Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. veebruar 2021
Sisu (failidest)
Objektikoodi veerud. Tabelis n toodud näited, mille Veeru täitmise loogika on, et: Abiveerg, aitab
alusel neid täita saab. Kui neid ei ole täidetud, siis * veergu E läheb ainult planeerimistasandi nimi ja muudel ridadel on see veerg tühi vältida vigu
peab olema täidetud veerg A. Sel juhul lisatakse neid * veergu F läheb planeerimistasandi osas selle tasandi eesmärk ja mõõdiku osas mõõdiku nimi. Siin peaks igas lahtris olema tekst, sihttaseme
hiljem. Kui objektikoodis (D) on sidekriips sees, siis tühi olla ei saa. seadmisel
tegemist on mõõdikuga.
#Vanem Objekti kood Nimetus Eesmärk/Mõõdik 2021 2022 2023 2024 Algtase
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk
on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks
hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks.
Teadus-ja
EI arendustegevus ja Ettevõtluse ja innovatsiooni üldeesmärk on toetada Eestis arengule ja 249 950 544 € 157 818 720 € 114 401 062 € 76 515 389 €
ettevõtlus ekspordile orienteeritud, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist ja
usaldusväärset majanduskeskkonda, kus ettevõtjatel on võimalus
teenida rohkem tulu suure lisandväärtusega toodete ja teenuste eest
ning sellega luua majanduskasv, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni.
Tootlikkus töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on
EI EI-01 80 80 80 80 74,7
tõusnud 80%-ni.
Kujundada parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks
arenguks. Programmiga luuakse keskkond ja eeldused ehitussektori
ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime
kasvuks, sealhulgas sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut
EI EIEH Ehitus
seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid
106 340 805 € 21 160 520 € 16 022 254 € 10 875 657 €
Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale
elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus
järjepidevale majanduskasvule mis jõuab kõigi Eesti elanikeni.
EIEH EIEH-01 Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega võrreldes (%) 62% 64% 66% 69% 60%
EIEH EIEH-02 Kodumajapidamiste elektri- ja soojusenergia tarbimine 5,4 TWh 5,3 TWh 5,2 TWh 5,1 TWh 5,6 TWh
Saavutada meie ehitussektoriga seotud ettevõtete kõrge rahvusvaheline
konkurentsivõime ja parim ehitatud keskkond. Nii uute kui ka
olemasolevate ehitiste osas tagatakse võimalikult keskkonnasäästlikud,
energiatõhusad, ligipääsetavad, turvalised, tervist säästvad ja muul
Jätkusuutlik ehitus ja
EIEH EIEH02 moel kvaliteetsed lahendused. Ehitatud keskkonda luuakse efektiivselt 2 898 122 € 2 762 492 € 2 768 391 € 2 514 947 €
planeerimine
ja majanduse ühtlast arengut soodustavalt. Ehituse tootlikkuse
tõstmiseks arendatakse välja vastav digitaaltaristu. Tagatakse vastav
õiguslik keskkond ja selle tõhus rakendamine, riiklik visioon ning
teavitustegevus.
EIEH01 EIEH01-01 Koht Doing Business ehituslubade andmise tõhususe edetabelis 1 kuni 10 1 kuni 5 1 kuni 5 1 19
E-ehituse keskkond annab usaldusväärset infot ehitus- ja
kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside
koostamiseks; tagab ehitise elukaarega seotud menetluste tõhususe,
lihtsuse ja läbipaistvuse ning soodustab ehitus- ja kinnisvarasektori
EIEH01 EIEH0101 E-ehitus 1 593 309 € 1 573 037 € 1 574 878 € 1 358 686 €
digitaliseerimist, timmitud ehituse ja BIM-i kontseptsioonide levikut. E-
ehituse keskkonna moodustavad nii E-ehituse platvorm, ehitisregister
kui ka muud ehitusandmete digitaalseks käitlemiseks mõeldud riiklikud
süsteemid ja meetmed.
Ehitusloa menetlemise aeg päevades alates selle sisestamisest
EIEH0101 EIEH0101-01 40 30 26 25 54
ehitisregistrisse
Ehitiste eluringi
Tagatakse tõhus, lihtne ja läbipaistev keskkond ehitise eluringiga seotud
EIEH0101 EIEH010102 menetluskeskkonna üleval
menetluste tegemiseks ning erinevate sündmusteenustega sidumiseks.
pidamine
EIEH010102 EIEH010102-01 Menetluste läbiviimise aeg ja kulgemine avalikustatud Jah Jah Jah Jah Jah
EIEH010102 EIEH010102-02 Ehitise infomudelite hulk ehitusloa taotluse lisana 3 50 120 200 0
EIEH010102 EIEH010102-03 Ehitise infomudelite hulk kasutusloa taotluse lisana 2 30 70 100 0
Ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja
Eesti ehitatud keskkonna
EIEH0101 EIEH010101 analüüside koostamiseks antakse usaldusväärset infot läbi riiklikult tagatud
andmete haldamine
digitaalse keskkonna.
Ehitisregistri andmekvaliteedi määratlemine "REGREL" vaates ja tagamine
EIEH010101 EIEH010101-01 Jah Jah Jah Jah Ei
nõutud määratluse piires
Ehitiste eluringi protsesside Ehitistega seotud andmete jagamine toimub tõhusalt ning infokadudeta nii
EIEH0101 EIEH010103
digitaliseerimine riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka erasektori teenuse osutajate vahel.
EIEH010103 EIEH010103-01 E-ehituse platvormiga liidestatud registrite arv 3 10 15 20 0
EIEH010103 EIEH010103-02 E-ehituse platvormil pakutavate avaliku sektori teenuste arv 20 35 50 55 0
EIEH010103 EIEH010103-03 E-ehituse platvormil pakutavate erasektori teenuste arv 5 10 25 50 0
EIEH010103 EIEH010103-04 E-ehituse platvormi kasutajate arv 18 000 21 000 25 000 30 000 0
Planeerimis- ja ehitustegevus toimub majanduslikult, ökoloogiliselt ja
sotsiaalselt jätkusuutlikult. Ehitatud keskkonna loomisel arvestatakse
Ehitatud keskkonna avalikkuse huve; pakutakse võimalikult kvaliteetne alus kõigi teiste
EIEH02 EIEH0201 jätkusuutliku arengu majandusharude arenguks; tagatakse kasutajale võimalikult turvaline, tervist 676 988 € 581 190 € 582 928 € 566 707 €
tagamine säästev ja meeldiv elukeskkond; seda on tõhus ülal pidada ning selles
kasutatud vastavad lahendused ja tooted on ohutud ning rahvusvaheliselt
konkurentsivõimelised.
EIEH0201 EIEH0201-01 Uute nõuetele vastavate eluruumide lisandumine 6000 6000 6000 6000 5890
Ehitustoodete poliitika Turutõkete vähendamine, üksnes ohutute ehitustoodete kättesaadavus ning
EIEH0201 EIEH020101
kujundamine Eesti ehitustoodete kõrge rahvusvaheline konkurentsivõime.
