. Kui arvamuse
avaldaja nimetatud tähtaja jooksul ei taotle arvamuse esitamise tähtaja pikendamist või oma
arvamust ei esita, loetakse, et tal puuduvad hoonestusloa taotlusele vastuväited.
Lõige 3 sätestab, et kui ei ilmne hoonestusloa alustamise osas välistavaid asjaolusid, avaldab
pädev asutus teate, mis alale ja mis mahus on riik hoonestusloa taotluse esitanud. Teate
avaldamine annab avalikkusele teada, mis alal avalikus merealas on riik alustanud hoonestusloa
menetlust ja see tähendab, et antud alale tuginedes ehitusseadustiku eelnõu § 1137 lõikele 1
konkureerivaid taotlusi esitada ei saa.
Hoonestusloa taotluses esitatud koormatava ala muutmisel ja hoonestusloa menetluse
algatamisel lähtub pädev asutus ehitusseadustikust ja lõiked 4 ning 5 viitavad
ehitusseadistikule.
Paragrahv 4
Paragrahv 4 lõige 1 sätestab hoonestusloa algatamisest keeldumise alused. Ka riigi poolt
esitatud hoonestusloa menetluse taotluse osas võib pädev asutus teha keelduva otsuse.
Keelduva otsuse tegemisel lähtub pädev asutus ehitusseadustiku § 11311 lõige 2 punktidest 1-4
(hetkel ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu).
Nii nagu ka muude hoonestusloa taotluste osas, tehakse keelduv otsus, kui taotlusalusel alal on
juba algatatud mõne teise hoonestusloa andmiseks, mille alusel ehitatava ehitise olemust
arvestades ei ole alale võimalik anda teist hoonestusluba. Seega ei saa riik alustada hoonestusloa
menetlust meretuulepargile ega ka näiteks vesiviljelusele, kui samal ala on juba alustatud
hoonestusloa menetlust meretuulepargile või vesiviljelusele. Samas ei ole keeldumise aluseks
olukord, kus meretuulepargi alale tehakse näiteks hoonestusloa taotlus vesiviljeluseks ja
arendajad on kokku leppinud, et nende kahe ehitise olemused võivad koos eksisteerida.
Hoonestusloa menetluse alustamise keeldumise aluseks on ka asjaolu, et taotlus on vastuolus
olemasoleva kehtiva planeeringuga või kui taotlusalusel alal on algatatud planeering, mis ei ole
veel kehtestatud.
Lõige 2 sätestab, et riigi poolt alustaud hoonestusloa taotluse osas tehakse keelduv otsus, kui
kavandatava ehitisega kaasneb oht riigikaitse objektile või keskkonnale.
Paragrahv 5
Paragrahv 5 sätestab hoonestusloa andmise põhimõtted.
Lõige 1 kohaselt annab hoonestusloa pädev asutus.
Lõige 2 sätestab, et hoonestusloa andmisel määratakse hoonestusloa tingimused lähtuvalt
ehitusseadustiku § 11312 lõige 2 punktidest 2 – 9. Hoonestusloa andmisel märgitakse avaliku
veekogu koormatava ala, sealhulgas ehitisega hõlmatava ala koordinaadid ja suurus
ruutmeetrites, konkreetse ehitise asukoht koormataval alal, ehitise otstarve, ehitise suurim
lubatud arv ja suurim lubatud ehitisalune pind, ehitise lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus
ning muud ehitise olulised tehnilised andmed, hoonestusloa kehtivusaeg, kasutamise piirangud
ja muud vajalikud tingimused. Muud tingimused on tingitud planeeritava ehitise olemusest. Nii
võib muid täiendavaid keskkonnaalaseid tingimusi tulla lähtuvalt keskkonnanõuetest vms.
Lõige 3 sätestab, et hoonestusloa omaja on kuni hoonestusloa enampakkumise või
valikpakkumise võitja väljakuulutamiseni riik. Pärast enampakkumise või valikpakkumise
võitja väljakuulutamist on hoonestusloa omaja pakkumise võitja.
2. peatükk „Hoonestusloa avalik enampakkumine või valikpakkumine“
Teine peatükk sätestab pakkumise korraga ja läbiviimisega seonduva.
