dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. veebruar 2021
Viit
9-7/2021/921-1
Registreeritud
15. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
9 Liiklusohutuse korraldamine
Sari
9-7 Teeliiklusohutusega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
9-7/2021
Vastutaja
Pille Ossul (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Veondus- ja liiklustalitus)

Failid

  • 📎L6UK_tegevuse_ylevaade_2020.asice30 KB
  • 📎Lisa 1 L6UK 2020 hukkunutega liiklusonnet....asice149 KB
  • 📎Lisa 2 L6UK 2020 ettepanekud liiklusohutu....asice44 KB

Sisu (failidest)

Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni poolt 2020. aastal menetletud juhtumites toodud ettepanekud meetmete rakendamiseks liiklusohutuse tagamisel Komisjoni poolt uuritud iga liiklusõnnetuse kohta koostatud kokkuvõttes on ekspertide poolt toodud välja riskifaktorid ja asjaolud, mis võisid omada mõju antud liiklusõnnetuse toimumisele ja tagajärgede raskusele. Samuti on tehtud ettepanekud analoogsete õnnetuste vältimiseks tulevikus. Ettepanekud on tehtud lähtuvalt õnnetuse toimumist või selle raskusastet mõjutanud riskifaktoritest ning seejuures ei ole hinnatud meetmete rakendamisega kaasnevaid muid aspekte, näiteks ettepaneku majanduslikku mõju või tasuvust, sotsiaalset mõju jms. Sageli on liiklusõnnetuste puhul tegemist riskifaktoritega, mis korduvad aasta-aastalt. Sellisteks faktoriteks on: juhtide puhul sõiduki juhtimine joobeseisundis, lubatud sõidukiiruse ületamine või kiiruse valikul tee- ja ilmaoludega mittearvestamine, turvavarustuse mittekasutamine juhi või sõitjate poolt ning sõiduki juhtimine, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust; jalakäijate puhul sõidutee ületamine selleks mitte ettenähtud kohas, sõidutee ületamine veendumata teeületamise ohutuses ning pimeda ajal teel liikudes helkuri või valgusallika mittekasutamine. Tulenevalt samasugustest ja korduvastest riskifaktoritest, korduvad ka ettepanekud, mis puudutavad juhtidele ja jalakäijatele suunatud ennetustööd ning jätkuvat suurendatud tähelepanu pööramise vajadust liiklusjärelevalve käigus korduvate riskifaktoritena märgitud liiklusnõuete eirajate väljaselgitamiseks. Järgnevalt on toodud need ettepanekud, mis on 20 20 . aastal koostatud ekspertarvamustes esitatud lisaks aasta-aastalt korduvatele. Ettepanekud on teemade ja liiklejarühmade järgi grupeeritud ning üldistatud. Selgitustöö Mootorsõidukijuhid Juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et: tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida, seisundi halvenedes tuleb peatuda, vajadusel tuleb sõiduk hädapeatada; väsinuna sõiduki juhtima asumine on ohtlik ja sellest tuleks hoiduda. Juhul, kui sõitu ei ole võimalik edasi lükata või kui juht tunneb sõidu ajal väsimust, siis tuleb teha puhkepause ; tema poolt tarvitatud ravim i d ei mõjuta juhtimisvõimekust . Enne sõidu alustamist tuleb kontrollida: visuaalselt sõiduki tehnilist seisukorda ja rehvide seisundit ; kütusevaru , et see oleks kavandatava teekonna jaoks või tanklasse jõudmiseks piisav, vältimaks vajadust sõiduki hädapeatuseks ohtlikus kohas ning seda eriti olukorras, kui sõidukis on alkoholi tarvitanud sõitjaid. Sõiduki juhtimise ajal: ei tohi tegeleda toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sh lisaks telefoni kasutamisele või navigeerimisseadme jälgimisele võib olla juhile segavaks ka kaassõitjatega vestlus ja muud kõrvalised tegevused sõidukis (näiteks sõidu ajal maha kukkunud eseme otsimine või üles võtmine ) ; peab juht keskenduma s õiduki juhtimisele ja liiklusolude jälgimisele ; tuleb juhul, kui sõidukijuhi tööülesannetest tulenevad tööpäevad on pikad, t eha piisavalt puhkepause, et säilitada kõigi tajude erksus ja tähelepanuvõime ; peab hoiduma riskeerivast käitumisest (väljakutsuvast sõidustiilist ning -j uhtimisvõtetest) k a väikese liiklussagedusega ning näiliselt ohututel metsateedel või kohalikel teedel sõites tuleb olla ettevaatlik ning arvestada võimalike ootamatustega – inimeste või loomade sattumine teele, halvasti märgatava d samaliigiliste teede lõikumiskoh ad , tee ebatasasused või augud . E riti tähelepanelik tuleb olla