Registrikood 10171636
Riia 35, Tartu 50410
Tel 730 0310
[email protected]
TÖÖ NR 2019-066
Asukoht (L-Est’97) X 6520084
Y 581155
Türi valla üldplaneering
seletuskiri
EELNÕU AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS
Planeeringuala: JÄRVAMAA, TÜRI VALD
Tellija: TÜRI VALLAVALITSUS
Töö täitja: Kobras AS
Juhataja: URMAS URI
Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7
Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7
Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE
Kontrollis: REET LEHTLA
Jaanuar 2021 TARTU
Türi valla üldplaneering
Üldinfo
TÖÖ NIMETUS: Türi valla üldplaneering
OBJEKTI ASUKOHT: Järvamaa, Türi vald
TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Järvamaa Türi vallale
TÖÖ LIIK: Üldplaneering
TÖÖ TELLIJA: Türi Vallavalitsus
Kohtu tn 2, Türi linn 72213
Türi vald
Järva maakond
Kontaktisik: Marje Pärn
Jurist
Tel 5333 0476
[email protected]
TÖÖ TÄITJA: Kobras AS
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija
Tel 730 0310, 518 7602
[email protected]
Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija
Priit Paalo- planeerija
Silvia Türkson- planeerija assistent
Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)
Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija
Noeela Kulm - keskkonnaekspert
Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija
Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija
Ene Kõnd - tehniline kontrollija
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 2 / 66
Türi valla üldplaneering
Kobras AS litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:
KMH0046 Urmas Uri;
KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri, Teele Nigola
3. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline
järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade
koostamine.
4. Kutsetunnistused:
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 3 / 66
Türi valla üldplaneering
SISUKORD
1 TÜRI VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA LÄHTEMATERJALID ................ 8
1.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED ..................................................................... 8
1.2 VALLA RUUMILISE ARENGU ÜLDISED PÕHIMÕTTED ........................................................................... 8
2 ALADE ÜLDISED KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED ................................................................... 12
2.1 ÜLDTINGIMUSED ........................................................................................................................... 12
2.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALAD JA JUHUD .................................................. 14
2.3 ARHITEKTUURIVÕISTLUSE KORRALDAMISE KOHUSTUSEGA ALAD JA JUHUD ....................................... 15
2.4 LINNALISE ASUSTUSEGA ALAD JA TIHEASUSTUSALAD ....................................................................... 15
2.5 HAJAASUSTUSALAD....................................................................................................................... 16
2.6 TÜRI LINNA TSONEERING ............................................................................................................... 17
2.6.1 PEATÄNAVATE ÄÄRNE ALA ......................................................................................................... 18
2.6.2 KESKLINNA PIIRKOND ................................................................................................................ 18
2.7 MAAKASUTUSE JUHTOTSTARBED ................................................................................................... 20
2.7.1 ELAMU MAA-ALA........................................................................................................................ 20
2.7.2 ÜHISKONDLIKE HOONETE MAA-ALA ............................................................................................. 21
2.7.3 PUHKE- JA VIRGESTUSTEGEVUSE MAA-ALA ................................................................................. 21
2.7.4 HALJASALA JA PARKMETSA MAA-ALA .......................................................................................... 22
2.7.5 SUPELRANNA MAA-ALA JA SUPLUSKOHAD ................................................................................... 22
2.7.6 ÄRI MAA-ALA ............................................................................................................................. 22
2.7.7 TOOTMISE MAA-ALA .................................................................................................................. 23
2.7.8 KOMBINEERITUD JUHTOTSTARVE ............................................................................................... 24
2.7.8.1 ÄRI JA TOOTMISE MAA-ALA...........................................................................................24
2.7.8.2 SEGAOTSTARBEGA MAA-ALA ........................................................................................24
2.7.9 KALMISTU MAA-ALA ................................................................................................................... 24
2.7.10 AIANDUSE MAA-ALA ............................................................................................................... 25
2.7.11 RIIGIKAITSE MAA-ALA ............................................................................................................ 25
2.7.12 MÄE- JA TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA ....................................................................................... 25
2.7.13 TRANSPORDI MAA-ALA........................................................................................................... 28
2.7.14 JÄÄTMEKÄITLUSE MAA-ALA .................................................................................................... 29
2.7.15 TEHNOEHITISE MAA-ALA ........................................................................................................ 29
3 VEEKOGU KALDAALA KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED ..................................................... 29
3.1 VÕIMALIKU ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD............................................................................................... 31
3.2 EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE .............................................................................................. 32
4 VÄÄRTUSED ........................................................................................................................................ 32
4.1 KULTUURVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID ................................................................................................ 32
4.2 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ........................................................................................................... 33
4.3 VAATEKORIDOR ............................................................................................................................ 35
4.4 MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD HOONESTUSALAD JA OBJEKTID .................................................................... 35
4.5 VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA ................................................................................................. 36
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 4 / 66
Türi valla üldplaneering
4.6 TEAVITUSKOHUSTUSEGA METSAD .................................................................................................. 38
4.7 KAITSEALUSED LOODUSOBJEKTID .................................................................................................. 38
4.8 ROHEVÕRGUSTIK .......................................................................................................................... 40
5 TARISTU ............................................................................................................................................... 43
5.1 TRANSPORDIVÕRK ........................................................................................................................ 43
5.1.1 TEED........................................................................................................................................ 43
5.1.2 JALGRATTA- JA JALGTEED ......................................................................................................... 47
5.1.3 RAUDTEE ................................................................................................................................. 49
5.1.4 PARKIMINE ............................................................................................................................... 49
5.1.5 TEEDE AVALIK KASUTAMINE ....................................................................................................... 50
5.1.6 VEESKAMISKOHAD .................................................................................................................... 51
5.2 TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED ...................................................................................................... 52
5.2.1 ELEKTRI PÕHIVÕRK JA VALGUSTUS............................................................................................. 52
5.2.2 TAASTUVENERGIA ..................................................................................................................... 53
5.2.2.1 BIOGAASI JA BIOMASSI SOOJUS- JA ELEKTRIENERGIA KOOSTOOTMISJAAMAD ..................53
5.2.2.2 TUULEENERGIA ...........................................................................................................53
5.2.2.3 PÄIKESEENERGIA ........................................................................................................56
5.2.2.4 MAASOOJUSSÜSTEEMI RAJAMINE .................................................................................57
5.2.3 PÕHJAVESI, PINNAVESI JA KANALISATSIOON. SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE ..................................... 57
5.2.4 TULETÕRJE VEEVÕTUKOHAD ..................................................................................................... 58
5.2.4.1 SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE .........................................................................................59
5.2.5 SOOJAVARUSTUS ...................................................................................................................... 59
6 MAAPARANDUSSÜSTEEMIDE MAA-ALAD ...................................................................................... 60
7 OLULISE RUUMILISE MÕJUGA EHITIS ............................................................................................ 61
8 EHITAMINE RADOONIOHTLIKUS PIIRKONNAS .............................................................................. 62
9 MÜRA NORMTASEMED ...................................................................................................................... 63
10 ETTEPANEK JÄRVAMAA JA RAPLA MAAKONNAPLANEERINGU 2030+ TÄPSUSTAMISEKS . 64
11 ETTEPANEK JÄRVAMAA MAAKONNAPLANEERINGU 2030+ MUUTMISEKS .............................. 65
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 5 / 66
Türi valla üldplaneering
Mõisted
Arhitektuuri- ja Arhitektuurivõistluse eesmärk on leida ehitisele parim võimalik
planeeringuvõistlus arhitektuurne lahendus, millega minna edasi
projekteerimisprotsessis.
Planeeringuvõistlus korraldatakse enne või peale detailplaneeringu
algatamist, et leida alale parim ruumiline lahendus
teedevõrgustiku, hoonete mahtude ja paiknemise ning haljastuse
puhul.
Hajaasustus Väljaspool tiheasustusala paiknevad külad.
Jääkreostus Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud
maa- ja veekeskkonna (pinnase- või põhjavee) reostunud piirkond
või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis
ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust.
Keskkonnahäiring Inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju
keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese
tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile.
Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis
ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.
Kõrghaljastus Haljastus, mille moodustavad üle 1,5 m kõrgused leht- ja okaspuud
ning põõsad.
Kõrghaljastuse hulka ei loeta katuse- ja konteinerhaljastust.
Kõrghaljastuse pindalana arvestatakse olemasolevate võrade
projektsiooni ja/või kavandatavate täiskasvanud puude võra laiust.
Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada
mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid
muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi
või vara.
Oluline ruumiline mõju Mõju, mille tõttu muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete
hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine- või
tööjõuvajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes
oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.
Päikesepark Päikesepargi moodustavad rohkem kui 50 kW võimsusega
päikesepaneelid.
Reostusohtlikud objektid ja Sellised objektid ja tegevused, mis paiskavad keskkonda
tegevused veeseaduses nimetatud ohtlikke aineid. Veekeskkonnale on kõige
suuremaks ohuks vedelkütused ning põlluväetised ja
taimekaitsevahendid.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 6 / 66
Türi valla üldplaneering
Teavituskohustusega mets Antud mets on kasutatavad puhkamiseks, sportimiseks, st
rekreatsioonialana ning alale seatakse metsa raiele
teavituskohustus.
Raied alal kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Riigimetsa
puhul kooskõlastatakse raied metsa majandamise kavade
tegemise käigus ja eraomanike puhul toimub kooskõlastamine
Keskkonnaametisse esitatud metsateatise alusel. Keskkonnaamet
ei kinnita metsateatist enne kohalikult omavalitsuselt
kooskõlastuse saamist.
Tiheasustusala Tiheasustusega alad on valla territooriumi osad, kus ruumiline
planeerimine järgib tiheasustusalale omaseid põhimõtteid –
hooned paiknevad/rajatakse üksteisele lähedale (kompaktselt),
hoonestatud alad liidetakse üldjuhul ühiste tehnovõrkudega,
juurdepääsuks rajatakse sidus- ja naaberalade vajadusi arvestav
teedevõrk jne.
Tuulegeneraator Üks tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav
tootmisseade.
Tuulikupark Rohkem kui kahest tuulegeneraatorist ning tuulegeneraatoreid
omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest ning
ehitistest koosnev elektrijaam.
Tuulikupark, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest
tuulegeneraatoritest on olulise ruumilise mõjuga ehitis. Kõrgust
mõõdetakse alates alustarindist ning arvesse võetakse
tuulegeneraatori kogukõrgust.
Vana talukoht Vana talukoha asukoht määratakse ajalooliste kaartide põhjal (nt
Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus).
Veeskamiskoht Veeskamiskoht on ujuvvahendite vettelaskmiseks ja veest
väljatõmbamiseks sobilik koht.
Väiketootmine Keskkonda mittehäiriv tootmistegevus, millega ei kaasne
keskkonna häiringuid, sh olulist liikluskoormuse tõusu (nt
õmblustöökoda, väike kondiitri- ja pagartöökoda, käsitöökoda,
väike elektroonika tootmine jmt).
Õueala Elamut ja abihooneid ümbritsev ja neid teenindav maa-ala.
Olemasoleva õueala ulatus on maakatastris registreeritud ja Maa-
ameti põhikaardil fikseeritud.
Üldjuhul Sõnakasutus „üldjuhul“ võimaldab vallal põhjendatud kaalutluse
korral esitada teistsuguseid nõudeid.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 7 / 66
Türi valla üldplaneering
1 Türi valla üldplaneeringu koostamise eesmärk ja lähtematerjalid
1.1 Planeeringu koostamise eesmärk ja ülesanded
Türi Vallavolikogu algatas 27.09.2018 otsusega nr 56 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise.
Türi valla üldplaneeringu eesmärk on lähtudes erinevate ühiskonnagruppide huvidest kogu Türi
valla territooriumil ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning alade kasutus- ja
ehitustingimuste (sh projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused) määramine luues
eeldused piirkonna jätkusuutlikuks arenguks ning arenguga kaasneda võivate negatiivsete
mõjude leevendamiseks ja positiivsete mõjude suurendamiseks vajalike meetmete
väljatöötamine.
Üldplaneeringu koostamise ülesanded on sätestatud planeerimisseaduses ja neid on täpsustatud
lähteseisukohtadega.
Üldplaneeringu koostamisega koos viiakse läbi planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
(KSH). KSH selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju
ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat
territooriumi. KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses ning KSH aruanne on planeeringu
juurde kuuluv lahutamatu lisa (lisa 1).
1.2 Valla ruumilise arengu üldised põhimõtted
Türi valla ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel on arvestatud nii valla ruumiliste vajaduste kui
maakonna ruumilise arengu suundumustega, arvestades seejuures kohalikku omapära ja tuleviku
väljavaateid. Maakonna ruumilised arengusuunad toob välja Järvamaa maakonnaplaneering ja Rapla
maakonnaplaneering.
Türi valla keskuseks on Türi linn, mis on maakonnaplaneeringus määratud piirkondlikuks keskuseks
(skeem 1). Rapla maakonnaplaneeringus on kohalikuks keskuseks määratud Käru alevik.
Lähikeskusena on Järvamaa maakonnaplaneeringus ära toodud Väätsa ja Oisu alevik ning Kabala
küla. Kohalike elanike jaoks on olulisteks keskusteks ka Särevere alevik, Türi-Alliku, Kirna, Poaka,
Taikse ja Reopalu külakeskused. Keskustes pööratakse tähelepanu olemasoleva ehitatud keskkonna
taaskasutusele võtmisele või tihendamisele uute asustamata alade kasutuselevõtu asemel keskustest
väljaspool. Keskuseid käsitletakse üldplaneeringus tiheasustusaladena. Ülejäänud vald on
hajaasustusega ala. Asustuse suunamisel on oluline kvaliteetse ja paindliku elukeskkonna loomine, et
luua uusi arenguvõimalusi ja tagada teenuste kättesaadavus.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 8 / 66
Türi valla üldplaneering
Skeem 1. Türi valla keskused.
Tiheasustusalasid tihendatakse ja laiendatakse mõõdukalt, nähes ette täiendavaid elamu-, äri- ja
tööstusalasid ning vajadusel muu otstarbega maa-alasid. Antud aladel on mõistlik kompaktsuse
suurendamine ja kasutada ära juba olemasolevaid teid, tehnilist ja sotsiaalset taristut. Hajaasustuses
tuleb hoonestuse kavandamisel järgida lähiümbruses välja kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri
ning külatüüpi, kuid ei seata väga täpseid maakasutus- ja ehitustingimusi. Külatüübi määrab eelkõige
õuealade paigutus maastikul, õueala kaugus teedest ja teineteisest ning erinevate kõlvikute
paiknemine. Küladel võivad olla mitme tüübi tunnused, selge tüüp ei pruugi eristuda. Sellisel juhul
lähtuda piirkonnas väljakujunenud õuealade paigutusest. Türi vallas on enim levinud hajakülad (nt
Kädva, Lauri ja Piiumetsa küla), ahelkülad (nt Jõeküla, Kullimaa, Änari ja Kolu küla) ning sumbküla (nt
Lunga, Kahala, Villevere, Sagevere, Ollepa ja Laupa küla) (skeem 2). Kõige vähem levinud on
tänavkülad (nt Retla ja Tänassilma küla). Hajaasustuses on arendustegevust reguleeritud enam just
väärtuslikel aladel (väärtuslikel maastikel, rohevõrgustikus).
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 9 / 66
Türi valla üldplaneering
Skeem 2. Eesti külatüübid (Allikas: Eesti Entsüklopeedia,
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_asustus1)
Türi vald on kahaneva elanike arvuga ja vananeva elanikkonnaga maavald, mistõttu keskendutakse
üldplaneeringu koostamisel pigem kohalike väärtuste, külamiljöö, ajaloolise pärandi, maastikulise ja
ruumilise omapära säilitamisele. Väljakujunenud omanäolist struktuuri väärtustatakse miljööväärtuslike
hoonestusalade ja objektide ning väärtuslike maastike määramisega. Antud aladel järgitakse nende
alade säilitamiseks seatud tingimusi.
Piirkonna asustuse kujunemisel on suunavaks teguriks olnud piirkonna looduslikud tingimused ning
elanikkonna tegevusalad ja elulaad. Piirkonnas elavatele inimestele on üheks oluliseks sissetuleku
allikaks põllu- ning metsamajandusega tegelemine. Türi valla haritavad maad on väga kõrge
mullaboniteediga, olles oluliselt kõrgemad Eesti keskmisest. Üldplaneeringuga väärtustatakse ja
säilitatakse piirkonna terviklikke väärtuslikke põllumajandusmaid. Välditakse väärtuslike
põllumajandusmaade muul otstarbel, kui maa harimiseks, kasutusele võtmist. Metsad moodustavad
suure osa valla territooriumist. Suur osa valla territooriumi metsadest on rohelise võrgustiku tuumalad
või nende ühenduskoridorid. Metsade säilitamisel on keskkonnaaspekti kõrval oluline tähtsus ka
turismi, puhkemajanduse ning metsa- ja puiduettevõtluse tooraine seisukohast.
Türi vald on polüfunktsionaalse majandusega Kesk-Eesti liiklussõlm. Tänu heale asukohale ning valda
läbivale põhimaanteele ning raudteele asub vallas erinevaid tööstus, kaubandus ja äriteenuseid
pakkuvaid ettevõtteid. Uute äri- ja tootmisalade kasutusele võtmine ning nende arendamine on vajalik
töökohtade loomiseks ja majandustegevuse elavdamiseks piirkonnas kohapeal. Tootmise arendamisel
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 10 / 66
Türi valla üldplaneering
on arvestatud selle sobivusega keskkonda ning logistilise asukohaga (paiknemine teede ja trasside
suhtes). Üldplaneeringuga on jäetud piisavalt paindlikust, et soodustada nii väikeettevõtlust kui ka
suuremate tootmiste tulemist valda. Ärifunktsiooniga alade arendamine on eelistatud olemasolevates
keskustes. Tootmise arengut suunatakse olemasolevale Lokuta ettevõtlusalale ning kasutusest
väljalangenud aladele Türi-Alliku, Kabala, Oisu ja Reopalu piirkonnas. Tähelepanu on pööratud ka
taastuvenergia tootmisele nii, et see ei kahjustaks kohaliku omavalitsuse väärtusi, kuid võimaldaks
taastuvenergia kasutusele võtmist kui ka tootmist.
Türi valla üheks peamiseks väärtuseks on kaunis looduskeskkond. Siin asuvad looduslikult kaunis Türi
voorestik, mitmekülgsed võimalused veematkamiseks, looduskaitsealused rabad ja
maastikukaitsealad. See loob head eeldused turismimajanduse arendamiseks ning kõrgekvaliteedilise
ja tervisliku elukeskkonna tekkeks. Looduskeskkond on ressurss, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja
säästvalt. Üldplaneeringuga tagatakse tasakaalustatud areng, mis väärtustab loodushüvesid, luues
samas võimalusi ettevõtluse arenguks ja töökohtade loomiseks. Avalikult kasutatavatele puhkealadele
ja -kohtadele tagatakse avalikud juurdepääsud, vajadusel parklad jm taristu.
Üldplaneeringuga on loodud võimalused majutusettevõtete, toitlustuskohtade ja puhkealade
arendamiseks, et oleks rohkem võimalik ära kasutada piirkonna turismipotentsiaali.
Soodustamaks alternatiivsete liikumisvahendite kasutamist ja tervislikemaid eluviise, on planeeritud
matkaradu, jalgratta- ja jalgteid ning võimaldatakse puhkealadele hea ligipääsetavus.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 11 / 66
Türi valla üldplaneering
2 Alade üldised kasutus- ja ehitustingimused
2.1 Üldtingimused
Maakasutuse kavandamisel on lähtutud väljakujunenud asustusstruktuurist ja maakasutusest.
Arvestatud on varasemalt omavalitsuse territooriumil kehtestatud planeeringute ja asustuse ruumilise
jätkuvusega.
Maakasutuse juhtotstarve
Üldplaneeringuga antakse maa-alale valdav maakasutuse juhtotstarve, mis määrab selle tulevase
kasutamise põhisuuna. Maakasutuse juhtotstarbed on kujutatud maakasutuse joonisel.
Kui katastriüksuse praegune otstarve ei ole sama, mis on planeeritud valdav juhtotstarve, on lubatud
see otstarve säilitada seni, kuni ei taotleta ehitamist või detailplaneerimist õigusaktides sätestatud
tähenduses. Üldplaneeringuga määratud ehitustingimused kehtivad ka ehitusloakohustuseta ehitiste
ehitamise (nn vaba ehitustegevuse) korral.
Maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 40% ulatuses katastriüksusest. Tootmise maa-ala
kõrvalotstarve on lubatud äri maa-alal ja maatulundus maa-alal. Elamu maa-ala kõrvalotstarbena on
soovituslik kas äri maa-ala või ühiskondlike hoonete maa-ala - tingimusel, kui see ei too kaasa liigset
müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni ning liikluskoormuse suurenemist. Kõrvalotstarve peab arvestama
piirkonna hoonestuslaadiga.
Katastriüksuse minimaalsuurused
Maakasutuse juhtotstarbest lähtuvalt on katastriüksuse minimaalne suurus määratletud tabelis 1.
Tabel 1. Katastriüksuste minimaalsed suurused vastavalt maakasutuse juhtotstarbele.
Maakasutus Katastriüksuse minimaalne suurus
Elamu maa-ala
Tiheasustus
Ühepereelamu 1 000 m2
Paariselamu (ühel katastriüksusel) 2 000 m2
Paariselamu (kahel katastriüksusel) 1 000 m2 (ühe kinnistu suurus)
Ridaelamu 400 m2 (ühe ridaelamuboksi kohta)
Hajaasustus 3 000 m2
Äri maa-ala
Tiheasustus 1 000 m2
Hajaasustuses 3 000 m2
Ehitised ja piirded
Hooneid (kaasa arvatud kuni 20 m2 pindalaga hooned, v.a maa-alused tehnorajatised) ning
küttekoldega (korstnaga) vms tule tegemisega seotud rajatisi ei tohi ehitada lähemal kui 4 m
katastriüksuse piirist, välja arvatud naabri kirjaliku nõusoleku alusel.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 12 / 66
Türi valla üldplaneering
Kõikidele maa-aladele ehitamisel tuleb hoone esinduslik külg planeerida avaliku tee/tänava ja/või
veekogu poole. Tiheasustusega aladel tuleb arvestada olemasolevate hoonete mahtude ja kõrgustega.
Suletud prügilate asukohas on ehitamine üldjuhul keelatud, vajadusel viia läbi prügila püsivuse, inimese
tervisele ja ohutusele avalduvate mõjude hindamiseks ekspertiis (koos vajalike uuringutega) ning
kaalutletud otsusena võib vallavalitsus väljastada ehitusloa.
Arendusalade kavandamisel endistele tööstusobjektidele, sh põllumajanduslike tööstusobjektide alale
tuleb täpsustada jääkreostuse esinemist ning enne ehitustegevust näha ette tegevused, mis tagavad
ehitisaluse pinnase vastavuse kehtivatele piirnormidele. Jääkreostuse likvideerimisel ei tohi halvendada
naabermaaüksuste olemasolevat olukorda.
Parkimine tuleb lahendada oma katastriüksusel.
Alade arendamisel tuleb näha ette kuritegevust ennetavad ja maandavad meetmed – tänavavalgustus
või õueala kohtvalgustid.
Jõgede kaldaaladel on soovitatav hoonestuse paigutamisel silmas pidada jõe veetaseme võimalikku
muutumist, sh kaldajoone taandumise võimalust pehme pinnasega aladel, samuti üleujutuste (sh
erakorraliste) ohtu ja võimalikku ulatust madalatel kallastel ning arvestada võimalike kahjudega, mis
võivad kaasneda ehitustegevusega sellistel aladel.
Tabelis 2 on ära toodud vastavalt maakasutuse juhtotstarbele tingimused piirdeaedade rajamiseks.
Piirdeaedu ei ole lubatud rajada väljaspoole katastriüksuse piire.
Tabel 2. Piirdeaia rajamisele esitatud nõuded vastavalt maakasutuse juhtfunktsioonile.
Piirdeaia
Maakasutus maksimaalne Kujundus/märkus
kõrgus
Elamu maa-ala
Hajaasustus 2m Üldjuhul poolläbipaistev (sobivad materjalid
Tiheasustus 1,5 m puit, kivi ja metall). Peab sobituma piirkonnas
Ühiskondliku hoone maa-ala 1,8 m väljakujunenud stiiliga. Lubatud ei ole
Äri maa-ala 1,5 m plankaiad. Kohaliku omavalitsuse
kaalutlusotsusega on lubatud ka läbipaistmatud
Tootmise maa-ala 2m
aiad.
Türi linnas on eelistatud piirdeks katastriüksuse tänavapoolsel küljel hekk. Arvestada tuleb ristmike
nähtavuskoridoridega ja talvise lumelükkamisega.
Igasuguste ehitiste (sh ka piirete) rajamisel arvestada selle funktsionaalset, arhitektuurset ja esteetilist
sobivust ümbritsevaga. Nii uute hoonete projekteerimisel kui olemasolevate hoonete laiendamisel ja/või
rekonstrueerimisel lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist ja ehitiste kõrgusest
ning asukoha looduslikust eripärast.
Veekogude kaldaaladel ja vaatekoridorides ei tohi piirded (piirdeaed, hekid) ja muud ehitised sulgeda
vaateid ja kahjustada maastiku vaadeldavust. Juhul kui katastriüksuse piir ulatub veekogu veepiirini, ei
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 13 / 66
Türi valla üldplaneering
tohi piire takistada inimeste ja loomade liikumist kallasrajal. Kallasrajal liikumist ei tohi ka muul moel
takistada (haljastus vms).
Võimalike konfliktide vältimise nimel on detailplaneeringu koostamisel tarvilik järgida planeeringuala
läheduses olevate maaüksuste juurdepääsuvõimalusi, et oleks tagatud juurdepääs neile maaüksustele,
millele ei ole võimalik juurdepääsu rajada ilma planeeritavat ala läbimata.
Haljastus
Kõrghaljastus parandab linnalise asula mikrokliimat – arvestades kliimamuutuste tõttu suvise keskmise
temperatuuri tõusu, pakuvad puud varju. Tulvavee korral toimivad puud ja vett läbilaskvad pinnad
vooluhulkade vähendajana. Haljastuses on soovitav kasutada võimalikult palju kõrghaljastust, et oleks
tagatud looduslähedane elukeskkond. Hajaasustuses säilitada maksimaalselt kõrghaljastust. Tootmise
maa-ala katastriüksusel on kõrghaljastuse eesmärk lisaks puhveralade tekitamine elamute ja
ühiskondlike hoonete eraldamiseks tootmisaladest.
Eluasemekoha rajamisel metsamaa kõlvikule tuleb säilitada maksimaalses ulatuses kõrghaljastust ja
alusmetsa taimestikku. Kui on eeldada, et ehitustegevus võib kahjustada metsa bioloogilist
mitmekesisust, siis tuleb koostada vastavasisuline eksperthinnang, kus sisalduvad ka vajalikud
leevendusmeetmed ehitustegevuseks.
Soovitatav on avalikus kasutuses hoonete ehitamisel ja rekonstrueerimisel neid ümbritsevate alade
välisruumi kvaliteedi tagamiseks koostada maastikuarhitektuurne projekt.
2.2 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on peamiselt üldplaneeringus kavandatu elluviimine ning
planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine.
Kui konkreetse ehitussoovi korral on ette näha suuremat avalikkuse huvi või puudutatud isikute ringi,
võib väljastada projekteerimistingimusi või ehitusluba läbi avaliku menetluse. Kohaliku omavalitsuse
volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolul algatada detailplaneeringu ka alal või juhul, mida
üldplaneeringus ette ei ole nähtud.
Detailplaneeringute kavandamisel ja koostamisel ning projekteerimistingimuste väljaandmisel tuleb
arvestada Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud arengukavaga „Kliimamuutuste mõjuga
kohanemise arengukava aastani 2030“.
Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad:
1) Türi linn, Käru, Oisu, Särevere ja Väätsa alevik;
2) üldplaneeringuga Türi-Alliku ja Kabala tiheasustusaladeks määratud aladel.
Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud:
1) maa-ala katastriüksusteks jagamisel elamuehituse eesmärgil, kui soovitakse ehitada rohkem
kui viiest eramust koosnevat elamute gruppi;
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 14 / 66
Türi valla üldplaneering
2) tootmise või tööstuse planeerimisel, kui tootmise mõjud (müra, saast, heitgaasid jms) võivad
väljuda tootmise maa-ala piiridest ning mõjutada lähiümbrust või kui kavandatakse rajada üle
1 000 m2 ehitisealuse pinnaga tootmis- või laohoonet;
3) uue loomapidamishoone rajamisel, kui on kohustuslik koostada keskkonnamõju hindamine;
4) kui katastriüksusele soovitakse rajada hoonete ja rajatiste kompleksi, mille puhul on
otstarbekas kõigi ehitiste kompleksne kavandamine;
5) üle kahekümne inimese samaaegseks majutamiseks mõeldud majutushoone (kämpingu,
motelli, puhkeküla, puhkebaasi vms) ehitamisel;
6) päikesepargi rajamisel, mille võimsus ületab 500 kW;
7) tuulikupargi rajamisel;
8) kui kavandatava ehitise ehitamine või kasutamine võib oluliselt takistada piirnevate
kinnisasjade sihipärast kasutamist.
Detailplaneeringu koostamise vajaduse kaalumisel lähtutakse muuhulgas järgmistest põhimõtetest:
kaasnevad häiringud naaberaladele, kavandatava arendustegevuse mõju kogu piirkonna arengule ja
sellest tulenev vajadus avalikkusega konsulteerimise järele.
2.3 Arhitektuurivõistluse korraldamise kohustusega alad ja juhud
Arhitektuurivõistluse korraldamine otsustatakse vajadusel projekteerimistingimuste või
detailplaneeringu menetluse käigus.
Valla territooriumil tuleb arhitektuurivõistlus korraldada Türi linna peatänavate äärsel alal (Viljandi,
Paide ja Tallinna tänavate ääres kuni linna piirini) enam kui 750 m2 pindalaga ühiskondlike hoonete ja
ärihoonete planeerimisel.
Valla territooriumil tuleks vajadusel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist:
1) Türi linnas ja alevikes;
2) kaubanduskeskuste ja puhkekomplekside rajamisel;
3) kohtades, kus esineb oluline avalik huvi (arendatav ala paikneb nähtavas ja ruumiliselt olulises
kohas);
4) kohtades, kus hoone eristub märgatavalt ümbritsevast väljakujunenud keskkonnast.
Avalike haljasalade rekonstrueerimisel ja uute rajamisel kaaluda projekteerimise eel välisruumi
kujundusalase/maastikuarhitektuurse konkursi korraldamist.
2.4 Linnalise asustusega alad ja tiheasustusalad
Maakonnaplaneeringutes on linnalise asustusega aladeks määratud Türi linn, Käru, Särevere, Väätsa
ja Oisu alevik ning Kabala, Türi-Alliku ja Reopalu küla.
Maakonnaplaneeringute järgi loetakse linnalise asustusega aladeks ühtset infrastruktuuri
väljaarendamist eeldava, linnalise asustuse arenguks kavandatud ala. Linnalise asustusega ala hõlmab
elamualasid, äri- ja tootmispiirkondi ning neid täiendavaid puhkealasid.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 15 / 66
Türi valla üldplaneering
Maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega alad on üldplaneeringus tiheasustusalade
määramisel teatud osas aluseks võetud, kuid päris otsest seost nende piirkondade osas pole.
Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega alad määratud erineva metoodikaga üldplaneeringust.
Türi valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusala piirid hõlmavad ka puhke- ning
rekreatsioonialasid, mis on tervikliku tiheasustusala toimimise aluseks (näiteks Türi linnas Tolli tänava
ääres metsas asuvad terviserajad, Väätsa aleviku järv ning selle äärne rekreatsiooniala, Türi tehisjärve
äärne ala, Kabala mõisa ümbrus). Tiheasustusaladest on välja arvatud tööstusalad, mis ei toeta
linnalise asustuse toimimist (nt laudakompleksid) või on mahajäetud (näiteks Väätsa alevikus asuvad
tööstusalad). Tiheasustusala puhul on oluliseks näitajaks arengu suunamise vajadus.
Maareformi seaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasutusalad on võrdsustatud
üldplaneeringus määratud tiheasustusaladega.
Tiheasustusaladeks on Türi linn ning Käru, Särevere, Oisu ja Väätsa alevik asustusüksuse piirides;
Kabala, Türi-Alliku, Kirna, Poaka, Taikse ja Reopalu küla maakasutuse joonisel näidatud
tiheasustusala piirides.
Tiheasustusala ruumiline planeerimine järgib tiheasustusalale omaseid põhimõtteid, mis tähendab, et
hooned rajatakse üksteisele lähedale, hoonestatud alad liidetakse üldjuhul ühiste tehnovõrkudega,
juurdepääsuks rajatakse sidus ja naaberalade vajadusi arvestav teedevõrk jne.
2.5 Hajaasustusalad
Hajaasustusega ala on territoorium väljaspool tiheasustusala ja kompaktse asustusega ala, kus on
iseloomulik hajus asustusmuster. Hajaasustusala hõlmab suurema osa valla territooriumist.
Üldjuhul hajaasustusega alal juhtotstarbeid ei määrata. Määratud on ainult mäe- ja turbatööstuse maa-
alad vastavalt mäeeraldiste teenindusmaa piiridele, supelranna maa-alad ning puhke- ja
virgestustegevuse maa-alad.
Hajaasustusalal on võimalik kavandada erinevaid uusi maakasutusotstarbeid vastavalt ette nähtud
tingimustele (ptk 2.7.2-2.7.14) ning asukohast tulenevatele kohaspetsiifilistele tingimustele (ptk 3-8).
Sel juhul ei ole tegemist üldplaneeringut muutva lahendusega. Kui järgitud on peatükkides 2.4.2-2.4.14
etteantud maakasutus- ja ehitustingimusi ning tegemist ei ole detailplaneeringu koostamise
kohustusega ala või juhuga siis toimub arendustegevus projekteerimistingimuste alusel.
Hajaasustusalal on lubatud päikeseparkide rajamine, kui on järgitud peatükis 5.2.2.2 toodud tingimusi.
Hajaasustuses tuleb elamute püstitamisel arvestada järgmiste tingimustega:
1) uute moodustatavate elamuala katastriüksuste minimaalne suurus on 3 000 m2;
rohevõrgustikuga kaetud alal on minimaalseks katastriüksuse suuruseks 2 ha;
2) järgida üldist piirkonna hoonestuskõrgust;
3) elamute ja kõrvalhoonete rajamisel peab säilima küladele iseloomulik struktuur – hoonete
(hoonegruppide) paigutus maastikus ja elamute omavahelise kauguse määramisel lähtuda
konkreetses külas välja kujunenud struktuurist ja ehitusjoonest;
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 16 / 66
Türi valla üldplaneering
4) uute elamute planeerimisel ja ehitamisel tuleb arendajal lahendada nende varustatus tehniliste
infrastruktuuridega (sh juurdepääsuteedega) ja keskkonnanõuetele vastavus ning võimalike
negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine. Reoveepuhastuse lahenduse, küttelahenduse,
liikluslahenduse valikul tuleb eelistada lahendusi, mis on minimaalsete keskkonnamõjudega;
5) rohevõrgustiku alal paikneva katastriüksuse aiaga piiramisel ei tohi takistada ulukite vaba
liikumist.
2.6 Türi linna tsoneering
Türi linnas on kehtestatud eritingimused peatänavate äärsele alale (Viljandi, Paide, Tallinna tänavad)
ja kesklinna piirkonnale (skeem 3).
Viljandi, Tallinna ja Paide tänava äärne hoonestus jääb linna peatänavate äärde ning peab toimima
visiitkaardina, seega tuleb võimaluse korral läbi viia avalik või vähemalt kolme kutsutud osalejaga
arhitektuuri võistlus, et tagada uue hoonestuse esinduslikkus.
Skeem 3. Türi linna tsoneering.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 17 / 66
Türi valla üldplaneering
2.6.1 PEATÄNAVATE ÄÄRNE ALA
Türi linna peatänavate äärse ala arendamise tingimused:
1) järgida hoonestuse paigutamisel peatänava äärset ehitusjoont;
2) hoonete esinduslik külg planeerida peatänava äärde;
3) uus hoonestus tuleb sobitada eluhoonetega, mis on piirkonda ehitatud peamiselt 19. sajandi
lõpul ja 20. sajandi alguses;
4) lubatud on kuni 2 korruselised ning kuni 9 m kõrgused hooned;
5) välisviimistlusena on lubatud kasutada puitlaudist või krohvitud pinda;
6) elamu on lubatud rajada viilkatusega, kelpkatusega või poolkelpkatusega. Katusekalle peab
järgima vähemalt ühe naaberhoone katusekallet, mille ehitusaasta on varasem kui 1980;
7) elamu katuse viil peab paiknema paralleelselt peatänavaga.
2.6.2 KESKLINNA PIIRKOND
Türi linna Paide tänava ja sellega ristuva Kohtu tänava ning raudtee vahelisele alale, samuti osaliselt
Tallinna tänava mõlemale tänavapoolele on kavandatud Türi linna kesklinna piirkond (skeem 4).
Tegemist on erineva otstarbega alaga, kus on lubatud kõik kasutusotstarbed välja arvatud tootmine
(väiketootmine kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel on lubatud) ja keskkonda saastav
ettevõtlus. Eesmärk on kesklinna väärtuslike omaduste ärakasutamine ja arendamine sotsiaalse
mitmekesisuse ja tasakaalu saavutamiseks. Kesklinna alale ei kavandata liikluskoormust suurendavaid
ja võimalikku keskkonnaohtu kujutavaid objekte, näiteks tanklad, autopesulad, autoremonditöökojad
jne.
Kesklinna piirkonna all on mõeldud eeskätt kaubandus, teenindus ja vabaaja harrastusega seonduvate
asutuste ja ettevõtete, ühiskondlike hoonete, alakorrusel paiknevate kaubandus-teenindusruumidega
elamute rajamiseks. Samuti võivad alal paikneda parklad, pargid, haljasalad, mängu- ja spordiväljakud
jms. Oluline on püüda muuta kesklinna alal liikumine atraktiivsemaks ning kutsuda läbisõitjaid peatuma.
Ala võib elavdada huvipakkuvate tegevuste ja valdkondadega: hooajalised sündmused, kohvikud,
laadad.
Türi kesklinna arendamise tingimused:
1) kesklinna ala hoonestus hoida valdavalt polüfunktsionaalne, vahelduvad elamud, ühiskondlikud
ning ärihooned, hoonete esimesele korrusele kavandada äriruumid jms;
2) kesklinna alal järgida olemasolevat ehitusjoont ja tabelis 3 toodud tingimusi;
3) kesklinna alal ei ole lubatud välisviimistlusena kasutada palki, valtsplekk-paneele,
plastfassaadi, roo- ja laastukatuseid ning muid kesklinna miljöösse sobimatuid materjale;
4) kesklinna ala täiendaval hoonestamisel rõhuda hoonestuse esinduslikkust;
5) hoonete esinduslik külg planeerida peatänavate äärde (Viljandi, Paide ja Tallinna tänavate);
6) hoida/järgida kvartalite ühtlast hoonestusstruktuuri (nt suured või väiksed, kõrged või madalad
hooned korraga);
7) hoida ühtset hoonestusviisi (lahtine või kinnine hoonestusviis);
8) järgida kvartali või tänava väljakujunenud arhitektuurset laadi;
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 18 / 66
Türi valla üldplaneering
9) kesklinna alal paiknevad parklad ja platsid (sh laoplatsid) tuleb rajada kõvakattega. Eelistada
murukivi kasutamist, kui plats ei ole päevasel ajal pidevalt kasutusel.
Tabel 3. Türi linna kesklinna ala hoonestustingimused:
Maakasutuse Katastriüksuse Katastriüksuse Hoonete maksimaalne kõrgus
juhtotstarve maksimaalne minimaalne
täisehitusprotsent haljastus protsent
Elamu maa-ala 25% 40% Elamu 9 m
(v.a kortermaja kuni 4 korrust)
Äri maa-ala 40% 20% 15 m
Tootmise maa-ala 40% 10% 12 m
Ühiskondlike 30% 30% 12 m
hoonete maa-ala
Skeem 4. Türi linna kesklinna ala (Aluskaart: Maa-amet, 2019).
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 19 / 66
Türi valla üldplaneering
2.7 Maakasutuse juhtotstarbed
2.7.1 ELAMU MAA-ALA
Elamu maa-ala on alaliseks elamiseks ette nähtud ehitiste maa. Elamu maa-ala on elamualune
ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ning ehitist teenindav maa.
Käesolevas üldplaneeringus mõistetakse elamu maa-alana ühepereelamute, paariselamute,
ridaelamute ning korterelamute alust maad. Alale on lubatud rajada ka elamuid teenindavad ehitised ja
rajatised (teed ja tehnovõrgud).
Elamute ehitamisel, juurdeehituste ja abihoonete kavandamisel tuleb lähtuda ümbritseva keskkonna
arhitektuurilisest struktuurist (hoonestusjoon, kõrgused, mahud, materjalid, piirdeaiad, katusekalded,
aknad jne) ning arvestada vaadetega planeeringualalt ja planeeringualale. Ehitus peab hoonestuslaadi
sobituma.
Korter- ja ridaelamute akende väljavahetamisel järgida olemasolevate akende jaotust (akna impostide
laius, aknaraami laius jne). Akende jaotust muudetakse vaid kooskõlastatud projekti alusel kogu hoonel
korraga. Korter- ja ridaelamute rõdude ja lodžade kinniehitamist lubatakse kogu hoonel korraga täites
ehitusseadustikus toodud nõudeid.
Hoonestusjoone määramisel tuleb järgida väljakujunenud tänavapoolset ehitusjoont ja
hoonestusstruktuuri.
Tiheasustusega alal elamu maa-alale seatud maakasutus- ja ehitustingimused:
1) uute moodustatavate elamu maa-ala katastriüksuste minimaalne suurus on 1 000 m2;
2) katastriüksuste täisehituse protsendiks on 30%;
põhihoone maksimaalne ehitisealune pind võib olla kuni 400 m2;
3) katastriüksuse pindalast vähemalt 10% peab olema kõrghaljastatud 1;
4) ühele katastriüksusele on lubatud ehitada üks elamu (ühepereelamu, paariselamu või
ridaelamu) ja kuni kolm kõrvalhoonet ning kolm kuni 20 m2 hoonet;
juba hoonestatud katastriüksusel, kus on hooneid siin määratud suurim arv või enam,
võib kohalik omavalitsus põhjendatud vajaduse korral lubada üksikute väikehoonete
ehitamist suurusega kuni 20 m²;
5) ühes piirkonnas või elamukvartalis kasutada piiratud arv katusekaldeid (näiteks korraga 45o ja
30o), kõrvuti rajatavate hoonete puhul vältida väikeseid katusekallete erinevusi (näiteks 45o ja
50o) või suurt katusekallete vahelduvust. Lubatud on rajada ainult viilkatusega või kelpkatusega
(sh poolkelpkatusega) hooneid;
6) välisviimistluses ei ole lubatud ümarpalgi kasutamine ning vältida matkivate materjalide
kasutamist. Ümarpalgi puhul on vajalik välisvooder.
Korterelamute ehitamis- ja kasutamistingimused järgmised:
1) katastriüksuse minimaalsuuruseks on 3 000 m2;
1 10% arvestatakse täiskasvanud puu võra pindala kaudu.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 20 / 66
Türi valla üldplaneering
2) maksimaalne ehitisalune pind on 600 m2;
3) suurim lubatud korruselisus on 3 (v.a Türi kesklinna alal);
korruse arvestuslikuks keskmiseks kõrguseks elamul on 3,5 m;
4) maksimaalne sektsioonide arv on 3;
5) uute korterelamu maa-alade kasutuselevõtul tuleb alad välja arendada tervikuna;
6) muus osas tuleb järgida tiheasustusega ala elamu maa-alale esitatud tingimusi.
2.7.2 ÜHISKONDLIKE HOONETE MAA-ALA
Ühiskondlike hoonete maa-ala on kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune
maa ning ehitisi teenindav maa, sealhulgas riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuste,
büroo- ja administratiivhoonete maa, äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-
, hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa, muuseumi-, arhiivi- ja raamatukoguehitiste
maa ning loomaaia ja botaanikaaia maa.
Ühiskondliku hoone maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused:
1) lubatud on ehitada piirkonda sobiva arhitektuurse ilme ja materjalikasutusega hooneid ja
rajatisi;
2) hoone peab olema kõigile ligipääsetav (sh erivajadusega ja puudega isikud).
2.7.3 PUHKE- JA VIRGESTUSTEGEVUSE MAA-ALA
Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala on puhke-, kultuuri- ja virgestusehitiste ning
spordirajatiste maa-ala.
Alade eesmärk on soodustada värskes õhus viibimist ning võimaldada vabaõhuürituste korraldamist,
sportimist ja lõõgastumist.
Üldplaneeringuga määratletud puhke- ja virgestustegevuse maa-alal asuvale katastriüksusele võib
ehitada puhkuse, spordi, turismi ja muu vaba aja veetmisega seotud rajatisi (mänguväljakud, palliplatsid
jt spordi- ja puhkerajatised). Detailplaneeringu koostamisel võib hooneid ehitada, kuid nende osakaal
ei tohi katastriüksusel domineerida. Hoonete ja rajatiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada
mets, teised loodusväärtused ja väärtuslik põllumajandusmaa.
Hea puhkepotentsiaaliga on kruusa- ja liivamaardlatel olevad veealad. Juhul kui kaevandamise käigus
tekib sobiva sügavusega veekogusid, on soovitatav need pärast kaevandustööde lõppemist ja maavara
karjäärides ammendumist kujundada puhkealaks.
Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused:
1) alade terviklikuks väljaarendamiseks tuleb koostada projekt;
2) parkimisalad tuleb lahendada sellisel viisil, et oleks piiratud mootorsõidukite pääs alade
looduslikulele osadele (st tõketega piiratud selgepiirilised parkimisalad);
3) paigaldada enim külastatavatele aladele infoskeemid, suunaviidad ja teabetahvlid;
4) aladele, mis kattuvad maardlatega on lubatud rajada ainult ajutise iseloomuga ühiskondlikke
ehitisi.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 21 / 66
Türi valla üldplaneering
2.7.4 HALJASALA JA PARKMETSA MAA-ALA
Haljasala ja parkmetsa maa-ala on peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud looduslik
haljasala, park, poollooduslik metsaala või muu vastav maa-ala, mis täidab eelkõige vabaõhu
puhkeala funktsiooni.
Haljasala ja parkmetsa maa-alana käsitletakse looduslikku või poollooduslikku metsaala või inimese
poolt rajatud haljasrajatise ala, mis on mõeldud avalikuks kasutuseks. Tootmis- ja ettevõtlusalade ning
teede läheduses kannab osaliselt kaitsehaljastuse rolli.
Haljasala ja parkmetsa maa-alal on lubatud üksnes tehniliste kommunikatsioonide ja sihipärase
kasutamisega seonduvate rajatiste ehitamine.
2.7.5 SUPELRANNA MAA-ALA JA SUPLUSKOHAD
Supelranna maa-ala on supelranna/supluskoha maa looduskaitse seaduse tähenduses.
Supluskoht on veekogu või selle osa, mida kasutatakse suplemiseks, ja sellega piirnev maa-ala
(supelrand), mis on tähistatud üldsusele arusaadavalt. Supelranna kasutamise ja hooldamise korra
kehtestab kohalik omavalitsus eraldiseisva dokumendiga. Supelrannal puudub veekaitsevöönd.
Terviseameti registri andmetel asub Türi vallas üks avalik supluskoht Türi tehisjärve ääres, kuhu on
näidatud ka supelranna maa-ala. Avalikes supluskohtades teostatakse suplusvee seiret, rannad on
hooldatud ja korrastatud, varustatud piisaval hulgal riietuskabiinide, tualettruumide või kuivkäimlate ja
prügiurnidega. Samuti on olemas suplejatele nähtavas kohas info suplusvee kvaliteedi ja supluskoha
valdaja kohta.
Üldplaneeringuga kavandatakse uued supelranna maa-alad Väätsa ja Käru paisjärve ääres.
Supelranna maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused:
1) lahendada supelranna maa-alal avalikuks kasutuseks vajalikud tingimused, sh avalik
juurdepääs;
2) lubatud on rajada supelranna teenindamiseks vajalikke jalgteid ning supluskohta teenindavat
väikeinventari (näiteks pingid, prügikastid ja riietuskabiinid) veekogu ranna ja kalda
ehituskeeluvööndis;
3) avalikel supluskohtadel arvestada erivajaduste ja puuetega inimeste vajadustega (nt
kald(laud)tee vms rajamine) juurdepääsuks supelranna maa-alale.
2.7.6 ÄRI MAA-ALA
Äri maa-ala on ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Äri maa-ala on äri-, büroo- või
teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa.
Äri maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused:
1) katastriüksuse minimaalsuuruseks tiheasustusega alal on 1 000 m2 ning hajaasustuses 3 000
m2;
2) ehitised peavad sobima ümbruskonna arhitektuuriga;
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 22 / 66
Türi valla üldplaneering
3) olemasolevate tiheasustusalade vahetus läheduses eelistada vähese keskkonnamõjuga
tegevusi;
4) eelistada võimalusel alasid, kus on olemasolev taristu;
5) eelistada võimalusel olemasolevate kasutuseta hoonete kasutuselevõttu uute hoonete
rajamisele;
6) olemasolevate elamute vahetus läheduses eelistada kaubandusliku- ja teenindusliku
iseloomuga ettevõtlust;
7) äri maa-alade edasisel planeerimisel ja/või projekteerimise käigus on soovitatav läbi viia
vähemalt keskkonnamõju eelhindamine.
2.7.7 TOOTMISE MAA-ALA
Tootmise maa-ala on tootmise eesmärgil kasutatav maa. Tootmise maa-ala on tootmis- ja
tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa. Tootmise maa-ala hõlmab tootmis- ja
tööstusmaid, laohoone maid ning põllumajanduslikke tootmismaid.
Oluline on olemasolevate tootmise maa-alade intensiivsem kasutuselevõtmine ja nendel aladel
elukeskkonnaga arvestava ettevõtluse arendamine.
Tootmise maa-alade üldised maakasutus- ja ehitustingimused:
1) lubatud on äri maa-ala kõrvalotstarve juhul, kui katastriüksusel on lahendatud sellega seotud
parkimisvajadused;
2) tootmise maa-ala katastriüksusel on oluline kõrghaljastus, mis aitab täita puhveralade
tekitamise eesmärki;
3) tootmishoone ning elu- ja ühiskondlike hoonete vahele jätta võimalikult suur kõrghaljastatud
puhverala;
4) olemasoleval tiheasustusalal või nende vahetus läheduses eelistada vähese keskkonnamõjuga
tootmistegevusi;
5) olemasolevate elu- ja ühiskondlike hoonete vahetus läheduses eelistada vähese
keskkonnamõjuga tootmistegevust;
6) tootmistegevuse arendamisel eelistada üldjuhul tootmisharusid, mille negatiivne mõju ei ulatu
tootmisterritooriumist väljapoole;
looduskaitseliste aladega piirnevatel aladel võib arendada üksnes tootmist, mille
negatiivne mõju ei ulatu tootmisterritooriumist väljapoole;
7) uute tootmisobjektide kavandamisel eelistada keskkonnasõbralikku tootmist, hoidudes suure
jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud tootmisest;
8) tootmise maa-alade arendamisel tuleb arendajal jälgida keskkonnanõuetest kinnipidamist, et
ei halveneks keskkonna (veekeskkond, müra, õhusaaste) seisund;
tuleb arvestada piirkonnas joogiveeks kasutatavate põhjaveekihtide
reostuskaitstusega ja rakendada meetmeid, millega tagatakse eelkõige
joogiveehaardeks olevate põhjaveekogumite maksimaalne reostuskaitstus. Ettevõtete
riskianalüüside koostamisel arvestada põhjavee reostuse riskiga;
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 23 / 66
Türi valla üldplaneering
välisõhu saastetasemeid negatiivselt mõjutava (sh lõhnahäiringut põhjustavat)
tootmistegevuse jaoks uue tootmise maa-ala planeerimist tuleb üldjuhul vältida. Juhul, kui
uue tootmise maa-ala arendamisega kaasnevad eeldatavalt negatiivsed keskkonnamõjud
(sh mõju inimese tervisele ja heaolule), tuleb igakordselt hinnata kaasnevaid mõjusid
eelhindamise ja vajadusel KMH käigus, pöörates eritähelepanu kumulatiivsetele mõjudele;
9) eelistada võimalusel olemasolevate tootmis- ja tööstusalade tihendamist ja/või laiendamist uute
alade kasutuselevõtu asemel;
10) keskkonnamõjude hindamine toimub vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodule;
11) olemasolevate tootmishoonete ja -alade laiendamisel tuleb läbi viia keskkonnamõju
eelhindamine.
2.7.8 KOMBINEERITUD JUHTOTSTARVE
2.7.8.1 Äri ja tootmise maa-ala
Äri ja tootmise maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais
kombinatsioonides järgmiste kasutustega: äri maa-ala ja/või tootmise maa-ala. Antud juhtfunktsioon
annab paindlikkust kombineerida ja valida maakasutuste vahel.
Üldplaneeringuga ei määrata otstarvete osakaalu. Vastavalt kasutusotstarbele määratakse maa-alale
kehtivad kasutus- ja ehitustingimused.
2.7.8.2 Segaotstarbega maa-ala
Maa-ala, mis võimaldab erinevaid kasutamise otstarbeid ja kus täpsem maa-ala kasutusvajadus
selgub tulevikus vastavalt arengusoovidele ja –vajadustele. Välistatud on olulise negatiivse
keskkonnamõjuga kasutusotstarbeid.
Segaotstarbega maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais
kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala ja/või puhke- ja
virgestustegevuse maa-ala. Valla kaalutlusotsusel on lubatud ka väiketootmine.
Üldplaneeringuga ei määrata otstarvete osakaalu. Vastavalt kasutusotstarbele määratakse maa-alale
kehtivad kasutus- ja ehitustingimused.
2.7.9 KALMISTU MAA-ALA
Kalmistu maa-ala on kalmistu ja matmisega seotud hoone (kabel, tavandihoone, krematoorium)
maa-ala.
Valla territooriumil asuvad Saunametsa, Kõrgessaare, Käru, Käru vana (baptistide), Vana ja Türi
kesklinna kalmistu. Kalmistute haldamist ja kasutamist reguleerib kasutamise eeskiri tulenevalt
kalmistuseadusest ning muinsuskaitseseadusest.
Kalmistute laiendamist üldplaneeringuga ei kavandata ning täiendavaid maa-ala kasutus- ja
ehitustingimusi ei seata.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 24 / 66
Türi valla üldplaneering
2.7.10 AIANDUSE MAA-ALA
Aianduse maa-alad kasutatakse taimekasvatuslikul eesmärgil põllumajandussaaduste oma
tarbeks kasvatamiseks ning hobiaianduseks.
Aianduse maa-ala maakasutustingimused:
1) aianduse maa-ala kasutamine ei anna õigust nimetatud maa ostmiseks;
2) maa kasutamine on lubatud ainult taimekasvatuslikel eesmärkidel;
3) aianduse maa-alal ei tohi kasvatada kergesti metsistuvaid agressiivse levikuga taimeliike.
2.7.11 RIIGIKAITSE MAA-ALA
Riigikaitse maa-ala on riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa,
sealhulgas:
piiriületuspunkti-, tollipunkti-, riigikaitse-, kinnipidamiskoha-, päästeteenistuse- ja
korrakaitseehitiste maa; sisekaitse- ja kaitseväerajatiste maa; harjutusväljaku maa.
Türi vallas asub riigikaitseline ehitis Järva maleva staap piiranguvööndiga töövõime säilitamiseks –
300 m ning ohu vältimiseks 25 m. Lisaks jääb valla aladele riigikaitselise ehitise Eivere lasketiiru
piiranguvöönd (töövõime säilitamiseks) ulatusega 2 km.
Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutavad metsaseaduse § 36 alusel metsaalasid riigikaitselise väljaõppe
korraldamiseks. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra
leviku ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega.
Riigikaitselistest ehitistest tulenevad maakasutus- ja ehitustingimused:
1) riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse kavandatavad ehitised võivad mõjutada riigikaitselise
ehitise töövõimet ja/või suurendada sellele avalduvat ohtu. Kõik riigikaitselise ehitise
piiranguvööndisse jäävad ja ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende
andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada
Kaitseministeeriumiga;
2) lasketiiru piiranguvööndis tohib ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada lasketiirust
sellises kauguses, kus hoonestatud alale kehtestatud välismüra normtasemed on täidetud, või
sellisel juhul, kui ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene
riigikaitselise ehitise töövõime.
3) Kaitseministeeriumiga kooskõlastada kõigi kõrgete ehitiste (üle 28 m), tuulikute ja tuuleparkide
planeeringud, projektid, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel
ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis. Koostööd Kaitseministeeriumiga on soovitatav alustada
võimalikult varases etapis.
2.7.12 MÄE- JA TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA
Mäetööstuse maa-ala on maavara, välja arvatud turba, kaevandamiseks ja töötlemiseks
kasutatav maa.
Turbatööstuse maa-ala on turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 25 / 66
Türi valla üldplaneering
Kaevandamisega seotud tegevuste osas jälgitakse tegevuste keskkonnasäästlikkust, minimaalset
kahju loodusele ning suletavate karjääride (nende osade) rekultiveerimist.
Türi vald ei ole rikas maavarade poolest. Vallas on 2019. aasta seisuga väljastatud 13 mäeeraldise
luba kruusa, liiva, turba ja savi kaevandamiseks. Valla aladel asub üks dolokivi-, viis kruusa-, neli
liiva-, kaks savi- ja 12 turbamaardlat (skeem 4). Kõige suurema ala võtavadki enda alla turbamaardlad.
Põhjalikum ülevaade maardlatest on leitav üldplaneeringu lisas 4. Järvamaa maakonnaplaneeringus
on esitatud ettepanek maardlate kategooriateks jagamiseks. Sarnase metoodika alusel on
kategoriseeritud ka endises Rapla maakonnas asuvad maardlad (tabel 4). I kategooria ja II kategooria
aladel või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal
kaevandamise (nt ehitada uusi elamualasid). III kategooria aladel on maavarade kaevandamisest
olulisem funktsioon nt looduskaitse, tiheasustus ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei
ole tõenäoliselt võimalik. Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise
(mäetööstuse maa-ala) eesmärgil seni kasutusse võetud, määratlemine mäetööstuse maa-alana on
võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras.
Tabel 4. Ettepanek maardlate kategooriateks jagamiseks (Andmed: Järvamaa maakonnaplaneering,
2017).
Maavara Maardla Maardla Maakonna- Selgitus
nimetus osa planeeringus
määratud
kategooria
Dolokivi Tännassilma II kat Pooleldi rohevõrk, servas väärtuslik
põllumajandusmaa
Kruus Kõltsi I kat Karjääriala
Kruus Kihli II kat Endise karjääri kõrval, väärtuslik
põllumajandusmaa
Kruus Määro I kat Karjääriala
Kruus Lintsi I kat Karjääriala
Liiv Liivamäe I kat Karjääriala
Liiv Vissuvere I kat Karjääriala
Liiv Änari I kat Karjääriala
Savi Türi II kat Keskkonnapiiranguteta, servades väärtuslik
põllumajandusmaa ja läbiv tee
Savi Väätsa I kat Karjääriala
Turvas Retla I kat Turbatoostmisala
Turvas Epa-Vassaare I, II kat Plokk 8, 9 turbatootmisala (I kat), enamus alast II
kat, rohevõrk, metsise püsielupaik jne
Turvas Kallissaare- I, II kat Turbatootmisala plokid 1, 2, 11 (I kat), ülejäänud
Lubjaahju ala II kat- rohevõrk ja metsise püsielupaik,
majanduslik mõttekus väike
Turvas Lokuta I kat Turbatoostmisala
Turvas Epu-Kakerdi Lõõla III kat Rohevõrk, osalt linnuala, metsis, Natura
elupaigatüübid, majanduslik mõttekus väike
Turvas Epu-Kakerdi Prääma I kat Turbatootmisala, osalt ka püsielupaik ja rohevõrk
Turvas Tori- II kat Rohevõrk, Natura elupaigatüübid, servades väärt
Rikassaare põllumajandusmaa
Turvas Kärevere II kat Rohevõrk
(Kuusiku)
Turvas Matussaare II kat Rohevõrk, Natura elupaigad
Turvas Epu-Kakerdi Epu I ja II kat Plokid 1 ja 11 on kaevandusloaga ja neid võib
lugeda I kategooriaks. Ülejäänud alal on rohevõrk,
osalt loodus- ja linnuala, Natura elupaigad, kus
tuleb lugeda II kategooriasse
Turvas Loosalu Rapla Üldplaneeringuga teeb ettepanek määrata III kat-
maakonnaplaneeringus rohevõrk, loodusala, linnuala, püsielupaik, metsis
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 26 / 66
Türi valla üldplaneering
Turvas Kastna 2030+ ei ole ära toodud Üldplaneeringuga teeb ettepanek määrata II kat-
maardlate kategooriaks rohevõrk, hoiuala
jagamise ettepanekut.
Kruus Sonni Üldplaneeringuga teeb ettepanek määrata I kat-
karjääriala
Liiv Aasuvälja Üldplaneeringuga teeb ettepanek määrata I kat-
karjääriala
Mäe- ja turbatööstuse maa-alale võib ehitada kaevandamiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi ning
rajada tulekaitseribasid ja tuulekaitsevööndeid.
Lähtudes looduskaitseseaduses, keskkonnaministri 13.01.2005 määruses nr 1 „Metsise
püsielupaikade kaitse alla võtmine“ ja Vabariigi Valitsuse 17.08.2006 määruses nr 187 „Saarjõe
maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ sätestatud kaitsekordadest ei arvestata kaitseala
või püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid tarbimisvarudena ning loodusvarade
kasutamine nendel aladel on keelatud. Kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis on keelatud
maavarade kaevandamine. Hoiualal keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused, seega
ei ole Kastna hoiualal võimalik ka maavara kaevandamine.
Kaevandamistegevuse kohta omavalitsuse poolt esitatava arvamuse korral kaalutakse järgmisi
põhimõtted:
1) maapõue ja maavara kaitsel ning kasutamisel lähtuda maapõueseadusest ning selle alusel
kehtestatud muudest õigusaktidest;
2) kaevandamistegevusel ei tohi põhjustada pöördumatuid muutusi looduskeskkonnas (eelkõige
veerežiimile) ega inimese tervisele ja heaolule. Maavarade kaevandamise planeerimisel ja
kaevandamisel tuleb eesmärgiks seada põhimõte, et kaevandamistegevus avaldaks
minimaalselt mõju maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja
põllumajanduslikule kasutusele. Joogivee kvaliteedi halvenemisel tuleb igal juhul lahendada
elanike varustatus kvaliteetse joogiveega;
3) maardlate kasutusele võtmisel vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel,
rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on
kaevandamine majanduslikult otstarbekas või on selleks muud mõjuvad põhjused, tuleb
eelnevalt hinnata kaevandamise mõju maastikukomponentidele keskkonnamõju eelhindamise
või keskkonnamõju hindamise käigus ning rakendada maksimaalselt võimalikke
leevendusmeetmeid:
igakordsel geoloogilise uuringu ja kaevandamisloa taotluse menetlemisel tuleb anda
hinnang mh väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele ja põhjendatusele
või esitada eksperthinnang, kus on toodud põhjendused, et tegemist ei ole väärtusliku
põllumajandusmaaga;
juhul, kui maavaravaru soovitakse kaevandada väärtuslikul maastikul, siis tuleb
hinnata kavandatava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning võimalusel säilitada
ala väärtused maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala
korrastada selliselt, et korrastatud ala sobituks väärtusliku maastikuga;
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 27 / 66
Türi valla üldplaneering
4) uute karjääride/turbatootmisalade kasutuselevõtmisel tuleb eelistada alasid, mis asuvad
asustatud aladest ja puhkealadest võimalikult eemal, sealjuures tuleb arvestada kaevandatud
maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja asjakohaste
leevendusmeetmetega (nt mustkatte rajamine väljaveoteedele);
uue või laiendatava karjääri (mäeeraldise ja selle teenindusmaa) vahemaa elamutega
peab olema vähemalt 150 m;
maardla kasutuselevõtmisel tuleb huvitatud isikul kavandada kasutuskoormusele
vastavad juurdepääsuteed. Kui karjääri/turbatootmisala juurdepääsuteena
kasutatakse olemasolevat teed, mida kasutavad ka teised isikud (nt läheduses
paiknevad elamud), siis ei tohi selle kasutamise kvaliteet langeda. Vajadusel tuleb tõsta
tee kandevõimet;
kui kaevise väljavedamisel tekkiv tolm põhjustab häiringuid elanikele, peab
kaevandamise ajal kaevandaja hoidma teed tolmuvabana, kuni väljasõiduni
olemasolevale tolmuvabale teele;
5) puhke- ja virgestustegevuse maa-ala ei ole takistuseks kaevanduslubade taotlemisel ja
andmisel õigusaktides sätestatud korras;
6) kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja
ressursisäästlikult: maardla varud tuleb ammendada võimalikult lühikese ajaga parimat
võimalikku tehnoloogiat kasutades ning kasutades ära kaasnevad maavarad;
7) kaevandatud alad tuleb nõuetekohaselt korrastada, kusjuures kaevandatud ala peab olema
korrastatud enne kaevandamisloa lõppemist. Korrastamise esmaseks eesmärgiks peab olema
ohutuse tagamine inimesele ja keskkonnale kõige laiemas mõttes, andes ühtlasi maale
metsamaa, veekogude maa-ala või muu tarbimisväärse või tunnustatud väärtusega maa
(kaasa arvatud nt virgestustegevuse maa-ala) kasutamise otstarbe. Prioriteetseks suunaks on
ala korrastamine ja kujundamine rohevõrgustikku kuuluvaks alaks, mis omab sidusust
ümbritsevate rohevõrgustiku elementidega. Seejuures peab väljatöötatud lahend olema kestlik
ja võimalikult vähese hooldusvajadusega. Korrastamise eesmärgid ja nõuded peavad olema
kooskõlas maavara tüübiga. See tagab majanduslikult ning keskkonnahoidlikult optimaalse
lahenduse.
2.7.13 TRANSPORDI MAA-ALA
Transpordi maa-ala on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja
selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. Lubatud on
tänavate, bussipeatuste koos ootepaviljonidega, üldkasutatavate parklate, jalgteede ja
ohutusribade rajamine.
Lubatud on tänavate, bussipeatuste koos ootepaviljonide, üldkasutatavate parklate, jalgteede ja
ohutusribade rajamine.
Transpordi maa-ala planeerimisel tuleb jälgida peatükis 5.1 toodud tingimusi.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 28 / 66
Türi valla üldplaneering
2.7.14 JÄÄTMEKÄITLUSE MAA-ALA
Jäätmekäitluse maa-ala on tootmis- ja olmejäätmete ladestamisehitiste alune ja neid teenindav
maa.
Jäätmekäitluse korraldamine toimub vastavalt Türi valla jäätmekavale „Türi valla jäätmekava 2015-
2020“ ja jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmekäitlus peab vastama keskkonnanõuetele ja säästva arengu
põhimõtetele. Jäätmekäitluse maa-alade kavandamisel ei tohi jäätmekäitlusega seotud piirangud
ulatuda naabermaaüksustele ilma maaomanike nõusolekuta.
Türi vallas, Roovere külas asub üks Eesti viiest nõuetekohasest segaolmejäätmete prügilast, Väätsa
prügila. Tegemist on suure jäätmekäitluskompleksiga, kus toimub mh jäätmete ladestamine.
Üldplaneeringuga kavandatakse keskkonnajaam/jäätmekogumispunkt Väätsa alevikku. Selle täpne
asukoht selgub edasise asukohavaliku käigus, kuna käesoleva üldplaneeringu koostamise raames
selle täpset asukohta ei määrata.
2.7.15 TEHNOEHITISE MAA-ALA
Tehnoehitiste maa-ala all mõeldakse inimese elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise
infrastruktuuri hoonete ja rajatiste juurde kuuluvat maad. Siia kuuluvad kanalisatsiooni ja
reoveepuhasti ehitise, vee tootmise ja jaotamise ehitise, gaasi või biogaasi tootmise ja jaotamise
ehitise, soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise
ning sideehitise maa-ala.
Inimeste elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise infrastruktuuri (v.a päikesepargi, biogaasi
tootmiseehitis) rajamine on lubatud maakasutuse juhtotstarbest sõltumata vastavalt vajadusele.
Rajatiste likvideerimisel on lubatud maa-alade kasutusele võtmine muul, lähipiirkonda sobival,
otstarbel.
Tehnoehitise maa-ala planeerimisel tuleb jälgida peatükis 5.2 toodud tingimusi.
3 Veekogu kaldaala kasutamis- ja ehitustingimused
Türi valla pinnaveekogude võrgustiku moodustavad vooluveekogud – jõed, ojad ja kraavid ning
seisuveekogud- järved ja tiigid (lisa 5).
Vooluveekogud kuuluvad Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda. Seisuveekogudest jääb valla
piiresse 2 järve ning 23 pais- ja tehisjärve ning lisaks väiksemaid looduslikke ja tehislikke veekogusid.
Arendustegevusega ei tohi halvendada ja kahjustada veekogude seisundit. Ehitustegevuse
planeerimisel ja projekteerimisel tuleb vältida veekogu risustamist ja reostamist ehitusjäätmete, õlide,
kütuse ja muude reoainetega.
Ranna ja kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndis kehtivad looduskaitseseadusest tulenevad piirangud.
Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud, välja arvatud
looduskaitseseaduses toodud erisustel. Piirangu- ja ehituskeeluvööndite ulatused on toodud lisas 5.
Vastavalt looduskaitseseadusele on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal:
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 29 / 66
Türi valla üldplaneering
üle kümne hektari suurusel järvel ja tehisjärvel ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga
jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit;
allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse
valgalaga jõel ja ojal 25 meetrit;
maaparandussüsteemil 10–25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga avatud eesvoolul 25 meetrit.
Ehitamisel järve ja jõe piiranguvööndi ulatuses tuleb arvestada kaldal paikneva metsamaa
ehituskeeluvööndi erisust vastavalt looduskaitseseadusele, mille kohaselt laieneb nendel aladel
ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini. Tiheasustusalal ei laiene ehituskeeld väljakujunenud
ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Samuti ei
laiene ehituskeeld supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele. Ehituskeeld ei laiene
üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, tehnovõrkudele ja -rajatistele,
avalikult kasutatavale teele ja teistele looduskaitseseaduses toodud erisustele.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt on kallasrada avalikult kasutatava veekogu ääres olev
kaldariba veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal
liikumiseks. Lisas 5 on ära toodud keskkonnaregistri andmed kallasraja ulatuse kohta. Kallasrada peab
olema avatud vähemalt sellises ulatuses, et seal oleks võimalik jalgsi liikuda.
Avalikult kasutatavate veekogude kallasrajale on juurdepääs tagatud riigiteede ja kohalike teede kaudu.
Üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel kajastuvad põhimõttelised kallasrajale juurdepääsu
asukohad. Juurdepääsud kallasrajale täpsustuvad (võivad muutuda või nihkuda) maaomanikega
sõlmitavate kokkulepete käigus.
Edasisel planeerimisel ja ehitustegevuse korraldamisel tuleb täiendavalt määrata juurdepääs avalikult
kasutatava veekogu kallasrajale olukorras, kus avaliku veekogu kaldale planeeritakse teenindushoonet,
ühiskondlikku- või kultuurihoonet, puhke- ja majutusasutuse rajamist.
Veekogude maa-alal jõgedes ja kallastel süvendus- ja kuivendustööde läbiviimisel ning uute veekogude
rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest ja tegevus tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Soovituslik on taastada vanad jõekäärud (näiteks Käru jõe Võidula Käru lõigul), mis on kalade kudemise
seisukohast väga olulised.
Pärnu jõel ja Esna jõel suudmest ülesvoolu ning nende kaldaaladel uusi tegevusi kavandades tuleb
vältida uute kuivenduskraavide rajamist, sest jõkke kanduvad setted, happeline rabavesi ning põldudel
kasutatavad väetised/taimekaitsevahendid rikuvad kalade elu- ja kudepaikasid. Vanade
kuivenduskraavide taastamisel või puhastamisel tuleb kraavide suudmetesse rajada spetsiaalsed
settebasseinid. Pärnu jõe ja Esna jõe kaldaaladel jalgsimatka- ja terviseradade ühendamisel jõe
kallasradadega peab jälgima, et jõekaldaid ei raiutaks puistust ülemäära lagedaks. Säilima peab
kalastikule ja veetemperatuuri hoidmiseks vajalik veepinna varjestatus.
Planeeritud kunstkoelmud
Planeeritud kunstkoelmud on üldplaneeringusse kantud Maves OÜ töö “Pärnu jõe kasutusvõimaluste
uuring” põhjal. Kunskoelmud on vajalikud lõhilaste kudealadeks ja noorkalade kasvualadekes.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 30 / 66
Türi valla üldplaneering
Soovitatav oleks korraga ette võtta terveid väiksemaid või suuremaid jõelõike, millised lahendada
kompleksselt, rajades sobivas suuruses kudealasid ja kombineerides neid noorkalade kasvualadega,
mis samuti asuvad kärestikes ja madalamates kiirevoolulistes nn ritraalsetes jõelõikudes. Tabel 5
koondab jõelõike, koos ligikaudsete alguse ja lõpu koordinaatidega, millele on võimalik ja soovitatav
rajada juurde kunstkoelmuid ja noorjärkude kasvualasid või mille potentsiaali saaks melioreerimistööde
(taimejuurte eemaldamine ja voolukanalite laiendamine, kruusa ja kivide lisamine) abil hästi ära
kasutada nii järelkasvu tootmise aladena, kui samuti atraktiivsete kalapüügilõikudena.
Tabel 5. Planeeritud kunstkolemud.
Nr Küla/koht Ülesvoolu Allavoolu Pikkus Soovitused, märkused
punkt punkt
1. Türi-Alliku 6521508.71, 6520837.14, 1,45km Kude- ja kasvualade rajamine
584093.49 583443.81 kahes harus.
2. Türi 6517938.09, 6517488.92, 900 m Kude- ja kasvualade rajamine
582301.18 582167.22 mitmes harus.
3. Pakamäe 6515359.50, 6514702.00, 1,8 km Puhastada taimedest, kudealasid
580637.58 580067.05 ülemisel ja alumisel (mitmes harus)
300m-l.
4. Laupa 6514382.92, 6514389.93, 1 km Puhastada taimejuurtest, suuri
579849.65 578878.39 kive.
5. Laupa- 6514389.93, 6513984.94, 1,5 km Puhastada taimejuurtest.
Jändja 578878.39 577751.09
6. Jändja 6513984.94, 6513338.02, 1,7 km Puhastada taimejuurtest, suuri
ülemine 577751.09 576762.29 kive.
7. Jändja 6513378.34, 6513497.56, 680 m Puhastada taimejuurtest, suuri
alumine 576364.32 575875.18 kive, kruusa.
8. Murupere, 6513518.57, 6513442.77, 150 m Puhastada taimejuurtest.
Jändja 575029.83 574939.76
9. Lellassaare, 6511059.67, 6510765.47, 500 m Puhastada taimejuurtest.
Jändja 573706.68 573465.98
10. Metsaveere, 6510105.17, 6509903.99, 500 m Puhastada taimejuurtest.
Jändja 573147.08 573004.70
3.1 Võimaliku üleujutusohuga alad
Türi vallas ei asu üldplaneeringu koostamise ajal kehtiva Keskkonnaministri 28.05.2004 vastu võetud
määruse nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri
määramise kord“ kohaselt üleujutusalasid.
Võimaliku üleujutusohuga alade hulka on arvatud ala, mida katab üleujutuse tunnustega mullastik.
Väärtuste ja piirangute joonisele on kantud lammimullad (arvesse on võetud Maa-ameti mullakaarti).
Lammimuldade areaalid on planeerimisettepanekul määratletud võimaliku üleujutusohuga aladena.
Nimetatud alade osas tuleb detailplaneeringute lähteülesannete koostamisel ning
projekteerimistingimuste väljastamisel kaaluda eksperthinnangu koostamist reaalse üleujutusohu
väljaselgitamiseks. Kaalumisel tuleb lähtuda ala suhtelisest kõrgusest võrreldes veekogu veeseisuga,
faktidest varasemate üleujutuste kohta ning taimestiku eripäradest.
Üleujutusaladele on soovitatav ehitustegevust mitte kavandada, selle kavandamisel teadvustada
üleujutusohtu ja võtta kasutusele meetmed kahjude vältimiseks. Ehitustegevusele peavad eelnema
edasistes planeerimis- ja projekteerimisetappides läbiviidavad vajalikud uuringud ning meetmete
väljatöötamine, et lahendada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 31 / 66
Türi valla üldplaneering
Taristu ja tehnovõrkude joonisele on kantud EELIS andmete põhjal töötavad paisud. Paisu purunemisel
on üleujutusoht allavoolu paiknevatele hoonetele ja teedele. Teede ärakande korral võib katkeda
ühendus asustusüksusega.
Planeerimisel üleujutusohuga aladel tuleb kaasata Päästeamet. Üleujutusohuga alale ehitamisel tuleb
teadvustada üleujutusriski, mis kujutab ohtu inimese tervisele ja varale. Elektrivõrgud planeerida viisil,
mis võimaldavad neid välja lülitada üleujutusala piires. Planeerida sademevee sulgemise süsteemid, et
süsteem ei hakkaks tagurpidi tööle. Kanalisatsioonipumplatele tuleb rajada sõltumatu elektrivarustus,
et kiirendada töövõime taastamist. Teede rajamisel arvestada üleujutuskõrgustega ning määrata tee
minimaalne kõrgus sellest lähtuvalt. Hoonete tehnosüsteemid ei tohi üleujutuse korral vee alla jääda.
3.2 Ehituskeeluvööndi vähendamine
Keskkonnaameti nõusolekul (19.11.2008 kiri nr 16-3/44115-4) on Käru valla üldplaneeringuga
vähendatud Ingliste oja ehituskeeluvööndit 50 meetrilt 15-le meetrile Lauri külas, Männi katastriüksuse
piires (katastritunnus 37501:003:1490), eesmärgiga rajada katastriüksusele tehisveekogu ning
ühendada see Ingliste ojaga.
Nimetatud kohas jääb vähendatud ehituskeeluvöönd kehtima.
4 Väärtused
4.1 Kultuurväärtuslikud objektid
Kultuurimälestised on riikliku kaitse all olevad kinnis- või vallasasjad või nende osad või asjade kogumid
või terviklikud ehitised, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline,
kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mis on aluseks nende tunnistamisel
mälestisena. Kinnismälestiste kaitset ja kasutamistingimusi reguleerib muinsuskaitseseadus.
Türi vallas asub kultuurimälestiste riikliku registri andmetel (seisuga 10.04.2019) 13 ajaloomälestist, 42
ehitismälestist, 34 arheoloogiamälestist ja 8 kunstimälestist, mis on kantud väärtuste ja piirangute
joonisele Lisaks asub valla territooriumil 23 registreeritud 20. sajandi kultuuriväärtuslikku objekti.
Üldplaneeringu joonistele ei ole kantud kunstimälestisi ja 20. sajandi kultuuriväärtuslikke objekte.
Samuti asub Türi valla aladel 634 pärandkultuuriobjekti (lisa 7). Kultuuriväärtuslike objektide loend on
toodud seletuskirja lisas 6.
Ajaloolistele väärtustele ja kultuurimälestistele peab olema tagatud avalik juurdepääs.
Suuremate maastikku muutvate rajatiste (sh teede, karjääride vms) kavandamiseks tuleb tegevus
kooskõlastada Muinsuskaitseametiga eesmärgiga tagada arheoloogiapärandi säilimine, kuna
mälestiste kaitse alla võtmise ettepanekute (teadete) kontrollimine ja kaitse alla võtmise menetlemine
on aeganõudev tegevus.
Detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste andmisel pöörata tähelepanu võimalikele
arheoloogiliselt väärtuslikele aladele. Piirkondi, kus arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on eriti
suur, tuleb arvestada mälestistele sobiliku keskkonna säilitamisega ning asjaoluga, et muinas- ja
keskaegsete asustuskeskuste läheduses võib olla veel leidmata kultuuriväärtusi (asulakohti, kalmeid,
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 32 / 66
Türi valla üldplaneering
rauasulatuskohti jms). Mälestiste rühmale sobilik keskkond on traditsiooniline ajaloolise
asustusstruktuuriga maastik.
4.2 Väärtuslikud maastikud
Järvamaa ja Rapla maakonnaplaneeringutes on toodud Türi valda jäävad väärtuslikud maastikud.
Maastike hindamise ja määratlemise aluseks olid põhiliselt viit tüüpi väärtused: kultuurilis-ajalooline,
looduslik, esteetiline, rekreatiivne ja turismipotentsiaal ning identiteediväärtus.
Türi vallas asub 13 väärtuslikku maastikku (skeem 5, lisa 8), mis on kantud väärtuste ja piirangute
joonisele:
1) Kädva-Paluküla- maakondliku tähtsusega, osaliselt kohaliku tähtsusega;
2) Käru-Kullimaa- kohaliku tähtsusega;
3) Saarjõe maastik- maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega;
4) Türi voorestik- maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega;
5) Türi linna ja lähiümbrus- maakondliku tähtsusega;
6) Väätsa maastik- maakondliku tähtsusega;
7) Särevere-Sütemetsa maastik- maakondliku tähtsusega;
8) Piiumetsa sookaitseala- maakondliku tähtsusega;
9) Tõrvaaugu maastik- maakondliku tähtsusega;
10) Kurla karstiala- maakondliku tähtsusega;
11) Laupa-Jändja maastik- maakondliku tähtsusega;
12) Oisu alevik- piirkondliku tähtsusega;
13) Kabala mõis- piirkondliku tähtsusega.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 33 / 66
Türi valla üldplaneering
Skeem 5. Türi vallas paiknevad väärtuslikud maastikud (Aluskaart: Maa-amet, 2019).
Väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimused:
1) säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele
maastikuelementidele;
2) võimaluse korral taastada traditsioonilisi maastikuelemente ja maakasutust (kivi ja lattaiad,
puiesteed, looduslikud niidud, karjatatud metsad jms);
3) säilitada väärtuslike maastike omapära uute ehitiste rajamisel ja rekonstrueerimisel;
4) hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule säilitada võimalikult olemasolevat ajaloolist
asustust, arvestades ajaloolise teede ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega.
Tööstushooned sobitada maastikku selliselt, et need ei rikuks maastiku ilmet;
5) kaevandamisel väärtusliku maastiku alal tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju
väärtuslikule maastikule ning võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt. Maavaravaru
kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et korrastatud ala sobituks väärtusliku
maastikuga;
6) maastike eriti väärtuslike osiste (kaitseväärtustes toodud osad) ning võimalike konfliktalade
(uute hoonestusalade, tehnoehitiste jne) arendamise suunamiseks tuleb kaaluda
detailplaneeringu koostamist;
7) maastike üldilmet kahjustavad peremeheta varemed jms heakorrastamata objektid tuleb
likvideerida või korrastada;
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 34 / 66
Türi valla üldplaneering
8) soovituslik on elektri õhuliinid asendada maakaablitega;
9) väärtuslikul maastikul ei ole lubatud päikeseparkide ja tuuleparkide rajamine kohas, kus need
takistavad vaateid väärtuslikele maastikuelementidele või rikuvad traditsioonilist maakasutust.
Selle välja selgitamiseks on vajalik koostada maastikuanalüüs.
4.3 Vaatekoridor
Üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisel on ära toodud vaatekoridorid ja ilusate vaadetega
teelõigud.
Vaadete avamine on maastikupildi rikastamise seisukohast väga oluline. Vaadete avamiseks tuleb
eemaldada vaadet sulgevad väheväärtuslikud puud ja põõsad, soovitatavalt 2/3 ulatuses
vaatekoridorist. Raiudes võsa vaadete avamiseks võib alles jätta ilusamaid ja tugevamaid puid, mis
ilmestavad ja rikastavad maastikku ja pakuvad elupaiku loomadele-lindudele ning on olulised kallaste
erosiooni vältimiseks. Vaatekohtade avamisel tuleb kindlasti säilitada vaatealas kasvavad põlispuud
ning edasise võsastumise vältimiseks niita rohumaid vähemalt üle aasta. Säilitada kaunid teelõigud
oma ajaloolise olemusega ning vältida teelt avanevate vaadete sulgemist.
Tingimused vaatekoridoride säilitamiseks:
1) säilitada vaatekoridorid;
2) maastikul domineerivaid objekte mitte rajada planeeringuga määratud vaatekohtadesse.
4.4 Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja objektid
Miljööväärtuslike hoonestusaladena käsitletakse üldplaneeringus alasid, kus miljööd määrav
arhitektuur, haljastus, tänava- või teedevõrk või krundijaotus on hästi säilinud ja üldmulje harmooniline
ning mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist. Paljudel juhtudel tähendab see, et väärtuslik pole mitte
iga maja või objekt üksinda, vaid neist kujunev ansambel või kooslus.
Miljööväärtuslike objektidena on välja toodud hooned, mis on linnaehituse- ja arhitektuuriajalooliselt
hinnatud ning säilitamist väärivad kui piirkonna, ajastu, stiili, arhitekti loomingu või ehitise tüübi
silmapaistev näide. Tegemist on arhitektuurselt silmapaistvate hoonetega, mille renoveerimisele on
seatud täiendavad tingimused.
Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja objektid on kujutatud väärtuste ja piirangute joonisel ning täpsem
kirjeldus on toodud lisas 9.
Üldplaneeringuga on määratud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks:
Türi linna Vabriku puiestee;
Türi Raudteejaam koos abihoonetega;
F. J. Wiedemanni ja Koidula tänavate vaheline ala;
Käru raudteekompleks.
Üldplaneeringuga on määratud miljööväärtuslikeks objektideks:
Viljandi tn 9 ja 11, Türi linn;
Türi Aiandusgümnaasiumi hoone (Hariduse tn 3, Türi linn);
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 35 / 66
Türi valla üldplaneering
Käru kirik (Viljandi mnt 6a, Käru alevik);
Viljandi mnt 7, Käru alevik;
Pikk tn 9, Väätsa alevik;
Villevere koolimaja (Kooli, Villevere küla);
Türi Näidissovhoostehnikum (Tehnikumi tn 4, Särevere alevik).
Miljööväärtuslike hoonestusalade ja objektide arendus- ja ehitustingimused:
1) olemasolevate hoonete renoveerimisel tuleb säilitada algsed või nendega sarnased
viimistlusmaterjalid ning kujundusdetailid. Vältida moodsaid imiteerivaid materjale (plastik,
plekk ei sobi fassaadi materjalina, katusel on plekk sobilik);
2) uusehitiste puhul tuleb järgida miljööväärtuslikul hoonestusalal domineerivat katusekallet;
3) juurdeehitised tuleb ehitada vana hoone arhitektuurse stiiliga sobituvalt (ei ole välistatud
moderne lahendus, mis suhestub vanaga väärikalt);
4) uusehitiste puhul jälgida väljakujunenud ehitusjoont;
5) renoveerimisel säilitada akende kuju ja ruudujaotus, varikatuse ja katusekarniisi kujundus, uste
välisilme ning olemasolev katuse kalle. Uusehitiste puhul jälgida piirkonnale omast akende kuju
ja ruudujaotust, varikatuse ja katusekarniisi kujundust ning uste välisilmet.
4.5 Väärtuslik põllumajandusmaa
Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja maade kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on
säilitada nende sihipärane põllumajanduslik kasutamine. Keskmisest kõrgema boniteediga
põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss on väärtus, mida tuleb kasutada eelkõige toidu
tootmise eesmärgil.
Väärtuslike põllumajandusmaade määramisel on võetud aluseks maakonnaplaneeringu väärtuslike
põllumajandusmaade kaardikiht, mida on üldplaneeringu koostamise käigus täpsustatud (skeem 6).
Võrreldes maakonnaplaneeringuga on eemaldatud väärtuslikud põllumajandusmaad osaliselt
tiheasustusalade piiridest ning juba metsastunud aladelt. Väärtuslike põllumajandusmaadena
käsitletakse alasid, mis on suuremad kui 5 ha. Väärtuslikud põllumajandusmaad on kujutatud väärtuste
ja piirangute joonisel.
Koostamisel on väärtusliku põllumajandusmaa määratluse aluseid ja kasutamistingimusi reguleeriv
seaduse eelnõu, millest tuleb peale seaduse kehtima hakkamist edaspidisel planeerimis- ja
ehitustegevusel juhinduda.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 36 / 66
Türi valla üldplaneering
Skeem 6. Väärtuslik põllumajandusmaa Türi vallas (Aluskaart: Maa-amet, 2019).
Väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse ja arendamise põhimõtted:
1) väärtuslik põllumajandusmaa tuleb eelkõige hoida põllumajanduslikus kasutuses, põldude sööti
jätmisel tagada nende niiteline kasutus;
2) väärtusliku põllumajandusmaa metsastamine ei ole lubatud;
3) eelistada mahepõllumajanduslikku tootmist;
4) vähendada põllumajanduslikust tootmisest pärinevat reostust/häiringuid;
5) vältida elamualade (v.a üksikelamu) rajamist väärtuslikule põllumajandusmaale;
6) üksikelamu rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale on lubatud, kui on tagatud tervikliku
põllumassiivi säilimine ning on arvestatud järgmiste tingimustega:
üldjuhul on lubatud rajada uushoonestust vanadele talukohtadele;
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 37 / 66
Türi valla üldplaneering
lubatud on rajada üksik elamu koos abihoonetega kui lähima olemasoleva hooneni jääb
vähemalt 200 meetrit;
7) välistada ei saa väärtuslike põllumajandusmaade all paiknevate keskkonnaregistris arvel
olevate maavarade kaevandamist. Igakordsel geoloogilise uuringu või kaevandamisloa
taotluse menetlemisel tuleb taotlejal tellida hinnang väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise
olulisusele ja põhjendatusele;
8) väärtusliku põllumajandusmaa ja riigitee koridori kattuvuse korral peab säilima võimalus riigitee
ehitamiseks.
4.6 Teavituskohustusega metsad
Üldplaneeringuga on määratud Türi linnas ja linna ääres paiknevad riigimetsad teavituskohustusega
metsadeks. Antud metsad on kasutatavad puhkamiseks, sportimiseks, st rekreatsioonialana. Lisaks
maastikulisele väärtusele omavad Türi linna ning linna ääreala metsad kõrget esteetilist väärtust
säilitades linna rohelist ilmet ning pakuvad elanikele võimalusi rekreatiivseteks tegevusteks. Antud
aladel tuleb kohalikku omavalitsust ja ala piirinaabreid teavitada metsaraie plaanidest enne
metsateatise esitamist.
Teavituskohustusega metsad on kujutatud väärtuste ja piirangute joonisel.
RMK poolt majandatavate metsade osas, mis on määratud teavituskohustusega metsade hulka, on
lubatud kõik raieliigid, kusjuures detailsed kavad neil aladel kasvavate metsade majandamiseks ja
uuendamiseks koostatakse koostöös kohaliku omavalitsusega, arvestades metsade olemit, nende
kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele planeeritavat metsade olemit ja koosseisu
pikemas perspektiivis.
Vastavalt metsaseaduse § 42 ei tohi planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks (haljasala ja
parkmetsa maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala) määratud alal kasvavat metsa raiuda
kohaliku omavalitsuse nõusolekuta.
4.7 Kaitsealused loodusobjektid
Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele: kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid
ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil
kaitstavad loodusobjektid. Objektid ja alad on kantud üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisele
ning toodud seletuskirja lisas 10.
Kaitsealadel, püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul lähtub kaitsekord kaitse-
eeskirjast, kaitsekorralduskavadest ning looduskaitseseadusest tulenevatest tingimustest ja
piirangutest. Hoiualade ja kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse lähtub looduskaitseseaduses
sätestatud tingimustest ning piirangutest.
Kui looduskaitsealusel alal soovitakse maa-ala katastriüksust jagada elamuehituse või muu arenduse
eesmärgil, tuleb hoonete ja suuremate rajatiste parema asukoha leidmise eesmärgil eelnevalt teostada
ala ülevaatus vastava ala spetsialisti poolt (eksperthinnang). See vähendab võimalust kaitstavate liikide
kasvukohtade juhuslikuks kahjustamiseks ning võimaldab ehitiste asukohavalikut nii, et säilitatakse
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 38 / 66
Türi valla üldplaneering
väärtuslikud kooslused. Detailplaneering ja projekteerimistingimused tuleb kooskõlastada
Keskkonnaametiga.
Kui kaitstaval loodusobjektil (kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas, kaitsealuste liikide leiu-, kasvu- ja
elupaikades) kavandatakse puhkeala väljaarendamisel püstitada rajatisi (välja arvatud
väikesemahulised rajatised, näiteks pingid, infotahvlid, prügikastid jne) või ehitisi (nt majutus-, toitlustus-
, teenindushooneid), tuleb koostada KMH/KSH eelhindamine selgitamaks, kas ehitustegevusega ja
kasutamisega kaasnevad mõjud kaitseväärtustele. Kui eelhindamise tulemusel selgub, et olulise
negatiivse mõju avaldumine on tõenäoline, tuleb algatada KMH/KSH, et välja selgitada asjakohased
mõjud ja vajalikud leevendusmeetmed.
Looduskaitselise väärtusega alade vahetus läheduses eelistada vähese keskkonnamõjuga tegevusi.
Natura 2000
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilises hindamises on välja toodud
valdkonnad või teadaolevad tegevused ning märgitud, mille puhul on tõenäoliselt ebasoodsa mõju
avaldamine välistatud (ei vaja asjakohast hindamist) või milliste tegevuste puhul tuleb läbi viia järgmiste
planeerimis- ja/või projekteerimisetappide käigus Natura eelhindamine ja vajadusel asjakohane
hindamine, kui on selgunud täpsemad tegevused, tegevuste detailsed parameetrid, mõjutegurid ja
mõjuala ulatus. Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida või minimeerida
asjakohaste leevendusmeetmete rakendamisel, mida tuleb arvesse võtta edasisel planeerimisel või
projekteerimisel.
Natura-aladel esinevate loodusväärtuste säilimise nõudega tuleb arvestada ka siis, kui kavandatakse
olulise keskkonnamõjuga tegevust väljaspool Natura 2000 alade piire. Sel juhul peab planeeritud
tegevusele eelnema mõjude (eel)hindamine, mille käigus selgitatakse välja, kas plaanitava tegevuse
mõju ohustab linnu- ja loodusalale jäävaid loodusväärtusi.
Üldplaneeringu koostamisel on maakasutuse planeerimisel kaitstavate loodusobjektide ja nende
kaitserežiimiga arvestatud. Kaitstavate loodusobjektidega alal toimub tegevus vastavalt kaitse-
eesmärkidele ja kaitsekorralduskavades toodule.
Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitseja on vastavalt kehtivale seadusandlusele
Keskkonnaamet.
Üldplaneering ei tee ettepanekuid täiendavate objektide ega alade kaitse alla võtmiseks.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise Natura eelhindamise käigus juhtis keskkonnaekspert
tähelepanu järgmistele punktidele, mida tuleb arvestada arendustegevuse läbi viimisel:
mitmed aktiivse reservvaruga maardlad kattuvad loodusalade või püsielupaikadega;
üldplaneeringuga on planeeritud Linnumängu loodusala (RAH0000282) lõunaserva ja osaliselt
loodusalale matkarada. Matkaraja ja loodusalale jääva metsatee rekonstrueerimise
projekteerimisel tuleb hinnata võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 Linnumängu
loodusalale Natura eelhindamise ja vajadusel asjakohase hindamise käigus;
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 39 / 66
Türi valla üldplaneering
Nõmme raba loodusala (RAH0000390) lõuna- ja edelaservas on RMK metsatee, mida on RMK
planeerinud rekonstrueerida ning osaliselt ka pikendada (uue tee ehitus). Kuna Nõmme raba
loodusala on tundlik veerežiimi muutustele, siis on vajalik tee rekonstrueerimise ja uue teelõigu
ehitamise kavandamisel (projekteerimisel) läbi viia Natura eelhindamine ning vajadusel KMH;
Piiumetsa loodusala (RAH0000350) lõunapoolses servas on metsatee, mis on RMK-lt saadud
info põhjal kavas rekonstrueerida. Kuna ala on tundlik veerežiimi muutustele, siis on vajalik tee
rekonstrueerimise kavandamisel (projekteerimisel) vajalik läbi viia Natura eelhindamine ning
vajadusel KMH;
arvestades, et üldplaneeringu täpsusastme tõttu puudub detailne informatsioon Türi linnas ja
Kirna külas Pärnu jõe loodusalal (RAH0000350) puhke- ja virgestusalade, Särevere alevikus
segaotstarbega maa-ala (kavandatava puhkealaga põhjas piirnev ala Viljandi maantee ja Mäe
tänava vahelisel lammialal) ja Türi-Alliku külas Pärnu jõega piirneval alal olemasoleva
tootmispiirkonna laiendamise (tootmise ja äri maa-ala juhtotstarbega maa-ala Pärnu jõe
loodusalaga piirneval alal) kohta, tuleb edasises etapis (st detailplaneeringu ja/või projekti
koostamisel ja/või keskkonnaloa taotlemisel) läbi viia Natura 2000 eelhindamine, kirjeldades
täpselt kavandatavat tegevust, tegevusega kaasnevaid tagajärgi ning hinnata, kas kaasnevate
tagajärgede tõttu avaldub tõenäoliselt ebasoodne mõju või mitte. Seejärel saab otsustada, kas
tuleb edasi liikuda asjakohase mõju hindamise etappi.
kõrvalmaantee nr 15172 Kolu-Jändja tee (alevikus Raadiojaama tee) äärde on
üldplaneeringuga planeeritud jalgratta- ja jalgtee. Kui selgub jalgratta- ja jalgtee täpsem
paiknemine ning parameetrid, siis tuleb läbi viia Natura eelhindamine, hindamaks ebasoodsa
mõju avaldumist Türi-Karjaküla loodusalale. Vajadusel tuleb läbi viia asjakohane hindamine
KMH käigus. Arvestada tuleb sellega, jalgratta- ja jalgtee rajamisega tõstetakse kergliiklejate
liiklusohutust. Vajadusel tuleb kavandatavaks tegevuseks luba küsida Euroopa Komisjonilt;
Raadiojaama tänava (Türi-Näsuvere kõrvalmaantee) ja Lelle-Viljandi-Türi raudtee vahelisel alal
on puhke- ja virgestustegevuse maa-ala kavandatud osaliselt Türi-Karjaküla loodusalale.
Tegevuste täpsustumisel puhkealade arendamiseks tuleb hinnata mõju avaldumist Türi-
Karjaküla loodusalale (vajalik läbi viia Natura eelhindamine ja vajadusel asjakohane
hindamine).
4.8 Rohevõrgustik
Rohevõrgustiku eesmärgiks on väärtuslike ökosüsteemide kaitse, säilitamine ning taastamine,
säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine,
kliimamuutuste leevendamine, sellega kohanemine ja stabiilse keskkonnaseisundi tagamine.
Rohevõrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest. Rohevõrgustik moodustab funktsioneeriva terviku,
mille toimimine toetub tugialadele, mis moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema loodusväärtusega
aladest ja metsamassiividest ning mille sidususe tagavad koridorid.
Rohevõrgustik on määratud maakonnaplaneeringutega ning üldplaneeringuga on Türi valla
territooriumil paikneva rohevõrgustiku piire (skeem 7) ja kasutustingimusi täpsustatud lähtuvalt
üldplaneeringu täpsusastmest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükis 5.1.2 on
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 40 / 66
Türi valla üldplaneering
täpsemalt kirjeldatud maakonnaplaneeringutes toodud rohevõrgustiku piiride korrigeerimist.
Rohevõrgustik on kujutatud väärtuste ja piirangute joonisel.
Rohevõrgustikku kuuluvatel looduskaitselistel aladel (kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide
elupaigad jne) on majandustegevus seadusega keelatud või piiratud tulenevalt looduskaitseseaduses,
kaitse-eeskirjades ja kaitsekorralduskavades sätestatud tingimustest.
Skeem 7. Türi valla rohevõrgustiku tugialad ja koridorid (Aluskaart: Maa-amet, 2019).
Rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja kitsendused:
Üldine:
1) säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus – metsakooslused, poollooduslikud niidud
ja neid ühendavad koridorid. Oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade,
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 41 / 66
Türi valla üldplaneering
kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad ja puittaimestiku
ribad põldude vahel) säilimine;
2) veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine ei tohi halvendada veekogude seisundit;
3) rohelise võrgustiku aladel paiknevate puhkealade kasutamine tuleb korraldada nii, et
looduskeskkonnal oleks võimalik taastuda ja taastumisvõime piiri ei ületataks (tuleb
piirata/suunata autode liikumist, korraldada parkimine, lahendada prügi käitlemine, rajada
telkimis-/puhke-/lõkkekohad, käimlad jms).
Arendustegevus ja ehitamine:
1) rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel tuleb viia
läbi keskkonnamõju hindamine. Rohelise võrgustiku struktuuri muutmine on oluline, kui
arendustegevusega lõigatakse läbi rohekoridor või säilib tugialast selline osa, mis ei täida selle
funktsioone enam;
2) sõltuvalt arendustegevuse iseloomust ja mahust võib omavalitsus nõuda eelnevalt täpsustava
uuringu (võib olla ka eksperthinnang või -arvamus) koostamist vastava ala väärtuste
hindamiseks ja rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamise kindlustamiseks. Uuringu
tellib vallavalitsus asjast huvitatud isiku poolt rahastatuna. Nimetatud uuringu tulemustest
lähtuvalt võib omavalitsus keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest või
vastuvõtmisest, kui ilmneb, et kavandatud tegevus ohustab rohevõrgustiku toimimist;
3) arendus- ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise
võrgustiku koridore;
4) rohevõrgustikuga kaetud hajaasustusega alal on minimaalseks katastriüksuse suuruseks 2 ha.
Alla 2 ha kinnistule ei ole lubatud hooneid ehitada ilma rohevõrgustiku sidususe säilimise alase
eksperthinnanguta;
5) uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik ühe katastriüksuse piires
kompaktselt paikneva hoonete ansambli juures. Hajaasustuses on seni hoonestamata
katastriüksustele uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui õuealade omavaheline kaugus on
vähemalt 200 m tagamaks loomade turvaline ja häirimatu liikumine. Rohevõrgustiku koridoris
peab jääma mistahes tarastamise või muu barjääri loomise korral ulukitele vaba liikumise
võimalus, koridori alaga risti suunas peab jääma vähemalt 50 m laiune koridori riba
katkematuks;
6) koridoride ja tugialade lõikumisel riigimaanteega (konfliktikohad) tuleb parandada nähtavust ja
kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks. Maanteede ja rohevõrgustiku
koridoride lõikumispaikades tuleb uute teede planeerimisel ja projekteerimisel või
olemasolevate teede rekonstrueerimise projekteerimisel ette näha toimivad lahendused
konfliktide leevendamiseks, kasutades vastavalt vajadusele tee-ehituslikke,
liikluskorralduslikke (liikluspiirangud, hoiatusmärgid) jm asjakohaseid meetmeid;
ökoduktide kavandamisel arvestada, et ökodukti kavandamine peab olema terviklik
ning võimaldama loomade läbipääsu ka paralleelselt/lähestikku kavandatud
taristuobjektide puhul;
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 42 / 66
Türi valla üldplaneering
maantee äärte tarastamisel on oluline, et tagataks loomade liikumine tugiala siseselt
või tugialade vahel, st koridoride toimine
7) kui lisaks üldplaneeringuga kavandatud infrastruktuuridele (nt elektriliinid, mastid,
jäätmehoidlad) on uute rajamine vajalik või vältimatu ja arendustegevuseks ettenähtud aladel
on asukohas arendustegevus põhjendatud, tuleb planeeringu või projekteerimise käigus
hoolikalt valida rajatiste/ehitiste asukohta ning koostada tulenevalt KeHJS-st keskkonnamõju
eelhinnang või keskkonnamõju strateegiline hindamine eesmärgiga kavandada meetmed
võrgustiku toimimist takistavate mõjude vältimiseks ja leevendamiseks;
8) soovituslik on elektri õhuliinid asendada maakaablitega;
9) päikeseparkide rajamisel rohevõrgustiku alale peab säilima loomade liikumisvõimalus vähemalt
50 m laiuse koridorina. Tingimust tuleb arvestada ennekõike päikeseparkide piirete rajamisel.
Pargi rajamise projektis esitada analüüs loomade liikumisteede kohta.
Kaevandamine (mäe- ja turbatööstuse maa-alad):
1) karjääri teenindusalal ja selle lähiümbruses kavandatavad raied tuleb teostada etappidena ja
minimaalses vajalikus mahus, et võimalikult palju metsa säiliks;
2) rohevõrgustiku alal tuleb maavarade kasutamisel minimeerida negatiivse keskkonnamõju
avaldumist. Kaevandamistegevuse lõpetamise järgselt tuleb ala korrastada ning kujundada
selle käigus ümbritsevasse maastikku sobivaks alaks;
3) pärast karjääride korrastamist ei tohi karjääride nõlvad olla takistuseks suurulukite liikumisele.
Rekultiveerimist tagavad eritingimused fikseeritakse kaevandamisloas.
5 Taristu
5.1 Transpordivõrk
5.1.1 TEED
Türi valda läbivad mitmed riigiteed (lisa 11), neist suurima liiklussagedusega on põhimaantee nr 5
Pärnu – Rakvere – Sõmeru. Lisaks läbib valda kolm tugimaanteed: Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia
(tee nr 49), Türi – Arkma (tee nr 26) ning Tallinn – Rapla – Türi (tee nr 15).
Teedevõrk (riigiteed ja kohalikud teed) on suhteliselt hästi välja kujunenud, asustusega hõlmatud alasid
kattev ning ühendus vallakeskuste ja linnade vahel on hea. See loob head eeldused kaupade
transpordiks ja inimeste liikumiseks. Suuremateks probleemideks on kohalike teede suur kulumus ning
kruusateede tolmamine kuival ajal, samuti tee all olevate tehnovõrkude (torud, kaablid)
amortiseerumine.
Esmatähtsaks tuleb pidada kohalike teede seisukorra ja sõidetavuse parandamist. Kohalike teede
parandamine toimub vastavalt valla teehoiukavale ja riigiteede parandamine toimub vastavalt kehtivale
riigiteede teehoiukavale.
Tee kaitsevöönd
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 43 / 66
Türi valla üldplaneering
Arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada riigiteede teekaitsevööndi ulatusega.
Ehitusseadustiku kohaselt on maanteede kaitsevööndi laius mõlemale poole äärmise sõiduraja
välimisest servast kuni 30 meetrit. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast
kuni 10 meetrit. Alljärgnevatele riigiteedele on määratud kaitsevööndi laiuseks:
Väätsa alevikus riigiteel 15129 Paide – Roovere – Kuimetsa - vasakul 30 m ja paremal 10 m
(skeem 8);
Käru alevikus riigiteel 15 Tallinn – Rapla – Türi- 30 m riigitee äärmise sõiduraja välimisest
servast (skeem 9);
Oisu alevikus riigiteel 26 Türi – Arkma- 30 m riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast
(skeem 10).;
Türi linnas riigiteel nr 15174 Türi – Väätsa teelõigul riigiteest nr 5 ca 400 m lõigul- 30 m riigitee
äärmise sõiduraja välimisest servast (skeem 11).
Skeem 8. Teed Väätsa alevikus, mille osas tehakse teekaitsevööndi muutmine (Aluskaart: Maa-amet,
2020).
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 44 / 66
Türi valla üldplaneering
Skeem 9. Teed Käru alevikus, mille osas tehakse teekaitsevööndi muutmine (Aluskaart: Maa-amet,
2020).
Skeem 10. Teed Oisu alevikus, mille osas tehakse teekaitsevööndi muutmine (Aluskaart: Maa-amet,
2020).
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 45 / 66
Türi valla üldplaneering
Skeem 11. Tee Türi linnas, mille osas tehakse teekaitsevööndi muutmine (Aluskaart: Maa-amet, 2020).
Käru alevikku Tallinn – Rapla – Türi tugimaantee nr 15 äärde on lubatud rajada tankla olenemata 30 m
tee kaitsevööndist.
Tiheasustusaladel on määratud riigiteede laiuseks äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m välja
arvatud eelpool toodud juhtudel.
Üldplaneeringuga on määratud kõigi kohalike teede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja
välimisest servast 10 m. Detailplaneeringujärgsete teede ja tänavate väljaehitamise ja nende avalikku
kasutusse määramise kohta sõlmib kohalik omavalitsus maa-ala arendajaga vastava kokkuleppe.
Riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hooneid ei kavandata. Juhul, kui hoonete kavandamine on
põhjendatud väljakujunenud hoonestusjoonega peab arendaja arvestama liiklusest tulenevate
häiringute (müra, saaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga. Normidele vastavuse tagamine, leevendavate
meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja kohustus.
Müratundlikke alasid ja objekte on riigiteede mõjupiirkonda soovitatav mitte planeerida.
Teede tolmuvaba katte alla viimisel on prioriteetsed suurema liikluskoormusega teelõigud, arvestades
majapidamiste ja ettevõtete paiknemist, jalgratta- ja jalgteede paiknemist, ühistranspordi marsruute.
Üldplaneeringu koostamise käigus analüüsiti Järva maakonnaplaneeringus toodud Türi linna
ümbersõiduteed. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükis 4 on ära
toodud analüüs tee vajalikkuse kohta. Analüüsist järeldub, et ümbersõidu rajamine võib lükkuda
üldplaneeringu ajalist mastaapi arvestades kaugesse tulevikku ning seetõttu ei ole üldplaneeringu
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 46 / 66
Türi valla üldplaneering
joonistele kantud Türi linna ümbersõitu ning selleks ei reserveerita maad. Samuti võib ümbersõidu
rajamine lisaks transiitliiklusele linnast mööda juhtida ka potentsiaalse turisti, kes eelistab suuremat
liikluskiirust linna läbimisele. See aga vähendab võimalust turisti linna ning siinsete võimalustega
tutvuma meelitada.
Liikluskorralduse üldised põhimõtted:
1) oluliste (nt suure liikluskoormusega) teede lähedusse rajatiste kavandamisel, mille kogukõrgus
on 30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb lähtuda põhimõttest, et rajatis ei asuks teele
lähemal kui rajatise kogukõrgus. Teega lõikumisel peab side- või elektriliini posti või tee
läheduses ükskõik mis otstarbega masti (nt mobiilimasti, tuuliku) kauguse tee muldkeha servast
planeerima või projekteerima vähemalt võrdsele kaugusele selle posti või masti kõrgusega.
Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus;
2) põhimaanteedel vältida täiendavate peale- ja mahasõitude kavandamist, et tagada sujuv
liiklusvoog;
3) liikluse piisava läbilaskevõime ja ohutuse tagamiseks tuleb parandada sildade seisukorda;
4) reguleerida ohtlike kemikaalide transporti nii, et ohtlikud kemikaalid liiguksid kõige ohutumat
teed pidi ja ohtlike kaupade laadimine toimuks ajal, mil inimesi on piirkonnas kõige vähem;
5) teedevõrgu arendamisel (rekonstrueerimisel, renoveerimisel ja teehoolduse planeerimisel)
arvestada oluliste töötavate karjääride paiknemist ja seoses maa-ainese käitlemisega
kaasnevat liikluskoormuse kasvu ning sellega kaasnevaid probleeme (nt müra, tolm) –
soovitatavalt näha ette karjääre teenindavate teede mustkatte alla viimine;
6) maanteekoridoride planeerimisel tuleb eelnevalt koostada ohtlike veoste riskianalüüs, et välja
selgitada ohtlikud maanteelõigud, ristmikud ja ülesõidud;
7) katastriüksuse maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs lahendada seni katastriüksuste
teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub
õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt;
8) riigiteega külgneva ehitustegevuse kavandamisel detailplaneeringu koostamise kohustuseta
alal tuleb reeglina kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega;
9) riigiteedelt juurdepääsu kavandamisel selgitada välja avalik huvi ja määratakse kohustus
detailplaneeringu koostamiseks juhul, kui arendusalale puudub olemasolev juurdepääs ja / või
on vajalik naaber katastriüksustele juurdepääsu tagamine/säilitamine avalikult kasutatavalt
teelt.
5.1.2 JALGRATTA- JA JALGTEED
Jalgratta- ja jalgteed on jalgrattaga, tasakaaluliikuri, robotliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi
tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Jalgratta- ja jalgtee paikneb põhiliselt
maanteega paralleelselt, maanteest eraldiseisval muldel, teatud juhtudel ka maanteega ühel muldel,
viimasel juhul autoliiklusest eraldatud turvaelementidega. Vajadusel võib jalgratta- ja jalgtee teatud
kohtades ja tingimustel kulgeda ka maanteest eemal maastiku reljeefi järgides.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 47 / 66
Türi valla üldplaneering
Jalgratta- ja jalgteed on peamised linnalise asustusega alade ja nende lähialade sidustajad, mis
tagavad liikumisvõimalused elamualade ja töökohtade, matkaradade, spordirajatiste, haridusasutuse ja
muude teenuste osutamise ja vaba aja veetmise kohtadega ning tähtsamate transpordisõlmedega.
Jalgratta- ja jalgteede planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arendajal tähelepanu pöörata
liiklusohutusele, parklatele, puhkekohtadele ja turvalisusele (sh valgustusele).
Üldplaneeringuga ei lahendata kavandatavate jalgratta- ja jalgteede täpset paiknemist ja samuti seda
kummal pool maanteed see asub. Üldplaneeringuga näidatakse üksnes maanteed ja tänavad, mille
äärde jalgratta- ja jalgteede rajamine on vajalik ja oluline. Planeeritud jalgratta- ja jalgteed on kujutatud
taristu ja tehnovõrkude joonisel. Asukohad täpsustatakse detailplaneeringus ja/või ehitusprojektis.
Täpsemate asukohtade selgumisel kooskõlastada lahendused maa omanikuga.
Jalgratta- ja jalgteede arendamise põhimõtted:
1) jalgratta- ja jalgteede kavandamisel anda projekteerimistingimused vajadusel läbi avatud
menetluse;
2) esmatähtsateks põhimõteteks jalgratta- ja jalgteede planeerimisel on võrgustiku turvalisus,
loogilisus, ühtlus ja pidevus. Tee peab algama ja lõppema loogilises kohas, milleks on
olemasolev tee, kool, kauplus, ühistranspordipeatus, vaba aja veetmise paigad, suuremad
tööandjad, ettevõtted, ameti- ja meditsiiniasutused. Tee alguse, lõpu ja üleminekute
lahendused peavad tagama ohutu, sujuva ja astmeta ülemineku teistsuguse
liikluskorraldusega teele;
3) kavandatav jalgratta- ja jalgtee peab olema katkematu ning võimalikult pikkadel lõikudel
ühel pool maanteed või tänavat. Vältida põhjendamatuid ristumisi maanteega ja vajadusel
kaaluda jalg- ja jalgrattatee mahutamiseks sõidutee ümberehitamist;
4) sildade ületamisel tuleb lahendada katkematu ja ohutu liiklus, sildade rekonstrueerimisel tuleb
arvestada vajaliku ruumiga jalgsi ja jalgrattaga liikujatele;
5) jalgratta- ja jalgtee ristumisel sõidutee ja raudteega tuleb tagada piisav nähtavus ja liiklusohutus;
6) riigimaantee teekaitsevööndisse planeeritud jalg- ja jalgrattateede ehitusprojektidele tuleb
nõutada eelnevalt tehnilised tingimused Transpordiametilt ning valmis ehitusprojekt
täiendavalt kooskõlastada;
7) riigile kuuluvale transpordimaale jalgratta- ja jalgtee ehitamise eelduseks on riigivara valitseja
eelnev nõusolek;
8) maanteede rekonstrueerimisel ning ümbersõitude rajamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et
jalgratta- ja jalgtee läbiks asulat ka siis, kui sellega samas suunas kulgev maantee viiakse
asustusest eemale;
9) jalgratta- ja jalgtee tuleb tähistada arusaadavalt ning igal aastaajal loetavalt;
10) jalgratta- ja jalgteede märgistamisel, viidastamisel ja kujundamisel (nt teekatte valik) tuleb ühe
trassi, kuid soovitatavalt kogu kohaliku ja maakondliku jalgratta- ja jalgteede võrgu piires
kasutada sarnaseid võtteid, et hõlbustada orienteerumist;
11) tervisespordiga tegelemist võimaldavate ja vaatamisväärsusi ühendavate jalgratta- ja jalgteede
juurde on otstarbekas kavandada auto- ja jalgrattaparklad;
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 48 / 66
Türi valla üldplaneering
12) Natura 2000 loodusalade piiril paiknevate planeeritud jalgratta- ja jalgteede puhul on
edaspidistes etappides täpse asukoha määratlemisel vajalik hinnata konkreetset mõju Natura
2000 kaitstavatele elupaikadele ja sealsetele liikidele.
Jalgratta- ja jalgtee valgustamist tuleb oluliseks pidada järgmistel juhtudel:
kõige kasutatavamad teelõigud;
ohtlikud teelõigud;
tihedas kasutuses kooliteed;
aastaringselt kasutatavad terviserajad või nende osad;
rulluisu- ja rullsuusarajad või nende osad.
5.1.3 RAUDTEE
Türi valda läbib Tallinn – Lelle – Viljandi raudteeliin, rongipeatused asuvad Türil, Taikses, Käreveres,
Ollepal ja Kärus. Türi vallas tuleb säilitada toimiv rongiühendus ning olemasolevad rongipeatused.
Vastavalt Järvamaa maakonnaplaneeringule parandab reisirongiliiklust rongide liikumistiheduse kasv
ja liikumiskiiruse tõstmine. Maakonda läbival raudteelõigul tuleb tagada liikumiskiirus kuni 120 km/h
ning juhul, kui see ei nõua ebaproportsionaalselt suuri kulutusi, 140 km/h. Oluline on ka raudteeliikluse
sidustamine teiste transpordiliikidega, milleks tuleb lahendada turvaliste parkimisvõimaluste
väljaarendamine autodele ja jalgratastele ning peatumisvõimalused bussidele.
Rööbasteede arendamise põhimõtted:
1) olemasolevate rongipeatuste asukoha muutmisel ja uute kavandamisel tuleb arvestada
asustuse paiknemise ning vajadusel (rongiliinide ja -peatuste sulgemisel) alternatiivse
ühistranspordiühenduse (bussiühendus) korraldamisega;
2) uue peatuse kavandamisel tuleb lahendada jalakäijate, sõidukite ja ühistranspordi võimalikud
liikumisteed ning sõidukite ja jalgrataste parkimisvõimalused uue peatuskoha piirkonnas;
3) tiheasustusega piirkondades tuleb ohutuse tagamiseks raudtee piirata aiaga kohtades, kus
puuduvad nõuetekohased raudteeületuskohad;
4) jalgratta- ja jalgteede ülekäigukohad tuleb kavandada hajaasustuses ohutuse seisukohalt
üksteisele mitte lähemale kui 2 km;
5) jalgtee ja raudtee reguleerimata ülesõidukohal tuleb ette näha tõkked jalgratturi otsese
raudteele väljasõiduvõimaluse takistamiseks;
6) uute raudteeületuskohtade planeerimisel ei ole lubatud I ja II kategooria samatasandiliste
raudteeületuskohtade rajamine. III kategooria uue raudteeületuskoha rajamisel on vajalik
reserveerida selleks piisava suurusega sobiv maa-ala (kuivõrd nähtavuskolmnurk peab olema
ülesõidukohal 50 meetri kaugusel raudteest kummalegi poole 400 m ja sellesse ei tohiks jääda
nähtavust segavaid objekte - ehitised, looduslikud objektid jms).
5.1.4 PARKIMINE
Türi vallas on 24 suuremat avalikku parklat, mille kvaliteet on valdavalt hea. Üldplaneering näeb ette
avalike parkimiskohtade säilimise ning avalike parklate välja ehitamise, et tagada erinevatele
sihtgruppidele teenuste parem kättesaadavus. Parklad on kujutatud taristu ja tehnovõrkude joonisel.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 49 / 66
Türi valla üldplaneering
Parkimisalade arendamise põhimõtted:
1) parkimine lahendada omal katastriüksusel vastavalt kehtivatele normidele ja ala
kasutusotstarbele;
2) avalike parklate ehitamiseks ja laienduseks koostada nõuetekohane projekt;
3) arendusalade (sh avaliku kasutusega alade nt puhkealad, supluskohad jm) planeerimisel
kavandada lahendus, kus parkimine toimub väljaspool riigiteed ja alaga samal teepoolel;
4) parkimine elamualadel tuleb lahendada detailplaneeringu koostamise käigus katastriüksuse
piires, vältides parkimist sõidu- ja juurdepääsuteel;
5) parkimine äri ja ühiskondlike hoonete maa-alal lahendada, arvestades kavandatava tegevuse
iseloomu ja ala kasutamise intensiivsust;
6) uute äripindade, sh puhkealade ning üldkasutatavate hoonete ja territooriumite planeerimisel
tuleb tagada parkimiskohad arendataval alal vastavalt kehtivatele normidele, arvestades
kavandatava tegevuse iseloomu ja ala kasutamise intensiivsust;
7) rongi ja muu transpordi paremaks ühilduvuseks lahendada parkimisvõimalused autodele ja
jalgratastele ning peatumisvõimalused bussidele;
8) autokaravani parklad varustada vajaliku infrastruktuuriga (vesi, elekter, WC tühjendamise
võimalus);
9) uute parklate rajamisel liigendada alasid haljastusega (vallid, puud, hekid), et vältida
autoparklate domineerimist ümbritsevate rajatiste üle. Uute suuremate (rohkem kui 20
parkimiskohta) parklate rajamisel võiks soovitatavalt olla üks puu iga 10 parkimiskoha kohta.
Puude kasvu soodustamiseks rajada parklates vähemalt 2,5 m laiused eraldusribad, kus
spetsiaalselt kasvumulda oleks vähemalt 90 cm sügavuselt. Parklate haljastuseks sobivad
soolatamisele vastupidavad liigid ja sordid. Parklates ja ristmikel ei tohi nähtavuse huvides
põõsaste kõrgus ületada 0,5 m. Põõsad tuleb sõidutee servast istutada vähemalt 0,7 m
kaugusele, et talvised lumevallid neid ei kahjustaks, autoparklates vähemalt 1 m kaugusele;
10) vähem koormatud parklad tuleb katta vett läbi laskva sillutisega. Suuremate parkimisalade
puhul rakendada rohkem ühesuunalist liiklemist ridade vahel, nurga all parkimist ja osadeks
jaotatud parkimist;
11) kui parkla võimaldab sademevee kokku kogumist ja suublasse juhtimist (k.a immutamist), tuleb
see enne puhastada, üle 10 parkimiskohaga kõvakattega parklas tekkiva sademevee juhtimisel
eesvoolu on sademevee õli- ja liivapüüduris puhastamine kohustuslik. Vett läbilaskva
pinnakattega parklate korral, kus vett kokku ei koguta, ei ole puhasti paigaldamine nõutav. Vee
immutamine ei tohi halvendada naabermaaüksuse seisukorda;
12) soovitatav on parklatesse rajada elektriautode laadimiskohad;
13) tungivalt soovituslik on parklatesse rajada jalgrattaparklad.
5.1.5 TEEDE AVALIK KASUTAMINE
Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult
kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Eratee omanikuga
sõlmitakse asjaõigusleping eratee avalikuks kasutamiseks määramise kohta või seatakse sundvaldus.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 50 / 66
Türi valla üldplaneering
Üldplaneering näeb ette avalikud juurdepääsuvõimalused suuremate veekogude kallasrajale, mis on
kujutatud taristu ja tehnovõrkude joonisel.
Avalik transpordi maa-ala katastriüksus moodustatakse alates juurdepääsuvajadusest vähemalt viiele
elamu maa-ala katastriüksusele või muu avaliku huvi korral. Rohkem kui kolme katastriüksust
teenindava eratee omanikuga sõlmitakse asjaõigusleping eratee avalikuks kasutamiseks määramise
kohta või seatakse sundvaldus. Eratee avalikuks kasutuseks määramine võib toimuda ka muul mõjuval
põhjusel ja avaliku huvi korral (nt juurdepääsu tagamine kallasrajale, matkarajale, looduse õpperajale,
suusarajale, vaatamisväärsusele või muule avalikule objektile).
Üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel on näidatud avalikku kasutuse ettepanekuga teed.
Avaliku kasutuse ettepanekuga teed on näidatud kohtadesse, kus tee teenindab vähemalt kolme
katastriüksust. Lisaks on näidatud äri ja tootmise maa-alade planeeritud juurdepääsuvõimalused.
Vastavalt looduskaitseseadusele on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või
kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks
kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste
juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile.
Juurdepääsutee ühendamiseks riigiteega tuleb taotleda Transpordiametilt nõuded ja kooskõlastada
vastavalt ehitusseadustikule.
5.1.6 VEESKAMISKOHAD
Juurdepääsukanalit ja paadisilda ning muid eraomandis olevaid veeliiklusrajatisi (muul, kai, slipp) tohib
kaldale rajada, kui tegevus on kooskõlas õigusaktidega.
Vastavalt Maves OÜ „Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuringule“ (2020) asub Türi vallas kaheksa
perspektiivset veeskamiskohta järgnevates piirkondades:
Rae- veeskamiskoht võiks asuda maanteesillast kõrgemal. Allpool jätkub jõgi kärestikulisena
ja on suurematele paatidele keeruline läbida.
Jändja- veeskamiskohaks saab kohaldada vasakkaldal vahetult paisujärge koha. Ala
kasutatavust piirab liigne taimekasv. Lisaks ei luba jõe madalus ja kividerohkus eriti julgelt
mootoriga paadiga liigelda. Koht sobib pigem väikeste paatide ja kanuude vettelaskmiseks ja
randumiseks.
Laupa- ala kasutamist piirab taimestiku liigne kasv ning kui selle vastu ei ole midagi ette võetud,
ei ole tegemist esmatähtsusega kohaga. Kohal on potentsiaali olla lühemate emotsionaalsete
kanuusõitude stardikohaks kiirevoolulisele Laupa-Jändja lõigule.
Särevere- veeskamiskoht võiks asuda vana ja uue maanteesilla vahel, kus hüdrograafiajaama
rajamise järel on parem kallas tugevaks täidetud. Vana maantee serva mahub parkima autosid
ja paadikärusid.
Türi linnas Linnu silla piirkonnas- veeskamiskoht peaks kindlasti jääma ülespoole
veskivaremeid, et saaks nautida kanuuga kiiret kärestikusõitu.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 51 / 66
Türi valla üldplaneering
Türi linnas tehisjärve põhjanurgas- olemas on ujuvplott, mis on võimalik kasutada ning samuti
järvetamm, mida saab kasutada piknikukohana. Ala kasutamist raskendab otse kaldasse uhtuv
tugev vool, mis teeb olud algajale keeruliseks.
Türi-Alliku.
Kirna.
5.2 Tehnovõrgud ja -rajatised
5.2.1 ELEKTRI PÕHIVÕRK JA VALGUSTUS
Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise eest vastutab Elering AS.
Türi vallas on üks piirkonna 110 kV alajaam (Türi A022) ja seitse kõrgepinge õhuliini: 110 kV Türi haru
(L134AH, L133AH), Paide-Suure-Jaani (L134A), Paide-Vändra (L133A) ja Paide-Rapla (L187) ning 330
kV Paide-Kiisa (L357) ja Paide-Sindi (L346).
Põhiliini osas nähakse vastavalt Järvamaa maakonnaplaneeringule ette uute 110 kV nimipingega
õhuliinide trassi planeerimise vajadus Türi ja Käru alajaamade vahel Türi linna osas, asendades Türi
linnasisese trassi linnaäärselt uue trassiga ning Oisu alajaama sisseviik 110 kV nimipingega elektriliinilt
L134A. Jaotusvõrguliinide ja alajaamade areng lähtub tegelikust tarbimisest ja see kavandatakse
konkreetsete rajatiste kaupa. Lokaalse elektrivarustuse võib lahendada taastuvenergiaallikate baasil.
Elektripaigaldiste lähialal tuleb maakasutuse planeerimisel arvestada õhuliinide ja maakaabelliinide
kaitsevöönditega, mis tuleneb õigusaktidest. Kaitsevöönd on erinevaid elektripaigaldisi ümbritsev maa-
ala ja õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamiseks on kitsendatud selle ala kasutamisvõimalusi,
kusjuures kaitsevööndi ulatus sõltub elektripaigaldise pingest.
Samaaegselt jalgratta- ja jalgteede võrgustiku väljaarendamisega on otstarbekas tihedamalt asustatud
külakeskustes suuremate teede/tänavate ääres lahendada ka tänavavalgustuse rajamine.
Kohtvalgustite paigaldamisel peab järgima põhimõtet, et valgustatud on eelkõige bussipeatused,
ühiskondlike hoonete lähiümbrus, avalikult kasutatavad pargid ja spordiväljakud, tiheasustusega alad
ning enamkasutatavad puhkealad.
Elektrivarustuse ja valgustuse arendamise tingimused ja põhimõtted:
1) planeeritud uute 110 kV ja kõrgema pingega trassikoridoride asukohtade määramiseks tuleb
koostada täiendav planeering;
2) pinge tõstmiseks olemasolevas trassikoridoris, kui õhuliini kaitsevööndi ulatus säilib (35 kV
pinge üleviimisel 110 kV pingega õhuliiniks), tuleb koostada tehniline projekt. Kui
rekonstrueerimisplaanide täpsustamisel selgub vajadus muuta trassikoridori asukohta, tuleb
koostada trassikoridori asukohta määrav täiendav planeering;
3) alajaamade asukohtade valikul on lähtutud sellest, et hajaasustusega piirkonnas ei rajata
üldjuhul uusi 110 kV ülempingega alajaamu olemasolevatele lähemale kui 15 km;
4) põhi- ja jaotusvõrk tuleb viia asulates üle maakaablitele, asulavälistes piirkondades suurendada
õhu- ja maakaablite osakaalu ning nüüdisajastada õhuliine;
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 52 / 66
Türi valla üldplaneering
5) uute energiamahukate tootmisettevõtete asukoha valikul tasub elektrivõrguga liitumise kulude
optimeerimise seisukohalt eelistada olemasolevate piirkonnaalajaamade lähedust. Elektriliinide
kavandamisel ja rekonstrueerimisel linnalistes asulates kaaluda võimalusel maakaabli rajamist;
6) kõrgepingeliinide kõrgus peab tagama läbipääsu raskeveokite ja põllumajandustehnikaga;
7) tänavavalgustuse rajamisel ja lisavalgustite paigaldamisel lähtuda funktsionaalsusest;
8) riigiteede kaitsevööndis tuleb vältida liiklejate pimestamist vm häirivat mõju (ka mõjualas
olevale asustusele). Riigitee valgustamise nõuded esitab Transpordiamet;
9) kasutada energiasäästlikke valgusteid.
5.2.2 TAASTUVENERGIA
Türi vallas on potentsiaali arendada biomassi ja -gaasitoormel (nt reoveemuda, sõnnik ja läga,
biolagunevad jäätmed), puidul, turbal ja päikeseenergial töötavat energiatootmist. Väiketuulikuid võib
rajada oma majapidamise või ettevõtte tarbeks ning see ei eelda tuulikute rajamist tootmisaladele.
Väiketuulikud on tuulikud, mis kasutavad tuuleenergiat elektrienergia tootmiseks omatarbeks.
Ajalooliste vesiveskite taastamisel tuleb koostada keskkonnamõjude hindamine.
5.2.2.1 Biogaasi ja biomassi soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamad
Senisest enam tuleb kasutusele võtta kohalikke taastuvaid ressursse – rohtne biomass (hein ja põhk)
ja väheväärtuslik puit. Soodustada kohalikele biokütustele tugineva energeetika arengut, mis oleks
täiendavaks sissetulekuallikaks kohalikele talunikele ja ettevõtetele. Rohelise biomassi tootmiseks
kasutada madala viljakusega, võsastunud põllumajandusmaid ja poollooduslikke rohumaid.
Järva maakonnaplaneeringus on soositud biogaasi- ja biomassijaamade arendamist, kuna maakonnas
on olemas selleks vajalik bioressurss. Soovitatav on rajada biogaasijaamu olemasolevate või
kavandatavate lautade juurde. Biomassijaamade arendamisel kasutada võimalusel kohalikke
ressursse.
Türi vallas asub üks biomassi koostootmisjaam. Perspektiivsena on võimalik rajada biogaasi soojus- ja
elektrienergia koostootmisjaamad Lõõla ja Lokuta külla, Särevere alevikku ning Türi linna Vabriku
katlamaja juurde (täpsemad asukohad selguvad edasise planeerimisprotsessi käigus).
5.2.2.2 Tuuleenergia
Tuulegeneraatori2 püstitamise tingimused:
1) tuulegeneraatorite rajamine rohelise võrgustiku alale ei tohi kahjustada rohelise võrgustiku
toimimist ja sidusust (rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimused on toodud peatükis 4.8);
2) tuulegeneraatorite rajamine väärtuslikule maastikule ei ole lubatud kohas, kus need takistavad
vaateid väärtuslikele maastikuelementidele või rikuvad traditsioonilist maakasutust.
Elektrituulikute väärtuslikule maastikule rajamise eelduseks on põhjalik visuaalse mõju
hindamine, mis sisaldab metoodilist analüüsi ning visualiseeringuid ja/või simulatsioone
(fotomontaaž, 3d arvutisimulatsioonid, maketid);
2 Tuulegeneraator- üks tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 53 / 66
Türi valla üldplaneering
3) soovitatav on rajada väiketuulikuid (rootori pindala kuni 200 m 2) oma majapidamise või
ettevõtte tarbeks;
4) tuulegeneraator ei tohi olla hoonele, puhke- ja virgestustegevuse maa-alale ning kalmistule
lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter)
välja arvatud kirjalikul kokkuleppel maaomanikuga;
5) tuulegeneraatorite kavandamisel tuleb arvestada, et tuulegeneraatorid ei tohi avalikult
kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest)
paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku
diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul
võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada
planeeringus elektrituulikuid teele lähemale;
6) tuulegeneraatorite kavandamisel tuleb arvestada, et tuulegeneraatorid ei tohi raudteele
paikneda lähemal kui (H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku
diameeter);
7) tuulegeneraatorite detailplaneeringud, ehitusprojektid ja projekteerimistingimused või nende
andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada
Transpordiameti, Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga. Koostööd tuleb alustada
tuulegeneraatorite rajamise algstaadiumis.
Üldplaneeringuga nähakse Türi valda ette üks potentsiaalne tuulikupargi ala Käru piirkonda. Türi valla
aladele on võimalik püstitada üldjuhul kuni 150 m kõrguseid tuulikuid, kuid on lubatud ka kõrgemate
tuulikute rajamine, kui see on kooskõlastatud Kaitseministeeriumiga. Potentsiaalne tuulikupargi
arendamise ala on üldplaneeringusse kantud „Türi valla territooriumi tuulikuparkide asukohavaliku
analüüs“ põhjal (lisa 15).
Potentsiaalne tuulikupargi arendamise ala on kujutatud taristu ja tehnovõrkude joonisel.
Potentsiaalne tuulikupargi arendamise alal on võimalik edasi uurida tuulikupargi rajamise võimalusi ja
tingimusi järgmises, detailplaneeringu etapis ning ei väljenda ootust, et sellele alale on kindlasti võimalik
tuulikupark püstitada.
Potentsiaalse tuulikupargi arendamise ala ei sea piiranguid arendustegevuseks sellel alal muudel
eesmärkidel. Kui maaomanik soovib sellel alal ehitada elamut või muud ehitist, siis ei tulene ehitusala
kattumisel tuulikupargi alaga tema jaoks takistusi, vaid vastupidi - võimalik tuulikupargi arendaja peab
arvestama siis juba rajatud elamuga (või muu ehitisega). Arvestamise vajadus hakkab kehtima alates
hetkest, kui kohalik omavalitsus on projekteerimistingimused elamu või muu ehitise rajamiseks
väljastanud.
Kohalikule kogukonnale pakutavad kompensatsioonimehhanismid lepitakse kokku arendaja ja
kogukonna esindajate vahel.
Tuulikupargi3 arendamise tingimused:
3 Tuulikupark- rohkem kui kahest tuulegeneraatorist ning tuulegeneraatoreid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest
seadmetest ning ehitistest koosnev elektrijaam.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 54 / 66
Türi valla üldplaneering
1) tuulikuparkide rajamiseks kasutada eelkõige aktiivsest inimkasutusest väljapoole jäävaid alasid
ja kohti, mis võimaldavad tuuleenergia kasutamist integreeritud lahendustes (nt päikeseenergia
ja tuuleenergia koos kasutamine);
2) tuulikupargi minimaalne kaugus elamust on 1 000 m;
ilma elamu omaniku kirjaliku nõusolekuta (detailplaneeringu etapis) ei ole lubatud
elamule lähemale kui 1 000 m kaugusele tuulikupargi rajamine;
kasutuses elamule lähemale kui 500 m ei ole lubatud tuulikupargi generaatoreid ühelgi
juhul paigutada ning kindlasti peab olema tagatud õigusaktidele vastav müra piirnorm
(selleks viiakse läbi müra leviku modelleerimine);
kui elamu ei ole kasutuses või on plaanis kasutusest välja jätta või elamu võetakse
kasutusele muul otstarbel (ka muu kasutus, millele kehtivad müra piirnormid), siis võib
tuulikupargi rajada elamu jaoks kehtestatud tingimusi arvestamata, kuid kindlasti on
selleks vajalik detailplaneeringu koostamise käigus maaomaniku kirjalik nõusolek;
3) tuulikupargi minimaalne kaugus tiheasustusalast on 2 000 m;
4) tuulikupargi üksik tuulegeneraator ei tohi olla hoonele lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H =
tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter);
5) tuulikupargi minimaalne kaugus keskkonnaregistris registreeritud metsise elupaikadest on 1
km;
6) tuulikupargi kavandamisel tuleb arvestada, et üksik tuulegeneraatorid ei tohi avalikult
kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest)
paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku
diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul
võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada
planeeringus elektrituulikuid teele lähemale;
7) tuulikupargi kavandamisel tuleb arvestada, et üksik tuulegeneraatorid ei tohi raudteele
paikneda lähemal kui (H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku
diameeter);
8) hinnata rohevõrgustiku funktsioneerimist kohapõhiselt, kui on teada tuulegeneraatorite ja
vajaliku infrastruktuuri paiknemine;
9) tuulikupargi arendamiseks tuleb koostada detailplaneering;
detailplaneeringu koostamisel tuleb küsida kirjalik nõusolek kõigilt maaomanikelt, kelle
maaomand jääb tuulikust 1 000 m raadiusesse;
detailplaneeringuga kavandatule tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine
(KSH), mille käigus on tuulikupargi rajamiseks sobiva ala täpsustamiseks vajalik läbi
viia täpsemad uuringud lähtuvalt kohapealsetest looduskaitselistest tingimustest;
• KSH koostamisse tuleb kaasata linnustikuekspert, kes hindab tuulikupargi
mõju linnustikule;
• läbi tuleb viia mürataseme leviku ulatuse ruumiline hindamine, visuaalse mõju
analüüs, varjutuse analüüs (sh modelleerimine), mille tulemusel on võimalik
mõjusid täpsemalt hinnata ning näha ette muuhulgas antud olukorras vajalikud
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 55 / 66
Türi valla üldplaneering
konkreetsed leevendusmeetmed ning seada arendajale vajadusel täiendavaid
kohustusi. Lähtuvalt kohapealsetest tingimustest võib kohalik omavalitsus või
muu kooskõlastav osapool nõuda täiendavate uuringute läbiviimist;
• koostatav KSH peab olema piisava detailsusastmega detailplaneeringule
sisendi andmisel ning viimase alusel projekteerimistingimuste ja ehitusloa
väljastamisele, milles fikseeritakse detailsed maakasutus- ja ehitustingimused
tuulikupargi rajamiseks;
10) uute ülekandeliinide rajamisel tuulikupargi alajaama (näiteks 20/110 kV nimipingega) ja
võrguga liitumise alajaama (110 kV või 330 kV nimipingega) vahel tuleb vältida
maakonnaplaneeringus ja omavalitsuste üldplaneeringutes fikseeritud väärtuslikke maastikke
ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid. Nendele aladele on lubatud maakaabelliini rajamine;
11) uute ülekandeliinide rajamisel tuuleelektrijaama alajaama ja võrguga liitumise alajaama (110 kV
või 330 kV nimipingega) vahel tuleb trassivalikul vältida Natura 2000 alasid;
12) tuulikuparkide detailplaneeringud, ehitusprojektid ja projekteerimistingimused või nende andmise
kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada
Transpordiameti, Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga. Koostööd tuleb alustada
tuulikuparkide rajamise algstaadiumis.
5.2.2.3 Päikeseenergia
Päikeseenergia tootmisel eristatakse oma katastriüksuse tarbeks paigaldatud paneele (maapinnale
võimsusega kuni 50 kW ja hoone katusel või seintel vastavalt hoone mahule) ja suurtootmiseks
mõeldud päikeseparke.
Üldplaneeringuga päikesepaneelide parkide rajamiseks eelistatud alasid Türi valda ei planeerita,
samas ei välista põhjendatud juhul sobivate tingimuste esinemisel nende rajamist ja arendamist.
Maapinnale paigaldatud päikesepaneelide ja päikeseparkide hooldamisel on keelatud kasutada
taimemürke.
Päikeseelektrijaamad (sh kõik elektri tootmiseks kasutatavad päikesepaneelid) peavad vastama
õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele.
Elektromagnetilise ühilduse nõuetele mittevastavad päikeseelektrijaamad (sh kõik elektri tootmiseks
kasutatavad päikesepaneelid) võivad vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet.
Oma katastriüksuse tarbeks päikesepaneelide kavandamise tingimused:
1) oma katastriüksuse tarbeks on lubatud päikesepaneelide kasutuselevõtmine (maapinnale
võimsusega kuni 50 kW ja hoone katusel või seintel vastavalt hoone mahule);
väärtuslikel maastikel on päikesepaneele lubatud rajada hoonetele paralleelselt
viilkatusega, kusjuures lubatud on uute tehnoloogiate kasutamine (päikese energiat
salvestavad katusekivid, värvid jms) kui on arvesse võetud hoone arhitektuuriga
sobivust ning tänavaruumi ilme säilimist;
2) tiheasustusega alal katastriüksuse piires üldjuhul mitte paigaldada paneele katastriüksuse
tänavapoolsele alale;
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 56 / 66
Türi valla üldplaneering
3) tiheasustusega aladel tänavapoolsel küljel paigaldada päikesepaneelid katusele/fassaadile
arvestades hoone arhitektuuri ning sobitudes selle stiiliga maitsekalt;
4) korterelamute rõdudele paigaldatavad päikesepaneelid lahendada soovituslikult kogu hoonele
terviklikult ja hoone arhitektuuriga sobivalt.
Päikseparkide rajamise tingimused:
1) päikesepargi rajamist menetletakse avalikkust kaasates, välja arvatud juhul kui park rajatakse
kasutusest välja langenud tööstusalale või karjääri, parke kavandatakse alale, kus elamud ei
paikne piirnevatel maaüksustel;
2) päikesepargi rajamisel, mille võimsus ületab 500 kW, tuleb üldjuhul koostada detailplaneering
kui park rajatakse kasutusest välja langenud tootmisalale, tootmismaale, planeeritud
tootmismaale, tööstusalale või karjääri ja kui parke kavandatakse alale, kus elamud ei
paikne naabruses (1 km) võib vallavalitsus planeeringu koostamise asemel anda välja
projekteerimistingimused läbi avaliku menetluse;
3) päikesepargi rajamisel põllumajandusmaale ei tohi koorida pinnast enam, kui on vajalik
vundamendi rajamiseks ning ei tohi kasutada keemilisi vahendeid haljasmassi hävitamiseks;
4) päikeseparkide rajamisel eelistada olemasolevate tootmisalade lähedal paiknevaid alasid,
väheväärtuslikke maastikke, jäätmaad, kasutusest väljalangenud tööstusalasid, karjääre jne;
5) päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse
nõuetele ja asjakohastele standarditele.
5.2.2.4 Maasoojussüsteemi rajamine
Türi valla aladel sobivad kasutamiseks kinnised horisontaalsed ja vertikaalsed maasoojussüsteemid.
Horisontaalne maakollektor on lubatud kavandada ainult juhul, kui on tagatud üldplaneeringu tingimuste
kohane kõrghaljastuse osakaal. Maasoojussüsteemide soojuskandevedelikus võib kasutada
keskkonnaohutuid aineid.
5.2.3 PÕHJAVESI, PINNAVESI JA KANALISATSIOON. SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE
Türi vald kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Türi valla maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht on
maapinnalt lähtuva reostuse eest enamjaolt nõrgalt kaitstud (skeem 12). Esineb ka kaitsmata ja
keskmiselt kaitstud alasid. Türi valla territooriumil ei ole nitraaditundlike alasid.
Likvideerida ja mitte rajada uusi reostusohtlikke objekte nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel.
Tootmise ja äri maa-alade arendamisel on soovitatav potentsiaalsed reostusallikad pinnasest
isoleerida. Olemasolevate tootmisalade, millega võib kaasneda oluline keskkonnahäiring, laiendamise
või uute rajamise mõju pinnaveele tuleb iga juhtumi puhul eraldi hinnata KMH eelhinnangu või vajadusel
KMH käigus. Arendustegevusel tuleb tähtsustada pinna- ja põhjavee kaitse vajadust, seda
reoveepuhastuslahenduste nõuetele vastavusse viimisega, saastunud sademevee kogumisega ja
puhastamisega.
Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tuleb rakendada täiendavaid abinõusid pinna- ja
põhjavee reostuse vältimiseks. Selleks tuleb detailplaneeringutes ning ehitusprojektides ette näha
vastavad meetmed.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 57 / 66
Türi valla üldplaneering
Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel uute elamupiirkondade kavandamisel eelistada
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamist iseseisvatele lokaalsetele lahendustele. Ka muu
arendustegevuse, eelkõige tootmistegevuse kavandamisel tuleb võimalusel eelistada reovee juhtimist
ühiskanalisatsiooni, kusjuures sademevee kogumine ja juhtimine peaks toimuma reoveest lahkvoolselt.
Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel vähendada võimalusel põllumajandusmaa kasutuskoormust.
Järgida tuleb veeseaduses ja selle alusel kehtestatud alamaktides kehtestatud veekaitsenõudeid
veekvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks ning Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas
seatud/seatavaid eesmärke ning meetmeid.
Skeem 12. Türi valla esimese aluspõhjalise veekihi kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse eest (Kaart:
Veeveeb, 2019).
Põllumajandustegevuse jätkamisel on oluline vähendada põllumajanduslikust tootmisest pärinevat
reostust/häiringuid, järgides pinna- ja põhjavee kaitseks veeseaduses ja selle alamaktides kehtestatud
nõudeid võimaliku põllumajandusreostuse eest.
Türi valla vee- ja kanalisatsioonivõrk lahendatakse Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kavas. Valla suuremad puhastid on toodud lisas 12.
5.2.4 TULETÕRJE VEEVÕTUKOHAD
Türi valla tuletõrje veevarustus on lahendatud hüdrantide, mahutite ja looduslike veevõtukohtade
baasil. Ülevaade vallas asuvatest tuletõrje veevõtukohtade asukohtadest koos tehnilise seisukorra
kirjeldusega on leitav seletuskirja lisas 13.
Tuletõrje veevõtukohtadest on Päästeameti inventuuri põhjal ca 1/3 rikkis. Rikkis veevõtukohad on
soovitatav rekonstrueerida.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 58 / 66
Türi valla üldplaneering
Valla territooriumil peavad olema välja ehitatud avalikult kasutatavad ja tuletõrjevee võtmiseks ette
nähtud kohad, kus on tagatud tuletõrje veevõtukohale esitatud nõuete täitmine. Veevõtukohad peavad
võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning kasutamist ja tagatud peab olema
tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Enne veevõtukoha lõplikku väljaehitamist on vajalik
konsulteerida Päästeametiga.
Võrgustiku tihendamise eesmärgil on määratud üldplaneeringuga täiendavad tuletõrje veevõtukohad
tiheasustusega aladel, mis on kujutatud taristu ja tehnovõrkude joonisel. Täpsed asukohad selguvad
projekteerimisel ning maaomanikega kokkuleppe saavutamisel.
5.2.4.1 Sademevee ärajuhtimine
Planeerimis- ja ehitustegevusega ei tohi halvendada naabermaaüksuste olemasolevat olukorda
(sademetest tekkinud liigvee juhtimine naabermaaüksustele). Sademevesi tuleb immutada oma
katastriüksuse piires või juhtida veekogusse halvendamata naabermaaüksuse olemasolevat olukorda.
Kõvakattega pindadelt kogutud sademevesi tuleb suunata õli-bensiini-liivapüüduritesse ja sealt edasi
lähedal asuvasse suublasse või immutada looduslähedasi lahendusi rakendades kohapeal.
Soodustada sademevee pinnasesse immutamise lahendusi äri- ja tootmisaladel, kus esinevad selleks
soodsad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused. Uutel ja rekonstrueeritavatel tootmisaladel
võtta kasutusele tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse sademevee löökkoormuse vähendamine
eesvooludele ning tagatakse sademevee nõuetekohane kvaliteet (õli-bensiini-liivapüüdurid vm).
Naftasaaduste hoidmisehitise mahutid ja seadmed peavad olema lekkekindlad. Hoidmisehitise
sademevesi tuleb juhtida läbi kohtreoveepuhasti (õlipüünis ja siibrikaev) suublasse või kanalisatsiooni
kaudu reoveepuhastisse.
Sademevee juhtimisel veekogudesse tuleb arvestada õigusaktides kehtestatud veekvaliteedi
nõuetega. Detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste andmisel tuleb täpsemalt
käsitleda sademevee ärajuhtimise võimalusi ja lahendusi.
Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud.
Kliimamuutused avalduvad muuhulgas sademete jaotuse muutumisega. Kliimamuutuste tulemusel
sagenevad ja intensiivistuvad äkksajud ja nendest põhjustatud üleujutused. Sadamete hulga kasvu
(Eestis hinnanguliselt aasta keskmisena ca 20% rohkem) ja intensiivsete vihmahoogude (suureneb
tõenäosus (eriti suvekuudel), et ühes ööpäevas sajab suur hulk sademeid (>30 mm)) tõttu on oluline
arendajal arendustegevuse planeerimisel tähelepanu pöörata sademevee käitlusele ning seda eelkõige
kõvakattega pindade kavandamisel. Kasutusele tuleb võtta tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse
sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele (sademevee vahemahutid, annusmahutid,
looduslikud lahendused).
5.2.5 SOOJAVARUSTUS
Vastavalt kaugkütteseadusele määrab kohalik omavalitsus üldplaneeringuga kindlaks maa-ala, millel
asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel,
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 59 / 66
Türi valla üldplaneering
usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav
soojavarustus.
Türi vallas on määratud viis kaugküttepiirkonda: Väätsa alevik, Türi linn (kaks eraldi piirkonda), Türi-
Alliku küla ja Oisu alevik. Planeeritud on kaugküttepiirkonna laiendamine Mäe väikekohta
kavandatavale ettevõtlusalale.
Soojavarustus planeeritud väikeelamute piirkonnas lahendatakse üldjuhul individuaalkütte baasil
(puitküte, elektriküte, õliküte jne). Olemasolevad korterelamud tuleb võimalusel liita
kaugküttepiirkonnaga ja võimalikud uued saasteallikad tuleb projekteerida selliselt, et saasteainete
väljumiskõrgusel oleks tagatud nende hajumine maapinnalähedases õhukihis. Soovitatav on eelistada
taastuvaid kütteliike (puit, biomass, päikeseenergia, maaküte).
6 Maaparandussüsteemide maa-alad
Maaparandussüsteemide kogupindala Türi vallas on 622 km2 (skeem 13). Ülevaade
maaparandussüsteemidest on leitav seletuskirja lisas 14.
Maaparandussüsteemi maa-ala maaparandusseaduse tähenduses on maa-ala, millel paikneb
reguleeriv võrk. Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk on veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks või
vee jaotamiseks.
Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada maaparandussüsteemide toimimist
tagavate meetmetega vastavalt maaparandusseaduses sätestatule.
Maaparandussüsteemi maa-alade arendamise põhimõtted:
1) põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik säilitada kuivendatud maade ja
reguleeritud veekogude (sh eesvoolude) hea seisund ning tagada maaparandushoiu nõuete
täitmine;
2) maaparandussüsteemi maa-alal või eesvoolul kavandatav ehitustegevus kooskõlastada
Põllumajandusametiga;
3) maaparandussüsteemiga maa-alale ehitades tuleb tagada nii ehitise enda alla jääval
katastriüksusel kui naaberkinnisasjadel paikneva maaparandussüsteemi toimimine ja
hooldamine;
4) maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ning
ühiseesvoolu reguleerimine või ühiseesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsus
tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga. Katastriüksusel asuvad kraavid tuleb
katastriüksuse omaniku poolt hoida korras, need puhastada ja võsa eemaldada. Soovitatav on
ühele kraavi kaldale jätta puude/põõsaste rida kasvama, et võimaldada elurikkuse säilimist ja
suurenemist. Maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide hooldamisel tuleb järgida
õigusaktides toodud nõudeid, registrisse mittekuuluvate kraavide korral tuleb katastriüksuse
omanikul konsulteerida tegevuse osas vallaga;
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 60 / 66
Türi valla üldplaneering
5) maaparandushoiukavade koostamisel on oluline arvestada kliimamuutustest tulenevate
võimalike riskidega (vooluhulkade suurenemine ja maapinnalähedase põhjaveekihi veetaseme
tõus, külmumata ja liigniiske metsamaa ning puidu halb kättesaadavus);
6) arvestada prognoositud lumikatte vähenemisest tingitud praegusest väiksemate ja aasta
jooksul ühtlasemalt jaotunud maksimaalsete äravoolude ja seega ka väiksemate
maksimaalsete veetasemetega, kuna siseveekogude tase on seotud jõgede äravooluga. Tuleb
arvestada, et suvise miinimumäravoolu perioodi pikemaks muutumise tõttu suureneb võimalus
väikeste ojade ja jõgede ülemjooksude kuivamiseks;
7) Pärnu jõel ja Esna jõel suudmest ülesvoolu ning nende kaldaaladel uusi tegevusi kavandades
tuleb vältida uute kuivenduskraavide rajamist, sest jõkke kanduvad setted, happeline rabavesi
ning põldudel kasutatavad väetised/taimekaitsevahendid rikuvad kalade elu- ja kudepaikasid.
Vanade kuivenduskraavide taastamisel või puhastamisel tuleb kraavide suudmetesse rajada
spetsiaalsed settebasseinid.
Skeem 13. Maaparandussüsteemid Türi vallas (Andmed: Keskkonnaregister, 2019).
7 Olulise ruumilise mõjuga ehitis
Türi vallas ei asu teadaolevaid olulise ruumilise mõjuga objekte. Planeeritud olulise ruumilise mõjuga
ehitis on vähemalt 30 meetri kõrguste elektrituulikutest koosnev tuulepargi ala.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 61 / 66
Türi valla üldplaneering
8 Ehitamine radooniohtlikus piirkonnas
Eesti Geoloogiateenistuse andmete kohaselt jääb Türi vallas radoonitase pinnaseõhus suuremas osas
30-50 kBq/m³ ja 50-100 kBq/m³ vahele (skeem 14). Kõrge radooniriskiga alad jäävad valla põhja ja
lõuna poolsetele aladele. Arkma küla piirkonnas on mõõdetud radoonisisaldusi vahemikus 150-250
kBq/m3.
Skeem 14. Radooniriski levilad Türi vallas (Kaart: Eesti Geoloogiateenistus, 2019).
Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 “Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu
radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadele”
lisas on välja toodud Eesti kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu haldusüksuste kaupa.
Vastavalt nimetatud määruse lisale kuulub Türi vald kõrgendatud radooniriskiga maa-alade hulka.
Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määruse nr 131 “Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-
alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule” § 9 lg 4 kohaselt ning Vabariigi
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 62 / 66
Türi valla üldplaneering
Valitsuse 30.05.2013 määruse nr 84 “Tervisekaitsenõuded koolidele” § 12 lg 4 kohaselt peab koolieelse
lasteasutuse ja koolide ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui
200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m³).
Koolieelsete lasteasutuste ja koolide kavandamisel tuleb igakordselt teostada radoonitaseme
mõõtmisi maapinnas. Mõõtmistulemused annavad olulist infot, kas radooni tõrjemeetmete
rakendamine on üldse vajalik ja kui on, siis millised konkreetsed võtted oleksid vajalikud.
Asjakohane on igakordselt radoonitaseme mõõtmisi teostada ka teiste ühiskondlike hoonete
puhul, kus on ette näha inimeste pikemaajalist viibimist.
9 Müra normtasemed
Eestis on keskkonnamüra normtasemed kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud
määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“.
Müra normtasemete kategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvetele on järgmised:
Tabel 6. Müra kategooriate liigitus.
Müra kategooria Üldplaneeringu alusel
I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala, haljasala ja
ehk vaiksed alad parkmetsa maa-ala, supelranna maa-ala, kalmistu
maa-ala
II kategooria – haridusasutuste, Ühiskondlike ehitiste maa-ala4, elamu maa-ala
tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste
ning elamumaa-alad, maatulundusmaa
õuealad, rohealad
III kategooria – keskuse maa-alad Segaotstarbega maa-ala, äri maa-ala5
IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa- Ühiskondlike hoonete maa-ala6
alad
Maatulundusmaal õuealadel (ka uute elamu kavandamisel) kehtib II kategooria müra normtase.
Tulenevalt atmosfääriõhu kaitse seadusest tagab planeeringust huvitatud isik, et müra normväärtust
müratundlikel aladel (I-IV kategooria) ei ületata. See tähendab, et arendaja arvestab üldplaneeringus
määratud maakasutuse juhtotstarvetega ning nendele vastavate mürakategooriatega. Samuti tuleb
arvestada väljaspool tiheasustusalasid maatulunduse maa-aladel olevate elamutega ja nendel aladel II
kategooria piirväärtustele vastava müraolukorra tagamisega. Müra sihtväärtuse rakendamise/tagamise
vajadus on väljaspool tiheasustusala seni hoonestamata uue müratundliku ala planeerimisel, kui see
kavandatakse müraallika lähedale. Sellisel juhul peab müratundliku ala arendaja tagama sihtväärtusele
vastava mürataseme. Sihtväärtus kehtib ka pärast 2002. aastat (siis jõustus sotsiaalministri 04.03.2002
4
haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalkandeasutuste puhul
5 kehtib ka äri ja tootmise maa-alal, kui arendatakse välja ka ärifunktsioon
6
v.a II kategooria all toodud
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 63 / 66
Türi valla üldplaneering
määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid“) realiseeritud planeeringutele, mis on juba pidanud arvestama oma
tegevuse planeerimisel taotlustasemetega. See tähendab seda, et kui kavandatakse uut müra tekitavat
objekti pärast 2002. aastat ehitusõiguse saanud ja realiseeritud müratundlike aladega/objektidega
piirnevale alale või lähedusse, siis on müratekitajal (nt uue maantee või tootmishoone puhul) kohustus
tagada, et tema territooriumilt ei leviks ümbruskonda asjakohast normtaset ületavat müra ja tagada
nendel aladel, kus kehtib müra sihtväärtus, sihtväärtusele vastav müraolukord. Kui kavandatakse müra
tekitavat tegevust/ehitist, siis peab see tagama ümbruskonda ehitusõiguse saanud kuid veel
realiseerimata müratundlike uusarendustele piirväärtuse ja kui müratundlikud alad realiseeritakse, siis
peavad need ise endale tagama sihtväärtusele vastava olukorra (st sellisel juhul ei ole enam õigus
nõuda kõrval olevalt müra tekitajalt sihtväärtuse tagamist, vaid peavad ise vastavad meetmed
kasutusele võtma). Ümbruskonnas kehtestatud detailplaneeringute ja väljastatud ehituslubade kohta
saab infot kohalikult omavalitsuselt. Sihtväärtus jääb kehtima ka tulevikus pärast uue üldplaneeringu
kehtestamist.
Uute tuulikute kavandamisel tuleb üldjuhul eesmärgiks seada rangeimate nõuete ehk välisõhus leviva
müra sihtväärtuse tagamine, mis tagab head tingimused lähimatel müratundlikel aladel. II kategooria
alade (elamud) tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval ja 40 dB öösel. Kuna tuulikud töötavad
ööpäevaringselt saab määravaks mürataseme vastavus öistele ehk rangematele nõuetele (40 dB).
Planeeringu koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb arvestada müraallikatega (sh
lasketiirud, krossirajad, ATV rajad jne). Müraallikaks ei loeta metsaraie vm metsamajandamisega
seotud töid ja tegevusi.
Sellise planeeringu või projekti koostamisel, mille elluviimisega võib kaasneda müra normtaseme
ületamine, tuleb hinnata tekitatava müra suurust ja leviku ulatust (mürataseme modelleerimine
spetsiaalse tarkvara abil), arvestades koosmõju olemasoleva mürafooniga ning kavandada vajadusel
mürataseme vähendamise meetmed. See kehtib nii uute müra tekitavate objektide planeerimisel /
projekteerimisel kui ka hiljem võimaliku müraprobleemi ilmnemisel.
Eramute piirkonnas on efektiivseimaks meetmeks müratõkkeseinte rajamine, korruselamute puhul on
reeglina otstarbekam hoonete välispiirde heliisolatsiooni parandamine.
Müratundlikele aladele või nende lähedusse tehnoseadmete paigaldamisel (nt õhksoojuspumbad jms)
peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse normatiividele. Tehnoseadmete
ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtus.
10 Ettepanek Järvamaa ja Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ täpsustamiseks
Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus. Üldplaneeringu ülesannete lahendamisel on
mitmeid teema valdkondi täpsustatud.
Üldplaneeringuga tehakse ettepanek täpsustada maakonnaplaneeringut järgmiste teemade osas:
1) Rohevõrgustiku struktuurielementide paiknemine ja tingimused- arvestatud on maastiku
iseloomu, korrigeerides rohevõrgustiku tugialade ja rohekoridoride piire selliselt, et
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 64 / 66
Türi valla üldplaneering
rohevõrgustiku alad ühtiksid paremini looduslike aladega, kattuksid vähem
põllumajandusmaadega ning asustusaladega. Võrgustiku tugevdamiseks lisati rohevõrgustiku
koosseisu sinivõrgustik, mida on võimalusel laiendatud metsaalade arvelt. Rohevõrgustiku
korrigeerimisel lähtuti rohevõrgustiku planeerimisjuhendist.
2) Väärtuslike maastike paiknemine- Piiumetsa sookaitseala piire on suurendatud hõlmates
enda alla kogu Kummasaare raba, kuna kogu ala on väga sarnane piirkond ning
kaitseväärtuste põhjal ei tohiks raba poolitada. Kädva-Paluküla piire on vähendatud, et piirkond
vastaks paremini kaitseväärtustele. Käru-Kullimaa piire on suurendatud, sest
maakonnaplaneeringus toodud piirides maastiku kaitsmine killustab liialt antud piirkonda.
3) Linnalise asustusega alad- maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega alad on
üldplaneeringus tiheasustusalade määramisel teatud osas aluseks võetud, kuid päris otsest
seost nende piirkondade osas pole. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega alad
määratud erineva metoodikaga üldplaneeringust. Üldplaneeringuga on antud piire täpsustatud.
11 Ettepanek Järvamaa maakonnaplaneeringu 2030+ muutmiseks
Türi valla üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Järvemaa maakonnaplaneeringut 2030+ Türi
linna ümbersõidu käsitluses.
Üldplaneeringu koostamise käigus analüüsiti Järva maakonnaplaneeringus toodud Türi linna
ümbersõiduteed. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes peatükis 4 on ära
toodud analüüs tee vajalikkuse kohta. Analüüsist järeldub, et Türi linna ümbersõidu rajamisega
kaasneb:
negatiivne mõju maastikuilmele otseselt selle killustamise kaudu. Ümbersõidutee killustab seda
piirkonda ja rikub terviklikku üldilmet nii loodusliku kui esteetilise väärtuse seisukohast.
negatiivne mõju rohevõrgustikule, kuna ümbersõidutee lõikaks kuuel korral rohevõrgustiku
koridori ning läbiks rohevõrgustiku tuumala.
negatiivne mõju põllumajandusmaa kasutamisele, kuna ümbersõidutee koridori alla jääb
väärtuslikku põllumajandusmaid ning teisi hetkel aktiivses kasutuses olevaid
põllumajandusmaid. Lisaks toob tee rajamise paratamatult kaasa arendusalade laienemise,
mistõttu samuti hõivatakse põllumajanduslikus kasutuses olevaid maid.
soodne mõju äri- ja tootmisettevõtete arenguks tee ääres, sest luuakse hea juurdepääsuga
soodsad arendusalad. Samas tekib ka vajadus alale uute kommunikatsioonide rajamiseks, mis
võib osutuda kulukaks. Kuna osa liiklust kandub ümbersõiduteele siis väheneb Türi linna läbiv
liiklussagedus ning potentsiaalsete teenuste ja toodete tarbijaskond.
mõju kaitsealustele loodusobjektidele. Ümbersõidu tee läbiks Türi maastikukaitseala lõunaosa
aga hävitataks üsna väike osa lamminiitude elupaigatüübist võrreldes kogu maastikukaitsealal
olevaga. Ühtlasi läbiks ümbersõidutee Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Pärnu jõe loodusala.
Ebasoodne mõju Natura 2000 alale ei ole välistatud, kuna ümbersõidutee tõttu väheneks
kaitse-eesmärgiks oleva lamminiidu elupaigatüübi pindala. Lisaks läbiks tee kavandatavat
Metsavajakute looduskaitseala, mis kahjustaks kaitsta soovitava metsa osalise hävimise tõttu
otseselt selle kaitse-eesmärke.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 65 / 66
Türi valla üldplaneering
mõju Türi linna elukeskkonnale. Türi linnas transiitliikluse ja valla erinevaid regioone ühendava
liikluste väljaviimine ei oma olulist positiivset mõju linnakeskkonna arengule, kuna
liiklussagedus põhimaanteel nr 5 on pigem vähenenud ning kesklinna piirkonda rajatud
ringristmik on oluliselt leevendanud probleemi, mis on esmajoones siiani olnud seotud liiga
suurte liikluskiirustega. Riigimaanteede teehoiukava põhimõtete alusel ei ole Transpordiametil
huvi riigiteede võrgustiku laiendamiseks Türi valla haldusterritooriumil.
mõju Türi linna turismiga seotud sektorile. Ümbersõidutee rajamine võib lisaks transiitliiklusele
linnast mööda juhtida potentsiaalsed turistid, kes eelistavad suuremat liikluskiirust linna
läbimisele.
mõju maakasutusele. Ümbersõidutee esimene etapp jääb ca 50% ja teine etapp ca 95%
ulatuses eraomandis olevatele maadele.
Analüüsist järeldub, et ümbersõidu rajamine võib lükkuda üldplaneeringu ajalist mastaapi arvestades
kaugesse tulevikku ning seetõttu ei ole üldplaneeringu joonistele kantud Türi linna ümbersõitu ning
selleks ei reserveerita maad.
Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 66 / 66
Registrikood 10171636
Riia 35, Tartu 50410
Tel 730 0310
[email protected]
TÖÖ NR 2019–060
Asukoht (L–Est’97) X 6520084
Y 581155
Järva maakonna Türi valla
üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruanne
EELNÕU
AVALIKULE VÄLJAPANEKULE
Planeeringuala: JÄRVA MAAKOND, TÜRI VALD
Tellija: TÜRI VALLAVALITSUS
Töö täitja: KOBRAS AS
Juhataja: URMAS URI
Juhtekspert: URMAS URI
KSH juhteksperdi abi/ NOEELA KULM
keskkonnaekspert:
Üldplaneeringu projektijuht/ TEELE NIGOLA
planeerija:
Keskkonnaeksperdi assistent: MARITE BLANKIN
Kontrollis: ENE KÕND
Jaanuar 2021 TARTU
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Üldinfo
TÖÖ NIMETUS: Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne
PLANEERINGUALA: Järva maakond, Türi vald
TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine Järva maakonna
Türi valla üldplaneeringule
TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine
TÖÖ TELLIJA JA Türi Vallavalitsus
ÜLDPLANEERINGU Kohtu tn 2, Türi linn 72213
Türi vald
KOOSTAMISE Järva maakond
KORRALDAJA:
Kontaktisik: Marje Pärn
Avaliku ruumi spetsialist
Tel 384 8250, 5333 0476
[email protected]
TÖÖ TÄITJA: Kobras AS
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
KSH juhtekspert: Urmas Uri
Tel 730 0310
[email protected]
Kontaktisik: Noeela Kulm
Tel 730 0310, 5693 9300
[email protected]
Ekspertrühm: Urmas Uri – juhtekspert
Noeela Kulm – jäätmed, õhk, müra, karjääris, looduskaitse,
maakasutus, Natura 2000 alad
Teele Nigola – planeerimine, maastik, kultuuripärand, miljööväärtus
Piia Kirsimäe – kartograafia
Ene Kõnd – keskkonnapiirangud
Marite Blankin – keskkonnaeksperdi assistent
Konsultandid: Reet Lehtla – maastikuarhitekt-planeerija
Erki Kõnd – projektijuht, projekteerija
Tanel Mäger – geoloog
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 2 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Kobras AS litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri;
KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Urmas Uri;
Teele Nigola.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.
Hüdrogeoloogilised uuringud.
Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
• Ehitusuuringud EG10171636-0001;
• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
• Projekteerimine EP10171636-0001;
• Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline
järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade
koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit-
ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18.
9. Kutsetunnistused:
• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu;
• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 –
Ervin R. Piirsalu;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;
• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 –
Kert Kartau;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;
• Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik;
• Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring;
• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 3 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
SISUKORD
1. Sissejuhatus .................................................................................................................................. 6
2. Türi valla üldplaneeringu seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide ja
keskkonnaalaste eesmärkidega ......................................................................................................... 10
3. Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus................................... 27
3.2.1 Maastik ........................................................................................................................... 28
3.2.1.1 Väärtuslikud maastikud .......................................................................................... 29
3.2.2 Geoloogilised tingimused ja maavarad .......................................................................... 31
3.2.2.1 Geoloogiline ehitus ................................................................................................. 31
3.2.2.2 Maavarad ................................................................................................................ 32
3.2.2.3 Radoonirisk ............................................................................................................. 33
3.2.3 Põhjavesi, põhjaveekogumid ja põhjaveevaru ............................................................... 35
3.2.3.1 Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum ............................................................ 36
3.2.3.1.1 Põhjaveevarud ................................................................................................. 40
3.2.3.2 Teised veekogumid ................................................................................................ 42
3.2.3.3 Põhjavee kaitstus ................................................................................................... 42
3.2.4 Hüdroloogilised tingimused ............................................................................................ 43
3.2.4.1 Pinnaveekogumid ................................................................................................... 43
3.2.4.2 Õigusaktidest tulenevad kitsendused ..................................................................... 48
3.2.5 Mullastik ja taimkate ....................................................................................................... 49
3.2.5.1 Väärtuslik põllumajandusmaa ................................................................................ 49
3.2.6 Elurikkus ja rohevõrgustik .............................................................................................. 51
3.2.7 Kaitstavad loodusobjektid ............................................................................................... 54
3.2.7.1 Kaitsealad ja hoiualad ............................................................................................ 54
3.2.7.2 Püsielupaigad ja kaitsealused liigid ........................................................................ 58
3.2.7.3 Natura 2000 ja teised rahvusvahelised kaitsealad ................................................. 59
3.2.8 Kliima .............................................................................................................................. 61
3.3.1 Sotsiaalmajanduslik keskkond ....................................................................................... 61
3.3.1.1 Rahvastik ................................................................................................................ 61
3.3.1.2 Ettevõtlus ja tööhõive ............................................................................................. 63
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 4 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
3.3.1.3 Kultuuri- ja haridusasutused ................................................................................... 64
3.3.1.4 Turism ..................................................................................................................... 64
3.3.2 Tehniline infrastruktuur ................................................................................................... 64
3.3.3 Riigikaitselised objektid ja tegevus ................................................................................. 68
3.3.4 Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted .................................................................... 68
3.3.5 Kaevandamistegevus ..................................................................................................... 69
3.4.1 Kultuurimälestised .......................................................................................................... 70
3.4.2 Miljööväärtuslikud alad ................................................................................................... 71
3.4.3 Pärandkultuuriobjektid .................................................................................................... 71
4. Alternatiivsed arengustsenaariumid .............................................................................................. 72
5. Planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud .............................................. 77
5.1.1 Mõju maastikule ja kultuuripärandile ja -väärtusele ....................................................... 79
5.1.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja rohevõrgustikule ............................................... 81
5.1.3 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele aladele 86
5.1.4 Mõju Natura 2000 aladele .............................................................................................. 92
5.1.5 Mõju põhja- ja pinnaveele .............................................................................................. 120
5.1.5.1 Mõju põhjaveele ..................................................................................................... 120
5.1.5.1.1 Vaba põhjaveevaru .......................................................................................... 127
5.1.5.2 Mõju pinnaveekogumitele ....................................................................................... 128
5.2.1 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja heaolule ................................................................... 131
5.2.1.1 Teenuste kättesaadavus ........................................................................................ 131
5.2.1.2 Mõju majandustegevusele ja töökohtadele ............................................................ 132
5.2.1.3 Puhkealade kättesaadavus .................................................................................... 133
5.2.1.4 Mõju varale ja turvalisusele .................................................................................... 135
5.2.1.5 Metsade majandamisest tulenev mõju asulatele ja elamutele ............................... 137
5.2.1.6 Keskkonnatervis ..................................................................................................... 137
5.2.1.6.1 Müra ................................................................................................................. 137
5.2.1.6.2 Vibratsioon ....................................................................................................... 148
5.2.1.6.3 Välisõhk ............................................................................................................ 149
5.2.1.6.4 Pinnase radoonisisaldusega arvestamise vajadus .......................................... 151
6. Leevendavad meetmed ja seire vajadus....................................................................................... 154
7. Kasutatud allikad…………………………………………………………………………………………..155
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 5 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
1. Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) objektiks on Türi valla üldplaneering.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 33 lõike 1 punkt 2
ja planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 74 lg 4 alusel on üldplaneeringu koostamisel KSH kohustuslik.
Türi valla üldplaneering ja KSH koostamine algatati Türi Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 56.
Üldplaneeringu eesmärgiks on valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade
määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ning täpsustamine ning seeläbi Türi vallast
atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine. Türi valla üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded,
käsitletavad teemad ja põhimõtted, millest lähtutakse üldplaneeringu koostamisel, on määratletud
üldplaneeringu lähteseisukohtades.
KSH eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning
kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. KSH on läbi viidud
samaaegselt üldplaneeringu väljatöötamisega, et tagada strateegilise planeerimise eri tasanditel
keskkonnaaspektide kaalutlemise võimalus. KSH-s hinnatakse üldplaneeringu rakendamisega kaasnevat
võimalikku mõju loodus-, kultuur-, sotsiaal- ja majanduskeskkonnale ning inimese tervisele ja heaolule.
PlanS § 2 lg 3 sätestab, et planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse
planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid ning KeHJS tulenevaid nõudeid aruande sisule ja muudele
tingimustele (KeHJS § 40). Eelnevast tulenevalt peab KSH aruanne sisaldama:
strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustust;
strateegilise planeerimisdokumendi seost muude asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega;
eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldust;
hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja
ebasoodsa mõju kohta keskkonnale;
ülevaadet alternatiivsete arengustsenaariumite käsitlemisest ja strateegilise planeerimisdokumendi
elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud
meetmeid.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt, ulatus ja eesmärk
Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Türi valla üldplaneering. Türi vald moodustati 22.10.2017
haldusreformi käigus Käru valla, Türi valla ja Väätsa valla ühinemise teel (joonis 1). Enne ühinemist asus Käru
vald Rapla maakonnas ning Väätsa ja Türi vald Järva maakonnas. Ühinemise tulemusel muutusid Järva ja
Rapla maakonna piirid ning moodustunud Türi vald asub Järva maakonnas.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 6 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Joonis 1. Endised vallad enne ühinemist Türi vallaks (aluskaart: Maa-amet, 2019).
Türi valla KSH põhieesmärk on planeerimisprotsessis luua looduskeskkonna, inimese tervise ja vara ning
kultuuripärandi suhtes jätkusuutlikke lahendusi, mida võimaldab asjaolu, et KSH viiakse läbi
planeerimismenetluse raames. Oluliste mõjude käsitlemisega samatähtis on planeeringu elluviimisega
kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine. KSH
ulatus on kogu Türi valla haldusterritoorium ning selle lähiümbrus.
Üldplaneeringu ja KSH menetlusprotsess
Türi valla üldplaneering ja KSH koostamine algatati Türi Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 56. KSH algatati
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)
§ 33 lõike 1 punkt 2 ja PlanS § 74 lg 4 alusel (üldplaneeringu koostamisel on KSH kohustuslik).
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teatati 03.10.2018 ametlikus
väljaandes Ametlikud Teadaanded, 04.10.2018 ajalehtedes Türi Rahvaleht ja Järva Teataja ning Türi valla
kodulehel. Kirjalikult teavitati PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.
Esmalt koostati üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus. Vastavalt hanke „Türi valla
üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise konsultatsiooniteenus“ tehnilisele
kirjeldusele oli KSH kavatsuses vajalik välja selgitada piirkonnad või teemavaldkonnad, mille osas on
otstarbekas ja üldplaneeringu lahenduse saavutamiseks vajalik hinnata mõjusid laiapõhjalisemalt, st käsitleda
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 7 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
ka asjakohaseid sotsiaal-kultuurilisi ja majanduslikke mõjusid. KSH VTK koostamisel määratles töögrupp ära
valdkonnad, mida läbiviidava KSH protsessis raames peeti vajalikuks hinnata: mõju õhukvaliteedile, Lääne-
Eesti vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide täitmisele, kallasraja kasutatavusele, väärtuslikele
maastikele, rohevõrgustikule, bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000
aladele, inimese tervisele ja heaolule, jäätmekäitlusele, kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele,
miljööväärtuslikele aladele ning käsitleti ehituskeeluvööndi muutmise vajadusi, kliimamuutustega kaasnevaid
mõjusid ja nendega kohanemise vajadusi ja võimalusi. Üldplaneeringu lahenduse saavutamiseks peeti
vajalikuks hinnata mõju sotsiaalsetele vajadustele ja heaolule, sh varale ja turvalisusele, teenuste
kättesaadavusele, puhkealade kättesaadavusele, majandustegevusele ja töökohtadele.
Türi Vallavalitsus edastas 02.05.2019 üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse
seisukohtade küsimiseks: Hr Ants Ritsonile, Hr Peeter Lällile, Balti Keskkonnafoorumile (EKO esindaja), MTÜ-
le Eesti Erametsaliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Lairiba Arenduse SA-le,
Elektrilevi OÜ-le, Elering AS-le, Elisa Eesti AS-le, Elisa Teleteenused AS-le, Käru kogukonnakogule,
Metsagrupp OÜ-le, Metsatervenduse OÜ-le, MTÜ-le Eesti Erametsaliit, MTÜ-le Kabala Kultuuri ja Spordi Selts,
MTÜ-le Kirna, MTÜ-le Kädva Külaselts, MTÜ-le Lõõla Selts, MTÜ-le Oisu Kultuuri ja Arengu Selts, MTÜ-le
Villevere Koolimaja, OÜ-le Türi Linnavara, OÜ-le Türi Vesi, Rahandusministeeriumile, Riigimetsa
Majandamise Keskusele, SA-le Järvamaa Arenduskeskus, Telia Eesti AS-le, Türi Kogukonnaseltsile, Valga
Puu OÜ-le, Väätsa kogukonnakogule, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile,
Maaeluministeeriumile, Keskkonnaametile, Maa-ametile, Maanteeametile, Muinsuskaitseametile, Politsei- ja
Piirivalveametile, Põllumajandusametile, Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,
Terviseametile, Veterinaar- ja Toiduametile, Rapla Vallavalitsusele, Kehtna Vallavalitsusele, Kose
Vallavalitsusele, Paide Linnavalitsusele, Järva Vallavalitsusele, Põhja-Sakala Vallavalitsusele, Põhja-
Pärnumaa Vallavalitsusele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Põllumajandusuuringute
Keskusele.
Seisukohti üldplaneeringu ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta esitasid: Elering, Kose Vallavalitsus,
Politsei- ja Piirivalveamet, Põllumajandusamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, RMK, Põhja-Sakala Vallavolikogu, Päästeamet, Maanteeamet,
Terviseamet, Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Metsatervenduse OÜ, Muinsuskaitseamet,
Põllumajandusuuringute Keskus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Asutuste ja isikute ettepanekud ning ülevaade nende arvestamisest või arvestamata jätmisest koos
põhjendustega on esitatud üldplaneeringu menetlusdokumentides.
Türi valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 25.05-26.06.2020. Dokumendid
avalikustati Türi valla kodulehel www.tyri.ee ning Türi Raamatukogu struktuuriüksustes (Türi raamatukogus,
Käru raamatukogus, Väätsa raamatukogus, Oisu raamatukogus ja Kabala raamatukogus), samuti oli
dokumentidega võimalik tutvuda Türi Vallavalitsuses (Kohtu tn 2, Türi linn). Türi valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud
toimusid 29.07.2020 Kabala rahvamajas (Sauna tn 2, Kabala küla), Oisu rahvamajas (Estonia pst 1, Oisu
alevik) ja Türi kultuurikeskuses (Hariduse tn 1, Türi linn) ning 30.07.2020 Väätsa rahvamajas (Pikk tn 3, Väätsa
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 8 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
alevik) ja Käru rahvamajas (Lao tn 35, Käru alevik). Avaliku väljapaneku ja arutelude alusel on üldplaneeringu
ja KSH aruande eelnõud täiendatud. KSH aruandes oluliste sisuliste täienduste/korrektuuride tegemise
vajadus puudus.
Seoses sellega, et riikliku energiapoliitika üldiseks suunaks on seatud taastuvenergeetika alaste eesmärkide
elluviimine, millega on Rahandusministeerium pannud kohalikele omavalitsustele ülesandeks planeerida
tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid, otsustas Türi Vallavalitsus tellida Türi valla üldplaneeringu
koostamise raames tuulikuparkide asukohavaliku tegemiseks analüüsi, selgitamaks, kas valla territooriumil
leidub selleks potentsiaalsels sobivaid alasid. Analüüsi koostamine toimus ajal, mil üldplaneeringu ja KSH
aruande eelnõu avalikustamine oli juba välja kuulutatud ning arutelude toimumise hetkeks veel pooleli.
Seetõttu ei olnud võimalik avalikustatud dokumentide eelnõus teha ka ettepanekut tuulepargi rajamiseks
potentsiaalselt sobivate alade määramiseks ning samuti ei kajastanud KSH aruande eelnõu tuulepargi alade
analüüsi kaasnevate võimalike mõjude osas. Vastavalt hanketulemustele koostas Kobras AS Türi
Vallavalitsuse tellimusel vastavasisulise analüüsi (töö nr 2020-247), mille eesmärgiks oli leida alad, kus võiks
tuulikuparkide rajamine potentsiaalselt võimalik olla ja need alad siis ka üldplaneeringusse kanda.
Üldplaneeringus potentsiaalse tuulikupargi arendamise ala määramise korral puudub vajadus eriplaneeringu
koostamise järele ja tuulikupargi arendussoovi tekkides saab seda lahendada kehtestatud üldplaneeringu
alusel detailplaneeringu raames. Koostatud töös kaardistati kriteeriumid, mis kindlasti välistavad tuulikuparkide
rajamise mingis asukohas ning sellised kriteeriumid, millest lähtuvalt on vajalik teostada täiendavaid uuringuid
või sõlmida kokkuleppeid tuulikupargi rajamiseks sobiliku ala täpsustamiseks. Analüüs koostati samade isikute
poolt, kes on Türi valla üldplaneeringu koostamise konsultandid ja KSH eksperdid ning sisuliselt oli
kriteeriumite väljatöötamine ja nende alusel võimalike alade leidmine sisuliselt mõjude hindamise põhine, st
lähtuti looduskeskkonna ning inimese tervise ja heaolu vajadustest. Analüüsis pakuti välja tuulikupargi
arendamiseks tõenäoliselt sobiv ala, kus on võimalik edasi uurida tuulikupargi rajamise võimalusi ja tingimusi
järgmises, detailplaneeringu etapis koostöös keskkonnamõju hindajatega (KSH-s). Läbi viidud analüüsi
tulemuste alusel on täiendatud KSH aruannet ning tehtud üldplaneeringus ettepanek potentsiaalse tuulepargi
arendamiseks sobiva ala määramiseks.
Planeeringumaterjalide ja KSH aruande täiendamise tõttu sedavõrd olulisel teemal on vajalik uue väljapaneku
korraldamiseks. Üldplaneeringu ja KSH aruande avalik väljapanek toimub 25.01.-25.02.2021, mille jooksul on
igal isikul õigus esitada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamusi Türi Vallavalitsusele. 45 päeva
jooksul peale avaliku väljapaneku lõppu korraldatakse üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku
väljapaneku tulemuste avalik arutelu Käru rahvamajas. Täpsem arutelu toimumise aeg avaldatakse
veebruarikuus Türi valla veebilehel, Järva Teatajas ja Türi Rahvalehes.
Kuna üldplaneeringu ja KSH menetlusprotsess kulgevad paralleelselt ja arvestades seda, et KSH on
üldplaneeringu juurde kuuluv lahutamatu lisa (PlanS § 3 lg 4), siis on kogu planeeringu juurde kuuluv
dokumentatsioon (üldplaneeringu ja KSH algatamise otsuse koopia, üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH
VTK kohta esitatud ettepanekute kirjade koopiad, üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalike arutelude
protokollid ja osavõtjate nimekirjas, kooskõlastuskirjade koopiad jne) esitatud üldplaneeringu juurde kuuluvate
menetlusdokumentide koosseisus. Läbi viidud tuulikuparkide asukohavaliku analüüs on esitatud
üldplaneeringu lisade kooseisus.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 9 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Koostöö ja avalikkuse kaasamine
Tulenevalt planeerimisseaduse § 76 koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle
valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse
üksustega. Türi valla üldplaneering koostatakse koostöös peatükis 1.2 nimetatud asutustega. Kui planeeringu
koostamise käigus avaldab mõni eelnevas peatükis nimetamata asutus või isik soovi olla kaasatud planeeringu
ja KSH koostamisse, siis seda ka tehakse.
Laiemat avalikkust teavitatakse üldplaneeringu ja KSH koostamisest, avalike väljapanekute ja arutelude
toimumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehtede Türi Rahvaleht ja Järva Teataja
vahendusel ning Türi valla koduleheküljel.
Valla üldplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse üldplaneering ning KSH koos olulisemate lisade,
eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega üldplaneeringu koostamise
korraldaja (Türi Vallavalitsus) veebilehel (www.tyri.ee).
2. Türi valla üldplaneeringu seos asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentide ja keskkonnaalaste eesmärkidega
Üldplaneeringu vastavus looduskeskkonna kaitse, säästva ja
jätkusuutliku arengu eesmärkidele
Eesti keskkonnakaitse eesmärkide koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu keskkonnakaitse eesmärkidega
ning erinevatest Euroopa Liidu direktiividest ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate kohustuste ja
soovitustega. Eesti keskkonnaalased strateegilised dokumendid kajastavad seega ka rahvusvahelisi
keskkonnaeesmärke.
Keskkonnakorralduse lähtepunktiks on säästva arengu põhimõte (ka jätkusuutlik või kestlik areng), mis
tähendab sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlalist arendamist. Eesti säästva arengu
eesmärgid aastani 2030 on esitatud riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21” (edaspidi ka SE21).
SE21 eesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete
ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. SE21 säästva arengu põhieesmärgid on:
Eesti kultuuriruumi elujõulisus (eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus);
inimese heaolu kasv (inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega
kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida);
sotsiaalselt sidus ühiskond (nii sotsiaalne kui ka regionaalne tasakaalustatus, ülemäära suurte Eesti-
siseste erinevuste ületamine);
ökoloogiline tasakaal (loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu,
saastumise vähendamine, loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 10 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Türi valla üldplaneering on koostatud kooskõlas SE21 säästva arengu põhieesmärkidega. SE21
eesmärkide saavutamisele saab kohalik omavalitsus kaasa aidata eelkõige läbi Türi valla arengukavas 2020-
2024 ning sellele järgnevas arengukavas püstitatud eesmärkide, tegevussuundade ja nende alusel
formuleeritud konkreetsete tegevustega, kuna üldplaneeringut viiakse osaliselt ellu arengukavas esitatud
tegevuste kaudu. Valla üldplaneering panustab strateegia eesmärkide saavutamisele elu- ja tööpaiga
väärtustamise, looduskeskkonna rekreatiivsete ressursside kasutamise soodustamise ning loodusliku
mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamise ja kaitsmise (roheline võrgustik, kaitsealad, väärtuslik maastik)
kaudu.
“Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti
säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks valdkondlikele
arengukavadele. Selle eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi
hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende
mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia rakendusplaaniks on Eesti
keskkonnategevuskava. Keskkonnastrateegia põhisuunad on:
loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine (jäätmete ladustamine, pinnavee ja
põhjavee seisund, maavarade kaevandamine, metsakasutus, kalapopulatsioonide seisund, ulukite
asurkondade elujõulisus, loodus- ja kultuurmaastikud).
Tabel 1. Loodusvarade säästliku kasutamise ja jäätmetekke vähendamisega seotud eesmärgid “Eesti
keskkonnastrateegias aastani 2030” ja nende arvestamine Türi valla üldplaneeringus.
“Eesti Arvestamine üldplaneeringus
keskkonnastrateegia
aastani 2030” eesmärk
Aastal 2030 on tekkivate Eesmärgiga on arvestatud.
jäätmete ladestamine
Jäätmemajanduse arendamiseks on vaja järgida Türi valla jäätmekavas
vähenenud 30% ning
2015-2020 ja Türi valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatut, millele on
oluliselt on vähendatud
viidatud ka üldplaneeringu seletuskirjas. Türi vallas, Roovere külas asub
tekkivate jäätmete
üks Eesti viiest nõuetekohasest segaolmejäätmete prügilast, Väätsa
ohtlikkust.
prügila. Tegemist on suure jäätmekäitluskompleksiga, kus toimub mh
jäätmete ladestamine. Üldplaneeringuga kavandatakse keskkonnajaam/
jäätmekogumispunkt Väätsa alevikku (täpne asukohavalik tehakse
üldplaneeringust eraldiseisvalt).
Saavutada pinnavee ja Eesmärgiga on arvestatud.
põhjavee hea seisund
Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud Türi valla reovee kohtkäitluse
ning hoida veekogusid,
ja äraveo eeskirjaga (Türi Vallavalitsuse 20.03.2018 määrus nr 7).
mille seisund juba on hea
Eeskirjaga reguleeritakse Türi valla haldusterritooriumil reovee
või väga hea.
kohtkäitlust, äravedu kogumismahutitest ja transportimist
ühiskanalisatsiooni purgimiskohta lähtudes ehitusseadustikust,
veeseadusest ja nende alusel kehtestatud riiklikes õigusaktides
sätestatud nõuetest, mis reguleerivad reovee puhastamist ning
kanalisatsiooniehitise veekaitsenõudeid eesmärgiga kaitsta
veekeskkonda reoveest tuleneva koormuse eest.
Üldplaneeringus seatakse järgnevad tingimused (arvestades seejuures
käesolevas KSH aruandes toodud leevendusmeetme ja soovitustega):
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 11 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
põllumajandusliku tootmise puhul hoitakse väärtuslikud
põllumajandusmaad kasutuses ning vähendatakse
põllumajanduslikust tootmisest pärinevat reostust/häiringuid järgides
pinna- ja põhjavee kaitseks veeseaduses ja selle alamaktides
kehtestatud nõudeid võimaliku põllumajandusreostuse eest;
likvideerida ja mitte rajada uusi reostusohtlikke objekte nõrgalt kaitstud
ja kaitsmata põhjaveega aladel;
äri ja tootmise maa-alade arendamisel on soovitav potentsiaalsed
reostusallikad pinnasest isoleerida;
kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tuleb rakendada
täiendavaid abinõusid pinna- ja põhjavee reostuse vältimiseks. Selleks
tuleb detailplaneeringutes ning ehitusprojektides ette näha vastavad
meetmed;
nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel uute elamupiirkondade
kavandamisel eelistada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamist
iseseisvatele lahendustele;
nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võimalusel vähendada põllumaa
kasutuskoormust;
järgida tuleb veekaitsenõudeid veekvaliteedi hoidmiseks ja
parandamiseks ning Lääne- Eesti vesikonna veemajanduskavas
seatud/seatavaid eesmärke ning meetmeid;
tagada põhja- ja pinnavee kaitse ohtlike ainetega reostamise eest;
põhja- ja pinnavee kasutamisel ja kaitse korraldamisel, sh
detailplaneeringute ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise
kavade koostamisel, uuesti läbi vaatamisel ja muutmisel tuleb
arvestada veemajanduskavades toodud pinna- ja põhjavee ning
kaitset vajavate alade kaitse keskkonnaeesmärkide saavutamiseks
koostatud meetmeprogrammidega;
pinna- ja põhjavee kaitseks arendatakse ühiskanalisatsiooni süsteeme
vastavalt Türi valla ÜVKs kavandatule ja seatakse veekaitse
tingimused;
uute tootmisalade planeerimisel tuleb arvestada piirkonnas joogiveeks
kasutatavate põhjaveekihtide reostuskaitstusega ja rakendada
meetmeid, millega tagatakse eelkõige joogiveehaardeks olevate
põhjaveekihtide maksimaalne reostuskaitstus;
ettevõtete riskianalüüside koostamisel arvestada põhjavee reostuse
riskiga;
arendustegevusel tuleb tähtsustada pinna- ja põhjavee kvaliteedi
kaitse vajadus, seda reoveepuhastuslahenduste nõuetele vastavusse
viimisega, saastunud sademevee kogumise ja puhastamise läbi;
põhja- ja pinnavee kaitseks põllumajandustootmisest tuleneva
reostuse eest tuleb täita veekaitsenõudeid;
põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik
säilitada kuivendatud maade ja reguleeritud veekogude, sh
eesvoolude hea seisund ning tagada maaparandushoiu nõuete
täitmine;
veekogude maa-alal jõgedes ja veekogude kallastel süvendus- ja
kuivendustööde kavandamisel tuleb tegevus kooskõlastada
Keskkonnaametiga;
Üldplaneeringus on viidatud ka veeseadusest ja looduskaitseseadusest
tulenevatele kaldakaitsevöönditele ja tegevuspiirangutele nendes
vööndites eesmärgiga vältida pinnaveele negatiivse mõju avaldamist.
Maavarade Eesmärgiga on arvestatud. Üldplaneeringuga küll ei kavandata ega
keskkonnasõbralik suunata otseselt kaevandamistegevust (olemasolevate karjääride alal
kaevandamine, mis määratakse mäetööstuse maa-ala juhtotstarve), aga seatakse tingimusi
säästab vett, maastikke ja maavarade keskkonnasõbralikuks kaevandamiseks (maardlate maa
õhku, ning üldised kasutustingimused ning mäe- ja turbatööstuse maa-ala üldised
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 12 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
maapõueressursi kasutamis- ja ehitustingimused). Seejuures arvestab üldplaneering ka
efektiivne kasutamine potentsiaalsete karjääride/turbatootmisaladega ehk aladega, kus
minimaalsete kadude ja kaevandamisloa taotlus on menetlemisel.
minimaalsete jäätmetega.
Üldplaneeringus on toodud järgmised tingimused (arvestades seejuures
käesolevas KSH aruandes toodud leevendusmeetme ja soovitustega):
maapõue ja maavara kaitsel lähtuda maapõueseadusest ning selle
alusel kehtestatud muudest õigusaktidest;
kaevandamistegevusel ei tohi põhjustada pöördumatuid muutusi
looduskeskkonnas (eelkõige veerežiimile) ega inimese tervisele ja
heaolule. Maavarade kaevandamise planeerimisel ja
kaevandamisel tuleb eesmärgiks seada põhimõte, et
kaevandamistegevus avaldaks minimaalselt mõju maastiku ilmele,
mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja
põllumajanduslikule kasutusele. Joogivee kvaliteedi halvenemisel
tuleb igal juhul tagada elanike varustatus kvaliteetse joogiveega;
maardlate kasutusele võtmisel vältida võimalusel alasid, mis
asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja
väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on
kaevandamine majanduslikult otstarbekas või on selleks muud
mõjuvad põhjused, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju
maastikukomponentidele keskkonnamõju eelhindamise või
keskkonnamõju hindamise käigus ning rakendada maksimaalselt
võimalikke leevendusmeetmeid;
• igakordsel geoloogilise uuringu ja kaevandamisloa taotluse
menetlemisel tuleb uuringu läbiviimisest/kaevandamisest
huvitatud isiku poolt anda hinnang mh väärtusliku
põllumajandusmaa hävinemise olulisusele ja
põhjendatusele või esitada eksperthinnang, kus on toodud
põhjendused, et tegemist ei ole väärtusliku
põllumajandusmaaga;
• juhul, kui maavaravaru soovitakse kaevandada väärtuslikul
maastikul, siis tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju
väärtuslikule maastikule ning võimalusel säilitada ala
väärtused maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise
lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et korrastatud ala
sobituks väärtusliku maastikuga;
uute karjääride/turbatootmisalade kasutuselevõtmisel tuleb
eelistada alasid, mis asuvad asustatud aladest ja puhkealadest
võimalikult eemal, sealjuures tuleb arvestada kaevandatud
maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja
asjakohaste leevendusmeetmete rakendamise vajadusega (nt
mustkatte rajamine väljaveoteedele). Tiheasustatud aladel peab
säilima kvaliteetne elukeskkond;
• uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega peab
olema vähemalt 150 m;
• maardla kasutuselevõtmisel tuleb huvitatud isikul kavandada
kasutuskoormusele vastavad juurdepääsuteed. Kui
karjääride/turbatootmisalade juurdepääsuteena kasutatakse
olemasolevat teed, mida kasutavad ka teised isikud (nt
läheduses paiknevad elamud), siis ei tohi selle kasutamise
kvaliteet langeda. Vajadusel tuleb tõsta tee kandevõimet;
• kui kaevise väljavedamisel tekkiv tolm põhjustab häiringuid
elanikele, peab kaevandamise ajal kaevandaja hoidma teed
tolmuvabana, kuni väljasõiduni olemasolevale tolmuvabale
teele;
kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma
keskkonnasõbralikult ja ressursisäästlikult: maardla varud tuleb
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 13 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
ammendada võimalikult lühikese ajaga parimat võimalikku
tehnoloogiat kasutades ning kasutades ära kaasnevad maavarad;
kaevandatud alad tuleb nõuetekohaselt korrastada, kusjuures
kaevandatud ala peab olema korrastatud enne kaevandamisloa
lõppemist. Korrastamise esmaseks eesmärgiks peab olema
ohutuse tagamine inimesele ja keskkonnale kõige laiemas mõttes,
andes ühtlasi maale metsamaa, veekogude maa või muu
tarbimisväärse või tunnustatud väärtusega maa (kaasa arvatud nt
virgestusmaa) kasutamise otstarbe. Prioriteetseks suunaks on ala
korrastamine ja kujundamine rohevõrgustikku kuuluvaks alaks, mis
omab sidusust ümbritsevate rohevõrgustiku elementidega.
Seejuures peab väljatöötatud lahend olema kestlik ja võimalikult
vähese hooldusvajadusega. Korrastamise eesmärgid ja nõuded
peavad olema kooskõlas maavara tüübiga. See tagab
majanduslikult ning keskkonnahoidlikult optimaalse lahenduse.
Õhu, pinnase, pinna- ja põhjavee kvaliteeti silmas pidavad konkreetsed
tingimused maavara kaevandamiseks määratakse kaevandamisloas.
Metsakasutuses Eesmärgiga on arvestatud.
ökoloogiliste, sotsiaalsete,
üldplaneeringuga on valdav enamus metsamaast määratletud
kultuuriliste ja
ökoloogilist, majanduslikku ja rekreatiivset tähtsust omava
majanduslike vajaduste
rohevõrgustiku osaks. Maakonnaplaneeringuga määratletud
tasakaalustatud
rohevõrgustiku paiknemist ja kasutustingimusi on täpsustatud.
rahuldamine väga pikas
Rohekoridore on täiendatud sinivõrgustiku aladega, mis ei kattu
perspektiivis.
tugialade või olemasoleva koridoriga;
järve ja jõe piiranguvööndi ulatuses tuleb arvestada kaldal
paikneva metsamaa ehituskeeluvööndi erisust vastavalt
looduskaitseseaduses sätestatule;
maatulundusmaal metsamaa raadamist tehakse vastavalt
metsaseaduses § 32 toodule.
kõrghaljastust tuleb maksimaalselt säilitada;
eluasemekoha rajamisel metsamaa kõlvikule tuleb säilitada
maksimaalses ulatuses kõrghaljastust ja alusmetsa taimestikku
ning metsa bioloogilist mitmekesisust. Bioloogilise mitmekesisuse
säilitamine on võimalik, kui säilitatakse maksimaalses ulatuses
olemasolev olukord, st puude ja alustaimestiku eemaldamine
toimub üksnes hoone(te), õueala ja juurdepääsutee alal. Kui on
eeldada, et ehitustegevus võib kahjustada metsa bioloogilist
mitmekesisust, siis tuleb koostada vastavasisuline
eksperthinnang, kus sisalduvad ka vajalikud leevendusmeetmed
ehitustegevuseks;
puhke- ja virgestustegevuse maa-alade arendamisel tuleb
maksimaalses ulatuses mets säilitada;
säilitada põllumaade vahel paiknevad puittaimestikuga kaetud
ribad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides
ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis.
metsade majandamise (metsa uuendamise, kasvatamise,
kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on tagada metsa kui
ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Metsa majandamine
on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa
tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi,
majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava
mitmekülgse metsakasutuse võimaluse;
metsamajanduskavade koostamisel arvestada kliimamuutustest
tulenevate võimalike riskidega (vooluhulkade suurenemine ja
maapinnalähedase põhjaveekihi veetaseme tõus, külmumata ja
liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi, puistute koosseis ja
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 14 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
kvaliteet ning puidu kättesaadavuse raskenemine liigniisketest
metsadest);
maardlate ammendumisel on vaja alad korrastada, üheks
võimaluseks on see kasutusele võtta metsamaana.
Tagada Eesmärgiga on kaudselt arvestatud, seda eelkõige Lääne-Eesti
kalapopulatsioonide hea vesikonna veemajanduskavas toodud eesmärkide poole püüdlemisega
seisund ning kalaliikide ning üldise eesmärgi – tagada kõikide pinnaveekogumite hea seisund –
mitmekesisus ja vältida poole püüdlemisega. Üldplaneeringuga ei lubata üldjuhul
kalapüügiga kaasnevat tootmistegevust, mis põhjustab negatiivse mõju avaldamist pinnaveele ja
kaudset negatiivset mõju seega seaks ohtu veemajanduskavas toodud eesmärkide saavutamist
ökosüsteemile. (sh kalastiku hea seisundi saavutamist).
Tagada jahiulukite ja Eesmärgiga on arvestatud.
muude ulukite liikide
Üldplaneeringu koostamisel on korrigeeritud rohevõrgustiku piire.
mitmekesisus ning
Rohekoridoridest on eemaldatud need alad, mis oma eesmärki ei täida ja
asurkondade elujõulisus.
võimalusel on loodud (jätkusuutlikumad) ühendused tugialade vahel, kus
need siiani puudusid. Üldplaneeringu eesmärk on asustuse suunamine
selliselt, et tihendataks pigem olemasolevaid tiheasustusega alasid, st
planeeritud uue maakasutusega alad on kavandatud peamiselt
olemasoleva maakasutuse laiendusena tiheasustatud piirkondades.
Hajaasustusega aladel on rohelise võrgustiku aladele ehitamine lubatud
juhul, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja sidusus.
Üldplaneeringus on seatud järgmised põhimõtted (arvestades seejuures
käesolevas KSH aruandes toodud leevendusmeetme ja soovitustega):
asustust ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see
ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore;
sõltuvalt arendustegevuse iseloomust ja mahust võib omavalitsus
nõuda eelnevalt täpsustava uuringu (võib olla ka eksperthinnang
või -arvamus) koostamist vastava ala väärtuste hindamiseks ja
rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamise
kindlustamiseks;
rohevõrgustikuga kaetud hajaasustusega alal on minimaalseks
katastriüksuse suuruseks 2,0 ha. Piirang ei kehti olemasolevast
katastriüksusest osa välja kruntimisel;
rohelise võrgustiku aladele ehitiste kavandamine on kaalutletud
juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus
ja toimimine. Rohevõrgustiku alal paikneva katastriüksuse aiaga
piiramisel ei tohi takistada ulukite vaba liikumist;
seatakse tingimus, et rohevõrgustiku alal teede projekteerimise
käigus peab arvestama loomade rännuteedega ohutute
liikumisvõimaluste tagamiseks (nt väikesematele loomadele
truupide kaudu teetammis või suurulukitele nende liikumise
suunamisega);
rohevõrgustiku rohekoridoris tuleb vältida seda katkestavate
aedade ning muude ulukite liikumist takistavate rajatiste
püstitamine järgides seejuures, et hajaasustusega aladel ehitades
peab koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba
jääma katkematuks;
karjäärile korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel
korrastamisprojekti koostamisel tuleb arvestada rohevõrgustiku
toimimise tagamisega pärast kaevandamistegevuse lõpetamist,
tagades looduslike protsesside jätkumise/taasloomise ja taastades
maastikuilme. Rekultiveerimist tagavad eritingimused fikseeritakse
kaevandamisloas;
pärast karjääride korrastamist ei tohi karjääride nõlvad olla
takistuseks suurulukite liikumisele.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 15 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Lisaks on sätestatud mitmeid muid tingimusi rohevõrgustiku sidususe
tagamiseks nii ehitustegevuseks kui kaevandamiseks (vt üldplaneeringu
ptk 12).
Keskkonnasõbralik mulla Eesmärgiga on arvestatud, seda väärtusliku põllumajandusmaa
kasutamine. määratlemisega (põllumassiivid suurusega 5 hektar või enam, kaalutud
Eesti keskmise boniteediga 40 või enam hindepunkti) ja aladele kasutus-
ja arendamise tingimuste seadmisega. Väärtuslikku põllumajandusmaad
tuleb kasutada üldjuhul põllumajanduslikuks tegevuseks, vältida tuleb
elamualade (v.a üksikute elamute) rajamist sellistele aladele. Väärtusliku
põllumajandusmaa kruntimisel ja hoonestamisel on prioriteediks terviklike
põllumassiivide säilitamine.
Maade arendamisel, mis asuvad maaparandussüsteemide maa-alal,
tuleb lähtuda maaparandusseaduses määratletust.
maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine (maastike mitmeotstarbelisus ja sidusus, liikide elupaigad
ja kooslused).
Tabel 2. Maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamisega seotud eesmärgid “Eesti
keskkonnastrateegias aastani 2030” ja nende arvestamine Türi valla üldplaneeringus.
“Eesti Arvestamine üldplaneeringus
keskkonnastrateegia
aastani 2030” eesmärk
Loodus- ja Eesmärgiga on arvestatud rohelise võrgustiku, väärtuslike maastike,
kultuurmaastike toimivus väärtusliku põllumajandusmaa, kultuuriväärtuslike objektide/alade,
ja säästlik kasutamine. puhkemaastike (haljasalad, parkmetsad, rohealad, supelrannad jt),
Mitmeotstarbeliste ja miljööväärtuslike alade, vaatekoridoride kaitse- ja/või kasutustingimuse
sidusate maastike seadmise läbi. Oluline on traditsioonilisi maastikuelemente ja
säilitamine. maakasutust nii kaitsta kui ka taastada.
Üldplaneeringuga seatakse nõue maastike üldilmet kahjustavate
peremeheta varemete jms heakorrastamata objektide
likvideerimine/korrastamiseks. Maastike eriti väärtuslike osiste ning
võimalike konfliktalade (uute hoonestusalade, maakasutuse muutmise
kavade jne) arendamise suunamiseks tuleb kaaluda detailplaneeringu
koostamist. Üldplaneering seab väärtuslikele maastikele
(loodusmaastikud, avatud põllumajanduslikud maastikud,
puhkemaastikud, külakeskused, Käru alevik, Türi linn ja selle ümbrus)
ehitus- ja kasutustingimused. Oluliseks peetakse väärtuslike maastike
eksponeerimist (vaadete avamine, vaateplatvormide rajamine,
puhkekohtadena kasutusse võtmine).
Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku
ja puhkealade toimimise tagamiseks on esitatud maardlatele üldised
kasutustingimused.
Elustiku liikide elujõuliste Eesmärgiga on arvestatud.
populatsioonide
Elupaikade ja koosluste olemasolu tagamiseks on seatud tingimused
säilimiseks vajalike
veekogude maale, supelranna maa-alale, rohevõrgustikule, väärtuslikele
elupaikade ja koosluste
maastike, põllumajanduslikule maale. Võimalusel tuleb säilitada
olemasolu tagamine.
rohevõrgustiku tuumalade äärealade loodusliku või poolloodusliku
maakasutusega alad, kus maakasutuse muutus mõjutab otseselt tuumala
väärtuslikkust ja funktsioneerimist.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 16 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet (energia tootmine ja tarbimine, ühistransport ja kergliiklus,
transpordivajadus).
Tabel 3. Kliimamuutuste leevendamise ja õhu kvaliteediga seotud eesmärgid “Eesti
keskkonnastrateegias aastani 2030” ja nende arvestamine Türi valla üldplaneeringus.
“Eesti Arvestamine üldplaneeringus
keskkonnastrateegia
aastani 2030” eesmärk
Toota elektrit mahus, mis Eesmärgiga on arvestatud. Põhiliini osas nähakse ette uute 110 kV
rahuldab Eesti nimipingega õhuliinide trassi planeerimise vajadus Türi ja Käru
tarbimisvajadust, ning alajaamade vahel Türi linna osas, asendades Türi linnasisese trassi
arendada mitmekesiseid, linnaäärselt uue trassiga ning Oisu alajaama sisseviik 110 kV nimipingega
erinevatel energiaallikatel elektriliinilt L134A. Jaotusvõrguliinide ja alajaamade areng lähtub
põhinevaid väikese tegelikust tarbimisest ja see kavandatakse konkreetsete rajatiste kaupa.
keskkonnakoormusega Lokaalse elektrivarustuse võib lahendada taastuvenergiaallikate baasil.
jätkusuutlikke Planeeringuga seatakse kohaliku tarbimise rahuldamise eesmärgil
tootmistehnoloogiaid, mis tuuleenergia, päikeseenergia, maasoojuse kasutamise kavandamise
võimaldavad toota elektrit arendamise üldised tingimused (üldplaneering ptk 16.2). Üldplaneeringus
ka ekspordiks. on tehtud ettepanek potentsiaalse tuulikupargi arendamiseks sobivate
alade määramiseks. Samuti on üldplaneeringus rõhutatud, et soodustada
tuleb kohalikele biokütustele tugineva energeetika arengut, mis oleks
täiendavaks sissetulekuallikaks kohalikele talunikele ja ettevõtetele. Järva
maakonnaplaneeringus on soositud biogaasi- ja biomassi jaamade
arendamist, kuna maakonnas on olemas selleks vajalik bioressurss.
Soovitatav on rajada biogaasijaamu olemasolevate või kavandatavate
lautade juurde. Biomassi jaamade arendamisel kasutada võimalusel
kohalikke ressursse. Türi vallas asub üks biomassi koostootmisjaam.
Täiendavalt on perspektiivne rajada biogaasi soojus- ja elektrienergia
koostootmisjaamad Lõõla ja Lokuta külla, Särevere alevikku ning Türi
linna Vabriku katlamaja juurde (täpsemad asukohad selguvad edasise
planeerimise käigus).
Energiatarbimise kasvu Eesmärgiga on kaudselt arvestatud.
aeglustamine ja
Üldplaneeringuga ei ole võetud eesmärgiks tagada energiatarbimise
stabiliseerimine, tagades
kasvu aeglustamist või stabiliseerimist, kuna sellega ei ole vallas
samas inimeste vajaduste
probleeme. Üldplaneeringuga ei kavandata suuremahulist tootmist või
rahuldamise, ehk
muud maakasutust, mis tingiks energiatarbimise suurenemise ja mis
tarbimise kasvu olukorras
seaks ohtu energiaga varustatuse tagamise.
primaarenergia mahu
säilimise tagamine. Üldplaneering seab piirangu, et väärtuslikul põllumajandusmaal ja
väärtuslikel maastikel kohas, kus need takistaksid vaateid väärtuslikele
maastikuelementidele või rikuks traditsioonilist maakasutust, ei ole
lubatud päikeseparkide ja üldjuhul ka tuulegeneraatorite rajamine.
Rohevõrgustiku alal päikeseparkide rajamisel peavad säilima loomade
liikumisvõimalused vähemalt 50 m laiuse koridorina (mõeldud ennekõike
parkide territooriumite piirete rajamisel). Eelkirjeldatud piirangud aga ei
mõjuta energiatarbimise rahuldamist.
Kõrvaldada järk-järgult nii Teema ei ole otseselt üldplaneeringu täpsusastmega lahendatav.
tööstusest kui ka Eesmärki toetab kaudselt jäätmemajanduse arendamine Türi valla
kodumajapidamistest jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja nõuetele vastavalt ning inimeste
osoonikihti kahandavad teadlikkuse tõstmine selles valdkonnas. Roovere külas Väätsa prügilas
tehisained. võetakse vastu ohtlikke jäätmeid, sh osoonikihti kahandavaid tehisaineid
(ja neid sisaldavat elektroonikat), üldplaneeringuga kavandatakse
keskkonnajaam/ jäätmekogumispunkt Väätsa alevikku (üldplaneeringu
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 17 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
täpsusastmes ei oska öelda, kas seal hakatakse ka vastu võtma
osoonikihti kahandavaid tehisaineid).
Arendada välja efektiivne, Eesmärgiga on arvestatud. Türi valda läbib rahvusvahelise
keskkonnasõbralik ja tähistusega Euro-Velo jalgrattatee nr 2 (Pärnu–Tallinna sadam),
mugav Greenway turismitee Tallinnast läbi Rapla, Türi ja Viljandi kuni Läti piirini
ühistranspordisüsteem, ja Türi-Tamsalu matkatee vanal raudteetammil.
ohutu kergliiklus (muuta
Tähelepanu pööratakse jalgratta- ja jalgteede võrgustiku arendamisele
auto alternatiivid
(koos valgustusega) tagamaks paremat ja ohutumat teenuste ning
mugavamaks) ning
töökohtade kättesaadavust valla keskustes ning tervise edendamise
sundpendelliiklust ja
eesmärgil.
maanteevedusid
vähendav asustus- ja Pidades silmas kergliiklejate peamisi liiklemisvajadusi, on
tootmisstruktuur üldplaneeringuga kavandatud jalg- ja jalgrattateed Türi linna ja alevike
(vähendada ning suuremate külade omavaheliseks ühendamiseks Pärnu-Rakvere-
transpordivajadust). Sõmeru, Tallinn-Rapla-Türi, Türi-Arkma, Lokuta-Roovere, Kolu-Jändja,
Taikse - Tori - Türi-Alliku, Pilistvere-Kabala ja Imavere-Viljandi-Karksi-
Nuia maanteede äärde, samuti Käru alevikku Käru-Kädva tee äärde, Oisu
alevikku Raukla - Äiamaa - Oisu maantee äärde ja Oisu - Retla -
Rulli teerist - Saareotsa tee äärde, Kahala külla Põhjaka - Tõrvaaugu –
Võhma tee äärde ja mitmete tänavate äärde Türi linna. Planeering
määratleb kergliiklusteede kasutamis- ja ehitamistingimused.
Teede tolmuvaba katte alla viimine ning rekonstrueerimine määratakse
üldplaneeringust sõltumata teehoiukavas.
Pendelliikluse vältimiseks ei ole kavandatud uusi elamu- ega
arendusalasid olemasolevatest tiheasustusaladest eemale, vaid pigem
kavandatakse uusi elamu- ja muid arendusalasid olemasolevatele
tiheasustatud aladele.
keskkond, tervis ja elu kvaliteet (saasteained toiduahelas, joogivee kvaliteet, jääkreostuskolded,
julgeolek).
Tabel 4. Keskkonna, tervise ja elu kvaliteediga seotud eesmärgid “Eesti keskkonnastrateegias aastani
2030” ja nende arvestamine Türi valla üldplaneeringus.
“Eesti keskkonnastrateegia Arvestamine üldplaneeringus
aastani 2030” eesmärk
Tervist säästev ja toetav Eesmärgiga on arvestatud. Türi valla üldplaneeringu koostamise
väliskeskkond. üheks põhieesmärgiks on välja töötada selline ruumiline lahendus, mis
peab silmas valla elanike ja seal töötavate ja muul eesmärgil viibivate
inimeste heaolu ning tervist. Türi valla tulevikuvisioon on, et Türi vald on
turvaline, inimese arengut toetav ja kogukondi võimestav, kaasaegse
elukeskkonnaga ning kõrge avalike teenuste tasemega omavalitsus.
Üldplaneeringu koostamisel keskendutakse elukeskkonna kvaliteedi
tõstmisele. Elukeskkonna planeerimisel peetakse oluliseks elukoha
lähedal kõigi inimeste vajadusi rahuldavate puhkevõimaluste loomist.
Tervist säästva ja toetava väliskeskkonna arendamisega seonduvalt on
üldplaneeringus näiteks järgnevad tingimused (arvestades seejuures
käesolevas KSH aruandes toodud leevendusmeetme ja soovitustega):
tähelepanu pööratakse jalgratta- ja jalgteede võrgustiku
arendamisele tagamaks paremat ja ohutumat teenuste ning
töökohtade kättesaadavust keskustes ning tervise edendamise
eesmärgil;
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 18 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
tootmisaladena tuleb eelistada alasid, mis paiknevad eemal
senistest/planeeritavatest rekreatsiooni-/elamualadest, et vältida
inimesi häirida võivat müra ja õhusaastet ning visuaalset reostust;
tootmistegevuse arendamisel tuleb eelistada üldjuhul
tootmisharusid, mille negatiivne mõju ei ulatu
tootmisterritooriumist väljapoole. Juhul, kui ebasoodne mõju
ulatub tootmisterritooriumist väljapoole, on oluline välja töötada
leevendusmeetmed;
Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lg 3 punktile 4 ei
kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega
tekitatud müra (ei ole kehtestatud piirväärtuseid). Järva maleva
staabi piiranguvööndisse (300 m) ja Eivere lasketiiru
piiranguvööndisse (2 km) tuleb uute müratundlike ehitiste
(elamud, puhkeotstarbelised hooned jms) kavandamist vältida.
Kui puudub mõistlik asukohaalternatiiv ehitamiseks, siis peab
arvestama mürahäiringuga.
metsamaal raielangi kavandamisel on soovitatav jälgida, et ei
tekiks mürakoridore;
kaevandamistegevusel ei tohi põhjustada negatiivset mõju
inimese tervisele ja heaolule. Uue või laiendatava karjääri
vahemaa elamutega peab olema vähemalt 150 m. Kui kaevise
väljavedamisel tekkiv tolm põhjustab häiringuid elanikele, peab
kaevandamise ajal kaevandaja hoidma teed tolmuvabana kuni
väljasõiduni olemasolevale tolmuvabale teele.
Alade arendus peab lähtuma erinevate otstarvete kokku sobimisest,
koosmõjust. Tiheasustatud aladel on liikluskoormuse vähendamiseks ja
rekreatsiooniks kavandatud perspektiivne kergliiklusteede võrgustik.
Lisaks olemasolevatele on planeeritavad1 puhke- ja virgestustegevuse
maa-alad kavandatud Türi linnas Pärnu jõe kaldale, väiksemal alal Kirna
ja Poaka külasse. Puhkefunktsiooni tagavad olemasolevad ja
kavandatavad puhke- ja virgestustegevuse maa-alad ning haljasala- ja
parkmetsad ning supelrannad.
Inimese tervisele ohutu ja Eesmärgiga on arvestatud. Üldplaneeringus esitatakse nõue, et
tervise säilimist soodustav pikemaajalist viibimist eeldavate elamute ja ühiskondlike hoonete (laste-
siseruum. , tervishoiu jms asutuste) planeerimisel ja projekteerimisel tuleb teostada
pinnase radoonisisalduse mõõtmine ning esitatud ehitamise põhimõtted
radooniohtlikus piirkonnas.
Planeeringus on seatud arenduspõhimõtted müra jt häiringute
vältimiseks, vähendamiseks.
Keskkonnast tulenevate Eesmärki toetab kaudselt keskmisest kõrgema boniteediga
saasteainete sisaldus põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurssi kohta, mida tuleb
toiduahelas on inimese kasutada eelkõige toidu tootmise eesmärgil. Üldplaneeringus on toodud
tervisele ohutu. kaitse- ja kasutamise tingimused, ka veekeskkonna ja pinnase kaitseks
seatud nõuded arendustegevusel. Eesmärk ei ole otseselt
üldplaneeringuga lahendatav.
Joogi- ja suplusvesi on Eesmärgiga on arvestatud. Põhja- ja pinnavee kaitse, majapidamiste
inimese tervisele ohutu. varustamine kvaliteetse joogiveega, korraldatud jäätmekäitlus,
põllumajandusliku hajureostuse vältimine, looduse ja veekeskkonna
kaitse nõuded jms on üldplaneeringus jooksvalt erinevate valdkondade
juures käsitlust leidnud ning arvestatud on ka käesolevas KSH aruandes
toodud leevendusmeetmega. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud
ka Türi valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjaga (Türi Vallavalitsuse
1 Planeeritav maakasutus tähistab maakasutust, mida ei ole käesolevaks ajaks, st üldplaneeringu ja KSH koostamise
hetkeks realiseeritud.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 19 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
04.07.2017 määrus nr 5). Planeeringulahenduse ja –tingimustega
arvestamine, ÜVK koostamine ja elluviimine ning hooliv suhtumine
ümbritsevasse looduskeskkonda aitavad eesmärki saavutada.
Üldplaneeringuga kavandatakse supelranna maa-alad Väätsa ja Käru
paisjärve äärde. Supelranna kasutamise ja hooldamise korra kehtestab
kohalik omavalitsus eraldiseisva dokumendiga. Nõuded suplusveele ja
supelrannale on kehtestatud eraldiseisva õigusaktiga.
Vallas ei asu Keskkonnaregistri andmetel jääkreostuskoldeid.
Aastaks 2030 on likvideeritud
kõik täna teadaolevad
jääkreostuskolded.
Eesmärgiga on arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes.
Tagada elanike turvalisus
Üldplaneering käsitleb riskiallikaid (nt radoon, kõrge keskkonnariskiga
ning kaitse nende julgeolekut
ehitised, põhjavee reostus jms), seab nõude vajadusel koostada
ohustavate riskide eest.
riskianalüüsid, käsitleb potentsiaalseid üleujutusalasid (üleujutusaladel
on soovitatav asustust mitte kavandada ning alternatiivi puudumisel
detailplaneeringute lähteülesannete koostamisel ning
projekteerimistingimuste väljastamisel kaaluda eksperthinnangu
koostamist reaalse üleujutusohu väljaselgitamiseks).
Türi vallas asub riigikaitseline ehitis Järva maleva staap 300 m
piiranguvööndiga töövõime säilitamiseks 25 m piiranguvööndiga ohu
vältimiseks. Lisaks jääb valla aladele riigikaitselise ehitise Eivere
lasketiiru piiranguvöönd (töövõime säilitamiseks) ulatusega 2 km.
Üldplaneeringus on loetletud kitsendused staabi ja lasketiiru
piiranguvööndisse ehitiste rajamise osas, kooskõlastamisvajadus
Kaitseministeeriumiga ja muud tingimused staabi ja lasketiiru töövõime
säilitamiseks.
Türi valla üldplaneeringu koostamisel on arvestatud “Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030”
toodud põhisuundadega. Valla üldplaneeringu koostamine ja rakendamine panustab
keskkonnastrateegia eesmärkide saavutamisesse kaitstavate alade võrgustiku säilitamise ja
arendamise ning väljaspool kaitstavaid alasid maastike ja liikide mitmekesisust soodustava
maakasutuse korraldamise, pinnavee ja põhjavee saastamist piirava veekasutuse korraldamise,
tervist säästva ja toetava väliskeskkonna kujundamise, säästva ja integreeritud transpordi
arendamise pikaajalise kavandamise, külade multifunktsionaalsuse suurendamise ning
sundliikluse vähendamise kaudu.
Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega
KSH läbiviimisel analüüsiti üldplaneeringu seost üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“, Järvamaa
maakonnaplaneeringuga 2030+, Rapla maakonnaplaneeringuga 2030+, Järvamaa arengustrateegiaga 2019-
2035+ ja Türi valla arengukavaga 2020-2024.
Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” on strateegiline dokument, mille eesmärk on saavutada otstarbekas
ruumikasutus Eesti kui terviku mastaabis ning seada keskkonna eripärast lähtuvad ruumilised alused
asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. Üleriigiline planeering
annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning loob
võimaluse riigi tasandi valdkondlike arengukavade või strateegiate paremaks seostamiseks.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 20 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Peamine üleriigilises planeeringus võetud arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud
paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus
oluliste võrkudega. Üleriigilise planeeringu põhisuunad on:
tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng (mitmekesine elu- ja majanduskeskkond, teenuste
kättesaadavus);
head ja mugavad liikumisvõimalused (toimepiirkondade sisene ja omavaheline sidustamine,
ühendus välismaailmaga, transpordiliikide tasakaalustatud kasutamine);
varustatus energiataristuga (uute energiatootmisüksuste paigutamine, välisühendused Läänemere
piirkonna energiavõrkudega, taastuvenergia osakaal energiavarustuses, energiasäästlike meetmete
rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine);
rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine.
Türi valla üldplaneering on kooskõlas üleriigilise planeeringuga. Pöörates tähelepanu mitmekesise
elu- ja majanduskeskkonna loomisele (ettevõtluse arendamine, puhkealade arendamine,
elamualade suunamine, looduskeskkonna kaitse tagaminbe), liikumisvõimalustele ja piirkonna
sidususele ning rohelise võrgustiku toimimisele, arvestab üldplaneering üleriigilises planeeringus
kavandatud põhisuundadega energiataristu, asustuse, transpordivaldkonna, rohevõrgustiku
sidususe ja maastikuplaneerimise arendamisel, lähtudes üldplaneeringule ülesandeks pandud
täpsusastmest.
Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ põhineb üleriigilisel planeeringul ning selle peamiseks eesmärgiks
on saavutada otstarbekas ruumikasutus Järvamaa kui terviku mastaabis.
Järvamaa ruumilise arengu visioon on järgmine: Järvamaa on sidusa ruumistruktuuriga Eesti südameks olev
maakond, kus väärtustatakse kvaliteetset ja mitmekesist elu- ja majanduskeskkonda ning mis loob eeldused
paremaks elu- ja töökohtade kokkusobitamiseks, kohaliku majanduse elavdamiseks, laialdasemaks vaba aja
veetmise ja õppimise võimalusteks. Järvamaal on head ja kiired ühendused nii maakonnasiseselt kui ka teiste
maakondadega koondamaks üleriigiliselt äri- ja tootmistegevust ennekõike logistikasõlmedes asuvatesse
maakondlikult olulistesse ettevõtluspiirkondadesse.
Järvamaa arengueesmärgid on:
elanikkonna tööhõive on kõrge, tööjõud aktiivne, motiveeritud, haritud, kvalifitseeritud ning
konkurentsivõimeline;
inimeste tervena elatud iga on pikenenud ning vanaduspõlv väärikam ja õnnelikum;
mainekas, atraktiivne, avatud ja arenev maakond, kus elavad ärksa meele ja positiivse hoiakuga
inimesed, kes väärtustavad kogukondlikku mõtteviisi ning võtavad vastutuse oma elukeskkonna eest;
mitmekesise majandusstruktuuriga, ettevõtjasõbralik ja tasuvaid töökohti pakkuv Kesk-Eesti
maakond;
heade ühenduste, kaasaegse infrastruktuuri ja puhta loodusega ning säästlikkust väärtustav
maakond.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 21 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Järvamaa suurimaks väljakutseks on Järvamaa rahvaarvu vähenemise pidurdumine. Lisaks on väljakutseteks
ühistulise piimatööstuse rajamine Järvamaale, põllumajandussaaduste ümbertöötlemise võimaluste
laiendamine, vaba aja veetmise võimaluste suurendamine ja arendamine maakonnas.
Türi linn on oluline maakonnasiseseks tööalaseks, samuti gümnaasiumirände sihtkohaks.
Maakonnaplaneeringus on seatud eesmärgiks Türi linna kui piirkondliku keskuse (joonis 2) tasakaalustatud
arengu tagamine, mis toetab kogu maakonna asustuse võrgustiku jätkusuutlikkust. Türi linn on piirkonnas
oluline töökohtade ja teenuste koodumise koht, mis pakub valdavalt kohalikke kvaliteetteenuseid ning
teenindab väiksemat arvu elanikke kui maakondlik keskus Paide linn. Keskusesse on koondunud töökohad ja
haridusasutused ning keskus on oluline piirkonna arengu eestvedajana. Türi linnas on muuhulgas oluline luua
mugavad ja ohutud liikumisvõimalused teenuste kättesaadavuse parendamiseks läbi ühistranspordi võrgustiku
ning jalg- ja jalgrattateede rajamise, võtta kasutusele olemasolevad kasutusest välja langenud hoonestatud
alad ja vajadusel leida neile uus otstarve, eelisarendada olemasoleva asustuse, teede ja raudteede,
ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid, vajadusel moodustada puhveralad
tootmisalade ja teiste kasutusotstarbega alade vahele keskkonnahäiringute minimeerimiseks, vältida
elamualade ja tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid pakkuvate asutuste planeerimist taristute kaitsevööndisse,
vajadusel võtta kasutusele meetmed väärtuslike maastike ja kultuuriväärtuste säilimiseks ja väärtuste
suurendamiseks ning rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks, arendada puhke- ja virgestusalasid
rekreatsioonivõimaluste kättesaadavuse suurendamiseks, arvestada riigikaitse ja sisejulgeoleku vajadustega,
arvestada müratundlike hoonete planeerimisel müra normtasemetega.
Türi tugi-toimepiirkonna moodustab Türi linn kui elanike arvu suuruselt teine linnaline asula ja selle tagamaa,
mis on koostoimiv funktsionaalne piirkond. Türi tugi-toimepiirkonna omapäraks on see, et toimepiirkond
hõlmab valdavalt ühte valda, Türi valda. Inimeste töö, hariduse ja teenuste tarbimise liikumismustrite tõttu
tekkinud tagamaa sees toimub igapäevane ja perioodiline liikumine.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 22 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Joonis 2. Järvamaa asustuse struktuur (Järvamaa maakonnaplaneering 2030+, 2017).
Türi linna ümber on piiritletud linna lähivöönd (ala, kus vähemalt 31% inimestest on linnaga tihedalt seotud -
Särevere alevik, Lokuta, Näsuvere, Tori ja Türi-Alliku küla). Linna lähivööndi arendamise põhimõtted:
arendada välja jalg- ja jalgrattateede võrgustik ohutuks ja ühistranspordist sõltumatuks ühenduseks
piirkonna keskusega;
tagada ühistranspordiühendus piirkonna keskusega tööpäevadel piisava tihedusega mõlemal
suunal.
Türi linna siirdevööndi moodustab ala, mille elanikest 16-30% on seotud linnaga. Türi linna siirdevööndi
arendamise põhimõtted:
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 23 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
säilitada, tugevdada ja vajadusel luua juurde teeninduskeskustes pakutavaid teenuseid;
arendada välja jalg- ja jalgrattateede võrgustik ohutuks ja ühistranspordist sõltumatuks ühenduseks
teeninduskeskustega;
teenuste kättesaadavuse ja maakonna arengu edendamiseks olulistel teedel tagada tolmuvaba
katend;
tagada ühistranspordiühendus toimepiirkonna ja tugi-toimepiirkonna keskusega tööpäevadel piisava
sagedusega mõlemal suunal.
Türi valla aladele jääb osaliselt ka Paide toimepiirkonna edelapoolne osa – Väätsa siirdevöönd (sinna kuuluvad
Väätsa alevik, Aasuvälja, Röa, Väljataguse ja Ülejõe küla) ning Lõõla ääreline ala (Lõõla ja Vissuvere küla) ja
Saueagu ääreline ala (Saueaugu küla). Kuna Paide ja Türi linn asuvad lähestikku, siis Paide ja Türi vaheliste
paikkondade elanikud kasutavad mõlema linna poolt pakutavaid töökohti ja teenuseid, mistõttu kuuluvad
Piiumetsa (Piiumetsa ja Roovere küla), Türi (Särevere alevik, Lokuta, Näsuvere, Tori ja Türi-Alliku küla) ja
Kirna paikkonnad (Kirna, Pala ja Poaka küla) mõlemasse piirkonda (Järvamaa maakonnaplaneering, 2017).
Maakonnaplaneeringuga on ette nähtud Paide linna toimepiirkonna ja Türi tugi-toimepiirkonna omavahelise
sidustamise põhimõtted, nt tagada keskuste vahelisel teel turvaline liikumine.
Türi vallas on lähikeskuseks määratud Oisu alevik, Väätsa alevik ja Kabala küla (Järvamaa
maakonnaplaneering, 2017), mille tihedamalt asustatud alad on ühtlasi linnalise asustusega alad.
Lähikeskuses pakutakse valdavalt kohalikke lihtteenuseid. Võrreldes kohaliku keskusega pakutakse seal
suhteliselt väiksemat hulka teenuseid, kuid lähikeskus on oluline üksikute kohalike põhiteenuste pakkumisel.
Olulisteks maakonnaülesteks ruumilise arengu eesmärkideks on ühtlasi optimaalse teeninduskeskuste
võrgustiku ja haridusvõrgu tagamine, kutsehariduse omandamise võimaluse tagamine Paide-Türi piirkonnas,
tervise- ja hooldeteenuse kättesaadavuse tagamine maakonnas, jalg- ja jalgrattateede võrgustiku arendamine
tagamaks paremat ja ohutumat teenuste ning töökohtade kättesaadavust maakondlikus, piirkondlikus,
kohalikes ja lähikeskustes ning tervise edendamiseks, teenuste kättesaadavuse ja maakonna arengu
edendamiseks olulistel teedel tolmuvaba katendi, loodusväärtuste säilimise ja rohelise võrgustiku toimimise;
väärtusliku põllumajandusmaa säilimise ning maakondlikult tähtsate puhkealade säilimise tagamine.
Üldplaneeringu koostamisel, sh tingimuste seadmisel on arvesse võetud maakonnaplaneeringus
toodud põhimõtteid ettevõtluse ja töökohtade arendamiseks (nt soodustada ettevõtluse arengut
mitmekesise elukeskkonna säilimiseks ja arendamiseks ning kodulähedaste töökohtade
olemasoluks, eelistada võimalusel olemasolevate tootmis- ja tööstusalade tihendamist ja/või
laiendamist uute alade kasutuselevõtu asemel, uute alade kasutuselevõtul eelistada võimalusel
alasid, kus on olemasolev taristu jne).
Üldplaneeringu koostamisel, sh tingimuste seadmisel on arvesse võetud ka asustuse suunamise
üldpõhimõtteid nii maalistes piirkondades kui linnalise asustusega alal (mugavad ja ohutud
liikumisvõimalused teenuste kättesaadavuse parandamiseks läbi ühistranspordi võrgustiku ning
jalg- ja jalgrattateede arendamise, olemasolevate kasutusest välja langenud hoonestatud alade
kasutuselevõtmine ja vajadusel uue otstarbe leidmine, olemasoleva asustuse, teede ja raudteede,
ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevate alade eelisarendamine,
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 24 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
puhveralade moodustamine tootmisalade ja teiste kasutusotstarbega alade vahele
keskkonnahäiringute minimeerimiseks, meetmete väljatöötamine väärtuslike maastike ja
kultuuriväärtuste säilimiseks ja väärtuste suurendamiseks ning rohelise võrgustiku toimimise
tagamiseks, puhke- ja virgestusalade arendamine rekreatsioonivõimaluste kättesaadavuse
suurendamiseks, riigikaitse ja sisejulgeoleku vajadustega arvestamine).
Üldplaneeringuga on arvesse võetud maakonnaplaneeringuga määratud üldpõhimõtteid, soovitusi
ja suundumusi ruumiliste väärtuste, sh väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade,
rohevõrgustiku, veealade, puhke- ja virgestusalade, kultuuriväärtuste jm (loodus)keskkonna
väärtuste kaitsmiseks, säilitamiseks ja taasloomiseks.
Maakonnaplaneeringusse on kantud seni kehtivast Türi linna üldplaneeringust Türi linna ümbersõit.
Koostatava üldplaneeringuga ei kavandata Türi linna ümbersõitu. Käesolevas KSH aruandes on
käsitletud Türi linna ümbersõidu rajamist ja mitterajamist alternatiivsete lahendustena peatükis 4,
kus on toodud ka ümbersõidu kavandamisest loobumise eelised ja põhjendused ümbersõidu
rajamise eest.
Rapla maakonnaplaneering 2030+
Rapla maakonna ruumilise arengu suunamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid:
asustuse arengu suunamisel on aluseks mitmetasandiline keskusasulate võrgustik. Planeeringuga
määratletakse erinevate tasandite keskused ja tuuakse välja soovitused nendes keskustes
osutatavatele teenustele. Käru alevik on määratud linnalise asustusega kohalikuks keskuseks.
Toetatakse maakonnakeskuse arendamist tugeva toimepiirkonna keskusena. Järgitakse linnalise
asustusega asulate tihendamise põhimõtet ja välditakse uute arendusalade rajamist. Toetatakse
olemasoleva asustusstruktuuri säilimist;
teenuste (sh haridusasutuste) ja töökohtade kättesaadavuse säilimiseks tagatakse optimaalsed
ühistranspordiliinid keskuste ja maapiirkondade ühendamisel ning tolmuvabad teed vähemalt
ühistranspordile. Täiendatakse kergliiklusteede võrgustikku eelkõige linnalise asustusega asulate
lähivööndis. Soodustatakse raudteetranspordi kasutamist rongipeatuste juures vajaliku taristu
(juurdepääsuteed, auto- ja jalgrattaparklad) väljaehitamisega ning bussiliiklusega sidumisega;
liikumisvõimaluste arendamisel luuakse võimalused ühistranspordi toimimiseks ning kergliiklejate
liikumiseks, arvestades oluliste väljakujunenud ja lisanduvate (uute arenduste puhul) vajadustega
ning seades esikohale liiklejate mugavuse, ohutuse jm tingimused. Olulised on kiired ja head
(mitmekesised, turvalised, elanike vajadustele vastavad) ühendused nii Tallinna ja Pärnu kui ka
Raplamaa jaoks tähtsate teiste naabermaakondade keskustega Järva- ja Läänemaa suunal;
uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates
asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka
vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused;
maakonna arendamisel arvestatakse riiklikult oluliste objektide nagu (nt rahvusvahelised trassid,
üleriigilisel tasandil olulised ülekandeliinid) rajamise vajadusega. Maakonnaplaneering kajastab
teadaolevad vajadused riiklikult tähtsate objektide arendamise osas, kuid täpsemad lahendused igal
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 25 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
konkreetsel juhul selguvad täiendavate planeeringute/projektide käigus. Rapla
maakonnaplaneeringus on eeldatud, et riiklikult tähtsate ehitiste edasisel arendamisel suhtutakse
kaalutletult olemasolevasse ruumilisse keskkonda ning leitakse lahendused, mis võimalikult vähe
suurendavad keskkonnakoormust ja häiringut, sh nii loodus- ja majanduskeskkonnale kui ka
kohalikule elanikkonnale;
väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik on tähtsal kohal elukeskkonna kvaliteedi tagamisel,
puhke- ja rekreatsioonivõimaluste pakkumisel. Tähtsustatakse kultuuripärandi ja loodusväärtuste
säilitamist ning arendamist. Väärtustatakse piirkondlikke eripärasid. Toetatakse piirkondlikel
eripäradel tuginevate puhkealade arendamist. Avalikult kasutatavatele veealadele tagatakse
juurdepääsuteed ja täiendavad kasutamise võimalused;
maakonna arengu kavandamisel arvestatakse metsamaade ja väärtuslike põllumajandusmaade
sihipärase kasutusega;
maakonna arengu kavandamisel arvestatakse riigikaitseliste huvide ning nendega seotud
piirangutega;
maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina, kuid kaevandamistegevuse
eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste ja muude võimaluste kasutamist,
vähendamaks kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele;
kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada, kas loodusliku keskkonna taastumiseks,
majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobilike aladena;
maakonna ruumilisel arendamisel peetakse silmas ohutuse tagamise vajadust, sh välditakse
ohuallikate rajamist elutähtsaid teenuseid pakkuvate asutuste vahetus läheduses.
Koostatav Türi valla üldplaneering arvestab Rapla maakonnaplaneeringus toodud ülalkirjeldatud
põhimõtetega valla ruumilise arengu planeerimisel.
Türi valla arengukava 2020-2024
Türi valla arengukava 2020-2024 visioon on järgmine: Türi vald on turvaline, inimese arengut toetav ja
kogukondi võimestav, nüüdisaegse elukeskkonnaga ning kõrge avalike teenuste tasemega omavalitsus. Valla
väärtuste ja põhimõtetena on välja toodud muuhulgas järgmised aspektid:
väärtustatud elukeskkond valla erinevates piirkondades;
kogukondade, traditsioonide, organisatsioonide ja asutuste lõimimine üheks tervikuks;
seaduste järgimine ja tegevuste läbipaistvus;
valla elanike vajaduste väärtustamine.
Arengukavas on toodud elukeskkonda, ettevõtluskeskkonda, haridust, noorsootööd, kultuuri ja
sporti, seltsitegevust, sotsiaalhoolekannet, tervishoidu, turvalisust ja juhtimist puudutav
hetkeolukord ning strateegilised eesmärgid kuni aastani 2035 ning eesmärgid ja tegevussuunad
2020-2024. Arengukava koostati vahetult enne üldplaneeringu koostamist, mistõttu on
üldplaneeringu väljatöötamisel arvestatud arengukavas toodud eesmärkide ja tegevussuundadega
üldplaneeringu täpsusastmes ja lahendustasemel ning ajalist perspektiivi arvestades.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 26 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Lisaks neile on arvestatud üldplaneeringu ja KSH koostamisel Türi valla jäätmekavaga 2015-2020 ning teiste
valdkondlike arengukavade ja -dokumentidega.
3. Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt mõjutatava keskkonna
kirjeldus
Asukoht ja üldandmed
Türi vald asub Järva maakonna edelaosas. Valla naabriteks on Kehtna ja Rapla vald (Rapla maakond), Kose
vald (Harju maakond), Põhja-Pärnumaa vald (Pärnu maakond), Põhja-Sakala vald (Viljandi maakond), Järva
vald ja Paide linn (Järva maakond) (joonis 3; Järvamaa maakonnaplaneering, 2017).
Türi valla pindala on 1008,46 km2 (Maa-amet, 2020).
Joonis 3. Türi valla naaberomavalitsused (aluskaart: Maa-amet, 2019).
Looduslik keskkond
Valla territooriumist moodustab 59 % metsamaa (593 km2) ning ülejäänud osa on haritav maa (ligikaudu
kolmandik), looduslik rohumaa ja asustatud alad (hoonete ja rajatistega kaetud alad). Suur osa metsamaast
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 27 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
kuulub ühtlasi rohevõrgustiku koosseisu. Enamik metsi on riigimetsad, kus majandab Riigimetsa Majandamise
Keskus (RMK Järvamaa metskond). Metsad on kantud ka üldplaneeringu kaardile. Ligikaudu 15 % metsadest
on looduskaitse all.
3.2.1 Maastik
Eesti maastike loodusliku liigestatuse järgi asub suurem osa Türi vallast Kõrvemaa madalikul, v.a valla
kagupoolne osa Oisu aleviku ümbruses, mis jääb Kesk-Eesti lavatasandikule. Türi vald paikneb kolmes
eriilmelises piirkonnas. Türi voorestik paikneb valla põhja- ja keskosas, eelkõige Türi linnast kirdes. Pärnu
madalik jääb Türi linnast läände ja edelasse ning Kesk-Eesti tasandik paikneb valla idaosas (Türi valla
ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava astateks 2014-2026, 2015).
Türi voorestik hõlmab 140 km² suuruse ala Türi ja Paide linnade vahel, küündides lõunast kuni Laupani.
Maastikule annavad ilme arvukad põhjakirde-lõunaedela suunalised künnised ja seljakud, mis tekkeliselt
kuuluvad väikevoorte hulka. Peale voorte kohtab selles piirkonnas üksikuid moreenkühme ning mõhnasid.
Maapinna absoluutsed kõrgused on valdavalt vahemikus 55–75 m. Erinevalt Vooremaast järved siin
puuduvad, kuid tihe on jõgedevõrk. Mullastik on mitmekesine, leostunud ja leetjad mullad vahelduvad niiskete
kamarmuldadega ja madalsoomuldadega. Voored on valdavalt põldude, voortevahelised nõod aga niitude ja
karjamaade all. Haritava maa suure osatähtsuse tõttu on piirkond metsavaene. Looduslik taimkate koosneb
kuuse-segametsadest ja soostunud metsadest voortevahelisel alal. Voorestikus on pinnakatte paksus väga
vahelduv — alates 2–5 meetrist voortevahelisel alal kuni 20–25 meetrini voorte lagedel (Türi valla
ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava astateks 2014-2026, 2015).
Pärnu madaliku regioon valla lääne- ja edelaosas on tasase pinnamoega. Geneesilt on see Balti jääpaisjärve
liivakaist ja savikaist setetest koosnev tasandik. Valdav osa maast on metsa ja märgalade all, kohati leidub
soid (Türi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava astateks 2014-2026, 2015).
Valla idaosa paikneb Kesk-Eesti tasandiku ja Pärnu madaliku siirdealal, mille pinnakate koosneb liivakaist ja
savikaist setetest. Valla kaguosa kuulub maastikuliselt Kesk-Eesti moreentasandike piiresse, kus on künklik
reljeef ja madalamais paigus on levinud jääpaisjärve tasandikud ja sood. Maapinna absoluutkõrgused on
vahemikus 50-70 m. Kesk-Eesti tasandik on Eesti viljakamate muldadega ala ja tuntud heade põllumaadega
juba muinasajast alates (Türi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava astateks 2014-2026,
2015).
Türi valla maastikku iseloomustavad suured põllumassiivid, mis vahelduvad väiksemate metsatukkadega.
Enamik põllumaid on järjepidevalt aktiivses kasutuses. Vallas leidub ka palju rabasid – valla põhjaosas
Vissuvere, Kotku, Venevere ja Väätsa raba, lääneosas Kummassaare (Piiumetsa ja Rumbi), Iidva, Allipa,
Vanakaie ja Pidapa raba ning lõunaosas Kuusiku, Nõmme, Retla, Sopi raba ja Matussaare soo. Suured
metsamassiivid jäävad Saarjõe maastikukaitsealale. Rassi metsad omavad kõrget maastikulist ja looduslikku
väärtust. Lisaks keskkonnakaitsele on metsadel oluline roll turismi ja puhkemajanduse arendamisel ning
metsa- ja puiduettevõtluse toorainena. Türi valla arengukavas on toodud, et metsa kui ressursi olemasolu ning
metsamajanduse ja puiduettevõtluse traditsioonide ja hea potentsiaali tõttu tuleks puidutööstust tugevdada ja
laiendada, leida võimalusi kõrgemat lisandväärtust andvate toodete tegemiseks (mööbel, puitmajad jm).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 28 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
3.2.1.1 Väärtuslikud maastikud
Türi valla väärtuslikud maastikud on määratletud Rapla ja Järvamaa maakonnaplaneeringutega. Järvamaa
maakonnaplaneeringu kohaselt hõlmavad väärtuslikud maastikud suuremas osas nn kultuurmaastikku –
paikasid, kus inimene on elanud ja maad harinud juba väga pikka aega. Sellised maastikud on kohaliku
maakultuuri üheks ilmestajaks ja edasikandjaks, millest tulenevalt on oluline neid maastikke väärtustada,
säilitada ning hooldada. Järvamaa väärtuslikud maastikud on määratud Järvamaa maakonnaplaneeringuga,
mis omakorda tugines varem koostatud teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“, lähtudes kultuurilis-ajaloolisest, esteetilisest, looduslikust, identiteedi- ja muudest
väärtustest ning rekreatiivsest- ja kultuuripotentsiaalist. Järvamaal on väärtuslike maastike hulka haaratud nii
pärandkultuurmaastikke kui ka kauneid ning rekreatsiooniliselt olulisi loodusmaastikke. Järvamaa
maakonnaplaneeringuga on väärtuslikud maastikud klassifitseeritud kolme klassi – maakondliku, võimaliku
riikliku tähtsusega ehk I klassi, maakondliku tähtsusega ehk II klassi ja piirkondliku tähtsusega ehk III klassi
väärtuslikud maastikud. Maakonnaplaneeringute järgi asub valla territooriumil 13 väärtuslikku maastikku,
enamik neist on maakondliku ja võimaliku riikliku tähtsusega. Järvamaa maakonnaplaneeringuga määratletud
väärtuslike maastike määratlemise üldisemaks eesmärgiks on kultuuripärandi hoidmine, traditsioonilise
asustus- ja maakasutusmustri ning põllumajandusmaastiku avatuse säilimine, vaadete avamine ja säilitamine
väärtuslikele maastikuelementidele, maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse ning ökoloogilise tasakaalu
säilitamine põllumajanduslikel aladel ning maaelu toetamine.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 29 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Tabel 5. Türi valla väärtuslikud maastikud (Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ ja Raplamaa
maakonnaplaneering 2030+).
Väärtusliku maastiku Tähtsus Lühikirjeldus
nimetus
Käru-Kullimaa Kohaliku Hästi hooldatud Käru alevik koos mõisa, kiriku,
tähtsusega kalmistute ja raudteejaamaga. Kullimaa külas paiknes
Käru mõisa karjamõis ja veerand sajandit tegutsenud
klaasikoda. Maastiku teeb Käru ja Kullimaa vahel
huvitavaks piki Käru jõge kulgev tee, mille käändudelt
avaneb huvitavaid vaateid nii jõele kui ümbritsevale
maastikule.
Kädva-Paluküla Maakondliku Paluküla Hiiemägi on piirkonna kõrgeim tipp – 106 m.
tähtsusega, Hiiemäelt põhja mineva tee ääres Keava ja Loosalu
osaliselt kohaliku soode vahel paiknevad ilusad heinamaad. Loosalu raba
tähtsusega läbib looduse õpperada. Hästi on säilinud tüüpiline
talumaastik.
Türi voorestik Maakondliku, Väikevoorestik, kaitsealused üksikobjektid, Kirna mõisa
võimaliku riikliku peahoone, Tori mõisa dolomiidist kuivati ja park.
tähtsusega
Kurla karstiala Maakondliku Karinu mõisaansambel koos pargi ja alleega, karstijärv,
tähtsusega Karinu ohvrikivi, Karinu lubjakivikarjääri paepaljand.
Tõrvaaugu maastik Maakondliku Liigirikas vabakujunduslik park, metskonna esinduslik
tähtsusega keskusehoone, tõrvaahi, Kallissaare metsa-kuivenduse
proovitükid.
Türi linn ja lähiümbrus Maakondliku Tolli mets, Pärnu jõe luhad, aruniidud, Kõrgesaare voor,
tähtsusega Türi Püha Martini kirik, raudtee-ehitised – raudteejaam,
selle abihoone ja veetorn, Vabrikuküla.
Laupa-Jändja maastik Maakondliku Laupa mõisaansambel, Laupa rannamoodustised,
tähtsusega Võstermäe rändrahn, Pärnu jõe luhad, puumassivabriku
varemed, vabriku pais ning Jändja vesiveski varemed.
Särevere-Sütemetsa Maakondliku Särevere mõisaansambel, Türi rannamoodustis,
tähtsusega Saunametsa – Sütemetsa – Kiltsaare metsatee, Pärnu
maastik
ja Prandi jõgi.
Väätsa maastik Maakondliku Väätsa mõisaansambel koos mõisapargiga, Väätsa
tähtsusega lastepäevakodu, paisjärv koos ühepereelamutega,
põllumassiivid, Türi voorestiku põhjaosa voored.
Saarjõe maastik Maakondliku, Oru põhjas voolav Saare jõgi, Tagametsa paisjärv,
võimaliku riikliku Rassi kabelimäed, luited.
tähtsusega
Piiumetsa sookaitseala Maakondliku Piiumetsa raba.
tähtsusega
Kabala mõis piirkondliku Kabala mõisaansambel koos mõisapargiga.
tähtsusega
Oisu alevik Piirkondliku Oisu aleviku keskosa koos vana mõisapargiga.
tähtsusega
Maakonnaplaneeringutes on kaasajastatud maastiku kasutustingimusi ja soovitusi väärtuslike maastike
säilimiseks ja väärtuste suurendamiseks, sh ka soovitusi väärtuslike maastike teema käsitlemiseks
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 30 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
üldplaneeringutes ja suuniseid detailplaneeringute kohustusega alade ja juhtude määramiseks
üldplaneeringutes, kui detailplaneeringuala jääb väärtuslikule maastikule.
Rapla maakonnaplaneeringus on toodud ka potentsiaalselt väärtuslikud maastikud ehk väärtuslike maastike
reservalad. Need on alad, millel on erinevad väärtused, kuid mida nn „rikkuvate“ probleemsete objektide tõttu
ei ole seni väärtuslikuks maastikuks määratud. Nendeks on Lungu küla ja Oisu alevik kogu ulatuses (tegemist
hästi väljaehitatud maa-asulaga, mis on oskuslikult seotud vana mõisapargiga).
Käesoleva KSH aruande objektiks oleva Türi valla üldplaneeringuga on täpsustatud väärtuslike maastike
paiknemist (vt üldplaneeringu ptk 4.2).
3.2.2 Geoloogilised tingimused ja maavarad
3.2.2.1 Geoloogiline ehitus
Endise Väätsa valla territoorium (Türi valla põhjaosa) jääb valdavalt Alam-Siluri ja Kesk-Devoni kivimite
avamusalale. Paeses aluspõhjas leidub rohkesti karstilehtreid ja –lõhesid. Kvaternaarisetete veekiht on
hajaasustuses laialdaselt kasutuses ning vett ammutatakse sealt salvkaevudega. Veekvaliteet on muutlik,
sõltudes paljus kohalikust majandustegevusest. Leidub lokaalseid, valdavalt lämmastikuühenditega reostunud
piirkondi. Siluri-Ordoviitsiumi karbonaatkivimeis liigub põhjavesi mööda lõhesid ning karstitühemikke.
Kivimikihtide vahel on nii horisontaalseid kui ka vertikaalseid lõhesid. Viimased on seotud tektooniliste
rikkevöönditega ning paiknevad pindalaliselt ebaühtlasemalt. Ordoviitsium-Kambriumi liivakividega seotud
veekiht asub ca 200 m sügavusel ning on olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest veevõtmise tõttu (Väätsa
valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2030, 2015).
Endise Türi valla aluspõhja ülemise kihi moodustavad Alam-Siluri Raikküla lademe helehallid ja kollakashallid
kihitatud lubjakivid ja dolomiidid ning valla kesk-, lõuna- ja idaosas selle peal veel Alam-Siluri Adavere lademe
savikad lubjakivid. Aluspõhjas esineb kirde-edela suunalisi tektoonilisi rikkeid. Raikküla lademe lubjakive
iseloomustab lõhede ja kavernide rohkus ning veerikkus. Lademe veejuhtivus on reeglina üle 500 m 2/d, kohati
isegi üle 1000 m2/d ja paksus 30–50 m (suurem lõuna pool). Adavere lade on valla piires alal 10–60 m paks
ja tagasihoidlikuma veerikkusega. Raikküla lademe all lamavad Alam-Siluri Juuru lademe lõhelised savikad
lubjakivid paksusega 20–25 m. Selle all paiknevad Ülemordoviitsiumi Porkuni lademe dolomiidistunud
lõhelised ja kavernoosed lubjakivid paksusega 5–15 m. Porkuni lademe all lamava Pirgu lademe lubjakivide
paksus on 55–60 m, savikaid Vormsi lademe lubjakive on ligikaudu 15 m (Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne, 2009).
Endise Käru valla territooriumil (st Türi valla lääneosas) paikneb valdavalt õhukese pinnakattega Ordoviitsiumi
ja Siluri lubjakivide levikuala. Õhukese pinnakatte all avanevad lõhelised ja karstunud vettandvad
karbonaatsed kivimid. Aluspõhja karbonaatkivimite lõhesüsteemides ja karstiõõnsustes liigub vesi kiiresti ning
seetõttu imbub või neeldub suurvee ajal pinnavesi väga lühikese ajaga põhjavette (Käru valla ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014-2026, 2014).
Türi valla kagunurgas Kurla küla lähistel Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia tugimaantee ääres asub Kurla
karstiala ehk Kalevipoja põrguvärav. Ligi 1 km pikas ja 0,3 km laias laugete nõlvadega nõos esineb rohkesti
väikeseid vett neelavaid karstilohke, nn Kuuritsa auke. Neist kõige tähelepanuväärsemad on Määru talu ja
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 31 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
maantee vahelisel rohumaal. Lohkude sügavus on siin 0,5-1 m ja laius kuni 10 m, v.a Määru kurisu, mis on
põllu ääres. See on 80 m pikk, 30 m lai ja 2 m sügav karsti orund, mille pikitelg on kirde-edelasuunaline.
Pinnakatte paksus karstialal on alla 1 m, aluspõhjaks on Raikküla lademe kohati kavernoosne dolomiit. Kurla
karstialal Määru talu lähedal esines vanasti pisikesi koopaavasid, tänapäeval neid ei ole. Karstiala seisund on
rahuldav, sellel on teaduslik, õppeotstarbeline ja kultuurilooline tähtsus. Karstiala kõige ilmekam ja tähtsam
osa on ülesharimata rohumaa, kus kasvab mõni üksik puu ja põõsas (EELIS, 2020).
3.2.2.2 Maavarad
Seisuga 21.05.2019 on Türi valla territooriumil osaliselt või täielikult 24 keskkonnaregistri maardlate nimistus
arvel olevat maardlat või maardlaosa. Enamus vallas olevatest maardlatest on turbamaardlad, kuid leidub ka
savi-, kruusa-, liiva- ja dolokivi maardlaid. Suurim valla territooriumil asuv maardla on Epu-Kakerdi
turbamaardla, mis asub valla põhjaosas. Valla territooriumil olevad mäeeraldised on toodud tabelis 6.
Tabel 6. Türi vallas asuvad maardlad (Maa-amet, 08.04.2019).
Maavara Maardla nimi
Turvas Retla, Epa-Vassaare, Kallissaare-Lubjaahju, Lokuta, Epu-Kakerdi (Lõõla, Epu ja
Prääma maardlaosad), Kastna, Loosalu, Tori-Rikassaare, Kärevere (Kuusiku) ja
Matussaare
Savi Türi ja Väätsa
Kruus Kihli, Lintsi, Sonni, Määro ja Kõltsi
Dolokivi Tännassilma
Liiv Änari, Aasuvälja, Liivamäe ja Vissuvere
Valla territooriumil olemasolevad maardlad ja mäeeraldised on ära märgitud joonisel 4.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 32 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Joonis 4. Türi valla territooriumil olevad maardlad ja mäeeraldised (aluskaart ja andmed: Maa-amet,
08.04.2019).
Türi voorestikus on eeldatavasti kruusavarusid, kuid need on looduskaitse all ja nende kaevandamist ei ole
ette näha (Türi valla arengukava 2020-2024).
3.2.2.3 Radoonirisk
Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinnas tekkiv gaasiline
radoon võib levida ja jõuda ka maapinnale ning imbuda hoonetesse, viimastesse pinnasega võrreldes
väiksema õhurõhu olemasolu tõttu. Radooni jõudmist maapinnani soodustavad karstinähtused ja
kaevandused. Radoon (Rn) on kõrgradioaktiivne, väga mürgine ja inimeste tervist mõjutav ohtlikuim loodusliku
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 33 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
ioniseeriva kiirguse allikas ning mutatsioone põhjustav element, mis võib sattuda inimorganismi peamiselt
sissehingamisel (Eesti Geoloogiakeskus, 2017).
Kokku eristatakse nelja radooniohutaset: 1) madal (0–10 kBq/m³), 2) normaalne (10–50 kBq/m³), 3) kõrge (50–
250 kBq/m³) ja 4) ülikõrge (>250 kBq/m³). Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase pinnaseõhus
otsemõõdetud 222Rn-sisalduse kaardi järgi jääb Türi vald normaalse kuni kohati kõrge radooniriskiga alale
(joonised 5 ja 6). Kõrge radooniriskiga alad jäävad valla põhja- ja lõunapoolsetele aladele. Võhma
linnast kirdes Arkma küla piirkonnas on mõõdetud radoonisisaldusi vahemikus 150-250 kBq/m3 ning
Lõõla ja Kädva küla piirkonnas 50-100 kBq/m3 (Petersell jt, 2017).
Joonis 5. Radooniriski levilad Türi vallas (Petersell jt, 2017).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 34 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Joonis 6. Eesti pinnase radooniriski kaart Türi valla piirkonnas (aluskaart: Eesti Geoloogiateenistus,
ruumiandmete kaardirakendus, 2018, https://gis.egt.ee/portal/home/).
3.2.3 Põhjavesi, põhjaveekogumid ja põhjaveevaru
Türi vald kuulub Lääne-Eesti vesikonda.
Türi valla piirkonnas levib 5 põhjaveekihti: pinnakattes Kvaternaarisetetes, Siluri lubjakivides, Ordoviitsiumi
lubjakivides, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi liivakivides.
Endise Väätsa valla territooriumil kasutatakse Kvaternaarisetete vett laialdaselt salvkaevudega vee
ammutamisel. Veekvaliteet on muutlik, sõltudes paljus kohalikust majandustegevusest. Leidub lokaalseid,
valdavalt lämmastikuühenditega reostunud piirkondi (Väätsa valla ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-20, 2016).
Endise Türi valla territooriumil on peamiseks veevarustuse allikaks nii individuaaltarbijatele kui ka
ühisveevarustuses Alam-Siluri Adavere ja Raikküla lademetega seotud veekiht. Põhjavee survepind on
otseses sõltuvuses reljeefist. Valdavalt on vesi vabapinnaline. Veetase paikneb enamasti 2-5 m sügavusel
maapinnast. Põhjaveekogumi paksus on enamasti 100-120 m. Kivimite veerikkus on suurim kuni 30 meetri
sügavuseni, sügavamal on juba vähe vettandvaid lõhesid. Allpool lamavaid Juuru lademe lubjakive ja mergleid
loetakse suhteliselt vettpidavaiks, s.t nende veeand on vähene. Perspektiivse veetarbimise seisukohalt ei oma
tähtsust ka sellest sügavamate Ordoviitsiumi veekihtide kasutamine, sest suhteliselt vähese veeanni juures
tulevad kaevud üle 80 meetri sügavad ning on keeruka konstruktsiooniga ja kallid (Türi valla ühisveevärgi- ja
kanalisatsiooni arendamise kava astateks 2014-2026, 2015).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 35 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Endise Käru valla oluliseks veeallikaks on Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekiht (Käru valla ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014 – 2026, 2014).
Keskkonnaregistri andmeil on Türi vallas seisuga 10.12.2019 456 puurkaevu (sh hüdrogeoloogilise uuringu
puurauku ja avatud soojussüsteemi puurkaevu) ja 325 põhjaveehaaret.
Viimaste aastate muutused majandustegevuses ning tarbimise optimeerimine on vähendanud põhjavee
tarbimist. Põhjavett võetakse individuaaltarbijate puhul 10…20 m sügavustest puurkaevudest. Selle
sügavusega kaevude vee omadused on muutlikud ning sõltuvad suuresti kaevu asukohast ja sanitaartsooni
olemasolust. Vee kvaliteeti on vähe uuritud, aga reeglina on see tarbijaid rahuldav (Türi valla ühisveevärgi- ja
kanalisatsiooni arendamise kava astateks 2014-2026, 2015).
3.2.3.1 Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum
Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmete kohaselt saadakse käesoleval ajal Türi vallas
vajaminev tarbe- ja joogivesi peamiselt Alam-Siluri Adavere ja Raikküla lademetega seotud veekihis kinnitatud
Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumist (nr 12) (joonised 7 ja 8).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 36 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
.
Joonis 7. Järva maakonna haldusüksuste veekogumid, kinnitatud põhjaveevarud ning potentsiaalne
ja tegelikult registreeritud maksimaalne veevõtt aastatel 2010-2013 (m3/ööp) (Eesti Geoloogiakeskus
OÜ, 2015).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 37 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Joonis 8. Rapla maakonna haldusüksuste veekogumid, kinnitatud põhjaveevarud ning potentsiaalne
ja tegelikult registreeritud maksimaalne veevõtt aastatel 2010-2013 (m3/ööp) (Eesti Geoloogiakeskus
OÜ, 2015).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 38 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Suuremas osas on põhjaveekogum nr 12 maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjaveekogum. Veekogum levib
lõhelis-karstunud kivimites, kusjuures maapinna lähedal on seda ilmingut tunduvalt rohkem ning sügavuse
suurenedes kivimite lõhelisus väheneb.
Põhjaveekogum on keskmiselt veerikas. Põhjaveekogum toitub peamiselt Pandivere kõrgustikult, kust toimub
põhjavee liikumine edelasse, Liivi lahe suunas. Lisaks toitub põhjaveekogum õhukese pinnakattega aladel ka
infiltreeruvast sademeveest, seega sõltub põhjaveekogumi toitumine eelkõige sademete hulgast ja
õhutemperatuurist. Valdavalt on põhjaveekogumiga seotud põhjaveekihtide veejuhtivus 30 kuni 300
m²/ööpäevas, kuid kõrvuti võivad paikneda puurkaevud, mille veejuhtivus on üle 1000 m²/ööpäevas, ja
puurkaevud veejuhtivusega kuni 50 m²/ööpäevas.
Põhjaveetase asub 3-8 m sügavusel maapinnast. Madalama reljeefiga kohtades võib surveline põhjaveetase
ulatuda üle maapinna.
Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi alumise osa moodustavad mitmesugused lubjakivi ja dolomiidi
erimid, mille vahel esinevad mergli vahekihid. Avamusalal lasub põhjaveekogum Kvaternaari setete all 0,5
kuni 50 m sügavusel maapinnast.
Litoloogiliselt ulatub põhjaveekogumit moodustavate kivimite paksus paarisaja meetrini, kuid tulenevalt
puudulikust veeandvusest piirdub vettandva osa (peamiselt Siluri kivimid) ja seega ka põhjaveekogumi paksus
enamasti ülemise 100–120 meetriga (Eesti Geoloogiateenistus, 2019).
Põhjaveekogumi lamavaks veepidemeks on Siluri–Ordoviitsiumi regionaalne veepide, mis koosneb
monoliitsetest karbonaatkivimitest sügavamal kui 100–120 m nende pealispinnast. Põhjaveekogum on
valdavalt maapinnalt esimene põhjaveekogum, seetõttu väljapeetud lasuv veepide puudub (Ulm, 2016; Hartal
Projekt OÜ, 2014). Kohalikuks veepidemeks on paksem moreeni katend või laiguti esinev jääjärveline viirsavi
(Eesti Geoloogiateenistus, 2019).
Türi valla territooriumi piirkonnas on keemilise koostise poolest tegemist Ca-HCO3-tüüpi põhjaveega, mille
mineraalsus on 0,3-0,5 g/l. Türi vallas on seotud maismaaökosüsteemideks nt Kallissaare allikasoo.
Inimtekkelistest keemilistest ühenditest võivad esineda põhjaveekogumi vees eelkõige nitraadid ja pestitsiidid
tulenevalt põllumajanduslikust hajukoormusest põhjavee kaitsmata ja nõrgalt kaitstud aladel. Surveteguriteks
põhjaveekogumile Türi valla aladel on punktreostusallikad (lekked reostunud aladelt, nt jääkreostuskolded,
loomakasvatuskompleksid; reoveepuhastite väljalasud) ja hajureostus (suuremade asulate maakasutus,
ühiskanalisatsioonita ühendamata majapidamised, põllumajandustegevus, tööstusterritooriumid) (Ulm, 2016;
Hartal Projekt OÜ, 2014).
Looduslikud komponendid, mis võivad tekitada probleeme joogiveeallikana kasutamisel, on kloriidid, fluor,
ammoonium, raud, mangaan, naatrium ja boor. Põhjaveekogumi keemiline seisund on „hea“, ka koguseline
seisund on „hea“ ning seega on põhjaveekogumi üldine seisund „hea“. Keemilise seisundi hindamisel on
kasutatud muuhulgas Türi vallas Taikse külas asuvat ettevõtteseire kaevu ning Türi-Alliku külas paiknevat
seireakaevu. Antud põhjaveekogumi vee seisundit iseloomustavaid Terviseameti seirekaeve on neli, sellest
kolm Türi vallas – 10390 (Türi vald, Kahala küla), 23968 (Türi vald, Poaka küla), 17112 (Väätsa vald, Röa
küla). (Ulm, 2016; Hartal Projekt OÜ, 2014; Eesti Geoloogiateenistus, 2019).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 39 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
3.2.3.1.1 Põhjaveevarud
Põhjaveekogumi nr 12 looduslik ressurss on 471 451 m3/ööp. Kinnitatud põhjaveevaru on seisuga 2017 25 620
m3/ööp. 2017. aastal oli tegelik veetarbimine sellest ainult 5818 m 3/ööp, mistõttu on kasutuses olev vaba
põhjavee kogus 19 802 m3/ööp (Marandi jt. 2019).
2006. aastal kinnitas keskkonnaminister käskkirjaga nr 407 Türi põhjaveemaardlas Silur-Ordoviitsiumi veekihi
põhjaveevaru 1880 m3/ööp kasutusajaga kuni 2023.
13. detsembril 2011. aastal kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga nr 1786 Türi põhjaveemaardlas 2
põhjaveevaru – üks Türi linnas Silur-Ordoviitsiumi veekihis varuga 700 m3/ööp (T1 joogivesi), teine Siluri
Raikküla lademe karbonaatidest moodustunud põhjaveekihis (S1rk) Türi linna Türi-Alliku piirkonnas varuga
700 m3/ööp (T1 joogivesi). Viimasega sotud veehaare asub Hundissaare oja ja Pärnu jõe vahelisel metsaalal
Türi metskond 19 katastriüksusel (kü tunnus 83601:004:0800) ning avab üksnes Siluri põhjaveekihti, mis on
Ordoviitsiumi põhjaveekihist eraldatud Juuru lademe savikate karbonaatidega. Türi-Alliku külas paiknev
veehaare koosneb kolmest puurkaevust (katastri nr 50380, 51963 ja 51964), millede lubatud aastane veevõtt
Türi Vesi OÜ-le väljastutd vee erikasutusloa järgi on 255 500 m3. Puurkaeve ümbritseb 200 m suurune
sanitaarkaitseala, kus on igasugune majandustegavus keelatud, välja arvatud veehaarderajatiste
teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire. Lisaks rakendatakse piiranguid veehaaret
ümbritseval 200 m raadiusega santitaarkaitsealal, kus on keelatud lageraie pindalaga üle 2 ha, reoveesette
laotamine, matmispaiga rajamine, jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määrautd ehitise rajamine,
maavara kaevandamine, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu, välja arvatud
maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.
Tegelik veevõtt 2013. aastal oli Türi linna põhjaveemaardla piirkonnas 161 m 3/ööp. Türi linna Türi-Alliku
põhjaveemaardla piirkonnas 2013. aastal vett ei tarbitudki, kuna veehaare rajati alles 2013. aastal ja
kasutusele võeti 2014. aastal. Varude kasutuseaeg on kuni 31.12.2038 (Olesk, 2018; keskkonnaministeeriumi
13.12.2011 käskkiri nr 1786).
Tabel 7. Põhjavee kinnitatud varud ja tegelik veevõtt (Türi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni
arendamise kava astateks 2014-2026, 2015)
Põhjaveemaardla Põhjaveemaardla Veekihi Põhjaveevaru Kasutusaeg Tegelik
piirkond geoloogiline m3 ööpäevas veevõtt 2013
indeks
Türi S-O 1880 kuni 2023 260
Türi Türi linn S-O 700 kuni 2023 161
Türi linn Türi-Alliku S1rk 700 kuni 2038 0
Keskkonnaagentuuri kodulehel kättesaadavate põhjaveebilansi andmetele tuginedes ei ole 2000. aastal
kinnitatud põhjaveevaru 1880 m3 ööpäevas muudetud 700 m3 peale, vaid tegemist on endiselt kehtiva varuga,
mille kasutusaeg on kuni aastani 2023. See tähendab, et kinnitatud põhjaveevaru (viimati kättesaadava
seisuga 31.12.2017) on 1180 + 700 + 700 = 3280 m3/ööp.
2018. aastal tarbiti Türi vallas kokku 618,66 tuhat m3 põhjavett (keskmiselt 1694 m3/ööp), sellest:
367,35 tuhat m3 (keskmiselt 1006 m3/ööp) vett kulus põllumajandusele,
239,57 tuhat m3 (keskmiselt 656 m3/ööp) kodumajapidamistele,
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 40 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
9,26 tuhat m3 tööstustele ja
2,47 tuhat m3 muudeks vajadusteks.
Kõige rohkem tarbiti vett Lõõla külas (26,7% kogu tarbitud veest) ning Türi linnas (23,5% kogu tarbitud veest)
ja Väljaotsa külas (16,7% tarbitud veest) (Keskkonnaagentuur, 2018). Varasematel aastatel on tarbitud
veekogused veel väiksemad (tabel 8).
Tabel 8. 2016. ja 2017. aastal tarbitud veekogus Türi põhjaveemaardlas kinnitatud Türi, Türi linna ja
Türi linn Türi-Alliku piirkonnas ning kasutamises olev vaba põhjaveekogus (Keskkonnaagentuur,
2018).
2015. aastal koostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus töö selgitamaks välja piirkonnad, kus tuleks põhjaveekogumi
hea seisundi säilitamiseks arvutada põhjavee prognoosvaru. Töö käigus arvestati põhjavee loodusliku
ressursiga ja hinnati haldusüksuste veevajadust põhjaveekogumite ja veekihtide kaupa, võttes seejuures
arvesse elanike arvu, ettevõtete veevajadust, aastatel 2010-2013 veevõtu andmeid ja kohalike
omavalitsusüksuste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavasid.
Türi valla endiste valdade potentsiaalne veevajadus ja registreeritud põhjaveevõtt on ära toodud
tabel 9.
Tabel 9. Türi vallas endiste valdade potentsiaalne veevajadus ja registreeritud põhjaveevõtt (Perens,
2015).
Endine Põhjavee Looduslik Potentsiaalne Registreeritud
haldusüksus kogumi põhjaveeressurss veevajadus põhjaveevõtt (m3/ööp)
nr (m3/ööp) (m3/ööp)
Türi vald, sh Türi 12
120 156 1140 1169,5
linn
Väätsa vald 12 39 194 154 346,1
Käru vald 12 43 123 74 15,2
Nagu tabelis 9 näha, siis looduslik põhjaveeressurss on suurusjärgus 100 kuni 600 korda suurem kui
potentsiaalne veevajadus ja registreeritud põhjaveevõtt. Eesti Geoloogiakeskuse töös (2015) on toodud, et
arvestades põhjavee looduslikku ressurssi, elanike arvu, elanike ja ettevõtjate veevajadust, kinnitatud
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 41 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
põhjaveevaru ja nelja viimase aasta veevõtu andmeid, ei ole vajalik Türi valla piires põhjaveekogumi hea
koguselise seisundi säilitamiseks arvutada põhjavee prognoosvaru.
3.2.3.2 Teised veekogumid
Veel levivad Türi valla territooriumil Kambrium-Vendi (nr 4) põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas, mis on
keskmiselt veerikas. Suure sügavuse tõttu põhjaveekogum kasutust ei leia. Pinnakattes esineb vesi pidevalt
vaid paksema pinnakattega aladel (voortel, vähestel oosidel ja liigniisketel aladel) ning ühisveevarustuses see
tähtsust ei oma (Türi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava astateks 2014-2026, 2015).
3.2.3.3 Põhjavee kaitstus
Türi valla esimene aluspõhjaline veekiht (Silur-Ordoviitsium) on maapinnalt lähtuva reostuse eest enamjaolt
nõrgalt kaitstud (Joonis 9). Paiguti esineb üksikute laikudena ka kaitsmata ja keskmiselt kaitstud alasid
(Veeveeb, 2019). Põhjavee nõrk kaitstus tuleneb piirkonna õhukesest pinnkattest (pinnakatte paksus jääb 5-
10 m vahele). Kaitsmata alad on alvarid või kurisude valgalad, kus pinnavesi voolab vabalt põhjavette või alad,
kus pinnakatte paksus on kuni 2 m ning reostuse sattumine põhjavette on kiire. Valla põhja- ja keskkosas
esineb kohati alasid, kus glatsiaalsete setete paksus on väga väike, vaid 0,5 -5 m.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 42 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Joonis 9. Türi valla esimese aluspõhjalise veekihi kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse eest (Veeveeb,
https://veeveeb.envir.ee/, 2019).
Türi valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014-2026 kohaselt on valla suurimad
saasteallikad amortiseerunud põllumajanduse toomishooned. Ohuks põhjaveele on ka kütusetanklad ja
kütusemahutid, autopesulad ja -remonditöökojad ning raudteel toimuv ohtlike ainete vedu.
3.2.4 Hüdroloogilised tingimused
3.2.4.1 Pinnaveekogumid
Türi vald jääb Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda.
Türi valla pinnavee võrgustiku moodustavad vooluveekogud - jõed, ojad ja kraavid ning seisuveekogudena
järved (seisu- ja vooluveekogud on toodud üldplaneeringu seletuskirja Lisas 3). Türi vallale on iseloomulik
Eesti keskmisest ligikaudu kaks korda tihedam jõgede võrgustik. Vastavalt maapinna üldisele kallakusele
voolavad pinnaveed lõunaedelasse, peamiselt Pärnu jõe ning selle lisajõgede Lintsi, Lokuta, Prandi ja Aruküla
jõgede kaudu. Aasta keskmiseks klimaatiliseks äravoolumooduliks on 8 l/s km². Eriti veerikkad on Pärnu ja
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 43 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Prandi jõed, mis saavad alguse Pandivere kõrgustiku jalamil asuvatest suurtest allikatest (Türi valla
ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava astateks 2014-2026, 2015).
Valla territooriumile jääb osaliselt või terviklikult kokku 14 jõge: Aruküla jõgi, Arussaare (Retla) jõgi, Käru jõgi,
Lintsi jõgi, Lokuta jõgi, Mädara jõgi, Navesti jõgi, Pikkmetsa jõgi, Prandi jõgi, Pärnu jõgi, Reopalu jõgi, Räpu
jõgi, Saarjõgi ja Vändra jõgi. Neist olulisim ja valda kirde-edelasuunaliselt läbiv Pärnu jõgi on Võhandu jõe
järel Eesti pikkuselt teine jõgi ja kuhu suubuvad paljud teised valla territooriumil olevad jõed
(Keskkonnaregister, 2019).
Vallas asub 15 vooluveekogul (enamik jõed) kokku 20 vooluveekogumit (EELIS) (tabel 10). Neist 4 on
tugevasti muudetud veekogumid (TMV) ja ülejäänud looduslikud veekogumid. Türi valda jäävad
pinnaveekogumid ning ülevaade nende seisundist on esitatud
tabelis 10.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 44 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Tabel 10. Türi valla pinnaveekogumite seisund Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. a vahehinnangu põhjal (Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnang, 2019)
HALVIM KÕIK ÖSE KÕIK ÖSE
ÖSE MITTEHEAD MITTEHEAD ÖSE
VMK ELEMENDID NÄITAJAD KÕIK ÖSE MITTEHEAD MUUTUS KOOND- KOOND- KOONDSEISUNDI KOONDSEISUND
VEEKOGU 2013- VMK 2013- VMK 2013- PÕHJUSED VMK 2013- VMK 2013 SEISUND SEISUND MUUTUS VMK EESMÄRK VMK 2021
VEEKOGUMI PIKK NIMI ALAMKATEGOORIA2 20193 20194 20195 20196 vs 2019 2013 2019 2013 vs 2018 saavutamata/saavutatud
Aruküla (Pärnu) hooldatav
maaparanduslik eesvool TMV hea ÖP puudub puudub puudub sama hea hea sama saavutatud
Aruküla (Pärnu) suudmeni LV hea puudub puudub puudub sama hea hea sama saavutatud
Käru lähtest Kädva ojani LV kesine KALA teadmata paisud sama kesine kesine sama saavutamata
Käru Kädva ojast suudmeni LV kesine KALA JKI paisud sama hea hea sama saavutatud
Lintsi lähtest Madlisaare
ojani TMV hea ÖP puudub puudub puudub sama hea hea sama saavutatud
Lintsi Madlisaare ojast
Lokuta jõeni LV hea puudub puudub puudub sama hea hea sama saavutatud
Lintsi Lokuta jõest suudmeni LV kesine KALA JKI paisud halvem hea kesine halvem saavutamata
Lokuta LV hea puudub puudub puudub sama hea hea sama saavutatud
Mädara LV hea puudub puudub puudub sama hea hea sama saavutatud
Pikkmetsa LV hea puudub puudub puudub sama hea hea sama saavutatud
Prandi Neeva kanalist
suudmeni LV halb KALA JKI paisud Pärnu jõel parem halb hea parem saavutatud
oodata seisundi
Pärnu Tarbja paisust Käru paranemist (paisutus
jõeni LV halb KALA JKI kõrvaldatud) parem halb kesine parem saavutamata
kesine
Reopalu TMV ÖP KALA puudub sama kesine kesine sama saavutamata
kesine
Arussaare TMV ÖP KALA JKI paisud parem kesine hea parem saavutatud
FÜKE, N-üld,
Räpu LV (ettepanek TMV) kesine SPETS pestitsiidid toitained parem kesine hea parem saavutatud
Saarjõgi lähtest Tagametsa
paisuni LV kesine KALA teadmata paisud parem kesine hea parem saavutatud
JKI,
Saarjõgi Tagametsa paisust äravoolu
suudmeni LV kesine KALA, HÜMO looduslikkus paisud parem kesine hea parem saavutatud
T, ASPT,
EPT, DSFI,
Vändra lähtest Imsi ojani LV kesine SUSE SUSE ÖKS teadmata halvem hea kesine halvem saavutamata
Vändra Imsi ojast Massu
jõeni LV kesine KALA NH4 paisud parem kesine hea parem saavutatud
Navesti Imavere-Viljandi-
Karksi-Nuia mnt sillast
Loopre maantee sillani LV kesine KALA JKI paisud sama kesine kesine sama saavutamata
2
LV – looduslik pinnaveekogum, TMV – tugevasti muudetud pinnaveekogum
3
Kokkuvõttev pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi tulemus värskeima info alusel 2013-2019
4
Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi kvaliteedielement või -elemendid, mille tõttu pinnaveekogumi ökoloogiline seisund 2013-2019 ei ole hea või väga hea
5
Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi kvaliteedinäitajad, mis ei ole 2013-2019 heas või väga heas seisundis
6
Põhjused, mille tõttu pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi kvaliteedielement ei ole 2013−2019 heas või väga heas seisundis
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 45 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Nagu näha tabelis 10 on Türi vallas 6 vooluveekogumi seisundit hinnatud 2019. aastal kesiseks ja 14
vooluveekogumil heaks.
Võrreldes 2013. aastaga oli 7 vooluveekogumi koondseisund 2019. aastal parem (Pärnu Tarbja paisust Käru
jõeni, Prandi Neeva kanalist suudmeni, Arussaare, Räpu, Saarjõgi lähtest Tagametsa paisuni, Saarjõgi
Tagametsa paisust suudmeni ja Vändra Imsi ojast Massu jõeni), 2 vooluveekogumil halvem (Vändra lähtest
Imsi ojani ja Lintsi Lokuta jõest suudmeni – põhjuseks paisud ja teisel juhul on põhjus teadmata (mittehea
seisundi kvaliteedielemendiks suurselgrootud) ning ülejäänud vooluveekogumite seisund on jäänud samaks.
Pinnaveekogumite 2019. a seisundi vahearuane kohaselt teostatid 2019. aastal ökoloogilist seiret 2
vooluveekogumil - Pärnu Tarbja paisust Käru jõeni ja Saarjõgi Tagametsa paisust suudmeni. Esimesel neist
on mittehea seisundi põhjusena välja toodud füüsikalis-keemilised kvalitedinäitajad. Saarjõe veekogumi
seisund (Tagametsa paisust suudmeni) oli 2019. aasta seire tulemuste alusel hea. Hoolimata sellest, et
oluliseks mõjuriks Türi valla pinna- ja põhjaveele on põllumajandus väetiste ja taimekaitsevahendite
kasutamise tõttu, ei ole see siiski valla territooriumil olevate vooluveekogumite mittehea seisundi põhjuseks.
Kesise seisundi põhjus on seotud peamiselt jõgede paisutamisega, millest tulenevalt ei ole mittehead ka
kalastiku näitajad.
Kõikidel pinnaveekogumitel on koondseisundi eesmärk 2021. ja 2027. aastaks saavutada hea seisund, st ka
nendel 6 vooluveekogumil, mille seisund on kesine.
Võrreldes veekogumite koondseisundeid alates 2010. aastast, näitab tendents, et pigem on veekogumite
seisund läinud aja jooksul paremaks .
Türi vallas on Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 01.04.2019) 2 loodusliku järve (Iidva raba laugas
(VEE2054760) ja Vissuvere järv (VEE2049700), 13 tehisjärve (millest kuus on karjääri järved) ning 9 paisjärve
(ei kuulu tehisjärvede hulka). Paljud neist on kasutuses vallas supluskohtadena. Terviseameti avalike
supluskohtade 2018 kaardirakenduse kohaselt asub Türi vallas ametlikult vaid üks avalikult kasutav
supluskoht– Türi paisjärv.
Türi vallas ei asu üleujutusohuga alasid.
Türi vallas ei kasutata joogivee saamiseks pinnavett.
Pinnaveekogusid kasutatakse Türi vallas heitvee suublatena. Keskkonnaagentuuri andmetel on vallas
registreeritud 26 veelaset, neist 17 heitveelaset ja 9 sademevee- ja drenaaživeelaset (tabel 11).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 46 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Tabel 11. Türi vallas registreeritud heit-, sademevee- ja drenaaživeelaskmed (Keskkonnaregister,
2020).
Registrikood Objekti nimetus Veekasutaja nimi Asukoht Heitvee liik
HVL0510570 Väätsa prügila Väätsa Prügila AS Roovere küla Heitvesi
Osaühing Türi
HVL0510510 Väätsa Linnavara Väätsa alevik Heitvesi
Sademe- ja
HVL0510190 Türi jäätmejaam Väätsa Prügila AS Türi vallasisene linn drenaaživesi
HVL0510110 Türi Türi Vesi OÜ Türi vallasisene linn Heitvesi
HVL0510180 Taure Taure AS Türi vallasisene linn Heitvesi
HVL7959773 Takkassaare väljalask Aivi Kuutok Karjaküla küla Heitvesi
HVL0510960 Taikse asula Türi Vesi OÜ Taikse küla Heitvesi
Sademe- ja
HVL0510500 Särevere sademevesi Türi Vesi OÜ Särevere alevik drenaaživesi
Osaühing Türi
HVL0510520 Reopalu Linnavara Reopalu küla Heitvesi
HVL0510910 Oisu Türi Vesi OÜ Oisu alevik Heitvesi
Lõõla lauda põhjapoolne Sademe- ja
HVL0510580 sademevee väljalask Väätsa Agro AS Lõõla küla drenaaživesi
Lõõla lauda lõunapoolne Sademe- ja
HVL0510600 sademevee väljalask Väätsa Agro AS Lõõla küla drenaaživesi
Osaühing Türi
HVL0510530 Lõõla Linnavara Lõõla küla Heitvesi
HVL0510170 Laupa kool Laupa Põhikool Laupa küla Heitvesi
HVL0510450 Laupa elamud Türi Vesi OÜ Laupa küla Heitvesi
HVL0700260 Käru Türi Vesi OÜ Käru alevik Heitvesi
HVL0510130 Kirna Türi Vesi OÜ Kirna küla Heitvesi
HVL0510120 Katlamaja jahutusvesi SW Soojus OÜ Türi vallasisene linn Jahutusvesi
Kallissaare kuivendusvee Sademe- ja
HVL0511600 väljalask 4 Ramsi Turvas AS Rassi küla drenaaživesi
Kallissaare kuivendusvee Sademe- ja
HVL0511590 väljalask 3 Ramsi Turvas AS Rassi küla drenaaživesi
Kallissaare kuivendusvee Sademe- ja
HVL0511580 väljalask 2 Ramsi Turvas AS Rassi küla drenaaživesi
Kallissaare kuivendusvee Sademe- ja
HVL0511570 väljalask 1 Ramsi Turvas AS Rassi küla drenaaživesi
HVL0510320 Kahala Türi Vesi OÜ Kahala küla Heitvesi
HVL0510330 Kabala Suurfarm Kabala Agro OÜ Kabala küla Heitvesi
HVL0510310 Kabala Türi Vesi OÜ Kabala küla Heitvesi
Suurimaks heitvee juhtijaks on Türi linna reovee biopuhasti, kes juhib puhastatud heitvee Liinikraavi
(VEE1177501). EELIS andmetel ei vasta mitmete loastatud väljalaskmete vesi ettenähtud nõuetele (nt Kalda
kinnistu heitveelase (HVL0510890) Lokuta jõkke, Väätsa reoveepuhasti heitveelase (HVL0510510) Lokuta
jõkke, Lõõla reoveepuhasti heitveelase (HVL0510530) Madissaare ojja, Laupa kooli heitveelase
(HVL0510170) heitveelase Pärnu jõkke).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 47 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
2018. aastal juhiti heitvett loodusesse (jõgedesse) 478,41 tuhat m 3 ning sademevett 133,16 tuhat m3. Suurim
heitvee juhtija oli Türi linn (397,86 tuhat m3) ning enim juhiti sademevett suublasse Rassi külas (130,79 tuhat
m3). Summaarne reostuskoormus BHT järgi 2018. aastal oli 2,56 tonni (sellest heitvee osa 2,25 tonni ja
sademevee osa 0,32 tonni) ja KHT järgi 17,03 tonni (sellest heitvee osa 17,01 tonni ja sademevee osa 0,03
tonni).
Keskkonnaregistri andmeil asub vallas 4 allikat (Änari külas Lintsi jõe ääres, Arkma külas Türi-Arkma tee
ääres, Kahala külas, Villevere külas), 3 kanalit (Neeva kanal, Prandi I kanal, Rikassaare kanal e Prandi II
kanal), 28 registrisse kantud kraavi, 30 oja ja 17 peakraavi.
3.2.4.2 Õigusaktidest tulenevad kitsendused
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38 määratleb avalikult kasutatava veekogu kalda ääres kallasraja,
mille laius laevatatavatel veekogudel arvestatuna lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal
kaldanõlva ülemisest servast on 10 meetrit ning teistel veekogudel 4 meetrit. Kui kallasrada on üle ujutatud,
siis on (ajutiseks) kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest. Seaduse § 38 (4) kohaselt
peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada. Sama seaduse § 39 põhjal võib kallasraja sulgeda
ülekaaluka avaliku või erahuvi korral ja sulgemine otsustatakse üldplaneeringuga. Sulgemise korral peab
suletud kallasraja tähistama ja võimaldama suletud kallasrajast möödapääsu.
Vastavalt veeseaduse § 118 moodustatakse veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks veekogu kaldal
veekaitsevöönd, mille ulatus Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist on järvedel,
jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel – kümme
meetrit ning peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri
– üks meeter. Veekaitsevöönd puudub õiguslikul alusel rajatud sadamaalal, kalda- või rannakindlustuse alal,
samuti supelrannal ja supluskohal.
Looduskaitseseadusega (ptk 6) on sätestatud ranna ja kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndi ulatus (vastavalt
50-100 m ja 25-50 m) olenevalt valgalade ja veekogude suurusest ning ranna ja kalda kasutamise kitsendused.
Järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse tähenduses metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd kalda
piiranguvööndi piirini. Looduskaitseseaduse § 38 (4) kohaselt ei laiene ehituskeeld nt tiheasustusala
ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue
ehitise püstitamisele, kalda kindlustusrajatisele, piirdeaedadele, olemasoleva elamu tarbeks rajatavale
tehnovõrgule ja rajatisele, supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele ja sama paragrahvi (5) põhjal
kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, tehnovõrgule ja –rajatisele,
sillale, avalikult kasutatavale teele.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldusele nr 274 kuuluvad Saarjõgi, Räpu, Reopalu, Pärnu,
Navesti, Mädara, Lokuta, Lintsi, Käru, Aruküla ja Arussaare (Reitla) jõgi osaliselt või tervikuna riigi poolt
korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Selliste eesvoolude ja muu maaparandushoiu korralduse ja
uuendamise nõuded on kehtestatud maaparandusseaduses ja selle alusel kehtestatud määrustega.
Navesti jõgi (Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia maantee sillast Taadikveres kuni Põltsamaa–Võhma maantee
sillani Loopres), Prandi jõgi kogu ulatuses, Pärnu jõgi Tarbja paisust suubumiseni merre ja Saarjõgi Tagametsa
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 48 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
paisust suubumiseni Navesti jõkke kuuluvad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks
olevate veekogude või veekogu lõikude nimistusse (keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73).
Looduskaitse seaduse § 51 lg 1 sätestab, et lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana
kinnitatud veekogul või selle lõigul on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab
veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Sellistel veekogudel
või veekogu lõikudel on loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel
lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi. Veeseaduse § 174 lg 3 kohaselt
peab sellisel veekogul või selle lõigule ehitatud paisul paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii
paisust üles- kui ka allavoolu.
3.2.5 Mullastik ja taimkate
Vastavalt Maa-ameti mullastiku kaardirakendusele (seisuga 28.01.2020) levivad Türi vallas peamiselt
leostunud ja leetjad mullad, leostunud ja leetjad gleimullad ning gleistunud leostunud mullad. Liigniisketes
piirkondades esinevad madalsoo ja siidresoo mullad.
Põllumajanduslik potentsiaal Türi vallas on kõrge. Valla ida- ja kagupoolsema osa maakasutus on seotud
enamjaolt maa harimisega. Näiteks Ollepa, Arkma, Meossaare, Väljaotsa, Saareotsa, Retla, Mäeküla, Äiamaa
külade maakasutusest moodustavad põllumajanduslikud haritavad maad peaasjalikult enamiku. Intensiivne
põllumajanduslik tootmine on sealkandis toimunud juba pikema aja vältel ja moodustab olulisema osa valla
majandustegevusest. Samuti leidub haritavaid maid ulatuslikult Väätsa alevikku ümbritsevates külades, samuti
Lõõla, Piiumetsa ja Vissuvere külas. Rohumaatüübilised põllumajanduslikud maad paiknevad valla Jändja ja
Põikva vahelises piirkonnas ning Lokuta ja Pala vahelisel alal. Valla läänepoolses osas on põllumajanduslik
maakasutus koondunud selgelt Lintsi ja Käru jõgedega piirnevale alale. Türi vallas levivaid muldasid saab
pidada oluliseks loodusväärtuseks, sest need on üle keskmise viljakusega. Põllumaana on kasutuses
peamiselt sügavama huumuskihiga viljakamad alad, üles on haritud palju madalsoid.
Türi vallas esineb rohkelt soostunud alasid. Ulatuslikumad liigniisked alad jäävad valla lääneossa, kuid rohkelt
esineb väiksemaid soid kogu valla territooriumil voorte ja seljakute vahelistel tasandikel. Tegemist on enamasti
kõrgsoodega ehk rabadega. Üle poole valla terrirooriumist moodustavad metsad (59 %). Vallas levib laialdaselt
nii leht- ja segametsi kui ka okasmetsi. Niiskematel aladel kasvavad kuused ja kased ning kuivematel aladel
männid (Arold, I., 2005).
3.2.5.1 Väärtuslik põllumajandusmaa
Järvamaa maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr 1-
1/17/329) on väärtuslik põllumajandusmaa defineeritud kui haritav maa või püsirohumaa või mõlema maa
kõlvikust koosnev, samuti püsikultuuride kasvatamiseks olev maa-ala (üheskoos põllumajandusmaa), mille
boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist.
Järva maakonnas on väärtuslikud põllumajandusmaad, mille boniteet on vähemalt Eesti keskmine ehk
vähemalt 40 hindepunkti ja mis on suuremad kui 0,3 ha. Järvamaa maakonnaplaneeringus määratakse
väärtuslike põllumajandusmaade säilimist tagavad meetmed, kuid mitte nende paiknemine (Järvamaa
maakonnaplaneering 2030+, 2017).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 49 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Rapla maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80) on
väärtuslik põllumajandusmaa haritav maa, püsirohumaa ja püsikultuuride all olev maa, kus tulenevalt
mullaviljakusest peaks jätkuma põllumajanduslik tootmine. Põllumaa väärtuslikkuse määravad tegurid on:
mullaviljakus (boniteet), maatüki suurus/pindala, maatüki kuju, kaetus maaparandussüsteemiga, maatükile
juurdepääsutingimused ning maa reljeef. Raplamaal loetakse väärtuslikeks põllumajandusmaadeks 44 ja
enama boniteedipunktiga põllumaid, mis on vähemalt 1 ha suurused. Väärtuslikud põllumajandusmaad ei tohi
paikneda tiheasustusalade keskmes ning ei tohi olla metsastunud viimase 20 aasta mittekasutamise tagajärjel.
Sellise lähenemise järgi kuuluvad enamik Türi valla ida- ja kaguosas olevatest põllumaadest väärtuslike
põllumajandusmaade hulka (joonis 10). Haritavate maade keskmine viljelusväärtus (boniteet) on Türi
ümbruses 43 ja Oisu piirkonnas 50 hindepunkti (Türi valla üldplaneering, 2009).
Suurele osale põllumaadele on rajatud drenaažkuivendus. Samas valla läänepoolsete alade mullad on
võrreldes muu piirkonnaga vähem viljakamad.
Joonis 10. Väärtuslikud põllumajandusmaad Türi vallas (aluskaart ja andmed: Järvamaa
maakonnaplaneering 2030+, 2017; Rapla maakonnaplaneering 2030+, 2018).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 50 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
3.2.6 Elurikkus ja rohevõrgustik
Elurikkuseks ehk bioloogiliseks mitmekesisuseks peetakse suuresti liikide ja nende elupaikade ehk
ökosüsteemide mitmekesisust. Bioloogiline mitmekesisus on väärtus, mis pakub hulgaliselt ökosüsteemi
teenuseid, millest me sõltume. Ökosüsteemi teenused on erinevad keskkonnakaitselised ja sotsiaalsed ning
majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid inimestele/elanikele pakuvad, siia hulka kuulub näiteks biomassi
produktsioon, mitmesugused regulatiivsed omadused nagu tolmeldamine, erosiooni vältimine, veeringe
reguleerimine, samas ka puhtalt esteetilised ja vaimsed, st rekreatiivsed väärtused. Elupaikade rohkus loob
eeldused suureks liigirikkuseks, samas Eesti geograafilise asendi tõttu elavad paljud liigid siin oma leviala piiril
(ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020, https://ec.europa.eu/environment; Hendrikson&Ko,
2018).
Looduskaitse arengukava aastani 2020 (2012) üheks põhieesmärgiks Eestis on tagada liikide ja elupaikade
soodne seisund ning maastike mitmekesisus, nii et elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna. Eestis
on bioloogilise mitmekesisuse säilitamise huvides haruldasemad, ohustatumad, esinduslikumad ja
tüüpilisemad liigid, maastikud, kooslused ja kompleksid seadusega kaitse alla võetud ning nende kasutamisele
piirangud seatud. Ökosüsteemide sujuvaks toimimiseks on tähtis bioloogiline mitmekesisus, bioloogilise
mitmekesisuse aluseks on aga maastikuline mitmekesisus, sest suurema mitmekesisusega maastik sisaldab
enim erinevaid väärtusi.
Kuigi metsad ja märgalad hõlmavad suure osa Türi valla territooriumist, ei ole suurem osa sellest kaitse all,
kuna suur osa neist on kuivendatud ning seda peamiselt metsa majandamise võimaldamiseks. Bioloogilisele
mitmekesisusele mõjub kuivendamine peamiselt vaesustavalt ja seda kahel põhjusel. Esiteks hävib
kuivenduse tagajärjel suur osa senistest liikidest, sh ka nn spetsialistliigid, kelle ellujäämine sõltub otseselt
soo- ja metsaelupaikade olemasolust. Teiseks, kuigi kuivenduse tulemusel võib liikide arv konkreetses punktis
suureneda, siis ei tähendada see alati suuremat mitmekesisust maastiku tasandil. Pigem kaasneb
kuivendusest tuleneva kasvukohatingimuste ühtlustumisega ökosüsteemide degradeerumine liikide, koosluste
ja ka maastike tasemel (M. Kaisel ja K. Kohv, 2009). Osade liikide puhul ei ole metsa majandamine (nt
lageraielangid jms) olulise tähtsusega, samas kui teiste spetsiifilisemate elupaiganõudlusega liikide jaoks võib
see olla elupaiku killustav ja RV funktsiooni nõrgestav tegevus (Hendrikson&Ko OÜ, 2018).
Vastavalt üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“ on roheline võrgustik ökoloogiliselt toimiv rohealade
võrgustik, milles suuremad loodusmaastike alad ehk tuumalad on ühendatud loomade liikumist ja liikide levikut
tagavate rohekoridoridega. Roheline võrgustik toetab ökosüsteemide toimimist, säilitades ja luues tingimusi,
mis tagavad ökosüsteemi teenused nagu puhas vesi, õhk, tootlik maapind, elurikkus, atraktiivsed
puhkepiirkonnad jne. Seega toetab see kaudselt majandust ja kogukondi ning annab elutähtsa panuse
kliimamuutuste looduslikku leevendamisse ja sellega kohanemisse.
Türi valla rohevõrgustik on määratletud Järvamaa maakonnaplaneeringuga 2030+ ja Rapla
maakonnaplaneeringuga 2030+ (joonis 11). Maakonnaplaneeringutes määratletud rohevõrgustik koosneb
pool-looduslikest, looduslikest ja inimtegevusest vähem mõjutatud aladest ning moodustab ühtse struktuuri.
Võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis tagab koosluste arengu
looduslikkuse suunas. See omakorda toetab bioloogilist mitmekesisust ja tagab stabiilse keskkonnaseisundi
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 51 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
ning hoiab alal inimestele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu
puhastamine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Roheline võrgustik toetab keskkonna loodusliku
iseregulatsiooni säilimist.
Rohevõrgustiku eesmärk on ökosüsteemide ja liikide säilimise tagamine, looduslike, poollooduslike jt
väärtuslike ökosüsteemide kaitsmise tagamine ning säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel.
Rohevõrgustiku moodustamisel on maakonnaplaneeringutes lähtutud loodusliku ja bioloogilise mitmekesisuse
säilimise vajadustest ning võrgustiku funktsioneerimise eeldustest.
Türi valla elurikkuse aluseks on vaheldusrikkas looduskeskkond ja asjaolu, et üle poole valla pindalast on
asustamata. Inimmõjutusest puutumata keskkonda leidub vallas üpris palju. Kuna suure osa valla
territooriumist moodustavad metsad ja märgalad, siis moodustab rohevõrgustik üle poole Türi valla pindalast.
Suuremad tuumalad asuvad valla põhjaosas, edelaosas ja lääneosas. Enamik väärtuslikest maastikest ning
kaitsealadest vallas on kaetud rohevõrgustikuga. Valla äärealadel on rohevõrgustiku toimivus väga hea. Valla
keskosas on rohevõrgustiku sidusus rahuldav, tulenevalt peamiselt koridoride väikese laiuse ning mitme
konfliktiala olemasolu tõttu. Valla rohevõrgustik ristub mitmes kohas Tallinn – Lelle – Viljandi raudteega,
põhimaanteega Pärnu–Rakvere–Sõmeru ja tugimaanteedega Tallinn–Rapla–Türi ning Türi–Arkma.
Konfliktkohaks on ka Toosikannu puhkekeskuse tara (tarastatud ala suurusega 170,5 m2 (ehitisregistri kood
220662098)), mis jääb tuumala keskele.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 52 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Joonis 11. Järva ja Rapla maakonnaplaneeringutes määratletud rohevõrgustik Türi valla territooriumil
(aluskaart: Maa-amet, 2019).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 53 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Rohevõrgustik tänapäevases tähenduses hõlmab nn rohelist (või ka sinist, et iseloomustada veeökosüsteeme)
ruumi ehk rohetaristut tervikuna, s.o looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid,
jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealaga seotud alasid, mis
reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemi kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi (nt ökoduktid jms).
Lähtuvalt eeltoodud põhimõtetest on maakonnaplaneeringutes määratud rohevõrgustikku koostatavas Türi
valla üldplaneeringus korrigeeritud (vt ptk 13)
3.2.7 Kaitstavad loodusobjektid
3.2.7.1 Kaitsealad ja hoiualad
EELIS andmetel seisuga 18.02.2020 jääb osaliselt või täielikult valla territooriumile 22 kaitseala, millest üheksa
on kaitsealused pargid, viis looduskaitsealad, neli kaitsealused puistud (neist üks uuendama kaitsekorraga)
ning neli maastikukaitsealad. Suurim kaitseala on Türi maastikukaitseala (KLO1000614), kuid ühtlasi on
suured kaitsealad Saarjõe maastikukaitseala (KLO1000254), Iidva looduskaitseala (KLO1000240), Käru
looduskaitseala (KLO1000708) ja Piiumetsa maastikukaitseala (KLO1000327) (joonis 12).
Hoiualasid on Türi vallas kokku kaheksa: Pärnu jõe hoiuala (Järva), Pärnu jõe hoiuala (Pärnu), Türi-Karjaküla
hoiuala, Linnumängu hoiuala, Mukri hoiuala, Määru hoiuala, Sonni hoiuala ja osaliselt Kastna hoiuala (andmed
seisuga 18.02.2020) (Joonis 13).
Suuremad looduskaitse alused alad (v.a Türi maastikukaitseala) on moodustatud rabade (elupaigatüüp 7110*)
ja siirdesoo- ja rabametsade (elupaigatüüp 91D0*) kaitseks.
Üksikobjektidena kaitstakse Türi vallas 17 erinevat objekti, neist enamik (ränd)rahnud ja puud
(joonis 12).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 54 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Joonis 12. Türi vallas asuvad kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad ja kaitstavad looduse üksikobjektid
(aluskaart: Maa-amet; andmed: EELIS, 18.02.2020).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 55 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Kaitsealuste parkide kaitsekord tuleneb Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrusest nr 64 „Kaitsealuste parkide,
arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“. Maastikukaitsealade ja looduskaitsealade kaitsekord tuleneb
Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud kaitse-eeskirjadest ning looduskaitseseadusest.
Vastavalt EELISe andmebaasile (seisuga 18.02.2020) asub vallas 5 projekteeritavat kaitsvat üksikobjekti ning
6 projekteeritavat kaitsvat ala: Tillniidu looduskaitseala, Metsavajakute looduskaitseala, Sütemetsa metsise
püsielupaik, Vilita metsise püsielupaik, Kallisaare metsise püsielupaik ja Pikkmetsa metsise püsielupaik (joonis
13).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 56 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Joonis 13. Türi vallas kavandatavad püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kavandatavad
looduskaitsealad (aluskaart: Maa-amet; andmed: EELIS, 18.02.2020).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 57 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Laane- ja salumetsade kaitseks projekteeritav Metsavajakute looduskaitseala ulatub ka teistesse valdadesse
ning selle kogupindala on 17757,8 ha, millest Türi valda jääb 4 km2 ehk veidi üle 2% (ning moodustab valla
pindalast alla 1%). Projekteeritav Metsavajakute looduskaitseala koosneb Türi valla territooriumil seitsmest
eraldiseisvast lahustükist.
Tillniidu looduskaitseala moodustamiseks liidetakse praegused kaitstavad loodusobjektid Tillniidu
looduskaitseala, Tillniidu hoiuala, Vanaaseme15 väike-konnakotka püsielupaik, Koidula must-toonekure
püsielupaik ja projekteeritav Kastna metsa looduskaitseala. Neist Türi valda jääb Koidula must-toonekure
püsielupaik (KLO3000507) valla läänepiiril Käru aleviku läheduses. Sellele alale on kavandatud Koidula
sihtkaitsevöönd, mille eesmärk on must-toonekure elupaiga ja metsaelupaigatüüpide kaitse. Must-toonekurge
kui inimpelglikku lindu peetakse väga tundlikuks inimtegevuse suhtes pesapaiga läheduses. Peamiseks must-
toonekure arvukust ja levikut piiravaks faktoriks on nimetatud metsade pindala ja mitmekesisuse vähenemist
ning inimese põhjustatud häirimist. Peamisteks ohuteguriteks on metsamajandus, puuliikide osakaalu
muutmine, lageraied, kuivendamine ja surnud puidu väljaviimine. Oluline mõju on ka toitumisalade kvaliteedi
langusel. Eestis on olulised ka looduslikud tegurid (areaali ääreefekt) (Must-toonekure kaitse tegevuskava,
2018).
Ekspert juhib tähelepanu, et Kastna hoiualal (KLO2000204), mis on ühtlasi Kastna-Rapla loodusala
(RAH0000351), asub Kastna turbamaardla (registrikaardi nr 465), kus on kinnitatud aktiivsed reservvarud.
Aktiivne maavaravaru viitab sellele, et lisauuringute tegemine ja selle alusel maavaravaru muutmine
tarbevaruks võimaldab alal maavaravaru kaevandamist. Tulenevalt looduskaitseseadusest on hoiuala
elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate
tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Seega tuleks teha ettepanek
hoiuala piires maavaravaru passiivseks määramise kohta, sest maapõueseaduse (§ 23 lg 6) kohaselt on
maavaravaru passiivne juhul, kui selle kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei
ole selle kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Sama järeldus kehtib
Kallissaare-Lubjaahju turbamaardla (registrikaardi nr 112), kus asub Saarjõe maastikukaitseala
(KLO1000254) ning ühtlasi Saarjõe loodusala (RAH0000278) kohta.
3.2.7.2 Püsielupaigad ja kaitsealused liigid
Seisuga 18.02.2020 on Türi vallas EELIS andmetel moodustatud 35 kaitsealuse liigi püsielupaika. Enim on
püsielupaiku moodustatud I kaitsekategooriasse kuuluva väike-konnakotka (Aquila pomarina) ja II
kaitsekategooriasse kuuluva metsise (Tetrao urogallus) kaitseks (vastavalt 21 ja 10 püsielupaika). Lisaks on
Türi vallas moodustatud 2 püsielupaika must-toonekure (Ciconia nigra), 1 püsielupaik kanakulli (Accipiter
gentilis) ja 1 püsielupaik kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitseks, kes kõik kuuluvad I kaitsekategooriasse (tabel
12). Enamik püsielupaiku on koondunud valla põhja-, lõuna- ja edelaossa (joonis 12).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 58 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Tabel 12. Liikide loetelu, kelle kaitseks on moodustatud püsielupaigad ning nende püsielupaikade arv
(Keskkonnaregister, 10.12.2019).
Nimetus LK kaitsekategooria Püsielupaikade arv
Kaljukotkas I 1
Kanakull II 1
Metsis II 10
Must-Toonekurg I 2
Väike-konnakotkas I 21
Kõige suurem on Kõnnumaa-Väätsa metsise püsielupaik (KLO3000104), mis asub valla põhjaosas
Saueaeugu külas. Selle lahustükk ulatub ka Lõõla küla territooriumile. Enamik metsise elupaiku ja
moodustatud püsielupaiku asuvad suuremate või väiksemate rabade ümbruse männikutes, kus metsa vanus
on üle 80 aasta. Türi vallas on metsise püsielupaigad seotud Kädva raba, Maalema soo, Epuraba, Kotku raba,
Aletaguse raba, Vanakaie raba ja Muraka sooga. Suurteks ohuteguriteks hinnatakse elupaikade killustumist,
kisklust, kuivenduse mõjul toimuvat elupaiga kvaliteedi langust ning nende tegurite omavahelist koosmõju, aga
samuti ka pikaajalisi maastikumuutusi, mille tõttu ohustab mänge isolatsiooni jäämine ja eelistatud elupaikade
killustumine. Elupaikade kadu potentsiaalselt sobivates elupaikades (lageraied väljaspool kaitsvaid metsise
elupaiku) ja inimesepoolset häirimist peetakse keskmise tähtsusega ohuteguriks (Metsise (Tetrao urogallus)
kaitse tegevuskava, 2015).
Väike-konnakotka püsielupaigad jäävad sobilike toitumisbiotoopide lähedusse, milleks on erinevad rohumaad,
kuid nad peavad jahti ka teistel avamaakõlvikutel (haritavad põllumaad). Väike-konnakotkaste
pesitsusterritooriumitel on rohumaid ja teisi avatud põllumajandusbiotoope (haritav maa, külvikultuurid ja
rohumaad) rohkem, kui juhupunktide alusel hinnatuna eeldatav oleks. Leitud on pikaajaliste rohumaade
positiivne mõju väike-konnakotkaste elupaigavalikule ehk mida rohkem on pikaajalisi rohumaid, seda
tõenäolisem on väike-konnakotka esinemine piirkonnas. Linnu pesapuud asuvad kõrge vanusega puistutes.
Linnu peamisteks ohuteguriteks on seniteadmata pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine,
toitumisalade hävimine ja kvaliteedi langus (Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava, 2018).
Kaitstavate liikide elupaigad ja kasvukohad koonduvad pigem valla põhja-, lõuna- ja edelaosa suurematele
metsa- ja märgaladele.
Türi vallas asub neli projekteeritavat püsielupaika, kõik on kavandatud metsise elupaiga kaitseks (Kallisaare,
Pikkmetsa, Sütemetsa ja Vilita metsise kavandatavad metsise püsielupaigad) (joonis 13).
Türi vallas levivad I kaitsekatekooria taimeliigid Botrychium virginianum (virgiinia võtmehein), Epipogium
aphyllum (lehitu pisikäpp) ja Buxbaumia viridis (roheline hiidkupar) (Keskkonnaregister, 06.08.2019).
3.2.7.3 Natura 2000 ja teised rahvusvahelised kaitsealad
Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on Türi vallas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku
Natura 2000 alasid. Türi vallas asub osaliselt või täielikult 16 Natura 2000 loodusala ning üks linnuala -
Kõnnumaa-Väätsa linnuala (Joonis 1414). Suurem osa linnualast jääb siiski Rapla valla territooriumile ning
osaliselt ka Kose ja Kehtna valla aladele. Suurimad loodusalad on valla loodeosas asuv Piiumetsa loodusala
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 59 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
ja Iidva loodusala, lõunaosas asuv Saarjõe loodusala ja edelaosas asuv Linnumängu loodusala. Ühtlasi on
valda läbivale Pärnu jõele moodustatud Pärnu jõe loodusala.
Joonis 14. Türi vallas paiknevad Natura 2000 loodus- ja linnualad (aluskaart: Maa-amet; andmed:
EELIS, 18.02.2020).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 60 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalade nimekiri kinnitati Vabariigi Valitsuse
korraldusega 05.08.2004 nr 615-k “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”.
Türi valla territooriumile ulatub osaliselt rahvusvahelise tähtsusega Kõnnumaa-Väätsa IBA linnuala. Important
Bird Areas ehk IBA alad on loodud, et kaitsta ülemaailmselt lindude koondumisalasid ja tähtsaid linnualasid
säilitamaks enamuse linnuliikide säilimise Maal. Alad on valitud lähtuvalt linnuliikidest. IBA alade kaitsmine
aitab kaasa üldise elurikkuse kaitsmisele. Eestis on kokku 64 IBA ala. IBA alad ei ole Keskkonnaregistri
objektid.
3.2.8 Kliima
Tulenevalt sellest, et Eesti külgneb üheltpoolt merega ja teiseltpoolt mandriga, eristatakse Eesti territooriumil
läänemerelist kliimavaldkonda ja mandrilist Sise-Eesti kliimavaldkonda. Lääne poolt sisemaa poole liikudes
kliima mandrilisus kasvab. Geograafilise asendi tõttu kõigub aastaajaliselt päikesekiirgus ja õhutemperatuur
tunduvalt. Eesti kliimale on iseloomulik pehme, aga püsiva lumikattega pikk talv. Mere erisoojusmahtuvuse
tõttu on temperatuuri kõikumised leevendatud ning aastaringi kõige soojem ja kõige külmem aeg nihkunud
ajaliselt hilisemaks (Eesti Entsüklopeedia, 2019). Türi vald asub Kesk-Eestis, kus Läänemere klimaatilised
tegurid on leevendatud.
Türi vallas Türi linnas asub automatiseeritud riigi ilmateenistuse meteoroloogiajaam. Meteroloogia jaamas
mõõdetakse ja vaadeldakse õhutemperatuuri, õhuniiskust, õhurõhku, sademeid, tuule kiirust ja suunda,
pilvede kõrgust ja hulka, nähtavuskaugust, atmosfääri nähtusi ning lumikatte paksust. Ülejäänud lähimad
meteoroloogiajaamad Kuusiku, Viljandi ja Jõgeva jäävad valla välispiirist ca 20…40 km kaugusele (Riigi
Ilmateenistus, 2019).
Tehiskeskkond
Tehiskeskkonna moodustavad alad ja objektid, mis on tekkinud inimtegevuse tulemusena. Selle alla kuulub
asustus, majandus- ja ettevõtluskeskkond.
3.3.1 Sotsiaalmajanduslik keskkond
3.3.1.1 Rahvastik
Vallas asub 4 alevikku (Käru, Väätsa, Särevere ja Oisu) ja 53 küla. Valla keskuseks on Türi linn (Türi valla
koduleht, 2020).
Türi valla kodulehe andmetel elab Türi vallas seisuga 01.01.2020 10 769 inimest, neist Türi linnas 4 915
inimest. Elanikkonna arvukus on viimase 15 aasta jooksul pidevalt langenud (joonis 15). Rahvastiku
vähenemise põhjuseks on sündimuste langus ja väljaränne. Türi valla rahvastik on vananev, surmade arv
ületab vallas oluliselt sündide arvu (joonis 16Joonis 16).
Türi valla soolist ja vanuselist koosseisu iseloomustab joonis 17. Valla sooline struktuur on tasakaalus. Alates
vanusegrupist 65+ on naiste osakaal silmnähtavalt suurem.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 61 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Joonis 15. Elanike arv endistes valdades enne haldusreformi perioodil 2001-2017 ning elanike arv
kokku Türi vallas 2018 aastal, pärast valdade ühinemist (rohelisega) (Eesti Statistikaamet, 2019).
Türi valla kodulehe andmeil elab seisuga 01.01.2020 Särevere alevikus 643 elanikku, Väätsa alevikus 571
elanikku, Käru alevikus 369 elanikku ja Oisu alevikus 309 elanikku.
Joonis 16. Elussünnid ja surmad Türi vallas vaatlusperioodil 2006-2016 (Eesti Statistikaamet, 2019).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 62 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Joonis 17. Türi valla soollis-vanuseline koossesis seisuga 01.01.2018 (Eesti Statistikaamet, 2019).
3.3.1.2 Ettevõtlus ja tööhõive
2018. aasta andmete põhjal on Türi valla tööturu indeks 0,63, mis tähendab, et vallas on ühe lähiaastatel
tööturult lahkuja kohta 0,63 tööturule sisenejat. Ülalpeetavate määr on 60,8%, mis tähendab, et 100 tööealise
elaniku kohta on 60,8 ülalpeetavat. Registreeritud töötute arv on püsinud vallas stabiilsena (ca 300
registreeritud töötut) (Eesti Statistikaamet, 2018).
Türi vallas on ettevõtete arv aastate jooksul stabiilselt kasvanud. Eesti Statistikaameti andmete kohaselt oli
Türi vallas (Türi linna pole siia hulka arvestatud, selle kohta andmed puuduvad) 2018. aastal kokku 843
ettevõtet. Suurema osa ettevõtetest moodustavad väiksed ettevõted ehk ettevõtted, kus töötajate arv on
väiksem kui kümme inimest. Äriregistris oli 01.04.2019 seisuga Türi valda registreeritud kokku 16 aksiaseltsi,
803 osaühingut, 378 füüsilisest isikust ettevõtjat, 5 sihtasutust ning 15 tulundusühingut (Türi valla arengukava
2020–2024, 2019).
Peamine osa valla ettevõtetest on koondunud Türi linna ja selle lähialadele. Kõige rohkem tegutseb linnas
osaühinguid, kelle levinumateks tegevusaladeks on jaekaubandus, järgnevad puidu- ja metsatöötlemine ning
metallitööstus. Suur osatähtsus on füüsilisest isikust ettevõtjatel. Nende põhiliseks tegevusalaks on teenindus.
Valla maapiirkondades on peamisteks tegevusaladeks põllumajandus ja metsamajandus (Türi valla koduleht,
2019).
Valla suurimateks tööandjateks on Estonia OÜ, Järva Tarbijate Ühistu, Storaenso Eesti AS, Järvamaa
Kutsehariduskeskus, GoTrack OÜ, Prelvex AS ja Metre OÜ (Türi valla koduleht, 2019).
Mäe väikekoha ettevõtlusala asub Türi vallas Lokuta külas Türi linna piiril Tallinn-Rapla-Türi maantee ääres.
Kokku on ettevõtlusala pindala 27 ha, mis jaguneb vastavalt detailplaneeringule 34 krundiks. Maa on riigi
omandisse jäetud. Kuni maade riigilt võõrandamiseni omavalitsuse poolt korraldab riigimaal kruntide müüki
Maa-amet (Türi valla koduleht, 2019).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 63 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Iga aasta toimub Türi vallas üle Eesti tuntud Türi lillelaat ja Türi sügislaat, mida korraldab MTÜ Türi Aianduse
ja Mesinduse Selts (Türi valla arengukava 2020–2024, 2019).
3.3.1.3 Kultuuri- ja haridusasutused
Vallas on olemas kuus põhikooli (Laupa Põhikool, Türi Põhikool, Käru Põhikool, Väätsa Põhikool, Retla-Kabala
Kool ja Käru Põhikool) ja üks gümnaasium (Türi Ühisgümnaasium). Retla-Kabala kool on kool-lastaaed, mis
moodustati Retla Kooli, Oisu lasteaia "Kelluke" ja Kabala Kool-lasteaia liitmisel üheks õppeasutuseks, mis
tegutseb kahes tegutsemiskohas. Käru Põhikool on samuti kool-lasteaed. Lasteaedadena on vallas veel
olemas Väätsa Lasteaed Paikäpp ning Türi Lasteaed, mis tegutseb kolmes õppekohas. Huvikoolina tegutseb
vallas Türi muusikakool. Vallas on olemas üldhariduskool intellektipuudusega õpilastele (Kevade Kool) (Türi
valla arengukava 2020–2024, 2019 ja Türi valla koduleht, 2019).
Vallas on olemas Türi Raamatukogu, mille keskus asub Türi linnas ning mille struktuuriüksused tegutsevad
Laupa, Kabala, Kahala külades ning Oisu, Käru ja Väätsa alevikes. Türi linnas asub Türi Kultuurikeskus.
Kultuurikeskuse majandada on Türi laululava. Türi vallas on olemas rahvamajad, mis on piirkonna elanikele
olulised kooskäimiskohad (Türi valla arengukava 2020–2024, 2019 ja Türi valla koduleht, 2019).
3.3.1.4 Turism
Türi vallas omavad turismiväärtust endised mõisa(hoone)d ja –pargid, kirikud, mitmed mälestusmärgid ja –
kivid, vanad koolihooned Türil ja Retlas, looduslikud kivid, rändrahnud, veekogud, kivikalmed ja
loodusmaastikud Arkmal, Kabalas, Oisus, Tõrvaaugus, Villeveres, Rikassaares, Türi väikevoorestik, Kurla
karstiala ja Rõugu dendropark Villeveres. Vallas on olemas jalgsi- ja rattamatkarajad, kanuumatkarajad,
telkimisplatsid ning seikluspark. Vallas asub mitu muuseumit: Eesti Ringhäälingumuuseum, Käru Muuseum,
Türi Muuseum ja Eesti Jalgrattamuuseum. Lisaks korraldatakse iga aasta Türi vallas mitmeid üritusi ja laatasid,
mis meelitavad inimesi kõikjalt kokku. Näiteks on Türi vald tuntud oma kevadise lillelaada poolest – Türi lillelaat
(Türi valla arengukava 2020–2024, 2019 ja Türi valla koduleht, 2019).
Türi Püha Martini kirik, Türi Püha Kolmainu Jumala kirik ja Käru kirik on kaasatud programmi „Teeliste kirikud“,
mis võimaldab külastajatel suvekuudel tutvuda kirikutega lähemalt (Türi valla koduleht, 2019).
Türi valda läbib rahvusvahelise tähistusega Euro – Velo jalgrattatee nr 2 (Pärnu – Tallinna sadam), Greenway
turismitee Tallinnast läbi Rapla, Türi ja Viljandi kuni Läti piirini ja Türi-Tamsalu matkatee vanal raudteetammil
(Türi valla arengukava 2020-2024, 2019).
3.3.2 Tehniline infrastruktuur
Elektrivõrk
Elering AS-i andmetel (seisuga 14.11.2019, kiri nr 1-4/2018/975-2) on Türi vallas seitse õhuliini, millest kaks
on 330 kV ja ülejäänud 110 kV (tabel 13). Samuti asub Türi linnas 110 kV alajaam (alajaama tähis: A022).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 64 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Tabel 13. Olemasolevad õhuliinid Türi vallas (Elering AS, 2018).
Liini tähis Pinge (kV) Liini tüüp Nimetus
L133AH 110 110 õhuliin Türi haru
L134A 110 110 õhuliin Paide - Suure-Jaani
L187 110 110 õhuliin Paide - Rapla
L133A 110 110 õhuliin Paide - Vändra
L346 330 330 õhuliin Paide - Sindi
L357 330 330 õhuliin Paide - Kiisa
L134AH 110 õhuliin Türi haru
Tulevikus on kavas 330 kV õhuliinide Paide-Sindi L346 ja Paide-Kiisa 357 rekonstrueerimine olemasolevas
liinikoridoris. 110 kV õhuliinidest plaanitakse rekonstrueerida liin Paide‒Suure-Jaani L134 olemasolevas
liinikoridoris.
35 kV kuni 110 kV nimipingega õhuliinide korral on kaitsevööndi ulatus mõlamal pool liini telge 25 meetrit ning
220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit. Maakaablelliini kaitsevöönd on 1 meeter mõlemalt
poolt piki liini äärmistest kaablitest.
Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise eest vastutab Elering AS.
Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk
Türi vallale kuuluva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osas on Türi vallas vee-ettevõtjaks OÜ Türi Vesi (Türi
valla koduleht, seisuga 29.03.2019). Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on olemas Türi linnas, Väätsa alevikus,
Oisu alevikus, Säravere alevikus, Kahala külas, Kabala külas, Kirna külas, Poaka külas, Laupa külas,
Metsakülas, Taikse külas, Türi-Alliku külas, Lõõla külas, Reopalu külas ja Käru alevikus. Ainult ühisveevärk
on olemas Piiumetsa, Röa, Kolu, Änari, Ollepa ja Pala külade osades.
Endise Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (kinnitatud 2015) kohaselt on Türi linna
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud väga heas seisukorras. Türi linna reoveepuhasti
rekonstrueerimistööd viidi läbi aastatel 2008-2009.
Särevere alevikus reoveepuhasti puudub. Alevik asub Türi reoveekogumisalal ning piirkonnas tekkiv reovesi
kogutakse kokku ning suunatakse ülepumpamisega Türi linna ühiskanalisatsiooni, misjärel see puhastatakse
koos linna reoveega Türi linna reoveepuhastis (Türi valla ÜVK arendamise kava aastateks 2014-2026, 2014).
Endise Väätsa valla Reopalu küla reoveepuhastid ei taga vee erikasutuslubadega nõutud efektiivsust, mistõttu
tuleb neid rekonstrueerida või asendada. Väätsa aleviku kanalisatsioonitorustikud on suures osas renoveeritud
(Projektiekspert OÜ, 2016). Lõõla ja Reopalu külas on vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimistööd
pooleli.
2017. aastal lõppesid Käru vallas renoveerimistööd, millega seoses ehitati vana reoveepuhasti asemele uus
annuspuhasti-tüüpi puhasti, puhastati biotiigid, ehitati kaasaegseks olemasolevad pumbamajad ning rajati 7,2
km uut vee- ning 9,3 km uut kanalisatsioonitorustikku (SA Keskkonnainvesteeringute keskus, 2019).
Kaugküttevõrk
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 65 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Türi vallas on neli kaugküttepiirkonda– Türi linn, Türi-Alliku, Oisu ja Väätsa. Toimiv kaugküttevõrk asub veel
Säreveres Järvamaa Kutsehariduskeskuse hoonete piirkonnas (OÜ Turbatööstus) (Türi valla arengukava
2020-2024, 2019).
Türi linnas vastutab soojamajanduse toimimise eest OÜ Türi Linnavara. Katlamajade operaatorina töötab SW
Energia OÜ, kellega on sõlmitud rendileping. Türi linnas asub kaks eraldi kaugküttevõrku. Katlamajades on
kasutusel tahkekütuse katlad, põlevkiviõlil töötavaid katlaid kasutatakse enamasti avariide või remondi korral
lühiajaliselt. Kaugküttevõrgu kogupikkus on 10 km ning selle üldine tehniline seisukord on hea. Küttevõrgust
on 2,5 km veel renoveerimata (Nomine Consult OÜ, 2018).
Türi-Alliku katlamajde operaator on N.R.Energy OÜ. Küla kaugküttevõrguga on ühendatud 4 korterelamut.
Kütusena kasutatakse põlevkiviõli kergfraktsiooni. Türi-Alliku küla kaugkütte torustik vajab renoveerimist (OÜ
Pilvero, 2015b).
Oisu aleviku kaugküttevõrguga on ühendatud 8 tarbijat, millest 4 on valla objektid. Alates 2013. aastast
ostetakse katlamajas osa soojust sisse Oisu biogaasijaamast. Täiendava osa soojuse saamiseks kasutatakse
põlevkiviõli kergfraktsioonil töötavaid katlaid. Kaugküttevõrk on väga halvas seisukorras ja on
üledimensioneeritud. Enamus torustikku on maapealne, mille soojusisolatsioon on rikutud. Katlamajade
opereerimist teostab N.R.Energy OÜ (OÜ Pilvero, 2015a).
Väätsal opereerib soojamajandusega SW Energia OÜ. Väätsa aleviku kaugküttevõrku on ühendatud 17
hoonet. Katlamajas paiknevad kaks põlevkiviõlil töötavat katelt ja üks tahkekütusel töötav katel. Õlikatlad on
reservis, töötab ainult tahkekütuse katel. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Väätsa aleviku katlamaja ja selle katlad
on töökorras, kuid madal kasutegur viib soojuse hinna tarbijatele üles. 67% kaugküttetrassi moodustavad
vanad terastorud, mis vajaksid väljavahetmist (Energex Energy Experts OÜ, 2017). Väätsa aleviku
soojustorustiku rekonstrueerimine viidi läbi 2019. aastal.
Teedevõrk
Türi valda läbib Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaantee (nr 5), Tallinn-Rapla-Türi tugimaantee (nr 15), Türi-
Arkma tugimaantee (nr 26), Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia tugimaantee (nr 49) ning 34 kõrvalmaanteed. Türi
vallas on Transpordiameti andmetel maanteid kokku 305 km, millest põhimaanteid 26 km, tugimaanteid 54 km
ja kõrvalmaanteid 225 km. Teedevõrk (riigiteed ja kohalikud teed) on suhteliselt hästi välja kujunenud,
asustusega hõlmatud alasid kattev ning ühendus vallakeskuste ja linnade vahel on hea.
Kohalikke teid on Transpordiameti andmetel Türi vallas 390 km.
Suuremateks probleemideks on kohalike teede suur kulumus ning kruusateede tolmamine kuival ajal, samuti
tee all olevate tehnovõrkude (torud, kaablid) amortiseerumine (Türi valla arengukava 2020-2024, 2019).
Rekonstrueerimist vajavad mitmed Türi valla teed ja tänavad, samuti on vajalik välja arendada asustusüksuste
sisene kui ka neid ühendav kergliiklusteede võrgustik.
Türi valda läbib Tallinn – Lelle – Viljandi raudteeliin. Raudteejaamad asuvad Türil, Taikses, Käreveres, Ollepal
ja Kärus.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 66 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Türi valda läbib rahvusvahelise tähistusega Euro-Velo jalgrattatee nr 2 (Pärnu – Tallinna sadam), Greenway
turismitee.
Jäätmekäitluskohad
Türi vallas asuvad järgmised jäätmekäitluskohad, mis on ühtlasi potentsiaalsed pinnase, pinna- ja põhjavee
reostuse allikad (tabel 14):
Tabel 14. Türi valla olulisemad tehiskeskkonna rajatised, mis on ühtlasi potentsiaalsed reostuse allikad
(Keskkonnaregister, andmed seisuga 27.01.2020).
Registrikood Nimetus Käitaja Asukoht Tegevuse liik
Roovere jäätmekäitluskeskus,
JKK5100019 Väätsa prügila Väätsa Prügila AS küla tavajäätmeprügila
Virika farmi
JKK5100062 rehvikäitluskoht Virika Farm OÜ Kirna küla vanarehvide käitluskoht
Türi
Vabriku 4 vallasisene
JKK5100089 katlamaja SW ENERGIA OÜ linn koospõletustehas
Türi_Alliku Türi-Alliku
JKK5100045 kompostiplats TAC-Ettevõtted AS küla bioloogiline töötlus
metallijäätmete käitluskoht,
elektroonikaromude käitluskoht,
Türi autolammutuskoda, vanarehvide
Türi vanametalli BLRT Refonda vallasisene käitluskoht, tavajäätmete käitluskoht,
JKK5100064 kokkuost Baltic OÜ linn ümberlaadimisjaam, vaheladu
Türi
reoveepuhasti Türi muu komplekstegevus,
reoveesette vallasisene Tavajäätmete käitluskoht,
JKK5100070 käitluskoht Türi Vesi OÜ linn bioloogiline töötlus
jäätmejaam, ohtlike jäätmete
käitluskoht, elektroonikaromude
Türi käitluskoht, vanarehvide käitluskoht,
vallasisene tavajäätmete käitluskoht,
JKK5100018 Türi jäätmejaam Väätsa Prügila AS linn ümberlaadimisjaam, vaheladu
Türi
Tehnika 5 vallasisene
JKK5100088 katlamaja SW ENERGIA OÜ linn koospõletustehas
Särevere Järvamaa Särevere
JKK5100081 õppefarm Kutsehariduskeskus alevik vanarehvide käitluskoht
Roovere
plastijäätmete Roovere tavajäätmete käitluskoht,
JKK5100085 käitluskoht Plastrex Europe OÜ küla ümberlaadimisjaam, vaheladu
jäätmejaam, ohtlike jäätmete
käitluskoht, elektroonikaromude
käitluskoht, vanarehvide käitluskoht,
Oisu tavajäätmete käitluskoht,
JKK5100049 keskkonnajaam Väätsa Prügila AS Oisu alevik ümberlaadimisjaam, vaheladu
Lennuvälja
kinnistu
mineraalväetise
jäätmete
JKK5100086 käitluskoht Niles OÜ Vilita küla tavajäätmete käitluskoht
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 67 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
jäätmejaam, ohtlike jäätmete
käitluskoht, elektroonikaromude
Käru käitluskoht, tavajäätmete käitluskoht,
JKK7000037 keskkonnajaam Väätsa Prügila AS Käru alevik ümberlaadimisjaam, vaheladu
jäätmejaam, ohtlike jäätmete
käitluskoht, elektroonikaromude
Kabala Kabala käitluskoht, tavajäätmete käitluskoht,
JKK5100054 keskkonnajaam Väätsa Prügila AS küla ümberlaadimisjaam, vaheladu
Türi
Kaare 33B Osaühing vallasisene
JKK5100035 jäätmekäitluskoht Stenmarein linn tavajäätmete käitluskoht
Türi
Kaare 25 Edelaraudtee vallasisene
JKK5100002 jäätmekäitluskoht Infrastruktuuri AS linn ohtlike jäätmete käitluskoht
Türi vallas Roovere külas asub Väätsa Prügila AS, mis avati 2000. aastal. Prügila kogupindala on ca 29 ha,
millel on välja ehitatud neli ladestusala kogupindalaga 4,5 ha. Kasutusel on kõik 4 ladestusala. Samuti on
territooriumil kaks kompostimisväljakut kogupindlaga 1,5 ha ning 2 ha ulatuses ajutisi laoplatse
segaolmejäätmete ruloonide ladustamiseks. Väätsa Prügila AS peamised tegevusalad on: jäätmete
ladestamine, taaskasutamine või selle ettevalmistamine (sh segapakendijäätmete kogumine ja sortimine,
segaolmejäätmete pallimine, jäätmekütuse tootmine, ehitus- lammutusjäätmete vastu võtmine ja käitlemine,
elektri- ja elektroonikajäätmete vastu võtmine ja käitlemine, vanarehvide vastu võtmine ja käitlemine),
biolagunevate jäätmete vastu võtmine, käitlemine ja komposti tootmine ning ohtlike jäätmete ja reostunud
pinnaste vastuvõtmine ja käitlemine (Väätsa Prügila AS keskkonnaluba nr 24491, välja antud 23.07.2018).
Türi vallas asub 20 reoveepuhastit, milledest osad on amortiseerunud ja väljalasud eesvooludesse ei vasta
keskkonnanõuetele.
3.3.3 Riigikaitselised objektid ja tegevus
Türi vallas Käru alevikus asub kaitseliidu Rapla maleva Hiie üksikkompanii (Rapla maakonnaplaneering
2030+, 2018). Türi linnas asub Kaitseliidu Järva Maleva staap, mille piiranguvöönd on 300 m. Samuti asub
seal Järva maleva laohoone ja Järva maleva Türi malevkond. Lõõla külas asub Järva maleva õppekompleks
(Järvamaa maakonnaplaneering 2030+, 2017).
Lisaks jääb valla aladele riigikaitselise ehitise Eivere lasketiiru piiranguvöönd (töövõime säilitamiseks)
ulatusega 2 km.
3.3.4 Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted
Päästeameti andmetel (e-kiri, seisuga 23.04.2019) ning Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakenduse
andmetel (seisuga 23.04.2019) asub Türi vallas kemikaaliseaduse tähenduses kaks ohtlikku ettevõtet:
Kabala alevikus Alexela Energia AS, mille käitis on HTM Grupp OÜ viljakuivati (ohuala raadius: 392
m);
Oisu alevikus Vedelgaas OÜ, mille käitis on Estonia OÜ viljakuivati (ohuala raadius: 387 m).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 68 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
3.3.5 Kaevandamistegevus
Seisuga 03.06.2020 on Türi vallas väljastatud 14 maavara kaevandamisluba (tabel 15).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 69 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Tabel 15. Türi valla territooriumil väljastatud kaevandamisload (Maa-amet, 03.06.2020).
Maardla Mäeeraldise Kaevandamisloa Kaevandamis- Loa kehtivus
nimi nimi omaja loa nr
Epu-Kakerdi, Epu-Kotku AS Prelvex KMIN-069 15.07.2005 - 18.11.2049
Epu turbatootmisala
Kallissaare- Kallissaare AS Ramsi Turvas 1/2004 25.06.2004 - 14.05.2029
Lubjaahju
Liivamäe Liivamäe II AS Tariston JARM-024 27.01.2012 - 27.01.2022
liivakarjäär
Liivamäe III KL-508239 06.05.2020 - 05.05.2035
liivakarjäär Metsaserv OÜ
Lintsi Lintsi Turgel Ehitus L.MK.JÄ- 23.05.2007 - 28.06.2037
kruusakarjäär Grupp OÜ 150378
Lokuta Lokuta AS Prelvex JARM-1/2003 29.07.2003 - 20.12.2049
turbatootmisala
Määro Määro Riigimetsa JARM-025 27.01.2012 - 27.01.2027
kruusakarjäär Majandamise
Keskus
Retla Retla AS Prelvex JARM-050 29.07.2003 - 20.12.2049
turbatootmisala
Sonni Sonni Turgel Ehitus Rapm-078 21.11.2013 - 21.11.2023
kruusakarjäär Grupp OÜ
Vissuvere Vissuvere AS Väätsa Agro JARM-040 23.11.2016 - 22.11.2031
karjäär
Epa- Väljaotsa Aktsiaselts 6/2005 20.06.2005 - 30.12.2049
Vassaare turbatootmisala PRELVEX
Väätsa Väätsa AS Väätsa JARM-027 26.07.2012 - 26.07.2027
savikarjäär Prügila
Änari Änari liivakarjäär Mateko OÜ JARM-026 02.02.2012 - 02.02.2027
Aasuvälja Aasuvälja AS Tariston JARM-054 13.09.2019 - 12.09.2034
liivakarjäär
Ajaloolis-kultuuriline keskkond
3.4.1 Kultuurimälestised
Kultuurimälestis on muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa
või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik,
arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on käesolevas
seaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks.
Türi vallas asub kultuurimälestiste riikliku registri andmetel (seisuga 10.12.2019) 157 mälestist, neist 13
ajaloomälestist, 42 ehitismälestist, 34 arheoloogiamälestist, 1 tehnikamälestis ja 69 kunstimälestist
(koostatava Türi valla üldplaneeringu Lisa 4). Lisaks asub valla territooriumil 23 registreeritud 20. sajandi
kultuuriväärtuslikku objekti ja 634 pärandkultuuriobjekti.
Türi vald on arheoloogiarikas piirkond ja lisaks riikliku kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele leidub Türi
vallas ka arheoloogiaobjekti, mis kõik ei ole riikliku kaitse all, kuid on Muinsuskaitseametile teada.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 70 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
3.4.2 Miljööväärtuslikud alad
Senise Türi valla üldplaneeringuga on Türi vallas määratud miljööväärtuslikud alad Kabalas, Kirnas, Kolus,
Laupal, Säreveres, Türil ja Villeveres. Lisaks on senise Käru valla üldplaneeringus nimetatud
miljööväärtuslikud maastikud (Kastna raba, Käru jõgi ja paisjärv, Lungu paisjärv, Käru jõe kaldad, Pidapa
seljandikud) ja miljööväärtuslikud hoonestusalad (Käru raudteekompleks ja Käru mõisakompleks).
Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti poolt algatatud Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise ja
väärtustamise projekti raames on koostatud iga maakonna kohta 20. sajandi arhitektuuri inventeerimise
dokumentatsioonid, kus tuuakse välja miljööväärtust omavad alad ja objektid, mis vajavad omavalitsuse
kaitset. Rapla ja Järva maakondade ülevaate dokumentatsioonides on nimetatud:
6 valla territooriumil asuvat objekti (või ala), millele on tehtud ettepanek teha ekspertiis kaalumaks
võimalust võtta objekt (või ala) kaitse alla riikliku kultuurimälestisena,
5 objekti, millele on tehtud ettepanek määratleda ala miljööväärtusliku alana 7 ning
16 objekti, mida oleks otstarbekas arvele võtta 8.
Näiteks on tehtud ettepanekuid Türi linnas mitmete hoonestusalade (nt Kaare tn ja selle ümbruskond,
Nopsaküla Raadiojaama teel, ärihoonete ansambel Viljandi tänaval) miljööväärtuslikuks määramise kohta,
kuna Türi linnas on tähelepanuväärsel hulgal säilinud tervikliku miljööga alasid, mis kindlasti vajaksid enamat
kaitset võrreldes praeguse olukorraga (Välja, 2009 ja Karu, 2008).
3.4.3 Pärandkultuuriobjektid
EELIS andmetel (seisuga 11.12.2019) on Türi vallas kaardistatud arvukalt pärandkultuuriobjekte (nimekiri
koostatavas Türi valla üldplaneeringu Lisas 5). Nende hulka kuuluvad nii kohaliku tööstuse, kogukonna ajaloo
ning kultuurmaastiku kujunemisega seotud objektid.
Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade tegutsemise jäljed maastikul. See on osa meie kultuurist, tükike meie
rahvuslikust pärandist. Pärandkultuuriobjektid on seotud asustuse kujunemislooga, maa ja rahva ning
kogukonna ajalooga, traditsioonilise elulaadiga, metsamajanduse ajalooga ning kohaliku tööstusega.
Pärandkultuuriobjektid ei ole seaduse ega muu õigusaktiga kaitstud ning selleks, et pärandkultuuriobjektid
raietööde tõttu, teadmatusest või niisama hooletusest ei hävineks, on oluline nende kaardistamine ning
inimeste teadlikkuse tõstmine. Pärandkultuuriobjektide andmete kogumisega tegeleb Riigimetsa Majandamise
Keskus (RMK), et unustuste hõlma vajunud kultuurimärgid uuesti tähelepanu alla tuua. Andmed on koondatud
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, 2019).
7 Suuremad alad ühetaolise väärtusliku hoonestusega, tüüpilised üksikobjektid (kooslustena), elamud. Järgi saab kohalik
omavalitsus kehtestada nõuded miljööalal planeerimisele, ehitamisele ja rekonstrueerimisele. Võimalused on tunduvalt
paindlikumad kui kultuurimälestiste puhul.
8 Ehitised ja rajatised, mille muinsuskaitseseaduse alusel riikliku kultuurimälestisena kaitsmine ei ole otstarbekas, kuid mis
on ometi olulised XX sajandi arhitektuuri ja keskkonna teadvustamise seisukohalt.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 71 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
4. Alternatiivsed arengustsenaariumid
Türi vallas oluliseks teemavaldkonnaks, mille osas tekkis planeeringulahenduse väljatöötamise käigus
alternatiivide kaalumise vajadus, on transiittranspordi ja valla erinevaid regioone ühendav liikluse
kulgemistrajektoor Türi linna piirkonnas põhimaanteel nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru. Seni kehtiva Türi
valla üldplaneeringuga on kavandatud Türi linna ümbersõidutee, mille eesmärk on tagada transpordiühendus
mööda põhimaanteed nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru väljaspool Türi linna ning ühendada põhimaantee nr 5
Pärnu-Rakvere-Sõmeru tugimaanteega nr 15 Tallinn - Rapla – Türi ja tugimaanteega nr 26 Türi – Arkma
väljaspool Türi linna. Trassikoridor on üldplaneeringust üle kantud ka hiljem koostatud Järvamaa
maakonnaplaneeringusse. Türi linna ümbersõidutee rajamise vajadusena on varasemas üldplaneeringus välja
toodud Türi linna läbiva kahe suure liikluskoormusega riigimaantee, Pärnu – Rakvere – Sõmeru ja Tallinn –
Rapla – Türi maanteede ristumine Türi linna keskuses ning Tallinn-Lelle – Viljandi raudtee ja Pärnu – Rakvere
– Sõmeru maantee ristumine Türi linnas.
Koostatavas Türi valla üldplaneeringus ja käesolevas KSH aruandes käsitleti Türi linna ümbersõiduteega
rajamisega seonduvalt kahte alternatiivi:
Alternatiiv I – Türi linna ümbersõidutee rajamise võimaldamiseks trassikoridori väljaspool Türi linna ei
reserveerita, transport toimub ka edasidi olemasolevatel maanteedel. See tähendab, et transiitliiklus jääb
toimuma mööda Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteed ja sellega ühenduses olevat Tallinn-Rapla-Türi maanteed
ning Türi linna ümbritsevate alade omavaheline ühendus toimub läbi Türi linna.
Alternatiiv II – üldplaneeringuga reserveeritakse maa Türi linna ümbersõidutee rajamiseks analoogselt
kehtivas Türi linna üldplaneeringus ja Järvamaa maakonnaplaneeringus kavandatule (joonis 18).
Planeeritud ümbersõidutee trass on jagatud kahte ehitusjärjekorda tulenevalt prognoositavast liikluskoormuse
kasvust. Esimeses ehitusjärjekorras kavandatava tee trass kulgeb Türi-Allikult Lokuta kaudu Särevereni. Teise
ehitusjärjekorrana planeeritava tee trass kulgeb Säreverest Taiksesse ja Mäekülast Tori kaudu Türi-Allikule.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 72 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Joonis 18. Türi linna ümbersõit Järvamaa maakonnaplaneeringus 2030+.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 73 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Alternatiivsete arengustsenaariumite võrdlemine
Türi linna ümbersõidutee alternatiivide võrdlus erinevate kriteeriumite alusel on esitatud tabel 16
Tabel 16. Türi linna ümbersõidutee rajamise alternatiivide I ja II võrdlemine ekspertgrupi poolt valitud
erinevate kriteeriumite alusel.
Alternatiiv Alternatiiv II
Alternatiiv I
Kriteerium
Mõju maastikule Mõju puudub, kuna Kaasneb negatiivne mõju maastikuilmele otseselt
transpordiühendused on selle killustamise kaudu. Ümbersõidutee on
tagatud olemasolevaid tehislik joonobjekt, mis lõhub looduslikku ja
maanteeid pidi, senine poollooduslikku maastilku. Ümbersõidutee
maastikuilme säilib. rajamisega laiendatakse senist linnalikku
tehiskeskkonda, kuna soodustatud on
arendusalade tekkimine ümbersõidutee
ümbrusesse, eelkõige tee ja Türi linna vahelisele
alale. Ümbersõidutee läbib ühtlasi Särevere –
Sütemetsa väärtuslikku maastikku. Selle
väärtuslikuks osaks on nt Särevere alevikust
edelas Prandi jõe suubumiskoht Pärnu jõkke,
millele on rajatud Särevere paisjärv. Prandi jõe
lammiala moodustab olulise osa maastiku
väärtusest. Ümbersõidutee killustab seda
piirkonda ja rikub terviklikku üldilmet nii loodusliku
kui esteetilise väärtuse seisukohast.
Mõju rohevõrgustikule Mõju puudub, kuna uut teed Mõju on negatiivne, kuna ümbersõidutee lõikab
ei rajata, st toimivaid koguni kuuel korral rohevõrgustiku koridori ning
tuumalasid ja ühtlasi läbib Türist edalas rohevõrgustiku tuumala.
rohevõrgustiku koridore läbi Türi linna ümbritsevate rohekoridoride toimimine
ei lõigata. Konfliktkohti ei on niigi keeruline tiheda teedevõrgustiku ning
tekki. Tallinn-Lelle-Viljandi raudtee tõttu.
Mõju põllumaa Mõju puudub, kuna uut Mõju põllumajanduslikule maakasutusele on
kasutamisele maad, sh negatiivne, kuna Türi ümbersõidutee koridori alla
põllumajanduslikus jääb muuhulgas ka põllumajanduslikus kasutuses
kasutuses olevat maad ei olevat viljakat maad, sh väärtuslikke põllumaid.
hõlmata uue tee rajamiseks. Lisaks survestab ümbersõidutee rajamine teega
piirnevat ala ja lähiala kasutusele võtma erinevate
arendusaladena, eelkõige äri- ja tootmisaladena,
mistõttu hõivatakse põllumajanduslikus kasutuses
olevat maad, sh terviklikke suuri põllumassiive
veelgi.
Mõju Äri- ja tootmismaade Uus ümbersõidutee pakub soodsaid võimalusi
arendustegevusele arendamine toimub selle äärde äri- ja tootmismaade arendamiseks
(äri- ja tootmismaade peamiselt Türi linnas. ning asukoha mõttes on selleks enam valikuid
arendamine) Transiitliikluse kulgemine võrreldes olukorraga, kus arendustegevus saab
läbi Türi linna otseselt äri- ja toimuda ainult Türi linnas. Puuduseks on asjaolu,
tootmismaade arendamist et keskusalast eemal tekib vajadus uute
ei mõjuta, mõnevõrra kommunikatsioonide rajamise järele, mis võib
kitsendavaks teguriks võib osutuda üpris kulukaks, samuti olenevalt tootmis-
olla sobiva asukoha ja äritegevusest võib tarbijaskond jääda liiga
leidmine tootmis- ja ärimaa kaugele.
huve, tegevuse iseloomu, Konkreetsemalt ei ole äri- ja tootmismaade
kaasnevaid mõjutusi ja arendamises midagi välja tuua, kuna
piirneva asustuse iseloomu ümbersõidutee rajamisega arvestavat
ja tundlikkust arvesse planeeringulahendust ei hakata välja töötama
võttes.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 74 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
ennem, kui on selgunud, et see on eelistatud
alternatiiv.
Samas kuna osa liiklust kandub ümbersõiduteele,
väheneb Türi linna läbiv liiklussagedus ning
potentsiaalsete teenuste ja toodete tarbijaskond.
See tähendab, et olemasolevate Türi linnas
asuvate teenindus- ja tootmisettevõtete
kasumlikkus võib saada kannatada.
Mõju kaitsealustele Mõju puudub, kuna Ümbersõidutee läbib osaliselt Türi
objektidele transpordiühendused on maastikukaitseala lõunaosa, Türi piiranguvööndit,
tagatud olemasolevaid kuid seda üsna kaitseala lõunaservas. Kaitseala
maanteeid pidi. üheks kaitse-eesmärgiks on looduse
Pärnu jõe hoiuala ja Natura mitmekesisuse ja maastikuilme ning
2000 Pärnu jõe loodusala poollooduslike koosluste säilitamine ning
kaitse-eesmärke ohtu ei puisniitude (6530*) ja lamminiitude (6450)
seata. kaitse.Trass läbib osaliselt lamminiitude
elupaigatüüpi (6450) ning ristub Pärnu jõega, mis
kuulub Pärnu jõe hoiuala koosseisu ning mis on
ühtlasi hariliku võldase elupaigaks.
Kuna trass läbib Türi maastikukaitseala
lõunaserva ja hävitatakse üsna väike osa
lamminiitude elupaigatüübist võrreldes kogu
maastikukaitsealal olevaga, siis ei saa väita, et
mõju oleks oluliselt negatiivne. Lamminiidu
elupaigatüüpi mõjutatakse minimaalselt, kui
ümbersõidutee rajada nö postidele selles kohas ja
kui lahendus ei sea takistusi looduslikule
(senisele) jõeveevoolu liikumisele.
Türi valla üldplaneeringu koostamisel
maanteetrassi valiku käigus oli kaitseala valitseja
(toonane Keskkonnateenistus) samuti seisukohal,
et kaitseala terviklikkusele planeeritav trassivalik
olulist negatiivset mõju ei avalda.
Ühtlasi läbib ümbersõidutee Natura 2000
võrgustikku kuuluvat Pärnu jõe loodusala, mille
kaitse-eesmärgiks on samuti lamminiidu
elupaigatüüp, mida ümbersõidutee läbib.
Ümberõsidutee ületab Pärnu jõge, mis on hariliku
võldase ja ojasilmu eluapigaks (Pärnu jõe
loodusala kaitse-eesmärgid). Ebasoodne mõju
Natura 2000 alale ei ole välistatud, kuna
ümbersõidutee tõttu väheneb kaitse-eesmärgiks
oleva lamminiidu elupaigatüübi pindala, samuti ei
saa välistada ebasoodsat mõju hariliku võldase ja
ojasilmu elupaigaks olevale Pärnu jõele.
Lisaks läbib ümbersõidutee kavandatavat
Metsavajakute looduskaitseala Türi
sihtkaitsevööndit, mis kahjustab kaitsta soovitava
metsa osalise hävitamise tõttu otseselt selle
kaitse-eesmärki.
Mõju Türi linna Kui ümbersõitu ei rajata ja Türi linnast transiit- ja valla erinevaid regioone
elukeskkonnale transiit- ning muu linna läbiv ühendava liikluse väljaviimine ei oma olulist
liiklus kulgeb ka edaspidi positiivset mõju linnakeskkonna arengule, kuna
läbi Türi linna, siis ei liiklussagedus teel nr 5 on pigem vähenenud ning
põhjusta see kesklinna piirkonda ringristmiku rajamine on
väljakujunenud linna oluliselt leevendanud probleeme, mis on
sotsiaalse ruumi killustatust esmajoones siiani olnud seotud liiga suurte
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 75 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
ja eraldatust ning ei liikluskiirustega. Linna läbiv liiklus ei ole nii
takista/raskenda intensiivne, et hakiks väljakujunenud sotsiaalset
linnasisese liikluse toimimist ruumi, tekitaks eraldatust mõlemale poole teed
ja tervikliku linnakeskuse jäävate linnaosade vahel või piiraks/raskendaks
toimimist. Veoautode, linnasisest liikumist (nii jalgsi kui autoga).
autobusside ja autorongide Transpordiameti andmeil ei ole riigimaanteede
keskmine liiklussagedus ei teehoiukava põhimõtete alusel Transpordiameti
ole viimase 10 aasta jooksul huvi riigiteede võrgustiku laiendamiseks Türi valla
kasvanud sedavõrd, mis haldusterritooriumil. 2015. aastal rekonstrueeriti
viitaks üldplaneeringu riigimaantee ning selle raames rajati Türi kesklinna
perspektiivis sellisele ringtee, mis rahustab tunduvalt kesklinna liiklust:
kasvule, mis seaks ohtu aitab vähendada sõidukite kiirust kesklinnas ning
linnasisese maantee muudab liiklemise kesklinna piirkonnas
läbilaskevõime ohutumaks. Transpordiameti liiklussageduse
ammendumise või mis andmete põhjal on aastatel 2008-2018 aasata
põhjustaks linnasiseste keskmine ööpäevane liiklussagedus teel nr 5
eraldustsoonide teket. vähenenud 2% ning teel nr 15 kasvanud 15%.
2018. aastal Türi kesklinnas Liiklussageduse analüüsist selgub, et 2018. aastal
rajatud ringristmik Pärnu- moodustasid veoautod, autobussid ja autorongid
Rakvere-Sõmeru maanteel kogu liiklusest teel nr 5 vaid 8% ja teel nr 15 5%.
on oluliselt leevendanud Liiklussagedus Türi kesklinna läbivatel
probleeme, mis on siiani riigimaanteedel on olnud minimaalne ning
olnud seotud liiga suurte liikluskoosseisu enamiku moodustavad sõidu- ja
liikluskiirustega (arvestades pakiautod. Veoautode ja autobusside osakaal
tee sirgjoonelist kulgemist liikluses on vähenenud manteel nr 5 13% ja
läbi linna). maanteel nr 15 9%. Autorongide koosseisu kasv
Transiit- ja linna läbiva muu on olnud minimaalne, maanteel nr 5 on see
liikluse osakaal ei ole nii vähenenud 10%.
suur, et tekitaks probleeme
välisõhu kvaliteedile, samuti
maanteeäärsetel aladel ei
ole näha läbivast liiklusest
põhjustatud
müraprobleeme.
Veoautode ja autobusside
osakaal liikluses on
vähenenud manteel nr 5
13% ja maanteel nr 15 9%.
Autorongide koosseisu kasv
on olnud minimaalne,
maanteel nr 5 on see
vähenenud 10%. Samas on
olnud ka veoautode,
autobusside ja autorongide
koosseis koguliikluses
suhteliselt tagasihoidlik.
Mõju Türi linna Paljud läbisõidul olevad Ümbersõidu rajamine võib lisaks transiitliiklusele
turismiga seotud inimesed peatuvad linnast mööda juhtida potentsiaalsed turistid, kes
sektorile kehakinnituseks Türil ning eelistavad suuremat liikluskiirust linna läbimisele.
suureneb võimalus ka See aga vähendab võimalust turiste linna
muude linnas pakutavate meelitada ning siinseid teenuseid tarbida. Turistide
teenuste tarbimiseks, mis eemale suunamisega väheneb Türi populaarsus
on seotud vaba aja turistide seas.
veetmise, erinevate
kaupade tarbimisega (nt
ostukeskuste ja kaupluste
külastamine,
puhkevõimaluste
kasutamine jne).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 76 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Mõju maakasutusele Mõju puudub, senine Kavandatava ümbersõidu esimene etapp jääb ca
maakasutus võib jätkuda. 50% ulatuses eraomandis olevatele maadele ning
teine etapp antud trassikoridoris jääb ca 95%
ulatuses eraomandis olevatele maadele.
Trassikoridori reserveerimisel tuleb maaomanikele
seada maakasutuse piirangud, mis ei takistaks
tulevikus ümbersõiduteed rajada. See tähendab
püsiva iseloomuga ehitustegevuse keeldu
trassikoridoris või tuleb kohalikul omavalitsusel
antud maad omandada (võõrandada või osta).
Alternatiiv I ja II võrdlemisel selgus, et eelistatud on alternatiiv I ehk Türi linna ümbersõidutee rajamise
võimaldamiseks trassikoridori väljaspool Türi linna ei reserveerita, transport toimub ka edasidi
olemasolevatel maanteedel.
5. Planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 1 on KSH
eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning
kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Türi valla KSH
põhieesmärk on planeerimisprotsessis luua looduskeskkonna, inimese tervise ja vara ning kultuuripärandi
suhtes jätkusuutlikke lahendusi, mida võimaldab asjaolu, et KSH viiakse läbi planeerimismenetluse raames.
KSH-s väljatöötatud ennetus- ja leevendusmeetmeid tuleb arvestada maakasutuse planeerimisel ja muude
üldplaneeringule kohustuseks pandud teemade lahendamisel eesmärgiga saavutada tasakaalustatud,
inimese ja looduskeskkonna huve arvestav ruumiloome.
Vastavalt hanke „Türi valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
konsultatsiooniteenus“ tehnilisele kirjeldusele oli KSH kavatsuses vajalik välja selgitada piirkonnad või
teemavaldkonnad, mille osas on otstarbekas ja üldplaneeringu lahenduse saavutamiseks vajalik hinnata
mõjusid laiapõhjalisemalt, st käsitleda ka asjakohaseid sotsiaal-kultuurilisi ja majanduslikke mõjusid. KSH VTK
koostamisel määratles töögrupp ära valdkonnad, mida läbiviidava KSH protsessis raames peeti vajalikuks
hinnata: mõju õhukvaliteedile, Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide täitmisele,
kallasraja kasutatavusele, väärtuslikele maastikele, rohevõrgustikule, bioloogilisele mitmekesisusele,
kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele, inimese tervisele ja heaolule, jäätmekäitlusele,
kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele, miljööväärtuslikele aladele ning käsitleti ehituskeeluvööndi
muutmise vajadusi, kliimamuutustega kaasnevaid mõjusid ja nendega kohanemise vajadusi ja võimalusi.
Üldplaneeringu lahenduse saavutamiseks peeti vajalikuks hinnata mõju sotsiaalsetele vajadustele ja heaolule,
sh varale ja turvalisusele, teenuste kättesaadavusele, puhkealade kättesaadavusele, majandustegevusele ja
töökohtadele.
Türi valla üldplaneering lähtub põhimõttest, et tiheasustusalad (tiheasustatud alad) ei laiene, vaid pigem
toimub selliste alade tihenemine, säilitades seejuures väljakujunenud asustusmustrit. Planeeritud uue
maakasutusega alad on peamiselt kavandatud olemasoleva maakasutuse laiendusena (sama juhtotstarbega
alade laiendus) või suurendatakse praeguse maakasutuse kasutusvõimalusi tulevikus segaotstarbega aladeks
määramise kaudu (nt praegustele või kehtivates üldplaneeringutes tootmismaadele ja ärimaadele
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 77 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
segaotstarbega alade juhtotstarbe määramine). Uusi elamupiirkondi ega muid arendusalasid olemasolevatest
keskustest eraldiseisvana (eemal) ette nähtud ei ole. Üldplaneeringuga on pigem kavandatud tiheasustatud
alade (Türi linn, Käru, Väätsa, Särevere, Oisu alevikud) asustusüksuste piiride kokkutõmbamist kohtades, kus
ei ole üldplaneeringu realiseerimisperioodil arendustegevust ette näha. Tiheasustusala laienemisettepanekud
puudutavad pigem seniste ametlike tiheasustusala piiride korrigeerimist osas, kus sellest väljaspoole jääv
asustus (elamud, tootmine, muu ettevõtlus) on tihedalt seotud nii asukoha kui otstarvete mõttes
tiheasustusalaga (nt Väätsa aleviku külje all Uus tänava äärde jäävad elamud ning mõned Ülejõe tn äärde
jäävad elamud).
Tiheasustusaladeks on planeeritud Türi linn, Käru, Särevere, Väätsa ja Oisu alevik ning Reopalu, Taikse,
Poaka, Kabala, Türi-Alliku ja Kirna külakeskused, kuna need on juba tänaseks väljakujunenud arendusalad
(Kabalas ühiskondlike hoonete maa-ala, elamualad ning tootmistegevus, Taikses üldjoontes elamupiirkond
ning üks ühiskondlike hoonete maa-ala, Türi-Allikul nii elamuarendus, tootmine kui äritegevus ja üks
ühiskondlike hoonete maa-ala, Kirnal peamiselt elamupiirkond, lisaks paar tootmisettevõtete maa-ala ja paar
äri maa-ala ning üks jäätmehoidla maa ning Reopalus elamupiirkond ning Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteest
põhjas ka tootmistegevus).
Arendustegevuse tihendamine olemasolevatel tiheasustusaladel ja väljakujunenud kompaktse hoonestusega
aladel, mille osas üldplaneering teeb ettepaneku määrata need tiheasustusalaks, lihtsustab infrastruktuuride,
sh teede ja kommunikatsioonide rajamist ja tootmis- ning ärimaade puhul teenuste pakkumist, kuna
tarbijaskond on seotud pigem keskusalaga. Üldplaneering on tähelepanu pööranud ka hajaasustusalade
jätkusuutlikkuse ja elujõulisuse säilitamisele, kus on põhirõhku pandud traditsioonilisele keskkonda säilitada
aitavale elulaadile.
Kobras AS koostas 2020. aasta novembris Türi Vallavalitsuse tellimusel tuulikuparkide asukohavaliku analüüsi
(töö nr 2020-247), mille eesmärgiks oli selgitada, kas ja kuhu oleks potentsiaalselt võimalik püstitada
tuulikuparke ja need alad siis ka üldplaneeringusse võimalike tuulikuparkide arendamise aladena peale kanda.
Julgeolekualaste eesmärkide täitmisel riigikaitseliste ehitiste (radarite) töövõime tagamiseks on tuulikute
püstitamisele üleriigiliselt, sh Türi valla territooriumil, ette nähtud ulatuslikud piirangud ning seetõttu analüüsiti
võimalikku tuulikuparkide arendusala Kaitseministeeriumi poolt lubatud territooriumil, mis hõlmas vaid valla
läänepoolset osa, jäädes suuremas osas Kädva, Sonni, Lungu, Lauri, Kändliku, Kullimaa ja Jõeküla ning Käru
aleviku aladele. Tuulikupark on enam kui kahest tuulegeneraatorist ning tuulegeneraatoreid omavahel ja neid
liitumispunktiga ühendavatest seadmetest ning ehitistest koosnev elektrijaam, kusjuures vähemalt 30 meetri
kõrgustest tuulegeneraatoritest koosnev tuulikupark on olulise ruumilise mõjuga ehitis. Planeerimisseaduse
kohaselt tuleb üldplaneeringus määrata olulise ruumilise mõjuga ehitiste asukohad, vastasel korral on nende
kavandamine võimalik ainult läbi (kohaliku omavalitsuse) eriplaneeringu. Analüüsis arvestati
Kaitseministeeriumi poolse piiranguga püstitada alale kuni 150 m kõrguseid tuulikuid (masti ja tuulikulaba
kogupikkus). Ala, kus valitseb 100%-line veendumus tuulikuparkide rajamise võimalikkuse osas, ei olnud
lähteinformatsiooni puudulikkuse ja erinevate tegurite komplitseerituse tõttu selles etapis ja nii kiiresti võimalik
leida. Esiteks puudusid siis ja puuduvad ka praegu konkreetsed tehnilised andmed paigaldatavate tuulikute
kohta (kõrgus, labade pikkus ja pindala, võimsus, tekitatav müratase jne, soovitavad paigaldamise asukohad
ja omavaheline kaugus), samuti puuduvad andmed reaalsete looduslike tingimuste kohta (lindude võimalikud
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 78 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
rände- ja liikumiskoridorid puhke- ja toitumisalade vahel), mida olemasolevatest andmebaasidest ei leia ning
ilma spetsiifilisemate uuringuteta ei ole võimalik kindlaks määrata. Seetõttu kaardistati koostatud analüüsis
kriteeriumid, mis kindlasti välistavad tuulikuparkide rajamise mingis asukohas ning sellised kriteeriumid, millest
lähtuvalt on vajalik teostada täiendavaid uuringuid või sõlmida kokkuleppeid tuulikupargi rajamiseks sobiliku
ala täpsustamiseks. Kriteeriumite väljatöötamine ja nende alusel võimalike alade leidmine oli sisuliselt mõjude
hindamise põhine, st lähtuti looduskeskkonna ning inimese tervise ja heaolu vajadustest. Analüüsis pakuti
välja tuulikupargi arendamiseks tõenäoliselt sobiv ala, kus on võimalik edasi uurida tuulikupargi rajamise
võimalusi ja tingimusi järgmises, detailplaneeringu etapis koostöös keskkonnamõju hindajatega
(KSH-s). Läbi viidud analüüsi tulemuste alusel on täiendatud KSH aruannet (vastavate mõjuvaldkondade
peatükke), tehtud üldplaneeringus ettepanek potentsiaalse tuulepargi arendamiseks sobiva ala määramiseks
ning esitatud pargi arendamise tingimused.
Mõju looduskeskkonnale
Üldplaneeriningu lahenduse elluviimisega kaasnevate looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise
puhul saame eelkõige hinnata mõju maastikule, rohevõrgustikule, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura
2000 võrgustikku kuuluvatele aladele ning põhja- ja pinnaveele, miskaudu saab hinnata (kaudselt) mõju
bioloogilisele mitmekesisusle, populatsioonidele, loomadele ja taimedele.
5.1.1 Mõju maastikule ja kultuuripärandile ja -väärtusele
Üldplaneeringu mõju looduslikule maastikule on seotud eelkõige tehiskeskkonna loomise või laienemisega.
Türi valla puhul saab rääkida ka põllumajandusliku ilmega maastiku muutmisest, mis on samas oluline osa
tervikmaastikust. Arendustegevuse käigus muudetakse (oluliselt) looduslikku ja avatud põllumajanduslikus
kasutuses olevat maastikku ning äärmuslikul juhul muudetakse senist maastikku tundmatuseni. Türi valla
üldplaneeringu lahenduse elluviimisel toimub pigem juba väljakujunenud tiheasustusega alade (elamu, äri-,
tootmisalad, ühiskondliku kasutusega alad, üldkasutatvad alad) tihenemine kui laienemine looduslikele
aladele. See tähendab, et tehislike ilmede alade loomine/kujundamine toimub juba aladel, kus looduslikku
maastikku on juba varasemalt ehitustegevuse ja maastiku ümberkujundamise teel muudetud. Uued tootmis-
ja ärimaad ja nende laiendused on kavandatud olemasolevate juurde, mistõttu ei rikuta ega killustata seniseid
looduslikke maastikke tehnogeensete elementidega. Ühtlasi ei ole kavandatud kasutuses olevate avatud
põllumajandusmaastike muutmist, mis moodustab olulise osa vallale iseloomulikust avamaastikust valla kirde-
, kesk ja kaguosas. Samuti säilib valla põhja- ja kirdeosa voorestik, muudatusi ei ole ette näha ka
märgalakooslustes. Metsade majandamine riigimetsas toimub vastavalt metsakorralduskavale ning on
sõltumatu üldplaneeringu lahendusest.
Potentsiaalse tuulikuparkide arendamise alade valikul välistati võimalike arendusalade hulgast väärtuslikud
maastikud, mistõttu mõju neile puudub. Tuulegeneraatorid paigutatakse üksteisest vähemalt 400-500 m
kaugusele, mistõttu neid ümbritsev ning nene vahele jääv maastik säilitatakse. Juurdepääsuteede ning vajalike
ülekandeliinide rajamine muudab kindlasti selles asukohas maastikuilmet, kuid kuna hetkel ei ole teada kogu
infrastruktuuri tehnilisi parameetreid ja soovitavat paiknemist, siis on raske hinnata ka mõju maastikule. Seda
tuleb teha järgmises, detailplaneeringule koostatavas keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus, kus
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 79 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
saab teha juba konkreetsed ettepanekud juurdepääsuteede, liinide ja tuulikute paigutamiseks selliselt, et
looduslikku maastikku võimalikult vähe mõjutataks.
Enamik Türi väärtuslikest põllumajandusmaadest jääb valla ida- ja kaguossa. Potentsiaalse tuulikupargi
aladele jäävad vaid üksikud väärtuslikud põllumajandusmaad, mistõttu leiti, et ei ole otstarbekas otseselt
väärtuslikke põllumajandusmaid potentsiaalse tuulikupargi arendamise alade hulgast välistada. Seda enam,
et puudub nende alade kohta käiv õiguslik regulatsioon. Sellele vaatamata tasub võimalusel eelistada
tuuleparkide rajamisel väheväärtuslikke põllumaid (st väheväärtuslikke rohu- ja heinamaid).
Üldplaneeringu koostamisel viidi läbi maastike hindamine ja määratlemine, mille aluseks olid viit tüüpi
väärtused: kultuurilis-ajalooline, looduslik, esteetiline, rekreatiivne ja turismipotentsiaal ning
identideediväärtus. Üldplaneeringu koostamise käigus on üle vaadatud maakonnaplaneeringutega
määratletud väärtuslike maastike piirid ning korrigeeritud kolme väärtusliku maastiku piire, mis
tuleneb nende vastavusse viimisest alale omaste tegelike väärtustega. See tähendab, et kui vahetult
väljaspool maakonnaplaneeringus määratletud väärtusliku maastiku piiri asub sarnaste tunnustega maastik
või teistuguste tunnustega, kuid millel on kõrge kultuurilis-ajalooline, puhkemajanduslik, esteetiline,
identiteediline ja/või looduslik väärtus ja mis rikastab seni määratletud väärtuslikku maastikku, siis on olnud
see üldplaneeringu koostamisel aluseks väärtusliku maastiku piiride muutmiseks:
Piiumetsa sookaitseala väärtusliku maastiku piire on suurendatud, hõlmates enda alla kogu
Kummasaare raba, kuna kogu ala on väga sarnane piirkond ning kaitseväärtuste tõttu ei tohiks osa
rabast väärtusliku maastiku alt välja jätta.
Kädva-Paluküla väärtusliku maastiku piire on vähendatud, et piirkond vastaks paremini
kaitseväärtustele. Välja on arvatud ala, mille osas ei ole vajalik lisatingimuste seadmine ala senisel
kujul säilitamiseks.
Käru-Kullimaa väärtusliku maastiku piire on suurendatud, sest maakonnaplaneeringus toodud piirid ei
hõlma väärtusliku maastiku tunnuselemente tervikuna. Käru-Kullimaa maastiku teeb huvitavaks piki
Käru jõge kulgev tee, mille käändudelt avaneb ilusaid vaateid nii jõele kui maastikule ja
maakonnaplaneeringus määratletud piirides ei hõlma Käru-Kullimaa väärtuslik maastik jõge ja selle
ääres kulgevat teed tervikuna. Oluline on Käru jõe kaldapiirkonna, sh Rõusa-Käru kõrvalmaantee
äärse avamaastiku kaitse laiemal alal kui seda senini tehtud on, tagamaks tervikuna väärtusliku
maastiku kaitse.
Rapla maakonnaplaneeringus on toodud ka väärtusliku maastiku reservalana Lungu küla. Üldplaneeringu
koostamisel tehtud analüüsi tulemusena ei otsustatud seda väärtuslikuks maastikuks määrata.
Üldplaneeringuga on üpris põhjalikult määratud väärtuslikele loodus- ja kultuurmaastikele kaitse-,
maakasutus- ja ehitustingimused, mis aitavad säilitada nendele iseloomulikke tunnuselemente ja väärtust
tervikuna.
Kuna mitmed väärtuslikud maastikud või nende tunnuselemend on ühtlasi kultuurimälestistena kaitse alla
võetud (nt Käru mõisa park, Väätsa mõisa park, Kirna mõisa park) või looduskaitse alla võetud (nt Türi
maastikukaitseala, Kabala mõisa park, Oisu mõisa park, Saarjõe maastikukaitseala), siis on nendel aladel
ehitustingimused juba reguleeritud muinsuskaitseseaduse, looduskaitseseaduse ja kaitse-eeskirjaga. Seetõttu
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 80 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
võiks üldplaneeringus rohkem tähelepanu pöörata väärtuslikel maastikel vaadete avamisele ja
säilitamisele, kuna maastike eksponeeritus on nende tähtsustamisel ja tutvustamisel väga oluline.
Tehnogeensete maastike tekkimise vältimiseks tuleb lisada tingimus, et rajada võib ehitisi, mille
välisilme sobitub ümbritseva maastikuga ja ehitistega ning kasutada tuleb uusehitiste puhul mahedaid
värvitoone.
Üldplaneeringuga ei ole lubatud tuulikuparkide ja uute ülekandeliinide (õhuliinide) rajamine (tuulikupargi
alajaama ja võrguga liitumise alajaama vahel) väärtuslikel maastikel, mis võimaldab säilitada nende üldist
väärtust tervikuna. Üldplaneeringuga ei ole lubatud väärtuslikul maastikul päikeseparkide rajamine kohas, kus
need takistavad vaateid väärtuslikele maastikuelementidele või rikuks traditsioonilist maakasutust.
Üldtingimusena on välja toodud, et tuleb säilitada väärtuslike maastike omapära uute ehitisite rajamisel.
Kaaluda tuleks ka kõrgete objektide (nt mobiilimastide, üksikute tuulikute vms) või maastikul
domineerima jäävate muude objektide (nt vesiehitiste) keelamist väärtuslikel maastikel või
täpsustama, millistel tingimusel on nende püstitamine lubatud.
Üldplaneeringuga ei ole lubatud planeeringuga määratud vaatekohtadesse maastikul domineerivaid objekte
rajada. Sealjuures võiks näidetena tuua, et sinna hulka võivad kuuluda tuulegeneraatorid, mobiilsidemastid,
päikesepargid ja et nende rajamine pole väärtuslikul maastikul lubatud kohtades, mis avanevad
vaatekoridoridelt ning kus rikuvad traditsioonilist maakasutust. Üldplaneeringuga määratud
vaatekoridorisesse tuulikupargi ala kavandatud ei ole.
Üldplaneeringu lahendus võimaldab säilitada loodusmaastikke ning põllumajandusliku olemusega
maastikke, sh enamikke valla väärtuslikke maastikke. Üldplaneeringu lahendus kõigi valla
territooriumil paikneva 13 väärtusliku maastiku omapära ja iseloomulikke tunnuselemente ei mõjuta.
Miljööväärtuslike alade ja objektide määramine üldplaneeringus ning nendele aladele ja objektidele
arendus- ja ehitustingimuste seadmisega võimaldatakse säilitada valla jaoks tähtsaid ajaloolis-
kultuurilise eripäraga alasid ja objekte. Üldplaneeringuga sätestatud ehitus- ja kasutustingimused on
piisavad, et tagada vallas ka teiste kultuuriväärtuste säilimine. Oluline on tagada vaated
kultuuriväärtuslikele objektidele, üldplaneeringus toodud vaatekoridoride osas. Mälestisel ja mälestise
kaitsevööndis kehtivad muinsuskaitseseadusest tulenevad kitsendused. Kinnismälestise kaitsevööndis on
ilma Muinsuskaitseameti loata keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja
kaevetööd ning maaparandustööd.
5.1.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja rohevõrgustikule
Elurikkuseks ehk bioloogiliseks mitmekesisuseks peetakse suuresti liikide ja nende elupaikade ehk
ökosüsteemide mitmekesisust.
Looduskaitseseadusega seatud eesmärkideks on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise,
looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi
tagamisega, samuti kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide
säilitamine ning loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 81 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Veeseaduse ja selle alamaktidega on reguleeritud kaitset vajava maismaa- või veeala
keskkonnanõuded ja neist tulenevad piirangud.
Keskkonnaseadustiku üldosa seadusega on keskkonna kaitseks sätestatud nõuded, mis käsitlevad
keskkonnahäiringute võimalikult suures osas vähendamist, säästva arengu edendamist, keskkonna
hea seisundi tagamist, loodusliku mitmekesisuse säilimist ja kaitset ning keskkonnakahju tekitamise
vältimist.
Maapõueseadus reguleerib maapõue säästlikku ja majanduslikult otstarbekat kasutamist eesmärgiga
tekkivaid keskkonnahäiringuid võimalikult suures ulatuses vähendada.
Liigirikkuse ja erinevate populatsioonide jätkusuutlikkuse saavutamine on üldjuhul tagatud ka
põllumajandustegevust ja metsamajandamist reguleerivate õigusaktidega kehtestatud meetmete rakendamise
läbi.
Looduskaitse all olevad metsad ja märgalad ning väljaspool kaitstavaid alasid olevad metsad, sood ja rabad,
poollooduslikud kooslused (niidud), ühtlasi muud puhkeväärtusega looduslikud maastikud moodustavad kõik
koos Türi valla rohevõrgustiku tuumalad, mille suurus tagab nende küllaltki hea koormustaluvuse ja
kompensatsioonivõime inimkoormuse suhtes. Valdavalt tuumaladele toetub ka kogu võrgustiku
funktsioneerimine. Rohevõrgustiku eesmärkide täitmise seisukohalt on kõige olulisemateks ökosüsteemideks
metsad, niidud ja märgalad, aga ka siseveekogud. Türi valla rohevõrgustiku alast moodustavad metsad 83 %,
märgalad 7% ja umbes samasuure osa ka poollooduslikud kooslused. Siseveekogude ökosüsteemid
moodustavad pindalaliselt rohevõrgustikust küll väikese osa, kuid neil on siiski rohevõrgustiku eesmärkide
seisukohalt oluline roll.
Rohelise võrgustiku püsimise eelduseks on senise maakasutuse suuremas osas säilimine ja stabiilsus
pikemas perspektiivis, mis tagab rohevõrgustiku toimimiseks vajalikud funktsioonid. Tuumalade
toimimisel on oluline ka nende äärealade üldine iseloom ja maakasutus. Samatähtis võrgustikule on ka
neid ühendavate rohekoridoride sidususe roll, mis tagab liikide liikumise tuumalade vahel ja seeläbi ka
mitmekesisuse säilimise. Türi linnast põhja, lääne ja lõuna suunda jäävad alad on rohevõrgustikuga kaetud
üsna heal tasemel, linnast ida ja kagusse jäävatel aladel on rohevõrgustiku osatähtsus märksa madalam ning
seda peamiselt põllumajandusmaa suure osatähtsuse tõttu.
Looduskaitse all olevatel aladel reguleeritakse metsa majandamist kinnitatud kaitse-eeskirjadega. Nt
Türi maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on kaitsealal lubatud uuendusraie lageraie langi suurusega
kuni 1,0 hektarit või suurusega kuni 2 hektarit laiusega kuni 30 meetrit ning turberaie, kusjuures turberaiel tuleb
säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus.
Üldplaneeringuga korrigeeriti Järvamaa ja Rapla maakonnaplaneeringutega määratletud rohelise võrgustiku
tuumalade ja koridoride piire. Üldplaneeringus on roheline võrgustik kavandatud selliselt, et selle struktuurid
ei kattuks konfliktsete maakasutustega nagu näiteks tiheasustusega alad ja muud intensiivse maakasutusega
maa-alad (tootmise maa-alad, äri maa-alad, segaotstarbega maa-alad, elamu maa-alad). Üldplaneeringu
põhilahendusele vastavalt jääb asustus rohevõrgustiku aladel hajusaks. Rohevõrgustiku täpsustamisel on
lahendatud võimalikud konfliktide kohad.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 82 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Maakonnaplaneeringutes määratletud koridoride ja tuumalade ulatust on pigem suurendatud
(laiendatud). Tähtsustatakse äärealade olulisust rohevõrgustiku toimimisel, kuna puhverdavate
äärealade rolli tihtipeale rohevõrgustiku funktsioneerimise ja sidususe tagamisel on seni alahinnatud.
Türi linnast kirdesse ja edelasse, osaliselt ka Türi linna territooriumile jäävad metsaalad on arvatud
rohevõrgustiku koosseisu – need omavad peamiselt puhkeotstarbelist väärtust, kuid aitavad alal hoida ka linna
ümbritsevat bioloogilist mitmekesisust ning puhverdavad teatud mõttes linnalisest keskkonnast tulenevaid
mõjusid (võrreldes ümbritseva asustusstruktuuriga suurem asustustihedus, õhusaaste, kõvakattega pindade
rohkus). Arvestatud on naabervalda ulatuvate rohealadega, et moodustuks mitte üksnes valla tasandil sidus
ja toimiv võrgustik, vaid et terviklikkus oleks tagatud palju laiemalt.
Rohevõrgustiku koosseisu on arvatud suuremad vooluveekogud ja nende kaldaalad, sh Pärnu jõgi ning
selle kaldapiirkond Türi linna idapiiril. Need moodustavad sinivõrgustiku. Sinivõrgustiku alla kuuluvad jõed,
ojad ja järved ning nende kallastel olev loodusliku taimestiku vöönd 30 m ulatuses mõlemal pool veepiirist.
Sinivõrgustik mitmekesistab rohevõrgustiku funktsioone ja toimib tihti ka eri alade vahelist sidusust loova
võrgustikuna.
Taikse - Tori - Türi-Alliku maantee ja Türi linna vahele jääv metsaala on arvatud rohevõrgustiku osaks. Ühtlasi
on arvestatud rohevõrgustiku osaks nt Käru alevikust kagus ja loodes asuvad metsaalad. Türi linna ja Lõõla
küla vahel maakonnaplaneeringus määratletud tuumala on määratletud üldplaneeringuga rohekoridoriks, kuna
elurikkus sellel alal on erinevate andmebaaside (eelkõige elurikkuse andmebaasi) järgi võrreldes muude
tuumaladega väiksem ning seetõttu toimib ala pigem loomade liikumisteena erinevate sihtpunktide
(tuumalade) vahel.
Kõige kitsamad rohekoridorid paiknevad Türi linna lähialal, konfliktpiirkonnad asuvad suuremate maanteede
ja raudtee ristumisel loomade liikumisteedega. Konfliktkohtades ja kitsastes rohekoridorides tuleb veelgi
rohkem tähelepanu pöörata ulukite vaba ja ohutu liikumise tagamisele ja olukorra parandamisele, säilitades
seeläbi kogu valda hõlmava tervikliku rohevõrgustiku katkematu sidususe.
Üldplaneeringuga kavandatuga ei ole ette näha tagajärgi, mis seaksid ohtu elurikkuse säilimise või
põhjustaksid elupaikade eraldatust. Üldplaneering soodustab elamuehitust ja arendustegevust
olemasolevatel kompaktsetel aladel ning hajaasustuses olemasoleva maakasutuse muutmise
(ehitustegevuse) vältimist. Üldplaneeringuga soositakse hajaasustuses ehitamist vaid endisele talukohale ning
on seatud tingimus, et eluasemekoha rajamisel metsamaa kõlvikule tuleb säilitada maksimaalses ulatuses
kõrghaljastust ja alusmetsa taimestikku ning metsa bioloogilist mitmekesisust. Samuti, kui on eeldada, et
ehitustegevus võib kahjustada metsa bioloogilist mitmekesisust, siis tuleb koostada vastavasisuline
eksperthinnang, kus sisalduvad ka vajalikud leevendusmeetmed ehitustegevuseks.
Loodusmaastikku killustavaid perspektiivsete maanteede trasse valla üldplaneeringuga kavandatud ei ole.
Joonobjektide rajamisel võib negatiivne mõju looduse bioloogilisele mitmekesisusele avalduda ehitusaegselt,
mõju ulatus on lokaalne ning kahaneb aja möödudes kui taastub taimestik ja loomade harjumuslikud
liikumissuunad. Samas liinikoridoride korral on lähiümbrus mõjutatud järjepideva hooldamise ja raadamise läbi
püsivalt. Planeeritud lokaalsete tehnotrasside väljaehitamine ei ole olulise mõjuga tegevus, kuna need jäävad
üldjuhul juba muutunud looduskeskkonnaga tiheasustusega alade piirkonda.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 83 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Tuulikuparkide arendamiseks potentsiaalselt sobivate alade määramisel otsustati mitte välistada
rohevõrgustiku tuumalasid ja koridore, kuna arvestades tuulikupargi rajatiste olemust ei pruugi see olla otseselt
põhjendatud ja õigustatud. Tuulegeneraatorite ja rajatavate ülekandeliinide postide omavaheline kaugus tagab
nendevahelisel alal vabalt ulukite vaba liikumise. Tuulikute alustarindi alune looduslik maastik küll hävitatakse,
ent selle ümber on võimalik looduslikud alad iseenesest säilitada. Juurdepääsuteede rajamise osas kehtib
sama põhimõte – tee alusel alal looduslik maa-ala asendatakse tehisliku rajatisega, ent selle ääres olevad
kooslused ja looduslik ilme on võimalik säilitada. Üldplaneeringu täpsusastmes ei ole võimalik anda
asjakohast hinnangut rohevõrgustikule ja selle toimimisele, seda saab teha järgnevas,
detailplaneeringu etapis, kui on teada tuulikute konkreetne asukoht, infrastruktuuri paiknemine ja
parameetrid. Siis tuleb läbi viia asukohapõhised kohapealsed vaatlused ja täpsustada arendaja poolt
antud info alusel tegelik mõju rohevõrgustiku funktsioonide toimimisele antud asukohas ja kaaluda
vajadusel generaatorite ja/või tehnilise infrastruktuuri paiknemise erinevaid alternatiive. Ekspert on
seisukohal, et kindlasti tuleb rohevõrgustikule detailplaneeringu koostamisel kõrgendatud tähelepanu pöörata.
Rohevõrgustiku üheks funktsiooniks on ka puhkefunktsioon, sellele avalduvast mõjust on juttu peatükis
5.2.1.3.
Rohelise võrgustiku toimimise säilitamiseks ja parandamiseks tuleb üldplaneeringus seada
järgnevad tingimused:
rohelise võrgustiku tuumaladel tuleb vältida elupaikade seisundi halvenemist, liikide häirimist ning
tegevust, mis ohustab piirkonna ökoloogilist tasakaalu. Rohelise võrgustiku koridorides tuleb säilitada
olemasolevat looduslikku kooslust, tagamaks side rohevõrgustiku tuumalade vahel. Eesmärgiks on
säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus – metsakooslused, poollooduslikud ja looduslikud
niidud ja neid ühendavad koridorid;
rohelise võrgustiku aladele ehitiste (kaasa arvatud tuulikuparkide) kavandamine on kaalutletud
juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Asustus ja
arendustegevus ei tohi killustada ja läbi lõigata rohevõrgustiku koridore ega tugialasid. Ehitusalade
valikul, sh taristu kavandamisel, ei tohi seada ohtu rohevõrgustiku säilimist - rohevõrgustiku alal
kavandatava tegevuse puhul tuleb igal juhul arvestada, et rohevõrgustik jääks toimima ning tagatud
on loomade liikumiskoridorid;
omavalitsus võib keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest, vastuvõtmisest või
kehtestamist, kui selgub, et kavandatud tegevus ohustab rohevõrgustiku toimimist;
veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine ei tohi oluliselt muuta veekogude kaldaala
looduslikkust, seada takistusi või põhjustada ebamugavusi loomade liikumisele ja halvendada
veekogude seisundit;
bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks on soovitatav jõgede, ojade ja peakraavide kaldaid niita peale
jaanipäeva, kui enamik linde on pesitsenud;
vältida kinnistute tarastamist hajaasustusega rohevõrgustiku alal. Kui see on siiski vajalik või on kindel
soov seda teha, siis ei tohi aiaga piiratav õueala suurus ületada 0,4 ha, välja arvatud juhul, kui
tarastamine on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest. Nii tagatakse
hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine;
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 84 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik ühe kinnistu piires kompaktselt
paikneva hoonete ansambli juures. Elamute rajamine rohevõrgustiku alal võib seni hoonestamata
katastriüksustel lubada tingimusel, et õuealade või aedade vaheline kaugus on vähemalt 200 – 300
m, tagamaks loomade turvaline liikumine;
rohevõrgustiku rohekoridoris tuleb vältida seda katkestavate aedade ning muude ulukite liikumist
takistavate rajatiste püstitamine järgides seejuures, et rohekoridori aladel ehitades peab koridori alaga
risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks. Loomade poolt kasutatavad
koridorid on oma olemuselt tihti kitsamad ning liialt suured tarastatud alad ei võimalda loomade vaba
liikumist antud piirkonnas;
päikeseparkide rajamisel rohevõrgustiku alale peab säilima loomade liikumisvõimalus vähemalt 50
m laiuse koridorina. Tingimust tuleb arvestada ennekõike päikeseparkide piirete rajamisel. Pargi
rajamise projektis esitada analüüs loomade liikumisteede kohta;
sõltuvalt arendustegevuse iseloomust ja mahust võib omavalitsus nõuda eelnevalt täpsustava uuringu
(võib olla ka eksperthinnang või -arvamus) koostamist vastava ala väärtuste hindamiseks ja
rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamise kindlustamiseks. Uuringu tellib vallavalitsus asjast
huvitatud isiku kulul. Nimetatud uuringu tulemustest lähtuvalt võib omavalitsus keelduda
rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest, vastuvõtmisest või kehtestamisest, kui ilmneb, et
kavandatud tegevus ohustab rohevõrgustiku toimimist;
rohekoridoride lõikumisel riigimaanteega (konfliktikohad) tuleb parandada nähtavust ja kavandada
abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks. Ka uute teede projekteerimise käigus tuleb arvestada
loomade rännuteedega ning tagada nende liikumisvõimalused parimal võimalikul moel. Väiksemate
loomade rännuteed üle põhimaantee on võimalik tagada truupide kaudu teetammis. Suurulukid
pääsevad üle põhimaantee, tee ääres võib nende liikumist suunata (nt aedadega). Vajadusel tuleb
kavandada eritasandilised ristumisvõimalused teedega loomatunnelite ja sildade näol. Planeeringute
ja projektide koostamisel tuleb arvestada võimalike konfliktikohtadega (seni kindlaks tehtud olulisemad
konfliktkohad on kantud üldplaneeringu looduskaitse joonisele) ja kavandada vajalikud abinõud
loomade ohutute liikumisvõimaluste säilimiseks. Vajadusel kaasata ulukiekspert;
kui lisaks üldplaneeringuga kavandatud infrastruktuuridele (nt elektriliinid, mastid, jäätmehoidlad) on
uute rajamine vajalik või vältimatu ja arendustegevuseks ettenähtud aladel on asukohas
arendustegevus põhjendatud, tuleb planeeringu või projekteerimise käigus hoolikalt valida
rajatiste/ehitiste asukohta ning koostada tulenevalt KeHJS-st keskkonnamõju eelhinnang või
keskkonnamõju strateegiline hindamine eesmärgiga kavandada meetmed võrgustiku toimimist
takistavate mõjude vältimiseks ja leevendamiseks;
pärast karjääride korrastamist ei tohi karjääride nõlvad olla takistuseks suurulukite liikumisele;
tulenevalt metsaseadusest on metsaomanik kohustatud rakendama metsaseaduses nimetatud metsa
uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viie aasta ning loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna
ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud
metsa;
rohevõrgustiku toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel,
korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel;
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 85 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
tuumalades ja koridorides võib vastavalt metsamajandamiskavadele lubada majandustegevust (sh
metsaseadusega reguleeritud raiet). Seejuures tuleb rohevõrgustiku metsades raiumisel:
✓ vältida rasket metsatehnikat ja raietööde läbiviimist ajal, mil pinnase kandevõime on nõrk
ja kahjustatakse oluliselt aluspinnast;
✓ taasmetsastada lageraiealad kasutades selleks kohalikke liike;
✓ hoiduda raietöödest raierahu perioodil (15. aprill–15. juuni) seoses lindude pesitsusajaga;
metsade majandamine toimub vastavalt metsaseadusele, looduskaitseseadusele, kaitsealade kaitse-
eeskirjadele ja kaitsekorralduskavadele. Metsade raie kaitsealustel aladel on reguleeritud kaitsealade
kaitse-eeskirjadega. Väljapool looduskaitseseaduse mõistes kaitstavaid alasid ning kaitsealuste liikide
elupaiku on soovitatav sarnaselt eelnimetatud aladega metsade majandamine ja kasutamine sellisel
moel ning sellises tempos, et säiliks metsade bioloogiline mitmekesisus, produktiivsus,
taastumisvõime ning ühtlasi nende potentsiaal täita nüüd ja tulevikus ökoloogilisi ja sotsiaalseid
funktsioone nii valla kui ka üleriigilisel tasandil;
rohevõrgustiku alale jäävate suure koormusega puhkealadel tuleb korraldada nii, et looduskeskkonna
vastupanuvõimet ei nõrgendataks ja ala looduslikkus ning loomadele loomulik elukeskkond ja
taimedele loomulik kasvukeskkond säiliks. Selleks tuleb hoolikat kavandada puhkajate/külastajate
liikumist alal, piirata/suunata mootorsõidukite liikumist alal, paigaldada piisavalt prügikaste, rajada
eelnevalt ettevalmistatud lõkkekohad, telkimis- ja puhkealad, välikäimlad jne;
Türi linna põhja, lõuna ja ida äärealadel ja vahetult väljaspool linna piire paiknevad
teavituskohustusega majandatavad riigimetsad, mille raiumist tuleks üldjuhul vältida arvestades
nende metsade olulisust Türi linna elanike seisukohast (kasutatavad eelkõige rekreatiivsetel
eesmärkidel, kuid omavad ühtlasi puhverdavat toimet linnalisest keskkonnast lähtuvale mõjudele
(müra, autode heitgaasid, visuaalne külg);
Tuulikupargi arendamisel tuleb detailplaneeringu ja KSH koostamise käigus hinnata rohevõrgustiku
funktsioneerimist kohapõhiselt, kui on teada tuulegeneraatorite ja vajaliku infrastruktuuri paiknemine.
5.1.3 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustikku
kuuluvatele aladele
Türi vallas on looduskaitse alla võetud kaitse- ja hoiualad moodustatud arvestatavas osas rabade
elupaigatüübi (7110*) ja siirdesoo- ja rabametsade elupaigatüübi (91D0*) kaitseks. Suurest kuivenduse mõjust
hoolimata on Türi valla territooriumil säilinud metsi ja märgalasid, mis omavad kõrget väärtust nii bioloogilise
mitmekesisuse säilitamise aspektist erinevatele liikidele elupaikade ja kasvukohtade pakkumise näol kui ka
pakuvad võimalusi vaba aja veetmiseks ning on turismisihtkohtadena hinnatud loodusmaastikud.
Valla arendamise üheks prioriteediks on säilitada olemasolev kõrge väärtusega looduslik keskkond,
eelkõige kõige väärtuslikum osa sellest, kus on seatud piiranguid ala kasutamisele kaitsealade ja
hoiualade kaitsestaatuse kaudu. Türi valla üldplaneeringuga ei kavandata olemasolevatele
kaitstavatele aladele arendusi või maakasutuse muutusi, millel võiks olla otsene negatiivne mõju
looduskaitse all olevate aladele ja objektidele (sh püsielupaikadele, kaitsealustele üksikobjektidele,
kaitsealuste liikide leiukohtadele). Üldplaneering väärtustab piiratud kasutusega looduslike alade
säilimist ning looduskaitse all olevate liikide elu- ja kasvutingimuste säilimist ning parandamist.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 86 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Kaitsealadel, püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul lähtub kaitsekord kaitse-eeskirjast,
kaitsekorralduskavadest ning looduskaitseseadusest tulenevatest tingimustest ja piirangutest. Hoiualade ja
kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse lähtub looduskaitseseaduses sätestatud tingimustest ning piirangutest,
samuti kaitsekorralduskavadest ja liigikaitse tegevuskavadest. Looduskaitseseaduse kohaselt on hoiualal
keelatud ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Üldplaneeringu kehtestamise järgselt säilib kaitstavate
alade senine kaitsekord. Enamik kaitstavaid alasid asub ka rohelise võrgustiku koosseisus, mistõttu on alade
piisav kaitse tagatud ka planeeringuga rohelise võrgustikule seatavate tingimuste kaudu ja vastupidi.
Üldplaneeringus on toodud tingimus, et kui looduskaitsealusel alal soovitakse maa-ala kruntida elamuehituse
või muu arenduse eesmärgil, tuleb hoonete parema asukoha leidmise eesmärgil eelnevalt teostada ala
ülevaatus vastava ala spetsialisti poolt. Kuna üksnes hooned ei pruugi avaldada olulist mõju kaitse-
eesmärkidele, siis tuleks seda täpsustada, et ka suuremate rajatiste kavandamisel tuleb eelnevalt
teostada ala ülevaatus vastava ala spetsialisti poolt. Üldplaneeringusse tuleb lisada tingimus, et kui
kaitstaval loodusobjektil kavandatakse puhkeala väljaarendamisel püstitada rajatisi või ehitisi, tuleb
koostada KMH/KSH eelhindamine. Eelhindamise ja vajadusel keskkonnamõju hindamise läbiviimisel
saab välja töötada leevendavad meetmed loodusväärtuste säilimiseks.
Üldplaneeringuga kavandatakse Türi linnas Pärnu jõe kaldale üsna ulatuslikult ning oluliselt väiksemal alal
Kirna külas puhke- ja virgestustegevuse juhtotstarbega maa-alad, mis on mõistetav, kuna jõeäärne piirkond
on atraktiivne ja seda saaks ära kasutada virgestuslikel eesmärkidel. Pärnu jõele ulatuvaid rajatisi planeeritud
ei ole. Hetkel on Türi linnas puhke- ja virgestustegevuse maa-alaks määratud üksnes Türi järve äärne ala.
Planeeringus on toodud tingimus, et puhke- ja virgestustegevuse maa-alal asuvale katastriüksusele võib
ehitada ainult puhkerajatisi (mänguväljakud, palliplatsid jt spordi- ja puhkerajatised) ning detailplaneeringu
koostamisel võib ka hooneid ehitada, kuid nende osakaal katastriüksusel ei tohi domineerida. Pärnu jõe
hoiualale eeldatavalt oluline mõju puudub, kuna üldplaneeringus on toodud tingimuseks, et
maksimaalselt tuleb säilitada mets ja teised loodusväärtused (Pärnu jõe kaldal on see oluline, kuna
jõeäärsed looduslikud alad toimivad loodusliku puhvrina jõe suhtes), samuti on tingimuseks
parkimisalade lahendamine selliselt, et oleks piiratud mootorsõidukite pääs looduslikele aladele. Ala
hooldus ja jäätmekäitluse tagamine on elementaarne, eraldi tingimusena seda välja tuua ei ole vajalik.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise eesmärgil kehtestatud jõe ehituskeelu- ja
piiranguvööndis maakasutuse piirangud aitavad samuti tagada ala kaitse-eesmärgiks olevate
väärtuste kaitset (st sõltumata üldplaneeringuga sätestatud tingimustest). Ala terviklik
väljaarendamine projektiga võimaldab kohalikul omavalitsusel seada vajadusel lisatingimusi piirneva
Pärnu jõe seisundi kaitsest lähtuvalt, kuna jõe kalda ja selle veekvaliteedi kaitse tagab ühtlasi hoiuala
kaitse-eesmärkide täitmise. Kuna kavandatavad puhke- ja virgestusalad piirnevad Pärnu jõe loodusalaga,
siis on eelhindamise läbiviimine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 tulenevalt omavalitsuse poolne kaalutlusotsus niikuinii
(Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 § 15 p 8: selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega
eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang). Kui omavalitsusel ei ole talle esitatud tegevusloa taotluse osas veendunud, et ebasoodne mõju
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 87 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Pärnu jõe loodusalale on välistatud, tuleb läbi viia Natura eelhindamine kavandatud tegevusele ning vajadusel
algatada KMH/KSH asjakohase hindamise läbiviimiseks leevendusmeetmete väljatöötamiseks ning vajadusel
alternatiivide leidmiseks. Hoiuala kaitset silmas pidades tuleks täpsustada, et parkimiskohtade arvu
määramisel lähtuda ala kasutusotstarbest ja tegelikust vajadusest.
Raadiojaama tänava (Türi-Näsuvere kõrvalmaantee) ja Lelle-Viljandi-Türi raudtee vahelisel alal on puhke- ja
virgestustegevuse maa-ala kavandatud osaliselt Türi-Karjaküla hoiualale (KLO2000121). Hoiualaga kattuval
alal tulenevad maakasutuse kitsendused looduskaitseseadusest ning üldplaneeringus määratletud
maakasutuse rakendusvõimaluste ja -tingimuste üle otsustab Keskkonnaamet.
Särevere alevikku Viljandi maantee ja Mäe tänava vahelisele alale Pärnu jõe kaldale planeeritakse haljasala
ja parkmetsa maa-alad, mis täidab eelkõige avalikkusele suunatud vabaõhu puhkeala funktsiooni.
Üldplaneeringuga ei ole lubatud sellele alale hoonete ehitamine, vaid üksnes tehniliste
kommunikatsioonide ja sihipärase kasutamisega seonduvate rajatiste rajamine. Arvestades ala
funktsiooni ja seda, et hoiuala kaitse on niikuinii tagatud kaldakaitse vöönditele
looduskaitseseadusega kehtestatud kitsendustega, siis oluline mõju Pärnu jõe hoiualale puudub.
Ühtlasi on kavandatava puhkealaga põhjas piirnevale alale Viljandi maantee ja Mäe tänava vahelisele
lammialale kavandatud segaotstarbega maa-alad, mis võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais
kombinatsioonides järgmiste kasutustega: väikeelamumaa, ärimaa, üldkasutatava hoone maa ja/või puhke- ja
virgestustegevuse maa. Valla kaalutlusotsusel on lubatud ka väiketootmine. Segaotstarbega maa-ala läbib
Pärnu jõgi, kus asus varasemalt Türi-Särevere pais, mis lammutati juba ligi 10 aastat tagasi. Maa-ameti
mullastiku kaardirakenduse andmeil on Viljandi maantee ja Mäe tn vahelisel alal tegemist lammimuldadega
(AM`` – õhukene lammi-madalsoomuld ja AG – lammigleimuld), mis paiknevad jõesängi äärsel tasasel lammil,
kus üleujutus kestab pikemat aega. Üldplaneeringuga on võimaliku üleujutusohuga alade hulka arvatud ala,
mida katab üleujutuse tunnustega mullastik, seega asub antud alal võimaliku üleujutusohuga ala.
Üldplaneering ei soovita kavandada ehitustegevust üleujutataval alal. Ehitustegevuse kavandamisel
teadvustada üleujutusohtu ja võtta kasutusele meetmed nii looduskeskkonnale kui varale tekkida
võivate kahjude vältimiseks. Ehitustegevusele peavad eelnema planeerimis- ja
projekteerimisetappides läbiviidavad vajalikud uuringud ning meetmete väljatöötamine, et tagada nii
ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine. Seega looduslike protsesside jätkumiseks ja
võimaliku negatiivse mõju ärahoidmiseks Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärkidele on esmatähtis
üldplaneeringus toodud tingimusi täita. Kuna segaotstarbega maa kasutusfunktsioonid eeldavad hoonete
ja rajatiste ehitustöid ja konkreetsem info tegevuse iseloomu ja ulatuse kohta puudub, siis tuleb järgnevas
etapis läbi viia KMH/KSH eelhindamine, kirjeldades täpselt kavandatavat tegevust, tegevusega
kaasnevaid tagajärgi ning hinnata, kas kaasnevate tagajärgede tõttu avaldub tõenäoliselt ebasoodne
mõju Pärnu jõel esinevatele kaitse-väärtustele (Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide
elupaigale ehk jõele endale mis on ühtlasi jõgede ja ojade elupaigatüüp (3260) ning II
kaitsekategooriasse kuuluvatele nahkhiirtele) või mitte. Seejärel saab otsustada, kas tuleb edasi liikuda
asjakohase mõju hindamise etappi või jõuda järeldusele, et ebasoodne mõju jõel olevatele kaitseväärtustele
puudub ja detailplaneeringu võib kehtestada ja/või ehitusloa võib väljastada.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 88 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Türi-Alliku alevikku Pärnu jõega piirnevale alale on kavandatud olemasoleva tootmispiirkonna laiendamine.
Hetkel tegutsevad Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteest ja Pärnu jõest lõuna poole jäävatel aladel erinevad
ettevõtted (suurim Konekesko OÜ), maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa ning vähemal määral ärimaa.
Üldplaneeringuga on kavandatud tootmis- ja ärimaa maa-ala juhtotstarve olemasolevate tootmismaade ja
Pärnu jõe vahelisele alale. Üldplaneeringuga seatud tingimused tootmise ja äri maa-alade arendamiseks
ei ole piisavad looduskaitseliste väärtuste säilitamiseks. Üldplaneeringusse tuleb lisada, et
looduskaitselise väärtusega alade vahetus läheduses eelistada vähese keskkonnamõjuga tegevusi.
Üldplaneeringuga on seatud tingimus, et tootmistegevuse arendamisel tuleb eelistada üldjuhul tootmisharusid,
mille negatiivne mõju ei ulatu tootmisterritooriumist väljapoole ning et tootmisalade arendamisel tuleb jälgida
keskkonnanõuetest kinnipidamist, et ei halveneks keskkonna (veekeskkond, müra, õhusaaste) seisund.
Tuleks täpsustada, et looduskaitseliste aladega piirnevatel aladel võib (mitte et on eelistatud) arendada
üksnes tootmist, mille negatiivne mõju ei ulatu tootmisterritooriumist väljapoole.
Keskkonnaregistri andmetel on Türi vallas lisaks veel 1 projekteeritav looduskaitsealune ala (Tillniidu
looduskaitseala) ning 4 kavandatavat metsise püsielupaika. Üldplaneering arvestab ka menetluses olevate
projekteeritavate kaitstavate aladega ning ei planeeri nendel aladel tegevusi või maakasutuse muutusi,
mis oleksid vastuolus alade kaitse alla võtmise eeldustega. Ühtlasi arvestab üldplaneering kaitstavate
liikide leiukohtadega. Ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist kaitsealuste liikide
elupaikadele ja kasvukohtadele.
Ekspert juhib tähelepanu, et mitmes metsise püsielupaigas ning looduskaitsealal on kinnitatud
aktiivne maavara (turba) reservvaru. Näiteks:
• Kädva metsise püsielupaik (KLO3000225) (kaitse alla võetud keskkonnaministri 13.01.2005
määrusega nr 1 „Metsise püsielpaikade kaitse alla võtmine“) kattub Loosalu turbamaardla
(registrikaardi nr 467) aktiivse reservvaru plokiga,
• Kõnnumaa-Väätsa metsise püsielupaik (KLO3000104) (kaitse alla võetud keskkonnaministri
13.01.2005 määrusega nr 1 „Metsise püsielpaikade kaitse alla võtmine“) kattub Epu-Kakerdi
turbamaardla Lõõla ja Epu osamaardlate (registrikaardi nr vastavalt 143 ja 146) aktiivse reservvaru
plokkidega,
• Kallisaare metsise püsielupaik (KLO3000102) (kaitse alla võetud keskkonnaministri 13.01.2005
määrusega nr 1 „Metsise püsielpaikade kaitse alla võtmine“) kattub Kallissaare-Lubjaahju
turbamaardla (registrikaardi nr 112) aktiivse reservaru plokiga,
• Enamik Kastna hoiualast (KLO2000204) kattub Kastna turbamaardla (registrikaardi nr 465) aktiivse
reservvaruga,
• Saarjõe maastikukaitseala (KLO1000254) lahustükk asub Kallissaare-Lubjaahju turbamaardla
(registrikraadi nr 112) aktiivse reservvaruga alal.
Aktiivne maavaravaru viitab sellele, et lisauuringute tegemisel ja selle alusel maavaravaru muutmisel
tarbevaruks võimaldab alal maavaravaru kaevandamist. Nt Loosalu turbamaardla registrikaardil on toodud
järgmine informatsioon: „Väljaspool Loosalu raba kaitseala (767,68 ha) ja Paluküla mägede kaitseala (133,33
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 89 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
ha) keskkonna- ja looduskaitselisi kitsendusi ei ole“. Seega puudub registrikaardil info, et alal asub metsise
püsielupaik. Kädva metsise püsielupaik kuulub aktiivse reservvaruga kattuval alal enamjaolt piirangute astmelt
sihtkaitsevööndisse, teised nimetatud nii piirangu- kui sihtkaitsevööndisse. Looduskaitseseaduse § 30
kohaselt on sihtkaitsevööndi eesmärk maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja
poollooduslike koosluste säilitamine ning sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata
tarbimisvarudena. Looduskaitseseaduse § 31 lg 2 kohaselt on ka sihtkaitsevööndis keelatud loodusvarade
kasutamine ja majandustegevus, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Looduskaitseseaduse § 31 kohaselt
on piiranguvöönd kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, kuid kui kaitse-eeskirjaga ei
sätestata teisiti, on keelatud muuhulgas maavara kaevandamine. Kaitse-eeskirjas pole ei sihtkaitse- ega
piiranguvööndis antud teemat teisiti sätestatud. Ka Keskkonnaamet on oma 08.04.2020 kirjas nr 12-
1/20/4445-4 toonud välja, et lähtudes looduskaitseseaduse ja keskkonnaministri 13.01.2005 määruse
nr 1 sätestatud kaitsekorrast ei arvestata püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid
tarbimisvarudena ning loodusvarade kasutamine nendel aladel on keelatud, samuti on püsielupaiga
piiranguvööndis keelatud maavara kaevandamine. Looduskaitseseaduse § 4 lg 3 kohaselt keelatakse
hoiualal ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused.Seega tuleks teha ettepanek metsise
püsielupaikades, samuti Kastna hoiualal ja Saarjõe maastikukaitseala lahustükil maavaravaru
passiivseks määramise kohta, sest maapõueseaduse
(§ 23 lg 6) kohaselt on maavaravaru passiivne juhul, kui selle kaevandamine ja kasutamine on
õigusaktide kohaselt keelatud või ei ole selle kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust
arvestades võimalik.
Tuulikupargi arendamiseks potentsiaalselt sobivate alade määramisel arvestati looduskaitseseadusest ja selle
alusel kehtestatud kaitsealade kaitse-eeskirjadest tulenevate piirangutega. Näiteks on kaitsealadel ehitamine
tulenevalt kaitse-eeskirjast reeglina keelatud, kotkaste ning must-toonekure pesapuude ümber on kehtestatud
tulenevalt looduskaitseseadusest liikumispiiranguga kaitsevööndid (püsielupaigad). Arvestatud on
looduskaitse all olevate alade ning kaitsealuste liikide leiukohtadega ning nende kaitseks õigusaktidest
ettenähtud nõuetega. Arvestatud on püsielupaikadega nii taime- kui loomaliikide elupaikade ja kasvukohtade
säilitamiseks. Kõik kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad ja kaitsealuste liikide elupaigad ja kasvukohad on
potentsiaalsest tuulepargi arendusalast välja arvatud. Üldplaneeringuga tuleb seada nn
miinimumtingimus, et kui tuulikut planeeritakse kaitseala, hoiuala või püsielupaiga välispiiri lähistele,
siis on vajalik lähtuda põhimõttest, et pöörlev tuuliku tiivik ei ulatu vertikaaltasandit arvestades
kaitstava ala või püsielupaiga piirile.
I kaitsekategooria kaitsealuste taime-, seene- ja samblikuliikide leiukohti piirkonnas ei ole kirjeldatud.
Kaitseministeeriumi poolt tuulikupargi arendamiseks lubatud alal esinevad I kategooria liikidest väike-
konnakotkas, kaljukotkas ja must-toonekurg. I kaitsekategooriasse kuuluvate lindude pesapaiga esmane
kaitse on tagatud looduskaitseseadusega, millega on kindlaks määratud püsielupaiga ulatus ja selle
moodustabki pesa koos vahetu lähiümbrusega.
Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi liikme Järvamaa koordinaator Jürgen Ruudu poolt koostatud
I kaitsekategooria lindude maakasutuse lühianalüüsi eesmärk oli kaardistada uuritaval alal tõenäolised
I kaitsekategooria kui kõige olulisemate linnuliikide kodupiirkonnad. Lindude kodupiirkonda defineeris ekspert
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 90 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
kui linnu territoriaalset ala, kus võib oodata, et lind lendab tihti ringi nii territooriumi kaitsmiseks kui ka
saagiotsinguil ning seega võib esineda oht tuulegeneraatoriga kokkupõrkeks. Muude aspektide, nt müra mõju
lindudele ja sellest lähtuvate puhvrite määramise vajadust, analüüs ei käsitlenud.
Ekspert tõi välja, et Eesti kaljukotkaste kodupiirkonna suurus on ca 140-200 km või ca 6-8 km raadiusega ala
linnu pesakohast, kuna sellise ala peale jääb 78-85% linnu liikumisest. Samas viitas ekspert, et kuna Eestis
pole siiamaani veel tehtud kaljukotka kodupiirkonna põhjalikku analüüsi uuemate andmete põhjal, siis oli
võimalik koostada ka algeline kaljukotka kodupiirkonna analüüs (kasutati ainukese GPS-GSM saatjat kandva
kaljukotka andmepunkte).
Väike-konnakotkaste ohualade puhvertsooniks arvestas ekspert ca 2,5 km raadiusega ala linnu pesapaigast.
Digiteeritud ohualad on joonistatud tõenäolisi looduslikke territooriumi piire ja toitumisalasid arvestades.
Must-toonekure puhul on ekspert välja toonud, et praegu ei ole asjakohane toitumisalade ja neist tuleneva
kodupiirkonna välja selgitamine, kuna selle jaoks tuleks teha põhjalikum uuring. Töös arvestati tuulikupargi
arendamist esialgu välistavaks alaks nii pesametsamassiiv kui ka tõenäolised lähedased toitumisalad:
puhveralaks valiti enam-vähem 3,5-4,5 kilomeetrise raadiusega ala pesakohast. Esialgu välistav tähendab
sisuliselt seda, et praeguste andmete alusel ei ole tegelikult põhjendatud alust just selle piirkonna
väljaarvamiseks tuulikupargi arendamiseks sobivate alade hulgast ja see on siiski jäetud tuulikupargi
arendamise ala sisse. Analüüsi tulemused on piisavate lähteandmete puudumise tõttu suure
üldistusega, mistõttu on täpsemate uuringute läbiviimine tuulikupargi rajamiseks sobiliku ala
väljaselgitamiseks kindlasti vajalik ja seda on igati mõistlik teha juba järgmises, detailplaneeringu
etapis või sellele vahetult eelnevalt (mis oleks isegi mõistlikum). See puudutab kõiki kaitsealuseid
linnu- ja loomaliike. Arvesse tuleb võtta ka võimalikke lindude rändeteid üle uuritava ala. Seni koostatud
linnustiku analüüsi eeesmärk on pigem teadvustada tuulikupargi võimalikku arendajat pargi rajamise
võimalikkuse tõenäosusest tema poolt soovitud alale. Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi liikme Järvamaa
koordinaatori Jürgen Ruut soovitab mõelda võimalusele kasutada alternatiivseid tuulegeneraatori disaine, mis
oleksid lendavate loomade jaoks ohutumad. Sellisel juhul võib olla võimalik rajada tuulepark ka palju lähemale
I kaitsekategooria lindude elukohtadele. Kuid kui siiski tahta rajada „klassikalisi“ tuulegeneraatoreid, siis tuleks
mõelda võimalustele, kuidas minimeerida linnu ja generaatori kokkupõrke võimalust. Näiteks leiti hiljuti Norras
Smøla tuulepargis, et värvides ühe tuulegeneraatori labadest mustaks, oli lindude ja generaatori vahel vähem
kokkupõrkeid (May et al. 2020). Ka siin peitub tegelikult põhjus, miks esialgse analüüsi tulemusi ei saa
otsekohaldada tuulikupargi arendusala määramisel – võib leiduda tuulikuid, millega on võimalik minimeerida
kokkupõrke ohtu ning seega võib olla võimalik ka nende rajamine kaitsealustele liikide elupaikadele lähemale,
kui esialgu järeldatud. Samas võib olla ka vastupidi – kogu tuulikupargi infrastruktuur võib kumulatiivselt
avaldada palju suuremat mõju, kui tuulegeneraatoreid eraldiseivalt arvestades ja võib tekkida vajadus palju
suurema puhverala järele, kui algselt järeldatud. Ka üldplaneeringus on esitatud selgitus potentsiaalse
tuulikupargi arendamise ala kohta – sellel alal on võimalik edasi uurida tuulikupargi arendamise
võimalusi ja tingimusi järgmises, detailplaneeringu etapis ning ei väljenda ootust, et sellele alale
tuulikuparkide püstitamine igal juhul võimalik on.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 91 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Ainukene liik, kelle osas on minimaalse puhvri seadmise ettepanek tehtud, on metsis (Tetrao
urogallus). Keskkonnaregistrisse kantud metsise elupaikade ümber otsustati määrata puhverala
ulatusega vähemalt 1 km, arvestades liigi tundlikkust ja käitumismustrit, mida on üsna palju uuritud.
Tuulikupargi täpne kaugus tuleb otsustada kohapõhiselt detailplaneeringu koostamise staadiumis.
Teiste liikide käitumismustrid ning toitumisalad ja vajadused on erinevad ning ilma eriala ekspertide
kaasamiseta ja põhjalikuma analüüsita ei ole liikide (püsi)elupaikade ümber puhverala määramine
otseselt põhjendatud. Tuulikupargi täpsem kaugus nii metsise elupaikadest kui teiste liikide
elupaikadest tuleb selgitada detailplaneeringu ja KSH käigus vastavate liigiekspertidega koostöös.
Sama järeldus kehtib looduskaitse all olevate alade (kaitsealade ja hoiualade) kohta – kui potentsiaalse
tuulikupargi arendaja edastab kogu info tuulikupargi infratstruktuuri ja generaatorite kohta, on
võimalik hinnata mõju lähedal paiknevatele kaitstavatele aladele lähtudes välitöödel reaalselt
inventeeritud alade kaitse-eesmärkidest (nt juurdepääsuteede rajamine võib avaldada kuivendavat
mõju niisketele elupaikadele). Nn miinimumtingimuseks tuleb üldplaneeringuga seada, et kui tuulikut
planeeritakse kaitseala, hoiuala või püsielupaiga välispiiri lähistele, siis on vajalik lähtuda põhimõttest,
et pöörlev tuuliku tiivik ei ulatu vertikaaltasandit arvestades piirile.
Alkranel OÜ on Vinni üldplaneeringu KSH aruande eelnõus (2020; http://www.vinnivald.ee/uldplaneering) välja
toonud, et riskide maandamiseks linnustikule on asjakohane arvestada linnustiku puhul nende elupaika
(pesituspaika) jõudva müratasemega 40 dB(A) ning häiringute suhtes pelglikumate liikide (nt kotkaliigid ning
must-toonekurg) osas nende elupaika (pesituspaika) jõudva müratasemega 35 dB(A) tuulikupargi
arendamiseks. Keskkonnaameti tõi oma 02.12.2020 kirjas nr 6-5/20/17470-2 KSH aruande eelnõule välja, et
Keskkonnaameti käsutuses ei ole teaduskirjandust, milles oleks üheselt seostatud tuuleparkide poolt
põhjustatud linnustiku häiringuid tuulikute poolt põhjustatava müratasemega. Pigem esitab teaduskirjandus
seisukohta, et tuulikuparkidest tulenev häiring avaldub erinevate tegurite koosmõjus, millised võivad
olla ka väga asukoha- ja liigispetsiifilised. Kuna erinevate tegurite koosmõju ei ole võimalik
üldplaneeringu koostamisel lähteandmete puudulikkuse tõttu hinnata, siis ei ole (vähemalt
üldplaneeringu staadiumis) alust ka konkreetsete piirangute seadmiseks (sh tuulikupargi
arendamiseks välistavate alade määratlemiseks).
5.1.4 Mõju Natura 2000 aladele
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud
lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada
üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on
kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati
Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad.
Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000
võrgustiku aladele.
Natura 2000 hindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt koostatud
juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“
(Aunapuu, A., Kutsar, R. jt, 2016, täiendatud 2017), Euroopa Komisjoni poolt koostatud dokumendist „Natura
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 92 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (Brüssel, 21.11.2018; C(2018)
7621 final) ja Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide
hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“
(Keskkonnaministeerium, 2005).
Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas
üldplaneeringu elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele
ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada.
Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning
sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on
võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või
mõju ei ole välistatud.
Eelhindamine hõlmab endas järgmisi samme:
kindlakstegemine, kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või
selleks vajalik;
mõjuala ulatuse määratlemine, sh teiste Natura ala ebasoodsalt mõjutada võivate projektide või
kavade kirjeldamine ja iseloomustamine;
kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura-alade iseloomustus, eelkõige kaitse-eesmärgiks
seatud liikide ja elupaigatüüpide loetelu ning paiknemine alal;
tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine ja tuvastamine.
Kõrgemates strateegilistes (ruumilistes) arengudokumentides (sh üldplaneeringutes) ei võimalda tulenevalt
esitatava informatsiooni suurest üldsusastmest teostada Natura hindamist samas täpsusastmes kui
detailplaneeringute ja projektide Natura hindamise korral ehk jõuda järeldusele, et kavandatava tegevuse
elluviimisega on ebasoodne mõju välistatud. Üldplaneeringu KSH raames on seega oluline just eelhindamise
etapp, kus tuvastatakse vastavad tegevused, mille puhul saab välja tuua soovitused ja nõuded järgnevateks
tegevusteks. Üldplaneeringu täpsusastmes on oluline välja tuua ja hinnata, millised tegevused Natura ala
kaitse-eesmärkidest lähtuvalt on välistatud ja konfliktsed ning hindamise järgmised etapid tuleb asjakohase
hindamise eelduseks oleva täpsustatud informatsiooni alusel läbi viia järgmises etapis, milleks on
detailplaneering, projekteerimistingimused, projekt, keskkonnaloa taotlus. Nendes etappides on eeldatavalt
teada täpsemad tegevuse asukohad, ehitusmahud ning tehnoloogiad, mis on vajalikud mõjude täpseks
prognoosimiseks ja hindamiseks.
Käesolevas Natura eelhindamises võetakse aluseks Türi valla üldplaneeringuga lahendatavad teemad nii
objektide kui maakasutuse ja selle kasutustingimustega.
1. Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.
Üldplaneeringu koostamise otsene eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei
ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.
2. Mõjuala ulatuse määratlemine.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 93 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Kuna tegemist on üldplaneeringuga, siis eelhindamise ulatus hõlmab kogu Türi valda ning selle lähiala.
Käsitletakse ka neid Natura 2000 alasid, mis ei jää Türi valda, ent piirnevad sellega (Laukesoo loodusala, Pillu
loodusala, Prandi loodusala), samuti neid lahustükke, mis piirnevad Türi vallaga (Kõnnumaa-Väätsa linnuala,
Kõnnumaa loodusala) ning neid alasid, mis asuvad küll Türi vallas, ent ulatuvad ka naaberomavalitsuse
territooriumile (Kastna-Rapla loodusala, Linnumängu loodusala, Saarjõe loodusala, Pärnu jõe loodusala,
Piiumetsa loodusala, Kõnnumaa-Väätsa linnuala).
3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus
Üldplaneeringu seletuskirja lisas 6 on ära toodud Türi valla territooriumile jäävad Natura 2000 võrgustiku alad
(nimetus ja kaitse-eesmärk), mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduses (vastu võetud 05.08.2004) nr
615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“. Lisa tabelis on toodud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja
I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks asutatud linnualad ning Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud
elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud loodusalad.
Ülevaade Natura loodus- ja linnualade paiknemisest on esitatud joonisel 14. Tabelis 17 on tärniga märgitud
esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid ja liigid. Need on hävimisohus looduslikud elupaigatüübid, mille
kaitsmise eest kannab Euroopa Liit erilist vastutust, silmas pidades seda, kui suur osa nende elupaigatüüpide
looduslikust levilast jääb Euroopa Liidu territooriumile.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 94 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Tabel 17. Täielikult või osaliselt Türi valla territooriumile jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad (EELIS andmed seisuga 18.01.2020).
Kogupindal Kirjeldus Olulisus Ohutegurid
Natura ala a / pindala Kaitse- (EELIS
Asukoht9
nimetus ja kood Türi valla eesmärk10 andmebaasi
piires (ha) andmetel)
Iidva loodusala I lisas Iidva loodusala iseloomustavad väärtuslikud Iidva loodusalale jäävad raba Vähest mõju
(RAH0000391) nimetatud rabakooslused, haruldased linnuliigid ning ja metsaelupaigad on hea avaldavad
kaitstavad huvitav loodusmaastik. Alast suurema osa esinduslikkuse ja kuivenduskraavid
elupaigatüübid moodustab Iidva raba. Rabaälvestes esinevad looduskaitselise seisundiga.
on nokkheinakooslused on üks osa rabale Raba on hästi säilinud Ida-
huumustoite- iseloomulikust taimkattekompleksist. Eesti tüüpi kumerraba. Siin
lised järved ja Rabalaukaid on Iidva rabale väga iseloomulikud. domineerib puisraba
810 / 810 järvikud Iidva loodusala on heaks elupaigaks kaljukotkale ulatuslike laugastikega,
(3160), rabad ja metsisele. älveraba on vähem levinud.
(*7110), Ala on ümbritsetud
nokkheinakoos Loodusala jääb kogu ulatuses Türi valda. rabamännikuga.
-lused (7150)
ning siirdesoo-
ja rabametsad
(*91D0).
Kastna-Rapla I lisas Loodusala põhiosa on Kastna raba ning ala asub Kastna-Rapla loodusalal Kuivendamise
loodusala nimetatud veelahkmealal. Siit saavad alguse Vändra jõgi ja Rabade esinduslikkus ning kaugmõju,
(RAH0000351) kaitstavad Immaste, Jooksu ning Kädva oja. Viimased kaks üldine looduskaitseline raieoht.
elupaigatüübid toidavad ülemjooksul Käru jõge. Raba on seisund on väga hea. Kõik
on tekkinud mineraalmaa soostumisel ja toitub raba laukad kuuluvad
huumustoite- sademetest ning põhjaveest. Turvas lasub liival loodusdirektiivi elupaigatüüpi
841,6 / lised järved ja ja savil. Rabas leidub palju laukaid, millest huumustoitelised järved ja
113,4 järvikud tuntuim on nn Kuldkepi laugas. järvikud (3160) ning nende
(3160), looduskaitseline seisund on
niiskuslembe- Enamik loodusala kattub Kastna turbamaardla samuti väga hea. Kõik
sed (registrikaardi nr 465) aktiivse reservvaruga. ülejäänud elupaigad on
kõrgrohustud Türi valda jääb loodusala lõunaosa ja kaguserv. varieeruva esinduslikkuse ja
(6430), rabad looduskaitselise seisundiga.
(*7110), siirde-
9
Täpsem asukoht on näidatud üldplaneeringu kaartidel.
10
Vastavalt 05.08.2004 vastu võetud Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 615 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri
(https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv)
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 95 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
ja õõtsiksood
(7140),
nokkheinakoos
lused (7150),
rohunditerikka
d kuusikud
(9050),
soostuvad ja
soo-
lehtmetsad
(*9080) ning
siirdesoo- ja
rabametsad
(*91D0).
I lisas nimetatud Kõnnumaa loodusala asub Raplamaal ning ala Vanade laialehiste metsade Potentsiaalselt
Kõnnumaa kaitstavad pindala on ca 11 300 ha. Loodusala koosneb väga esinduslikkus on väga hea, ohustaks ala
loodusala elupaigatüübid on mitmest lahustükist. Lõunapoolseima lahustüki teiste elupaikade esinduslikus turbatööstus,
(RAH0000562) vähe- kuni keskmeks on Lelle raba ja seda ümbritsevad on varieeruv - hea kuni maaparandus ja
kesktoitelised metsad. Järgmisel lahustükil on koos väga palju arvestatav. Loodusala metsanduse
kalgiveelised erinevaid väärtusi. Seal asuvad Keava mäed elupaigad on sobilikud intensiivistamine,
järved (3140), (Keava–Esku oos ehk vallseljak), mis kuuluvad mitmetele kaitstavatele liikidele samuti
huumustoitelised mandrijää Lau–Ohekatku servamoodustiste nagu suur-kuldtiib (Lycaena puhkemajanduse
järved ja järvikud ahelasse. Oos on ligi kaks kilomeetrit pikk ja pool dispar), kaunis kuldking ülemäärane areng
(3160), kuivad kilomeetrit lai ning selle suhteline kõrgus ulatub 17 (Cypripedium calceolus) ja ning
niidud lubjarikkal meetrini, absoluutne kõrgus on 82 meetrit. Oosi läikiv kurdsirbik põllumajanduse
mullal (*olulised lõunaotsas asub väga järskude nõlvadega ja (Drepanocladus vernicosus). lõplik hääbumine.
orhideede laudja laega Keava linnamägi, kus kasvab
11397,1 / kasvualad - üksikuid põlispuid. Loodusalale jääb Paluküla
3541,9 6210), liigirikkad Hiiemägi ja Paluküla–Sillaotsa servamoodustised.
niidud lubjavaesel Paluküla mäed asuvad Keava ja Loosalu raba
mullal (*6270), vahel ja moodustavad koos Paluküla–Kädva–
niiskuslembesed Vahastu otsamoreeniga ligi kümne ruutkilomeetri
kõrgrohustud suuruse vahelduva maastiku, mida ilmestavad
(6430), aas- oosid ja mõhnad. Lääne-Eesti (ja endise
rebasesaba ja ürt- Harjumaa) kõrgeim punkt Paluküla Hiiemägi
punanupuga küünib 106 meetrit üle merepinna. Kõrguselt teisel
niidud (6510), kohal on naabruses asuv Reevimägi (99 m). Kui
puisniidud Hiiemäge katab enamasti mets, siis Reevimäelt
(*6530), rabad avaneb hea vaade nii ümbritsevatele metsadele
(*7110), rikutud, kui ka Palasi rabale. Hiiemäest põhja pool võib
kuid aga näha mitmekesist pärandmaastikku:
taastumisvõime- kunagised põllud ja heinamaad koos mahajäetud
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 96 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
lised rabad talukohtadega toovad hästi esile künkliku
(7120), siirde- ja maastiku kogu tema mitmekesisuses. Paluküla
õõtsiksood mõhnastikus lahknevad Soome lahe, Väinamere
(7140), ja Pärnu lahe vesikond. Loosalu raba keskel asub
nokkheinakoos- Loosalu (Kädva ehk Venepele) järv on kuni viis
lused (7150), meetrit sügav, pindala 34,1 hektarit. See on
nõrglubja-allikad suurim rabajärv Eestis. Vesi voolab siit vana
(*7220), liigirikkad kraavi kaudu Käru jõkke, varjatud väljavool on ka
madalsood Keila jõkke. Loosalu Väikejärv (pindala 3,4 ha)
(7230), koopad asub suurest Loosalu järvest 200 meetrit loode
(8310), vanad pool. Neid ühendab kinnikasvav kraav. Loosalu
loodusmetsad Väikejärves on mitu saart. Loosalu järvest läänes
(*9010), vanad kerkib soost umbes sajameetrise läbimõõduga
laialehised põlismetsa-saar – Järvehiis. Selle lähistelt algab
metsad (*9020), ojake, mis kaob kohati turba sisse ja on jälgitav
rohunditerikkad veesoonena kuni Keila jõe ühe haru lähteni:
kuusikud (9050), varjatud väljavool Loosalu järvest läbib Järvehiie
okasmetsad aluse mineraalmaa. Keava raba (läbimõõt 3 km;
oosidel ja turba keskmine tüsedus 3 m, suurim üle 8 m) on
moreenikuhjatiste osa suuremast Keava soostikust ning asub põhja-
l (sürjametsad - lõunasuunalises nõos, mida ümbritsevad idast ja
9060), läänest oosid. Soo keskosa on tekkinud järve,
puiskarjamaad äärealad mineraalmaa soostumisel. Keava raba
(9070), soostuvad on laukarikas (suurima lauka pindala 3 ha),
ja soo-lehtmetsad kaguosas kruusaste-liivaste soosaartega. Ümara
(*9080) ning kujuga Palasi raba (pindala ligi 600 ha) piiravad
siirdesoo- ja Paluküla oosid ja mõhnad. Soo on saanud alguse
rabametsad nõos asunud järve kinnikasvamisest, hiljem on
(*91D0). raba laienenud ka ümbritsevale mineraalmaale.
Järsu nõlvaga laukarikka raba turbakiht küünib
II lisas nimetatud seitsme meetrini, suurematel laugastel on ka
liigid, mille nimed: Kõrtsi (1,3 ha), Vanamatsi (3 ha) ja Lalli
isendite Suurlaugas ehk Palasi järv (6,8 ha). Kõnnumaa
elupaiku vahelduvas maastikus on leidnud sobiva elupaiga
kaitstakse, on ohustatud ja inimpelglikud loomad – kaljukotkas
suur-kuldtiib ning metsis.
(Lycaena
dispar), kaunis Türi valda jääb väike osa loodusalast (Kädva raba
kuldking ja selle ümbrusesse jääv lahustükk).
(Cypripedium
calceolus) ja
läikiv kurdsirbik
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 97 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(Drepanocladus
vernicosus).
Linnumängu I lisas nimetatud Linnumängu loodusala Rapla ja Järve Sürjametsade esinduslikkus Tundlik
loodusala kaitstavad maakonnas on moodustatud rabade ja on väga hea, teiste metsanduse ja
(RAH0000282) elupaigatüübid mitmesuguste metsaelupaikade kaitseks. elupaikade esinduslikkus on veerežiimi
on Loodusala koosneb neljast lahustükist. Kõige varieeruv - hea kuni muutmise suhtes.
huumustoitelise põhjapoolsemale lahustükile jääb Allipa raba ja arvestatav.
d järved ja seda ümbritsevad metsad. Järgmisele
järvikud (3160), lahustükile jääb Vanakaie raba ning metsisele
jõed ja ojad sobilikud metsaelupaigad. Kolmas lahustükk on
(3260), rabad Pidapa raba kaitseks. Kõige lõunapoolsem
(*7110), lahustükk on kaetud erinevate
nokkheina- metsaelupaikadega, mis on samuti metsise
kooslused elupaik.
(7150), vanad
loodusmetsad Türi valda jääb loodusala neljast lahustükist kolm
2089,3 / ning osa neljandast.
(*9010),
1586,3
rohunditerikkad
kuusikud (9050),
okasmetsad
oosidel ja
moreenikuhja-
tistel
(sürjametsad –
9060),
soostuvad ja
soo-lehtmetsad
(*9080) ning
siirdesoo- ja
rabametsad
(*91D0).
Mukri I lisas nimetatud Mukri loodusala asub Raplamaal ning selle Elupaikade esinduslikkus on Ala ohustaks
loodusala kaitstavad pindala on ca 2200 ha. Ala on metsadest varieeruv. Rabade veerežiimi
(RAH0000281) elupaigatüübid ümbritsetud märgalakompleks. Ala keskme elupaigatüübi esinduslikkus ja muutus,
2212,5 / on moodustavad Mukri ja Ellamaa raba (raba looduskaitseline seisund on kuivendamine.
45,1 huumustoitelise lõunapoolset osa nimetatakse Ellamaa rabaks), valdavalt head. Metsa
d järved ja kuid siiski on tegelikult tegemist tervikliku elupaigatüübid on samuti
järvikud (3160), rabalaamaga, mille poolitab 1920. aastatel valdavalt hea
rabad (*7110), ehitatud tee, mis lõi Mukre küla elanikele esinduslikkusega.
rikutud, kuid ühenduse Eidaperega. Mukri raba on kujunema
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 98 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
taastumisvõime- hakanud preboreaalse kliimastaadiumi lõpul
lised rabad (umbes 10 000 – 9000 aastat tagasi) järve
(7120), siirde- ja soostumisel ning on Eesti vanimaid soid. Mukri
õõtsiksood rabas leidub arvukalt älveid ja laukaid. Raba
(7140), keskosas kõrgub puisraba, äärealadel aga
nokkheinakoos- kasvab siirde- ja madalsoomets. Eidapere järve
lused (7150), pindala on 2,2 ha. Kõik kolm järvesaart on
liigirikkad turbasaared. Loodusalale jäävad kaitsealustest
madalsood linnuliikidest musta-toonekure ja metsise
(7230), vanad elupaigad, samuti kasvab siin mitut liiki
loodusmetsad kaitstavaid taimi nagu vööthuul-sõrmkäpp,
(*9010), kahelehine käokeel ja väike vesiroos.
rohunditerikkad
kuusikud (9050), Türi valda jääb üks väiksem loodusala lahustükk.
soostuvad ja
soo-lehtmetsad
(*9080) ning
siirdesoo- ja
rabametsad
(*91D0).
Määru I lisas nimetatud Maantee äärne 8 ha suurune rohumaa on hästi Loodusalal on valdavaks Alale mõju
loodusala kaitstavad säilinud ja tüüpilise poolloodusliku niidukoosluseks ürt- maanteelt.
(RAH0000381) elupaigatüübid niidukooslusega. Kevadeti võib olla vee all punanupuga niidud, mille Samuti on mitmel
on liigirikkad (oletatavasti seega karstiniit). esinduslikkus on pool
niidud suurepärane, kuid üldine traktorirööpad.
8/8 lubjavaesel Loodusala jääb kogu ulatuses Türi valda. looduskaitseline seisund hea.
mullal (*6270)
ning aas-
rebasesaba ja
ürt-punanupuga
niidud (6510).
Nõmme raba I lisas nimetatud Nõmme raba loodusala paikneb Kõrvemaa Loodusalal levivate Mitmel pool
loodusala kaitstavad maastikurajooni lõunaosas, pinnavormistikest on elupaikade pindala on 204,72 kuivenduse mõju.
(RAH0000390) elupaigatüübid piirkonnas levinud peamiselt rähksed ja kivised ha. Elupaikade esinduslikkus
436,8 / on saviliiva ja liivsavi tasandikud ning madal- ja ja looduskaitseline seisund on
436,8 huumustoitelise siirdesootasandikud. Taimekooslustest asuvad enamasti hea.
d järved ja loodusalal peamiselt raba- ja metsakooslused.
järvikud (3160), Kaitseala metsaelupaigad on enamuses
rabad (*7110), kraavitatud. Nõmme raba loodusala elustiku
nokkheinakoos- kohta on andmeid võrdlemisi vähe, teada on
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 99 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
lused (7150), andmed vaid must-toonekure, hiireviu ja metsise
vanad esinemise kohta. Maakasutuse seisukohalt
loodusmetsad domineerib loodusalal mets (308,3 ha, 70,6%
(*9010), kaitseala pindalast). Lagedat raba on 80,9 ha
rohunditerikkad (18,5%), noort metsa 30,6 ha (7%), ülejäänud
kuusikud (9050), kõlvikuid leidub alal väiksemas mahus.
soostuvad ja
soo-lehtmetsad Loodusala jääb kogu ulatuses Türi valda.
(*9080) ning
siirdesoo- ja
rabametsad
(*91D0).
Piiumetsa I lisas nimetatud Piiumetsa loodusala on suur looduskompleks, Piiumetsa soo Potentsiaalseks
loodusala kaitstavad mille tuumiku moodustab ligi 800 ha suurune looduskaitseline seisund ja ohuks
(RAH0000350) elupaigatüübid kirde-edelasuunaliselt välja venitatud Piiumetsa, esinduslikkus on hea. Ala kuivendamine.
on Kummassaare ja Rumbi rabalaamade kompleks, põhjaosa siirdesoo ja
huumustoitelise kuid loodusala hõlmab ka ümbritsevaid rabametsa seisund on samuti
d järved ja metsakooslusi. Loodusala ümbritsevad lääne hea.
järvikud (3160), poolt metsad ja idas põllumaa. Mitmekesise
rabad (*7110), loodusmaastikuga loodusala on oluline must-
siirde- ja toonekure ja metsise elupaik.
õõtsiksood
(7140), Suurem osa loodusalast jääb Türi valda.
1135,8 / nokkheinakoos-
840,3 lused (7150),
vanad
loodusmetsad
(*9010),
rohunditerikkad
kuusikud (9050),
soostuvad ja
soo-lehtmetsad
(*9080) ning
siirdesoo- ja
rabametsad
(*91D0).
I lisas nimetatud Loodusala kõlvikulise jaotuse kohaselt katab Loodusalal esinevad elupaigad Niitusid ohustab
Prandi enamuse alast mets 716,7 ha. Teised kõlvikud on on varieeruva esinduslikkuse ja võsastumine ja
kaitstavad
loodusala 875,9 pindalaliselt väiksemad märgalad (madalsoo,
elupaigatüübid on looduskaitselise seisundiga kinni kasvamine.
(RAH0000386) raba, õõtsik), pindalaline jagunemine on: 124,2 (väga hea kuni arvestatav). Mõningane mõju
vähe- kuni
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 100 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
kesktoitelised ha; vooluveekogu 7,4 ha; seisuveekogu 1,1 ha; Prandi jõgi on heaks soodele tuleneb
kalgiveelised rohumaa 3,5 ha; haritav maa (põld) 0,3 ha; muu elupaigaks harilikule võldasele sügisesest jõhvika
järved (3140), lage ala 17,8 ha. Loodusala tuntum loodusobjekt (Cottus gobio). korjamisest
jõed ja ojad Prandi allikad avanevad Pandivere kõrgustiku (tallamine).
(3260), läänenõlva jalamil Järvamaal Koigi vallas. Paese Edaspidi võivad
lamminiidud põhjaga järvik on 40 m lai ja 1,5 m sügav. Järvikus mõju avaldada alal
(6450), aas- on mitu tõusuallikalehtrit ja sellest algab veerikas teostatavad
rebasesaba ja ürt- oja suurveeaegse vooluhulgaga 100 l/s, mis metsatööd.
punanupuga suubub paese põhjaga sadakonna meetri
niidud (6510), laiusesse ja 1,1 m sügavusse allikajärve. Järve
siirde- ja nõgu on laugete nõlvadega ning selle põhjas
õõtsiksood avanevad arvukad allikad. Allikajärvest algab
(7140), nõrglubja- Prandi jõgi. Prandi allikajärved on moodustunud
allikad (*7220), suurte tõusuallikate lehtrite kohale ja toituvad
liigirikkad aluspõhja (karbonaatkivimite) survelisest
madalsood põhjaveest. Loodusala on heaks elupaigaks oja-
(7230), vanad haneputkele (Berula erecta) väike-konnakotka
loodusmetsad (Aquila pomarina) ja metsisele (Tetrao urogallus).
(*9010),
rohunditerikkad Loodusala jääb Paide linna ja Järva-Jaani valla
kuusikud (9050) territooriumile, Sinika peakraav valla piiril on
ning soostuvad ja loodusala piiriks.
soo-lehtmetsad
(*9080).
II lisas nimetatud
liik, mille isendite
elupaika
kaitstakse, on
harilik võldas
(Cottus gobio).
Pärnu jõe loodusala hõlmab Pärnu jõge ca 855 ha Mitmekesine ja elustikurikas Potentsiaalne jõe
Pärnu jõe I lisas nimetatud ulatuses. Roosna-Alliku allikajärvest algava Pärnu Pärnu jõgi on hea hingu reostus.
loodusala kaitstavad jõe pikkus on 144 km ja valgala 6920 km2 . Pärnu (Cobitis taenia), võldase
(RAH0000027) elupaigatüübid on jõgi on üks suuremaid ja veerikkamaid jõgesid (Cottus gobio), jõesilmu
jõed ja ojad Eestis. Tähtsamad lisajõed on Vodja, Esna, (Lampetra fluviatilis), lõhe
859,9 /
(3260), Reopalu, Prandi, Lintsi, Aruküla, Mädara, Käru, (Salmo salar) ja paksukojalise
132,9
lamminiidud Vändra, Navesti, Kurina, Reiu ja Sauga jõgi. jõekarbi (Unio crassus) elupaik.
(6450) ja Pärnu jõgi on mõõduka kaldega – lähe on
puisniidud suudmekoha veepinnast 76,2 m kõrgemal.
(*6530). Keskmine lang on 0,53 m/km, mis on jõe ulatuses
suhteliselt ühtlaselt jaotunud Ülemjooksul on
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 101 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Pärnu jõgi allikalise toitega, kesk- ja alamjooksul
II lisas nimetatud on suurem sademevee osatähtsus. Pärnu jõgi on
liigid, mille oluline hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus
isendite gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo
elupaiku salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus)
kaitstakse, on elupaik.
harilik hink
(Cobitis taenia), Jääb osaliselt Türi valda (läbib valda edela-kirde
harilik võldas suunaliselt.
(Cottus gobio),
jõesilm
(Lampetra
fluviatilis), lõhe
(Salmo salar) ja
paksukojaline
jõekarp (Unio
crassus).
Loodusala territooriumil valdavad metsa- ja Saarjõe loodusala vanad Vähemal või
Saarjõe I lisas nimetatud
sooalad, mis hõlmavad üle 90% alast. Loodusala laialehised metsad on väga rohkemal määral
loodusala kaitstavad
keskmeks on Saarjõgi oma ürgoru ja seda hea esinduslikkusega. mõju avaldanud
(RAH0000278) elupaigatüübid on
ümbritsevate metsa-aladega. Saarjõgi on Navesti Poollooduslikest kooslustest on kuivenduskraavid
jõed ja ojad
lisajõgi, mille üldpikkus on 39 km ja valgala 184 hea esinduslikkuse ja (mõju naabrusest),
(3260),
km2. Loodusalale jäävas osas on Saarjõgi looduskaitselise seisundiga raie. Paiguti ala
sinihelmika-
valdavalt looduslikus sängis ning voolab 5-6 niiskuslembesed kõrgrohustud tihedalt asustatud.
kooslused (6410),
meetri kõrguste kallaste vahel. Jõekaldal kui ja lamminiidud,
niiskuslembesed
kaugemal metsas esineb moreenkünkaid ja sinihelmikakoosluste
kõrgrohustud
väikevoori. Loodusalal on kõrgelt hinnatud esinduslikkus on arvestatav.
(6430),
Saarjõe-äärne veekaitsemets ning Tõrvaaugu Metsaelupaikadest on hea
lamminiidud
lahustükk ala kirdeosas. Esimesel juhul kuulub esinduslikkuse ja
1758,9 / (6450), allikad ja
piirkond vanade loodusmetsade (*9010) looduskaitselise seisundiga
1133,9 allikasood (7160),
elupaigatüüpi - metsatüüpidest domineerivad vanad loodusmetsad,
vanad
jänesekapsa, jänesekapsa-mustika ja mustika rohunditerikkad kuusikud ning
loodusmetsad
kasvukohatüüp, leidub ka soostunud metsa soostuvad ja soo-lehtmetsad;
(*9010), vanad
(9080) ja kraavide läheduses kõdusood. siirdesoo- ja rabametsade
laialehised
Loodusala hõlmab potentsiaalset vähi- ja esinduslikkus on arvestatav.
metsad (*9020),
forellijõge ning alal kasvab looduskaitsealuseid Allikad ja allikasoode
rohunditerikkad
käpaliste liike. Loodusalal leidub must-toonekure esinduslikkus on hea. Saarjões
kuusikud (9050),
(Ciconia nigra) ja metsise (Tetrao urogallus) on levinud paksukojaline
soostuvad ja soo-
elupaiku. jõekarp (Unio crassus)
lehtmetsad
Pikkmetsa teest Nõmmitsa
(*9080) ning
Loodusala jääb osaliselt Türi valda. ojani, jõelõigul kogupikkusega
siirdesoo- ja
6,2 km. Saarjões leidub ka
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 102 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
rabametsad harilikku võldast (Cottus gobio).
(*91D0). Lisaks kaitstakse loodusalal
kaunis kuldkinga (Cypripedium
II lisas nimetatud calceolus).
liigid, mille
isendite
elupaiku
kaitstakse, on
harilik võldas
(Cottus gobio),
paksukojaline
jõekarp (Unio
crassus) ja
kaunis kuldking
(Cypripedium
calceolus).
Väärtuslike poollooduslike koosluste kaitseks Elupaigatüüpide esinduslikkus Potentsiaalne oht -
Sonni I lisas nimetatud moodustatud Sonni loodusala asub Raplamaal on hea. niitude
loodusala kaitstavad ning ala pindala on ca 13 ha. Loodusalal esineb kinnikasvamine
(RAH0000509) elupaigatüübid on nelja erinevat elupaigatüüpi pärandkooslusi ja tradititsioonilise
liigirikkad niidud suurema osa alast katavad hõreda metsaga majandamise
lubjavaesel mullal kaetud alad. Lageda rohumaa pindala on väike. lakkamisel.
12,8 / (*6270),
12,8 aasrebasesaba ja Loodusala jääb kogu ulatuses Türi valda.
ürt-punanupuga
niidud (6510),
puisniidud (*6530)
ning
puiskarjamaad
(9070).
Tillniidu I lisas Tervikuna metsamaale jääv Tillniidu loodusala Soo- ja metsaelupaigad on Ala on tundlik
loodusala nimetatud asub Raplamaal. Tegemist on kolme varieeruva esinduslikkusega metsa
(RAH0000353) kaitstavad lahustükiga, mida katavad erivanuselised ja (arvestatav kuni väga hea). majandamisele.
elupaigatüübid mitmekesised metsakooslused.
347,2 / on liigirikkad Ürgmetsailmeline mets loob hea elupaiga must-
57,1 madalsood toonekurele ja kanakullile.
(7230), vanad
loodusmetsad Loodusala kolmest lahustükist üks jääb Türi
(*9010), vanad valda.
laialehised
metsad
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 103 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(*9020),
rohunditerikka
d kuusikud
(9050) ning
soostuvad ja
soo-
lehtmetsad
(*9080).
Türi-Karjaküla I lisas Türi linna vahetus läheduses asuva Türi- Alad on regulaarses Võsastumine.
loodusala nimetatud Karjaküla loodusala hõlmab ca 97 ha suurust hoolduses ning hea
(RAH0000395) kaitstavad mitmekesist maastikku. Alal kaitstakse viit esinduslikkusega.
elupaigatüübid erinevat tüüpi pärandkooslusi, mida ümbritsevad
on liigirikkad erivanuselised metsaalad.
niidud
lubjavaesel Loodusala jääb kogu ulatuses Türi valda.
mullal (*6270),
niiskuslembes
97,7 / ed
97,7 kõrgrohustud
(6430),
lamminiidud
(6450), aas-
rebasesaba ja
ürt-
punanupuga
niidud (6510)
ning puisniidud
(*6530).
Väätsa I lisas Väätsa loodusala iseloomustavad väärtuslikud Väätsa loodusala kaitstavad Suurt mõju
loodusala nimetatud rabakooslused, haruldased linnuliigid ning elupaigatüübid avaldavad
(RAH0000392) kaitstavad huvitav loodusmaastik. Alast kaks kolmandikku huumustoitelised järved ja kuivenduskraavid
elupaigatüübid moodustavad rabad (Kotku, Väätsa ja Venevere järvikud (3160), rabad .
on raba) ja ühe kolmandiku metsaelupaigad. (*7110), nokkheinakooslused
418,4 / huumustoite- Rabaälvestes esinevad nokkheinakooslused (7150) ning siirdesoo- ja
418,4 lised järved ja (7150) on üks osa rabale iseloomulikust rabametsad (*91D0) on
järvikud taimkattekompleksist. Rabalaukaid leidub nii esinduslikkuselt ja
(3160), rabad Kotku kui ka Väätsa rabas. looduskaitseliselt heas
(*7110), seisundis luues head
nokkheinakoos Loodusala jääb kogu ulatuses Türi valda.
-lused (7150)
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 104 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
ning siirdesoo- tingimused kaljukotka
ja rabametsad pesitsusele.
(*91D0).
Kõnnumaa- II lisas Kõnnumaa-Väätsa linnuala pindalaga 17 860 ha Kõnnumaa-Väätsa linnuala Kuivendamise
Väätsa nimetatud asub Raplamaal, Järvamaal ja Harjumaal ning kuulub viie olulisema ala kaugmõju alale.
linnuala liigid, mille koosneb 15-st lahustükist. Kõnnumaa-Väätsa hulka regioonis, mis on
(RAH0000086) isendite linnuala moodustab nn ökoloogilise koridori moodustatud Euroopa Liidus
elupaiku lähedal asuvate linnualadega (Kõrvemaa, Põhja- ohustatud laululuige (Cygnus
kaitstakse, on Kõrvemaa ja Lahemaa). See on suur soo- ja cygnus) ja kaljukotka (Aquila
kaljukotkas metsaaladekompleks, kuhu on hõlmatud chrysaetos) kaitseks. Teised
(Aquila arvukalt rabasid ning neid ümbritsevat metsa. olulised liigid linnualal on
chrysaetos), Rabad on laukarohked. Suurem osa alast on (liigid, kelle arvukus tähtsal
must- inimtühi. linnualal moodustab vähemalt
toonekurg 1% Eesti minimaalsest
(Ciconia nigra), Linnuala jääb osaliselt Türi valda. arvukusest, kelle arvukus on
laululuik linnualal vähemalt 20 paari
(Cygnus või kes omavad alal olulisi
cygnus), rüüt koondumiskohti) must-
(Pluvialis toonekurg (Ciconia nigra),
apricaria), teder (Tetrao tetrix), metsis
teder (Tetrao (Tetrao urogallus), rüüt
17955.0 /
tetrix), metsis (Pluvalis apricaria), kiivitaja
3541,9
(Tetrao (Vanellus vanellus) ja
urogallus), mudatilder (Tringa glareola).
mudatilder Linnualal asuvad suured
(Tringa sookurgede (Grus grus)
glareola) ja pesitsus- ja sügisese
kiivitaja läbirände kogunemisalad.
(Vanellus Haruldasematest liikidest
vanellus). pesitsevad siin muuhulgas
väike-konnakotkas (Aquila
pomarina), laanepüü (Bonasa
bonasia), rukkirääk (Crex
crex), händkakk (Strix
uralensis), karvasjalg-kakk
(Aegolius funereus),
musträhn (Dryocopus
martius) ja valgeselg-
kirjurähn (Dendrocopos
leucotos).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 105 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Natura 2000 alade kaitsekord (lubatud ja keelatud tegevused) on määratletud siseriiklike kaitsealade
kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks
tööriistaks (rakenduslikuks tegevusplaaniks) Natura alade kaitse korraldamisel kaitsekorralduskavadel,
kus märgitakse ala kaitse-eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju
loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise
eelisjärjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskavade koostamist korraldab Keskkonnaamet.
➢ Üldplaneeringu mõju prognoosimine Natura-aladele
Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura-
eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-
eesmärkidele. Samas kuna Natura 2000 alad on siseriiklikult kaitstud hoiualade, püsielupaikade ja
kaitsealadega ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti
tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. See tähendab, et kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga,
siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui
tegemist on kaitsealaga (looduskaitseala või maastikukaitseala), siis on tegevus alal piiratud
looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud tingimustega.
Kavandatava tegevuse mõju prognoosimiseks Natura-aladele on arvestatud üldplaneeringuga
kavandatud maakasutuse ja muude ruumiliste arengusuundadega koos sätestatud maakasutus-
ja ehitustingimustega. Tabelis 18 on välja toodud peamiste kavandatud tegevuste elluviimiseks
täitmist vajavad ülesanded ning nende mõju Natura aladele, samuti soovitused järgnevateks
etappideks (detailplaneeringute, projektide, tegevuslubade taotlemiseks).
Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide
esinemise kohta.
Mõjude hindamisel ei ole arvestatud tegevuste ja objektidega, millele on väljastatud keskkonnaluba või
ehitusluba, kuna nende mõju Natura aladele on hinnatud loa andmise menetluste raames läbiviidud
eelhinnangute ja/või KMH-de käigus.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 106 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Tabel 18. Kavandatavate tegevuste mõju prognoosimine Natura 2000 aladele.
Natura 2000 ala
Hinnang mõjule Soovitused järgnevateks etappideks
nimetus ja kood
Iidva loodusala
Antud alal asuvad elupaigatüübid, mis on tundlikud veerežiimi muutumisele.
(RAH0000391)
Loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse
muudatusi ega objekte, mis võiksid kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada.
Puuduvad.
Loodusala läänepoolne osa jääb maaparandussüsteemi alale, mille toimimine on
määratletud vastavasisulise õigusaktiga.
Üldplaneering ei mõjuta ohutegurite avaldumist.
Kastna-Rapla
Antud alal asuvad elupaigatüübid, mis on tundlikud veerežiimi muutumisele.
loodusala
Loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse
(RAH0000351) Tuleb teha ettepanek maavaravaru
muudatusi ega objekte, mis võiksid kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada.
passiivseks määramise kohta
Türi valda jääv loodusala jääb maaparandussüsteemi alale, mille toimimine on Kastna-Rapla loodusalaga kattuvas
määratletud vastavasisulise õigusaktiga. osas, kuna Natura 2000 ala
kaitsekorra ja kaitse-eesmärkide
Enamik loodusala kattub Kastna turbamaardla (registrikaardi nr 465) aktiivse
tõttu ei ole alal võimalik
reservvaruga. Aktiivne varu on maavaravaru, mida lubatakse kaevandada ning
maavaravaru väljamine.
maavara kasutamine on ka majanduslikult kasulik. Jääb selgusetuks, kuidas on
see võimalik, kui tegemist on Natura 2000 võrgustikku kuuluva alaga (ja ühtlasi
Kastna hoiualaga), kus maavara väljamine läheks otseselt vastuollu ala kaitse-
eesmärkidega, st toimuks otsene elupaigatüüpide hävitamine.
Kõnnumaa loodusala
Antud alal asuvad elupaigatüübid, mis on tundlikud veerežiimi muutumisele.
(RAH0000562) ja
Loodusala piires ega selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse
Kõnnumaa-Väätsa Tuleb teha ettepanek Loosalu
muudatusi, tegevusi ega objekte, mis võiksid loodusala ja selle kaitse-eesmärke
linnuala turbamaardlas maavaravaru
ebasoodsalt mõjutada. Üldplaneeringuga ei kavandata alale puhkemajanduslikku
(RAH0000086) passiivseks määratlemiseks alal,
ettevõtlust soosivaid alasid ega objekte, mis on ala üheks ohuteguriks.
kus asub Kõnnumaa-Väätsa linnuala
Enamik loodusala kattub Loosalu turbamaardla (registrikaardi nr 467) aktiivse ja Kõnnumaa loodusala, kuna
reservvaruga. Aktiivne varu on maavaravaru, mida lubatakse kaevandada ning Natura 2000 ala kaitsekorra ja kaitse-
maavara kasutamine on ka majanduslikult kasulik. Jääb selgusetuks, kuidas on eesmärkide tõttu ei ole alal võimalik
see võimalik, kui tegemist on Natura 2000 võrgustikku kuuluva alaga, kus maavara maavaravaru väljamine.
väljamine läheks otseselt vastuollu ala kaitse-eesmärkidega, st toimuks otsene
elupaigatüüpide hävitamine.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 107 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Ka Natura 2000 ala ühe ohutegurina on välja toodud turbatööstus.
Ca 700 m kaugusel kagus asub kehtiva kaevandamisloaga Sonni kruusakarjäär
(registrikaardi nr 835). Kaevandamisloa väljaandja on loa väljastamisel hinnanud
mõjusid Kõnnumaa loodusalale.
Ala läbib maaparandussüsteemi eesvool, samuti on eesvoolud loodusala lahustüki
lõunapiiriks. Ala on kogu ulatuses maaparandussüsteemi reguleerivasse võrku
kuuluv.
Linnumängu
Antud alal asuvad elupaigatüübid, mis on tundlikud veerežiimi muutumisele.
loodusala
Üldplaneeringuga on kavandatud (pigem näidatud) loodusala lõunaserva ja
(RAH0000282)
osaliselt loodusalale matkarada, mis kulgeb olemasoleva metsatee trajektooril, st Puuduvad.
ehitustöid eraldiseisva tee ehitamiseks läbi viia ei ole vaja. Vajalik on üksnes tee
tähistamine, näitamaks matkaraja kulgemist olemasoleva metsatee peal.
Mukri loodusala
Antud alal asuvad elupaigatüübid, mis on tundlikud veerežiimi muutumisele.
(RAH0000281)
Loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse
muudatusi ega objekte, mis võiksid ala kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada. Puuduvad.
Türi valda jääv loodusala jääb maaparandussüsteemi alale, mille toimimine on
määratletud vastavasisulise õigusaktiga.
Määru loodusala
Kaitse-eesmärgiks on niitudega seonduvad elupaigatüübid. Erinevatel aegadel
(RAH0000381)
tehtud ortofotode võrdlemisel tuleb selgelt välja, et ala kattub kiiresti võsaga,
mistõttu puudub selgus, kui suures ulatuses väärtused on säilinud. Ohutegurina on
ära toodud traktorirööbaste esinemine, mis on kõikidel erineval ajal tehtud Puuduvad.
ortofotodel tuvastatav.
Loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse
muudatusi ega objekte, mis võiksid ala kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada.
Nõmme raba
Antud alal asuvad elupaigatüübid, mis on tundlikud veerežiimi muutumisele.
loodusala
Loodusala piires ega selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse
(RAH0000390) Puuduvad.
muudatusi, tegevusi ega objekte, mis võiksid loodusala ja selle kaitse-eesmärke
ebasoodsalt mõjutada.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 108 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Piiumetsa loodusala
Antud alal asuvad elupaigatüübid, mis on tundlikud veerežiimi muutumisele. Ala
(RAH0000350)
läbib matkarada.
Loodusala piires ega selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse Puuduvad.
muudatusi, tegevusi ega objekte, mis võiksid loodusala ja selle kaitse-eesmärke
ebasoodsalt mõjutada.
Prandi loodusala
Ala piirneb Türi valla piiriga, jäädes kogu ulatuses Paide valda. Antud alal asuvad
(RAH0000386)
elupaigatüübid, mis on tundlikud veerežiimi muutumisele.
Puuduvad.
Loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse
muudatusi ega objekte, mis võiksid ala kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada.
Pärnu jõe loodusala
(RAH0000027) Pärnu jõe loodusala paikneb osaliselt tiheasustatud Türi linnas. Pärnu jõe
kallastele Türi linna piires ja ühes kohas ka Kirna külas puhke- ja
virgestustegevuse juhtotstarbega maa-ala kavandamisel ja arendamisel Edasises etapis (st detailplaneeringu
üldplaneeringus toodud tingimusi järgides ebasoodne mõju Pärnu jõe ja/või projekti koostamisel) tuleb
loodusalale puudub. Pärnu jõele ulatuvaid rajatisi planeeritud ei ole. vajadusel (kui omavalitsusel ei ole
talle esitatud tegevusloa taotluse osas
Planeeringus on tingimuseks seatud, et puhke- ja virgestustegevuse maa-alal veendunud, et ebasoodne mõju Pärnu
asuvale katastriüksusele võib ehitada puhkerajatisi (mänguväljakud, jõe loodusalale on välistatud) läbi viia
palliplatsid jt spordi- ja puhkerajatised) ning ning detailplaneeringu koostamisel Natura 2000 eelhindamine, kirjeldades
võib ka hooneid ehitada, kuid nende osakaal katastriüksusel ei tohi domineerida , täpselt kavandatavat tegevust,
sealjuures tuleb maksimaalselt säilitada mets ja teised loodusväärtused. Pärnu tegevusega kaasnevaid tagajärgi ning
hinnata, kas kaasnevate tagajärgede
jõe kaldal on see oluline, kuna jõeäärsed looduslikud alad toimivad loodusliku tõttu avaldub tõenäoliselt ebasoodne
puhvrina jõe suhtes. Samuti on tingimuseks parkimisalade lahendamine mõju või mitte. Seejärel saab
selliselt, et oleks piiratud mootorsõidukite pääs looduslikele aladele. Ala otsustada, kas tuleb edasi liikuda
hooldus ja jäätmekäitluse tagamine on elementaarne, eraldi tingimusena seda asjakohase mõju hindamise etappi või
välja tuua ei ole vajalik. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise jõuda järeldusele, et ebasoodne mõju
Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile
eesmärgil kehtestatud jõe ehituskeelu- ja piiranguvööndis maakasutuse puudub ja detailplaneeringu võib
piirangud aitavad samuti tagada ala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste kehtestada ja/või ehitusloa võib
kaitset (st sõltumata üldplaneeringuga sätestatud tingimustest). Ala terviklik väljastada.
väljaarendamine projektiga võimaldab kohalikul omavalitsusel seada
vajadusel lisatingimusi piirneva Pärnu jõe seisundi kaitsest lähtuvalt, kuna jõe
kalda ja selle veekvaliteedi kaitse tagab ühtlasi loodusala kaitse-eesmärkide
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 109 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
täitmise. Kuna kavandatavad puhke- ja virgestusalad piirnevad Pärnu jõe
loodusalaga, siis on eelhindamise läbiviimine keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005
määrusest nr 224 tulenevalt omavalitsuse poolne kaalutlusotsus niikuinii
(Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 § 15 p 8: selline tegevus, mis ei ole
otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või
koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang). Kui omavalitsusel ei ole talle
esitatud tegevusloa taotluse osas veendunud, et ebasoodne mõju Pärnu jõe
loodusalale on välistatud, tuleb läbi viia Natura eelhindamine kavandatud
tegevusele ning vajadusel algatada KMH/KSH asjakohase hindamise
läbiviimiseks leevendusmeetmete väljatöötamiseks ning vajadusel
alternatiivide leidmiseks. Loodusala kaitset silmas pidades tuleks täpsustada,
et parkimiskohtade arvu määramisel lähtuda ala kasutusotstarbest ja tegelikust
vajadusest.
Särevere alevikku Viljandi maantee ja Mäe tänava vahelisele alale Pärnu jõe kaldale
planeeritakse haljasala ja parkmetsa maad, mis täidab eelkõige avalikkusele
suunatud vabaõhu puhkeala funktsiooni. Üldplaneeringuga ei ole lubatud sellele alale
hoonete ehitamine, vaid üksnes tehniliste kommunikatsioonide ja sihipärase
kasutamisega seonduvate rajatiste rajamine (nt jalgrada, raja valgustus, pingid, Puuduvad.
prügikastid). Arvestades ala funktsiooni, lubatud rajatisi ja seda, et jõe kaitse on
niikuinii tagatud kaldakaitse vöönditele looduskaitseseadusega kehtestatud
kitsenduste kaudu , siis selle ala juhtotstarbe järgi kasutusele võtmisel ebasoodne
mõju Pärnu jõe loodusalale puudub.
Arvestades, et üldplaneeringu
Särevere alevikku kavandatava puhkealaga põhjas piirnevale alale Viljandi maantee täpsusastme tõttu puudub detailne
ja Mäe tänava vahelisele lammialale kavandatud segaotstarbega maa-alad, mis informatsioon Särevere alevikus
võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais kombinatsioonides järgmiste segaotstarbega maa-ala (kavandatava
kasutustega: väikeelamumaa, ärimaa, üldkasutatava hoone maa ja/või puhke- ja puhkealaga põhjas piirnev ala Viljandi
virgestustegevuse maa. Valla kaalutlusotsusel on lubatud ka väiketootmine. Maa- maantee ja Mäe tänava vahelisel
ameti mullastiku kaardirakenduse andmeil on Viljandi maantee ja Mäe tn vahelisel lammialal) kohta, tuleb edasises etapis
alal tegemist lammimuldadega (AM`` – õhukene lammi-madalsoomuld ja AG – (st detailplaneeringu ja/või projekti
lammigleimuld), mis paiknevad jõesängi äärsel tasasel lammil, kus üleujutus kestab koostamisel ja/või keskkonnaloa
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 110 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
pikemat aega. Üldplaneeringuga on võimaliku üleujutusohuga alade hulka arvatud taotlemisel) läbi viia Natura 2000
ala, mida katab üleujutuse tunnustega mullastik, seega asub antud alal võimalik eelhindamine, kirjeldades täpselt
üleujutusohuga ala. Üldplaneeringu järgi ei ole soovitatav üleujutusaladele kavandatavat tegevust, tegevusega
ehitustegevust kavandada, selle kavandamisel teadvustada üleujutusohtu ja võtta kaasnevaid tagajärgi ning hinnata, kas
kasutusele meetmed kahjude vältimiseks. Ehitustegevusele peavad eelnema kaasnevate tagajärgede tõttu avaldub
planeerimis- ja projekteerimisetappides läbiviidavad vajalikud uuringud ning tõenäoliselt ebasoodne mõju või
meetmete väljatöötamine, et tagada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside mitte. Seejärel saab otsustada, kas
jätkumine (üldplaneeringuga seatud tingimused). Kuna segaotstarbega maa tuleb edasi liikuda asjakohase mõju
kasutusfunktsioonid eeldavad hoonete ja rajatiste ehitustöid ja konkreetsem info hindamise etappi.
tegevuse ulatuslikkuse tõttu puudub, siis ei ole antud etapis võimalik välistada
ebasoodsa mõju esinemist, mistõttu tuleb järgnevas etapis (st detailplaneeringu ja/või
projekti koostamisel) läbi viia Natura 2000 eelhindamine, kirjeldades täpselt
kavandatavat tegevust, tegevusega kaasnevaid tagajärgi ning hinnata, kas
kaasnevate tagajärgede tõttu avaldub tõenäoliselt ebasoodne mõju või mitte. Seejärel
saab otsustada, kas tuleb edasi liikuda asjakohase mõju hindamise etappi või jõuda
järeldusele, et ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile puudub ja
detailplaneeringu võib kehtestada ja/või ehitusloa võib väljastada.
Arvestades, et üldplaneeringu
Kirna külas on kavandatud segaotstarbega maa-ala juhtostarve alale Pärnu jõe täpsusastme tõttu puudub detailne
loodusalaga piirneval alal, kus on tegemist olemasoleva majapidamisega. informatsioon segaotstarbega maa-ala
arendamise kohta, tuleb edasises
etapis (st detailplaneeringu ja/või
projekti koostamisel ja/või
keskkonnaloa taotlemisel) läbi viia
Natura 2000 eelhindamine, kirjeldades
täpselt kavandatavat tegevust,
tegevusega kaasnevaid tagajärgi ning
hinnata, kas kaasnevate tagajärgede
tõttu avaldub tõenäoliselt ebasoodne
mõju või mitte. Seejärel saab
otsustada, kas tuleb edasi liikuda
asjakohase mõju hindamise etappi.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 111 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Arvestades, et üldplaneeringu
Türi-Alliku külla Pärnu jõega piirnevale alale on kavandatud olemasoleva täpsusastme tõttu puudub detailne
tootmispiirkonna laiendamine tootmise ja äri maa-ala juhtotstarbe määramisega informatsioon (tegevuse iseloom,
Pärnu jõe loodusalaga piirnevale alale (olemasolevate tootmismaade ja Pärnu jõe dünaamika, kaasnevad heited ja
vahelisele alale). Hetkel tegutsevad Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteest ja Pärnu tagajärjed ehitus- ja kasutusajal) Türi-
jõest lõuna poole jäävatel aladel erinevad ettevõtted (suurim Konekesko OÜ), kus Alliku külas Pärnu jõega piirneval alal
maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa ning väiksemas ulatuses ärimaa. olemasoleva tootmispiirkonna
Üldplaneeringuga seatud tingimused äri maa-alade arendamiseks ei pruugi olla laiendamise (tootmis- ja ärimaa
piisavad looduskaitseliste väärtuste säilitamiseks. Üldplaneeringusse tuleb lisada, et juhtotstarbega maa-ala Pärnu jõe
looduskaitselise väärtusega (sh Natura 2000) alade vahetus läheduses eelistada loodusalaga piirneval alal) kohta, tuleb
vähese keskkonnamõjuga tegevusi. Üldplaneeringuga on seatud tingimus, et edasises etapis (st detailplaneeringu
tootmistegevuse arendamisel tuleb eelistada üldjuhul tootmisharusid, mille negatiivne ja/või projekti koostamisel ja/või
mõju ei ulatu tootmisterritooriumist väljapoole ning et tootmisalade arendamisel tuleb keskkonnaloa taotlemisel) läbi viia
jälgida keskkonnanõuetest kinnipidamist, et ei halveneks keskkonna (veekeskkond, Natura 2000 eelhindamine, kirjeldades
müra, õhusaaste) seisund. Tuleks täpsustada, et looduskaitseliste aladega (sh täpselt kavandatavat tegevust,
Natura 2000 aladega) piirnevatel aladel võib (mitte et on eelistatud) arendada üksnes tegevusega kaasnevaid tagajärgi ning
tootmist, mille negatiivne mõju ei ulatu tootmisterritooriumist väljapoole. hinnata, kas kaasnevate tagajärgede
tõttu avaldub tõenäoliselt ebasoodne
mõju või mitte. Seejärel saab
otsustada, kas tuleb edasi liikuda
asjakohase mõju hindamise etappi.
Vastavalt Maves OÜ „Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuringule“ (2020) asub Pärnu jõe
ääres kaheksa perspektiivset veeskamiskohta. Ebasoodne mõju loodusalale on
välistatud, kuna laskmiseks sobivate kohtadega, kus ala otstarbeliseks kasutamiseks
ei oleehitustegevust kaldal ja vees (betoonist kaldtee rajamist vette, Puuduvad.
mootorsõidukitele juurdepääsutee ja parkla) ette nähtud. Kasutusaegne ebasoodne
mõju on ka välistatud, kuna väikeste paatide ja kanuudega liikumine ei mõjuta
veekogu seisundit ja elustikku.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 112 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Saarjõe loodusala
(RAH0000278) Jääb suures ulatuses kuivendusvõrgu alale. Alal asuvad olemasolevad jalgrajad
(matkarajad), uusi matkaradasid üldplaneeringuga ei kavandata.
Tuleb kaaluda ettepaneku tegemist
Üks lahustükk asub Kallissaare-Lubjaahju turbamaardla (registrikraadi nr 112) maavaravaru passiivseks
aktiivse reservvaruga alal. määratlemiseks, kuna Natura 2000
ala kaitsekorra tõttu ei ole alal
Loodusala piires ega selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse võimalik maavaravaru väljamine.
muudatusi, tegevusi ega objekte, mis võiksid loodusala ja selle kaitse-eesmärke
mõjutada.
Sonni loodusala
(RAH0000509) Loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse
muudatusi ega objekte, mis võiksid ala kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada.
Puuduvad.
Tillniidu loodusala
(RAH0000353) Ala asub kogu ulatuses maaparandussüsteemi kuivendusvõrgu koosseisus.
Loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse
Puuduvad.
muudatusi ega objekte, mis võiksid ala kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada.
Loodusalast edelas on kavandatud uus RMK metsatee, ent see jääb loodusalast
piisavale kaugusele, et ebasoodsat mõju avaldada.
Türi-Karjaküla Türi linnas asuv lahustükk
Raadiojaama tänava (Türi-Näsuvere
loodusala
Raadiojaama tänava (Türi-Näsuvere kõrvalmaantee) ja Lelle-Viljandi-Türi raudtee kõrvalmaantee) ja Lelle-Viljandi-Türi
(RAH0000395)
vahelisel alal on puhke- ja virgestusmaa kavandatud Türi-Karjaküla loodusalale. raudtee vahelisel alal puhke- ja
EELIS andmetel esineb osaliselt sellel alal loodusala kaitse-eesmärgiks olev virgestusmaa tuleb edasises etapis
esmatähtis elupaigatüüp 6270* (liigirikkad niidud lubjavaesel mullal). Tegemist on (st detailplaneeringu ja/või projekti
esmatähtsa elupaigatüübiga. EELIS andmetel on elupaigatüübi esinduslikkus väga koostamisel ja/või keskkonnaloa
hea (A), struktuur ja funktsioonid on väga hästi säilinud ning üldiseks hinnanguks on taotlemisel) läbi viia Natura 2000
omistatud B ehk kõrge väärtus. Alade seisundit on viimati hinnatud 20.04.2020, eelhindamine, kirjeldades täpselt
seega tegemist on värskete andmetega. Tegemist on esmatähtsa kavandatavat tegevust, tegevusega
elupaigatüübiga ja kui kavandatav tegevus võib seda eeldatavalt mõjutada, kaasnevaid tagajärgi ning hinnata,
siis võib Vabariigi Valitsus selleks anda nõusoleku ainult juhul, kui kas kaasnevate tagajärgede tõttu
kavandatav tegevus on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või avaldub tõenäoliselt ebasoodne
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 113 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Kuna üldplaneeringu täpsusasmte mõju või mitte. Seejärel saab
tõttu puudub detailne informatsioon puhke- ja virgestusmaa väljaarendamise osas, otsustada, kas tuleb edasi liikuda
siis ei ole võimalik ka anda hinnangut, kas ja mil määral võiks tegevus elupaigatüüpi asjakohase mõju hindamise etappi
mõjutada. või jõuda järeldusele, et ebasoodne
mõju Natura 2000 ala kaitse-
eesmärgile puudub ja
detailplaneeringu võib kehtestada
ja/või ehitusloa või keskkonnaloa
võib väljastada.
Kõrvalmaantee nr 15172 Kolu-Jändja tee (alevikus Raadiojaama tee) äärde on Raadiojaama tee äärde on võimalik
kavandatud jalg- ja jalgrattatee. Kui see rajatakse olemasoleva jalg- ja jalgrattatee jalg- ja jalgrattatee rajamine
jätkuna, st paremale poole teed, siis läbib see kaitse-eesmärgiks oleva liigirikaste (olemasoleva pikendamine) ainult
niitude elupaigatüüpi lubjavaesel mullal (6270*) (vastab kuiva pärisaruniidu sellisel juhul, kui teedeinseneril on
kasvukohatüübile (2141)), tegemist on esmatähtsa elupaigatüübiga (joonisel 19 võimalik välja töötada lahendus,
roosa ala). Inventeeritud elupaigatüüp ulatub praktiliselt sõidutee ääres oleva millega Türi-Karjaküla loodusala
kraavini. Ka teisel pool sõiduteed on inventeeritud sama elupaigatüüp ning see läbival lõigul on jalg- ja jalgrattatee
ulatub praktiliselt sõiduteeni. EELIS andmetel on mõlemal poolt sõiduteed võimalik rajada viisil, mil
elupaigatüübi esinduslikkus väga hea (A), struktuur ja funktsioonid on väga hästi esmatähtsat elupaigatüüpi 6270* ei
säilinud ning üldiseks hinnanguks on omistatud B ehk kõrge väärtus. Alade seisundit mõjutata (st ei kaasne pindala kadu
on viimati hinnatud 20.04.2020, seega tegemist on värskete andmetega. ega seisundi muutust). Ühe
Raadiojaama teest vasakul on ühe lahustükina inventeeritud samuti liigirikaste teoreetilise lahendusena saaks
niitude elupaigatüüp lubjavaesel mullal (6270*), kuid selle kohta on EELIS-es märge, kergliiklejad suunata vahetult
et see on tugevalt võsastunud, kohati lepanoorendik, asub elektriliinide all, ei vasta sõidutee kõrvale, eraldades
hetkel elupaigakriteeriumitele ja on elupaigatüübina ebaperspektiivne (joonis 19). kergliiklejad selgelt märgistatud
piirdega mootorsõidukitega
liiklejatest ja kehtestada piirneval
maanteelõigul sõidukiiruse piirang.
Samas ei pruugi sellega nõustuda
Transpordiamet ning see vajaks
seetõttu selgitust. Kui selline või
analoogne lahendus peaks
võimalikuks osutuma, tuleb läbi viia
Natura eelhindamine ja vajadusel
asjakohane hindamine.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 114 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Joonis 19. Raadiojaama tee äärde üldplaneeringuga kavandatud jalg- ja
jalgrattatee ning Türi-Karjaküla loodusalale jääva kaitse-eesmärgiks oleva
elupaigatüübi 6270* (liigirikkad niidud lubjavaesel mullal) paiknemine
(aluskaart: Maa-amet; andmed: EELIS, 19.01.2021).
Jalg- ja jalgrattatee rajamisega kaasneb tõenäoliselt otsene elupaigatüübi kadu,
mille täpset ulatust oleks võimalik hinnata alles projekteerimise staadiumis, kui on
paika pandud jalg- ja jalgrattatee asukoht, laius, praeguse maanteekraavi võimalik
nihutamine. Samas on oluline teadvustada, et tegemist on esmatähtsa
elupaigatüübiga ja kui kavandatav tegevus võib seda eeldatavalt mõjutada,
siis võib Vabariigi Valitsus selleks anda nõusoleku ainult juhul, kui
kavandatav tegevus on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või
olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Antud juhul ei vasta see ühelegi
eelnimetatud tingimusele, seega Vabariigi Valitsuse poolse nõusoleku
andmine jalg- ja jalgrattatee pikendamiseks Türi-Alliku suunal ei ole kuigi
tõenäoline, kui sellega kaasneb esmatähtsa elupaigatüübi kadu. Sõiduteest
eraldiseisva jalg- ja jalgrattatee rajamine on küll vajalik kergliiklejate ohutuse
tagamiseks, kuid kuna kasutatavate inimeste hulk ei ole märkimisväärne, st antud
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 115 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
kontekstis ei ole põhjust rääkida elanikkonna ohutuse tagamisest. Türilt on
kergliiklejatel võimalik ohutult liikuda Türi-Alliku suunas ka alternatiivset teed pidi,
Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ääres olemasoleval jalg- ja jalgrattateel. Seega
kergliiklejatel on tegelikult olemas alternatiivne liikumisteekond.
Väätsa loodusala
Alal asub matkarada.
(RAH0000392) ja
Kõnnumaa-Väätsa Suurem osa alast asub Epu-Kakerdi turbamaardla passiivse reservvaruga alal, mis
linnuala tähendab, et looduskaitselise piirangu tõttu ei ole võimalik alal turvast kaevandada.
(RAH0000086) Väätsa loodusala piirneb kirdes Epu-Kotku turbatootmisala mäeeraldisega
(registrikaardi nr 146). ’
Loodusalal asuvad elupaigatüübid, mis on tundlikud veerežiimi muutumisele. Puuduvad.
Kuivenduskraavid on loodusala suurimaks ohuteguriks. Üldplaneeringuga ei
kavandata alal ega lähiümbruses kuivendust.
Loodus- ja linnuala piires ega selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga
maakasutuse muudatusi, tegevusi ega objekte, mis võiksid loodus- ja linnuala
kaitse-eesmärke mõjutada.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 116 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Üldplaneeringuga määratud potentsiaalse tuulikupargi arendamise alade mõju Natura 2000 aladele
Kobras AS poolt koostatud tuulikuparkide asukohavaliku analüüsis (töö nr 2020-247) jõuti järeldusele, et kuna
puudub kogu vajalik informatsioon võimaliku tuulikupargi rajamisega kaasneva mõju hindamiseks Natura 2000
aladele (informatsioon tuulikute tüübi, võimsuse, generaatori alustarindi ehitusaluse pindala,
juurdepääsuteede asukohtade ja parameetrite, ülekandeliinide (liinipostide) asukohtade ja teisest küljest
reaalsete loodusväärtuste kohta), siis ei ole alust ka puhveralade laiuse määramisele nendest aladest, millega
saaks välistada ebasoodsa mõju esinemise alade kaitse-eesmärkidele. Tuulikupargi arendamine tohib
toimuda ainult selliselt, et ebasoodne mõju Natura 2000 aladele oleks välistatud. Järgnevas, detailplaneeringu
koostamise etapis või sellele eelnevalt, kui on olemas vajalik informatsioon tuulikupargi kohta, tuleb läbi viia
kohapealsed kaitse-eesmärgist lähtuvalt asjakohased uuringud ning selgitada, kas ebasoodne mõju on
välistatud või välja töötada lahendused, millega oleks võimalik ebasoodsa esinemist vältida.
Üldplaneeringuga määratud potentsiaalse tuulepargi alade vahetusse lähedusse või piirnevale alale
jäävad järgmised Natura 2000 alad, milledele avalduvat mõju tuleb detailplaneeringu koostamise etapis
(või enne planeeringu algatamist) hinnata: Kõnnumaa loodusala, Kõnnumaa-Väätsa linnuala,
Piiumetsa loodusala, Kädva loodusala, Kastna-Rapla loodusala, Linnumängu loodusala, Mukri
loodusala, Tillniidu loodusala, Sonni loodusala (joonis 20).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 117 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Joonis 20. Üldplaneeringuga määratava potentsiaalse tuulepargi arendamise ala ning piirkonnas
paiknevad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad loodus- ja linnualad aluskaart (aluskaart: Maa-amet;
andmed: EELIS, 19.01.2021).
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 118 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Nagu näha, siis kõik peale ühe (Kõnnumaa-Väätsa linnuala) on loodusalad ning enamike kaitse-eesmärgiks
märgade elupaikade (soode, rabade, veekogude) ja mitmesuguste metsaelupaikade kaitse. Sellistele
elupaigatüüpide peamiseks mõjuteguriks on kuivendus ja veerežiimi muutused, nagu on välja toodud ka tabelis
17, seega võimalikku mõju nendele Natura 2000 loodusaladele on võimalik hinnata alles järgmises,
detailplaneeringu staadiumis, kui on teada juurdepääsuteede, liinipostide ja liinide kulgemise võimalik
asukoht ning siis saab vajadusel välja töötada alternatiivseid asukohti või tehnilisi lahendusi,
eesmärgiga välistada ebasoodsa mõju esinemine kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele.
Üldplaneeringus hindamise läbiviimiseks vajalik informatsioon puudub.
Kõnnumaa-Väätsa linnuala kaitse-eesmärkidest esineb tuulepargi arendusala piirkonnas metsis (Tetrao
Urogallus). Metsise elupaiga ümber on põhjendatud vähemalt 1 km laiuse puhverala määramine
tuulegeneraatorist (mürast tingitud võimalik häiring), kuid tuulikupargi täpsem kaugus tuleb selgitada
detailplaneeringu ja KSH käigus vastava liigieksperdiga koostöös.
Järeldused
Türi valla üldplaneering määratleb ruumilise arengu põhimõtted ja üldised arengusuunad ning
maakasutus- ja ehitustingimused ning kavandatavad objektid (rajatised), mille alusel on tabelis 18 välja
toodud valdkonnad või teadaolevad tegevused ning märgitud, mille puhul on tõenäoliselt ebasoodsa
mõju avaldumine välistatud (ei vaja asjakohast hindamist) või milliste tegevuste puhul tuleb läbi viia
järgmiste planeerimis- ja/või projekteerimisetappide käigus Natura eelhindamine, kui on selgunud
täpsemad tegevused, tegevuste detailsed parameetrid, mõjutegurid ja mõjuala ulatus, ja vajadusel
asjakohane hindamine. Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida või
minimeerida asjakohaste leevendusmeetmete rakendamisel tabelis 18 toodud ohutegurite avaldumise
vältimiseks, mida tuleb arvesse võtta edasisel planeerimisel või projekteerimisel. Tegevused, mille
puhul on vajalik koostada täpsem eelhindamine, on toodud tabelis 18.
Üldiselt võib öelda, et Türi valla üldplaneeringu ruumilise lahenduse väljatöötamisel on arvesse võetud
Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemist ja nende kaitse-eesmärke. Natura 2000 alade osas
on üldplaneeringu roll teadvustada ja informeerida sellest üleeuroopalisest kaitstavate alade võrgustikust, et
korraldada Natura 2000 alade loodusväärtuste säilimine juba madalama tasemete planeeringutega
(detailplaneeringud), projektidega ja keskkonnaloa taotlustega.
Üldplaneeringu alusel tegevuste detailsemal kavandamisel (detailplaneeringute, projektide ja
keskkonnaloa taotluste koostamisel) tuleb otsustajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku
ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise
menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes.
Tuulikuparkide võimalikku mõju Natura 2000 loodusaladele on võimalik hinnata alles järgmises,
detailplaneeringu staadiumis, kui on teada juurdepääsuteede, liinipostide ja liinide kulgemise võimalik
asukoht ning siis saab vajadusel välja töötada alternatiivseid asukohti või tehnilisi lahendusi,
eesmärgiga välistada ebasoodsa mõju esinemine kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele.
Üldplaneeringus hindamise läbiviimiseks vajalik informatsioon puudub.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 119 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Kõnnumaa-Väätsa linnuala kaitse-eesmärkidest esineb tuulepargi arendusala piirkonnas metsis (Tetrao
Urogallus). Metsise elupaiga ümber on põhjendatud vähemalt 1 km laiuse puhverala määramine
tuulegeneraatorist (mürast tingitud võimalik häiring), kuid tuulikupargi täpsem kaugus tuleb selgitada
detailplaneeringu ja KSH käigus vastava liigieksperdiga koostöös.
5.1.5 Mõju põhja- ja pinnaveele
Põhja- ja pinnaveekogude kaitse seisukohast olulised eesmärgid Türi vallas tulenevad kõrgema tasandi
dokumentidest:
Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 seab eesmärgiks saavutada pinnavee ja põhjavee hea
seisund ning hoida veekogusid, mille seisund on juba hea või väga hea;
Järva maakonnaplaneering peab vajalikuks, et üldplaneeringute koostamisel arvestataks
veemajanduskavades toodud pinna- ja põhjavee kaitse keskkonnaeesmärkide saavutamiseks
koostatud meetmeprogrammidega, kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladega (millest tuleneb
täiendavate abinõude rakendamise vajadus), avalike ja maakondlikult olulistele veekogudele
juurdepääsuvõimaluste tagamisega, võimalike üleujutusohuga aladega.
Rapla maakonnaplaneering seab nõudeks reoveekogumisaladel ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni
väljaehitamise ning seda ka mujal nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, põllumajandusliku
kasutuskoormuse vähendamise ning veekaitsenõuete järgimise.
Veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) kehtestab ühtse raamistiku vee kaitseks, millega kaitsta ja
parandada vee ökosüsteemide seisundit ning vältida nende seisundi edasist halvenemist, edendada
säästvat veekasutamist, kaitsta veekeskkonda heidete, emissioonide ja muude kahjude eest, et
saavutada piisaval hulgal hea kvaliteediga pinna- ja põhjavee olemasolu säästvaks ja tasakaalustatud
vee kasutamiseks.
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava on koostatud aastateks 2015-2021 ja kinnitatud Vabariigi
Valitsuse protokollilise otsusega 07.01.2016. Keskkonnaministri 29.06.2017 käskkirjaga nr 702 on
algatatud uute veemajanduskavade 2021-2027 koostamine, veemajanduskavadega koos
koostatakse meetmeprogramm ning üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad.
Veemajanduskava eesmärk on vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimine vesikonnas.
5.1.5.1 Mõju põhjaveele
Vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks aastateks 2015 - 2021 koostatud veemajanduskavas on
esitatud põhjaveekogumit nr 12 Silur-Ordoviitsiumi Pärnu mõjutavad koormused, mis põhjustavad veekogumi
saastatust keemiliste ühenditega ning muud olulist mõju. Oluliseks koormuseks loetakse koormusallikad,
millest tingitud koormus või koormuse mõju seab või võib seada ohtu pinna- ja põhjaveele seatud
keskkonnaeesmärkide saavutamise. Türi valla seisukohast võivad olla selleks kanaliseerimata alad,
saastunud tööstusalad, põllumajandus ning reoveepuhastid. Veemajanduskava põhjaveekogumite koormuste
vähendamise meetmeprogrammis on toodud erinevad punkt- ja hajukoormuse vähendamise meetmed ja
konkreetsed tegevused. Kohaliku omavalitsuse vastutusalas on üksnes reoveekäitlussüsteemide
inventeerimine Türi-Alliku veehaarde toitealal ja kanaliseerimata alade reoveekäitlussüsteemide
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 120 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
inventeerimine ja andmebaasi koostamine, selle alusel meetmete kavandamine eelkõige põhjavee kaitsmata
ja nõrgalt kaitstud aladel. Esimest neist tegevustest on hinnatud põhjaveekogumi hea seisundi säilitamisel
tõhusaks ja teist vähe tõhusaks. Kumbagi neist tegevusest ei saa reguleerida ega suunata üldplaneeringuga
(st toimub üldplaneeringust sõltumatult).
Infragate Eesti AS ja Hartal Projekt OÜ poolt koostatud töös “Põhjaveekogumite ohustatust ja halba seisundit
põhjustavate koormuste vähendamise meetmeprogramm ja selle tegevused” (2015) on samuti välja toodud
Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi nr 12 seisundit mõjutavad koormusallikad ning selle säilitamise ja
parandamise meetmed. Veekogumi seisundi seisukohalt tähtsad hajukoormusallikad, mis on asjakohased ka
Türi valla kontekstis, on põllumajandustegevus, kanaliseerimata alad, karjääridest põhjavette minev reostus
ja punktkoormusallikatena saab välja tuua võimalikud lekked endistelt reostunud tööstusaladelt, lekked
jäätmete ladustamisega seotud aladelt ja reoveepuhastite väljalasud.
Hajureostus
Hajureostuse seisukohast on oluline maakasutus. Iseloomulik on suhteliselt suur põllumajandusliku maa
osatähtsus. See moodustab Türi valla territooriumist 30% (ehk ca 300 km2 suurusel alal). Põhjaveekogumi
pindalast moodustab 56 % metsamaa ja poollooduslikud alad, 32 % põllumajanduslik maa, 8 % märgalad, 2
% tehisalad ja 2 % vesi.
➢ Põllumajandustegevus
Arvestades Türi vallas põllumajandusmaade ja põllumajanduslike ettevõtete (loomakasvatusfarmid) suurt
osakaalu, on põllumajandustegevus põhjavee kvaliteedi suur mõjutaja. Enamik suurfarme on küll likvideeritud
ja mineraalväetiste kasutamine vähenenud, ent põhjavee kvaliteedi mõjuteguriks jääb see valdkond ka
edaspidi, kuna põllumajandus jääb Türi vallas ka tulevikus oluliseks ettevõtlusharuks, eeskätt traditsioonide ja
heade eelduste tõttu. Oluline on, et majanduslikul eesmärgil maakasutus toimuks selliselt, et põhjavesi ei
reostuks väetistest pärinevate lämmastikuühendite, orgaanilise aine ja pestitsiididega. Nitraadidirektiivi
91/676/EMÜ, mille eesmärgiks on eelkõige piirata põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju pinna- ja
põhjaveele, täitmisega seonduvalt on üldplaneeringus tähelepanu juhitud sellele, et põllumajandustegevuse
puhul tuleb täita kõiki õigusaktidega vee kaitse eesmärgil seatud nõudeid. Põllumajandustegevuse
jätkamisel on oluline vähendada põllumajanduslikust tootmisest pärinevat reostust/häiringuid,
järgides pinna- ja põhjavee kaitseks veeseaduses ja selle alamaktides kehtestatud nõudeid võimaliku
põllumajandusreostuse eest. Kuigi üldplaneeringus on määratletud väärtuslikud põllumaad, mida tuleb
eelistatult hoida üksnes põllumajanduslikus kasutuses, siis on põhjavee kaitset silmas pidades toodud
soovitus, et nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tuleks võimalusel vähendada põllumaa
kasutuskoormust. Järgida tuleb Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas seatud/seatavaid
eesmärke ning meetmeid ning tagada põhja- ja pinnavee kaitse ohtlike ainetega reostamise eest.
Põllumajanduslikust tootmisest pärineva reostusohu vältimiseks tuleb järgida pinna- ja põhjavee
kaitseks veeseaduses ja selle alamaktides kehtestatud nõudeid.
2015. aastal koostatud põhjaveekogumite koormuste vähendamise meetmeprogrammis on põllumajandusest
põhjustatud toitainete reostuse vähendamiseks toodud meetmena näiteks kaitsmata ja nõrgalt kaitstud
põhjaveega haritavatel maadel:
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 121 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
toitainete bilansi osas lämmastiku bilansi arvutamine,
nõuete täitmine väetamisel ja sõnnikukäitlusel,
mahepõllumaandusliku tootmise soodustamine,
väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning vee kvaliteeti ohustava tegevuse keeld allikate ja
karstivormide ümbruses 10 m ulatuses veepiirist või karstivormide servast.
Ennetavate meetmetena on toodud samuti mitmed meetmed, nt:
vee erikasutustingimuste läbivaatamine ja vajadusel nõuete karmistamine,
vee keemilise koostise seire, veetaseme mõõtmise ja veevõtu määra osas põhjaveekogumi alal,
vajadusel enne vee erikasutuslubade väljastamist täiendavate tingimuste (veeuuringud,
eksperthinnangud, hüdrogeoloogilised uuringud) seadmine loa taotlejatele,
rangemate keskkonnakaitsenõuete seadmine loa andja poolt vee-erikasutajatele nende keemilise
seisundi näitajate osas, millele on määratud läviväärtus või piirsisaldus.
Reostusallikate inspekteerimine ja sanktsioonide rakendamine sõltuvalt rikkumise ohtlikkusest keskkonnale
ning sanktsioonide rakendamine sõltuvalt rikkumise ohtlikkusest keskkonnale on vajalik järelevalvetegevuse
tõhustamiseks.
Põllumajandustootjate nõustamine lämmastikukoormuse vähendamise võimalustest ning põllumajandustootja
teadlikkuse tõstmine asukohajärgselt põhjavee kaitstuse ja seisundi hinnangute osas on
keskkonnateadlikkuse tõstmise meetmed.
Eeltoodud meetmetest võiks üldplaneeringus välja tuua, et eelistada tuleks mahepõllumajanduslikku
tootmist ning vähendada tuleb põllumajanduslikust tootmisest pärinevat reostust/häiringuid, järgides
pinna- ja põhjavee kaitseks veeseaduses ja selle alamaktides kehtestatud nõudeid võimaliku
põllumajandusreostuse eest. Muude meetmete elluviimine ja elluviimise kontrollimine on
Keskkonnaameti ja Põllumajandusameti vastutusalas.
➢ Koormus kanaliseerimata aladelt
Peatükis 3.3.2 on välja toodud alad, kus on olemas ühiskanalisatsioon. Türi linna ühisveevärk- ja
kanalisatsioon vastab suuremas osas kehtivatele nõuetele ning regulatsioonidele, samas näiteks on Türi valla
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014-2026 kohaselt Kolu, Kahala, Ollepa külades
ja Kabala küla keskosas ühiskanalisatsioon väga halvas seisukorras ning Oisu, Laupa, Kahala ja Taikse
reoveepuhastid vajavad rekonstrueerimist. Ühiskanalisatsiooniga varustatud alad ei hõlma tihtipeale kogu
selgelt piiritletavat asustusüksust. Näiteks puudub ühiskanalisatsioon osaliselt Türi linna äärealadel (nt
Telliskivi tänaval on mõned majapidamised ühendamata ühiskanalisatsiooniga), samuti puudub osaliselt
ühiskanalisatsioon Lokuta küla Kaare tänaval.
Käru aleviku tiheasustusalal on ühiskanalisatsioon olemas ainult kõige tihedamalt asustatud piirkonnas,
äärealadel puudub. Käru aleviku lõunaosas on nii elamumaad kui tootmismaad, mille reoveekäitlus on
lahendatud lokaalsete lahendustega. 2016. aastal rekonstrueeriti Käru aleviku reoveepuhasti ja enamik
torustikust.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 122 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Väätsa alevikus on kanaliseerimata osaliselt Väätsa paisjärvest ida pool asuvad elamumaad. Laupa külas on
küll ühiskanalisatsioon olemas, kuid kanaliseeritud on üksnes Pärnu jõe põhjakaldal olevad elamud ning
ühiskanalisastsioon puudub Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee äärsetel elamumaadel ja tootmisaladel.
Reopalu alevikus on käesoleval ajal käimas tööd reoveepuhasti ja torustike rekonstrueerimiseks.
Suhteliselt suur osa Türi valla elanikkonnast elab hajaasustatud aladel, kus ühiskanalisatsioon puudub üldse.
Piiumetsa, Retla, Röa, Kolu, Änari, Ollepa ja Pala külades ühiskanalisatsioon puudub ja reoveekäitlus on
lahendatud lokaalselt. Võib eeldada, et kõikidel ühiskanalisatsioonita aladel on reoveekäitlus lahendatud
kogumismahutite või lokaalsete kohtpuhastussüsteemidega. Samas puudub selge ülevaade ja kindel
teadmine, kas kogumismahutid on siiski lekkekindlad ning kas, kus ja kui palju reovett puhastatakse enne
suublasse juhtimist ning kas suublasse juhitav vesi (veekogusse või hajutatult maapinda juhituna) vastab
keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 toodud nõuetele, mis arvestab muuhulgas põhjavee
kaitstusega. Nimelt võib kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel (enamik Türi valla territooriumist) kuni
10 m³ ööpäevas heitvett pinnasesse immutada üksnes pärast reovee bioloogilist puhastamist ning kuni 5 m3
pärast reovee mehaanilist puhastamist sellisel juhul, kui see ei sisalda vesikäimlast pärinevat reovett.
Arvestades seda, et kogumismahutite osakaal järjest väheneb ja üha enam kasutatakse lahendusi, kus
heitvesi immutatakse maapinda pärast septiku läbimist, siis ei pruugi heitvesi vastata keskkonnaministri
määrusega kehtestatud nõuetele, kuna sellist lahendust ei saa siiski pidada reovee bioloogiliseks
puhastamiseks. Tänapäeval on kuivkäimlate osakaal võrreldes vesikäimlatega tagasihoidlik ning üldjuhul
vesikäimlate vett eraldi ei käidelda, mistõttu on enamikul juhtudel vajalik reovee bioloogiline puhastamine enne
immutamist. Näiteks Väätsa valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavas on toodud, et
ühiskanalisatsiooniga katmata aladel puuduvad paljudes majapidamistes reovee kogumis- ja
puhastamisseadmed ning et kogumiskaevude puhul on probleemiks nende tühjendamine, sest lähim
purgimisvõimalus on Väätsalt umbes 7 km kaugusel Paide reoveepuhasti juures. Käru valla ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kavas on välja toodud, et kogumismahutite seisukorra ja nende veepidavuse
kohta, samuti kogumiskaevude tühjendamise kohta andmed puuduvad.
Eeltoodust tulenevalt võib ühiskanalisatsiooniga varustamata reoveekäitlejaid pidada potentsiaalselt
põhjavee kvaliteeti mõjutavaks teguriks. Lisaks on oht põhjaveele lekkivate kanalisatsioonitorude ja -
kaevude poolt ning seda esmajoones Oisu ja Kahala asulates (Türi valla ÜVK kohaselt), Lõõla külas,
osaliselt Väätsa alevikus (Väätsa valla ÜVK).
Üldplaneeringu kaardile “Taristu ja tehnovõrgud” on kantud EELIS-es kajastuvad kinnitatud (kehtivad)
reoveekogumisalad, mis on määratud kehtivate ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavadega
(endiste valdade ühisveevärgi ja -kanalisastsiooni arendamise kavad). Tulenevalt veeseaduse § 101 lõikest 1
tuleb nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega piirkonnas moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari
kohta tekkiv koormus on kümme inimekvivalenti või suurem. Veeseaduse § 99 järgi kannab kohaliku
omavalitsuse üksus reoveekogumisala piirid üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga
kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud. Reoveekogumisalade
määramine, olemasolevate reoveekäitlussüsteemide ja probleemide kaardistamine (ebapiisavad ja
amortiseerunud reoveepuhastuslahendused, sh kogumissüsteemidega ühendamata majapidamised,
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 123 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
kuivkäimlad, ebapiisavad ja nõuetele mittevastavad omapuhastid ning lekkivad reoveemahutid ja -torustikud)
ja meetmete pakkumine pinna- ja põhjavee kaitse eesmärgil on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise
kava ülesanne ning selle alusel toimub vastavate arendusprojektide elluviimine. Üldplaneeringuga
määratletava maakasutuse ja korrigeeritavate tiheasustusalade piiride alusel on võimalik uues kogu valda
hõlmavas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratleda perspektiivsed reoveekogumisalad.
Üldplaneeringus on juhitud tähelapanu sellele, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava
koostamisel, uuesti läbi vaatamisel ja muutmisel tuleb arvestada Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas
toodud pinna- ja põhjavee kaitseks keskkonnaeesmärkide saavutamiseks koostatud meetmeprogrammidega.
Kuigi üldplaneeringuga ei lahendata reovee puhastamisega ja joogiveega varustamisega seotud temaatikat
ega seata sellest tulenevaid tingimusi, on sellest hoolimata käesolevas peatükis seatud suunised ÜVK
arendamise kava koostamiseks, tagamaks pinna- ja põhjavee jätkusuutlik kaitse.
Omavalitsus ei pea vajalikuks tehnoehitise maa reserveerimist uue/uute reoveepuhasti(te) rajamiseks.
ÜP-ga seatakse tingimused tihe- ja hajaasustuse reoveepuhastuslahendustele ning kaubandus- ja teenindus
ning tootmis- ja logistikahoonete maa-alale.
Üldplaneeringuga seatakse maakasutuse planeerimisel tingimused, millega tuleb arvestada põhjavee hea
seisundi tagamiseks, seejuures on arvestatud sellega, et vald asub valdavalt väga kõrge ja kõrge
reostusohtlikkusega põhjaveega alal. Üldplaneeringus on toodud, et nõrgalt kaitstud ja kaitsmata
põhjaveega aladel uute elamupiirkondade kavandamisel tuleb eelistada ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni väljaehitamist iseseisvatele lokaalsetele lahendustele. Seda tingimust tuleks
täpsustada, lisades, et ka muu arendustegevuse, eelkõige tootmistegevuse kavandamisel tuleb
võimalusel eelistada reovee juhtimist ühiskanalisatsiooni, kusjuures sademevee kogumine ja
juhtimine peaks toimuma reoveest lahkvoolselt.
Reovee puhastamise tingimused nii reoveekogumisalal kui väljaspool reoveekogumisala tulenevad
veeseadusest (§ 124). Reoveekogumisalal ja väljaspool reoveekogumisala, kus puudub
ühiskanalisatsioon, peab põhjavee reostuse vältimiseks reovee koguma lekkekindlasse mahutisse
ning korraldama selle veo purgimissõlme, või puhastama vesi omapuhastis ja juhtima bioloogiliselt
puhastatud heitvesi suublasse. Üldplaneeringuga küll reoveekäitlust otseselt ei reguleerita, ent seda
tuleks arvestada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel. Reoveekäitluse valikul
tuleb juhinduda puhastatavast reovee kogusest, reostuskoormusest, suubla seisundist ning ala
põhjavee kaitstusest ning muudest õigusaktidega sätestatud tingimustest. Ühisveevärgi ja -
kanalisatsioonisüsteemiga liitunud aladel tuleb soodustada vanade omapuhastusseadmete
(kogumiskaevud jne) nõuetekohast likvideerimist, et ei tekiks reostuse lekkimise ohtu pinnasesse ja
sealt edasi põhjavette.
Üldplaneeringuga on seatud ka põhimõtted sademevee käitlemiseks. Üldpõhimõttena tuleb kõvakattega
aladelt sademevesi kokku koguda ja enam kui 10 parkimiskohaga parklast vesi enne suublasse
juhtimist puhastada liiva- ja õlipüüduris. Seal, kus hüdrogeoloogilised tingimused võimaldavad
immutamist, tuleks sademevesi pinnasesse immutada. Vee immutamine ei tohi halvendada
naaberkinnistute ja veekeskkonna seisukorda.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 124 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Punktkoormusallikad
➢ kaevandusest põhjavette minev reostus
Vallas on 2019. aasta seisuga väljastatud 14 mäeeraldise luba kruusa, liiva, turba ja savi kaevandamiseks.
Kõige suurema ala võtavadki enda alla turbamaardlad. Üldplaneeringuga uusi mäetööstusmaid
(kaevandamistegevust) ei planeerita, maavarade kaevandamine toimub kehtivate maavara kaevandamise
lubade alusel. Maavara kaevandamise loa taotluste menetlemisel hinnatakse avalduvat keskkonnamõju, sh
põhjaveele ja seatakse vajalikud leevendusmeetmed olulise negatiivse mõju minimeerimiseks või
ennetamiseks. Kaevandamistegevuse mõju põhjaveele võib avalduda nii veetaseme alandamisega kui ka
veekvaliteedi muutmisega. ÜP-ga täiendavaid meetmeid kaevandamistegevusele ei seata. Lisatud on
üldine tingimus, et kaevandamistegevusega tuleb tagada, et keskkonnahäiringud oleksid võimalikult
väikesed, sh ei tohi põhjustada pöördumatuid muutusi looduskeskkonnas, eelkõige veerežiimile ning
et joogivee kvaliteedi halvenemisel tuleb igal juhul tagada elanike varustatus kvaliteetse joogiveega.
➢ lekked endistelt reostunud tööstusaladelt
Türi vallas ei ole ühtegi jääkreostusobjekti.
Üldplaneeringuga soositakse tootmisalade arendamisel olemasolevate tootmisalade laiendamist,
ümberkujundamist või endiste tootmisalade uuesti kasutuselevõtmist. Üldplaneeringu üldiste
maakasutustingimuste all on toodud nõue, et arendusalade (elamute, tootmismaade, ärimaade)
kavandamisel endistele tööstusobjektidele, sh põllumajanduslike tööstusobjektide alale tuleb
täpsustada jääkreostuse esinemist ning enne ehitustegevust näha ette tegevused, mis tagavad
ehitisaluse pinnase vastavuse kehtivatele piirnormidele. Jääkreostuse likvideerimisel ei tohi
halvendada naaberkinnistute olemasolevat olukorda.
➢ lekked jäätmete ladustamisega seotud aladelt
Türi vallas, Roovere külas asub üks Eesti viiest nõuetekohasest segaolmejäätmete prügilast, Väätsa prügila.
Tegemist on suure jäätmekäitluskompleksiga, kus toimub mh jäätmete ladestamine keskkonnakompleksloa
alusel. Prügila keskkonnamõju kontrollimiseks teostatakse järjepidevalt pinna- ja põhjavee seiret. Võimalikke
kõrvalekaldeid lubatust seni tuvastatud ei ole.
Üldplaneeringuga kavandatakse keskkonnajaam/jäätmekogumispunkt Väätsa alevikku. Selle täpne asukoht
selgub edasise asukohavaliku käigus, kuna käesoleva üldplaneeringu koostamise raames selle täpset
asukohta ei määrata.
Türi vallas on kolm nõuetekohaselt suletud prügilat, millest lähtuv mõju põhjaveele on pigem väike.
Üldplaneeringu maakasutuskaardil näidatakse suletud prügilad, välistamaks nendel aladel aktiivseid
maakasutamise kavatsusi.
➢ reoveepuhastite väljalasud
Mitmed valla reoveepuhastid on halvas seisukorras ja ei suuda reovett puhastada õigusaktides ja vee
erikasutuslubades sätestatud nõuetele. Ebarahuldavalt töötab hetkel veel Reopalu reoveepuhasti, kuid seda
rekonstrueeritakse. Üldplaneeringuga ei reserveerita maad uute reoveepuhastite rajamiseks, kuna
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 125 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
üldplaneeringu perspektiivis vajadus selleks puudub. Roveepuhastite rekonstrueerimine ja muude vajalike
meetmete rakendamine reovee nõuetekohase puhastamise tagamiseks toimub vastavalt ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni arendamise kava(de)le ja väljastatud vee keskkonnalubadele vee erikasutuseks ja
komplekslubadele.
Lisaks pöörab ekspert tähelepanu, et põhjavee potentsiaalse saastumise seisukohast on ohtlikud
kasutusest väljas olevad salv- ja puurkaevud, mis on vajalik sulgeda või tamponeerida. Uute
puurkaevude rajamisel tuleb arvestada veeseaduses sätestatud nõuetega, välistamaks ohtu põhjaveele. Uute
puurkaevude rajamisel on oluline, et oleks võimalik tagada nõuetekohane hooldus- või
sanitaarkaitseala ning erinevate tegevuste elluviimisel arvestataks nendel aladel õigusaktidest
tulenevate tegevuste kitsendustega.
Uute tootmisalade planeerimisel on vajalik arvestada piirkonnas joogiveeks kasutatavate
põhjaveekihtide reostuskaitstusega ja rakendada meetmeid, millega tagatakse eelkõige
joogiveehaardeks olevate põhjaveekogumite maksimaalne reostuskaitstus. Ettevõtete riskianalüüside
koostamisel tuleb arvestada põhjavee reostuse riskiga. Arendustegevusel tuleb tähtsustada põhjavee
kvaliteedi kaitse vajadus, seda reoveepuhastuslahenduste nõuetele vastavusse viimisega, saastunud
sademevee kogumise ja puhastamise läbi.
Üldplaneeringu kohaselt on lubatud valla territooriumil nii horisontaalsete kui vertikaalsete
maasoojussüsteemide rajamine. Täiendavad tingimused nende rajamiseks ei ole sätestatud, kuna
põhitingimused tulenevad vastavasisulisest määrusest.
Põhjavee reostusohu vältimiseks on soovitatav kasutada hajaasustuses veevarustuse tagamisel
mitme kinnistu peale ühist puurkaevu, sest iga üksikmajapidamise jaoks eraldi rajatud puurkaevud
kujutavad põhjavee kvaliteedile suuremat ohtu, kui suurema ala tarbeks rajatud üks puurkaev.
Puurkaevu rajamisel ja kasutamisel tuleb tagada põhjavee kaitse reostuse eest. Selleks tuleb uute
puurkaevude puhul kavandada nõuetekohane hooldusala või sanitaarkaitseala ning olemasolevate
kaevude puhul tagada sanitaarkaitsealade nõuetekohasus.
Muud põhjavee kaitset ja kasutamist tagavad tingimused:
põhjavee kaitse ja kvaliteedi seisukohast on oluline pöörata erilist tähelepanu põhjaveeressursi
kaitsele ja tagada täielik arvestus põhjavee tarbimise üle, tagada toimiv kaasaegne veevarustus- ja
kanalisatsioonisüsteemi lahendus koos töökorras puhastusseadmetega. Puhastusseadmete
korrasolekut saab kontrollida järjepideva heitvee veekvaliteedi seire raames, mis määratakse kindlaks
vee erikasutusloas;
oluline on propageerida veekeskkonda säästvaid kaasaegseid tehnoloogiaid ja seadmeid,
jäätmekäitlus ja prügimajandus peab vastama keskkonnanõuetele ja säästva arengu põhimõtetele.
Veeseadusest tulenevalt tuleb veemajanduskava alusel kavandada ja rakendada abinõusid
keskkonnaeesmärkide, sealhulgas vee hea seisundi saavutamiseks. Vee hea seisundi saavutamise kohustus
hõlmab nii pinna- kui ka põhjavett. Osade veekogumite (milliste puhul on hea seisundi saavutamine
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 126 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
teadaolevate tehnoloogiate abil võimatu) jaoks on keskkonnaeesmärgi saavutamist edasi lükatud aastani
2027, eelkõige halvas seisundis olevate veekogude puhul.
5.1.5.1.1 Vaba põhjaveevaru
2006. aastal kinnitas keskkonnaminister käskkirjaga nr 407 Türi põhjaveemaardlas Silur-Ordoviitsiumi veekihi
põhjaveevaru 1880 m3/ööp kasutusajaga kuni 2023. 13. detsembril 2011. aastal kinnitati keskkonnaministri
käskkirjaga nr 1786 Türi põhjaveemaardlas 2 põhjaveevaru kuni 2038. aastani – üks Türi linnas Silur-
Ordoviitsiumi veekihis varuga 700 m3/ööp (T1 joogivesi), teine Siluri Raikküla lademe karbonaatidest
moodustunud põhjaveekihis (S1rk) Türi linna Türi-Alliku piirkonnas varuga 700 m3/ööp (T1 joogivesi). Vaba
põhjaveevaru on põhjavee hulk, mida on võimalik kasutada nii, et oleks tagatud põhjavee hea seisundi
säilimine. Pärast 2023. ja 2038. aastat põhjaveevaru kasutusõigus lõpeb, kuid juba sellele eelneval ajal on
vajalik taotleda edaspidiseks uus põhjaveevaru ja selle kinnitamine.
Veeseaduse § 206 kohaselt tuleb põhjaveevaru ümber hinnata, kui:
põhjaveevaru kasutamise aeg on ületanud põhjaveevaru kasutamise arvutusliku aja ja kavandatav
põhjaveevõtt on jätkuvalt suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas;
põhjaveevaruga ala hüdrogeoloogilised tingimused on muutunud;
põhjaveevaruga ala põhjavee seisund on halvenenud ega vasta enam põhjaveevaru kasutamise
eesmärgile;
põhjavee keemiline seisund või koguseline seisund on halvenenud sellisel määral, et kehtestatud
põhjaveevaruga alal asuv põhjaveekogum on ohustatud või selle seisundiklass on muutunud heast
halvaks;
põhjaveevaru kasutamine võib põhjustada pinnavee seisundi halvenemist või ebasoodsaid muutusi
põhjaveest sõltuvas maismaaökosüsteemis;
põhjaveekihist soovitakse vett võtta rohkem, kui on kehtestatud põhjaveevaru;
tekib vajadus oluliselt muuta põhjaveehaarde asukohta või põhjaveehaardel puudub sanitaarkaitseala.
Viimastel aastatel on tendents näidanud veekasutuse tarbimise optimeerimist, mis on
lõppkokkuvõttes vähendanud põhjavee tarbimist. Üldplaneeringuga ei kavandata sellist maakasutuse
muutust, mis võiks tingida kinnitatud põhjaveevarude ümberhindamise vajaduse tulenevalt
suurenevast veevõtust. Veeseadus võimaldab põhjaveevaru ümber hinnata ka juhul, kui veevõtu
andmete kohaselt ei kasutata põhjaveevaru kehtestatud mahus, kuid see ei ole antud juhul otseselt
üldplaneeringu mahus lahendatav küsimus ning selle üle otsustamine saab toimuda üldplaneeringu
koostamisest sõltumata.
2015. aastal Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava juurde kuuluvas lisadokumendis põhjaveekogumite
koormuste vähendamise meetmeprogrammis on joogiveehaarete kaitsmise meetmena välja toodud Türi linna
Siluri veekihti avava Türi-Alliku joogiveehaarde toiteala projekti koostamine, mille tulemusel oleks võimalik
määrata teatud piirkonna põhjavee kvaliteedi säilitamiseks kõige tõhusamad meetmed ning meetmeid ka
täpsemalt kirjeldada. Samuti on välja toodud, et tuleb koostada hüdrogeoloogiline uuring Türi-Alliku
veehaardes ftalaatide, triklorometaani ja naftasaaduste sisalduse ja leviku ulatuse määramiseks. Nende
tegevuste elluviimine toimub üldplaneeringu koostamisest sõltumata.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 127 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Kohaliku omavalitsuse vastutusalas on üksnes reoveekäitlussüsteemide inventeerimine Türi-Alliku veehaarde
toitealal ja kanaliseerimata alade reoveekäitlussüsteemide inventeerimine ja andmebaasi koostamine, selle
alusel meetmete kavandamine eelkõige põhjavee kaitsmata ja nõrgalt kaitstud aladel. Esimest neist
tegevustest on hinnatud põhjaveekogumi hea seisundi säilitamisel tõhusaks ja teist vähe tõhusaks. Kumbagi
neist tegevusest ei saa reguleerida ega suunata üldplaneeringuga (st toimub üldplaneeringust sõltumatult).
5.1.5.2 Mõju pinnaveekogumitele
Tuginedes viimase 6 aasta seiretulemustele, on Türi valla territooriumitele jäävate pinnaveekogumite
koondseisund pigem paranenud. „Heast“ seisundist „kesisesse“ seisu on määratud viimase kahe aasta
seiretulemuste alusel Lintsi veekogum Lokuta jõest suudmeni ning Vändra veekogum Imsi ojani 2018. aastal
(varasemalt on olnud seisund „hea“). Teiste veekogumite seisund on jäänud pigem muutumatuks või
paranenud „kesisest“ „heaks“. See tähendab, et nende veekogumite seisundi eesmärk saavutada aastaks
2021 seisund „hea“ on praeguseks saavutatud ja oluline on seda hoida.
Prandi veekogumi seisund Neeva kanalist suudmeni oli aastatel 2013-2016 „halb“ Pärnu ja Prandi jõel olevate
rändetõkete tõttu avalduva mõju tõttu kaladele. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava meetmeprogrammis on
samas toodud, et koormus on ebaselge, veekogumi seisund on mõjutatud vesiviljelusest ja selle
puhkeotstarbelisest kasutamisest ning läbi tuleks viia uuring veekogumi mittehea seisundi põhjuse
tuvastamiseks, koormusallikate selgitamiseks ja edasiste meetmete määratlemiseks. Kuna Pärnu ja Prandi
jõel on mitmete paisude lammutamise või kalapääsude rajamisega parandatud kalade rändevõimalusi, siis
see kajastub ka viimaste aastate seisundihinnangutes: aastatel 2017 ja 2018 on olnud veekogumi
koondseisund „hea“.
Pärnu jõe veekogumi Vodja jõest Käru jõeni seisund oli aastatel 2013-2016 „halb“ ning aastatel 2017 ja 2018
„kesine“, st parem seoses kalade rändetingimuste parandamisega. Retla veekogumi, Räpu veekogumi,
Saarjõe veekogumi Pikkmetsa jõeni, Vändra veekogum Imsi ojast Massu jõeni seisund on viimaste aastate
seireandmetele tuginedes paranenud „kesisest“ „heaks“. Räpu veekogumi „kesise“ seisundi põhjuseks olid
varasemalt toitained (üldlämmastik) ja vesikeskkonnaspetsiifilised saasteained (pestitsiidid) ning kahe viimati
nimetatu puhul paisud ja kalastiku seisund.
Üldplaneeringuga on ette nähtud kunstkoelmute rajamine Pärnu jõele (Türi valla territooriumil 10 erinevas
kohas). Arvestasdes Pärnu jõe kalamajanduslikku väärtust, on need vajalikud lõhilaste kudealade ja
noorkalade kasvualade loomise eesmärgil. Planeeritud kunstkoelmud on üldplaneeringusse kantud Maves OÜ
töö “Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring” põhjal. Töös on kirjeldatud lõhilaste (jõeforell, merifolrell) vajadusi
kudealade järele Pärnu jões. Kruusase põhja ja kärestike vähesuse (peaaegu et puudumatuse) tõttu on
kunstkoelmute loomine väga vajalik. Üldplaneeringus on peatükis 3 tabelis 5 esitatud jõelõigud koos
ligikaudsete alguse ja lõpu koordinaatidega, millele on võimalik ja soovitatav rajada juurde kunstkoelmuid ja
noorjärkude kasvualasid või mille potentsiaali saaks melioreerimistööde (taimejuurte eemaldamine ja
voolukanalite laiendamine, kruusa ja kivide lisamine) abil hästi ära kasutada nii järelkasvu tootmise aladena,
kui samuti atraktiivsete kalapüügilõikudena. Vastavalt Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskavale 2015-2024
on Pärnu jões kalade kudemistingimuste kunstlik parandamine (kudemissubstraadi lisamine jõepõhjale)
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 128 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
lubatav, kui vastav projekt põhineb pädeval eksperthinnangul ning selle elluviimisel järgitakse looduskaitselisi
nõudeid. Maves AS koostatud uuringusse oli kaasatud hüdrobioloog (Tauno Jürgenstein), kes on koostanud
erinevaid teadustöid lõhilaste kudealade uurimisel. Töös on piisavalt põhjendatud kudemistingimuste
parandamise vajadust. Looduskaitseseadusest ja veeseadusest tulenevate nõuete järgimisel ei ole negatiivset
mõju jõe seisundile ette nähta. Oodatav on jõe kalamajandusliku seisundi oluline paranemine.
Tuginedes Maves AS töös (2020) toodud ettepanekutele Pärnu jõe kasutamiseks, on üldplaneeringu
koostamise kontekstis asjakohased järgmised ettepanekud, mis tuleks tingimustena üldplaneeringusse lisada
(seotud Pärnu jõevee kvaliteedi hoidmise ja parandamisega).
Pärnu jõe kaldaaladel jalgsimatka- ja terviseradade ühendamisel jõe kallasradadega peab jälgima, et
jõekaldaid ei raiutaks puistust ülemäära lagedaks. Säilima peab kalastikule ja veetemperatuuri
hoidmiseks vajalik veepinna varjestatus.
Pärnu jõe kaldaaladel uusi tegevusi kavandades tuleb vältida uute kuivenduskraavide rajamist, sest
jõkke kanduvad setted, happeline rabavesi ning põldudel kasutatavad väetised/taimekaitsevahendid
rikuvad kalade elu- ja kudepaikasid. Vanade kuivenduskraavide taastamisel või puhastamisel tuleb
kraavide suudmetesse rajada settebasseinid.
Tuleb jätkata kaladele rände- ning kudemistingimuste parandamisega. Omavalitsus saab seada
maakasutusele tingimusi veekogude kallastel eesmärgiga vältida veekogude ökoloogilise ja keemilise
seisundi halvenemist. Oluline on järgida veeseadusest ja looduskaitseseadusest tulenevaid nõudeid
veekogude kallaste ja vee seisundi kaitseks ning ehituskeeluvööndi vähendamist kaaluda üksnes
suure avaliku huviga tegevuste korral.
Üldplaneeringu lahendus on suunatud asustuse tihendamisele juba väljakujunenud tihedalt asustatud alevikes
ja külakeskustes ning see eeldab ühiskanalisatsiooni väljaehitamist. Mitmed valla reoveepuhastid on hetkel
halvas seisukorras ja ei suuda reovett puhastada õigusaktides ja vee erikasutuslubades sätestatud nõuetele.
Roveepuhastite rekonstrueerimine ja muude vajalike meetmete rakendamine reovee nõuetekohase
puhastamise tagamiseks eesmärgiga minimeerida mõju veekogudele sinna juhitava heitvee kaudu
toimub vastavalt ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava(de)le ja väljastatud
keskkonnalubadele vee erikasutuseks või komplekslubadega. Uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kava koostamisel ja keskkonna- ning komplekslubade väljastamisel tuleb arvestada
suubla seisundiga ning vajadusel seada karmimad saasteainete piirväärtusd heitvees võrreldes
vastavasisulises õigusaktis kehtestatuga.
Üldplaneeringuga ei reserveerita maad uute reoveepuhastite rajamiseks, kuna üldplaneeringu perspektiivis
vajadus selleks puudub.
Uute tootmisalade planeerimisel on vajalik arvestada läheduses asuvate pinnaveekogudega ning
vajadusega tagada nende igakülgne kaitse tootmisega kaasnevate mõjutuste eest. Rakendada tuleb
kõiki võimalikke ja majanduslikult mõistlikke meetmeid, millega tagatakse pinnaveekogude
maksimaalne reostuskaitstus. Olemasolevate tootmisalade laiendamise, millega võib kaasneda oluline
keskkonnahäiring, laiendamise või uute rajamise mõju pinnaveele tuleb iga juhtumi puhul eraldi
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 129 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
hinnata KMH eelhinnangu või vajadusel KMH käigus. Arendustegevusel tuleb tähtsustada pinnavee
kaitse vajadust, seda reoveepuhastuslahenduste nõuetele vastavusse viimisega, saastunud
sademevee kogumisega ja puhastamisega. Üle 10 parkimiskohaga kõvakattega parklas tekkiva
sademevee juhtimisel eesvoolu on eelnev sademevee puhastamine õli- ja liivapüüduris kohustuslik.
Lisaks tuleb rakendada tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse sademevee löökkoormuse
vähendamine eesvooludele.
Ehitustegevuse planeerimisel ja projekteerimisel tuleb vältida veekogu risustamist ja reostamist
ehitusjäätmete, õlide, kütuse ja muude reoainetega.
Hajaasustuses üksteisest eraldiseisvate majapidamiste puhul ei ole ühiskanalisatsiooni ehitamine
majanduslikult põhjendatud. Kuna puhastamata reovee jõudmine loodusesse on koormusallikaks
paljudele pinnaveekogudele, siis on oluline, et ühiskanalisatsioonita aladel järgitakse reovee
käitlemisel Türi Vallavalitsuse 04.07.2017 määrust nr 5 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“.
Eeskirjaga reguleeritakse Türi valla haldusterritooriumil reovee kohtkäitlust, äravedu
kogumismahutitest ja transportimist ühiskanalisatsiooni purgimiskohta lähtudes ehitusseadustikus,
veeseaduses ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetest eesmärgiga kaitsta
veekeskkonda reoveest tuleneva koormuse eest.
Üldplaneeringus on seatud tingimused ja üldised suunised maaparandussüsteemide jätkusuutliku
toimimise tagamiseks (kliimamuutustest tulenevate võimalike riskidega arvestamine, veevoolu pidev
tagamine, eesvoolude korrastamine jne).
ÜP-ga täiendavaid meetmeid kaevandamistegevusele ei seata. Lisatud on üldine tingimus, et
kaevandamistegevusega tuleb tagada, et keskkonnahäiringud oleksid võimalikult vähesed, sh ei tohi
põhjustada pöördumatuid muutusi looduskeskkonnas, eelkõige veerežiimile.
Süvendus- ja kuivendustööde kavandamisel jõgedes ja kallastel ning uute veekogude rajamisel tuleb
tegevus kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava aastateks 2015-2021 meetmeprogrammis välja toodud
kohaliku omavalitsuse vastutusalas olevad meetmed Türi vallas olevate pinnaveekogumite seisundi
parandamiseks ei ole lahendatavad üldplaneeringuga.
Põllumajandustegevuse jätkamisel on oluline vähendada põllumajanduslikust tootmisest pärinevat
reostust/häiringuid, järgides pinna- ja põhjavee kaitseks veeseaduses ja selle alamaktides kehtestatud
nõudeid võimaliku põllumajandusreostuse eest.
Mõju inimese tervisele ja heaolule, sh sotsiaalsed vajadused ning
elukeskkonna turvalisus
Inimese tervise ja heaolu määrab suuresti elukeskkonna üldine kvaliteet - tööstusalade kaugus elamualadest,
liikumisvõimalused ja tingimused soovitud sihtkohtadesse jõudmiseks, rohe- ja puhkealade olemasolu ja
kasutamise mugavus ning kvaliteet, kvaliteetse joogivee olemasolu, aga ka kogukonnatunne ja külaelu
toimimine ning üldine teenuste kättesaadavus ja nende kvaliteet.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 130 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 toob põhitõena esile, et inimeste tervis mõjutab märkimisväärselt
nende võimet igapäevaelus toime tulla, nende sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi ülesehitamisel ja riigi
üldist edu. Õigus tervise kaitsele kuulub inimese põhiõiguste hulka ning kõikidele inimestele peavad olema
tagatud vajalikud eeldused parima võimaliku terviseseisundi saavutamiseks. Rahvastiku tervist mõjutab
oluliselt väljaspool inimorganismi asuv keskkond füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste, sotsiaalsete ja
psühhosotsiaalsete ohuteguritega, kusjuures mõju tervisele ilmneb sageli alles aastate pärast. Hinnanguliselt
on kuni kolmandik rahvastiku tervisekaotusest otseselt seotud elu-, töö ja õpikeskkonnast tulenevate
teguritega. Keskkonnatervise programmis 2019-2022 (kinnitatud 09.01.2019) toodud üheks meetmeks on
tervist toetava elukeskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine.
5.2.1 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja heaolule
5.2.1.1 Teenuste kättesaadavus
Türi valla üldplaneeringu üheks prioriteediks on elanikele mitmekülgsete teenuste võimaluste tagamine ja
eelduste loomine. Avalikud esmatähtsad teenused on tagatud eelkõige Järvamaa maakonnaplaneeringuga
2030+ määratletud Türi valla piirkondlikus keskuses Türi linnas, mis on kogu vallas oluline töökohtade ja
teenuste koondumise koht. Linna toimimist toetab Türi ümbruse piirkond koos Türi-Alliku tihedamalt asustatud
ala ja Särevere alevikuga ning teatud teenuste pakkumine on tagatud ka lähikeskuses Oisu ja Väätsa alevikus
ja kohalikus keskuses Käru alevikus. Üldplaneeringu kohaselt säilib üldkasutatav maa, ühiskondlike hoonete
maa, segaotstarbega maa ja ärimaa, mis tähendab, et võrreldes praegusega teenuste pakkumise kvaliteet ei
halvene. Üldplaneeringuga luuakse võimalusi Türi linnas pakutavate funktsioonide ja teenuste
mitmekesistamiseks, kavandades kesklinna piirkonda segaotstarbega maa-alasid, mida on võimalik
kasutusele võtta nii elamumaana, ärimaana kui ka üldkasutatava hoone maana ning valla kaalutlusotsusel ka
osaliselt väiketootmismaana. Segaotstarbega maa-ala kavandatakse ka Oisu aleviku põhjapoolsele äärealale
elamupiirkonna lähedusse, Kabala külla, Väätsa alevikku, Särevere alevikku, Kirna külla, Türi-Alliku külla ja
Käru alevikku.
Vaba aja veetmise võimalusi soodustatakse Pärnu jõe ääres, sinna on reserveeritud täiendavalt puhke- ja
virgestusalasid. Puhke ja virgestuse maa-ala juhtotstarve on üldplaneeringuga kavandatud vanadesse,
mahajäetud Ussimäe karjääri ja Kihli karjääri. Mahajäetud Kihli karjääriga külgneb keskkonnaregistris arvel
olev Kihli liivamardla, seega mahajäetud karjääri alale saab planeerida ainult sellist puhke- ja
virgestustegevust, mis ei ole tekitatava müra suhtes (kui külgneval alal peaks alustatama
kaevandamistegevust) kuigivõrd tundlik (nt maastikuautode sõidurada vms).
Kultuuri, spordi ja vaba aja veetmise infrastruktuuri ja sotsiaalse infrastruktuuri (kuhu kuuluvad
tervishoiuteenuseid, haridusteenuseid ja sotsiaalhoolekande teenuseid pakkuvad asutused) kättesaadavuse
parandamise eesmärgil kavandatakse täiendavalt ühiskondliku ehitiste maa-ala Türi linna ja Särevere
alevikku. Türi linna ja alevikes pakutavaid teenuseid tarbivad lisaks kohalikele ka valla hajaasustatud piirkonna
elanikud. Sotsiaalse infrastruktuuri teenuste kättesaadavust Türi vallas võib Türi linna ja alevike lõikes lugeda
heaks. Olemasolevate tiheasustusalade tihendamine veelgi elamualade, keskusalade ja äri- ja tootmismaade
osas soodustab sotsiaalse infrastruktuuri ja esmavajalike teenuste kättesaadavust. Üldplaneeringuga
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 131 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
suunatakse elamualade planeerimist aladele, kus on optimaalsed võimalused teeninduseks ja olemasoleva
infrastruktuuriga ühinemiseks.
Elanikkond tarbib lisaks teenuseid Järva maakonnakeskuses Paide linnas, samuti Rapla vallas Rapla linnas,
Põhja-Sakala vallas Võhma linnas ja Suure-Jaani alevikus, Põltsamaa vallas Põltsamaal. Teenuste tarbimist
naabervaldade linnades ja alevikes soodustavad lühikesed vahemaad kui ka rahuldavad
transpordiühendused.
Jalgratta- ja jalgteed on peamised linnalise asustusega alade sisestruktuuri ja nende lähialade sidustajad, mis
tagavad liikumisvõimalused elamualade ja töökohtade, matkaradade, spordirajatiste, haridusasutuse ja muude
teenuste osutamise ja vaba aja veetmise kohtadega ning tähtsamate transpordisõlmedega.
Avalike teenuste osutamiseks lubatakse puhke- ja virgestusmaale rajada ka ühiskondlikke ehitisi.
Türi linn pakub piirkondlikule keskusele iseloomulikke teenuseid. Üldplaneering toetab Oisu ja Väätsa aleviku
ning Kabala küla toimimist lähikeskusena ja Käru aleviku toimimist kohaliku keskusena. Üldplaneeringus on
järgitud põhimõtteid, mis on seatud Järva ja Rapla maakonnaplaneeringus erineva tasandi keskuste
ja neid ümbritsevate piirkondade arendamisele. Türi linna kui piirkondliku keskuse teenuste valikut ja
teenuse pakkumise asukohti tarbijate suhtes võib lugeda kaasaegsetele vajadustele vastavaks.
Sotsiaalse infrastruktuuri kasutamisel ja arendamisel on oluline silmas pidada järgnevat:
üldkasutatavate hoonete ümbruses peab olema tagatud müra-, vibratsiooni- ja õhusaaste
normtasemetele vastav elukeskkond;
ühiskondliku hoone maale tuleb tagada juurdepääs ka kergliiklejatele ja jalakäijatele;
piisavate parkimisvõimaluste tagamine (sh jalgrattaparklad);
alade arendamisel tuleb ette näha kuritegevust ennetava meetmena valgustite paigaldamine.
5.2.1.2 Mõju majandustegevusele ja töökohtadele
Türi valla asukoht on logistiliselt igati soodne ettevõtluse arendamiseks. Oluliste riigimaanteede ääres
paiknemine on loonud head eeldused ettevõtlusega tegelemiseks ning oluline on seda soodustada ka
edaspidi. Üldplaneeringuga soodustatakse Türi linna kui piirkondliku keskuse jätkusuutlikku toimimist teenuse-
ja töökohtade pakkujana ka edaspidi, samas soodustatakse ka alevikes ja suuremates külakeskustes äri- ja
tootmistegevuse arendamist äri ja tootmise maa-alade ning segaotstarbega maa-alade planeerimise kaudu.
Ettevõtluse edendamiseks on ette valmistatud maakondliku tähtsusega ettevõtlus- ja tööstusalad Türi linnas.
Türi linna loodeosas, Kuresoo peakraavi ja Tehnika tänava vahelisel alal on kehtestatud Mäe väikekoha
ettevõtlusala detailplaneering, mille alusel on välja krunditud 35 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega
katastriüksust. Taristu alune maa on munitsipaalomandis ja koostatud on teede ning tehnovõrkude taristute
põhiprojektid. Kuna olemas on eeldused ettevõtluseks sobiva taristu väljaarendamiseks endistel tootmisaladel
Türi - Allikul, Kabalas, Kahalas, Oisus, Taikses, Türi linnas Kaare tänaval, endise EPT (Tehnika ja Kelvi
tänavate vaheline ettevõtlusala) ja endise Türi Metsakombinaadi (Vabriku pst 1 ala) ning Reopalu
ettevõtlusalal kasutusest välja jäänud laudakomplekside jne maa-alal, mis on varustatud tööstuse jaoks piisava
vee ning elektrivõimsusega, siis on üldplaneeringuga nendel aladel reserveeritud äri- ja tootmise maa-ala
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 132 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
juhtotstarve. Seejuures kavandatakse peamiselt äri- ja tootmismaa segaotstarbega maa-alasid, mille korral ei
määrata üldplaneeringuga otstarvete osakaalu.
Üldplaneeringus on toodud ettevõtluse ja töökohtade arendamise üldpõhimõtted, arvestades seejuures
kohalike iseärasustega (nt elamute vahetus läheduses eelistada kaubandusliku- ja teenindusliku iseloomuga
ettevõtlust, tootmismaade intensiivsem kasutuselevõtmine ja nendel aladel elukeskkonnaga arvestava
ettevõtluse arendamine).
Uute äri- ja tootmisalade kasutuselevõtmine ning nende arendamine on vajalik töökohtade loomiseks
ja aastaringse majandustegevuse elavdamiseks piirkonnas.
5.2.1.3 Puhkealade kättesaadavus
Puhkealad võimaldavad inimestel veeta aega looduses ning olenevalt iseloomust ja kasutusotstarbest
parandada inimeste vaimset ja füüsilist seisundit. Puhkealade kasutusaktiivsus sõltub selle
kasutusmugavusest (juurdepääsuvõimalustest, ala hooldatusest) ja vabaaja veetmise konkreetsetest
võimalustest.
Türi vallas on puhkealade kasutamine tugevalt seotud ökosüsteemi poolt pakutavate hüvedega.
Üldplaneeringus säilivad olemasolevad puhke- ja virgestusmaad. Ulatuslikumad puhke- ja virgestuse
maa-alad on kavandatud Türi linna Pärnu jõega piirnevatele aladele. Kuna tegemist on tiheasustatud
Türi linna sisese alaga, siis on see suurele osale puhkepiirkonna kasutajaskonnale mugavalt
kättesaadav. Puhke- ja virgestusmaad on kavandatud üsna mitmes kohas Türi linnas ka olemasolevate
elamupiirkondade juurde, samuti nt Kirna, Reopalu, Türi-Alliku küladesse ja Väätsa alevikuga piirnevale alale.
Need peaksid kõigi eelduste kohaselt rahuldama kogu valla puhke- ja vabaaja veetmise vajaduse koos uute
puhke- ja virgestusalade väljaarendamisega.
Avalike teenuste osutamiseks ja kogukonna kogunemiskohtade tekkeks lubatakse üldplaneeringuga puhke
ja virgestuse maa-alale rajada väikses ulatuses ka (ühiskondlikke) ehitisi. Detailplaneeringu
koostamisel võib hooneid ehitada rohkem, kuid nende osakaal ei tohi katastriüksusel domineerida.
Olemasoleva loodusliku maastiku (sh metsa) säilitamine võimaldab eksponeerida olemasolevaid
loodusväärtusi ja neid maksimaalselt puhkamisel ära kasutada.
Üldplaneeringuga seatakse detailplaneeringu kohustus juhul, kui soovitakse rajada majutushoone üle
kahekümne inimese samaaegseks majutamiseks. Avalik menetlusprotsess võimaldab puhkeala läbimõeldud
arendamist ning seega puhkeala arendamist puhkajate ja erinevate osapoolte soove, huvisid ja vajadusi
arvestades.
Türi vallas on palju metsi ja märgalasid, kuhu on rajatud matkarajad koos puhkamiseks vajaliku taristuga
(lõkkeplatsid, telkimisalad jne). Üldplaneeringuga on kavandatud paar uut matkarada (Kullimaa matkarada,
matkarada Linnumängu loodusalal) ning ligipääsetavuse tingimuse parandamiseks on kavandatud maanteede
äärde kergliiklusteede rajamine.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 133 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Vabaõhu puhkefunktsiooni täidab ka kavandatav haljasala- ja parkmetsa maa-ala, mille kasutamine on ette
nähtud eelkõige puhke- ja virgestuslikel eesmärkidel. Olemasolevad haljasalad ja parkmetsa maad on ette
nähtud säilitada.
Üldplaneeringus on ära näidatud põhimõttelised juurdepääsuvõimalused enim puhkamiseks kasutatavate
suuremate veekogude kallasradadele riigiteede ja kohalike teede kaudu. Juurdepääsud kallasrajale
täpsustuvad maaomanikega sõlmitavate kokkulepete käigus.
Sadamaregistri andmetel ei asu Türi vallas sadamaid. Üldplaneeringu raames ei planeerita uute sadamate
rajamist.
Vastavalt Maves OÜ „Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuringule“ (2020) asub Türi vallas kaheksa perspektiivset
veeskamiskohta, mis on kantud üldplaneeringusse. Tegemist on jõe ääres paatide vette laskmiseks sobivate
kohtadega, kus ei ole ala otstarbeliseks kasutamiseks ehitustegevust (betoonist kaldtee rajamist vette,
mootorsõidukitele juurdepääsutee ja parkla) ette nähtud. Veeskamiskohtades lastakse vette eelkõige kanuusid
ja väiksemaid paate, mida on võimalik nö käsitsi lähimast parkimiskohast veekoguni viia. Kõikide
veeskamiskohtade juures/lähedal on veesõidukeid transportivatele kärudega autodele parkimisvõimalused
olemas, st veeskamiskohtade kavandamise ja näitamisega ei ole vajadust juurdepääsuteede ja parklate
kavandamiseks.
Lautrit, juurdepääsukanalit ja paadisilda ning muid eraomandis olevaid veeliiklusrajatisi (muul, kai, slipp) tohib
kaldale rajada, kui tegevus on kooskõlas õigusaktidega (veeseadusest, looduskaitseseadusest
ehitusseadustikust tulenevate nõuetega).
Terviseameti registri andmetel asub Türi vallas üks avalik supluskoht Türi tehisjärve ääres, kuhu on näidatud
ka planeeritav supelranna maa-ala. Üldplaneeringuga kavandatakse supelranna maa-alad Väätsa ja Käru
paisjärve ääres. Tulenevalt looduskaitseseadusest ei laiene veekogu ehituskeeluvöönd supelranna
teenindamiseks vajalikele rajatistele.
Üldplaneeringus määratud tingimused puhke ja virgestuse maa-ala kavandamiseks on piisavad.
Lisasoovitusena võiks juurde lisada, et võimalusel tagada puhke ja virgestusemaa aladele juurdepääs ka
ühistranspordiga.
Inimeste puhke- ja vabaaja võimalustele avaldab positiivset mõju lähiliikumisvõimaluste parandamine
kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamise näol. Üldplaneeringuga soodustatakse alternatiivsete
liikumisvahendite kasutamist lähiliikumistel ja seega tervislikumaid eluviise. Üldplaneeringuga on
kavandatud perspektiivsed kergliiklusteed valla olulisimate keskuste ning piirkondade ühendamiseks,
mis on vajalikud erinevate teenuste kättesaamise parandamiseks, sh vaba aja veetmise soodustamiseks
ja puhkealade kasutamismugavuse tõstmiseks. Lisaks vallasisese jalgratta- ja jalgtee võrgustiku
väljaarendamisel peab üldplaneering oluliseks teede sidumist naaberomavalitsuste jalgratta- ja jalgteedega.
Kergliiklusteede kavandamine soodustab lähiliikumisel jalgsi või jalgrattaga liikumist, seega edendab
tervislikku ja keskkonnasäästlikku eluviisi ning ühtlasi suurendab liiklusohutust. Kergliiklusteede kavandamine
loob paremad ja tervislikku eluviisi loovad eeldused puhkealade kasutamiseks. Üldplaneeringus ei lahendata
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 134 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
kavandatavate jalgratta- ja jalgteede täpset asukohta, asukoht ja tee parameetrid tuleb lahendada hilisema
projektlahendusega.
Puhke- ja virgestusalade ja nendega otseselt seonduvate alade arendamisele ja
kasutamisele on nende parema kättesaadavuse, kvaliteedi ja kasutamismugavuse
huvides soovitatav seada järgnevad tingimused:
tagada vajadusepõhiselt parkimine puhkealal või sellega piirneval alal;
loodusele kahjuliku mõju avaldumise ennetamiseks tuleb puhkealad varustada pinkide, prügikastide
ja infotahvlitega;
supluskohtades peab puhtuse ja korra tagamiseks supluskohas olema tagatud elementaarsed
tervisekaitsenõuded (prügikastid, välikäimla) ning päästerõngas, riietuskabiinid ja infotahvel;
supluskohtade avalikuks kasutuseks tuleb tagada vajalikud tingimused, sh avalik juurdepääs.
Kohalikul omavalitsusel tuleb vastavalt seadusele eratee omanikuga sõlmida leping eratee avalikuks
kasutamiseks;
vajadusel tuleb arvestada erivajaduste ja puuetega inimeste vajadustega (nt kald(laud)tee vms
rajamine) juurdepääsuks supelranna maa-alale;
kui kaitstaval loodusobjektil (kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas, kaitsealuste liikide leiu-, kasvu- ja
elupaikades) kavandatakse puhkeala väljaarendamisel püstitada rajatisi (välja arvatud
väikesemahulised rajatised, näiteks pingid, infotahvlid, prügikastid jne) või ehitisi (nt majutus-,
toitlustus-, teenindushooneid), tuleb koostada KMH/KSH eelhindamine selgitamaks, kas
ehitustegevusega kaasnevad mõjud kaitseväärtustele. Kui eelhindamise tulemusel selgub, et
negatiivset mõju ei ole võimalik vältida, tuleb algatada KMH/KSH, et välja selgitada asjakohased
mõjud ja vajalikud leevendusmeetmed;
kui puhkeala jääb Natura 2000 alale, tuleb rajatiste ja hoonete rajamiseks läbi viia Natura
eelhindamine selgitamaks välja ehitustegevusega kaasnevad mõjud kaitstavatele väärtustele. Kui
eelhindamise tulemusel selgub, et negatiivset mõju ei ole võimalik vältida, tuleb läbi viia Natura
asjakohane hindamine.
5.2.1.4 Mõju varale ja turvalisusele
Aineline vara on asjad ja muu omand, sh ka kinnisvara (maa ning sellel asuvad hooned, loodusvarad jms).
Kinnisvara väärtust mõjutavad majanduslikud tingimused, sotsiaalsed suundumused, õiguslik regulatsioon
ning keskkonnatingimused. Sotsiaalsed faktorid kajastuvad eelkõige demograafilistes näitajates, kuna selles
avaldub turu nõudluse pool. Kinnisvara väärtus ei ole mõjutatud mitte ainult rahvastiku arvulistes ja
struktuurilistes muudatustes, vaid kogu inimtegevuses selle laiemas mõttes (nt haridus, elustiil jms).
Majanduskeskkonna analüüs hõlmab paljude faktorite analüüsi – nii riigi kui piirkonna majanduslik baas,
tööjõuturu näitajad, sissetulekud, tööstuse areng, laenukapitali hind ja kättesaadavus, ehituskulud jms. Lisaks
sellele muidugi otseselt kinnisvaraga seotud näitajad, nagu näiteks pakkumisel olev kinnisvara, kavandamisel
ja juba ehitamisel olevad uued arendusprojektid, hõivatuse ja vakantsuse tasemed ning hinna- ja üüritasemed.
Õiguslikud faktorid on seotud normide ja seadustega nii riiklikul kui omavalitsuse tasemel. Õiguslik
regulatsioon avaldab kinnisvara väärtusele suurt mõju, mõjutades eelkõige nõudluse ja pakkumise vahekorda.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 135 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Näiteks mõjuvad igasugused kaitsevööndid ning kaitsealad kinnisvara väärtust vähendavalt, kuna nende
tagajärjel vähenevad kinnisvara omaniku õigused ning vabadus omaenda maal, pannes peale teatud piirangud
. Keskkonnafaktorid jagunevad looduslikeks (topograafia, mullastiku tingimused, veekogude lähedus) ja
tehislikeks (nt kommunikatsioonid, infrastruktuur – joogiveega varustatus ja reovee ärajuhtimise tingimused,
elekter, soojavarustus ning ühendusteed). (Värat, K., 2014)
Võimaliku üleujutusohuga alade hulka on arvatud ala, mida katab üleujutuse tunnustega mullastik
(lammimullad Maa-ameti mullastiku kaardil). Sellised alad asuvad nii Pärnu jõe kallastel Särevere alevikus ja
Vilita külas, Lintsi, Lokuta, Mädara, Prandi, Pikkmetsa jõe, Saarjõe ning väiksemal määral ka teiste
vooluveekogude kallastel. Lammimuldade areaalid on planeerimisettepanekul määratletud võimaliku
üleujutusohuga aladena ning sinna ala ei ole soovitatav ehitustegevust kavandada. Nimetatud alade osas
tuleb detailplaneeringute lähteülesannete koostamisel ning projekteerimistingimuste väljastamisel kaaluda
eksperthinnangu koostamist reaalse üleujutusohu väljaselgitamiseks. Kaalumisel tuleb lähtuda ala suhtelisest
kõrgusest võrreldes veekogu veeseisuga, faktidest varasemate üleujutuste kohta ning taimestiku eripäradest.
Üldplaneeringus üleujutusalade kajastamise eesmärk on pöörata tähelepanu aladele, kuhu ehitamine võib
kaasa tuua kahju varale.
Tuletõrje kustutusvesi on tagatud mahutite ja looduslike veevõtukohtade baasil, kuid veevõtukohtade võrk
vajab veel täiustamist. Koostöös Päästeametiga lepitakse kokku vajalike veevõtukohtade tüüp (puurkaevud,
mahutid) ja paiknemine (perspektiivse tulekustutusvee võtmise võimaluse kohad), et katta kogu vallas
kustutusvee vajadus tulekahju korral.
Maanteest eraldiseisvate jalgratta- ja jalgteede kavandamisega tõstetakse liiklusohutust. Liiklusohutuse
tõstmiseks tuleb üldplaneeringus seada järgmised tingimused:
jalgratta- ja jalgtee ristumisel sõidutee ja raudteega tuleb tagada piisav nähtavus ja liiklusohutus;
planeeringute ja projektide koostamisel tuleb arvestada võimalike maanteede ja loomade rännuteede
ristumisel tekkivate konfliktikohtadega ja kavandada vajalikud abinõud loomade ja inimeste ohutute
liikumisvõimaluste tagamiseks;
avaliku kasutusega kavandatav teedevõrk peab tagama kõikide liiklejate ohutuse ja kasutamise
mugavuse ning juurdepääsu eriotstarbelistele sõidukitele;
liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee korrakohaseks kasutamiseks ei ole parkimine riigiteel lubatud;
elamualade (eelkõige suuremate), tööstusalade ja muude arendusalade kavandamiseks on oluline
analüüsida olemasoleva teedevõrgu ohutust ja vastavust arendustegevuse liiklusele.
Samaaegselt jalgratta- ja jalgteede võrgustiku väljaarendamisega on otstarbekas tihedamalt asustatud
külakeskustes suuremate teede/tänavate ääres lahendada ka tänavavalgustuse rajamine. Kohtvalgustite
paigaldamisel peab järgima põhimõtet, et valgustatud on eelkõige bussipeatused, ühiskondlike hoonete
lähiümbrus, avalikult kasutatavad pargid ja spordiväljakud, tiheasustusega alad ning enamkasutatavad
puhkealad.
Üldplaneering näeb ette avalike parkimiskohtade säilimise ning avalike parklate välja ehitamise, et tagada
erinevatele sihtgruppidele teenuste parem kättesaadavus.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 136 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Türi valla üldplaneeringuga ei ole kavandatud alasid, objekte või ehitisi, mis võiksid avaldada
negatiivset mõju valla elanike, vallavalitsuse ja riigi varale. Vara füüsiliselt kahjustavaid tegevusi ega
selle tarbimisväärtuse vähendamist põhjustavaid tegevusi planeeringuga ette ei näha.
Üldplaneeringu maakasutuskaardil näidatakse suletud prügilad, välistamaks nendel aladel aktiivseid
maakasutamise kavatsusi. Üldplaneeringuga on seatud tingimus, et suletud prügilate asukohas on
ehitamine üldjuhul keelatud, ehitamise kavandamisel tuleb viia läbi prügila püsivuse, inimese tervisele
ja ohutusele avalduvate mõjude hindamiseks ekspertiis koos vajalike asjakohaste uuringutega.
Üldplaneeringu lahenduse realiseerumine avaldab positiivset mõju piirkonna elanikkonna
turvalisusega seotud sotsiaalsele ja tehnilisele infrastruktuurile, milledeks on planeeritud
kergliiklusteed (ka matkarajad), supluskohad, tänavavalgustus.
5.2.1.5 Metsade majandamisest tulenev mõju asulatele ja elamutele
Metsaseaduse § 231 sätestab, et planeeringuga (mõeldud ongi üldplaneeringut) asula või elamu kaitseks
õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku
tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga
planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja
raievanusele. Türi valla üldplaneeringu koostamisel ei seata piiranguid uuendusraie tegemisele. Küll aga
määratakse Türi linnas ja selle ümber asuvad riigi omandis olevad metsad teavituskohustusega metsadeks.
Antud metsad on praegusel ajal aktiivselt kasutatavad puhkamiseks ja sportimiseks ning omavad kõrget
esteetilist ja piirkonna rohelist ilmet kujundavat väärtust. Selliste metsade raietööde kavandamisest
teavitatakse enne metsateatise esitamist kohalikku omavalitsust, kes teavitab omakorda linna elanikke
kavandatavatest raietöödest.
Kui kavandatakse objekti, mille rajamise või kasutamisega võib kaasneda müra normtasemete
ületamine kõrval või lähedal asuvatel müratundlikel aladel, tuleb koostöös metsaomanikuga
mürauuringu tulemuste põhjal määratleda võimaluse ja vajaduse korral müra levikut takistav ja
puhverdav mets (kui see on antud kohas olemas), mis tuleb säilitada (st mida ei raiuta).
Muudes metsades toimub metsade raie vastavalt metsaseaduses ja kaitsealustes metsades
looduskaitseseaduses, kaitse-eeskirjades ja kaitsekorralduskavades sätestatule.
Raielangi kavandamisel on soovitatav jälgida, et ei tekiks mürakoridore.
5.2.1.6 Keskkonnatervis
5.2.1.6.1 Müra
Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus
leviv soovimatu või kahjulik heli, kusjuures tulenevalt atmosfääriõhu kaitse seadusest ei kuulu välisõhus leviva
müra hulka ehk ei normeerita olme-, meelelahutusürituste- ja töökeskkonna müra ega ka riigikaitselise
tegevusega tekitatud müra (atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55). Eestis on keskkonnamüra normväärtused
kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 137 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määrust ei kohaldata alal, kuhu
avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu
ja tööohutust käsitletavad nõuded.
Müranormide rakendamisel kasutatakse järgmisi normtasemete liigitusi lähtuvalt atmosfääriõhu kaitse
seadusest:
1) müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille
ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
2) müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.
Tulenevalt planeerimisseadusest on üldplaneeringu ülesanne müra normtasemete kategooriate määramine.
Need on määratud vastavalt Türi valla üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele tabelis 19, kus on toodud
ka liiklus- ja tööstusmüra normväärtused erinevate kategooriate lõikes päeval ja öösel.
Tabel 19. Türi valla üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele vastavad mürakategooriad ning liiklus-
ja tööstusmüra piir- ja sihtväärtus öisel (23.00-07.00) ja päevasel (07.00-23.00) ajal11.
Liiklus- Liiklus- Tööstus- Tööstus-
müra12 müra müra13 müra
Müra kategooria Üldplaneeringu alusel piirväärtus sihtväärtus piirväärtus sihtväärtus
(dB(A)) (dB(A)) (dB(A)) (dB(A))
päev / öö päev / öö päev / öö päev / öö
I kategooria - Puhke ja virgestuse
virgestusrajatiste maa-ala, haljasala ja
maa-alad ehk parkmetsa maa-ala, 55 / 50 50 / 40 55 / 40 45 / 35
vaiksed alad kalmistu maa-ala,
supelranna maa-ala
II kategooria - Elamu maa-ala,
haridusasutuste, ühiskondlike ehitiste
tervishoiu- ja maa-ala14 60 / 55
55 / 50 60 / 45 50 / 40
sotsiaalhoolekande- (65* / 60*)
asutuste ning elamu
maa-alad, rohealad
III kategooria - Segaotstarbega maa-
keskuse maa-alad ala, äri maa-ala15
65 / 55
IV kategooria - Ühiskondlike hoonete 60 / 50 65 / 50 55 / 45
(70* / 60*)
ühiskondlike hoonete maa-ala
maa-alad
* müratundliku hoone teepoolsel küljel
Tulenevalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 kehtivad V mürakategooria ehk tootmise maa-alal
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehk teisisõnu: tootmise maa-alale müra normtasemeid ei ole kehtestatud.
Samuti ei ole kehtestatud müra normtasemed VI mürakategooriale ehk liikluse maa-aladele, sest nendel aladel
ei viibita üldjuhul pikemat aega.
11 Müra normtase kehtib kogu maa-alal (katastriüksusel), kui ei ole sätestatud teisiti.
12 Müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud
aastaringse keskmise liiklussagedusega.
13 Müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sealhulgas elektrituulikud ja sadamad.
Impulssmüra (nt lõhkamisel tekkiva müra) piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra
normtaset ning ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra
normtaset.
14 haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalkandeasutuste puhul.
15 Ka äri- ja tootmise maa-alal, kui maa-ala arendatakse ärimaa otstarbel välja.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 138 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Maatulundusmaal õuealadel (ka uute elamu kavandamisel maatulundusmaale) kehtib II kategooria müra
normtase.
Olemasolevas olukorras müra normatiivsuse hindamisel, samuti uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel
hoonestatud aladel, tuleb lähtuda piirväärtuse nõuetest.
Tulenevalt atmosfääriõhu kaitse seadusest tagab planeeringust huvitatud isik, et müra normväärtust
müratundlikel aladel (I-IV kategooria) ei ületata. See tähendab, et arendaja arvestab üldplaneeringus
määratud maakasutuse juhtotstarvetega ning nendele vastavate mürakategooriatega. Samuti tuleb
arvestada väljaspool tiheasustusalasid maatulundusmaadel olevate elamutega ja nendel aladel II
kategooria piirväärtustele vastava müraolukorra tagamisega. Müra sihtväärtuse
rakendamise/tagamise vajadus on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda
seni hoonestamata uue müratundliku ala planeerimisel, kui see kavandatakse müraallika lähedale.
Sellisel juhul peab müratundliku ala arendaja tagama sihtväärtusele vastava mürataseme. Sihtväärtus
kehtib ka pärast 2002. aastat (siis jõustus sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed
elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“)
realiseeritud planeeringutele, mis on juba pidanud arvestama oma tegevuse planeerimisel
taotlustasemetega. See tähendab seda, et kui kavandatakse uut müra tekitavat objekti pärast 2002.
aastat ehitusõiguse saanud ja realiseeritud müratundlike aladega/objektidega piirnevale alale või
lähedusse, siis on müratekitajal (nt uue maantee või tootmishoone puhul) kohustus tagada, et tema
territooriumilt ei leviks ümbruskonda asjakohast normtaset ületavat müra ja tagada nendel aladel, kus
kehtib müra sihtväärtus, sihtväärtusele vastav müraolukord. Kui kavandatakse müra tekitavat
tegevust/ehitist, siis peab see tagama ümbruskonda ehitusõiguse saanud kuid veel realiseerimata
müratundlike uusarendustele piirväärtuse ja kui müratundlikud alad realiseeritakse, siis peavad need
ise endale tagama sihtväärtusele vastava olukorra (st sellisel juhul ei ole enam õigus nõuda kõrval
olevalt müra tekitajalt sihtväärtuse tagamist, vaid peavad ise vastavad meetmed kasutusele võtma).
Ümbruskonnas kehtestatud detailplaneeringute ja väljastatud ehituslubade kohta saab infot kohalikult
omavalitsuselt. Sihtväärtus jääb kehtima ka tulevikus pärast uue üldplaneeringu kehtestamist.
Sellise planeeringu koostamisel, mille elluviimisega võib kaasneda müra normtaseme ületamine, kuid
mille puhul ei viida läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud
juhtudel, tuleb lähtuda keskkonnaministri poolt 03.10.2016 kehtestatud määruses
nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“
toodud nõuetest. Selle kohaselt peab planeeringudokumentatsioon sisaldama mürahinnangut, mis
vastab eelnimetatud määruses toodud nõuetele.
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 kohaselt ei tohi maksimaalne müratase tööstusmüra korral
ületada vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dBA ning liiklusmüra
maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel
75 dB(A). Impulssmüra (nt lõhkamisel tekkiva müra) piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria
tööstusmüra normtaset.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 139 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Maakasutuse planeerimise käigus ei vähendata reeglina küll müra teket, kuid võimaldatakse müratundlike
alade isoleerimist olulistest müraallikatest. Türi valla üldplaneeringus on tootmise maa-alasid planeeritud
arvestusega, et need saaksid elamualadest eraldatud piisava puhverribaga.
Planeeringu koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb arvestada müraallikatega (sh
lasketiirud, krossirajad, ATV rajad jne). Lasketiiru piiranguvööndis tohib ehitist püstitada, laiendada või ümber
ehitada lasketiirust sellises kauguses, kus hoonestatud alale kehtestatud välismüra normtasemed on täidetud,
või sellisel juhul, kui ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise
töövõime.
Uut riigikaitse maa-ala üldplaneeringuga juurde ei planeerita (võrreldes praegu olemasolevaga). Väljaspool
olemasolevat riigikaitsemaad toimub regulaarse väljaõppe korraldamine suurematel riigimetsa aladel –
taktikaaladel. Väljaõppe toimumise ajal (millest eelnevalt teavitatakse) tuleb ümbritsevate alade elanikel ja
kasutajatel arvestada teatud müra leviku võimaluse ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega.
Üldiselt võib öelda, et Türi vallas ei ole liiklusmüra suureks probleemiks. Türi vallas on asustustihedus
hõre ning valda läbivatel teedel liikluskoormus väike. Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt on välisõhu
strateegilise mürakaardi koostamine kohustuslik maanteele, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas.
Türi valla territooriumile ei jää ühtegi nii suure liiklussagedusega maanteed. Tulenevalt Türi valla
teedevõrgustiku liiklussagedusest võib mõningane probleem esineda üksnes Pärnu-Rakvere-Sõmeru
maantee äärsetel aladel, kuna maantee liiklussagedus küündib Teeregistri andmetel 2018. aasta
liiklusloenduse põhjal olenevalt lõigust veidi üle 5000 sõidukini ööpäevas. Teiste teede liiklussagedus
jääb oluliselt madalamaks ning ei oma olulist mõju tekitatava müra osas. Üldplaneeringuga ei ole
kavandatud elamumaid maanteega piirnevale alale ning ühtlasi on toodud soovitus, et müratundlikke
objekte ja alasid ei tohiks riigitee äärde kavandada. Arendajatel on oluline teadvustada, et vastasel
korral peab arendaja ise arvestama liikluse poolt tekitatava müraga ning leevendavate meetmete
rakendamine on arendaja kohustus (st Transpordiamet ei võta endale kohustust müra levikut
takistada).
Kuna üldplaneeringuga kavandatakse peamiste tõmbepunktide vahel jalgratta- ja jalgteid ning
soodustatakse ühistranspordi kasutamist, siis avaldab see kaudselt positiivset mõju liiklusest
põhjustatud müra vähendamise näol. Üldplaneeringuga kavandatakse tõsta esmajärjekorras valla
enamkasutatavate teede kvaliteeti.
Soovitused müra mõju vähendamiseks:
ettevõtluse kavandamisel ja tootmisaladel tuleb arvestada, et uute alade loomisel või olemasolevate
alade laiendamisel ei põhjustata ülenormatiivse müratase levimist müratundlikele naaberaladele.
Kasutusele tuleb võtta parim võimalik tehnika, millega oleks võimalik müra tekitamist vältida,
vähendada või selle levikut müratundlike objektideni tõkestada;
tuulikuparkide kavandamisel tuleb läbi viia müra mõju hindamine ning vajadusel ette näha meetmed
müra normtaseme tagamiseks;
uute karjääride/turbatootmisalade arendamisel peab samuti arvestama müra mõjuga, kavandama
efektiivsed leevendusmeetmed. Iga karjääri/turbatootmisala ja muu tööstusobjekti mürataset tuleb
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 140 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
hinnata ja leevendusmeetmed kavandada eraldiseisva KMH või KMH eelhindamise käigus.
Probleemide tekkimisel tuleb läbi viia mürataseme mõõtmised;
kui planeeringu või projektiga kavandatakse ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra
normtaseme ületamise, kuid selle puhul ei viida läbi KSH-d, peab planeeringudokumentatsioon
sisaldama mürahinnangut. Mürahinnang koostatakse prognoositava müra leviku ulatuse ja
olemasoleva müraga koosmõju määramiseks ja piiramise kavandamiseks;
tiheasustusega aladel maanteeäärsele alale ehitamisel peab arvestama maanteelt lähtuva müraga.
Hoonete teepoolsel fassaadil tuleb vajadusel nii olemasolevate kui planeeritavate hoonete puhul
rakendada eelkõige ehituslikke meetmeid (akende helipidavuse parandamine,
fassaadikonstruktsioonide helipidavuse tõstmine), mis tagavad head tingimused hoonete
siseruumides;
müraallikate ja elamute vahele jätta võimalikult laiad ribad kaitsehaljastuse või vajadusel
müratõkkebarjääride rajamiseks. Võimalike negatiivsete mõjude (sh visuaalsed mõjud)
leevendamiseks ja ennetamiseks tuleb kavandada vähemalt 50 m rohelised puhvertsoonid
(kaitsehaljastus) eraldamaks tootmismaad elamutest, puhkealadest ja üldkasutatavatest hoonetest;
uute teede projekteerimisel tuleb analüüsida erinevaid müra vähendamise võimalusi. Madalate
eramute piirkonnas võib muu hulgas kaaluda ka müratõkkeseinte rajamist, korruselamute puhul on
reeglina otstarbekam hoonete välispiirde heliisolatsiooni parandamine.
Tuulikuparkide müra
Kavandatavate tuulikuparkide arendamiseks sobivate alade valimisel on kindlasti üks olulisemaid kriteeriumeid
tuulikute poolt tekitatav müra, mida saab lugeda peamiseks ebasoodsaks mõjuks lähipiirkonna elanikele.
Tuuliku poolt tekitatav müra jaotatakse kaheks: aerodünaamiline müra, mida tekitab tiivikulaba liikumine ja tuul
ning mehaaniline müra, mida tekitab elektrituuliku generaator ja käigukast. Tuulikute puhul on inimesele
kuuldav ja suurimat müra tekitav peamiselt tuuliku labade tekitatav kesksageduslik müra, teiste müraallikate
osatähtsus on väike. Labade tekitatavat sahinat täielikult vältida ei ole võimalik. Mürataset saab vähendada nt
rootori pöörete arvu vähendamisega. Vaiksema tuule korral on pöörete arv väiksem ja sellega koos ka
müratase madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb, samas tugevneb ka looduslik mürafoon.
Müraemissioon suureneb tuuliku mootori võimsuse suurenemisel.
Tuulikute kaugus müratundlikest aladest tuleb kindlasti määrata eelkõige müra leviku kauguse järgi: tuulikuid
ei tohi paigutada sellisesse asukohta, kus selle töötamisega tekitatud müratase ületab müratundlikel aladel
õigusaktiga kehtestatud normtaset16. Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri
16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“. Kavandatava tuulikupargi mürasituatsiooni hindamisel tuleb eelnimetatud määruse
nõuetest lähtuda. Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Määrust ei
kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus
kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.
16 Välisõhus leviva müra normtase on arvsuurus, mida kasutatakse eri müraolukordade hindamisel atmosfääriõhu kaitse
seaduse §-s 57 nimetatud mürakategooriasse kuuluval alal (atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lg1)
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 141 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Välisõhu normväärtustega võrdlemiseks kasutatakse tavapäraselt A-korrigeeritud (ehk inimkõrva tundlikkust
arvestavat) müra hinnatud taset päeval (7.00–23.00) ja öösel (23.00–7.00). Eraldi normatiivid on kehtestatud
liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra eespool nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad
paiksed müraallikad sh elektrituulikud. Tööstusmüra normid on üldjuhul rangemad kui vastavad liiklusmüra
normväärtused, kuna tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks võimalik tonaalne ja/või
ebaühtlase tekkega müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast sõiduvahendite müraspektrit.
Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:
• I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad
• II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad,
rohealad
• III kategooria – keskuse maa-alad
• IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad
Elamumaad kui ka maatulundusmaal asuvad elamud loetakse müra hindamisel II kategooria aladeks.
Hajaasustuses on maatulundusmaal asuvale elamule müra normtaseme tagamise vajadus õuealal.
Atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevalt tuleb tuuleparkide kavandamisel üldjuhul lähtuda müratundlike
alade suhtes piirväärtuse tagamise vajadusest. Tööstusmüra piirväärtus II kategooria aladel (elamumaadel ja
hajaasustuses maatulundusmaal asuva elamu õuealal) on päeval (07.00-23.00) 60 dB(A) ja öösel (23.00-
07.00) 45 dB(A). Sihtväärtuse rakendamise vajadus on keskkonnaministri 16.12.2016 määruse kohaselt nr 71
üksnes väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatava seni hoonestamata uue
müratundliku ala puhul, kusjuures müratundlikuks loetakse ala, mis on üldplaneeringu juhtotstarbega
määratud ja millele on kehtestatud müra normtasemed. Türi valla üldplaneeringuga ei määrata väljaspool
tiheasustusalasid maakasutuse juhtotstarbeid ja õigusakti definitsiooni järgi tuleb olemasolevate müratundlike
alade puhul lähtuda seega piirväärtuse tagamise vajadusest. Samas tuleb meeles pidada, et sihtväärtuse
tagamise vajadus on siiski pärast 2002. aastat17 realiseeritud müratundlike alade planeeringutele, mis on juba
pidanud arvestama oma tegevuse planeerimisel taotlustasemetega või kellel oli toona õigustatud ootus
taotlustaseme tagamise osas18. Samas võiks uute tuulikute kavandamisel seada siiski eesmärgiks kõikide
müratundlike alade suhtes rangeimate nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine, mis tagab
head tingimused lähimatel müratundlikel aladel. II kategooria alade (elamud) tööstusmüra sihtväärtus on 50
dB päeval ja 40 dB öösel. Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt, saab määravaks mürataseme vastavuse
tagamine öistele ehk rangematele nõuetele (40 dB).
Tulenevalt tuulikute tüübist ja kõrgusest on tekitatava müra suurus ja levimine erinev, kuid seni tehtud müra
mõõtmiste ja modelleerimiste tulemuste põhjal saab paika panna teatud üldistatud kokkuleppelised piirid.
Türi valla territooriumil tuulikuparkide asukohavaliku analüüsis (2020) on viidatud mitmetele seni läbi viidud
müra mõõtmistele ja modelleerimistele (vt täpsemalt uuringust), mille põhjal on võimalik paika panna
kokkuleppelised vahekaugused lähimatest elamutest. Skepast&Puhkim OÜ poolt Loode-Eesti rannikumere
17 siis jõustus sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“).
18 Varasemalt oli sihtväärtuse asemel taotlustase.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 142 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruande (2019) koostamise raames läbi viidud kavandatavate tuulikute
poolt põhjustatud müra leviku modelleerimise tulemused näitasid, et müratase 60 dB levib kõige võimsama
tuulikutüübi Vestas V164 7.0 tuulikutüübi19 puhul kuni 27 m kaugusele tuulepargist ja 45 dB müratase levib
tuulepargist kuni 684 m kaugusele. Seejuures modelleeriti mürataseme levikut olukorrale, mil tuulikud
töötavad ööpäevaringselt, et hinnata nö halvimat müraolukorda piirkonnas.
Eeltoodud KMH aruande (Skepast&Puhkim OÜ, 2019) koostamise käigus läbi viidud madalsagedusliku müra 20
modelleerimine näitas, et kavandatavast tuulepargist emiteeritavad müratasemed erinevates
vastuvõtupunktides on madalamad kui keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 esitatud müratasemete
väärtused. Soomes läbiviidud mõõtmistest selgub, et kahel juhul kolmest annavad reaalsed mõõtmised
madalamaid tulemusi, kui müra modelleerimine (Ramboll Finland OY, 2016). Modelleerimistulemusi kinnitavad
ka mitmed mõõtmised (Aslund et al. 2013) elektrituuliku vahetus läheduses (305 m), millest selgub, et infraheli
ja madalsagedusliku heli tasemed jäävad oluliselt madalamaks kui on määratletud õigusaktidega
(Suurbritannia, Jaapan ja USA). Seetõttu on teadlased jõudnud järeldusele, et infrahelil (sagedus on alla 20
Hz) ja madalsageduslikul müral ei ole inimeste tervisele mõju tuuleturbiinist kaugemal kui 305 meetrit (Aslund
et al. 2013). Bolin et al. (2011) jõudis oma uuringus kokkuvõtteni, et infraheli tuuleturbiinide läheduses ei ole
kuuldav, seda enam majapidamiste puhul, mis asuvad tuulikutest kaugemal ja et infraheli ei põhjustada
inimesele häiringut ning seega ei oma kahjulikku mõju inimese tervisele (Skepast&Puhkim OÜ, 2019).
Ka Hendrikson&Ko OÜ müraspetsialist on oma kokkuvõttes välja toonud, et tuulikutest tingitud
madalsageduslik infraheli jääb väljapoole inimese tavapärast kuulmisläve ja on reeglina nii madalal tasemel,
et vaid kõige keerulisemad aparaadid suudavad seda registreerida ja seega ei ole reaalne, et inimesed
tunnetaksid seda sadade meetrite kaugusel (inimesed kuulevad reeglina rütmilist tuuliku labade liikumisest
tingitud kesksageduslikku heli), samuti puudub mitmesaja meetri kaugusel tuulikust risk inimese tervisele.
Elektrituulikute puhul tekib infraheli peamiselt allatuult elektrituulikute rootori laba möödumisel mastist, aga ka
pealetuult, kui horisontaalteljega tuulikud tekitavad rootori labade pöörlemisel ebaühtlast madalsageduslikku
heli (Heikkinen, G. 2013). KMH aruandes (Skepast&Puhkim OÜ, 2019) analüüsiti varem teostatud uuringuid
ja mõõtmisi, mille tulemused näitavad, et elektrituulikutest põhjustatud infraheli jääb allapoole inimese kuulmis-
ja tajumisläve ning tuulikute poolt emiteeritud infraheli on samas suurusjärgus looduslike nähtuste poolt
tekitatud tasemetega. Hendrikson&Ko OÜ (2019) on välja toonud, et madalsageduslikus spektrivahemikus (0–
200 Hz) peab tajulävi ületamiseks helirõhk olema ca 80 dB 20 Hz piirkonnas ning 100 dB 5 Hz piirkonnas ning
sellise tugevusega madalsageduslikku heli ei kaasne kaasaegsete tuuleturbiinide töötamisega. Ca 300–500
m kaugusel tuulikust puudub infrahelist tingitud oht inimese tervisele ning küsimus infraheli eksisteerimisest
tuulikuparkide alal on pigem teoreetilist laadi, kuna ka tuulikute puudumise korral esineks looduses sarnase
tugevusega kuid inimesele tajumatu infraheli (Hendrikson&Ko OÜ, 2019).
Hendrikson&Ko OÜ modelleeris 2019. aastal koostatud Saarde valla tuulikuparkide P14, P15, P16
detailplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamise aruandes spetsiaaltarkvaraga WindPRO müra
leviku kasutades hüpoteetilist tuulikut müraemissiooniga 108 dB(A)), mis kirjeldab võimalikku maksimaalset
19 nimivõimsus 7,0 MW, rootori diameeter 164 m, tuulikutorni kõrgus veepinnast 105 m, tiiviku laba pikkus 80 m, müra
arvutamisel arvestatud tuule kiirusega 9 m/s, helivõimsustase 500 Hz sageduse juures LWA 110 dB(A).
20 Madalsageduslikuks müraks loetakse helilaineid, mille sagedus on vahemikus 10-200 Hz.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 143 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
mõju tüüpilise kaasaegse „suure tuuliku“ korral. Tuuliku rootori diameetriks võeti 150 m, masti kõrguseks 175
m (ehk koondkõrguseks võeti maksimaalne lubatud kõrgus 250 m). See esineb tüüpilistest seeriatootmises
olevatest tuulikutest isegi mõnevõrra mürarikkamat olukorda. Tuulikupargi mürakaardi koostamisel arvestati
14 tuulikust koosneva summaarset müraemissiooni liites tuulikute omavaheline kumuleeruv müraosa, iga
tuulikut käsitleti kui eraldi punktmüraallikat ning maksimaalne müra levik anti samaaegselt kõigis suundades.
14 tuulikust koosneva pargi korral oli müratase 40 dB tagatud ca 800 m kaugusel.
Hendrikson&Ko OÜ (2019) tõi välja, et tuulikute müra mõõtmised on komplitseeritud, kuna foonimürast selgelt
eristamiseks ning tuuliku töötamisest tingitud mürataseme määramiseks peaks tuuleturbiini müra mõõtmise
ajal olema vähemalt 10 dB suurem kui taustamüra, kuid 35–40 dB vahemikus on neid tingimusi looduses raske
tagada (huvi pakkuvast müraallikast tingitud müratase on tuulikute puhul oluliselt madalam (väiksem) kui
liiklusmüra või tavapärase rasketööstuse poolt tekitatav müra). Normidega võrdlemise seisukohalt olulises
vahemikus (35–40 dB) summutab tuule kiirusel üle 8 m/s taustamüra moodsate tuuleturbiinide hääle pea
täielikult. Foonimüra ning tuuleturbiini müra segunevad, kuid taustamüra enamasti ühtlustab tuuleturbiini
tekitatavat selgemate toonidega müra.
ELLE OÜ viis 2013. aastal läbi Hanila ja Noarootsi valdades tuulikuparkide müratasemete mõõtmised. 2013.
a kevadest-sügiseni viidi läbi pikaajalised müra mõõtmised kolmes Hanila ja kolmes Noarootsi valda jäävas
mõõtmispunktis. Suurim Aulepa tuulikupark koosneb 16 tuulikust koguvõimsusega 48 MW, järgneb Tooma
tuulikupark 8 tuulikuga nimivõimsusega 3 MW, koguvõimsusega 16 MW ja masti kõrgusega 100 m.
Mõõtmispunktid asusid tuulikutest erinevatel kaugustel, jäädes 250-980 m kaugusele lähimast tuulikust.
Mõõtmistulemused iseloomustavad mõõtmisperioodil valitsenud kogu mürataset, sisaldades lisaks tuulikute
tekitatud mürale ka olmemüra, liiklusmüra, muud tööstusmüra ning looduslikku fooni. Seetõttu ei saadud
mitmel juhul kindlalt väita, et kõrgemad müratasemed on otseselt seotud tuulikutest tuleneva müraga, seda
eriti olukorras, kus lähima tuuliku ning vastuvõtja vaheline kaugus on suurem kui 500 m. Tulemused näitasid,
et tuulikupargist kuni 500 m kaugusel ei pruugi olla tagatud öine müra ühe tunni ekvivalenttaseme normtase II
kategooria aladel ehk 45 dB. Suurematel distantsidel jäävad müratasemed eeldatavasti alla 45 dB.
Türi valla üldplaneeringu koostamise raames viidi läbi Kädva küla territooriumil, Kastna rabast idasse jääval
alal ühe võimaliku tuulikupargi müra leviku modelleerimine. Müra leviku modelleeris Hendriks&Ko OÜ.Järgnev
kirjeldus põhineb Hendrikson&Ko OÜ poolt müra leviku modelleerimise juurde koostatud seletuskirjal.
Praegune mürafoon vaadeldavas piirkonnas koosneb peamiselt looduslikust foonist (tuul, puude sahin jms),
piirkonda läbivate teede liikluskoormus on suhteliselt madal (Maanteeameti kaardirakenduse andmetel Lelle-
Vahastu teel väiksem kui 150 sõidukit ööpäevas, teistel teedel veelgi väiksem), millega ei kaasne
märkimisväärset (sh öist) liiklusmüra. Samuti puuduvad piirkonnas sellised tootmisettevõtted võid muud
tegevused, millega kaasneksid olulised müraemissioonid.
Müra levimiseks on tingimused piirkonnas suhteliselt head – maastik on tasane. Teatud määral võivad müra
levikut pidurdada metsaalad, kuid kõrghaljastuse mõju müra levikule antud juhul siiski ei arvestata kajastamaks
võimalikult konservatiivset (halvima juhu lähedast) olukorda. Lisaks tuleb arvestada, et kavandatavad tuulikud
on siiski puudest märkimisväärselt kõrgemad ning seega mõjutab mets müra levikut tuulikute puhul
minimaalselt.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 144 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Müralevi soodustavatest tuultest domineerivad edelatuuled (suhteliselt kõrge on ka lõuna- ja läänetuulte
osakaal), mis tähendab, et valdavad tuulesuunad kannavad kavandatavate tuulikute töötamisest tingitud
mürataseme peamiselt planeeringualast kirde-, põhja- ja läänesuunas.
Uute tuulikute kavandamisel hinnatakse tuulepargi müra arvutuslikult ning koostatakse mürakaart, mis annab
hea ülevaate müra levikust suurel maa-alal. Seda tehakse detailplaneeringu staadiumis. Müra hinnatakse
üldjuhul tuule kiirusel 8 m/s (tuule kiirus 10 m kõrgusel maapinnast), mille korral töötavad tuulikud reeglina
juba maksimaalselt müra tekitavas töörežiimis.
Samas võib tuulikute müra olla siiski tajutav ka väiksema tuule kiiruse korral, seda nt juhul, kui tuuliku rootori
kõrgusel on tagatud vähemasti minimaalne tuuliku töötamiseks vajalik tuule kiirus ning üldine taustamüra foon
on väike (või puudub), kuid vastavad ümbruskonna lähimatel müratundlikel aladel esinevad müratasemed
jäävad siiski madalamaks kui tavapärasele arvutusmetoodikale vastavas olukorras. Vaiksemates tuuleoludes
töötab ka tuulik reeglina vaiksemas režiimis.
Müra modelleerimisel kasutati järgmisi andmeid:
• Tuuliku tüüp: GE Wind Energy 5.5-158;
• Tuulikute arv: 12;
• Tuuliku nimivõimsus: 5,5 MW;
• Tuuliku torni (masti) kõrgus: 161 m;
• Tuuliku rootori diameeter: 158 m;
• Tuuliku müraemissoon (LwA): 106,0 dB.
Tuuliku müraemissiooni puudutavad andmed on võetud arvutustarkvara WindPRO andmebaasist (2021
jaanuari seisuga). Teiste sarnase võimsusega sisemaa tuulikute müratase on ligikaudu samaväärne, seega
annab antud tuulikutüübi kohta koostatud mürakaart hea ülevaate võimalikust müraolukorrast.
Tuuliku töötamisega kaasnev müratase ja müra levik arvutati tuulikuparkide kavandamise ja mõjude hindamise
spetsiaaltarkvaraga WindPRO. Arvutamisel kasutati rahvusvahelist standardit ISO 9613-2: “Acoustics —
Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation”, mis on Euroopa Liidu
soovituslik tööstusmüra arvutusmeetod liikmesriikidele, kellel ei eksisteeri siseriiklikke arvutusmeetodeid
(Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra
hindamise ja kontrollimisega). Nimetatud standard on tuulikuparkide müra leviku hindamisel laialt kasutatav
ka muu maailma praktikas. Müra levik on antud ebasoodsates tingimustes, reaalselt igapäevaselt ning
päeva/öö keskmisena avalduvad müratasemed on seega üldjuhul madalamad.
Arvutamisel käsitletakse kõiki tuulikuid kui samaaegselt töötavaid punktmüraallikaid ning maksimaalne müra
levik antakse samaaegselt kõigis suundades, reaalsetes oludes saab mürakaardil esitatud situatsioon korraga
esineda ainult ühes suunas.
Lisaks arvestatakse müralevi modelleerimisel ka heli neelduvust või peegelduvust maapinnal. Heli neelduvus
sõltuvalt maapinna ja maakasutuse omadustest on määratud skaalal 0 (akustiliselt "kõva" heli peegeldav
pinnas: maanteed, veekogud, betoonpind) kuni 1 (akustiliselt "pehme" heli neelav pinnas: põllud, põõsad,
heinamaa, lumine pind). Antud juhul esineb müraallika ja müratundlike hoonete vahelisel alal peamiselt ainult
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 145 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
akustiliselt „pehme” ehk helilaineid neelav looduslik pinnas, akustiliselt "kõva" ehk heli peegeldava pinna (nt
maanteed) osakaal on minimaalne. Sellele vaatamata kasutatakse arvutustes koefitsienti 0,5, mis vastab
segapinna (ehk 50% akustiliselt „kõva“) definitsioonile ning kirjeldab pigem tegelikest oludest ebasoodsamat
(müra leviku mõistes omakorda soodsamat ehk mürarikkamat) olukorda. Ühtlasi aitab kirjeldatud
konservatiivne arvutusmetoodika tagada minimaalsest vajalikust suuremat puhverala.
Välisõhu mürataset hinnatakse 2 m kõrgusel maapinnast ehk keskmise inimese kuulmiskõrgusel (või pisut
kõrgemal). Mürakaardil esitatakse järgmised mürakontuurid (samatugevusjooned): 40 dB (II kategooria
elamualade tööstusmüra sihtväärtus) ja 45 dB (II kategooria elamualade tööstusmüra piirväärtus).
Lähimad olemasolevad eluhooned asuvad tuulikutest enam kui 1,1 km kaugusel idasuunas ning ca 1,2 km
kaugusel lõuna- ja põhjasuunas. Lähimad suurema asustusega piirkonnad (Kädva ja Sonni küla) jäävad juba
enam kui 1,5 km kaugusele tuulikutest.
Müra modelleerimise tulemustest selgub, et kavandatavate tuulikute täisvõimsusel töötamise korral ei esine
ka ebasoodsate ilmastikuolude korral lähimate elamute tuulikute poolsel fassaadil öise müra sihtväärtuse (40
dB) ületamist, jäädes enam kui 3 dB võrra madalamaks kui öine rangeim norm ehk sihtväärtus. Samuti ei esine
päevase tööstusmüra sihtväärtuse (50 dB) ületamist.
Lähimates suurema asustusega piirkondades (Kädva ja Sonni küla) jääb müratase juba enam kui 5 dB öisest
sihtväärtusest madalamaks. Arvestades arvutusmetoodikas kasutatud konservatiivseid arvutusparameetreid
võib eeldada, et tegelik igapäevane müratase jääb veelgi rohkem öisest sihtväärtusest (40 dB) madalamaks
ja tuuliku ning elamualade vahele jääb praeguse tuulikute asendiskeemi kohaselt minimaalsest vajalikust
selgelt suurem puhverala.
Modelleerimistulemused näitasid, et olenevalt konkreetsest tuulikute asetusest (olenevalt mis suunas on
tuulikud rohkem lähestikku gruppides (ja seega suurema koosmõjuga) ja mis suunas on peamine mõju tingitud
ühest lähimast tuulikust) on 40 dB (öine sihtväärtus) tagatud ca 500-800 m kaugusel tuulikupargist ja 45 dB
(öine piirväärtus) ca 300-400 m kaugusel tuulikupargist.
Spetsiaaltarkvaraga WindPRO modelleeritud müra levik ebasoodsates oludes on toodud joonisel 21.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 146 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Joonis 21. Arvutuslik müra levik Kädva külla ühe teoreetilise kavandatava tuulikupargi rajamise korral
(Hendrikson&Ko OÜ, 2020).
Eeltoodud mürataseme modelleerimis- ja mõõtmistulemuste andmeil peaks tuulikute ja lähimate
elamute vaheline vahemaa 1000 m igati tagama müranormide täitmise ja seda isegi teatava varuga,
arvestades mõõtmis- ja modelleerimistulemustes kasutatud tuulikute võimsuste ja muude
parameetritega ning sellega, milliseid tuulikuid oleks võimalik püstitada kõnealuses piirkonnas.
Koostatud analüüsile ja selles tehtud ettepanekutele tuginedes on üldplaneeringusse pandud tingimuseks, et
ilma elamu omaniku kooskõlastuseta (detailplaneeringu etapis) ei ole lubatud elamule lähemale kui
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 147 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
1000 m kaugusele tuulikupargi rajamine. Ühtlasi on kohustuslik tuulikupargi detailplaneering
kooskõlastada kõigi maaomanikega, kelle maa jääb tuulikust 1000 m raadiusesse. Ilma omaniku
kooskõlastuseta ei tohi temale kuuluvale eluhooneta katastriüksusele lähemale tuulikuid püstitada kui
selline kaugus, kus õigusaktiga kehtestatud müra piirväärtus on tagatud. Kui modelleerimise
tulemusena selgub, et õigusaktides määratud normid on ületatud kaugemal, tuleb detailplaneering
kooskõlastada kõigi maaomanikega, kelle kinnistul on modelleeritud normtase ületatud. Nõusoleku
korral teadvustab maaomanik, et elamu ehitamine müra normväärtust ületavale alale pärast
tuulikupargi detailplaneeringu kehtestamist ei ole lubatud. Läbirääkimised tuleb tuulikupargi arendajal
teha järgmises etapis (detailplaneeringu koostamisel).
Kasutuses elamule lähemale kui 500 m ei ole lubatud tuulikupargi generaatoreid ühelgi juhul paigutada
ning kindlasti peab olema tagatud õigusaktidele vastav müra piirnorm (selleks viiakse läbi
modelleerimine).
Tuulikupargi asukohavaliku analüüsi koostanud eksperdid koos Türi Vallavalitsusega tulid järeldusele, et
tuulikupargi arendamise võimalust (st tohib maaomanike nõusolekul algatada detailplaneeringut
tuulikupargi arendamiseks) ei peaks nende puhul täielikult välistama (st potentsiaalse tuulepargi
arendusalast ei ole mõistlik kohe välja arvata), sest teadaolevalt on osa elamutest lagunenud või
kasutuseta. Türi Vallavalitsus ei soovi piirata omanike võimalust taotleda lisakompensatsioone tuulikupargi
arendajatelt või müüa oma kasutuseta elamumaa tuulikupargi arendamise eesmärgil. Täna ei ole teadaolevalt
piirkonnas suurt huvi uute elamute rajamiseks, seega eeldatakse maaomanikelt pigem sellise huvi olemasolu.
Kui elamu ei ole kasutuses või on plaanis kasutusest välja jätta tuulikupargi rajamise ajaks ning hoonet
ei võeta enam kasutusele elamuna (ka muu kasutus, millele kehtivad müra piirnormid), siis võib
tuulikupargi rajada elamut arvestamata, kuid kindlasti on selleks vajalik detailplaneeringu raames
maaomaniku kooskõlastus. Kõik konkreetsed tingimused seoses elamutega lepitakse kokku
tuulikupargi arendajaga detailplaneeringu menetluse käigus.
Käru aleviku kui tiheasustusala puhul leiti, et lähim tuulik peaks jääma vähemalt 2000 m kaugusele.
5.2.1.6.2 Vibratsioon
Soovimatu vibratsioon võib põhjustada ehitiste, masinate jt tarindite kahjustusi, ka purunemist. Inimesele
mõjub vibratsioon peamiselt närvisüsteemile ja veresoonkonnale ja selle toime sõltub vibratsiooni tugevusest.
Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni hindamisel tuleb lähtuda tavapäraselt sotsiaalministri
17.05.2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid” kehtestatud nõuetest, mis peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete
kaitset. Uutele projekteeritavatele hoonetele (elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete
lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad) kehtestatud vibrokiirenduse piirväärtused on 79 dB päeval ja 76
dB öösel.
Tavapärase tööstushoonete ekspluateerimise korral ei kujune väljaspool hoonestust maapinna kaudu
levivat vibratsiooni taset, mis mõjutaks elanike heaolu või naaberhoonete seisundit. Normaalrežiimil
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 148 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
töötavatest tootmisettevõtetest ja muudest tööstusalal asuvatest objektidest lähtuv vibratsioon ei ole
reeglina norme ületav ega ohtlik inimestele ega ehitiste seisukorrale.
Üldplaneeringuga ei ole Türi valda planeeritud objekte, mis tekitaksid vibratsioone sellisel tasemel, et
mõjutaksid negatiivselt elanike heaolu või vara.
Soovitused vibratsiooni mõju vähendamiseks (seotud teedega):
vibratsioonimõjude vältimiseks on oluline eelkõige teede korrashoid ning raskeveokitele
kiiruspiirangute, kindlate liikumiskoridoride ning liiklemiskellaaegade määramine.
5.2.1.6.3 Välisõhk
Välisõhu kvaliteedi oluliseks mõjutajaks on ettevõtetest ja transpordist lähtuvad saasteained (vääveldioksiid
SO2, lämmastikdioksiid NO2, raskmetallid, ammoniaak NH3, väävelvesinik, formaldehüüd, peened tahked
osakesed jt.) ning õhukvaliteedi mõjutajateks on ka tolm, ioniseeriv- ning mitteioniseeriv kiirgus.
Türi vallas mõjutavad välisõhu kvaliteeti eelkõige tootmistegevus ja majade kütmine (nii lokaal- kui ka
kaugkütmine). Olemasolevad korterelamud tuleks võimalusel liita kaugküttepiirkonnaga ja võimalikud uued
saasteallikad tuleb projekteerida selliselt, et saasteainete väljumiskõrgusel oleks tagatud nende hajumine
maapinnalähedases õhukihis. Soovitatav on eelistada taastuvaid kütteliike (puit, biomass, päikeseenergia,
maaküte).
Liiklusest põhjustatud õhusaastet vallas hõreda asustustiheduse ja väikse liiklussageduse tõttu oluliseks
pidada ei saa. Mõningaseks erandiks võrreldes muude maanteedega on Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee,
kus liiklussagedus küündib kohati üle 5000 auto ööpäevas. Tihedama liiklussagedusega maanteega piirneval
alal mõjutavad välisõhu kvaliteeti sõidukitest õhku paisatud heitgaaside emissioonid ja tahked osakesed.
Keskkonnaaameti keskkonnalubade infosüsteemi (KOTKAS) andmetel (seisuga 16.07.2020) on Türi vallas
väljastatud keskkonnaload saasteainete välisõhku väljutamiseks (edaspidi õhusaasteload) 13 ettevõttele ning
keskkonnakompleksload seitsmele ettevõttele: Õhusaastelubasid omavate ettevõtete õhusaasteallikateks on
katlad (kütuste põletamisel saasteainete väljutamine korstna kaudu) ja värvitsehhid. Kompleksload on kuuel
juhul loomakasvatusettevõtetel (heiteallikaks katlad, põleti, laudad, sõnnikuhoidlad, kompostiväljak) ning ühel
juhul prügila (Väätsa prügila), kus heiteallikaks on gaasi ärajuhtetorud, põleti ja kompostimine. Lubade põhjal
on peamised õhusaastet tekitavad saasteained tahked osakesed ja põlemisgaasid (NOx, SO2, CO, CO2, LOÜ-
d, NH3), samas puuduvad sellised paiksed saasteallikad, kus väljaspool tootmisterritooriumit toimuks
saasteainete heite piirväärtuste ületamine.
Türi valla üldplaneeringuga ei kavandata konkreetseid objekte, millega võiks oluliselt kaasneda välisõhu
kvaliteedi langus.
Olemasolevatel ja reserveeritavatel tööstus- ja tootmismaadel kavandatud tegevus peab õhukvaliteedi
tagamise eesmärgil arvestama vastavasisulisi õigusakte. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 101 kohaselt peab
õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba omav paikse heiteallika valdaja tagama, et tema käitamises
olevast heiteallikast välisõhku väljutatava saasteaine heitkogus ei ületaks õhusaasteloas või
keskkonnakompleksloas sätestatut ega atmosfääriõhu kaitse seaduse ning tööstusheite seaduse alusel
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 149 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
kehtestatud saasteaine heite piirväärtust ning ei põhjustaks saasteaine kohta kehtestatud (§ 47) õhukvaliteedi
piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Atmosfääriõhu kaitse seaduse (§ 47, 48)
alusel on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid", mis sätestab õhukvaliteedi piir- ja
sihtväärtused, teavitamis- ja häiretasemed ning kriitilised tasemed.
Tööstusheite seadusega ja selle alamakti(de)ga määratletakse suure keskkonnaohuga tööstuslikud
tegevusvaldkonnad (ja mille käitamiseks on vajalik kompleksluba), sätestatakse nõuded nendes
tegutsemiseks ja vastutus nõuete täitmata jätmise eest ning riikliku järelevalve korraldus. Seaduse eesmärk
on saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, minimeerides saasteainete heite õhku, vette ja
pinnasesse ning jäätmete tekke, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale.
Türi valla üldplaneeringuga on planeeeritavad äri ja tootmise maa-alad kavandatud eelkõige alevike ja
suuremate külade tiheasustusega aladele juba olemasolevate sama juhtotstarbega alade naabrusesse.
Välisõhu saastetasemeid negatiivselt mõjutava (sh lõhnahäiringut põhjustavat) tootmistegevuse jaoks
uue tootmismaa planeerimist tuleb üldjuhul vältida. Juhul, kui uue tootmismaa arendamisega
kaasnevad ka olulised positiivsed mõjud (nt arvukalt töökohti), tuleb igakordselt hinnata kaasnevaid
mõjusid keskkonnatervisele ja pöörata eritähelepanu kumulatiivsetele mõjudele.
Türi vallas ei ole piirkondi, mille kohta tuleb atmosfääriõhu kaitse seaduse § 73 alusel koostada
välisõhu kvaliteedi parandamise kava.
Üldplaneeringu lahenduse elluviimine avaldab valla välisõhukvaliteedile nõrgalt negatiivset mõju, mis
on seotud eelkõige tootmisalade ja elamumaade laiendamise ning arendamisega, mille tõttu võib
suureneda õhku paisatavate saasteainete hulk teatud määral. Tegemist ei ole olulise negatiivse
mõjuga. Üldplaneeringuga on seatud tingimused võimalike tootmis(tööstus)- ja ärialade
arendamiseks. Tootmise maa-alade edasise planeerimise ja/või projekteerimise käigus tuleb läbi viia
vähemalt keskkonnamõju eelhindamine. Äri maa-alade ning äri- ja tootmise maa-alade edasisel
planeerimisel/projekteerimisel on KMH eelhindamise läbiviimine omavalitsuse poolne kaalutlusotsus
(juhul, kui KMH ei ole seadusest tulenevalt automaatselt kohustuslik).
Osaliselt leevendatakse liiklusest tulenevat mõju välisõhule kergliiklusteede planeerimisega.
Ettevõtlus-, tööstus- ja tootmisalade loomisel ning arendamisel tuleb suurt rõhku panna säästvale
keskkonnahoiule. Tööstus- ja tootmisalade piirkonnas on õhusaaste allikateks tootmistegevus, kütte- ja
ventilatsiooniseadmed ning suurenev transpordikoormus. Türi valla üldplaneeringuga ei kavandata
konkreetseid objekte, millega võiks oluliselt kaasneda välisõhu kvaliteedi langus, olemasolevatel ja
reserveeritavatel tööstus- ja tootmismaa-aladel kavandatud tegevus peab õhukvaliteedi tagamise
eesmärgil arvestama vastavasisulisi õigusakte. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 101 kohaselt peab
õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba omav paikse heiteallika valdaja tagama, et tema
käitamises olevast heiteallikast välisõhku väljutatava saasteaine heitkogus ei ületaks õhusaasteloas
või keskkonnakompleksloas sätestatut ega atmosfääriõhu kaitse seaduse ning tööstusheite seaduse
alusel kehtestatud saasteaine heite piirväärtust ning ei põhjustaks saasteaine kohta kehtestatud (§ 47)
õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 150 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Tootmisaladena tuleb eelistada alasid, mis paiknevad eemal senistest/planeeritavatest
rekreatsiooni/elamualadest, et vältida ülemäärast õhusaastet.
Üldkasutatavate ja muude müratundlike hoonete ümbruses peab olema tagatud müra-, vibratsiooni- ja
õhusaaste normtasemetele vastav elukeskkond.
5.2.1.6.4 Pinnase radoonisisaldusega arvestamise vajadus
Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määruse nr 131 “Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale,
hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule” § 9 lg 4 kohaselt ning Vabariigi Valitsuse
30.05.2013 määruse nr 84 “Tervisekaitsenõuded koolidele” § 12 lg 4 kohaselt peab koolieelse lasteasutuse ja
koolide ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 bekerelli kuupmeetris
(Bq/m³). Teistes hoonetes ei ole radoonisisaldust ei ole reguleeritud. Kiirgusseaduse alusel on
keskkonnaministri 30.07.2018 määrusega nr 28 vastu võetud “Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu
radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadele 1”, mille
põhjal õhu radoonisisalduse viitetase on õhu radoonisisalduse aasta keskväärtus (viitetase tööruumides on
300 Bq/m³), millest kõrgema taseme korral võib osutuda vajalikuks võtta kasutusele asjakohaseid meetmeid
töötaja radoonist saadava kiirituse vähendamiseks. Asjakohaste meetmete rakendamise kaalutlus lasub
tööandjal või kokkulepitud juhul näiteks kinnisvara omanikul. Määruse § 4 lg 1 kohaselt korraldab tööandja õhu
radoonisisalduse mõõtmise tööruumis, mis asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alal ja paikneb maa all,
hoone maa-alusel korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub. Määruse lisas on
toodud Eesti kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu, milles figureerivad aladena Kohtla-Järve, Maardu,
Narva, Narva-Jõesuu, Rakvere, Sillamäe, Tallinna, Tartu linnale lisaks 29 valda ja nende seas ka Türi vald.
Antud radooniriskiga maa-alade loetelu on toodud seega haldusüksuste kaupa, eristamata ühe haldusüksuse
siseselt piirkondi, kus on/võib olla kõrgendatud radoonirisk ja kus mitte.
Isegi kui Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (Petersell jt, 2017) või Eesti Geoloogiateenistuse
poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi (vt joonised 5 ja 6) andmete kohaselt asub kavandatav hoone
madala radooniriskiga piirkonnas, tuleb teadvustada, et radooniriski kaartide täpsusaste ei ole piisav
asukohapõhiselt hoonete kavandamisel radoonivastaste meetmete rakendamise üle otsustamiseks.
Radoonisisaldus ei ole pinnases jaotunud ühtlaselt ja aladel, kus kaardi järgi radooniga pinnases probleemi ei
tohiks olla, võib tegelikult esineda kõrge radoonisisaldus. Seega võib hoone rajamisel tekkida hiljem probleem
radooni sisaldusega hoone siseõhus, kui tuginetakse üksnes radooniriski kaardile.
Tuginedes kättesaadavatele andmetele, mille järgi Türi vald kuulub kõrgendatud radooniriskiga maa-
alade loetellu, lisaks arvestades, et radooniriski kaartide täpsusaste ei ole piisav asukohapõhiselt
hoonete kavandamisel radoonivastaste meetmete rakendamise üle otsustamiseks ja et
radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud, siis on igati asjakohane koolieelsete lasteasutuste
ja koolide kavandamise (planeerimise/projekteerimise) käigus teostatada igakordselt radoonitaseme
mõõtmisi maapinnas. Selliste asutuste ruumide siseõhus on radoonitase normeeritud, mistõttu on see
vajalik hilisemate võimalike probleemide tekkimise vältimiseks. Eestis pakub akrediteerituid
radoonitaseme mõõtmisi nii maapinnas kui hoonetes Radoonitõrjekeskus (akrediteerimistunnistus
väljastatud 01.10.2020). Mõõtmistulemused annavad olulist infot, kas sellele alale hoone rajamisel võib
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 151 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
potentsiaalselt esineda probleeme radooni sisaldusega hoone siseõhus, kas tõrjemeetmete
rakendamine sellest lähtuvalt üldse vajalik ja kui on, siis millised konkreetsed võtted oleksid vajalikud.
Asjakohane on igakordselt radoonitaseme mõõtmisi teostada ka teiste ühiskondlike hoonete puhul,
kus on ette näha inimeste pikemaajalist viibimist. Eramute ja kortermajade puhul võiks sellise uuringu
läbiviimine ja radoonitõrjemeetmete rakendamine jääda omaniku otsustada, sõltuvalt hoone
planeeringust ja sellest, kui suure osa ajast inimene veedab maapinnalähedastel korrustel (kelder ja
esimene korrus).
Eesti Vabariigis kehtiva standardiga EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes” antakse juhised nii uue radooniohutu hoone projekteerimiseks kui ka olemasoleva
hoone radooniohutuks muutmiseks, käsitletakse põhjalikumalt radooniohu vähendamise meetmeid (alustades
radooniohutu ehitamise üldpõhimõtetest ja lõpetades näiteks spetsiifiliste lahendustega vanadele keldriga
hoonetele). Kiirguskeskuse kodulehelt leitav abimaterjal „Radooniohutu elamu“ loetleb ära radoonisisalduse
vähendamise võimalused, analoogne info on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehel (põranda
konstruktsiooni ülevaatamine (aukude ja pragude sulgemine, uue põrandakatte paigaldamine, radooni
kogumise torude paigaldamine), ventilatsioonisüsteemi paigaldamine, mis tekitab hoonesse väikese ülerõhu).
Kliimamuutustega kaasnevad mõjud ja nendega kohanemine
Tänapäeval ei kahtle enam keegi, et toimuvad kliimamuutused, see on tuntav nii Euroopas kui terves
maailmas. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (vastu võetud 2017) toob välja, et
maailma keskmine temperatuur, mis on praegu 0,8 oC tööstuseelsest perioodist kõrgem, jätkab kasvamist.
Kliimamuutuste tulemusena tõuseb maismaa kui ka merealade temperatuur, millega võib kaasneda liustike
sulamine, maailmameretaseme tõus, muutus sademete hulgas. Samuti sagenevad äärmuslikud
ilmastikunähtused: pikad põuad, suured sajud, tormide sagenemine jpm. Kõik see võib omakorda kaasa tuua
ilmastikuoludega seotud loodusõnnetuste sagenemise.
Eestis väljenduvad kliimamuutused peamiselt järgmistes ilmingutes:
tormide (sh talvetormide) sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele
ja tormitagajärgede likvideerimise võimele;
temperatuuritõus, mis on kõrgem maailma keskmisest, toob kaasa lume- ja jääkatte vähenemise,
jõgede vooluhulga suurenemise, liikide levilade muutumise. Sagenevad põuaperioodid, suureneb
võõrliikide sisseränne, muutused taimekasvatuses (uued taimekahjurid ja haigustekitajate levik),
külmumata ning liigniisked metsamaad (raievõimaluste vähenemine), energiatarbimise muutused
riiklikult kui regionaalselt, elanike terviseprobleemide sagenemine (uued haigustekitajad jne);
sademete hulga suurenemine (ca 20% rohkem). Ennustatakse sesoonsete sademete hulga kasvu
talvel ning suvel sademete hulga vähenemist. Sellest johtuvalt on prognoositav rannikualade
üleujutused ning (kalda)erosioon. Kuivenduskraavide, kuivendussüsteemide ning paisude
hooldusmahu suurenemine. Suureneb surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, tööstusliku poole
pealt suurenevad kaevandusvee pumpamismahud jne;
merepinna tõus ning sellega kaasnev kaldaerosioon, mis tekitab ohtu kaldarajatistele. Suureneb surve
ehitiste ümberpaigutamiseks.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 152 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 strateegiliseks eesmärgiks on suurendada
Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.
Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistetakse kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide maandamist ja
tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet
kliimamuutustele.
Türi vallaga seotud kliimamuutused
Kliimamuutustest tingituna tähendab see ruumilisel planeerimisel tähelepanu pööramist Türi vallas eelkõige
paduvihmade sagenemisele ning sademete hulga järsule kasvule eriti soojadel ning vihmastel talvekuudel,
mis võib mõjutada järvede (nt Türi tehisjärv), jõgede (nt Pärnu jõgi), ojade ja kraavide veerežiimi. Sellest
lähtuvalt oleks oluline tähelepanu pöörata kuivendussüsteemide toimimisele ja sademeveekanalisatsiooni
efektiivsematele lahendustele, nende parendamisele ning uuendamisele. Türi valla territooriumist on 59%
metsamaa. Kliimamuutused võivad mõjutada metsakooslusi ja metsamajandamist seoses sademete hulga
suurenemise ning temeperatuuritõusuga.
Türi valla üldplaneeringus on arvestatud kliimamuutustest tingitud mõjutustega ja
kohanemisvajadusega järgnevalt:
Igasuguse arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel tuleb tulevikus arvestada võimalike riskidega:
✓ vooluhulkade suurenemine ja maapinnalähedase põhjaveekihi veetaseme tõus;
✓ külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi;
✓ puistute koosseis ja kvaliteeti ning puidu kättesaadavuse raskenemine liigniisketest metsadest.
Sademete hulga kasvu tõttu tuleb tähelepanu juhtida sademevee ärajuhtimisele, et vältida üleujutusi
(sagenevad ja intensiivistuvad äkksajud) eelkõige kõvakattega pindade kavandamisel. Kasutusele
tuleb võtta tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse sademevee löökkoormuse vähendamine
eesvooludele (sademevee vahemahutid, annusmahutid, looduslikud lahendused). Seda tuleks
täpsustada, lisades, et sademevee juhtimisel eesvoolu tuleb veenduda selle vastuvõtuvõimes ning
kooskõlastada vastavasisuline projekt eesvoolu valdajaga (maaparandussüsteemi eesvoolu juhtimisel
Põllumajandusametiga).
Taastuvenergeetika osakaalu suurendamine ja kasutusele võtmise soodustamine (tuule- ja
päikeseenergia, samuti taimedesse ja väheväärtuslikku puitu akumuleerunud energia, maasoojus),
mida võiks soovituslikult kasutada soojusküttena või transpordi enerigaallikana, et leevendada
negatiivset mõju keskkonnale ning vähendad fossiilsete kütuste tarbimist ja CO2 jõudmist atmosfääri.
Täiendavalt on perspektiivne rajada biogaasi soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamad Lõõla ja
Lokuta külla, Särevere alevikku ning Türi linna Vabriku katlamaja juurde.
Luua võimalused biolaguneva prügi kasutamiseks, näiteks biogaasi tootmiseks.
Haljastuses on soovitav kasutada võimalikult palju kõrghaljastust, et oleks tagatud looduslähedane
elukeskkond. Hajaasustuses tuleb säilitada maksimaalselt kõrghaljastust,. Tootmismaa
katastriüksusel on kõrghaljastuse eesmärk lisaks puhveralade tekitamine. See aitab kaudselt vältida
tiheasustusalal soojussaarte kujunemist ning leevendab nende areaale. Haljastusalade/rohealade
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 153 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
pindalale minimaalse nõude seadmine aitab vältida erosiooni tekkimist (mulla, tuule). Soojussaarte
tekkimist aitab vältida ka kunstlike materjalide kasutamise vähendamine (ehitiste katused, asfalt,
betoon jne).
Lisaks eeltoodule on soovitatav kliimamuutuste mõju vähendamiseks ja kohanemiseks planeeringute
kavandamisel, koostamisel ning projekteerimistingimuste väljaandmisel arvestada Keskkonnaministeeriumi
poolt koostatud arengukavaga “Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030“.
Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus
Türi valla üldplaneeringuga elluviimisega ei kaasne piiriülest keskkonnamõju.
6. Leevendavad meetmed ja seire vajadus
Mõjude leevendamise eesmärk on vältida või minimeerida üldplaneeringu või selle alusel koostatavate
madalama tasemete planeeringu ja projektide elluviimisega kaasneda võivat võimalikku negatiivset mõju. Türi
valla üldplaneeringu ja KSH koostamine toimub samaaegselt, mistõttu on võimalik kõiki
keskkonnakomponente arvestava planeeringulahenduse koostamine. Keskkonnamõju minimeerimise või
vähendamise meetmed on esitatud mõju hindamise peatükis 5 iga valdkonna lõikes vastavates
alapeatükkides, mistõttu ei hakata neid siinkohal dubleerima.
Keskkonnaloa kohustusega ettevõtete seirekohustus on seatud neile väljastatud lubades. Lisaks toimub
erinevate keskkonnakomponentide seire riikliku keskkonnaseire programmi raames. Erinevate seirete
tulemusi on võimalik keskkonnakaitselise olukorra parandamise huvides tegevuste edasisel kavandamisel
arvesse võtta.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 154 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
7. Kasutatud allikad
Õigusaktid
1. Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016.
2. Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015.
3. Kemikaaliseadus, vastu võetud 29.10.2015.
4. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.
5. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011
6. Kiirgusseadus, vastu võetud 08.06.2016.
7. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.
8. Maaparandusseadus, vastu võetud 16.05.2018.
9. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016.
10. Metsaseadus, vastu võetud 07.06.2006.
11. Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 27.02.2002.
12. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.
13. Tööstusheite seadus, vastu võetud 24.04.2013.
14. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019.
15. „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“. Türi Vallavalitsuse 04.07.2017 määrus nr 5.
16. „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine”. Vabariigi Valitsuse korraldus 08.03.2012 nr
116.
17. Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, 2016.
18. „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ heakskiitmine. Vastu võetud Riigikogu otsusega
14.02.2007.
19. „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded”. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73.
20. „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”. Vabariigi Valitsuse korraldus
05.08.2004 nr 615. Muudetud Vabariigi Valitsuse korraldusega 27.02.2015 nr 101.
21. Nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse
eest (nn nitraadidirektiiv 91/676/EMÜ).
22. „Hoiualade kaitse alla võtmine Järva maakonnas“. Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrus nr 234.
23. „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas“. Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 175.
24. „Iidva looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr
177.
25. „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus
nr 61.
26. „Järva maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid“. Vabariigi Valitsuse 05.10.2006 määrus nr
213.
27. „Järva maakonna arengustrateegia 2019-2035+ heakskiitmine“. Türi Vallavolikogu 28.02.2019
määrus nr 3.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 155 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
28. Järvamaa maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr 1-
1/17/329.
29. „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu”. Vabariigi Valitsuse määrus 20.05.2004
nr 195.
30. „III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine”. Keskkonnaministri määrus 19.05.2004 nr 51.
31. „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“. Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus
nr 64.
32. „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“. Keskkonnaministri 2.04.2003 määrus nr 27.
33. „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Keskkonnaministri 13.12.2006 määrus
nr 73.
34. „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“. Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määruse nr 171.
35. „Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. Vabariigi Valitsuse 25.04.2019 määrus nr 41.
36. „Käru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014 – 2026 kinnitamine“.
Endise Käru Vallavolikogu 18.08.2014 määrus nr 10.
37. Looduskaitse arengukava aastani 2020. Keskkonnaministeerium, 2012.
38. „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“. Keskkonnaministri 15.06.2004
määrus nr 73.
39. „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee
kvaliteedi- ja seirenõuded“. Keskkonnaministri 09.10.2002 määrus nr 58.
40. “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed“. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81.
41. „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“. Keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 1.
42. „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“.
Keskkonnaministri 3.07.2006 määrus nr 43.
43. „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid“. Keskkonnaministri 11.02.2017 määrus nr 42.
44. „Nõmme raba looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Vabariigi Valitsuse 23.01.2006
määrus nr 19.
45. „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse
juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.
Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61.
46. „Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. Vabariigi Valitsuse 14.09.2006 määrus nr 206.
47. „Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu
aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis“.
Keskkonnaministri 15.10.2019 määrus nr 55.
48. Rapla maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-
4/80.
49. Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020, 2008 (täiendatud 2012).
50. „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“. Türi Vallavalitsuse 20.03.2018 määrus nr 7.
51. „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“. Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 274.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 156 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
52. „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Majandus- ja taristuministri määrus 25.06.2015 nr 72.
53. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“. Vabariigi Valitsus kiitis heaks 17.03.2005 ja Riigikogu 14.09.2005.
54. „Rumbi looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Rumbi looduskaitseala kaitse-eeskiri“. Vabariigi
Valitsuse 24.07.20012 määrus nr 255.
55. „Saarjõe maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Vabariigi Valitsuse 17.08.2006
määrus nr 187.
56. „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise
kord“. Keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 58.
57. „Tillniidu looduskaitseala moodustamise algatamine“. Keskkonnaministeeriumi 30.10.2019 käskkiri nr
1-2/19/693.
58. “Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja
kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadele1”. Keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr
28.
59. „Türi maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. Vabariigi Valitsuse 26.11.2010 määrus nr 161. 19.04.2010
määrus nr 12.
60. „Tillniidu looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Tillniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri“. Vabariigi
Valitsuse 24.07.2001 määrus nr 254.
61. „Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2020-2024 kinnitamine“. Türi Vallavolikogu
26.09.2019 määrus nr 11.
62. „Türi valla jäätmekava 2015 – 2020 vastuvõtmine“. Türi Vallavolikogu 25.06.2015 määrus nr 13.
63. „Türi valla jäätmehoolduseeskiri“. Türi Vallavolikogu 27.06.2019 määrus nr 7.
64. Türi valla Türi linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2018–2025, 2018.
65. OÜ Pilvero, 2015a. Türi valla Oisu aleviku soojamajanduse arengukava aastateks 2015–2025.
66. OÜ Pilvero, 2015b. Türi valla Türi-Alliku küla soojamajanduse arengukava aastateks 2015–2025.
67. „Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014-2026 kinnitamine“. Türi
Vallavolikogu 26.02.2015 määrus nr 3.
68. Euroopa Parlamendi ja Nõudkogu Direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega
kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (nn Veepoliitika raamdirektiiv).
69. „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid” sotsiaalministri 17.05.2002. a määrus nr 78.
70. „Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Keskkonnaministri
19.04.2010 määrus nr 12.
71. Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori
26.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/138
72. „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
Keskkonnaministri 01.02.2017 määrus nr 71.
73. „Väätsa looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Vabariigi Valitsuse 14.07.2005 määrus
nr 185.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 157 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
74. "Väätsa valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni uuendatud muudetud arendamise kava kinnitamine".
Endise Väätsa Vallavolikogu 21.04.2016 määrus nr 16.
75. „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.
Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32.
76. "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid". Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75.
77. „Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnang“. Keskkonnaministri käskkiri 17.01.2012 nr 75.
78. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” kehtestamine. Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldus nr 368.
Muud allikad
1. Andresson, M., Truumaa, I., Ojamäe, K. 2018. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2017. a vahehinnang.
Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi veeosakond.
2. Eesti Entsüklopeedia, 2019.
3. Eesti Statistikaamet, 2018, 2019.
4. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (EELIS), 2019, 2020.
5. ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020,
https://ec.europa.eu/environment/pubs/pdf/factsheets/biodiversity_2020/2020%20Biodiversity%20Fa
ctsheet_ET.pdf
6. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. aasta ajakohastatud vahehinnang, 2019. Eesti Statistikaamet,
2019, 2020.
7. Eesti põhjaveekomisjoni 05.10.2011 koosoleku protokoll nr 102.
8. ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020, https://ec.europa.eu/environment;
Hendrikson&Ko, 2018.
9. Energex Energy Experts OÜ, 2017. Väätsa valla Väätsa aleviku soojusmajanduse arengukava
aastateks 2017-2030.
10. Järva Maavalitsus ja Skepast&Puhkim OÜ, 2017. Järvamaa maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud
Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr 1-1/17/329.
11. Karu, M., 2008. Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitse programm: Rapla maakond.
12. Järva maakonna põhjaveevarude kinnitamine. Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkiri nr 407.
13. Keskkonnatervise programm 2019-2022, kinnitatud 09.01.2019.
14. Keskkonnaagentuur, 2017. Veekasutuse aruanne 2017.
15. Keskkonnaregister, 2019, 2020.
16. Kinnitatud põhjaveevarud, Keskkonnaministeerium https://www.envir.ee/et/kinnitatud-
pohjaveevarud.
17. Kultuurimälestiste riiklik register, 2019, 2020.
18. Käru valla üldplaneering. Kehtestatud Käru Vallavolikogu 27.11.2008 määrusega nr 8.
19. Looduskaitse arengukava aastani 2020. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 26.07.2012 korraldusega
nr 332.
20. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 158 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
21. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis.
22. Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019.
Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste
kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.
23. Maves AS, „Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring“. 2020
24. Kaisel M., Kohv K., 2009. Metsakuivenduse keskkonnamõju: ülevaade. 2009.
25. Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, 2015.
26. Must-toonekure kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga
nr 1-1/18/105.
27. Olesk, K., 2018. 2017. aasta põhjaveevaru bilanss. Keskkonnaagentuur.
28. “Põhjaveekogumite ohustatust ja halba seisundit põhjustavate koormuste vähendamise
meetmeprogramm ja selle tegevused”. Infragate Eesti AS, Hartal Projekt OÜ, 2015.
29. „Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste
kontseptuaalsete mudelite koostamine“. Eesti Geoloogiateenistus, 2019.
30. „Radooniohutu elamu“, 2004. OÜ Jõgioja Ehitusfüüsika KB, Eesti Kiirguskeskus, Eesti
Geoloogiakeskus. https://www.envir.ee/sites/default/files/radooniohutu_elamu.pdf
31. „Selliste piirkondade väljaselgitamine, kus tuleks põhjaveekogumi hea koguselise seisundi
säilitamiseks arvutada põhjavee prognoosvaru“. Eesti Geoloogiakeskus, 2015.
32. Välja L., 2009 Eesti XX sajandi arhitektuuri kaitse programm. Järvamaa. Välitööd ja hinnang
ehituspärandile.
33. Türi valla üldplaneering. Kehtestatud Türi Vallavolikogu 25.06.2009 otsusega nr 55.
34. Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne, 2009. OÜ
Arhitektuuribüroo Novel.
35. Türi linna Türi-Alliku põhjaveehaarde Siluri veekihi ja Türi linna põhjaveehaarde Siluri-Ordoviitsiumi
veekihi tarbevaru kinnitamine. Keskkonnaministri 13.12.2011 käskkiri nr 1786.
36. Projektiekspert OÜ, 2016. Väätsa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks
2016–2030. Endise Väätsa Vallavolikogu 21.04.2016 määrus nr 16.
37. Rahvastikuregister, 2019.
38. Rapla Maavalitsus ja Hendrikson & Ko, 2018. Rapla maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud
riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80.
39. Riigi Ilmateenistus, 2019.
40. SA Keskkonnainvesteeringute keskus. Käru aleviku uus ühisveevärk tõi kvaliteetse joogivee.
https://kik.ee/et/edulugu/karu-aleviku-uus-uhisveevark-toi-kvaliteetse-joogivee (viimati vaadatud
24.04.2019)
41. Terviseameti avalikud supluskohad 2018 kaardirakendus.
42. Türi valla arengukava 2020–2024. Kehtestatud Türi Vallavolikogu 26.09.2019 määrusega nr 11.
43. Türi valla koduleht, 2020.
https://www.tyri.ee/et/ (viimati vaadatud 28.01.2020)
44. Türi valla, Väätsa valla ja Käru valla üldplaneeringute ülevaatamine ja elluviimise jätkamine kuni uue
üldplaneeringu kehtestamiseni. Türi Vallavolikogu 28.06.2018 otsus nr 39 .
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 159 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
45. Ulm, R., 2016. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium.
Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016.
46. Veeveeb, 2019.
https://veeveeb.envir.ee/vesi/ (viimati vaadatud 28.03.2019)
47. Ulm, R., 2016. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse
poolt 07.01.2016.
48. Veeveeb, 2019.
49. Välja, L., 2009. Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitse programm: Järvamaa.
50. Väätsa Prügila AS Keskkonnakompleksluba nr 24491. Välja antud: 23.07.2018.
51. Väätsa valla üldplaneering. Kehtestatud Väätsa Vallavolikogu 25.03.2010 määrusega nr 3.
52. Üleriigiline planeering: Eesti 2030+. Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldus nr 368.
53. L. Laane, 1956. Türi linna generaalplaan. Eesti NSV Linna- ja Maaehituse Ministeeriumi Riiklik
Projekteerimise Instituut.
54. Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikool Geograafia Instituut.
55. Eesti Entsüklopeedia (veebiversioon). Eesti Kliima.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kliima (viimati vaadatud 26.04.2019)
56. Riigi Ilmateenistus, 2019.
57. Servinski, M., Äär, H., 2019. Rohkem kui pool Eestimaast on asustamat. Statistikaameti ajaveeb.
https://blog.stat.ee/2019/04/16/ule-poole-eestimaast-on-asutamata/
58. EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”
59. Hartal Projekt OÜ, 2014, „Põhjaveekogumite seisundi hindamine, I etapp“.
60. OÜ Eesti Geoloogiakeskus (Perens, R. jt), 2012, “Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja
põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine”.
61. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2015, „Selliste piirkondade väljaselgitamine, kus tuleks põhjaveekogumi
hea koguselise seisundi säilitamiseks arvutada põhjavee prognoosvaru”.
62. Eesti Geoloogiakeskus, 207. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas (Autorid Petersell, V.,
Karimov, M., Täht-Kok, K. jt),
https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf .
63. „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“
(Aunapuu, A., Kutsar, R. jt, 2016, täiendatud 2017).
64. „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (Brüssel,
21.11.2018; C(2018) 7621 final)
65. „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ
artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“. Keskkonnaministeerium, 2005.
66. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend, 2018.
https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-
18.pdf.
67. 2017. aasta põhjaveevaru bilanss. Keskkonnaagentuur, 2018.
68. Aslund, M. L. W., Ollson, C. A., Knopper, L. D. 2013. Projected contributions of future wind farm
development to community noise and annoyance levels in Ontario, Canada. Energy Policy 62: 44-50.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 160 / 161
Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
69. Bolin, K., Bluhm, G., Eriksson, G. and Nilsson M.E. 2011. Infrasound and low frequency noise from
wind turbines: exposure and health effects. Environmental Research Letters 6.
70. Hanila ja Noarootsi valdades tuulikuparkide müratasemete. Töö nr 13/KH/17. ELLE OÜ, 2013.
71. Heikkinen, G. 2013. Maismaa tuuleparkide negatiivsed keskkonnamõjud ja nende kajastumine
keskkonnamõju (strateegilise) hindamise aruannetes Eestis. Bakalaureusetöö, Tallinna Ülikool.
72. Joonis 1. Tuulegeneraator. Autor/allikas: ERR.
73. Järvamaa maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr
1-1/17/329.
74. Kinnitatud kaitsekorralduskavad
https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kaitse-planeerimine/kaitsekorralduskavade-
koostamine/kinnitatud
75. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, kiidetud heaks Riigikogu poolt 05.04.2017.
76. Kotkaklubi kodulehekülg, https://www.kotkas.ee/
77. Liigikaitse tegevuskavad
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/looduskaitse/liigikaitse/liigikaitse-tegevuskavad
78. Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2013_0056.
Skepast&Puhkim OÜ, 2013-2019.
79. Low frequency noise and infrasound survey. Ramboll Finland OY, 2016.
80. Maa-ameti geoportaal, https://geoportaal.maaamet.ee/
81. May, R., Nygård, T., Falkdalen, U., Åström, J., Hamre, Ø., Stokke, B. G., 2020. Paint it black: Efficacy
of increased wind turbine rotor blade visibility to reduce avian fatalities. Ecology and Evolution,
Volume10, Issue16.
82. Rapla maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-
4/80.
83. Saarde valla tuulikuparkide P14, P15, P16 detailplaneeringute keskkonnamõju strateegiline
hindamine. Töö nr 2741/16 . Hendrikson&Ko OÜ, 2019. KSH aruanne on vastu võetud Saarde
Vallavolikogu 22.01.2020 otsusega nr 1 “Saarde valla tuuleenergeetika detailplaneeringu alal P14 ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastuvõtmine”, Saarde Vallavolikogu 22.01.2020
otsusega nr 2 “Saarde valla tuuleenergeetika detailplaneeringu alal P15 ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande vastuvõtmine” ja Saarde Vallavolikogu 22.01.2020 otsusega nr 3
“Saarde valla tuuleenergeetika detailplaneeringu alal P16 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande vastuvõtmine”.
84. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.
Töö nr 1885/13. Hendrikson&Ko OÜ, 2016.
Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 161 / 161
Türi Vallavalitsus Teie 07.01.2021 e-kiri
[email protected]
Kohtu tn 2 Meie 18.02.2021 nr 7.1-2/21/411-3
72213, Järva maakond, Türi vald,
Türi linn
Ettepanekud Türi valla üldplaneeringu ja
KSH aruande eelnõule
Olete teavitanud Transpordiametit Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu korduvast avalikust väljapanekust.
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalik
väljapanek korraldati 25.05-26.06.2020. Vahepealsel perioodil on koostatud tuulikuparkide
asukohavaliku analüüs ning seoses sellega lisandub üldplaneeringu seletuskirja ja KHS aruandesse
olulist informatsiooni (eeskätt puudutab see Türi valla lääneosa, kuhu jäävad Kädva, Sonni,
Lungu, Kändliku, Kullimaa ja Jõeküla ning Käru alevik), mis tingib uue avaliku väljapaneku
korraldamise vajaduse.
Oleme väljastanud üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse
täiendamise ettepanekud 31.05.2019 kirjaga nr 15-2/18/48180-8 ning esitasime ettepanekud
üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esimese avaliku väljapaneku ajal 25.06.2020 e-
kirjaga.
Transpordiamet on korduval avalikul väljapanekul oleva Türi valla üldplaneeringu ja KSH
aruande eelnõuga tutvunud. Võttes aluseks planeerimisseaduse (PlanS), ehitusseadustiku (EhS) ja
Transpordiameti põhimääruse palume üldplaneeringut täiendada ja korrigeerida järgnevalt.
1. Sõnastada seletuskirja osa 5.1.1 Teed lg 1 (lk 47) järgnevalt: „Rajatise asukoht kooskõlastada
riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja
välimisest servast. Tuulegeneraatorite ja tuulikuparkide kavandamisel arvestada, et
elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist,
klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H=tuuliku
masti kõrgus ja D=rootori e. tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas)
avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja
teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte
lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tuulegeneraatorite ja tuulikuparkide rajamisel
arvestada ka seletuskirja punktis 5.2.2.2 toodud nõudeid. “
2. Kasutada mõiste „riigimaantee“ (nt lk 42 lg 6, lk 48 lg 6) asemel „riigitee“ või „riigi
põhimaantee“, „riigi tugimaantee“ jne.
Palume arvestada, et kuigi üldplaneeringu ala jääb lennuväljade lähiümbrusest välja, tuleb
kohalikul omavalitsusel vastavalt lennundusseaduse § 35 lg 2 ja lg 4 kõik üle 45 meetri kõrgust
ehitist hõlmavad detailplaneeringud ja ehitusprojektid Transpordiametiga kooskõlastada.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Oleme valmis koostööks planeeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama
käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid. Küsimuste korral palume pöörduda kirja koostaja poole
kelle nimi on toodud allpool.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisa: 1. Türi_ÜP seletus.pdf
2. 2021.01.25_Türi_valla_ÜP_KSH_aruanne2.pdf
Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Marje-Ly Rebas
58581095
[email protected]
Andres Lainoja
6103590
[email protected]
2 (2)
Saatja: Eda Paju <
[email protected]>
Saadetud: 19.02.2021 07:43
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: FW: Ettepanekud Türi valla üldplaneeringu eelnõule
Tere
Palun panna see 1.10-17/21-0054/99-1 juurde.
Tänud!
Eda
From:
[email protected] <
[email protected]> Sent: Thursday,
February 18, 2021 4:32 PMTo: Eda Paju <
[email protected]>Subject:
Ettepanekud Türi valla üldplaneeringu eelnõule
Tere! Teile on saadetud Transpordiameti dokumendihaldussüsteemi Delta
kaudu dokument. Pealkiri: Ettepanekud Türi valla üldplaneeringu eelnõule
Registreerimise kuupäev: 18.02.2021 Registreerimise number: 7.1-2/21/411-
3. Dokument on manuses.
TranspordiametValge 411413 Tallinnkliendiinfo 620 1200,