Paragrahv 6
Paragrahv 6 on sisustatud hoonestusloa avaliku enampakkumise või valikpakkumise menetluse
põhialustega. Paragrahv 6 sätestab, et hoonestusloa avaliku enampakkumise või
valikpakkumise väljakuulutamisel lähtutakse riigivaraseaduse § 58 lõikest 1, mis sätestab, et
lähtudes riigivara kasutamiseks andmise või müügi otsusest ning kasutamiseks andmise või
müügi korraldaja (edaspidi käesolevas peatükis korraldaja) määratud avaliku enampakkumise
või valikpakkumise tingimustest, avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaliku
enampakkumise või valikpakkumise kohta teade vähemalt kaks nädalat enne kirjaliku
enampakkumise või valikpakkumise esitamise tähtpäeva ja muudel juhtudel enne
enampakkumise toimumist.
Lõikes 2 on sätestatud info, mis hoonestusloa enampakkumisel või valikpakkumisel tuleb
esitada.
Paragrahv 7
Paragrahv 7 sätestab hoonestusloa enampakkumise tingimused.
Lõike 1 kohaselt lähtutakse enampakkumise läbiviimisel riigivaraseaduse § 66 lõigetest 1-5.
Selle kohaselt on avalik enampakkumine riigivara kasutamiseks andmise või müügi viis, kus
leping sõlmitakse isikuga, kes nõustub enampakkumise tingimustega, sealhulgas lõplikena
määratud lisatingimustega, ja pakub kõige kõrgemat hinda. Seadus sätestab, et kui
enampakkumisel on pakkumise teinud mitu isikut ühiselt, saavad need isikud riigivara
omandamise või kasutamise õigust realiseerida üksnes ühiselt.
Hoonestusloa enampakkumisel lähtutakse sellest, et riigivara antakse kasutamiseks või
müüakse avalikul suulisel, elektroonilisel või kirjalikul enampakkumisel. Suuline
enampakkumine toimub ettenähtud ajal ja kohas, kus osalejad saavad end registreerida
kooskõlas enampakkumise tingimustega enampakkumisest osavõtjatena, makstes eelnevalt
osavõtutasu ja vajaduse korral tagatisraha, ning teevad pakkumisi kohapeal. Kirjalikul
enampakkumisel esitavad osalejad ettenähtud ajaks enampakkumise tingimuste kohaselt
kirjaliku pakkumise kinnises ümbrikus. Elektroonilisel enampakkumisel teevad
enampakkumisel osalejad pakkumisi ja suhtlevad müügi läbiviijaga üldkasutatava
andmesidevõrgu vahendusel ning osalejate kasutajanimed ja tehtud pakkumised on kõigile
enampakkumisel osalejatele üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel reaalajas
kättesaadavad.
Lõige 2 ütleb, et hoonestusloa avaliku enampakkumise läbiviija on pädev asutus.
Lõiked 3 – 5 sätestavad keelenõuded enampakkumisele.
Paragrahv 8
Paragrahvis 8 on välja toodud valikpakkumise tingimused.
Lõike 1 kohaselt lähtutakse valikpakkumise tegemisel riigivaraseaduse § 72 lõikest 1, mis
sätestab, et valikpakkumist kasutatakse, kui riigivara kasutamiseks andmisel või müügil on
lisaks hinnale oluline lisatingimuste täitmine. Sellega antakse võimalus hoonestusluba
võõrandada tingimustel, mis aitavad täita riigile pandud ülesandeid. Kõik lisatingimused
peavad olema valikpakkumises sätestatud ja täpselt ning üheselt arusaadavad.
Paragrahv 9
Paragrahv 9 sätestab enampakkumise või valikpakkumise dokumentidega tutvumise alused.
Lõike 1 kohaselt võivad kõik asjast huvitatud isikud pärast avaliku enampakkumise või
valikpakkumise teate avaldamist tutvuda pakkumisega seonduvaga. Punktides 1 – 3 on
sätestatud, et tutvuda saab korraldaja eelnevalt määratud ajal ja kohas kasutamiseks antava
hoonestusloa aluseks oleva avaliku veekogu ala pakkumise ja lepingu oluliste tingimustega,
valikpakkumise lisatingimustega ning lepingu aluseks olevate dokumentide ja uuringutega.
Sellega tagatakse, et kõik huvitatud isikud, kes soovivad osaleda vastavalt siis kas
enampakkumise või siis valikpakkumise dokumentidega võrdsetel alustel.
Paragrahv 10
Paragrahv 10 sätestab alghinna.
Lõike 1 kohaselt võetakse hoonestusloa enampakkumise või alghinna määramisel aluseks
hoonestusloaga ja enampakkumisega seotud riigi poolt tehtud kulutused läbiviidud uuringutele,
tellitud analüüsidele, mõjude hindamisele ja muud hoonestusloa menetluse käigus tehtud
kulutused.
Lõige 2 sätestab, et meretuuleparkide enampakkumise või valikpakkumise puhul on alghinna
üheks komponendiks võrguettevõtja poolt rajatav võrguliitumisega seonduvad kulud.
Paragrahv 11
Paragrahv 11 kohaselt lähtutakse enampakkumisel või valikpakkumisel osavõtutasu
arvutamisel riigivaraseaduse §-st 61, mis sätestab, et avalikul enampakkumise või
valikpakkumisel võib otsustaja määrata pakkumise osavõtutasu, mille suuruseks on kuni kaks
protsenti pakkumise alghinnast.
Osavõtutasu suuruse määramisel lähtub pädev asutus avaliku enampakkumise või
valikpakkumise läbiviimisega seotud hinnangulistest kuludest ja eeldatavast pakkujate arvust.
Kui enampakkumise või valikpakkumise läbiviimisel alghinda ei määrata ja pädev asutus ei
otsusta teisiti, siis tuleb lähtuda osavõtutasu määramisel kasutamiseks andmise korral
turupõhisest kasutusest ja vara võõrandamise korral vara harilikust väärtusest. Osavõtutasu
makstakse pädevale asutusele määratud ajaks ja kohas.
Lõige 2 sätestab, et osavõtutasu tagastatakse pärast enampakkumise võitja selgumist ja
enampakkumise nurjumisel. Enampakkumise võitja makstud osavõtutasu võetakse arvesse
enampakkumisel pakutud summa osalise tasumisena.
Paragrahv 12
Paragrahvis 12 on välja toodud enampakkumisel ja valikpakkumisel osalemise tingimused.
Pakkumisel osalemiseks peab pakkumise esitaja avaldama osaleja nime, registrikoodi, aadressi,
e-posti aadressi ja kontakttelefoni numbri. Tingimustes on sätestatud, et pakkumissumma peab
olema välja toodud nii sõnaliselt kui ka numbriliselt ja ilma sentideta. Pakkumissumma ei tohi
olla alla pädeva asutuse poolt enampakkumise või valikpakkumise alghinna. Hoonestusloa
omaja peab esitama kinnistuse, et vastab ehitusseadustikus sätestatud hoonestusloa omajale
kehtestatud nõuetele. Lisaks peab pakkuja nõustumine enampakkumises ja valikpakkumises
osalemiseks pakkumise teates kehtestatud tingimustel, esitama osaleja finantsvõimekuse
garantii tootmise rajamiseks. Pakkumises peab olema märgitud pakkumise tegemise kuupäev
ja pakkuja esitaja allkiri.
Paragrahv 13
Paragrahvis 13 on sätestatud avaliku enampakkumise ja valikpakkumise tulemuste teatavaks
tegemine. Nõuetele vastavate pakkumiste hulgast selgitab pädev asutus välja kõrgeima
pakkumise ja võitjaks osutub enampakkumise ja valikpakkumise võitjaks on kõrgeima
pakkumise teinud osaleja. Kui kirjalikus enampakkumises või valikpakkumises osalejad on
teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel 10 päeva jooksul täiendav
enampakkumise voor. Täiendava vooru alghinnaks on esimeses voorus pakutud kõrgeim
pakkumine. Enampakkumise ja valikpakkumise tulemused kantakse pädeva asutuse poolt
protokolli ja enampakkumise tulemuste teatavaks tegemiseks edastatakse protokoll e-postiga
pakkumise esitanud isikutele viie tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest arvates
aadressile, mis pakkumise avalduses on märgitud dokumentide kättesaamise aadressina.
Paragrahv 14
Paragrahvis 14 on avaliku enampakkumise ja valikpakkumise tulemuste kinnitamine.
Lõige 1 sätestab, et pädev asutus otsustab enampakkumise ja valikpakkumise tulemuste
kinnitamise või kinnitamata jätmise 20 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks
tegemisest arvates.
Lõike 2 kohaselt tuleb enampakkumise ja valikpakkumise tulemuste kinnitamisel otsuses välja
tuua enampakkumise võitja nimi ja pakkumissumma.
Lõige 3 sätestab, et enampakkumise ja valikpakkumise konkursi osalustasu tagastatakse
pakkuja tegijale pädeva asutuse poolt viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste
kinnitamisest või kinnitamata jätmisest arvates. Osalustasu tagastatakse samale pangakontole,
millelt osalustasu tasuti.
Lõikes 4 on märgitud, et enampakkumise ja valikpakkumise võitjale antakse otsustuskorras
tähtajaline hoonestusluba ja lõikes 5, et ostuhind osavõtutasu ületava summa osas tuleb
enampakkumuse võitja poolt kogu ulatuses tasuda enne notariaalse müügilepingu sõlmimist
notari deposiitarvele või enne notariaalse müügilepingu sõlmimist enamapakkumise ja
enampakkumise konkursil näidatud arveldusarvele.
Paragrahv 15
Paragrahv 15 on sisustatud enampakkumise ja valikpakkumise nurjumise alustega. Eelnõu
kohasel võib pädev asutus lugeda enampakkumise ja valikpakkumise nurjunuks kui ainult üks
pakkuja kvalifitseeritakse või kui ühtegi pakkujat ei kvalifitseerita. Nurjumise aluseks loetakse
ka seda, kui pole esitatud ühtegi pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist või esineb muu
põhjus, mis mõjutas või võis mõjutada oluliselt enampakkumise tulemust.
Paragrahv 16
Paragrahv 16 sätestab enampakkumise ja valikpakkumise lõppemise ja selles tuuakse välja, et
enampakkumine ja valikpakkumine on lõppenud, kui pakkumise tulemused on kinnitatud või
tunnistatud nurjunuks.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole kokkupuuteid Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
4.1. Määruse sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Sihtrühm: kohalik elanikkond, kelle elukoha lähedale või vaateulatusse eeldatav merre
ehitamine planeeritakse.
Mõju ulatus on väike. Pärast alates ehitusloa saamisest on võimalik kaasata kohaliku
elanikkonda töökohtade täitmisel, mille tulemusena luuakse täiendavaid töökohti.
Mõju avaldumise sagedus sõltub konkreetse piirkonna mõjusfääri jääva mereala kasutamise
soovist.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike ja sõltub kohaliku elanikkonna valmidusest
aktsepteerida nende elukoha lähedale või vaateulatusse merre ehitamist.
Mõju olulisus on väike.
4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Sihtrühm: Siseministeerium, Kaitseministeerium, piirkonna elanikkond.
Mõju ulatus on väike. Riigi poolt avalikku veekogusse ehitamise hoonestusload
kooskõlastatakse asjassepuutuvate ministeeriumitega ja vastuolu selgumisel konkreetse avaliku
veekogu kasutuselevõtmise tingimused kas siis muudetakse või menetlus lõpetatakse.
Mõju avaldumise sagedus sõltub riigi poolt merealale hoonestuslubade taotlemist ja
konkursist osavõtjatest.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest ebasoovitavad mõjud selguvad hoonestuslubade
ettevalmistava tegevuste käigus.
Mõju olulisus: Oluline on, et hoonestusloa menetluse käigus selgitatakse asjassepuutuvate
ministeeriumite vahel ehitise võimalikkus ja tingimused. Seega on riigi poolt vette ehitamise
hoonestuslubade menetluse protsessi mõju riigi julgeolekule praktiliselt olematu.
Mõju sihtgrupi halduskoormusele on väike, sest ka arendajate poolt esitatud hoonestuslubade
taotled vaatavad ministeeriumid enne TTJA poolt hoonestusloa menetluse algatamist läbi.
4.3. Mõju majandusele
Sihtrühm: eelnõu avaldab mõju riigile, arendajatele, kohalikule elanikkonnale.
Mõju ulatus on suur, sest seoses konkreetsete merealade kasutuselevõtuga on võimalik
kiirendada avalikku veekogusse ehitamise protsessi ka sellega kaasneb ka hoonestusloa tasu
riigile, mille suuruseks on ca 130 000 eurot 1 km2 kohta aastas. Hoonestustasu suurus on 7%
ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel
arvutatud hinnast, mis arvutatakse avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtuvalt. Kasvab
töökohtade arv piirkondades, mis asuvad merre ehitatava ettevõtte lähedal (näiteks töö
vesiviljeluses), võimaldatakse taastuvenergia kasutuselevõttu.
