MÄÄRUS
19.02.2021 nr 8
Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja
andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus
(1) Telefoniteenus käesoleva määruse tähenduses on sideteenus, mis võimaldab riigisiseste kõnede
tegemist ja vastuvõtmist Eesti numeratsiooniplaani kuuluva numbri abil.
(2) Mobiiltelefoniteenus käesoleva määruse tähenduses on sideteenus, mis võimaldab kindlaks
määramata asukohas riigisiseste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning lühisõnumi (SMS – Short
Message Service) edastamist ja vastuvõtmist.
(3) Andmesideteenus käesoleva määruse tähenduses on sideteenus, mis võimaldab andmete
edastamist pakettkommutatsiooni abil sellise andmeedastuskiirusega, mis on kokkulepitud
sideettevõtja ja lõppkasutaja vahelises liitumislepingus.
(4) Kui ühe sideettevõtja osutatavat telefoniteenust, mobiiltelefoniteenust või andmesideteenust
tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat, on tegemist elutähtsa teenusega (edaspidi sideteenus).
(5) Sideteenuse lõppkasutajate arvu hindamisel lähtutakse sideettevõtja osutatava sideteenuse
tavapärasest lõppkasutajate arvust.
§ 2. Sideteenuse taseme ja valmisoleku nõuded
Sideettevõtja, kes osutab sideteenust kui elutähtsat teenust (edaspidi sideettevõtja), peab
planeerima, projekteerima, ehitama, hooldama ja kasutama teenuse osutamiseks vajalikku
sidevõrku nii, et sideteenus oleks sidevõrku ja sideteenust häiriva teguri esinemisel minimaalselt
häiritud.
§ 3. Sideteenuse katkestuse lubatud aeg
(1) Sideteenuse katkestuse korral, välja arvatud elektrienergiaga varustamise teenuse katkestuse
korral, tagab sideettevõtja selle taastamise oma sidevõrgu piires:
2
1) kaheksa tunni jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud üle
200 000 lõppkasutaja;
2) 16 tunni jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud 30 001 kuni
200 000 lõppkasutajat;
3) 24 tunni jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud 1000 kuni
30 000 lõppkasutajat;
4) ühe tööpäeva jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud alla
1000 lõppkasutaja ja tegemist ei ole üksikute geograafiliselt hajusalt paiknevate lõppkasutajate
sideteenuse katkestusega.
(2) Kui sideettevõtja ja lõppkasutaja on lepingus kokku leppinud lõikes 1 sätestatust kiirema
sideteenuse taastamise tähtaja, lähtutakse sideteenuse taastamisel lepingus sätestatud tähtajast.
(3) Kui sideteenuse katkestuse kõrvaldamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse
tähenduses, hakatakse lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestama katkestuse piirkonnas alates
vääramatu jõu vahetu mõju lõppemisest.
(4) Sideettevõtja teavitab viivitamata lõikes 3 sätestatud olukorrast ja selle lõppemisest
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.
§ 4. Sideteenuse taastamise korraldus
Sideteenuse katkestuse korral lähtub sideettevõtja elutähtsa teenuse taastamisel hädaolukorra
seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse plaanis esitatud riskianalüüsist ja plaanist.
§ 5. Sideteenuse katkestuse ennetuse nõuded
(1) Sideettevõtja kirjeldab elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis sideteenusele
kaasnevaid ohtusid vähemalt teiste elutähtsate teenuste häirete ja katkestuste ning hädaolukorra
seaduse § 15 lõike 3 alusel kehtestatud hädaolukordade korral ning arvestab nendega
toimepidevuse plaani koostamisel.
(2) Sideteenuse toimepidevuse tagamiseks elektrienergiaga varustamise teenuse katkestuse korral
tagab sideettevõtja autonoomse elektritoite oma sidevõrgu piires:
1) vähemalt 24 tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub sideteenuse kättesaadavus
enam kui 200 000 lõppkasutajale;
2) vähemalt 16 tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub sideteenuse kättesaadavus
30 001 kuni 200 000 lõppkasutajale;
3) vähemalt kuueks tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub telefoniteenuse või
andmesideteenuse, välja arvatud mobiilse andmesideteenuse, kättesaadavus 200 kuni 30 000
lõppkasutajale;
4) vähemalt kaheks tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub mobiiltelefoniteenuse
kättesaadavus 100 kuni 30 000 lõppkasutajale avatud keskkonnas väljaspool asustusüksusena
käsitletavat linna;
5) vähemalt kaheks tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub mobiiltelefoniteenuse
kättesaadavus 100 kuni 30 000 lõppkasutajale avatud keskkonnas asustusüksusena käsitletavas
linnas.
(3) Kui autonoomse elektritoite tagamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse tähenduses,
hakatakse lõikes 2 sätestatud aega arvestama katkestuse piirkonnas alates vääramatu jõu vahetu
mõju lõppemisest.
3
(4) Sideettevõtja teavitab viivitamata lõikes 3 sätestatud olukorrast ja selle lõppemisest
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.
§ 6. Sideteenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus ja sellest teavitamine
(1) Sideteenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga on
tegemist juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) sideettevõtja ei suuda taastada teenust § 3 lõike 1 punktides 1─3 sätestatud aja jooksul;
2) sideteenuse katkestus põhjustab teise elutähtsa teenuse katkestusest tuleneva hädaolukorra.
(2) Sideettevõtja teavitab viivitamata tekkinud sideteenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega
katkestusest või selle ohust ning katkestuse või selle ohu lõppemisest Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametit.
(3) Lõikes 2 nimetatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) sideteenuse ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse või selle ohu algusaeg ja
hinnanguline kestus;
2) sideteenuse ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse või selle ohu tegelik või oletatav
põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;
3) sideteenuse taastamiseks või ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse või selle ohu mõju
vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed;
4) esialgne hinnang prognoositava mõju kohta sideteenuse lõppkasutajale;
5) esialgne hinnang prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele.
(4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab avalikkust hädaolukorrast või selle
ohust hädaolukorra seaduse § 14 lõike 5 alusel kehtestatud korras.
§ 7. Määruse muutmine
Paragrahvi 5 lõike 2 punktid 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:
„4) vähemalt kuueks tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub mobiiltelefoniteenuse
kättesaadavus 100 kuni 30 000 lõppkasutajale avatud keskkonnas väljaspool asustusüksusena
käsitletavat linna;
5) vähemalt kolmeks tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub mobiiltelefoniteenuse
kättesaadavus 100 kuni 30 000 lõppkasutajale avatud keskkonnas asustusüksusena käsitletavas
linnas.“.
§ 8. Määruse jõustumine
(1) Paragrahv 3, § 5 lõiked 2–4 ja § 6 lõike 1 punkt 1 ja lõiked 2 ning 3 jõustuvad 2022. aasta 1.
jaanuaril.
(2) Paragrahv 7 jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt (allkirjastatud digitaalselt)
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman
kantsler
18.02.2021
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja
andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 37 lõike 2 alusel, arvestades lõigetes
3 ja 4 sätestatut.
Eelnõu koostamise vajadus on tingitud 01.07.2017 jõustunud HOS-ist, mille § 37 lõige 2 kohustab
elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust kehtestama määrusega elutähtsa teenuse
kirjeldus ja toimepidevuse nõuded.
Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 87 lõikest 4 tulenevalt on teenuse osutaja, kelle
teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat, HOS-i § 36 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud
elutähtsa teenuse osutaja vastava teenuse puhul. Määrusega kehtestatakse HOS-i § 36 lõike 1
punktides 5–7 nimetatud elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded. Telefoni-,
mobiiltelefoni- või andmesideteenuse osutamisel peab elutähtsat teenust osutav sideettevõtja
täitma määruses kehtestatud toimepidevuse nõudeid.
Määruses sätestatakse elutähtsa sideteenuse katkestuse kõrvaldamise aeg ja nõuded elutähtsa
teenuse toimepidevusele ning nõuded katkestuseks valmisolekule.
Määruse eesmärgiks on elutähtsate sideteenuste toimepidevuse tagamine. Oluline on kaitsta
sideteenuseid, mille toimimine, töökindlus ja turvalisus on riigi ja ühiskonna toimimise
seisukohast olulised. Sideteenustele tuleb järjekindlalt rakendada toimepidevusmeetmeid, tegeleda
häirete ja katkestuste ennetamisega ja tugevdada nendele reageerimise ja käsitlemise võimekust.
Lisaks on määruse eesmärk seada selged kriteeriumid elutähtsa sideteenuse järjepidevaks
toimimiseks.
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja
andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas (tel: 625
6441, e-post:
[email protected]) ja kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar (tel: 625
6430, e-post:
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715 3403, e-
post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist.
Eelnõu § 1 sätestatakse elutähtsa teenuse kirjeldus, mis on kooskõlas ESS-is sätestatud mõistetega.
Eelnõu § 1 lõikes 1 sätestatud telefoniteenus kui elutähtis teenus on sideteenus, mis võimaldab
riigisiseste kõnede tegemist ning vastuvõtmist Eesti numeratsiooniplaani kuuluva numbri abil.
1
Rahvusvaheliste kõnede võimaldamise kohustust ei ole sätestatud, kuna riigi vaates on vajalik
ennekõike riigisiseste kõnede tegemise võimalus.
Eelnõu § 1 lõikes 2 sätestatud mobiiltelefoniteenus kui elutähtis teenus on sideteenus, mis
võimaldab kindlaks määramata asukohas riigisiseste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning
lühisõnumi (SMS – Short Message Service, edaspidi SMS) edastamist ja vastuvõtmist.
Rahvusvaheliste kõnede võimaldamise kohustust ei ole sätestatud, kuna riigi vaates on vajalik
ennekõike riigisiseste kõnede tegemise võimalus. Oluline on rõhutada, et selline
mobiiltelefoniteenuse määratlus võimaldab Eestis viibivatel välismaalastel, kes kasutavad
mobiilside rändlusteenust (roaming), Eesti piires helistada ja SMS saata sh numbrile 112.
Eelnõu § 1 lõikes 3 sätestatud andmesideteenus kui elutähtis teenus on sideteenus, mis võimaldab
andmete edastamist pakettkommutatsiooni abil. Andmesideteenuse vahendusel saavad
lõppkasutajad näiteks ühenduse internetiga ja tarbida erinevaid internetil põhinevaid rakendusi ja
teenuseid.
Eelnõu § 1 lõikes 4 sätestatakse tingimus, mille korral on telefoni-, mobiiltelefoni- või
andmesideteenus (edaspidi sideteenus) elutähtis teenus. Sätte kohaselt on tegu elutähtsa teenusega,
kui ühe sideettevõtja osutatavat sideteenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat.
Eelnõu § 1 lõikes 5 sätestatakse, et sideteenuse lõppkasutajate arvu hindamisel lähtutakse
sideettevõtja osutatava sideteenuse tavapärasest lõppkasutajate arvust. Kuna sideteenuse katkestus
võib tekitada teatavatel juhtudel lõppkasutajate arvu muutuseid võrreldes tavapärase olukorraga,
siis on oluline, et oleks selge, kuidas lõppkasutajate arvu hinnatakse.
Eelnõu § 2 sätestatakse sideteenuse taseme ja valmisoleku nõuded.
Eelnõu §-s 2 kohustatakse sideettevõtjat, kes osutab elutähtsat teenust (edaspidi sideettevõtja),
planeerima, projekteerima, ehitama, hooldama ja kasutama teenuse osutamiseks vajalikku
sidevõrku nii, et sideteenus oleks sidevõrku ja sideteenust häiriva teguri esinemisel minimaalselt
häiritud.
Nii elektrivarustuse tagamisega kui ka vedelkütusega varustamisega tegelevad ettevõtted on oma
riskianalüüsides väga olulisena välja toonud andmesideteenuse olemasolu ning säilimise
hädaolukordades. Ennekõike on andmesideteenuse olemasolu hädavajalik elektrisüsteemi
juhtimiseks. Ilma selleta oleks tõenäoliselt raskendatud või võimatu hädaolukordades
elektrisüsteemi kui terviku töö taastamine.
Eelnõu § 3 sätestatakse sideteenuse katkestuse lubatud aeg.
Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse aeg, mille jooksul sideettevõtja peab sideteenuse katkestuse oma
sidevõrgu piires kõrvaldama. Siinkohal peetakse silmas katkestust, mis on tekkinud näiteks mõne
sidevõrgus asuva seadme või tarkvara rikkest. Käesolev säte ei kohaldu elektrikatkestusest tingitud
sideteenuse katkestusele, mis on reguleeritud § 5 lõikega 2. Katkestuse kestvuse ja lõppkasutajate
arvu sätestamisel on lähtutud, et mida suuremat lõppkasutajate hulka mingi sideteenuse katkestuse
põhjustanud seade teenindab, seda kiiremini peab olema tema asendamine tagatud. Lõppkasutajate
arvu sätestamisel on hinnatud erinevate sidevõrgu seadmete poolt reaalselt teenindatavate
lõppkasutajate hulka. Katkestuse lubatud kestvuse sätestamisel on arvestatud reaalset aega, mis
võib kuluda ühe või teise seadme asendamisele. Väiksema tähtsusega seadmete puhul on
sideettevõtjal liialt kulukas vajalikku laovaru pidevalt hoida ning rikkis seade tuleb hankida selle
2
tootjalt, mis võib tähenda, et seade tuuakse väljastpoolt Eestit. Sellest tulenevalt ka pikem
sideteenuse katkestuse kõrvaldamise aeg.
Oluline on, et taasteaja puhul vaadeldakse iga seadme riket ja sellest mõjutatud lõppkasutajate
arvu eraldi. Kui samal ajal juhtuvad ühes piirkonnas rikki minema kaks seadet korraga, siis ei
summeerita kahe seadme rikkest mõjutatud lõppkasutajate arvu ega kõrvaldata katkestust vastavalt
lõppkasutajate summale vastava aja jooksul. Selline lähenemine on vajalik, kuna mitu väiksemat
lõppkasutajate arvu teenindavat seadet võivad koos rikki minnes põhjustada katkestuse suuremale
hulgale lõppkasutajatele, mis summeerituna võiks eeldada kiiremat rikke kõrvaldamist. Samas ei
ole nende seadmete madalama tähtsuse tõttu sideettevõtjal olemas nende seadmete laovaru
kohapeal vaid need seadmed tuleb hankida nende tootjalt väljastpoolt Eestit ning lühema aja
jooksul ei ole võimalik neid seadmeid asendada.
Samuti on õigusselguse mõttes oluline sätestada, et sideettevõtja tagab sideteenuse taastamise vaid
oma sidevõrgu piires. Kuna sidevõrgud on omavahel ühendatud ja helistada saab ühest sidevõrgust
teise, siis ühes sidevõrgus olev rike võib põhjustada probleeme sideteenuse toimimises ka teises
sidevõrgus. Näiteks on rike sidevõrgus x, kuid sidevõrgust y helistav lõppkasutaja ei saa ühendust
sidevõrgus x asuva lõppkasutajaga. Samas ei ole aga sidevõrku y omava sideettevõtja võimuses
riket sidevõrgus x kõrvaldada, kuigi tema sidevõrgus asuv lõppkasutaja võib seda nõuda.
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 seatakse sideettevõtjale kohustus taastada sideteenus ühe
tööpäeva jooksul. See erineb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktidest 1-3, kus seatakse kohustus
taastada sideteenus mingi konkreetse arvu tundide jooksul. Selline erisus on vajalik, kuna alla 1000
lõppkasutajat teenindavad seadmed võivad olla majutatud sageli renditud pindadel, kuhu
sideettevõtja ei pruugi nädalavahetustel või riiklikel pühadel juurde pääseda.
Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et sideettevõtja ja lõppkasutaja võivad kokku leppida ka kiirema
sideteenuse taastamise tähtaja, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 1. HOS § 38 lõige 3
punkti 2 kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud rakendama elutähtsa teenuse katkestusi
ennetavaid meetmeid. Ühe võimaliku meetmena võibki elutähtsa teenuse osutaja või politsei- või
päästeasutus leppida sideettevõtjaga sõlmitavas lepingus kokku konkreetsed aadressiobjektid, kus
on vajalik tagada kiirem sideteenuse taastamise tähtaeg, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi
lõikes 1.
Eelnõu § 3 lõikes 3 sätestatakse sideteenuse katkestuse kõrvaldamist puudutav täpsustus, mille
kohaselt, kui katkestuse kõrvaldamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse tähenduses, mille
tõttu sideettevõtja ei saa rikke kõrvaldamisele asuda või mis selle kõrvaldamist takistab (näiteks
elektroonilise side võrgu parandustöid takistav torm või üleujutus), tuleb käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatud aega hakata arvestama alates vääramatu jõu vahetu mõju lõppemisest katkestuse
piirkonnas. Vääramatu jõu lõppemise all peetakse silmas olukorda, kus sideettevõtjal on võimalik
pääseda ligi oma sidevõrgule, kus rike on tekkinud. Vääramatu jõu faktori arvestamine on oluline,
kuna sageli on peale suurt tormi rikkis sidevõrgu osani pääsemine murdunud puude või maas
olevate pingestatud elektrijuhtmete tõttu takistatud. Samuti võib juurdepääsu rikkis sidevõrgu
osale takistada näiteks ulatuslik üleujutus.
Eelnõu § 3 lõikes 4 sätestatakse sideettevõtjale kohustus teavitada viivitamata Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametit olukorrast, kus sideettevõtja ei saa vääramatu jõu tõttu asuda
sideteenuse katkestust likvideerima. Selline teavitus on väga oluline näiteks Siseministeeriumi
haldusala jaoks, kuna sideteenuse taastamise tähtaegade pikenemisel vääramatu jõu tõttu, on neil
sellisel juhul aega omalt poolt rakendada alternatiivseid lahendusi enda tegevuste toimepidevuse
3
säilimiseks. Ühtlasi on sideettevõtja kohustatud teavitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametit vääramatu jõu olukorra lõppemisest.
Eelnõu § 4 sätestatakse sideteenuse taastamise korraldus.
Eelnõu § 4 kohaselt lähtub sideettevõtja sideteenuse katkestuse korral elutähtsa teenuse
taastamisel HOS § 39 lõikes 1 viidatud toimepidevuse plaanis esitatud teenuse taastamise
järjekorrast ehk teisisõnu taastatakse sideteenus võimalusel esmajärjekorras prioriteetsematel
aadressiobjektidel.
Eelnõu § 5 sätestatakse sideteenuse katkestuse ennetuse nõuded.
Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt peab sideettevõtja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral (näiteks
elektrivarustus või probleemid vedelkütusega varustamisel) tagama sideteenuse toimimise
vastavalt HOS § 39 lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsile ja plaanile.
HOS § 39 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis tuleb sideettevõtjal
muuhulgas analüüsida ja kirjeldada oma tegevust teiste elutähtsate teenusete häirete ja katkestuse
korral. Sätte eesmärgiks on kohustada sideettevõtjat juba ennetavalt analüüsima ja mõtlema kuidas
hoida sideteenus toimepidevana ka olukorras, kus teise elutähtsa teenuse katkestuse ristsõltuvusest
tulenevalt tekib oht sideteenuse toimepidevusele.
Eelnõu § 5 lõikes 2 kohustatakse sideettevõtjat tagama valmisolek osutada sideteenust
elektrikatkestuse korral. Sidevõrgu toimepidevuse aja pikkus peale elektrikatkestust väheneb
vastavalt sidevõrgus olevate võrgusõlmede (näiteks keskserver, sidekonteiner, jaotuspunkt,
tugijaam, sidekapp) prioriteetsusele ja sellest tulenevale teenindatavate lõppkasutajate hulgale 24
tunnilt 2 tunnile. Sisuliselt tähendab see seda, et sideettevõtja peab enda sidevõrgu ulatuses
hindama võrgusõlmede olulisust ehk kui paljude lõppkasutajate jaoks vastav võrgusõlm
sideteenuse tagab. Võrgusõlmed, mille toimepidevusest sõltub telefoniteenuse või
andmesideteenuse, välja arvatud mobiilse andmesideteenuse, kättesaadavus alla 200
lõppkasutajale, on regulatsiooni alt välja jäetud. Sellisteks sõlmedeks on näiteks kortermajade
sissepääsude juures olevad sidekapid, mille puhul alternatiivse elektritoite tagamine polegi
tehniliselt võimalik. Samuti ei ole selliste võrgusõlmede toimepidevus lõppkasutaja jaoks üldjuhul
määrav, kuna lõppkasutaja valduses olevad sideseadmed (näiteks andmesideteenuse kasutamiseks
vajalik ruuter) on elektri puudumise tõttu lakanud töötamast.
Mobiiltelefoniteenuse puhul sätestab määrus aga, et 2024. aastaks peab minimaalne tundide arv
olema 6 tundi väljaspool asustusüksusena käsitletavaid linnu ja 3 tundi asustusüksusena
käsitletavates linnades ka sidevõrgu kõige madalama tasemega võrgusõlmedes ehk
mobiiltelefonivõrgu tugijaamades. Selline diferentseerimine linnades ja väljaspool linnu vahel on
põhjendatud, kuna energeetika sektori uuringute kohaselt on linnades keskmine elektrikatkestuste
kestus tänu heale elektrivarustuse toimepidevuse võimekusele alla 1 tunni ning suurlinnades
(Tallinn, Tartu) alla poole tunni. Väljaspool linnu aga võib elektrikatkestus kesta 5 ja enam tundi.
Täpsemalt joonisel allpool1:
1
SAIFI on elektri võrguteenuse kvaliteedinäitaja, mis aitab hinnata võrguteenuse kvaliteeti ning katkestuste mõju
tarbijatele. SAIFI arvuliseks väärtuseks on katkestuste keskmine sagedus tarbimiskoha kohta aastas.
SAIDI on elektri võrguteenuse kvaliteedinäitaja, mis aitab hinnata võrguteenuse kvaliteeti ning katkestuste mõju
tarbijatele. SAIDI arvuliseks väärtuseks on katkestuste keskmine kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas
Ülitihe ja tihe asustus - Tallinn, Tartu ja kõik linnad, kui asustusüksused.
Hajatihe ja haja – maapiirkonnad.
4
Lisaks piirdub sideteenuse nõue tugijaamade osas kõne ja SMS teenuse tagamisega. Selline
piiritlus on vajalik, kuna mobiilne andmesideteenus koormab suuremal määral elektrivarustuse
katkemisel kasutatavaid akusid võrreldes kõne ja SMS-ga. Üksnes kõne ja SMS tagamisel on
võimalik pikendada sideteenuse toimepidevust.
Kuna sideettevõtjatel on tavapärase mobiiltelefoniteenuse sh mobiilse andmesideteenuse
tagamiseks kasutusel hinnanguliselt 4500 tugijaama ja nende kõigi varustamine piisava hulga
akudega või generaatoritega läheks ebaproportsionaalselt kalliks (ca 50 000 000 € 10 aasta kohta,
täpsem kalkulatsioon allpool seletuskirja punktis 4.3). Seetõttu on eelnõus ka sätestatud, et kõne
ja SMS tuleb tagada välitingimustes, mis kahandab akude või generaatoritega varustatavate
tugijaamade arvu hinnanguliselt 1000-1200. Nendest 2/3 asuks väljaspool linnu ehk peaks olema
võimelised toimima kuni 6 tundi peale elektrikatkestust ja 1/3 linnades ehk peaks olema
võimelised toimima kuni 3 tundi peale elektrikatkestust.
Sarnaselt käesoleva määruse paragrahviga 3 on ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud, et
vääramatu jõu vahetu mõju olukorras, ei ole sideettevõtjal kohustust asuda koheselt elektritoidet
tagama (näiteks asuda paigaldama generaatorit) kuna see võib kujutada ohtu elule.
Eelnõu § 5 lõikes 4 sätestatakse sideettevõtjale kohustus teavitada viivitamata Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametit vääramatu jõu olukorrast ja selle lõppemisest.
Eelnõu § 6 sätestatakse tingimused, mille kohaselt on tegu ulatusliku või raskete tagajärgedega
katkestusega ja sellest teavitamise kohustus.
Eelnõu § 6 lõikes 1 sätestatakse tingimused, mille täitumise korral on tegemist sideteenuse
ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestusega. Sideteenuse ulatusliku või raskete
tagajärgedega katkestusega on tegu siis, kui sideettevõtja ei suuda taastada teenust käesoleva
määruse § 3 lõike 1 punktides 1─3 sätestatud aja jooksul või sideteenuse katkestus põhjustab teise
elutähtsa teenuse katkestusest tuleneva hädaolukorra. Vastavalt HOS-ile peab sellist olukorda
hakkama lahendama hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus, kelleks on HOS-i § 36 lõike 1
punktides 5–7 nimetatud teenuste osas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 2017. aasta 19. septembri käskkiri nr 1.1-
1/17-187).
Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt peab sideettevõtja teavitama viivitamata elutähtsa teenuse katkestusest
põhjustatud hädaolukorrast või selle ohust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. Tegemist
5
ei ole uue kohustusega vaid juba hädaolukorra seadusega kehtestatud kohustuse kajastamisega
käesolevas määruses. Nimelt on alates hädaolukorra seaduse kehtima hakkamise ajast elutähtsa
teenuse osutajatest sideettevõtjatel hädaolukorra seaduse § 37 lõike 3 punkti 4 alusel kohustus
teavitada viivitamata elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust või tema käesoleva
seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutust elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust,
elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise
vahetust ohust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ministri käskkirjaga määranud
telefoniteenuse, mobiiltelefoniteenuse ja andmesideteenuse elutähtsa teenuse korraldava asutuse
kohustused (v.a. § 37 lõige 1 punktis 5 sätestatud kohustused - juhib hädaolukorra lahendamist,
koostab hädaolukorra lahendamise plaani ning korraldab riskikommunikatsiooni ja
kriisireguleerimisõppuseid) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Sideettevõtjatele on
edastatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti e-posti aadress kuhu teavitus saata ning
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on olemas sideettevõtjate erineva tasandi kontaktid,
mille kaudu lisateavet küsida. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ei toimi
ööpäevaringset operatiivinfo käitlemise üksust, kuid tagatud on teavituse vastuvõtmise
ööpäevaringne võimekus. Tormide või muude ohuolukordade korral on võimalik ka infot
ööpäevaringselt käidelda, tõstes asutuse valmisoleku taset.
Lisaks on sideettevõtjatel kohustus teavitada küberturvalisuse seaduse § 8 alusel viivitamata, kuid
hiljemalt 24 tundi pärast teada saamist küberintsidendist Riigi Infosüsteemi Ameti
küberintsidentide käitlemise osakonda (CERT.EE). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
ning Riigi Infosüsteemi Ameti CERT.EE e-posti aadressid on omavahel sünkroniseeritud ehk
ühele e-posti aadressile saabunud teavitus jõuab ka teisele e-posti aadressile. Kuna küberintsidendi
mõjude hindamisel on üheks kriteeriumiks ka käideldavus, mis võrdub toimepidevusega
hädaolukorra seaduse mõistes, on tagatud sideteenuste ulatuslikest katkestustest ööpäevaringne
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja ka koostööleppe alusel Riigikantselei
situatsioonikeskuse ja ka teiste oluliste partnerite teavitamine. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium on algatanud mitmepoolse koostööprotsessi, kus on koos
sideettevõtjatega kavas leppida kokku sideteenuste katkestuste ja küberintsidentide konkreetsed
kriteeriumid, millest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ning Riigi Infosüsteemi Ametit
teavitada ning kuidas praktikas toimub teiste oluliste osapoolte teavitamine, nt Riigikantselei
situatsioonikeskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Häirekeskus jne. Oluliste osapoolte teavitamine
hädaolukorrast, selle ohust või ohukahtlusest on kirjeldatud ka side ja küberintsidendi
hädaolukorra lahendamise plaanides.
Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestatakse, mida käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teavitus peab
sisaldama.
Eelnõu § 6 lõikes 4 sätestatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kohustus
teavitada avalikkust hädaolukorrast või selle ohust HOS § 14 lõike 5 alusel kehtestatud korras.
Eelnõu § 7 sätestab määruse muutmise. Nimelt liigutakse mobiiltelefonivõrgu tugijaamade ehk
võrgusõlmede, mille toimepidevusest sõltub 100 kuni 30 000 lõppkasutajale mobiiltelefoniteenuse
kättesaadavus, osas elektrivarustuse toimepidevuse sihttasemeni järk-järgult. Esmalt tõstetakse
toimepidevust kahele tunnile ning alates 01.01.2024 tuleb saavutada sihttase, milleks on 3 tundi
asustusüksusena käsitletavas linnas ja 6 tundi väljaspool asustusüksusena käsitletavat linna.
Eelnõu § 8 sätestab määruse jõustumise. Käesolev määrus jõustub üldises korras, välja arvatud
sideteenuse rikkest tingitud sideteenuse katkestuse taastamise tähtajad (§ 3), elektrikatkestuse
korral toimepidevuse tagamist hõlmav § 5 lõiked 2-4 ning ulatuslikust või raskete tagajärgedega
6
katkestusest teavitamine (§ 6 lõike 1 punkt 1 ja lõiked 2 ning 3), mis jõustuvad 2022. aasta 1.
jaanuaril. Kuna vastavad sätted eeldavad, et sideettevõtjad peavad selle täitmiseks tegema
ümberkorraldusi oma sidevõrgus (hankima täiendavaid generaatoreid või akusid, planeerima ja
ehitama dubleerivad elektritoited) või vaatama üle lepingud sideseadmete tootjatega, et tagada
rikkis sideseadmete piisavalt kiire asendamine, siis eeldavad need tegevused täiendavat lisaaega.
Samuti peavad sideettevõtjad looma teavitamise võimekuse, mida neil tänase seisuga ei ole.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
4.1 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Määrusega ei kaasne otseseid sotsiaalseid ega demograafilisi mõjusid.
4.2 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Määrusega sätestatakse toimepidevuse nõuded telefoniteenusele, mobiiltelefoniteenusele ja
andmesideteenusele. Määrusel on teatud mõju riigi julgeolekule, sest määruse eesmärgiks oleva
sideteenuste toimepidevuse suurenemise kaudu pareneb sellest sõltuva teenuse toimepidevus.
Tõsised ja ulatuslikud häired elutähtsa sideteenuse toimepidevuses ja sideteenuste katkemises
võivad põhjustada suurt ohtu ja raskeid tagajärgi inimeste elule ja tervisele, varale ja keskkonnale,
teisisõnu võib teenuse katkemisega kaasneda hädaolukord. Elutähtsa sideteenuse (telefoni-,
mobiiltelefoni- või andmesideteenuse) katkestus hakkab mõjutama näiteks elektri taastamist.
Lisaks raskendab sideteenuse puudumine mitmesuguste rikete likvideerimist, kütuse
kättesaadavust, kiirabi tööd, päästetööd jne. Seega on tekkinud palju tehnoloogilisi ristsõltuvusi,
mille tulemusena ei sõltu elutähtsa teenuse tagamine vaid ühest osapoolest.
Samas ei taga määrus sideteenuste ja võrkude toimimist iga ohuolukorra realiseerumise korral ning
kui mõne ohuolukorra kestus on pikk ja tagajärjed rasked. Määrus määratleb baasnõuded ning
sätestab ulatusliku elektrikatkestuse korral ajaakna, mille kestel peavad sideteenused toimima.
Väga pikalt kestva ja/või raskete tagajärgedega ohuolukorras peab elanikkond ning asutused ja
juriidilised isikud arvestama teatud piirkondades sidekatkestustega ning planeerima alternatiivseid
meetmeid teabevahetuse korraldamiseks (nt liikumine piirkonda kus side toimib, kasutama
alternatiivseid sidelahendusi nagu näiteks mobiilside asemel kaabelside või satelliitside).
4.3 Majanduslik mõju
Määrus mõjutab sideettevõtjaid, kelle jaoks tähendab kõige suuremat kulu kohustus tagada
elektrikatkestuse korral autonoomne elektritoide mobiilsidevõrgu tugijaamades (§ 3 lõige 7
punktid 4-5). Hinnanguliselt on elutähtsa teenuse osutamise kohustusega sideettevõtjatel Eestis
4500 tugijaama. Kui mobiiltelefoniteenus tuleb tagada avatud keskkonnas, siis on seda võimalik
teha hinnanguliselt 1000-1200 tugijaamaga. Kuna linnades on sätestatud tugijaama
toimepidevuseks elektrikatkestuse korral 3 tundi, siis tähendab see seda, et sisuliselt on 3 tunni
nõue juba täna suuresti tagatud. Seega on vajalik elektritoide tagada 650-800 väljaspool linnu
asuvas tugijaamas.
Autonoomne elektritoide on võimalik tagada kas elektrigeneraatori või akude baasil.
7
Kuue tunni autonoomse elektritoite tagamiseks on vajalik varustada tugijaam 16 akuga. Hetkel on
tugijaamades üldjuhul kasutusel 4 akut. Akude hinnanguline eluiga on 4-5 aastat. Oluline on
märkida, et tõrgeteta elektritoite tagamiseks peab akude tööressurss olema ühtlustatud, mis
teisisõnu tähendab, et ühte tugijaama ei saa panna kokku erineva jääkressursiga akusid. See
tähendab aga omakorda seda, et 6 tunnise toimepidevuse nõude kehtestamisel tuleb välja vahetada
kõikide tugijaamade olemasolev akupark, kus autonoomne elektritoide tagatakse akudega.
Akude hind jääb vahemikku 145-200 € tükk.
Generaatori arvestuslik hind on koos paigaldusega 12 000 € ning eluiga vähemalt 10 aastat ning
korrektse hoolduse korral isegi kuni 35 aastat.
Kui võtta kulude arvutamisel aluseks, et 50% tugijaamadest paigaldatakse autonoomse elektritoite
tagamiseks akud ja 50% generaatorid, siis on näitlik arvutuskäik 10 aasta kohta järgmine:
Akudega varustatakse 400 tugijaama.
Ühe aku hind keskmiselt 170 € ja 16 akukomplekti hind 2720 €.
Paigaldamise hind ühe tugijaama kohta 180 €.
Akude eluiga 5 aastat.
Seega maksavad tugijaamade akud 400 x 2720 = 1 088 000 €.
Paigaldamise hind 400 x 180 = 72 000 €.
Kokku teeb see 1 160 000 €.
Viie aasta möödudes tuleb akud välja vahetada, mis tähendab, et 10 aasta lõikes on
kulud kokku 2 320 000 €.
Generaatorite kuluarvutus 10 aasta lõikes on järgmine:
Generaatoritega varustatakse 400 tugijaama.
Ühe generaatori hind koos paigaldusega 12 000 €.
Ühe generaatori hooldus aastas keskmiselt 400 €.
Seega maksavad generaatorid 400 x 12 000 = 4 800 000 €.
Aastane hooldus 400 x 400 = 160 000 €.
10 aasta hooldus 10 x 160 000 = 1 600 000 €.
Generaatoritega seotud kulud kokku on 10 aasta lõikes 6 400 000 €
Autonoomse elektritoite tagamine 6 tunniks maksab 10 aasta lõikes kokku 8 720 000 €.
Juhul kui nimetatud kulu jagada sideettevõtjate poolt osutatava mobiiltelefoniteenuse või
mobiilse andmesideteenuse lõppkasutajate vahel, siis tähendaks see igale lõppkasutajale
täiendavat kulu 0,03 € kuus.
Arvutuskäik, kuidas saadud tulemus leiti on järgmine:
Hinnanguliselt on eelpool nimetatud teenuste lõppkasutajaid sideettevõtjatel kokku 2 200 000.
Sinna hulka on arvestatud nii lepingulised lõppkasutajad, ettemaksukaardid kui ka M2M (masin-
masin) lõppkasutajad.
8
Kümne aasta peale jagatuna läheks autonoomse elektritoite tagamine iga lõppkasutaja jaoks
maksma 3,96 €. Aasta peale jaotatuna tähendaks see ca 0,4 € suurust kulu ning ühe kuu kohta 0,03
€.
Alternatiivina kaaluti kohustuse panemist ka kõigi 4500 tugijaamale, et oleks tagatud 6 tunnine
alternatiivne elektritoide elektrikatkestuse korral, kuid see läheks maksma ca 50 000 000 € 10 aasta
kohta ning tähendaks üle 80% suuremaid kulusid sideettevõtjatele. See oleks ka
ebaproportsionaalne kuna linnades on elektrivarustus toimepidevus piisavalt hea ning katkestused
kõrvaldatakse üldjuhul 3 tunni jooksul.
4.4 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Määrusega ei kaasne riigisektorile majanduslikku mõju. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste
tarbitavate sideteenuste toimepidevuse baasnõuete sätestamine tagab nende teabevahetusele
sideteenuste vahendusel suurema töökindluse. Igal riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel on aga
vajalik enda spetsiifilisemate vajaduste (toimepidevus/käideldavus, katvus, andmeside kiirus jne)
tagamiseks määratleda need teenuslepingus sideettevõtjatega. Toimepidevuse määrus võtab
arvesse elanikkonna baasvajadusi sideteenuste toimepidevuse osas aga ei kata erinevate asutuste
detailsemaid vajadusi.
4.5 Muud otsesed või kaudsed mõjud
Muud otsesed või kaudsed mõjud puuduvad.
5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud § 3, § 5 lõiked 2-4 ning § 6 lõike 1 punkt 1 ja lõiked
2 ning 3, mis jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril. Määruse § 7, milles nähakse ette määruse § 5
lõike 2 punktide 4 ja 5 uued sõnastused, jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei ole ette näha riigisektorile täiendavaid kulusid ega tulusid.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS vahendusel Siseministeeriumile ja
Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liidule.
Siseministeerium ja Kaitseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit esitas eelnõule oma arvamuse.
Seisukohad kooskõlastamise käigus esitatud märkuste kohta on toodud seletuskirja lisas.
9
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
„Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse
kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu seletuskiri
Lisa 1
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded“ eelnõu
Jrk. Eelnõu § Ministeerium Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud
1. § 1 lg-d KaM Eelnõu § 1 lõigetes 1-3 toodud mõisted erinevad elektroonilise side Ettepanekut on arvestatud.
1-3 seaduses ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määruses
nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised Nimetatud mõisted on teadlikult
nõuded“ mõistetest, mistõttu palume mõisted viia kooskõlla erinevad. Antud määruses on vastavad
kõrgemalseisvate õigusaktidega ja kaaluda mõistete uuesti esitamise teenused defineeritud kitsamalt.
vajadust eelnõus. Kui aga eelnõuga soovitakse esitada teenuse nõuded Näiteks ei laiene taasteajad
(kriteeriumid) elutähtsa teenuse osas, siis tuleb eelnõu sõnastust rahvusvahelistele kõnedele vaid
vastavalt muuta (nt „Elutähtsaks teenuseks telefoniteenuse osas loetakse
peetakse silmas vaid riigisiseseid
…“). kõnesid. Eesmärk on kehtestada
nõuded teenuse tasemetele selliselt, et
oleks tagatud teenuse toimimine
esmavajaduste rahuldamiseks.
MKM täpsustab lõikeid ja lisab, et
vastav mõiste kehtib konkreetse
määruse tähenduses.
2. § 1 lg 4 KaM Eelnõu § 1 lõikest 4 võib järeldada, et elutähtsa teenuse osutajaks Ettepanekut ei ole arvestatud.
saamiseks piisab, kui elektroonilise side teenuse osutajal on 10 000
lõppkasutajat kolme teenuse peale kokku. Elektroonilise side seaduse § Määruse § 1 lõikes 4 on sätestatud: kui
87 lõike 4 kohaselt peab iga teenuse kohta olema eraldi 10 000 ühe sideettevõtja osutatavat
1
lõppkasutajat ja teenuse osas, millel on vähem kui 10 000 lõpptarbijate telefoniteenust, mobiiltelefoniteenust
ettevõtjal elutähtsa teenuse osutamise kohustust ei teki. Palume säte viia või andmesideteenust (edaspidi
kooskõlla seadusega ning samas kaaluda vajadust sätestada eelnõus sideteenus) tarbib vähemalt 10 000
elutähtsa teenuse kriteeriumid sideteenuste kaupa. Ühtlasi palume lõppkasutajat, on tegemist elutähtsa
seletuskirjas avada, mil viisil toimub lõppkasutajate arvestus. Näiteks teenusega. See tähendab meie
kas Kaitseministeerium on käsitletav ühe kliendina või mitme kliendina hinnangul, et elutähtis teenus on sellisel
tema poolt kasutavaid numbreid arvestades. Lõppkasutajate arvestuse juhul, kui ühte neist teenustest tarbib
selgus on vahetult seotud teenuse osutamise ja teenuse taastamisega. vähemalt 10 000 lõppkasutajat. Kui
teenuste kasutajad teenuste peale
kokku summeerida, siis peaks olema
lõikes kasutatud sõna „ja“.
Mis puudutab sideettevõtja üldist
lõppkasutajate arvu ehk kas ta
kvalifitseerub elutähtsaks teenuse
osutajaks või mitte, siis selliseid 10 000
piirimail olevaid sideettevõtteid ei ole.
Seega puudub vajadus seletuskirja
täpsustamiseks, kas
Kaitseministeerium on käsitletav ühe
lõppkasutajana või iga
Kaitseministeeriumi töötaja on üks
lõppkasutaja.
3. § 1 lg 5 KaM Eelnõu § 1 lõikes 5 olete kasutanud lõpptarbijate arvu hindamisel sõna Ettepanekut ei ole arvestatud.
„tavapärane“. Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole tegemist mõõdetava
kriteeriumiga võimalike vaidluste korral. Samuti on selgusetu, kes Vastava sätte mõte on tegelikult
hindab lõpptarbijate arvu. Teeme ettepaneku sätestada eelnõus selge ja selgitada, kuidas hinnatakse § 3 lg 1 ja
avalikkusele arusaadav tingimus lõpptarbijate arv arvestamise aluse § 5 lg 2 lõppkasutajate arvu.
kohta. Näiteks lõpptarbijate arv eelmise kalendriaasta 31. detsembri Täpsustame selles osas eelnõud, et see
seisuga või eelmise kalendriaasta keskmine lõpptarbijate arv jne. tuleks selgemini välja. Selles osas saab
aga lõppkasutajate arvu hindamine olla
ainult hinnanguline. Sellisel juhul peab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet, kes teostab määrusega sätestatud
2
nõuete täitmise üle järelevalvet,
hindama iga kord katkestuse ulatust
võttes arvesse, millised seadmed
katkestuse on põhjustanud ja kui palju
sellised seadmed tavaolukorras
lõppkasutajaid teenindavad.
Mis puudutab sideettevõtja üldist
lõppkasutajate arvu ehk kas ta
kvalifitseerub elutähtsaks teenuse
osutajaks või mitte, siis selliseid 10 000
piirimail olevaid sideettevõtteid ei ole
ning vajadus mingit kuupäevalist
kriteeriumit kehtestada puudub.
4. §2 KaM Eelnõu § 2 eesmärgiks on sätestada sideteenuse taseme ja valmisoleku Ettepanekut ei ole arvestatud.
nõuded. Paraku esitatud sõnastusest ei selgu, mis need nõuded täpsemalt
on. Sätestatud on vaid tingimus, et sideettevõtja, kes osutab sideteenust Vastav paragrahv annab üldised
kui elutähtsat teenust, peab planeerima, projekteerima, ehitama, suunised. Täpsemad nõuded ja
hooldama ja kasutama teenuse osutamiseks vajalikku sidevõrku nii, et kriteeriumid tulevad järgnevatest
sideteenus oleks sidevõrku ja sideteenust häiriva teguri esinemisel paragrahvidest. Eelnõu loogika on, et
minimaalselt häiritud. Ka ei selgu eelnõu seletuskirjast mis on need me ei ütle kuidas sideettevõtja oma
miinimumnõuded võrgule, seadmele või taristule, mida planeerimisel, võrku ehitama peab, kuna temal on
projekteerimisel, hooldamisel ja kasutamisel sideteenuse osutaja peaks selles osas selgelt oluliselt suurem
arvestama. Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu ja seletuskirja täiendamist kompetents, kui riigil, kuid määrusega
selliselt, et miinimumnõuded oleksid selgelt sätestatud. sätestatakse nõuded, kui pikalt võib
mingi rike kesta või kui kaua mingi
sidesõlm elektritoite kadumisel veel
toimima peab. Kuidas sideettevõtja
selle tagab, on tema otsustada.
5. § 3 lg 2 KaM Kui eelnõu eesmärk on sätestada kriteeriumid, mille osas elutähtis Ettepanekut ei ole arvestatud.
teenus erineb üldisest teenusest, ei ole asjakohane eelnõu § 3 lõikes 2
sätestada, et sideteenuse taastamisel võib lähtuda ka lepingus sätestatust Vastav säte on väga oluline. Nimelt on
tähtaegadest. Eelduslikult ei ole lepingutes sätestatud, et teenus äriklientidel üldjuhul lepingutes
taastatakse kiiremini vaid elutähtsa teenuse osas, mistõttu ei peaks riik sätestatud väga täpsed teenuse
3
sekkuma määrusega lepingust tulenevate võimalike vaidluste kvaliteedi parameetrid sh teenuse
lahendamisse. Palume kaaluda sätte eelnõust välja jätmist. maksimaalsed rikete võimalikud
kestused. Olgu nendeks teised ETO-d
või ka kasvõi Häirekeskus. Juhul, kui
see säte eelnõust välja jätta, siis seab
see sellised lõppkasutajad tegelikult
halvemasse olukorda. Selle sätte
kohaselt peavad sideettevõtjad tagama
oma olulisematele lõppkasutajatele
sõltumata § 3 lõikest 1 ikkagi kiirema
teenuse taastamise.
6. § 3 lg 3 KaM Eelnõu § 3 lõikes 3 sätestatakse elutähtsa teenuse osutaja õigus hakata Ettepanekut on arvestatud osaliselt.
tegelema sideteenuse katkestuse kõrvaldamisega alles pärast vääramatu
jõu lõppemist. Kaitseministeeriumi hinnangul annab säte sideettevõtjale Vastav säte on sideettevõtjate jaoks
võimaluse vältida teenuste taastamist ka juhul, kui vääramatu jõud ei väga oluline. Vastasel korral tekib
takista teenuse taastamist või siis olukorras, kus vääramatu jõu mõju ei olukord, kus näiteks üleujutuse korral
ole lõppenud. Tavapärane on vääramatu jõuna käsitletada üksikuid on tugijaam vee all ning riik nõuda
ettenägematuid sündmusi (sh töötaja haigestumine, streik). Sellise generaatori paigaldamist, mis on aga
piiratud ulatusega sündmuse korral on eelnõu kohaselt võimalik ilmselgelt võimatu. Samuti võib olla
keelduda sideteenuse taastamisest piirkonnas, kus vääramatu jõu mõju olukord, kus elektriliinid on
ei ole vahetu. Samuti võimaldab eelnõu vältida teenuste taastamist pingestatuna puude murdumisel maha
pikaajaliste sündmuste korral. Näiteks kui vääramatu jõuna käsitleda langenud ning sellises olukorras nõuda
eriolukorrast tulenevaid piiranguid, siis saab ettevõtja keelduda teenuse kõrval asuva tugijaama elektritoite
taastamisest olukorras, kus eriolukord kestab. Samas on elutähtsa taastamist sideettevõtjalt on samuti
teenuse üks eesmärkidest tagada avaliku võimu ja esmaste teenuste eluohtlik.
toimimine ka erandlikes olukordades. Kaitseministeerium teeb
ettepaneku säte eelnõust välja jätta, kuivõrd vääramatu jõu esinemist Vastavat sätet täpsustatakse selliselt, et
tuleb igakord hinnata lähtuvalt sellel hetkel esinenud asjaoludest. mõju peab olema vahetu.
7. § 1 lg-d SiM Määruse eelnõu §-s 1 on sätestatud elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja Ettepanekut on arvestatud.
1-3 andmesideteenuse kirjeldus. Teeme ettepaneku eelnõu sõnastuses rõhutada,
et tegemist on sideteenuste kirjeldusega käesoleva määruse tähenduses. Eelnõud on vastavalt täpsustatud.
Oluline on selgelt eristada, et eelnõus defineeritakse vaid see osa
sideteenusest, mis on elutähtis, ning ei ole käsitletavad elektroonilise side
seadustiku mõistete kontekstis.
4
8. § 1 lg 2 SiM Määruse eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt on elutähtis selline Ettepanekut on arvestatud.
mobiiltelefoniteenus, mis võimaldab kindlaks määramata asukohas Eelnõu seletuskirja on täpsustatud.
riigisiseste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning lühisõnumi (SMS – Short
Message Service) edastamist ja vastuvõtmist. Palume määruse eelnõu
seletuskirjas täpsustada, kas riigisisene piirang võimaldab ka
rändlusteenust nii, et välismaise kõnekaardiga Eesti võrgus viibiv
lõppkasutaja saab vajadusel teha kõne näiteks Eesti hädaabinumbrile 112,
mille kättesaadavus on oluline kõikidele Eesti territooriumil viibivatele
isikutele sõltumata nende kõnekaardi päritolust.
9. § 1 lg 3 SiM Määruse eelnõu § 1 lõike 3 kohaselt on elutähtis selline andmesideteenus, Ettepanekut on arvestatud.
mis võimaldab andmete edastamist pakettkommutatsiooni abil
allalaadimiskiirusega vähemalt 384 kilobitti sekundis. Seletuskirjas on Eelnõu § 1 lg 3 on muudetud.
toodud välja, et näiteks elektrikatkestuse korral ei eeldata, et säilib kiire
andmesideühendus üle 20 Mbit/s, kuna suur andmesidekiirus on
elektrikatkestuse ajal kasutatavate alternatiivsete toiteallikate jaoks väga
koormav. Samas on võimalikult kiire andmeside oluline lähitulevikus
arendatava operatiivraadioside tehnilise lahenduse jaoks. Eelnevast
tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 1 lõige 3
järgmiselt:
„(3) Andmesideteenus on sideteenus, mis võimaldab andmete edastamist
pakettkommutatsiooni abil sellise allalaadimiskiirusega, mis on
kokkulepitud sideettevõtja ja lõppkasutaja vahelises lepingus.“.
10. § 3 lg 3 SiM Määruse eelnõu § 3 lõikes 3 täpsustatakse, et kui katkestuse kõrvaldamist Ettepanekut on arvestatud.
takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse tähenduses, mille tõttu
sideettevõtja ei saa rikke kõrvaldamisele asuda või mis selle kõrvaldamist Eelnõu § 3 lg 3 on muudetud.
takistab, tuleb teenuse taastamist alustada vääramatu jõu lõppemisel.
Määruse eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et eelnõu § 3 lõike 3
rakendamise vajadus võib tekkida eelkõige tormide ja üleujutuste ajal, kui
sideettevõtjal ei ole võimalik pääseda ligi oma sidevõrgule, kus rike on
tekkinud. Juhime tähelepanu, et üleujutused, iseäranis tormid, leiavad
Eestis aset regulaarselt ning neid tuleb sideettevõtjatel elutähtsa
toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis ka ette näha. Küll aga on määruse
eelnõu § 3 lõige 3 oluline eelkõige tööohutuse kontekstis. Teisisõnu peaks
peamine rõhuasetus olema sellel, et kui on torm või üleujutus, siis
sidevõrgu remonttöödega alustatakse katkestuse piirkonnas üksnes peale
5
tormi või üleujutuse vahetu mõju lõppu. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku
sõnastada määruse eelnõu § 3 lõige 3 järgmiselt:
„(3) Kui sideteenuse katkestuse kõrvaldamist takistab vääramatu jõud
võlaõigusseaduse tähenduses, hakatakse lõikes 1 sätestatud tähtaega
arvestama katkestuse piirkonnas alates vääramatu jõu vahetu mõju
lõppemisest.“.
11. § 3 lg 4 SiM Määruse eelnõu § 3 lõikega 4 on pandud sideettevõtjatele kohustus Ettepanekut on arvestatud osaliselt.
viivitamata teavitada vääramatu jõust tekkinud teenuse katkestusest ja selle
lõppemisest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. Juhime Ettepanek sobitub oma olemuselt
tähelepanu, et sideteenuse häireid või katkestusi võivad tuua kaasa ka muud pigem § 6 lg 2. § 3 lg 4 eesmärk, on
tehnilised rikked või olukorrad, mida ei loeta küll võlaõigusseaduse fikseerida vääramatu jõu algus ja lõpp.
tähenduses vääramatuks jõuks, kuid millest teavitamine on vajalik
hädaolukorda juhtivale asutusele võimaliku ohu hindamiseks ja edasiste Eelnõu § 6 lg 2 on muudetud.
tegevuste planeerimiseks. Samuti on oluline Häirekeskuse kiire
teavitamine, kuna sideteenuste häire või katkestuse piirkonnas ei pruugi
saada abivajajad ühendust hädaabinumbriga 112, mistõttu võib olla vajalik
ümber korraldada piirkonnas ka operatiivteenistuste töö nii, et oleks tagatud
abivajajaga esmase kontakti saamine (nt piirkonnas niisama ringi
patrullimised jne). Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada määruse
eelnõu § 3 lõige 4 järgmiselt:
„(3) Sideettevõtja teavitab viivitamata tekkinud elutähtsa teenuse
toimepidevuse häirest või katkestusest või selle tekkimise ohust ja
lõppemisest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ning
Häirekeskust.“
Lisaks palume määruse eelnõu seletuskirjas täpsustada, kuidas on tagatud
teabe vastuvõtmine ja selle edastamine partnerasutustele ka töövälisel
arvestades, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole hetkel
ööpäevaringses valmisolekus.
12. §4 SiM Määruse eelnõu §-s 4 sätestatakse sideteenuste taastamise korraldus, mille Ettepanekut on arvestatud osaliselt.
kohaselt sideteenuse katkestuse korral lähtub sideettevõtja elutähtsa
teenuse taastamisel hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud Eelnõu § 4 on muudetud.
toimepidevuse plaanis esitatud teenuse taastamise prioriteetidest nii, et
võimalusel taastatakse esimesena ühenduse loomise võimalus Euroopa Ettepanekus toodud prioriteetide eraldi
ühtse hädaabinumbriga „112“ ja sideteenus lõppkasutajatele, kes on seotud väljatoomine ei ole vajalik, kuna
objektidega, kus sideteenuse katkestus võib põhjustada muu elutähtsa
teenuse katkestuse ning sellega võib kaasneda vahetu oht inimelule; teisena
6
taastatakse võimalusel sideteenus elutähtsa teenuse või riigikaitse objekti vastavate isikute puhul kohaldub
toimepidevuse tagamisega seotud objektiga lõppkasutajale. Selgitame, et käesoleva eelnõu § 3 lg 2.
abivajaja helistab hädaabinumbrile 112 üldjuhul eesmärgiga saada abi
operatiivteenistustelt (s.o pääste, politsei, kiirabi), seega ei piisa kui
taastatakse esmalt ühenduse loomise võimalus ainult hädaabinumbriga 112,
sest operatiivteenistustel ei ole sideühenduse puudumisel võimalus siiski
väljakutset vastu võtta ja sellele reageerida. Samal põhjusel on oluline
taastada side toimimine esimese prioriteedina ka nendel objektidel, mis
tagavad operatiivraadioside toimimise. Lisaks on COVID-19 epideemia
olukord veelkord kinnitanud, et elanikkonna tõese info vajadus on kriisi ajal
veelgi suurem ja on ootus saada seda võimalikult ühest kesksest kanalist,
seega on vajalik taastada esmajärjekorras ka ühenduse loomise võimalus
abi- ja infotelefoniteenuse numbriga 1247.
Täiendavalt juhime tähelepanu, et määruse eelnõu sõnastus võimaldab
sideettevõtjal elutähtsa teenuse taastamisel kohustuse täitmisest kõrvale
kalduda või sellega viivitada, tuues põhjenduseks võimaluse puudumise.
Samuti palume kasutada mõiste „Euroopa ühtne hädaabinumber „112““
asemel mõistet „hädaabinumber 112“ sarnaselt teistele õigusaktidele.
Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 4
järgmiselt:
„Sideteenuse katkestuse korral lähtub sideettevõtja elutähtsa teenuse
taastamisel hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse
plaanis esitatud teenuse taastamise prioriteetidest, arvestades järgmisega:
1) esimesena taastatakse ühenduse loomise võimalus hädaabinumbriga 112
ning abi- ja infoteenuse numbriga 1247 ning sideteenus lõppkasutajatele,
kes on seotud objektidega, kus sideteenuse katkestus võib põhjustada muu
elutähtsa teenuse, operatiivraadioside või operatiivteenistuste töö
katkestuse ning sellega võib kaasneda vahetu oht inimelule;
2) teisena taastatakse sideteenus elutähtsa teenuse või riigikaitse objekti
toimepidevuse tagamisega seotud objektiga lõppkasutajale.“
13. § 5 lg 1 SiM Määruse eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt tagab sideettevõtja elutähtsa teenuse Ettepanekut on arvestatud.
katkestuse korral sideteenuse toimimise vastavalt hädaolukorra seaduse §
39 lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsile ja Eelnõu § 5 lg 1 on muudetud.
plaanile. Täiendavalt on sätestatud, et elutähtsa teenuse toimepidevuse
riskianalüüsis ja plaanis tuleb sideettevõtjal analüüsida ja kirjeldada oma
tegevust elektriga ja vedelkütusega varustamise katkestuse korral.
7
Selgitame, et hädaolukorra seaduse § 38 lõige 3 punktist 3 tulenevalt on
elutähtsa teenuse osutajal kohustus tagada hädaolukorra või muu sarnase
olukorra ajal, sealhulgas tehnilise rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse
katkestuse korral, enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire
taastamise võime. Näiteks võib sõltuda sideteenuse taastamine ka sellest,
kas sidemastini viiv riigi- või kohalik tee on sõidetav, kas mingite kriitiliste
vahendite soetamisel on võimalik tarnijale makseid teha jne, seega tuleks
sideettevõtjal võtta arvesse kõikide elutähtsate teenuste võimalikke häireid
või katkestusi. Lisaks tuleb sideettevõtjal olla valmis tagama enda teenust
ka teiste hädaolukorda põhjustavate sündmuste ajal1. Sellest tulenevalt
teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 5 lõige 1 järgmiselt:
„(1) Elutähtsa teenuse katkestuse korral tagab sideettevõtja sideteenuse
toimimise vastavalt hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud elutähtsa
teenuse toimepidevuse riskianalüüsile ja plaanile. Sideettevõtja peab oma
elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama sideteenustele
kaasnevaid ohtusid vähemalt teiste elutähtsate teenuste häirete ja
katkestuste ning hädaolukorra seaduse § 15 lõike 3 alusel kehtestatud
hädaolukordade korral ning arvestama nendega toimepidevuse plaani
koostamisel.“.
14. § 6 lg 1 SiM Määruse eelnõu § 6 lõikes 1 kohaselt on sideteenuse ulatuslikust või raskete Ettepanekut on arvestatud.
tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorra tegemist juhul, kui
sideteenus on katkenud 72 tunni vältel vähemalt 200 000 lõppkasutajale, Eelnõu § 6 lg 1 on muudetud.
sideteenuse katkestus põhjustab teise elutähtsa teenuse katkestusest
tuleneva hädaolukorra ja/või sideteenus on katkenud terve riigi
territooriumil ning katkestust ei ole võimalik likvideerida katkestuse
lubatud aja jooksul. Määruse eelnõu seletuskirjast ei selgu, millistel
kaalutlustel eelpool nimetatud kriteeriumid paika pandi. Juhime
tähelepanu, et hädaolukorra seaduse § 2 lõike 1 kohaselt loetakse
hädaolukorraks sündmust või sündmuste ahelat või elutähtsa teenuse
katkestust, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure
varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid
elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik
mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus,
1
Aluseks Vabariigi Valitsuse 26.07.2018. a määrus nr 63 „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende lahendamise plaan ja mille puhul korraldada riskikommunikatsiooni,
ning hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“ (leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/131072018004?leiaKehtiv)
8
rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata
tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid. Siseministeeriumi
hinnangul avalduvad hädaolukorrale iseloomulikud tunnused juba lühema
teenuse katkestuse aja, väiksema lõppkasutajate arvu ja piirkondlike
katkestuste korral. Seda põhjusel, et sideteenustest on otseses sõltuvuses
kogu ühiskond ning sellele laialdaselt kättesaadavaid alternatiive ei ole,
seega on vaja oluliselt varem anda teavet nii kaasatud asutustele kui ka
avalikkusele, koordineerida erinevate osapoolte tegevust teenuse
taastamisel jms. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada määruse
eelnõu § 6 lõige 1 järgmiselt:
„(1) Sideteenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest
põhjustatud hädaolukorraga on tegemist juhul, kui esineb vähemalt üks
järgmistest tingimustest:
1) sideettevõtja ei suuda taastada teenust käesoleva määruse § 3 lõige 1
punktides 1─3 sätestatud aja jooksul;
2) sideteenuse katkestus põhjustab teise elutähtsa teenuse katkestusest
tuleneva hädaolukorra või toob kaasa ohu inimeste elule ja tervisele.“.
15. Seletus- SiM Määruse eelnõu seletuskirja mõjude analüüs on puudulik, kuivõrd mõjude Ettepanekut on arvestatud.
kiri hindamine on jäänud kirjeldavale tasemele. Käesoleva eelnõu puhul on
tegemist äärmiselt olulise valdkonnaga, millest on mõjutatud kogu Eelnõu seletuskirja on täiendatud.
elanikkond, teised elutähtsa teenuse osutajad ja operatiivteenistused. Hea
õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt tuleb koostada põhjalik
mõjuanalüüs kui eelnõuga võib kaasneda mõnele sihtrühmale tugev
negatiivne mõju või esineb märkimisväärne risk ebasoovitavaks mõjuks.
Määruse eelnõu seletuskirjas on ei ole põhjalikult analüüsitud mõjusid
riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele, teistele ettevõtetele/elutähtsa
teenuse osutajatele ning elanikele. Palume seletuskirja eeltoodu osas
täiendada.
16. § 5 lg 2 Eesti Info- Mõistame, et elutähtsate teenuse toimepidevuse nõuete Ettepanekut on arvestatud osaliselt.
p-d 4-5 tehnoloogia ja väljatöötamisega on riik juba pikemat aega tegelenud ja sellest on
Telekommu- tingitud vajadus määrusega sideteenuse toimepidevuse nõuded ITL ettepanekut, sätestada eelnõus
nikatsiooni Liit kehtestada. MKM-le kohustus koostada
(ITL) sideteenust, elektri- ja
Leiame, et seejuures on vajalik tagada nõuete teostatavus sideettevõtete vedelkütusevarustust hõlmav
poolt võimalikult optimaalseima lahendusena, mistõttu teeme riskianalüüs, ei ole võimalik arvestada,
9
ettepaneku sätestada määruse § 5 lõige 2 punktides 4-5 elutähtsa teenuse kuna seda ei võimalda määruse
kättesaadavus oma sidevõrgu piires minimaalselt kaheks tunniks, volitusnorm.
kusjuures see nõue jõustuks (nii nagu eelnõus juba kirjas) 1. jaanuaril
2022. Sellega seonduvalt teeme ettepaneku täiendada määrust Toimepidevuse nõuete rakendamisel ja
järgnevate sätetega: võimete arendamisel ning elanikkonna
- Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel koostatakse ja riigi minimaalseid vajadusi
30. juuniks 2021 kõigi elutähtsate teenuse osutajatest (ETO) osapoolte rahuldava eesmärgi saavutamiseks
(sideettevõtted, elektri jaotusvõrgu ettevõtted, elektri põhivõrgu koordineerib MKM sideettevõtjate
ettevõte, vedelkütuse müüjad, …) ühine riskianalüüs; koostööd elektrivarustuse võrgu-
- Antud riskianalüüsi põhjal seatakse eesmärgid ja koostatakse edasise ettevõtjate ja vedelkütuse müüjatega
tegevuse plaan, kuidas etapiviisil antud eesmärkideni jõuda. ning piirkondlike riskianalüüside
koostamist koordineerivate pääste-
Kui need on tehtud, siis saab määrust muuta kehtestades realistlikud keskustega. Eesmärk on võtta aluseks
sideteenuse toimepidevuse nõuded (sealhulgas vajadusel pikemad piirkondlike riske aga ka sideteenuste
autonoomse elektrivarustuse tagamise aja nõuded) ning tagatud on toimepidevuse võimekust mõjutavate
toimepidevuse tõstmiseks tehtavate investeeringute terviklikkus ning elektrivarustuse võrguettevõtjate ja
efektiivsus. kütuse müüjate toimepidevuse arendusi
ja võimekusi, et kulusid optimeerida ja
Rõhutame, et ülaltoodu sätestamine määrusesse ei tähenda, et riik peaks leida häid praktilisi lahendusi.
loobuma tuleviku perspektiivis kõrgendatud nõuete seadmisest. Ka
naaberriikide näitel (nt Soome) on toimepidevuse kõrgete tasemeteni Sidevõrkude elektrivarustuse
jõutud läbi aastate. Seega riigile jääb järgnevate aastate vältel võimalus toimepidevuse nõuete osas on MKM
tundide arvu suurendada, viies läbi sideettevõtete, elektri varustuse ja eelnõud täiendanud ning näinud ette
vedelkütuse varustamisega tegelevate ettevõtete ühise riskianalüüsi ja toimepidevuse suurendamise järk-
juhtides erinevate elutähtsa teenuste osutajate ootusi ja võimalusi järgult mitte ühe hüppega.
koordineeritult. Riskianalüüsi tulemusena saab koostada edasise
tegevuse plaani, kus on kirjeldatud eesmärgini jõudmise etapid. Selliselt
on ka nõutavad uued kohustused kriisi lahendamisel ka tulemust andvad
ning olemuselt arusaadavamad ja proportsionaalsemad.
Selliselt on võimalik leida ka lahendusi, et vähendada ebamõistlikku
ressursikulu ettevõtetele ja võimalikku tehtud kulude kompenseerimist
riigi poolt.
10
Põhjendame tehtud ettepanekut järgnevalt:
- Avalikul konsultatsioonil oleva eelnõu § 5 lg 2 punktide 4 ja 5
tingimuste täitmine planeeritud aja jooksul ei ole teostatav, ettevõtetes
puudub selleks vajalik ressurss. Ka ITL-i poolt käesolevas kirjas tehtud
ettepanek (ühe aastaga jõuda kahe tunni tagamiseni) nõuab ettevõtetelt
pingutusi. Nimelt võib ettevõte planeerida oma eelarvet ning tööjõudu,
kuid eesmärgi täitmine võib olla ikkagi raskendatud kolmandate isikute
tõttu, nt tarneraskused COVID-19 maailmas;
- Optimaalseima lahenduse väljatöötamiseks on vajalik läbi viia ühine
riskianalüüs, mis arvestab nii sideettevõtete, elektri jaotusvõrgu
ettevõtete, kütusemüüjate ja vajadusel teiste osapoolte võrkude,
seadmete, ressursside jms. Lisame näitena, et majandus- ja
taristuministri 28.06.2018 määrusega nr 35 „Elutähtsa teenusekirjeldus
ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel“ § 4 lõikega 1
kehtestati vedelkütuse müüjale kohustus elutähtsa teenuse osutamise
tagamiseks varustada autonoomse elektritoitega üks tankla vähemalt
kolmes maakonnas ning selle kohustuse täitmiseks anti 3,5 aastat.
Oleme seisukohal, et riigi poolt ei ole proportsionaalne kohtlemine anda
ühele sideettevõtetele 300-400 erineva sideobjekti toimepidavuse
tõstmise investeeringuteks vaid üks aasta, kui kütusega varustamine ei
ole selgelt paigas. Sideettevõtjad sõltuvad elektrikatkestuse korral
omakorda kütusemüüjatest, mistõttu on põhjendatud viia läbi ühine
riskianalüüs;
- Optimaalsema lahenduse saavutamiseks on oluline omada ka elektri
võrguettevõtete toimepidevuse parendamiseks tehtavate tegevuste
(maakaablid, õhukaablid, liinikoridoride hooldus, …) plaane. Selle
põhjal on ilmselt võimalik sideettevõtetel vältida olukorda, kus
alustatakse ebamõistlikkest investeeringutest. Näiteks kui Elektrilevi
plaanib 2021. aastal viia osa kriitilisi õhuliine maa alla, tasub
sideettevõtetel eelistada teiste piirkondade saitide toimepidevuse
tõstmiseks tehtavaid investeeringuid, sest nii paraneb enim üldine
üleriiklik toimepidevus.
- Antud riskianalüüsi väljatöötamist peab koordineerima Majandus-ja
kommunikatsiooniministeerium kui elutähtsate teenuste toimepidevust
11
korraldav asutus. Seda ei saa teha üksik (ETO) ettevõte või ühe
valdkonna ettevõtted iseseisvalt, sest ettevõtetel puudub õigus anda see
ülesandeks teistele ettevõtetele;
- Kõigi sidevõrkude elektrivarustuse täismahus täiendamine ei ole
ettevõtete 2021. aasta investeeringute plaanis;
- Suuremahuliste ehitustööde ja investeeringute puhul on hädavajalik
piisav ajaperiood nende teostamiseks.
17. §-d 3-4 ITL Leiame, et määruse §-is 3 ja §-is 4 sätestatu vahel on vastuolu. Määruse Ettepaneku punkte 2.1.1-2.1.3 on
kooskõlastusele esitatud versioonis on ootamatult sätestatud spetsiifiline arvestatud ja eelnõu § 4 on muudetud.
prioriteetsuse järjekord. Taolise lähenemise puhul tekib olukord, kus
olgugi, et on sätestatud üldised nõuded oma sidevõrgu rikke taastamise ITL selgitus 2.2 on võetud teadmiseks.
osas (§ 3), on siiski veel n.ö. võrdsetest võrdsemad. Oleme nõus, et teise
elutähtsa teenuse ja riigikaitsega seotud asutuste töö tarbeks side
tagamine vajab eritähelepanu. Kuid nimetatut ei ole võimalik teostada
üldsõnalise normiga määruses. Iga sideettevõte vastutab oma klientide
eest. Selleks, et teada kõrgendatud prioriteetsuse vajadusega kliente,
nende asukohti ja nende ootusi, peavad nimetatud kliendid sõlmima oma
teenuse osutajaga teenustaseme kokkuleppe.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta määruse § 4 järgmiselt:
2.1.1. Eemaldada sellest teise ETO võimalus jätta täitmata talle
hädaolukorra seaduse § 38 lõike 2 punktis 3 pandud kohustus vähendada
sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest;
2.1.2. Välistada sideettevõtjale kriisi juhtija rolli panemine läbi selle, et
ta peab hakkama hindama teise ETO teenuse mõju vahetule ohule
inimelule;
2.1.3. Võtta § 4 punktist 2 välja riigikaitse objekt, kuna on loogiline, et
selle kohta on sõlmitud teenuse kasutamise leping koos teenustaseme
kirjeldusega vastavalt määruse § 3 lõikele 2. Lisaks pole mõistetav, miks
käsitletakse eelnõus ja selle seletuskirjas riigikaitse objekti laiapõhilise
riigikaitse kontseptsiooni alusel ja nii nagu teenustaseme lepinguid ei
olekski sõlmitud.
12
2.2. Seoses eelnõu §-iga 4 juhime veel tähelepanu, et kavandatav määrus
hakkab kehtima üksnes elutähtsa teenuse osutajatele. Eesmärk jääb
täitmata, kui mõni ETO (nt haigla, tankla vmt) ise on valinud oma
sideteenuse osutajaks mitte-ETO.
18. §5 ITL Teeme ettepaneku lisada määruse §-i 5 uus lõige, mis sätestab vääramatu Ettepanekut on arvestatud ja eelnõu § 5
jõu analoogselt määruse § 3 lõikega 3 järgmises sõnastuses: on täiendatud.
Kui sideteenuse katkestuse kõrvaldamist takistab vääramatu jõud
võlaõigusseaduse tähenduses, hakatakse lõikes 2 sätestatud tähtaega
arvestama alates vääramatu jõu lõppemisest.
Ei ole põhjendatud näiteks tehnikute saatmine teisaldatava
elektrigeneraatoriga tugijaama juurde, kui torm on alles haripunktis ja
seeläbi seatakse ohtu inimelud.
19. Eelnõu ITL Teeme ettepaneku jõustada määrus etapiviisiliselt: Ettepanekut on arvestatud osaliselt.
jõus- 2.4.1. Üldises korras jõustub kohustus kõigi elutähtsa teenuse osutajatest
tamine sideettevõtete, elektri jaotusvõrgu ettevõtete, elektri põhivõrgu ettevõtte Kuna riskianalüüsi koostamist ei
ja vedelkütuse müüjate poolt riskianalüüsi koostamiseks, mille alusel sätestata, siis ei ole võimalik ka selle
koostatakse terviklik tegevusplaan; jõustamist sätestada.
2.4.2. ülejäänud määruse jõustumise ajaks palume määrata 01.01.2022.
Küll oleme määruse jõustumise osas,
Ettevõtetele ei ole uuteks nõueteks vaid elektrienergia katkestusega mis puudutab sidevõrkude
seonduv. Esmakordselt kehtestatakse ka oma sidevõrgu piires rikete toimepidevust elektritoite säilitamisel,
kõrvaldamisele nõuded jm seonduv. Ka nimetatud kohustustega seoses näinud ette etapiviisilise liikumise
on ettevõtetele vajalik tagada mõistlik üleminekutähtaeg, sest üldine aasta-aastalt sihteesmärgini senise ühe
jõustumisaeg (3 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist) on selgelt hüppe asemel.
ebaproportsionaalne.
13