Kiri

MINISTRI KÄSKKIRI 23.03.2026 nr 1.1-2/26/59 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ (edaspidi TAHE) elluviimiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027“ meetme nr 21.4.6.1. „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ tegevuse „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ elluviimiseks (lisa 1). 2. Kehtestan käskkirja lisa 2 „Tegevuse 2.2. elluviimisse kaasatud partnerid“. 3. Määran Haridus- ja Noorteameti käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  LISA 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ (edaspidi TAHE) elluviimiseks“ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ (edaspidi TAHE) elluviimiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi tegevus ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.6.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ (edaspidi TAT) elluviimiseks toetuse andmist. 1.2. Tegevuse rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist+ aidatakse kaasa rakenduskava poliitikaeesmärgi 4. „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi „Edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust“ saavutamisele. 1.3. Tegevustega panustatakse Riigikogu 12. mail 2021. aastal vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) sihti „Arukas, tegus ning tervist hoidev inimene“. Ühtlasi panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkidesse, seahulgas ennekõike strateegilise eesmärgi „Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel“ saavutamisse. 1.4. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel jälgitakse „Eesti 2035“ näitajatega „Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ning „ligipääsetavuse näitaja“. 1.5. Toetuse andmise eesmärk on soodustada madala haridustasemega täiskasvanute naasmist ja õpingute jätkamist tasemeõppes pakkudes paindlikke õppimisvõimalusi, laiemat õpivalikut ja tugitegevusi, mis parandavad juurdepääsu haridusele. Selle tulemusena saavad täiskasvanud jätkata haridusteed põhi-, kesk- või kutsehariduses ja lõpetada õpingud. 1.6. Mõisted:  1.6.1. Madala haridustasemega täiskasvanu on põhi- või keskhariduseta või põhiharidusega, aga erialase hariduseta täiskasvanu vanuses 18+. 1.6.2. Mittestatsionaarne õpe on täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus õppetundide kõrval on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel. 1.6.3. Õppeasutus on täiskasvanutele mittestatsionaarset õpet pakkuv õppeasutus sõltumata omandivormist või antava hariduse liigitusest. 1.6.4. Hariduskeskus on riigi õppeasutus, mis pakub piirkonnas põhikooli järgset tasemeõpet sh üldkeskharidust (akadeemiline keskharidus), kutsekeskharidust (rakenduslik keskharidus), kutseõpet, ettevalmistavat õpet ning täiend- ja ümberõppe koolitusi. 1.6.5. Täiskasvanute õppenõustamissüsteem on elukestva õppe ja tööturu vajadustega lõimitud, kättesaadav ning mitmetasandiline tugisüsteem, mis toetab täiskasvanuid õpitee ja karjäärivalikute kujundamisel, õppes püsimisel ning vajaduspõhise spetsialiseeritud toe saamisel. 2. Toetatavad tegevused Toetatavate tegevuste valikul on lähtutud ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-ga 7. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Punktis 1. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste elluviimist: 2.1. Strateegilised arendustegevused Keskselt elluviija poolt koordineeritud strateegiliste arendustegevuste käigus kujundatakse madala haridustasemega täiskasvanutele sobivad õpiteed, luuakse õppeasutustes täiskasvanute õppenõustamissüsteem ning suurendatakse nende võimekust pakkuda individuaalset tuge, et tagada täiskasvanud õppijatele paindlik ja tulemuslik hariduse omandamine. 2.1.1. Katkenud haridusteega täiskasvanute individuaalsete õpiradade ja õppenõustamissüsteemi kontseptsiooni loomine ning rakendamine Luuakse täiskasvanute õppenõustamise sh õpivalikute nõustamise kontseptsioon, koostatakse selle rakendamiseks tegevuskava ja viiakse tegevused ellu. Välja töötatud õpiradade ja õppenõustamise kontseptsiooni piloteeritakse valitud õppeasutustes, mille tulemustel põhinevalt koostatakse rakenduslik juhendmaterjal. Elluviija ja partnerite koostöös lepitakse kokku hariduskeskuste kontseptsioon, mis toetab 18+ vanuses haridustee katkestanud täiskasvanute õpiteid ja toetatakse õppeasutuste liitumise/ümberkorraldamise protsessi. Täiskasvanute õpioskuste ja õpivalikute toetamiseks ning kutsevaliku hõlbustamiseks töötatakse koostöös välja õppeasutuste ülesed koolitused, sealhulgas mikrokvalifikatsiooniprogrammid ning vajadusel ka õppematerjalid. Tulemuste saavutamiseks viiakse läbi teavitustegevusi, koolitatakse ja nõustatakse õppeasutuste personali täiskasvanute individuaalsete õpiradade ja õpitee nõustamise rakendamisel, vajadusel koostatakse õppeasutustele juhendmaterjale ning visuaale. Sihtrühm: õppeasutuste õpetajad, tugipersonal ja koolijuhid ning koolipidajad. 2.1.2. Õppeasutuste personali andragoogiliste kompetentside tõstmine ja võrgustikutöö arendamine Täiskasvanute õpetamisega tegelevate õpetajate ja tugispetsialistide kompetentside arendamine keskendudes täiskasvanute koolitamise oskustele ja eripedagoogilistele pädevustele. Edendatakse täiskasvanute mittestatsionaarse õppe pakkujate koostöövõrgustikke, mis koosnevad tugispetsialistidest, aineõpetajatest, koolijuhtidest. Võrgustike tegevuse raames toimub muuhulgas olemasolevate õppematerjalide kaardistamine ja õppematerjalide uuendamise vajaduse väljaselgitamine ning vajadusel prioriteetsetes teemavaldkondades õppe- ja juhendmaterjalide uuendamine. Sihtrühm: õppeasutuste õpetajad, tugipersonal ja koolijuhid. 2.2. Õppeasutuste elluviidavad arendustegevused katkenud haridusteega täiskasvanute õppesse asumise ja õppes püsimise toetamiseks, õppe mitmekesistamiseks ja tugitegevuste pakkumiseks Madala haridustasemega täiskasvanute haridustee jätkamise toetamiseks viivad õppeasutused ellu arendustegevusi, mis hõlmavad nii õppesse kaasamist, õppeprotsessi toetamist kui ka õppe mitmekesistamist. Õppeasutused tagavad süsteemse teavitamise mittestatsionaarse üldharidusõppe võimalustest ning pakuvad õpitee nõustamist ja individuaalse õpitee kujundamist. Sihtrühma toetatakse kutsevalikute tegemisel ning motiveeritakse alustama ja jätkama õpinguid, pakkudes õppijatele järjepidevaid tugimeetmeid kogu õppeperioodi vältel. Õppeasutused toetavad õppijate õpioskuste arendamist, pakuvad lisa- ja tasanduskursusi ning sisseelamiskursusi, viivad läbi supervisioone ja kovisioone, korraldavad lisakonsultatsioone, toetavad õppijatele suunatud ja nende omavahelist mentorlust, korraldavad õppekavaga seotud õppekäike ning edendavad ja hoiavad vaimset tervist õpikeskkonnas. Õppijat nõustatakse õpitee edasises valikus. Õppeasutused arendavad e-õpet, hübriidõpet, kasutavad projektõpet ja viivad ellu muid tegevusi, mis muudavad õpet praktilisemaks ja õppijale paindlikumaks. Õppijatele pakutakse valikaineid ja -kursusi, sealhulgas koostöös kutseõppeasutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolidega loodud ühiskursuseid ja õppemooduleid ning võimalust omandada kutse või osakutse, eesmärgiga õppetööd mitmekesistada ja lõimida kutse- ning üldharidus. Sihtrühmale suunatud tegevustest on minimaalselt vajalik rakendada õpitee nõustamist, õpioskuste arendamist, lisa- ja tasanduskursuste pakkumist ning muuta õpet paindlikumaks. Tegevuste elluviimine eeldab õppeasutuste omavahelist koostööd. Sihtrühm: madala haridustasemega täiskasvanud, sealhulgas need, kes juba õpivad mittestatsionaarses üldharidusõppes või kutseõppes. 3. Tulemused 3.1. Oodatavaks tulemuseks on täiskasvanute vanuses 18+, kellel puudub põhi- või keskharidus või kellel on põhiharidus, kuid puudub erialane haridus, tasemeõppes osalemise suurenemine. 3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1). Tabel 1. Tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad Näitaja nimetus ja Alg- Vahesihttase Sihttase Selgitav teave mõõtühik tase 2027 2029 Rakenduskava ja meetmete nimekirja näitaja Väljundnäitaja Täiskasvanute 0 1250 3200 Osalejate arv, kes on tasemeharidusse saanud kasu tagasitoomise täiskasvanute haridusse tegevustes tagasitoomise tegevusest osalejate arv (tasanduskursused, nõustamisteenused ja muud tugiteenused jne) ning asunud õppima meetmesse kaasatud õppeasutustes. Arvestatakse kumulatiivselt unikaalseid isikuid, keda on toetatud. Näitajas kajastatav sihtrühm: vanus vähemalt 18 aastat, ilma keskhariduseta TAT spetsiifilised näitajad Tegevus 2.1.1 Valmib õpitee 0 0 1 2027. aasta lõpuks valmib nõustamise õpitee nõustamise kontseptsioon kontseptsioon, mis sisaldab täiskasvanute nõustamist hariduskeskustes. Tegevus 2.1.2 Koolituse või 0 100 500 Loetakse osalemiskordi, mikrokvalifikatsiooni- mitte unikaalseid isikud õppe läbinud õpetajate sh kutseõpetajate ja tugispetsialistide arv Tegevus 2.2. Tegevustesse 0 15 20 kaasatud täiskasvanutele mittestatsionaarset õpet pakkuvate koolide arv 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus 4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 5. Elluviija ja partnerid 5.1. Tegevuste elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet. 5.2. Tegevuse 2.1.1. elluviimisel on Haridus- ja Noorteameti partneriks Haridus- ja Teadusministeerium. 5.3. Tegevuse 2.2. partnerid määratakse käskkirja lisas 2. Partneriks on põhi-, kesk- või erialase hariduseta vähemalt 18-aastastele täiskasvanutele mittestatsionaarset üldharidusõpet pakkuvad õppeasutused, kus viimase kolme õppeaasta keskmine õppijate arv mittestatsionaarses üldharidusõppes on 25 ja enam. Lisaks saavad partneriks olla mittestatsionaarset õpet pakkuvad kutseõppeasutused, mis kavandavad ümberkujundamist hariduskeskusteks. 6. Sihtrühm Tegevuste sihtrühmad on: 6.1. madala haridustasemega ehk põhi- või keskhariduseta või põhiharidust omavad, aga erialase hariduseta täiskasvanud vanuses 18+; 6.2. 18+ täiskasvanutele suunatud õppe ja tugiteenuste pakkumises osalevad õpetajad, tugispetsialistid ja koolijuhid. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2026 - 31.10.2029. 8. Tegevuste eelarve Meetme 21.4.6.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ kogumaksumus on 12 767 051 eurot, millest EL toetuse osakaal on 67 % ehk 8 551 790 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal 33% ehk 4 215 261 eurot. Tabel 2. Eelarve jagunemine tegevuste kaupa Kokku 2026-2029 Tegevus 2.1. personalikulud 700 000 Tegevus 2.2. personalikulud 8 419 322 40% personalikuludelt ülejäänud abikõlblike kulude katteks 3 647 729 Eelarve kokku 12 767 051 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks  vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 ja § 21 lõikele 3; 9.2.2. ülejäänud abikõlblikud kulud 40% ulatuses abikõlblikest otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22; 9.2.3. abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõikele 4. 10.2. Maksetaotlus esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. 10.3. Lõppmakse taotlus esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 11. Elluviija ja partneri kohustused 11.1. Elluviija täidab lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. 11.2. Elluviija on kohustatud: 11.2.1. koostama aastase tegevuskava ja eelarve järgmise aasta kohta jooksva aasta 20. novembriks, esitama selle rakendusasutusele ning viima vastavalt sellele tegevused ellu; 11.2.2. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule; 11.2.3. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 11.3. Partner on kohustatud: 11.3.1. täitma lisaks TAT-s nimetatud tegevustega seotud kohustustele ühendmääruse § 10 lõikes 2 ja 3 nimetatud kohustusi; 11.3.2. koostama ja esitama elluviijale projektiplaani koos eelarvega aastateks 2026- 2029, samuti koostama selle alusel iga-aastase tegevuskava ning viima vastavalt sellele tegevused ellu. 12. Aruandlus 12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta  20. jaanuariks (31. detsembri seisuga) ning poolaasta vahearuande 15. augustiks (30. juuni seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 12.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitajate ala- või ületäitmise kohta, lisaks kvantitatiivsetele näitajatele kogutakse ja analüüsitakse kvalitatiivset infot õppijate õpitee, õppes püsimise ja edasiste haridus- või töövalikute kohta; 12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 12.1.4. maakondlik ülevaade; 12.1.5. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja nende lahendamiseks ette võetud abinõudest. 12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu tegevuste elluviimise lõpparuande 30 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035 eesmärkide saavutamisele ning punktis 1.4 loetletud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 12.6. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5. 12.7. Punktis 12.6 toodud kohustused rakenduvad järgmiste punktis 2 nimetatud tegevuste ja sihtrühmade kohta: 12.7.1. tegevus 2.2 “Õppeasutuste elluviidavad arendustegevused katkenud haridusteega täiskasvanute õppesse asumise ja õppes püsimise toetamiseks, õppe mitmekesistamiseks ja tugitegevuste pakkumiseks“ tegevustes osalevad õppijad. 12.7.2. Tegevus 2.1.2. „Õppeasutuste personali andragoogiliste kompetentside tõstmine ja võrgustikutöö arendamine“ tegevustes osalevad õpetajad, tugipersonal ja koolijuhid. 12.8. ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021-2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. 14. Vaiete lahendamine 14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 14.3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 15. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi Antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.  Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ (edaspidi TAHE) elluviimiseks“ Tegevuse 2.2. elluviimisse kaasatud partnerid Mittestatsionaarset üldharidusõpet 18+ vanuses õppijaile pakkuvad õppeasutused Keskmine õppijate arv vanuses 18+ (2023/2024, 2024/2025, 2025/2026 õa)1 1 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 580 4 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 517 2 Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 493 3 Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 417 5 Narva Täiskasvanute Kool 378 6 Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium 355 7 Audentese Erakool 281 8 Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 200 10 Rakvere Ametikool 169 13 Maardu Gümnaasium 152 15 Valgamaa Kutseõppekeskus 136 11 Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium 130 16 Täiskasvanute E-Gümnaasium 130 17 Keila Kool 110 14 Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus 104 12 Raplamaa Rakenduslik Kolledž 103 9 Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 80 18 Haapsalu Kutsehariduskeskus 68 19 Järvamaa Rakenduslik Kolledž 60 22 Elva Gümnaasium 56 21 Tapa Valla Gümnaasium 55 25 Tallinna Rakenduslik Kolledž 53 23 Tartu Annelinna Gümnaasium 50 20 Jõgevamaa Gümnaasium 44 24 Hiiumaa Gümnaasium 30 25 Põlva Gümnaasium 21 Mittestatsionaarset õpet pakkuvad kutseõppeasutused: Hiiumaa Ametikool Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Järvamaa Rakenduslik Kolledž Luua Metsanduskool Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 1 Ei ole arvestatud üksikainete õppijaid Pärnumaa Kutsehariduskeskus Raplamaa Rakenduslik Kolledž Räpina Aianduskool Tallinna Majanduskool2 Tallinna Polütehnikum3 Tallinna Tööstushariduskeskus4 Tartu Rakenduslik Kolledž Valgamaa Kutseõppekeskus Viljandi Kutseõppekeskus Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus 2 Al. 2026/2027 õ-a Tallinna teenindus- ja ärivaldkonna rakenduslik kolledž 3 Al. 2026/2027 õ-a Tallinna Tehnoloogiakolledž 4 Al. 2026/2027 õ-a Tallinna Tehnoloogiakolledž