Mõju ulatuse sagedus on seotud riigi poolt merealale hoonestuslubade taotlemist ja konkursist
osavõtjatest.
Ebasoovitavate mõjude risk on pigem väike, sest riigi poolt tehtavad tegevused annavad
arendajale kindluse, et antud merealale on võimalik ehitada ja riigi poolt tehtavad kulutused
tasutakse enampakkuja poolt.
Mõju sihtgrupi halduskoormusele. Eelnõu avaldab otsest mõju riigile, sest hoonestusloaga
kaasnevad ettevalmistavad tegevused tasutakse menetleja poolt. Samas pärast hoonestuslubade
enampakkumisele panekut tasutakse see riigile tagasi.
Halduskoormus tõuseb TTJA-l, kes hakkab läbi viima hoonestusloa menetluses ettenähtud
tegevusi (vt. mõju keskvalitsusele).
4.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Sihtrühm: Määrus toob kaasa mõju hoonestusloa menetluse läbiviijale.
Mõju ulatus: sõltub hoonestusloa taotlustest. Hoonestusloa menetluse käigus kulutused
uuringutele ja mõjude hindamisele ei ole täpselt teada ja selle selgitamiseks tuleb läbi viia
täpsustav uuring.
Mõju avaldumise sagedus: sõltub hoonestusloa taotlustest ja konkursil osalejatest.
Ebasoovitavate mõjude risk: puudub, sest hoonestusloa menetluse käigus teostatakse kõik
vajalikud keskkonda puudutavad uuringud ja mõjude hinnangud.
Mõju olulisus: Kuna hoonestusloa menetluse käigus tehakse kõik vajalikud keskkonda
puudutavad mõjude hinnangud ja vajaminevad uuringud, siis minimaliseeritakse
ehitustegevusega kaasnevat mõju keskkonnale.
Mõju olulisus halduskoormusele: Oluline mõju puudub kuna ka muude hoonestusloa
menetluste käigus kooskõlastatakse keskkonnamõjude hindamine ja hinnatakse uuringutest
saadud tulemusi.
4.5. Mõju keskvalitsusele
Sihtrühm: Tehnilise Järelevalve Amet
Mõju ulatus on väike, sest eeldab ühe täiendava töökoha loomist TTJA ehitusosakonda.
Mõju olulisus halduskoormusele on väike, sest ka täna menetleb TTJA hoonestustaotlusi ja
sellekohane kompetents on TTJA-l olemas.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega kaasnevad hoonestuslubade enampakkumisele eelnevad ja
hoonestusloa enampakkumisega seonduvad tegevused. Hoonestusloa menetlemise käigus
tehtavateks uuringuteks ja keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks vajalik rahade taotlus
esitatakse Vabariigi Valitsusele. Antud kulude suurus täpsustub täiendava uuringu käigus ja
sõltub sellest, kui suurele merealale soovib riik ise hoonestusloa menetluse läbi viia ja antud
hoonestusload enampakkumisele panna. Uuringutega seonduvad kulud võivad ulatuda kuni 2
miljoni euroni. Peamisteks uuringuteks on merepõhja elupaigatüüpide levik ja kaitstavate
liikide esinemine, merepõhja geoloogiline uuring, sh setete koostis, hoovused ja
hüdrodünaamika, kevad- ja sügisrände ning sulgimisperioodil peatuvate veelindude loendus,
kevad- ja sügisrändel olevate lindude visuaalloendus, maismaalindude ränne, viiger- ja
hallhüljeste uuring, käsitiivaliste uuring, kalastiku uuring, tuleviku kliimatingimuste uuring,
välisõhus leviva müra ning õhusaaste uuring. Seonduvalt asukohaga merel võib uuringute
nimekiri olla muutuv. Uuringute aeg kokku võib kesta umbes kolm aastat.
Eeldatavad tulud on enampakkumisest või valikpakkumisest kõik tulud, mis ületavad
pakkumise alghinna, mille moodustavad riigi poolt hoonestusloa menetlusest tehtud kulud ja
enampakkumise või valikpakkumise läbiviimisega seonduvad kulud ja hoonestustasudest
saadav tulu riigile, milleks on ca 300 000 eurot 1 ruutkilomeetri kohta aastas1.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja avaldatakse eelnõude infosüsteemis
EIS.
1
Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruande eelnõu
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02-
14_msp_mh_aruanne_portaali.pdf. Hinnatud riigitulud meretuuleparkide puhul on hoonestustasu, tööjõukulud, tarbitud
toodete ja teenuste käibemaks, potentsiaalne tulu statistikakaubandusest.
Seletuskirja Lisa 3
rakendusaktide kavandid
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Konkureerivate hoonestuslubade taotluste tingimused ja hindamise kord
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 1139 lõike 5 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrus sätestab avaliku veekogu koormamise kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste konkureerivate
hoonestuslubade taotluste hindamise kord.
§ 2. Konkureerivate hoonestuslubade taotluste hindamine
(1) Konkureerivate hoonestuslubade taotluste hindamine on mitme samale avalikule veekogule
esitatud hoonestusloa hindamine lähtuvalt ehitusseadustiku § 1139 lõikes 2 sätestatud
kriteeriumitest.
(2) Konkureerivate hoonestuslubade hindamise eesmärgiks on tuvastada hoonestusloa taotlus,
mis tagab parima avaliku veekogu kasutuse tuginedes Eesti merealaplaneeringule ja riigi
eesmärkide täitmisele.
§ 3. Taotluste hindamise kord
Pädev asutus võrdleb ja hindab kõiki hoonestusloa taotlusi.
§ 4. Konkureerivate taotluste hindamise alused
(1) Hoonestusloa taotluse hindamisel tuginedes merealaplaneeringule hinnatakse:
1) siia alapunktid hindamisel vastavalt merealaplaneeringule;
2)
3)
(2) Hoonestusloa taotluse vastavuse hindamisel tuginedes riigi arengudokumentidele lähtuvalt:
1) siia alapunktid, kuidas hinnatakse hoonestusluba lähtuvalt arengudokumentidest;
2)
3)
(3) Hoonestusloa taotluse vastavuse hindamisel tuginetakse riigi eelistusest mereala kasutamisel:
1) siia alapunktid, mis metoodikat kasutatakse eelistuste seadmisel (VV tegevuskava, riigile võetud
kohustused jne);
2)
3)
(4) Hoonestusloa taotluse vastavuse hindamisel lähtuvalt majandustegevuse sisust hinnatakse:
1) siia alapunktid, mida majandustegevuse sisust hinnatakse;
2)
3)
(5) Hoonestusloa taotluse hindamisel lähtuvalt ettevõtja majandusvõimekusest hinnatakse:
1) siia alapunktid, mida ettevõtja majandustingimustest hinnatakse;
2)
3)
(6) Hoonestusloa taotluse hindamisel lähtuvalt majanduslikust kasust hinnatakse:
1) siia alapunktid, mida majanduskasu all hinnatakse;
2)
3)
§ 5. Hindamise tulemused
§ 6. Hindamise tulemuste avalikustamine
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldkorras.
Ehitusseadustiku muutmise seadus
Eelnõu seletuskirja Lisa 5
Rakendusaktide kavandid
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord ja enampakkumise alghinna
määramise ning konkursi osalustasu arvutamise metoodika
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11310 lõike 15 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrus sätestab avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste võrdsete
hoonestuslubade taotluste vahel hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise korra ja
tingimused ning avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste võrdsete
hoonestuslubade taotluste vahel hoonestusloa menetluse konkursi läbiviimise alghinna ja osalemise
tasu arvutamise metoodika.
§ 2. Konkursi korras hoonestuslubade menetluse tingimused
(1) Konkursi korras hoonestusloa menetlus viiakse läbi nende hoonestusloa taotlejate vahel,
kelle hoonestusloa hindamise punktid olid võrdsed või erinesid vaid 10% ulatuses.
(2) Konkursi korras hoonestusloa menetluse eesmärgiks on anda võimalus läbi enampakkumise
saada õigus hoonestusloa menetlemise algatamiseks konkreetsele merealale.
(3) Konkursi korras hoonestusloa menetluse algatamine ei anna automaatset õigust
hoonestusloa saamiseks.
