TORI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Sindi 10. veebruar 2021 nr 94
Projekteerimistingimuste väljastamine
ÜLDINE
Terranaut OÜ juhatuse liige Valdur Viiklepp esitas Tori Vallavalitsusele taotluse
projekteerimistingimuste saamiseks Audru tuulepargi 110kV õhuliini ehitamiseks
Audru Tuulepark OÜ-le (edaspidi liini püstitaja) kuuluvate viie tuulikuni. Liini
alguspunktiks on Sindi alajaam (73001:007:0045) ja lõpp-punktiks Saari tuulik nr. 2,
mis asub Pärnu linna Audru osavalla territooriumil.
Projekteerimistingimuste esemeks on elektripaigaldis, mis on sisuliselt
elektriseadmete statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum (terviklik tehnosüsteem).
Taotletavale elektripaigaldisele tekib seaduse kohaselt kaitsevöönd - mõlemal pool
liini telge 35-110 kV pingega liinide korral 25 meetrit (majandus- ja taristuministri
25.06.2015 määrus nr 73 „ Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise
kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“).
Ehitusseadustiku (EhS) § 83 lg 1 p 2 sätestab, et projekteerimistingimused on
nõutavad mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise rajamiseks.
Projekteerimistingimuste koostaja on Tori Vallavalitsus. Kontaktisikuks on valla
planeerimisspetsialist (Piret Kallas,
[email protected] +372 5198 4663).
KAASAMINE
I Puudutatud isikute arvamused
Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg 3 kaasab pädev asutus menetlusse taotluses
märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik. Eelnõu esitati
kõikidele maaomanikele, mida liin läbib ja mis jäävad liini kaitsevööndisse.
Sama sätte lg 4 p 2 kohaselt, pädev asutus esitab projekteerimistingimuste eelnõu
vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve
võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.
Liini rajamisega on seotud järgmised Tori valla haldusterritooriumil asuvad kinnistud:
73001:006:0042 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Taali metskond 55
1
73001:002:0103 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, 19214 Jänesselja-Urge tee
73001:002:0332 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Kesapõllu
73001:008:0213 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Orasselja
73001:002:0339 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Meelespea
73001:002:0338 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Ülase
73001:006:0040 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Taali metskond 59
73001:002:0413 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Taali metskond 131
73001:002:0072 Pärnu maakond, Tori vald, Räägu küla, Anni
73001:001:1486 Pärnu maakond, Tori vald, Räägu küla, Mägise tee
73001:001:0429 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Lunapealse
73001:002:0213 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Vaheri tee 33
73001:002:0166 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Priidu
73001:002:0134 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Lauda
73001:001:1094 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Uue-Mardi
73001:001:0347 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Kullerkupu
73001:001:0154 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee
73001:001:0097 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Lille
73001:001:0272 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Juhani
73001:002:0009 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Kosse
73001:007:0045 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Sindi alajaam
73001:007:0275 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Suuroja
73001:007:0062 Pärnu maakond, Tori vald, Rütavere küla, 19274 Urge-Kuiaru tee
73001:001:1386 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Kummi
73001:002:0095 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, 19210 Uduvere-Suigu-
Nurme tee
73001:002:0251 Pärnu maakond, Tori vald, Räägu küla, Villemi
73001:002:0046 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Õuemaa
73001:001:0742 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Mardisalu
73001:001:0320 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Nurme I rendikinnistu
73001:001:1292 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Vana-Mardi
73001:001:0273 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Raba
73001:001:1323 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Taga-Selliste
73001:001:1349 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Udika
73001:001:1353 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Tanni
73001:008:0451 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Uuetoa
73001:008:1967 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Suurfarmi
73001:008:0993 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, 19214 Jänesselja-Urge tee
73001:008:0663 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Saunametsa
73001:002:0340 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Savimaa
73001:002:0401 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Küüdi
73001:002:0337 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Kannikese
73001:001:0698 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Ees-Selliste
73001:001:0780 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Tannisalu
73001:001:0700 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Rehe
73001:001:0782 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Tanni-Jüri
73001:002:0177 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Jaanika
80901:001:0632 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Halinga metskond 39
80901:001:0633 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Halinga metskond 185
73001:001:0330 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Nurme rendikinnistu
80901:001:0449 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Väike-Tanni
73001:008:1096 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Karjanõmme
73001:008:1097 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Luha
73001:002:0087 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Uue-Liinide
2
73001:001:1490 Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Oti tee
73001:001:0003 Pärnu maakond, Tori vald, Räägu küla, Anni-Aini
73001:001:1505 Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Vana-Tallinna maantee L1
73001:007:0082 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Suuroja
73001:008:1962 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Äkke
73001:008:1965 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Ees-Urge
73001:007:0053 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Kasema
73001:008:1103 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Suurfarmi
73001:008:1102 Pärnu maakond, Tori vald, Urge küla, Suurfarmi
80901:001:0482 Pärnu maakond, Tori vald, Sauga jõgi V4
Lisaks esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks Rail Baltic Estonia OÜ-le, Elering AS-
le, Elektrilevi OÜ-le, Connecto Eesti AS-le, Pärnu Linnavalitsusele.
Kaasatud isikutest esitasid vastuväiteid järgmised kinnistute omanikud:
1. Tanni ja Suuroja kinnistu omanikud avaldasid kindlameelset vastuseisu ega nõustu
liini asumisega nendele kuuluval kinnistul;
2. Lauda ja Villemi kinnistute omanik andis teada, et tema poolt on taotlejale antud
nõusolek kuni 20kV õhuliini, kaitsevööndiga 10m liini teljest, rajamiseks.
Tutvumiseks saadetud projekteerimistingimuste eelnõuga ei nõustuta, kuivõrd see
erineb kokkulepitust;
3. Tannisalu, Lunapealse, Kullerkupu kinnistute omanikud avaldasid, et ei ole rajatava
õhuliiniga nõus, kuna pole liinist huvitatud isikutega kokkuleppele jõudnud. Kui
saadakse kokkuleppele, võivad nad oma seisukohta muuta.
4. Mardisalu kinnistu omanik teatas, et ei nõustu õhuliini kaitsevööndi ulatusega tema
kinnistule.
5. Kosse kinnistu omanik andis tagasisidet, et kuna isik omandas kinnistu alles hiljuti,
on tal teadmine, et sellel ei ole IKÕ-d antud liini edasiseks kasutamiseks ja
teadaolevalt on see liin juba demonteeritud.
Rail Baltic Estonia OÜ esitas oma 23.10.2020 kirjaga nr KV2020-092 tingimused,
mis on välja toodud punktis 1.9.
Elering AS saatis oma seisukoha läbi ehitisregistri, jättes eelnõu kooskõlastamata.
Isik juhib tähelepanu, et L033 õhuliin kuulub Elering AS-i omandisse. Nimetatud
õhuliini ei ole kellelegi üle antud ega antud ühtegi luba kõnealuse õhuliini
säilitamiseks või ümberehitamiseks. L033 õhuliin kuulub vastavalt Pärnu maakonna
teemaplaneeringule „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha
määramine" (kehtestatud 15.07.2016) ja selle alusel väljastatud ehitusloale
demonteerimisele. Demonteerimisega seonduvaid ehitustöid on Elering AS-i töövõtja
asunud ellu viima, kuivõrd teemaplaneeringu kohaselt peavad planeeringus
likvideeritavana näidatud õhuliinid olema demonteeritud ja liinikoridori ala
korrastatud hiljemalt Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini valmimisel. Elering
AS on seisukohal, et esitatud projekteerimistingimuste eelnõu andmise õiguslikuks
aluseks ei saa olla EhS § 83 lg 1 p 2, kuivõrd tegemist ei ole mitut kinnisasja läbiva
uue elektripaigaldise rajamisega, vaid suuremas osas olemasoleva liini
kasutuselevõtuga, mis on otseses vastuolus viidatud Pärnu maakonna
teemaplaneeringuga ja selle alusel väljastatud demonteerimisprojektiga. Eeltoodut
arvestades ei nõustu Elering AS Audru tuulepargi 110 kV õhuliini rajamiseks antavate
projekteerimistingimustega. Elering AS-il on võimalik uuesti Audru tuulepargi 110
kV õhuliini ehitamisega seonduvale projekteerimistingimuste eelnõule arvamust
avaldada siis, kui L033 õhuliini demonteerimistööd on Elering AS-i töövõtja poolt
lõpuni viidud.
Elektrilevi OÜ-l märkused puuduvad.
3
AS Connecto Eesti kooskõlastas eelnõu läbi ehitisregistri ja juhib tähalapanu, et
projekti alal paikneb ELA SA sidevõrgu objekt ELA083. Projekti valmimisel
kooskõlastada projekt ELA SA haldusega.
Pärnu Linnavalitsusel märkused puuduvad.
Eelpool välja toodud vastuväiteid on võimalik koondada järgmiselt:
1. maaomanikud on vastu, kuivõrd nad ei soovi taotletavat liini oma maale või pole
maakasutuse osas kokkuleppele jõutud;
2. maaomanik on avaldanud arvamust, et liin paikneb selliselt, et hõlmab suure osa
kinnistust ja haritavast maast ning liin vähendab kinnistu väärtust;
3. tegemist ei ole mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise rajamisega, vaid
suuremas osas olemasoleva liini kasutuselevõtuga, mis on otseses vastuolus viidatud
Pärnu maakonna teemaplaneeringuga ja selle alusel väljastatud
demonteerimisprojektiga. Projekteerimistingimustest võimalik rääkida alles siis, kui
L033 õhuliini demonteerimistööd on Elering AS-i töövõtja poolt lõpuni viidud.
Projekteerimistingimuste andja seisukoht eeltoodu osas on järgmine:
1. Taotletav liin läbib hulga kinnistuid, kuhu soovitakse vähemalt või suuremal
määral paigaldada konkreetset tehnorajatist. Vaidlust ei ole selles, et elektriliini
paiknemine kinnistul toob kaasa selle kinnistu omanikule õiguste riiveid. Mis tahes
tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustusega kaasneb paratamatult kinnisasja omaniku
õiguste piirang, kuna ta peab teatud ulatuses enda kinnisasja kasutamisõigusest
tehnovõrgu- või rajatise omaniku kasuks loobuma.
Projekteerimistingimuste menetlemise üheks osaks on nende andmisest keeldumise
aluste kontroll. Andmisest keeldumise alused on sätestatud EhS §-s 32. EhS § 32 p 5
sätestab, et KOV peab kontrollima, kas projekteerimistingimuste alusel kavandatav
ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi.
Ehitusseadustiku seletuskirjas on eeltoodu osas selgitatud (lk 65): „Sättest (mõeldud
EhS § 32 p 5) tuleneb selge alus jätta projekteerimistingimused andmata, kui nende
andmine riivab ülemääraselt kolmanda isiku õigusi. Esmalt tuleb käsitleda vastuolu.
Õigustega vastuolu võib ilmneda paljudel juhtudel. Eelkõige on selline vastuolu
seotud PS §-dest 31 ja 32 tulenevate õigustega, aga asjakohased võivad olla ka muud
põhiseaduslikud väärtused. Pädeval asutusel ei ole kohustus igasuguse vastuolu korral
jätta projekteerimistingimused andmata. Oluline on, et esineks vastuolu õiguse või
kohustusega, mitte huviga. Vastuolu kaalumiseks peab rakendama proportsionaalsuse
põhimõtet. Proportsionaalne on selline projekteerimistingimustes sätestatud tingimus,
millel on seaduslik eesmärk, mis on sobilik, vajalik ja mõõdukas vastava eesmärgi
saavutamiseks. Hindamisel tuleb silmas pidada kavandatava ehitise mõju kolmandale
isikule, sest projekteerimistingimuste andmine ehitusprojekti koostamiseks ei pruugi
iseenesest õigusi väga intensiivselt riivata.“
Põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud.