sõiduki juhtimisel halbades liiklusoludes. Lisaks eeltoodu d lubatud sõidukiiruse järgimise nõudele ja kiiruse valikul tee- ja ilmaoludega arvestamise vajadusele tuleb kiiruse valikul arvestada: oma juhtimiskogemus ega; tee geomeetriaga ; teelõigu ohutu sõidukiirusega ; liikluskeskkonnaga, et vajadusel õigeaegselt ja adekvaatselt reageerida ; ootamatu libedusega avatud veekogude läheduses talveperioodil ; peatuses seisvast või liikuma hakkavast bussist möödumisel võimalusega, et selle varjust võivad hakata jalakäijad teed ületama ; k ohtades, kus jalakäijate liiklussagedus on suur võimalusega, et sõiduteel liigub jalakäijaid ; võimalusega kaasliiklejate ootamatuteks manöövriteks. Fooritulede nõu test peab kinni pidama - kollase tulega ristmiku ületamine on ohtlik, eriti kui sellega kaasneb kiiruse ületamine ning rohelise tule vilkuma hakates ei tohiks järsult kiirendada. Ülekäigurajale lähenedes tuleb olla tähelepanelik ning olla valmis jalakäijatele teed andma . Enne igasuguse manöövri sooritamist tuleb veenduda selle ohutuses ning manöövrist tuleb nõuetekohaselt märku anda . V asakpöörde sooritamisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ja vajadusel peatuda (näiteks kui liiklusmärgid võivad varjata maanteel suurel kiirusel liikuvaid sõidukeid), et veenduda manöövri ohutuses . M öödasõit on liikluses üks ohtlikumaid manöövreid , seda eriti varakevadisel ajal vastu hommikut, kui teedel on suur jäiteoht . V ältida tuleks p iiratud nähtavusega piirkondades möödasõidu sooritamist . Tagurdamisel peab juht arvestama , et : jalakäijate prioriteediga aladel (nt. õuealad, pargid jne.) tule b olla eriliselt ettevaatlik ja veenduda, et seal liikuvad jalakäijad on sõidukit märganud ; jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb tagurdamisel sõita neist aeglasemalt ; s õitjate autost väljumisel tuleb selgitada nende edasise liikumise suund, et vältida nende ohustamist tagurdamisel. Bussijuhil tuleks võimalusel v äljuvatele sõitjatele, eelkõige eakatele ja lastele, meelde tuleta da vajadust veenduda enne tee ületamis t selle ohutuses. Sõitja id tohib vedada ainult ettenähtud kohtades ja viisil . Liikluses tohib osaleda sõidukiga, mis on tehniliselt korras ning mis on läbinud tehnoülevaatuse. Tuleb arvestada, et: kulumise piirmäära lähedaste või normidele mittevastavate rehvide kasutamine on ohtlik; vananedes rehvi omadused muutuvad ning nende kasutamine võib keerukates teeoludes olla ohtlik; s õiduki le paigaldatud naastrehvid oleksid ühtlaselt kulunud ning rehvides oleks naaste võrdselt . Tormi või tugeva tuulega metsavahelistel lõikudel liikudes tuleb arvestada võimalusega, et teele võib langeda murdunud oksi või puid. Juhi tegutsemine liiklusõnnetuse korral ennast ja kaasliiklejaid ohtu seadmata . Vaimsete probleemide ilmnemisel tuleks abi saamiseks pöörduda vastava eriala spetsialistide poole. Lukustamata turvavöö märguande „petmi ne (vaigistamine)“ on ebamõistli k ning selle tagajärjed võivad õnnetuse korral olla traagilised. Mootorratturid, mopeedi - ja ATV juhid Mopeedijuht peab kandma kinnirihmatud motokiivrit . ATV juht ja kaassõitja peavad kandma kinnirihmatud motokiivrit ning soovitatavalt ka muud kaitsevarustust . Mootorratta juhtimisel tuleb väheste juhtimiskogemuste korral olla äärmiselt ettevaatlik. ATV juhtimisel tuleb arvestada sõiduki eripära – sõiduki stabiilsus ja juhtimis võtted. S õidukit ja oma võimeid tohib proovida vaid kohas, mis on selleks sobilik (jäärajad, liiklusele suletud alad jms) . S õiduki juhtimisel ei tohi järsult kiirendada, püüda "nokka tõsta" ning teha muid äkilisi manöövreid . Sõitjaid võib vedada vaid selleks ettenähtud kohtadel (tagaistmel), alla 12-aastast last ei tohi mopeedi ja mootorratta tagaistmel sõidutada. Mootorratturil on ohutuse tagamiseks oluline enda nähtavaks tegemine kaasliiklejatele, enne manöövri sooritamist tuleb veenduda, et teised on teada märganud. Liikluses kasutatav sõiduk peab olema tehniliselt korras. Kergliikurijuhid Kergliikuri juhil tuleks kasutada kinnirihmatud kaitsekiivrit ning arvestada sõiduki kiirendamisest, pidurdamisest ning raskuskeskme kõrgusest tulenevate eri suste ga ohutuse tagamisel . Jalgratturid Joobeseisundis ei tohi jalgrattaga liikluses osaleda . J algrattaga sõitma minnes tuleks enne sõidu alustamist hinnata enda tervislikku seisukorda ning vajadusel tuleb sõit edasi lükata . Enne jalgrattaga sõitma minekut tuleb kontrollida selle seisukorda ja nõuetekohast varustust . Jalgrattaga sõites tuleks kasutada kinnirihmatud kaitsekiivrit . Remondiobjektil jalgrattaga liigeldes tuleb olla eriti tähelepanelik . Ülekäigukohal raudtee ületamine jalgrattaga sõites on keelatud. Jalakäijad: Joobeseisundis liikluses osalemist tuleks võimalusel vältida, eriti ettevaatlik tuleks olla pimedal ajal teel liik udes. Jalakäijana liikluses osaledes peab ise olema tähelepanelik ja hoolas ning tegema ohutuse tagamiseks kõik endast oleneva. P imeda ajal liikluses osaledes tuleb kasutada helkurit või süüdatud valgusallikat , helkur tuleb kinnitada riietele nii, et helkur oleks sõidukijuhtidele nähtav võimalikult mitmest suunast . P imeda ajal tuleb arvestada , et ilma nõuetekohase helkuri või valgusallikata ei ole jalakäija lähenevate sõidukite juhtidele sõiduki ohutuks peatamiseks või kokkupõrke vältimiseks vajaliku vahemaa kauguselt nähtav. Enne sõidutee ületamise alustamist tuleb veenduda tee ületamise ohutuses . R eguleerimata ülekäigurajal teed ületades peab olema tähelepanelik ja veenduma, et juhid on jalakäijalt märganud ja annavad teed. Reguleeritud ülekäigurajal võib teed ületama asuda foori rohelise tule ajal ja ka siis tuleb veenduda, et tee ületamine on ohutu. Ka õuealal pea b veenduma, et seal liikuvad sõidukijuhid on jalakäijat märganud ning annavad talle teed. O htu tajudes tuleb astu da võimalusel sõiduki teelt ära. Alk oholijoobes liiklusse pürgivaid inimesi tuleks võimalusel takistada ning teavitada ohust häirekeskus t. Eakad liiklejad Eakana liikluses osalemisel tuleb arvestada vanuse- ning terviseseisundiga kaasneva te muutus tega , seda eelkõige nägemise, kuulmise, tähelepanuvõime ja reageerimiskiiruse võimaliku vähenemise osas ning vastavalt vajadusele muuta oma käitumist. Eakas j uht peab enne sõitma minekut veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida. Vajadusel tuleb sõit edasi lükata. Samuti tuleb oma terviseseisundit hinnata sõidu ajal ja selle halvenedes tuleb esimesel võimalusel peatuda ohutus kohas. T eed tuleb ületada selleks ettenähtud kohas. Kui lähedal on valgusfoorid ja ülekäigurajad, siis tuleks ohutuse tagamiseks kasutada neid . Lapsed Lastele suunatud selgitustöö koolides - kuidas on ohutu ja turvaline bussiga liigelda ja peale bussist väljumist ohutult teed ületada. Laiem ü ldsus: Joobes juhi sattumist sõidukirooli tuleb võimalusel takistada ning joobes juhtidest tule b teavitada häirekeskust . J oobes juhi ga kaasasõitmisest tuleb keelduda. K ahtlase sõidu stiiliga liiklejast tuleb teavitada häirekeskust . K a liiklusreeglite „pisirikkumine“ võib kaasa tuua raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse. Eakate inimeste, kes enam ei suuda sõidukit juhtida või võivad juhtimisel seada ohtu enda ja kaasliiklejate elu- ja tervise, sattumist autorooli tuleb võimalusel takistada, seda nii pereliikmete, sugulaste või ka hooldaja poolt. Vajadusel tuleks muuta sõiduki kasutamine võimatuks või sõiduk ära võtta . N oorte inimeste grupikäitumise ohud . L apse sõidutamine autos sõitja süles või istmel turvavarustust kasutamata on ohtlik ning õnnetuse või järsu pidurdamise korral ei ole laps vigastuste eest kaitstud . I nimesed peavad pöörama tähelepanu oma lähedaste käitumisele, märkamaks õigeaegselt muutusi, mis viitavad suitsiidimõttele ning suunaksid abivajajaid spetsialistide poole abi saamiseks . T eeremondiobjektil liigeldes tuleb olla eriti tähelepanelik, kuna teekatte märgistustööd ei pruugi olla veel teostatud. Samuti peab valitud sõidukiirus võimaldama sõiduki juhil tajuda ja järgida ehituse või remondi aegseid liikluskorralduse muutusi. Vastutav kasutaja peab tagama sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise , st ta peab tagama, et sõidukit saavad kasutada ainult isikud, kellel on juhtimisõigus ja kes on füüsiliselt ning vaimselt selleks võimelised. Ning kellel on õigus sõidukit kasutada. Kohalikud omavalitsused: Õpilasliinidel laste o h utuse tagamiseks: vaadata üle peatuste asukohad, et peatus oleks võimalikult ohutus kohas; selgitada vedajatele, et koolibusside juhid peatuksid kokkulepitud peatustes (kohtades) ning busside juhid oleksid teadlikud ja täidaks liiklusseadusest tulenevaid lapse ohutust tagavaid lisanõudeid; kaaluda võimalusel õpilasliinidel saatjate kasutamist . Järelevalve Liiklusjärelevalve P öörata senisest suuremat tähelepanu : veoste veol kehtestatud nõuete, sh töö- ja puhkeaja nõuete järgimise kontrollile ; juhtimise ajal kõrvaliste tegevustega tegelevate juhtide väljaselgitamisele. Suunata rohkem järelevalvet väiksema liiklussagedusega teedele. Jätkata sagedas t järelevalve t Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteel . Sõidukiiruste ohjamiseks Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee Kuivastu-Kuressaare lõigul kaaluda statsionaarse kiirusmõõtesüsteemi mõõtekabiini (või mõõtesüsteemi) paigaldamist ning hooajaliselt mõõtesüsteemi kasutamist. Võimalusel paigaldada mõõtesüsteem, mis mõõdab kiirust mõlemas suunas. Teejärelevalve Suurendada järelevalvet kohalike teede ja üldkasutatavate metsateede ohutusnõuetele vastavuse osas. Teeomanik peab jälgima, et naaberkinnistutel kasvavad puud ei ulatuks teemaale, vajadusel tuleb nõuda kukkumis- või murdumisohtlike puude eemaldamist. Tehnoülevaatus Teavitada tehnoülevaatusega tegelevaid ettevõtteid vajadusest pöörata tähelepanu turvavööde seisundile ning turvavööde toimimist või mittekasutamist võimaldavate seadmete (klamber jne) tuvastamisele. Liikluskeskkond Teeolud, hooldus, liikluskorraldus Teel toimuvate hooldetööde ajal tuleb tagada liiklejate ohutus. Vajadusel näha ette liiklejate ümbersuunamine tööde teostamise alalt, tagades neile ohutud ümberpääsu- või läbipääsuteed. Tee remonditööde ajal kasutada ülekäiguradadel, kus puudub ülekäiguraja teekattemärgistus, liiklejate tähelepanu tõstmiseks hoiatusmärke 171 “Ees on reguleerimata ülekäigurada“. Lume koristamisel puhastada jalgteed esimeses järjekorras, et jalakäijad ei peaks kasutama sõidukiliikluseks ette nähtud ala. Hooldustöödeks kasutatavate eriotstarbeliste sõidukite valikul tuleks hankelepingutes sätestada, et objektidel, kus on oht, et teised liiklejad võivad sattuda töötsooni , ei oleks lubatud nähtavust takistava kopaga sõidukite kasutamine. S uure liiklussagedusega põhimaanteedel telgjoonel kasutada põristeid, mis ärataks juhi tähelepanu sõidurajalt välja kaldumisel. Kaaluda madalama klassiga ja klassita ning väikese liiklussagedusega kohalikel teedel ja kõrvalmaanteedel suurima lubatud sõidukiiruse üldist alandamist, kuna sellised teed enamasti ei vasta tehnilistelt parameetritelt ega ka teehoiu tasemelt tingimustele, mille puhul oleks üldine piirkiirus 90 km/h liiklemiseks ohutu; Kui teega külgnevate lankide lageraidel jäetakse teeserva puude viirg, hinnata sinna jäävate puude seisundit ning eemaldada haiged ja nõrgad puud, mis võivad tormiga murduda. Teha selgitustööd kinnistuomanike seas, juhtides tähelepanu omaniku kohustusele teeäärsete ohtlike puude eemaldamiseks kinnistult ja võimalikke kaasnevaid ohte ning vastutust, kui ohtlikud puud jäävad õigeaegselt eemaldamata. Seadusandlus Juhtide mõjutamine ja tervis Vähendamaks joobes juhtimist, leida täiendavaid võimalusi lisaks määratud karistustele juhtide mõjutamiseks: veapunktisüsteem, ravi, rehabilitatsioon, alkolukk jms. Koostöös perearstidega suunata juhid, kelle puhul on põhjendatud kahtlus alkoholisõltuvuse kohta, alkoholi võõrutusravile . Kutseliste ja eakate juhtide tervisekontrolli kvaliteedi tõstmiseks kontrollida pisteliselt tervisetõendite väljastamist, sh ka tõendite sisulist vastavust isiku terviseseisundile. Nõuded liikluskeskkonnale Kaaluda nõuete väljatöötamist ja rakendamist, mis asula keskkonnas näeks ette ka jalakäijate ülekäigukohale pääsu sulgumise, kui piiratud nähtavusest tingituna pole võimalik varakult ja õigeaegselt märgata lähenevat rongi või rongide suurimast lubatud liikumiskiirusest tingituna on raske tajuda ning õigesti hinnata läheneva rongi kiirust ja kaugust. Kaaluda a jutise liikluskorralduse juhenditesse nõude lisamist, mis näeks ette t ee remonditööde ajal ülekäiguradadel, kus puudub ülekäiguraja teekattemärgistus, liiklejate tähelepanu tõstmiseks hoiatusmärk ide 171 “Ees on reguleerimata ülekäigurada“ kasutamise . Kaaluda madalama klassiga ja klassita ning väikese liiklussagedusega kohalikel teedel ja kõrvalmaanteedel suurima lubatud sõidukiiruse üldist alandamist, kuna sellised teed enamasti ei vasta tehnilistelt parameetritelt ega ka teehoiu tasemelt tingimustele, mille puhul oleks üldine piirkiirus 90 km/h liiklemiseks ohutu . Sõiduki tehnonõuded Koolibusside märgatavuse suurendamiseks kaaluda nende tähistamisel täiendavate nõuete sisseviimist, mis võimaldaks teistel juhtidel neid hõlpsamalt märgata ja eristada juba eemalt (vilkurid, tablood, eri värv jms). Koolitus Sõidukijuhtide koolitamisel rõhutada „kaitsliku sõiduviisi põhimõtteid“ s.o märgates teiste liiklejate poolt tavapärasest erinevat käitumist (nt. liiklusnõuete rikkumist) tuleb ohu vältimiseks vähendada kiirust , et olla valmis peatumiseks või ümberpõikeks. Jätkata eakatele juhtidele mõeldud täiendkoolitusi. Eriotstarbeliste sõidukitega töid teostavate juhtide kohustuslikul koolitusel pöörata tähelepanu ohutuse tagamisele ja luua vastav õppematerjal nagu on olemas nt. Soomes https://www.mnt.ee/sites/default/files/contenteditors/Failid/Juhendid/ehitus/maanteeohutus_1_juhend_fin_est_16_12_15_1.pdf Muud Käsijuhtimise seadete valikul tuleks eelistada kvaliteetseid ja kindlalt kinnitatud seadmeid ning sõiduk käsijuhtimisele ümber ehitada volitatud esinduses või remonditöökojas. Teavituskampaania d auto talviseks ettevalmistamiseks. Tehniliselt korras sõiduk, nõuetele vastavad rehvid, puhtad ja reguleeritud tuled, puhas esiklaas, heas korras klaasipuhastajad ja piisav kogus klaasipesuvedelikku tagab ohutuma sõidu. Algatada arutelu elektritõukerataste pidurilinkide ümberpaigutamiseks sarnaselt jalgratastel kasutatavale skeemile - parem link pidurdab tagaratast. Komisjon pidas vajalikuks ennetus- ja järelevalvetegevuste käigus, taristu ehitamisel ja hooldamisel, liiklusreeglite kujundamisel ning sõidukijuhtide koolituse korraldamisel silmas pidada eespool toodud ettepanekuid ja põhimõtteid. E kspertide hinnangul võib esitatud ettepanekute ja põhimõtetega arvestamine mõjutada liiklusõnnetuste toimumist või nende tagajärgi. Villu Vane liiklusekspert, liiklusohutuse osakond Transpordiamet liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni esimees Koostatud: 03.02 .202 1 Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjon Taavi Aas 15 . 02 .202 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni tööst 2020. aastal 1. Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni töö korraldus Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjon (edasiselt komisjon) on tegutsenud alates 2001. aastast. Komisjoni tegevuse eesmärgiks on liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamine, üldistamine ja liiklusohutuse tagamise ettepanekute väljatöötamine. Kuni 2016. aasta detsembrini uuriti vaid Harjumaal ja Tallinnas juhtunud õnnetusi. Majandus- ja taristuministri 23. septembri 2016. a käskkirjaga nr 16-0283 nimetati komisjon ümber, uuendati komisjoni töö korraldust ning volitati Maanteeameti peadirektorit kinnitama ekspertkomisjoni koosseis, töökord ning komisjoni liikmetele makstav tasu. Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni tegevuspiirkond laienes üle-eestiliseks. Harju maakonnas ja Tallinnas juhtunud komisjoni uurimispädevusse kuuluvaid liiklusõnnetusi menetlevad komisjoni liikmed tegutsevad nn „pideva väljasõidukohustusega“, st et valves olev ekspertide grupp on valmis operatiivselt sõitma liiklusõnnetuse sündmuskohale 24/7. Ülejäänud komisjoni liikmed, kes tegutsevad mujal Eestis, sõidavad operatiivselt liiklusõnnetuse sündmuskohale vaid tööpäevadel ja tööajal ning juhul, kui see ei takista edasilükkamatute tööülesannete täitmist. Juhul, kui operatiivselt liiklusõnnetuse sündmuskohal ei käidud, alustakse juhtunu menetlust esimesel võimalusel järgmisel tööpäeval. Seisuga 01.01.202 1 . a kuulus komisjoni koosseisu 70 eksperti, sh 2 6 politseiametnikku, 17 teedeala spetsialisti (neist 14 Transpordiameti töötajat), 20 autoala spetsialisti (1 4 Transpordiameti töötajat), kaks psühholoogi, kolm Transpordiameti strateegilise planeerimise ning kaks eksamiosakonna töötajat. Alates 2019. aasta st kasutab komisjoni Confluence töö keskkond a , tänu millele on loobutud Word ja Ex c el vormidest . Andmete kogumiseks kasutatakse andmestike malle, mis on hõlpsamalt täidetavad ja lubavad kogutud andmeid lihtsamalt töödelda. COVID-19 koroonaviirus liiklusõnnetuste uurimist oluliselt ei takistanud, eksperdid on isikukaitsevahenditega varustatud. Küll jäid viiruse leviku tõttu ära planeeritud koolitused. Koolituste asemel kasutati individuaalset nõustamist kas Teams´i või telefoni vahendusel. 2. Komisjoni tegevus 20 20 . aastal 20 20 . aastal võttis komisjon menetlusse 63 (20 19 . a 63 ) liiklusõnnetust. Surmaga lõppenud liiklusõnnetusi võeti menetlusse 5 6 ( 51 ), neis hukkus kokku 60 ( 52 ) inimest, sh oli ühes õnnetuses hukkunuid k olm ja kahes (ühes) k aks. Lisaks hukkunutele oli 14 ( 15 ) liiklusõnnetuses ka vigastatuid, kokku sai neis vigastada 23 ( 35 ) inimest. Ainult vigastatutega liiklusõnnetusi võeti menetlusse 6 ( 9 ) , vigastatuid oli kokku 36 ( 77 ) , s eejuures oli nii viie, kuue kui ka seitsme vigastatuga õnnetusi kaks. Ühe menetlusse võetud liiklus õnnetuse puhul selgus uurimise käigus, et surma põhjuseks oli terviserike ning seda e i ole hukkunu tega liiklusõnnetuste statistikas arvestatud. Menetlusse võetud juhtumid maakondade lõikes: Maakond 2020 2019 2018 2017 Harju 19 22 29 8 sh Tallinn 8 12 15 5 Hiiu - 1 2 1 Ida-Viru 2 6 5 11 Jõgeva 2 5 6 1 Järva 1 4 1 2 Lääne 4 1 - 2 Lääne-Viru 7 1 6 4 Põlva 1 - 1 1 Pärnu 11 4 5 4 Rapla 2 5 7 3 Saare 3 - 7 2 Tartu 4 9 10 6 Valga 2 - - 2 Viljandi 3 5 4 1 Võru 2 - 2 2 Kokku 63 63 85 50 Eelmise aasta jooksul lõpetati 67 (68) liiklusõnnetuse menetlus, neist 14 ( 19 ) juhtus 201 9 . aastal. Ühe juhtumi keskmine menetlemise aeg oli 71 ( 91 ) päeva. Seisuga 1. jaanuar 202 1 o li menetluses 12 ( 14 ) juhtumi t . Lühiülevaade 20 20 . aastal menetlusse võetud hukkunutega liiklusõnnetustest on toodud lisas 1 ning avaldatud Transpordiameti veebilehel .Tuginedes isikuandmete kaitse reeglitele suurema detailsusega infot ei avaldata, kuid seda kasutatakse igapäevaselt liiklusohutusalaste tegevuste planeerimisel. Liiklusõnnetuste ekspertkomisjoni tegevuskulu 20 20 . aastal oli kokku 39 383 ( 40 185 ) eurot, sh ohutusvestide soetamine 2652,6 ( 2641,92 ) eurot. Kulu juhtumite menetlemisele ehk komisjoni liikmete töötasu oli 36 730 ( 35 640 ) eurot. Ühe liiklusõnnetuse menetlemise keskmine maksumus oli 548,2 ( 524,1 ) eurot. 3. Ettepanekute esitamine Lõpetatud juhtumite arvamustes toodud ettepanekud liikluskeskkonna ohutumaks muutmise kohta on edastatud seisukoha võtmiseks tee valdajatele – Maanteeametile , Tallinna, Tartu ja Narva linnavalitsusele ning Raasiku vallale . Liiklusohutuse tagamisele suunatud ettepanekutes on peetud vajalikuks jätkata liiklusreeglite ja nende järgimise vajalikkuse selgitamist ja sellealast ennetustööd ning rõhutatud liiklusjärelevalve olulist rolli liiklejate liikluskäitumise kujundamisel, parandamisel ning liiklusohutuse tagamisel. Ennetustöö ja liiklusjärelevalve teatud teemad, nagu näiteks joobes juhtimine, lubatud sõidukiirusest kinnipidamine või teeoludele vastava kiiruse valik ning turvavarustuse kasutamine, korduvad küll aastast aastasse, kuid nende jätkuv käsitlemine on liiklusohutuse tagamiseks vajalik ja oluline. Ekspertkomisjoni liikmete poolt tehtud ettepanekud liiklusohutuse parandamiseks on toodud lisas 2. Lugupidamisega, Villu Vane komisjoni esimees, strateegilise planeerimise osakond Transpordi amet /allkirjastatud digitaalselt/ Lisad: Surmaga lõppenud liiklusõnnetused 20 20 . aastal, 5 lehel. 2020 e ttepanekud liiklusohutuse parandamiseks, 8 lehel. Teadmiseks: Transpordiamet Politsei- ja Piirivalveamet Ülevaade 20 20 . aasta surmaga lõppenud liiklusõnnetustest 20 20 . aastal juhtus 5 6 surmaga lõppenud liiklusõnnetust, milles hukkus 60 inimest. Õnnetusi, kus lisaks hukkunutele oli ka vigastatuid, oli 1 4 ning neis sai vigastada 2 3 inimest. Ühes liiklusõnnetuses hukkus korraga k olm liiklejat ja kahes õnnetuses hukkus korraga kaks liiklejat . Lisaks uuriti ka kuut viie või enama vigastatuga liiklusõnnetust, milles sai viga kokku 36 inimest. Seejuures oli nii viie , kuue kui ka seitsme vigastatuga õnnetusi kaks . 40 ( 71 %) surmaga lõppenud liiklusõnnetustest juhtus maanteel , asulas juhtus 16 liiklusõnnetust, sh suurlinnades 1 1 , neist Tallinnas kaheksa, Tartus kaks ja Pärnus üks. Hukkunutega liiklusõnnetustest oli eelmisel aastal enim ühesõidukiõnnetusi, mida oli kokku 22 (41% kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest) . Neist ühes hukkus kaks inimest. Valdavalt oli tegemist teelt väljasõiduga. Joonis 1 . Ühesõidukiõnnetuste toimumist/tagajärgede raskusastet mõjutanud riskifaktorite jaotus . Joonis 2 . Ühesõidukiõnnetuste olulisemad riskifaktorid , mis mõjutasid õnnetuse toimumist ja/või tagajärgede raskusastet . K okkupõrkeid juhtus eelmisel aastal kokku 19 (3 4 % kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest ) , milles t ühes hukkus k olm ja ühes kaks inimest . Joonis 3 . Kokkupõrgete toimumist/tagajärgede raskusastet mõjutanud riskifaktorite jaotus . Joonis 4 . Kokkupõrgete olulisemad riskifaktori d, mis mõjutasid õnnetuse toimumist ja/või tagajärgede raskusastet . Jalakäijatega juhtus 13 (2 3 % kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest ) liiklusõnnetust. Joonis 5 . Jalakäijaõnnetuste toimumist/tagajärgede raskusastet mõjutanud riskifaktorite jaotus . Joonis 6 . Jalakäijaõnnetuste olulisemad riskifaktorid , mis mõjutasid õnnetuse toimumist ja/või tagajärgede raskusastet . Kaks inimest hukkus muu d liiki liiklusõnnetuses – ühel juhul sõitis eakas jalgrattur ülesõidukohal ette reisirongile ning teine õnnetus oli kergliikuriga (elektritõukeratas), mille juht järsul pidurdamisel paiskus vastu peateel liikunud sõidukit. Kõikidest surmaga lõppenud liiklusõnnetustest oli 1 5 ( 2 7 %) õnnetuse puhul üks osalejatest joobes. Liiklusõnnetuses osalenud mootor sõidukijuhtidest oli tarvitanud alkoholi 1 1 juhti, neist vaid kolmel juhul oli osaleja näit alla 1 , 5 mg/g. Ühesõidukiõnnetused Eelmisel aastal toimus 22 ühesõidukiõnnetust, milles hukkus 23 inimest. Neist 20 juhtus mootorsõidukitega, kahel juhul oli tegemist jalgrattaga. Valdavalt juhtusid ühesõiduki-õnnetused maanteel, viis juhtus asulas, sh mõlemad jalgrattaga toimunud õnnetused. 13 õnnetuse põhjustanud juhti olid joobes . Ühesõidukiõnnetused mootorsõidukitega maanteedel Maanteedel toimunud 17 ühesõidukiõnnetusest oli sõiduki juht kaheksal juhul joobes . 13 õnnetuse puhul ei kasutatud turvavarustust ja üheksa s õnnetuses oli üheks riskifaktoriks kiirus. Kaks õnnetust juhtus ATV- ga , üks mootorrattaga ja üks mopeediga. Viiel maanteel juhtunud õnnetuse puhul oli üheks riskifaktoriks teeolud (märg, lumine), kolme õnnetuse puhul sõiduki tehniline seisund, ühe õnnetuse puhul tegeles juht tõenäoliselt juhtimise ajal kõrvaliste tegevustega ning ühel juhul oli juht saanud juhtimisõiguse mõni päev enne õnnetust. Ühe õnnetuse põhjustas vääramatu jõud ─ tugeva tuulega murdunud puu kukkus liikuvale sõidukile. Kolme ühesõidukiõnnetuse puhul oli tõenäoliselt tegemist suitsiidiga. Ühesõidukiõnnetused mootorsõidukitega asulas Kolme asulas juhtunud ühesõidukiõnnetuse puhul oli põhiliseks riskifaktoriks suur kiirus, kahel juhul ei kasutatud turvavarustust, sh oli üks juht joobes. Üks õnnetus juhtus ATV- ga . Sõidukite kokkupõrked Kokkupõrkeid oli mullu kokku 19 , neis hukkus 22 inimest. Ühes kokkupõrkes hukkus kolm ja teises kaks liiklejat. Maanteel juhtus 17 ja asulas kaks kokkupõrget. Joobes juhi osalusel toimus kolm kokkupõrget. Kokkupõrgetest toimus 18 mootorsõidukite vahel ja ühes maanteel juhtunud kokkupõrkes oli ü ks osapool jalgrattur – eakas rattur keeras ette tagant lähenenud sõiduautole. Enamus kokkupõrgetest juhtus valge ajal. Mootorsõidukite kokkupõrked maanteel Suurem osa maanteel juhtunud kokkupõrkeid oli põhjustatud ühe sõiduki kaldumisest vastassuunavööndisse. Selliseid kokkupõrkeid juhtus kokku seitse , sh kahe kokkupõrke puhul oli juht joobes ja kolm õnnetust juhtus vihmasaju ajal. Ristmikel juhtus viis kokkupõrget, kusjuures kolme õnnetuse puhul sõideti kõrvalteelt peateele ja kahel juhul sooritati vasakpöör et . Viimastest ühel juhul oli tegemist joobes juhi ettevaatamatu möödasõiduga, kus õnnetuses hukkus kolm inimest . Ka he maanteel juhtunud kokkupõr ke puhul oli tegemist tagant otsasõiduga ning ühel juhul sõideti otsa teel seisnud, eelnevalt liiklusõnnetuses osalenud sõidukile. Üks kokkupõrge oli seotud ettevaatamatu möödasõiduga ristmike vahelisel teelõigul. Mootorsõidukite kokkupõrked asulas Asulas juhtus kaks mootorsõidukite kokkupõrget . Ühel juhul sõitis sõiduauto suurel kiirusel tagant otsa teisele sõiduautole, õnnetuses hukkus kaks , üks hukkunutest oli jalakäija, ja sai viga viis inimest ning neli autot. Teises kokkupõrkes osalesid kõrvalteelt üle peatee sõitnud sõiduauto ja peateel otseliikunud mooto r rat as . Liiklusõnnetused jalakäijatega Eelmisel aastal hukkus liiklusõnnetus t es 1 4 jalakäijat , nende hulgas üks bussi oodanud jalakäija , kes sai löögi kokkupõrkes osalenud sõiduautolt, mis paiskus bussiootepaviljoni. Kuna ta ei osalenud aktiivselt liikluses , ei ole seda juhtumit antud alajaotuses kajastatud. S eitse jalakäijat sattusid õnnetusse asulas ja kuus maanteel. Pimeda ajal juhtunud õnnetustes hukkus kaheksa jalakäijat, kusjuures viis neist ei kasutanud helkurit ega muud valgusallikat. Hukkunud jalakäijatest kolm olid joobes. Liiklusõnnetused jalakäijatega asulas Asulas juhtunud liiklusõnnetuses hukkus mullu seitse jalakäijat, kuus neist sattusid õnnetusse teed ületades . Seitsmest jalakäijast kaks olid eakad – mõlema vanus oli üle 8 0 aasta. Viis jalakäijat hukkus ülekäigurajal või selle vahetus läheduses , neist kolm reguleerimata ülekäigurajal teed ületades, kusjuures kolm õnnetust ülekäigurajal juhtus pimeda ajal ja kolmest hukkunust kaks helkurit ei kasutanud. Üks jalakäija hukkus, ületades ülekäigurajal teed foori punase tule ajal . Üks jalakäija hukkus tiheasustusalas ristmike vahelisel alal teed ületades ning üks jalakäija hukkus , kui talle tagurdas otsa lund koristanud traktor. Liiklusõnnetused jalakäijatega maanteel Maanteedel juhtunud liiklusõnnetustes hukkus eelmisel aastal kuus jalakäijat. Neli õnnetust juhtus pimeda ajal. K aks pimeda ajal hukkunud jalakäijat olid raskes joobes, ei kasutanud helkurit või valgusallikat ja liikusid sõiduteel. Üks jalakäija sattus õnnetusse valgustatud alas, bussipeatuse juures asuval teeületuskohal teed ületades . Ü hele eakale jalakäijale tagurdas otsa sõiduk, millest jalakäija oli just väljunud , sõiduki juht oli saanud juhtimisõiguse seitse kuud enne õnnetust . Kaks maanteel hukkunud jalakäijat sattusid õnnetusse valge ajal peale bussist väljumist selle tagant teed ületades , ühel juhul oli jalakäija eakas, teine jalakäija oli alaealine . Liiklusõnnetused kaherattaliste sõidukitega Kaherattaliste sõidukitega juhtus eelmisel aastal kokku kaheksa liiklusõnnetust (arvuliselt eespool kajastatud), neli õnnetust juhtus jalgrattaga, k olm mootorrattaga ja üks mopeediga . Kaks jalgratturit hukkus ühesõidukiõnnetuses, mõlemal juhul oli tegemist kukkumisega . Ü ks rattur oli raskes joobes ja teine oli eakas. Üks eakas jalgrattur hukkus kokkupõrkel sõiduautoga ning teine eakas rattur sõitis ette reis i r o ngile. Kaks mootorratturi t hukkus kokkupõrkes sõiduautoga, üks õnnetus juhtus asulas ristmikul, teine maanteel möödasõidul . Kolmas mootorrattur , kellel e anti juhtimisõigus loetud päevad enne õnnetust, hukkus maanteel t väljasõidu tagajärjel. Kõigi kolme õnnetuse puhul oli üheks riskifaktoriks mootorratturi puhul kiirus, ühe kokkupõrke puhul oli sõiduauto juht eakas. Mopeediga liiklusõnnetus juhtus asulavälisel teel . M opeed iga sõitnud eakas juht, kellel oli peas kinnirihmamata kiiver, kukkus teel. Liiklusõnnetuste statistikast on välja jäetud juhtum, kus liikleja surma põhjuseks ei ol nud õnnetuses saadud vigastused , vaid terviserike. Ülevaate koostas Villu Vane liiklusekspert, strateegilise planeerimise osakond Transpordiamet liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni esimees Andmed seisuga: 11 .01.2020
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →