Teie 15.01.2021 nr RAM/21-0050/-1K
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 19.02.2021 nr 2-7/21-0006/295
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
MKM-i arvamus ühisrahastuse ja muude
investeerimisinstrumentide ning
virtuaalvääringute seaduse eelnõu kohta
Austatud
Täname võimaluse eest avaldada arvamust seoses ühisrahastuse ja muude
investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu kohta (edaspidi eelnõu).
I) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) esitab eelnõu
kohta järgmised kommentaarid ja ettepanekud.
1. Toetame valdkonna „korrastamist“ ja järelevalve efektiivsemaks muutmist, kuid leiame, et nii
turuosaliste kui ka ettevõtluskeskkonna üldisest seisukohast lähtuvalt peaks üleminekuperiood
olema pikem – 1. oktoober 2021 on liiga väike periood muudatuste tegemise jaoks.
Rahapesu meetmete ja investorkaitse mehhanismide tõhustamine virtuaalvääringute sektoris
on vajalik. Mõistlik on ühise regulatsiooni kehtestamine Euroopa Liidu (edaspidi EL) tasemel,
võttes arvesse, et eelnõu on seotud osaliselt EL õiguse rakendamisega ja Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrusega (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse
osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT
L 347, 20.10.2020, lk 1–49). Määruses on ettenähtud pikem üleminekuperiood vastavate
muudatuste elluviimiseks ja tegevusloa taotlemiseks ehk kuni 10. novembrini 2022. Seega
tekib küsimus miks soovitakse Eestis sätestada lühemat tähtaega.
2. Virtuaalvääringu teenusepakkujate valdkond on suure rahapesu riskiga eelkõige tulenevalt
olukorrast, et nad resideeruvad jurisdiktsioonides, kus järelevalve puudub või on
pealiskaudne. Tänane Rahapesu andmebüroo järelevalve tänu oma mitmeaastasele
kogemusele, viimase aasta jooksul tehtud struktuurimuudatustele ja personali kasvule on üks
efektiivsematest järelevalvetest viirtuaalvääringute sektoris. See ei tähenda et plaanitav
Finantsinspektsiooni järelevalve, koostöös Rahapesu andmebürooga, ei oleks sektori jaoks
efektiivne, kuid seaduses etteantud ebamõistlikult lühikese ülemineku aja jooksul, tähendaks
see Finantsinspektsiooni poolt järelevalvatavate ettevõtete praktiliselt kahekordset kasvu, mis
vajaks efektiivse tõhusa koostöö ja järelevalve tagamiseks kindlasti suuremat ülemineku aega
kui seaduses toodud 1. juuli 2021.
Tegevuse vastavusse viimine 1. oktoobriks 2021 võib mitmete teenusepakkujate jaoks olla
igati raskendatud mitmete asjaolude tõttu. Näiteks järgnevatel põhjustel:
Sektor on välisinvesteeringute rohke. Kliendivarahoidmise nõuete täitmine eeldab uute
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
kestvuslepingute sõlmimist seaduse nõuetele vastavate teenusepakkujatega, mis on
tänapäeval näiteks oluliselt rakendatud Eesti krediidiasutuste puhul, kui tegemist on
virtuaalvääringute valdkonnaga ja välisinvesteeringuid omavate struktuuridega.
Paljud virtuaalvääringute teenusepakkujad on osad suurtest kontsernidest, mis
tähendab konsolideeritud auditi vajadust grupi tasemel kohaliku audiitori kaasamisega.
Auditi kohustus eeldab ka vastava kompetentsi loomist Eesti audiitorkoja liikmetel,
mis tänasel päeval puudub ka paljudel suurtel audiitorbüroodel. Välisaudiitorite
tunnistamise praktika Eestis tänase päevani puudub ning sobivustesti tegemine on
võimalik ainult eesti keeles. Mis omakorda tähendab, et vaja on pikemat ülemineku
aega, kui on eelnõus toodud 1. oktoober 2021.
Olukorras, kus teenusepakkuja otsustab teenuse pakkumisega mitte jätkata, on
olemasolevate kliendisuhete lõpetamine seisuga 01.07.2021 klientide huve
kahjustamata äärmiselt keeruline (teavitamine, olemasolevate positsioonide sulgemine
jne).
3. Virtuaalvääringute teenusepakkujate sektor on täna toonud Eestisse mitmeid töötajaid, mis
tähendab riigi jaoks täiendavaid tööjõumakse, kasutatava infrastruktuuri pealt tehtavad maksed
(kontorid jne), e-residentsusega seotud riigilõivud, samuti muid tulusid, mis on seotud
infrastruktuuri teenindavate ettevõttetega (juristid, advokatuur, raamatupidamise
teenusepakkujaid jne) ning leiame, et kindlasti vajaks see mõjuhinnangu tegemist, enne
regulatsiooni sellisel kujul vastu võtmist.
Situatsioon, kus ühes EL riigis võetakse vastu regulatsioon, mis olulisel määral raskendab
teenusepakkujate turule sisenemist samal ajal, kus teise EL riikide regulatsioon ootab EL
määruse jõustumist, viib olukorrani, kus regulatiivse arbitraaži tõttu enamus väiksemaid
ettevõtteid liigub oma personaliga teistesse EL riikidesse, olles samal ajal võimelised
teenindama ka Eesti kliente. Viimase tagajärjel:
kaotab Eesti Vabariik teenusepakkujatega seotud tulu (mille suurust oleks vaja
eelnevalt hinnata);
kohalike investorite kaitse seisukohalt ei muutu olukord paremaks (ka täna võivad Eesti
tarbijad kasutada välisriikides asutavate teenusepakkujate teenuseid, nt, Coinbase,
Kraken jt).
4. Tarbijakaitse poolelt vaadatuna toetame virtuaalvääringu ja ühisrahastuse teenuse
reguleerimist. Ka MKMi on jõudnud teateid tarbijatelt, kes on taoliste teenuste tarbimisel petta
saanud. Samas viib eelnõu suures osas riskide maandamise asemel Eesti tarbijate ja investorite
õigustega seotud riskid teistesse riikidesse väljapoole Eesti seadusandja, järelevalveasutuste ja
kohtute pädevust. Sellega antakse väljapoole justkui mõista, et mitmed finantstehnoloogia
ettevõtted ega valdkonna välisinvestorid pole Eestisse oodatud. Teeme ettepaneku asendada
eelnõu mitmed käsud ja keelud raporteerimisega või selge aruandlusega. Eelnõuga on ette
kirjutatud väga suur hulk kohustuslikke ja kalleid riskimaandamise tegevusi (nt siseaudiitori
nõue sõltumata ettevõtte suurusest) sõltumata riskide reaalselt olemasolust. See suunab
väiksuse ja ressursside piiratuse tõttu enamuse Eesti turuosalistest otsima võimalusi nõuete
täitmist eirata. Seetõttu peaks eelnõu eelkõige keskenduma ülevaate saamisele turul toimuvast
(nt kohustuslikud kvartaliaruanded kõigilt teenusepakkujatelt), mitte juhtima turgu oma
tegevust peitma.
5. Kuna Eesti on valdkonna reguleerimise tõttu agaram kui muu Euroopa, sh kiirete
üleminekuperioodide sätestamisel, siis ei lähe eelnõu kokku EL, OECD ja EBRD
eesmärkidega võimaldada piiriüleselt tõketeta finantsteenuseid, parandada VKE-de
rahastamise võimalusi ning rakendada plokiahela tehnoloogia potentsiaali kõigis sektorites.
Eelnõu sellisel kujul rakendades kaotab Eesti suures osas nii era- kui ka avaliku sektori
kompetentsi alternatiivsete investeeringute ja virtuaalvarade valdkonnas.
6. Hoiduda finantstehnoloogia iduettevõtete jaoks uue ületamatu sisenemisbarjääri loomisest.
Praktika põhjal kujutavad ohtu suurte mahtudega teenuseosutajad, mitte tehnoloogia ise või
2 (5)
algusfaasis alustavad iduettevõtted. Eelnõu vajab üldist alammäära (näiteks kauplemise
teenuse osutaja käive; kapitalikaasamise teenuse osutaja kogu kaasatud kapitali maht), millest
alates tuleb täita kõiki eelnõu nõudeid. Turustabiilsuse, talituspidevuse, IT-turbe jms riskide
maandamist on mõtet nõuda olukorras, kus need on reaalselt olemas. Mõne tuhande eest kuus
virtuaalvarade vahetamise platvormi pakkuv alustav iduettevõte ei ole ohuks kellelegi.
7. Loobuda teenuste vaba liikumise piiramisest. Välisriigi ettevõtetele tuleks võimaldada taotleda
Eestis tegevusluba ning Eesti ettevõtete osanikele ei tohiks kehtestada ületamatuid nõudeid (nt
osakute registreerimine keskdepositooriumis). Samuti tuleks võimaldada Eesti ettevõtetel
tegutseda välisriikides piiranguteta, kui nad täidavad sealseid teenuse osutamise nõudeid. Kui
Eesti tegevusloa taotlemine on ette võimatu või mõttetu, toob see kaasa tegevusloata tegevuse.
8. Võrdsustada sarnaste teenuste tegevuslubade nõuded. Raha virtuaalvääringuks (ja vastupidi)
vahetamise teenus on olemuselt klassikaline valuutavahetusteenus. Virtuaalvääringute
omavahelise kauplemise teenus on olemuselt forex kauplemine. Mõlemal juhul on olemas
tegevusloa nõuded ning puudub põhjendus reguleerida virtuaalvääringuid rangemalt.
Virtuaalvääringuid ei tohi segi ajada investeerimisinstrumentidega, mille puhul on rangemad
nõuded igati põhjendatud.
9. Seoses kohaldamisalaga jääb eelnõu § 2 lõike 6 sõnastus „füüsilisest isikust tarbijakrediiti
taotleva rahastuse taotleja“ veidi ebamääraseks. Tarbijakrediidi taotlemist ja andmist
reguleerivad võlaõigusseadus ning krediidiandjate ja -vahendajate seadus. Pakume lg 6
sõnastuseks „ Käesolevas seaduses sätestatut ei kohaldata füüsilisest isikust rahastuse taotleja
suhtes, kes taotleb rahastust väikesel määral ja enda tarbeks.“
10. Sama paragrahvi punktis 10 on kasutatud sõnapaari „krediidipõhine ühisrahastusteenus“.
Samas Finantsinspektsiooni seaduse muudatuste juures (eelnõu § 112) on kasutatud sõnapaari
„laenupõhine ühisrahastusteenus“. Soovitame sõnakasutust ühtlustada.
11. Eelnõu § 2 lõike 7 kohaselt on finantstuluta ühisrahastusteenust pakkuv ettevõtja kohustatud
esitama enne majandustegevuse alustamist registripidajale teate asjaomasel tegevusalal
majandustegevuse alustamise kohta. Seletuskirjas on märgitud, et Nimetatud lõike eesmärk on
välistada seaduse kohaldumisalast mittetulunduslikud ja heategevusliku eesmärgiga
ühisrahastusprojektid; samuti sellised ettevõtmised, mille puhul on selgelt enne kliendi või
investori poolset kapitali panustamist temale kommunikeeritud, et üleantud kapitali ei
tagastata või oma panustatud kapitali eest ei pakuta vastutasuks asju, õiguseid või muid
hüvesid. Sisuliselt tähendab see, et heategevuslikul eesmärgil ja annetuspõhiselt
tegutsevad MTÜ-d peaksid olema majandustegevusregistris registreeritud? Sätte vajalikkust
on põhjendatud sellega, finantsjärelevalveasutusel oleks võimalik saada ülevaadet Eestis
tegutsevatest finantstuluta ühisrahastusteenuse osutajate kohta ning kaardistada vastavas
sektoris tegutsevad ettevõtjad kui ka nendega seotud riskid. Ilmselt oleks võimalik saada
ülevaade Eestis tegutsevatest heategevuslikest organisatsioonidest ka muude infoallikate
põhjal.
12. Eelnõu § 2 lg 7 teise lause kohaselt on eelnimetatud ettevõtjal kohustus esitada
majandustegevusteade MTR-i ja tegevusalaks märgitakse finantstuluta ühisrahastusteenus.
See säte on arusaamatu asjaolul, et majandustegevusteadet ühisrahastusteenuse osutamiseks ja
sealhulgas tegevusala finantstuluta ühisrahastusteenuse osutamiseks hetkel ei eksisteeri.
Käesolevast eelnõust ei selgu ühisrahastusteenuse osutamiseks täpsemaid majandustegevuse
nõudeid majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MsüS-i) § 6 kohaselt, millele
ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama või puudub viide, et kohalduvad üksnes
üldandmed. Samuti ei sätestatud MsüS § 15 kohaseid andmeid, mida majandustegevusteade
sisaldab ning mida on ettevõtja kohustatud registripidajale eelnevalt esitama. Eelnõuga ei ole
sätestatud tähtaega, millal nimetatud majandustegevusteade peab olema taotlejatele
kättesaadav. Eelnõu seletuskirjas pole välja toodud kulusid arendustöödeks, et tagada
teatamiskohustuse elektrooniline taotlemine majandustegevuse registris. Samuti ei ole eelnõu
seletuskirjas ära toodud ettevõtjate majandustegevuse vabaduse piiramist õigustavat avaliku
huvi põhjendust ja puudub mõjuhinnang ettevõtjate halduskoormuse kohta. Eelnõu ei ole seega
3 (5)
õigusselge, eelkõige seetõttu, et käitumisjuhised ettevõtjatele, kes on kohustatud täitma
teatamiskohustust on segadust tekitavad ning need sätted ei ole kooskõlas MsüS-i suunistega.
II) MKM esitab eelnõu seletuskirja kohta järgmised tähelepanekud:
1. Lk 18 ’’ka teine audiitorbüroo’’ – ’’teine’’ tundub üleliigne, kuna viidatud on vaid ühele
audiitorbüroole.
2. § 2 lg 1 p 2. Lk 26 ’’Punkti 2 järgi kohaldatakse seadust ka kes on saanud tegevusloa vastavalt
EL ühisrahastusmäärusele ja kes on asutatud Eestis või kes osutavad Eestis teenuseid. Sätet
kohaldatakse koosmõjus eelnõu § 1 lõike 1 punktiga 1 (vt viidatud sätte selgitusi eespool).’’ –
tundub, et ’’ka’’ ja ’’kes’’ vahel puudub sõna.
3. § 19. Lk 40 ’’Koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve
asutustega, edastades viivitamata üksteisele kõik andmed, mis on olulised hindamise läbi
viimiseks.’’ – rakendamise vaatenurgast oleks suureks abiks näiteks mitteammendav täpsustus,
mis andmed on vastava hindamise läbi viimiseks olulised.
4. § 19. Lk 40 ’’tagab ta, et olenemata paragrahvis sätestatud menetlustähtaegadest, koheldakse
kõiki omandajaid mittediskrimineerival viisil’’ - rakendamise vaatenurgast oleks suureks abiks
täpsustus või viide, mis olukorras oleks tegemist diskrimineeriva kohtlemisega.
5. § 32. Lk 48 ’’Dokumentide säilitamise kohta tasub märkida, et muudest seadustest võib tulla
kohustus säilitada teatud andmeid ja dokumente kauem kui käesoleva seaduse §-s 32
märgitud.’’ – siin oleks asjakohane ja praktiline viide IKÜM-le.
6. § 47 lg 4. Lk 57 ’’ Investori kahju kandmise võime on kümme protsenti tema varade
netoväärtusest, mille moodustavad investori:
1) regulaarne sissetulek;
2) varad, välja arvatud peamise elukohana kasutatav kinnisvara ja pensionifondide varad;
3) regulaarsed finantskohustused.’’ – palume vaadata sõnastus üle, et oleks üheselt mõistetav,
et finantskohustused vähendavad netoväärtust.
7. § 49 lg 3. Lk 60 ’’Lõike 3 alusel kohustub ühisrahastusteenuse osutaja avalikustama vähemalt
kord kvartalis oma veebilehel ettenägematute kulude reservi suuruse’’ – selguse huvides
pakume täiendada ’’oma veebilehel ettenägematute kulude reservi suuruse’’ viisil, mis tagab,
et kohustuslik on näidata nii reservi olemasolu või puudumine, kui ka selle suurust reservi
olemasolu korral.
8. § 51. Lk 62 ’’Asjakohasel juhul (st eeskätt juhul, kui pakutav instrument on käesoleva seaduse
§ 3 lg 1 punktis 1 nimetatud investeerimisinstrument või § 5 lõikes 8 nimetatud
investeerimistoken, siis tuleb täpsustada ka investeerimisinstrumendi registri pidamise kord,
registri pidamise eest vastutav isik ning investeerimisinstrumendi omandamise või
võõrandamise tingimused finantsvahendusplatvormil, ja seonduvad tasud (punktid 5 ja 6).’’ –
lause ei ole arusaadav oma keerulise ülesehituse ning punktuatsiooni tõttu.
9. § 51 lg 4. Lk 62 ’’EL ühisrahastusmääruse lisa 1 osasl G’’ – ’’osasl’’ on kirjaviga.
10. § 51 lg 7. Lk 63 ’’mis on selgelt eristatav turundusmaterjalidest ja on trükituna maksimaalselt
kuuel A4 leheküljel’’ – nõuab täiendavat analüüsi, mis on parimad hetkel eksisteerivad
käsitlused vastavate materjalide vormistamise puhul, mis ka teaduspõhiselt tagavad, et sisu ei
jää viidatud kuuel A4 leheküljel kaduma. Palume normi täiendada.
11. § 55. Lk 65 viidatud kahju hüvitamise puhul palume viidata ka asjakohastele VÕS § 104
sätestatud süü vormidele.
12. § 58 lg 3. Lk 67 ’’Lõike 3 kohaselt ei tohi siseteabe avalikustamisega ei tohi viivitada asjaolu
või sündmuse ametlikuks muutumise ootamise ettekäändel.’’ – lauses on üleliigsed sõnad.
13. § 74 lg 2. Lk 75 ’’Lõikega 2 piiritletakse, millised need andmed olla tohivad. Nendeks on:
„kliendi isikuandmed;
teave kliendiga seotud juriidiliste ja füüsiliste isikute kohta;
maksekonto või muu konto või meetme, sealhulgas virtuaalvääringu rahakoti, mille
kaudu rahalisi vahendeid kaasatakse ja investeeritakse, unikaalne tunnus;
4 (5)
isikut tõendava dokumendi number;
muud käesoleva lõike punktides 1–4 nimetamata andmed, mida teenuseosutaja vajab
õigusaktidele vastavate teenuste osutamiseks või lepingu täitmiseks.’’
Sellise piiritlemise puhul võib tegemist olla vastuoluga IKÜM määrusega, vt nt Euroopa Kohtu
otsus liidetud asjades C-468/10 ja C-469/10.
14. § 79. Lk 80 ’’Liiati on kõnealune sektor potentsiaalselt avatud rahapesuga seotud tehingute
tegemiseks ja sellest tulenevalt teenuseosutajate kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamiseks,
mistõttu ei ole jagunemise lubamine mõistlik.’’ – jääb arusaamatuks tsiteeritud lauses tehtud
järelduse alus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Henrik Kutberg
625 6426
[email protected]
5 (5)