Kinnistu omanikul on seega õigus kaasa rääkida oma omandit puudutavates
küsimustes, seda enam kui küsimus puudutab olulist objekti, mida tahab kolmas isik
kinnistule paigaldada.
Ühest küljest on seadusandja andnud mõista, et projekteerimistingimuste andmisel
tuleb hinnata, kas esineb vastuolu kolmandate isikute õigustega. Praeguses etapis on
selgunud, et mitu kinnistu omanikku on esitanud põhimõttelise vastuseisu liini
ehitamisele. Samuti on selge, et vähemalt vastuväited esitanud kinnistute omanikega
4
kokkulepped liini püstitamiseks nende kinnistule puuduvad. Siiski näeb seadusandja
ette, et igasugune vastuolu õigusega ei pruugi automaatselt takistada
projekteerimistingimuste andmist. Tuleb hinnata, kas vastuolu on võimalik
leevendada lisatingimuste seadmisega, mis oleksid seejuures proportsionaalsed.
Käesoleval juhul on võimalik aga seada omandiõiguse kaitseks ja tagatiseks
lisatingimus, mille kohaselt (vt p 1.10.1) elektriliini trassi asukoht ja tehniline
lahendus tuleb kooskõlastada maaomanikega. Selliselt peab liini püstitaja enne
ehitusloa taotlust olema maaomanikega leidnud konsensuse püstitatava liini
paiknemise ja muude tingimuste osas. Nimetatud tingimus annab maaomanikele
kindluse, et nende kooskõlastus on järgnevates etappides tarvilik ja nõutud ning nad
on ka edaspidi aktiivselt projekti kaasatud.
Täiendava tagatise annab maaomanikele (eelkõige nendele, kes pole liini püstitajale
andnud maakasutusõigust) kindluse asjaolu, et nii nagu ehitusluba, siis ka
projekteerimistingimused ei anna õiguslikku alust millegi püstitamiseks võõrale
maale. Maakasutusõigus peab olema saavutatud enne ehitamist. Seda on võimalik
huvitatud isikul (liini püstitajal) saavutada kas kokkuleppel või kohtu kaudu. Igal
juhul on liini püstitaja sellest teadlik (kuivõrd enamike omanikega on piiratud
asjaõigus tema kasuks juba seatud) ja peab sellega arvestama.
Lisaks tuleb siinjuures mõista, et projekteerimistingimuste andmine ehitusprojekti
koostamiseks iseenesest maaomanike õigusi ka väga intensiivselt ei riiva.
Projekteerimistingimused on eelhaldusakt, mis on aluseks ehitusprojekti
koostamiseks. Selle tulemusena ei kaasne kinnisasja omanikele tagajärgi ning sellega
on paika pandud üksnes üldised suunised, kuid täpsemad asukohad ja tehnilised
lahendused töötatakse välja ehitusprojektis. Seepärast on võimalik
projekteerimistingimustele järgnevalt hakata koostama projektilahendusi, millega ehk
maaomanikud võiksid nõustuda. Nii nagu ehitusluba, siis ka projekteerimistingimused
ei anna õiguslikku alust võõrale maale ilma vastavat õigust omamata tegutsema asuda.
Kokkuvõttes saab möönda, et maaomanike vastuseis on üks olulisi nüansse antud
plaani elluviimisel. Liini püstitaja peab arvestama juba varajases etapis (juba enne
ehitusloa taotlemist), et maaomanike nõusolekuta või maakasutusõigust omamata pole
võimalik protsessiga jätkata, kuivõrd vastuolu omandiõigusega esineb antud juhul
üsna mitme kinnistu osas. Liini ei ole võimalik aga ilma kinnisasju kasutamata rajada
ning igal juhul toimub liini rajamine kellegi omandiõigusesse sekkudes.
2. Ehitise kaitsevööndit reguleerivas määruses on paika pandud, et ehitise
kaitsevööndis on keelatud:
• ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist
• ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata
pinnast
• takistada ehitisele juurdepääsu
• takistada ehitise hooldamist
• takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis
ei ohusta ehitist
Selge on, kaitsevöönd kui seadusest tulenev kitsendus kinnistu kasutamisele on
oluline riive omandile. Kaitsevööndi eesmärk on ühene – tagada õhuliini ohutus ja
operatiivne juurdepääs liinile hädaolukordades. Küll aga ei näe seadusandja ette
automaatset metsa mahavõtmist kaitsevööndis, kui selleks puudub otsene tarvidus.
5
Samuti, kui arvestada õhuliini objekti eesmärki ja kulgemist ning sellega kaasneva
kaitsevööndi mõju omanikule, tuleb möönda, et kaitsevööndiga kaasnevad mõjud on
siiski ei kaalu ülesse projektiga taotletavat. Näiteks puudub põllutöömasinatega liinide
kaitsevööndis töötamisel märkimisväärsed piirangud. Vältida tuleb masinate ja
mehhanismide, mille töökõrgus võib ületada 4,5 meetrit (nt tõstukid, laadurid jms),
kasutamist juhtmete all ja lähemal kui 5 meetrit. Eriti ettevaatlik tuleb olla masinatega
mastide lähedal liikudes, sest masti tõmmitsatesse takerdumine või mastiga
kokkupuude võib luua ohtliku olukorra ja kaasa tuua tekitatud kahjude hüvitamise
nõude. Kaitsevööndi mõju kinnistu kasutamisele on seega minimaalne ning kui
tõusetub vajadus raadamiseks, siis on võimalik selline olukord lahendada rahalise
hüvitisega.
3. Elering AS on kindlameelselt esitanud mittenõustumist taotletavaga põhjusel, et
nimetatu on vastuolus teemaplaneeringuga, kuna tegemist oleks osaliselt vana liini
kasutuselevõtuga ning projekteerimistingimusi on võimalik kaaluda alles pärast nende
poolt olemasoleva liini demonteerimist.
Eeltoodud väited ei ole õiged ega anna alust projekteerimistingimustest keeldumiseks.
Esmalt tuleb selgitada, et faktiliselt pole võimalik rääkida osaliselt vana liini
kasutuselevõtust ja osalt uue liini rajamisest. Õhuliin on oma täies ulatuses (ükskõik
mitme kinnisasja peal ja mitme osana) vaadeldav tervikliku tehnorajatisena. Seega ei
saa koosneda see osaliselt uuest ja osaliselt vanast. Teemaplaneering näeb tõepoolest
ette olemasoleva liini demonteerimist. See aga ei takista uue liini rajamist osaliselt
samasse trassikoridori, kust kulges vana liin. Samuti ei oma tähtsust, kas uue liini
rajamisel kasutatakse Elering AS-lt saadud vana liini osasid, nt maste. Vastuolu
teemaplaneeringuga ei esine. Teemaplaneering ei keela uute õhuliinide
projekteerimist ja rajamist.
Lisaks ei saa nõustuda väitega, nagu poleks hetkel võimalik menetleda
projekteerimistingimusi. Projekteerimistingimused antakse ehitusprojekti
koostamiseks. Tegemist on dokumentatsioonilise menetlusetapiga, kus veel ei alustata
reaalset ehitustegevust ega takistata Elering AS-l vajadusel lõpuni viia oma tegevusi.
Kokkuvõttes, praeguses etapis tundub liini põhimõtteline lahendus kõige otstarbekam
ning säästlikum. Projekteerimistingimuste menetlemisel on esitatud mitmeid
kaalukaid argumente, mille osas tuleb haldusorganil edasistes etappides hinnata
täiendavalt liini rajamisega kaasnevaid riiveid isikute õigustele. Antud juhul on aga
projekteerimistingimuste täpsusastet arvestades aga veel ennatlik keelduda projekti
elluviimise tarbeks vastava haldusakti andmisest.
II Kooskõlastused
Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg 4 p 1 kohaselt esitab pädev asutus vajaduse korral
projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev
pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega. Eelnõu esitati
kooskõlastamiseks Maanteeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,
Keskkonnaametile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeerium, Maa-ametile,
Põllumajandusametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile.
Maanteeamet oma 09.11.2020 kirjaga nr 15-2/20/48206-4 kooskõlastab Urge-Saari
110 kV õhuliini projekteerimistingimuste eelnõu nr 2011802/07795 tingimusel, et
eelnõud täiendatakse alljärgnevate Ehitusseadustiku § 99 lõige 3 alusel antavate
Maanteeameti nõuetega õhuliini projekteerimiseks riigitee piirides (teemaal) ja tee
6
kaitsevööndis ning kavandatud riigitee trassikoridoris. Maanteeameti nõuded on kirjas
punktis 1.4.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saatis oma märkused läbi ehitisregistri.
Märkused on kirjas punktis 1.5.
Keskkonnaametil märkused puuduvad.
Kaitseministeeriumil märkused puuduvad.
Maa-amet oma 20.10.2020 kirjas nr 6-3/20/15089-3 juhtis tähelepanu ebatäpsusele
asendiskeemil (Nurme II rendikinnistu asemel Nurme rendikinnistu) ning liini
ehitamisel ja kasutamisel arvestataks AS Nurme Turvas seatud tingimustega.
Tingimused on kirjas punktis 1.6.
Juhul kui parandatakse projekteerimistingimustes esitatud projektialas olevate
kinnisasjade loetelu (Nurme II rendikinnistu asemel loetletakse
projekteerimistingimustes Nurme rendikinnistu), puuduvad Maa-ametil vastuväited
projekteerimistingimuste (taotlus nr 2011002/11512, menetlus nr 232047)
väljastamisele.
Põllumajandusamet väljastas oma 30.10.2020 kirjaga nr 14.2-1/29294 märkused ja
ettepanekud, mis on kirjas punktis 1.8.
Riigimetsa Majandamise Keskus kooskõlastab eelnõu ja märgib oma 26.10.20
kirjas nr 3-1.1/3348, et peale projekti kooskõlastamist, raadamise vajadusel projekti
raames tuleb saata avaldus koos raadamist vajava ala plaaniga .dwg formaadis failina
(koordinaatide süsteem L-EST97) RMK Edela regioonile
[email protected]
raieks vajaliku dokumentatsiooni vormistamiseks ja raadamise lepingu sõlmimiseks.
Raieala piirid peavad olema looduses tähistatud taotleja poolt.
Enne ehitusega alustamist tuleb muuta varasemalt sõlmitud isikliku kasutusõiguse
leping. Selleks tuleb esitada avaldus RMK maakasutusõiguse spetsialist Urve Jõgi’le
(
[email protected]).
Majandus- Ja Kommunikatsiooniministeerium andis oma tingimusliku
kooskõlastuse läbi ehitisregistri ja palub arvestada OÜ Rail Baltic Estonia 23.10.2020
kirjas nr KV2020-092 toodud tingimustega ning ära oodata Maanteeameti kiri ja
arvestada selles toodud võimalike tingimustega.
TAOTLUSE MUUDATUS
Pärast eelnevalt saadud arvamuste ja kooskõlastuse avaldamist muutis taotleja
osaliselt kavandatavat trassikoridori. Sellest tulenevalt edastas Tori vallavalitsus
eelnõu uuesti arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks isikutele ja
asutustele, kellel on otsene puutumus trassikoridori muudatusega.
Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile,
Transpordiametile, Maa-ametile ja arvamuse avaldamiseks Elektrilevi OÜ-le, Elering
AS-le ning Kasema, Suuroja, Suurfarmi, Ees-Urge, Äkke ja Uuetoa kinnistute
omanikele.
Kasema kinnistu omanik edastas algselt oma vastuseisu, kuna kaitsevööndi
laienemine toimub metsa arvelt. Samuti põhjendas omanik vastuseisu sellega, et
nurgamast asetseb keset haritavat põllumaad, mis koos tõmmitsatega võtab enda alla
oluliselt suure osa haritavast maast. Uus liin ei loo kinnistule mingit lisaväärtust, vaid
kahandab seda.
Liini püstitajaga arutati Kasema kinnistu olukorda ning liini püstitaja on väljendanud,
et omaniku soovi korral on võimalik nurgamast tõsta tema kinnistult ära. Samuti andis
liini püstitaja täiendavaid selgitusi seoses kaitsevööndisse jääva metsa raadamisega,
mille kohaselt ilma tungiva vajaduseta seda ei tehta. Kinnistu omanik jäi oma
viimases kirjas äraootavale positsioonile.
7
Kuigi Kasema kinnistu omanik lõplikku seisukohta ei avaldanud, peab haldusorgan
vajalikuks käsitleda omaniku poolt välja toodud murekohti. Projekteerimistingimused
on üleüldised suunised ehitusprojekti koostamisele. Sellega pannakse paika
põhimõtted, kuid ei panda paika täpsed tehnilised lahendused. Tuleb nentida, et
tõepoolest liinimastide paiknemine kinnistul piirab oluliselt kinnistu
kasutamisvõimalusi ning selline talumiskohustus võib oluliselt alandada kinnistu
väärtust. Konkreetsel juhul on liini püstitaja avaldanud võimalust muuta nurgamasti
asukohta selliselt, et see ei jääks Kasema kinnistule. Kinnistu omaniku soovi on seega
võimalik täita ning sellega lahendatakse nimetatud probleemkoht.
Üheski õigusaktis pole sätestatud ka, et liini alla jääval maal poleks võimalik tegeleda
põllumajandusega. Tänasel hetkel on üsna tavapärane, et õhuliinide all kasvatatakse
erinevaid saadusi, olles seejuures ettevaatlik ja teadlik liini ümber tegevuse
teostamisel. Praeguses etapis, kus liini mastide või muude osade asetsemine kinnistul
pole ka täpselt paika pandud, oleks võimalik ehitusprojektis lahendada teisiti. Kuna
kinnistu omanik absoluutset vastuseisu siiski viimases kirjas ei avaldanud, on
võimalik menetlusega jätkata. Seda enam, et projekteerimistingimuste p 1.10.1
kohaselt peab liini tehnilised lahendused ja trassi asukohta omanikuga ka edasises
menetluses kooskõlastama.
Suuroja, Suurfarmi, Äkke, Ees-Urge ja Uuetoa kinnistute omanike poolt
vastuväiteid ei laekunud.
Põllumajandus- ja Toiduamet oma 12.01.2021 kirjas nr 6.2-2/1378 täiendavaid
tingimusi ei esita. Põllumajandusamet (PMA) on kooskõlastanud ja esitanud
omapoolsed märkused ja ettepanekud Urge-Audru 110kV õhuliini
projekteerimistingimuste osas Tori valla Räägu, Nurme, Kilksama ja Urge külas
30.10.2020 kirjaga nr 14.2-1/29294.
Maanteeamet oma 23.12.2020 kirjas nr 15-2/20/48206-8 ei ole vastu Urge-Saari 110
kV õhuliini projekteerimistingimuste muutmisele vastavalt 15.12.2020 e-kirjaga
saadetud versioonile, eeldusel et projekteerimistingimuste väljastamisel arvestatakse
Maanteeameti poolt EhS § 99 lõige 3 alusel 09.11.2020 kirjaga nr 15-2/20/48206-4
antud nõuetega. Nõuded on kirjas punktis 1.4.
Maa-amet oma 18.12.2020 kirjas nr 6-3/20/18494-2 palub jätkuvalt arvestada
Maaameti 20.10.2020 kirjas nr 6-3/20/15089-3 tehtud märkustega. Projekti
muudatusega on 110 kV trass kavandatud ka Äkke kinnisasjale (tunnus
73001:008:1962). Trass on projekteeritud olemasolevate kõrgepingeliinide kõrvale.
Maa-amet nõustub vastavalt lisatud asendiplaanile muudetud
projekteerimistingimuste eelnõuga. Palume edastada valmis projekt Maa-ametile
tutvumiseks. Juhul kui projekteeritud trassid läbivad maareformi seaduse § 31 lõikes 2
sätestatud maad, palume edastada Maa-ametile kohaliku omavalitsuse allkirjastatud
õiend reformimata maa-ala osas esitatud maa erastamise ja/või tagastamise taotluste
olemasolu või nende puudumise kohta ning selgitused taotluste lahendamise kohta.
Kuna projekti ala kattub Rail Baltica raudteetrassiga palume edastada projekt
kooskõlastamiseks OÜ-le Rail Baltic Estonia.
Elektrilevi OÜ-lt küsida tehnilised tingimused.
Elering AS ei pea käesoleval hetkel võimalikuks projekteerimistingimuste andmisele
nõusolekut anda, kuivõrd sellise nõusoleku andmine oleks vastuolus nii
teemaplaneeringuga kui ka Eleringi esitatud taotlustega kohtuvaidluses. Elering AS
on kokkuvõtvalt seisukohal, et:
• Pooleliolevas kohtuvaidluses on Eleringi taotluseks muuhulgas kohustada
Audru Tuulepark OÜ-d lõpetama Elering AS-ile kuuluva õhuliini L033
rikkumine ja kohustada hoiduma edaspidisest õhuliini L033 rikkumisest, s.o
8
õhuliini L033 lammutamisest ja õhuliini L033 omavolilisest ümber tõstmisest
teistele kinnisasjadele, sh kohustada hoiduma igasugusest ehitustegevusest
seoses õhuliiniga L033;
• projekteerimistingimuste andmine võib otseselt mõjutada poolelioleva
kohtuvaidluse tulemit ning Eleringi huvide edasist kahjustamist.
Projekteerimistingimuste andmine sellisel kujul võib Eleringi jaoks saada
takistuseks teemaplaneeringu järgse kohustuse täitmisel, s.o õhuliini
demonteerimisel, sest olukorras, kus projekteerimistingimused näevad ette uue
õhuliini ühendamise õhuliiniga, mis kehtiva planeeringu järgi kuulub
demonteerimisele, kuid projekteerimistingimuste järgi justkui säilib, võib
demonteerimine Eleringi jaoks osutuda raskendatuks ning kaasa tuua
võimalikke kahjunõudeid nii kohaliku omavalitsuse kui Eleringi suunal.
Vaidlust ei ole selles, et Elering AS on projekteerimistingimustesse õigusega kaasatud
ja neil on käesolevaga puutumus taotletava osas. Küll aga ei saa nõustuda Elering AS
poolt välja toodud põhjendustega projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks.
Esmalt, nagu ka eelpool, on haldusorgan jõudnud tõdemusele, et taotletav ei ole
vastuolus teemaplaneeringuga. Projekteerimistingimuste taotlus ega välja antavad
tingimused ei näe ette uue õhuliini ühendamist liiniga, mis kuulub demonteerimisele.
Tehnorajatist saab ja tuleb vaadelda ühtse tervikuna. Taotleja on soovinud
projekteerimistingimusi uuele liinile, mis sisuliselt osaliselt kattub vana
trassikoridoriga. See aga ei tähenda, et kattuvas osas on koheselt tegu olemasoleva
liini uuesti kasutuselevõtuga. Seda seisukohta ei muuda ka asjaolu, kui Audru
Tuulepark OÜ ja Elering AS vaheliste kokkulepete alusel võib Audru Tuulepark OÜ
liini rajades kasutada Elering AS liinist ülejäänud vanu tehnorajatise osasid. Eeltoodu
on aga tsiviilõiguslikku laadi küsimus ja ei oma puutumust
projekteerimistingimustesse, kuna viimasega ei panda paika, kelle omandis olevaid
esemeid kavatsetakse kasutada liini püstitamiseks.
Pooltevaheline tsiviilvaidlus oma olemuselt peaks välja selgitama, kas Elering AS
peab Audru Tuulepark OÜ-le üle andma liiniosad või mitte. Sellest olenemata tekib
olukord, kus üks hetk Elering AS enam antud trassikoridoris ei tegutse. Kui ka
tsiviilvaidlus peaks jõudma tulemuseni, et Audru Tuulepark OÜ-l puudub õigus
Elering AS liiniosadele, siis on Audru Tuulepark OÜ-l võimalik püstitada kogu liin
uutest osadest (mitte Elering AS-le kuuluvatest). Projekteerimistingimused on avalik-
õiguslikku laadi dokument, mis ei oma tsiviilvaidluses tähtsust, kuivõrd sellega ei
panda paika Elering AS liini omandi kuuluvust ega võimalikke kolmandate isikute
õigusi selle osas. Haldusorgan ei näe, miks ei võiks asuda Audru Tuulepark OÜ
kavandama uut liini ajal, mil tsiviilõiguslikud küsimused on lõpuni lahendamata.
Audru Tuulepark OÜ peab paralleelselt ehitusprojekti koostades seejuures aga
arvestama tsiviilvaidluse erinevate tulemitega.
PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDMINE
Võttes aluseks Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade,
mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu“ § 2 punkti 5, tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang
35−110‑kilovoldise pingega ja üle 15 kilomeetri pikkusega elektriõhuliini rajamiseks.
Eelhinnang antakse ehitusloa menetluse käigus.
Võttes aluseks ehitusseadustiku § 26 lõike 2 punkti 1 ja lõike 4 ning Tori
Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja
9
ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve
korraldamine Tori vallas“ § 3 punkti 11, annab Tori Vallavalitsus
k o r r a l d u s e:
1. Väljastada projekteerimistingimused Tori vallas Urge-Saari 110 kV liini
rajamiseks ja selleks vajaliku ehitusprojekti koostamiseks järgmistel tingimustel:
1.1 PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJAL
1.1.1 Projekti koostamisel lähtuda kehtivatest normidest (EPN), standarditest
(EVS) ja Eesti Vabariigi õigusaktidest.
1.1.2 Kinnistutel kehtiv üldplaneering: Sauga valla üldplaneering (kehtestatud
Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97).
1.2 EHITUSLIKUD NÕUDED
1.2.1 EHITUSALA: vt. lisad – „Asendiskeem“. Liinikoridor täpsustatakse
projektiga.
1.3 INSENERTEHNILISED NÕUDED
1.3.1 ELEKTRIVARUSTUS: vastavalt teenusepakkuja tehnilistele tingimustele.
1.3.2 Projekti valmimisel kooskõlastada projekt ELA SA haldusega. Projekti alal
paikneb ELA SA sidevõrgu objekt ELA083.
1.4 TRANSPORDIAMETI NÕUDED
1.4.1 Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas välja tuua EhS § 71 kohane
teekaitsevöönd ning Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga
„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha
täpsustamine km 92,0 – 170,0“ määratletud trassikoridori ning tee
teekaitsevööndi ala.
1.4.2 Kanda joonistele kavandatud ehitiste (mastid, alajaamad jms) kaugus riigitee
äärmise sõiduraja välimisest servast.
1.4.3 Via Baltica trassikoridoris õhuliini mastide asukoha ja õhuliini kõrguste
valikul tuleb lähtuda Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga
„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi
asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“ sätestatud tingimustest ning
riigitee trassikoridorist. Juhime tähelepanu, et olemasolev liin L033
paikneb ca. 3,1 km pikkuselt Via Baltica teemaplaneeringus määratud
tee ja teekaitsevööndi alal, kuhu on planeeringu kohaselt uusi ehitisi
planeerida, projekteerida ja ehitada lubatud vaid erandjuhul,
Maanteeameti nõusolekul.
1.4.4 Olemasoleva, Pärnu maakonna teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi
330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" kohaselt lammutamisele
kuuluva õhuliini taas kasutusele võtmist saab Maanteeamet aktsepteerida
vaid ajutisena kuni Via Baltica Pärnu suure ümbersõidu realiseerima
asumiseni ja juhul kui on tagatud, et õhuliin teisaldatakse selle omaniku kulul
Maanteeameti poolt määratud tähtajaks. Vastav leping peab olema
sõlmitud enne projekteerimistingimuste objektiks olevale õhuliinile
ehitusloa andmist. Via Baltica teemaplaneeringus määratud tee ja
teekaitsevööndi alale mastide projekteerimine ega paigaldamine ei ole
lubatud.
1.4.5 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 108,5-120,6 Are-Nurme lõik
on põhiprojekti koostamise staadiumis. Elektriprojekti trassi asukoht ja
tehniline lahendus tuleb teha koostöös ja kooskõlas koostamisel oleva
teeprojektiga. Riigitee põhiprojekti koostaja on Skepast&Puhkim OÜ.
10
Maanteeameti poolne kontaktisik on projekteerimise talituse juhataja Mart
Michelis
[email protected]
1.4.6 Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud
teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34
„Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“
ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008. a. käskkirjaga nr 102 kinnitatud
juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“ (https://www.mnt.ee/et/ametist/
juhendid/projekteerimisjuhendid). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab
geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid
(liiklusmärgid, põrkepiirded jne).
1.4.7 Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel
mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida
teemaa piirinaabrite piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust
piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST-is.
1.4.8 Projekt tuleb koostada vastavuses Maanteede projekteerimisnormidele (EhS
§ 99 lg 4) ja konkreetse tehnovõrgu „Maanteede projekteerimisnormides“
(majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a. määruse nr 106 Lisa „Tee
projekteerimise normid“) ning standarditele.
1.4.9 Tehnovõrgu maapealsed osad (õhuliini mastid, alajaamad jne) tuleb
kavandada väljapoole teemaad. Maapealsete rajatiste kavandamisel tuleb
arvestada „Maanteede projekteerimisnormides“ (majandus- ja taristuministri
5. augusti 2015. a. määruse nr 106 Lisa „Tee projekteerimise normid“)
toodud teega külgneva vaba ruumi, külgnähtavuse ja ristumiskohtade
nähtavuskolmnurkade ulatusega. Postide, mastide jms kõrgete ehitiste
kavandamisel tuleb arvestada „Maanteede projekteerimisnormide“ p. 8.2.
lõikes 2 ja 3 toodud nõuetega posti või masti kauguse osas (mastide kaugus
riigiteest, elektriliini vähim kõrgus sõiduteest).
1.4.10 Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga
manööverdamine riigiteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud.
1.4.11 Projekti koosseisus esitada ristumisel teedega pikiprofiilist detailsemad riste
joonised, millel on näidatud riigitee teemaa ja kaitsevööndi piir, tehnorajatise
asukoht, mastide jms elementide kaugused sõidutee servast, õhuliini vähim
kõrgus sõidutee pinnast suurima rippe korral. Riste joonised esitada liini ja
teede kõikide lõikumiste kohta, sh olemasolevate 110 kV liinide riigiteedega
ristumiste kohta ning uue liinilõigu ja Via Baltica teemaplaneeringus
kavandatud teede lõikumiste kohta.
1.4.12 Kõigil ristumistel olemasolevate ning kavandatud riigiteedega tuleb tagada
Eesti standardis EVS-EN 50341-2-20 toodud vähim kõrgus tee pinnast 7,0 m
+ Del. Teemaplaneeringus välja toodud kogujateede kohal tuleb arvestada
lisaks kõrguse varuga 1 m olemasoleva tee pinnast, uue kogujatee asukoha
puhul 1,5 m olemasolevast maapinnast.
1.4.13 Projekti koostamisel juhinduda Maanteeameti juhendist Nõuded
tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel
(https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/nouded_tehnovorkude_teemaale_kav
andamisel_0.pdf).
1.4.14 Projektis tuleb kirjeldada riigitee kohale liinide paigaldamise tehnoloogiat.
Ehitusaegsete abimastide ja/või -seadmete kasutamisel tuleb projektis välja
tuua nende paiknemise kaugus riigitee servast.
1.4.15 Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust
tulenevatele normidele ja ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt
seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või
11
sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja
kaitsevööndist.
1.4.16 Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse
tuleb saada nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek.
1.4.17 Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala
korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning
kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte
taastamine.
1.4.18 Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul
aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi.
1.4.19 Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama
Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud
asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse
(IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval
https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3). Sõlmitud leping on aluseks
teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse
loa väljastamiseks ning õiguslikuks aluseks riigile kuuluvatel kinnistutel
ehitamiseks. Projekteerimistingimused ei anna õiguslikku alust riigile
kuuluva kinnisasja kasutamiseks.
1.4.20 Õhuliini kasutusala ulatuseks riigitee kinnisasjadel näha ette 1,0 m äärmisest
liinist.
1.4.21 Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma
ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti
lahutamatuks osaks.
1.4.22 Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Maanteeametile MicroStation või
AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil
M 1:500/M 1:1000 elektroonselt e-posti aadressil
[email protected].
Projektile lisada teemaa isikliku kasutusõiguse ala plaanid.
1.4.23 Projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja
ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Maanteeametilt vahetult
enne töödega alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on
saadaval. https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3. Loa taotlusele tuleb
lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste
mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan.
Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja
taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele“.
1.5 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti märkused
1.5.1 Kuna projekteeritav õhuliin läbib Elering AS-i 330 kV õhuliini koridori, siis
peab olema Elering AS-i nõusolek.
1.5.2 Arvestada Kaitseministeeriumi märkustega.
1.5.3 Projekti koostaja peab omama vastavat kutsetunnistust või pädevustunnistust.
1.6 AS Nurme Turvas tingimused
1.6.1 AS-le Nurme Turvas määratavad kitsendused ei tohi takistada tööd
turbamaardla kasutamisel kaevandamiseks antud Nurme rendikinnistu
(katastritunnus 73001:001:0330) ja Nurme I rendikinnistu (katastritunnus
73001:001:0320) kinnisasjade aladel, see tähendab, et liinid peavad olema
piisaval kõrgusel (vähemalt 10m maapinnast, luba liigelda ja töötada
maksimaalselt 7 m kõrguste masinatega).
1.6.2 Kaevandamislubade pikendamisel ei tohi liini valdaja seada lisatingimusi ja –
nõudmisi kaevandamise jätkamiseks kuni maardla ammendumiseni.
12
1.6.3 Liini rajamine tuleb Nurme Turvas AS-i puudutavas osas kavandada turba
tootmisperioodide vahelisele ajale.
1.6.4 Liinihooldustööd kooskõlastada AS-ga Nurme Turvas.
1.7 ASB Greenworld Eesti OÜ tingimus:
1.7.1 Liini kandemastid paigaldada kõrval paiknevale maaüksusele selliselt, Väike-
Tanni kinnistul (katastritunnus 80901:001:0449) , Nurme küla, Tori vald, Pärnu
maakond, paikneva tee kohal on alumise liinijuhtme minimaalne kõrgus 9 (üheksa)
meetrit, et oleks tagatud turbatoomise tehnika vaba liikumine.
1.8 Põllumajandus- ja Toiduameti märkused ja ettepanekud
1.8.1 Projekti aluseks olevale asendiplaanile kanda drenaaž. Teostusjooniste
saamiseks pöörduda Põllumajandusameti Lääne regiooni Pärnu esindusse
[email protected].
1.8.2 Mastide asukoha valikul arvestada, et maaparandusehitise eesvoolu
kaitsevöönd on 12 meetrit ja kollektoritel 10m telgjoonest mõlemale poole,
kuhu maste paigaldada ei tohi. Esitada mastide asukohad koordinaatidega,
võimalusel valida mastide asukohaks dreenide vaheline ala. Projekti joonised
esitada Põllumajandusametile pdf ja dwg formaadis. Lisada projekti
seletuskirja eraldi peatükk: Tööd maaparandusdrenaaži alal, kus kirjeldada
tehtavaid töid (mis sügavuses pinnases tööd toimuvad, kaeveala ulatus).
1.8.3 Arvestada tuleb sellega, et kui mastide asukohta pole võimalik valida
selliselt, et maaparandussüsteeme ei rikuta, siis tuleb elektriliini mastide
rajamisel rikutud dreenid rekonstrueerida.
1.8.4 Kõikjal, kus tehakse kaevetöid või muul moel (näiteks ehitusmasinate
liikumisega) rikutakse maaparandussüsteemi toimimisvõime, tuleb
maaparandussüsteemi toimimisvõime taastada.
1.8.5 Tagada maaparandussüsteemide ja eesvoolude toimimine nii ehituse ajal kui
ehituse järgselt (MaaParS § 44 lg 3).
1.9 Rail Baltic Estonia OÜ tingimused
1.9.1 Joonistele peab olema kantud Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic
raudtee trassi koridori asukoha määramine“ (kehtestatud riigihalduse ministri
käskkirjaga nr 1.1-4/40, 13.02.2018) järgne trassikoridor ning
projekteerimisel tuleb arvestada muu hulgas nimetatud
maakonnaplaneeringust tulenevate tingimustega.
1.9.2 Enne projektlahenduse väljatöötamist tuleb taotleda Rail Baltic Estonia OÜ-
lt tehnilised tingimused planeeritava õhuliini ja Rail Baltica raudteetrassi
ristumiskoha tehnilise lahenduse väljatöötamiseks.
1.9.3 Juhime tähelepanu asjaolule, et taotletav ristumiskoht paikneb Orasselja
kinnistul (73001:008:0213), kuhu planeeritakse rajada Rail Baltica põhitrassi
Kilksama peatuskoht koos kaasneva infrastruktuuri ja rajatistega.
1.10 MUUD NÕUDED
1.10.1 Elektriliini trassi asukoht ja tehniline lahendus tuleb kooskõlastada
maaomanikega.
1.10.2 Ehitusloa projekti asendiplaan tuleb vormistada kehtivale geodeetilisele
alusplaanile mõõtkavas M 1:500 ning projekteeritav hoone tuleb siduda
asendiplaanile näidates ära hoone nurgapunktide koordinaatpaarid L-EST97
koordinaatsüsteemis.
1.10.3 Esitada geodeetiline alusplaan eraldi Tori Vallavalitsusele digitaalselt
andmekandjal või e-postiga:
[email protected]
1.10.4 Koostada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang.
13
1.10.5 Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt kooskõlastada tehnovõrkude
valdajatega, kelle tehnovõrguga liitutakse või kelle tehnovõrgu kaitsevööndis
ehitis asub.
1.10.6 Esitatav ehitusprojekt peab vastama 17.07.2015 Majandus – ja taristuministri
määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
1.10.7 Ehitusloa saamiseks esitada ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt kahes
eksemplaris paberkandjal või ühes eksemplaris digitaalselt andmekandjal,
vormistatuna vastavalt ehitusloa taotlemiseks esitatava ehitusprojekti
digitaalselt vormistamise nõuetele ning vastutava projekteerija poolt
allkirjastatuna Tori Vallavalitsusele või digitaalselt läbi ehitisregistri
keskkonna.
2. Projekteerimistingimused kehtivad viis aastat alates nende väljastamisest.
3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest taotlejale.
4. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades
vaide Tori Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna
Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Luur (allkirjastatud digitaalselt)
vallavanem Siiri Jõerand
vallasekretär
14