§ 3. Konkursi väljakuulutamine
§ 4. Konkursi läbiviimine
§ 5. Konkursi tulemuste väljakuulutamine
§ 6. Konkursi läbiviimise alghinna määramise metoodika
(1) Hoonestusloa menetleja võtab konkursi alghinna arvutamisel aluseks…..
(2)
§ 7. Konkursi läbiviimise osalemise tasu arvutamise metoodika
(1) Hoonestusloa menetleja võtab konkursi läbiviimise osalemise tasu arvutamisel aluseks…..
(2)
§ 8. Konkursi alghinna ja osalemise tasu kinnitamine
(1) Konkursi läbiviimise alghinna ja osalemise tasu kinnitatakse….. (kelle poolt)
(2)
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldkorras.
Vabariigi Valitsuse19. detsembri otsusega anti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
(edaspidi MKM) ülesandeks analüüsida veeseaduse regulatsiooni osas, mis sätestab hoonestusloa
menetlust avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega selliselt, et oleks
tagatud konkurents ja hoonestusloa menetlusprotsessi õigusselgus.
Lähtudes juba 2019.aastal MKM-le esitatud veeseaduse regulatsiooni muutmise ettepanekutest,
MKM´i poolt läbi viidud uuringust, mille eesmärk oli selgitada, kas kehtiv avalikesse
veekogudesse ehitamise regulatsioon vajab muutmist ja erinevatelt ministeeriumitelt saadud
sisenditest, on koostatud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu, kuhu on sisse viidud järgmised olulised muudatused:
1) Seadusandlust on täiendatud uue paragrahviga, milles sätestatakse riigi poolt
alustatud hoonestusloa menetluse läbiviimist ja lisatud volitusnorm, mille alusel saab
VV määrusega kehtestada tingimused selleks, et riik saaks ise läbi viia merre
ehitamisega seonduvad hoonestusloa menetlused ja hoonestusload enam- või
valikpakkumisele panna. Kehtiv veeseaduse redaktsioon ei anna võimalust, et riik saaks
ise läbi viia hoonestusloa menetlust.
2) Kehtivat regulatsiooni on eelnõuga täpsustatud ja täiendatud majandusjulgeoleku
tagamise seisukohast. Majandusjulgeoleku tagamiseks regulatsiooni täiendamine on
oluline, sest Eesti on väike avatud majandusega riik ning on seetõttu haavatav nii
lähiriikide kui ka üldiselt globaalses majanduses toimuvast. Julgeoleku seisukohast on oht
Eesti majandusele suurim valdkondades, milles on suur või suurenev seotus välisriikide
või nende kapitaliga: finantssüsteem, energiasektor, transporditaristu, elektrooniline side,
välistööjõud ning teatud kolmandate riikide investeeringud. Majandusjulgeolek on riigi
võime teostada enda vabalt valitud majanduspoliitikat rahvusliku majanduse arendamiseks
ning suutlikkus seista vastu võimalikule majanduslikule survele.
3) Täpsustatud on hoonestusloa menetluse algatamise keeldumisi aluseid. Kui riigil on
ettevõtte omanike või finantseerimisallikate osas kahtlusi, tuleb välistada, et ettevõttel
tekiks põhjendamatu ootus hoonestusloa saamiseks.
4) Eelnõuga on seadusandlust täiendatud põhimõttega, et juba hoonestusluba omavatel
ettevõtetel on kohustus teavitada pädevat asutust ettevõtte omanikeringis toimuvatest
muudatustest. Arvestades asjaolu, et omanikud võivad mõjutada ettevõtte
usaldusväärsust, on oluline saada teadlikuks omanikeringis toimuvatest muudatustest ja
hinnata, kas see võib mõjutada hoonestusluba omava ettevõtte sobivust ja usaldusväärsust.
Kui ettevõte esitaks pädevale asutusele teabe omanike muutusest, saaks pädev asutus selle
teabe edastada arvamuse andmiseks asjaomastele ministeeriumitele. Juhul, kui
omanikeringis toimunud muudatused toovad kaasa asjaomase negatiivse arvamuse, on
pädeval asutusel võimalik tunnistada hoonestusluba kehtetuks, kui hoonestusloa omaja
suhtes esineb kahtlus, et ta võib ohustada riigi julgeolekut.
5) Täiendatud on seadusandlust osas, mis puudutab tähtaegu ehitusloa saamise ja
konkreetse ehitustegevuse alustamise osas. Eelnõuga nähakse ette, et hoonestusluba
muutub kehtetuks, kui hoonestusloa omajale ei ole viie aasta jooksul pärast hoonestusloa
saamist väljastatud ehitusluba ja hoonestusloa omaja ei ole taotlenud tähtaja pikendust.
Sellega hoitakse ära olukord, kus hoonestusloaga kaetud ala hoitakse lihtsalt kinni ilma, et
koheselt alustatakse ehitusloa taotlemist ja sealt edasi ehitamist.
6) Muudetud seadusandlust konkureerivate pakkumiste esitamise tähtaja osas ja
pikendada seda 20 päevalt 60 päevale. Antud muudatus lähtub arendajatelt saadud
sisenditest, et 20 päeva jooksul ei ole võimalik konkureerivat hoonestusloa taotlust esitada.
7) Seadusandlust on täiendatud osas, mis puudutab konkureerivate pakkumiste
hindamist. Kehtivas veeseaduse regulatsioonis ei ole välja toodud, mille alusel ja kuidas
pädev asutus konkureerivaid hoonestuslubasid hindab. Eelnõuga on seadusandlust
täpsustatud.
8) Täiendatud ja muudetud on hoonestusloa menetluse algatamise konkursi
korraldamise regulatsiooni. Regulatsiooni muudatus on tehtud silmas pidades parema
õigusselguse loomist. Täpsustatud on sõnastust.
9) Seadusandlust on täiendatud osas, mis annab vajadusel võimaluse avalikku
veekogusse püstitatud ehitised sundvõõrandada. Kui hoonestusluba tunnistatakse
kehtetuks ja hoonestusloaga hõlmatud alal on ehitist või ehitised, mis mõjutavad elutähtsa
teenuse toimepidevust või on sellega seotud, riigisidet või riigikaitse objekti, siis on riigil
õigus nimetatud ehitis avalikes huvides omandada või sundvõõrandada, kohaldades
kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust.
10) Ehitusseadustiku on täiendatud osas, mis hõlmab riigikaitseliste piirangute ja
järelevalvega seotud regulatsiooni täpsustamist. Eelnõuga on ehitusseadustikus tehtud
muudatused, mille alusel lisatakse ehitise ja ehitamise ohutuse põhimõtetesse, ehitusloa
andmisest keeldumise, ehitusloa kehtetuks tunnistamise ja kasutusloa andmise keeldumise
alustesse riigi julgeoleku ja riigikaitseobjekti mõisted. Sätete muutmise eesmärk on, et
püstitatavate ehitistega ei tekitataks pöördumatuid kahjustusi või häiringuid
riigikaitselistele ehitistele ja teistele ehitistele ning süsteemidele, mis tagavad riigi
julgeolekut. Antud muudatuse eesmärk ei ole tekitada alus nimetatud süsteemide
mõjutamise kriminaliseerimiseks, vaid ennetada olukorda, kus oleks võimalik püstitada
ehitisi, mis võivad olla julgeolekuohuks. Erinevus kehtivast regulatsioonist seisneb selles,
et julgeoleku ohu puhul ei piisa üksnes mõjude leevendamisest, vaid peab olema võimalik
kasutusele võtta meetmed, mis julgeoleku ohu kõrvaldavad. Kui see ei ole võimalik,
keeldutakse ehitusloavõi kasutusloa andmisest või siis tunnistatakse ehitusluba kehtetuks.
Kui näiteks ehitise puhul, mille ehitamisel on kõikidest normidest kinni peetud, mis on
ehitatud vastavalt ehitusprojektile ja ehitusloale ning kõik vajalikud kooskõlastused on
olemas, selgub hiljem, et ehitis on ohuks riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile, tuleb
riigil hinnata, kas ohu kõrvaldamiseks on võimalik võtta kasutusele meetmeid, mis ohu
kõrvaldaks. Kui on, siis tuleb Kaitseministeeriumil, Siseministeeriumil või muul riigi
julgeoleku või riigikaitseobjekti eest vastutaval asutusel vastavaid meetmeid rakendada,
pärast mida on kasutusluba võimalik välja anda. Kui vastavaid meetmeid ei ole võimalik
kasutusele võtta või osutuvad need meetmed ebamõistlikuks, siis sellisel juhul tuleb riigil
kasutusloa andmata jätmisest tekkinud kahju hüvitada.