EIEH020101 EIEH020101-01 Ehitustoodete eskpordimaht (aastakasv 3 %) 198 204 210 215 176
EIEH020101 EIEH020101-02 Ehitustoodete impordimaht (aastakasv 3 %) 142 145 150 160 142
Majandusarengut toetava
Ehitussektori teadlikul suunamisel Eesti majanduse konkurentsivõime
EIEH0201 EIEH020102 ehitussektori poliitika
parandamine ja tasakaalustamine
kujundamine
EIEH020102 EIEH020102-01 Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele Jah Jah Jah Jah Ei
Ohutu ja toimiva ehitatud
Soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ehitatud keskkonna ohutus,
EIEH0201 EIEH020103 keskkonna poliitika
eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus.
kujundamine
Ehitise seisundist või ohutusnõuete rikkumisest tingitud inimelu nõudnud
EIEH020103 EIEH020103-01 0 0 0 0 0
avariid
Energiatõhususe ja sisekliima tagamise poliitika on ühtne, vastuoludeta,
üldsusele selge ja tehnoloogilise innovatsiooni suhtes paindlik.
Ehitiste
Energiatõhususe ja sisekliima poliitika soodustab Eesti hoonefondi
EIEH02 EIEH0202 keskkonnasäästlikkuse 627 825 € 608 265 € 610 585 € 589 554 €
järjepidevat arengut kooskõlas hoonete energiatõhususe direktiivis
suurendamine
sätestatud kohustustega. Ehitussektoris kasvab järjepidevalt teadlikkus
kulutõhusate energiatõhusate lahenduste kasutamise osas.
EIEH0202 EIEH0202-02 Aktualiseeritud A energiatõhususarvu klassi märgiseid väikeelamutele 2500 4000 6000 8000 600
EIEH0202 EIEH0202-03 Aktualiseeritud A energiatõhususarvu klassi märgiseid korterelamutele 250 400 600 800 100
Ehitiste Kujundatakse uuenduste suhtes paindlik energiatõhususe nõuete süsteem,
EIEH0202 EIEH020203 keskkonnasäästlikkuse mille raames sätestatud nõuded tagavad kuluoptimaalse energiatõhususe
poliitika kujundamine taseme.
Regulatsiooni vastavus 2018. a hoonete energiatõhususe direktiivile ja
EIEH020203 EIEH020203-01 Jah Jah Jah Jah Ei
alusuuringutele
Energiamärgiste süsteemi Tagatakse üldsusele selge ja eriala ekspertide poolt lihtsasti kasutatav
EIEH0202 EIEH020202
haldamine energiamärgiste süsteem, mis väljendab selgelt hoonete energiatõhusust.
EIEH020202 EIEH020202-01 Hoone ja hoone osa müügikuulutustel esitatud energiamärgiste osakaal 68 % 69 % 70 % 72% 65 %
EIEH020202 EIEH020202-02 Avalike hoonete energiamärgistega varustatuse osakaal 65 % 70 % 75 % 80% 50 %
Kujundatakse ühtne ja vastuoludeta sisekliima nõuete regulatsioon või
Hoonete sisekliima poliitika parandatakse ülevaatlikkust olemasolevast regulatsioonist, milles esitatud
EIEH0202 EIEH020201
kujundamine nõuded võimaldavad tagada parimate soojus-, heli-, valgus-, kiirgus- jms
omadustega elukeskkonda.
EIEH020201 EIEH020201-01 Sektoris järgitakse ühtset hoonete sisekliima regulatsiooni Jah Jah Jah Jah Ei
Ehitiste Tagatakse energiatõhususe alane oskusteave nii erialasel kui ka avalikul
EIEH0202 EIEH020205 keskkonnasäästlikkuse tasandil. Suunatakse energiatõhususe ja kliimasäästlikkuse osas
alase teadlikkuse tõstmine optimaalsete lahenduste kasutuselevõtmist.
EIEH020205 EIEH020205-01 Energiatõhususe valdkonna uuringute ja juhendmaterjalide kogus (lk) 1400 1600 1800 2000 1000
Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete
eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle
Jätkusuutlik ja kättesaadav
EIEH EIEH03 Eesti. Toetatakse elamupiirkondade arengut, kus investeeringute tegemine ei 103 442 683 € 18 398 028 € 13 253 863 € 8 360 710 €
elamufond
ole erasektorile atraktiivne, kuid millel on Eesti majandusele,
looduskeskkonnale ja sotsiaalsfäärile oluline positiivne mõju.
Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise
EIEH03 EIEH03-01 Jah Jah Jah Jah Ei
pikaajalisele strateegiale
Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad kohalikel
omavalitsustel, korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma
EIEH03 EIEH0301 Eluasemepoliitika 103 442 683 € 18 398 028 € 13 253 863 € 8 360 710 €
eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või erasektori kaasabil
lahendada.
EIEH0301 EIEH0301-01 Riiklike toetuste abil rekonstrueeritud eluruumide arv 1950 2200 2450 2700 1450
Elamuvaldkonna poliitika, arengukavade, sihtprogrammide ja välisabi
projektide väljatöötamine ning elluviimine. Osalemine elamumajanduse
Eluasemepoliitika
EIEH0301 EIEH030101 sektori ja ehitussektori poliitikakujundamises ja õigusloomes. Tagatakse
kujundamine
elamumajanduse areng, selleks vajalik stabiilne rahastamine ja siseriiklikult
ning rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärkide saavutamine.
Eluasemepoliitika vastab ehituse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise
EIEH030101 EIEH030101-01 Jah Jah Jah Jah Ei
pikaajalisele strateegiale
Kahaneva rahvastikuga
Lahendatakse kahaneva elanikonnaga piirkondade elamutega seotud
piirkondade korterelamute
probleemid, milles tuginetakse ka Vabariigi Valitsuse 15.02.2018 otsusele
EIEH0301 EIEH030102 tehnosüsteemide ja
dokumendis "Tegevus- ja rahastamiskava kahaneva rahvastikuga
kandekonstruktsioonide
piirkondade elamumajanduse ümberkorraldamiseks".
rekonstrueerimise toetamine
EIEH030102 EIEH030102-01 Rekonstrueeritud tehnosüsteemide arv. 80 120 180 220 0
Tagatakse mobiilsele töötajale vajalike üürieluruumide parem kättesaadavus
Üürielamute rajamise
EIEH0301 EIEH030103 üle Eesti ning soodustatakse investeeringuid avaliku sektori üürieluruumide
investeeringute toetamine
rajamiseks.
EIEH030103 EIEH030103-01 Riikliku toetuse abil rajatud üürielamute arv 20 23 23 23 2
Kasutusest väljalangenud
Luuakse võimalused eluasemekeskkonna paremaks ja tõhusamaks
EIEH0301 EIEH030104 elamufondi lammutamise
planeerimiseks läbi amortiseerunud elamufondi lammutamise toetamise.
toetamine
Amortiseerunud ja kasutusest välja langemise järel lammutatud
EIEH030104 EIEH030104-01 90 120 150 180 53
korterelamute arv sh koolid, lasteaiad
Stimuleeritakse korterelamute rekonstrueerimist riiklike toetustega, mis
Korterelamute
EIEH0301 EIEH030105 võimaldab täita eesmärke seoses hoonefondi energiatõhususe ja sisekliima
rekonstrueerimise toetamine
parandamisega.
EIEH030105 EIEH030105 Rekonstrueeritud korterelamute eluruumide arv 1200 1300 1400 1500 1100
Stimuleeritakse väikeelamute rekonstrueerimist riiklike toetustega, mis
Väikeelamute
EIEH0301 EIEH030106 võimaldab täita eesmärke seoses hoonefondi energiatõhususe ja sisekliima
rekonstrueerimise toetamine
parandamisega.
EIEH030106 EIEH030106-01 Rekonstrueeritud väikeelamute arv 750 900 1050 1200 350
Taastuvast energiaallikast toodetud elektri osakaalu kasvu tõstmine
Päikesepaneelide
EIEH0301 EIEH030107 energiabilansis ning energia tootmissüsteemist pärinevate saasteainete
investeeringute toetamine
heitkoguse vähendamine.
EIEH030107 EIEH030107-01 Paigaldatud päikesepaneelidega hoonete arv 20 20 20 20 20
Kolme- ja enamalapseliste perede olemasoleva eluasemelaenu põhiosa
Lasterikastele peredele tagasimakse vähendamise, eluaseme soetamise, püstitamise,
EIEH0301 EIEH030108 elamistingimuste ümberehitamise, renoveerimise või laiendamise, tehnosüsteemide või
parandamise toetamine –võrkude rajamise, asendamise või muutmise kaudu aidatakse kaasa nende
perede eluasemetingimuste parandamisele.
EIEH030108 EIEH030108-01 Riiklikku toetust saanud leibkondade arv 2100 2300 2500 2700 1600
KÄSKKIRI
16.02.2021 nr 29
Programmi „Ehituse programm aastateks 2021–
2024" kinnitamine
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a
määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse,
hindamise ja muutmise kord“ kinnitan programmi „Ehituse programm aastateks 2021–
2024“ (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
KINNITATUD
majandus- ja taristuministri 16.02.2021 käskkirjaga nr 29
Ehituse programm aastateks 2021-2024
Programmi
koostaja ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
vastutaja
Vorm on abiks riigi eelarvestrateegia (RES) protsessi sisendina
Vormi sisu koostatava programmi dokumendi eelnõu koostamiseks. Programmi
kasutamise selgitus eelnõu kohandatakse RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab
minister käskkirjaga.
Tulemusvaldkond TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS
Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk
eesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks
hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks.
Ettevõtluse ja innovatsiooni üldeesmärk on toetada Eestis arengule ja
ekspordile orienteeritud, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist ja
usaldusväärset majanduskeskkonda, kus ettevõtjatel on võimalus
teenida rohkem tulu suure lisandväärtusega toodete ja teenuste eest ning
sellega luua majanduskasv, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni.1
Valdkonna
Puudub
arengukava
Programmi nimi EHITUS
Programmi Luua keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud
eesmärk keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime kasvuks. Soodustame
arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed
tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale
elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus
järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni.
Programmi
2021-2024
periood
Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
(ministeerium)
Kaasvastutajad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), Sihtasutus KredEx
(oma valitsemisala
asutused)
1 Tulemusvaldkonnal on hetkel kaks eesmärki, mis tulenevad vanast tulemusvaldkondade jaotusest –tulemusvaldkond „teadus“ ja
„ettevõtlus ning innovatsioon“. Uue tulemusvaldkonna „teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ ühtne eesmärk sõnastatakse „Eesti
teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035“ raames, mis on koostamisel ja kinnitatakse
eeldatavalt 2021.a jooksul.
Sissejuhatus
Ehituse programm hõlmab kahte ehitatud keskkonna arenguga seotud meedet, milleks on
jätkusuutlik ehitus ja planeerimine ning jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond (vt. joonis 1).
Programmi tegevuste ja teenuste jagunemises lähtutakse Eesti säästva arengu riiklikust strateegiast
„Säästev Eesti 21“. Lisaks tuginetakse 2021. aasta valminud dokumendile „Ehituse pikk vaade
2035“ ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) põhimäärusele.
Ehituse programmis keskendutakse ehitustegevuse ja ehitatud keskkonna arenguks vajalike
eelduste loomisele, hoonefondi ja rajatiste kvaliteedi ning ehitiste keskkonnasäästlikkust
suurendavate meetmete kättesaadavuse tagamisele. Kavandatud tegevused on vajalikud selleks, et
luua ja säilitada kasutajasõbralik, turvaline ja keskkonnasäästlik elukeskkond, tagada otstarbekas,
mõistlik ja säästlik maakasutus ning luua eeldused tõhusaks ja ohutuks ehitustegevuseks, mis
ühtlasi ja tervikuna toetab Eesti majanduskasvu.
Joonis 1: Ehituse programm.
Sisukord
Programmi juhtimiskorraldus .....................................................................................................1
Programmi eesmärk ......................................................................................................................5
Programmi mõõdikud ...................................................................................................................5
Programmi eelarve ........................................................................................................................5
Olukorra lühianalüüs ....................................................................................................................5
Meede: Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine ...............................................................................8
Meetme eesmärk ............................................................................................................................8
Meetme mõõdik ...............................................................................................................................8
Programmi tegevus: E-ehitus .......................................................................................................9
Programmi tegevuse ja teenuste mõõdikud .....................................................................................9
Programmi tegevus: Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu tagamine ...........................11
Programmi tegevuse ja teenuste mõõdikud ...................................................................................12
Programmi tegevus: Ehitiste keskkonnasäästlikkuse suurendamine .....................................13
Programmi tegevuse ja teenuste mõõdikud ...................................................................................14
Meede: Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond .......................................................................15
Meetme eesmärk ..........................................................................................................................15
Meetme mõõdik .............................................................................................................................15
Programmi tegevus: Eluasemepoliitika .....................................................................................16
Programmi tegevuse ja teenuste mõõdikud ...................................................................................17
Lisad ..............................................................................................................................................18
Programmi juhtimiskorraldus
Ehituse programmi elluviimist ja seiret koordineerib ehitus- ja elamuosakond, kelle põhiülesanded
on:
ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu edendamine;
ehitiste, ehitustegevuse ja ehitustoodete valdkonna normide, tavade, avalike protsesside
ning riikliku järelevalve koordineerimine;
ehitistega seotud teabe hoiu ja töötlemise korraldamine;
e-ehituse platvormi ja ehitisregistri pidamine ning arendamine;
ehitus- ja elamuvaldkonna poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamine ning
elluviimise ja tulemuslikkuse seire, algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate
õigusaktide eelnõude ettevalmistamine.
Ehituse programmi programmijuht on ehituse asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi
koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja
tulemusvaldkonna arengukavade väljatöötamine ning infovahetuse korraldamine.
Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu Rahandusministeeriumile üks kord
aastas ning see avalikustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel. Pärast
programmi kinnitamist koostatakse programmi rahastamiskava. Programmi tulud, kulud ja
finantseerimistehingud kinnitatakse riigieelarve seadusega ning meetmete eelarved ministri
liigendusega. Programmi seire toimub vähemalt kaks korda aastas. Ehitus- ja elamuosakond
koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande.
Ehituse programm on seotud järgmiste riiklike strateegiate ja arengukavadega ehk tugineb nendes
seatud eesmärkidele:
Ehitusvaldkonna arengudokument „Ehituse pikk vaade 2035“;
Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia aastani 2050;
Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“;
Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“;
Majandusarengu strateegia 2020+;
Eesti infoühiskonna arengukava 2020;
Transpordi arengukava 2014-2020;
Energiamajanduse arengukava aastani 2030 „ENMAK 2030“;
Laste ja perede arengukava 2012-2020.
Rahvusvaheliselt mõjutavad ehituse programmi tegevusi EL õigusaktid, millest peamised on:
Ehitustoodete määrus (Construction Product Regulation ehk CPR) ehk Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 305/2011;
Hoonete energiatõhususe direktiiv (Energy Performance of Buildings Directive ehk
EPBD) ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2010/31/EL;
Energiatõhususe direktiiv ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2012/27/EL.
Rahvusvaheliselt mõjutavad ehituse programmi veel järgmised algatused:
EU BIM Task Group – EL-i liikmesriikide digitaalehituse parima praktika jagamise
töörühm;
1
CCIC (Construction Classification International Collaboration) – ühendab erinevate
süsteemi arendamisega seotud partnerriikide ehitusvaldkonna klassifitseerimisega seotud
esindusorganisatsioone. Eesti on asutajaliige ning osaleb juhtrühma ja tehnilise komitee
töös.
Genfi ÜRO jätkusuutliku elamumajanduse harta – jätkusuutliku elamumajanduse
põhimõtted;
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon – tingimused ehitatud keskkonna
ligipääsetavusele.
Ehituse programmi raames leidub mitmeid koostööpunkte ministeeriumide ja nende valitsemisala
asutustega. Kõige sagedamat koostööd tehakse järgmistel teemadel:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
o Energeetika osakond. Hoonete energiatõhususe poliitika ja taastuvenergeetika;
o Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond. Rahvusvaheline
ehituspoliitika;
o Infotehnoloogiaosakond. Ehitusandmete ja menetlusprotsessidega seotud
keskkondade haldamine;
o Maavarade osakond. Ehitusmaterjalide varumine ja geoloogia;
o Majandusarengu osakond. Ehituse tootlikkuse ja majandusmõju edendamine;
o Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond. Ehitusalase majandustegevuse,
ehitustoodete ja ehitiste tehnilistele osadele kohalduvate nõuete koordineerimine;
o Transpordi arengu ja investeeringute osakond. Transporditaristu arendamine;
o Teede- ja raudteeosakond. Ehitusõigus teede ja raudteede valdkonnas;
o Välisvahendite osakond. Ehituse arengumeetmete rahastuspoliitika;
o Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA). Riiklik järelevalve
ehitatud keskkonna nõuete üle;
o Sihtasutus KredEx. Elamumajanduse meetmete rakendamine;
o Transpordiamet. Ehitusprotsesside parim praktika ja järelevalve teede ning
lennuohutuse alal.
Rahandusministeerium
o Riigivara osakond. Ehitus- ja kinnisvarainvesteeringute koordineerimine;
o Planeeringute osakond. Ehitus- ja planeerimisõiguse seonduvad küsimused;
o Riigieelarve osakond. Elamumajanduse finantsmeetmete rahastamine;
o Regionaalarengu osakond. Elamupoliitika regionaalarengu küsimused;
o Riigi Kinnisvara AS. Ehitusprotsesside parima praktika jagamine hoonete alal;
o Statistikaamet. Ehitusinfo kvaliteedi parandamine.
Justiitsministeerium
o Õiguspoliitika osakond. Ehitus- ja planeerimisõiguse, asja- ja võlaõiguse ning
muu seotud õigusloome koordineerimine.
Sotsiaalministeerium
o Rahvatervise osakond. Ehitustehnilised nõuded ja nende täitmise järelevalve;
o Võrdsuspoliitikate osakond. Ehitatud keskkonna ligipääsetavus;
o Terviseamet. Ehitustehniliste terviseohutusega seotud nõuete järelevalve.
Siseministeerium
2
o Pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond. Tuleohutuse alased
ehitusnõuded;
o Päästeamet. Ehitiste tuleohutuse järelevalve ja parim praktika.
Keskkonnaministeerium
o Veeosakond. Nõuded vee- ja kanalisatsiooniehitistele ning nende täitmise
järelevalve;
o Välisõhu ja kiirgusosakond. Ehitustehnilised nõuded kiirgusohutuse osas;
o Keskkonnaamet. Teatud ehitustehniliste nõuete järelevalve;
o Maa-amet. Ehitatud keskkonna info kogumine ja süstematiseerimine.
Kultuuriministeerium
o Kunstide osakond. Arhitektuuripoliitika;
o Kultuuriväärtuste osakond. Muinsuskaitsealased nõuded.
o Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitsealaste nõuete rakendamine ja järelevalve.
Haridusministeerium
o Sihtasutus Kutsekoda. Ehitusvaldkonna kvalifikatsiooninõuete alane infovahetus.
Lisaks toimub ehituse programmi erinevatel teemadel pidev koostöö kohaliku omavalitsuse
üksustega (edaspidi KOV) ning TTJA-ga, kelle ülesandeks on muuhulgas ehitusõiguse
rakendamine ja järelevalve. Ehituse programmi tegevused tagavad keskkonna, milles KOV-d ja
TTJA saavad oma toiminguid tõhusalt ja kvaliteetselt sooritada. KOV-de planeeringutega seotud
otsustest tuleneb ka teave Eesti ehitatud keskkonna arenguperspektiivi kohta, mis on aluseks
riikliku ehitus- ja elamupoliitika kujundamisel. TTJA teeb teatud ehitistele riiklikku järelevalvet,
kontrollib majandustegevuse ja kvalifikatsiooninõuete täitmist ning energiamärgiste nõuetele
vastavust.
Programmi koostades on arvestatud ehitussektorisse panustavate ja seda mõjutavate erialaliitude
ning teiste katusorganisatsioonidega, kellest peamised on:
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Ehitusettevõtjate Liit
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit
Eesti Arhitektide Liit
Eesti Maastikuarhitektide Liit
Eesti Sisearhitektide Liit
Eesti Ehitusinseneride Liit
Eesti Omanike Keskliit
Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus
Eesti Geodeetide Ühing
Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts
Eesti Vee-ettevõtete Liit
Eesti Soojustehnikainseneride Selts
Eesti Veeühing
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinstituut
Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskond
Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit
3
Eesti Korteriühistute Liit
Eesti Puitmajaliit
Digitaalehituse klaster
Avaliku sektori tellijate BIM töörühm
4
Programmi eesmärk
Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks arenguks.
Programmiga luuakse keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna
rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut seal, kus
esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu
paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus
järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni.
Programmi mõõdikud
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega võrreldes,
60 % 62 % 64 % 66 % 69 %
Eurostat
Kodumajapidamiste elektri- ja soojusenergia tarbimine,
5,6 TWh 5,4 TWh 5,3 TWh 5,2 TWh 5,1 TWh
Statistikaamet
Programmi eelarve
Eelarve jaotus 2021 eelarve 2022 eelarve 2023 eelarve 2024 eelarve
kulud 106 164 003 20 991 081 15 852 815 10 706 218
sh välistoetused ja kaasrahastus 91 086 710 10 085 001 5 936 383 1 358 000
investeeringud 330 000 330 000 330 000 330 000
sh välistoetused ja kaasrahastus 0 0 0 0
mitterahalised kulud 176 802 169 439 169 439 169 439
Olukorra lühianalüüs
Ehituse programmiga kujundatakse parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks arenguks.
See tähendab, et ehitussektori areng on pidev ja stabiilne, õiguslik keskkond on paigas, valdkond
on atraktiivne ja innovaatiline ning tõmbab teotahtelisi pädevaid inimesi ligi. Töötajate palgad on
head ja ettevõtete kasum kasvab, kasvab eksport ja e-ehituse teenuste pakkumine piiri taha.
Arendajad loovad uusi, funktsionaalseid (sh ligipääsetavaid) ja jätkusuutlikke hooneid ning
pilkupüüdvaid rajatisi, mis sobituvad maastikku ja ümbritsevasse elukeskkonda.
Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruses sätestatud tegevustest ja ehituse programmi
eesmärkidest. Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine hõlmab tegevusi, mis on vajalikud Eesti ehitatud
keskkonna kvaliteedi ja tõhusa arengu tagamiseks. Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond on eraldi
meetmena vajalik selleks, et igal Eesti inimesel oleks võimalus turvalisele, energiatõhusale,
keskkonda ja tervist säästvale ning meeldivale kodule sõltumata asukohast. Sellega loob riik
soodsad tingimused nii rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ettevõtluse, ehitatud ruumi kui ka
võimeka tarbijaskonna näol.
Ehituse kõrval on oluline elamumajanduse poliitika, mille osas otsuste tegemisel vastutab reeglina
kohalik omavalitsus. Viimastel aastatel on aga esile kerkinud probleemid, mida tuleks lahendada
kohalike omavalitsuste üleselt, seda eelkõige hoonefondi amortiseerumise ja kaasaja vajadustele
vastavusega seotud küsimustes. Omaette probleemiks on kujunenud tühjenevad korterelamud
5
piirkondades, kus kinnisvaraturg ei toimi. Arvestades, et avaliku sektori omandis on alla 2% kogu
elamufondist, raskendab see nii kohalike kui ka riiklike elamuvaldkonna poliitikate elluviimist.
Siiski saab eluasemete renoveerimistöid ja ka elupiirkondade uusarendusi keskselt koordineerituna
teha tavapärasest tunduvalt soodsamalt ja kvaliteetsemalt. Eluasemete kvaliteedi paranemisest
võidaks otseselt ligi pool Eesti elanikkonnast. Eluhooned moodustavad tähtsa osa Vabariigi
Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjonile esitatud hoonete rekonstrueerimise
pikaajalisest strateegiast2. Selle täiemahuline elluviimine parandab 80% Eesti elanike elamis- ja
töötingimusi.
Ehituse programmiga lahendatakse väljakutsed, millest olulisemad on järgmised:
Kvaliteetse elukeskkonna loomise alustalad on puudulikud, sest valdkond on killustunud
ja puudub ühene vastutaja3;
Ehitussektori tootlikkus moodustab Eestis umbes 50% EL keskmisest. Eesmärk on Eestis
jõuda EL keskmisele tasemele aastaks 20304 (vt. joonis 2);
Hoonete energiatarve moodustab riigi energiatarbest umbes 50%, EL keskmine on umbes
40% (vt. joonis 3). Seega on energiatarbimise vähendamine hoonetes kliima- ja
energiapoliitika üks olulisemaid prioriteete.5
Liginullenergiahoone energiatõhususarvu väärtusele vastavaid eluruume on Eestis vähem
kui 1 %. Eesmärk on, et aastaks 2050 vastab Eesti elamufondist kolmandik
liginullenergiahoone energiatõhususarvu väärtusele ja hoonete sisekliima kehtivatele
standarditele2.
Elamufondi teoreetiline taastuvvajadus on umbes 1% uusehitisi ja 2% renoveeritud ehitisi
aastas. Eestis lisandub uusi hooneid umbes 0,5% ja renoveeritakse umbes 1% aastas, mis
jääb vajadusele ligi kahekordselt alla (vt. joonis 4). Eesmärk on saavutada ja stabiilselt
säilitada teoreetilise taastuvvajaduse määr2.
Uut ja korrastatud elamufondi lisandub eelkõige Tallinna ja Tartu mõjupiirkonnas ning
vähesel määral teistes maakonnakeskustes (vt. joonis 5). Elamupoliitikat on vaja riiklikult
koordineerida, et vältida segregatsiooni ja ääremaastumist. Eesmärk on tagada elamufondi
jätkusuutlik areng igas Eesti piirkonnas2.
Joonis 2: Ehituse tootlikkuse jõudmine EL keskmisele tasemele aastaks 2030.
2 Tallinna Tehnikaülikool (2020). Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia
3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2020). Ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüs 2020
4 Tartu Ülikool (2018). Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs
5 Vabariigi Valitsus (2017). Energiamajanduse arengukava aastani 2030
6
Joonis 3: Hoonete energiatarbe osakaal vastavalt Eesti ja EL-i summaarsest energiatarbest.
Joonis 4: Tegelik ja vajalik korterelamute renoveerimise määr.
Joonis 5: Alates aastast 2011 kasutusloa saanud korterelamute jagunemine maakonniti.
7
Meede: Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine
Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine hõlmab majanduslikult, ökoloogiliselt ja sotsiaalselt
läbimõeldud ehitatud keskkonda6 arendavaid protsesse ning ehitussektori tootlikkuse tõstmist
eeskätt läbi digitaliseerimise ja terviklikuma planeerimise.
Meetme eesmärk
Meetme eesmärk on saavutada meie ehitussektoriga seotud ettevõtete kõrge rahvusvaheline
konkurentsivõime ja parim ehitatud keskkond. Nii uute kui ka olemasolevate ehitiste osas
tagatakse võimalikult keskkonnasäästlikud, energiatõhusad, ligipääsetavad, turvalised, tervist
säästvad ja muul moel kvaliteetsed lahendused. Ehitatud keskkonda luuakse efektiivselt ja
majanduse ühtlast arengut soodustavalt sh läbi kontratsüklilise ehitusinvesteeringute planeerimise.
Ehituse tootlikkuse tõstmiseks arendatakse välja vastav digitaaltaristu. Tagatakse vastav õiguslik
keskkond ja selle tõhus rakendamine, riiklik visioon ning teavitustegevus.
Meetme lühiajaline eesmärk (aastaks 2022) on luua ehitussektori digitaliseerimiseks vajalik
raamistik, st paika panna reeglid ja saavutada kokkulepped ühtse klassifitseerimissüsteemi,
juhendite, normdokumentide ning parimate praktikate osas. Luuakse alused ehitussektori teenuste
parendamiseks e-ehituse platvormi abil, mis loob tervikliku pildi kogu Eesti ehitatud keskkonnast
ehk digitaalse 3D-kaksiku. Tagatud on kvaliteetne infovahetus ehitisregistri ja teiste ehitust
mõjutavate andmebaaside vahel, nagu näiteks maakataster, planeeringute register, kinnisvara
register ja teede infosüsteem. See eeldab tihedat koostööd Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Maa-Ameti ja teiste asjakohaste
valitsemissektori asutuste vahel.
Meetme pikemaajaline eesmärk (aastaks 2030) on parandada sektori protsesside juhtimist,
tõhustada koostööd eluringi osaliste vahel, oluliselt säästa ressursse ning kasvatada ehituse
tootlikkust vähemalt EL-i keskmisele tasemele. Uudsete digitaalsete teenuste teke koos IKT
sektoriga annab võimaluse ekspordi suurendamiseks ning uute turgude võitmiseks. Eesti digitaalse
3D-kaksiku sidumine reaalaja andmetega (IoT) võimaldab paremini analüüsida ja arendada meie
elukeskkonda. Pikaajaline perspektiiv majandusele tervikuna on ehitatud keskkonna
integreerimine erinevate majandusharudega, uudne lisandväärtus ja digitaalsetel andmetel
põhinevad teenused kogu ehitise eluringi — planeerimise, tellimise, projekteerimise, ehitamise ja
korrashoiu — vältel.
Meetme mõõdik
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Koht Doing Business
ehituslubade andmise tõhususe
19 1-10 1-5 1-5 1
edetabelis,
www.doingbusiness.org
6 Ehitatud keskkonnana mõistetakse käesolevas dokumendis kogumina kõiki ehitisi, mida on ehitatud, mis on ehitamisel või mille
ehitamist kavandatakse. Ehitusseadustiku § 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega
ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest
asjadest. Ehitis on hoone või rajatis.
8
Programmi tegevus: E-ehitus
Peagi valmiv E-ehituse platvorm annab usaldusväärset infot ehitus- ja kinnisvarasektorit
puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks; tagab ehitise eluringiga seotud
menetluste tõhususe, lihtsuse ja läbipaistvuse ning soodustab ehitus- ja kinnisvarasektori
digitaliseerimist, timmitud ehituse ja BIM-i kontseptsioonide levikut. E-ehituse keskkonna
moodustavad nii E-ehituse platvorm, ehitisregister kui ka muud ehitusandmete digitaalseks
käitlemiseks mõeldud riiklikud süsteemid ja meetmed.
E-ehituse keskkonna haldamisega on seotud järgmised Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi teenused:
Teenus 1: Ehitiste eluringi menetluskeskkonna üleval pidamine
Tagatakse tõhus, lihtne ja läbipaistev keskkond ehitise eluringiga seotud menetluste tegemiseks
ning erinevate sündmusteenustega sidumiseks. Ehitisregistrist arendatakse nii ettevõtjatele,
järelevalveasutustele kui ka teistele ehitusprotsessi osalistele mugav ja tõhus keskkond, et
kiirendada menetlusi ja tõsta nende kvaliteeti. Teenuse abil hoitakse kokku erinevate ehitussektori
osapoolte ajakulu liigsele bürokraatiale ning luuakse alus kvaliteetsele andmekorjele
ehitussektorist.
Teenus 2: Eesti ehitatud keskkonna andmete haldamine
Ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks
antakse usaldusväärset infot läbi riiklikult tagatud digitaalse keskkonna. Teenusega võimaldatakse
nii menetlustest kui ka mujalt tulnud infot säilitada süstematiseeritud kujul ja võimaldada selle
hilisemat kasutamist. Sellega soodustatakse ehitussektori standardiseerimist, automatiseerimist ja
digitaliseerimist, mis on olulised eeldused tootlikkuse tõusule.
Teenus 3: Ehitiste eluringi protsesside digitaliseerimine
Ehitistega seotud andmete jagamine toimub tõhusalt ning infokadudeta nii riigi, kohaliku
omavalitsuse kui ka erasektori teenuse osutajate vahel. Läbi pilootprojektide toetamise tõstetakse
erasektori algatusvõimet, motivatsiooni ja suutlikkust uute digitaalsete lahenduste rakendamiseks.
Teenuse abil luuakse ehitus- ja kinnisvarasektoris eeldused andmete kasutamiseks oma tegevuste
tõhustamise ja kvaliteetsema elukeskkonna tagamise nimel. Soodustatakse eesrindlike digitaalsete
teenuste levikut ehitus- ja kinnisvarasektoris. Avaliku ja erasektori vaheline infovahetus toimub
üksnes kaasaegse digitaalsete lahenduste praktika kohaselt, mis annab riigiga suhtlevatele
ettevõtjatele edasiseks arenguks vajaliku kogemuse.
Programmi tegevuse ja teenuste mõõdikud
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Programmi tegevus: E-ehitus
Ehitusloa menetlemise aeg päevades alates selle
54 päeva 40 päeva 30 päeva 26 päeva 25 päeva
sisestamisest ehitisregistrisse, MKM
Teenus 1: Ehitiste eluringi menetluskeskkonna üleval pidamine
Menetluste läbiviimise aeg ja kulgemine avalikustatud,
Jah Jah Jah Jah Jah
MKM
Ehitise infomudelite hulk ehitusloa taotluse lisana,
0 3 50 120 200
MKM
9
Ehitise infomudelite hulk kasutusloa taotluse lisana,
0 2 30 70 100
MKM
Teenus 2: Eesti ehitatud keskkonna andmete haldamine
Ehitisregistri andmekvaliteedi määratlemine
"REGREL"7 vaates ja tagamine nõutud määratluse Ei Jah Jah Jah Jah
piires, MKM
Teenus 3: Ehitiste eluringi protsesside digitaliseerimine
E-ehituse platvormiga liidestatud registrite arv, MKM 0 3 10 15 20
E-ehituse platvormil pakutavate avaliku sektori teenuste
0 10 35 50 55
arv, MKM
E-ehituse platvormil pakutavate erasektori teenuste arv,
0 5 10 25 50
MKM
E-ehituse platvormi kasutajate arv, MKM 0 18 000 21 000 25 000 30 000
7 Registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL) - https://www.stat.ee/regrel
10
Programmi tegevus: Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu tagamine
Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu mõiste hõlmab eelkõige Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määruse (EL) nr 305/2011 lisas 1 sätestatud ehitistele esitatavaid põhinõudeid ja nende täitmise
tagamist8. Ehitussektor koos arhitekti- ja inseneriteenuste, ehitusmaterjalide tootmise ning
kinnisvarasektoriga moodustab ettevõtete arvu poolest umbes 22%1. Nimetatud tegevused
panustavad riigi majandusse umbes 17%1. Suure mõjupotentsiaali tõttu loob riik tingimusi selleks,
et vastav ettevõtlus soodustaks Eesti majandusarengut parimal võimalikul moel.
Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arenguga on seotud järgmised Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi teenused:
Teenus 1: Ehitustoodete poliitika kujundamine
Juhindudes EL ühtse siseturu ja kaupade vaba liikumise põhimõtetest9 tegeletakse turutõkete
vähendamise ja võrdsete võimaluste tagamisega Eesti ehitusmaterjalide turu osalistele. Ühtlasi
luuakse tingimused selleks, et Eesti ettevõtjad panustaksid ehitatud keskkonna loomisse üksnes
ohutute ja kvaliteetsete ehitustoodetega. Nimetatud tegevused on eelduseks sellele, et Eesti
ehitustooted oleksid rahvusvaheliselt kõrge konkurentsivõimega ja vastav tööstus soodustaks Eesti
majandusarengut parimal võimalikul moel.
Teenus 2: Majandusarengut toetava ehitussektori poliitika kujundamine
Ehitus koos kinnisvarasektoriga moodustab ligi 17% kogu Eesti majandusest. Ehitustegevus
reageerib üldjuhul alati majandusolukorrale ajaliselt hiljem, st ehitus- ehk pakkumistsükkel
järgneb alati nõudlustsüklile teatava viitajaga. Seetõttu on ehitussektoril majandustsükli
langusfaasis ehitustegevuse inertsusest tingituna kalduvus ületootmisele. Ehitussektorile on
iseloomulik ka tulude ja kulude (rahavoogude) volatiilsus ning tundlikkus majanduse
konjunktuurimuutustele. Lisaks on ehitustsüklid üheks olulisimaks tsüklilisuse allikaks
majanduses. Seega keskendutakse käesoleva teenusega poliitikale, mis võimaldaks
ehitusinvesteeringuid ajastada majanduse langusfaasi kui majanduse tõusufaasis tuleks
investeeringuid pigem vähendada. Investeeringute ajatamine ja pikk kavandamine eeldab ka
terviklikku planeerimist.
Ehitussektorit iseloomustatakse globaalselt sageli kui madala tootlikkuse ja aeglase lisandväärtuse
kasvuga sektorit. Eesti ehitussektori tootlikkus jääb Euroopa Liidu keskmisele alla ligi
kahekordselt. Nimetatud probleemi lahendamiseks tehti MKM-i eestvedamisel koostööd teiste
riigiasutuste ja erasektoriga, mille tulemusena loodi ehitussektorile pikaajaline vaade „Ehituse
pikk vaade 2035“10. Ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüsi raames lepiti kokku ühistes
tegevustes ehitussektori järjepideva arengu tagamiseks.
Teenus 3: Ohutu ja toimiva ehitatud keskkonna poliitika kujundamine
Avaliku õiguse vaatest kujundatakse ehitatud keskkonda eelkõige planeerimisseaduse ja
ehitusseadustiku alusel. Riiklikult ühtlustatud ruumilise planeerimise abil luuakse eeldused
ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestavaks, demokraatlikuks, pikaajaliseks, tasakaalustatuks
8 EL nr 305/2011 lisas 1 sätestatud põhinõuded on mehaaniline vastupidavus ja stabiilsus; tuleohutus; hügieen, tervis ja keskkond;
kasutamise ohutus ja juurdepääs; kaitse müra eest; energiasäästlikkus ja soojapidavus ning loodusvarade säästev kasutamine.
9 Euroopa Liidu toimise lepingu I ja II jaotis.
10 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2020). Ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüs 2020
11
ja jätkusuutlikuks ehitatud keskkonna arenguks. Ehitusseadustiku kohaselt tagatakse ehitatud
keskkonna ohutus ja keskkonnasäästlikkus. Antud teenuse raames tagatakse eelkõige ühtlane
õiguskeskkond ja selle rakendamine, mis võimaldab eelnimetatud eesmärke saavutada.
Teenus 4: Ehitusvaldkonna järelevalve (TTJA)
Teenus 5: Tegevus- ja kasutusõiguse andmine (ehitusohutus) (TTJA)
Programmi tegevuse ja teenuste mõõdikud
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Programmi tegevus: Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu tagamine
Uute nõuetele vastavate eluruumide lisandumine,
7014 tk 6000 tk 6000 tk 6000 tk 6000 tk
Statistikaamet
Teenus 1: Ehitustoodete poliitika kujundamine
Ehitustoodete ekspordimaht, Eesti Ehitusmaterjalide
176m € 198m € 204m € 210m € 215m €
Tootjate Liit
Ehitustoodete impordimaht, Statistikaamet 142m € 142m € 145m € 150m € 160m €
Teenus 2: Majandusarengut toetava ehitussektori poliitika kujundamine
Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele Ei Jah Jah Jah Jah
Teenus 3: Ohutu ja toimiva ehitatud keskkonna poliitika kujundamine
Ehitise seisundist või ohutusnõuete rikkumisest tingitud
0 0 0 0 0
inimelu nõudnud avariid, TTJA
12
Programmi tegevus: Ehitiste keskkonnasäästlikkuse suurendamine
Enam kui 50% kõikidest loodusvaradest muundatakse ehitusmaterjalideks ja -toodeteks. Euroopa
Liidus tarbitakse 40% kogu tarbitud energiast hoonetes2. Eestis on see näitaja palju kõrgem,
ulatudes 50%-ni riigi energiatarbest (vt. joonis 3). Seega on ehitussektoril kaalukas roll
kliimapoliitiliste eesmärkide täitmisel. Teenuse raames kujundatakse koostöös teiste EL
liikmesriikidega hoonete energiatõhususe poliitikat, mis on ambitsioonikas, kuid riigi
majanduslike huvide ja meie ehitatud keskkonna kvaliteediga kooskõlas. Hoonete kasutamisaegne
energiasääst ei tohi tulla hoonete sisekliima arvelt – pigem tuleb ka sisekliima kvaliteeti
paralleelselt energiatõhususega arendada. Ehitiste energiatõhususe ja sisekliima tagamise poliitika
kujundamisel ollakse paindlikud tehnoloogilise innovatsiooni suhtes, et tagada kulutõhusaimad
lahendused ning parandada ehitussektoriga seotud ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Lisaks püüeldakse antud teenuse raames selleni, et keskkonnasäästlikkus oleks käsitletud hoonete
kasutamisaegsest energiatõhususest laiemalt, hõlmates näiteks ka ehitusmaterjalide tootmist,
tarnet ja taaskasutamist (ehitise eluring).
Ehitiste keskkonnasäästlikkuse suurendamisega on seotud järgmised Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi teenused:
Teenus 1: Ehitiste keskkonnasäästlikkuse poliitika kujundamine
Kujundatakse uuenduste suhtes paindlik tugistruktuur ja nõuete süsteem, mis tagab ehitiste madala
ökoloogilise jalajälje ja kuluoptimaalse energiatõhususe taseme. Nõuetest juhindutakse ehitisi
püstitades, oluliselt rekonstrueerides ja olulise energiamõjuga tehnosüsteeme paigaldades. Esialgu
keskendutakse hoonetele, kuid tulevikuperspektiivis vaadeldakse kogu ehitatud keskkonna
keskkonnasäästlikkust.
Teenus 2: Energiamärgiste süsteemi haldamine
Tagatakse üldsusele selge ja eriala ekspertide poolt lihtsasti kasutatav energiamärgiste süsteem,
mis väljendab selgelt hoonete energiatõhusust. Tõhus ja toimiv energiamärgiste süsteem annab
eeldused hoonete energiatõhustamise meetmete tulemuslikkuse hindamiseks ning täiendavate
poliitikameetmete väljatöötamiseks.
Teenus 3: Hoonete sisekliima poliitika kujundamine
Kujundatakse ühtne ja vastuoludeta sisekliima nõuete regulatsioon või parandatakse ülevaatlikkust
olemasolevast regulatsioonist, milles esitatud nõuded võimaldavad tagada tervist säästvat
sisekeskkonda.
Teenus 4: Ehitiste keskkonnasäästlikkuse alase teadlikkuse tõstmine
Tagatakse ehitiste keskkonnasäästlikkuse alane oskusteave nii erialasel kui ka avalikul tasandil.
Suunatakse energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkuse osas optimaalsete lahenduste
kasutuselevõtmist. Sellega tagatakse ka meie vastava valdkonna ettevõtete kõrge
konkurentsivõime rahvusvahelisel tasandil.
Teenus 5: Energiatõhususe järelevalve (TTJA)
13
Programmi tegevuse ja teenuste mõõdikud
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Programmi tegevus: Ehitiste keskkonnasäästlikkuse suurendamine
Aktualiseeritud A energiatõhususarvu klassi märgiseid
600 2500 4000 6000 8000
väikeelamutele, MKM
Aktualiseeritud A energiatõhususarvu klassi märgiseid
100 250 400 600 800
korterelamutele, MKM
Teenus 1: Ehitiste keskkonnasäästlikkuse poliitika kujundamine
Regulatsiooni vastavus 2018. a hoonete
Ei Jah Jah Jah Jah
energiatõhususe direktiivile ja alusuuringutele
Teenus 2: Energiamärgiste süsteemi haldamine
Hoone ja hoone osa müügikuulutustel esitatud
65 % 68 % 69 % 70 % 72 %
energiamärgiste osakaal, TTJA
Avalike hoonete energiamärgistega varustatuse osakaal,
50 % 65 % 70 % 75 % 80 %
TTJA
Teenus 3: Hoonete sisekliima poliitika kujundamine
Sektoris järgitakse ühtset hoonete sisekliima
Ei Jah Jah Jah Jah
regulatsiooni, MKM
Teenus 4: Ehitiste keskkonnasäästlikkuse alase teadlikkuse tõstmine
Energiatõhususe valdkonna uuringute ja
1000 lk 1400 lk 1600 lk 1800 lk 2000 lk
juhendmaterjalide kogus (lk), MKM
14
Meede: Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond
Elamumajandus hõlmab riigi elamupoliitikat, mille eesmärgiks on soodustada eluhoonete
jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates
piirkondades üle Eesti. Tagatakse eluasemepiirkondade mitmekesisus ja tasakaalustatud areng.
Meetme tulemusena on Eesti elamufond kvaliteetne, jätkusuutlik ja kättesaadav. Tänu
madalamatele kulutustele eluruumile ja selle kasutamisele kasvab ligi poolte Eesti inimeste
tarbimisvõime. Pannakse alus majanduskasvule kõigis Eesti piirkondades.
Meetme eesmärk
Meetme peamised eesmärgid on:
uute hoonete ja olemasoleva elamufondi kvaliteedi (sh ligipääsetavus), jätkusuutliku
uuenemise ja energiatõhususe paranemine;
eluruumide parema kättesaadavuse tagamine kõigile Eesti elanikele;
aktiivsetest kinnisvaraturu piirkondadest eemal olevate tõmbekeskuste eluasemeturu
arengu soodustamine;
eluasemeteenuste pakkumise parem vastavus nõudlusele, üürituru teke.
Meetme mõõdik
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele ja
hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele Ei Jah Jah Jah Jah
strateegiale
15
Programmi tegevus: Eluasemepoliitika
Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel,
korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt
või erasektori kaasabil lahendada. Seda tehakse õiguslike regulatsioonide, institutsionaalse
korralduse ja riiklike toetusmeetmete abil. Eesmärkide elluviimisel tehakse koostööd valdkonnas
tegutsevate ettevõtjate, institutsioonide, huvigruppide, siseriiklike ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega, samuti teiste elamumajandusega seotud valdkondade (sh regionaalpoliitika,
ruumilise planeerimise, sotsiaalhoolekande, energeetika jms) ekspertidega.
Elamupoliitikaga on seotud järgmised Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teenused:
Teenus 1: Eluasemepoliitika kujundamine
Elamuvaldkonna poliitika, arengukavade, sihtprogrammide ja välisabi projektide väljatöötamine
ning elluviimine. Osalemine elamumajanduse sektori ja ehitussektori poliitikakujundamises ja
õigusloomes. Tagatakse elamumajanduse areng, selleks vajalik stabiilne rahastamine ja
siseriiklikult ning rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärkide saavutamine.
Teenus 2: Kahaneva rahvastikuga piirkondade korterelamute tehnosüsteemide ja
kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamine
Lahendatakse kahaneva elanikonnaga piirkondade probleem korterelamute osaliseks
rekonstrueerimiseks juhul kus tervikrekonstrueerimine ei ole jõukohane.
Teenus 3: Üürielamute rajamise investeeringute toetamine
Tagatakse mobiilsele töötajale vajalike üürieluruumide parem kättesaadavus üle Eesti ning
soodustatakse investeeringuid avaliku sektori üürieluruumide rajamiseks.
Teenus 4: Kasutusest väljalangenud elamufondi lammutamise toetamine
Luuakse võimalused eluasemekeskkonna paremaks ja tõhusamaks planeerimiseks läbi
amortiseerunud elamufondi lammutamise toetamise.
Teenus 5: Korterelamute rekonstrueerimise toetamine
Stimuleeritakse korterelamute rekonstrueerimist riiklike toetustega, mis võimaldab täita eesmärke
seoses hoonefondi energiatõhususe ja sisekliima parandamisega.
Teenus 6: Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine
Stimuleeritakse väikeelamute rekonstrueerimist riiklike toetustega, mis võimaldab täita eesmärke
seoses hoonefondi energiatõhususe ja sisekliima parandamisega.
Teenus 7: Päikesepaneelide investeeringute toetamine
Taastuvast energiaallikast toodetud elektri osakaalu kasvu tõstmine energiabilansis ning energia
tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguse vähendamine.
Teenus 8: Lasterikastele peredele elamistingimuste parandamise toetamine
Aidatakse kaasa kolme- ja enamalapseliste perede eluasemetingimuste parandamisele.
16
Programmi tegevuse ja teenuste mõõdikud
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Programmi tegevus: Eluasemepoliitika
Riiklike toetuste abil rekonstrueeritud eluruumide arv,
1450 1950 2200 2450 2700
MKM
Teenus 1: Eluasemepoliitika kujundamine
Eluasemepoliitika vastab ehituse pikale vaatele ja
Ei Jah Jah Jah Jah
hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale
Teenus 2: Kahaneva rahvastikuga piirkondade korterelamute tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise
toetamine
Rekonstrueeritud tehnosüsteemide arv, MKM 0 80 120 180 220
Teenus 3: Üürielamute rajamise investeeringute toetamine
Riikliku toetuse abil rajatud üürielamute arv, MKM 2 20 23 23 23
Teenus 4: Kasutusest väljalangenud elamufondi lammutamise toetamine
Amortiseerunud ja kasutusest välja langemise järel
lammutatud korterelamute arv sh koolid, lasteaiad, 53 90 120 150 180
MKM
Teenus 5: Korterelamute rekonstrueerimise toetamine
Rekonstrueeritud korterelamute eluruumide arv, MKM 1100 1200 1300 1400 1500
Teenus 6: Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine
Rekonstrueeritud väikeelamute arv, MKM 350 750 900 1050 1200
Teenus 7: Päikesepaneelide investeeringute toetamine
Paigaldatud päikesepaneelidega hoonete arv, MKM 20 20 20 20 20
Teenus 8: Lasterikastele peredele elamistingimuste parandamise toetamine
Riiklikku toetust saanud leibkondade arv, MKM 1600 2100 2300 2500 2700
17
Lisad
1. Rahastamiskava planeerimistasandite lõikes sh eesmärgid ja mõõdikud (SJIS)
18