dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Ehituse programmi kinnitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. veebruar 2021
Viit
29
Registreeritud
16. veebruar 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2021
Vastutaja
Raiko Puustusmaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎29 16.02.2021 Käskkiri.asice1377 KB

Sisu (failidest)

Objektikoodi veerud. Tabelis n toodud näited, mille Veeru täitmise loogika on, et: Abiveerg, aitab alusel neid täita saab. Kui neid ei ole täidetud, siis * veergu E läheb ainult planeerimistasandi nimi ja muudel ridadel on see veerg tühi vältida vigu peab olema täidetud veerg A. Sel juhul lisatakse neid * veergu F läheb planeerimistasandi osas selle tasandi eesmärk ja mõõdiku osas mõõdiku nimi. Siin peaks igas lahtris olema tekst, sihttaseme hiljem. Kui objektikoodis (D) on sidekriips sees, siis tühi olla ei saa. seadmisel tegemist on mõõdikuga. #Vanem Objekti kood Nimetus Eesmärk/Mõõdik 2021 2022 2023 2024 Algtase Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. Teadus-ja EI arendustegevus ja Ettevõtluse ja innovatsiooni üldeesmärk on toetada Eestis arengule ja 249 950 544 € 157 818 720 € 114 401 062 € 76 515 389 € ettevõtlus ekspordile orienteeritud, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist ja usaldusväärset majanduskeskkonda, kus ettevõtjatel on võimalus teenida rohkem tulu suure lisandväärtusega toodete ja teenuste eest ning sellega luua majanduskasv, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Tootlikkus töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on EI EI-01 80 80 80 80 74,7 tõusnud 80%-ni. Kujundada parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks arenguks. Programmiga luuakse keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime kasvuks, sealhulgas sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut EI EIEH Ehitus seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid 106 340 805 € 21 160 520 € 16 022 254 € 10 875 657 € Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. EIEH EIEH-01 Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega võrreldes (%) 62% 64% 66% 69% 60% EIEH EIEH-02 Kodumajapidamiste elektri- ja soojusenergia tarbimine 5,4 TWh 5,3 TWh 5,2 TWh 5,1 TWh 5,6 TWh Saavutada meie ehitussektoriga seotud ettevõtete kõrge rahvusvaheline konkurentsivõime ja parim ehitatud keskkond. Nii uute kui ka olemasolevate ehitiste osas tagatakse võimalikult keskkonnasäästlikud, energiatõhusad, ligipääsetavad, turvalised, tervist säästvad ja muul Jätkusuutlik ehitus ja EIEH EIEH02 moel kvaliteetsed lahendused. Ehitatud keskkonda luuakse efektiivselt 2 898 122 € 2 762 492 € 2 768 391 € 2 514 947 € planeerimine ja majanduse ühtlast arengut soodustavalt. Ehituse tootlikkuse tõstmiseks arendatakse välja vastav digitaaltaristu. Tagatakse vastav õiguslik keskkond ja selle tõhus rakendamine, riiklik visioon ning teavitustegevus. EIEH01 EIEH01-01 Koht Doing Business ehituslubade andmise tõhususe edetabelis 1 kuni 10 1 kuni 5 1 kuni 5 1 19 E-ehituse keskkond annab usaldusväärset infot ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks; tagab ehitise elukaarega seotud menetluste tõhususe, lihtsuse ja läbipaistvuse ning soodustab ehitus- ja kinnisvarasektori EIEH01 EIEH0101 E-ehitus 1 593 309 € 1 573 037 € 1 574 878 € 1 358 686 € digitaliseerimist, timmitud ehituse ja BIM-i kontseptsioonide levikut. E- ehituse keskkonna moodustavad nii E-ehituse platvorm, ehitisregister kui ka muud ehitusandmete digitaalseks käitlemiseks mõeldud riiklikud süsteemid ja meetmed. Ehitusloa menetlemise aeg päevades alates selle sisestamisest EIEH0101 EIEH0101-01 40 30 26 25 54 ehitisregistrisse Ehitiste eluringi Tagatakse tõhus, lihtne ja läbipaistev keskkond ehitise eluringiga seotud EIEH0101 EIEH010102 menetluskeskkonna üleval menetluste tegemiseks ning erinevate sündmusteenustega sidumiseks. pidamine EIEH010102 EIEH010102-01 Menetluste läbiviimise aeg ja kulgemine avalikustatud Jah Jah Jah Jah Jah EIEH010102 EIEH010102-02 Ehitise infomudelite hulk ehitusloa taotluse lisana 3 50 120 200 0 EIEH010102 EIEH010102-03 Ehitise infomudelite hulk kasutusloa taotluse lisana 2 30 70 100 0 Ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja Eesti ehitatud keskkonna EIEH0101 EIEH010101 analüüside koostamiseks antakse usaldusväärset infot läbi riiklikult tagatud andmete haldamine digitaalse keskkonna. Ehitisregistri andmekvaliteedi määratlemine "REGREL" vaates ja tagamine EIEH010101 EIEH010101-01 Jah Jah Jah Jah Ei nõutud määratluse piires Ehitiste eluringi protsesside Ehitistega seotud andmete jagamine toimub tõhusalt ning infokadudeta nii EIEH0101 EIEH010103 digitaliseerimine riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka erasektori teenuse osutajate vahel. EIEH010103 EIEH010103-01 E-ehituse platvormiga liidestatud registrite arv 3 10 15 20 0 EIEH010103 EIEH010103-02 E-ehituse platvormil pakutavate avaliku sektori teenuste arv 20 35 50 55 0 EIEH010103 EIEH010103-03 E-ehituse platvormil pakutavate erasektori teenuste arv 5 10 25 50 0 EIEH010103 EIEH010103-04 E-ehituse platvormi kasutajate arv 18 000 21 000 25 000 30 000 0 Planeerimis- ja ehitustegevus toimub majanduslikult, ökoloogiliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikult. Ehitatud keskkonna loomisel arvestatakse Ehitatud keskkonna avalikkuse huve; pakutakse võimalikult kvaliteetne alus kõigi teiste EIEH02 EIEH0201 jätkusuutliku arengu majandusharude arenguks; tagatakse kasutajale võimalikult turvaline, tervist 676 988 € 581 190 € 582 928 € 566 707 € tagamine säästev ja meeldiv elukeskkond; seda on tõhus ülal pidada ning selles kasutatud vastavad lahendused ja tooted on ohutud ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. EIEH0201 EIEH0201-01 Uute nõuetele vastavate eluruumide lisandumine 6000 6000 6000 6000 5890 Ehitustoodete poliitika Turutõkete vähendamine, üksnes ohutute ehitustoodete kättesaadavus ning EIEH0201 EIEH020101 kujundamine Eesti ehitustoodete kõrge rahvusvaheline konkurentsivõime. EIEH020101 EIEH020101-01 Ehitustoodete eskpordimaht (aastakasv 3 %) 198 204 210 215 176 EIEH020101 EIEH020101-02 Ehitustoodete impordimaht (aastakasv 3 %) 142 145 150 160 142 Majandusarengut toetava Ehitussektori teadlikul suunamisel Eesti majanduse konkurentsivõime EIEH0201 EIEH020102 ehitussektori poliitika parandamine ja tasakaalustamine kujundamine EIEH020102 EIEH020102-01 Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele Jah Jah Jah Jah Ei Ohutu ja toimiva ehitatud Soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ehitatud keskkonna ohutus, EIEH0201 EIEH020103 keskkonna poliitika eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus. kujundamine Ehitise seisundist või ohutusnõuete rikkumisest tingitud inimelu nõudnud EIEH020103 EIEH020103-01 0 0 0 0 0 avariid Energiatõhususe ja sisekliima tagamise poliitika on ühtne, vastuoludeta, üldsusele selge ja tehnoloogilise innovatsiooni suhtes paindlik. Ehitiste Energiatõhususe ja sisekliima poliitika soodustab Eesti hoonefondi EIEH02 EIEH0202 keskkonnasäästlikkuse 627 825 € 608 265 € 610 585 € 589 554 € järjepidevat arengut kooskõlas hoonete energiatõhususe direktiivis suurendamine sätestatud kohustustega. Ehitussektoris kasvab järjepidevalt teadlikkus kulutõhusate energiatõhusate lahenduste kasutamise osas. EIEH0202 EIEH0202-02 Aktualiseeritud A energiatõhususarvu klassi märgiseid väikeelamutele 2500 4000 6000 8000 600 EIEH0202 EIEH0202-03 Aktualiseeritud A energiatõhususarvu klassi märgiseid korterelamutele 250 400 600 800 100 Ehitiste Kujundatakse uuenduste suhtes paindlik energiatõhususe nõuete süsteem, EIEH0202 EIEH020203 keskkonnasäästlikkuse mille raames sätestatud nõuded tagavad kuluoptimaalse energiatõhususe poliitika kujundamine taseme. Regulatsiooni vastavus 2018. a hoonete energiatõhususe direktiivile ja EIEH020203 EIEH020203-01 Jah Jah Jah Jah Ei alusuuringutele Energiamärgiste süsteemi Tagatakse üldsusele selge ja eriala ekspertide poolt lihtsasti kasutatav EIEH0202 EIEH020202 haldamine energiamärgiste süsteem, mis väljendab selgelt hoonete energiatõhusust. EIEH020202 EIEH020202-01 Hoone ja hoone osa müügikuulutustel esitatud energiamärgiste osakaal 68 % 69 % 70 % 72% 65 % EIEH020202 EIEH020202-02 Avalike hoonete energiamärgistega varustatuse osakaal 65 % 70 % 75 % 80% 50 % Kujundatakse ühtne ja vastuoludeta sisekliima nõuete regulatsioon või Hoonete sisekliima poliitika parandatakse ülevaatlikkust olemasolevast regulatsioonist, milles esitatud EIEH0202 EIEH020201 kujundamine nõuded võimaldavad tagada parimate soojus-, heli-, valgus-, kiirgus- jms omadustega elukeskkonda. EIEH020201 EIEH020201-01 Sektoris järgitakse ühtset hoonete sisekliima regulatsiooni Jah Jah Jah Jah Ei Ehitiste Tagatakse energiatõhususe alane oskusteave nii erialasel kui ka avalikul EIEH0202 EIEH020205 keskkonnasäästlikkuse tasandil. Suunatakse energiatõhususe ja kliimasäästlikkuse osas alase teadlikkuse tõstmine optimaalsete lahenduste kasutuselevõtmist. EIEH020205 EIEH020205-01 Energiatõhususe valdkonna uuringute ja juhendmaterjalide kogus (lk) 1400 1600 1800 2000 1000 Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Jätkusuutlik ja kättesaadav EIEH EIEH03 Eesti. Toetatakse elamupiirkondade arengut, kus investeeringute tegemine ei 103 442 683 € 18 398 028 € 13 253 863 € 8 360 710 € elamufond ole erasektorile atraktiivne, kuid millel on Eesti majandusele, looduskeskkonnale ja sotsiaalsfäärile oluline positiivne mõju. Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise EIEH03 EIEH03-01 Jah Jah Jah Jah Ei pikaajalisele strateegiale Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel, korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma EIEH03 EIEH0301 Eluasemepoliitika 103 442 683 € 18 398 028 € 13 253 863 € 8 360 710 € eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada. EIEH0301 EIEH0301-01 Riiklike toetuste abil rekonstrueeritud eluruumide arv 1950 2200 2450 2700 1450 Elamuvaldkonna poliitika, arengukavade, sihtprogrammide ja välisabi projektide väljatöötamine ning elluviimine. Osalemine elamumajanduse Eluasemepoliitika EIEH0301 EIEH030101 sektori ja ehitussektori poliitikakujundamises ja õigusloomes. Tagatakse kujundamine elamumajanduse areng, selleks vajalik stabiilne rahastamine ja siseriiklikult ning rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärkide saavutamine. Eluasemepoliitika vastab ehituse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise EIEH030101 EIEH030101-01 Jah Jah Jah Jah Ei pikaajalisele strateegiale Kahaneva rahvastikuga Lahendatakse kahaneva elanikonnaga piirkondade elamutega seotud piirkondade korterelamute probleemid, milles tuginetakse ka Vabariigi Valitsuse 15.02.2018 otsusele EIEH0301 EIEH030102 tehnosüsteemide ja dokumendis "Tegevus- ja rahastamiskava kahaneva rahvastikuga kandekonstruktsioonide piirkondade elamumajanduse ümberkorraldamiseks". rekonstrueerimise toetamine EIEH030102 EIEH030102-01 Rekonstrueeritud tehnosüsteemide arv. 80 120 180 220 0 Tagatakse mobiilsele töötajale vajalike üürieluruumide parem kättesaadavus Üürielamute rajamise EIEH0301 EIEH030103 üle Eesti ning soodustatakse investeeringuid avaliku sektori üürieluruumide investeeringute toetamine rajamiseks. EIEH030103 EIEH030103-01 Riikliku toetuse abil rajatud üürielamute arv 20 23 23 23 2 Kasutusest väljalangenud Luuakse võimalused eluasemekeskkonna paremaks ja tõhusamaks EIEH0301 EIEH030104 elamufondi lammutamise planeerimiseks läbi amortiseerunud elamufondi lammutamise toetamise. toetamine Amortiseerunud ja kasutusest välja langemise järel lammutatud EIEH030104 EIEH030104-01 90 120 150 180 53 korterelamute arv sh koolid, lasteaiad Stimuleeritakse korterelamute rekonstrueerimist riiklike toetustega, mis Korterelamute EIEH0301 EIEH030105 võimaldab täita eesmärke seoses hoonefondi energiatõhususe ja sisekliima rekonstrueerimise toetamine parandamisega. EIEH030105 EIEH030105 Rekonstrueeritud korterelamute eluruumide arv 1200 1300 1400 1500 1100 Stimuleeritakse väikeelamute rekonstrueerimist riiklike toetustega, mis Väikeelamute EIEH0301 EIEH030106 võimaldab täita eesmärke seoses hoonefondi energiatõhususe ja sisekliima rekonstrueerimise toetamine parandamisega. EIEH030106 EIEH030106-01 Rekonstrueeritud väikeelamute arv 750 900 1050 1200 350 Taastuvast energiaallikast toodetud elektri osakaalu kasvu tõstmine Päikesepaneelide EIEH0301 EIEH030107 energiabilansis ning energia tootmissüsteemist pärinevate saasteainete investeeringute toetamine heitkoguse vähendamine. EIEH030107 EIEH030107-01 Paigaldatud päikesepaneelidega hoonete arv 20 20 20 20 20 Kolme- ja enamalapseliste perede olemasoleva eluasemelaenu põhiosa Lasterikastele peredele tagasimakse vähendamise, eluaseme soetamise, püstitamise, EIEH0301 EIEH030108 elamistingimuste ümberehitamise, renoveerimise või laiendamise, tehnosüsteemide või parandamise toetamine –võrkude rajamise, asendamise või muutmise kaudu aidatakse kaasa nende perede eluasemetingimuste parandamisele. EIEH030108 EIEH030108-01 Riiklikku toetust saanud leibkondade arv 2100 2300 2500 2700 1600 KÄSKKIRI 16.02.2021 nr 29 Programmi „Ehituse programm aastateks 2021– 2024" kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ kinnitan programmi „Ehituse programm aastateks 2021– 2024“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister KINNITATUD majandus- ja taristuministri 16.02.2021 käskkirjaga nr 29 Ehituse programm aastateks 2021-2024 Programmi koostaja ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastutaja Vorm on abiks riigi eelarvestrateegia (RES) protsessi sisendina Vormi sisu koostatava programmi dokumendi eelnõu koostamiseks. Programmi kasutamise selgitus eelnõu kohandatakse RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga. Tulemusvaldkond TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk eesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. Ettevõtluse ja innovatsiooni üldeesmärk on toetada Eestis arengule ja ekspordile orienteeritud, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist ja usaldusväärset majanduskeskkonda, kus ettevõtjatel on võimalus teenida rohkem tulu suure lisandväärtusega toodete ja teenuste eest ning sellega luua majanduskasv, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni.1 Valdkonna Puudub arengukava Programmi nimi EHITUS Programmi Luua keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud eesmärk keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Programmi 2021-2024 periood Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), Sihtasutus KredEx (oma valitsemisala asutused) 1 Tulemusvaldkonnal on hetkel kaks eesmärki, mis tulenevad vanast tulemusvaldkondade jaotusest –tulemusvaldkond „teadus“ ja „ettevõtlus ning innovatsioon“. Uue tulemusvaldkonna „teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ ühtne eesmärk sõnastatakse „Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035“ raames, mis on koostamisel ja kinnitatakse eeldatavalt 2021.a jooksul. Sissejuhatus Ehituse programm hõlmab kahte ehitatud keskkonna arenguga seotud meedet, milleks on jätkusuutlik ehitus ja planeerimine ning jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond (vt. joonis 1). Programmi tegevuste ja teenuste jagunemises lähtutakse Eesti säästva arengu riiklikust strateegiast „Säästev Eesti 21“. Lisaks tuginetakse 2021. aasta valminud dokumendile „Ehituse pikk vaade 2035“ ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) põhimäärusele. Ehituse programmis keskendutakse ehitustegevuse ja ehitatud keskkonna arenguks vajalike eelduste loomisele, hoonefondi ja rajatiste kvaliteedi ning ehitiste keskkonnasäästlikkust suurendavate meetmete kättesaadavuse tagamisele. Kavandatud tegevused on vajalikud selleks, et luua ja säilitada kasutajasõbralik, turvaline ja keskkonnasäästlik elukeskkond, tagada otstarbekas, mõistlik ja säästlik maakasutus ning luua eeldused tõhusaks ja ohutuks ehitustegevuseks, mis ühtlasi ja tervikuna toetab Eesti majanduskasvu. Joonis 1: Ehituse programm. Sisukord Programmi juhtimiskorraldus .....................................................................................................1 Programmi eesmärk ......................................................................................................................5 Programmi mõõdikud ...................................................................................................................5 Programmi eelarve ........................................................................................................................5 Olukorra lühianalüüs ....................................................................................................................5 Meede: Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine ...............................................................................8 Meetme eesmärk ............................................................................................................................8 Meetme mõõdik ...............................................................................................................................8 Programmi tegevus: E-ehitus .......................................................................................................9 Programmi tegevuse ja teenuste mõõdikud .....................................................................................9 Programmi tegevus: Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu tagamine ...........................11 Programmi tegevuse ja teenuste mõõdikud ...................................................................................12 Programmi tegevus: Ehitiste keskkonnasäästlikkuse suurendamine .....................................13 Programmi tegevuse ja teenuste mõõdikud ...................................................................................14 Meede: Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond .......................................................................15 Meetme eesmärk ..........................................................................................................................15 Meetme mõõdik .............................................................................................................................15 Programmi tegevus: Eluasemepoliitika .....................................................................................16 Programmi tegevuse ja teenuste mõõdikud ...................................................................................17 Lisad ..............................................................................................................................................18 Programmi juhtimiskorraldus Ehituse programmi elluviimist ja seiret koordineerib ehitus- ja elamuosakond, kelle põhiülesanded on:  ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu edendamine;  ehitiste, ehitustegevuse ja ehitustoodete valdkonna normide, tavade, avalike protsesside ning riikliku järelevalve koordineerimine;  ehitistega seotud teabe hoiu ja töötlemise korraldamine;  e-ehituse platvormi ja ehitisregistri pidamine ning arendamine;  ehitus- ja elamuvaldkonna poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine. Ehituse programmi programmijuht on ehituse asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukavade väljatöötamine ning infovahetuse korraldamine. Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu Rahandusministeeriumile üks kord aastas ning see avalikustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel. Pärast programmi kinnitamist koostatakse programmi rahastamiskava. Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud kinnitatakse riigieelarve seadusega ning meetmete eelarved ministri liigendusega. Programmi seire toimub vähemalt kaks korda aastas. Ehitus- ja elamuosakond koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande. Ehituse programm on seotud järgmiste riiklike strateegiate ja arengukavadega ehk tugineb nendes seatud eesmärkidele:  Ehitusvaldkonna arengudokument „Ehituse pikk vaade 2035“;  Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia aastani 2050;  Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“;  Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“;  Majandusarengu strateegia 2020+;  Eesti infoühiskonna arengukava 2020;  Transpordi arengukava 2014-2020;  Energiamajanduse arengukava aastani 2030 „ENMAK 2030“;  Laste ja perede arengukava 2012-2020. Rahvusvaheliselt mõjutavad ehituse programmi tegevusi EL õigusaktid, millest peamised on:  Ehitustoodete määrus (Construction Product Regulation ehk CPR) ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 305/2011;  Hoonete energiatõhususe direktiiv (Energy Performance of Buildings Directive ehk EPBD) ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2010/31/EL;  Energiatõhususe direktiiv ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2012/27/EL. Rahvusvaheliselt mõjutavad ehituse programmi veel järgmised algatused:  EU BIM Task Group – EL-i liikmesriikide digitaalehituse parima praktika jagamise töörühm; 1  CCIC (Construction Classification International Collaboration) – ühendab erinevate süsteemi arendamisega seotud partnerriikide ehitusvaldkonna klassifitseerimisega seotud esindusorganisatsioone. Eesti on asutajaliige ning osaleb juhtrühma ja tehnilise komitee töös.  Genfi ÜRO jätkusuutliku elamumajanduse harta – jätkusuutliku elamumajanduse põhimõtted;  ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon – tingimused ehitatud keskkonna ligipääsetavusele. Ehituse programmi raames leidub mitmeid koostööpunkte ministeeriumide ja nende valitsemisala asutustega. Kõige sagedamat koostööd tehakse järgmistel teemadel:  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium o Energeetika osakond. Hoonete energiatõhususe poliitika ja taastuvenergeetika; o Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond. Rahvusvaheline ehituspoliitika; o Infotehnoloogiaosakond. Ehitusandmete ja menetlusprotsessidega seotud keskkondade haldamine; o Maavarade osakond. Ehitusmaterjalide varumine ja geoloogia; o Majandusarengu osakond. Ehituse tootlikkuse ja majandusmõju edendamine; o Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond. Ehitusalase majandustegevuse, ehitustoodete ja ehitiste tehnilistele osadele kohalduvate nõuete koordineerimine; o Transpordi arengu ja investeeringute osakond. Transporditaristu arendamine; o Teede- ja raudteeosakond. Ehitusõigus teede ja raudteede valdkonnas; o Välisvahendite osakond. Ehituse arengumeetmete rahastuspoliitika; o Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA). Riiklik järelevalve ehitatud keskkonna nõuete üle; o Sihtasutus KredEx. Elamumajanduse meetmete rakendamine; o Transpordiamet. Ehitusprotsesside parim praktika ja järelevalve teede ning lennuohutuse alal.  Rahandusministeerium o Riigivara osakond. Ehitus- ja kinnisvarainvesteeringute koordineerimine; o Planeeringute osakond. Ehitus- ja planeerimisõiguse seonduvad küsimused; o Riigieelarve osakond. Elamumajanduse finantsmeetmete rahastamine; o Regionaalarengu osakond. Elamupoliitika regionaalarengu küsimused; o Riigi Kinnisvara AS. Ehitusprotsesside parima praktika jagamine hoonete alal; o Statistikaamet. Ehitusinfo kvaliteedi parandamine.  Justiitsministeerium o Õiguspoliitika osakond. Ehitus- ja planeerimisõiguse, asja- ja võlaõiguse ning muu seotud õigusloome koordineerimine.  Sotsiaalministeerium o Rahvatervise osakond. Ehitustehnilised nõuded ja nende täitmise järelevalve; o Võrdsuspoliitikate osakond. Ehitatud keskkonna ligipääsetavus; o Terviseamet. Ehitustehniliste terviseohutusega seotud nõuete järelevalve.  Siseministeerium 2 o Pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond. Tuleohutuse alased ehitusnõuded; o Päästeamet. Ehitiste tuleohutuse järelevalve ja parim praktika.  Keskkonnaministeerium o Veeosakond. Nõuded vee- ja kanalisatsiooniehitistele ning nende täitmise järelevalve; o Välisõhu ja kiirgusosakond. Ehitustehnilised nõuded kiirgusohutuse osas; o Keskkonnaamet. Teatud ehitustehniliste nõuete järelevalve; o Maa-amet. Ehitatud keskkonna info kogumine ja süstematiseerimine.  Kultuuriministeerium o Kunstide osakond. Arhitektuuripoliitika; o Kultuuriväärtuste osakond. Muinsuskaitsealased nõuded. o Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitsealaste nõuete rakendamine ja järelevalve.  Haridusministeerium o Sihtasutus Kutsekoda. Ehitusvaldkonna kvalifikatsiooninõuete alane infovahetus. Lisaks toimub ehituse programmi erinevatel teemadel pidev koostöö kohaliku omavalitsuse üksustega (edaspidi KOV) ning TTJA-ga, kelle ülesandeks on muuhulgas ehitusõiguse rakendamine ja järelevalve. Ehituse programmi tegevused tagavad keskkonna, milles KOV-d ja TTJA saavad oma toiminguid tõhusalt ja kvaliteetselt sooritada. KOV-de planeeringutega seotud otsustest tuleneb ka teave Eesti ehitatud keskkonna arenguperspektiivi kohta, mis on aluseks riikliku ehitus- ja elamupoliitika kujundamisel. TTJA teeb teatud ehitistele riiklikku järelevalvet, kontrollib majandustegevuse ja kvalifikatsiooninõuete täitmist ning energiamärgiste nõuetele vastavust. Programmi koostades on arvestatud ehitussektorisse panustavate ja seda mõjutavate erialaliitude ning teiste katusorganisatsioonidega, kellest peamised on:  Eesti Linnade ja Valdade Liit  Eesti Ehitusettevõtjate Liit  Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit  Eesti Arhitektide Liit  Eesti Maastikuarhitektide Liit  Eesti Sisearhitektide Liit  Eesti Ehitusinseneride Liit  Eesti Omanike Keskliit  Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus  Eesti Geodeetide Ühing  Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts  Eesti Vee-ettevõtete Liit  Eesti Soojustehnikainseneride Selts  Eesti Veeühing  Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit  Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinstituut  Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskond  Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit 3  Eesti Korteriühistute Liit  Eesti Puitmajaliit  Digitaalehituse klaster  Avaliku sektori tellijate BIM töörühm 4 Programmi eesmärk Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks arenguks. Programmiga luuakse keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Programmi mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega võrreldes, 60 % 62 % 64 % 66 % 69 % Eurostat Kodumajapidamiste elektri- ja soojusenergia tarbimine, 5,6 TWh 5,4 TWh 5,3 TWh 5,2 TWh 5,1 TWh Statistikaamet Programmi eelarve Eelarve jaotus 2021 eelarve 2022 eelarve 2023 eelarve 2024 eelarve kulud 106 164 003 20 991 081 15 852 815 10 706 218 sh välistoetused ja kaasrahastus 91 086 710 10 085 001 5 936 383 1 358 000 investeeringud 330 000 330 000 330 000 330 000 sh välistoetused ja kaasrahastus 0 0 0 0 mitterahalised kulud 176 802 169 439 169 439 169 439 Olukorra lühianalüüs Ehituse programmiga kujundatakse parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks arenguks. See tähendab, et ehitussektori areng on pidev ja stabiilne, õiguslik keskkond on paigas, valdkond on atraktiivne ja innovaatiline ning tõmbab teotahtelisi pädevaid inimesi ligi. Töötajate palgad on head ja ettevõtete kasum kasvab, kasvab eksport ja e-ehituse teenuste pakkumine piiri taha. Arendajad loovad uusi, funktsionaalseid (sh ligipääsetavaid) ja jätkusuutlikke hooneid ning pilkupüüdvaid rajatisi, mis sobituvad maastikku ja ümbritsevasse elukeskkonda. Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruses sätestatud tegevustest ja ehituse programmi eesmärkidest. Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine hõlmab tegevusi, mis on vajalikud Eesti ehitatud keskkonna kvaliteedi ja tõhusa arengu tagamiseks. Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond on eraldi meetmena vajalik selleks, et igal Eesti inimesel oleks võimalus turvalisele, energiatõhusale, keskkonda ja tervist säästvale ning meeldivale kodule sõltumata asukohast. Sellega loob riik soodsad tingimused nii rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ettevõtluse, ehitatud ruumi kui ka võimeka tarbijaskonna näol. Ehituse kõrval on oluline elamumajanduse poliitika, mille osas otsuste tegemisel vastutab reeglina kohalik omavalitsus. Viimastel aastatel on aga esile kerkinud probleemid, mida tuleks lahendada kohalike omavalitsuste üleselt, seda eelkõige hoonefondi amortiseerumise ja kaasaja vajadustele vastavusega seotud küsimustes. Omaette probleemiks on kujunenud tühjenevad korterelamud 5 piirkondades, kus kinnisvaraturg ei toimi. Arvestades, et avaliku sektori omandis on alla 2% kogu elamufondist, raskendab see nii kohalike kui ka riiklike elamuvaldkonna poliitikate elluviimist. Siiski saab eluasemete renoveerimistöid ja ka elupiirkondade uusarendusi keskselt koordineerituna teha tavapärasest tunduvalt soodsamalt ja kvaliteetsemalt. Eluasemete kvaliteedi paranemisest võidaks otseselt ligi pool Eesti elanikkonnast. Eluhooned moodustavad tähtsa osa Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjonile esitatud hoonete rekonstrueerimise pikaajalisest strateegiast2. Selle täiemahuline elluviimine parandab 80% Eesti elanike elamis- ja töötingimusi. Ehituse programmiga lahendatakse väljakutsed, millest olulisemad on järgmised:  Kvaliteetse elukeskkonna loomise alustalad on puudulikud, sest valdkond on killustunud ja puudub ühene vastutaja3;  Ehitussektori tootlikkus moodustab Eestis umbes 50% EL keskmisest. Eesmärk on Eestis jõuda EL keskmisele tasemele aastaks 20304 (vt. joonis 2);  Hoonete energiatarve moodustab riigi energiatarbest umbes 50%, EL keskmine on umbes 40% (vt. joonis 3). Seega on energiatarbimise vähendamine hoonetes kliima- ja energiapoliitika üks olulisemaid prioriteete.5  Liginullenergiahoone energiatõhususarvu väärtusele vastavaid eluruume on Eestis vähem kui 1 %. Eesmärk on, et aastaks 2050 vastab Eesti elamufondist kolmandik liginullenergiahoone energiatõhususarvu väärtusele ja hoonete sisekliima kehtivatele standarditele2.  Elamufondi teoreetiline taastuvvajadus on umbes 1% uusehitisi ja 2% renoveeritud ehitisi aastas. Eestis lisandub uusi hooneid umbes 0,5% ja renoveeritakse umbes 1% aastas, mis jääb vajadusele ligi kahekordselt alla (vt. joonis 4). Eesmärk on saavutada ja stabiilselt säilitada teoreetilise taastuvvajaduse määr2.  Uut ja korrastatud elamufondi lisandub eelkõige Tallinna ja Tartu mõjupiirkonnas ning vähesel määral teistes maakonnakeskustes (vt. joonis 5). Elamupoliitikat on vaja riiklikult koordineerida, et vältida segregatsiooni ja ääremaastumist. Eesmärk on tagada elamufondi jätkusuutlik areng igas Eesti piirkonnas2. Joonis 2: Ehituse tootlikkuse jõudmine EL keskmisele tasemele aastaks 2030. 2 Tallinna Tehnikaülikool (2020). Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2020). Ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüs 2020 4 Tartu Ülikool (2018). Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs 5 Vabariigi Valitsus (2017). Energiamajanduse arengukava aastani 2030 6 Joonis 3: Hoonete energiatarbe osakaal vastavalt Eesti ja EL-i summaarsest energiatarbest. Joonis 4: Tegelik ja vajalik korterelamute renoveerimise määr. Joonis 5: Alates aastast 2011 kasutusloa saanud korterelamute jagunemine maakonniti. 7 Meede: Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine hõlmab majanduslikult, ökoloogiliselt ja sotsiaalselt läbimõeldud ehitatud keskkonda6 arendavaid protsesse ning ehitussektori tootlikkuse tõstmist eeskätt läbi digitaliseerimise ja terviklikuma planeerimise. Meetme eesmärk Meetme eesmärk on saavutada meie ehitussektoriga seotud ettevõtete kõrge rahvusvaheline konkurentsivõime ja parim ehitatud keskkond. Nii uute kui ka olemasolevate ehitiste osas tagatakse võimalikult keskkonnasäästlikud, energiatõhusad, ligipääsetavad, turvalised, tervist säästvad ja muul moel kvaliteetsed lahendused. Ehitatud keskkonda luuakse efektiivselt ja majanduse ühtlast arengut soodustavalt sh läbi kontratsüklilise ehitusinvesteeringute planeerimise. Ehituse tootlikkuse tõstmiseks arendatakse välja vastav digitaaltaristu. Tagatakse vastav õiguslik keskkond ja selle tõhus rakendamine, riiklik visioon ning teavitustegevus. Meetme lühiajaline eesmärk (aastaks 2022) on luua ehitussektori digitaliseerimiseks vajalik raamistik, st paika panna reeglid ja saavutada kokkulepped ühtse klassifitseerimissüsteemi, juhendite, normdokumentide ning parimate praktikate osas. Luuakse alused ehitussektori teenuste parendamiseks e-ehituse platvormi abil, mis loob tervikliku pildi kogu Eesti ehitatud keskkonnast ehk digitaalse 3D-kaksiku. Tagatud on kvaliteetne infovahetus ehitisregistri ja teiste ehitust mõjutavate andmebaaside vahel, nagu näiteks maakataster, planeeringute register, kinnisvara register ja teede infosüsteem. See eeldab tihedat koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Maa-Ameti ja teiste asjakohaste valitsemissektori asutuste vahel. Meetme pikemaajaline eesmärk (aastaks 2030) on parandada sektori protsesside juhtimist, tõhustada koostööd eluringi osaliste vahel, oluliselt säästa ressursse ning kasvatada ehituse tootlikkust vähemalt EL-i keskmisele tasemele. Uudsete digitaalsete teenuste teke koos IKT sektoriga annab võimaluse ekspordi suurendamiseks ning uute turgude võitmiseks. Eesti digitaalse 3D-kaksiku sidumine reaalaja andmetega (IoT) võimaldab paremini analüüsida ja arendada meie elukeskkonda. Pikaajaline perspektiiv majandusele tervikuna on ehitatud keskkonna integreerimine erinevate majandusharudega, uudne lisandväärtus ja digitaalsetel andmetel põhinevad teenused kogu ehitise eluringi — planeerimise, tellimise, projekteerimise, ehitamise ja korrashoiu — vältel. Meetme mõõdik Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Koht Doing Business ehituslubade andmise tõhususe 19 1-10 1-5 1-5 1 edetabelis, www.doingbusiness.org 6 Ehitatud keskkonnana mõistetakse käesolevas dokumendis kogumina kõiki ehitisi, mida on ehitatud, mis on ehitamisel või mille ehitamist kavandatakse. Ehitusseadustiku § 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. 8 Programmi tegevus: E-ehitus Peagi valmiv E-ehituse platvorm annab usaldusväärset infot ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks; tagab ehitise eluringiga seotud menetluste tõhususe, lihtsuse ja läbipaistvuse ning soodustab ehitus- ja kinnisvarasektori digitaliseerimist, timmitud ehituse ja BIM-i kontseptsioonide levikut. E-ehituse keskkonna moodustavad nii E-ehituse platvorm, ehitisregister kui ka muud ehitusandmete digitaalseks käitlemiseks mõeldud riiklikud süsteemid ja meetmed. E-ehituse keskkonna haldamisega on seotud järgmised Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teenused: Teenus 1: Ehitiste eluringi menetluskeskkonna üleval pidamine Tagatakse tõhus, lihtne ja läbipaistev keskkond ehitise eluringiga seotud menetluste tegemiseks ning erinevate sündmusteenustega sidumiseks. Ehitisregistrist arendatakse nii ettevõtjatele, järelevalveasutustele kui ka teistele ehitusprotsessi osalistele mugav ja tõhus keskkond, et kiirendada menetlusi ja tõsta nende kvaliteeti. Teenuse abil hoitakse kokku erinevate ehitussektori osapoolte ajakulu liigsele bürokraatiale ning luuakse alus kvaliteetsele andmekorjele ehitussektorist. Teenus 2: Eesti ehitatud keskkonna andmete haldamine Ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks antakse usaldusväärset infot läbi riiklikult tagatud digitaalse keskkonna. Teenusega võimaldatakse nii menetlustest kui ka mujalt tulnud infot säilitada süstematiseeritud kujul ja võimaldada selle hilisemat kasutamist. Sellega soodustatakse ehitussektori standardiseerimist, automatiseerimist ja digitaliseerimist, mis on olulised eeldused tootlikkuse tõusule. Teenus 3: Ehitiste eluringi protsesside digitaliseerimine Ehitistega seotud andmete jagamine toimub tõhusalt ning infokadudeta nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka erasektori teenuse osutajate vahel. Läbi pilootprojektide toetamise tõstetakse erasektori algatusvõimet, motivatsiooni ja suutlikkust uute digitaalsete lahenduste rakendamiseks. Teenuse abil luuakse ehitus- ja kinnisvarasektoris eeldused andmete kasutamiseks oma tegevuste tõhustamise ja kvaliteetsema elukeskkonna tagamise nimel. Soodustatakse eesrindlike digitaalsete teenuste levikut ehitus- ja kinnisvarasektoris. Avaliku ja erasektori vaheline infovahetus toimub üksnes kaasaegse digitaalsete lahenduste praktika kohaselt, mis annab riigiga suhtlevatele ettevõtjatele edasiseks arenguks vajaliku kogemuse. Programmi tegevuse ja teenuste mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Programmi tegevus: E-ehitus Ehitusloa menetlemise aeg päevades alates selle 54 päeva 40 päeva 30 päeva 26 päeva 25 päeva sisestamisest ehitisregistrisse, MKM Teenus 1: Ehitiste eluringi menetluskeskkonna üleval pidamine Menetluste läbiviimise aeg ja kulgemine avalikustatud, Jah Jah Jah Jah Jah MKM Ehitise infomudelite hulk ehitusloa taotluse lisana, 0 3 50 120 200 MKM 9 Ehitise infomudelite hulk kasutusloa taotluse lisana, 0 2 30 70 100 MKM Teenus 2: Eesti ehitatud keskkonna andmete haldamine Ehitisregistri andmekvaliteedi määratlemine "REGREL"7 vaates ja tagamine nõutud määratluse Ei Jah Jah Jah Jah piires, MKM Teenus 3: Ehitiste eluringi protsesside digitaliseerimine E-ehituse platvormiga liidestatud registrite arv, MKM 0 3 10 15 20 E-ehituse platvormil pakutavate avaliku sektori teenuste 0 10 35 50 55 arv, MKM E-ehituse platvormil pakutavate erasektori teenuste arv, 0 5 10 25 50 MKM E-ehituse platvormi kasutajate arv, MKM 0 18 000 21 000 25 000 30 000 7 Registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL) - https://www.stat.ee/regrel 10 Programmi tegevus: Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu tagamine Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu mõiste hõlmab eelkõige Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 lisas 1 sätestatud ehitistele esitatavaid põhinõudeid ja nende täitmise tagamist8. Ehitussektor koos arhitekti- ja inseneriteenuste, ehitusmaterjalide tootmise ning kinnisvarasektoriga moodustab ettevõtete arvu poolest umbes 22%1. Nimetatud tegevused panustavad riigi majandusse umbes 17%1. Suure mõjupotentsiaali tõttu loob riik tingimusi selleks, et vastav ettevõtlus soodustaks Eesti majandusarengut parimal võimalikul moel. Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arenguga on seotud järgmised Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teenused: Teenus 1: Ehitustoodete poliitika kujundamine Juhindudes EL ühtse siseturu ja kaupade vaba liikumise põhimõtetest9 tegeletakse turutõkete vähendamise ja võrdsete võimaluste tagamisega Eesti ehitusmaterjalide turu osalistele. Ühtlasi luuakse tingimused selleks, et Eesti ettevõtjad panustaksid ehitatud keskkonna loomisse üksnes ohutute ja kvaliteetsete ehitustoodetega. Nimetatud tegevused on eelduseks sellele, et Eesti ehitustooted oleksid rahvusvaheliselt kõrge konkurentsivõimega ja vastav tööstus soodustaks Eesti majandusarengut parimal võimalikul moel. Teenus 2: Majandusarengut toetava ehitussektori poliitika kujundamine Ehitus koos kinnisvarasektoriga moodustab ligi 17% kogu Eesti majandusest. Ehitustegevus reageerib üldjuhul alati majandusolukorrale ajaliselt hiljem, st ehitus- ehk pakkumistsükkel järgneb alati nõudlustsüklile teatava viitajaga. Seetõttu on ehitussektoril majandustsükli langusfaasis ehitustegevuse inertsusest tingituna kalduvus ületootmisele. Ehitussektorile on iseloomulik ka tulude ja kulude (rahavoogude) volatiilsus ning tundlikkus majanduse konjunktuurimuutustele. Lisaks on ehitustsüklid üheks olulisimaks tsüklilisuse allikaks majanduses. Seega keskendutakse käesoleva teenusega poliitikale, mis võimaldaks ehitusinvesteeringuid ajastada majanduse langusfaasi kui majanduse tõusufaasis tuleks investeeringuid pigem vähendada. Investeeringute ajatamine ja pikk kavandamine eeldab ka terviklikku planeerimist. Ehitussektorit iseloomustatakse globaalselt sageli kui madala tootlikkuse ja aeglase lisandväärtuse kasvuga sektorit. Eesti ehitussektori tootlikkus jääb Euroopa Liidu keskmisele alla ligi kahekordselt. Nimetatud probleemi lahendamiseks tehti MKM-i eestvedamisel koostööd teiste riigiasutuste ja erasektoriga, mille tulemusena loodi ehitussektorile pikaajaline vaade „Ehituse pikk vaade 2035“10. Ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüsi raames lepiti kokku ühistes tegevustes ehitussektori järjepideva arengu tagamiseks. Teenus 3: Ohutu ja toimiva ehitatud keskkonna poliitika kujundamine Avaliku õiguse vaatest kujundatakse ehitatud keskkonda eelkõige planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku alusel. Riiklikult ühtlustatud ruumilise planeerimise abil luuakse eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestavaks, demokraatlikuks, pikaajaliseks, tasakaalustatuks 8 EL nr 305/2011 lisas 1 sätestatud põhinõuded on mehaaniline vastupidavus ja stabiilsus; tuleohutus; hügieen, tervis ja keskkond; kasutamise ohutus ja juurdepääs; kaitse müra eest; energiasäästlikkus ja soojapidavus ning loodusvarade säästev kasutamine. 9 Euroopa Liidu toimise lepingu I ja II jaotis. 10 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2020). Ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüs 2020 11 ja jätkusuutlikuks ehitatud keskkonna arenguks. Ehitusseadustiku kohaselt tagatakse ehitatud keskkonna ohutus ja keskkonnasäästlikkus. Antud teenuse raames tagatakse eelkõige ühtlane õiguskeskkond ja selle rakendamine, mis võimaldab eelnimetatud eesmärke saavutada. Teenus 4: Ehitusvaldkonna järelevalve (TTJA) Teenus 5: Tegevus- ja kasutusõiguse andmine (ehitusohutus) (TTJA) Programmi tegevuse ja teenuste mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Programmi tegevus: Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu tagamine Uute nõuetele vastavate eluruumide lisandumine, 7014 tk 6000 tk 6000 tk 6000 tk 6000 tk Statistikaamet Teenus 1: Ehitustoodete poliitika kujundamine Ehitustoodete ekspordimaht, Eesti Ehitusmaterjalide 176m € 198m € 204m € 210m € 215m € Tootjate Liit Ehitustoodete impordimaht, Statistikaamet 142m € 142m € 145m € 150m € 160m € Teenus 2: Majandusarengut toetava ehitussektori poliitika kujundamine Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele Ei Jah Jah Jah Jah Teenus 3: Ohutu ja toimiva ehitatud keskkonna poliitika kujundamine Ehitise seisundist või ohutusnõuete rikkumisest tingitud 0 0 0 0 0 inimelu nõudnud avariid, TTJA 12 Programmi tegevus: Ehitiste keskkonnasäästlikkuse suurendamine Enam kui 50% kõikidest loodusvaradest muundatakse ehitusmaterjalideks ja -toodeteks. Euroopa Liidus tarbitakse 40% kogu tarbitud energiast hoonetes2. Eestis on see näitaja palju kõrgem, ulatudes 50%-ni riigi energiatarbest (vt. joonis 3). Seega on ehitussektoril kaalukas roll kliimapoliitiliste eesmärkide täitmisel. Teenuse raames kujundatakse koostöös teiste EL liikmesriikidega hoonete energiatõhususe poliitikat, mis on ambitsioonikas, kuid riigi majanduslike huvide ja meie ehitatud keskkonna kvaliteediga kooskõlas. Hoonete kasutamisaegne energiasääst ei tohi tulla hoonete sisekliima arvelt – pigem tuleb ka sisekliima kvaliteeti paralleelselt energiatõhususega arendada. Ehitiste energiatõhususe ja sisekliima tagamise poliitika kujundamisel ollakse paindlikud tehnoloogilise innovatsiooni suhtes, et tagada kulutõhusaimad lahendused ning parandada ehitussektoriga seotud ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Lisaks püüeldakse antud teenuse raames selleni, et keskkonnasäästlikkus oleks käsitletud hoonete kasutamisaegsest energiatõhususest laiemalt, hõlmates näiteks ka ehitusmaterjalide tootmist, tarnet ja taaskasutamist (ehitise eluring). Ehitiste keskkonnasäästlikkuse suurendamisega on seotud järgmised Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teenused: Teenus 1: Ehitiste keskkonnasäästlikkuse poliitika kujundamine Kujundatakse uuenduste suhtes paindlik tugistruktuur ja nõuete süsteem, mis tagab ehitiste madala ökoloogilise jalajälje ja kuluoptimaalse energiatõhususe taseme. Nõuetest juhindutakse ehitisi püstitades, oluliselt rekonstrueerides ja olulise energiamõjuga tehnosüsteeme paigaldades. Esialgu keskendutakse hoonetele, kuid tulevikuperspektiivis vaadeldakse kogu ehitatud keskkonna keskkonnasäästlikkust. Teenus 2: Energiamärgiste süsteemi haldamine Tagatakse üldsusele selge ja eriala ekspertide poolt lihtsasti kasutatav energiamärgiste süsteem, mis väljendab selgelt hoonete energiatõhusust. Tõhus ja toimiv energiamärgiste süsteem annab eeldused hoonete energiatõhustamise meetmete tulemuslikkuse hindamiseks ning täiendavate poliitikameetmete väljatöötamiseks. Teenus 3: Hoonete sisekliima poliitika kujundamine Kujundatakse ühtne ja vastuoludeta sisekliima nõuete regulatsioon või parandatakse ülevaatlikkust olemasolevast regulatsioonist, milles esitatud nõuded võimaldavad tagada tervist säästvat sisekeskkonda. Teenus 4: Ehitiste keskkonnasäästlikkuse alase teadlikkuse tõstmine Tagatakse ehitiste keskkonnasäästlikkuse alane oskusteave nii erialasel kui ka avalikul tasandil. Suunatakse energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkuse osas optimaalsete lahenduste kasutuselevõtmist. Sellega tagatakse ka meie vastava valdkonna ettevõtete kõrge konkurentsivõime rahvusvahelisel tasandil. Teenus 5: Energiatõhususe järelevalve (TTJA) 13 Programmi tegevuse ja teenuste mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Programmi tegevus: Ehitiste keskkonnasäästlikkuse suurendamine Aktualiseeritud A energiatõhususarvu klassi märgiseid 600 2500 4000 6000 8000 väikeelamutele, MKM Aktualiseeritud A energiatõhususarvu klassi märgiseid 100 250 400 600 800 korterelamutele, MKM Teenus 1: Ehitiste keskkonnasäästlikkuse poliitika kujundamine Regulatsiooni vastavus 2018. a hoonete Ei Jah Jah Jah Jah energiatõhususe direktiivile ja alusuuringutele Teenus 2: Energiamärgiste süsteemi haldamine Hoone ja hoone osa müügikuulutustel esitatud 65 % 68 % 69 % 70 % 72 % energiamärgiste osakaal, TTJA Avalike hoonete energiamärgistega varustatuse osakaal, 50 % 65 % 70 % 75 % 80 % TTJA Teenus 3: Hoonete sisekliima poliitika kujundamine Sektoris järgitakse ühtset hoonete sisekliima Ei Jah Jah Jah Jah regulatsiooni, MKM Teenus 4: Ehitiste keskkonnasäästlikkuse alase teadlikkuse tõstmine Energiatõhususe valdkonna uuringute ja 1000 lk 1400 lk 1600 lk 1800 lk 2000 lk juhendmaterjalide kogus (lk), MKM 14 Meede: Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond Elamumajandus hõlmab riigi elamupoliitikat, mille eesmärgiks on soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Tagatakse eluasemepiirkondade mitmekesisus ja tasakaalustatud areng. Meetme tulemusena on Eesti elamufond kvaliteetne, jätkusuutlik ja kättesaadav. Tänu madalamatele kulutustele eluruumile ja selle kasutamisele kasvab ligi poolte Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus majanduskasvule kõigis Eesti piirkondades. Meetme eesmärk Meetme peamised eesmärgid on:  uute hoonete ja olemasoleva elamufondi kvaliteedi (sh ligipääsetavus), jätkusuutliku uuenemise ja energiatõhususe paranemine;  eluruumide parema kättesaadavuse tagamine kõigile Eesti elanikele;  aktiivsetest kinnisvaraturu piirkondadest eemal olevate tõmbekeskuste eluasemeturu arengu soodustamine;  eluasemeteenuste pakkumise parem vastavus nõudlusele, üürituru teke. Meetme mõõdik Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele Ei Jah Jah Jah Jah strateegiale 15 Programmi tegevus: Eluasemepoliitika Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel, korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada. Seda tehakse õiguslike regulatsioonide, institutsionaalse korralduse ja riiklike toetusmeetmete abil. Eesmärkide elluviimisel tehakse koostööd valdkonnas tegutsevate ettevõtjate, institutsioonide, huvigruppide, siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti teiste elamumajandusega seotud valdkondade (sh regionaalpoliitika, ruumilise planeerimise, sotsiaalhoolekande, energeetika jms) ekspertidega. Elamupoliitikaga on seotud järgmised Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teenused: Teenus 1: Eluasemepoliitika kujundamine Elamuvaldkonna poliitika, arengukavade, sihtprogrammide ja välisabi projektide väljatöötamine ning elluviimine. Osalemine elamumajanduse sektori ja ehitussektori poliitikakujundamises ja õigusloomes. Tagatakse elamumajanduse areng, selleks vajalik stabiilne rahastamine ja siseriiklikult ning rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärkide saavutamine. Teenus 2: Kahaneva rahvastikuga piirkondade korterelamute tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamine Lahendatakse kahaneva elanikonnaga piirkondade probleem korterelamute osaliseks rekonstrueerimiseks juhul kus tervikrekonstrueerimine ei ole jõukohane. Teenus 3: Üürielamute rajamise investeeringute toetamine Tagatakse mobiilsele töötajale vajalike üürieluruumide parem kättesaadavus üle Eesti ning soodustatakse investeeringuid avaliku sektori üürieluruumide rajamiseks. Teenus 4: Kasutusest väljalangenud elamufondi lammutamise toetamine Luuakse võimalused eluasemekeskkonna paremaks ja tõhusamaks planeerimiseks läbi amortiseerunud elamufondi lammutamise toetamise. Teenus 5: Korterelamute rekonstrueerimise toetamine Stimuleeritakse korterelamute rekonstrueerimist riiklike toetustega, mis võimaldab täita eesmärke seoses hoonefondi energiatõhususe ja sisekliima parandamisega. Teenus 6: Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine Stimuleeritakse väikeelamute rekonstrueerimist riiklike toetustega, mis võimaldab täita eesmärke seoses hoonefondi energiatõhususe ja sisekliima parandamisega. Teenus 7: Päikesepaneelide investeeringute toetamine Taastuvast energiaallikast toodetud elektri osakaalu kasvu tõstmine energiabilansis ning energia tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguse vähendamine. Teenus 8: Lasterikastele peredele elamistingimuste parandamise toetamine Aidatakse kaasa kolme- ja enamalapseliste perede eluasemetingimuste parandamisele. 16 Programmi tegevuse ja teenuste mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Programmi tegevus: Eluasemepoliitika Riiklike toetuste abil rekonstrueeritud eluruumide arv, 1450 1950 2200 2450 2700 MKM Teenus 1: Eluasemepoliitika kujundamine Eluasemepoliitika vastab ehituse pikale vaatele ja Ei Jah Jah Jah Jah hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale Teenus 2: Kahaneva rahvastikuga piirkondade korterelamute tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamine Rekonstrueeritud tehnosüsteemide arv, MKM 0 80 120 180 220 Teenus 3: Üürielamute rajamise investeeringute toetamine Riikliku toetuse abil rajatud üürielamute arv, MKM 2 20 23 23 23 Teenus 4: Kasutusest väljalangenud elamufondi lammutamise toetamine Amortiseerunud ja kasutusest välja langemise järel lammutatud korterelamute arv sh koolid, lasteaiad, 53 90 120 150 180 MKM Teenus 5: Korterelamute rekonstrueerimise toetamine Rekonstrueeritud korterelamute eluruumide arv, MKM 1100 1200 1300 1400 1500 Teenus 6: Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine Rekonstrueeritud väikeelamute arv, MKM 350 750 900 1050 1200 Teenus 7: Päikesepaneelide investeeringute toetamine Paigaldatud päikesepaneelidega hoonete arv, MKM 20 20 20 20 20 Teenus 8: Lasterikastele peredele elamistingimuste parandamise toetamine Riiklikku toetust saanud leibkondade arv, MKM 1600 2100 2300 2500 2700 17 Lisad 1. Rahastamiskava planeerimistasandite lõikes sh eesmärgid ja mõõdikud (SJIS) 18
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel