dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. veebruar 2021
Viit
8
Registreeritud
19. veebruar 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Mart Laas

Failid

  • 📎8 19.02.2021 Ministri määrus.asice1151 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 19.02.2021 nr 8 Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel. § 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus (1) Telefoniteenus käesoleva määruse tähenduses on sideteenus, mis võimaldab riigisiseste kõnede tegemist ja vastuvõtmist Eesti numeratsiooniplaani kuuluva numbri abil. (2) Mobiiltelefoniteenus käesoleva määruse tähenduses on sideteenus, mis võimaldab kindlaks määramata asukohas riigisiseste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning lühisõnumi (SMS – Short Message Service) edastamist ja vastuvõtmist. (3) Andmesideteenus käesoleva määruse tähenduses on sideteenus, mis võimaldab andmete edastamist pakettkommutatsiooni abil sellise andmeedastuskiirusega, mis on kokkulepitud sideettevõtja ja lõppkasutaja vahelises liitumislepingus. (4) Kui ühe sideettevõtja osutatavat telefoniteenust, mobiiltelefoniteenust või andmesideteenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat, on tegemist elutähtsa teenusega (edaspidi sideteenus). (5) Sideteenuse lõppkasutajate arvu hindamisel lähtutakse sideettevõtja osutatava sideteenuse tavapärasest lõppkasutajate arvust. § 2. Sideteenuse taseme ja valmisoleku nõuded Sideettevõtja, kes osutab sideteenust kui elutähtsat teenust (edaspidi sideettevõtja), peab planeerima, projekteerima, ehitama, hooldama ja kasutama teenuse osutamiseks vajalikku sidevõrku nii, et sideteenus oleks sidevõrku ja sideteenust häiriva teguri esinemisel minimaalselt häiritud. § 3. Sideteenuse katkestuse lubatud aeg (1) Sideteenuse katkestuse korral, välja arvatud elektrienergiaga varustamise teenuse katkestuse korral, tagab sideettevõtja selle taastamise oma sidevõrgu piires: 2 1) kaheksa tunni jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud üle 200 000 lõppkasutaja; 2) 16 tunni jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud 30 001 kuni 200 000 lõppkasutajat; 3) 24 tunni jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud 1000 kuni 30 000 lõppkasutajat; 4) ühe tööpäeva jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud alla 1000 lõppkasutaja ja tegemist ei ole üksikute geograafiliselt hajusalt paiknevate lõppkasutajate sideteenuse katkestusega. (2) Kui sideettevõtja ja lõppkasutaja on lepingus kokku leppinud lõikes 1 sätestatust kiirema sideteenuse taastamise tähtaja, lähtutakse sideteenuse taastamisel lepingus sätestatud tähtajast. (3) Kui sideteenuse katkestuse kõrvaldamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse tähenduses, hakatakse lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestama katkestuse piirkonnas alates vääramatu jõu vahetu mõju lõppemisest. (4) Sideettevõtja teavitab viivitamata lõikes 3 sätestatud olukorrast ja selle lõppemisest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. § 4. Sideteenuse taastamise korraldus Sideteenuse katkestuse korral lähtub sideettevõtja elutähtsa teenuse taastamisel hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse plaanis esitatud riskianalüüsist ja plaanist. § 5. Sideteenuse katkestuse ennetuse nõuded (1) Sideettevõtja kirjeldab elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis sideteenusele kaasnevaid ohtusid vähemalt teiste elutähtsate teenuste häirete ja katkestuste ning hädaolukorra seaduse § 15 lõike 3 alusel kehtestatud hädaolukordade korral ning arvestab nendega toimepidevuse plaani koostamisel. (2) Sideteenuse toimepidevuse tagamiseks elektrienergiaga varustamise teenuse katkestuse korral tagab sideettevõtja autonoomse elektritoite oma sidevõrgu piires: 1) vähemalt 24 tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub sideteenuse kättesaadavus enam kui 200 000 lõppkasutajale; 2) vähemalt 16 tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub sideteenuse kättesaadavus 30 001 kuni 200 000 lõppkasutajale; 3) vähemalt kuueks tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub telefoniteenuse või andmesideteenuse, välja arvatud mobiilse andmesideteenuse, kättesaadavus 200 kuni 30 000 lõppkasutajale; 4) vähemalt kaheks tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub mobiiltelefoniteenuse kättesaadavus 100 kuni 30 000 lõppkasutajale avatud keskkonnas väljaspool asustusüksusena käsitletavat linna; 5) vähemalt kaheks tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub mobiiltelefoniteenuse kättesaadavus 100 kuni 30 000 lõppkasutajale avatud keskkonnas asustusüksusena käsitletavas linnas. (3) Kui autonoomse elektritoite tagamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse tähenduses, hakatakse lõikes 2 sätestatud aega arvestama katkestuse piirkonnas alates vääramatu jõu vahetu mõju lõppemisest. 3 (4) Sideettevõtja teavitab viivitamata lõikes 3 sätestatud olukorrast ja selle lõppemisest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. § 6. Sideteenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus ja sellest teavitamine (1) Sideteenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga on tegemist juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) sideettevõtja ei suuda taastada teenust § 3 lõike 1 punktides 1─3 sätestatud aja jooksul; 2) sideteenuse katkestus põhjustab teise elutähtsa teenuse katkestusest tuleneva hädaolukorra. (2) Sideettevõtja teavitab viivitamata tekkinud sideteenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust ning katkestuse või selle ohu lõppemisest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. (3) Lõikes 2 nimetatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) sideteenuse ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse või selle ohu algusaeg ja hinnanguline kestus; 2) sideteenuse ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse või selle ohu tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus; 3) sideteenuse taastamiseks või ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse või selle ohu mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed; 4) esialgne hinnang prognoositava mõju kohta sideteenuse lõppkasutajale; 5) esialgne hinnang prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele. (4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab avalikkust hädaolukorrast või selle ohust hädaolukorra seaduse § 14 lõike 5 alusel kehtestatud korras. § 7. Määruse muutmine Paragrahvi 5 lõike 2 punktid 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: „4) vähemalt kuueks tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub mobiiltelefoniteenuse kättesaadavus 100 kuni 30 000 lõppkasutajale avatud keskkonnas väljaspool asustusüksusena käsitletavat linna; 5) vähemalt kolmeks tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub mobiiltelefoniteenuse kättesaadavus 100 kuni 30 000 lõppkasutajale avatud keskkonnas asustusüksusena käsitletavas linnas.“. § 8. Määruse jõustumine (1) Paragrahv 3, § 5 lõiked 2–4 ja § 6 lõike 1 punkt 1 ja lõiked 2 ning 3 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril. (2) Paragrahv 7 jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt (allkirjastatud digitaalselt) ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman kantsler 18.02.2021 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 37 lõike 2 alusel, arvestades lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Eelnõu koostamise vajadus on tingitud 01.07.2017 jõustunud HOS-ist, mille § 37 lõige 2 kohustab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust kehtestama määrusega elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded. Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 87 lõikest 4 tulenevalt on teenuse osutaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat, HOS-i § 36 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja vastava teenuse puhul. Määrusega kehtestatakse HOS-i § 36 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded. Telefoni-, mobiiltelefoni- või andmesideteenuse osutamisel peab elutähtsat teenust osutav sideettevõtja täitma määruses kehtestatud toimepidevuse nõudeid. Määruses sätestatakse elutähtsa sideteenuse katkestuse kõrvaldamise aeg ja nõuded elutähtsa teenuse toimepidevusele ning nõuded katkestuseks valmisolekule. Määruse eesmärgiks on elutähtsate sideteenuste toimepidevuse tagamine. Oluline on kaitsta sideteenuseid, mille toimimine, töökindlus ja turvalisus on riigi ja ühiskonna toimimise seisukohast olulised. Sideteenustele tuleb järjekindlalt rakendada toimepidevusmeetmeid, tegeleda häirete ja katkestuste ennetamisega ja tugevdada nendele reageerimise ja käsitlemise võimekust. Lisaks on määruse eesmärk seada selged kriteeriumid elutähtsa sideteenuse järjepidevaks toimimiseks. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas (tel: 625 6441, e-post: [email protected]) ja kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar (tel: 625 6430, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715 3403, e- post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist. Eelnõu § 1 sätestatakse elutähtsa teenuse kirjeldus, mis on kooskõlas ESS-is sätestatud mõistetega. Eelnõu § 1 lõikes 1 sätestatud telefoniteenus kui elutähtis teenus on sideteenus, mis võimaldab riigisiseste kõnede tegemist ning vastuvõtmist Eesti numeratsiooniplaani kuuluva numbri abil. 1 Rahvusvaheliste kõnede võimaldamise kohustust ei ole sätestatud, kuna riigi vaates on vajalik ennekõike riigisiseste kõnede tegemise võimalus. Eelnõu § 1 lõikes 2 sätestatud mobiiltelefoniteenus kui elutähtis teenus on sideteenus, mis võimaldab kindlaks määramata asukohas riigisiseste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning lühisõnumi (SMS – Short Message Service, edaspidi SMS) edastamist ja vastuvõtmist. Rahvusvaheliste kõnede võimaldamise kohustust ei ole sätestatud, kuna riigi vaates on vajalik ennekõike riigisiseste kõnede tegemise võimalus. Oluline on rõhutada, et selline mobiiltelefoniteenuse määratlus võimaldab Eestis viibivatel välismaalastel, kes kasutavad mobiilside rändlusteenust (roaming), Eesti piires helistada ja SMS saata sh numbrile 112. Eelnõu § 1 lõikes 3 sätestatud andmesideteenus kui elutähtis teenus on sideteenus, mis võimaldab andmete edastamist pakettkommutatsiooni abil. Andmesideteenuse vahendusel saavad lõppkasutajad näiteks ühenduse internetiga ja tarbida erinevaid internetil põhinevaid rakendusi ja teenuseid. Eelnõu § 1 lõikes 4 sätestatakse tingimus, mille korral on telefoni-, mobiiltelefoni- või andmesideteenus (edaspidi sideteenus) elutähtis teenus. Sätte kohaselt on tegu elutähtsa teenusega, kui ühe sideettevõtja osutatavat sideteenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat. Eelnõu § 1 lõikes 5 sätestatakse, et sideteenuse lõppkasutajate arvu hindamisel lähtutakse sideettevõtja osutatava sideteenuse tavapärasest lõppkasutajate arvust. Kuna sideteenuse katkestus võib tekitada teatavatel juhtudel lõppkasutajate arvu muutuseid võrreldes tavapärase olukorraga, siis on oluline, et oleks selge, kuidas lõppkasutajate arvu hinnatakse. Eelnõu § 2 sätestatakse sideteenuse taseme ja valmisoleku nõuded. Eelnõu §-s 2 kohustatakse sideettevõtjat, kes osutab elutähtsat teenust (edaspidi sideettevõtja), planeerima, projekteerima, ehitama, hooldama ja kasutama teenuse osutamiseks vajalikku sidevõrku nii, et sideteenus oleks sidevõrku ja sideteenust häiriva teguri esinemisel minimaalselt häiritud. Nii elektrivarustuse tagamisega kui ka vedelkütusega varustamisega tegelevad ettevõtted on oma riskianalüüsides väga olulisena välja toonud andmesideteenuse olemasolu ning säilimise hädaolukordades. Ennekõike on andmesideteenuse olemasolu hädavajalik elektrisüsteemi juhtimiseks. Ilma selleta oleks tõenäoliselt raskendatud või võimatu hädaolukordades elektrisüsteemi kui terviku töö taastamine. Eelnõu § 3 sätestatakse sideteenuse katkestuse lubatud aeg. Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse aeg, mille jooksul sideettevõtja peab sideteenuse katkestuse oma sidevõrgu piires kõrvaldama. Siinkohal peetakse silmas katkestust, mis on tekkinud näiteks mõne sidevõrgus asuva seadme või tarkvara rikkest. Käesolev säte ei kohaldu elektrikatkestusest tingitud sideteenuse katkestusele, mis on reguleeritud § 5 lõikega 2. Katkestuse kestvuse ja lõppkasutajate arvu sätestamisel on lähtutud, et mida suuremat lõppkasutajate hulka mingi sideteenuse katkestuse põhjustanud seade teenindab, seda kiiremini peab olema tema asendamine tagatud. Lõppkasutajate arvu sätestamisel on hinnatud erinevate sidevõrgu seadmete poolt reaalselt teenindatavate lõppkasutajate hulka. Katkestuse lubatud kestvuse sätestamisel on arvestatud reaalset aega, mis võib kuluda ühe või teise seadme asendamisele. Väiksema tähtsusega seadmete puhul on sideettevõtjal liialt kulukas vajalikku laovaru pidevalt hoida ning rikkis seade tuleb hankida selle 2 tootjalt, mis võib tähenda, et seade tuuakse väljastpoolt Eestit. Sellest tulenevalt ka pikem sideteenuse katkestuse kõrvaldamise aeg. Oluline on, et taasteaja puhul vaadeldakse iga seadme riket ja sellest mõjutatud lõppkasutajate arvu eraldi. Kui samal ajal juhtuvad ühes piirkonnas rikki minema kaks seadet korraga, siis ei summeerita kahe seadme rikkest mõjutatud lõppkasutajate arvu ega kõrvaldata katkestust vastavalt lõppkasutajate summale vastava aja jooksul. Selline lähenemine on vajalik, kuna mitu väiksemat lõppkasutajate arvu teenindavat seadet võivad koos rikki minnes põhjustada katkestuse suuremale hulgale lõppkasutajatele, mis summeerituna võiks eeldada kiiremat rikke kõrvaldamist. Samas ei ole nende seadmete madalama tähtsuse tõttu sideettevõtjal olemas nende seadmete laovaru kohapeal vaid need seadmed tuleb hankida nende tootjalt väljastpoolt Eestit ning lühema aja jooksul ei ole võimalik neid seadmeid asendada. Samuti on õigusselguse mõttes oluline sätestada, et sideettevõtja tagab sideteenuse taastamise vaid oma sidevõrgu piires. Kuna sidevõrgud on omavahel ühendatud ja helistada saab ühest sidevõrgust teise, siis ühes sidevõrgus olev rike võib põhjustada probleeme sideteenuse toimimises ka teises sidevõrgus. Näiteks on rike sidevõrgus x, kuid sidevõrgust y helistav lõppkasutaja ei saa ühendust sidevõrgus x asuva lõppkasutajaga. Samas ei ole aga sidevõrku y omava sideettevõtja võimuses riket sidevõrgus x kõrvaldada, kuigi tema sidevõrgus asuv lõppkasutaja võib seda nõuda. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 seatakse sideettevõtjale kohustus taastada sideteenus ühe tööpäeva jooksul. See erineb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktidest 1-3, kus seatakse kohustus taastada sideteenus mingi konkreetse arvu tundide jooksul. Selline erisus on vajalik, kuna alla 1000 lõppkasutajat teenindavad seadmed võivad olla majutatud sageli renditud pindadel, kuhu sideettevõtja ei pruugi nädalavahetustel või riiklikel pühadel juurde pääseda. Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et sideettevõtja ja lõppkasutaja võivad kokku leppida ka kiirema sideteenuse taastamise tähtaja, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 1. HOS § 38 lõige 3 punkti 2 kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid. Ühe võimaliku meetmena võibki elutähtsa teenuse osutaja või politsei- või päästeasutus leppida sideettevõtjaga sõlmitavas lepingus kokku konkreetsed aadressiobjektid, kus on vajalik tagada kiirem sideteenuse taastamise tähtaeg, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 1. Eelnõu § 3 lõikes 3 sätestatakse sideteenuse katkestuse kõrvaldamist puudutav täpsustus, mille kohaselt, kui katkestuse kõrvaldamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse tähenduses, mille tõttu sideettevõtja ei saa rikke kõrvaldamisele asuda või mis selle kõrvaldamist takistab (näiteks elektroonilise side võrgu parandustöid takistav torm või üleujutus), tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aega hakata arvestama alates vääramatu jõu vahetu mõju lõppemisest katkestuse piirkonnas. Vääramatu jõu lõppemise all peetakse silmas olukorda, kus sideettevõtjal on võimalik pääseda ligi oma sidevõrgule, kus rike on tekkinud. Vääramatu jõu faktori arvestamine on oluline, kuna sageli on peale suurt tormi rikkis sidevõrgu osani pääsemine murdunud puude või maas olevate pingestatud elektrijuhtmete tõttu takistatud. Samuti võib juurdepääsu rikkis sidevõrgu osale takistada näiteks ulatuslik üleujutus. Eelnõu § 3 lõikes 4 sätestatakse sideettevõtjale kohustus teavitada viivitamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit olukorrast, kus sideettevõtja ei saa vääramatu jõu tõttu asuda sideteenuse katkestust likvideerima. Selline teavitus on väga oluline näiteks Siseministeeriumi haldusala jaoks, kuna sideteenuse taastamise tähtaegade pikenemisel vääramatu jõu tõttu, on neil sellisel juhul aega omalt poolt rakendada alternatiivseid lahendusi enda tegevuste toimepidevuse 3 säilimiseks. Ühtlasi on sideettevõtja kohustatud teavitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit vääramatu jõu olukorra lõppemisest. Eelnõu § 4 sätestatakse sideteenuse taastamise korraldus. Eelnõu § 4 kohaselt lähtub sideettevõtja sideteenuse katkestuse korral elutähtsa teenuse taastamisel HOS § 39 lõikes 1 viidatud toimepidevuse plaanis esitatud teenuse taastamise järjekorrast ehk teisisõnu taastatakse sideteenus võimalusel esmajärjekorras prioriteetsematel aadressiobjektidel. Eelnõu § 5 sätestatakse sideteenuse katkestuse ennetuse nõuded. Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt peab sideettevõtja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral (näiteks elektrivarustus või probleemid vedelkütusega varustamisel) tagama sideteenuse toimimise vastavalt HOS § 39 lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsile ja plaanile. HOS § 39 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis tuleb sideettevõtjal muuhulgas analüüsida ja kirjeldada oma tegevust teiste elutähtsate teenusete häirete ja katkestuse korral. Sätte eesmärgiks on kohustada sideettevõtjat juba ennetavalt analüüsima ja mõtlema kuidas hoida sideteenus toimepidevana ka olukorras, kus teise elutähtsa teenuse katkestuse ristsõltuvusest tulenevalt tekib oht sideteenuse toimepidevusele. Eelnõu § 5 lõikes 2 kohustatakse sideettevõtjat tagama valmisolek osutada sideteenust elektrikatkestuse korral. Sidevõrgu toimepidevuse aja pikkus peale elektrikatkestust väheneb vastavalt sidevõrgus olevate võrgusõlmede (näiteks keskserver, sidekonteiner, jaotuspunkt, tugijaam, sidekapp) prioriteetsusele ja sellest tulenevale teenindatavate lõppkasutajate hulgale 24 tunnilt 2 tunnile. Sisuliselt tähendab see seda, et sideettevõtja peab enda sidevõrgu ulatuses hindama võrgusõlmede olulisust ehk kui paljude lõppkasutajate jaoks vastav võrgusõlm sideteenuse tagab. Võrgusõlmed, mille toimepidevusest sõltub telefoniteenuse või andmesideteenuse, välja arvatud mobiilse andmesideteenuse, kättesaadavus alla 200 lõppkasutajale, on regulatsiooni alt välja jäetud. Sellisteks sõlmedeks on näiteks kortermajade sissepääsude juures olevad sidekapid, mille puhul alternatiivse elektritoite tagamine polegi tehniliselt võimalik. Samuti ei ole selliste võrgusõlmede toimepidevus lõppkasutaja jaoks üldjuhul määrav, kuna lõppkasutaja valduses olevad sideseadmed (näiteks andmesideteenuse kasutamiseks vajalik ruuter) on elektri puudumise tõttu lakanud töötamast. Mobiiltelefoniteenuse puhul sätestab määrus aga, et 2024. aastaks peab minimaalne tundide arv olema 6 tundi väljaspool asustusüksusena käsitletavaid linnu ja 3 tundi asustusüksusena käsitletavates linnades ka sidevõrgu kõige madalama tasemega võrgusõlmedes ehk mobiiltelefonivõrgu tugijaamades. Selline diferentseerimine linnades ja väljaspool linnu vahel on põhjendatud, kuna energeetika sektori uuringute kohaselt on linnades keskmine elektrikatkestuste kestus tänu heale elektrivarustuse toimepidevuse võimekusele alla 1 tunni ning suurlinnades (Tallinn, Tartu) alla poole tunni. Väljaspool linnu aga võib elektrikatkestus kesta 5 ja enam tundi. Täpsemalt joonisel allpool1: 1 SAIFI on elektri võrguteenuse kvaliteedinäitaja, mis aitab hinnata võrguteenuse kvaliteeti ning katkestuste mõju tarbijatele. SAIFI arvuliseks väärtuseks on katkestuste keskmine sagedus tarbimiskoha kohta aastas. SAIDI on elektri võrguteenuse kvaliteedinäitaja, mis aitab hinnata võrguteenuse kvaliteeti ning katkestuste mõju tarbijatele. SAIDI arvuliseks väärtuseks on katkestuste keskmine kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas Ülitihe ja tihe asustus - Tallinn, Tartu ja kõik linnad, kui asustusüksused. Hajatihe ja haja – maapiirkonnad. 4 Lisaks piirdub sideteenuse nõue tugijaamade osas kõne ja SMS teenuse tagamisega. Selline piiritlus on vajalik, kuna mobiilne andmesideteenus koormab suuremal määral elektrivarustuse katkemisel kasutatavaid akusid võrreldes kõne ja SMS-ga. Üksnes kõne ja SMS tagamisel on võimalik pikendada sideteenuse toimepidevust. Kuna sideettevõtjatel on tavapärase mobiiltelefoniteenuse sh mobiilse andmesideteenuse tagamiseks kasutusel hinnanguliselt 4500 tugijaama ja nende kõigi varustamine piisava hulga akudega või generaatoritega läheks ebaproportsionaalselt kalliks (ca 50 000 000 € 10 aasta kohta, täpsem kalkulatsioon allpool seletuskirja punktis 4.3). Seetõttu on eelnõus ka sätestatud, et kõne ja SMS tuleb tagada välitingimustes, mis kahandab akude või generaatoritega varustatavate tugijaamade arvu hinnanguliselt 1000-1200. Nendest 2/3 asuks väljaspool linnu ehk peaks olema võimelised toimima kuni 6 tundi peale elektrikatkestust ja 1/3 linnades ehk peaks olema võimelised toimima kuni 3 tundi peale elektrikatkestust. Sarnaselt käesoleva määruse paragrahviga 3 on ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud, et vääramatu jõu vahetu mõju olukorras, ei ole sideettevõtjal kohustust asuda koheselt elektritoidet tagama (näiteks asuda paigaldama generaatorit) kuna see võib kujutada ohtu elule. Eelnõu § 5 lõikes 4 sätestatakse sideettevõtjale kohustus teavitada viivitamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit vääramatu jõu olukorrast ja selle lõppemisest. Eelnõu § 6 sätestatakse tingimused, mille kohaselt on tegu ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestusega ja sellest teavitamise kohustus. Eelnõu § 6 lõikes 1 sätestatakse tingimused, mille täitumise korral on tegemist sideteenuse ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestusega. Sideteenuse ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestusega on tegu siis, kui sideettevõtja ei suuda taastada teenust käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 1─3 sätestatud aja jooksul või sideteenuse katkestus põhjustab teise elutähtsa teenuse katkestusest tuleneva hädaolukorra. Vastavalt HOS-ile peab sellist olukorda hakkama lahendama hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus, kelleks on HOS-i § 36 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud teenuste osas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 2017. aasta 19. septembri käskkiri nr 1.1- 1/17-187). Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt peab sideettevõtja teavitama viivitamata elutähtsa teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorrast või selle ohust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. Tegemist 5 ei ole uue kohustusega vaid juba hädaolukorra seadusega kehtestatud kohustuse kajastamisega käesolevas määruses. Nimelt on alates hädaolukorra seaduse kehtima hakkamise ajast elutähtsa teenuse osutajatest sideettevõtjatel hädaolukorra seaduse § 37 lõike 3 punkti 4 alusel kohustus teavitada viivitamata elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutust elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ministri käskkirjaga määranud telefoniteenuse, mobiiltelefoniteenuse ja andmesideteenuse elutähtsa teenuse korraldava asutuse kohustused (v.a. § 37 lõige 1 punktis 5 sätestatud kohustused - juhib hädaolukorra lahendamist, koostab hädaolukorra lahendamise plaani ning korraldab riskikommunikatsiooni ja kriisireguleerimisõppuseid) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Sideettevõtjatele on edastatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti e-posti aadress kuhu teavitus saata ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on olemas sideettevõtjate erineva tasandi kontaktid, mille kaudu lisateavet küsida. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ei toimi ööpäevaringset operatiivinfo käitlemise üksust, kuid tagatud on teavituse vastuvõtmise ööpäevaringne võimekus. Tormide või muude ohuolukordade korral on võimalik ka infot ööpäevaringselt käidelda, tõstes asutuse valmisoleku taset. Lisaks on sideettevõtjatel kohustus teavitada küberturvalisuse seaduse § 8 alusel viivitamata, kuid hiljemalt 24 tundi pärast teada saamist küberintsidendist Riigi Infosüsteemi Ameti küberintsidentide käitlemise osakonda (CERT.EE). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Riigi Infosüsteemi Ameti CERT.EE e-posti aadressid on omavahel sünkroniseeritud ehk ühele e-posti aadressile saabunud teavitus jõuab ka teisele e-posti aadressile. Kuna küberintsidendi mõjude hindamisel on üheks kriteeriumiks ka käideldavus, mis võrdub toimepidevusega hädaolukorra seaduse mõistes, on tagatud sideteenuste ulatuslikest katkestustest ööpäevaringne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja ka koostööleppe alusel Riigikantselei situatsioonikeskuse ja ka teiste oluliste partnerite teavitamine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on algatanud mitmepoolse koostööprotsessi, kus on koos sideettevõtjatega kavas leppida kokku sideteenuste katkestuste ja küberintsidentide konkreetsed kriteeriumid, millest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ning Riigi Infosüsteemi Ametit teavitada ning kuidas praktikas toimub teiste oluliste osapoolte teavitamine, nt Riigikantselei situatsioonikeskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Häirekeskus jne. Oluliste osapoolte teavitamine hädaolukorrast, selle ohust või ohukahtlusest on kirjeldatud ka side ja küberintsidendi hädaolukorra lahendamise plaanides. Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestatakse, mida käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teavitus peab sisaldama. Eelnõu § 6 lõikes 4 sätestatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kohustus teavitada avalikkust hädaolukorrast või selle ohust HOS § 14 lõike 5 alusel kehtestatud korras. Eelnõu § 7 sätestab määruse muutmise. Nimelt liigutakse mobiiltelefonivõrgu tugijaamade ehk võrgusõlmede, mille toimepidevusest sõltub 100 kuni 30 000 lõppkasutajale mobiiltelefoniteenuse kättesaadavus, osas elektrivarustuse toimepidevuse sihttasemeni järk-järgult. Esmalt tõstetakse toimepidevust kahele tunnile ning alates 01.01.2024 tuleb saavutada sihttase, milleks on 3 tundi asustusüksusena käsitletavas linnas ja 6 tundi väljaspool asustusüksusena käsitletavat linna. Eelnõu § 8 sätestab määruse jõustumise. Käesolev määrus jõustub üldises korras, välja arvatud sideteenuse rikkest tingitud sideteenuse katkestuse taastamise tähtajad (§ 3), elektrikatkestuse korral toimepidevuse tagamist hõlmav § 5 lõiked 2-4 ning ulatuslikust või raskete tagajärgedega 6 katkestusest teavitamine (§ 6 lõike 1 punkt 1 ja lõiked 2 ning 3), mis jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril. Kuna vastavad sätted eeldavad, et sideettevõtjad peavad selle täitmiseks tegema ümberkorraldusi oma sidevõrgus (hankima täiendavaid generaatoreid või akusid, planeerima ja ehitama dubleerivad elektritoited) või vaatama üle lepingud sideseadmete tootjatega, et tagada rikkis sideseadmete piisavalt kiire asendamine, siis eeldavad need tegevused täiendavat lisaaega. Samuti peavad sideettevõtjad looma teavitamise võimekuse, mida neil tänase seisuga ei ole. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Määrusega ei kaasne otseseid sotsiaalseid ega demograafilisi mõjusid. 4.2 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Määrusega sätestatakse toimepidevuse nõuded telefoniteenusele, mobiiltelefoniteenusele ja andmesideteenusele. Määrusel on teatud mõju riigi julgeolekule, sest määruse eesmärgiks oleva sideteenuste toimepidevuse suurenemise kaudu pareneb sellest sõltuva teenuse toimepidevus. Tõsised ja ulatuslikud häired elutähtsa sideteenuse toimepidevuses ja sideteenuste katkemises võivad põhjustada suurt ohtu ja raskeid tagajärgi inimeste elule ja tervisele, varale ja keskkonnale, teisisõnu võib teenuse katkemisega kaasneda hädaolukord. Elutähtsa sideteenuse (telefoni-, mobiiltelefoni- või andmesideteenuse) katkestus hakkab mõjutama näiteks elektri taastamist. Lisaks raskendab sideteenuse puudumine mitmesuguste rikete likvideerimist, kütuse kättesaadavust, kiirabi tööd, päästetööd jne. Seega on tekkinud palju tehnoloogilisi ristsõltuvusi, mille tulemusena ei sõltu elutähtsa teenuse tagamine vaid ühest osapoolest. Samas ei taga määrus sideteenuste ja võrkude toimimist iga ohuolukorra realiseerumise korral ning kui mõne ohuolukorra kestus on pikk ja tagajärjed rasked. Määrus määratleb baasnõuded ning sätestab ulatusliku elektrikatkestuse korral ajaakna, mille kestel peavad sideteenused toimima. Väga pikalt kestva ja/või raskete tagajärgedega ohuolukorras peab elanikkond ning asutused ja juriidilised isikud arvestama teatud piirkondades sidekatkestustega ning planeerima alternatiivseid meetmeid teabevahetuse korraldamiseks (nt liikumine piirkonda kus side toimib, kasutama alternatiivseid sidelahendusi nagu näiteks mobiilside asemel kaabelside või satelliitside). 4.3 Majanduslik mõju Määrus mõjutab sideettevõtjaid, kelle jaoks tähendab kõige suuremat kulu kohustus tagada elektrikatkestuse korral autonoomne elektritoide mobiilsidevõrgu tugijaamades (§ 3 lõige 7 punktid 4-5). Hinnanguliselt on elutähtsa teenuse osutamise kohustusega sideettevõtjatel Eestis 4500 tugijaama. Kui mobiiltelefoniteenus tuleb tagada avatud keskkonnas, siis on seda võimalik teha hinnanguliselt 1000-1200 tugijaamaga. Kuna linnades on sätestatud tugijaama toimepidevuseks elektrikatkestuse korral 3 tundi, siis tähendab see seda, et sisuliselt on 3 tunni nõue juba täna suuresti tagatud. Seega on vajalik elektritoide tagada 650-800 väljaspool linnu asuvas tugijaamas. Autonoomne elektritoide on võimalik tagada kas elektrigeneraatori või akude baasil. 7 Kuue tunni autonoomse elektritoite tagamiseks on vajalik varustada tugijaam 16 akuga. Hetkel on tugijaamades üldjuhul kasutusel 4 akut. Akude hinnanguline eluiga on 4-5 aastat. Oluline on märkida, et tõrgeteta elektritoite tagamiseks peab akude tööressurss olema ühtlustatud, mis teisisõnu tähendab, et ühte tugijaama ei saa panna kokku erineva jääkressursiga akusid. See tähendab aga omakorda seda, et 6 tunnise toimepidevuse nõude kehtestamisel tuleb välja vahetada kõikide tugijaamade olemasolev akupark, kus autonoomne elektritoide tagatakse akudega. Akude hind jääb vahemikku 145-200 € tükk. Generaatori arvestuslik hind on koos paigaldusega 12 000 € ning eluiga vähemalt 10 aastat ning korrektse hoolduse korral isegi kuni 35 aastat. Kui võtta kulude arvutamisel aluseks, et 50% tugijaamadest paigaldatakse autonoomse elektritoite tagamiseks akud ja 50% generaatorid, siis on näitlik arvutuskäik 10 aasta kohta järgmine: Akudega varustatakse 400 tugijaama. Ühe aku hind keskmiselt 170 € ja 16 akukomplekti hind 2720 €. Paigaldamise hind ühe tugijaama kohta 180 €. Akude eluiga 5 aastat. Seega maksavad tugijaamade akud 400 x 2720 = 1 088 000 €. Paigaldamise hind 400 x 180 = 72 000 €. Kokku teeb see 1 160 000 €. Viie aasta möödudes tuleb akud välja vahetada, mis tähendab, et 10 aasta lõikes on kulud kokku 2 320 000 €. Generaatorite kuluarvutus 10 aasta lõikes on järgmine: Generaatoritega varustatakse 400 tugijaama. Ühe generaatori hind koos paigaldusega 12 000 €. Ühe generaatori hooldus aastas keskmiselt 400 €. Seega maksavad generaatorid 400 x 12 000 = 4 800 000 €. Aastane hooldus 400 x 400 = 160 000 €. 10 aasta hooldus 10 x 160 000 = 1 600 000 €. Generaatoritega seotud kulud kokku on 10 aasta lõikes 6 400 000 € Autonoomse elektritoite tagamine 6 tunniks maksab 10 aasta lõikes kokku 8 720 000 €. Juhul kui nimetatud kulu jagada sideettevõtjate poolt osutatava mobiiltelefoniteenuse või mobiilse andmesideteenuse lõppkasutajate vahel, siis tähendaks see igale lõppkasutajale täiendavat kulu 0,03 € kuus. Arvutuskäik, kuidas saadud tulemus leiti on järgmine: Hinnanguliselt on eelpool nimetatud teenuste lõppkasutajaid sideettevõtjatel kokku 2 200 000. Sinna hulka on arvestatud nii lepingulised lõppkasutajad, ettemaksukaardid kui ka M2M (masin- masin) lõppkasutajad. 8 Kümne aasta peale jagatuna läheks autonoomse elektritoite tagamine iga lõppkasutaja jaoks maksma 3,96 €. Aasta peale jaotatuna tähendaks see ca 0,4 € suurust kulu ning ühe kuu kohta 0,03 €. Alternatiivina kaaluti kohustuse panemist ka kõigi 4500 tugijaamale, et oleks tagatud 6 tunnine alternatiivne elektritoide elektrikatkestuse korral, kuid see läheks maksma ca 50 000 000 € 10 aasta kohta ning tähendaks üle 80% suuremaid kulusid sideettevõtjatele. See oleks ka ebaproportsionaalne kuna linnades on elektrivarustus toimepidevus piisavalt hea ning katkestused kõrvaldatakse üldjuhul 3 tunni jooksul. 4.4 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Määrusega ei kaasne riigisektorile majanduslikku mõju. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste tarbitavate sideteenuste toimepidevuse baasnõuete sätestamine tagab nende teabevahetusele sideteenuste vahendusel suurema töökindluse. Igal riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel on aga vajalik enda spetsiifilisemate vajaduste (toimepidevus/käideldavus, katvus, andmeside kiirus jne) tagamiseks määratleda need teenuslepingus sideettevõtjatega. Toimepidevuse määrus võtab arvesse elanikkonna baasvajadusi sideteenuste toimepidevuse osas aga ei kata erinevate asutuste detailsemaid vajadusi. 4.5 Muud otsesed või kaudsed mõjud Muud otsesed või kaudsed mõjud puuduvad. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud § 3, § 5 lõiked 2-4 ning § 6 lõike 1 punkt 1 ja lõiked 2 ning 3, mis jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril. Määruse § 7, milles nähakse ette määruse § 5 lõike 2 punktide 4 ja 5 uued sõnastused, jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei ole ette näha riigisektorile täiendavaid kulusid ega tulusid. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS vahendusel Siseministeeriumile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. Siseministeerium ja Kaitseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit esitas eelnõule oma arvamuse. Seisukohad kooskõlastamise käigus esitatud märkuste kohta on toodud seletuskirja lisas. 9 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu seletuskiri Lisa 1 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu Jrk. Eelnõu § Ministeerium Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud 1. § 1 lg-d KaM Eelnõu § 1 lõigetes 1-3 toodud mõisted erinevad elektroonilise side Ettepanekut on arvestatud. 1-3 seaduses ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määruses nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised Nimetatud mõisted on teadlikult nõuded“ mõistetest, mistõttu palume mõisted viia kooskõlla erinevad. Antud määruses on vastavad kõrgemalseisvate õigusaktidega ja kaaluda mõistete uuesti esitamise teenused defineeritud kitsamalt. vajadust eelnõus. Kui aga eelnõuga soovitakse esitada teenuse nõuded Näiteks ei laiene taasteajad (kriteeriumid) elutähtsa teenuse osas, siis tuleb eelnõu sõnastust rahvusvahelistele kõnedele vaid vastavalt muuta (nt „Elutähtsaks teenuseks telefoniteenuse osas loetakse peetakse silmas vaid riigisiseseid …“). kõnesid. Eesmärk on kehtestada nõuded teenuse tasemetele selliselt, et oleks tagatud teenuse toimimine esmavajaduste rahuldamiseks. MKM täpsustab lõikeid ja lisab, et vastav mõiste kehtib konkreetse määruse tähenduses. 2. § 1 lg 4 KaM Eelnõu § 1 lõikest 4 võib järeldada, et elutähtsa teenuse osutajaks Ettepanekut ei ole arvestatud. saamiseks piisab, kui elektroonilise side teenuse osutajal on 10 000 lõppkasutajat kolme teenuse peale kokku. Elektroonilise side seaduse § Määruse § 1 lõikes 4 on sätestatud: kui 87 lõike 4 kohaselt peab iga teenuse kohta olema eraldi 10 000 ühe sideettevõtja osutatavat 1 lõppkasutajat ja teenuse osas, millel on vähem kui 10 000 lõpptarbijate telefoniteenust, mobiiltelefoniteenust ettevõtjal elutähtsa teenuse osutamise kohustust ei teki. Palume säte viia või andmesideteenust (edaspidi kooskõlla seadusega ning samas kaaluda vajadust sätestada eelnõus sideteenus) tarbib vähemalt 10 000 elutähtsa teenuse kriteeriumid sideteenuste kaupa. Ühtlasi palume lõppkasutajat, on tegemist elutähtsa seletuskirjas avada, mil viisil toimub lõppkasutajate arvestus. Näiteks teenusega. See tähendab meie kas Kaitseministeerium on käsitletav ühe kliendina või mitme kliendina hinnangul, et elutähtis teenus on sellisel tema poolt kasutavaid numbreid arvestades. Lõppkasutajate arvestuse juhul, kui ühte neist teenustest tarbib selgus on vahetult seotud teenuse osutamise ja teenuse taastamisega. vähemalt 10 000 lõppkasutajat. Kui teenuste kasutajad teenuste peale kokku summeerida, siis peaks olema lõikes kasutatud sõna „ja“. Mis puudutab sideettevõtja üldist lõppkasutajate arvu ehk kas ta kvalifitseerub elutähtsaks teenuse osutajaks või mitte, siis selliseid 10 000 piirimail olevaid sideettevõtteid ei ole. Seega puudub vajadus seletuskirja täpsustamiseks, kas Kaitseministeerium on käsitletav ühe lõppkasutajana või iga Kaitseministeeriumi töötaja on üks lõppkasutaja. 3. § 1 lg 5 KaM Eelnõu § 1 lõikes 5 olete kasutanud lõpptarbijate arvu hindamisel sõna Ettepanekut ei ole arvestatud. „tavapärane“. Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole tegemist mõõdetava kriteeriumiga võimalike vaidluste korral. Samuti on selgusetu, kes Vastava sätte mõte on tegelikult hindab lõpptarbijate arvu. Teeme ettepaneku sätestada eelnõus selge ja selgitada, kuidas hinnatakse § 3 lg 1 ja avalikkusele arusaadav tingimus lõpptarbijate arv arvestamise aluse § 5 lg 2 lõppkasutajate arvu. kohta. Näiteks lõpptarbijate arv eelmise kalendriaasta 31. detsembri Täpsustame selles osas eelnõud, et see seisuga või eelmise kalendriaasta keskmine lõpptarbijate arv jne. tuleks selgemini välja. Selles osas saab aga lõppkasutajate arvu hindamine olla ainult hinnanguline. Sellisel juhul peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes teostab määrusega sätestatud 2 nõuete täitmise üle järelevalvet, hindama iga kord katkestuse ulatust võttes arvesse, millised seadmed katkestuse on põhjustanud ja kui palju sellised seadmed tavaolukorras lõppkasutajaid teenindavad. Mis puudutab sideettevõtja üldist lõppkasutajate arvu ehk kas ta kvalifitseerub elutähtsaks teenuse osutajaks või mitte, siis selliseid 10 000 piirimail olevaid sideettevõtteid ei ole ning vajadus mingit kuupäevalist kriteeriumit kehtestada puudub. 4. §2 KaM Eelnõu § 2 eesmärgiks on sätestada sideteenuse taseme ja valmisoleku Ettepanekut ei ole arvestatud. nõuded. Paraku esitatud sõnastusest ei selgu, mis need nõuded täpsemalt on. Sätestatud on vaid tingimus, et sideettevõtja, kes osutab sideteenust Vastav paragrahv annab üldised kui elutähtsat teenust, peab planeerima, projekteerima, ehitama, suunised. Täpsemad nõuded ja hooldama ja kasutama teenuse osutamiseks vajalikku sidevõrku nii, et kriteeriumid tulevad järgnevatest sideteenus oleks sidevõrku ja sideteenust häiriva teguri esinemisel paragrahvidest. Eelnõu loogika on, et minimaalselt häiritud. Ka ei selgu eelnõu seletuskirjast mis on need me ei ütle kuidas sideettevõtja oma miinimumnõuded võrgule, seadmele või taristule, mida planeerimisel, võrku ehitama peab, kuna temal on projekteerimisel, hooldamisel ja kasutamisel sideteenuse osutaja peaks selles osas selgelt oluliselt suurem arvestama. Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu ja seletuskirja täiendamist kompetents, kui riigil, kuid määrusega selliselt, et miinimumnõuded oleksid selgelt sätestatud. sätestatakse nõuded, kui pikalt võib mingi rike kesta või kui kaua mingi sidesõlm elektritoite kadumisel veel toimima peab. Kuidas sideettevõtja selle tagab, on tema otsustada. 5. § 3 lg 2 KaM Kui eelnõu eesmärk on sätestada kriteeriumid, mille osas elutähtis Ettepanekut ei ole arvestatud. teenus erineb üldisest teenusest, ei ole asjakohane eelnõu § 3 lõikes 2 sätestada, et sideteenuse taastamisel võib lähtuda ka lepingus sätestatust Vastav säte on väga oluline. Nimelt on tähtaegadest. Eelduslikult ei ole lepingutes sätestatud, et teenus äriklientidel üldjuhul lepingutes taastatakse kiiremini vaid elutähtsa teenuse osas, mistõttu ei peaks riik sätestatud väga täpsed teenuse 3 sekkuma määrusega lepingust tulenevate võimalike vaidluste kvaliteedi parameetrid sh teenuse lahendamisse. Palume kaaluda sätte eelnõust välja jätmist. maksimaalsed rikete võimalikud kestused. Olgu nendeks teised ETO-d või ka kasvõi Häirekeskus. Juhul, kui see säte eelnõust välja jätta, siis seab see sellised lõppkasutajad tegelikult halvemasse olukorda. Selle sätte kohaselt peavad sideettevõtjad tagama oma olulisematele lõppkasutajatele sõltumata § 3 lõikest 1 ikkagi kiirema teenuse taastamise. 6. § 3 lg 3 KaM Eelnõu § 3 lõikes 3 sätestatakse elutähtsa teenuse osutaja õigus hakata Ettepanekut on arvestatud osaliselt. tegelema sideteenuse katkestuse kõrvaldamisega alles pärast vääramatu jõu lõppemist. Kaitseministeeriumi hinnangul annab säte sideettevõtjale Vastav säte on sideettevõtjate jaoks võimaluse vältida teenuste taastamist ka juhul, kui vääramatu jõud ei väga oluline. Vastasel korral tekib takista teenuse taastamist või siis olukorras, kus vääramatu jõu mõju ei olukord, kus näiteks üleujutuse korral ole lõppenud. Tavapärane on vääramatu jõuna käsitletada üksikuid on tugijaam vee all ning riik nõuda ettenägematuid sündmusi (sh töötaja haigestumine, streik). Sellise generaatori paigaldamist, mis on aga piiratud ulatusega sündmuse korral on eelnõu kohaselt võimalik ilmselgelt võimatu. Samuti võib olla keelduda sideteenuse taastamisest piirkonnas, kus vääramatu jõu mõju olukord, kus elektriliinid on ei ole vahetu. Samuti võimaldab eelnõu vältida teenuste taastamist pingestatuna puude murdumisel maha pikaajaliste sündmuste korral. Näiteks kui vääramatu jõuna käsitleda langenud ning sellises olukorras nõuda eriolukorrast tulenevaid piiranguid, siis saab ettevõtja keelduda teenuse kõrval asuva tugijaama elektritoite taastamisest olukorras, kus eriolukord kestab. Samas on elutähtsa taastamist sideettevõtjalt on samuti teenuse üks eesmärkidest tagada avaliku võimu ja esmaste teenuste eluohtlik. toimimine ka erandlikes olukordades. Kaitseministeerium teeb ettepaneku säte eelnõust välja jätta, kuivõrd vääramatu jõu esinemist Vastavat sätet täpsustatakse selliselt, et tuleb igakord hinnata lähtuvalt sellel hetkel esinenud asjaoludest. mõju peab olema vahetu. 7. § 1 lg-d SiM Määruse eelnõu §-s 1 on sätestatud elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja Ettepanekut on arvestatud. 1-3 andmesideteenuse kirjeldus. Teeme ettepaneku eelnõu sõnastuses rõhutada, et tegemist on sideteenuste kirjeldusega käesoleva määruse tähenduses. Eelnõud on vastavalt täpsustatud. Oluline on selgelt eristada, et eelnõus defineeritakse vaid see osa sideteenusest, mis on elutähtis, ning ei ole käsitletavad elektroonilise side seadustiku mõistete kontekstis. 4 8. § 1 lg 2 SiM Määruse eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt on elutähtis selline Ettepanekut on arvestatud. mobiiltelefoniteenus, mis võimaldab kindlaks määramata asukohas Eelnõu seletuskirja on täpsustatud. riigisiseste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning lühisõnumi (SMS – Short Message Service) edastamist ja vastuvõtmist. Palume määruse eelnõu seletuskirjas täpsustada, kas riigisisene piirang võimaldab ka rändlusteenust nii, et välismaise kõnekaardiga Eesti võrgus viibiv lõppkasutaja saab vajadusel teha kõne näiteks Eesti hädaabinumbrile 112, mille kättesaadavus on oluline kõikidele Eesti territooriumil viibivatele isikutele sõltumata nende kõnekaardi päritolust. 9. § 1 lg 3 SiM Määruse eelnõu § 1 lõike 3 kohaselt on elutähtis selline andmesideteenus, Ettepanekut on arvestatud. mis võimaldab andmete edastamist pakettkommutatsiooni abil allalaadimiskiirusega vähemalt 384 kilobitti sekundis. Seletuskirjas on Eelnõu § 1 lg 3 on muudetud. toodud välja, et näiteks elektrikatkestuse korral ei eeldata, et säilib kiire andmesideühendus üle 20 Mbit/s, kuna suur andmesidekiirus on elektrikatkestuse ajal kasutatavate alternatiivsete toiteallikate jaoks väga koormav. Samas on võimalikult kiire andmeside oluline lähitulevikus arendatava operatiivraadioside tehnilise lahenduse jaoks. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 1 lõige 3 järgmiselt: „(3) Andmesideteenus on sideteenus, mis võimaldab andmete edastamist pakettkommutatsiooni abil sellise allalaadimiskiirusega, mis on kokkulepitud sideettevõtja ja lõppkasutaja vahelises lepingus.“. 10. § 3 lg 3 SiM Määruse eelnõu § 3 lõikes 3 täpsustatakse, et kui katkestuse kõrvaldamist Ettepanekut on arvestatud. takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse tähenduses, mille tõttu sideettevõtja ei saa rikke kõrvaldamisele asuda või mis selle kõrvaldamist Eelnõu § 3 lg 3 on muudetud. takistab, tuleb teenuse taastamist alustada vääramatu jõu lõppemisel. Määruse eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et eelnõu § 3 lõike 3 rakendamise vajadus võib tekkida eelkõige tormide ja üleujutuste ajal, kui sideettevõtjal ei ole võimalik pääseda ligi oma sidevõrgule, kus rike on tekkinud. Juhime tähelepanu, et üleujutused, iseäranis tormid, leiavad Eestis aset regulaarselt ning neid tuleb sideettevõtjatel elutähtsa toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis ka ette näha. Küll aga on määruse eelnõu § 3 lõige 3 oluline eelkõige tööohutuse kontekstis. Teisisõnu peaks peamine rõhuasetus olema sellel, et kui on torm või üleujutus, siis sidevõrgu remonttöödega alustatakse katkestuse piirkonnas üksnes peale 5 tormi või üleujutuse vahetu mõju lõppu. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 3 lõige 3 järgmiselt: „(3) Kui sideteenuse katkestuse kõrvaldamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse tähenduses, hakatakse lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestama katkestuse piirkonnas alates vääramatu jõu vahetu mõju lõppemisest.“. 11. § 3 lg 4 SiM Määruse eelnõu § 3 lõikega 4 on pandud sideettevõtjatele kohustus Ettepanekut on arvestatud osaliselt. viivitamata teavitada vääramatu jõust tekkinud teenuse katkestusest ja selle lõppemisest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. Juhime Ettepanek sobitub oma olemuselt tähelepanu, et sideteenuse häireid või katkestusi võivad tuua kaasa ka muud pigem § 6 lg 2. § 3 lg 4 eesmärk, on tehnilised rikked või olukorrad, mida ei loeta küll võlaõigusseaduse fikseerida vääramatu jõu algus ja lõpp. tähenduses vääramatuks jõuks, kuid millest teavitamine on vajalik hädaolukorda juhtivale asutusele võimaliku ohu hindamiseks ja edasiste Eelnõu § 6 lg 2 on muudetud. tegevuste planeerimiseks. Samuti on oluline Häirekeskuse kiire teavitamine, kuna sideteenuste häire või katkestuse piirkonnas ei pruugi saada abivajajad ühendust hädaabinumbriga 112, mistõttu võib olla vajalik ümber korraldada piirkonnas ka operatiivteenistuste töö nii, et oleks tagatud abivajajaga esmase kontakti saamine (nt piirkonnas niisama ringi patrullimised jne). Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 3 lõige 4 järgmiselt: „(3) Sideettevõtja teavitab viivitamata tekkinud elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või katkestusest või selle tekkimise ohust ja lõppemisest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ning Häirekeskust.“ Lisaks palume määruse eelnõu seletuskirjas täpsustada, kuidas on tagatud teabe vastuvõtmine ja selle edastamine partnerasutustele ka töövälisel arvestades, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole hetkel ööpäevaringses valmisolekus. 12. §4 SiM Määruse eelnõu §-s 4 sätestatakse sideteenuste taastamise korraldus, mille Ettepanekut on arvestatud osaliselt. kohaselt sideteenuse katkestuse korral lähtub sideettevõtja elutähtsa teenuse taastamisel hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud Eelnõu § 4 on muudetud. toimepidevuse plaanis esitatud teenuse taastamise prioriteetidest nii, et võimalusel taastatakse esimesena ühenduse loomise võimalus Euroopa Ettepanekus toodud prioriteetide eraldi ühtse hädaabinumbriga „112“ ja sideteenus lõppkasutajatele, kes on seotud väljatoomine ei ole vajalik, kuna objektidega, kus sideteenuse katkestus võib põhjustada muu elutähtsa teenuse katkestuse ning sellega võib kaasneda vahetu oht inimelule; teisena 6 taastatakse võimalusel sideteenus elutähtsa teenuse või riigikaitse objekti vastavate isikute puhul kohaldub toimepidevuse tagamisega seotud objektiga lõppkasutajale. Selgitame, et käesoleva eelnõu § 3 lg 2. abivajaja helistab hädaabinumbrile 112 üldjuhul eesmärgiga saada abi operatiivteenistustelt (s.o pääste, politsei, kiirabi), seega ei piisa kui taastatakse esmalt ühenduse loomise võimalus ainult hädaabinumbriga 112, sest operatiivteenistustel ei ole sideühenduse puudumisel võimalus siiski väljakutset vastu võtta ja sellele reageerida. Samal põhjusel on oluline taastada side toimimine esimese prioriteedina ka nendel objektidel, mis tagavad operatiivraadioside toimimise. Lisaks on COVID-19 epideemia olukord veelkord kinnitanud, et elanikkonna tõese info vajadus on kriisi ajal veelgi suurem ja on ootus saada seda võimalikult ühest kesksest kanalist, seega on vajalik taastada esmajärjekorras ka ühenduse loomise võimalus abi- ja infotelefoniteenuse numbriga 1247. Täiendavalt juhime tähelepanu, et määruse eelnõu sõnastus võimaldab sideettevõtjal elutähtsa teenuse taastamisel kohustuse täitmisest kõrvale kalduda või sellega viivitada, tuues põhjenduseks võimaluse puudumise. Samuti palume kasutada mõiste „Euroopa ühtne hädaabinumber „112““ asemel mõistet „hädaabinumber 112“ sarnaselt teistele õigusaktidele. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 4 järgmiselt: „Sideteenuse katkestuse korral lähtub sideettevõtja elutähtsa teenuse taastamisel hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse plaanis esitatud teenuse taastamise prioriteetidest, arvestades järgmisega: 1) esimesena taastatakse ühenduse loomise võimalus hädaabinumbriga 112 ning abi- ja infoteenuse numbriga 1247 ning sideteenus lõppkasutajatele, kes on seotud objektidega, kus sideteenuse katkestus võib põhjustada muu elutähtsa teenuse, operatiivraadioside või operatiivteenistuste töö katkestuse ning sellega võib kaasneda vahetu oht inimelule; 2) teisena taastatakse sideteenus elutähtsa teenuse või riigikaitse objekti toimepidevuse tagamisega seotud objektiga lõppkasutajale.“ 13. § 5 lg 1 SiM Määruse eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt tagab sideettevõtja elutähtsa teenuse Ettepanekut on arvestatud. katkestuse korral sideteenuse toimimise vastavalt hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsile ja Eelnõu § 5 lg 1 on muudetud. plaanile. Täiendavalt on sätestatud, et elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis tuleb sideettevõtjal analüüsida ja kirjeldada oma tegevust elektriga ja vedelkütusega varustamise katkestuse korral. 7 Selgitame, et hädaolukorra seaduse § 38 lõige 3 punktist 3 tulenevalt on elutähtsa teenuse osutajal kohustus tagada hädaolukorra või muu sarnase olukorra ajal, sealhulgas tehnilise rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime. Näiteks võib sõltuda sideteenuse taastamine ka sellest, kas sidemastini viiv riigi- või kohalik tee on sõidetav, kas mingite kriitiliste vahendite soetamisel on võimalik tarnijale makseid teha jne, seega tuleks sideettevõtjal võtta arvesse kõikide elutähtsate teenuste võimalikke häireid või katkestusi. Lisaks tuleb sideettevõtjal olla valmis tagama enda teenust ka teiste hädaolukorda põhjustavate sündmuste ajal1. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 5 lõige 1 järgmiselt: „(1) Elutähtsa teenuse katkestuse korral tagab sideettevõtja sideteenuse toimimise vastavalt hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsile ja plaanile. Sideettevõtja peab oma elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama sideteenustele kaasnevaid ohtusid vähemalt teiste elutähtsate teenuste häirete ja katkestuste ning hädaolukorra seaduse § 15 lõike 3 alusel kehtestatud hädaolukordade korral ning arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel.“. 14. § 6 lg 1 SiM Määruse eelnõu § 6 lõikes 1 kohaselt on sideteenuse ulatuslikust või raskete Ettepanekut on arvestatud. tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorra tegemist juhul, kui sideteenus on katkenud 72 tunni vältel vähemalt 200 000 lõppkasutajale, Eelnõu § 6 lg 1 on muudetud. sideteenuse katkestus põhjustab teise elutähtsa teenuse katkestusest tuleneva hädaolukorra ja/või sideteenus on katkenud terve riigi territooriumil ning katkestust ei ole võimalik likvideerida katkestuse lubatud aja jooksul. Määruse eelnõu seletuskirjast ei selgu, millistel kaalutlustel eelpool nimetatud kriteeriumid paika pandi. Juhime tähelepanu, et hädaolukorra seaduse § 2 lõike 1 kohaselt loetakse hädaolukorraks sündmust või sündmuste ahelat või elutähtsa teenuse katkestust, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, 1 Aluseks Vabariigi Valitsuse 26.07.2018. a määrus nr 63 „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende lahendamise plaan ja mille puhul korraldada riskikommunikatsiooni, ning hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“ (leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/131072018004?leiaKehtiv) 8 rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid. Siseministeeriumi hinnangul avalduvad hädaolukorrale iseloomulikud tunnused juba lühema teenuse katkestuse aja, väiksema lõppkasutajate arvu ja piirkondlike katkestuste korral. Seda põhjusel, et sideteenustest on otseses sõltuvuses kogu ühiskond ning sellele laialdaselt kättesaadavaid alternatiive ei ole, seega on vaja oluliselt varem anda teavet nii kaasatud asutustele kui ka avalikkusele, koordineerida erinevate osapoolte tegevust teenuse taastamisel jms. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 6 lõige 1 järgmiselt: „(1) Sideteenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga on tegemist juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) sideettevõtja ei suuda taastada teenust käesoleva määruse § 3 lõige 1 punktides 1─3 sätestatud aja jooksul; 2) sideteenuse katkestus põhjustab teise elutähtsa teenuse katkestusest tuleneva hädaolukorra või toob kaasa ohu inimeste elule ja tervisele.“. 15. Seletus- SiM Määruse eelnõu seletuskirja mõjude analüüs on puudulik, kuivõrd mõjude Ettepanekut on arvestatud. kiri hindamine on jäänud kirjeldavale tasemele. Käesoleva eelnõu puhul on tegemist äärmiselt olulise valdkonnaga, millest on mõjutatud kogu Eelnõu seletuskirja on täiendatud. elanikkond, teised elutähtsa teenuse osutajad ja operatiivteenistused. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt tuleb koostada põhjalik mõjuanalüüs kui eelnõuga võib kaasneda mõnele sihtrühmale tugev negatiivne mõju või esineb märkimisväärne risk ebasoovitavaks mõjuks. Määruse eelnõu seletuskirjas on ei ole põhjalikult analüüsitud mõjusid riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele, teistele ettevõtetele/elutähtsa teenuse osutajatele ning elanikele. Palume seletuskirja eeltoodu osas täiendada. 16. § 5 lg 2 Eesti Info- Mõistame, et elutähtsate teenuse toimepidevuse nõuete Ettepanekut on arvestatud osaliselt. p-d 4-5 tehnoloogia ja väljatöötamisega on riik juba pikemat aega tegelenud ja sellest on Telekommu- tingitud vajadus määrusega sideteenuse toimepidevuse nõuded ITL ettepanekut, sätestada eelnõus nikatsiooni Liit kehtestada. MKM-le kohustus koostada (ITL) sideteenust, elektri- ja Leiame, et seejuures on vajalik tagada nõuete teostatavus sideettevõtete vedelkütusevarustust hõlmav poolt võimalikult optimaalseima lahendusena, mistõttu teeme riskianalüüs, ei ole võimalik arvestada, 9 ettepaneku sätestada määruse § 5 lõige 2 punktides 4-5 elutähtsa teenuse kuna seda ei võimalda määruse kättesaadavus oma sidevõrgu piires minimaalselt kaheks tunniks, volitusnorm. kusjuures see nõue jõustuks (nii nagu eelnõus juba kirjas) 1. jaanuaril 2022. Sellega seonduvalt teeme ettepaneku täiendada määrust Toimepidevuse nõuete rakendamisel ja järgnevate sätetega: võimete arendamisel ning elanikkonna - Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel koostatakse ja riigi minimaalseid vajadusi 30. juuniks 2021 kõigi elutähtsate teenuse osutajatest (ETO) osapoolte rahuldava eesmärgi saavutamiseks (sideettevõtted, elektri jaotusvõrgu ettevõtted, elektri põhivõrgu koordineerib MKM sideettevõtjate ettevõte, vedelkütuse müüjad, …) ühine riskianalüüs; koostööd elektrivarustuse võrgu- - Antud riskianalüüsi põhjal seatakse eesmärgid ja koostatakse edasise ettevõtjate ja vedelkütuse müüjatega tegevuse plaan, kuidas etapiviisil antud eesmärkideni jõuda. ning piirkondlike riskianalüüside koostamist koordineerivate pääste- Kui need on tehtud, siis saab määrust muuta kehtestades realistlikud keskustega. Eesmärk on võtta aluseks sideteenuse toimepidevuse nõuded (sealhulgas vajadusel pikemad piirkondlike riske aga ka sideteenuste autonoomse elektrivarustuse tagamise aja nõuded) ning tagatud on toimepidevuse võimekust mõjutavate toimepidevuse tõstmiseks tehtavate investeeringute terviklikkus ning elektrivarustuse võrguettevõtjate ja efektiivsus. kütuse müüjate toimepidevuse arendusi ja võimekusi, et kulusid optimeerida ja Rõhutame, et ülaltoodu sätestamine määrusesse ei tähenda, et riik peaks leida häid praktilisi lahendusi. loobuma tuleviku perspektiivis kõrgendatud nõuete seadmisest. Ka naaberriikide näitel (nt Soome) on toimepidevuse kõrgete tasemeteni Sidevõrkude elektrivarustuse jõutud läbi aastate. Seega riigile jääb järgnevate aastate vältel võimalus toimepidevuse nõuete osas on MKM tundide arvu suurendada, viies läbi sideettevõtete, elektri varustuse ja eelnõud täiendanud ning näinud ette vedelkütuse varustamisega tegelevate ettevõtete ühise riskianalüüsi ja toimepidevuse suurendamise järk- juhtides erinevate elutähtsa teenuste osutajate ootusi ja võimalusi järgult mitte ühe hüppega. koordineeritult. Riskianalüüsi tulemusena saab koostada edasise tegevuse plaani, kus on kirjeldatud eesmärgini jõudmise etapid. Selliselt on ka nõutavad uued kohustused kriisi lahendamisel ka tulemust andvad ning olemuselt arusaadavamad ja proportsionaalsemad. Selliselt on võimalik leida ka lahendusi, et vähendada ebamõistlikku ressursikulu ettevõtetele ja võimalikku tehtud kulude kompenseerimist riigi poolt. 10 Põhjendame tehtud ettepanekut järgnevalt: - Avalikul konsultatsioonil oleva eelnõu § 5 lg 2 punktide 4 ja 5 tingimuste täitmine planeeritud aja jooksul ei ole teostatav, ettevõtetes puudub selleks vajalik ressurss. Ka ITL-i poolt käesolevas kirjas tehtud ettepanek (ühe aastaga jõuda kahe tunni tagamiseni) nõuab ettevõtetelt pingutusi. Nimelt võib ettevõte planeerida oma eelarvet ning tööjõudu, kuid eesmärgi täitmine võib olla ikkagi raskendatud kolmandate isikute tõttu, nt tarneraskused COVID-19 maailmas; - Optimaalseima lahenduse väljatöötamiseks on vajalik läbi viia ühine riskianalüüs, mis arvestab nii sideettevõtete, elektri jaotusvõrgu ettevõtete, kütusemüüjate ja vajadusel teiste osapoolte võrkude, seadmete, ressursside jms. Lisame näitena, et majandus- ja taristuministri 28.06.2018 määrusega nr 35 „Elutähtsa teenusekirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel“ § 4 lõikega 1 kehtestati vedelkütuse müüjale kohustus elutähtsa teenuse osutamise tagamiseks varustada autonoomse elektritoitega üks tankla vähemalt kolmes maakonnas ning selle kohustuse täitmiseks anti 3,5 aastat. Oleme seisukohal, et riigi poolt ei ole proportsionaalne kohtlemine anda ühele sideettevõtetele 300-400 erineva sideobjekti toimepidavuse tõstmise investeeringuteks vaid üks aasta, kui kütusega varustamine ei ole selgelt paigas. Sideettevõtjad sõltuvad elektrikatkestuse korral omakorda kütusemüüjatest, mistõttu on põhjendatud viia läbi ühine riskianalüüs; - Optimaalsema lahenduse saavutamiseks on oluline omada ka elektri võrguettevõtete toimepidevuse parendamiseks tehtavate tegevuste (maakaablid, õhukaablid, liinikoridoride hooldus, …) plaane. Selle põhjal on ilmselt võimalik sideettevõtetel vältida olukorda, kus alustatakse ebamõistlikkest investeeringutest. Näiteks kui Elektrilevi plaanib 2021. aastal viia osa kriitilisi õhuliine maa alla, tasub sideettevõtetel eelistada teiste piirkondade saitide toimepidevuse tõstmiseks tehtavaid investeeringuid, sest nii paraneb enim üldine üleriiklik toimepidevus. - Antud riskianalüüsi väljatöötamist peab koordineerima Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium kui elutähtsate teenuste toimepidevust 11 korraldav asutus. Seda ei saa teha üksik (ETO) ettevõte või ühe valdkonna ettevõtted iseseisvalt, sest ettevõtetel puudub õigus anda see ülesandeks teistele ettevõtetele; - Kõigi sidevõrkude elektrivarustuse täismahus täiendamine ei ole ettevõtete 2021. aasta investeeringute plaanis; - Suuremahuliste ehitustööde ja investeeringute puhul on hädavajalik piisav ajaperiood nende teostamiseks. 17. §-d 3-4 ITL Leiame, et määruse §-is 3 ja §-is 4 sätestatu vahel on vastuolu. Määruse Ettepaneku punkte 2.1.1-2.1.3 on kooskõlastusele esitatud versioonis on ootamatult sätestatud spetsiifiline arvestatud ja eelnõu § 4 on muudetud. prioriteetsuse järjekord. Taolise lähenemise puhul tekib olukord, kus olgugi, et on sätestatud üldised nõuded oma sidevõrgu rikke taastamise ITL selgitus 2.2 on võetud teadmiseks. osas (§ 3), on siiski veel n.ö. võrdsetest võrdsemad. Oleme nõus, et teise elutähtsa teenuse ja riigikaitsega seotud asutuste töö tarbeks side tagamine vajab eritähelepanu. Kuid nimetatut ei ole võimalik teostada üldsõnalise normiga määruses. Iga sideettevõte vastutab oma klientide eest. Selleks, et teada kõrgendatud prioriteetsuse vajadusega kliente, nende asukohti ja nende ootusi, peavad nimetatud kliendid sõlmima oma teenuse osutajaga teenustaseme kokkuleppe. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta määruse § 4 järgmiselt: 2.1.1. Eemaldada sellest teise ETO võimalus jätta täitmata talle hädaolukorra seaduse § 38 lõike 2 punktis 3 pandud kohustus vähendada sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest; 2.1.2. Välistada sideettevõtjale kriisi juhtija rolli panemine läbi selle, et ta peab hakkama hindama teise ETO teenuse mõju vahetule ohule inimelule; 2.1.3. Võtta § 4 punktist 2 välja riigikaitse objekt, kuna on loogiline, et selle kohta on sõlmitud teenuse kasutamise leping koos teenustaseme kirjeldusega vastavalt määruse § 3 lõikele 2. Lisaks pole mõistetav, miks käsitletakse eelnõus ja selle seletuskirjas riigikaitse objekti laiapõhilise riigikaitse kontseptsiooni alusel ja nii nagu teenustaseme lepinguid ei olekski sõlmitud. 12 2.2. Seoses eelnõu §-iga 4 juhime veel tähelepanu, et kavandatav määrus hakkab kehtima üksnes elutähtsa teenuse osutajatele. Eesmärk jääb täitmata, kui mõni ETO (nt haigla, tankla vmt) ise on valinud oma sideteenuse osutajaks mitte-ETO. 18. §5 ITL Teeme ettepaneku lisada määruse §-i 5 uus lõige, mis sätestab vääramatu Ettepanekut on arvestatud ja eelnõu § 5 jõu analoogselt määruse § 3 lõikega 3 järgmises sõnastuses: on täiendatud. Kui sideteenuse katkestuse kõrvaldamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse tähenduses, hakatakse lõikes 2 sätestatud tähtaega arvestama alates vääramatu jõu lõppemisest. Ei ole põhjendatud näiteks tehnikute saatmine teisaldatava elektrigeneraatoriga tugijaama juurde, kui torm on alles haripunktis ja seeläbi seatakse ohtu inimelud. 19. Eelnõu ITL Teeme ettepaneku jõustada määrus etapiviisiliselt: Ettepanekut on arvestatud osaliselt. jõus- 2.4.1. Üldises korras jõustub kohustus kõigi elutähtsa teenuse osutajatest tamine sideettevõtete, elektri jaotusvõrgu ettevõtete, elektri põhivõrgu ettevõtte Kuna riskianalüüsi koostamist ei ja vedelkütuse müüjate poolt riskianalüüsi koostamiseks, mille alusel sätestata, siis ei ole võimalik ka selle koostatakse terviklik tegevusplaan; jõustamist sätestada. 2.4.2. ülejäänud määruse jõustumise ajaks palume määrata 01.01.2022. Küll oleme määruse jõustumise osas, Ettevõtetele ei ole uuteks nõueteks vaid elektrienergia katkestusega mis puudutab sidevõrkude seonduv. Esmakordselt kehtestatakse ka oma sidevõrgu piires rikete toimepidevust elektritoite säilitamisel, kõrvaldamisele nõuded jm seonduv. Ka nimetatud kohustustega seoses näinud ette etapiviisilise liikumise on ettevõtetele vajalik tagada mõistlik üleminekutähtaeg, sest üldine aasta-aastalt sihteesmärgini senise ühe jõustumisaeg (3 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist) on selgelt hüppe asemel. ebaproportsionaalne. 13
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel