dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Projekteerimistingimuste väljastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. veebruar 2021
Viit
1.10-17/21-0054/926-1
Registreeritud
15. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tori Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/21-0054
Vastutaja
Kristel Marksalu
Lahendamise tähtaeg
17. märts 2021

Failid

  • 📎Projekteerimistingimuste väljastamine (Urge-Audru 110 kV õhuliin.asice2295 KB

Sisu (failidest)

TORI VALLAVALITSUS KORRALDUS Sindi 10. veebruar 2021 nr 94 Projekteerimistingimuste väljastamine ÜLDINE Terranaut OÜ juhatuse liige Valdur Viiklepp esitas Tori Vallavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste saamiseks Audru tuulepargi 110kV õhuliini ehitamiseks Audru Tuulepark OÜ-le (edaspidi liini püstitaja) kuuluvate viie tuulikuni. Liini alguspunktiks on Sindi alajaam (73001:007:0045) ja lõpp-punktiks Saari tuulik nr. 2, mis asub Pärnu linna Audru osavalla territooriumil. Projekteerimistingimuste esemeks on elektripaigaldis, mis on sisuliselt elektriseadmete statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum (terviklik tehnosüsteem). Taotletavale elektripaigaldisele tekib seaduse kohaselt kaitsevöönd - mõlemal pool liini telge 35-110 kV pingega liinide korral 25 meetrit (majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „ Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“). Ehitusseadustiku (EhS) § 83 lg 1 p 2 sätestab, et projekteerimistingimused on nõutavad mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise rajamiseks. Projekteerimistingimuste koostaja on Tori Vallavalitsus. Kontaktisikuks on valla planeerimisspetsialist (Piret Kallas, [email protected] +372 5198 4663). KAASAMINE I Puudutatud isikute arvamused Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg 3 kaasab pädev asutus menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik. Eelnõu esitati kõikidele maaomanikele, mida liin läbib ja mis jäävad liini kaitsevööndisse. Sama sätte lg 4 p 2 kohaselt, pädev asutus esitab projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Liini rajamisega on seotud järgmised Tori valla haldusterritooriumil asuvad kinnistud: 73001:006:0042 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Taali metskond 55 1 73001:002:0103 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, 19214 Jänesselja-Urge tee 73001:002:0332 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Kesapõllu 73001:008:0213 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Orasselja 73001:002:0339 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Meelespea 73001:002:0338 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Ülase 73001:006:0040 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Taali metskond 59 73001:002:0413 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Taali metskond 131 73001:002:0072 Pärnu maakond, Tori vald, Räägu küla, Anni 73001:001:1486 Pärnu maakond, Tori vald, Räägu küla, Mägise tee 73001:001:0429 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Lunapealse 73001:002:0213 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Vaheri tee 33 73001:002:0166 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Priidu 73001:002:0134 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Lauda 73001:001:1094 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Uue-Mardi 73001:001:0347 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Kullerkupu 73001:001:0154 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee 73001:001:0097 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Lille 73001:001:0272 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Juhani 73001:002:0009 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Kosse 73001:007:0045 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Sindi alajaam 73001:007:0275 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Suuroja 73001:007:0062 Pärnu maakond, Tori vald, Rütavere küla, 19274 Urge-Kuiaru tee 73001:001:1386 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Kummi 73001:002:0095 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, 19210 Uduvere-Suigu- Nurme tee 73001:002:0251 Pärnu maakond, Tori vald, Räägu küla, Villemi 73001:002:0046 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Õuemaa 73001:001:0742 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Mardisalu 73001:001:0320 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Nurme I rendikinnistu 73001:001:1292 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Vana-Mardi 73001:001:0273 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Raba 73001:001:1323 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Taga-Selliste 73001:001:1349 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Udika 73001:001:1353 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Tanni 73001:008:0451 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Uuetoa 73001:008:1967 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Suurfarmi 73001:008:0993 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, 19214 Jänesselja-Urge tee 73001:008:0663 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Saunametsa 73001:002:0340 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Savimaa 73001:002:0401 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Küüdi 73001:002:0337 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Kannikese 73001:001:0698 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Ees-Selliste 73001:001:0780 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Tannisalu 73001:001:0700 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Rehe 73001:001:0782 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Tanni-Jüri 73001:002:0177 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Jaanika 80901:001:0632 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Halinga metskond 39 80901:001:0633 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Halinga metskond 185 73001:001:0330 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Nurme rendikinnistu 80901:001:0449 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Väike-Tanni 73001:008:1096 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Karjanõmme 73001:008:1097 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Luha 73001:002:0087 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Uue-Liinide 2 73001:001:1490 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Oti tee 73001:001:0003 Pärnu maakond, Tori vald, Räägu küla, Anni-Aini 73001:001:1505 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Vana-Tallinna maantee L1 73001:007:0082 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Suuroja 73001:008:1962 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Äkke 73001:008:1965 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Ees-Urge 73001:007:0053 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Kasema 73001:008:1103 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Suurfarmi 73001:008:1102 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Suurfarmi 80901:001:0482 Pärnu maakond, Tori vald, Sauga jõgi V4 Lisaks esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks Rail Baltic Estonia OÜ-le, Elering AS- le, Elektrilevi OÜ-le, Connecto Eesti AS-le, Pärnu Linnavalitsusele. Kaasatud isikutest esitasid vastuväiteid järgmised kinnistute omanikud: 1. Tanni ja Suuroja kinnistu omanikud avaldasid kindlameelset vastuseisu ega nõustu liini asumisega nendele kuuluval kinnistul; 2. Lauda ja Villemi kinnistute omanik andis teada, et tema poolt on taotlejale antud nõusolek kuni 20kV õhuliini, kaitsevööndiga 10m liini teljest, rajamiseks. Tutvumiseks saadetud projekteerimistingimuste eelnõuga ei nõustuta, kuivõrd see erineb kokkulepitust; 3. Tannisalu, Lunapealse, Kullerkupu kinnistute omanikud avaldasid, et ei ole rajatava õhuliiniga nõus, kuna pole liinist huvitatud isikutega kokkuleppele jõudnud. Kui saadakse kokkuleppele, võivad nad oma seisukohta muuta. 4. Mardisalu kinnistu omanik teatas, et ei nõustu õhuliini kaitsevööndi ulatusega tema kinnistule. 5. Kosse kinnistu omanik andis tagasisidet, et kuna isik omandas kinnistu alles hiljuti, on tal teadmine, et sellel ei ole IKÕ-d antud liini edasiseks kasutamiseks ja teadaolevalt on see liin juba demonteeritud. Rail Baltic Estonia OÜ esitas oma 23.10.2020 kirjaga nr KV2020-092 tingimused, mis on välja toodud punktis 1.9. Elering AS saatis oma seisukoha läbi ehitisregistri, jättes eelnõu kooskõlastamata. Isik juhib tähelepanu, et L033 õhuliin kuulub Elering AS-i omandisse. Nimetatud õhuliini ei ole kellelegi üle antud ega antud ühtegi luba kõnealuse õhuliini säilitamiseks või ümberehitamiseks. L033 õhuliin kuulub vastavalt Pärnu maakonna teemaplaneeringule „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" (kehtestatud 15.07.2016) ja selle alusel väljastatud ehitusloale demonteerimisele. Demonteerimisega seonduvaid ehitustöid on Elering AS-i töövõtja asunud ellu viima, kuivõrd teemaplaneeringu kohaselt peavad planeeringus likvideeritavana näidatud õhuliinid olema demonteeritud ja liinikoridori ala korrastatud hiljemalt Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini valmimisel. Elering AS on seisukohal, et esitatud projekteerimistingimuste eelnõu andmise õiguslikuks aluseks ei saa olla EhS § 83 lg 1 p 2, kuivõrd tegemist ei ole mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise rajamisega, vaid suuremas osas olemasoleva liini kasutuselevõtuga, mis on otseses vastuolus viidatud Pärnu maakonna teemaplaneeringuga ja selle alusel väljastatud demonteerimisprojektiga. Eeltoodut arvestades ei nõustu Elering AS Audru tuulepargi 110 kV õhuliini rajamiseks antavate projekteerimistingimustega. Elering AS-il on võimalik uuesti Audru tuulepargi 110 kV õhuliini ehitamisega seonduvale projekteerimistingimuste eelnõule arvamust avaldada siis, kui L033 õhuliini demonteerimistööd on Elering AS-i töövõtja poolt lõpuni viidud. Elektrilevi OÜ-l märkused puuduvad. 3 AS Connecto Eesti kooskõlastas eelnõu läbi ehitisregistri ja juhib tähalapanu, et projekti alal paikneb ELA SA sidevõrgu objekt ELA083. Projekti valmimisel kooskõlastada projekt ELA SA haldusega. Pärnu Linnavalitsusel märkused puuduvad. Eelpool välja toodud vastuväiteid on võimalik koondada järgmiselt: 1. maaomanikud on vastu, kuivõrd nad ei soovi taotletavat liini oma maale või pole maakasutuse osas kokkuleppele jõutud; 2. maaomanik on avaldanud arvamust, et liin paikneb selliselt, et hõlmab suure osa kinnistust ja haritavast maast ning liin vähendab kinnistu väärtust; 3. tegemist ei ole mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise rajamisega, vaid suuremas osas olemasoleva liini kasutuselevõtuga, mis on otseses vastuolus viidatud Pärnu maakonna teemaplaneeringuga ja selle alusel väljastatud demonteerimisprojektiga. Projekteerimistingimustest võimalik rääkida alles siis, kui L033 õhuliini demonteerimistööd on Elering AS-i töövõtja poolt lõpuni viidud. Projekteerimistingimuste andja seisukoht eeltoodu osas on järgmine: 1. Taotletav liin läbib hulga kinnistuid, kuhu soovitakse vähemalt või suuremal määral paigaldada konkreetset tehnorajatist. Vaidlust ei ole selles, et elektriliini paiknemine kinnistul toob kaasa selle kinnistu omanikule õiguste riiveid. Mis tahes tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustusega kaasneb paratamatult kinnisasja omaniku õiguste piirang, kuna ta peab teatud ulatuses enda kinnisasja kasutamisõigusest tehnovõrgu- või rajatise omaniku kasuks loobuma. Projekteerimistingimuste menetlemise üheks osaks on nende andmisest keeldumise aluste kontroll. Andmisest keeldumise alused on sätestatud EhS §-s 32. EhS § 32 p 5 sätestab, et KOV peab kontrollima, kas projekteerimistingimuste alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi. Ehitusseadustiku seletuskirjas on eeltoodu osas selgitatud (lk 65): „Sättest (mõeldud EhS § 32 p 5) tuleneb selge alus jätta projekteerimistingimused andmata, kui nende andmine riivab ülemääraselt kolmanda isiku õigusi. Esmalt tuleb käsitleda vastuolu. Õigustega vastuolu võib ilmneda paljudel juhtudel. Eelkõige on selline vastuolu seotud PS §-dest 31 ja 32 tulenevate õigustega, aga asjakohased võivad olla ka muud põhiseaduslikud väärtused. Pädeval asutusel ei ole kohustus igasuguse vastuolu korral jätta projekteerimistingimused andmata. Oluline on, et esineks vastuolu õiguse või kohustusega, mitte huviga. Vastuolu kaalumiseks peab rakendama proportsionaalsuse põhimõtet. Proportsionaalne on selline projekteerimistingimustes sätestatud tingimus, millel on seaduslik eesmärk, mis on sobilik, vajalik ja mõõdukas vastava eesmärgi saavutamiseks. Hindamisel tuleb silmas pidada kavandatava ehitise mõju kolmandale isikule, sest projekteerimistingimuste andmine ehitusprojekti koostamiseks ei pruugi iseenesest õigusi väga intensiivselt riivata.“ Põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Kinnistu omanikul on seega õigus kaasa rääkida oma omandit puudutavates küsimustes, seda enam kui küsimus puudutab olulist objekti, mida tahab kolmas isik kinnistule paigaldada. Ühest küljest on seadusandja andnud mõista, et projekteerimistingimuste andmisel tuleb hinnata, kas esineb vastuolu kolmandate isikute õigustega. Praeguses etapis on selgunud, et mitu kinnistu omanikku on esitanud põhimõttelise vastuseisu liini ehitamisele. Samuti on selge, et vähemalt vastuväited esitanud kinnistute omanikega 4 kokkulepped liini püstitamiseks nende kinnistule puuduvad. Siiski näeb seadusandja ette, et igasugune vastuolu õigusega ei pruugi automaatselt takistada projekteerimistingimuste andmist. Tuleb hinnata, kas vastuolu on võimalik leevendada lisatingimuste seadmisega, mis oleksid seejuures proportsionaalsed. Käesoleval juhul on võimalik aga seada omandiõiguse kaitseks ja tagatiseks lisatingimus, mille kohaselt (vt p 1.10.1) elektriliini trassi asukoht ja tehniline lahendus tuleb kooskõlastada maaomanikega. Selliselt peab liini püstitaja enne ehitusloa taotlust olema maaomanikega leidnud konsensuse püstitatava liini paiknemise ja muude tingimuste osas. Nimetatud tingimus annab maaomanikele kindluse, et nende kooskõlastus on järgnevates etappides tarvilik ja nõutud ning nad on ka edaspidi aktiivselt projekti kaasatud. Täiendava tagatise annab maaomanikele (eelkõige nendele, kes pole liini püstitajale andnud maakasutusõigust) kindluse asjaolu, et nii nagu ehitusluba, siis ka projekteerimistingimused ei anna õiguslikku alust millegi püstitamiseks võõrale maale. Maakasutusõigus peab olema saavutatud enne ehitamist. Seda on võimalik huvitatud isikul (liini püstitajal) saavutada kas kokkuleppel või kohtu kaudu. Igal juhul on liini püstitaja sellest teadlik (kuivõrd enamike omanikega on piiratud asjaõigus tema kasuks juba seatud) ja peab sellega arvestama. Lisaks tuleb siinjuures mõista, et projekteerimistingimuste andmine ehitusprojekti koostamiseks iseenesest maaomanike õigusi ka väga intensiivselt ei riiva. Projekteerimistingimused on eelhaldusakt, mis on aluseks ehitusprojekti koostamiseks. Selle tulemusena ei kaasne kinnisasja omanikele tagajärgi ning sellega on paika pandud üksnes üldised suunised, kuid täpsemad asukohad ja tehnilised lahendused töötatakse välja ehitusprojektis. Seepärast on võimalik projekteerimistingimustele järgnevalt hakata koostama projektilahendusi, millega ehk maaomanikud võiksid nõustuda. Nii nagu ehitusluba, siis ka projekteerimistingimused ei anna õiguslikku alust võõrale maale ilma vastavat õigust omamata tegutsema asuda. Kokkuvõttes saab möönda, et maaomanike vastuseis on üks olulisi nüansse antud plaani elluviimisel. Liini püstitaja peab arvestama juba varajases etapis (juba enne ehitusloa taotlemist), et maaomanike nõusolekuta või maakasutusõigust omamata pole võimalik protsessiga jätkata, kuivõrd vastuolu omandiõigusega esineb antud juhul üsna mitme kinnistu osas. Liini ei ole võimalik aga ilma kinnisasju kasutamata rajada ning igal juhul toimub liini rajamine kellegi omandiõigusesse sekkudes. 2. Ehitise kaitsevööndit reguleerivas määruses on paika pandud, et ehitise kaitsevööndis on keelatud: • ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist • ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast • takistada ehitisele juurdepääsu • takistada ehitise hooldamist • takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist Selge on, kaitsevöönd kui seadusest tulenev kitsendus kinnistu kasutamisele on oluline riive omandile. Kaitsevööndi eesmärk on ühene – tagada õhuliini ohutus ja operatiivne juurdepääs liinile hädaolukordades. Küll aga ei näe seadusandja ette automaatset metsa mahavõtmist kaitsevööndis, kui selleks puudub otsene tarvidus. 5 Samuti, kui arvestada õhuliini objekti eesmärki ja kulgemist ning sellega kaasneva kaitsevööndi mõju omanikule, tuleb möönda, et kaitsevööndiga kaasnevad mõjud on siiski ei kaalu ülesse projektiga taotletavat. Näiteks puudub põllutöömasinatega liinide kaitsevööndis töötamisel märkimisväärsed piirangud. Vältida tuleb masinate ja mehhanismide, mille töökõrgus võib ületada 4,5 meetrit (nt tõstukid, laadurid jms), kasutamist juhtmete all ja lähemal kui 5 meetrit. Eriti ettevaatlik tuleb olla masinatega mastide lähedal liikudes, sest masti tõmmitsatesse takerdumine või mastiga kokkupuude võib luua ohtliku olukorra ja kaasa tuua tekitatud kahjude hüvitamise nõude. Kaitsevööndi mõju kinnistu kasutamisele on seega minimaalne ning kui tõusetub vajadus raadamiseks, siis on võimalik selline olukord lahendada rahalise hüvitisega. 3. Elering AS on kindlameelselt esitanud mittenõustumist taotletavaga põhjusel, et nimetatu on vastuolus teemaplaneeringuga, kuna tegemist oleks osaliselt vana liini kasutuselevõtuga ning projekteerimistingimusi on võimalik kaaluda alles pärast nende poolt olemasoleva liini demonteerimist. Eeltoodud väited ei ole õiged ega anna alust projekteerimistingimustest keeldumiseks. Esmalt tuleb selgitada, et faktiliselt pole võimalik rääkida osaliselt vana liini kasutuselevõtust ja osalt uue liini rajamisest. Õhuliin on oma täies ulatuses (ükskõik mitme kinnisasja peal ja mitme osana) vaadeldav tervikliku tehnorajatisena. Seega ei saa koosneda see osaliselt uuest ja osaliselt vanast. Teemaplaneering näeb tõepoolest ette olemasoleva liini demonteerimist. See aga ei takista uue liini rajamist osaliselt samasse trassikoridori, kust kulges vana liin. Samuti ei oma tähtsust, kas uue liini rajamisel kasutatakse Elering AS-lt saadud vana liini osasid, nt maste. Vastuolu teemaplaneeringuga ei esine. Teemaplaneering ei keela uute õhuliinide projekteerimist ja rajamist. Lisaks ei saa nõustuda väitega, nagu poleks hetkel võimalik menetleda projekteerimistingimusi. Projekteerimistingimused antakse ehitusprojekti koostamiseks. Tegemist on dokumentatsioonilise menetlusetapiga, kus veel ei alustata reaalset ehitustegevust ega takistata Elering AS-l vajadusel lõpuni viia oma tegevusi. Kokkuvõttes, praeguses etapis tundub liini põhimõtteline lahendus kõige otstarbekam ning säästlikum. Projekteerimistingimuste menetlemisel on esitatud mitmeid kaalukaid argumente, mille osas tuleb haldusorganil edasistes etappides hinnata täiendavalt liini rajamisega kaasnevaid riiveid isikute õigustele. Antud juhul on aga projekteerimistingimuste täpsusastet arvestades aga veel ennatlik keelduda projekti elluviimise tarbeks vastava haldusakti andmisest. II Kooskõlastused Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg 4 p 1 kohaselt esitab pädev asutus vajaduse korral projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Maanteeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Keskkonnaametile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeerium, Maa-ametile, Põllumajandusametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Maanteeamet oma 09.11.2020 kirjaga nr 15-2/20/48206-4 kooskõlastab Urge-Saari 110 kV õhuliini projekteerimistingimuste eelnõu nr 2011802/07795 tingimusel, et eelnõud täiendatakse alljärgnevate Ehitusseadustiku § 99 lõige 3 alusel antavate Maanteeameti nõuetega õhuliini projekteerimiseks riigitee piirides (teemaal) ja tee 6 kaitsevööndis ning kavandatud riigitee trassikoridoris. Maanteeameti nõuded on kirjas punktis 1.4. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saatis oma märkused läbi ehitisregistri. Märkused on kirjas punktis 1.5. Keskkonnaametil märkused puuduvad. Kaitseministeeriumil märkused puuduvad. Maa-amet oma 20.10.2020 kirjas nr 6-3/20/15089-3 juhtis tähelepanu ebatäpsusele asendiskeemil (Nurme II rendikinnistu asemel Nurme rendikinnistu) ning liini ehitamisel ja kasutamisel arvestataks AS Nurme Turvas seatud tingimustega. Tingimused on kirjas punktis 1.6. Juhul kui parandatakse projekteerimistingimustes esitatud projektialas olevate kinnisasjade loetelu (Nurme II rendikinnistu asemel loetletakse projekteerimistingimustes Nurme rendikinnistu), puuduvad Maa-ametil vastuväited projekteerimistingimuste (taotlus nr 2011002/11512, menetlus nr 232047) väljastamisele. Põllumajandusamet väljastas oma 30.10.2020 kirjaga nr 14.2-1/29294 märkused ja ettepanekud, mis on kirjas punktis 1.8. Riigimetsa Majandamise Keskus kooskõlastab eelnõu ja märgib oma 26.10.20 kirjas nr 3-1.1/3348, et peale projekti kooskõlastamist, raadamise vajadusel projekti raames tuleb saata avaldus koos raadamist vajava ala plaaniga .dwg formaadis failina (koordinaatide süsteem L-EST97) RMK Edela regioonile [email protected] raieks vajaliku dokumentatsiooni vormistamiseks ja raadamise lepingu sõlmimiseks. Raieala piirid peavad olema looduses tähistatud taotleja poolt. Enne ehitusega alustamist tuleb muuta varasemalt sõlmitud isikliku kasutusõiguse leping. Selleks tuleb esitada avaldus RMK maakasutusõiguse spetsialist Urve Jõgi’le ([email protected]). Majandus- Ja Kommunikatsiooniministeerium andis oma tingimusliku kooskõlastuse läbi ehitisregistri ja palub arvestada OÜ Rail Baltic Estonia 23.10.2020 kirjas nr KV2020-092 toodud tingimustega ning ära oodata Maanteeameti kiri ja arvestada selles toodud võimalike tingimustega. TAOTLUSE MUUDATUS Pärast eelnevalt saadud arvamuste ja kooskõlastuse avaldamist muutis taotleja osaliselt kavandatavat trassikoridori. Sellest tulenevalt edastas Tori vallavalitsus eelnõu uuesti arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks isikutele ja asutustele, kellel on otsene puutumus trassikoridori muudatusega. Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile, Transpordiametile, Maa-ametile ja arvamuse avaldamiseks Elektrilevi OÜ-le, Elering AS-le ning Kasema, Suuroja, Suurfarmi, Ees-Urge, Äkke ja Uuetoa kinnistute omanikele. Kasema kinnistu omanik edastas algselt oma vastuseisu, kuna kaitsevööndi laienemine toimub metsa arvelt. Samuti põhjendas omanik vastuseisu sellega, et nurgamast asetseb keset haritavat põllumaad, mis koos tõmmitsatega võtab enda alla oluliselt suure osa haritavast maast. Uus liin ei loo kinnistule mingit lisaväärtust, vaid kahandab seda. Liini püstitajaga arutati Kasema kinnistu olukorda ning liini püstitaja on väljendanud, et omaniku soovi korral on võimalik nurgamast tõsta tema kinnistult ära. Samuti andis liini püstitaja täiendavaid selgitusi seoses kaitsevööndisse jääva metsa raadamisega, mille kohaselt ilma tungiva vajaduseta seda ei tehta. Kinnistu omanik jäi oma viimases kirjas äraootavale positsioonile. 7 Kuigi Kasema kinnistu omanik lõplikku seisukohta ei avaldanud, peab haldusorgan vajalikuks käsitleda omaniku poolt välja toodud murekohti. Projekteerimistingimused on üleüldised suunised ehitusprojekti koostamisele. Sellega pannakse paika põhimõtted, kuid ei panda paika täpsed tehnilised lahendused. Tuleb nentida, et tõepoolest liinimastide paiknemine kinnistul piirab oluliselt kinnistu kasutamisvõimalusi ning selline talumiskohustus võib oluliselt alandada kinnistu väärtust. Konkreetsel juhul on liini püstitaja avaldanud võimalust muuta nurgamasti asukohta selliselt, et see ei jääks Kasema kinnistule. Kinnistu omaniku soovi on seega võimalik täita ning sellega lahendatakse nimetatud probleemkoht. Üheski õigusaktis pole sätestatud ka, et liini alla jääval maal poleks võimalik tegeleda põllumajandusega. Tänasel hetkel on üsna tavapärane, et õhuliinide all kasvatatakse erinevaid saadusi, olles seejuures ettevaatlik ja teadlik liini ümber tegevuse teostamisel. Praeguses etapis, kus liini mastide või muude osade asetsemine kinnistul pole ka täpselt paika pandud, oleks võimalik ehitusprojektis lahendada teisiti. Kuna kinnistu omanik absoluutset vastuseisu siiski viimases kirjas ei avaldanud, on võimalik menetlusega jätkata. Seda enam, et projekteerimistingimuste p 1.10.1 kohaselt peab liini tehnilised lahendused ja trassi asukohta omanikuga ka edasises menetluses kooskõlastama. Suuroja, Suurfarmi, Äkke, Ees-Urge ja Uuetoa kinnistute omanike poolt vastuväiteid ei laekunud. Põllumajandus- ja Toiduamet oma 12.01.2021 kirjas nr 6.2-2/1378 täiendavaid tingimusi ei esita. Põllumajandusamet (PMA) on kooskõlastanud ja esitanud omapoolsed märkused ja ettepanekud Urge-Audru 110kV õhuliini projekteerimistingimuste osas Tori valla Räägu, Nurme, Kilksama ja Urge külas 30.10.2020 kirjaga nr 14.2-1/29294. Maanteeamet oma 23.12.2020 kirjas nr 15-2/20/48206-8 ei ole vastu Urge-Saari 110 kV õhuliini projekteerimistingimuste muutmisele vastavalt 15.12.2020 e-kirjaga saadetud versioonile, eeldusel et projekteerimistingimuste väljastamisel arvestatakse Maanteeameti poolt EhS § 99 lõige 3 alusel 09.11.2020 kirjaga nr 15-2/20/48206-4 antud nõuetega. Nõuded on kirjas punktis 1.4. Maa-amet oma 18.12.2020 kirjas nr 6-3/20/18494-2 palub jätkuvalt arvestada Maaameti 20.10.2020 kirjas nr 6-3/20/15089-3 tehtud märkustega. Projekti muudatusega on 110 kV trass kavandatud ka Äkke kinnisasjale (tunnus 73001:008:1962). Trass on projekteeritud olemasolevate kõrgepingeliinide kõrvale. Maa-amet nõustub vastavalt lisatud asendiplaanile muudetud projekteerimistingimuste eelnõuga. Palume edastada valmis projekt Maa-ametile tutvumiseks. Juhul kui projekteeritud trassid läbivad maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maad, palume edastada Maa-ametile kohaliku omavalitsuse allkirjastatud õiend reformimata maa-ala osas esitatud maa erastamise ja/või tagastamise taotluste olemasolu või nende puudumise kohta ning selgitused taotluste lahendamise kohta. Kuna projekti ala kattub Rail Baltica raudteetrassiga palume edastada projekt kooskõlastamiseks OÜ-le Rail Baltic Estonia. Elektrilevi OÜ-lt küsida tehnilised tingimused. Elering AS ei pea käesoleval hetkel võimalikuks projekteerimistingimuste andmisele nõusolekut anda, kuivõrd sellise nõusoleku andmine oleks vastuolus nii teemaplaneeringuga kui ka Eleringi esitatud taotlustega kohtuvaidluses. Elering AS on kokkuvõtvalt seisukohal, et: • Pooleliolevas kohtuvaidluses on Eleringi taotluseks muuhulgas kohustada Audru Tuulepark OÜ-d lõpetama Elering AS-ile kuuluva õhuliini L033 rikkumine ja kohustada hoiduma edaspidisest õhuliini L033 rikkumisest, s.o 8 õhuliini L033 lammutamisest ja õhuliini L033 omavolilisest ümber tõstmisest teistele kinnisasjadele, sh kohustada hoiduma igasugusest ehitustegevusest seoses õhuliiniga L033; • projekteerimistingimuste andmine võib otseselt mõjutada poolelioleva kohtuvaidluse tulemit ning Eleringi huvide edasist kahjustamist. Projekteerimistingimuste andmine sellisel kujul võib Eleringi jaoks saada takistuseks teemaplaneeringu järgse kohustuse täitmisel, s.o õhuliini demonteerimisel, sest olukorras, kus projekteerimistingimused näevad ette uue õhuliini ühendamise õhuliiniga, mis kehtiva planeeringu järgi kuulub demonteerimisele, kuid projekteerimistingimuste järgi justkui säilib, võib demonteerimine Eleringi jaoks osutuda raskendatuks ning kaasa tuua võimalikke kahjunõudeid nii kohaliku omavalitsuse kui Eleringi suunal. Vaidlust ei ole selles, et Elering AS on projekteerimistingimustesse õigusega kaasatud ja neil on käesolevaga puutumus taotletava osas. Küll aga ei saa nõustuda Elering AS poolt välja toodud põhjendustega projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks. Esmalt, nagu ka eelpool, on haldusorgan jõudnud tõdemusele, et taotletav ei ole vastuolus teemaplaneeringuga. Projekteerimistingimuste taotlus ega välja antavad tingimused ei näe ette uue õhuliini ühendamist liiniga, mis kuulub demonteerimisele. Tehnorajatist saab ja tuleb vaadelda ühtse tervikuna. Taotleja on soovinud projekteerimistingimusi uuele liinile, mis sisuliselt osaliselt kattub vana trassikoridoriga. See aga ei tähenda, et kattuvas osas on koheselt tegu olemasoleva liini uuesti kasutuselevõtuga. Seda seisukohta ei muuda ka asjaolu, kui Audru Tuulepark OÜ ja Elering AS vaheliste kokkulepete alusel võib Audru Tuulepark OÜ liini rajades kasutada Elering AS liinist ülejäänud vanu tehnorajatise osasid. Eeltoodu on aga tsiviilõiguslikku laadi küsimus ja ei oma puutumust projekteerimistingimustesse, kuna viimasega ei panda paika, kelle omandis olevaid esemeid kavatsetakse kasutada liini püstitamiseks. Pooltevaheline tsiviilvaidlus oma olemuselt peaks välja selgitama, kas Elering AS peab Audru Tuulepark OÜ-le üle andma liiniosad või mitte. Sellest olenemata tekib olukord, kus üks hetk Elering AS enam antud trassikoridoris ei tegutse. Kui ka tsiviilvaidlus peaks jõudma tulemuseni, et Audru Tuulepark OÜ-l puudub õigus Elering AS liiniosadele, siis on Audru Tuulepark OÜ-l võimalik püstitada kogu liin uutest osadest (mitte Elering AS-le kuuluvatest). Projekteerimistingimused on avalik- õiguslikku laadi dokument, mis ei oma tsiviilvaidluses tähtsust, kuivõrd sellega ei panda paika Elering AS liini omandi kuuluvust ega võimalikke kolmandate isikute õigusi selle osas. Haldusorgan ei näe, miks ei võiks asuda Audru Tuulepark OÜ kavandama uut liini ajal, mil tsiviilõiguslikud küsimused on lõpuni lahendamata. Audru Tuulepark OÜ peab paralleelselt ehitusprojekti koostades seejuures aga arvestama tsiviilvaidluse erinevate tulemitega. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDMINE Võttes aluseks Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 2 punkti 5, tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang 35−110‑kilovoldise pingega ja üle 15 kilomeetri pikkusega elektriõhuliini rajamiseks. Eelhinnang antakse ehitusloa menetluse käigus. Võttes aluseks ehitusseadustiku § 26 lõike 2 punkti 1 ja lõike 4 ning Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja 9 ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 3 punkti 11, annab Tori Vallavalitsus k o r r a l d u s e: 1. Väljastada projekteerimistingimused Tori vallas Urge-Saari 110 kV liini rajamiseks ja selleks vajaliku ehitusprojekti koostamiseks järgmistel tingimustel: 1.1 PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJAL 1.1.1 Projekti koostamisel lähtuda kehtivatest normidest (EPN), standarditest (EVS) ja Eesti Vabariigi õigusaktidest. 1.1.2 Kinnistutel kehtiv üldplaneering: Sauga valla üldplaneering (kehtestatud Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97). 1.2 EHITUSLIKUD NÕUDED 1.2.1 EHITUSALA: vt. lisad – „Asendiskeem“. Liinikoridor täpsustatakse projektiga. 1.3 INSENERTEHNILISED NÕUDED 1.3.1 ELEKTRIVARUSTUS: vastavalt teenusepakkuja tehnilistele tingimustele. 1.3.2 Projekti valmimisel kooskõlastada projekt ELA SA haldusega. Projekti alal paikneb ELA SA sidevõrgu objekt ELA083. 1.4 TRANSPORDIAMETI NÕUDED 1.4.1 Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas välja tuua EhS § 71 kohane teekaitsevöönd ning Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“ määratletud trassikoridori ning tee teekaitsevööndi ala. 1.4.2 Kanda joonistele kavandatud ehitiste (mastid, alajaamad jms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast. 1.4.3 Via Baltica trassikoridoris õhuliini mastide asukoha ja õhuliini kõrguste valikul tuleb lähtuda Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“ sätestatud tingimustest ning riigitee trassikoridorist. Juhime tähelepanu, et olemasolev liin L033 paikneb ca. 3,1 km pikkuselt Via Baltica teemaplaneeringus määratud tee ja teekaitsevööndi alal, kuhu on planeeringu kohaselt uusi ehitisi planeerida, projekteerida ja ehitada lubatud vaid erandjuhul, Maanteeameti nõusolekul. 1.4.4 Olemasoleva, Pärnu maakonna teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" kohaselt lammutamisele kuuluva õhuliini taas kasutusele võtmist saab Maanteeamet aktsepteerida vaid ajutisena kuni Via Baltica Pärnu suure ümbersõidu realiseerima asumiseni ja juhul kui on tagatud, et õhuliin teisaldatakse selle omaniku kulul Maanteeameti poolt määratud tähtajaks. Vastav leping peab olema sõlmitud enne projekteerimistingimuste objektiks olevale õhuliinile ehitusloa andmist. Via Baltica teemaplaneeringus määratud tee ja teekaitsevööndi alale mastide projekteerimine ega paigaldamine ei ole lubatud. 1.4.5 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 108,5-120,6 Are-Nurme lõik on põhiprojekti koostamise staadiumis. Elektriprojekti trassi asukoht ja tehniline lahendus tuleb teha koostöös ja kooskõlas koostamisel oleva teeprojektiga. Riigitee põhiprojekti koostaja on Skepast&Puhkim OÜ. 10 Maanteeameti poolne kontaktisik on projekteerimise talituse juhataja Mart Michelis [email protected] 1.4.6 Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008. a. käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (https://www.mnt.ee/et/ametist/ juhendid/projekteerimisjuhendid). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, põrkepiirded jne). 1.4.7 Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST-is. 1.4.8 Projekt tuleb koostada vastavuses Maanteede projekteerimisnormidele (EhS § 99 lg 4) ja konkreetse tehnovõrgu „Maanteede projekteerimisnormides“ (majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a. määruse nr 106 Lisa „Tee projekteerimise normid“) ning standarditele. 1.4.9 Tehnovõrgu maapealsed osad (õhuliini mastid, alajaamad jne) tuleb kavandada väljapoole teemaad. Maapealsete rajatiste kavandamisel tuleb arvestada „Maanteede projekteerimisnormides“ (majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a. määruse nr 106 Lisa „Tee projekteerimise normid“) toodud teega külgneva vaba ruumi, külgnähtavuse ja ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade ulatusega. Postide, mastide jms kõrgete ehitiste kavandamisel tuleb arvestada „Maanteede projekteerimisnormide“ p. 8.2. lõikes 2 ja 3 toodud nõuetega posti või masti kauguse osas (mastide kaugus riigiteest, elektriliini vähim kõrgus sõiduteest). 1.4.10 Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. 1.4.11 Projekti koosseisus esitada ristumisel teedega pikiprofiilist detailsemad riste joonised, millel on näidatud riigitee teemaa ja kaitsevööndi piir, tehnorajatise asukoht, mastide jms elementide kaugused sõidutee servast, õhuliini vähim kõrgus sõidutee pinnast suurima rippe korral. Riste joonised esitada liini ja teede kõikide lõikumiste kohta, sh olemasolevate 110 kV liinide riigiteedega ristumiste kohta ning uue liinilõigu ja Via Baltica teemaplaneeringus kavandatud teede lõikumiste kohta. 1.4.12 Kõigil ristumistel olemasolevate ning kavandatud riigiteedega tuleb tagada Eesti standardis EVS-EN 50341-2-20 toodud vähim kõrgus tee pinnast 7,0 m + Del. Teemaplaneeringus välja toodud kogujateede kohal tuleb arvestada lisaks kõrguse varuga 1 m olemasoleva tee pinnast, uue kogujatee asukoha puhul 1,5 m olemasolevast maapinnast. 1.4.13 Projekti koostamisel juhinduda Maanteeameti juhendist Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel (https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/nouded_tehnovorkude_teemaale_kav andamisel_0.pdf). 1.4.14 Projektis tuleb kirjeldada riigitee kohale liinide paigaldamise tehnoloogiat. Ehitusaegsete abimastide ja/või -seadmete kasutamisel tuleb projektis välja tuua nende paiknemise kaugus riigitee servast. 1.4.15 Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või 11 sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 1.4.16 Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek. 1.4.17 Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine. 1.4.18 Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi. 1.4.19 Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks ning õiguslikuks aluseks riigile kuuluvatel kinnistutel ehitamiseks. Projekteerimistingimused ei anna õiguslikku alust riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks. 1.4.20 Õhuliini kasutusala ulatuseks riigitee kinnisasjadel näha ette 1,0 m äärmisest liinist. 1.4.21 Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks. 1.4.22 Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Maanteeametile MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000 elektroonselt e-posti aadressil [email protected]. Projektile lisada teemaa isikliku kasutusõiguse ala plaanid. 1.4.23 Projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval. https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 1.5 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti märkused 1.5.1 Kuna projekteeritav õhuliin läbib Elering AS-i 330 kV õhuliini koridori, siis peab olema Elering AS-i nõusolek. 1.5.2 Arvestada Kaitseministeeriumi märkustega. 1.5.3 Projekti koostaja peab omama vastavat kutsetunnistust või pädevustunnistust. 1.6 AS Nurme Turvas tingimused 1.6.1 AS-le Nurme Turvas määratavad kitsendused ei tohi takistada tööd turbamaardla kasutamisel kaevandamiseks antud Nurme rendikinnistu (katastritunnus 73001:001:0330) ja Nurme I rendikinnistu (katastritunnus 73001:001:0320) kinnisasjade aladel, see tähendab, et liinid peavad olema piisaval kõrgusel (vähemalt 10m maapinnast, luba liigelda ja töötada maksimaalselt 7 m kõrguste masinatega). 1.6.2 Kaevandamislubade pikendamisel ei tohi liini valdaja seada lisatingimusi ja – nõudmisi kaevandamise jätkamiseks kuni maardla ammendumiseni. 12 1.6.3 Liini rajamine tuleb Nurme Turvas AS-i puudutavas osas kavandada turba tootmisperioodide vahelisele ajale. 1.6.4 Liinihooldustööd kooskõlastada AS-ga Nurme Turvas. 1.7 ASB Greenworld Eesti OÜ tingimus: 1.7.1 Liini kandemastid paigaldada kõrval paiknevale maaüksusele selliselt, Väike- Tanni kinnistul (katastritunnus 80901:001:0449) , Nurme küla, Tori vald, Pärnu maakond, paikneva tee kohal on alumise liinijuhtme minimaalne kõrgus 9 (üheksa) meetrit, et oleks tagatud turbatoomise tehnika vaba liikumine. 1.8 Põllumajandus- ja Toiduameti märkused ja ettepanekud 1.8.1 Projekti aluseks olevale asendiplaanile kanda drenaaž. Teostusjooniste saamiseks pöörduda Põllumajandusameti Lääne regiooni Pärnu esindusse [email protected]. 1.8.2 Mastide asukoha valikul arvestada, et maaparandusehitise eesvoolu kaitsevöönd on 12 meetrit ja kollektoritel 10m telgjoonest mõlemale poole, kuhu maste paigaldada ei tohi. Esitada mastide asukohad koordinaatidega, võimalusel valida mastide asukohaks dreenide vaheline ala. Projekti joonised esitada Põllumajandusametile pdf ja dwg formaadis. Lisada projekti seletuskirja eraldi peatükk: Tööd maaparandusdrenaaži alal, kus kirjeldada tehtavaid töid (mis sügavuses pinnases tööd toimuvad, kaeveala ulatus). 1.8.3 Arvestada tuleb sellega, et kui mastide asukohta pole võimalik valida selliselt, et maaparandussüsteeme ei rikuta, siis tuleb elektriliini mastide rajamisel rikutud dreenid rekonstrueerida. 1.8.4 Kõikjal, kus tehakse kaevetöid või muul moel (näiteks ehitusmasinate liikumisega) rikutakse maaparandussüsteemi toimimisvõime, tuleb maaparandussüsteemi toimimisvõime taastada. 1.8.5 Tagada maaparandussüsteemide ja eesvoolude toimimine nii ehituse ajal kui ehituse järgselt (MaaParS § 44 lg 3). 1.9 Rail Baltic Estonia OÜ tingimused 1.9.1 Joonistele peab olema kantud Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ (kehtestatud riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/40, 13.02.2018) järgne trassikoridor ning projekteerimisel tuleb arvestada muu hulgas nimetatud maakonnaplaneeringust tulenevate tingimustega. 1.9.2 Enne projektlahenduse väljatöötamist tuleb taotleda Rail Baltic Estonia OÜ- lt tehnilised tingimused planeeritava õhuliini ja Rail Baltica raudteetrassi ristumiskoha tehnilise lahenduse väljatöötamiseks. 1.9.3 Juhime tähelepanu asjaolule, et taotletav ristumiskoht paikneb Orasselja kinnistul (73001:008:0213), kuhu planeeritakse rajada Rail Baltica põhitrassi Kilksama peatuskoht koos kaasneva infrastruktuuri ja rajatistega. 1.10 MUUD NÕUDED 1.10.1 Elektriliini trassi asukoht ja tehniline lahendus tuleb kooskõlastada maaomanikega. 1.10.2 Ehitusloa projekti asendiplaan tuleb vormistada kehtivale geodeetilisele alusplaanile mõõtkavas M 1:500 ning projekteeritav hoone tuleb siduda asendiplaanile näidates ära hoone nurgapunktide koordinaatpaarid L-EST97 koordinaatsüsteemis. 1.10.3 Esitada geodeetiline alusplaan eraldi Tori Vallavalitsusele digitaalselt andmekandjal või e-postiga: [email protected] 1.10.4 Koostada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. 13 1.10.5 Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, kelle tehnovõrguga liitutakse või kelle tehnovõrgu kaitsevööndis ehitis asub. 1.10.6 Esitatav ehitusprojekt peab vastama 17.07.2015 Majandus – ja taristuministri määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ 1.10.7 Ehitusloa saamiseks esitada ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt kahes eksemplaris paberkandjal või ühes eksemplaris digitaalselt andmekandjal, vormistatuna vastavalt ehitusloa taotlemiseks esitatava ehitusprojekti digitaalselt vormistamise nõuetele ning vastutava projekteerija poolt allkirjastatuna Tori Vallavalitsusele või digitaalselt läbi ehitisregistri keskkonna. 2. Projekteerimistingimused kehtivad viis aastat alates nende väljastamisest. 3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest taotlejale. 4. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Tori Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Luur (allkirjastatud digitaalselt) vallavanem Siiri Jõerand vallasekretär 14
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →