dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. veebruar 2021
Viit
1.10-17/21-0054/99-2
Registreeritud
19. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/21-0054
Vastutaja
Eda Paju
Lahendamise tähtaeg
21. märts 2021

Failid

  • 📎7.1-221411-3 18.02.2021 Väljaminev kiri.asice8471 KB
  • 📎E-kiri.pdf69 KB

Sisu (failidest)

Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-066 Asukoht (L-Est’97) X 6520084 Y 581155 Türi valla üldplaneering seletuskiri EELNÕU AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS Planeeringuala: JÄRVAMAA, TÜRI VALD Tellija: TÜRI VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: REET LEHTLA Jaanuar 2021 TARTU Türi valla üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Türi valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Järvamaa, Türi vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Järvamaa Türi vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Türi Vallavalitsus Kohtu tn 2, Türi linn 72213 Türi vald Järva maakond Kontaktisik: Marje Pärn Jurist Tel 5333 0476 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 2 / 66 Türi valla üldplaneering Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri, Teele Nigola 3. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 4. Kutsetunnistused: • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 3 / 66 Türi valla üldplaneering SISUKORD 1 TÜRI VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA LÄHTEMATERJALID ................ 8 1.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED ..................................................................... 8 1.2 VALLA RUUMILISE ARENGU ÜLDISED PÕHIMÕTTED ........................................................................... 8 2 ALADE ÜLDISED KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED ................................................................... 12 2.1 ÜLDTINGIMUSED ........................................................................................................................... 12 2.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALAD JA JUHUD .................................................. 14 2.3 ARHITEKTUURIVÕISTLUSE KORRALDAMISE KOHUSTUSEGA ALAD JA JUHUD ....................................... 15 2.4 LINNALISE ASUSTUSEGA ALAD JA TIHEASUSTUSALAD ....................................................................... 15 2.5 HAJAASUSTUSALAD....................................................................................................................... 16 2.6 TÜRI LINNA TSONEERING ............................................................................................................... 17 2.6.1 PEATÄNAVATE ÄÄRNE ALA ......................................................................................................... 18 2.6.2 KESKLINNA PIIRKOND ................................................................................................................ 18 2.7 MAAKASUTUSE JUHTOTSTARBED ................................................................................................... 20 2.7.1 ELAMU MAA-ALA........................................................................................................................ 20 2.7.2 ÜHISKONDLIKE HOONETE MAA-ALA ............................................................................................. 21 2.7.3 PUHKE- JA VIRGESTUSTEGEVUSE MAA-ALA ................................................................................. 21 2.7.4 HALJASALA JA PARKMETSA MAA-ALA .......................................................................................... 22 2.7.5 SUPELRANNA MAA-ALA JA SUPLUSKOHAD ................................................................................... 22 2.7.6 ÄRI MAA-ALA ............................................................................................................................. 22 2.7.7 TOOTMISE MAA-ALA .................................................................................................................. 23 2.7.8 KOMBINEERITUD JUHTOTSTARVE ............................................................................................... 24 2.7.8.1 ÄRI JA TOOTMISE MAA-ALA...........................................................................................24 2.7.8.2 SEGAOTSTARBEGA MAA-ALA ........................................................................................24 2.7.9 KALMISTU MAA-ALA ................................................................................................................... 24 2.7.10 AIANDUSE MAA-ALA ............................................................................................................... 25 2.7.11 RIIGIKAITSE MAA-ALA ............................................................................................................ 25 2.7.12 MÄE- JA TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA ....................................................................................... 25 2.7.13 TRANSPORDI MAA-ALA........................................................................................................... 28 2.7.14 JÄÄTMEKÄITLUSE MAA-ALA .................................................................................................... 29 2.7.15 TEHNOEHITISE MAA-ALA ........................................................................................................ 29 3 VEEKOGU KALDAALA KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED ..................................................... 29 3.1 VÕIMALIKU ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD............................................................................................... 31 3.2 EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE .............................................................................................. 32 4 VÄÄRTUSED ........................................................................................................................................ 32 4.1 KULTUURVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID ................................................................................................ 32 4.2 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ........................................................................................................... 33 4.3 VAATEKORIDOR ............................................................................................................................ 35 4.4 MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD HOONESTUSALAD JA OBJEKTID .................................................................... 35 4.5 VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA ................................................................................................. 36 Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 4 / 66 Türi valla üldplaneering 4.6 TEAVITUSKOHUSTUSEGA METSAD .................................................................................................. 38 4.7 KAITSEALUSED LOODUSOBJEKTID .................................................................................................. 38 4.8 ROHEVÕRGUSTIK .......................................................................................................................... 40 5 TARISTU ............................................................................................................................................... 43 5.1 TRANSPORDIVÕRK ........................................................................................................................ 43 5.1.1 TEED........................................................................................................................................ 43 5.1.2 JALGRATTA- JA JALGTEED ......................................................................................................... 47 5.1.3 RAUDTEE ................................................................................................................................. 49 5.1.4 PARKIMINE ............................................................................................................................... 49 5.1.5 TEEDE AVALIK KASUTAMINE ....................................................................................................... 50 5.1.6 VEESKAMISKOHAD .................................................................................................................... 51 5.2 TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED ...................................................................................................... 52 5.2.1 ELEKTRI PÕHIVÕRK JA VALGUSTUS............................................................................................. 52 5.2.2 TAASTUVENERGIA ..................................................................................................................... 53 5.2.2.1 BIOGAASI JA BIOMASSI SOOJUS- JA ELEKTRIENERGIA KOOSTOOTMISJAAMAD ..................53 5.2.2.2 TUULEENERGIA ...........................................................................................................53 5.2.2.3 PÄIKESEENERGIA ........................................................................................................56 5.2.2.4 MAASOOJUSSÜSTEEMI RAJAMINE .................................................................................57 5.2.3 PÕHJAVESI, PINNAVESI JA KANALISATSIOON. SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE ..................................... 57 5.2.4 TULETÕRJE VEEVÕTUKOHAD ..................................................................................................... 58 5.2.4.1 SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE .........................................................................................59 5.2.5 SOOJAVARUSTUS ...................................................................................................................... 59 6 MAAPARANDUSSÜSTEEMIDE MAA-ALAD ...................................................................................... 60 7 OLULISE RUUMILISE MÕJUGA EHITIS ............................................................................................ 61 8 EHITAMINE RADOONIOHTLIKUS PIIRKONNAS .............................................................................. 62 9 MÜRA NORMTASEMED ...................................................................................................................... 63 10 ETTEPANEK JÄRVAMAA JA RAPLA MAAKONNAPLANEERINGU 2030+ TÄPSUSTAMISEKS . 64 11 ETTEPANEK JÄRVAMAA MAAKONNAPLANEERINGU 2030+ MUUTMISEKS .............................. 65 Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 5 / 66 Türi valla üldplaneering Mõisted Arhitektuuri- ja Arhitektuurivõistluse eesmärk on leida ehitisele parim võimalik planeeringuvõistlus arhitektuurne lahendus, millega minna edasi projekteerimisprotsessis. Planeeringuvõistlus korraldatakse enne või peale detailplaneeringu algatamist, et leida alale parim ruumiline lahendus teedevõrgustiku, hoonete mahtude ja paiknemise ning haljastuse puhul. Hajaasustus Väljaspool tiheasustusala paiknevad külad. Jääkreostus Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa- ja veekeskkonna (pinnase- või põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust. Keskkonnahäiring Inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Kõrghaljastus Haljastus, mille moodustavad üle 1,5 m kõrgused leht- ja okaspuud ning põõsad. Kõrghaljastuse hulka ei loeta katuse- ja konteinerhaljastust. Kõrghaljastuse pindalana arvestatakse olemasolevate võrade projektsiooni ja/või kavandatavate täiskasvanud puude võra laiust. Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Oluline ruumiline mõju Mõju, mille tõttu muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine- või tööjõuvajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Päikesepark Päikesepargi moodustavad rohkem kui 50 kW võimsusega päikesepaneelid. Reostusohtlikud objektid ja Sellised objektid ja tegevused, mis paiskavad keskkonda tegevused veeseaduses nimetatud ohtlikke aineid. Veekeskkonnale on kõige suuremaks ohuks vedelkütused ning põlluväetised ja taimekaitsevahendid. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 6 / 66 Türi valla üldplaneering Teavituskohustusega mets Antud mets on kasutatavad puhkamiseks, sportimiseks, st rekreatsioonialana ning alale seatakse metsa raiele teavituskohustus. Raied alal kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Riigimetsa puhul kooskõlastatakse raied metsa majandamise kavade tegemise käigus ja eraomanike puhul toimub kooskõlastamine Keskkonnaametisse esitatud metsateatise alusel. Keskkonnaamet ei kinnita metsateatist enne kohalikult omavalitsuselt kooskõlastuse saamist. Tiheasustusala Tiheasustusega alad on valla territooriumi osad, kus ruumiline planeerimine järgib tiheasustusalale omaseid põhimõtteid – hooned paiknevad/rajatakse üksteisele lähedale (kompaktselt), hoonestatud alad liidetakse üldjuhul ühiste tehnovõrkudega, juurdepääsuks rajatakse sidus- ja naaberalade vajadusi arvestav teedevõrk jne. Tuulegeneraator Üks tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade. Tuulikupark Rohkem kui kahest tuulegeneraatorist ning tuulegeneraatoreid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest ning ehitistest koosnev elektrijaam. Tuulikupark, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest tuulegeneraatoritest on olulise ruumilise mõjuga ehitis. Kõrgust mõõdetakse alates alustarindist ning arvesse võetakse tuulegeneraatori kogukõrgust. Vana talukoht Vana talukoha asukoht määratakse ajalooliste kaartide põhjal (nt Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus). Veeskamiskoht Veeskamiskoht on ujuvvahendite vettelaskmiseks ja veest väljatõmbamiseks sobilik koht. Väiketootmine Keskkonda mittehäiriv tootmistegevus, millega ei kaasne keskkonna häiringuid, sh olulist liikluskoormuse tõusu (nt õmblustöökoda, väike kondiitri- ja pagartöökoda, käsitöökoda, väike elektroonika tootmine jmt). Õueala Elamut ja abihooneid ümbritsev ja neid teenindav maa-ala. Olemasoleva õueala ulatus on maakatastris registreeritud ja Maa- ameti põhikaardil fikseeritud. Üldjuhul Sõnakasutus „üldjuhul“ võimaldab vallal põhjendatud kaalutluse korral esitada teistsuguseid nõudeid. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 7 / 66 Türi valla üldplaneering 1 Türi valla üldplaneeringu koostamise eesmärk ja lähtematerjalid 1.1 Planeeringu koostamise eesmärk ja ülesanded Türi Vallavolikogu algatas 27.09.2018 otsusega nr 56 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Türi valla üldplaneeringu eesmärk on lähtudes erinevate ühiskonnagruppide huvidest kogu Türi valla territooriumil ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning alade kasutus- ja ehitustingimuste (sh projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused) määramine luues eeldused piirkonna jätkusuutlikuks arenguks ning arenguga kaasneda võivate negatiivsete mõjude leevendamiseks ja positiivsete mõjude suurendamiseks vajalike meetmete väljatöötamine. Üldplaneeringu koostamise ülesanded on sätestatud planeerimisseaduses ja neid on täpsustatud lähteseisukohtadega. Üldplaneeringu koostamisega koos viiakse läbi planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses ning KSH aruanne on planeeringu juurde kuuluv lahutamatu lisa (lisa 1). 1.2 Valla ruumilise arengu üldised põhimõtted Türi valla ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel on arvestatud nii valla ruumiliste vajaduste kui maakonna ruumilise arengu suundumustega, arvestades seejuures kohalikku omapära ja tuleviku väljavaateid. Maakonna ruumilised arengusuunad toob välja Järvamaa maakonnaplaneering ja Rapla maakonnaplaneering. Türi valla keskuseks on Türi linn, mis on maakonnaplaneeringus määratud piirkondlikuks keskuseks (skeem 1). Rapla maakonnaplaneeringus on kohalikuks keskuseks määratud Käru alevik. Lähikeskusena on Järvamaa maakonnaplaneeringus ära toodud Väätsa ja Oisu alevik ning Kabala küla. Kohalike elanike jaoks on olulisteks keskusteks ka Särevere alevik, Türi-Alliku, Kirna, Poaka, Taikse ja Reopalu külakeskused. Keskustes pööratakse tähelepanu olemasoleva ehitatud keskkonna taaskasutusele võtmisele või tihendamisele uute asustamata alade kasutuselevõtu asemel keskustest väljaspool. Keskuseid käsitletakse üldplaneeringus tiheasustusaladena. Ülejäänud vald on hajaasustusega ala. Asustuse suunamisel on oluline kvaliteetse ja paindliku elukeskkonna loomine, et luua uusi arenguvõimalusi ja tagada teenuste kättesaadavus. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 8 / 66 Türi valla üldplaneering Skeem 1. Türi valla keskused. Tiheasustusalasid tihendatakse ja laiendatakse mõõdukalt, nähes ette täiendavaid elamu-, äri- ja tööstusalasid ning vajadusel muu otstarbega maa-alasid. Antud aladel on mõistlik kompaktsuse suurendamine ja kasutada ära juba olemasolevaid teid, tehnilist ja sotsiaalset taristut. Hajaasustuses tuleb hoonestuse kavandamisel järgida lähiümbruses välja kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri ning külatüüpi, kuid ei seata väga täpseid maakasutus- ja ehitustingimusi. Külatüübi määrab eelkõige õuealade paigutus maastikul, õueala kaugus teedest ja teineteisest ning erinevate kõlvikute paiknemine. Küladel võivad olla mitme tüübi tunnused, selge tüüp ei pruugi eristuda. Sellisel juhul lähtuda piirkonnas väljakujunenud õuealade paigutusest. Türi vallas on enim levinud hajakülad (nt Kädva, Lauri ja Piiumetsa küla), ahelkülad (nt Jõeküla, Kullimaa, Änari ja Kolu küla) ning sumbküla (nt Lunga, Kahala, Villevere, Sagevere, Ollepa ja Laupa küla) (skeem 2). Kõige vähem levinud on tänavkülad (nt Retla ja Tänassilma küla). Hajaasustuses on arendustegevust reguleeritud enam just väärtuslikel aladel (väärtuslikel maastikel, rohevõrgustikus). Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 9 / 66 Türi valla üldplaneering Skeem 2. Eesti külatüübid (Allikas: Eesti Entsüklopeedia, http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_asustus1) Türi vald on kahaneva elanike arvuga ja vananeva elanikkonnaga maavald, mistõttu keskendutakse üldplaneeringu koostamisel pigem kohalike väärtuste, külamiljöö, ajaloolise pärandi, maastikulise ja ruumilise omapära säilitamisele. Väljakujunenud omanäolist struktuuri väärtustatakse miljööväärtuslike hoonestusalade ja objektide ning väärtuslike maastike määramisega. Antud aladel järgitakse nende alade säilitamiseks seatud tingimusi. Piirkonna asustuse kujunemisel on suunavaks teguriks olnud piirkonna looduslikud tingimused ning elanikkonna tegevusalad ja elulaad. Piirkonnas elavatele inimestele on üheks oluliseks sissetuleku allikaks põllu- ning metsamajandusega tegelemine. Türi valla haritavad maad on väga kõrge mullaboniteediga, olles oluliselt kõrgemad Eesti keskmisest. Üldplaneeringuga väärtustatakse ja säilitatakse piirkonna terviklikke väärtuslikke põllumajandusmaid. Välditakse väärtuslike põllumajandusmaade muul otstarbel, kui maa harimiseks, kasutusele võtmist. Metsad moodustavad suure osa valla territooriumist. Suur osa valla territooriumi metsadest on rohelise võrgustiku tuumalad või nende ühenduskoridorid. Metsade säilitamisel on keskkonnaaspekti kõrval oluline tähtsus ka turismi, puhkemajanduse ning metsa- ja puiduettevõtluse tooraine seisukohast. Türi vald on polüfunktsionaalse majandusega Kesk-Eesti liiklussõlm. Tänu heale asukohale ning valda läbivale põhimaanteele ning raudteele asub vallas erinevaid tööstus, kaubandus ja äriteenuseid pakkuvaid ettevõtteid. Uute äri- ja tootmisalade kasutusele võtmine ning nende arendamine on vajalik töökohtade loomiseks ja majandustegevuse elavdamiseks piirkonnas kohapeal. Tootmise arendamisel Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 10 / 66 Türi valla üldplaneering on arvestatud selle sobivusega keskkonda ning logistilise asukohaga (paiknemine teede ja trasside suhtes). Üldplaneeringuga on jäetud piisavalt paindlikust, et soodustada nii väikeettevõtlust kui ka suuremate tootmiste tulemist valda. Ärifunktsiooniga alade arendamine on eelistatud olemasolevates keskustes. Tootmise arengut suunatakse olemasolevale Lokuta ettevõtlusalale ning kasutusest väljalangenud aladele Türi-Alliku, Kabala, Oisu ja Reopalu piirkonnas. Tähelepanu on pööratud ka taastuvenergia tootmisele nii, et see ei kahjustaks kohaliku omavalitsuse väärtusi, kuid võimaldaks taastuvenergia kasutusele võtmist kui ka tootmist. Türi valla üheks peamiseks väärtuseks on kaunis looduskeskkond. Siin asuvad looduslikult kaunis Türi voorestik, mitmekülgsed võimalused veematkamiseks, looduskaitsealused rabad ja maastikukaitsealad. See loob head eeldused turismimajanduse arendamiseks ning kõrgekvaliteedilise ja tervisliku elukeskkonna tekkeks. Looduskeskkond on ressurss, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt. Üldplaneeringuga tagatakse tasakaalustatud areng, mis väärtustab loodushüvesid, luues samas võimalusi ettevõtluse arenguks ja töökohtade loomiseks. Avalikult kasutatavatele puhkealadele ja -kohtadele tagatakse avalikud juurdepääsud, vajadusel parklad jm taristu. Üldplaneeringuga on loodud võimalused majutusettevõtete, toitlustuskohtade ja puhkealade arendamiseks, et oleks rohkem võimalik ära kasutada piirkonna turismipotentsiaali. Soodustamaks alternatiivsete liikumisvahendite kasutamist ja tervislikemaid eluviise, on planeeritud matkaradu, jalgratta- ja jalgteid ning võimaldatakse puhkealadele hea ligipääsetavus. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 11 / 66 Türi valla üldplaneering 2 Alade üldised kasutus- ja ehitustingimused 2.1 Üldtingimused Maakasutuse kavandamisel on lähtutud väljakujunenud asustusstruktuurist ja maakasutusest. Arvestatud on varasemalt omavalitsuse territooriumil kehtestatud planeeringute ja asustuse ruumilise jätkuvusega. Maakasutuse juhtotstarve Üldplaneeringuga antakse maa-alale valdav maakasutuse juhtotstarve, mis määrab selle tulevase kasutamise põhisuuna. Maakasutuse juhtotstarbed on kujutatud maakasutuse joonisel. Kui katastriüksuse praegune otstarve ei ole sama, mis on planeeritud valdav juhtotstarve, on lubatud see otstarve säilitada seni, kuni ei taotleta ehitamist või detailplaneerimist õigusaktides sätestatud tähenduses. Üldplaneeringuga määratud ehitustingimused kehtivad ka ehitusloakohustuseta ehitiste ehitamise (nn vaba ehitustegevuse) korral. Maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 40% ulatuses katastriüksusest. Tootmise maa-ala kõrvalotstarve on lubatud äri maa-alal ja maatulundus maa-alal. Elamu maa-ala kõrvalotstarbena on soovituslik kas äri maa-ala või ühiskondlike hoonete maa-ala - tingimusel, kui see ei too kaasa liigset müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni ning liikluskoormuse suurenemist. Kõrvalotstarve peab arvestama piirkonna hoonestuslaadiga. Katastriüksuse minimaalsuurused Maakasutuse juhtotstarbest lähtuvalt on katastriüksuse minimaalne suurus määratletud tabelis 1. Tabel 1. Katastriüksuste minimaalsed suurused vastavalt maakasutuse juhtotstarbele. Maakasutus Katastriüksuse minimaalne suurus Elamu maa-ala Tiheasustus Ühepereelamu 1 000 m2 Paariselamu (ühel katastriüksusel) 2 000 m2 Paariselamu (kahel katastriüksusel) 1 000 m2 (ühe kinnistu suurus) Ridaelamu 400 m2 (ühe ridaelamuboksi kohta) Hajaasustus 3 000 m2 Äri maa-ala Tiheasustus 1 000 m2 Hajaasustuses 3 000 m2 Ehitised ja piirded Hooneid (kaasa arvatud kuni 20 m2 pindalaga hooned, v.a maa-alused tehnorajatised) ning küttekoldega (korstnaga) vms tule tegemisega seotud rajatisi ei tohi ehitada lähemal kui 4 m katastriüksuse piirist, välja arvatud naabri kirjaliku nõusoleku alusel. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 12 / 66 Türi valla üldplaneering Kõikidele maa-aladele ehitamisel tuleb hoone esinduslik külg planeerida avaliku tee/tänava ja/või veekogu poole. Tiheasustusega aladel tuleb arvestada olemasolevate hoonete mahtude ja kõrgustega. Suletud prügilate asukohas on ehitamine üldjuhul keelatud, vajadusel viia läbi prügila püsivuse, inimese tervisele ja ohutusele avalduvate mõjude hindamiseks ekspertiis (koos vajalike uuringutega) ning kaalutletud otsusena võib vallavalitsus väljastada ehitusloa. Arendusalade kavandamisel endistele tööstusobjektidele, sh põllumajanduslike tööstusobjektide alale tuleb täpsustada jääkreostuse esinemist ning enne ehitustegevust näha ette tegevused, mis tagavad ehitisaluse pinnase vastavuse kehtivatele piirnormidele. Jääkreostuse likvideerimisel ei tohi halvendada naabermaaüksuste olemasolevat olukorda. Parkimine tuleb lahendada oma katastriüksusel. Alade arendamisel tuleb näha ette kuritegevust ennetavad ja maandavad meetmed – tänavavalgustus või õueala kohtvalgustid. Jõgede kaldaaladel on soovitatav hoonestuse paigutamisel silmas pidada jõe veetaseme võimalikku muutumist, sh kaldajoone taandumise võimalust pehme pinnasega aladel, samuti üleujutuste (sh erakorraliste) ohtu ja võimalikku ulatust madalatel kallastel ning arvestada võimalike kahjudega, mis võivad kaasneda ehitustegevusega sellistel aladel. Tabelis 2 on ära toodud vastavalt maakasutuse juhtotstarbele tingimused piirdeaedade rajamiseks. Piirdeaedu ei ole lubatud rajada väljaspoole katastriüksuse piire. Tabel 2. Piirdeaia rajamisele esitatud nõuded vastavalt maakasutuse juhtfunktsioonile. Piirdeaia Maakasutus maksimaalne Kujundus/märkus kõrgus Elamu maa-ala Hajaasustus 2m Üldjuhul poolläbipaistev (sobivad materjalid Tiheasustus 1,5 m puit, kivi ja metall). Peab sobituma piirkonnas Ühiskondliku hoone maa-ala 1,8 m väljakujunenud stiiliga. Lubatud ei ole Äri maa-ala 1,5 m plankaiad. Kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega on lubatud ka läbipaistmatud Tootmise maa-ala 2m aiad. Türi linnas on eelistatud piirdeks katastriüksuse tänavapoolsel küljel hekk. Arvestada tuleb ristmike nähtavuskoridoridega ja talvise lumelükkamisega. Igasuguste ehitiste (sh ka piirete) rajamisel arvestada selle funktsionaalset, arhitektuurset ja esteetilist sobivust ümbritsevaga. Nii uute hoonete projekteerimisel kui olemasolevate hoonete laiendamisel ja/või rekonstrueerimisel lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist ja ehitiste kõrgusest ning asukoha looduslikust eripärast. Veekogude kaldaaladel ja vaatekoridorides ei tohi piirded (piirdeaed, hekid) ja muud ehitised sulgeda vaateid ja kahjustada maastiku vaadeldavust. Juhul kui katastriüksuse piir ulatub veekogu veepiirini, ei Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 13 / 66 Türi valla üldplaneering tohi piire takistada inimeste ja loomade liikumist kallasrajal. Kallasrajal liikumist ei tohi ka muul moel takistada (haljastus vms). Võimalike konfliktide vältimise nimel on detailplaneeringu koostamisel tarvilik järgida planeeringuala läheduses olevate maaüksuste juurdepääsuvõimalusi, et oleks tagatud juurdepääs neile maaüksustele, millele ei ole võimalik juurdepääsu rajada ilma planeeritavat ala läbimata. Haljastus Kõrghaljastus parandab linnalise asula mikrokliimat – arvestades kliimamuutuste tõttu suvise keskmise temperatuuri tõusu, pakuvad puud varju. Tulvavee korral toimivad puud ja vett läbilaskvad pinnad vooluhulkade vähendajana. Haljastuses on soovitav kasutada võimalikult palju kõrghaljastust, et oleks tagatud looduslähedane elukeskkond. Hajaasustuses säilitada maksimaalselt kõrghaljastust. Tootmise maa-ala katastriüksusel on kõrghaljastuse eesmärk lisaks puhveralade tekitamine elamute ja ühiskondlike hoonete eraldamiseks tootmisaladest. Eluasemekoha rajamisel metsamaa kõlvikule tuleb säilitada maksimaalses ulatuses kõrghaljastust ja alusmetsa taimestikku. Kui on eeldada, et ehitustegevus võib kahjustada metsa bioloogilist mitmekesisust, siis tuleb koostada vastavasisuline eksperthinnang, kus sisalduvad ka vajalikud leevendusmeetmed ehitustegevuseks. Soovitatav on avalikus kasutuses hoonete ehitamisel ja rekonstrueerimisel neid ümbritsevate alade välisruumi kvaliteedi tagamiseks koostada maastikuarhitektuurne projekt. 2.2 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud Detailplaneeringu koostamise eesmärk on peamiselt üldplaneeringus kavandatu elluviimine ning planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Kui konkreetse ehitussoovi korral on ette näha suuremat avalikkuse huvi või puudutatud isikute ringi, võib väljastada projekteerimistingimusi või ehitusluba läbi avaliku menetluse. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolul algatada detailplaneeringu ka alal või juhul, mida üldplaneeringus ette ei ole nähtud. Detailplaneeringute kavandamisel ja koostamisel ning projekteerimistingimuste väljaandmisel tuleb arvestada Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud arengukavaga „Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030“. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad: 1) Türi linn, Käru, Oisu, Särevere ja Väätsa alevik; 2) üldplaneeringuga Türi-Alliku ja Kabala tiheasustusaladeks määratud aladel. Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud: 1) maa-ala katastriüksusteks jagamisel elamuehituse eesmärgil, kui soovitakse ehitada rohkem kui viiest eramust koosnevat elamute gruppi; Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 14 / 66 Türi valla üldplaneering 2) tootmise või tööstuse planeerimisel, kui tootmise mõjud (müra, saast, heitgaasid jms) võivad väljuda tootmise maa-ala piiridest ning mõjutada lähiümbrust või kui kavandatakse rajada üle 1 000 m2 ehitisealuse pinnaga tootmis- või laohoonet; 3) uue loomapidamishoone rajamisel, kui on kohustuslik koostada keskkonnamõju hindamine; 4) kui katastriüksusele soovitakse rajada hoonete ja rajatiste kompleksi, mille puhul on otstarbekas kõigi ehitiste kompleksne kavandamine; 5) üle kahekümne inimese samaaegseks majutamiseks mõeldud majutushoone (kämpingu, motelli, puhkeküla, puhkebaasi vms) ehitamisel; 6) päikesepargi rajamisel, mille võimsus ületab 500 kW; 7) tuulikupargi rajamisel; 8) kui kavandatava ehitise ehitamine või kasutamine võib oluliselt takistada piirnevate kinnisasjade sihipärast kasutamist. Detailplaneeringu koostamise vajaduse kaalumisel lähtutakse muuhulgas järgmistest põhimõtetest: kaasnevad häiringud naaberaladele, kavandatava arendustegevuse mõju kogu piirkonna arengule ja sellest tulenev vajadus avalikkusega konsulteerimise järele. 2.3 Arhitektuurivõistluse korraldamise kohustusega alad ja juhud Arhitektuurivõistluse korraldamine otsustatakse vajadusel projekteerimistingimuste või detailplaneeringu menetluse käigus. Valla territooriumil tuleb arhitektuurivõistlus korraldada Türi linna peatänavate äärsel alal (Viljandi, Paide ja Tallinna tänavate ääres kuni linna piirini) enam kui 750 m2 pindalaga ühiskondlike hoonete ja ärihoonete planeerimisel. Valla territooriumil tuleks vajadusel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist: 1) Türi linnas ja alevikes; 2) kaubanduskeskuste ja puhkekomplekside rajamisel; 3) kohtades, kus esineb oluline avalik huvi (arendatav ala paikneb nähtavas ja ruumiliselt olulises kohas); 4) kohtades, kus hoone eristub märgatavalt ümbritsevast väljakujunenud keskkonnast. Avalike haljasalade rekonstrueerimisel ja uute rajamisel kaaluda projekteerimise eel välisruumi kujundusalase/maastikuarhitektuurse konkursi korraldamist. 2.4 Linnalise asustusega alad ja tiheasustusalad Maakonnaplaneeringutes on linnalise asustusega aladeks määratud Türi linn, Käru, Särevere, Väätsa ja Oisu alevik ning Kabala, Türi-Alliku ja Reopalu küla. Maakonnaplaneeringute järgi loetakse linnalise asustusega aladeks ühtset infrastruktuuri väljaarendamist eeldava, linnalise asustuse arenguks kavandatud ala. Linnalise asustusega ala hõlmab elamualasid, äri- ja tootmispiirkondi ning neid täiendavaid puhkealasid. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 15 / 66 Türi valla üldplaneering Maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega alad on üldplaneeringus tiheasustusalade määramisel teatud osas aluseks võetud, kuid päris otsest seost nende piirkondade osas pole. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega alad määratud erineva metoodikaga üldplaneeringust. Türi valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusala piirid hõlmavad ka puhke- ning rekreatsioonialasid, mis on tervikliku tiheasustusala toimimise aluseks (näiteks Türi linnas Tolli tänava ääres metsas asuvad terviserajad, Väätsa aleviku järv ning selle äärne rekreatsiooniala, Türi tehisjärve äärne ala, Kabala mõisa ümbrus). Tiheasustusaladest on välja arvatud tööstusalad, mis ei toeta linnalise asustuse toimimist (nt laudakompleksid) või on mahajäetud (näiteks Väätsa alevikus asuvad tööstusalad). Tiheasustusala puhul on oluliseks näitajaks arengu suunamise vajadus. Maareformi seaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasutusalad on võrdsustatud üldplaneeringus määratud tiheasustusaladega. Tiheasustusaladeks on Türi linn ning Käru, Särevere, Oisu ja Väätsa alevik asustusüksuse piirides; Kabala, Türi-Alliku, Kirna, Poaka, Taikse ja Reopalu küla maakasutuse joonisel näidatud tiheasustusala piirides. Tiheasustusala ruumiline planeerimine järgib tiheasustusalale omaseid põhimõtteid, mis tähendab, et hooned rajatakse üksteisele lähedale, hoonestatud alad liidetakse üldjuhul ühiste tehnovõrkudega, juurdepääsuks rajatakse sidus ja naaberalade vajadusi arvestav teedevõrk jne. 2.5 Hajaasustusalad Hajaasustusega ala on territoorium väljaspool tiheasustusala ja kompaktse asustusega ala, kus on iseloomulik hajus asustusmuster. Hajaasustusala hõlmab suurema osa valla territooriumist. Üldjuhul hajaasustusega alal juhtotstarbeid ei määrata. Määratud on ainult mäe- ja turbatööstuse maa- alad vastavalt mäeeraldiste teenindusmaa piiridele, supelranna maa-alad ning puhke- ja virgestustegevuse maa-alad. Hajaasustusalal on võimalik kavandada erinevaid uusi maakasutusotstarbeid vastavalt ette nähtud tingimustele (ptk 2.7.2-2.7.14) ning asukohast tulenevatele kohaspetsiifilistele tingimustele (ptk 3-8). Sel juhul ei ole tegemist üldplaneeringut muutva lahendusega. Kui järgitud on peatükkides 2.4.2-2.4.14 etteantud maakasutus- ja ehitustingimusi ning tegemist ei ole detailplaneeringu koostamise kohustusega ala või juhuga siis toimub arendustegevus projekteerimistingimuste alusel. Hajaasustusalal on lubatud päikeseparkide rajamine, kui on järgitud peatükis 5.2.2.2 toodud tingimusi. Hajaasustuses tuleb elamute püstitamisel arvestada järgmiste tingimustega: 1) uute moodustatavate elamuala katastriüksuste minimaalne suurus on 3 000 m2;  rohevõrgustikuga kaetud alal on minimaalseks katastriüksuse suuruseks 2 ha; 2) järgida üldist piirkonna hoonestuskõrgust; 3) elamute ja kõrvalhoonete rajamisel peab säilima küladele iseloomulik struktuur – hoonete (hoonegruppide) paigutus maastikus ja elamute omavahelise kauguse määramisel lähtuda konkreetses külas välja kujunenud struktuurist ja ehitusjoonest; Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 16 / 66 Türi valla üldplaneering 4) uute elamute planeerimisel ja ehitamisel tuleb arendajal lahendada nende varustatus tehniliste infrastruktuuridega (sh juurdepääsuteedega) ja keskkonnanõuetele vastavus ning võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine. Reoveepuhastuse lahenduse, küttelahenduse, liikluslahenduse valikul tuleb eelistada lahendusi, mis on minimaalsete keskkonnamõjudega; 5) rohevõrgustiku alal paikneva katastriüksuse aiaga piiramisel ei tohi takistada ulukite vaba liikumist. 2.6 Türi linna tsoneering Türi linnas on kehtestatud eritingimused peatänavate äärsele alale (Viljandi, Paide, Tallinna tänavad) ja kesklinna piirkonnale (skeem 3). Viljandi, Tallinna ja Paide tänava äärne hoonestus jääb linna peatänavate äärde ning peab toimima visiitkaardina, seega tuleb võimaluse korral läbi viia avalik või vähemalt kolme kutsutud osalejaga arhitektuuri võistlus, et tagada uue hoonestuse esinduslikkus. Skeem 3. Türi linna tsoneering. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 17 / 66 Türi valla üldplaneering 2.6.1 PEATÄNAVATE ÄÄRNE ALA Türi linna peatänavate äärse ala arendamise tingimused: 1) järgida hoonestuse paigutamisel peatänava äärset ehitusjoont; 2) hoonete esinduslik külg planeerida peatänava äärde; 3) uus hoonestus tuleb sobitada eluhoonetega, mis on piirkonda ehitatud peamiselt 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses; 4) lubatud on kuni 2 korruselised ning kuni 9 m kõrgused hooned; 5) välisviimistlusena on lubatud kasutada puitlaudist või krohvitud pinda; 6) elamu on lubatud rajada viilkatusega, kelpkatusega või poolkelpkatusega. Katusekalle peab järgima vähemalt ühe naaberhoone katusekallet, mille ehitusaasta on varasem kui 1980; 7) elamu katuse viil peab paiknema paralleelselt peatänavaga. 2.6.2 KESKLINNA PIIRKOND Türi linna Paide tänava ja sellega ristuva Kohtu tänava ning raudtee vahelisele alale, samuti osaliselt Tallinna tänava mõlemale tänavapoolele on kavandatud Türi linna kesklinna piirkond (skeem 4). Tegemist on erineva otstarbega alaga, kus on lubatud kõik kasutusotstarbed välja arvatud tootmine (väiketootmine kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel on lubatud) ja keskkonda saastav ettevõtlus. Eesmärk on kesklinna väärtuslike omaduste ärakasutamine ja arendamine sotsiaalse mitmekesisuse ja tasakaalu saavutamiseks. Kesklinna alale ei kavandata liikluskoormust suurendavaid ja võimalikku keskkonnaohtu kujutavaid objekte, näiteks tanklad, autopesulad, autoremonditöökojad jne. Kesklinna piirkonna all on mõeldud eeskätt kaubandus, teenindus ja vabaaja harrastusega seonduvate asutuste ja ettevõtete, ühiskondlike hoonete, alakorrusel paiknevate kaubandus-teenindusruumidega elamute rajamiseks. Samuti võivad alal paikneda parklad, pargid, haljasalad, mängu- ja spordiväljakud jms. Oluline on püüda muuta kesklinna alal liikumine atraktiivsemaks ning kutsuda läbisõitjaid peatuma. Ala võib elavdada huvipakkuvate tegevuste ja valdkondadega: hooajalised sündmused, kohvikud, laadad. Türi kesklinna arendamise tingimused: 1) kesklinna ala hoonestus hoida valdavalt polüfunktsionaalne, vahelduvad elamud, ühiskondlikud ning ärihooned, hoonete esimesele korrusele kavandada äriruumid jms; 2) kesklinna alal järgida olemasolevat ehitusjoont ja tabelis 3 toodud tingimusi; 3) kesklinna alal ei ole lubatud välisviimistlusena kasutada palki, valtsplekk-paneele, plastfassaadi, roo- ja laastukatuseid ning muid kesklinna miljöösse sobimatuid materjale; 4) kesklinna ala täiendaval hoonestamisel rõhuda hoonestuse esinduslikkust; 5) hoonete esinduslik külg planeerida peatänavate äärde (Viljandi, Paide ja Tallinna tänavate); 6) hoida/järgida kvartalite ühtlast hoonestusstruktuuri (nt suured või väiksed, kõrged või madalad hooned korraga); 7) hoida ühtset hoonestusviisi (lahtine või kinnine hoonestusviis); 8) järgida kvartali või tänava väljakujunenud arhitektuurset laadi; Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 18 / 66 Türi valla üldplaneering 9) kesklinna alal paiknevad parklad ja platsid (sh laoplatsid) tuleb rajada kõvakattega. Eelistada murukivi kasutamist, kui plats ei ole päevasel ajal pidevalt kasutusel. Tabel 3. Türi linna kesklinna ala hoonestustingimused: Maakasutuse Katastriüksuse Katastriüksuse Hoonete maksimaalne kõrgus juhtotstarve maksimaalne minimaalne täisehitusprotsent haljastus protsent Elamu maa-ala 25% 40% Elamu 9 m (v.a kortermaja kuni 4 korrust) Äri maa-ala 40% 20% 15 m Tootmise maa-ala 40% 10% 12 m Ühiskondlike 30% 30% 12 m hoonete maa-ala Skeem 4. Türi linna kesklinna ala (Aluskaart: Maa-amet, 2019). Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 19 / 66 Türi valla üldplaneering 2.7 Maakasutuse juhtotstarbed 2.7.1 ELAMU MAA-ALA Elamu maa-ala on alaliseks elamiseks ette nähtud ehitiste maa. Elamu maa-ala on elamualune ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ning ehitist teenindav maa. Käesolevas üldplaneeringus mõistetakse elamu maa-alana ühepereelamute, paariselamute, ridaelamute ning korterelamute alust maad. Alale on lubatud rajada ka elamuid teenindavad ehitised ja rajatised (teed ja tehnovõrgud). Elamute ehitamisel, juurdeehituste ja abihoonete kavandamisel tuleb lähtuda ümbritseva keskkonna arhitektuurilisest struktuurist (hoonestusjoon, kõrgused, mahud, materjalid, piirdeaiad, katusekalded, aknad jne) ning arvestada vaadetega planeeringualalt ja planeeringualale. Ehitus peab hoonestuslaadi sobituma. Korter- ja ridaelamute akende väljavahetamisel järgida olemasolevate akende jaotust (akna impostide laius, aknaraami laius jne). Akende jaotust muudetakse vaid kooskõlastatud projekti alusel kogu hoonel korraga. Korter- ja ridaelamute rõdude ja lodžade kinniehitamist lubatakse kogu hoonel korraga täites ehitusseadustikus toodud nõudeid. Hoonestusjoone määramisel tuleb järgida väljakujunenud tänavapoolset ehitusjoont ja hoonestusstruktuuri. Tiheasustusega alal elamu maa-alale seatud maakasutus- ja ehitustingimused: 1) uute moodustatavate elamu maa-ala katastriüksuste minimaalne suurus on 1 000 m2; 2) katastriüksuste täisehituse protsendiks on 30%;  põhihoone maksimaalne ehitisealune pind võib olla kuni 400 m2; 3) katastriüksuse pindalast vähemalt 10% peab olema kõrghaljastatud 1; 4) ühele katastriüksusele on lubatud ehitada üks elamu (ühepereelamu, paariselamu või ridaelamu) ja kuni kolm kõrvalhoonet ning kolm kuni 20 m2 hoonet;  juba hoonestatud katastriüksusel, kus on hooneid siin määratud suurim arv või enam, võib kohalik omavalitsus põhjendatud vajaduse korral lubada üksikute väikehoonete ehitamist suurusega kuni 20 m²; 5) ühes piirkonnas või elamukvartalis kasutada piiratud arv katusekaldeid (näiteks korraga 45o ja 30o), kõrvuti rajatavate hoonete puhul vältida väikeseid katusekallete erinevusi (näiteks 45o ja 50o) või suurt katusekallete vahelduvust. Lubatud on rajada ainult viilkatusega või kelpkatusega (sh poolkelpkatusega) hooneid; 6) välisviimistluses ei ole lubatud ümarpalgi kasutamine ning vältida matkivate materjalide kasutamist. Ümarpalgi puhul on vajalik välisvooder. Korterelamute ehitamis- ja kasutamistingimused järgmised: 1) katastriüksuse minimaalsuuruseks on 3 000 m2; 1 10% arvestatakse täiskasvanud puu võra pindala kaudu. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 20 / 66 Türi valla üldplaneering 2) maksimaalne ehitisalune pind on 600 m2; 3) suurim lubatud korruselisus on 3 (v.a Türi kesklinna alal);  korruse arvestuslikuks keskmiseks kõrguseks elamul on 3,5 m; 4) maksimaalne sektsioonide arv on 3; 5) uute korterelamu maa-alade kasutuselevõtul tuleb alad välja arendada tervikuna; 6) muus osas tuleb järgida tiheasustusega ala elamu maa-alale esitatud tingimusi. 2.7.2 ÜHISKONDLIKE HOONETE MAA-ALA Ühiskondlike hoonete maa-ala on kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, sealhulgas riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuste, büroo- ja administratiivhoonete maa, äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu- , hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa, muuseumi-, arhiivi- ja raamatukoguehitiste maa ning loomaaia ja botaanikaaia maa. Ühiskondliku hoone maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused: 1) lubatud on ehitada piirkonda sobiva arhitektuurse ilme ja materjalikasutusega hooneid ja rajatisi; 2) hoone peab olema kõigile ligipääsetav (sh erivajadusega ja puudega isikud). 2.7.3 PUHKE- JA VIRGESTUSTEGEVUSE MAA-ALA Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala on puhke-, kultuuri- ja virgestusehitiste ning spordirajatiste maa-ala. Alade eesmärk on soodustada värskes õhus viibimist ning võimaldada vabaõhuürituste korraldamist, sportimist ja lõõgastumist. Üldplaneeringuga määratletud puhke- ja virgestustegevuse maa-alal asuvale katastriüksusele võib ehitada puhkuse, spordi, turismi ja muu vaba aja veetmisega seotud rajatisi (mänguväljakud, palliplatsid jt spordi- ja puhkerajatised). Detailplaneeringu koostamisel võib hooneid ehitada, kuid nende osakaal ei tohi katastriüksusel domineerida. Hoonete ja rajatiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada mets, teised loodusväärtused ja väärtuslik põllumajandusmaa. Hea puhkepotentsiaaliga on kruusa- ja liivamaardlatel olevad veealad. Juhul kui kaevandamise käigus tekib sobiva sügavusega veekogusid, on soovitatav need pärast kaevandustööde lõppemist ja maavara karjäärides ammendumist kujundada puhkealaks. Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused: 1) alade terviklikuks väljaarendamiseks tuleb koostada projekt; 2) parkimisalad tuleb lahendada sellisel viisil, et oleks piiratud mootorsõidukite pääs alade looduslikulele osadele (st tõketega piiratud selgepiirilised parkimisalad); 3) paigaldada enim külastatavatele aladele infoskeemid, suunaviidad ja teabetahvlid; 4) aladele, mis kattuvad maardlatega on lubatud rajada ainult ajutise iseloomuga ühiskondlikke ehitisi. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 21 / 66 Türi valla üldplaneering 2.7.4 HALJASALA JA PARKMETSA MAA-ALA Haljasala ja parkmetsa maa-ala on peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud looduslik haljasala, park, poollooduslik metsaala või muu vastav maa-ala, mis täidab eelkõige vabaõhu puhkeala funktsiooni. Haljasala ja parkmetsa maa-alana käsitletakse looduslikku või poollooduslikku metsaala või inimese poolt rajatud haljasrajatise ala, mis on mõeldud avalikuks kasutuseks. Tootmis- ja ettevõtlusalade ning teede läheduses kannab osaliselt kaitsehaljastuse rolli. Haljasala ja parkmetsa maa-alal on lubatud üksnes tehniliste kommunikatsioonide ja sihipärase kasutamisega seonduvate rajatiste ehitamine. 2.7.5 SUPELRANNA MAA-ALA JA SUPLUSKOHAD Supelranna maa-ala on supelranna/supluskoha maa looduskaitse seaduse tähenduses. Supluskoht on veekogu või selle osa, mida kasutatakse suplemiseks, ja sellega piirnev maa-ala (supelrand), mis on tähistatud üldsusele arusaadavalt. Supelranna kasutamise ja hooldamise korra kehtestab kohalik omavalitsus eraldiseisva dokumendiga. Supelrannal puudub veekaitsevöönd. Terviseameti registri andmetel asub Türi vallas üks avalik supluskoht Türi tehisjärve ääres, kuhu on näidatud ka supelranna maa-ala. Avalikes supluskohtades teostatakse suplusvee seiret, rannad on hooldatud ja korrastatud, varustatud piisaval hulgal riietuskabiinide, tualettruumide või kuivkäimlate ja prügiurnidega. Samuti on olemas suplejatele nähtavas kohas info suplusvee kvaliteedi ja supluskoha valdaja kohta. Üldplaneeringuga kavandatakse uued supelranna maa-alad Väätsa ja Käru paisjärve ääres. Supelranna maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused: 1) lahendada supelranna maa-alal avalikuks kasutuseks vajalikud tingimused, sh avalik juurdepääs; 2) lubatud on rajada supelranna teenindamiseks vajalikke jalgteid ning supluskohta teenindavat väikeinventari (näiteks pingid, prügikastid ja riietuskabiinid) veekogu ranna ja kalda ehituskeeluvööndis; 3) avalikel supluskohtadel arvestada erivajaduste ja puuetega inimeste vajadustega (nt kald(laud)tee vms rajamine) juurdepääsuks supelranna maa-alale. 2.7.6 ÄRI MAA-ALA Äri maa-ala on ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Äri maa-ala on äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa. Äri maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused: 1) katastriüksuse minimaalsuuruseks tiheasustusega alal on 1 000 m2 ning hajaasustuses 3 000 m2; 2) ehitised peavad sobima ümbruskonna arhitektuuriga; Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 22 / 66 Türi valla üldplaneering 3) olemasolevate tiheasustusalade vahetus läheduses eelistada vähese keskkonnamõjuga tegevusi; 4) eelistada võimalusel alasid, kus on olemasolev taristu; 5) eelistada võimalusel olemasolevate kasutuseta hoonete kasutuselevõttu uute hoonete rajamisele; 6) olemasolevate elamute vahetus läheduses eelistada kaubandusliku- ja teenindusliku iseloomuga ettevõtlust; 7) äri maa-alade edasisel planeerimisel ja/või projekteerimise käigus on soovitatav läbi viia vähemalt keskkonnamõju eelhindamine. 2.7.7 TOOTMISE MAA-ALA Tootmise maa-ala on tootmise eesmärgil kasutatav maa. Tootmise maa-ala on tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa. Tootmise maa-ala hõlmab tootmis- ja tööstusmaid, laohoone maid ning põllumajanduslikke tootmismaid. Oluline on olemasolevate tootmise maa-alade intensiivsem kasutuselevõtmine ja nendel aladel elukeskkonnaga arvestava ettevõtluse arendamine. Tootmise maa-alade üldised maakasutus- ja ehitustingimused: 1) lubatud on äri maa-ala kõrvalotstarve juhul, kui katastriüksusel on lahendatud sellega seotud parkimisvajadused; 2) tootmise maa-ala katastriüksusel on oluline kõrghaljastus, mis aitab täita puhveralade tekitamise eesmärki; 3) tootmishoone ning elu- ja ühiskondlike hoonete vahele jätta võimalikult suur kõrghaljastatud puhverala; 4) olemasoleval tiheasustusalal või nende vahetus läheduses eelistada vähese keskkonnamõjuga tootmistegevusi; 5) olemasolevate elu- ja ühiskondlike hoonete vahetus läheduses eelistada vähese keskkonnamõjuga tootmistegevust; 6) tootmistegevuse arendamisel eelistada üldjuhul tootmisharusid, mille negatiivne mõju ei ulatu tootmisterritooriumist väljapoole;  looduskaitseliste aladega piirnevatel aladel võib arendada üksnes tootmist, mille negatiivne mõju ei ulatu tootmisterritooriumist väljapoole; 7) uute tootmisobjektide kavandamisel eelistada keskkonnasõbralikku tootmist, hoidudes suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud tootmisest; 8) tootmise maa-alade arendamisel tuleb arendajal jälgida keskkonnanõuetest kinnipidamist, et ei halveneks keskkonna (veekeskkond, müra, õhusaaste) seisund;  tuleb arvestada piirkonnas joogiveeks kasutatavate põhjaveekihtide reostuskaitstusega ja rakendada meetmeid, millega tagatakse eelkõige joogiveehaardeks olevate põhjaveekogumite maksimaalne reostuskaitstus. Ettevõtete riskianalüüside koostamisel arvestada põhjavee reostuse riskiga; Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 23 / 66 Türi valla üldplaneering  välisõhu saastetasemeid negatiivselt mõjutava (sh lõhnahäiringut põhjustavat) tootmistegevuse jaoks uue tootmise maa-ala planeerimist tuleb üldjuhul vältida. Juhul, kui uue tootmise maa-ala arendamisega kaasnevad eeldatavalt negatiivsed keskkonnamõjud (sh mõju inimese tervisele ja heaolule), tuleb igakordselt hinnata kaasnevaid mõjusid eelhindamise ja vajadusel KMH käigus, pöörates eritähelepanu kumulatiivsetele mõjudele; 9) eelistada võimalusel olemasolevate tootmis- ja tööstusalade tihendamist ja/või laiendamist uute alade kasutuselevõtu asemel; 10) keskkonnamõjude hindamine toimub vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodule; 11) olemasolevate tootmishoonete ja -alade laiendamisel tuleb läbi viia keskkonnamõju eelhindamine. 2.7.8 KOMBINEERITUD JUHTOTSTARVE 2.7.8.1 Äri ja tootmise maa-ala Äri ja tootmise maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: äri maa-ala ja/või tootmise maa-ala. Antud juhtfunktsioon annab paindlikkust kombineerida ja valida maakasutuste vahel. Üldplaneeringuga ei määrata otstarvete osakaalu. Vastavalt kasutusotstarbele määratakse maa-alale kehtivad kasutus- ja ehitustingimused. 2.7.8.2 Segaotstarbega maa-ala Maa-ala, mis võimaldab erinevaid kasutamise otstarbeid ja kus täpsem maa-ala kasutusvajadus selgub tulevikus vastavalt arengusoovidele ja –vajadustele. Välistatud on olulise negatiivse keskkonnamõjuga kasutusotstarbeid. Segaotstarbega maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala ja/või puhke- ja virgestustegevuse maa-ala. Valla kaalutlusotsusel on lubatud ka väiketootmine. Üldplaneeringuga ei määrata otstarvete osakaalu. Vastavalt kasutusotstarbele määratakse maa-alale kehtivad kasutus- ja ehitustingimused. 2.7.9 KALMISTU MAA-ALA Kalmistu maa-ala on kalmistu ja matmisega seotud hoone (kabel, tavandihoone, krematoorium) maa-ala. Valla territooriumil asuvad Saunametsa, Kõrgessaare, Käru, Käru vana (baptistide), Vana ja Türi kesklinna kalmistu. Kalmistute haldamist ja kasutamist reguleerib kasutamise eeskiri tulenevalt kalmistuseadusest ning muinsuskaitseseadusest. Kalmistute laiendamist üldplaneeringuga ei kavandata ning täiendavaid maa-ala kasutus- ja ehitustingimusi ei seata. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 24 / 66 Türi valla üldplaneering 2.7.10 AIANDUSE MAA-ALA Aianduse maa-alad kasutatakse taimekasvatuslikul eesmärgil põllumajandussaaduste oma tarbeks kasvatamiseks ning hobiaianduseks. Aianduse maa-ala maakasutustingimused: 1) aianduse maa-ala kasutamine ei anna õigust nimetatud maa ostmiseks; 2) maa kasutamine on lubatud ainult taimekasvatuslikel eesmärkidel; 3) aianduse maa-alal ei tohi kasvatada kergesti metsistuvaid agressiivse levikuga taimeliike. 2.7.11 RIIGIKAITSE MAA-ALA Riigikaitse maa-ala on riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa, sealhulgas: piiriületuspunkti-, tollipunkti-, riigikaitse-, kinnipidamiskoha-, päästeteenistuse- ja korrakaitseehitiste maa; sisekaitse- ja kaitseväerajatiste maa; harjutusväljaku maa. Türi vallas asub riigikaitseline ehitis Järva maleva staap piiranguvööndiga töövõime säilitamiseks – 300 m ning ohu vältimiseks 25 m. Lisaks jääb valla aladele riigikaitselise ehitise Eivere lasketiiru piiranguvöönd (töövõime säilitamiseks) ulatusega 2 km. Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutavad metsaseaduse § 36 alusel metsaalasid riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. Riigikaitselistest ehitistest tulenevad maakasutus- ja ehitustingimused: 1) riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse kavandatavad ehitised võivad mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet ja/või suurendada sellele avalduvat ohtu. Kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad ja ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga; 2) lasketiiru piiranguvööndis tohib ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada lasketiirust sellises kauguses, kus hoonestatud alale kehtestatud välismüra normtasemed on täidetud, või sellisel juhul, kui ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime. 3) Kaitseministeeriumiga kooskõlastada kõigi kõrgete ehitiste (üle 28 m), tuulikute ja tuuleparkide planeeringud, projektid, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis. Koostööd Kaitseministeeriumiga on soovitatav alustada võimalikult varases etapis. 2.7.12 MÄE- JA TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA Mäetööstuse maa-ala on maavara, välja arvatud turba, kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa. Turbatööstuse maa-ala on turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 25 / 66 Türi valla üldplaneering Kaevandamisega seotud tegevuste osas jälgitakse tegevuste keskkonnasäästlikkust, minimaalset kahju loodusele ning suletavate karjääride (nende osade) rekultiveerimist. Türi vald ei ole rikas maavarade poolest. Vallas on 2019. aasta seisuga väljastatud 13 mäeeraldise luba kruusa, liiva, turba ja savi kaevandamiseks. Valla aladel asub üks dolokivi-, viis kruusa-, neli liiva-, kaks savi- ja 12 turbamaardlat (skeem 4). Kõige suurema ala võtavadki enda alla turbamaardlad. Põhjalikum ülevaade maardlatest on leitav üldplaneeringu lisas 4. Järvamaa maakonnaplaneeringus on esitatud ettepanek maardlate kategooriateks jagamiseks. Sarnase metoodika alusel on kategoriseeritud ka endises Rapla maakonnas asuvad maardlad (tabel 4). I kategooria ja II kategooria aladel või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt ehitada uusi elamualasid). III kategooria aladel on maavarade kaevandamisest olulisem funktsioon nt looduskaitse, tiheasustus ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole tõenäoliselt võimalik. Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstuse maa-ala) eesmärgil seni kasutusse võetud, määratlemine mäetööstuse maa-alana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras. Tabel 4. Ettepanek maardlate kategooriateks jagamiseks (Andmed: Järvamaa maakonnaplaneering, 2017). Maavara Maardla Maardla Maakonna- Selgitus nimetus osa planeeringus määratud kategooria Dolokivi Tännassilma II kat Pooleldi rohevõrk, servas väärtuslik põllumajandusmaa Kruus Kõltsi I kat Karjääriala Kruus Kihli II kat Endise karjääri kõrval, väärtuslik põllumajandusmaa Kruus Määro I kat Karjääriala Kruus Lintsi I kat Karjääriala Liiv Liivamäe I kat Karjääriala Liiv Vissuvere I kat Karjääriala Liiv Änari I kat Karjääriala Savi Türi II kat Keskkonnapiiranguteta, servades väärtuslik põllumajandusmaa ja läbiv tee Savi Väätsa I kat Karjääriala Turvas Retla I kat Turbatoostmisala Turvas Epa-Vassaare I, II kat Plokk 8, 9 turbatootmisala (I kat), enamus alast II kat, rohevõrk, metsise püsielupaik jne Turvas Kallissaare- I, II kat Turbatootmisala plokid 1, 2, 11 (I kat), ülejäänud Lubjaahju ala II kat- rohevõrk ja metsise püsielupaik, majanduslik mõttekus väike Turvas Lokuta I kat Turbatoostmisala Turvas Epu-Kakerdi Lõõla III kat Rohevõrk, osalt linnuala, metsis, Natura elupaigatüübid, majanduslik mõttekus väike Turvas Epu-Kakerdi Prääma I kat Turbatootmisala, osalt ka püsielupaik ja rohevõrk Turvas Tori- II kat Rohevõrk, Natura elupaigatüübid, servades väärt Rikassaare põllumajandusmaa Turvas Kärevere II kat Rohevõrk (Kuusiku) Turvas Matussaare II kat Rohevõrk, Natura elupaigad Turvas Epu-Kakerdi Epu I ja II kat Plokid 1 ja 11 on kaevandusloaga ja neid võib lugeda I kategooriaks. Ülejäänud alal on rohevõrk, osalt loodus- ja linnuala, Natura elupaigad, kus tuleb lugeda II kategooriasse Turvas Loosalu Rapla Üldplaneeringuga teeb ettepanek määrata III kat- maakonnaplaneeringus rohevõrk, loodusala, linnuala, püsielupaik, metsis Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 26 / 66 Türi valla üldplaneering Turvas Kastna 2030+ ei ole ära toodud Üldplaneeringuga teeb ettepanek määrata II kat- maardlate kategooriaks rohevõrk, hoiuala jagamise ettepanekut. Kruus Sonni Üldplaneeringuga teeb ettepanek määrata I kat- karjääriala Liiv Aasuvälja Üldplaneeringuga teeb ettepanek määrata I kat- karjääriala Mäe- ja turbatööstuse maa-alale võib ehitada kaevandamiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi ning rajada tulekaitseribasid ja tuulekaitsevööndeid. Lähtudes looduskaitseseaduses, keskkonnaministri 13.01.2005 määruses nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ ja Vabariigi Valitsuse 17.08.2006 määruses nr 187 „Saarjõe maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ sätestatud kaitsekordadest ei arvestata kaitseala või püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid tarbimisvarudena ning loodusvarade kasutamine nendel aladel on keelatud. Kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis on keelatud maavarade kaevandamine. Hoiualal keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused, seega ei ole Kastna hoiualal võimalik ka maavara kaevandamine. Kaevandamistegevuse kohta omavalitsuse poolt esitatava arvamuse korral kaalutakse järgmisi põhimõtted: 1) maapõue ja maavara kaitsel ning kasutamisel lähtuda maapõueseadusest ning selle alusel kehtestatud muudest õigusaktidest; 2) kaevandamistegevusel ei tohi põhjustada pöördumatuid muutusi looduskeskkonnas (eelkõige veerežiimile) ega inimese tervisele ja heaolule. Maavarade kaevandamise planeerimisel ja kaevandamisel tuleb eesmärgiks seada põhimõte, et kaevandamistegevus avaldaks minimaalselt mõju maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja põllumajanduslikule kasutusele. Joogivee kvaliteedi halvenemisel tuleb igal juhul lahendada elanike varustatus kvaliteetse joogiveega; 3) maardlate kasutusele võtmisel vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas või on selleks muud mõjuvad põhjused, tuleb eelnevalt hinnata kaevandamise mõju maastikukomponentidele keskkonnamõju eelhindamise või keskkonnamõju hindamise käigus ning rakendada maksimaalselt võimalikke leevendusmeetmeid:  igakordsel geoloogilise uuringu ja kaevandamisloa taotluse menetlemisel tuleb anda hinnang mh väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele ja põhjendatusele või esitada eksperthinnang, kus on toodud põhjendused, et tegemist ei ole väärtusliku põllumajandusmaaga;  juhul, kui maavaravaru soovitakse kaevandada väärtuslikul maastikul, siis tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et korrastatud ala sobituks väärtusliku maastikuga; Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 27 / 66 Türi valla üldplaneering 4) uute karjääride/turbatootmisalade kasutuselevõtmisel tuleb eelistada alasid, mis asuvad asustatud aladest ja puhkealadest võimalikult eemal, sealjuures tuleb arvestada kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja asjakohaste leevendusmeetmetega (nt mustkatte rajamine väljaveoteedele);  uue või laiendatava karjääri (mäeeraldise ja selle teenindusmaa) vahemaa elamutega peab olema vähemalt 150 m;  maardla kasutuselevõtmisel tuleb huvitatud isikul kavandada kasutuskoormusele vastavad juurdepääsuteed. Kui karjääri/turbatootmisala juurdepääsuteena kasutatakse olemasolevat teed, mida kasutavad ka teised isikud (nt läheduses paiknevad elamud), siis ei tohi selle kasutamise kvaliteet langeda. Vajadusel tuleb tõsta tee kandevõimet;  kui kaevise väljavedamisel tekkiv tolm põhjustab häiringuid elanikele, peab kaevandamise ajal kaevandaja hoidma teed tolmuvabana, kuni väljasõiduni olemasolevale tolmuvabale teele; 5) puhke- ja virgestustegevuse maa-ala ei ole takistuseks kaevanduslubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras; 6) kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja ressursisäästlikult: maardla varud tuleb ammendada võimalikult lühikese ajaga parimat võimalikku tehnoloogiat kasutades ning kasutades ära kaasnevad maavarad; 7) kaevandatud alad tuleb nõuetekohaselt korrastada, kusjuures kaevandatud ala peab olema korrastatud enne kaevandamisloa lõppemist. Korrastamise esmaseks eesmärgiks peab olema ohutuse tagamine inimesele ja keskkonnale kõige laiemas mõttes, andes ühtlasi maale metsamaa, veekogude maa-ala või muu tarbimisväärse või tunnustatud väärtusega maa (kaasa arvatud nt virgestustegevuse maa-ala) kasutamise otstarbe. Prioriteetseks suunaks on ala korrastamine ja kujundamine rohevõrgustikku kuuluvaks alaks, mis omab sidusust ümbritsevate rohevõrgustiku elementidega. Seejuures peab väljatöötatud lahend olema kestlik ja võimalikult vähese hooldusvajadusega. Korrastamise eesmärgid ja nõuded peavad olema kooskõlas maavara tüübiga. See tagab majanduslikult ning keskkonnahoidlikult optimaalse lahenduse. 2.7.13 TRANSPORDI MAA-ALA Transpordi maa-ala on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. Lubatud on tänavate, bussipeatuste koos ootepaviljonidega, üldkasutatavate parklate, jalgteede ja ohutusribade rajamine. Lubatud on tänavate, bussipeatuste koos ootepaviljonide, üldkasutatavate parklate, jalgteede ja ohutusribade rajamine. Transpordi maa-ala planeerimisel tuleb jälgida peatükis 5.1 toodud tingimusi. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 28 / 66 Türi valla üldplaneering 2.7.14 JÄÄTMEKÄITLUSE MAA-ALA Jäätmekäitluse maa-ala on tootmis- ja olmejäätmete ladestamisehitiste alune ja neid teenindav maa. Jäätmekäitluse korraldamine toimub vastavalt Türi valla jäätmekavale „Türi valla jäätmekava 2015- 2020“ ja jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmekäitlus peab vastama keskkonnanõuetele ja säästva arengu põhimõtetele. Jäätmekäitluse maa-alade kavandamisel ei tohi jäätmekäitlusega seotud piirangud ulatuda naabermaaüksustele ilma maaomanike nõusolekuta. Türi vallas, Roovere külas asub üks Eesti viiest nõuetekohasest segaolmejäätmete prügilast, Väätsa prügila. Tegemist on suure jäätmekäitluskompleksiga, kus toimub mh jäätmete ladestamine. Üldplaneeringuga kavandatakse keskkonnajaam/jäätmekogumispunkt Väätsa alevikku. Selle täpne asukoht selgub edasise asukohavaliku käigus, kuna käesoleva üldplaneeringu koostamise raames selle täpset asukohta ei määrata. 2.7.15 TEHNOEHITISE MAA-ALA Tehnoehitiste maa-ala all mõeldakse inimese elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise infrastruktuuri hoonete ja rajatiste juurde kuuluvat maad. Siia kuuluvad kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitise, vee tootmise ja jaotamise ehitise, gaasi või biogaasi tootmise ja jaotamise ehitise, soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise ning sideehitise maa-ala. Inimeste elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise infrastruktuuri (v.a päikesepargi, biogaasi tootmiseehitis) rajamine on lubatud maakasutuse juhtotstarbest sõltumata vastavalt vajadusele. Rajatiste likvideerimisel on lubatud maa-alade kasutusele võtmine muul, lähipiirkonda sobival, otstarbel. Tehnoehitise maa-ala planeerimisel tuleb jälgida peatükis 5.2 toodud tingimusi. 3 Veekogu kaldaala kasutamis- ja ehitustingimused Türi valla pinnaveekogude võrgustiku moodustavad vooluveekogud – jõed, ojad ja kraavid ning seisuveekogud- järved ja tiigid (lisa 5). Vooluveekogud kuuluvad Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda. Seisuveekogudest jääb valla piiresse 2 järve ning 23 pais- ja tehisjärve ning lisaks väiksemaid looduslikke ja tehislikke veekogusid. Arendustegevusega ei tohi halvendada ja kahjustada veekogude seisundit. Ehitustegevuse planeerimisel ja projekteerimisel tuleb vältida veekogu risustamist ja reostamist ehitusjäätmete, õlide, kütuse ja muude reoainetega. Ranna ja kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndis kehtivad looduskaitseseadusest tulenevad piirangud. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud, välja arvatud looduskaitseseaduses toodud erisustel. Piirangu- ja ehituskeeluvööndite ulatused on toodud lisas 5. Vastavalt looduskaitseseadusele on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal: Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 29 / 66 Türi valla üldplaneering  üle kümne hektari suurusel järvel ja tehisjärvel ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit;  allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 25 meetrit;  maaparandussüsteemil 10–25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga avatud eesvoolul 25 meetrit. Ehitamisel järve ja jõe piiranguvööndi ulatuses tuleb arvestada kaldal paikneva metsamaa ehituskeeluvööndi erisust vastavalt looduskaitseseadusele, mille kohaselt laieneb nendel aladel ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini. Tiheasustusalal ei laiene ehituskeeld väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Samuti ei laiene ehituskeeld supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele. Ehituskeeld ei laiene üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, tehnovõrkudele ja -rajatistele, avalikult kasutatavale teele ja teistele looduskaitseseaduses toodud erisustele. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt on kallasrada avalikult kasutatava veekogu ääres olev kaldariba veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Lisas 5 on ära toodud keskkonnaregistri andmed kallasraja ulatuse kohta. Kallasrada peab olema avatud vähemalt sellises ulatuses, et seal oleks võimalik jalgsi liikuda. Avalikult kasutatavate veekogude kallasrajale on juurdepääs tagatud riigiteede ja kohalike teede kaudu. Üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel kajastuvad põhimõttelised kallasrajale juurdepääsu asukohad. Juurdepääsud kallasrajale täpsustuvad (võivad muutuda või nihkuda) maaomanikega sõlmitavate kokkulepete käigus. Edasisel planeerimisel ja ehitustegevuse korraldamisel tuleb täiendavalt määrata juurdepääs avalikult kasutatava veekogu kallasrajale olukorras, kus avaliku veekogu kaldale planeeritakse teenindushoonet, ühiskondlikku- või kultuurihoonet, puhke- ja majutusasutuse rajamist. Veekogude maa-alal jõgedes ja kallastel süvendus- ja kuivendustööde läbiviimisel ning uute veekogude rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest ja tegevus tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. Soovituslik on taastada vanad jõekäärud (näiteks Käru jõe Võidula Käru lõigul), mis on kalade kudemise seisukohast väga olulised. Pärnu jõel ja Esna jõel suudmest ülesvoolu ning nende kaldaaladel uusi tegevusi kavandades tuleb vältida uute kuivenduskraavide rajamist, sest jõkke kanduvad setted, happeline rabavesi ning põldudel kasutatavad väetised/taimekaitsevahendid rikuvad kalade elu- ja kudepaikasid. Vanade kuivenduskraavide taastamisel või puhastamisel tuleb kraavide suudmetesse rajada spetsiaalsed settebasseinid. Pärnu jõe ja Esna jõe kaldaaladel jalgsimatka- ja terviseradade ühendamisel jõe kallasradadega peab jälgima, et jõekaldaid ei raiutaks puistust ülemäära lagedaks. Säilima peab kalastikule ja veetemperatuuri hoidmiseks vajalik veepinna varjestatus. Planeeritud kunstkoelmud Planeeritud kunstkoelmud on üldplaneeringusse kantud Maves OÜ töö “Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring” põhjal. Kunskoelmud on vajalikud lõhilaste kudealadeks ja noorkalade kasvualadekes. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 30 / 66 Türi valla üldplaneering Soovitatav oleks korraga ette võtta terveid väiksemaid või suuremaid jõelõike, millised lahendada kompleksselt, rajades sobivas suuruses kudealasid ja kombineerides neid noorkalade kasvualadega, mis samuti asuvad kärestikes ja madalamates kiirevoolulistes nn ritraalsetes jõelõikudes. Tabel 5 koondab jõelõike, koos ligikaudsete alguse ja lõpu koordinaatidega, millele on võimalik ja soovitatav rajada juurde kunstkoelmuid ja noorjärkude kasvualasid või mille potentsiaali saaks melioreerimistööde (taimejuurte eemaldamine ja voolukanalite laiendamine, kruusa ja kivide lisamine) abil hästi ära kasutada nii järelkasvu tootmise aladena, kui samuti atraktiivsete kalapüügilõikudena. Tabel 5. Planeeritud kunstkolemud. Nr Küla/koht Ülesvoolu Allavoolu Pikkus Soovitused, märkused punkt punkt 1. Türi-Alliku 6521508.71, 6520837.14, 1,45km Kude- ja kasvualade rajamine 584093.49 583443.81 kahes harus. 2. Türi 6517938.09, 6517488.92, 900 m Kude- ja kasvualade rajamine 582301.18 582167.22 mitmes harus. 3. Pakamäe 6515359.50, 6514702.00, 1,8 km Puhastada taimedest, kudealasid 580637.58 580067.05 ülemisel ja alumisel (mitmes harus) 300m-l. 4. Laupa 6514382.92, 6514389.93, 1 km Puhastada taimejuurtest, suuri 579849.65 578878.39 kive. 5. Laupa- 6514389.93, 6513984.94, 1,5 km Puhastada taimejuurtest. Jändja 578878.39 577751.09 6. Jändja 6513984.94, 6513338.02, 1,7 km Puhastada taimejuurtest, suuri ülemine 577751.09 576762.29 kive. 7. Jändja 6513378.34, 6513497.56, 680 m Puhastada taimejuurtest, suuri alumine 576364.32 575875.18 kive, kruusa. 8. Murupere, 6513518.57, 6513442.77, 150 m Puhastada taimejuurtest. Jändja 575029.83 574939.76 9. Lellassaare, 6511059.67, 6510765.47, 500 m Puhastada taimejuurtest. Jändja 573706.68 573465.98 10. Metsaveere, 6510105.17, 6509903.99, 500 m Puhastada taimejuurtest. Jändja 573147.08 573004.70 3.1 Võimaliku üleujutusohuga alad Türi vallas ei asu üldplaneeringu koostamise ajal kehtiva Keskkonnaministri 28.05.2004 vastu võetud määruse nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ kohaselt üleujutusalasid. Võimaliku üleujutusohuga alade hulka on arvatud ala, mida katab üleujutuse tunnustega mullastik. Väärtuste ja piirangute joonisele on kantud lammimullad (arvesse on võetud Maa-ameti mullakaarti). Lammimuldade areaalid on planeerimisettepanekul määratletud võimaliku üleujutusohuga aladena. Nimetatud alade osas tuleb detailplaneeringute lähteülesannete koostamisel ning projekteerimistingimuste väljastamisel kaaluda eksperthinnangu koostamist reaalse üleujutusohu väljaselgitamiseks. Kaalumisel tuleb lähtuda ala suhtelisest kõrgusest võrreldes veekogu veeseisuga, faktidest varasemate üleujutuste kohta ning taimestiku eripäradest. Üleujutusaladele on soovitatav ehitustegevust mitte kavandada, selle kavandamisel teadvustada üleujutusohtu ja võtta kasutusele meetmed kahjude vältimiseks. Ehitustegevusele peavad eelnema edasistes planeerimis- ja projekteerimisetappides läbiviidavad vajalikud uuringud ning meetmete väljatöötamine, et lahendada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 31 / 66 Türi valla üldplaneering Taristu ja tehnovõrkude joonisele on kantud EELIS andmete põhjal töötavad paisud. Paisu purunemisel on üleujutusoht allavoolu paiknevatele hoonetele ja teedele. Teede ärakande korral võib katkeda ühendus asustusüksusega. Planeerimisel üleujutusohuga aladel tuleb kaasata Päästeamet. Üleujutusohuga alale ehitamisel tuleb teadvustada üleujutusriski, mis kujutab ohtu inimese tervisele ja varale. Elektrivõrgud planeerida viisil, mis võimaldavad neid välja lülitada üleujutusala piires. Planeerida sademevee sulgemise süsteemid, et süsteem ei hakkaks tagurpidi tööle. Kanalisatsioonipumplatele tuleb rajada sõltumatu elektrivarustus, et kiirendada töövõime taastamist. Teede rajamisel arvestada üleujutuskõrgustega ning määrata tee minimaalne kõrgus sellest lähtuvalt. Hoonete tehnosüsteemid ei tohi üleujutuse korral vee alla jääda. 3.2 Ehituskeeluvööndi vähendamine Keskkonnaameti nõusolekul (19.11.2008 kiri nr 16-3/44115-4) on Käru valla üldplaneeringuga vähendatud Ingliste oja ehituskeeluvööndit 50 meetrilt 15-le meetrile Lauri külas, Männi katastriüksuse piires (katastritunnus 37501:003:1490), eesmärgiga rajada katastriüksusele tehisveekogu ning ühendada see Ingliste ojaga. Nimetatud kohas jääb vähendatud ehituskeeluvöönd kehtima. 4 Väärtused 4.1 Kultuurväärtuslikud objektid Kultuurimälestised on riikliku kaitse all olevad kinnis- või vallasasjad või nende osad või asjade kogumid või terviklikud ehitised, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mis on aluseks nende tunnistamisel mälestisena. Kinnismälestiste kaitset ja kasutamistingimusi reguleerib muinsuskaitseseadus. Türi vallas asub kultuurimälestiste riikliku registri andmetel (seisuga 10.04.2019) 13 ajaloomälestist, 42 ehitismälestist, 34 arheoloogiamälestist ja 8 kunstimälestist, mis on kantud väärtuste ja piirangute joonisele Lisaks asub valla territooriumil 23 registreeritud 20. sajandi kultuuriväärtuslikku objekti. Üldplaneeringu joonistele ei ole kantud kunstimälestisi ja 20. sajandi kultuuriväärtuslikke objekte. Samuti asub Türi valla aladel 634 pärandkultuuriobjekti (lisa 7). Kultuuriväärtuslike objektide loend on toodud seletuskirja lisas 6. Ajaloolistele väärtustele ja kultuurimälestistele peab olema tagatud avalik juurdepääs. Suuremate maastikku muutvate rajatiste (sh teede, karjääride vms) kavandamiseks tuleb tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga eesmärgiga tagada arheoloogiapärandi säilimine, kuna mälestiste kaitse alla võtmise ettepanekute (teadete) kontrollimine ja kaitse alla võtmise menetlemine on aeganõudev tegevus. Detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste andmisel pöörata tähelepanu võimalikele arheoloogiliselt väärtuslikele aladele. Piirkondi, kus arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on eriti suur, tuleb arvestada mälestistele sobiliku keskkonna säilitamisega ning asjaoluga, et muinas- ja keskaegsete asustuskeskuste läheduses võib olla veel leidmata kultuuriväärtusi (asulakohti, kalmeid, Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 32 / 66 Türi valla üldplaneering rauasulatuskohti jms). Mälestiste rühmale sobilik keskkond on traditsiooniline ajaloolise asustusstruktuuriga maastik. 4.2 Väärtuslikud maastikud Järvamaa ja Rapla maakonnaplaneeringutes on toodud Türi valda jäävad väärtuslikud maastikud. Maastike hindamise ja määratlemise aluseks olid põhiliselt viit tüüpi väärtused: kultuurilis-ajalooline, looduslik, esteetiline, rekreatiivne ja turismipotentsiaal ning identiteediväärtus. Türi vallas asub 13 väärtuslikku maastikku (skeem 5, lisa 8), mis on kantud väärtuste ja piirangute joonisele: 1) Kädva-Paluküla- maakondliku tähtsusega, osaliselt kohaliku tähtsusega; 2) Käru-Kullimaa- kohaliku tähtsusega; 3) Saarjõe maastik- maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega; 4) Türi voorestik- maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega; 5) Türi linna ja lähiümbrus- maakondliku tähtsusega; 6) Väätsa maastik- maakondliku tähtsusega; 7) Särevere-Sütemetsa maastik- maakondliku tähtsusega; 8) Piiumetsa sookaitseala- maakondliku tähtsusega; 9) Tõrvaaugu maastik- maakondliku tähtsusega; 10) Kurla karstiala- maakondliku tähtsusega; 11) Laupa-Jändja maastik- maakondliku tähtsusega; 12) Oisu alevik- piirkondliku tähtsusega; 13) Kabala mõis- piirkondliku tähtsusega. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 33 / 66 Türi valla üldplaneering Skeem 5. Türi vallas paiknevad väärtuslikud maastikud (Aluskaart: Maa-amet, 2019). Väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimused: 1) säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele maastikuelementidele; 2) võimaluse korral taastada traditsioonilisi maastikuelemente ja maakasutust (kivi ja lattaiad, puiesteed, looduslikud niidud, karjatatud metsad jms); 3) säilitada väärtuslike maastike omapära uute ehitiste rajamisel ja rekonstrueerimisel; 4) hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule säilitada võimalikult olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega. Tööstushooned sobitada maastikku selliselt, et need ei rikuks maastiku ilmet; 5) kaevandamisel väärtusliku maastiku alal tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et korrastatud ala sobituks väärtusliku maastikuga; 6) maastike eriti väärtuslike osiste (kaitseväärtustes toodud osad) ning võimalike konfliktalade (uute hoonestusalade, tehnoehitiste jne) arendamise suunamiseks tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamist; 7) maastike üldilmet kahjustavad peremeheta varemed jms heakorrastamata objektid tuleb likvideerida või korrastada; Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 34 / 66 Türi valla üldplaneering 8) soovituslik on elektri õhuliinid asendada maakaablitega; 9) väärtuslikul maastikul ei ole lubatud päikeseparkide ja tuuleparkide rajamine kohas, kus need takistavad vaateid väärtuslikele maastikuelementidele või rikuvad traditsioonilist maakasutust. Selle välja selgitamiseks on vajalik koostada maastikuanalüüs. 4.3 Vaatekoridor Üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisel on ära toodud vaatekoridorid ja ilusate vaadetega teelõigud. Vaadete avamine on maastikupildi rikastamise seisukohast väga oluline. Vaadete avamiseks tuleb eemaldada vaadet sulgevad väheväärtuslikud puud ja põõsad, soovitatavalt 2/3 ulatuses vaatekoridorist. Raiudes võsa vaadete avamiseks võib alles jätta ilusamaid ja tugevamaid puid, mis ilmestavad ja rikastavad maastikku ja pakuvad elupaiku loomadele-lindudele ning on olulised kallaste erosiooni vältimiseks. Vaatekohtade avamisel tuleb kindlasti säilitada vaatealas kasvavad põlispuud ning edasise võsastumise vältimiseks niita rohumaid vähemalt üle aasta. Säilitada kaunid teelõigud oma ajaloolise olemusega ning vältida teelt avanevate vaadete sulgemist. Tingimused vaatekoridoride säilitamiseks: 1) säilitada vaatekoridorid; 2) maastikul domineerivaid objekte mitte rajada planeeringuga määratud vaatekohtadesse. 4.4 Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja objektid Miljööväärtuslike hoonestusaladena käsitletakse üldplaneeringus alasid, kus miljööd määrav arhitektuur, haljastus, tänava- või teedevõrk või krundijaotus on hästi säilinud ja üldmulje harmooniline ning mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist. Paljudel juhtudel tähendab see, et väärtuslik pole mitte iga maja või objekt üksinda, vaid neist kujunev ansambel või kooslus. Miljööväärtuslike objektidena on välja toodud hooned, mis on linnaehituse- ja arhitektuuriajalooliselt hinnatud ning säilitamist väärivad kui piirkonna, ajastu, stiili, arhitekti loomingu või ehitise tüübi silmapaistev näide. Tegemist on arhitektuurselt silmapaistvate hoonetega, mille renoveerimisele on seatud täiendavad tingimused. Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja objektid on kujutatud väärtuste ja piirangute joonisel ning täpsem kirjeldus on toodud lisas 9. Üldplaneeringuga on määratud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks:  Türi linna Vabriku puiestee;  Türi Raudteejaam koos abihoonetega;  F. J. Wiedemanni ja Koidula tänavate vaheline ala;  Käru raudteekompleks. Üldplaneeringuga on määratud miljööväärtuslikeks objektideks:  Viljandi tn 9 ja 11, Türi linn;  Türi Aiandusgümnaasiumi hoone (Hariduse tn 3, Türi linn); Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 35 / 66 Türi valla üldplaneering  Käru kirik (Viljandi mnt 6a, Käru alevik);  Viljandi mnt 7, Käru alevik;  Pikk tn 9, Väätsa alevik;  Villevere koolimaja (Kooli, Villevere küla);  Türi Näidissovhoostehnikum (Tehnikumi tn 4, Särevere alevik). Miljööväärtuslike hoonestusalade ja objektide arendus- ja ehitustingimused: 1) olemasolevate hoonete renoveerimisel tuleb säilitada algsed või nendega sarnased viimistlusmaterjalid ning kujundusdetailid. Vältida moodsaid imiteerivaid materjale (plastik, plekk ei sobi fassaadi materjalina, katusel on plekk sobilik); 2) uusehitiste puhul tuleb järgida miljööväärtuslikul hoonestusalal domineerivat katusekallet; 3) juurdeehitised tuleb ehitada vana hoone arhitektuurse stiiliga sobituvalt (ei ole välistatud moderne lahendus, mis suhestub vanaga väärikalt); 4) uusehitiste puhul jälgida väljakujunenud ehitusjoont; 5) renoveerimisel säilitada akende kuju ja ruudujaotus, varikatuse ja katusekarniisi kujundus, uste välisilme ning olemasolev katuse kalle. Uusehitiste puhul jälgida piirkonnale omast akende kuju ja ruudujaotust, varikatuse ja katusekarniisi kujundust ning uste välisilmet. 4.5 Väärtuslik põllumajandusmaa Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja maade kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on säilitada nende sihipärane põllumajanduslik kasutamine. Keskmisest kõrgema boniteediga põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss on väärtus, mida tuleb kasutada eelkõige toidu tootmise eesmärgil. Väärtuslike põllumajandusmaade määramisel on võetud aluseks maakonnaplaneeringu väärtuslike põllumajandusmaade kaardikiht, mida on üldplaneeringu koostamise käigus täpsustatud (skeem 6). Võrreldes maakonnaplaneeringuga on eemaldatud väärtuslikud põllumajandusmaad osaliselt tiheasustusalade piiridest ning juba metsastunud aladelt. Väärtuslike põllumajandusmaadena käsitletakse alasid, mis on suuremad kui 5 ha. Väärtuslikud põllumajandusmaad on kujutatud väärtuste ja piirangute joonisel. Koostamisel on väärtusliku põllumajandusmaa määratluse aluseid ja kasutamistingimusi reguleeriv seaduse eelnõu, millest tuleb peale seaduse kehtima hakkamist edaspidisel planeerimis- ja ehitustegevusel juhinduda. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 36 / 66 Türi valla üldplaneering Skeem 6. Väärtuslik põllumajandusmaa Türi vallas (Aluskaart: Maa-amet, 2019). Väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse ja arendamise põhimõtted: 1) väärtuslik põllumajandusmaa tuleb eelkõige hoida põllumajanduslikus kasutuses, põldude sööti jätmisel tagada nende niiteline kasutus; 2) väärtusliku põllumajandusmaa metsastamine ei ole lubatud; 3) eelistada mahepõllumajanduslikku tootmist; 4) vähendada põllumajanduslikust tootmisest pärinevat reostust/häiringuid; 5) vältida elamualade (v.a üksikelamu) rajamist väärtuslikule põllumajandusmaale; 6) üksikelamu rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale on lubatud, kui on tagatud tervikliku põllumassiivi säilimine ning on arvestatud järgmiste tingimustega:  üldjuhul on lubatud rajada uushoonestust vanadele talukohtadele; Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 37 / 66 Türi valla üldplaneering  lubatud on rajada üksik elamu koos abihoonetega kui lähima olemasoleva hooneni jääb vähemalt 200 meetrit; 7) välistada ei saa väärtuslike põllumajandusmaade all paiknevate keskkonnaregistris arvel olevate maavarade kaevandamist. Igakordsel geoloogilise uuringu või kaevandamisloa taotluse menetlemisel tuleb taotlejal tellida hinnang väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele ja põhjendatusele; 8) väärtusliku põllumajandusmaa ja riigitee koridori kattuvuse korral peab säilima võimalus riigitee ehitamiseks. 4.6 Teavituskohustusega metsad Üldplaneeringuga on määratud Türi linnas ja linna ääres paiknevad riigimetsad teavituskohustusega metsadeks. Antud metsad on kasutatavad puhkamiseks, sportimiseks, st rekreatsioonialana. Lisaks maastikulisele väärtusele omavad Türi linna ning linna ääreala metsad kõrget esteetilist väärtust säilitades linna rohelist ilmet ning pakuvad elanikele võimalusi rekreatiivseteks tegevusteks. Antud aladel tuleb kohalikku omavalitsust ja ala piirinaabreid teavitada metsaraie plaanidest enne metsateatise esitamist. Teavituskohustusega metsad on kujutatud väärtuste ja piirangute joonisel. RMK poolt majandatavate metsade osas, mis on määratud teavituskohustusega metsade hulka, on lubatud kõik raieliigid, kusjuures detailsed kavad neil aladel kasvavate metsade majandamiseks ja uuendamiseks koostatakse koostöös kohaliku omavalitsusega, arvestades metsade olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis. Vastavalt metsaseaduse § 42 ei tohi planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks (haljasala ja parkmetsa maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala) määratud alal kasvavat metsa raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. 4.7 Kaitsealused loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele: kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Objektid ja alad on kantud üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisele ning toodud seletuskirja lisas 10. Kaitsealadel, püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul lähtub kaitsekord kaitse- eeskirjast, kaitsekorralduskavadest ning looduskaitseseadusest tulenevatest tingimustest ja piirangutest. Hoiualade ja kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse lähtub looduskaitseseaduses sätestatud tingimustest ning piirangutest. Kui looduskaitsealusel alal soovitakse maa-ala katastriüksust jagada elamuehituse või muu arenduse eesmärgil, tuleb hoonete ja suuremate rajatiste parema asukoha leidmise eesmärgil eelnevalt teostada ala ülevaatus vastava ala spetsialisti poolt (eksperthinnang). See vähendab võimalust kaitstavate liikide kasvukohtade juhuslikuks kahjustamiseks ning võimaldab ehitiste asukohavalikut nii, et säilitatakse Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 38 / 66 Türi valla üldplaneering väärtuslikud kooslused. Detailplaneering ja projekteerimistingimused tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. Kui kaitstaval loodusobjektil (kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas, kaitsealuste liikide leiu-, kasvu- ja elupaikades) kavandatakse puhkeala väljaarendamisel püstitada rajatisi (välja arvatud väikesemahulised rajatised, näiteks pingid, infotahvlid, prügikastid jne) või ehitisi (nt majutus-, toitlustus- , teenindushooneid), tuleb koostada KMH/KSH eelhindamine selgitamaks, kas ehitustegevusega ja kasutamisega kaasnevad mõjud kaitseväärtustele. Kui eelhindamise tulemusel selgub, et olulise negatiivse mõju avaldumine on tõenäoline, tuleb algatada KMH/KSH, et välja selgitada asjakohased mõjud ja vajalikud leevendusmeetmed. Looduskaitselise väärtusega alade vahetus läheduses eelistada vähese keskkonnamõjuga tegevusi. Natura 2000 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilises hindamises on välja toodud valdkonnad või teadaolevad tegevused ning märgitud, mille puhul on tõenäoliselt ebasoodsa mõju avaldamine välistatud (ei vaja asjakohast hindamist) või milliste tegevuste puhul tuleb läbi viia järgmiste planeerimis- ja/või projekteerimisetappide käigus Natura eelhindamine ja vajadusel asjakohane hindamine, kui on selgunud täpsemad tegevused, tegevuste detailsed parameetrid, mõjutegurid ja mõjuala ulatus. Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida või minimeerida asjakohaste leevendusmeetmete rakendamisel, mida tuleb arvesse võtta edasisel planeerimisel või projekteerimisel. Natura-aladel esinevate loodusväärtuste säilimise nõudega tuleb arvestada ka siis, kui kavandatakse olulise keskkonnamõjuga tegevust väljaspool Natura 2000 alade piire. Sel juhul peab planeeritud tegevusele eelnema mõjude (eel)hindamine, mille käigus selgitatakse välja, kas plaanitava tegevuse mõju ohustab linnu- ja loodusalale jäävaid loodusväärtusi. Üldplaneeringu koostamisel on maakasutuse planeerimisel kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitserežiimiga arvestatud. Kaitstavate loodusobjektidega alal toimub tegevus vastavalt kaitse- eesmärkidele ja kaitsekorralduskavades toodule. Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitseja on vastavalt kehtivale seadusandlusele Keskkonnaamet. Üldplaneering ei tee ettepanekuid täiendavate objektide ega alade kaitse alla võtmiseks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise Natura eelhindamise käigus juhtis keskkonnaekspert tähelepanu järgmistele punktidele, mida tuleb arvestada arendustegevuse läbi viimisel:  mitmed aktiivse reservvaruga maardlad kattuvad loodusalade või püsielupaikadega;  üldplaneeringuga on planeeritud Linnumängu loodusala (RAH0000282) lõunaserva ja osaliselt loodusalale matkarada. Matkaraja ja loodusalale jääva metsatee rekonstrueerimise projekteerimisel tuleb hinnata võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 Linnumängu loodusalale Natura eelhindamise ja vajadusel asjakohase hindamise käigus; Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 39 / 66 Türi valla üldplaneering  Nõmme raba loodusala (RAH0000390) lõuna- ja edelaservas on RMK metsatee, mida on RMK planeerinud rekonstrueerida ning osaliselt ka pikendada (uue tee ehitus). Kuna Nõmme raba loodusala on tundlik veerežiimi muutustele, siis on vajalik tee rekonstrueerimise ja uue teelõigu ehitamise kavandamisel (projekteerimisel) läbi viia Natura eelhindamine ning vajadusel KMH;  Piiumetsa loodusala (RAH0000350) lõunapoolses servas on metsatee, mis on RMK-lt saadud info põhjal kavas rekonstrueerida. Kuna ala on tundlik veerežiimi muutustele, siis on vajalik tee rekonstrueerimise kavandamisel (projekteerimisel) vajalik läbi viia Natura eelhindamine ning vajadusel KMH;  arvestades, et üldplaneeringu täpsusastme tõttu puudub detailne informatsioon Türi linnas ja Kirna külas Pärnu jõe loodusalal (RAH0000350) puhke- ja virgestusalade, Särevere alevikus segaotstarbega maa-ala (kavandatava puhkealaga põhjas piirnev ala Viljandi maantee ja Mäe tänava vahelisel lammialal) ja Türi-Alliku külas Pärnu jõega piirneval alal olemasoleva tootmispiirkonna laiendamise (tootmise ja äri maa-ala juhtotstarbega maa-ala Pärnu jõe loodusalaga piirneval alal) kohta, tuleb edasises etapis (st detailplaneeringu ja/või projekti koostamisel ja/või keskkonnaloa taotlemisel) läbi viia Natura 2000 eelhindamine, kirjeldades täpselt kavandatavat tegevust, tegevusega kaasnevaid tagajärgi ning hinnata, kas kaasnevate tagajärgede tõttu avaldub tõenäoliselt ebasoodne mõju või mitte. Seejärel saab otsustada, kas tuleb edasi liikuda asjakohase mõju hindamise etappi.  kõrvalmaantee nr 15172 Kolu-Jändja tee (alevikus Raadiojaama tee) äärde on üldplaneeringuga planeeritud jalgratta- ja jalgtee. Kui selgub jalgratta- ja jalgtee täpsem paiknemine ning parameetrid, siis tuleb läbi viia Natura eelhindamine, hindamaks ebasoodsa mõju avaldumist Türi-Karjaküla loodusalale. Vajadusel tuleb läbi viia asjakohane hindamine KMH käigus. Arvestada tuleb sellega, jalgratta- ja jalgtee rajamisega tõstetakse kergliiklejate liiklusohutust. Vajadusel tuleb kavandatavaks tegevuseks luba küsida Euroopa Komisjonilt;  Raadiojaama tänava (Türi-Näsuvere kõrvalmaantee) ja Lelle-Viljandi-Türi raudtee vahelisel alal on puhke- ja virgestustegevuse maa-ala kavandatud osaliselt Türi-Karjaküla loodusalale. Tegevuste täpsustumisel puhkealade arendamiseks tuleb hinnata mõju avaldumist Türi- Karjaküla loodusalale (vajalik läbi viia Natura eelhindamine ja vajadusel asjakohane hindamine). 4.8 Rohevõrgustik Rohevõrgustiku eesmärgiks on väärtuslike ökosüsteemide kaitse, säilitamine ning taastamine, säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kliimamuutuste leevendamine, sellega kohanemine ja stabiilse keskkonnaseisundi tagamine. Rohevõrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest. Rohevõrgustik moodustab funktsioneeriva terviku, mille toimimine toetub tugialadele, mis moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest ning mille sidususe tagavad koridorid. Rohevõrgustik on määratud maakonnaplaneeringutega ning üldplaneeringuga on Türi valla territooriumil paikneva rohevõrgustiku piire (skeem 7) ja kasutustingimusi täpsustatud lähtuvalt üldplaneeringu täpsusastmest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükis 5.1.2 on Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 40 / 66 Türi valla üldplaneering täpsemalt kirjeldatud maakonnaplaneeringutes toodud rohevõrgustiku piiride korrigeerimist. Rohevõrgustik on kujutatud väärtuste ja piirangute joonisel. Rohevõrgustikku kuuluvatel looduskaitselistel aladel (kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad jne) on majandustegevus seadusega keelatud või piiratud tulenevalt looduskaitseseaduses, kaitse-eeskirjades ja kaitsekorralduskavades sätestatud tingimustest. Skeem 7. Türi valla rohevõrgustiku tugialad ja koridorid (Aluskaart: Maa-amet, 2019). Rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja kitsendused: Üldine: 1) säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus – metsakooslused, poollooduslikud niidud ja neid ühendavad koridorid. Oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 41 / 66 Türi valla üldplaneering kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad ja puittaimestiku ribad põldude vahel) säilimine; 2) veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine ei tohi halvendada veekogude seisundit; 3) rohelise võrgustiku aladel paiknevate puhkealade kasutamine tuleb korraldada nii, et looduskeskkonnal oleks võimalik taastuda ja taastumisvõime piiri ei ületataks (tuleb piirata/suunata autode liikumist, korraldada parkimine, lahendada prügi käitlemine, rajada telkimis-/puhke-/lõkkekohad, käimlad jms). Arendustegevus ja ehitamine: 1) rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel tuleb viia läbi keskkonnamõju hindamine. Rohelise võrgustiku struktuuri muutmine on oluline, kui arendustegevusega lõigatakse läbi rohekoridor või säilib tugialast selline osa, mis ei täida selle funktsioone enam; 2) sõltuvalt arendustegevuse iseloomust ja mahust võib omavalitsus nõuda eelnevalt täpsustava uuringu (võib olla ka eksperthinnang või -arvamus) koostamist vastava ala väärtuste hindamiseks ja rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamise kindlustamiseks. Uuringu tellib vallavalitsus asjast huvitatud isiku poolt rahastatuna. Nimetatud uuringu tulemustest lähtuvalt võib omavalitsus keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest või vastuvõtmisest, kui ilmneb, et kavandatud tegevus ohustab rohevõrgustiku toimimist; 3) arendus- ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore; 4) rohevõrgustikuga kaetud hajaasustusega alal on minimaalseks katastriüksuse suuruseks 2 ha. Alla 2 ha kinnistule ei ole lubatud hooneid ehitada ilma rohevõrgustiku sidususe säilimise alase eksperthinnanguta; 5) uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik ühe katastriüksuse piires kompaktselt paikneva hoonete ansambli juures. Hajaasustuses on seni hoonestamata katastriüksustele uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui õuealade omavaheline kaugus on vähemalt 200 m tagamaks loomade turvaline ja häirimatu liikumine. Rohevõrgustiku koridoris peab jääma mistahes tarastamise või muu barjääri loomise korral ulukitele vaba liikumise võimalus, koridori alaga risti suunas peab jääma vähemalt 50 m laiune koridori riba katkematuks; 6) koridoride ja tugialade lõikumisel riigimaanteega (konfliktikohad) tuleb parandada nähtavust ja kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks. Maanteede ja rohevõrgustiku koridoride lõikumispaikades tuleb uute teede planeerimisel ja projekteerimisel või olemasolevate teede rekonstrueerimise projekteerimisel ette näha toimivad lahendused konfliktide leevendamiseks, kasutades vastavalt vajadusele tee-ehituslikke, liikluskorralduslikke (liikluspiirangud, hoiatusmärgid) jm asjakohaseid meetmeid;  ökoduktide kavandamisel arvestada, et ökodukti kavandamine peab olema terviklik ning võimaldama loomade läbipääsu ka paralleelselt/lähestikku kavandatud taristuobjektide puhul; Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 42 / 66 Türi valla üldplaneering  maantee äärte tarastamisel on oluline, et tagataks loomade liikumine tugiala siseselt või tugialade vahel, st koridoride toimine 7) kui lisaks üldplaneeringuga kavandatud infrastruktuuridele (nt elektriliinid, mastid, jäätmehoidlad) on uute rajamine vajalik või vältimatu ja arendustegevuseks ettenähtud aladel on asukohas arendustegevus põhjendatud, tuleb planeeringu või projekteerimise käigus hoolikalt valida rajatiste/ehitiste asukohta ning koostada tulenevalt KeHJS-st keskkonnamõju eelhinnang või keskkonnamõju strateegiline hindamine eesmärgiga kavandada meetmed võrgustiku toimimist takistavate mõjude vältimiseks ja leevendamiseks; 8) soovituslik on elektri õhuliinid asendada maakaablitega; 9) päikeseparkide rajamisel rohevõrgustiku alale peab säilima loomade liikumisvõimalus vähemalt 50 m laiuse koridorina. Tingimust tuleb arvestada ennekõike päikeseparkide piirete rajamisel. Pargi rajamise projektis esitada analüüs loomade liikumisteede kohta. Kaevandamine (mäe- ja turbatööstuse maa-alad): 1) karjääri teenindusalal ja selle lähiümbruses kavandatavad raied tuleb teostada etappidena ja minimaalses vajalikus mahus, et võimalikult palju metsa säiliks; 2) rohevõrgustiku alal tuleb maavarade kasutamisel minimeerida negatiivse keskkonnamõju avaldumist. Kaevandamistegevuse lõpetamise järgselt tuleb ala korrastada ning kujundada selle käigus ümbritsevasse maastikku sobivaks alaks; 3) pärast karjääride korrastamist ei tohi karjääride nõlvad olla takistuseks suurulukite liikumisele. Rekultiveerimist tagavad eritingimused fikseeritakse kaevandamisloas. 5 Taristu 5.1 Transpordivõrk 5.1.1 TEED Türi valda läbivad mitmed riigiteed (lisa 11), neist suurima liiklussagedusega on põhimaantee nr 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru. Lisaks läbib valda kolm tugimaanteed: Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia (tee nr 49), Türi – Arkma (tee nr 26) ning Tallinn – Rapla – Türi (tee nr 15). Teedevõrk (riigiteed ja kohalikud teed) on suhteliselt hästi välja kujunenud, asustusega hõlmatud alasid kattev ning ühendus vallakeskuste ja linnade vahel on hea. See loob head eeldused kaupade transpordiks ja inimeste liikumiseks. Suuremateks probleemideks on kohalike teede suur kulumus ning kruusateede tolmamine kuival ajal, samuti tee all olevate tehnovõrkude (torud, kaablid) amortiseerumine. Esmatähtsaks tuleb pidada kohalike teede seisukorra ja sõidetavuse parandamist. Kohalike teede parandamine toimub vastavalt valla teehoiukavale ja riigiteede parandamine toimub vastavalt kehtivale riigiteede teehoiukavale. Tee kaitsevöönd Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 43 / 66 Türi valla üldplaneering Arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada riigiteede teekaitsevööndi ulatusega. Ehitusseadustiku kohaselt on maanteede kaitsevööndi laius mõlemale poole äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Alljärgnevatele riigiteedele on määratud kaitsevööndi laiuseks:  Väätsa alevikus riigiteel 15129 Paide – Roovere – Kuimetsa - vasakul 30 m ja paremal 10 m (skeem 8);  Käru alevikus riigiteel 15 Tallinn – Rapla – Türi- 30 m riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast (skeem 9);  Oisu alevikus riigiteel 26 Türi – Arkma- 30 m riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast (skeem 10).;  Türi linnas riigiteel nr 15174 Türi – Väätsa teelõigul riigiteest nr 5 ca 400 m lõigul- 30 m riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast (skeem 11). Skeem 8. Teed Väätsa alevikus, mille osas tehakse teekaitsevööndi muutmine (Aluskaart: Maa-amet, 2020). Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 44 / 66 Türi valla üldplaneering Skeem 9. Teed Käru alevikus, mille osas tehakse teekaitsevööndi muutmine (Aluskaart: Maa-amet, 2020). Skeem 10. Teed Oisu alevikus, mille osas tehakse teekaitsevööndi muutmine (Aluskaart: Maa-amet, 2020). Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 45 / 66 Türi valla üldplaneering Skeem 11. Tee Türi linnas, mille osas tehakse teekaitsevööndi muutmine (Aluskaart: Maa-amet, 2020). Käru alevikku Tallinn – Rapla – Türi tugimaantee nr 15 äärde on lubatud rajada tankla olenemata 30 m tee kaitsevööndist. Tiheasustusaladel on määratud riigiteede laiuseks äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m välja arvatud eelpool toodud juhtudel. Üldplaneeringuga on määratud kõigi kohalike teede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m. Detailplaneeringujärgsete teede ja tänavate väljaehitamise ja nende avalikku kasutusse määramise kohta sõlmib kohalik omavalitsus maa-ala arendajaga vastava kokkuleppe. Riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hooneid ei kavandata. Juhul, kui hoonete kavandamine on põhjendatud väljakujunenud hoonestusjoonega peab arendaja arvestama liiklusest tulenevate häiringute (müra, saaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga. Normidele vastavuse tagamine, leevendavate meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja kohustus. Müratundlikke alasid ja objekte on riigiteede mõjupiirkonda soovitatav mitte planeerida. Teede tolmuvaba katte alla viimisel on prioriteetsed suurema liikluskoormusega teelõigud, arvestades majapidamiste ja ettevõtete paiknemist, jalgratta- ja jalgteede paiknemist, ühistranspordi marsruute. Üldplaneeringu koostamise käigus analüüsiti Järva maakonnaplaneeringus toodud Türi linna ümbersõiduteed. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükis 4 on ära toodud analüüs tee vajalikkuse kohta. Analüüsist järeldub, et ümbersõidu rajamine võib lükkuda üldplaneeringu ajalist mastaapi arvestades kaugesse tulevikku ning seetõttu ei ole üldplaneeringu Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 46 / 66 Türi valla üldplaneering joonistele kantud Türi linna ümbersõitu ning selleks ei reserveerita maad. Samuti võib ümbersõidu rajamine lisaks transiitliiklusele linnast mööda juhtida ka potentsiaalse turisti, kes eelistab suuremat liikluskiirust linna läbimisele. See aga vähendab võimalust turisti linna ning siinsete võimalustega tutvuma meelitada. Liikluskorralduse üldised põhimõtted: 1) oluliste (nt suure liikluskoormusega) teede lähedusse rajatiste kavandamisel, mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb lähtuda põhimõttest, et rajatis ei asuks teele lähemal kui rajatise kogukõrgus. Teega lõikumisel peab side- või elektriliini posti või tee läheduses ükskõik mis otstarbega masti (nt mobiilimasti, tuuliku) kauguse tee muldkeha servast planeerima või projekteerima vähemalt võrdsele kaugusele selle posti või masti kõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus; 2) põhimaanteedel vältida täiendavate peale- ja mahasõitude kavandamist, et tagada sujuv liiklusvoog; 3) liikluse piisava läbilaskevõime ja ohutuse tagamiseks tuleb parandada sildade seisukorda; 4) reguleerida ohtlike kemikaalide transporti nii, et ohtlikud kemikaalid liiguksid kõige ohutumat teed pidi ja ohtlike kaupade laadimine toimuks ajal, mil inimesi on piirkonnas kõige vähem; 5) teedevõrgu arendamisel (rekonstrueerimisel, renoveerimisel ja teehoolduse planeerimisel) arvestada oluliste töötavate karjääride paiknemist ja seoses maa-ainese käitlemisega kaasnevat liikluskoormuse kasvu ning sellega kaasnevaid probleeme (nt müra, tolm) – soovitatavalt näha ette karjääre teenindavate teede mustkatte alla viimine; 6) maanteekoridoride planeerimisel tuleb eelnevalt koostada ohtlike veoste riskianalüüs, et välja selgitada ohtlikud maanteelõigud, ristmikud ja ülesõidud; 7) katastriüksuse maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs lahendada seni katastriüksuste teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt; 8) riigiteega külgneva ehitustegevuse kavandamisel detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal tuleb reeglina kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega; 9) riigiteedelt juurdepääsu kavandamisel selgitada välja avalik huvi ja määratakse kohustus detailplaneeringu koostamiseks juhul, kui arendusalale puudub olemasolev juurdepääs ja / või on vajalik naaber katastriüksustele juurdepääsu tagamine/säilitamine avalikult kasutatavalt teelt. 5.1.2 JALGRATTA- JA JALGTEED Jalgratta- ja jalgteed on jalgrattaga, tasakaaluliikuri, robotliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Jalgratta- ja jalgtee paikneb põhiliselt maanteega paralleelselt, maanteest eraldiseisval muldel, teatud juhtudel ka maanteega ühel muldel, viimasel juhul autoliiklusest eraldatud turvaelementidega. Vajadusel võib jalgratta- ja jalgtee teatud kohtades ja tingimustel kulgeda ka maanteest eemal maastiku reljeefi järgides. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 47 / 66 Türi valla üldplaneering Jalgratta- ja jalgteed on peamised linnalise asustusega alade ja nende lähialade sidustajad, mis tagavad liikumisvõimalused elamualade ja töökohtade, matkaradade, spordirajatiste, haridusasutuse ja muude teenuste osutamise ja vaba aja veetmise kohtadega ning tähtsamate transpordisõlmedega. Jalgratta- ja jalgteede planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arendajal tähelepanu pöörata liiklusohutusele, parklatele, puhkekohtadele ja turvalisusele (sh valgustusele). Üldplaneeringuga ei lahendata kavandatavate jalgratta- ja jalgteede täpset paiknemist ja samuti seda kummal pool maanteed see asub. Üldplaneeringuga näidatakse üksnes maanteed ja tänavad, mille äärde jalgratta- ja jalgteede rajamine on vajalik ja oluline. Planeeritud jalgratta- ja jalgteed on kujutatud taristu ja tehnovõrkude joonisel. Asukohad täpsustatakse detailplaneeringus ja/või ehitusprojektis. Täpsemate asukohtade selgumisel kooskõlastada lahendused maa omanikuga. Jalgratta- ja jalgteede arendamise põhimõtted: 1) jalgratta- ja jalgteede kavandamisel anda projekteerimistingimused vajadusel läbi avatud menetluse; 2) esmatähtsateks põhimõteteks jalgratta- ja jalgteede planeerimisel on võrgustiku turvalisus, loogilisus, ühtlus ja pidevus. Tee peab algama ja lõppema loogilises kohas, milleks on olemasolev tee, kool, kauplus, ühistranspordipeatus, vaba aja veetmise paigad, suuremad tööandjad, ettevõtted, ameti- ja meditsiiniasutused. Tee alguse, lõpu ja üleminekute lahendused peavad tagama ohutu, sujuva ja astmeta ülemineku teistsuguse liikluskorraldusega teele; 3) kavandatav jalgratta- ja jalgtee peab olema katkematu ning võimalikult pikkadel lõikudel ühel pool maanteed või tänavat. Vältida põhjendamatuid ristumisi maanteega ja vajadusel kaaluda jalg- ja jalgrattatee mahutamiseks sõidutee ümberehitamist; 4) sildade ületamisel tuleb lahendada katkematu ja ohutu liiklus, sildade rekonstrueerimisel tuleb arvestada vajaliku ruumiga jalgsi ja jalgrattaga liikujatele; 5) jalgratta- ja jalgtee ristumisel sõidutee ja raudteega tuleb tagada piisav nähtavus ja liiklusohutus; 6) riigimaantee teekaitsevööndisse planeeritud jalg- ja jalgrattateede ehitusprojektidele tuleb nõutada eelnevalt tehnilised tingimused Transpordiametilt ning valmis ehitusprojekt täiendavalt kooskõlastada; 7) riigile kuuluvale transpordimaale jalgratta- ja jalgtee ehitamise eelduseks on riigivara valitseja eelnev nõusolek; 8) maanteede rekonstrueerimisel ning ümbersõitude rajamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et jalgratta- ja jalgtee läbiks asulat ka siis, kui sellega samas suunas kulgev maantee viiakse asustusest eemale; 9) jalgratta- ja jalgtee tuleb tähistada arusaadavalt ning igal aastaajal loetavalt; 10) jalgratta- ja jalgteede märgistamisel, viidastamisel ja kujundamisel (nt teekatte valik) tuleb ühe trassi, kuid soovitatavalt kogu kohaliku ja maakondliku jalgratta- ja jalgteede võrgu piires kasutada sarnaseid võtteid, et hõlbustada orienteerumist; 11) tervisespordiga tegelemist võimaldavate ja vaatamisväärsusi ühendavate jalgratta- ja jalgteede juurde on otstarbekas kavandada auto- ja jalgrattaparklad; Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 48 / 66 Türi valla üldplaneering 12) Natura 2000 loodusalade piiril paiknevate planeeritud jalgratta- ja jalgteede puhul on edaspidistes etappides täpse asukoha määratlemisel vajalik hinnata konkreetset mõju Natura 2000 kaitstavatele elupaikadele ja sealsetele liikidele. Jalgratta- ja jalgtee valgustamist tuleb oluliseks pidada järgmistel juhtudel:  kõige kasutatavamad teelõigud;  ohtlikud teelõigud;  tihedas kasutuses kooliteed;  aastaringselt kasutatavad terviserajad või nende osad;  rulluisu- ja rullsuusarajad või nende osad. 5.1.3 RAUDTEE Türi valda läbib Tallinn – Lelle – Viljandi raudteeliin, rongipeatused asuvad Türil, Taikses, Käreveres, Ollepal ja Kärus. Türi vallas tuleb säilitada toimiv rongiühendus ning olemasolevad rongipeatused. Vastavalt Järvamaa maakonnaplaneeringule parandab reisirongiliiklust rongide liikumistiheduse kasv ja liikumiskiiruse tõstmine. Maakonda läbival raudteelõigul tuleb tagada liikumiskiirus kuni 120 km/h ning juhul, kui see ei nõua ebaproportsionaalselt suuri kulutusi, 140 km/h. Oluline on ka raudteeliikluse sidustamine teiste transpordiliikidega, milleks tuleb lahendada turvaliste parkimisvõimaluste väljaarendamine autodele ja jalgratastele ning peatumisvõimalused bussidele. Rööbasteede arendamise põhimõtted: 1) olemasolevate rongipeatuste asukoha muutmisel ja uute kavandamisel tuleb arvestada asustuse paiknemise ning vajadusel (rongiliinide ja -peatuste sulgemisel) alternatiivse ühistranspordiühenduse (bussiühendus) korraldamisega; 2) uue peatuse kavandamisel tuleb lahendada jalakäijate, sõidukite ja ühistranspordi võimalikud liikumisteed ning sõidukite ja jalgrataste parkimisvõimalused uue peatuskoha piirkonnas; 3) tiheasustusega piirkondades tuleb ohutuse tagamiseks raudtee piirata aiaga kohtades, kus puuduvad nõuetekohased raudteeületuskohad; 4) jalgratta- ja jalgteede ülekäigukohad tuleb kavandada hajaasustuses ohutuse seisukohalt üksteisele mitte lähemale kui 2 km; 5) jalgtee ja raudtee reguleerimata ülesõidukohal tuleb ette näha tõkked jalgratturi otsese raudteele väljasõiduvõimaluse takistamiseks; 6) uute raudteeületuskohtade planeerimisel ei ole lubatud I ja II kategooria samatasandiliste raudteeületuskohtade rajamine. III kategooria uue raudteeületuskoha rajamisel on vajalik reserveerida selleks piisava suurusega sobiv maa-ala (kuivõrd nähtavuskolmnurk peab olema ülesõidukohal 50 meetri kaugusel raudteest kummalegi poole 400 m ja sellesse ei tohiks jääda nähtavust segavaid objekte - ehitised, looduslikud objektid jms). 5.1.4 PARKIMINE Türi vallas on 24 suuremat avalikku parklat, mille kvaliteet on valdavalt hea. Üldplaneering näeb ette avalike parkimiskohtade säilimise ning avalike parklate välja ehitamise, et tagada erinevatele sihtgruppidele teenuste parem kättesaadavus. Parklad on kujutatud taristu ja tehnovõrkude joonisel. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 49 / 66 Türi valla üldplaneering Parkimisalade arendamise põhimõtted: 1) parkimine lahendada omal katastriüksusel vastavalt kehtivatele normidele ja ala kasutusotstarbele; 2) avalike parklate ehitamiseks ja laienduseks koostada nõuetekohane projekt; 3) arendusalade (sh avaliku kasutusega alade nt puhkealad, supluskohad jm) planeerimisel kavandada lahendus, kus parkimine toimub väljaspool riigiteed ja alaga samal teepoolel; 4) parkimine elamualadel tuleb lahendada detailplaneeringu koostamise käigus katastriüksuse piires, vältides parkimist sõidu- ja juurdepääsuteel; 5) parkimine äri ja ühiskondlike hoonete maa-alal lahendada, arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja ala kasutamise intensiivsust; 6) uute äripindade, sh puhkealade ning üldkasutatavate hoonete ja territooriumite planeerimisel tuleb tagada parkimiskohad arendataval alal vastavalt kehtivatele normidele, arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja ala kasutamise intensiivsust; 7) rongi ja muu transpordi paremaks ühilduvuseks lahendada parkimisvõimalused autodele ja jalgratastele ning peatumisvõimalused bussidele; 8) autokaravani parklad varustada vajaliku infrastruktuuriga (vesi, elekter, WC tühjendamise võimalus); 9) uute parklate rajamisel liigendada alasid haljastusega (vallid, puud, hekid), et vältida autoparklate domineerimist ümbritsevate rajatiste üle. Uute suuremate (rohkem kui 20 parkimiskohta) parklate rajamisel võiks soovitatavalt olla üks puu iga 10 parkimiskoha kohta. Puude kasvu soodustamiseks rajada parklates vähemalt 2,5 m laiused eraldusribad, kus spetsiaalselt kasvumulda oleks vähemalt 90 cm sügavuselt. Parklate haljastuseks sobivad soolatamisele vastupidavad liigid ja sordid. Parklates ja ristmikel ei tohi nähtavuse huvides põõsaste kõrgus ületada 0,5 m. Põõsad tuleb sõidutee servast istutada vähemalt 0,7 m kaugusele, et talvised lumevallid neid ei kahjustaks, autoparklates vähemalt 1 m kaugusele; 10) vähem koormatud parklad tuleb katta vett läbi laskva sillutisega. Suuremate parkimisalade puhul rakendada rohkem ühesuunalist liiklemist ridade vahel, nurga all parkimist ja osadeks jaotatud parkimist; 11) kui parkla võimaldab sademevee kokku kogumist ja suublasse juhtimist (k.a immutamist), tuleb see enne puhastada, üle 10 parkimiskohaga kõvakattega parklas tekkiva sademevee juhtimisel eesvoolu on sademevee õli- ja liivapüüduris puhastamine kohustuslik. Vett läbilaskva pinnakattega parklate korral, kus vett kokku ei koguta, ei ole puhasti paigaldamine nõutav. Vee immutamine ei tohi halvendada naabermaaüksuse seisukorda; 12) soovitatav on parklatesse rajada elektriautode laadimiskohad; 13) tungivalt soovituslik on parklatesse rajada jalgrattaparklad. 5.1.5 TEEDE AVALIK KASUTAMINE Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Eratee omanikuga sõlmitakse asjaõigusleping eratee avalikuks kasutamiseks määramise kohta või seatakse sundvaldus. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 50 / 66 Türi valla üldplaneering Üldplaneering näeb ette avalikud juurdepääsuvõimalused suuremate veekogude kallasrajale, mis on kujutatud taristu ja tehnovõrkude joonisel. Avalik transpordi maa-ala katastriüksus moodustatakse alates juurdepääsuvajadusest vähemalt viiele elamu maa-ala katastriüksusele või muu avaliku huvi korral. Rohkem kui kolme katastriüksust teenindava eratee omanikuga sõlmitakse asjaõigusleping eratee avalikuks kasutamiseks määramise kohta või seatakse sundvaldus. Eratee avalikuks kasutuseks määramine võib toimuda ka muul mõjuval põhjusel ja avaliku huvi korral (nt juurdepääsu tagamine kallasrajale, matkarajale, looduse õpperajale, suusarajale, vaatamisväärsusele või muule avalikule objektile). Üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel on näidatud avalikku kasutuse ettepanekuga teed. Avaliku kasutuse ettepanekuga teed on näidatud kohtadesse, kus tee teenindab vähemalt kolme katastriüksust. Lisaks on näidatud äri ja tootmise maa-alade planeeritud juurdepääsuvõimalused. Vastavalt looduskaitseseadusele on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Juurdepääsutee ühendamiseks riigiteega tuleb taotleda Transpordiametilt nõuded ja kooskõlastada vastavalt ehitusseadustikule. 5.1.6 VEESKAMISKOHAD Juurdepääsukanalit ja paadisilda ning muid eraomandis olevaid veeliiklusrajatisi (muul, kai, slipp) tohib kaldale rajada, kui tegevus on kooskõlas õigusaktidega. Vastavalt Maves OÜ „Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuringule“ (2020) asub Türi vallas kaheksa perspektiivset veeskamiskohta järgnevates piirkondades:  Rae- veeskamiskoht võiks asuda maanteesillast kõrgemal. Allpool jätkub jõgi kärestikulisena ja on suurematele paatidele keeruline läbida.  Jändja- veeskamiskohaks saab kohaldada vasakkaldal vahetult paisujärge koha. Ala kasutatavust piirab liigne taimekasv. Lisaks ei luba jõe madalus ja kividerohkus eriti julgelt mootoriga paadiga liigelda. Koht sobib pigem väikeste paatide ja kanuude vettelaskmiseks ja randumiseks.  Laupa- ala kasutamist piirab taimestiku liigne kasv ning kui selle vastu ei ole midagi ette võetud, ei ole tegemist esmatähtsusega kohaga. Kohal on potentsiaali olla lühemate emotsionaalsete kanuusõitude stardikohaks kiirevoolulisele Laupa-Jändja lõigule.  Särevere- veeskamiskoht võiks asuda vana ja uue maanteesilla vahel, kus hüdrograafiajaama rajamise järel on parem kallas tugevaks täidetud. Vana maantee serva mahub parkima autosid ja paadikärusid.  Türi linnas Linnu silla piirkonnas- veeskamiskoht peaks kindlasti jääma ülespoole veskivaremeid, et saaks nautida kanuuga kiiret kärestikusõitu. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 51 / 66 Türi valla üldplaneering  Türi linnas tehisjärve põhjanurgas- olemas on ujuvplott, mis on võimalik kasutada ning samuti järvetamm, mida saab kasutada piknikukohana. Ala kasutamist raskendab otse kaldasse uhtuv tugev vool, mis teeb olud algajale keeruliseks.  Türi-Alliku.  Kirna. 5.2 Tehnovõrgud ja -rajatised 5.2.1 ELEKTRI PÕHIVÕRK JA VALGUSTUS Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise eest vastutab Elering AS. Türi vallas on üks piirkonna 110 kV alajaam (Türi A022) ja seitse kõrgepinge õhuliini: 110 kV Türi haru (L134AH, L133AH), Paide-Suure-Jaani (L134A), Paide-Vändra (L133A) ja Paide-Rapla (L187) ning 330 kV Paide-Kiisa (L357) ja Paide-Sindi (L346). Põhiliini osas nähakse vastavalt Järvamaa maakonnaplaneeringule ette uute 110 kV nimipingega õhuliinide trassi planeerimise vajadus Türi ja Käru alajaamade vahel Türi linna osas, asendades Türi linnasisese trassi linnaäärselt uue trassiga ning Oisu alajaama sisseviik 110 kV nimipingega elektriliinilt L134A. Jaotusvõrguliinide ja alajaamade areng lähtub tegelikust tarbimisest ja see kavandatakse konkreetsete rajatiste kaupa. Lokaalse elektrivarustuse võib lahendada taastuvenergiaallikate baasil. Elektripaigaldiste lähialal tuleb maakasutuse planeerimisel arvestada õhuliinide ja maakaabelliinide kaitsevöönditega, mis tuleneb õigusaktidest. Kaitsevöönd on erinevaid elektripaigaldisi ümbritsev maa- ala ja õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamiseks on kitsendatud selle ala kasutamisvõimalusi, kusjuures kaitsevööndi ulatus sõltub elektripaigaldise pingest. Samaaegselt jalgratta- ja jalgteede võrgustiku väljaarendamisega on otstarbekas tihedamalt asustatud külakeskustes suuremate teede/tänavate ääres lahendada ka tänavavalgustuse rajamine. Kohtvalgustite paigaldamisel peab järgima põhimõtet, et valgustatud on eelkõige bussipeatused, ühiskondlike hoonete lähiümbrus, avalikult kasutatavad pargid ja spordiväljakud, tiheasustusega alad ning enamkasutatavad puhkealad. Elektrivarustuse ja valgustuse arendamise tingimused ja põhimõtted: 1) planeeritud uute 110 kV ja kõrgema pingega trassikoridoride asukohtade määramiseks tuleb koostada täiendav planeering; 2) pinge tõstmiseks olemasolevas trassikoridoris, kui õhuliini kaitsevööndi ulatus säilib (35 kV pinge üleviimisel 110 kV pingega õhuliiniks), tuleb koostada tehniline projekt. Kui rekonstrueerimisplaanide täpsustamisel selgub vajadus muuta trassikoridori asukohta, tuleb koostada trassikoridori asukohta määrav täiendav planeering; 3) alajaamade asukohtade valikul on lähtutud sellest, et hajaasustusega piirkonnas ei rajata üldjuhul uusi 110 kV ülempingega alajaamu olemasolevatele lähemale kui 15 km; 4) põhi- ja jaotusvõrk tuleb viia asulates üle maakaablitele, asulavälistes piirkondades suurendada õhu- ja maakaablite osakaalu ning nüüdisajastada õhuliine; Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 52 / 66 Türi valla üldplaneering 5) uute energiamahukate tootmisettevõtete asukoha valikul tasub elektrivõrguga liitumise kulude optimeerimise seisukohalt eelistada olemasolevate piirkonnaalajaamade lähedust. Elektriliinide kavandamisel ja rekonstrueerimisel linnalistes asulates kaaluda võimalusel maakaabli rajamist; 6) kõrgepingeliinide kõrgus peab tagama läbipääsu raskeveokite ja põllumajandustehnikaga; 7) tänavavalgustuse rajamisel ja lisavalgustite paigaldamisel lähtuda funktsionaalsusest; 8) riigiteede kaitsevööndis tuleb vältida liiklejate pimestamist vm häirivat mõju (ka mõjualas olevale asustusele). Riigitee valgustamise nõuded esitab Transpordiamet; 9) kasutada energiasäästlikke valgusteid. 5.2.2 TAASTUVENERGIA Türi vallas on potentsiaali arendada biomassi ja -gaasitoormel (nt reoveemuda, sõnnik ja läga, biolagunevad jäätmed), puidul, turbal ja päikeseenergial töötavat energiatootmist. Väiketuulikuid võib rajada oma majapidamise või ettevõtte tarbeks ning see ei eelda tuulikute rajamist tootmisaladele. Väiketuulikud on tuulikud, mis kasutavad tuuleenergiat elektrienergia tootmiseks omatarbeks. Ajalooliste vesiveskite taastamisel tuleb koostada keskkonnamõjude hindamine. 5.2.2.1 Biogaasi ja biomassi soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamad Senisest enam tuleb kasutusele võtta kohalikke taastuvaid ressursse – rohtne biomass (hein ja põhk) ja väheväärtuslik puit. Soodustada kohalikele biokütustele tugineva energeetika arengut, mis oleks täiendavaks sissetulekuallikaks kohalikele talunikele ja ettevõtetele. Rohelise biomassi tootmiseks kasutada madala viljakusega, võsastunud põllumajandusmaid ja poollooduslikke rohumaid. Järva maakonnaplaneeringus on soositud biogaasi- ja biomassijaamade arendamist, kuna maakonnas on olemas selleks vajalik bioressurss. Soovitatav on rajada biogaasijaamu olemasolevate või kavandatavate lautade juurde. Biomassijaamade arendamisel kasutada võimalusel kohalikke ressursse. Türi vallas asub üks biomassi koostootmisjaam. Perspektiivsena on võimalik rajada biogaasi soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamad Lõõla ja Lokuta külla, Särevere alevikku ning Türi linna Vabriku katlamaja juurde (täpsemad asukohad selguvad edasise planeerimisprotsessi käigus). 5.2.2.2 Tuuleenergia Tuulegeneraatori2 püstitamise tingimused: 1) tuulegeneraatorite rajamine rohelise võrgustiku alale ei tohi kahjustada rohelise võrgustiku toimimist ja sidusust (rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimused on toodud peatükis 4.8); 2) tuulegeneraatorite rajamine väärtuslikule maastikule ei ole lubatud kohas, kus need takistavad vaateid väärtuslikele maastikuelementidele või rikuvad traditsioonilist maakasutust. Elektrituulikute väärtuslikule maastikule rajamise eelduseks on põhjalik visuaalse mõju hindamine, mis sisaldab metoodilist analüüsi ning visualiseeringuid ja/või simulatsioone (fotomontaaž, 3d arvutisimulatsioonid, maketid); 2 Tuulegeneraator- üks tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 53 / 66 Türi valla üldplaneering 3) soovitatav on rajada väiketuulikuid (rootori pindala kuni 200 m 2) oma majapidamise või ettevõtte tarbeks; 4) tuulegeneraator ei tohi olla hoonele, puhke- ja virgestustegevuse maa-alale ning kalmistule lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter) välja arvatud kirjalikul kokkuleppel maaomanikuga; 5) tuulegeneraatorite kavandamisel tuleb arvestada, et tuulegeneraatorid ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale; 6) tuulegeneraatorite kavandamisel tuleb arvestada, et tuulegeneraatorid ei tohi raudteele paikneda lähemal kui (H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter); 7) tuulegeneraatorite detailplaneeringud, ehitusprojektid ja projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada Transpordiameti, Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga. Koostööd tuleb alustada tuulegeneraatorite rajamise algstaadiumis. Üldplaneeringuga nähakse Türi valda ette üks potentsiaalne tuulikupargi ala Käru piirkonda. Türi valla aladele on võimalik püstitada üldjuhul kuni 150 m kõrguseid tuulikuid, kuid on lubatud ka kõrgemate tuulikute rajamine, kui see on kooskõlastatud Kaitseministeeriumiga. Potentsiaalne tuulikupargi arendamise ala on üldplaneeringusse kantud „Türi valla territooriumi tuulikuparkide asukohavaliku analüüs“ põhjal (lisa 15). Potentsiaalne tuulikupargi arendamise ala on kujutatud taristu ja tehnovõrkude joonisel. Potentsiaalne tuulikupargi arendamise alal on võimalik edasi uurida tuulikupargi rajamise võimalusi ja tingimusi järgmises, detailplaneeringu etapis ning ei väljenda ootust, et sellele alale on kindlasti võimalik tuulikupark püstitada. Potentsiaalse tuulikupargi arendamise ala ei sea piiranguid arendustegevuseks sellel alal muudel eesmärkidel. Kui maaomanik soovib sellel alal ehitada elamut või muud ehitist, siis ei tulene ehitusala kattumisel tuulikupargi alaga tema jaoks takistusi, vaid vastupidi - võimalik tuulikupargi arendaja peab arvestama siis juba rajatud elamuga (või muu ehitisega). Arvestamise vajadus hakkab kehtima alates hetkest, kui kohalik omavalitsus on projekteerimistingimused elamu või muu ehitise rajamiseks väljastanud. Kohalikule kogukonnale pakutavad kompensatsioonimehhanismid lepitakse kokku arendaja ja kogukonna esindajate vahel. Tuulikupargi3 arendamise tingimused: 3 Tuulikupark- rohkem kui kahest tuulegeneraatorist ning tuulegeneraatoreid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest ning ehitistest koosnev elektrijaam. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 54 / 66 Türi valla üldplaneering 1) tuulikuparkide rajamiseks kasutada eelkõige aktiivsest inimkasutusest väljapoole jäävaid alasid ja kohti, mis võimaldavad tuuleenergia kasutamist integreeritud lahendustes (nt päikeseenergia ja tuuleenergia koos kasutamine); 2) tuulikupargi minimaalne kaugus elamust on 1 000 m;  ilma elamu omaniku kirjaliku nõusolekuta (detailplaneeringu etapis) ei ole lubatud elamule lähemale kui 1 000 m kaugusele tuulikupargi rajamine;  kasutuses elamule lähemale kui 500 m ei ole lubatud tuulikupargi generaatoreid ühelgi juhul paigutada ning kindlasti peab olema tagatud õigusaktidele vastav müra piirnorm (selleks viiakse läbi müra leviku modelleerimine);  kui elamu ei ole kasutuses või on plaanis kasutusest välja jätta või elamu võetakse kasutusele muul otstarbel (ka muu kasutus, millele kehtivad müra piirnormid), siis võib tuulikupargi rajada elamu jaoks kehtestatud tingimusi arvestamata, kuid kindlasti on selleks vajalik detailplaneeringu koostamise käigus maaomaniku kirjalik nõusolek; 3) tuulikupargi minimaalne kaugus tiheasustusalast on 2 000 m; 4) tuulikupargi üksik tuulegeneraator ei tohi olla hoonele lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter); 5) tuulikupargi minimaalne kaugus keskkonnaregistris registreeritud metsise elupaikadest on 1 km; 6) tuulikupargi kavandamisel tuleb arvestada, et üksik tuulegeneraatorid ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale; 7) tuulikupargi kavandamisel tuleb arvestada, et üksik tuulegeneraatorid ei tohi raudteele paikneda lähemal kui (H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter); 8) hinnata rohevõrgustiku funktsioneerimist kohapõhiselt, kui on teada tuulegeneraatorite ja vajaliku infrastruktuuri paiknemine; 9) tuulikupargi arendamiseks tuleb koostada detailplaneering;  detailplaneeringu koostamisel tuleb küsida kirjalik nõusolek kõigilt maaomanikelt, kelle maaomand jääb tuulikust 1 000 m raadiusesse;  detailplaneeringuga kavandatule tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille käigus on tuulikupargi rajamiseks sobiva ala täpsustamiseks vajalik läbi viia täpsemad uuringud lähtuvalt kohapealsetest looduskaitselistest tingimustest; • KSH koostamisse tuleb kaasata linnustikuekspert, kes hindab tuulikupargi mõju linnustikule; • läbi tuleb viia mürataseme leviku ulatuse ruumiline hindamine, visuaalse mõju analüüs, varjutuse analüüs (sh modelleerimine), mille tulemusel on võimalik mõjusid täpsemalt hinnata ning näha ette muuhulgas antud olukorras vajalikud Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 55 / 66 Türi valla üldplaneering konkreetsed leevendusmeetmed ning seada arendajale vajadusel täiendavaid kohustusi. Lähtuvalt kohapealsetest tingimustest võib kohalik omavalitsus või muu kooskõlastav osapool nõuda täiendavate uuringute läbiviimist; • koostatav KSH peab olema piisava detailsusastmega detailplaneeringule sisendi andmisel ning viimase alusel projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamisele, milles fikseeritakse detailsed maakasutus- ja ehitustingimused tuulikupargi rajamiseks; 10) uute ülekandeliinide rajamisel tuulikupargi alajaama (näiteks 20/110 kV nimipingega) ja võrguga liitumise alajaama (110 kV või 330 kV nimipingega) vahel tuleb vältida maakonnaplaneeringus ja omavalitsuste üldplaneeringutes fikseeritud väärtuslikke maastikke ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid. Nendele aladele on lubatud maakaabelliini rajamine; 11) uute ülekandeliinide rajamisel tuuleelektrijaama alajaama ja võrguga liitumise alajaama (110 kV või 330 kV nimipingega) vahel tuleb trassivalikul vältida Natura 2000 alasid; 12) tuulikuparkide detailplaneeringud, ehitusprojektid ja projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada Transpordiameti, Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga. Koostööd tuleb alustada tuulikuparkide rajamise algstaadiumis. 5.2.2.3 Päikeseenergia Päikeseenergia tootmisel eristatakse oma katastriüksuse tarbeks paigaldatud paneele (maapinnale võimsusega kuni 50 kW ja hoone katusel või seintel vastavalt hoone mahule) ja suurtootmiseks mõeldud päikeseparke. Üldplaneeringuga päikesepaneelide parkide rajamiseks eelistatud alasid Türi valda ei planeerita, samas ei välista põhjendatud juhul sobivate tingimuste esinemisel nende rajamist ja arendamist. Maapinnale paigaldatud päikesepaneelide ja päikeseparkide hooldamisel on keelatud kasutada taimemürke. Päikeseelektrijaamad (sh kõik elektri tootmiseks kasutatavad päikesepaneelid) peavad vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. Elektromagnetilise ühilduse nõuetele mittevastavad päikeseelektrijaamad (sh kõik elektri tootmiseks kasutatavad päikesepaneelid) võivad vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet. Oma katastriüksuse tarbeks päikesepaneelide kavandamise tingimused: 1) oma katastriüksuse tarbeks on lubatud päikesepaneelide kasutuselevõtmine (maapinnale võimsusega kuni 50 kW ja hoone katusel või seintel vastavalt hoone mahule);  väärtuslikel maastikel on päikesepaneele lubatud rajada hoonetele paralleelselt viilkatusega, kusjuures lubatud on uute tehnoloogiate kasutamine (päikese energiat salvestavad katusekivid, värvid jms) kui on arvesse võetud hoone arhitektuuriga sobivust ning tänavaruumi ilme säilimist; 2) tiheasustusega alal katastriüksuse piires üldjuhul mitte paigaldada paneele katastriüksuse tänavapoolsele alale; Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 56 / 66 Türi valla üldplaneering 3) tiheasustusega aladel tänavapoolsel küljel paigaldada päikesepaneelid katusele/fassaadile arvestades hoone arhitektuuri ning sobitudes selle stiiliga maitsekalt; 4) korterelamute rõdudele paigaldatavad päikesepaneelid lahendada soovituslikult kogu hoonele terviklikult ja hoone arhitektuuriga sobivalt. Päikseparkide rajamise tingimused: 1) päikesepargi rajamist menetletakse avalikkust kaasates, välja arvatud juhul kui park rajatakse kasutusest välja langenud tööstusalale või karjääri, parke kavandatakse alale, kus elamud ei paikne piirnevatel maaüksustel; 2) päikesepargi rajamisel, mille võimsus ületab 500 kW, tuleb üldjuhul koostada detailplaneering  kui park rajatakse kasutusest välja langenud tootmisalale, tootmismaale, planeeritud tootmismaale, tööstusalale või karjääri ja kui parke kavandatakse alale, kus elamud ei paikne naabruses (1 km) võib vallavalitsus planeeringu koostamise asemel anda välja projekteerimistingimused läbi avaliku menetluse; 3) päikesepargi rajamisel põllumajandusmaale ei tohi koorida pinnast enam, kui on vajalik vundamendi rajamiseks ning ei tohi kasutada keemilisi vahendeid haljasmassi hävitamiseks; 4) päikeseparkide rajamisel eelistada olemasolevate tootmisalade lähedal paiknevaid alasid, väheväärtuslikke maastikke, jäätmaad, kasutusest väljalangenud tööstusalasid, karjääre jne; 5) päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. 5.2.2.4 Maasoojussüsteemi rajamine Türi valla aladel sobivad kasutamiseks kinnised horisontaalsed ja vertikaalsed maasoojussüsteemid. Horisontaalne maakollektor on lubatud kavandada ainult juhul, kui on tagatud üldplaneeringu tingimuste kohane kõrghaljastuse osakaal. Maasoojussüsteemide soojuskandevedelikus võib kasutada keskkonnaohutuid aineid. 5.2.3 PÕHJAVESI, PINNAVESI JA KANALISATSIOON. SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE Türi vald kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Türi valla maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht on maapinnalt lähtuva reostuse eest enamjaolt nõrgalt kaitstud (skeem 12). Esineb ka kaitsmata ja keskmiselt kaitstud alasid. Türi valla territooriumil ei ole nitraaditundlike alasid. Likvideerida ja mitte rajada uusi reostusohtlikke objekte nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel. Tootmise ja äri maa-alade arendamisel on soovitatav potentsiaalsed reostusallikad pinnasest isoleerida. Olemasolevate tootmisalade, millega võib kaasneda oluline keskkonnahäiring, laiendamise või uute rajamise mõju pinnaveele tuleb iga juhtumi puhul eraldi hinnata KMH eelhinnangu või vajadusel KMH käigus. Arendustegevusel tuleb tähtsustada pinna- ja põhjavee kaitse vajadust, seda reoveepuhastuslahenduste nõuetele vastavusse viimisega, saastunud sademevee kogumisega ja puhastamisega. Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tuleb rakendada täiendavaid abinõusid pinna- ja põhjavee reostuse vältimiseks. Selleks tuleb detailplaneeringutes ning ehitusprojektides ette näha vastavad meetmed. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 57 / 66 Türi valla üldplaneering Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel uute elamupiirkondade kavandamisel eelistada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamist iseseisvatele lokaalsetele lahendustele. Ka muu arendustegevuse, eelkõige tootmistegevuse kavandamisel tuleb võimalusel eelistada reovee juhtimist ühiskanalisatsiooni, kusjuures sademevee kogumine ja juhtimine peaks toimuma reoveest lahkvoolselt. Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel vähendada võimalusel põllumajandusmaa kasutuskoormust. Järgida tuleb veeseaduses ja selle alusel kehtestatud alamaktides kehtestatud veekaitsenõudeid veekvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks ning Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas seatud/seatavaid eesmärke ning meetmeid. Skeem 12. Türi valla esimese aluspõhjalise veekihi kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse eest (Kaart: Veeveeb, 2019). Põllumajandustegevuse jätkamisel on oluline vähendada põllumajanduslikust tootmisest pärinevat reostust/häiringuid, järgides pinna- ja põhjavee kaitseks veeseaduses ja selle alamaktides kehtestatud nõudeid võimaliku põllumajandusreostuse eest. Türi valla vee- ja kanalisatsioonivõrk lahendatakse Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas. Valla suuremad puhastid on toodud lisas 12. 5.2.4 TULETÕRJE VEEVÕTUKOHAD Türi valla tuletõrje veevarustus on lahendatud hüdrantide, mahutite ja looduslike veevõtukohtade baasil. Ülevaade vallas asuvatest tuletõrje veevõtukohtade asukohtadest koos tehnilise seisukorra kirjeldusega on leitav seletuskirja lisas 13. Tuletõrje veevõtukohtadest on Päästeameti inventuuri põhjal ca 1/3 rikkis. Rikkis veevõtukohad on soovitatav rekonstrueerida. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 58 / 66 Türi valla üldplaneering Valla territooriumil peavad olema välja ehitatud avalikult kasutatavad ja tuletõrjevee võtmiseks ette nähtud kohad, kus on tagatud tuletõrje veevõtukohale esitatud nõuete täitmine. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning kasutamist ja tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Enne veevõtukoha lõplikku väljaehitamist on vajalik konsulteerida Päästeametiga. Võrgustiku tihendamise eesmärgil on määratud üldplaneeringuga täiendavad tuletõrje veevõtukohad tiheasustusega aladel, mis on kujutatud taristu ja tehnovõrkude joonisel. Täpsed asukohad selguvad projekteerimisel ning maaomanikega kokkuleppe saavutamisel. 5.2.4.1 Sademevee ärajuhtimine Planeerimis- ja ehitustegevusega ei tohi halvendada naabermaaüksuste olemasolevat olukorda (sademetest tekkinud liigvee juhtimine naabermaaüksustele). Sademevesi tuleb immutada oma katastriüksuse piires või juhtida veekogusse halvendamata naabermaaüksuse olemasolevat olukorda. Kõvakattega pindadelt kogutud sademevesi tuleb suunata õli-bensiini-liivapüüduritesse ja sealt edasi lähedal asuvasse suublasse või immutada looduslähedasi lahendusi rakendades kohapeal. Soodustada sademevee pinnasesse immutamise lahendusi äri- ja tootmisaladel, kus esinevad selleks soodsad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused. Uutel ja rekonstrueeritavatel tootmisaladel võtta kasutusele tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele ning tagatakse sademevee nõuetekohane kvaliteet (õli-bensiini-liivapüüdurid vm). Naftasaaduste hoidmisehitise mahutid ja seadmed peavad olema lekkekindlad. Hoidmisehitise sademevesi tuleb juhtida läbi kohtreoveepuhasti (õlipüünis ja siibrikaev) suublasse või kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse. Sademevee juhtimisel veekogudesse tuleb arvestada õigusaktides kehtestatud veekvaliteedi nõuetega. Detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste andmisel tuleb täpsemalt käsitleda sademevee ärajuhtimise võimalusi ja lahendusi. Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud. Kliimamuutused avalduvad muuhulgas sademete jaotuse muutumisega. Kliimamuutuste tulemusel sagenevad ja intensiivistuvad äkksajud ja nendest põhjustatud üleujutused. Sadamete hulga kasvu (Eestis hinnanguliselt aasta keskmisena ca 20% rohkem) ja intensiivsete vihmahoogude (suureneb tõenäosus (eriti suvekuudel), et ühes ööpäevas sajab suur hulk sademeid (>30 mm)) tõttu on oluline arendajal arendustegevuse planeerimisel tähelepanu pöörata sademevee käitlusele ning seda eelkõige kõvakattega pindade kavandamisel. Kasutusele tuleb võtta tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele (sademevee vahemahutid, annusmahutid, looduslikud lahendused). 5.2.5 SOOJAVARUSTUS Vastavalt kaugkütteseadusele määrab kohalik omavalitsus üldplaneeringuga kindlaks maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 59 / 66 Türi valla üldplaneering usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojavarustus. Türi vallas on määratud viis kaugküttepiirkonda: Väätsa alevik, Türi linn (kaks eraldi piirkonda), Türi- Alliku küla ja Oisu alevik. Planeeritud on kaugküttepiirkonna laiendamine Mäe väikekohta kavandatavale ettevõtlusalale. Soojavarustus planeeritud väikeelamute piirkonnas lahendatakse üldjuhul individuaalkütte baasil (puitküte, elektriküte, õliküte jne). Olemasolevad korterelamud tuleb võimalusel liita kaugküttepiirkonnaga ja võimalikud uued saasteallikad tuleb projekteerida selliselt, et saasteainete väljumiskõrgusel oleks tagatud nende hajumine maapinnalähedases õhukihis. Soovitatav on eelistada taastuvaid kütteliike (puit, biomass, päikeseenergia, maaküte). 6 Maaparandussüsteemide maa-alad Maaparandussüsteemide kogupindala Türi vallas on 622 km2 (skeem 13). Ülevaade maaparandussüsteemidest on leitav seletuskirja lisas 14. Maaparandussüsteemi maa-ala maaparandusseaduse tähenduses on maa-ala, millel paikneb reguleeriv võrk. Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk on veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks või vee jaotamiseks. Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmetega vastavalt maaparandusseaduses sätestatule. Maaparandussüsteemi maa-alade arendamise põhimõtted: 1) põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik säilitada kuivendatud maade ja reguleeritud veekogude (sh eesvoolude) hea seisund ning tagada maaparandushoiu nõuete täitmine; 2) maaparandussüsteemi maa-alal või eesvoolul kavandatav ehitustegevus kooskõlastada Põllumajandusametiga; 3) maaparandussüsteemiga maa-alale ehitades tuleb tagada nii ehitise enda alla jääval katastriüksusel kui naaberkinnisasjadel paikneva maaparandussüsteemi toimimine ja hooldamine; 4) maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ning ühiseesvoolu reguleerimine või ühiseesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsus tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga. Katastriüksusel asuvad kraavid tuleb katastriüksuse omaniku poolt hoida korras, need puhastada ja võsa eemaldada. Soovitatav on ühele kraavi kaldale jätta puude/põõsaste rida kasvama, et võimaldada elurikkuse säilimist ja suurenemist. Maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide hooldamisel tuleb järgida õigusaktides toodud nõudeid, registrisse mittekuuluvate kraavide korral tuleb katastriüksuse omanikul konsulteerida tegevuse osas vallaga; Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 60 / 66 Türi valla üldplaneering 5) maaparandushoiukavade koostamisel on oluline arvestada kliimamuutustest tulenevate võimalike riskidega (vooluhulkade suurenemine ja maapinnalähedase põhjaveekihi veetaseme tõus, külmumata ja liigniiske metsamaa ning puidu halb kättesaadavus); 6) arvestada prognoositud lumikatte vähenemisest tingitud praegusest väiksemate ja aasta jooksul ühtlasemalt jaotunud maksimaalsete äravoolude ja seega ka väiksemate maksimaalsete veetasemetega, kuna siseveekogude tase on seotud jõgede äravooluga. Tuleb arvestada, et suvise miinimumäravoolu perioodi pikemaks muutumise tõttu suureneb võimalus väikeste ojade ja jõgede ülemjooksude kuivamiseks; 7) Pärnu jõel ja Esna jõel suudmest ülesvoolu ning nende kaldaaladel uusi tegevusi kavandades tuleb vältida uute kuivenduskraavide rajamist, sest jõkke kanduvad setted, happeline rabavesi ning põldudel kasutatavad väetised/taimekaitsevahendid rikuvad kalade elu- ja kudepaikasid. Vanade kuivenduskraavide taastamisel või puhastamisel tuleb kraavide suudmetesse rajada spetsiaalsed settebasseinid. Skeem 13. Maaparandussüsteemid Türi vallas (Andmed: Keskkonnaregister, 2019). 7 Olulise ruumilise mõjuga ehitis Türi vallas ei asu teadaolevaid olulise ruumilise mõjuga objekte. Planeeritud olulise ruumilise mõjuga ehitis on vähemalt 30 meetri kõrguste elektrituulikutest koosnev tuulepargi ala. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 61 / 66 Türi valla üldplaneering 8 Ehitamine radooniohtlikus piirkonnas Eesti Geoloogiateenistuse andmete kohaselt jääb Türi vallas radoonitase pinnaseõhus suuremas osas 30-50 kBq/m³ ja 50-100 kBq/m³ vahele (skeem 14). Kõrge radooniriskiga alad jäävad valla põhja ja lõuna poolsetele aladele. Arkma küla piirkonnas on mõõdetud radoonisisaldusi vahemikus 150-250 kBq/m3. Skeem 14. Radooniriski levilad Türi vallas (Kaart: Eesti Geoloogiateenistus, 2019). Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 “Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadele” lisas on välja toodud Eesti kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu haldusüksuste kaupa. Vastavalt nimetatud määruse lisale kuulub Türi vald kõrgendatud radooniriskiga maa-alade hulka. Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määruse nr 131 “Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa- alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule” § 9 lg 4 kohaselt ning Vabariigi Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 62 / 66 Türi valla üldplaneering Valitsuse 30.05.2013 määruse nr 84 “Tervisekaitsenõuded koolidele” § 12 lg 4 kohaselt peab koolieelse lasteasutuse ja koolide ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m³). Koolieelsete lasteasutuste ja koolide kavandamisel tuleb igakordselt teostada radoonitaseme mõõtmisi maapinnas. Mõõtmistulemused annavad olulist infot, kas radooni tõrjemeetmete rakendamine on üldse vajalik ja kui on, siis millised konkreetsed võtted oleksid vajalikud. Asjakohane on igakordselt radoonitaseme mõõtmisi teostada ka teiste ühiskondlike hoonete puhul, kus on ette näha inimeste pikemaajalist viibimist. 9 Müra normtasemed Eestis on keskkonnamüra normtasemed kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra normtasemete kategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvetele on järgmised: Tabel 6. Müra kategooriate liigitus. Müra kategooria Üldplaneeringu alusel I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala, haljasala ja ehk vaiksed alad parkmetsa maa-ala, supelranna maa-ala, kalmistu maa-ala II kategooria – haridusasutuste, Ühiskondlike ehitiste maa-ala4, elamu maa-ala tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad III kategooria – keskuse maa-alad Segaotstarbega maa-ala, äri maa-ala5 IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa- Ühiskondlike hoonete maa-ala6 alad Maatulundusmaal õuealadel (ka uute elamu kavandamisel) kehtib II kategooria müra normtase. Tulenevalt atmosfääriõhu kaitse seadusest tagab planeeringust huvitatud isik, et müra normväärtust müratundlikel aladel (I-IV kategooria) ei ületata. See tähendab, et arendaja arvestab üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvetega ning nendele vastavate mürakategooriatega. Samuti tuleb arvestada väljaspool tiheasustusalasid maatulunduse maa-aladel olevate elamutega ja nendel aladel II kategooria piirväärtustele vastava müraolukorra tagamisega. Müra sihtväärtuse rakendamise/tagamise vajadus on väljaspool tiheasustusala seni hoonestamata uue müratundliku ala planeerimisel, kui see kavandatakse müraallika lähedale. Sellisel juhul peab müratundliku ala arendaja tagama sihtväärtusele vastava mürataseme. Sihtväärtus kehtib ka pärast 2002. aastat (siis jõustus sotsiaalministri 04.03.2002 4 haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalkandeasutuste puhul 5 kehtib ka äri ja tootmise maa-alal, kui arendatakse välja ka ärifunktsioon 6 v.a II kategooria all toodud Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 63 / 66 Türi valla üldplaneering määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“) realiseeritud planeeringutele, mis on juba pidanud arvestama oma tegevuse planeerimisel taotlustasemetega. See tähendab seda, et kui kavandatakse uut müra tekitavat objekti pärast 2002. aastat ehitusõiguse saanud ja realiseeritud müratundlike aladega/objektidega piirnevale alale või lähedusse, siis on müratekitajal (nt uue maantee või tootmishoone puhul) kohustus tagada, et tema territooriumilt ei leviks ümbruskonda asjakohast normtaset ületavat müra ja tagada nendel aladel, kus kehtib müra sihtväärtus, sihtväärtusele vastav müraolukord. Kui kavandatakse müra tekitavat tegevust/ehitist, siis peab see tagama ümbruskonda ehitusõiguse saanud kuid veel realiseerimata müratundlike uusarendustele piirväärtuse ja kui müratundlikud alad realiseeritakse, siis peavad need ise endale tagama sihtväärtusele vastava olukorra (st sellisel juhul ei ole enam õigus nõuda kõrval olevalt müra tekitajalt sihtväärtuse tagamist, vaid peavad ise vastavad meetmed kasutusele võtma). Ümbruskonnas kehtestatud detailplaneeringute ja väljastatud ehituslubade kohta saab infot kohalikult omavalitsuselt. Sihtväärtus jääb kehtima ka tulevikus pärast uue üldplaneeringu kehtestamist. Uute tuulikute kavandamisel tuleb üldjuhul eesmärgiks seada rangeimate nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine, mis tagab head tingimused lähimatel müratundlikel aladel. II kategooria alade (elamud) tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval ja 40 dB öösel. Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt saab määravaks mürataseme vastavus öistele ehk rangematele nõuetele (40 dB). Planeeringu koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb arvestada müraallikatega (sh lasketiirud, krossirajad, ATV rajad jne). Müraallikaks ei loeta metsaraie vm metsamajandamisega seotud töid ja tegevusi. Sellise planeeringu või projekti koostamisel, mille elluviimisega võib kaasneda müra normtaseme ületamine, tuleb hinnata tekitatava müra suurust ja leviku ulatust (mürataseme modelleerimine spetsiaalse tarkvara abil), arvestades koosmõju olemasoleva mürafooniga ning kavandada vajadusel mürataseme vähendamise meetmed. See kehtib nii uute müra tekitavate objektide planeerimisel / projekteerimisel kui ka hiljem võimaliku müraprobleemi ilmnemisel. Eramute piirkonnas on efektiivseimaks meetmeks müratõkkeseinte rajamine, korruselamute puhul on reeglina otstarbekam hoonete välispiirde heliisolatsiooni parandamine. Müratundlikele aladele või nende lähedusse tehnoseadmete paigaldamisel (nt õhksoojuspumbad jms) peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse normatiividele. Tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtus. 10 Ettepanek Järvamaa ja Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ täpsustamiseks Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus. Üldplaneeringu ülesannete lahendamisel on mitmeid teema valdkondi täpsustatud. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek täpsustada maakonnaplaneeringut järgmiste teemade osas: 1) Rohevõrgustiku struktuurielementide paiknemine ja tingimused- arvestatud on maastiku iseloomu, korrigeerides rohevõrgustiku tugialade ja rohekoridoride piire selliselt, et Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 64 / 66 Türi valla üldplaneering rohevõrgustiku alad ühtiksid paremini looduslike aladega, kattuksid vähem põllumajandusmaadega ning asustusaladega. Võrgustiku tugevdamiseks lisati rohevõrgustiku koosseisu sinivõrgustik, mida on võimalusel laiendatud metsaalade arvelt. Rohevõrgustiku korrigeerimisel lähtuti rohevõrgustiku planeerimisjuhendist. 2) Väärtuslike maastike paiknemine- Piiumetsa sookaitseala piire on suurendatud hõlmates enda alla kogu Kummasaare raba, kuna kogu ala on väga sarnane piirkond ning kaitseväärtuste põhjal ei tohiks raba poolitada. Kädva-Paluküla piire on vähendatud, et piirkond vastaks paremini kaitseväärtustele. Käru-Kullimaa piire on suurendatud, sest maakonnaplaneeringus toodud piirides maastiku kaitsmine killustab liialt antud piirkonda. 3) Linnalise asustusega alad- maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega alad on üldplaneeringus tiheasustusalade määramisel teatud osas aluseks võetud, kuid päris otsest seost nende piirkondade osas pole. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega alad määratud erineva metoodikaga üldplaneeringust. Üldplaneeringuga on antud piire täpsustatud. 11 Ettepanek Järvamaa maakonnaplaneeringu 2030+ muutmiseks Türi valla üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Järvemaa maakonnaplaneeringut 2030+ Türi linna ümbersõidu käsitluses. Üldplaneeringu koostamise käigus analüüsiti Järva maakonnaplaneeringus toodud Türi linna ümbersõiduteed. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes peatükis 4 on ära toodud analüüs tee vajalikkuse kohta. Analüüsist järeldub, et Türi linna ümbersõidu rajamisega kaasneb:  negatiivne mõju maastikuilmele otseselt selle killustamise kaudu. Ümbersõidutee killustab seda piirkonda ja rikub terviklikku üldilmet nii loodusliku kui esteetilise väärtuse seisukohast.  negatiivne mõju rohevõrgustikule, kuna ümbersõidutee lõikaks kuuel korral rohevõrgustiku koridori ning läbiks rohevõrgustiku tuumala.  negatiivne mõju põllumajandusmaa kasutamisele, kuna ümbersõidutee koridori alla jääb väärtuslikku põllumajandusmaid ning teisi hetkel aktiivses kasutuses olevaid põllumajandusmaid. Lisaks toob tee rajamise paratamatult kaasa arendusalade laienemise, mistõttu samuti hõivatakse põllumajanduslikus kasutuses olevaid maid.  soodne mõju äri- ja tootmisettevõtete arenguks tee ääres, sest luuakse hea juurdepääsuga soodsad arendusalad. Samas tekib ka vajadus alale uute kommunikatsioonide rajamiseks, mis võib osutuda kulukaks. Kuna osa liiklust kandub ümbersõiduteele siis väheneb Türi linna läbiv liiklussagedus ning potentsiaalsete teenuste ja toodete tarbijaskond.  mõju kaitsealustele loodusobjektidele. Ümbersõidu tee läbiks Türi maastikukaitseala lõunaosa aga hävitataks üsna väike osa lamminiitude elupaigatüübist võrreldes kogu maastikukaitsealal olevaga. Ühtlasi läbiks ümbersõidutee Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Pärnu jõe loodusala. Ebasoodne mõju Natura 2000 alale ei ole välistatud, kuna ümbersõidutee tõttu väheneks kaitse-eesmärgiks oleva lamminiidu elupaigatüübi pindala. Lisaks läbiks tee kavandatavat Metsavajakute looduskaitseala, mis kahjustaks kaitsta soovitava metsa osalise hävimise tõttu otseselt selle kaitse-eesmärke. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 65 / 66 Türi valla üldplaneering  mõju Türi linna elukeskkonnale. Türi linnas transiitliikluse ja valla erinevaid regioone ühendava liikluste väljaviimine ei oma olulist positiivset mõju linnakeskkonna arengule, kuna liiklussagedus põhimaanteel nr 5 on pigem vähenenud ning kesklinna piirkonda rajatud ringristmik on oluliselt leevendanud probleemi, mis on esmajoones siiani olnud seotud liiga suurte liikluskiirustega. Riigimaanteede teehoiukava põhimõtete alusel ei ole Transpordiametil huvi riigiteede võrgustiku laiendamiseks Türi valla haldusterritooriumil.  mõju Türi linna turismiga seotud sektorile. Ümbersõidutee rajamine võib lisaks transiitliiklusele linnast mööda juhtida potentsiaalsed turistid, kes eelistavad suuremat liikluskiirust linna läbimisele.  mõju maakasutusele. Ümbersõidutee esimene etapp jääb ca 50% ja teine etapp ca 95% ulatuses eraomandis olevatele maadele. Analüüsist järeldub, et ümbersõidu rajamine võib lükkuda üldplaneeringu ajalist mastaapi arvestades kaugesse tulevikku ning seetõttu ei ole üldplaneeringu joonistele kantud Türi linna ümbersõitu ning selleks ei reserveerita maad. Kobras AS töö nr 2019-066 Objekti aadress: Järvamaa, Türi vald 66 / 66 Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019–060 Asukoht (L–Est’97) X 6520084 Y 581155 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EELNÕU AVALIKULE VÄLJAPANEKULE Planeeringuala: JÄRVA MAAKOND, TÜRI VALD Tellija: TÜRI VALLAVALITSUS Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Juhtekspert: URMAS URI KSH juhteksperdi abi/ NOEELA KULM keskkonnaekspert: Üldplaneeringu projektijuht/ TEELE NIGOLA planeerija: Keskkonnaeksperdi assistent: MARITE BLANKIN Kontrollis: ENE KÕND Jaanuar 2021 TARTU Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne PLANEERINGUALA: Järva maakond, Türi vald TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine Järva maakonna Türi valla üldplaneeringule TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine TÖÖ TELLIJA JA Türi Vallavalitsus ÜLDPLANEERINGU Kohtu tn 2, Türi linn 72213 Türi vald KOOSTAMISE Järva maakond KORRALDAJA: Kontaktisik: Marje Pärn Avaliku ruumi spetsialist Tel 384 8250, 5333 0476 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee KSH juhtekspert: Urmas Uri Tel 730 0310 [email protected] Kontaktisik: Noeela Kulm Tel 730 0310, 5693 9300 [email protected] Ekspertrühm: Urmas Uri – juhtekspert Noeela Kulm – jäätmed, õhk, müra, karjääris, looduskaitse, maakasutus, Natura 2000 alad Teele Nigola – planeerimine, maastik, kultuuripärand, miljööväärtus Piia Kirsimäe – kartograafia Ene Kõnd – keskkonnapiirangud Marite Blankin – keskkonnaeksperdi assistent Konsultandid: Reet Lehtla – maastikuarhitekt-planeerija Erki Kõnd – projektijuht, projekteerija Tanel Mäger – geoloog Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 2 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated: • Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001; • Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: • Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18. 9. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert Kartau; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring; • Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik; • Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 3 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne SISUKORD 1. Sissejuhatus .................................................................................................................................. 6 2. Türi valla üldplaneeringu seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide ja keskkonnaalaste eesmärkidega ......................................................................................................... 10 3. Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus................................... 27 3.2.1 Maastik ........................................................................................................................... 28 3.2.1.1 Väärtuslikud maastikud .......................................................................................... 29 3.2.2 Geoloogilised tingimused ja maavarad .......................................................................... 31 3.2.2.1 Geoloogiline ehitus ................................................................................................. 31 3.2.2.2 Maavarad ................................................................................................................ 32 3.2.2.3 Radoonirisk ............................................................................................................. 33 3.2.3 Põhjavesi, põhjaveekogumid ja põhjaveevaru ............................................................... 35 3.2.3.1 Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum ............................................................ 36 3.2.3.1.1 Põhjaveevarud ................................................................................................. 40 3.2.3.2 Teised veekogumid ................................................................................................ 42 3.2.3.3 Põhjavee kaitstus ................................................................................................... 42 3.2.4 Hüdroloogilised tingimused ............................................................................................ 43 3.2.4.1 Pinnaveekogumid ................................................................................................... 43 3.2.4.2 Õigusaktidest tulenevad kitsendused ..................................................................... 48 3.2.5 Mullastik ja taimkate ....................................................................................................... 49 3.2.5.1 Väärtuslik põllumajandusmaa ................................................................................ 49 3.2.6 Elurikkus ja rohevõrgustik .............................................................................................. 51 3.2.7 Kaitstavad loodusobjektid ............................................................................................... 54 3.2.7.1 Kaitsealad ja hoiualad ............................................................................................ 54 3.2.7.2 Püsielupaigad ja kaitsealused liigid ........................................................................ 58 3.2.7.3 Natura 2000 ja teised rahvusvahelised kaitsealad ................................................. 59 3.2.8 Kliima .............................................................................................................................. 61 3.3.1 Sotsiaalmajanduslik keskkond ....................................................................................... 61 3.3.1.1 Rahvastik ................................................................................................................ 61 3.3.1.2 Ettevõtlus ja tööhõive ............................................................................................. 63 Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 4 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3.3.1.3 Kultuuri- ja haridusasutused ................................................................................... 64 3.3.1.4 Turism ..................................................................................................................... 64 3.3.2 Tehniline infrastruktuur ................................................................................................... 64 3.3.3 Riigikaitselised objektid ja tegevus ................................................................................. 68 3.3.4 Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted .................................................................... 68 3.3.5 Kaevandamistegevus ..................................................................................................... 69 3.4.1 Kultuurimälestised .......................................................................................................... 70 3.4.2 Miljööväärtuslikud alad ................................................................................................... 71 3.4.3 Pärandkultuuriobjektid .................................................................................................... 71 4. Alternatiivsed arengustsenaariumid .............................................................................................. 72 5. Planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud .............................................. 77 5.1.1 Mõju maastikule ja kultuuripärandile ja -väärtusele ....................................................... 79 5.1.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja rohevõrgustikule ............................................... 81 5.1.3 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele aladele 86 5.1.4 Mõju Natura 2000 aladele .............................................................................................. 92 5.1.5 Mõju põhja- ja pinnaveele .............................................................................................. 120 5.1.5.1 Mõju põhjaveele ..................................................................................................... 120 5.1.5.1.1 Vaba põhjaveevaru .......................................................................................... 127 5.1.5.2 Mõju pinnaveekogumitele ....................................................................................... 128 5.2.1 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja heaolule ................................................................... 131 5.2.1.1 Teenuste kättesaadavus ........................................................................................ 131 5.2.1.2 Mõju majandustegevusele ja töökohtadele ............................................................ 132 5.2.1.3 Puhkealade kättesaadavus .................................................................................... 133 5.2.1.4 Mõju varale ja turvalisusele .................................................................................... 135 5.2.1.5 Metsade majandamisest tulenev mõju asulatele ja elamutele ............................... 137 5.2.1.6 Keskkonnatervis ..................................................................................................... 137 5.2.1.6.1 Müra ................................................................................................................. 137 5.2.1.6.2 Vibratsioon ....................................................................................................... 148 5.2.1.6.3 Välisõhk ............................................................................................................ 149 5.2.1.6.4 Pinnase radoonisisaldusega arvestamise vajadus .......................................... 151 6. Leevendavad meetmed ja seire vajadus....................................................................................... 154 7. Kasutatud allikad…………………………………………………………………………………………..155 Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 5 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 1. Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) objektiks on Türi valla üldplaneering. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 33 lõike 1 punkt 2 ja planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 74 lg 4 alusel on üldplaneeringu koostamisel KSH kohustuslik. Türi valla üldplaneering ja KSH koostamine algatati Türi Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 56. Üldplaneeringu eesmärgiks on valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ning täpsustamine ning seeläbi Türi vallast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine. Türi valla üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded, käsitletavad teemad ja põhimõtted, millest lähtutakse üldplaneeringu koostamisel, on määratletud üldplaneeringu lähteseisukohtades. KSH eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. KSH on läbi viidud samaaegselt üldplaneeringu väljatöötamisega, et tagada strateegilise planeerimise eri tasanditel keskkonnaaspektide kaalutlemise võimalus. KSH-s hinnatakse üldplaneeringu rakendamisega kaasnevat võimalikku mõju loodus-, kultuur-, sotsiaal- ja majanduskeskkonnale ning inimese tervisele ja heaolule. PlanS § 2 lg 3 sätestab, et planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid ning KeHJS tulenevaid nõudeid aruande sisule ja muudele tingimustele (KeHJS § 40). Eelnevast tulenevalt peab KSH aruanne sisaldama:  strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustust;  strateegilise planeerimisdokumendi seost muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega;  eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldust;  hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale;  ülevaadet alternatiivsete arengustsenaariumite käsitlemisest ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt, ulatus ja eesmärk Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Türi valla üldplaneering. Türi vald moodustati 22.10.2017 haldusreformi käigus Käru valla, Türi valla ja Väätsa valla ühinemise teel (joonis 1). Enne ühinemist asus Käru vald Rapla maakonnas ning Väätsa ja Türi vald Järva maakonnas. Ühinemise tulemusel muutusid Järva ja Rapla maakonna piirid ning moodustunud Türi vald asub Järva maakonnas. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 6 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 1. Endised vallad enne ühinemist Türi vallaks (aluskaart: Maa-amet, 2019). Türi valla KSH põhieesmärk on planeerimisprotsessis luua looduskeskkonna, inimese tervise ja vara ning kultuuripärandi suhtes jätkusuutlikke lahendusi, mida võimaldab asjaolu, et KSH viiakse läbi planeerimismenetluse raames. Oluliste mõjude käsitlemisega samatähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine. KSH ulatus on kogu Türi valla haldusterritoorium ning selle lähiümbrus. Üldplaneeringu ja KSH menetlusprotsess Türi valla üldplaneering ja KSH koostamine algatati Türi Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 56. KSH algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punkt 2 ja PlanS § 74 lg 4 alusel (üldplaneeringu koostamisel on KSH kohustuslik). Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teatati 03.10.2018 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, 04.10.2018 ajalehtedes Türi Rahvaleht ja Järva Teataja ning Türi valla kodulehel. Kirjalikult teavitati PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. Esmalt koostati üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus. Vastavalt hanke „Türi valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise konsultatsiooniteenus“ tehnilisele kirjeldusele oli KSH kavatsuses vajalik välja selgitada piirkonnad või teemavaldkonnad, mille osas on otstarbekas ja üldplaneeringu lahenduse saavutamiseks vajalik hinnata mõjusid laiapõhjalisemalt, st käsitleda Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 7 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ka asjakohaseid sotsiaal-kultuurilisi ja majanduslikke mõjusid. KSH VTK koostamisel määratles töögrupp ära valdkonnad, mida läbiviidava KSH protsessis raames peeti vajalikuks hinnata: mõju õhukvaliteedile, Lääne- Eesti vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide täitmisele, kallasraja kasutatavusele, väärtuslikele maastikele, rohevõrgustikule, bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele, inimese tervisele ja heaolule, jäätmekäitlusele, kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele, miljööväärtuslikele aladele ning käsitleti ehituskeeluvööndi muutmise vajadusi, kliimamuutustega kaasnevaid mõjusid ja nendega kohanemise vajadusi ja võimalusi. Üldplaneeringu lahenduse saavutamiseks peeti vajalikuks hinnata mõju sotsiaalsetele vajadustele ja heaolule, sh varale ja turvalisusele, teenuste kättesaadavusele, puhkealade kättesaadavusele, majandustegevusele ja töökohtadele. Türi Vallavalitsus edastas 02.05.2019 üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse seisukohtade küsimiseks: Hr Ants Ritsonile, Hr Peeter Lällile, Balti Keskkonnafoorumile (EKO esindaja), MTÜ- le Eesti Erametsaliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Lairiba Arenduse SA-le, Elektrilevi OÜ-le, Elering AS-le, Elisa Eesti AS-le, Elisa Teleteenused AS-le, Käru kogukonnakogule, Metsagrupp OÜ-le, Metsatervenduse OÜ-le, MTÜ-le Eesti Erametsaliit, MTÜ-le Kabala Kultuuri ja Spordi Selts, MTÜ-le Kirna, MTÜ-le Kädva Külaselts, MTÜ-le Lõõla Selts, MTÜ-le Oisu Kultuuri ja Arengu Selts, MTÜ-le Villevere Koolimaja, OÜ-le Türi Linnavara, OÜ-le Türi Vesi, Rahandusministeeriumile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, SA-le Järvamaa Arenduskeskus, Telia Eesti AS-le, Türi Kogukonnaseltsile, Valga Puu OÜ-le, Väätsa kogukonnakogule, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Keskkonnaametile, Maa-ametile, Maanteeametile, Muinsuskaitseametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Põllumajandusametile, Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Terviseametile, Veterinaar- ja Toiduametile, Rapla Vallavalitsusele, Kehtna Vallavalitsusele, Kose Vallavalitsusele, Paide Linnavalitsusele, Järva Vallavalitsusele, Põhja-Sakala Vallavalitsusele, Põhja- Pärnumaa Vallavalitsusele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Põllumajandusuuringute Keskusele. Seisukohti üldplaneeringu ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta esitasid: Elering, Kose Vallavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet, Põllumajandusamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, RMK, Põhja-Sakala Vallavolikogu, Päästeamet, Maanteeamet, Terviseamet, Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Metsatervenduse OÜ, Muinsuskaitseamet, Põllumajandusuuringute Keskus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Asutuste ja isikute ettepanekud ning ülevaade nende arvestamisest või arvestamata jätmisest koos põhjendustega on esitatud üldplaneeringu menetlusdokumentides. Türi valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 25.05-26.06.2020. Dokumendid avalikustati Türi valla kodulehel www.tyri.ee ning Türi Raamatukogu struktuuriüksustes (Türi raamatukogus, Käru raamatukogus, Väätsa raamatukogus, Oisu raamatukogus ja Kabala raamatukogus), samuti oli dokumentidega võimalik tutvuda Türi Vallavalitsuses (Kohtu tn 2, Türi linn). Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid 29.07.2020 Kabala rahvamajas (Sauna tn 2, Kabala küla), Oisu rahvamajas (Estonia pst 1, Oisu alevik) ja Türi kultuurikeskuses (Hariduse tn 1, Türi linn) ning 30.07.2020 Väätsa rahvamajas (Pikk tn 3, Väätsa Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 8 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne alevik) ja Käru rahvamajas (Lao tn 35, Käru alevik). Avaliku väljapaneku ja arutelude alusel on üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõud täiendatud. KSH aruandes oluliste sisuliste täienduste/korrektuuride tegemise vajadus puudus. Seoses sellega, et riikliku energiapoliitika üldiseks suunaks on seatud taastuvenergeetika alaste eesmärkide elluviimine, millega on Rahandusministeerium pannud kohalikele omavalitsustele ülesandeks planeerida tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid, otsustas Türi Vallavalitsus tellida Türi valla üldplaneeringu koostamise raames tuulikuparkide asukohavaliku tegemiseks analüüsi, selgitamaks, kas valla territooriumil leidub selleks potentsiaalsels sobivaid alasid. Analüüsi koostamine toimus ajal, mil üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikustamine oli juba välja kuulutatud ning arutelude toimumise hetkeks veel pooleli. Seetõttu ei olnud võimalik avalikustatud dokumentide eelnõus teha ka ettepanekut tuulepargi rajamiseks potentsiaalselt sobivate alade määramiseks ning samuti ei kajastanud KSH aruande eelnõu tuulepargi alade analüüsi kaasnevate võimalike mõjude osas. Vastavalt hanketulemustele koostas Kobras AS Türi Vallavalitsuse tellimusel vastavasisulise analüüsi (töö nr 2020-247), mille eesmärgiks oli leida alad, kus võiks tuulikuparkide rajamine potentsiaalselt võimalik olla ja need alad siis ka üldplaneeringusse kanda. Üldplaneeringus potentsiaalse tuulikupargi arendamise ala määramise korral puudub vajadus eriplaneeringu koostamise järele ja tuulikupargi arendussoovi tekkides saab seda lahendada kehtestatud üldplaneeringu alusel detailplaneeringu raames. Koostatud töös kaardistati kriteeriumid, mis kindlasti välistavad tuulikuparkide rajamise mingis asukohas ning sellised kriteeriumid, millest lähtuvalt on vajalik teostada täiendavaid uuringuid või sõlmida kokkuleppeid tuulikupargi rajamiseks sobiliku ala täpsustamiseks. Analüüs koostati samade isikute poolt, kes on Türi valla üldplaneeringu koostamise konsultandid ja KSH eksperdid ning sisuliselt oli kriteeriumite väljatöötamine ja nende alusel võimalike alade leidmine sisuliselt mõjude hindamise põhine, st lähtuti looduskeskkonna ning inimese tervise ja heaolu vajadustest. Analüüsis pakuti välja tuulikupargi arendamiseks tõenäoliselt sobiv ala, kus on võimalik edasi uurida tuulikupargi rajamise võimalusi ja tingimusi järgmises, detailplaneeringu etapis koostöös keskkonnamõju hindajatega (KSH-s). Läbi viidud analüüsi tulemuste alusel on täiendatud KSH aruannet ning tehtud üldplaneeringus ettepanek potentsiaalse tuulepargi arendamiseks sobiva ala määramiseks. Planeeringumaterjalide ja KSH aruande täiendamise tõttu sedavõrd olulisel teemal on vajalik uue väljapaneku korraldamiseks. Üldplaneeringu ja KSH aruande avalik väljapanek toimub 25.01.-25.02.2021, mille jooksul on igal isikul õigus esitada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamusi Türi Vallavalitsusele. 45 päeva jooksul peale avaliku väljapaneku lõppu korraldatakse üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu Käru rahvamajas. Täpsem arutelu toimumise aeg avaldatakse veebruarikuus Türi valla veebilehel, Järva Teatajas ja Türi Rahvalehes. Kuna üldplaneeringu ja KSH menetlusprotsess kulgevad paralleelselt ja arvestades seda, et KSH on üldplaneeringu juurde kuuluv lahutamatu lisa (PlanS § 3 lg 4), siis on kogu planeeringu juurde kuuluv dokumentatsioon (üldplaneeringu ja KSH algatamise otsuse koopia, üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta esitatud ettepanekute kirjade koopiad, üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalike arutelude protokollid ja osavõtjate nimekirjas, kooskõlastuskirjade koopiad jne) esitatud üldplaneeringu juurde kuuluvate menetlusdokumentide koosseisus. Läbi viidud tuulikuparkide asukohavaliku analüüs on esitatud üldplaneeringu lisade kooseisus. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 9 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Koostöö ja avalikkuse kaasamine Tulenevalt planeerimisseaduse § 76 koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. Türi valla üldplaneering koostatakse koostöös peatükis 1.2 nimetatud asutustega. Kui planeeringu koostamise käigus avaldab mõni eelnevas peatükis nimetamata asutus või isik soovi olla kaasatud planeeringu ja KSH koostamisse, siis seda ka tehakse. Laiemat avalikkust teavitatakse üldplaneeringu ja KSH koostamisest, avalike väljapanekute ja arutelude toimumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehtede Türi Rahvaleht ja Järva Teataja vahendusel ning Türi valla koduleheküljel. Valla üldplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse üldplaneering ning KSH koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega üldplaneeringu koostamise korraldaja (Türi Vallavalitsus) veebilehel (www.tyri.ee). 2. Türi valla üldplaneeringu seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide ja keskkonnaalaste eesmärkidega Üldplaneeringu vastavus looduskeskkonna kaitse, säästva ja jätkusuutliku arengu eesmärkidele Eesti keskkonnakaitse eesmärkide koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu keskkonnakaitse eesmärkidega ning erinevatest Euroopa Liidu direktiividest ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate kohustuste ja soovitustega. Eesti keskkonnaalased strateegilised dokumendid kajastavad seega ka rahvusvahelisi keskkonnaeesmärke. Keskkonnakorralduse lähtepunktiks on säästva arengu põhimõte (ka jätkusuutlik või kestlik areng), mis tähendab sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlalist arendamist. Eesti säästva arengu eesmärgid aastani 2030 on esitatud riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21” (edaspidi ka SE21). SE21 eesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. SE21 säästva arengu põhieesmärgid on:  Eesti kultuuriruumi elujõulisus (eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus);  inimese heaolu kasv (inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida);  sotsiaalselt sidus ühiskond (nii sotsiaalne kui ka regionaalne tasakaalustatus, ülemäära suurte Eesti- siseste erinevuste ületamine);  ökoloogiline tasakaal (loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu, saastumise vähendamine, loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 10 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Türi valla üldplaneering on koostatud kooskõlas SE21 säästva arengu põhieesmärkidega. SE21 eesmärkide saavutamisele saab kohalik omavalitsus kaasa aidata eelkõige läbi Türi valla arengukavas 2020- 2024 ning sellele järgnevas arengukavas püstitatud eesmärkide, tegevussuundade ja nende alusel formuleeritud konkreetsete tegevustega, kuna üldplaneeringut viiakse osaliselt ellu arengukavas esitatud tegevuste kaudu. Valla üldplaneering panustab strateegia eesmärkide saavutamisele elu- ja tööpaiga väärtustamise, looduskeskkonna rekreatiivsete ressursside kasutamise soodustamise ning loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamise ja kaitsmise (roheline võrgustik, kaitsealad, väärtuslik maastik) kaudu. “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks valdkondlikele arengukavadele. Selle eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia rakendusplaaniks on Eesti keskkonnategevuskava. Keskkonnastrateegia põhisuunad on:  loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine (jäätmete ladustamine, pinnavee ja põhjavee seisund, maavarade kaevandamine, metsakasutus, kalapopulatsioonide seisund, ulukite asurkondade elujõulisus, loodus- ja kultuurmaastikud). Tabel 1. Loodusvarade säästliku kasutamise ja jäätmetekke vähendamisega seotud eesmärgid “Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030” ja nende arvestamine Türi valla üldplaneeringus. “Eesti Arvestamine üldplaneeringus keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärk Aastal 2030 on tekkivate Eesmärgiga on arvestatud. jäätmete ladestamine Jäätmemajanduse arendamiseks on vaja järgida Türi valla jäätmekavas vähenenud 30% ning 2015-2020 ja Türi valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatut, millele on oluliselt on vähendatud viidatud ka üldplaneeringu seletuskirjas. Türi vallas, Roovere külas asub tekkivate jäätmete üks Eesti viiest nõuetekohasest segaolmejäätmete prügilast, Väätsa ohtlikkust. prügila. Tegemist on suure jäätmekäitluskompleksiga, kus toimub mh jäätmete ladestamine. Üldplaneeringuga kavandatakse keskkonnajaam/ jäätmekogumispunkt Väätsa alevikku (täpne asukohavalik tehakse üldplaneeringust eraldiseisvalt). Saavutada pinnavee ja Eesmärgiga on arvestatud. põhjavee hea seisund Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud Türi valla reovee kohtkäitluse ning hoida veekogusid, ja äraveo eeskirjaga (Türi Vallavalitsuse 20.03.2018 määrus nr 7). mille seisund juba on hea Eeskirjaga reguleeritakse Türi valla haldusterritooriumil reovee või väga hea. kohtkäitlust, äravedu kogumismahutitest ja transportimist ühiskanalisatsiooni purgimiskohta lähtudes ehitusseadustikust, veeseadusest ja nende alusel kehtestatud riiklikes õigusaktides sätestatud nõuetest, mis reguleerivad reovee puhastamist ning kanalisatsiooniehitise veekaitsenõudeid eesmärgiga kaitsta veekeskkonda reoveest tuleneva koormuse eest. Üldplaneeringus seatakse järgnevad tingimused (arvestades seejuures käesolevas KSH aruandes toodud leevendusmeetme ja soovitustega): Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 11 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne  põllumajandusliku tootmise puhul hoitakse väärtuslikud põllumajandusmaad kasutuses ning vähendatakse põllumajanduslikust tootmisest pärinevat reostust/häiringuid järgides pinna- ja põhjavee kaitseks veeseaduses ja selle alamaktides kehtestatud nõudeid võimaliku põllumajandusreostuse eest;  likvideerida ja mitte rajada uusi reostusohtlikke objekte nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel;  äri ja tootmise maa-alade arendamisel on soovitav potentsiaalsed reostusallikad pinnasest isoleerida;  kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tuleb rakendada täiendavaid abinõusid pinna- ja põhjavee reostuse vältimiseks. Selleks tuleb detailplaneeringutes ning ehitusprojektides ette näha vastavad meetmed;  nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel uute elamupiirkondade kavandamisel eelistada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamist iseseisvatele lahendustele;  nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võimalusel vähendada põllumaa kasutuskoormust;  järgida tuleb veekaitsenõudeid veekvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks ning Lääne- Eesti vesikonna veemajanduskavas seatud/seatavaid eesmärke ning meetmeid;  tagada põhja- ja pinnavee kaitse ohtlike ainetega reostamise eest;  põhja- ja pinnavee kasutamisel ja kaitse korraldamisel, sh detailplaneeringute ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavade koostamisel, uuesti läbi vaatamisel ja muutmisel tuleb arvestada veemajanduskavades toodud pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade kaitse keskkonnaeesmärkide saavutamiseks koostatud meetmeprogrammidega;  pinna- ja põhjavee kaitseks arendatakse ühiskanalisatsiooni süsteeme vastavalt Türi valla ÜVKs kavandatule ja seatakse veekaitse tingimused;  uute tootmisalade planeerimisel tuleb arvestada piirkonnas joogiveeks kasutatavate põhjaveekihtide reostuskaitstusega ja rakendada meetmeid, millega tagatakse eelkõige joogiveehaardeks olevate põhjaveekihtide maksimaalne reostuskaitstus;  ettevõtete riskianalüüside koostamisel arvestada põhjavee reostuse riskiga;  arendustegevusel tuleb tähtsustada pinna- ja põhjavee kvaliteedi kaitse vajadus, seda reoveepuhastuslahenduste nõuetele vastavusse viimisega, saastunud sademevee kogumise ja puhastamise läbi;  põhja- ja pinnavee kaitseks põllumajandustootmisest tuleneva reostuse eest tuleb täita veekaitsenõudeid;  põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik säilitada kuivendatud maade ja reguleeritud veekogude, sh eesvoolude hea seisund ning tagada maaparandushoiu nõuete täitmine;  veekogude maa-alal jõgedes ja veekogude kallastel süvendus- ja kuivendustööde kavandamisel tuleb tegevus kooskõlastada Keskkonnaametiga; Üldplaneeringus on viidatud ka veeseadusest ja looduskaitseseadusest tulenevatele kaldakaitsevöönditele ja tegevuspiirangutele nendes vööndites eesmärgiga vältida pinnaveele negatiivse mõju avaldamist. Maavarade Eesmärgiga on arvestatud. Üldplaneeringuga küll ei kavandata ega keskkonnasõbralik suunata otseselt kaevandamistegevust (olemasolevate karjääride alal kaevandamine, mis määratakse mäetööstuse maa-ala juhtotstarve), aga seatakse tingimusi säästab vett, maastikke ja maavarade keskkonnasõbralikuks kaevandamiseks (maardlate maa õhku, ning üldised kasutustingimused ning mäe- ja turbatööstuse maa-ala üldised Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 12 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne maapõueressursi kasutamis- ja ehitustingimused). Seejuures arvestab üldplaneering ka efektiivne kasutamine potentsiaalsete karjääride/turbatootmisaladega ehk aladega, kus minimaalsete kadude ja kaevandamisloa taotlus on menetlemisel. minimaalsete jäätmetega. Üldplaneeringus on toodud järgmised tingimused (arvestades seejuures käesolevas KSH aruandes toodud leevendusmeetme ja soovitustega):  maapõue ja maavara kaitsel lähtuda maapõueseadusest ning selle alusel kehtestatud muudest õigusaktidest;  kaevandamistegevusel ei tohi põhjustada pöördumatuid muutusi looduskeskkonnas (eelkõige veerežiimile) ega inimese tervisele ja heaolule. Maavarade kaevandamise planeerimisel ja kaevandamisel tuleb eesmärgiks seada põhimõte, et kaevandamistegevus avaldaks minimaalselt mõju maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja põllumajanduslikule kasutusele. Joogivee kvaliteedi halvenemisel tuleb igal juhul tagada elanike varustatus kvaliteetse joogiveega;  maardlate kasutusele võtmisel vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas või on selleks muud mõjuvad põhjused, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju maastikukomponentidele keskkonnamõju eelhindamise või keskkonnamõju hindamise käigus ning rakendada maksimaalselt võimalikke leevendusmeetmeid; • igakordsel geoloogilise uuringu ja kaevandamisloa taotluse menetlemisel tuleb uuringu läbiviimisest/kaevandamisest huvitatud isiku poolt anda hinnang mh väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele ja põhjendatusele või esitada eksperthinnang, kus on toodud põhjendused, et tegemist ei ole väärtusliku põllumajandusmaaga; • juhul, kui maavaravaru soovitakse kaevandada väärtuslikul maastikul, siis tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et korrastatud ala sobituks väärtusliku maastikuga;  uute karjääride/turbatootmisalade kasutuselevõtmisel tuleb eelistada alasid, mis asuvad asustatud aladest ja puhkealadest võimalikult eemal, sealjuures tuleb arvestada kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja asjakohaste leevendusmeetmete rakendamise vajadusega (nt mustkatte rajamine väljaveoteedele). Tiheasustatud aladel peab säilima kvaliteetne elukeskkond; • uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega peab olema vähemalt 150 m; • maardla kasutuselevõtmisel tuleb huvitatud isikul kavandada kasutuskoormusele vastavad juurdepääsuteed. Kui karjääride/turbatootmisalade juurdepääsuteena kasutatakse olemasolevat teed, mida kasutavad ka teised isikud (nt läheduses paiknevad elamud), siis ei tohi selle kasutamise kvaliteet langeda. Vajadusel tuleb tõsta tee kandevõimet; • kui kaevise väljavedamisel tekkiv tolm põhjustab häiringuid elanikele, peab kaevandamise ajal kaevandaja hoidma teed tolmuvabana, kuni väljasõiduni olemasolevale tolmuvabale teele;  kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja ressursisäästlikult: maardla varud tuleb Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 13 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ammendada võimalikult lühikese ajaga parimat võimalikku tehnoloogiat kasutades ning kasutades ära kaasnevad maavarad;  kaevandatud alad tuleb nõuetekohaselt korrastada, kusjuures kaevandatud ala peab olema korrastatud enne kaevandamisloa lõppemist. Korrastamise esmaseks eesmärgiks peab olema ohutuse tagamine inimesele ja keskkonnale kõige laiemas mõttes, andes ühtlasi maale metsamaa, veekogude maa või muu tarbimisväärse või tunnustatud väärtusega maa (kaasa arvatud nt virgestusmaa) kasutamise otstarbe. Prioriteetseks suunaks on ala korrastamine ja kujundamine rohevõrgustikku kuuluvaks alaks, mis omab sidusust ümbritsevate rohevõrgustiku elementidega. Seejuures peab väljatöötatud lahend olema kestlik ja võimalikult vähese hooldusvajadusega. Korrastamise eesmärgid ja nõuded peavad olema kooskõlas maavara tüübiga. See tagab majanduslikult ning keskkonnahoidlikult optimaalse lahenduse. Õhu, pinnase, pinna- ja põhjavee kvaliteeti silmas pidavad konkreetsed tingimused maavara kaevandamiseks määratakse kaevandamisloas. Metsakasutuses Eesmärgiga on arvestatud. ökoloogiliste, sotsiaalsete,  üldplaneeringuga on valdav enamus metsamaast määratletud kultuuriliste ja ökoloogilist, majanduslikku ja rekreatiivset tähtsust omava majanduslike vajaduste rohevõrgustiku osaks. Maakonnaplaneeringuga määratletud tasakaalustatud rohevõrgustiku paiknemist ja kasutustingimusi on täpsustatud. rahuldamine väga pikas Rohekoridore on täiendatud sinivõrgustiku aladega, mis ei kattu perspektiivis. tugialade või olemasoleva koridoriga;  järve ja jõe piiranguvööndi ulatuses tuleb arvestada kaldal paikneva metsamaa ehituskeeluvööndi erisust vastavalt looduskaitseseaduses sätestatule;  maatulundusmaal metsamaa raadamist tehakse vastavalt metsaseaduses § 32 toodule.  kõrghaljastust tuleb maksimaalselt säilitada;  eluasemekoha rajamisel metsamaa kõlvikule tuleb säilitada maksimaalses ulatuses kõrghaljastust ja alusmetsa taimestikku ning metsa bioloogilist mitmekesisust. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on võimalik, kui säilitatakse maksimaalses ulatuses olemasolev olukord, st puude ja alustaimestiku eemaldamine toimub üksnes hoone(te), õueala ja juurdepääsutee alal. Kui on eeldada, et ehitustegevus võib kahjustada metsa bioloogilist mitmekesisust, siis tuleb koostada vastavasisuline eksperthinnang, kus sisalduvad ka vajalikud leevendusmeetmed ehitustegevuseks;  puhke- ja virgestustegevuse maa-alade arendamisel tuleb maksimaalses ulatuses mets säilitada;  säilitada põllumaade vahel paiknevad puittaimestikuga kaetud ribad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis.  metsade majandamise (metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse;  metsamajanduskavade koostamisel arvestada kliimamuutustest tulenevate võimalike riskidega (vooluhulkade suurenemine ja maapinnalähedase põhjaveekihi veetaseme tõus, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi, puistute koosseis ja Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 14 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kvaliteet ning puidu kättesaadavuse raskenemine liigniisketest metsadest);  maardlate ammendumisel on vaja alad korrastada, üheks võimaluseks on see kasutusele võtta metsamaana. Tagada Eesmärgiga on kaudselt arvestatud, seda eelkõige Lääne-Eesti kalapopulatsioonide hea vesikonna veemajanduskavas toodud eesmärkide poole püüdlemisega seisund ning kalaliikide ning üldise eesmärgi – tagada kõikide pinnaveekogumite hea seisund – mitmekesisus ja vältida poole püüdlemisega. Üldplaneeringuga ei lubata üldjuhul kalapüügiga kaasnevat tootmistegevust, mis põhjustab negatiivse mõju avaldamist pinnaveele ja kaudset negatiivset mõju seega seaks ohtu veemajanduskavas toodud eesmärkide saavutamist ökosüsteemile. (sh kalastiku hea seisundi saavutamist). Tagada jahiulukite ja Eesmärgiga on arvestatud. muude ulukite liikide Üldplaneeringu koostamisel on korrigeeritud rohevõrgustiku piire. mitmekesisus ning Rohekoridoridest on eemaldatud need alad, mis oma eesmärki ei täida ja asurkondade elujõulisus. võimalusel on loodud (jätkusuutlikumad) ühendused tugialade vahel, kus need siiani puudusid. Üldplaneeringu eesmärk on asustuse suunamine selliselt, et tihendataks pigem olemasolevaid tiheasustusega alasid, st planeeritud uue maakasutusega alad on kavandatud peamiselt olemasoleva maakasutuse laiendusena tiheasustatud piirkondades. Hajaasustusega aladel on rohelise võrgustiku aladele ehitamine lubatud juhul, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja sidusus. Üldplaneeringus on seatud järgmised põhimõtted (arvestades seejuures käesolevas KSH aruandes toodud leevendusmeetme ja soovitustega):  asustust ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore;  sõltuvalt arendustegevuse iseloomust ja mahust võib omavalitsus nõuda eelnevalt täpsustava uuringu (võib olla ka eksperthinnang või -arvamus) koostamist vastava ala väärtuste hindamiseks ja rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamise kindlustamiseks;  rohevõrgustikuga kaetud hajaasustusega alal on minimaalseks katastriüksuse suuruseks 2,0 ha. Piirang ei kehti olemasolevast katastriüksusest osa välja kruntimisel;  rohelise võrgustiku aladele ehitiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Rohevõrgustiku alal paikneva katastriüksuse aiaga piiramisel ei tohi takistada ulukite vaba liikumist;  seatakse tingimus, et rohevõrgustiku alal teede projekteerimise käigus peab arvestama loomade rännuteedega ohutute liikumisvõimaluste tagamiseks (nt väikesematele loomadele truupide kaudu teetammis või suurulukitele nende liikumise suunamisega);  rohevõrgustiku rohekoridoris tuleb vältida seda katkestavate aedade ning muude ulukite liikumist takistavate rajatiste püstitamine järgides seejuures, et hajaasustusega aladel ehitades peab koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks;  karjäärile korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel tuleb arvestada rohevõrgustiku toimimise tagamisega pärast kaevandamistegevuse lõpetamist, tagades looduslike protsesside jätkumise/taasloomise ja taastades maastikuilme. Rekultiveerimist tagavad eritingimused fikseeritakse kaevandamisloas;  pärast karjääride korrastamist ei tohi karjääride nõlvad olla takistuseks suurulukite liikumisele. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 15 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Lisaks on sätestatud mitmeid muid tingimusi rohevõrgustiku sidususe tagamiseks nii ehitustegevuseks kui kaevandamiseks (vt üldplaneeringu ptk 12). Keskkonnasõbralik mulla Eesmärgiga on arvestatud, seda väärtusliku põllumajandusmaa kasutamine. määratlemisega (põllumassiivid suurusega 5 hektar või enam, kaalutud Eesti keskmise boniteediga 40 või enam hindepunkti) ja aladele kasutus- ja arendamise tingimuste seadmisega. Väärtuslikku põllumajandusmaad tuleb kasutada üldjuhul põllumajanduslikuks tegevuseks, vältida tuleb elamualade (v.a üksikute elamute) rajamist sellistele aladele. Väärtusliku põllumajandusmaa kruntimisel ja hoonestamisel on prioriteediks terviklike põllumassiivide säilitamine. Maade arendamisel, mis asuvad maaparandussüsteemide maa-alal, tuleb lähtuda maaparandusseaduses määratletust.  maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine (maastike mitmeotstarbelisus ja sidusus, liikide elupaigad ja kooslused). Tabel 2. Maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamisega seotud eesmärgid “Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030” ja nende arvestamine Türi valla üldplaneeringus. “Eesti Arvestamine üldplaneeringus keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärk Loodus- ja Eesmärgiga on arvestatud rohelise võrgustiku, väärtuslike maastike, kultuurmaastike toimivus väärtusliku põllumajandusmaa, kultuuriväärtuslike objektide/alade, ja säästlik kasutamine. puhkemaastike (haljasalad, parkmetsad, rohealad, supelrannad jt), Mitmeotstarbeliste ja miljööväärtuslike alade, vaatekoridoride kaitse- ja/või kasutustingimuse sidusate maastike seadmise läbi. Oluline on traditsioonilisi maastikuelemente ja säilitamine. maakasutust nii kaitsta kui ka taastada. Üldplaneeringuga seatakse nõue maastike üldilmet kahjustavate peremeheta varemete jms heakorrastamata objektide likvideerimine/korrastamiseks. Maastike eriti väärtuslike osiste ning võimalike konfliktalade (uute hoonestusalade, maakasutuse muutmise kavade jne) arendamise suunamiseks tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamist. Üldplaneering seab väärtuslikele maastikele (loodusmaastikud, avatud põllumajanduslikud maastikud, puhkemaastikud, külakeskused, Käru alevik, Türi linn ja selle ümbrus) ehitus- ja kasutustingimused. Oluliseks peetakse väärtuslike maastike eksponeerimist (vaadete avamine, vaateplatvormide rajamine, puhkekohtadena kasutusse võtmine). Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku ja puhkealade toimimise tagamiseks on esitatud maardlatele üldised kasutustingimused. Elustiku liikide elujõuliste Eesmärgiga on arvestatud. populatsioonide Elupaikade ja koosluste olemasolu tagamiseks on seatud tingimused säilimiseks vajalike veekogude maale, supelranna maa-alale, rohevõrgustikule, väärtuslikele elupaikade ja koosluste maastike, põllumajanduslikule maale. Võimalusel tuleb säilitada olemasolu tagamine. rohevõrgustiku tuumalade äärealade loodusliku või poolloodusliku maakasutusega alad, kus maakasutuse muutus mõjutab otseselt tuumala väärtuslikkust ja funktsioneerimist. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 16 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne  kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet (energia tootmine ja tarbimine, ühistransport ja kergliiklus, transpordivajadus). Tabel 3. Kliimamuutuste leevendamise ja õhu kvaliteediga seotud eesmärgid “Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030” ja nende arvestamine Türi valla üldplaneeringus. “Eesti Arvestamine üldplaneeringus keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärk Toota elektrit mahus, mis Eesmärgiga on arvestatud. Põhiliini osas nähakse ette uute 110 kV rahuldab Eesti nimipingega õhuliinide trassi planeerimise vajadus Türi ja Käru tarbimisvajadust, ning alajaamade vahel Türi linna osas, asendades Türi linnasisese trassi arendada mitmekesiseid, linnaäärselt uue trassiga ning Oisu alajaama sisseviik 110 kV nimipingega erinevatel energiaallikatel elektriliinilt L134A. Jaotusvõrguliinide ja alajaamade areng lähtub põhinevaid väikese tegelikust tarbimisest ja see kavandatakse konkreetsete rajatiste kaupa. keskkonnakoormusega Lokaalse elektrivarustuse võib lahendada taastuvenergiaallikate baasil. jätkusuutlikke Planeeringuga seatakse kohaliku tarbimise rahuldamise eesmärgil tootmistehnoloogiaid, mis tuuleenergia, päikeseenergia, maasoojuse kasutamise kavandamise võimaldavad toota elektrit arendamise üldised tingimused (üldplaneering ptk 16.2). Üldplaneeringus ka ekspordiks. on tehtud ettepanek potentsiaalse tuulikupargi arendamiseks sobivate alade määramiseks. Samuti on üldplaneeringus rõhutatud, et soodustada tuleb kohalikele biokütustele tugineva energeetika arengut, mis oleks täiendavaks sissetulekuallikaks kohalikele talunikele ja ettevõtetele. Järva maakonnaplaneeringus on soositud biogaasi- ja biomassi jaamade arendamist, kuna maakonnas on olemas selleks vajalik bioressurss. Soovitatav on rajada biogaasijaamu olemasolevate või kavandatavate lautade juurde. Biomassi jaamade arendamisel kasutada võimalusel kohalikke ressursse. Türi vallas asub üks biomassi koostootmisjaam. Täiendavalt on perspektiivne rajada biogaasi soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamad Lõõla ja Lokuta külla, Särevere alevikku ning Türi linna Vabriku katlamaja juurde (täpsemad asukohad selguvad edasise planeerimise käigus). Energiatarbimise kasvu Eesmärgiga on kaudselt arvestatud. aeglustamine ja Üldplaneeringuga ei ole võetud eesmärgiks tagada energiatarbimise stabiliseerimine, tagades kasvu aeglustamist või stabiliseerimist, kuna sellega ei ole vallas samas inimeste vajaduste probleeme. Üldplaneeringuga ei kavandata suuremahulist tootmist või rahuldamise, ehk muud maakasutust, mis tingiks energiatarbimise suurenemise ja mis tarbimise kasvu olukorras seaks ohtu energiaga varustatuse tagamise. primaarenergia mahu säilimise tagamine. Üldplaneering seab piirangu, et väärtuslikul põllumajandusmaal ja väärtuslikel maastikel kohas, kus need takistaksid vaateid väärtuslikele maastikuelementidele või rikuks traditsioonilist maakasutust, ei ole lubatud päikeseparkide ja üldjuhul ka tuulegeneraatorite rajamine. Rohevõrgustiku alal päikeseparkide rajamisel peavad säilima loomade liikumisvõimalused vähemalt 50 m laiuse koridorina (mõeldud ennekõike parkide territooriumite piirete rajamisel). Eelkirjeldatud piirangud aga ei mõjuta energiatarbimise rahuldamist. Kõrvaldada järk-järgult nii Teema ei ole otseselt üldplaneeringu täpsusastmega lahendatav. tööstusest kui ka Eesmärki toetab kaudselt jäätmemajanduse arendamine Türi valla kodumajapidamistest jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja nõuetele vastavalt ning inimeste osoonikihti kahandavad teadlikkuse tõstmine selles valdkonnas. Roovere külas Väätsa prügilas tehisained. võetakse vastu ohtlikke jäätmeid, sh osoonikihti kahandavaid tehisaineid (ja neid sisaldavat elektroonikat), üldplaneeringuga kavandatakse keskkonnajaam/ jäätmekogumispunkt Väätsa alevikku (üldplaneeringu Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 17 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne täpsusastmes ei oska öelda, kas seal hakatakse ka vastu võtma osoonikihti kahandavaid tehisaineid). Arendada välja efektiivne, Eesmärgiga on arvestatud. Türi valda läbib rahvusvahelise keskkonnasõbralik ja tähistusega Euro-Velo jalgrattatee nr 2 (Pärnu–Tallinna sadam), mugav Greenway turismitee Tallinnast läbi Rapla, Türi ja Viljandi kuni Läti piirini ühistranspordisüsteem, ja Türi-Tamsalu matkatee vanal raudteetammil. ohutu kergliiklus (muuta Tähelepanu pööratakse jalgratta- ja jalgteede võrgustiku arendamisele auto alternatiivid (koos valgustusega) tagamaks paremat ja ohutumat teenuste ning mugavamaks) ning töökohtade kättesaadavust valla keskustes ning tervise edendamise sundpendelliiklust ja eesmärgil. maanteevedusid vähendav asustus- ja Pidades silmas kergliiklejate peamisi liiklemisvajadusi, on tootmisstruktuur üldplaneeringuga kavandatud jalg- ja jalgrattateed Türi linna ja alevike (vähendada ning suuremate külade omavaheliseks ühendamiseks Pärnu-Rakvere- transpordivajadust). Sõmeru, Tallinn-Rapla-Türi, Türi-Arkma, Lokuta-Roovere, Kolu-Jändja, Taikse - Tori - Türi-Alliku, Pilistvere-Kabala ja Imavere-Viljandi-Karksi- Nuia maanteede äärde, samuti Käru alevikku Käru-Kädva tee äärde, Oisu alevikku Raukla - Äiamaa - Oisu maantee äärde ja Oisu - Retla - Rulli teerist - Saareotsa tee äärde, Kahala külla Põhjaka - Tõrvaaugu – Võhma tee äärde ja mitmete tänavate äärde Türi linna. Planeering määratleb kergliiklusteede kasutamis- ja ehitamistingimused. Teede tolmuvaba katte alla viimine ning rekonstrueerimine määratakse üldplaneeringust sõltumata teehoiukavas. Pendelliikluse vältimiseks ei ole kavandatud uusi elamu- ega arendusalasid olemasolevatest tiheasustusaladest eemale, vaid pigem kavandatakse uusi elamu- ja muid arendusalasid olemasolevatele tiheasustatud aladele.  keskkond, tervis ja elu kvaliteet (saasteained toiduahelas, joogivee kvaliteet, jääkreostuskolded, julgeolek). Tabel 4. Keskkonna, tervise ja elu kvaliteediga seotud eesmärgid “Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030” ja nende arvestamine Türi valla üldplaneeringus. “Eesti keskkonnastrateegia Arvestamine üldplaneeringus aastani 2030” eesmärk Tervist säästev ja toetav Eesmärgiga on arvestatud. Türi valla üldplaneeringu koostamise väliskeskkond. üheks põhieesmärgiks on välja töötada selline ruumiline lahendus, mis peab silmas valla elanike ja seal töötavate ja muul eesmärgil viibivate inimeste heaolu ning tervist. Türi valla tulevikuvisioon on, et Türi vald on turvaline, inimese arengut toetav ja kogukondi võimestav, kaasaegse elukeskkonnaga ning kõrge avalike teenuste tasemega omavalitsus. Üldplaneeringu koostamisel keskendutakse elukeskkonna kvaliteedi tõstmisele. Elukeskkonna planeerimisel peetakse oluliseks elukoha lähedal kõigi inimeste vajadusi rahuldavate puhkevõimaluste loomist. Tervist säästva ja toetava väliskeskkonna arendamisega seonduvalt on üldplaneeringus näiteks järgnevad tingimused (arvestades seejuures käesolevas KSH aruandes toodud leevendusmeetme ja soovitustega):  tähelepanu pööratakse jalgratta- ja jalgteede võrgustiku arendamisele tagamaks paremat ja ohutumat teenuste ning töökohtade kättesaadavust keskustes ning tervise edendamise eesmärgil; Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 18 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne  tootmisaladena tuleb eelistada alasid, mis paiknevad eemal senistest/planeeritavatest rekreatsiooni-/elamualadest, et vältida inimesi häirida võivat müra ja õhusaastet ning visuaalset reostust;  tootmistegevuse arendamisel tuleb eelistada üldjuhul tootmisharusid, mille negatiivne mõju ei ulatu tootmisterritooriumist väljapoole. Juhul, kui ebasoodne mõju ulatub tootmisterritooriumist väljapoole, on oluline välja töötada leevendusmeetmed;  Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lg 3 punktile 4 ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra (ei ole kehtestatud piirväärtuseid). Järva maleva staabi piiranguvööndisse (300 m) ja Eivere lasketiiru piiranguvööndisse (2 km) tuleb uute müratundlike ehitiste (elamud, puhkeotstarbelised hooned jms) kavandamist vältida. Kui puudub mõistlik asukohaalternatiiv ehitamiseks, siis peab arvestama mürahäiringuga.  metsamaal raielangi kavandamisel on soovitatav jälgida, et ei tekiks mürakoridore;  kaevandamistegevusel ei tohi põhjustada negatiivset mõju inimese tervisele ja heaolule. Uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega peab olema vähemalt 150 m. Kui kaevise väljavedamisel tekkiv tolm põhjustab häiringuid elanikele, peab kaevandamise ajal kaevandaja hoidma teed tolmuvabana kuni väljasõiduni olemasolevale tolmuvabale teele. Alade arendus peab lähtuma erinevate otstarvete kokku sobimisest, koosmõjust. Tiheasustatud aladel on liikluskoormuse vähendamiseks ja rekreatsiooniks kavandatud perspektiivne kergliiklusteede võrgustik. Lisaks olemasolevatele on planeeritavad1 puhke- ja virgestustegevuse maa-alad kavandatud Türi linnas Pärnu jõe kaldale, väiksemal alal Kirna ja Poaka külasse. Puhkefunktsiooni tagavad olemasolevad ja kavandatavad puhke- ja virgestustegevuse maa-alad ning haljasala- ja parkmetsad ning supelrannad. Inimese tervisele ohutu ja Eesmärgiga on arvestatud. Üldplaneeringus esitatakse nõue, et tervise säilimist soodustav pikemaajalist viibimist eeldavate elamute ja ühiskondlike hoonete (laste- siseruum. , tervishoiu jms asutuste) planeerimisel ja projekteerimisel tuleb teostada pinnase radoonisisalduse mõõtmine ning esitatud ehitamise põhimõtted radooniohtlikus piirkonnas. Planeeringus on seatud arenduspõhimõtted müra jt häiringute vältimiseks, vähendamiseks. Keskkonnast tulenevate Eesmärki toetab kaudselt keskmisest kõrgema boniteediga saasteainete sisaldus põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurssi kohta, mida tuleb toiduahelas on inimese kasutada eelkõige toidu tootmise eesmärgil. Üldplaneeringus on toodud tervisele ohutu. kaitse- ja kasutamise tingimused, ka veekeskkonna ja pinnase kaitseks seatud nõuded arendustegevusel. Eesmärk ei ole otseselt üldplaneeringuga lahendatav. Joogi- ja suplusvesi on Eesmärgiga on arvestatud. Põhja- ja pinnavee kaitse, majapidamiste inimese tervisele ohutu. varustamine kvaliteetse joogiveega, korraldatud jäätmekäitlus, põllumajandusliku hajureostuse vältimine, looduse ja veekeskkonna kaitse nõuded jms on üldplaneeringus jooksvalt erinevate valdkondade juures käsitlust leidnud ning arvestatud on ka käesolevas KSH aruandes toodud leevendusmeetmega. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud ka Türi valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjaga (Türi Vallavalitsuse 1 Planeeritav maakasutus tähistab maakasutust, mida ei ole käesolevaks ajaks, st üldplaneeringu ja KSH koostamise hetkeks realiseeritud. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 19 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 04.07.2017 määrus nr 5). Planeeringulahenduse ja –tingimustega arvestamine, ÜVK koostamine ja elluviimine ning hooliv suhtumine ümbritsevasse looduskeskkonda aitavad eesmärki saavutada. Üldplaneeringuga kavandatakse supelranna maa-alad Väätsa ja Käru paisjärve äärde. Supelranna kasutamise ja hooldamise korra kehtestab kohalik omavalitsus eraldiseisva dokumendiga. Nõuded suplusveele ja supelrannale on kehtestatud eraldiseisva õigusaktiga. Vallas ei asu Keskkonnaregistri andmetel jääkreostuskoldeid. Aastaks 2030 on likvideeritud kõik täna teadaolevad jääkreostuskolded. Eesmärgiga on arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes. Tagada elanike turvalisus Üldplaneering käsitleb riskiallikaid (nt radoon, kõrge keskkonnariskiga ning kaitse nende julgeolekut ehitised, põhjavee reostus jms), seab nõude vajadusel koostada ohustavate riskide eest. riskianalüüsid, käsitleb potentsiaalseid üleujutusalasid (üleujutusaladel on soovitatav asustust mitte kavandada ning alternatiivi puudumisel detailplaneeringute lähteülesannete koostamisel ning projekteerimistingimuste väljastamisel kaaluda eksperthinnangu koostamist reaalse üleujutusohu väljaselgitamiseks). Türi vallas asub riigikaitseline ehitis Järva maleva staap 300 m piiranguvööndiga töövõime säilitamiseks 25 m piiranguvööndiga ohu vältimiseks. Lisaks jääb valla aladele riigikaitselise ehitise Eivere lasketiiru piiranguvöönd (töövõime säilitamiseks) ulatusega 2 km. Üldplaneeringus on loetletud kitsendused staabi ja lasketiiru piiranguvööndisse ehitiste rajamise osas, kooskõlastamisvajadus Kaitseministeeriumiga ja muud tingimused staabi ja lasketiiru töövõime säilitamiseks. Türi valla üldplaneeringu koostamisel on arvestatud “Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030” toodud põhisuundadega. Valla üldplaneeringu koostamine ja rakendamine panustab keskkonnastrateegia eesmärkide saavutamisesse kaitstavate alade võrgustiku säilitamise ja arendamise ning väljaspool kaitstavaid alasid maastike ja liikide mitmekesisust soodustava maakasutuse korraldamise, pinnavee ja põhjavee saastamist piirava veekasutuse korraldamise, tervist säästva ja toetava väliskeskkonna kujundamise, säästva ja integreeritud transpordi arendamise pikaajalise kavandamise, külade multifunktsionaalsuse suurendamise ning sundliikluse vähendamise kaudu. Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega KSH läbiviimisel analüüsiti üldplaneeringu seost üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“, Järvamaa maakonnaplaneeringuga 2030+, Rapla maakonnaplaneeringuga 2030+, Järvamaa arengustrateegiaga 2019- 2035+ ja Türi valla arengukavaga 2020-2024. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” on strateegiline dokument, mille eesmärk on saavutada otstarbekas ruumikasutus Eesti kui terviku mastaabis ning seada keskkonna eripärast lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. Üleriigiline planeering annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning loob võimaluse riigi tasandi valdkondlike arengukavade või strateegiate paremaks seostamiseks. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 20 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Peamine üleriigilises planeeringus võetud arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega. Üleriigilise planeeringu põhisuunad on:  tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng (mitmekesine elu- ja majanduskeskkond, teenuste kättesaadavus);  head ja mugavad liikumisvõimalused (toimepiirkondade sisene ja omavaheline sidustamine, ühendus välismaailmaga, transpordiliikide tasakaalustatud kasutamine);  varustatus energiataristuga (uute energiatootmisüksuste paigutamine, välisühendused Läänemere piirkonna energiavõrkudega, taastuvenergia osakaal energiavarustuses, energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine);  rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Türi valla üldplaneering on kooskõlas üleriigilise planeeringuga. Pöörates tähelepanu mitmekesise elu- ja majanduskeskkonna loomisele (ettevõtluse arendamine, puhkealade arendamine, elamualade suunamine, looduskeskkonna kaitse tagaminbe), liikumisvõimalustele ja piirkonna sidususele ning rohelise võrgustiku toimimisele, arvestab üldplaneering üleriigilises planeeringus kavandatud põhisuundadega energiataristu, asustuse, transpordivaldkonna, rohevõrgustiku sidususe ja maastikuplaneerimise arendamisel, lähtudes üldplaneeringule ülesandeks pandud täpsusastmest. Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ põhineb üleriigilisel planeeringul ning selle peamiseks eesmärgiks on saavutada otstarbekas ruumikasutus Järvamaa kui terviku mastaabis. Järvamaa ruumilise arengu visioon on järgmine: Järvamaa on sidusa ruumistruktuuriga Eesti südameks olev maakond, kus väärtustatakse kvaliteetset ja mitmekesist elu- ja majanduskeskkonda ning mis loob eeldused paremaks elu- ja töökohtade kokkusobitamiseks, kohaliku majanduse elavdamiseks, laialdasemaks vaba aja veetmise ja õppimise võimalusteks. Järvamaal on head ja kiired ühendused nii maakonnasiseselt kui ka teiste maakondadega koondamaks üleriigiliselt äri- ja tootmistegevust ennekõike logistikasõlmedes asuvatesse maakondlikult olulistesse ettevõtluspiirkondadesse. Järvamaa arengueesmärgid on:  elanikkonna tööhõive on kõrge, tööjõud aktiivne, motiveeritud, haritud, kvalifitseeritud ning konkurentsivõimeline;  inimeste tervena elatud iga on pikenenud ning vanaduspõlv väärikam ja õnnelikum;  mainekas, atraktiivne, avatud ja arenev maakond, kus elavad ärksa meele ja positiivse hoiakuga inimesed, kes väärtustavad kogukondlikku mõtteviisi ning võtavad vastutuse oma elukeskkonna eest;  mitmekesise majandusstruktuuriga, ettevõtjasõbralik ja tasuvaid töökohti pakkuv Kesk-Eesti maakond;  heade ühenduste, kaasaegse infrastruktuuri ja puhta loodusega ning säästlikkust väärtustav maakond. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 21 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Järvamaa suurimaks väljakutseks on Järvamaa rahvaarvu vähenemise pidurdumine. Lisaks on väljakutseteks ühistulise piimatööstuse rajamine Järvamaale, põllumajandussaaduste ümbertöötlemise võimaluste laiendamine, vaba aja veetmise võimaluste suurendamine ja arendamine maakonnas. Türi linn on oluline maakonnasiseseks tööalaseks, samuti gümnaasiumirände sihtkohaks. Maakonnaplaneeringus on seatud eesmärgiks Türi linna kui piirkondliku keskuse (joonis 2) tasakaalustatud arengu tagamine, mis toetab kogu maakonna asustuse võrgustiku jätkusuutlikkust. Türi linn on piirkonnas oluline töökohtade ja teenuste koodumise koht, mis pakub valdavalt kohalikke kvaliteetteenuseid ning teenindab väiksemat arvu elanikke kui maakondlik keskus Paide linn. Keskusesse on koondunud töökohad ja haridusasutused ning keskus on oluline piirkonna arengu eestvedajana. Türi linnas on muuhulgas oluline luua mugavad ja ohutud liikumisvõimalused teenuste kättesaadavuse parendamiseks läbi ühistranspordi võrgustiku ning jalg- ja jalgrattateede rajamise, võtta kasutusele olemasolevad kasutusest välja langenud hoonestatud alad ja vajadusel leida neile uus otstarve, eelisarendada olemasoleva asustuse, teede ja raudteede, ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid, vajadusel moodustada puhveralad tootmisalade ja teiste kasutusotstarbega alade vahele keskkonnahäiringute minimeerimiseks, vältida elamualade ja tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid pakkuvate asutuste planeerimist taristute kaitsevööndisse, vajadusel võtta kasutusele meetmed väärtuslike maastike ja kultuuriväärtuste säilimiseks ja väärtuste suurendamiseks ning rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks, arendada puhke- ja virgestusalasid rekreatsioonivõimaluste kättesaadavuse suurendamiseks, arvestada riigikaitse ja sisejulgeoleku vajadustega, arvestada müratundlike hoonete planeerimisel müra normtasemetega. Türi tugi-toimepiirkonna moodustab Türi linn kui elanike arvu suuruselt teine linnaline asula ja selle tagamaa, mis on koostoimiv funktsionaalne piirkond. Türi tugi-toimepiirkonna omapäraks on see, et toimepiirkond hõlmab valdavalt ühte valda, Türi valda. Inimeste töö, hariduse ja teenuste tarbimise liikumismustrite tõttu tekkinud tagamaa sees toimub igapäevane ja perioodiline liikumine. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 22 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 2. Järvamaa asustuse struktuur (Järvamaa maakonnaplaneering 2030+, 2017). Türi linna ümber on piiritletud linna lähivöönd (ala, kus vähemalt 31% inimestest on linnaga tihedalt seotud - Särevere alevik, Lokuta, Näsuvere, Tori ja Türi-Alliku küla). Linna lähivööndi arendamise põhimõtted:  arendada välja jalg- ja jalgrattateede võrgustik ohutuks ja ühistranspordist sõltumatuks ühenduseks piirkonna keskusega;  tagada ühistranspordiühendus piirkonna keskusega tööpäevadel piisava tihedusega mõlemal suunal. Türi linna siirdevööndi moodustab ala, mille elanikest 16-30% on seotud linnaga. Türi linna siirdevööndi arendamise põhimõtted: Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 23 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne  säilitada, tugevdada ja vajadusel luua juurde teeninduskeskustes pakutavaid teenuseid;  arendada välja jalg- ja jalgrattateede võrgustik ohutuks ja ühistranspordist sõltumatuks ühenduseks teeninduskeskustega;  teenuste kättesaadavuse ja maakonna arengu edendamiseks olulistel teedel tagada tolmuvaba katend;  tagada ühistranspordiühendus toimepiirkonna ja tugi-toimepiirkonna keskusega tööpäevadel piisava sagedusega mõlemal suunal. Türi valla aladele jääb osaliselt ka Paide toimepiirkonna edelapoolne osa – Väätsa siirdevöönd (sinna kuuluvad Väätsa alevik, Aasuvälja, Röa, Väljataguse ja Ülejõe küla) ning Lõõla ääreline ala (Lõõla ja Vissuvere küla) ja Saueagu ääreline ala (Saueaugu küla). Kuna Paide ja Türi linn asuvad lähestikku, siis Paide ja Türi vaheliste paikkondade elanikud kasutavad mõlema linna poolt pakutavaid töökohti ja teenuseid, mistõttu kuuluvad Piiumetsa (Piiumetsa ja Roovere küla), Türi (Särevere alevik, Lokuta, Näsuvere, Tori ja Türi-Alliku küla) ja Kirna paikkonnad (Kirna, Pala ja Poaka küla) mõlemasse piirkonda (Järvamaa maakonnaplaneering, 2017). Maakonnaplaneeringuga on ette nähtud Paide linna toimepiirkonna ja Türi tugi-toimepiirkonna omavahelise sidustamise põhimõtted, nt tagada keskuste vahelisel teel turvaline liikumine. Türi vallas on lähikeskuseks määratud Oisu alevik, Väätsa alevik ja Kabala küla (Järvamaa maakonnaplaneering, 2017), mille tihedamalt asustatud alad on ühtlasi linnalise asustusega alad. Lähikeskuses pakutakse valdavalt kohalikke lihtteenuseid. Võrreldes kohaliku keskusega pakutakse seal suhteliselt väiksemat hulka teenuseid, kuid lähikeskus on oluline üksikute kohalike põhiteenuste pakkumisel. Olulisteks maakonnaülesteks ruumilise arengu eesmärkideks on ühtlasi optimaalse teeninduskeskuste võrgustiku ja haridusvõrgu tagamine, kutsehariduse omandamise võimaluse tagamine Paide-Türi piirkonnas, tervise- ja hooldeteenuse kättesaadavuse tagamine maakonnas, jalg- ja jalgrattateede võrgustiku arendamine tagamaks paremat ja ohutumat teenuste ning töökohtade kättesaadavust maakondlikus, piirkondlikus, kohalikes ja lähikeskustes ning tervise edendamiseks, teenuste kättesaadavuse ja maakonna arengu edendamiseks olulistel teedel tolmuvaba katendi, loodusväärtuste säilimise ja rohelise võrgustiku toimimise; väärtusliku põllumajandusmaa säilimise ning maakondlikult tähtsate puhkealade säilimise tagamine. Üldplaneeringu koostamisel, sh tingimuste seadmisel on arvesse võetud maakonnaplaneeringus toodud põhimõtteid ettevõtluse ja töökohtade arendamiseks (nt soodustada ettevõtluse arengut mitmekesise elukeskkonna säilimiseks ja arendamiseks ning kodulähedaste töökohtade olemasoluks, eelistada võimalusel olemasolevate tootmis- ja tööstusalade tihendamist ja/või laiendamist uute alade kasutuselevõtu asemel, uute alade kasutuselevõtul eelistada võimalusel alasid, kus on olemasolev taristu jne). Üldplaneeringu koostamisel, sh tingimuste seadmisel on arvesse võetud ka asustuse suunamise üldpõhimõtteid nii maalistes piirkondades kui linnalise asustusega alal (mugavad ja ohutud liikumisvõimalused teenuste kättesaadavuse parandamiseks läbi ühistranspordi võrgustiku ning jalg- ja jalgrattateede arendamise, olemasolevate kasutusest välja langenud hoonestatud alade kasutuselevõtmine ja vajadusel uue otstarbe leidmine, olemasoleva asustuse, teede ja raudteede, ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevate alade eelisarendamine, Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 24 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne puhveralade moodustamine tootmisalade ja teiste kasutusotstarbega alade vahele keskkonnahäiringute minimeerimiseks, meetmete väljatöötamine väärtuslike maastike ja kultuuriväärtuste säilimiseks ja väärtuste suurendamiseks ning rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks, puhke- ja virgestusalade arendamine rekreatsioonivõimaluste kättesaadavuse suurendamiseks, riigikaitse ja sisejulgeoleku vajadustega arvestamine). Üldplaneeringuga on arvesse võetud maakonnaplaneeringuga määratud üldpõhimõtteid, soovitusi ja suundumusi ruumiliste väärtuste, sh väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade, rohevõrgustiku, veealade, puhke- ja virgestusalade, kultuuriväärtuste jm (loodus)keskkonna väärtuste kaitsmiseks, säilitamiseks ja taasloomiseks. Maakonnaplaneeringusse on kantud seni kehtivast Türi linna üldplaneeringust Türi linna ümbersõit. Koostatava üldplaneeringuga ei kavandata Türi linna ümbersõitu. Käesolevas KSH aruandes on käsitletud Türi linna ümbersõidu rajamist ja mitterajamist alternatiivsete lahendustena peatükis 4, kus on toodud ka ümbersõidu kavandamisest loobumise eelised ja põhjendused ümbersõidu rajamise eest. Rapla maakonnaplaneering 2030+ Rapla maakonna ruumilise arengu suunamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid:  asustuse arengu suunamisel on aluseks mitmetasandiline keskusasulate võrgustik. Planeeringuga määratletakse erinevate tasandite keskused ja tuuakse välja soovitused nendes keskustes osutatavatele teenustele. Käru alevik on määratud linnalise asustusega kohalikuks keskuseks. Toetatakse maakonnakeskuse arendamist tugeva toimepiirkonna keskusena. Järgitakse linnalise asustusega asulate tihendamise põhimõtet ja välditakse uute arendusalade rajamist. Toetatakse olemasoleva asustusstruktuuri säilimist;  teenuste (sh haridusasutuste) ja töökohtade kättesaadavuse säilimiseks tagatakse optimaalsed ühistranspordiliinid keskuste ja maapiirkondade ühendamisel ning tolmuvabad teed vähemalt ühistranspordile. Täiendatakse kergliiklusteede võrgustikku eelkõige linnalise asustusega asulate lähivööndis. Soodustatakse raudteetranspordi kasutamist rongipeatuste juures vajaliku taristu (juurdepääsuteed, auto- ja jalgrattaparklad) väljaehitamisega ning bussiliiklusega sidumisega;  liikumisvõimaluste arendamisel luuakse võimalused ühistranspordi toimimiseks ning kergliiklejate liikumiseks, arvestades oluliste väljakujunenud ja lisanduvate (uute arenduste puhul) vajadustega ning seades esikohale liiklejate mugavuse, ohutuse jm tingimused. Olulised on kiired ja head (mitmekesised, turvalised, elanike vajadustele vastavad) ühendused nii Tallinna ja Pärnu kui ka Raplamaa jaoks tähtsate teiste naabermaakondade keskustega Järva- ja Läänemaa suunal;  uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused;  maakonna arendamisel arvestatakse riiklikult oluliste objektide nagu (nt rahvusvahelised trassid, üleriigilisel tasandil olulised ülekandeliinid) rajamise vajadusega. Maakonnaplaneering kajastab teadaolevad vajadused riiklikult tähtsate objektide arendamise osas, kuid täpsemad lahendused igal Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 25 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne konkreetsel juhul selguvad täiendavate planeeringute/projektide käigus. Rapla maakonnaplaneeringus on eeldatud, et riiklikult tähtsate ehitiste edasisel arendamisel suhtutakse kaalutletult olemasolevasse ruumilisse keskkonda ning leitakse lahendused, mis võimalikult vähe suurendavad keskkonnakoormust ja häiringut, sh nii loodus- ja majanduskeskkonnale kui ka kohalikule elanikkonnale;  väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik on tähtsal kohal elukeskkonna kvaliteedi tagamisel, puhke- ja rekreatsioonivõimaluste pakkumisel. Tähtsustatakse kultuuripärandi ja loodusväärtuste säilitamist ning arendamist. Väärtustatakse piirkondlikke eripärasid. Toetatakse piirkondlikel eripäradel tuginevate puhkealade arendamist. Avalikult kasutatavatele veealadele tagatakse juurdepääsuteed ja täiendavad kasutamise võimalused;  maakonna arengu kavandamisel arvestatakse metsamaade ja väärtuslike põllumajandusmaade sihipärase kasutusega;  maakonna arengu kavandamisel arvestatakse riigikaitseliste huvide ning nendega seotud piirangutega;  maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina, kuid kaevandamistegevuse eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste ja muude võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele;  kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada, kas loodusliku keskkonna taastumiseks, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobilike aladena;  maakonna ruumilisel arendamisel peetakse silmas ohutuse tagamise vajadust, sh välditakse ohuallikate rajamist elutähtsaid teenuseid pakkuvate asutuste vahetus läheduses. Koostatav Türi valla üldplaneering arvestab Rapla maakonnaplaneeringus toodud ülalkirjeldatud põhimõtetega valla ruumilise arengu planeerimisel. Türi valla arengukava 2020-2024 Türi valla arengukava 2020-2024 visioon on järgmine: Türi vald on turvaline, inimese arengut toetav ja kogukondi võimestav, nüüdisaegse elukeskkonnaga ning kõrge avalike teenuste tasemega omavalitsus. Valla väärtuste ja põhimõtetena on välja toodud muuhulgas järgmised aspektid:  väärtustatud elukeskkond valla erinevates piirkondades;  kogukondade, traditsioonide, organisatsioonide ja asutuste lõimimine üheks tervikuks;  seaduste järgimine ja tegevuste läbipaistvus;  valla elanike vajaduste väärtustamine. Arengukavas on toodud elukeskkonda, ettevõtluskeskkonda, haridust, noorsootööd, kultuuri ja sporti, seltsitegevust, sotsiaalhoolekannet, tervishoidu, turvalisust ja juhtimist puudutav hetkeolukord ning strateegilised eesmärgid kuni aastani 2035 ning eesmärgid ja tegevussuunad 2020-2024. Arengukava koostati vahetult enne üldplaneeringu koostamist, mistõttu on üldplaneeringu väljatöötamisel arvestatud arengukavas toodud eesmärkide ja tegevussuundadega üldplaneeringu täpsusastmes ja lahendustasemel ning ajalist perspektiivi arvestades. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 26 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Lisaks neile on arvestatud üldplaneeringu ja KSH koostamisel Türi valla jäätmekavaga 2015-2020 ning teiste valdkondlike arengukavade ja -dokumentidega. 3. Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Asukoht ja üldandmed Türi vald asub Järva maakonna edelaosas. Valla naabriteks on Kehtna ja Rapla vald (Rapla maakond), Kose vald (Harju maakond), Põhja-Pärnumaa vald (Pärnu maakond), Põhja-Sakala vald (Viljandi maakond), Järva vald ja Paide linn (Järva maakond) (joonis 3; Järvamaa maakonnaplaneering, 2017). Türi valla pindala on 1008,46 km2 (Maa-amet, 2020). Joonis 3. Türi valla naaberomavalitsused (aluskaart: Maa-amet, 2019). Looduslik keskkond Valla territooriumist moodustab 59 % metsamaa (593 km2) ning ülejäänud osa on haritav maa (ligikaudu kolmandik), looduslik rohumaa ja asustatud alad (hoonete ja rajatistega kaetud alad). Suur osa metsamaast Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 27 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kuulub ühtlasi rohevõrgustiku koosseisu. Enamik metsi on riigimetsad, kus majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK Järvamaa metskond). Metsad on kantud ka üldplaneeringu kaardile. Ligikaudu 15 % metsadest on looduskaitse all. 3.2.1 Maastik Eesti maastike loodusliku liigestatuse järgi asub suurem osa Türi vallast Kõrvemaa madalikul, v.a valla kagupoolne osa Oisu aleviku ümbruses, mis jääb Kesk-Eesti lavatasandikule. Türi vald paikneb kolmes eriilmelises piirkonnas. Türi voorestik paikneb valla põhja- ja keskosas, eelkõige Türi linnast kirdes. Pärnu madalik jääb Türi linnast läände ja edelasse ning Kesk-Eesti tasandik paikneb valla idaosas (Türi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava astateks 2014-2026, 2015). Türi voorestik hõlmab 140 km² suuruse ala Türi ja Paide linnade vahel, küündides lõunast kuni Laupani. Maastikule annavad ilme arvukad põhjakirde-lõunaedela suunalised künnised ja seljakud, mis tekkeliselt kuuluvad väikevoorte hulka. Peale voorte kohtab selles piirkonnas üksikuid moreenkühme ning mõhnasid. Maapinna absoluutsed kõrgused on valdavalt vahemikus 55–75 m. Erinevalt Vooremaast järved siin puuduvad, kuid tihe on jõgedevõrk. Mullastik on mitmekesine, leostunud ja leetjad mullad vahelduvad niiskete kamarmuldadega ja madalsoomuldadega. Voored on valdavalt põldude, voortevahelised nõod aga niitude ja karjamaade all. Haritava maa suure osatähtsuse tõttu on piirkond metsavaene. Looduslik taimkate koosneb kuuse-segametsadest ja soostunud metsadest voortevahelisel alal. Voorestikus on pinnakatte paksus väga vahelduv — alates 2–5 meetrist voortevahelisel alal kuni 20–25 meetrini voorte lagedel (Türi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava astateks 2014-2026, 2015). Pärnu madaliku regioon valla lääne- ja edelaosas on tasase pinnamoega. Geneesilt on see Balti jääpaisjärve liivakaist ja savikaist setetest koosnev tasandik. Valdav osa maast on metsa ja märgalade all, kohati leidub soid (Türi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava astateks 2014-2026, 2015). Valla idaosa paikneb Kesk-Eesti tasandiku ja Pärnu madaliku siirdealal, mille pinnakate koosneb liivakaist ja savikaist setetest. Valla kaguosa kuulub maastikuliselt Kesk-Eesti moreentasandike piiresse, kus on künklik reljeef ja madalamais paigus on levinud jääpaisjärve tasandikud ja sood. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 50-70 m. Kesk-Eesti tasandik on Eesti viljakamate muldadega ala ja tuntud heade põllumaadega juba muinasajast alates (Türi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava astateks 2014-2026, 2015). Türi valla maastikku iseloomustavad suured põllumassiivid, mis vahelduvad väiksemate metsatukkadega. Enamik põllumaid on järjepidevalt aktiivses kasutuses. Vallas leidub ka palju rabasid – valla põhjaosas Vissuvere, Kotku, Venevere ja Väätsa raba, lääneosas Kummassaare (Piiumetsa ja Rumbi), Iidva, Allipa, Vanakaie ja Pidapa raba ning lõunaosas Kuusiku, Nõmme, Retla, Sopi raba ja Matussaare soo. Suured metsamassiivid jäävad Saarjõe maastikukaitsealale. Rassi metsad omavad kõrget maastikulist ja looduslikku väärtust. Lisaks keskkonnakaitsele on metsadel oluline roll turismi ja puhkemajanduse arendamisel ning metsa- ja puiduettevõtluse toorainena. Türi valla arengukavas on toodud, et metsa kui ressursi olemasolu ning metsamajanduse ja puiduettevõtluse traditsioonide ja hea potentsiaali tõttu tuleks puidutööstust tugevdada ja laiendada, leida võimalusi kõrgemat lisandväärtust andvate toodete tegemiseks (mööbel, puitmajad jm). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 28 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3.2.1.1 Väärtuslikud maastikud Türi valla väärtuslikud maastikud on määratletud Rapla ja Järvamaa maakonnaplaneeringutega. Järvamaa maakonnaplaneeringu kohaselt hõlmavad väärtuslikud maastikud suuremas osas nn kultuurmaastikku – paikasid, kus inimene on elanud ja maad harinud juba väga pikka aega. Sellised maastikud on kohaliku maakultuuri üheks ilmestajaks ja edasikandjaks, millest tulenevalt on oluline neid maastikke väärtustada, säilitada ning hooldada. Järvamaa väärtuslikud maastikud on määratud Järvamaa maakonnaplaneeringuga, mis omakorda tugines varem koostatud teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, lähtudes kultuurilis-ajaloolisest, esteetilisest, looduslikust, identiteedi- ja muudest väärtustest ning rekreatiivsest- ja kultuuripotentsiaalist. Järvamaal on väärtuslike maastike hulka haaratud nii pärandkultuurmaastikke kui ka kauneid ning rekreatsiooniliselt olulisi loodusmaastikke. Järvamaa maakonnaplaneeringuga on väärtuslikud maastikud klassifitseeritud kolme klassi – maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega ehk I klassi, maakondliku tähtsusega ehk II klassi ja piirkondliku tähtsusega ehk III klassi väärtuslikud maastikud. Maakonnaplaneeringute järgi asub valla territooriumil 13 väärtuslikku maastikku, enamik neist on maakondliku ja võimaliku riikliku tähtsusega. Järvamaa maakonnaplaneeringuga määratletud väärtuslike maastike määratlemise üldisemaks eesmärgiks on kultuuripärandi hoidmine, traditsioonilise asustus- ja maakasutusmustri ning põllumajandusmaastiku avatuse säilimine, vaadete avamine ja säilitamine väärtuslikele maastikuelementidele, maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine põllumajanduslikel aladel ning maaelu toetamine. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 29 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 5. Türi valla väärtuslikud maastikud (Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ ja Raplamaa maakonnaplaneering 2030+). Väärtusliku maastiku Tähtsus Lühikirjeldus nimetus Käru-Kullimaa Kohaliku Hästi hooldatud Käru alevik koos mõisa, kiriku, tähtsusega kalmistute ja raudteejaamaga. Kullimaa külas paiknes Käru mõisa karjamõis ja veerand sajandit tegutsenud klaasikoda. Maastiku teeb Käru ja Kullimaa vahel huvitavaks piki Käru jõge kulgev tee, mille käändudelt avaneb huvitavaid vaateid nii jõele kui ümbritsevale maastikule. Kädva-Paluküla Maakondliku Paluküla Hiiemägi on piirkonna kõrgeim tipp – 106 m. tähtsusega, Hiiemäelt põhja mineva tee ääres Keava ja Loosalu osaliselt kohaliku soode vahel paiknevad ilusad heinamaad. Loosalu raba tähtsusega läbib looduse õpperada. Hästi on säilinud tüüpiline talumaastik. Türi voorestik Maakondliku, Väikevoorestik, kaitsealused üksikobjektid, Kirna mõisa võimaliku riikliku peahoone, Tori mõisa dolomiidist kuivati ja park. tähtsusega Kurla karstiala Maakondliku Karinu mõisaansambel koos pargi ja alleega, karstijärv, tähtsusega Karinu ohvrikivi, Karinu lubjakivikarjääri paepaljand. Tõrvaaugu maastik Maakondliku Liigirikas vabakujunduslik park, metskonna esinduslik tähtsusega keskusehoone, tõrvaahi, Kallissaare metsa-kuivenduse proovitükid. Türi linn ja lähiümbrus Maakondliku Tolli mets, Pärnu jõe luhad, aruniidud, Kõrgesaare voor, tähtsusega Türi Püha Martini kirik, raudtee-ehitised – raudteejaam, selle abihoone ja veetorn, Vabrikuküla. Laupa-Jändja maastik Maakondliku Laupa mõisaansambel, Laupa rannamoodustised, tähtsusega Võstermäe rändrahn, Pärnu jõe luhad, puumassivabriku varemed, vabriku pais ning Jändja vesiveski varemed. Särevere-Sütemetsa Maakondliku Särevere mõisaansambel, Türi rannamoodustis, tähtsusega Saunametsa – Sütemetsa – Kiltsaare metsatee, Pärnu maastik ja Prandi jõgi. Väätsa maastik Maakondliku Väätsa mõisaansambel koos mõisapargiga, Väätsa tähtsusega lastepäevakodu, paisjärv koos ühepereelamutega, põllumassiivid, Türi voorestiku põhjaosa voored. Saarjõe maastik Maakondliku, Oru põhjas voolav Saare jõgi, Tagametsa paisjärv, võimaliku riikliku Rassi kabelimäed, luited. tähtsusega Piiumetsa sookaitseala Maakondliku Piiumetsa raba. tähtsusega Kabala mõis piirkondliku Kabala mõisaansambel koos mõisapargiga. tähtsusega Oisu alevik Piirkondliku Oisu aleviku keskosa koos vana mõisapargiga. tähtsusega Maakonnaplaneeringutes on kaasajastatud maastiku kasutustingimusi ja soovitusi väärtuslike maastike säilimiseks ja väärtuste suurendamiseks, sh ka soovitusi väärtuslike maastike teema käsitlemiseks Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 30 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne üldplaneeringutes ja suuniseid detailplaneeringute kohustusega alade ja juhtude määramiseks üldplaneeringutes, kui detailplaneeringuala jääb väärtuslikule maastikule. Rapla maakonnaplaneeringus on toodud ka potentsiaalselt väärtuslikud maastikud ehk väärtuslike maastike reservalad. Need on alad, millel on erinevad väärtused, kuid mida nn „rikkuvate“ probleemsete objektide tõttu ei ole seni väärtuslikuks maastikuks määratud. Nendeks on Lungu küla ja Oisu alevik kogu ulatuses (tegemist hästi väljaehitatud maa-asulaga, mis on oskuslikult seotud vana mõisapargiga). Käesoleva KSH aruande objektiks oleva Türi valla üldplaneeringuga on täpsustatud väärtuslike maastike paiknemist (vt üldplaneeringu ptk 4.2). 3.2.2 Geoloogilised tingimused ja maavarad 3.2.2.1 Geoloogiline ehitus Endise Väätsa valla territoorium (Türi valla põhjaosa) jääb valdavalt Alam-Siluri ja Kesk-Devoni kivimite avamusalale. Paeses aluspõhjas leidub rohkesti karstilehtreid ja –lõhesid. Kvaternaarisetete veekiht on hajaasustuses laialdaselt kasutuses ning vett ammutatakse sealt salvkaevudega. Veekvaliteet on muutlik, sõltudes paljus kohalikust majandustegevusest. Leidub lokaalseid, valdavalt lämmastikuühenditega reostunud piirkondi. Siluri-Ordoviitsiumi karbonaatkivimeis liigub põhjavesi mööda lõhesid ning karstitühemikke. Kivimikihtide vahel on nii horisontaalseid kui ka vertikaalseid lõhesid. Viimased on seotud tektooniliste rikkevöönditega ning paiknevad pindalaliselt ebaühtlasemalt. Ordoviitsium-Kambriumi liivakividega seotud veekiht asub ca 200 m sügavusel ning on olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest veevõtmise tõttu (Väätsa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2030, 2015). Endise Türi valla aluspõhja ülemise kihi moodustavad Alam-Siluri Raikküla lademe helehallid ja kollakashallid kihitatud lubjakivid ja dolomiidid ning valla kesk-, lõuna- ja idaosas selle peal veel Alam-Siluri Adavere lademe savikad lubjakivid. Aluspõhjas esineb kirde-edela suunalisi tektoonilisi rikkeid. Raikküla lademe lubjakive iseloomustab lõhede ja kavernide rohkus ning veerikkus. Lademe veejuhtivus on reeglina üle 500 m 2/d, kohati isegi üle 1000 m2/d ja paksus 30–50 m (suurem lõuna pool). Adavere lade on valla piires alal 10–60 m paks ja tagasihoidlikuma veerikkusega. Raikküla lademe all lamavad Alam-Siluri Juuru lademe lõhelised savikad lubjakivid paksusega 20–25 m. Selle all paiknevad Ülemordoviitsiumi Porkuni lademe dolomiidistunud lõhelised ja kavernoosed lubjakivid paksusega 5–15 m. Porkuni lademe all lamava Pirgu lademe lubjakivide paksus on 55–60 m, savikaid Vormsi lademe lubjakive on ligikaudu 15 m (Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne, 2009). Endise Käru valla territooriumil (st Türi valla lääneosas) paikneb valdavalt õhukese pinnakattega Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivide levikuala. Õhukese pinnakatte all avanevad lõhelised ja karstunud vettandvad karbonaatsed kivimid. Aluspõhja karbonaatkivimite lõhesüsteemides ja karstiõõnsustes liigub vesi kiiresti ning seetõttu imbub või neeldub suurvee ajal pinnavesi väga lühikese ajaga põhjavette (Käru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014-2026, 2014). Türi valla kagunurgas Kurla küla lähistel Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia tugimaantee ääres asub Kurla karstiala ehk Kalevipoja põrguvärav. Ligi 1 km pikas ja 0,3 km laias laugete nõlvadega nõos esineb rohkesti väikeseid vett neelavaid karstilohke, nn Kuuritsa auke. Neist kõige tähelepanuväärsemad on Määru talu ja Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 31 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne maantee vahelisel rohumaal. Lohkude sügavus on siin 0,5-1 m ja laius kuni 10 m, v.a Määru kurisu, mis on põllu ääres. See on 80 m pikk, 30 m lai ja 2 m sügav karsti orund, mille pikitelg on kirde-edelasuunaline. Pinnakatte paksus karstialal on alla 1 m, aluspõhjaks on Raikküla lademe kohati kavernoosne dolomiit. Kurla karstialal Määru talu lähedal esines vanasti pisikesi koopaavasid, tänapäeval neid ei ole. Karstiala seisund on rahuldav, sellel on teaduslik, õppeotstarbeline ja kultuurilooline tähtsus. Karstiala kõige ilmekam ja tähtsam osa on ülesharimata rohumaa, kus kasvab mõni üksik puu ja põõsas (EELIS, 2020). 3.2.2.2 Maavarad Seisuga 21.05.2019 on Türi valla territooriumil osaliselt või täielikult 24 keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat või maardlaosa. Enamus vallas olevatest maardlatest on turbamaardlad, kuid leidub ka savi-, kruusa-, liiva- ja dolokivi maardlaid. Suurim valla territooriumil asuv maardla on Epu-Kakerdi turbamaardla, mis asub valla põhjaosas. Valla territooriumil olevad mäeeraldised on toodud tabelis 6. Tabel 6. Türi vallas asuvad maardlad (Maa-amet, 08.04.2019). Maavara Maardla nimi Turvas Retla, Epa-Vassaare, Kallissaare-Lubjaahju, Lokuta, Epu-Kakerdi (Lõõla, Epu ja Prääma maardlaosad), Kastna, Loosalu, Tori-Rikassaare, Kärevere (Kuusiku) ja Matussaare Savi Türi ja Väätsa Kruus Kihli, Lintsi, Sonni, Määro ja Kõltsi Dolokivi Tännassilma Liiv Änari, Aasuvälja, Liivamäe ja Vissuvere Valla territooriumil olemasolevad maardlad ja mäeeraldised on ära märgitud joonisel 4. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 32 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 4. Türi valla territooriumil olevad maardlad ja mäeeraldised (aluskaart ja andmed: Maa-amet, 08.04.2019). Türi voorestikus on eeldatavasti kruusavarusid, kuid need on looduskaitse all ja nende kaevandamist ei ole ette näha (Türi valla arengukava 2020-2024). 3.2.2.3 Radoonirisk Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinnas tekkiv gaasiline radoon võib levida ja jõuda ka maapinnale ning imbuda hoonetesse, viimastesse pinnasega võrreldes väiksema õhurõhu olemasolu tõttu. Radooni jõudmist maapinnani soodustavad karstinähtused ja kaevandused. Radoon (Rn) on kõrgradioaktiivne, väga mürgine ja inimeste tervist mõjutav ohtlikuim loodusliku Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 33 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ioniseeriva kiirguse allikas ning mutatsioone põhjustav element, mis võib sattuda inimorganismi peamiselt sissehingamisel (Eesti Geoloogiakeskus, 2017). Kokku eristatakse nelja radooniohutaset: 1) madal (0–10 kBq/m³), 2) normaalne (10–50 kBq/m³), 3) kõrge (50– 250 kBq/m³) ja 4) ülikõrge (>250 kBq/m³). Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase pinnaseõhus otsemõõdetud 222Rn-sisalduse kaardi järgi jääb Türi vald normaalse kuni kohati kõrge radooniriskiga alale (joonised 5 ja 6). Kõrge radooniriskiga alad jäävad valla põhja- ja lõunapoolsetele aladele. Võhma linnast kirdes Arkma küla piirkonnas on mõõdetud radoonisisaldusi vahemikus 150-250 kBq/m3 ning Lõõla ja Kädva küla piirkonnas 50-100 kBq/m3 (Petersell jt, 2017). Joonis 5. Radooniriski levilad Türi vallas (Petersell jt, 2017). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 34 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 6. Eesti pinnase radooniriski kaart Türi valla piirkonnas (aluskaart: Eesti Geoloogiateenistus, ruumiandmete kaardirakendus, 2018, https://gis.egt.ee/portal/home/). 3.2.3 Põhjavesi, põhjaveekogumid ja põhjaveevaru Türi vald kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Türi valla piirkonnas levib 5 põhjaveekihti: pinnakattes Kvaternaarisetetes, Siluri lubjakivides, Ordoviitsiumi lubjakivides, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi liivakivides. Endise Väätsa valla territooriumil kasutatakse Kvaternaarisetete vett laialdaselt salvkaevudega vee ammutamisel. Veekvaliteet on muutlik, sõltudes paljus kohalikust majandustegevusest. Leidub lokaalseid, valdavalt lämmastikuühenditega reostunud piirkondi (Väätsa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-20, 2016). Endise Türi valla territooriumil on peamiseks veevarustuse allikaks nii individuaaltarbijatele kui ka ühisveevarustuses Alam-Siluri Adavere ja Raikküla lademetega seotud veekiht. Põhjavee survepind on otseses sõltuvuses reljeefist. Valdavalt on vesi vabapinnaline. Veetase paikneb enamasti 2-5 m sügavusel maapinnast. Põhjaveekogumi paksus on enamasti 100-120 m. Kivimite veerikkus on suurim kuni 30 meetri sügavuseni, sügavamal on juba vähe vettandvaid lõhesid. Allpool lamavaid Juuru lademe lubjakive ja mergleid loetakse suhteliselt vettpidavaiks, s.t nende veeand on vähene. Perspektiivse veetarbimise seisukohalt ei oma tähtsust ka sellest sügavamate Ordoviitsiumi veekihtide kasutamine, sest suhteliselt vähese veeanni juures tulevad kaevud üle 80 meetri sügavad ning on keeruka konstruktsiooniga ja kallid (Türi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava astateks 2014-2026, 2015). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 35 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Endise Käru valla oluliseks veeallikaks on Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekiht (Käru valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014 – 2026, 2014). Keskkonnaregistri andmeil on Türi vallas seisuga 10.12.2019 456 puurkaevu (sh hüdrogeoloogilise uuringu puurauku ja avatud soojussüsteemi puurkaevu) ja 325 põhjaveehaaret. Viimaste aastate muutused majandustegevuses ning tarbimise optimeerimine on vähendanud põhjavee tarbimist. Põhjavett võetakse individuaaltarbijate puhul 10…20 m sügavustest puurkaevudest. Selle sügavusega kaevude vee omadused on muutlikud ning sõltuvad suuresti kaevu asukohast ja sanitaartsooni olemasolust. Vee kvaliteeti on vähe uuritud, aga reeglina on see tarbijaid rahuldav (Türi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava astateks 2014-2026, 2015). 3.2.3.1 Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmete kohaselt saadakse käesoleval ajal Türi vallas vajaminev tarbe- ja joogivesi peamiselt Alam-Siluri Adavere ja Raikküla lademetega seotud veekihis kinnitatud Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumist (nr 12) (joonised 7 ja 8). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 36 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne . Joonis 7. Järva maakonna haldusüksuste veekogumid, kinnitatud põhjaveevarud ning potentsiaalne ja tegelikult registreeritud maksimaalne veevõtt aastatel 2010-2013 (m3/ööp) (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2015). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 37 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 8. Rapla maakonna haldusüksuste veekogumid, kinnitatud põhjaveevarud ning potentsiaalne ja tegelikult registreeritud maksimaalne veevõtt aastatel 2010-2013 (m3/ööp) (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2015). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 38 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Suuremas osas on põhjaveekogum nr 12 maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjaveekogum. Veekogum levib lõhelis-karstunud kivimites, kusjuures maapinna lähedal on seda ilmingut tunduvalt rohkem ning sügavuse suurenedes kivimite lõhelisus väheneb. Põhjaveekogum on keskmiselt veerikas. Põhjaveekogum toitub peamiselt Pandivere kõrgustikult, kust toimub põhjavee liikumine edelasse, Liivi lahe suunas. Lisaks toitub põhjaveekogum õhukese pinnakattega aladel ka infiltreeruvast sademeveest, seega sõltub põhjaveekogumi toitumine eelkõige sademete hulgast ja õhutemperatuurist. Valdavalt on põhjaveekogumiga seotud põhjaveekihtide veejuhtivus 30 kuni 300 m²/ööpäevas, kuid kõrvuti võivad paikneda puurkaevud, mille veejuhtivus on üle 1000 m²/ööpäevas, ja puurkaevud veejuhtivusega kuni 50 m²/ööpäevas. Põhjaveetase asub 3-8 m sügavusel maapinnast. Madalama reljeefiga kohtades võib surveline põhjaveetase ulatuda üle maapinna. Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi alumise osa moodustavad mitmesugused lubjakivi ja dolomiidi erimid, mille vahel esinevad mergli vahekihid. Avamusalal lasub põhjaveekogum Kvaternaari setete all 0,5 kuni 50 m sügavusel maapinnast. Litoloogiliselt ulatub põhjaveekogumit moodustavate kivimite paksus paarisaja meetrini, kuid tulenevalt puudulikust veeandvusest piirdub vettandva osa (peamiselt Siluri kivimid) ja seega ka põhjaveekogumi paksus enamasti ülemise 100–120 meetriga (Eesti Geoloogiateenistus, 2019). Põhjaveekogumi lamavaks veepidemeks on Siluri–Ordoviitsiumi regionaalne veepide, mis koosneb monoliitsetest karbonaatkivimitest sügavamal kui 100–120 m nende pealispinnast. Põhjaveekogum on valdavalt maapinnalt esimene põhjaveekogum, seetõttu väljapeetud lasuv veepide puudub (Ulm, 2016; Hartal Projekt OÜ, 2014). Kohalikuks veepidemeks on paksem moreeni katend või laiguti esinev jääjärveline viirsavi (Eesti Geoloogiateenistus, 2019). Türi valla territooriumi piirkonnas on keemilise koostise poolest tegemist Ca-HCO3-tüüpi põhjaveega, mille mineraalsus on 0,3-0,5 g/l. Türi vallas on seotud maismaaökosüsteemideks nt Kallissaare allikasoo. Inimtekkelistest keemilistest ühenditest võivad esineda põhjaveekogumi vees eelkõige nitraadid ja pestitsiidid tulenevalt põllumajanduslikust hajukoormusest põhjavee kaitsmata ja nõrgalt kaitstud aladel. Surveteguriteks põhjaveekogumile Türi valla aladel on punktreostusallikad (lekked reostunud aladelt, nt jääkreostuskolded, loomakasvatuskompleksid; reoveepuhastite väljalasud) ja hajureostus (suuremade asulate maakasutus, ühiskanalisatsioonita ühendamata majapidamised, põllumajandustegevus, tööstusterritooriumid) (Ulm, 2016; Hartal Projekt OÜ, 2014). Looduslikud komponendid, mis võivad tekitada probleeme joogiveeallikana kasutamisel, on kloriidid, fluor, ammoonium, raud, mangaan, naatrium ja boor. Põhjaveekogumi keemiline seisund on „hea“, ka koguseline seisund on „hea“ ning seega on põhjaveekogumi üldine seisund „hea“. Keemilise seisundi hindamisel on kasutatud muuhulgas Türi vallas Taikse külas asuvat ettevõtteseire kaevu ning Türi-Alliku külas paiknevat seireakaevu. Antud põhjaveekogumi vee seisundit iseloomustavaid Terviseameti seirekaeve on neli, sellest kolm Türi vallas – 10390 (Türi vald, Kahala küla), 23968 (Türi vald, Poaka küla), 17112 (Väätsa vald, Röa küla). (Ulm, 2016; Hartal Projekt OÜ, 2014; Eesti Geoloogiateenistus, 2019). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 39 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3.2.3.1.1 Põhjaveevarud Põhjaveekogumi nr 12 looduslik ressurss on 471 451 m3/ööp. Kinnitatud põhjaveevaru on seisuga 2017 25 620 m3/ööp. 2017. aastal oli tegelik veetarbimine sellest ainult 5818 m 3/ööp, mistõttu on kasutuses olev vaba põhjavee kogus 19 802 m3/ööp (Marandi jt. 2019). 2006. aastal kinnitas keskkonnaminister käskkirjaga nr 407 Türi põhjaveemaardlas Silur-Ordoviitsiumi veekihi põhjaveevaru 1880 m3/ööp kasutusajaga kuni 2023. 13. detsembril 2011. aastal kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga nr 1786 Türi põhjaveemaardlas 2 põhjaveevaru – üks Türi linnas Silur-Ordoviitsiumi veekihis varuga 700 m3/ööp (T1 joogivesi), teine Siluri Raikküla lademe karbonaatidest moodustunud põhjaveekihis (S1rk) Türi linna Türi-Alliku piirkonnas varuga 700 m3/ööp (T1 joogivesi). Viimasega sotud veehaare asub Hundissaare oja ja Pärnu jõe vahelisel metsaalal Türi metskond 19 katastriüksusel (kü tunnus 83601:004:0800) ning avab üksnes Siluri põhjaveekihti, mis on Ordoviitsiumi põhjaveekihist eraldatud Juuru lademe savikate karbonaatidega. Türi-Alliku külas paiknev veehaare koosneb kolmest puurkaevust (katastri nr 50380, 51963 ja 51964), millede lubatud aastane veevõtt Türi Vesi OÜ-le väljastutd vee erikasutusloa järgi on 255 500 m3. Puurkaeve ümbritseb 200 m suurune sanitaarkaitseala, kus on igasugune majandustegavus keelatud, välja arvatud veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire. Lisaks rakendatakse piiranguid veehaaret ümbritseval 200 m raadiusega santitaarkaitsealal, kus on keelatud lageraie pindalaga üle 2 ha, reoveesette laotamine, matmispaiga rajamine, jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määrautd ehitise rajamine, maavara kaevandamine, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu, välja arvatud maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Tegelik veevõtt 2013. aastal oli Türi linna põhjaveemaardla piirkonnas 161 m 3/ööp. Türi linna Türi-Alliku põhjaveemaardla piirkonnas 2013. aastal vett ei tarbitudki, kuna veehaare rajati alles 2013. aastal ja kasutusele võeti 2014. aastal. Varude kasutuseaeg on kuni 31.12.2038 (Olesk, 2018; keskkonnaministeeriumi 13.12.2011 käskkiri nr 1786). Tabel 7. Põhjavee kinnitatud varud ja tegelik veevõtt (Türi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava astateks 2014-2026, 2015) Põhjaveemaardla Põhjaveemaardla Veekihi Põhjaveevaru Kasutusaeg Tegelik piirkond geoloogiline m3 ööpäevas veevõtt 2013 indeks Türi S-O 1880 kuni 2023 260 Türi Türi linn S-O 700 kuni 2023 161 Türi linn Türi-Alliku S1rk 700 kuni 2038 0 Keskkonnaagentuuri kodulehel kättesaadavate põhjaveebilansi andmetele tuginedes ei ole 2000. aastal kinnitatud põhjaveevaru 1880 m3 ööpäevas muudetud 700 m3 peale, vaid tegemist on endiselt kehtiva varuga, mille kasutusaeg on kuni aastani 2023. See tähendab, et kinnitatud põhjaveevaru (viimati kättesaadava seisuga 31.12.2017) on 1180 + 700 + 700 = 3280 m3/ööp. 2018. aastal tarbiti Türi vallas kokku 618,66 tuhat m3 põhjavett (keskmiselt 1694 m3/ööp), sellest:  367,35 tuhat m3 (keskmiselt 1006 m3/ööp) vett kulus põllumajandusele,  239,57 tuhat m3 (keskmiselt 656 m3/ööp) kodumajapidamistele, Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 40 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne  9,26 tuhat m3 tööstustele ja  2,47 tuhat m3 muudeks vajadusteks. Kõige rohkem tarbiti vett Lõõla külas (26,7% kogu tarbitud veest) ning Türi linnas (23,5% kogu tarbitud veest) ja Väljaotsa külas (16,7% tarbitud veest) (Keskkonnaagentuur, 2018). Varasematel aastatel on tarbitud veekogused veel väiksemad (tabel 8). Tabel 8. 2016. ja 2017. aastal tarbitud veekogus Türi põhjaveemaardlas kinnitatud Türi, Türi linna ja Türi linn Türi-Alliku piirkonnas ning kasutamises olev vaba põhjaveekogus (Keskkonnaagentuur, 2018). 2015. aastal koostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus töö selgitamaks välja piirkonnad, kus tuleks põhjaveekogumi hea seisundi säilitamiseks arvutada põhjavee prognoosvaru. Töö käigus arvestati põhjavee loodusliku ressursiga ja hinnati haldusüksuste veevajadust põhjaveekogumite ja veekihtide kaupa, võttes seejuures arvesse elanike arvu, ettevõtete veevajadust, aastatel 2010-2013 veevõtu andmeid ja kohalike omavalitsusüksuste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavasid. Türi valla endiste valdade potentsiaalne veevajadus ja registreeritud põhjaveevõtt on ära toodud tabel 9. Tabel 9. Türi vallas endiste valdade potentsiaalne veevajadus ja registreeritud põhjaveevõtt (Perens, 2015). Endine Põhjavee Looduslik Potentsiaalne Registreeritud haldusüksus kogumi põhjaveeressurss veevajadus põhjaveevõtt (m3/ööp) nr (m3/ööp) (m3/ööp) Türi vald, sh Türi 12 120 156 1140 1169,5 linn Väätsa vald 12 39 194 154 346,1 Käru vald 12 43 123 74 15,2 Nagu tabelis 9 näha, siis looduslik põhjaveeressurss on suurusjärgus 100 kuni 600 korda suurem kui potentsiaalne veevajadus ja registreeritud põhjaveevõtt. Eesti Geoloogiakeskuse töös (2015) on toodud, et arvestades põhjavee looduslikku ressurssi, elanike arvu, elanike ja ettevõtjate veevajadust, kinnitatud Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 41 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne põhjaveevaru ja nelja viimase aasta veevõtu andmeid, ei ole vajalik Türi valla piires põhjaveekogumi hea koguselise seisundi säilitamiseks arvutada põhjavee prognoosvaru. 3.2.3.2 Teised veekogumid Veel levivad Türi valla territooriumil Kambrium-Vendi (nr 4) põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas, mis on keskmiselt veerikas. Suure sügavuse tõttu põhjaveekogum kasutust ei leia. Pinnakattes esineb vesi pidevalt vaid paksema pinnakattega aladel (voortel, vähestel oosidel ja liigniisketel aladel) ning ühisveevarustuses see tähtsust ei oma (Türi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava astateks 2014-2026, 2015). 3.2.3.3 Põhjavee kaitstus Türi valla esimene aluspõhjaline veekiht (Silur-Ordoviitsium) on maapinnalt lähtuva reostuse eest enamjaolt nõrgalt kaitstud (Joonis 9). Paiguti esineb üksikute laikudena ka kaitsmata ja keskmiselt kaitstud alasid (Veeveeb, 2019). Põhjavee nõrk kaitstus tuleneb piirkonna õhukesest pinnkattest (pinnakatte paksus jääb 5- 10 m vahele). Kaitsmata alad on alvarid või kurisude valgalad, kus pinnavesi voolab vabalt põhjavette või alad, kus pinnakatte paksus on kuni 2 m ning reostuse sattumine põhjavette on kiire. Valla põhja- ja keskkosas esineb kohati alasid, kus glatsiaalsete setete paksus on väga väike, vaid 0,5 -5 m. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 42 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 9. Türi valla esimese aluspõhjalise veekihi kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse eest (Veeveeb, https://veeveeb.envir.ee/, 2019). Türi valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014-2026 kohaselt on valla suurimad saasteallikad amortiseerunud põllumajanduse toomishooned. Ohuks põhjaveele on ka kütusetanklad ja kütusemahutid, autopesulad ja -remonditöökojad ning raudteel toimuv ohtlike ainete vedu. 3.2.4 Hüdroloogilised tingimused 3.2.4.1 Pinnaveekogumid Türi vald jääb Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda. Türi valla pinnavee võrgustiku moodustavad vooluveekogud - jõed, ojad ja kraavid ning seisuveekogudena järved (seisu- ja vooluveekogud on toodud üldplaneeringu seletuskirja Lisas 3). Türi vallale on iseloomulik Eesti keskmisest ligikaudu kaks korda tihedam jõgede võrgustik. Vastavalt maapinna üldisele kallakusele voolavad pinnaveed lõunaedelasse, peamiselt Pärnu jõe ning selle lisajõgede Lintsi, Lokuta, Prandi ja Aruküla jõgede kaudu. Aasta keskmiseks klimaatiliseks äravoolumooduliks on 8 l/s km². Eriti veerikkad on Pärnu ja Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 43 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Prandi jõed, mis saavad alguse Pandivere kõrgustiku jalamil asuvatest suurtest allikatest (Türi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava astateks 2014-2026, 2015). Valla territooriumile jääb osaliselt või terviklikult kokku 14 jõge: Aruküla jõgi, Arussaare (Retla) jõgi, Käru jõgi, Lintsi jõgi, Lokuta jõgi, Mädara jõgi, Navesti jõgi, Pikkmetsa jõgi, Prandi jõgi, Pärnu jõgi, Reopalu jõgi, Räpu jõgi, Saarjõgi ja Vändra jõgi. Neist olulisim ja valda kirde-edelasuunaliselt läbiv Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi ja kuhu suubuvad paljud teised valla territooriumil olevad jõed (Keskkonnaregister, 2019). Vallas asub 15 vooluveekogul (enamik jõed) kokku 20 vooluveekogumit (EELIS) (tabel 10). Neist 4 on tugevasti muudetud veekogumid (TMV) ja ülejäänud looduslikud veekogumid. Türi valda jäävad pinnaveekogumid ning ülevaade nende seisundist on esitatud tabelis 10. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 44 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 10. Türi valla pinnaveekogumite seisund Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. a vahehinnangu põhjal (Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnang, 2019) HALVIM KÕIK ÖSE KÕIK ÖSE ÖSE MITTEHEAD MITTEHEAD ÖSE VMK ELEMENDID NÄITAJAD KÕIK ÖSE MITTEHEAD MUUTUS KOOND- KOOND- KOONDSEISUNDI KOONDSEISUND VEEKOGU 2013- VMK 2013- VMK 2013- PÕHJUSED VMK 2013- VMK 2013 SEISUND SEISUND MUUTUS VMK EESMÄRK VMK 2021 VEEKOGUMI PIKK NIMI ALAMKATEGOORIA2 20193 20194 20195 20196 vs 2019 2013 2019 2013 vs 2018 saavutamata/saavutatud Aruküla (Pärnu) hooldatav maaparanduslik eesvool TMV hea ÖP puudub puudub puudub sama hea hea sama saavutatud Aruküla (Pärnu) suudmeni LV hea puudub puudub puudub sama hea hea sama saavutatud Käru lähtest Kädva ojani LV kesine KALA teadmata paisud sama kesine kesine sama saavutamata Käru Kädva ojast suudmeni LV kesine KALA JKI paisud sama hea hea sama saavutatud Lintsi lähtest Madlisaare ojani TMV hea ÖP puudub puudub puudub sama hea hea sama saavutatud Lintsi Madlisaare ojast Lokuta jõeni LV hea puudub puudub puudub sama hea hea sama saavutatud Lintsi Lokuta jõest suudmeni LV kesine KALA JKI paisud halvem hea kesine halvem saavutamata Lokuta LV hea puudub puudub puudub sama hea hea sama saavutatud Mädara LV hea puudub puudub puudub sama hea hea sama saavutatud Pikkmetsa LV hea puudub puudub puudub sama hea hea sama saavutatud Prandi Neeva kanalist suudmeni LV halb KALA JKI paisud Pärnu jõel parem halb hea parem saavutatud oodata seisundi Pärnu Tarbja paisust Käru paranemist (paisutus jõeni LV halb KALA JKI kõrvaldatud) parem halb kesine parem saavutamata kesine Reopalu TMV ÖP KALA puudub sama kesine kesine sama saavutamata kesine Arussaare TMV ÖP KALA JKI paisud parem kesine hea parem saavutatud FÜKE, N-üld, Räpu LV (ettepanek TMV) kesine SPETS pestitsiidid toitained parem kesine hea parem saavutatud Saarjõgi lähtest Tagametsa paisuni LV kesine KALA teadmata paisud parem kesine hea parem saavutatud JKI, Saarjõgi Tagametsa paisust äravoolu suudmeni LV kesine KALA, HÜMO looduslikkus paisud parem kesine hea parem saavutatud T, ASPT, EPT, DSFI, Vändra lähtest Imsi ojani LV kesine SUSE SUSE ÖKS teadmata halvem hea kesine halvem saavutamata Vändra Imsi ojast Massu jõeni LV kesine KALA NH4 paisud parem kesine hea parem saavutatud Navesti Imavere-Viljandi- Karksi-Nuia mnt sillast Loopre maantee sillani LV kesine KALA JKI paisud sama kesine kesine sama saavutamata 2 LV – looduslik pinnaveekogum, TMV – tugevasti muudetud pinnaveekogum 3 Kokkuvõttev pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi tulemus värskeima info alusel 2013-2019 4 Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi kvaliteedielement või -elemendid, mille tõttu pinnaveekogumi ökoloogiline seisund 2013-2019 ei ole hea või väga hea 5 Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi kvaliteedinäitajad, mis ei ole 2013-2019 heas või väga heas seisundis 6 Põhjused, mille tõttu pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi kvaliteedielement ei ole 2013−2019 heas või väga heas seisundis Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 45 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Nagu näha tabelis 10 on Türi vallas 6 vooluveekogumi seisundit hinnatud 2019. aastal kesiseks ja 14 vooluveekogumil heaks. Võrreldes 2013. aastaga oli 7 vooluveekogumi koondseisund 2019. aastal parem (Pärnu Tarbja paisust Käru jõeni, Prandi Neeva kanalist suudmeni, Arussaare, Räpu, Saarjõgi lähtest Tagametsa paisuni, Saarjõgi Tagametsa paisust suudmeni ja Vändra Imsi ojast Massu jõeni), 2 vooluveekogumil halvem (Vändra lähtest Imsi ojani ja Lintsi Lokuta jõest suudmeni – põhjuseks paisud ja teisel juhul on põhjus teadmata (mittehea seisundi kvaliteedielemendiks suurselgrootud) ning ülejäänud vooluveekogumite seisund on jäänud samaks. Pinnaveekogumite 2019. a seisundi vahearuane kohaselt teostatid 2019. aastal ökoloogilist seiret 2 vooluveekogumil - Pärnu Tarbja paisust Käru jõeni ja Saarjõgi Tagametsa paisust suudmeni. Esimesel neist on mittehea seisundi põhjusena välja toodud füüsikalis-keemilised kvalitedinäitajad. Saarjõe veekogumi seisund (Tagametsa paisust suudmeni) oli 2019. aasta seire tulemuste alusel hea. Hoolimata sellest, et oluliseks mõjuriks Türi valla pinna- ja põhjaveele on põllumajandus väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise tõttu, ei ole see siiski valla territooriumil olevate vooluveekogumite mittehea seisundi põhjuseks. Kesise seisundi põhjus on seotud peamiselt jõgede paisutamisega, millest tulenevalt ei ole mittehead ka kalastiku näitajad. Kõikidel pinnaveekogumitel on koondseisundi eesmärk 2021. ja 2027. aastaks saavutada hea seisund, st ka nendel 6 vooluveekogumil, mille seisund on kesine. Võrreldes veekogumite koondseisundeid alates 2010. aastast, näitab tendents, et pigem on veekogumite seisund läinud aja jooksul paremaks . Türi vallas on Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 01.04.2019) 2 loodusliku järve (Iidva raba laugas (VEE2054760) ja Vissuvere järv (VEE2049700), 13 tehisjärve (millest kuus on karjääri järved) ning 9 paisjärve (ei kuulu tehisjärvede hulka). Paljud neist on kasutuses vallas supluskohtadena. Terviseameti avalike supluskohtade 2018 kaardirakenduse kohaselt asub Türi vallas ametlikult vaid üks avalikult kasutav supluskoht– Türi paisjärv. Türi vallas ei asu üleujutusohuga alasid. Türi vallas ei kasutata joogivee saamiseks pinnavett. Pinnaveekogusid kasutatakse Türi vallas heitvee suublatena. Keskkonnaagentuuri andmetel on vallas registreeritud 26 veelaset, neist 17 heitveelaset ja 9 sademevee- ja drenaaživeelaset (tabel 11). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 46 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 11. Türi vallas registreeritud heit-, sademevee- ja drenaaživeelaskmed (Keskkonnaregister, 2020). Registrikood Objekti nimetus Veekasutaja nimi Asukoht Heitvee liik HVL0510570 Väätsa prügila Väätsa Prügila AS Roovere küla Heitvesi Osaühing Türi HVL0510510 Väätsa Linnavara Väätsa alevik Heitvesi Sademe- ja HVL0510190 Türi jäätmejaam Väätsa Prügila AS Türi vallasisene linn drenaaživesi HVL0510110 Türi Türi Vesi OÜ Türi vallasisene linn Heitvesi HVL0510180 Taure Taure AS Türi vallasisene linn Heitvesi HVL7959773 Takkassaare väljalask Aivi Kuutok Karjaküla küla Heitvesi HVL0510960 Taikse asula Türi Vesi OÜ Taikse küla Heitvesi Sademe- ja HVL0510500 Särevere sademevesi Türi Vesi OÜ Särevere alevik drenaaživesi Osaühing Türi HVL0510520 Reopalu Linnavara Reopalu küla Heitvesi HVL0510910 Oisu Türi Vesi OÜ Oisu alevik Heitvesi Lõõla lauda põhjapoolne Sademe- ja HVL0510580 sademevee väljalask Väätsa Agro AS Lõõla küla drenaaživesi Lõõla lauda lõunapoolne Sademe- ja HVL0510600 sademevee väljalask Väätsa Agro AS Lõõla küla drenaaživesi Osaühing Türi HVL0510530 Lõõla Linnavara Lõõla küla Heitvesi HVL0510170 Laupa kool Laupa Põhikool Laupa küla Heitvesi HVL0510450 Laupa elamud Türi Vesi OÜ Laupa küla Heitvesi HVL0700260 Käru Türi Vesi OÜ Käru alevik Heitvesi HVL0510130 Kirna Türi Vesi OÜ Kirna küla Heitvesi HVL0510120 Katlamaja jahutusvesi SW Soojus OÜ Türi vallasisene linn Jahutusvesi Kallissaare kuivendusvee Sademe- ja HVL0511600 väljalask 4 Ramsi Turvas AS Rassi küla drenaaživesi Kallissaare kuivendusvee Sademe- ja HVL0511590 väljalask 3 Ramsi Turvas AS Rassi küla drenaaživesi Kallissaare kuivendusvee Sademe- ja HVL0511580 väljalask 2 Ramsi Turvas AS Rassi küla drenaaživesi Kallissaare kuivendusvee Sademe- ja HVL0511570 väljalask 1 Ramsi Turvas AS Rassi küla drenaaživesi HVL0510320 Kahala Türi Vesi OÜ Kahala küla Heitvesi HVL0510330 Kabala Suurfarm Kabala Agro OÜ Kabala küla Heitvesi HVL0510310 Kabala Türi Vesi OÜ Kabala küla Heitvesi Suurimaks heitvee juhtijaks on Türi linna reovee biopuhasti, kes juhib puhastatud heitvee Liinikraavi (VEE1177501). EELIS andmetel ei vasta mitmete loastatud väljalaskmete vesi ettenähtud nõuetele (nt Kalda kinnistu heitveelase (HVL0510890) Lokuta jõkke, Väätsa reoveepuhasti heitveelase (HVL0510510) Lokuta jõkke, Lõõla reoveepuhasti heitveelase (HVL0510530) Madissaare ojja, Laupa kooli heitveelase (HVL0510170) heitveelase Pärnu jõkke). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 47 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2018. aastal juhiti heitvett loodusesse (jõgedesse) 478,41 tuhat m 3 ning sademevett 133,16 tuhat m3. Suurim heitvee juhtija oli Türi linn (397,86 tuhat m3) ning enim juhiti sademevett suublasse Rassi külas (130,79 tuhat m3). Summaarne reostuskoormus BHT järgi 2018. aastal oli 2,56 tonni (sellest heitvee osa 2,25 tonni ja sademevee osa 0,32 tonni) ja KHT järgi 17,03 tonni (sellest heitvee osa 17,01 tonni ja sademevee osa 0,03 tonni). Keskkonnaregistri andmeil asub vallas 4 allikat (Änari külas Lintsi jõe ääres, Arkma külas Türi-Arkma tee ääres, Kahala külas, Villevere külas), 3 kanalit (Neeva kanal, Prandi I kanal, Rikassaare kanal e Prandi II kanal), 28 registrisse kantud kraavi, 30 oja ja 17 peakraavi. 3.2.4.2 Õigusaktidest tulenevad kitsendused Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38 määratleb avalikult kasutatava veekogu kalda ääres kallasraja, mille laius laevatatavatel veekogudel arvestatuna lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast on 10 meetrit ning teistel veekogudel 4 meetrit. Kui kallasrada on üle ujutatud, siis on (ajutiseks) kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest. Seaduse § 38 (4) kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada. Sama seaduse § 39 põhjal võib kallasraja sulgeda ülekaaluka avaliku või erahuvi korral ja sulgemine otsustatakse üldplaneeringuga. Sulgemise korral peab suletud kallasraja tähistama ja võimaldama suletud kallasrajast möödapääsu. Vastavalt veeseaduse § 118 moodustatakse veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks veekogu kaldal veekaitsevöönd, mille ulatus Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist on järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel – kümme meetrit ning peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri – üks meeter. Veekaitsevöönd puudub õiguslikul alusel rajatud sadamaalal, kalda- või rannakindlustuse alal, samuti supelrannal ja supluskohal. Looduskaitseseadusega (ptk 6) on sätestatud ranna ja kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndi ulatus (vastavalt 50-100 m ja 25-50 m) olenevalt valgalade ja veekogude suurusest ning ranna ja kalda kasutamise kitsendused. Järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse tähenduses metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini. Looduskaitseseaduse § 38 (4) kohaselt ei laiene ehituskeeld nt tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele, kalda kindlustusrajatisele, piirdeaedadele, olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja rajatisele, supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele ja sama paragrahvi (5) põhjal kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, tehnovõrgule ja –rajatisele, sillale, avalikult kasutatavale teele. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldusele nr 274 kuuluvad Saarjõgi, Räpu, Reopalu, Pärnu, Navesti, Mädara, Lokuta, Lintsi, Käru, Aruküla ja Arussaare (Reitla) jõgi osaliselt või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Selliste eesvoolude ja muu maaparandushoiu korralduse ja uuendamise nõuded on kehtestatud maaparandusseaduses ja selle alusel kehtestatud määrustega. Navesti jõgi (Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia maantee sillast Taadikveres kuni Põltsamaa–Võhma maantee sillani Loopres), Prandi jõgi kogu ulatuses, Pärnu jõgi Tarbja paisust suubumiseni merre ja Saarjõgi Tagametsa Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 48 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne paisust suubumiseni Navesti jõkke kuuluvad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistusse (keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73). Looduskaitse seaduse § 51 lg 1 sätestab, et lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Sellistel veekogudel või veekogu lõikudel on loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi. Veeseaduse § 174 lg 3 kohaselt peab sellisel veekogul või selle lõigule ehitatud paisul paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. 3.2.5 Mullastik ja taimkate Vastavalt Maa-ameti mullastiku kaardirakendusele (seisuga 28.01.2020) levivad Türi vallas peamiselt leostunud ja leetjad mullad, leostunud ja leetjad gleimullad ning gleistunud leostunud mullad. Liigniisketes piirkondades esinevad madalsoo ja siidresoo mullad. Põllumajanduslik potentsiaal Türi vallas on kõrge. Valla ida- ja kagupoolsema osa maakasutus on seotud enamjaolt maa harimisega. Näiteks Ollepa, Arkma, Meossaare, Väljaotsa, Saareotsa, Retla, Mäeküla, Äiamaa külade maakasutusest moodustavad põllumajanduslikud haritavad maad peaasjalikult enamiku. Intensiivne põllumajanduslik tootmine on sealkandis toimunud juba pikema aja vältel ja moodustab olulisema osa valla majandustegevusest. Samuti leidub haritavaid maid ulatuslikult Väätsa alevikku ümbritsevates külades, samuti Lõõla, Piiumetsa ja Vissuvere külas. Rohumaatüübilised põllumajanduslikud maad paiknevad valla Jändja ja Põikva vahelises piirkonnas ning Lokuta ja Pala vahelisel alal. Valla läänepoolses osas on põllumajanduslik maakasutus koondunud selgelt Lintsi ja Käru jõgedega piirnevale alale. Türi vallas levivaid muldasid saab pidada oluliseks loodusväärtuseks, sest need on üle keskmise viljakusega. Põllumaana on kasutuses peamiselt sügavama huumuskihiga viljakamad alad, üles on haritud palju madalsoid. Türi vallas esineb rohkelt soostunud alasid. Ulatuslikumad liigniisked alad jäävad valla lääneossa, kuid rohkelt esineb väiksemaid soid kogu valla territooriumil voorte ja seljakute vahelistel tasandikel. Tegemist on enamasti kõrgsoodega ehk rabadega. Üle poole valla terrirooriumist moodustavad metsad (59 %). Vallas levib laialdaselt nii leht- ja segametsi kui ka okasmetsi. Niiskematel aladel kasvavad kuused ja kased ning kuivematel aladel männid (Arold, I., 2005). 3.2.5.1 Väärtuslik põllumajandusmaa Järvamaa maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr 1- 1/17/329) on väärtuslik põllumajandusmaa defineeritud kui haritav maa või püsirohumaa või mõlema maa kõlvikust koosnev, samuti püsikultuuride kasvatamiseks olev maa-ala (üheskoos põllumajandusmaa), mille boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Järva maakonnas on väärtuslikud põllumajandusmaad, mille boniteet on vähemalt Eesti keskmine ehk vähemalt 40 hindepunkti ja mis on suuremad kui 0,3 ha. Järvamaa maakonnaplaneeringus määratakse väärtuslike põllumajandusmaade säilimist tagavad meetmed, kuid mitte nende paiknemine (Järvamaa maakonnaplaneering 2030+, 2017). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 49 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Rapla maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80) on väärtuslik põllumajandusmaa haritav maa, püsirohumaa ja püsikultuuride all olev maa, kus tulenevalt mullaviljakusest peaks jätkuma põllumajanduslik tootmine. Põllumaa väärtuslikkuse määravad tegurid on: mullaviljakus (boniteet), maatüki suurus/pindala, maatüki kuju, kaetus maaparandussüsteemiga, maatükile juurdepääsutingimused ning maa reljeef. Raplamaal loetakse väärtuslikeks põllumajandusmaadeks 44 ja enama boniteedipunktiga põllumaid, mis on vähemalt 1 ha suurused. Väärtuslikud põllumajandusmaad ei tohi paikneda tiheasustusalade keskmes ning ei tohi olla metsastunud viimase 20 aasta mittekasutamise tagajärjel. Sellise lähenemise järgi kuuluvad enamik Türi valla ida- ja kaguosas olevatest põllumaadest väärtuslike põllumajandusmaade hulka (joonis 10). Haritavate maade keskmine viljelusväärtus (boniteet) on Türi ümbruses 43 ja Oisu piirkonnas 50 hindepunkti (Türi valla üldplaneering, 2009). Suurele osale põllumaadele on rajatud drenaažkuivendus. Samas valla läänepoolsete alade mullad on võrreldes muu piirkonnaga vähem viljakamad. Joonis 10. Väärtuslikud põllumajandusmaad Türi vallas (aluskaart ja andmed: Järvamaa maakonnaplaneering 2030+, 2017; Rapla maakonnaplaneering 2030+, 2018). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 50 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3.2.6 Elurikkus ja rohevõrgustik Elurikkuseks ehk bioloogiliseks mitmekesisuseks peetakse suuresti liikide ja nende elupaikade ehk ökosüsteemide mitmekesisust. Bioloogiline mitmekesisus on väärtus, mis pakub hulgaliselt ökosüsteemi teenuseid, millest me sõltume. Ökosüsteemi teenused on erinevad keskkonnakaitselised ja sotsiaalsed ning majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid inimestele/elanikele pakuvad, siia hulka kuulub näiteks biomassi produktsioon, mitmesugused regulatiivsed omadused nagu tolmeldamine, erosiooni vältimine, veeringe reguleerimine, samas ka puhtalt esteetilised ja vaimsed, st rekreatiivsed väärtused. Elupaikade rohkus loob eeldused suureks liigirikkuseks, samas Eesti geograafilise asendi tõttu elavad paljud liigid siin oma leviala piiril (ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020, https://ec.europa.eu/environment; Hendrikson&Ko, 2018). Looduskaitse arengukava aastani 2020 (2012) üheks põhieesmärgiks Eestis on tagada liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus, nii et elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna. Eestis on bioloogilise mitmekesisuse säilitamise huvides haruldasemad, ohustatumad, esinduslikumad ja tüüpilisemad liigid, maastikud, kooslused ja kompleksid seadusega kaitse alla võetud ning nende kasutamisele piirangud seatud. Ökosüsteemide sujuvaks toimimiseks on tähtis bioloogiline mitmekesisus, bioloogilise mitmekesisuse aluseks on aga maastikuline mitmekesisus, sest suurema mitmekesisusega maastik sisaldab enim erinevaid väärtusi. Kuigi metsad ja märgalad hõlmavad suure osa Türi valla territooriumist, ei ole suurem osa sellest kaitse all, kuna suur osa neist on kuivendatud ning seda peamiselt metsa majandamise võimaldamiseks. Bioloogilisele mitmekesisusele mõjub kuivendamine peamiselt vaesustavalt ja seda kahel põhjusel. Esiteks hävib kuivenduse tagajärjel suur osa senistest liikidest, sh ka nn spetsialistliigid, kelle ellujäämine sõltub otseselt soo- ja metsaelupaikade olemasolust. Teiseks, kuigi kuivenduse tulemusel võib liikide arv konkreetses punktis suureneda, siis ei tähendada see alati suuremat mitmekesisust maastiku tasandil. Pigem kaasneb kuivendusest tuleneva kasvukohatingimuste ühtlustumisega ökosüsteemide degradeerumine liikide, koosluste ja ka maastike tasemel (M. Kaisel ja K. Kohv, 2009). Osade liikide puhul ei ole metsa majandamine (nt lageraielangid jms) olulise tähtsusega, samas kui teiste spetsiifilisemate elupaiganõudlusega liikide jaoks võib see olla elupaiku killustav ja RV funktsiooni nõrgestav tegevus (Hendrikson&Ko OÜ, 2018). Vastavalt üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“ on roheline võrgustik ökoloogiliselt toimiv rohealade võrgustik, milles suuremad loodusmaastike alad ehk tuumalad on ühendatud loomade liikumist ja liikide levikut tagavate rohekoridoridega. Roheline võrgustik toetab ökosüsteemide toimimist, säilitades ja luues tingimusi, mis tagavad ökosüsteemi teenused nagu puhas vesi, õhk, tootlik maapind, elurikkus, atraktiivsed puhkepiirkonnad jne. Seega toetab see kaudselt majandust ja kogukondi ning annab elutähtsa panuse kliimamuutuste looduslikku leevendamisse ja sellega kohanemisse. Türi valla rohevõrgustik on määratletud Järvamaa maakonnaplaneeringuga 2030+ ja Rapla maakonnaplaneeringuga 2030+ (joonis 11). Maakonnaplaneeringutes määratletud rohevõrgustik koosneb pool-looduslikest, looduslikest ja inimtegevusest vähem mõjutatud aladest ning moodustab ühtse struktuuri. Võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis tagab koosluste arengu looduslikkuse suunas. See omakorda toetab bioloogilist mitmekesisust ja tagab stabiilse keskkonnaseisundi Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 51 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ning hoiab alal inimestele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastamine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Roheline võrgustik toetab keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilimist. Rohevõrgustiku eesmärk on ökosüsteemide ja liikide säilimise tagamine, looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmise tagamine ning säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel. Rohevõrgustiku moodustamisel on maakonnaplaneeringutes lähtutud loodusliku ja bioloogilise mitmekesisuse säilimise vajadustest ning võrgustiku funktsioneerimise eeldustest. Türi valla elurikkuse aluseks on vaheldusrikkas looduskeskkond ja asjaolu, et üle poole valla pindalast on asustamata. Inimmõjutusest puutumata keskkonda leidub vallas üpris palju. Kuna suure osa valla territooriumist moodustavad metsad ja märgalad, siis moodustab rohevõrgustik üle poole Türi valla pindalast. Suuremad tuumalad asuvad valla põhjaosas, edelaosas ja lääneosas. Enamik väärtuslikest maastikest ning kaitsealadest vallas on kaetud rohevõrgustikuga. Valla äärealadel on rohevõrgustiku toimivus väga hea. Valla keskosas on rohevõrgustiku sidusus rahuldav, tulenevalt peamiselt koridoride väikese laiuse ning mitme konfliktiala olemasolu tõttu. Valla rohevõrgustik ristub mitmes kohas Tallinn – Lelle – Viljandi raudteega, põhimaanteega Pärnu–Rakvere–Sõmeru ja tugimaanteedega Tallinn–Rapla–Türi ning Türi–Arkma. Konfliktkohaks on ka Toosikannu puhkekeskuse tara (tarastatud ala suurusega 170,5 m2 (ehitisregistri kood 220662098)), mis jääb tuumala keskele. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 52 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 11. Järva ja Rapla maakonnaplaneeringutes määratletud rohevõrgustik Türi valla territooriumil (aluskaart: Maa-amet, 2019). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 53 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Rohevõrgustik tänapäevases tähenduses hõlmab nn rohelist (või ka sinist, et iseloomustada veeökosüsteeme) ruumi ehk rohetaristut tervikuna, s.o looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealaga seotud alasid, mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemi kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi (nt ökoduktid jms). Lähtuvalt eeltoodud põhimõtetest on maakonnaplaneeringutes määratud rohevõrgustikku koostatavas Türi valla üldplaneeringus korrigeeritud (vt ptk 13) 3.2.7 Kaitstavad loodusobjektid 3.2.7.1 Kaitsealad ja hoiualad EELIS andmetel seisuga 18.02.2020 jääb osaliselt või täielikult valla territooriumile 22 kaitseala, millest üheksa on kaitsealused pargid, viis looduskaitsealad, neli kaitsealused puistud (neist üks uuendama kaitsekorraga) ning neli maastikukaitsealad. Suurim kaitseala on Türi maastikukaitseala (KLO1000614), kuid ühtlasi on suured kaitsealad Saarjõe maastikukaitseala (KLO1000254), Iidva looduskaitseala (KLO1000240), Käru looduskaitseala (KLO1000708) ja Piiumetsa maastikukaitseala (KLO1000327) (joonis 12). Hoiualasid on Türi vallas kokku kaheksa: Pärnu jõe hoiuala (Järva), Pärnu jõe hoiuala (Pärnu), Türi-Karjaküla hoiuala, Linnumängu hoiuala, Mukri hoiuala, Määru hoiuala, Sonni hoiuala ja osaliselt Kastna hoiuala (andmed seisuga 18.02.2020) (Joonis 13). Suuremad looduskaitse alused alad (v.a Türi maastikukaitseala) on moodustatud rabade (elupaigatüüp 7110*) ja siirdesoo- ja rabametsade (elupaigatüüp 91D0*) kaitseks. Üksikobjektidena kaitstakse Türi vallas 17 erinevat objekti, neist enamik (ränd)rahnud ja puud (joonis 12). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 54 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 12. Türi vallas asuvad kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad ja kaitstavad looduse üksikobjektid (aluskaart: Maa-amet; andmed: EELIS, 18.02.2020). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 55 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kaitsealuste parkide kaitsekord tuleneb Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrusest nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“. Maastikukaitsealade ja looduskaitsealade kaitsekord tuleneb Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud kaitse-eeskirjadest ning looduskaitseseadusest. Vastavalt EELISe andmebaasile (seisuga 18.02.2020) asub vallas 5 projekteeritavat kaitsvat üksikobjekti ning 6 projekteeritavat kaitsvat ala: Tillniidu looduskaitseala, Metsavajakute looduskaitseala, Sütemetsa metsise püsielupaik, Vilita metsise püsielupaik, Kallisaare metsise püsielupaik ja Pikkmetsa metsise püsielupaik (joonis 13). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 56 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 13. Türi vallas kavandatavad püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kavandatavad looduskaitsealad (aluskaart: Maa-amet; andmed: EELIS, 18.02.2020). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 57 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Laane- ja salumetsade kaitseks projekteeritav Metsavajakute looduskaitseala ulatub ka teistesse valdadesse ning selle kogupindala on 17757,8 ha, millest Türi valda jääb 4 km2 ehk veidi üle 2% (ning moodustab valla pindalast alla 1%). Projekteeritav Metsavajakute looduskaitseala koosneb Türi valla territooriumil seitsmest eraldiseisvast lahustükist. Tillniidu looduskaitseala moodustamiseks liidetakse praegused kaitstavad loodusobjektid Tillniidu looduskaitseala, Tillniidu hoiuala, Vanaaseme15 väike-konnakotka püsielupaik, Koidula must-toonekure püsielupaik ja projekteeritav Kastna metsa looduskaitseala. Neist Türi valda jääb Koidula must-toonekure püsielupaik (KLO3000507) valla läänepiiril Käru aleviku läheduses. Sellele alale on kavandatud Koidula sihtkaitsevöönd, mille eesmärk on must-toonekure elupaiga ja metsaelupaigatüüpide kaitse. Must-toonekurge kui inimpelglikku lindu peetakse väga tundlikuks inimtegevuse suhtes pesapaiga läheduses. Peamiseks must- toonekure arvukust ja levikut piiravaks faktoriks on nimetatud metsade pindala ja mitmekesisuse vähenemist ning inimese põhjustatud häirimist. Peamisteks ohuteguriteks on metsamajandus, puuliikide osakaalu muutmine, lageraied, kuivendamine ja surnud puidu väljaviimine. Oluline mõju on ka toitumisalade kvaliteedi langusel. Eestis on olulised ka looduslikud tegurid (areaali ääreefekt) (Must-toonekure kaitse tegevuskava, 2018). Ekspert juhib tähelepanu, et Kastna hoiualal (KLO2000204), mis on ühtlasi Kastna-Rapla loodusala (RAH0000351), asub Kastna turbamaardla (registrikaardi nr 465), kus on kinnitatud aktiivsed reservvarud. Aktiivne maavaravaru viitab sellele, et lisauuringute tegemine ja selle alusel maavaravaru muutmine tarbevaruks võimaldab alal maavaravaru kaevandamist. Tulenevalt looduskaitseseadusest on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Seega tuleks teha ettepanek hoiuala piires maavaravaru passiivseks määramise kohta, sest maapõueseaduse (§ 23 lg 6) kohaselt on maavaravaru passiivne juhul, kui selle kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei ole selle kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Sama järeldus kehtib Kallissaare-Lubjaahju turbamaardla (registrikaardi nr 112), kus asub Saarjõe maastikukaitseala (KLO1000254) ning ühtlasi Saarjõe loodusala (RAH0000278) kohta. 3.2.7.2 Püsielupaigad ja kaitsealused liigid Seisuga 18.02.2020 on Türi vallas EELIS andmetel moodustatud 35 kaitsealuse liigi püsielupaika. Enim on püsielupaiku moodustatud I kaitsekategooriasse kuuluva väike-konnakotka (Aquila pomarina) ja II kaitsekategooriasse kuuluva metsise (Tetrao urogallus) kaitseks (vastavalt 21 ja 10 püsielupaika). Lisaks on Türi vallas moodustatud 2 püsielupaika must-toonekure (Ciconia nigra), 1 püsielupaik kanakulli (Accipiter gentilis) ja 1 püsielupaik kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitseks, kes kõik kuuluvad I kaitsekategooriasse (tabel 12). Enamik püsielupaiku on koondunud valla põhja-, lõuna- ja edelaossa (joonis 12). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 58 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 12. Liikide loetelu, kelle kaitseks on moodustatud püsielupaigad ning nende püsielupaikade arv (Keskkonnaregister, 10.12.2019). Nimetus LK kaitsekategooria Püsielupaikade arv Kaljukotkas I 1 Kanakull II 1 Metsis II 10 Must-Toonekurg I 2 Väike-konnakotkas I 21 Kõige suurem on Kõnnumaa-Väätsa metsise püsielupaik (KLO3000104), mis asub valla põhjaosas Saueaeugu külas. Selle lahustükk ulatub ka Lõõla küla territooriumile. Enamik metsise elupaiku ja moodustatud püsielupaiku asuvad suuremate või väiksemate rabade ümbruse männikutes, kus metsa vanus on üle 80 aasta. Türi vallas on metsise püsielupaigad seotud Kädva raba, Maalema soo, Epuraba, Kotku raba, Aletaguse raba, Vanakaie raba ja Muraka sooga. Suurteks ohuteguriteks hinnatakse elupaikade killustumist, kisklust, kuivenduse mõjul toimuvat elupaiga kvaliteedi langust ning nende tegurite omavahelist koosmõju, aga samuti ka pikaajalisi maastikumuutusi, mille tõttu ohustab mänge isolatsiooni jäämine ja eelistatud elupaikade killustumine. Elupaikade kadu potentsiaalselt sobivates elupaikades (lageraied väljaspool kaitsvaid metsise elupaiku) ja inimesepoolset häirimist peetakse keskmise tähtsusega ohuteguriks (Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, 2015). Väike-konnakotka püsielupaigad jäävad sobilike toitumisbiotoopide lähedusse, milleks on erinevad rohumaad, kuid nad peavad jahti ka teistel avamaakõlvikutel (haritavad põllumaad). Väike-konnakotkaste pesitsusterritooriumitel on rohumaid ja teisi avatud põllumajandusbiotoope (haritav maa, külvikultuurid ja rohumaad) rohkem, kui juhupunktide alusel hinnatuna eeldatav oleks. Leitud on pikaajaliste rohumaade positiivne mõju väike-konnakotkaste elupaigavalikule ehk mida rohkem on pikaajalisi rohumaid, seda tõenäolisem on väike-konnakotka esinemine piirkonnas. Linnu pesapuud asuvad kõrge vanusega puistutes. Linnu peamisteks ohuteguriteks on seniteadmata pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine, toitumisalade hävimine ja kvaliteedi langus (Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava, 2018). Kaitstavate liikide elupaigad ja kasvukohad koonduvad pigem valla põhja-, lõuna- ja edelaosa suurematele metsa- ja märgaladele. Türi vallas asub neli projekteeritavat püsielupaika, kõik on kavandatud metsise elupaiga kaitseks (Kallisaare, Pikkmetsa, Sütemetsa ja Vilita metsise kavandatavad metsise püsielupaigad) (joonis 13). Türi vallas levivad I kaitsekatekooria taimeliigid Botrychium virginianum (virgiinia võtmehein), Epipogium aphyllum (lehitu pisikäpp) ja Buxbaumia viridis (roheline hiidkupar) (Keskkonnaregister, 06.08.2019). 3.2.7.3 Natura 2000 ja teised rahvusvahelised kaitsealad Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on Türi vallas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alasid. Türi vallas asub osaliselt või täielikult 16 Natura 2000 loodusala ning üks linnuala - Kõnnumaa-Väätsa linnuala (Joonis 1414). Suurem osa linnualast jääb siiski Rapla valla territooriumile ning osaliselt ka Kose ja Kehtna valla aladele. Suurimad loodusalad on valla loodeosas asuv Piiumetsa loodusala Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 59 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ja Iidva loodusala, lõunaosas asuv Saarjõe loodusala ja edelaosas asuv Linnumängu loodusala. Ühtlasi on valda läbivale Pärnu jõele moodustatud Pärnu jõe loodusala. Joonis 14. Türi vallas paiknevad Natura 2000 loodus- ja linnualad (aluskaart: Maa-amet; andmed: EELIS, 18.02.2020). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 60 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalade nimekiri kinnitati Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615-k “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”. Türi valla territooriumile ulatub osaliselt rahvusvahelise tähtsusega Kõnnumaa-Väätsa IBA linnuala. Important Bird Areas ehk IBA alad on loodud, et kaitsta ülemaailmselt lindude koondumisalasid ja tähtsaid linnualasid säilitamaks enamuse linnuliikide säilimise Maal. Alad on valitud lähtuvalt linnuliikidest. IBA alade kaitsmine aitab kaasa üldise elurikkuse kaitsmisele. Eestis on kokku 64 IBA ala. IBA alad ei ole Keskkonnaregistri objektid. 3.2.8 Kliima Tulenevalt sellest, et Eesti külgneb üheltpoolt merega ja teiseltpoolt mandriga, eristatakse Eesti territooriumil läänemerelist kliimavaldkonda ja mandrilist Sise-Eesti kliimavaldkonda. Lääne poolt sisemaa poole liikudes kliima mandrilisus kasvab. Geograafilise asendi tõttu kõigub aastaajaliselt päikesekiirgus ja õhutemperatuur tunduvalt. Eesti kliimale on iseloomulik pehme, aga püsiva lumikattega pikk talv. Mere erisoojusmahtuvuse tõttu on temperatuuri kõikumised leevendatud ning aastaringi kõige soojem ja kõige külmem aeg nihkunud ajaliselt hilisemaks (Eesti Entsüklopeedia, 2019). Türi vald asub Kesk-Eestis, kus Läänemere klimaatilised tegurid on leevendatud. Türi vallas Türi linnas asub automatiseeritud riigi ilmateenistuse meteoroloogiajaam. Meteroloogia jaamas mõõdetakse ja vaadeldakse õhutemperatuuri, õhuniiskust, õhurõhku, sademeid, tuule kiirust ja suunda, pilvede kõrgust ja hulka, nähtavuskaugust, atmosfääri nähtusi ning lumikatte paksust. Ülejäänud lähimad meteoroloogiajaamad Kuusiku, Viljandi ja Jõgeva jäävad valla välispiirist ca 20…40 km kaugusele (Riigi Ilmateenistus, 2019). Tehiskeskkond Tehiskeskkonna moodustavad alad ja objektid, mis on tekkinud inimtegevuse tulemusena. Selle alla kuulub asustus, majandus- ja ettevõtluskeskkond. 3.3.1 Sotsiaalmajanduslik keskkond 3.3.1.1 Rahvastik Vallas asub 4 alevikku (Käru, Väätsa, Särevere ja Oisu) ja 53 küla. Valla keskuseks on Türi linn (Türi valla koduleht, 2020). Türi valla kodulehe andmetel elab Türi vallas seisuga 01.01.2020 10 769 inimest, neist Türi linnas 4 915 inimest. Elanikkonna arvukus on viimase 15 aasta jooksul pidevalt langenud (joonis 15). Rahvastiku vähenemise põhjuseks on sündimuste langus ja väljaränne. Türi valla rahvastik on vananev, surmade arv ületab vallas oluliselt sündide arvu (joonis 16Joonis 16). Türi valla soolist ja vanuselist koosseisu iseloomustab joonis 17. Valla sooline struktuur on tasakaalus. Alates vanusegrupist 65+ on naiste osakaal silmnähtavalt suurem. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 61 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 15. Elanike arv endistes valdades enne haldusreformi perioodil 2001-2017 ning elanike arv kokku Türi vallas 2018 aastal, pärast valdade ühinemist (rohelisega) (Eesti Statistikaamet, 2019). Türi valla kodulehe andmeil elab seisuga 01.01.2020 Särevere alevikus 643 elanikku, Väätsa alevikus 571 elanikku, Käru alevikus 369 elanikku ja Oisu alevikus 309 elanikku. Joonis 16. Elussünnid ja surmad Türi vallas vaatlusperioodil 2006-2016 (Eesti Statistikaamet, 2019). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 62 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 17. Türi valla soollis-vanuseline koossesis seisuga 01.01.2018 (Eesti Statistikaamet, 2019). 3.3.1.2 Ettevõtlus ja tööhõive 2018. aasta andmete põhjal on Türi valla tööturu indeks 0,63, mis tähendab, et vallas on ühe lähiaastatel tööturult lahkuja kohta 0,63 tööturule sisenejat. Ülalpeetavate määr on 60,8%, mis tähendab, et 100 tööealise elaniku kohta on 60,8 ülalpeetavat. Registreeritud töötute arv on püsinud vallas stabiilsena (ca 300 registreeritud töötut) (Eesti Statistikaamet, 2018). Türi vallas on ettevõtete arv aastate jooksul stabiilselt kasvanud. Eesti Statistikaameti andmete kohaselt oli Türi vallas (Türi linna pole siia hulka arvestatud, selle kohta andmed puuduvad) 2018. aastal kokku 843 ettevõtet. Suurema osa ettevõtetest moodustavad väiksed ettevõted ehk ettevõtted, kus töötajate arv on väiksem kui kümme inimest. Äriregistris oli 01.04.2019 seisuga Türi valda registreeritud kokku 16 aksiaseltsi, 803 osaühingut, 378 füüsilisest isikust ettevõtjat, 5 sihtasutust ning 15 tulundusühingut (Türi valla arengukava 2020–2024, 2019). Peamine osa valla ettevõtetest on koondunud Türi linna ja selle lähialadele. Kõige rohkem tegutseb linnas osaühinguid, kelle levinumateks tegevusaladeks on jaekaubandus, järgnevad puidu- ja metsatöötlemine ning metallitööstus. Suur osatähtsus on füüsilisest isikust ettevõtjatel. Nende põhiliseks tegevusalaks on teenindus. Valla maapiirkondades on peamisteks tegevusaladeks põllumajandus ja metsamajandus (Türi valla koduleht, 2019). Valla suurimateks tööandjateks on Estonia OÜ, Järva Tarbijate Ühistu, Storaenso Eesti AS, Järvamaa Kutsehariduskeskus, GoTrack OÜ, Prelvex AS ja Metre OÜ (Türi valla koduleht, 2019). Mäe väikekoha ettevõtlusala asub Türi vallas Lokuta külas Türi linna piiril Tallinn-Rapla-Türi maantee ääres. Kokku on ettevõtlusala pindala 27 ha, mis jaguneb vastavalt detailplaneeringule 34 krundiks. Maa on riigi omandisse jäetud. Kuni maade riigilt võõrandamiseni omavalitsuse poolt korraldab riigimaal kruntide müüki Maa-amet (Türi valla koduleht, 2019). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 63 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Iga aasta toimub Türi vallas üle Eesti tuntud Türi lillelaat ja Türi sügislaat, mida korraldab MTÜ Türi Aianduse ja Mesinduse Selts (Türi valla arengukava 2020–2024, 2019). 3.3.1.3 Kultuuri- ja haridusasutused Vallas on olemas kuus põhikooli (Laupa Põhikool, Türi Põhikool, Käru Põhikool, Väätsa Põhikool, Retla-Kabala Kool ja Käru Põhikool) ja üks gümnaasium (Türi Ühisgümnaasium). Retla-Kabala kool on kool-lastaaed, mis moodustati Retla Kooli, Oisu lasteaia "Kelluke" ja Kabala Kool-lasteaia liitmisel üheks õppeasutuseks, mis tegutseb kahes tegutsemiskohas. Käru Põhikool on samuti kool-lasteaed. Lasteaedadena on vallas veel olemas Väätsa Lasteaed Paikäpp ning Türi Lasteaed, mis tegutseb kolmes õppekohas. Huvikoolina tegutseb vallas Türi muusikakool. Vallas on olemas üldhariduskool intellektipuudusega õpilastele (Kevade Kool) (Türi valla arengukava 2020–2024, 2019 ja Türi valla koduleht, 2019). Vallas on olemas Türi Raamatukogu, mille keskus asub Türi linnas ning mille struktuuriüksused tegutsevad Laupa, Kabala, Kahala külades ning Oisu, Käru ja Väätsa alevikes. Türi linnas asub Türi Kultuurikeskus. Kultuurikeskuse majandada on Türi laululava. Türi vallas on olemas rahvamajad, mis on piirkonna elanikele olulised kooskäimiskohad (Türi valla arengukava 2020–2024, 2019 ja Türi valla koduleht, 2019). 3.3.1.4 Turism Türi vallas omavad turismiväärtust endised mõisa(hoone)d ja –pargid, kirikud, mitmed mälestusmärgid ja – kivid, vanad koolihooned Türil ja Retlas, looduslikud kivid, rändrahnud, veekogud, kivikalmed ja loodusmaastikud Arkmal, Kabalas, Oisus, Tõrvaaugus, Villeveres, Rikassaares, Türi väikevoorestik, Kurla karstiala ja Rõugu dendropark Villeveres. Vallas on olemas jalgsi- ja rattamatkarajad, kanuumatkarajad, telkimisplatsid ning seikluspark. Vallas asub mitu muuseumit: Eesti Ringhäälingumuuseum, Käru Muuseum, Türi Muuseum ja Eesti Jalgrattamuuseum. Lisaks korraldatakse iga aasta Türi vallas mitmeid üritusi ja laatasid, mis meelitavad inimesi kõikjalt kokku. Näiteks on Türi vald tuntud oma kevadise lillelaada poolest – Türi lillelaat (Türi valla arengukava 2020–2024, 2019 ja Türi valla koduleht, 2019). Türi Püha Martini kirik, Türi Püha Kolmainu Jumala kirik ja Käru kirik on kaasatud programmi „Teeliste kirikud“, mis võimaldab külastajatel suvekuudel tutvuda kirikutega lähemalt (Türi valla koduleht, 2019). Türi valda läbib rahvusvahelise tähistusega Euro – Velo jalgrattatee nr 2 (Pärnu – Tallinna sadam), Greenway turismitee Tallinnast läbi Rapla, Türi ja Viljandi kuni Läti piirini ja Türi-Tamsalu matkatee vanal raudteetammil (Türi valla arengukava 2020-2024, 2019). 3.3.2 Tehniline infrastruktuur Elektrivõrk Elering AS-i andmetel (seisuga 14.11.2019, kiri nr 1-4/2018/975-2) on Türi vallas seitse õhuliini, millest kaks on 330 kV ja ülejäänud 110 kV (tabel 13). Samuti asub Türi linnas 110 kV alajaam (alajaama tähis: A022). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 64 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 13. Olemasolevad õhuliinid Türi vallas (Elering AS, 2018). Liini tähis Pinge (kV) Liini tüüp Nimetus L133AH 110 110 õhuliin Türi haru L134A 110 110 õhuliin Paide - Suure-Jaani L187 110 110 õhuliin Paide - Rapla L133A 110 110 õhuliin Paide - Vändra L346 330 330 õhuliin Paide - Sindi L357 330 330 õhuliin Paide - Kiisa L134AH 110 õhuliin Türi haru Tulevikus on kavas 330 kV õhuliinide Paide-Sindi L346 ja Paide-Kiisa 357 rekonstrueerimine olemasolevas liinikoridoris. 110 kV õhuliinidest plaanitakse rekonstrueerida liin Paide‒Suure-Jaani L134 olemasolevas liinikoridoris. 35 kV kuni 110 kV nimipingega õhuliinide korral on kaitsevööndi ulatus mõlamal pool liini telge 25 meetrit ning 220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit. Maakaablelliini kaitsevöönd on 1 meeter mõlemalt poolt piki liini äärmistest kaablitest. Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise eest vastutab Elering AS. Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk Türi vallale kuuluva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osas on Türi vallas vee-ettevõtjaks OÜ Türi Vesi (Türi valla koduleht, seisuga 29.03.2019). Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on olemas Türi linnas, Väätsa alevikus, Oisu alevikus, Säravere alevikus, Kahala külas, Kabala külas, Kirna külas, Poaka külas, Laupa külas, Metsakülas, Taikse külas, Türi-Alliku külas, Lõõla külas, Reopalu külas ja Käru alevikus. Ainult ühisveevärk on olemas Piiumetsa, Röa, Kolu, Änari, Ollepa ja Pala külade osades. Endise Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (kinnitatud 2015) kohaselt on Türi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud väga heas seisukorras. Türi linna reoveepuhasti rekonstrueerimistööd viidi läbi aastatel 2008-2009. Särevere alevikus reoveepuhasti puudub. Alevik asub Türi reoveekogumisalal ning piirkonnas tekkiv reovesi kogutakse kokku ning suunatakse ülepumpamisega Türi linna ühiskanalisatsiooni, misjärel see puhastatakse koos linna reoveega Türi linna reoveepuhastis (Türi valla ÜVK arendamise kava aastateks 2014-2026, 2014). Endise Väätsa valla Reopalu küla reoveepuhastid ei taga vee erikasutuslubadega nõutud efektiivsust, mistõttu tuleb neid rekonstrueerida või asendada. Väätsa aleviku kanalisatsioonitorustikud on suures osas renoveeritud (Projektiekspert OÜ, 2016). Lõõla ja Reopalu külas on vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimistööd pooleli. 2017. aastal lõppesid Käru vallas renoveerimistööd, millega seoses ehitati vana reoveepuhasti asemele uus annuspuhasti-tüüpi puhasti, puhastati biotiigid, ehitati kaasaegseks olemasolevad pumbamajad ning rajati 7,2 km uut vee- ning 9,3 km uut kanalisatsioonitorustikku (SA Keskkonnainvesteeringute keskus, 2019). Kaugküttevõrk Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 65 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Türi vallas on neli kaugküttepiirkonda– Türi linn, Türi-Alliku, Oisu ja Väätsa. Toimiv kaugküttevõrk asub veel Säreveres Järvamaa Kutsehariduskeskuse hoonete piirkonnas (OÜ Turbatööstus) (Türi valla arengukava 2020-2024, 2019). Türi linnas vastutab soojamajanduse toimimise eest OÜ Türi Linnavara. Katlamajade operaatorina töötab SW Energia OÜ, kellega on sõlmitud rendileping. Türi linnas asub kaks eraldi kaugküttevõrku. Katlamajades on kasutusel tahkekütuse katlad, põlevkiviõlil töötavaid katlaid kasutatakse enamasti avariide või remondi korral lühiajaliselt. Kaugküttevõrgu kogupikkus on 10 km ning selle üldine tehniline seisukord on hea. Küttevõrgust on 2,5 km veel renoveerimata (Nomine Consult OÜ, 2018). Türi-Alliku katlamajde operaator on N.R.Energy OÜ. Küla kaugküttevõrguga on ühendatud 4 korterelamut. Kütusena kasutatakse põlevkiviõli kergfraktsiooni. Türi-Alliku küla kaugkütte torustik vajab renoveerimist (OÜ Pilvero, 2015b). Oisu aleviku kaugküttevõrguga on ühendatud 8 tarbijat, millest 4 on valla objektid. Alates 2013. aastast ostetakse katlamajas osa soojust sisse Oisu biogaasijaamast. Täiendava osa soojuse saamiseks kasutatakse põlevkiviõli kergfraktsioonil töötavaid katlaid. Kaugküttevõrk on väga halvas seisukorras ja on üledimensioneeritud. Enamus torustikku on maapealne, mille soojusisolatsioon on rikutud. Katlamajade opereerimist teostab N.R.Energy OÜ (OÜ Pilvero, 2015a). Väätsal opereerib soojamajandusega SW Energia OÜ. Väätsa aleviku kaugküttevõrku on ühendatud 17 hoonet. Katlamajas paiknevad kaks põlevkiviõlil töötavat katelt ja üks tahkekütusel töötav katel. Õlikatlad on reservis, töötab ainult tahkekütuse katel. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Väätsa aleviku katlamaja ja selle katlad on töökorras, kuid madal kasutegur viib soojuse hinna tarbijatele üles. 67% kaugküttetrassi moodustavad vanad terastorud, mis vajaksid väljavahetmist (Energex Energy Experts OÜ, 2017). Väätsa aleviku soojustorustiku rekonstrueerimine viidi läbi 2019. aastal. Teedevõrk Türi valda läbib Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaantee (nr 5), Tallinn-Rapla-Türi tugimaantee (nr 15), Türi- Arkma tugimaantee (nr 26), Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia tugimaantee (nr 49) ning 34 kõrvalmaanteed. Türi vallas on Transpordiameti andmetel maanteid kokku 305 km, millest põhimaanteid 26 km, tugimaanteid 54 km ja kõrvalmaanteid 225 km. Teedevõrk (riigiteed ja kohalikud teed) on suhteliselt hästi välja kujunenud, asustusega hõlmatud alasid kattev ning ühendus vallakeskuste ja linnade vahel on hea. Kohalikke teid on Transpordiameti andmetel Türi vallas 390 km. Suuremateks probleemideks on kohalike teede suur kulumus ning kruusateede tolmamine kuival ajal, samuti tee all olevate tehnovõrkude (torud, kaablid) amortiseerumine (Türi valla arengukava 2020-2024, 2019). Rekonstrueerimist vajavad mitmed Türi valla teed ja tänavad, samuti on vajalik välja arendada asustusüksuste sisene kui ka neid ühendav kergliiklusteede võrgustik. Türi valda läbib Tallinn – Lelle – Viljandi raudteeliin. Raudteejaamad asuvad Türil, Taikses, Käreveres, Ollepal ja Kärus. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 66 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Türi valda läbib rahvusvahelise tähistusega Euro-Velo jalgrattatee nr 2 (Pärnu – Tallinna sadam), Greenway turismitee. Jäätmekäitluskohad Türi vallas asuvad järgmised jäätmekäitluskohad, mis on ühtlasi potentsiaalsed pinnase, pinna- ja põhjavee reostuse allikad (tabel 14): Tabel 14. Türi valla olulisemad tehiskeskkonna rajatised, mis on ühtlasi potentsiaalsed reostuse allikad (Keskkonnaregister, andmed seisuga 27.01.2020). Registrikood Nimetus Käitaja Asukoht Tegevuse liik Roovere jäätmekäitluskeskus, JKK5100019 Väätsa prügila Väätsa Prügila AS küla tavajäätmeprügila Virika farmi JKK5100062 rehvikäitluskoht Virika Farm OÜ Kirna küla vanarehvide käitluskoht Türi Vabriku 4 vallasisene JKK5100089 katlamaja SW ENERGIA OÜ linn koospõletustehas Türi_Alliku Türi-Alliku JKK5100045 kompostiplats TAC-Ettevõtted AS küla bioloogiline töötlus metallijäätmete käitluskoht, elektroonikaromude käitluskoht, Türi autolammutuskoda, vanarehvide Türi vanametalli BLRT Refonda vallasisene käitluskoht, tavajäätmete käitluskoht, JKK5100064 kokkuost Baltic OÜ linn ümberlaadimisjaam, vaheladu Türi reoveepuhasti Türi muu komplekstegevus, reoveesette vallasisene Tavajäätmete käitluskoht, JKK5100070 käitluskoht Türi Vesi OÜ linn bioloogiline töötlus jäätmejaam, ohtlike jäätmete käitluskoht, elektroonikaromude Türi käitluskoht, vanarehvide käitluskoht, vallasisene tavajäätmete käitluskoht, JKK5100018 Türi jäätmejaam Väätsa Prügila AS linn ümberlaadimisjaam, vaheladu Türi Tehnika 5 vallasisene JKK5100088 katlamaja SW ENERGIA OÜ linn koospõletustehas Särevere Järvamaa Särevere JKK5100081 õppefarm Kutsehariduskeskus alevik vanarehvide käitluskoht Roovere plastijäätmete Roovere tavajäätmete käitluskoht, JKK5100085 käitluskoht Plastrex Europe OÜ küla ümberlaadimisjaam, vaheladu jäätmejaam, ohtlike jäätmete käitluskoht, elektroonikaromude käitluskoht, vanarehvide käitluskoht, Oisu tavajäätmete käitluskoht, JKK5100049 keskkonnajaam Väätsa Prügila AS Oisu alevik ümberlaadimisjaam, vaheladu Lennuvälja kinnistu mineraalväetise jäätmete JKK5100086 käitluskoht Niles OÜ Vilita küla tavajäätmete käitluskoht Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 67 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne jäätmejaam, ohtlike jäätmete käitluskoht, elektroonikaromude Käru käitluskoht, tavajäätmete käitluskoht, JKK7000037 keskkonnajaam Väätsa Prügila AS Käru alevik ümberlaadimisjaam, vaheladu jäätmejaam, ohtlike jäätmete käitluskoht, elektroonikaromude Kabala Kabala käitluskoht, tavajäätmete käitluskoht, JKK5100054 keskkonnajaam Väätsa Prügila AS küla ümberlaadimisjaam, vaheladu Türi Kaare 33B Osaühing vallasisene JKK5100035 jäätmekäitluskoht Stenmarein linn tavajäätmete käitluskoht Türi Kaare 25 Edelaraudtee vallasisene JKK5100002 jäätmekäitluskoht Infrastruktuuri AS linn ohtlike jäätmete käitluskoht Türi vallas Roovere külas asub Väätsa Prügila AS, mis avati 2000. aastal. Prügila kogupindala on ca 29 ha, millel on välja ehitatud neli ladestusala kogupindalaga 4,5 ha. Kasutusel on kõik 4 ladestusala. Samuti on territooriumil kaks kompostimisväljakut kogupindlaga 1,5 ha ning 2 ha ulatuses ajutisi laoplatse segaolmejäätmete ruloonide ladustamiseks. Väätsa Prügila AS peamised tegevusalad on: jäätmete ladestamine, taaskasutamine või selle ettevalmistamine (sh segapakendijäätmete kogumine ja sortimine, segaolmejäätmete pallimine, jäätmekütuse tootmine, ehitus- lammutusjäätmete vastu võtmine ja käitlemine, elektri- ja elektroonikajäätmete vastu võtmine ja käitlemine, vanarehvide vastu võtmine ja käitlemine), biolagunevate jäätmete vastu võtmine, käitlemine ja komposti tootmine ning ohtlike jäätmete ja reostunud pinnaste vastuvõtmine ja käitlemine (Väätsa Prügila AS keskkonnaluba nr 24491, välja antud 23.07.2018). Türi vallas asub 20 reoveepuhastit, milledest osad on amortiseerunud ja väljalasud eesvooludesse ei vasta keskkonnanõuetele. 3.3.3 Riigikaitselised objektid ja tegevus Türi vallas Käru alevikus asub kaitseliidu Rapla maleva Hiie üksikkompanii (Rapla maakonnaplaneering 2030+, 2018). Türi linnas asub Kaitseliidu Järva Maleva staap, mille piiranguvöönd on 300 m. Samuti asub seal Järva maleva laohoone ja Järva maleva Türi malevkond. Lõõla külas asub Järva maleva õppekompleks (Järvamaa maakonnaplaneering 2030+, 2017). Lisaks jääb valla aladele riigikaitselise ehitise Eivere lasketiiru piiranguvöönd (töövõime säilitamiseks) ulatusega 2 km. 3.3.4 Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted Päästeameti andmetel (e-kiri, seisuga 23.04.2019) ning Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakenduse andmetel (seisuga 23.04.2019) asub Türi vallas kemikaaliseaduse tähenduses kaks ohtlikku ettevõtet:  Kabala alevikus Alexela Energia AS, mille käitis on HTM Grupp OÜ viljakuivati (ohuala raadius: 392 m);  Oisu alevikus Vedelgaas OÜ, mille käitis on Estonia OÜ viljakuivati (ohuala raadius: 387 m). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 68 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3.3.5 Kaevandamistegevus Seisuga 03.06.2020 on Türi vallas väljastatud 14 maavara kaevandamisluba (tabel 15). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 69 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 15. Türi valla territooriumil väljastatud kaevandamisload (Maa-amet, 03.06.2020). Maardla Mäeeraldise Kaevandamisloa Kaevandamis- Loa kehtivus nimi nimi omaja loa nr Epu-Kakerdi, Epu-Kotku AS Prelvex KMIN-069 15.07.2005 - 18.11.2049 Epu turbatootmisala Kallissaare- Kallissaare AS Ramsi Turvas 1/2004 25.06.2004 - 14.05.2029 Lubjaahju Liivamäe Liivamäe II AS Tariston JARM-024 27.01.2012 - 27.01.2022 liivakarjäär Liivamäe III KL-508239 06.05.2020 - 05.05.2035 liivakarjäär Metsaserv OÜ Lintsi Lintsi Turgel Ehitus L.MK.JÄ- 23.05.2007 - 28.06.2037 kruusakarjäär Grupp OÜ 150378 Lokuta Lokuta AS Prelvex JARM-1/2003 29.07.2003 - 20.12.2049 turbatootmisala Määro Määro Riigimetsa JARM-025 27.01.2012 - 27.01.2027 kruusakarjäär Majandamise Keskus Retla Retla AS Prelvex JARM-050 29.07.2003 - 20.12.2049 turbatootmisala Sonni Sonni Turgel Ehitus Rapm-078 21.11.2013 - 21.11.2023 kruusakarjäär Grupp OÜ Vissuvere Vissuvere AS Väätsa Agro JARM-040 23.11.2016 - 22.11.2031 karjäär Epa- Väljaotsa Aktsiaselts 6/2005 20.06.2005 - 30.12.2049 Vassaare turbatootmisala PRELVEX Väätsa Väätsa AS Väätsa JARM-027 26.07.2012 - 26.07.2027 savikarjäär Prügila Änari Änari liivakarjäär Mateko OÜ JARM-026 02.02.2012 - 02.02.2027 Aasuvälja Aasuvälja AS Tariston JARM-054 13.09.2019 - 12.09.2034 liivakarjäär Ajaloolis-kultuuriline keskkond 3.4.1 Kultuurimälestised Kultuurimälestis on muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on käesolevas seaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks. Türi vallas asub kultuurimälestiste riikliku registri andmetel (seisuga 10.12.2019) 157 mälestist, neist 13 ajaloomälestist, 42 ehitismälestist, 34 arheoloogiamälestist, 1 tehnikamälestis ja 69 kunstimälestist (koostatava Türi valla üldplaneeringu Lisa 4). Lisaks asub valla territooriumil 23 registreeritud 20. sajandi kultuuriväärtuslikku objekti ja 634 pärandkultuuriobjekti. Türi vald on arheoloogiarikas piirkond ja lisaks riikliku kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele leidub Türi vallas ka arheoloogiaobjekti, mis kõik ei ole riikliku kaitse all, kuid on Muinsuskaitseametile teada. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 70 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3.4.2 Miljööväärtuslikud alad Senise Türi valla üldplaneeringuga on Türi vallas määratud miljööväärtuslikud alad Kabalas, Kirnas, Kolus, Laupal, Säreveres, Türil ja Villeveres. Lisaks on senise Käru valla üldplaneeringus nimetatud miljööväärtuslikud maastikud (Kastna raba, Käru jõgi ja paisjärv, Lungu paisjärv, Käru jõe kaldad, Pidapa seljandikud) ja miljööväärtuslikud hoonestusalad (Käru raudteekompleks ja Käru mõisakompleks). Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti poolt algatatud Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise ja väärtustamise projekti raames on koostatud iga maakonna kohta 20. sajandi arhitektuuri inventeerimise dokumentatsioonid, kus tuuakse välja miljööväärtust omavad alad ja objektid, mis vajavad omavalitsuse kaitset. Rapla ja Järva maakondade ülevaate dokumentatsioonides on nimetatud:  6 valla territooriumil asuvat objekti (või ala), millele on tehtud ettepanek teha ekspertiis kaalumaks võimalust võtta objekt (või ala) kaitse alla riikliku kultuurimälestisena,  5 objekti, millele on tehtud ettepanek määratleda ala miljööväärtusliku alana 7 ning  16 objekti, mida oleks otstarbekas arvele võtta 8. Näiteks on tehtud ettepanekuid Türi linnas mitmete hoonestusalade (nt Kaare tn ja selle ümbruskond, Nopsaküla Raadiojaama teel, ärihoonete ansambel Viljandi tänaval) miljööväärtuslikuks määramise kohta, kuna Türi linnas on tähelepanuväärsel hulgal säilinud tervikliku miljööga alasid, mis kindlasti vajaksid enamat kaitset võrreldes praeguse olukorraga (Välja, 2009 ja Karu, 2008). 3.4.3 Pärandkultuuriobjektid EELIS andmetel (seisuga 11.12.2019) on Türi vallas kaardistatud arvukalt pärandkultuuriobjekte (nimekiri koostatavas Türi valla üldplaneeringu Lisas 5). Nende hulka kuuluvad nii kohaliku tööstuse, kogukonna ajaloo ning kultuurmaastiku kujunemisega seotud objektid. Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade tegutsemise jäljed maastikul. See on osa meie kultuurist, tükike meie rahvuslikust pärandist. Pärandkultuuriobjektid on seotud asustuse kujunemislooga, maa ja rahva ning kogukonna ajalooga, traditsioonilise elulaadiga, metsamajanduse ajalooga ning kohaliku tööstusega. Pärandkultuuriobjektid ei ole seaduse ega muu õigusaktiga kaitstud ning selleks, et pärandkultuuriobjektid raietööde tõttu, teadmatusest või niisama hooletusest ei hävineks, on oluline nende kaardistamine ning inimeste teadlikkuse tõstmine. Pärandkultuuriobjektide andmete kogumisega tegeleb Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), et unustuste hõlma vajunud kultuurimärgid uuesti tähelepanu alla tuua. Andmed on koondatud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, 2019). 7 Suuremad alad ühetaolise väärtusliku hoonestusega, tüüpilised üksikobjektid (kooslustena), elamud. Järgi saab kohalik omavalitsus kehtestada nõuded miljööalal planeerimisele, ehitamisele ja rekonstrueerimisele. Võimalused on tunduvalt paindlikumad kui kultuurimälestiste puhul. 8 Ehitised ja rajatised, mille muinsuskaitseseaduse alusel riikliku kultuurimälestisena kaitsmine ei ole otstarbekas, kuid mis on ometi olulised XX sajandi arhitektuuri ja keskkonna teadvustamise seisukohalt. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 71 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4. Alternatiivsed arengustsenaariumid Türi vallas oluliseks teemavaldkonnaks, mille osas tekkis planeeringulahenduse väljatöötamise käigus alternatiivide kaalumise vajadus, on transiittranspordi ja valla erinevaid regioone ühendav liikluse kulgemistrajektoor Türi linna piirkonnas põhimaanteel nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru. Seni kehtiva Türi valla üldplaneeringuga on kavandatud Türi linna ümbersõidutee, mille eesmärk on tagada transpordiühendus mööda põhimaanteed nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru väljaspool Türi linna ning ühendada põhimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tugimaanteega nr 15 Tallinn - Rapla – Türi ja tugimaanteega nr 26 Türi – Arkma väljaspool Türi linna. Trassikoridor on üldplaneeringust üle kantud ka hiljem koostatud Järvamaa maakonnaplaneeringusse. Türi linna ümbersõidutee rajamise vajadusena on varasemas üldplaneeringus välja toodud Türi linna läbiva kahe suure liikluskoormusega riigimaantee, Pärnu – Rakvere – Sõmeru ja Tallinn – Rapla – Türi maanteede ristumine Türi linna keskuses ning Tallinn-Lelle – Viljandi raudtee ja Pärnu – Rakvere – Sõmeru maantee ristumine Türi linnas. Koostatavas Türi valla üldplaneeringus ja käesolevas KSH aruandes käsitleti Türi linna ümbersõiduteega rajamisega seonduvalt kahte alternatiivi: Alternatiiv I – Türi linna ümbersõidutee rajamise võimaldamiseks trassikoridori väljaspool Türi linna ei reserveerita, transport toimub ka edasidi olemasolevatel maanteedel. See tähendab, et transiitliiklus jääb toimuma mööda Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteed ja sellega ühenduses olevat Tallinn-Rapla-Türi maanteed ning Türi linna ümbritsevate alade omavaheline ühendus toimub läbi Türi linna. Alternatiiv II – üldplaneeringuga reserveeritakse maa Türi linna ümbersõidutee rajamiseks analoogselt kehtivas Türi linna üldplaneeringus ja Järvamaa maakonnaplaneeringus kavandatule (joonis 18). Planeeritud ümbersõidutee trass on jagatud kahte ehitusjärjekorda tulenevalt prognoositavast liikluskoormuse kasvust. Esimeses ehitusjärjekorras kavandatava tee trass kulgeb Türi-Allikult Lokuta kaudu Särevereni. Teise ehitusjärjekorrana planeeritava tee trass kulgeb Säreverest Taiksesse ja Mäekülast Tori kaudu Türi-Allikule. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 72 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 18. Türi linna ümbersõit Järvamaa maakonnaplaneeringus 2030+. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 73 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Alternatiivsete arengustsenaariumite võrdlemine Türi linna ümbersõidutee alternatiivide võrdlus erinevate kriteeriumite alusel on esitatud tabel 16 Tabel 16. Türi linna ümbersõidutee rajamise alternatiivide I ja II võrdlemine ekspertgrupi poolt valitud erinevate kriteeriumite alusel. Alternatiiv Alternatiiv II Alternatiiv I Kriteerium Mõju maastikule Mõju puudub, kuna Kaasneb negatiivne mõju maastikuilmele otseselt transpordiühendused on selle killustamise kaudu. Ümbersõidutee on tagatud olemasolevaid tehislik joonobjekt, mis lõhub looduslikku ja maanteeid pidi, senine poollooduslikku maastilku. Ümbersõidutee maastikuilme säilib. rajamisega laiendatakse senist linnalikku tehiskeskkonda, kuna soodustatud on arendusalade tekkimine ümbersõidutee ümbrusesse, eelkõige tee ja Türi linna vahelisele alale. Ümbersõidutee läbib ühtlasi Särevere – Sütemetsa väärtuslikku maastikku. Selle väärtuslikuks osaks on nt Särevere alevikust edelas Prandi jõe suubumiskoht Pärnu jõkke, millele on rajatud Särevere paisjärv. Prandi jõe lammiala moodustab olulise osa maastiku väärtusest. Ümbersõidutee killustab seda piirkonda ja rikub terviklikku üldilmet nii loodusliku kui esteetilise väärtuse seisukohast. Mõju rohevõrgustikule Mõju puudub, kuna uut teed Mõju on negatiivne, kuna ümbersõidutee lõikab ei rajata, st toimivaid koguni kuuel korral rohevõrgustiku koridori ning tuumalasid ja ühtlasi läbib Türist edalas rohevõrgustiku tuumala. rohevõrgustiku koridore läbi Türi linna ümbritsevate rohekoridoride toimimine ei lõigata. Konfliktkohti ei on niigi keeruline tiheda teedevõrgustiku ning tekki. Tallinn-Lelle-Viljandi raudtee tõttu. Mõju põllumaa Mõju puudub, kuna uut Mõju põllumajanduslikule maakasutusele on kasutamisele maad, sh negatiivne, kuna Türi ümbersõidutee koridori alla põllumajanduslikus jääb muuhulgas ka põllumajanduslikus kasutuses kasutuses olevat maad ei olevat viljakat maad, sh väärtuslikke põllumaid. hõlmata uue tee rajamiseks. Lisaks survestab ümbersõidutee rajamine teega piirnevat ala ja lähiala kasutusele võtma erinevate arendusaladena, eelkõige äri- ja tootmisaladena, mistõttu hõivatakse põllumajanduslikus kasutuses olevat maad, sh terviklikke suuri põllumassiive veelgi. Mõju Äri- ja tootmismaade Uus ümbersõidutee pakub soodsaid võimalusi arendustegevusele arendamine toimub selle äärde äri- ja tootmismaade arendamiseks (äri- ja tootmismaade peamiselt Türi linnas. ning asukoha mõttes on selleks enam valikuid arendamine) Transiitliikluse kulgemine võrreldes olukorraga, kus arendustegevus saab läbi Türi linna otseselt äri- ja toimuda ainult Türi linnas. Puuduseks on asjaolu, tootmismaade arendamist et keskusalast eemal tekib vajadus uute ei mõjuta, mõnevõrra kommunikatsioonide rajamise järele, mis võib kitsendavaks teguriks võib osutuda üpris kulukaks, samuti olenevalt tootmis- olla sobiva asukoha ja äritegevusest võib tarbijaskond jääda liiga leidmine tootmis- ja ärimaa kaugele. huve, tegevuse iseloomu, Konkreetsemalt ei ole äri- ja tootmismaade kaasnevaid mõjutusi ja arendamises midagi välja tuua, kuna piirneva asustuse iseloomu ümbersõidutee rajamisega arvestavat ja tundlikkust arvesse planeeringulahendust ei hakata välja töötama võttes. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 74 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ennem, kui on selgunud, et see on eelistatud alternatiiv. Samas kuna osa liiklust kandub ümbersõiduteele, väheneb Türi linna läbiv liiklussagedus ning potentsiaalsete teenuste ja toodete tarbijaskond. See tähendab, et olemasolevate Türi linnas asuvate teenindus- ja tootmisettevõtete kasumlikkus võib saada kannatada. Mõju kaitsealustele Mõju puudub, kuna Ümbersõidutee läbib osaliselt Türi objektidele transpordiühendused on maastikukaitseala lõunaosa, Türi piiranguvööndit, tagatud olemasolevaid kuid seda üsna kaitseala lõunaservas. Kaitseala maanteeid pidi. üheks kaitse-eesmärgiks on looduse Pärnu jõe hoiuala ja Natura mitmekesisuse ja maastikuilme ning 2000 Pärnu jõe loodusala poollooduslike koosluste säilitamine ning kaitse-eesmärke ohtu ei puisniitude (6530*) ja lamminiitude (6450) seata. kaitse.Trass läbib osaliselt lamminiitude elupaigatüüpi (6450) ning ristub Pärnu jõega, mis kuulub Pärnu jõe hoiuala koosseisu ning mis on ühtlasi hariliku võldase elupaigaks. Kuna trass läbib Türi maastikukaitseala lõunaserva ja hävitatakse üsna väike osa lamminiitude elupaigatüübist võrreldes kogu maastikukaitsealal olevaga, siis ei saa väita, et mõju oleks oluliselt negatiivne. Lamminiidu elupaigatüüpi mõjutatakse minimaalselt, kui ümbersõidutee rajada nö postidele selles kohas ja kui lahendus ei sea takistusi looduslikule (senisele) jõeveevoolu liikumisele. Türi valla üldplaneeringu koostamisel maanteetrassi valiku käigus oli kaitseala valitseja (toonane Keskkonnateenistus) samuti seisukohal, et kaitseala terviklikkusele planeeritav trassivalik olulist negatiivset mõju ei avalda. Ühtlasi läbib ümbersõidutee Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Pärnu jõe loodusala, mille kaitse-eesmärgiks on samuti lamminiidu elupaigatüüp, mida ümbersõidutee läbib. Ümberõsidutee ületab Pärnu jõge, mis on hariliku võldase ja ojasilmu eluapigaks (Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärgid). Ebasoodne mõju Natura 2000 alale ei ole välistatud, kuna ümbersõidutee tõttu väheneb kaitse-eesmärgiks oleva lamminiidu elupaigatüübi pindala, samuti ei saa välistada ebasoodsat mõju hariliku võldase ja ojasilmu elupaigaks olevale Pärnu jõele. Lisaks läbib ümbersõidutee kavandatavat Metsavajakute looduskaitseala Türi sihtkaitsevööndit, mis kahjustab kaitsta soovitava metsa osalise hävitamise tõttu otseselt selle kaitse-eesmärki. Mõju Türi linna Kui ümbersõitu ei rajata ja Türi linnast transiit- ja valla erinevaid regioone elukeskkonnale transiit- ning muu linna läbiv ühendava liikluse väljaviimine ei oma olulist liiklus kulgeb ka edaspidi positiivset mõju linnakeskkonna arengule, kuna läbi Türi linna, siis ei liiklussagedus teel nr 5 on pigem vähenenud ning põhjusta see kesklinna piirkonda ringristmiku rajamine on väljakujunenud linna oluliselt leevendanud probleeme, mis on sotsiaalse ruumi killustatust esmajoones siiani olnud seotud liiga suurte Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 75 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ja eraldatust ning ei liikluskiirustega. Linna läbiv liiklus ei ole nii takista/raskenda intensiivne, et hakiks väljakujunenud sotsiaalset linnasisese liikluse toimimist ruumi, tekitaks eraldatust mõlemale poole teed ja tervikliku linnakeskuse jäävate linnaosade vahel või piiraks/raskendaks toimimist. Veoautode, linnasisest liikumist (nii jalgsi kui autoga). autobusside ja autorongide Transpordiameti andmeil ei ole riigimaanteede keskmine liiklussagedus ei teehoiukava põhimõtete alusel Transpordiameti ole viimase 10 aasta jooksul huvi riigiteede võrgustiku laiendamiseks Türi valla kasvanud sedavõrd, mis haldusterritooriumil. 2015. aastal rekonstrueeriti viitaks üldplaneeringu riigimaantee ning selle raames rajati Türi kesklinna perspektiivis sellisele ringtee, mis rahustab tunduvalt kesklinna liiklust: kasvule, mis seaks ohtu aitab vähendada sõidukite kiirust kesklinnas ning linnasisese maantee muudab liiklemise kesklinna piirkonnas läbilaskevõime ohutumaks. Transpordiameti liiklussageduse ammendumise või mis andmete põhjal on aastatel 2008-2018 aasata põhjustaks linnasiseste keskmine ööpäevane liiklussagedus teel nr 5 eraldustsoonide teket. vähenenud 2% ning teel nr 15 kasvanud 15%. 2018. aastal Türi kesklinnas Liiklussageduse analüüsist selgub, et 2018. aastal rajatud ringristmik Pärnu- moodustasid veoautod, autobussid ja autorongid Rakvere-Sõmeru maanteel kogu liiklusest teel nr 5 vaid 8% ja teel nr 15 5%. on oluliselt leevendanud Liiklussagedus Türi kesklinna läbivatel probleeme, mis on siiani riigimaanteedel on olnud minimaalne ning olnud seotud liiga suurte liikluskoosseisu enamiku moodustavad sõidu- ja liikluskiirustega (arvestades pakiautod. Veoautode ja autobusside osakaal tee sirgjoonelist kulgemist liikluses on vähenenud manteel nr 5 13% ja läbi linna). maanteel nr 15 9%. Autorongide koosseisu kasv Transiit- ja linna läbiva muu on olnud minimaalne, maanteel nr 5 on see liikluse osakaal ei ole nii vähenenud 10%. suur, et tekitaks probleeme välisõhu kvaliteedile, samuti maanteeäärsetel aladel ei ole näha läbivast liiklusest põhjustatud müraprobleeme. Veoautode ja autobusside osakaal liikluses on vähenenud manteel nr 5 13% ja maanteel nr 15 9%. Autorongide koosseisu kasv on olnud minimaalne, maanteel nr 5 on see vähenenud 10%. Samas on olnud ka veoautode, autobusside ja autorongide koosseis koguliikluses suhteliselt tagasihoidlik. Mõju Türi linna Paljud läbisõidul olevad Ümbersõidu rajamine võib lisaks transiitliiklusele turismiga seotud inimesed peatuvad linnast mööda juhtida potentsiaalsed turistid, kes sektorile kehakinnituseks Türil ning eelistavad suuremat liikluskiirust linna läbimisele. suureneb võimalus ka See aga vähendab võimalust turiste linna muude linnas pakutavate meelitada ning siinseid teenuseid tarbida. Turistide teenuste tarbimiseks, mis eemale suunamisega väheneb Türi populaarsus on seotud vaba aja turistide seas. veetmise, erinevate kaupade tarbimisega (nt ostukeskuste ja kaupluste külastamine, puhkevõimaluste kasutamine jne). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 76 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Mõju maakasutusele Mõju puudub, senine Kavandatava ümbersõidu esimene etapp jääb ca maakasutus võib jätkuda. 50% ulatuses eraomandis olevatele maadele ning teine etapp antud trassikoridoris jääb ca 95% ulatuses eraomandis olevatele maadele. Trassikoridori reserveerimisel tuleb maaomanikele seada maakasutuse piirangud, mis ei takistaks tulevikus ümbersõiduteed rajada. See tähendab püsiva iseloomuga ehitustegevuse keeldu trassikoridoris või tuleb kohalikul omavalitsusel antud maad omandada (võõrandada või osta). Alternatiiv I ja II võrdlemisel selgus, et eelistatud on alternatiiv I ehk Türi linna ümbersõidutee rajamise võimaldamiseks trassikoridori väljaspool Türi linna ei reserveerita, transport toimub ka edasidi olemasolevatel maanteedel. 5. Planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 1 on KSH eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Türi valla KSH põhieesmärk on planeerimisprotsessis luua looduskeskkonna, inimese tervise ja vara ning kultuuripärandi suhtes jätkusuutlikke lahendusi, mida võimaldab asjaolu, et KSH viiakse läbi planeerimismenetluse raames. KSH-s väljatöötatud ennetus- ja leevendusmeetmeid tuleb arvestada maakasutuse planeerimisel ja muude üldplaneeringule kohustuseks pandud teemade lahendamisel eesmärgiga saavutada tasakaalustatud, inimese ja looduskeskkonna huve arvestav ruumiloome. Vastavalt hanke „Türi valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise konsultatsiooniteenus“ tehnilisele kirjeldusele oli KSH kavatsuses vajalik välja selgitada piirkonnad või teemavaldkonnad, mille osas on otstarbekas ja üldplaneeringu lahenduse saavutamiseks vajalik hinnata mõjusid laiapõhjalisemalt, st käsitleda ka asjakohaseid sotsiaal-kultuurilisi ja majanduslikke mõjusid. KSH VTK koostamisel määratles töögrupp ära valdkonnad, mida läbiviidava KSH protsessis raames peeti vajalikuks hinnata: mõju õhukvaliteedile, Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide täitmisele, kallasraja kasutatavusele, väärtuslikele maastikele, rohevõrgustikule, bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele, inimese tervisele ja heaolule, jäätmekäitlusele, kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele, miljööväärtuslikele aladele ning käsitleti ehituskeeluvööndi muutmise vajadusi, kliimamuutustega kaasnevaid mõjusid ja nendega kohanemise vajadusi ja võimalusi. Üldplaneeringu lahenduse saavutamiseks peeti vajalikuks hinnata mõju sotsiaalsetele vajadustele ja heaolule, sh varale ja turvalisusele, teenuste kättesaadavusele, puhkealade kättesaadavusele, majandustegevusele ja töökohtadele. Türi valla üldplaneering lähtub põhimõttest, et tiheasustusalad (tiheasustatud alad) ei laiene, vaid pigem toimub selliste alade tihenemine, säilitades seejuures väljakujunenud asustusmustrit. Planeeritud uue maakasutusega alad on peamiselt kavandatud olemasoleva maakasutuse laiendusena (sama juhtotstarbega alade laiendus) või suurendatakse praeguse maakasutuse kasutusvõimalusi tulevikus segaotstarbega aladeks määramise kaudu (nt praegustele või kehtivates üldplaneeringutes tootmismaadele ja ärimaadele Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 77 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne segaotstarbega alade juhtotstarbe määramine). Uusi elamupiirkondi ega muid arendusalasid olemasolevatest keskustest eraldiseisvana (eemal) ette nähtud ei ole. Üldplaneeringuga on pigem kavandatud tiheasustatud alade (Türi linn, Käru, Väätsa, Särevere, Oisu alevikud) asustusüksuste piiride kokkutõmbamist kohtades, kus ei ole üldplaneeringu realiseerimisperioodil arendustegevust ette näha. Tiheasustusala laienemisettepanekud puudutavad pigem seniste ametlike tiheasustusala piiride korrigeerimist osas, kus sellest väljaspoole jääv asustus (elamud, tootmine, muu ettevõtlus) on tihedalt seotud nii asukoha kui otstarvete mõttes tiheasustusalaga (nt Väätsa aleviku külje all Uus tänava äärde jäävad elamud ning mõned Ülejõe tn äärde jäävad elamud). Tiheasustusaladeks on planeeritud Türi linn, Käru, Särevere, Väätsa ja Oisu alevik ning Reopalu, Taikse, Poaka, Kabala, Türi-Alliku ja Kirna külakeskused, kuna need on juba tänaseks väljakujunenud arendusalad (Kabalas ühiskondlike hoonete maa-ala, elamualad ning tootmistegevus, Taikses üldjoontes elamupiirkond ning üks ühiskondlike hoonete maa-ala, Türi-Allikul nii elamuarendus, tootmine kui äritegevus ja üks ühiskondlike hoonete maa-ala, Kirnal peamiselt elamupiirkond, lisaks paar tootmisettevõtete maa-ala ja paar äri maa-ala ning üks jäätmehoidla maa ning Reopalus elamupiirkond ning Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteest põhjas ka tootmistegevus). Arendustegevuse tihendamine olemasolevatel tiheasustusaladel ja väljakujunenud kompaktse hoonestusega aladel, mille osas üldplaneering teeb ettepaneku määrata need tiheasustusalaks, lihtsustab infrastruktuuride, sh teede ja kommunikatsioonide rajamist ja tootmis- ning ärimaade puhul teenuste pakkumist, kuna tarbijaskond on seotud pigem keskusalaga. Üldplaneering on tähelepanu pööranud ka hajaasustusalade jätkusuutlikkuse ja elujõulisuse säilitamisele, kus on põhirõhku pandud traditsioonilisele keskkonda säilitada aitavale elulaadile. Kobras AS koostas 2020. aasta novembris Türi Vallavalitsuse tellimusel tuulikuparkide asukohavaliku analüüsi (töö nr 2020-247), mille eesmärgiks oli selgitada, kas ja kuhu oleks potentsiaalselt võimalik püstitada tuulikuparke ja need alad siis ka üldplaneeringusse võimalike tuulikuparkide arendamise aladena peale kanda. Julgeolekualaste eesmärkide täitmisel riigikaitseliste ehitiste (radarite) töövõime tagamiseks on tuulikute püstitamisele üleriigiliselt, sh Türi valla territooriumil, ette nähtud ulatuslikud piirangud ning seetõttu analüüsiti võimalikku tuulikuparkide arendusala Kaitseministeeriumi poolt lubatud territooriumil, mis hõlmas vaid valla läänepoolset osa, jäädes suuremas osas Kädva, Sonni, Lungu, Lauri, Kändliku, Kullimaa ja Jõeküla ning Käru aleviku aladele. Tuulikupark on enam kui kahest tuulegeneraatorist ning tuulegeneraatoreid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest ning ehitistest koosnev elektrijaam, kusjuures vähemalt 30 meetri kõrgustest tuulegeneraatoritest koosnev tuulikupark on olulise ruumilise mõjuga ehitis. Planeerimisseaduse kohaselt tuleb üldplaneeringus määrata olulise ruumilise mõjuga ehitiste asukohad, vastasel korral on nende kavandamine võimalik ainult läbi (kohaliku omavalitsuse) eriplaneeringu. Analüüsis arvestati Kaitseministeeriumi poolse piiranguga püstitada alale kuni 150 m kõrguseid tuulikuid (masti ja tuulikulaba kogupikkus). Ala, kus valitseb 100%-line veendumus tuulikuparkide rajamise võimalikkuse osas, ei olnud lähteinformatsiooni puudulikkuse ja erinevate tegurite komplitseerituse tõttu selles etapis ja nii kiiresti võimalik leida. Esiteks puudusid siis ja puuduvad ka praegu konkreetsed tehnilised andmed paigaldatavate tuulikute kohta (kõrgus, labade pikkus ja pindala, võimsus, tekitatav müratase jne, soovitavad paigaldamise asukohad ja omavaheline kaugus), samuti puuduvad andmed reaalsete looduslike tingimuste kohta (lindude võimalikud Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 78 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne rände- ja liikumiskoridorid puhke- ja toitumisalade vahel), mida olemasolevatest andmebaasidest ei leia ning ilma spetsiifilisemate uuringuteta ei ole võimalik kindlaks määrata. Seetõttu kaardistati koostatud analüüsis kriteeriumid, mis kindlasti välistavad tuulikuparkide rajamise mingis asukohas ning sellised kriteeriumid, millest lähtuvalt on vajalik teostada täiendavaid uuringuid või sõlmida kokkuleppeid tuulikupargi rajamiseks sobiliku ala täpsustamiseks. Kriteeriumite väljatöötamine ja nende alusel võimalike alade leidmine oli sisuliselt mõjude hindamise põhine, st lähtuti looduskeskkonna ning inimese tervise ja heaolu vajadustest. Analüüsis pakuti välja tuulikupargi arendamiseks tõenäoliselt sobiv ala, kus on võimalik edasi uurida tuulikupargi rajamise võimalusi ja tingimusi järgmises, detailplaneeringu etapis koostöös keskkonnamõju hindajatega (KSH-s). Läbi viidud analüüsi tulemuste alusel on täiendatud KSH aruannet (vastavate mõjuvaldkondade peatükke), tehtud üldplaneeringus ettepanek potentsiaalse tuulepargi arendamiseks sobiva ala määramiseks ning esitatud pargi arendamise tingimused. Mõju looduskeskkonnale Üldplaneeriningu lahenduse elluviimisega kaasnevate looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise puhul saame eelkõige hinnata mõju maastikule, rohevõrgustikule, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele aladele ning põhja- ja pinnaveele, miskaudu saab hinnata (kaudselt) mõju bioloogilisele mitmekesisusle, populatsioonidele, loomadele ja taimedele. 5.1.1 Mõju maastikule ja kultuuripärandile ja -väärtusele Üldplaneeringu mõju looduslikule maastikule on seotud eelkõige tehiskeskkonna loomise või laienemisega. Türi valla puhul saab rääkida ka põllumajandusliku ilmega maastiku muutmisest, mis on samas oluline osa tervikmaastikust. Arendustegevuse käigus muudetakse (oluliselt) looduslikku ja avatud põllumajanduslikus kasutuses olevat maastikku ning äärmuslikul juhul muudetakse senist maastikku tundmatuseni. Türi valla üldplaneeringu lahenduse elluviimisel toimub pigem juba väljakujunenud tiheasustusega alade (elamu, äri-, tootmisalad, ühiskondliku kasutusega alad, üldkasutatvad alad) tihenemine kui laienemine looduslikele aladele. See tähendab, et tehislike ilmede alade loomine/kujundamine toimub juba aladel, kus looduslikku maastikku on juba varasemalt ehitustegevuse ja maastiku ümberkujundamise teel muudetud. Uued tootmis- ja ärimaad ja nende laiendused on kavandatud olemasolevate juurde, mistõttu ei rikuta ega killustata seniseid looduslikke maastikke tehnogeensete elementidega. Ühtlasi ei ole kavandatud kasutuses olevate avatud põllumajandusmaastike muutmist, mis moodustab olulise osa vallale iseloomulikust avamaastikust valla kirde- , kesk ja kaguosas. Samuti säilib valla põhja- ja kirdeosa voorestik, muudatusi ei ole ette näha ka märgalakooslustes. Metsade majandamine riigimetsas toimub vastavalt metsakorralduskavale ning on sõltumatu üldplaneeringu lahendusest. Potentsiaalse tuulikuparkide arendamise alade valikul välistati võimalike arendusalade hulgast väärtuslikud maastikud, mistõttu mõju neile puudub. Tuulegeneraatorid paigutatakse üksteisest vähemalt 400-500 m kaugusele, mistõttu neid ümbritsev ning nene vahele jääv maastik säilitatakse. Juurdepääsuteede ning vajalike ülekandeliinide rajamine muudab kindlasti selles asukohas maastikuilmet, kuid kuna hetkel ei ole teada kogu infrastruktuuri tehnilisi parameetreid ja soovitavat paiknemist, siis on raske hinnata ka mõju maastikule. Seda tuleb teha järgmises, detailplaneeringule koostatavas keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus, kus Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 79 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne saab teha juba konkreetsed ettepanekud juurdepääsuteede, liinide ja tuulikute paigutamiseks selliselt, et looduslikku maastikku võimalikult vähe mõjutataks. Enamik Türi väärtuslikest põllumajandusmaadest jääb valla ida- ja kaguossa. Potentsiaalse tuulikupargi aladele jäävad vaid üksikud väärtuslikud põllumajandusmaad, mistõttu leiti, et ei ole otstarbekas otseselt väärtuslikke põllumajandusmaid potentsiaalse tuulikupargi arendamise alade hulgast välistada. Seda enam, et puudub nende alade kohta käiv õiguslik regulatsioon. Sellele vaatamata tasub võimalusel eelistada tuuleparkide rajamisel väheväärtuslikke põllumaid (st väheväärtuslikke rohu- ja heinamaid). Üldplaneeringu koostamisel viidi läbi maastike hindamine ja määratlemine, mille aluseks olid viit tüüpi väärtused: kultuurilis-ajalooline, looduslik, esteetiline, rekreatiivne ja turismipotentsiaal ning identideediväärtus. Üldplaneeringu koostamise käigus on üle vaadatud maakonnaplaneeringutega määratletud väärtuslike maastike piirid ning korrigeeritud kolme väärtusliku maastiku piire, mis tuleneb nende vastavusse viimisest alale omaste tegelike väärtustega. See tähendab, et kui vahetult väljaspool maakonnaplaneeringus määratletud väärtusliku maastiku piiri asub sarnaste tunnustega maastik või teistuguste tunnustega, kuid millel on kõrge kultuurilis-ajalooline, puhkemajanduslik, esteetiline, identiteediline ja/või looduslik väärtus ja mis rikastab seni määratletud väärtuslikku maastikku, siis on olnud see üldplaneeringu koostamisel aluseks väärtusliku maastiku piiride muutmiseks:  Piiumetsa sookaitseala väärtusliku maastiku piire on suurendatud, hõlmates enda alla kogu Kummasaare raba, kuna kogu ala on väga sarnane piirkond ning kaitseväärtuste tõttu ei tohiks osa rabast väärtusliku maastiku alt välja jätta.  Kädva-Paluküla väärtusliku maastiku piire on vähendatud, et piirkond vastaks paremini kaitseväärtustele. Välja on arvatud ala, mille osas ei ole vajalik lisatingimuste seadmine ala senisel kujul säilitamiseks.  Käru-Kullimaa väärtusliku maastiku piire on suurendatud, sest maakonnaplaneeringus toodud piirid ei hõlma väärtusliku maastiku tunnuselemente tervikuna. Käru-Kullimaa maastiku teeb huvitavaks piki Käru jõge kulgev tee, mille käändudelt avaneb ilusaid vaateid nii jõele kui maastikule ja maakonnaplaneeringus määratletud piirides ei hõlma Käru-Kullimaa väärtuslik maastik jõge ja selle ääres kulgevat teed tervikuna. Oluline on Käru jõe kaldapiirkonna, sh Rõusa-Käru kõrvalmaantee äärse avamaastiku kaitse laiemal alal kui seda senini tehtud on, tagamaks tervikuna väärtusliku maastiku kaitse. Rapla maakonnaplaneeringus on toodud ka väärtusliku maastiku reservalana Lungu küla. Üldplaneeringu koostamisel tehtud analüüsi tulemusena ei otsustatud seda väärtuslikuks maastikuks määrata. Üldplaneeringuga on üpris põhjalikult määratud väärtuslikele loodus- ja kultuurmaastikele kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimused, mis aitavad säilitada nendele iseloomulikke tunnuselemente ja väärtust tervikuna. Kuna mitmed väärtuslikud maastikud või nende tunnuselemend on ühtlasi kultuurimälestistena kaitse alla võetud (nt Käru mõisa park, Väätsa mõisa park, Kirna mõisa park) või looduskaitse alla võetud (nt Türi maastikukaitseala, Kabala mõisa park, Oisu mõisa park, Saarjõe maastikukaitseala), siis on nendel aladel ehitustingimused juba reguleeritud muinsuskaitseseaduse, looduskaitseseaduse ja kaitse-eeskirjaga. Seetõttu Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 80 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne võiks üldplaneeringus rohkem tähelepanu pöörata väärtuslikel maastikel vaadete avamisele ja säilitamisele, kuna maastike eksponeeritus on nende tähtsustamisel ja tutvustamisel väga oluline. Tehnogeensete maastike tekkimise vältimiseks tuleb lisada tingimus, et rajada võib ehitisi, mille välisilme sobitub ümbritseva maastikuga ja ehitistega ning kasutada tuleb uusehitiste puhul mahedaid värvitoone. Üldplaneeringuga ei ole lubatud tuulikuparkide ja uute ülekandeliinide (õhuliinide) rajamine (tuulikupargi alajaama ja võrguga liitumise alajaama vahel) väärtuslikel maastikel, mis võimaldab säilitada nende üldist väärtust tervikuna. Üldplaneeringuga ei ole lubatud väärtuslikul maastikul päikeseparkide rajamine kohas, kus need takistavad vaateid väärtuslikele maastikuelementidele või rikuks traditsioonilist maakasutust. Üldtingimusena on välja toodud, et tuleb säilitada väärtuslike maastike omapära uute ehitisite rajamisel. Kaaluda tuleks ka kõrgete objektide (nt mobiilimastide, üksikute tuulikute vms) või maastikul domineerima jäävate muude objektide (nt vesiehitiste) keelamist väärtuslikel maastikel või täpsustama, millistel tingimusel on nende püstitamine lubatud. Üldplaneeringuga ei ole lubatud planeeringuga määratud vaatekohtadesse maastikul domineerivaid objekte rajada. Sealjuures võiks näidetena tuua, et sinna hulka võivad kuuluda tuulegeneraatorid, mobiilsidemastid, päikesepargid ja et nende rajamine pole väärtuslikul maastikul lubatud kohtades, mis avanevad vaatekoridoridelt ning kus rikuvad traditsioonilist maakasutust. Üldplaneeringuga määratud vaatekoridorisesse tuulikupargi ala kavandatud ei ole. Üldplaneeringu lahendus võimaldab säilitada loodusmaastikke ning põllumajandusliku olemusega maastikke, sh enamikke valla väärtuslikke maastikke. Üldplaneeringu lahendus kõigi valla territooriumil paikneva 13 väärtusliku maastiku omapära ja iseloomulikke tunnuselemente ei mõjuta. Miljööväärtuslike alade ja objektide määramine üldplaneeringus ning nendele aladele ja objektidele arendus- ja ehitustingimuste seadmisega võimaldatakse säilitada valla jaoks tähtsaid ajaloolis- kultuurilise eripäraga alasid ja objekte. Üldplaneeringuga sätestatud ehitus- ja kasutustingimused on piisavad, et tagada vallas ka teiste kultuuriväärtuste säilimine. Oluline on tagada vaated kultuuriväärtuslikele objektidele, üldplaneeringus toodud vaatekoridoride osas. Mälestisel ja mälestise kaitsevööndis kehtivad muinsuskaitseseadusest tulenevad kitsendused. Kinnismälestise kaitsevööndis on ilma Muinsuskaitseameti loata keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. 5.1.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja rohevõrgustikule Elurikkuseks ehk bioloogiliseks mitmekesisuseks peetakse suuresti liikide ja nende elupaikade ehk ökosüsteemide mitmekesisust.  Looduskaitseseadusega seatud eesmärkideks on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega, samuti kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine ning loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 81 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne  Veeseaduse ja selle alamaktidega on reguleeritud kaitset vajava maismaa- või veeala keskkonnanõuded ja neist tulenevad piirangud.  Keskkonnaseadustiku üldosa seadusega on keskkonna kaitseks sätestatud nõuded, mis käsitlevad keskkonnahäiringute võimalikult suures osas vähendamist, säästva arengu edendamist, keskkonna hea seisundi tagamist, loodusliku mitmekesisuse säilimist ja kaitset ning keskkonnakahju tekitamise vältimist.  Maapõueseadus reguleerib maapõue säästlikku ja majanduslikult otstarbekat kasutamist eesmärgiga tekkivaid keskkonnahäiringuid võimalikult suures ulatuses vähendada. Liigirikkuse ja erinevate populatsioonide jätkusuutlikkuse saavutamine on üldjuhul tagatud ka põllumajandustegevust ja metsamajandamist reguleerivate õigusaktidega kehtestatud meetmete rakendamise läbi. Looduskaitse all olevad metsad ja märgalad ning väljaspool kaitstavaid alasid olevad metsad, sood ja rabad, poollooduslikud kooslused (niidud), ühtlasi muud puhkeväärtusega looduslikud maastikud moodustavad kõik koos Türi valla rohevõrgustiku tuumalad, mille suurus tagab nende küllaltki hea koormustaluvuse ja kompensatsioonivõime inimkoormuse suhtes. Valdavalt tuumaladele toetub ka kogu võrgustiku funktsioneerimine. Rohevõrgustiku eesmärkide täitmise seisukohalt on kõige olulisemateks ökosüsteemideks metsad, niidud ja märgalad, aga ka siseveekogud. Türi valla rohevõrgustiku alast moodustavad metsad 83 %, märgalad 7% ja umbes samasuure osa ka poollooduslikud kooslused. Siseveekogude ökosüsteemid moodustavad pindalaliselt rohevõrgustikust küll väikese osa, kuid neil on siiski rohevõrgustiku eesmärkide seisukohalt oluline roll. Rohelise võrgustiku püsimise eelduseks on senise maakasutuse suuremas osas säilimine ja stabiilsus pikemas perspektiivis, mis tagab rohevõrgustiku toimimiseks vajalikud funktsioonid. Tuumalade toimimisel on oluline ka nende äärealade üldine iseloom ja maakasutus. Samatähtis võrgustikule on ka neid ühendavate rohekoridoride sidususe roll, mis tagab liikide liikumise tuumalade vahel ja seeläbi ka mitmekesisuse säilimise. Türi linnast põhja, lääne ja lõuna suunda jäävad alad on rohevõrgustikuga kaetud üsna heal tasemel, linnast ida ja kagusse jäävatel aladel on rohevõrgustiku osatähtsus märksa madalam ning seda peamiselt põllumajandusmaa suure osatähtsuse tõttu. Looduskaitse all olevatel aladel reguleeritakse metsa majandamist kinnitatud kaitse-eeskirjadega. Nt Türi maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on kaitsealal lubatud uuendusraie lageraie langi suurusega kuni 1,0 hektarit või suurusega kuni 2 hektarit laiusega kuni 30 meetrit ning turberaie, kusjuures turberaiel tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus. Üldplaneeringuga korrigeeriti Järvamaa ja Rapla maakonnaplaneeringutega määratletud rohelise võrgustiku tuumalade ja koridoride piire. Üldplaneeringus on roheline võrgustik kavandatud selliselt, et selle struktuurid ei kattuks konfliktsete maakasutustega nagu näiteks tiheasustusega alad ja muud intensiivse maakasutusega maa-alad (tootmise maa-alad, äri maa-alad, segaotstarbega maa-alad, elamu maa-alad). Üldplaneeringu põhilahendusele vastavalt jääb asustus rohevõrgustiku aladel hajusaks. Rohevõrgustiku täpsustamisel on lahendatud võimalikud konfliktide kohad. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 82 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Maakonnaplaneeringutes määratletud koridoride ja tuumalade ulatust on pigem suurendatud (laiendatud). Tähtsustatakse äärealade olulisust rohevõrgustiku toimimisel, kuna puhverdavate äärealade rolli tihtipeale rohevõrgustiku funktsioneerimise ja sidususe tagamisel on seni alahinnatud. Türi linnast kirdesse ja edelasse, osaliselt ka Türi linna territooriumile jäävad metsaalad on arvatud rohevõrgustiku koosseisu – need omavad peamiselt puhkeotstarbelist väärtust, kuid aitavad alal hoida ka linna ümbritsevat bioloogilist mitmekesisust ning puhverdavad teatud mõttes linnalisest keskkonnast tulenevaid mõjusid (võrreldes ümbritseva asustusstruktuuriga suurem asustustihedus, õhusaaste, kõvakattega pindade rohkus). Arvestatud on naabervalda ulatuvate rohealadega, et moodustuks mitte üksnes valla tasandil sidus ja toimiv võrgustik, vaid et terviklikkus oleks tagatud palju laiemalt. Rohevõrgustiku koosseisu on arvatud suuremad vooluveekogud ja nende kaldaalad, sh Pärnu jõgi ning selle kaldapiirkond Türi linna idapiiril. Need moodustavad sinivõrgustiku. Sinivõrgustiku alla kuuluvad jõed, ojad ja järved ning nende kallastel olev loodusliku taimestiku vöönd 30 m ulatuses mõlemal pool veepiirist. Sinivõrgustik mitmekesistab rohevõrgustiku funktsioone ja toimib tihti ka eri alade vahelist sidusust loova võrgustikuna. Taikse - Tori - Türi-Alliku maantee ja Türi linna vahele jääv metsaala on arvatud rohevõrgustiku osaks. Ühtlasi on arvestatud rohevõrgustiku osaks nt Käru alevikust kagus ja loodes asuvad metsaalad. Türi linna ja Lõõla küla vahel maakonnaplaneeringus määratletud tuumala on määratletud üldplaneeringuga rohekoridoriks, kuna elurikkus sellel alal on erinevate andmebaaside (eelkõige elurikkuse andmebaasi) järgi võrreldes muude tuumaladega väiksem ning seetõttu toimib ala pigem loomade liikumisteena erinevate sihtpunktide (tuumalade) vahel. Kõige kitsamad rohekoridorid paiknevad Türi linna lähialal, konfliktpiirkonnad asuvad suuremate maanteede ja raudtee ristumisel loomade liikumisteedega. Konfliktkohtades ja kitsastes rohekoridorides tuleb veelgi rohkem tähelepanu pöörata ulukite vaba ja ohutu liikumise tagamisele ja olukorra parandamisele, säilitades seeläbi kogu valda hõlmava tervikliku rohevõrgustiku katkematu sidususe. Üldplaneeringuga kavandatuga ei ole ette näha tagajärgi, mis seaksid ohtu elurikkuse säilimise või põhjustaksid elupaikade eraldatust. Üldplaneering soodustab elamuehitust ja arendustegevust olemasolevatel kompaktsetel aladel ning hajaasustuses olemasoleva maakasutuse muutmise (ehitustegevuse) vältimist. Üldplaneeringuga soositakse hajaasustuses ehitamist vaid endisele talukohale ning on seatud tingimus, et eluasemekoha rajamisel metsamaa kõlvikule tuleb säilitada maksimaalses ulatuses kõrghaljastust ja alusmetsa taimestikku ning metsa bioloogilist mitmekesisust. Samuti, kui on eeldada, et ehitustegevus võib kahjustada metsa bioloogilist mitmekesisust, siis tuleb koostada vastavasisuline eksperthinnang, kus sisalduvad ka vajalikud leevendusmeetmed ehitustegevuseks. Loodusmaastikku killustavaid perspektiivsete maanteede trasse valla üldplaneeringuga kavandatud ei ole. Joonobjektide rajamisel võib negatiivne mõju looduse bioloogilisele mitmekesisusele avalduda ehitusaegselt, mõju ulatus on lokaalne ning kahaneb aja möödudes kui taastub taimestik ja loomade harjumuslikud liikumissuunad. Samas liinikoridoride korral on lähiümbrus mõjutatud järjepideva hooldamise ja raadamise läbi püsivalt. Planeeritud lokaalsete tehnotrasside väljaehitamine ei ole olulise mõjuga tegevus, kuna need jäävad üldjuhul juba muutunud looduskeskkonnaga tiheasustusega alade piirkonda. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 83 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tuulikuparkide arendamiseks potentsiaalselt sobivate alade määramisel otsustati mitte välistada rohevõrgustiku tuumalasid ja koridore, kuna arvestades tuulikupargi rajatiste olemust ei pruugi see olla otseselt põhjendatud ja õigustatud. Tuulegeneraatorite ja rajatavate ülekandeliinide postide omavaheline kaugus tagab nendevahelisel alal vabalt ulukite vaba liikumise. Tuulikute alustarindi alune looduslik maastik küll hävitatakse, ent selle ümber on võimalik looduslikud alad iseenesest säilitada. Juurdepääsuteede rajamise osas kehtib sama põhimõte – tee alusel alal looduslik maa-ala asendatakse tehisliku rajatisega, ent selle ääres olevad kooslused ja looduslik ilme on võimalik säilitada. Üldplaneeringu täpsusastmes ei ole võimalik anda asjakohast hinnangut rohevõrgustikule ja selle toimimisele, seda saab teha järgnevas, detailplaneeringu etapis, kui on teada tuulikute konkreetne asukoht, infrastruktuuri paiknemine ja parameetrid. Siis tuleb läbi viia asukohapõhised kohapealsed vaatlused ja täpsustada arendaja poolt antud info alusel tegelik mõju rohevõrgustiku funktsioonide toimimisele antud asukohas ja kaaluda vajadusel generaatorite ja/või tehnilise infrastruktuuri paiknemise erinevaid alternatiive. Ekspert on seisukohal, et kindlasti tuleb rohevõrgustikule detailplaneeringu koostamisel kõrgendatud tähelepanu pöörata. Rohevõrgustiku üheks funktsiooniks on ka puhkefunktsioon, sellele avalduvast mõjust on juttu peatükis 5.2.1.3. Rohelise võrgustiku toimimise säilitamiseks ja parandamiseks tuleb üldplaneeringus seada järgnevad tingimused:  rohelise võrgustiku tuumaladel tuleb vältida elupaikade seisundi halvenemist, liikide häirimist ning tegevust, mis ohustab piirkonna ökoloogilist tasakaalu. Rohelise võrgustiku koridorides tuleb säilitada olemasolevat looduslikku kooslust, tagamaks side rohevõrgustiku tuumalade vahel. Eesmärgiks on säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus – metsakooslused, poollooduslikud ja looduslikud niidud ja neid ühendavad koridorid;  rohelise võrgustiku aladele ehitiste (kaasa arvatud tuulikuparkide) kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Asustus ja arendustegevus ei tohi killustada ja läbi lõigata rohevõrgustiku koridore ega tugialasid. Ehitusalade valikul, sh taristu kavandamisel, ei tohi seada ohtu rohevõrgustiku säilimist - rohevõrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb igal juhul arvestada, et rohevõrgustik jääks toimima ning tagatud on loomade liikumiskoridorid;  omavalitsus võib keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest, vastuvõtmisest või kehtestamist, kui selgub, et kavandatud tegevus ohustab rohevõrgustiku toimimist;  veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine ei tohi oluliselt muuta veekogude kaldaala looduslikkust, seada takistusi või põhjustada ebamugavusi loomade liikumisele ja halvendada veekogude seisundit;  bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks on soovitatav jõgede, ojade ja peakraavide kaldaid niita peale jaanipäeva, kui enamik linde on pesitsenud;  vältida kinnistute tarastamist hajaasustusega rohevõrgustiku alal. Kui see on siiski vajalik või on kindel soov seda teha, siis ei tohi aiaga piiratav õueala suurus ületada 0,4 ha, välja arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest. Nii tagatakse hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine; Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 84 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne  uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik ühe kinnistu piires kompaktselt paikneva hoonete ansambli juures. Elamute rajamine rohevõrgustiku alal võib seni hoonestamata katastriüksustel lubada tingimusel, et õuealade või aedade vaheline kaugus on vähemalt 200 – 300 m, tagamaks loomade turvaline liikumine;  rohevõrgustiku rohekoridoris tuleb vältida seda katkestavate aedade ning muude ulukite liikumist takistavate rajatiste püstitamine järgides seejuures, et rohekoridori aladel ehitades peab koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks. Loomade poolt kasutatavad koridorid on oma olemuselt tihti kitsamad ning liialt suured tarastatud alad ei võimalda loomade vaba liikumist antud piirkonnas;  päikeseparkide rajamisel rohevõrgustiku alale peab säilima loomade liikumisvõimalus vähemalt 50 m laiuse koridorina. Tingimust tuleb arvestada ennekõike päikeseparkide piirete rajamisel. Pargi rajamise projektis esitada analüüs loomade liikumisteede kohta;  sõltuvalt arendustegevuse iseloomust ja mahust võib omavalitsus nõuda eelnevalt täpsustava uuringu (võib olla ka eksperthinnang või -arvamus) koostamist vastava ala väärtuste hindamiseks ja rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamise kindlustamiseks. Uuringu tellib vallavalitsus asjast huvitatud isiku kulul. Nimetatud uuringu tulemustest lähtuvalt võib omavalitsus keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest, vastuvõtmisest või kehtestamisest, kui ilmneb, et kavandatud tegevus ohustab rohevõrgustiku toimimist;  rohekoridoride lõikumisel riigimaanteega (konfliktikohad) tuleb parandada nähtavust ja kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks. Ka uute teede projekteerimise käigus tuleb arvestada loomade rännuteedega ning tagada nende liikumisvõimalused parimal võimalikul moel. Väiksemate loomade rännuteed üle põhimaantee on võimalik tagada truupide kaudu teetammis. Suurulukid pääsevad üle põhimaantee, tee ääres võib nende liikumist suunata (nt aedadega). Vajadusel tuleb kavandada eritasandilised ristumisvõimalused teedega loomatunnelite ja sildade näol. Planeeringute ja projektide koostamisel tuleb arvestada võimalike konfliktikohtadega (seni kindlaks tehtud olulisemad konfliktkohad on kantud üldplaneeringu looduskaitse joonisele) ja kavandada vajalikud abinõud loomade ohutute liikumisvõimaluste säilimiseks. Vajadusel kaasata ulukiekspert;  kui lisaks üldplaneeringuga kavandatud infrastruktuuridele (nt elektriliinid, mastid, jäätmehoidlad) on uute rajamine vajalik või vältimatu ja arendustegevuseks ettenähtud aladel on asukohas arendustegevus põhjendatud, tuleb planeeringu või projekteerimise käigus hoolikalt valida rajatiste/ehitiste asukohta ning koostada tulenevalt KeHJS-st keskkonnamõju eelhinnang või keskkonnamõju strateegiline hindamine eesmärgiga kavandada meetmed võrgustiku toimimist takistavate mõjude vältimiseks ja leevendamiseks;  pärast karjääride korrastamist ei tohi karjääride nõlvad olla takistuseks suurulukite liikumisele;  tulenevalt metsaseadusest on metsaomanik kohustatud rakendama metsaseaduses nimetatud metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viie aasta ning loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa;  rohevõrgustiku toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel; Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 85 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne  tuumalades ja koridorides võib vastavalt metsamajandamiskavadele lubada majandustegevust (sh metsaseadusega reguleeritud raiet). Seejuures tuleb rohevõrgustiku metsades raiumisel: ✓ vältida rasket metsatehnikat ja raietööde läbiviimist ajal, mil pinnase kandevõime on nõrk ja kahjustatakse oluliselt aluspinnast; ✓ taasmetsastada lageraiealad kasutades selleks kohalikke liike; ✓ hoiduda raietöödest raierahu perioodil (15. aprill–15. juuni) seoses lindude pesitsusajaga;  metsade majandamine toimub vastavalt metsaseadusele, looduskaitseseadusele, kaitsealade kaitse- eeskirjadele ja kaitsekorralduskavadele. Metsade raie kaitsealustel aladel on reguleeritud kaitsealade kaitse-eeskirjadega. Väljapool looduskaitseseaduse mõistes kaitstavaid alasid ning kaitsealuste liikide elupaiku on soovitatav sarnaselt eelnimetatud aladega metsade majandamine ja kasutamine sellisel moel ning sellises tempos, et säiliks metsade bioloogiline mitmekesisus, produktiivsus, taastumisvõime ning ühtlasi nende potentsiaal täita nüüd ja tulevikus ökoloogilisi ja sotsiaalseid funktsioone nii valla kui ka üleriigilisel tasandil;  rohevõrgustiku alale jäävate suure koormusega puhkealadel tuleb korraldada nii, et looduskeskkonna vastupanuvõimet ei nõrgendataks ja ala looduslikkus ning loomadele loomulik elukeskkond ja taimedele loomulik kasvukeskkond säiliks. Selleks tuleb hoolikat kavandada puhkajate/külastajate liikumist alal, piirata/suunata mootorsõidukite liikumist alal, paigaldada piisavalt prügikaste, rajada eelnevalt ettevalmistatud lõkkekohad, telkimis- ja puhkealad, välikäimlad jne;  Türi linna põhja, lõuna ja ida äärealadel ja vahetult väljaspool linna piire paiknevad teavituskohustusega majandatavad riigimetsad, mille raiumist tuleks üldjuhul vältida arvestades nende metsade olulisust Türi linna elanike seisukohast (kasutatavad eelkõige rekreatiivsetel eesmärkidel, kuid omavad ühtlasi puhverdavat toimet linnalisest keskkonnast lähtuvale mõjudele (müra, autode heitgaasid, visuaalne külg);  Tuulikupargi arendamisel tuleb detailplaneeringu ja KSH koostamise käigus hinnata rohevõrgustiku funktsioneerimist kohapõhiselt, kui on teada tuulegeneraatorite ja vajaliku infrastruktuuri paiknemine. 5.1.3 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele aladele Türi vallas on looduskaitse alla võetud kaitse- ja hoiualad moodustatud arvestatavas osas rabade elupaigatüübi (7110*) ja siirdesoo- ja rabametsade elupaigatüübi (91D0*) kaitseks. Suurest kuivenduse mõjust hoolimata on Türi valla territooriumil säilinud metsi ja märgalasid, mis omavad kõrget väärtust nii bioloogilise mitmekesisuse säilitamise aspektist erinevatele liikidele elupaikade ja kasvukohtade pakkumise näol kui ka pakuvad võimalusi vaba aja veetmiseks ning on turismisihtkohtadena hinnatud loodusmaastikud. Valla arendamise üheks prioriteediks on säilitada olemasolev kõrge väärtusega looduslik keskkond, eelkõige kõige väärtuslikum osa sellest, kus on seatud piiranguid ala kasutamisele kaitsealade ja hoiualade kaitsestaatuse kaudu. Türi valla üldplaneeringuga ei kavandata olemasolevatele kaitstavatele aladele arendusi või maakasutuse muutusi, millel võiks olla otsene negatiivne mõju looduskaitse all olevate aladele ja objektidele (sh püsielupaikadele, kaitsealustele üksikobjektidele, kaitsealuste liikide leiukohtadele). Üldplaneering väärtustab piiratud kasutusega looduslike alade säilimist ning looduskaitse all olevate liikide elu- ja kasvutingimuste säilimist ning parandamist. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 86 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kaitsealadel, püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul lähtub kaitsekord kaitse-eeskirjast, kaitsekorralduskavadest ning looduskaitseseadusest tulenevatest tingimustest ja piirangutest. Hoiualade ja kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse lähtub looduskaitseseaduses sätestatud tingimustest ning piirangutest, samuti kaitsekorralduskavadest ja liigikaitse tegevuskavadest. Looduskaitseseaduse kohaselt on hoiualal keelatud ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Üldplaneeringu kehtestamise järgselt säilib kaitstavate alade senine kaitsekord. Enamik kaitstavaid alasid asub ka rohelise võrgustiku koosseisus, mistõttu on alade piisav kaitse tagatud ka planeeringuga rohelise võrgustikule seatavate tingimuste kaudu ja vastupidi. Üldplaneeringus on toodud tingimus, et kui looduskaitsealusel alal soovitakse maa-ala kruntida elamuehituse või muu arenduse eesmärgil, tuleb hoonete parema asukoha leidmise eesmärgil eelnevalt teostada ala ülevaatus vastava ala spetsialisti poolt. Kuna üksnes hooned ei pruugi avaldada olulist mõju kaitse- eesmärkidele, siis tuleks seda täpsustada, et ka suuremate rajatiste kavandamisel tuleb eelnevalt teostada ala ülevaatus vastava ala spetsialisti poolt. Üldplaneeringusse tuleb lisada tingimus, et kui kaitstaval loodusobjektil kavandatakse puhkeala väljaarendamisel püstitada rajatisi või ehitisi, tuleb koostada KMH/KSH eelhindamine. Eelhindamise ja vajadusel keskkonnamõju hindamise läbiviimisel saab välja töötada leevendavad meetmed loodusväärtuste säilimiseks. Üldplaneeringuga kavandatakse Türi linnas Pärnu jõe kaldale üsna ulatuslikult ning oluliselt väiksemal alal Kirna külas puhke- ja virgestustegevuse juhtotstarbega maa-alad, mis on mõistetav, kuna jõeäärne piirkond on atraktiivne ja seda saaks ära kasutada virgestuslikel eesmärkidel. Pärnu jõele ulatuvaid rajatisi planeeritud ei ole. Hetkel on Türi linnas puhke- ja virgestustegevuse maa-alaks määratud üksnes Türi järve äärne ala. Planeeringus on toodud tingimus, et puhke- ja virgestustegevuse maa-alal asuvale katastriüksusele võib ehitada ainult puhkerajatisi (mänguväljakud, palliplatsid jt spordi- ja puhkerajatised) ning detailplaneeringu koostamisel võib ka hooneid ehitada, kuid nende osakaal katastriüksusel ei tohi domineerida. Pärnu jõe hoiualale eeldatavalt oluline mõju puudub, kuna üldplaneeringus on toodud tingimuseks, et maksimaalselt tuleb säilitada mets ja teised loodusväärtused (Pärnu jõe kaldal on see oluline, kuna jõeäärsed looduslikud alad toimivad loodusliku puhvrina jõe suhtes), samuti on tingimuseks parkimisalade lahendamine selliselt, et oleks piiratud mootorsõidukite pääs looduslikele aladele. Ala hooldus ja jäätmekäitluse tagamine on elementaarne, eraldi tingimusena seda välja tuua ei ole vajalik. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise eesmärgil kehtestatud jõe ehituskeelu- ja piiranguvööndis maakasutuse piirangud aitavad samuti tagada ala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste kaitset (st sõltumata üldplaneeringuga sätestatud tingimustest). Ala terviklik väljaarendamine projektiga võimaldab kohalikul omavalitsusel seada vajadusel lisatingimusi piirneva Pärnu jõe seisundi kaitsest lähtuvalt, kuna jõe kalda ja selle veekvaliteedi kaitse tagab ühtlasi hoiuala kaitse-eesmärkide täitmise. Kuna kavandatavad puhke- ja virgestusalad piirnevad Pärnu jõe loodusalaga, siis on eelhindamise läbiviimine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 tulenevalt omavalitsuse poolne kaalutlusotsus niikuinii (Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 § 15 p 8: selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang). Kui omavalitsusel ei ole talle esitatud tegevusloa taotluse osas veendunud, et ebasoodne mõju Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 87 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Pärnu jõe loodusalale on välistatud, tuleb läbi viia Natura eelhindamine kavandatud tegevusele ning vajadusel algatada KMH/KSH asjakohase hindamise läbiviimiseks leevendusmeetmete väljatöötamiseks ning vajadusel alternatiivide leidmiseks. Hoiuala kaitset silmas pidades tuleks täpsustada, et parkimiskohtade arvu määramisel lähtuda ala kasutusotstarbest ja tegelikust vajadusest. Raadiojaama tänava (Türi-Näsuvere kõrvalmaantee) ja Lelle-Viljandi-Türi raudtee vahelisel alal on puhke- ja virgestustegevuse maa-ala kavandatud osaliselt Türi-Karjaküla hoiualale (KLO2000121). Hoiualaga kattuval alal tulenevad maakasutuse kitsendused looduskaitseseadusest ning üldplaneeringus määratletud maakasutuse rakendusvõimaluste ja -tingimuste üle otsustab Keskkonnaamet. Särevere alevikku Viljandi maantee ja Mäe tänava vahelisele alale Pärnu jõe kaldale planeeritakse haljasala ja parkmetsa maa-alad, mis täidab eelkõige avalikkusele suunatud vabaõhu puhkeala funktsiooni. Üldplaneeringuga ei ole lubatud sellele alale hoonete ehitamine, vaid üksnes tehniliste kommunikatsioonide ja sihipärase kasutamisega seonduvate rajatiste rajamine. Arvestades ala funktsiooni ja seda, et hoiuala kaitse on niikuinii tagatud kaldakaitse vöönditele looduskaitseseadusega kehtestatud kitsendustega, siis oluline mõju Pärnu jõe hoiualale puudub. Ühtlasi on kavandatava puhkealaga põhjas piirnevale alale Viljandi maantee ja Mäe tänava vahelisele lammialale kavandatud segaotstarbega maa-alad, mis võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: väikeelamumaa, ärimaa, üldkasutatava hoone maa ja/või puhke- ja virgestustegevuse maa. Valla kaalutlusotsusel on lubatud ka väiketootmine. Segaotstarbega maa-ala läbib Pärnu jõgi, kus asus varasemalt Türi-Särevere pais, mis lammutati juba ligi 10 aastat tagasi. Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse andmeil on Viljandi maantee ja Mäe tn vahelisel alal tegemist lammimuldadega (AM`` – õhukene lammi-madalsoomuld ja AG – lammigleimuld), mis paiknevad jõesängi äärsel tasasel lammil, kus üleujutus kestab pikemat aega. Üldplaneeringuga on võimaliku üleujutusohuga alade hulka arvatud ala, mida katab üleujutuse tunnustega mullastik, seega asub antud alal võimaliku üleujutusohuga ala. Üldplaneering ei soovita kavandada ehitustegevust üleujutataval alal. Ehitustegevuse kavandamisel teadvustada üleujutusohtu ja võtta kasutusele meetmed nii looduskeskkonnale kui varale tekkida võivate kahjude vältimiseks. Ehitustegevusele peavad eelnema planeerimis- ja projekteerimisetappides läbiviidavad vajalikud uuringud ning meetmete väljatöötamine, et tagada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine. Seega looduslike protsesside jätkumiseks ja võimaliku negatiivse mõju ärahoidmiseks Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärkidele on esmatähtis üldplaneeringus toodud tingimusi täita. Kuna segaotstarbega maa kasutusfunktsioonid eeldavad hoonete ja rajatiste ehitustöid ja konkreetsem info tegevuse iseloomu ja ulatuse kohta puudub, siis tuleb järgnevas etapis läbi viia KMH/KSH eelhindamine, kirjeldades täpselt kavandatavat tegevust, tegevusega kaasnevaid tagajärgi ning hinnata, kas kaasnevate tagajärgede tõttu avaldub tõenäoliselt ebasoodne mõju Pärnu jõel esinevatele kaitse-väärtustele (Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaigale ehk jõele endale mis on ühtlasi jõgede ja ojade elupaigatüüp (3260) ning II kaitsekategooriasse kuuluvatele nahkhiirtele) või mitte. Seejärel saab otsustada, kas tuleb edasi liikuda asjakohase mõju hindamise etappi või jõuda järeldusele, et ebasoodne mõju jõel olevatele kaitseväärtustele puudub ja detailplaneeringu võib kehtestada ja/või ehitusloa võib väljastada. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 88 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Türi-Alliku alevikku Pärnu jõega piirnevale alale on kavandatud olemasoleva tootmispiirkonna laiendamine. Hetkel tegutsevad Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteest ja Pärnu jõest lõuna poole jäävatel aladel erinevad ettevõtted (suurim Konekesko OÜ), maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa ning vähemal määral ärimaa. Üldplaneeringuga on kavandatud tootmis- ja ärimaa maa-ala juhtotstarve olemasolevate tootmismaade ja Pärnu jõe vahelisele alale. Üldplaneeringuga seatud tingimused tootmise ja äri maa-alade arendamiseks ei ole piisavad looduskaitseliste väärtuste säilitamiseks. Üldplaneeringusse tuleb lisada, et looduskaitselise väärtusega alade vahetus läheduses eelistada vähese keskkonnamõjuga tegevusi. Üldplaneeringuga on seatud tingimus, et tootmistegevuse arendamisel tuleb eelistada üldjuhul tootmisharusid, mille negatiivne mõju ei ulatu tootmisterritooriumist väljapoole ning et tootmisalade arendamisel tuleb jälgida keskkonnanõuetest kinnipidamist, et ei halveneks keskkonna (veekeskkond, müra, õhusaaste) seisund. Tuleks täpsustada, et looduskaitseliste aladega piirnevatel aladel võib (mitte et on eelistatud) arendada üksnes tootmist, mille negatiivne mõju ei ulatu tootmisterritooriumist väljapoole. Keskkonnaregistri andmetel on Türi vallas lisaks veel 1 projekteeritav looduskaitsealune ala (Tillniidu looduskaitseala) ning 4 kavandatavat metsise püsielupaika. Üldplaneering arvestab ka menetluses olevate projekteeritavate kaitstavate aladega ning ei planeeri nendel aladel tegevusi või maakasutuse muutusi, mis oleksid vastuolus alade kaitse alla võtmise eeldustega. Ühtlasi arvestab üldplaneering kaitstavate liikide leiukohtadega. Ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist kaitsealuste liikide elupaikadele ja kasvukohtadele. Ekspert juhib tähelepanu, et mitmes metsise püsielupaigas ning looduskaitsealal on kinnitatud aktiivne maavara (turba) reservvaru. Näiteks: • Kädva metsise püsielupaik (KLO3000225) (kaitse alla võetud keskkonnaministri 13.01.2005 määrusega nr 1 „Metsise püsielpaikade kaitse alla võtmine“) kattub Loosalu turbamaardla (registrikaardi nr 467) aktiivse reservvaru plokiga, • Kõnnumaa-Väätsa metsise püsielupaik (KLO3000104) (kaitse alla võetud keskkonnaministri 13.01.2005 määrusega nr 1 „Metsise püsielpaikade kaitse alla võtmine“) kattub Epu-Kakerdi turbamaardla Lõõla ja Epu osamaardlate (registrikaardi nr vastavalt 143 ja 146) aktiivse reservvaru plokkidega, • Kallisaare metsise püsielupaik (KLO3000102) (kaitse alla võetud keskkonnaministri 13.01.2005 määrusega nr 1 „Metsise püsielpaikade kaitse alla võtmine“) kattub Kallissaare-Lubjaahju turbamaardla (registrikaardi nr 112) aktiivse reservaru plokiga, • Enamik Kastna hoiualast (KLO2000204) kattub Kastna turbamaardla (registrikaardi nr 465) aktiivse reservvaruga, • Saarjõe maastikukaitseala (KLO1000254) lahustükk asub Kallissaare-Lubjaahju turbamaardla (registrikraadi nr 112) aktiivse reservvaruga alal. Aktiivne maavaravaru viitab sellele, et lisauuringute tegemisel ja selle alusel maavaravaru muutmisel tarbevaruks võimaldab alal maavaravaru kaevandamist. Nt Loosalu turbamaardla registrikaardil on toodud järgmine informatsioon: „Väljaspool Loosalu raba kaitseala (767,68 ha) ja Paluküla mägede kaitseala (133,33 Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 89 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ha) keskkonna- ja looduskaitselisi kitsendusi ei ole“. Seega puudub registrikaardil info, et alal asub metsise püsielupaik. Kädva metsise püsielupaik kuulub aktiivse reservvaruga kattuval alal enamjaolt piirangute astmelt sihtkaitsevööndisse, teised nimetatud nii piirangu- kui sihtkaitsevööndisse. Looduskaitseseaduse § 30 kohaselt on sihtkaitsevööndi eesmärk maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamine ning sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. Looduskaitseseaduse § 31 lg 2 kohaselt on ka sihtkaitsevööndis keelatud loodusvarade kasutamine ja majandustegevus, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Looduskaitseseaduse § 31 kohaselt on piiranguvöönd kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, kuid kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on keelatud muuhulgas maavara kaevandamine. Kaitse-eeskirjas pole ei sihtkaitse- ega piiranguvööndis antud teemat teisiti sätestatud. Ka Keskkonnaamet on oma 08.04.2020 kirjas nr 12- 1/20/4445-4 toonud välja, et lähtudes looduskaitseseaduse ja keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 1 sätestatud kaitsekorrast ei arvestata püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid tarbimisvarudena ning loodusvarade kasutamine nendel aladel on keelatud, samuti on püsielupaiga piiranguvööndis keelatud maavara kaevandamine. Looduskaitseseaduse § 4 lg 3 kohaselt keelatakse hoiualal ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused.Seega tuleks teha ettepanek metsise püsielupaikades, samuti Kastna hoiualal ja Saarjõe maastikukaitseala lahustükil maavaravaru passiivseks määramise kohta, sest maapõueseaduse (§ 23 lg 6) kohaselt on maavaravaru passiivne juhul, kui selle kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei ole selle kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Tuulikupargi arendamiseks potentsiaalselt sobivate alade määramisel arvestati looduskaitseseadusest ja selle alusel kehtestatud kaitsealade kaitse-eeskirjadest tulenevate piirangutega. Näiteks on kaitsealadel ehitamine tulenevalt kaitse-eeskirjast reeglina keelatud, kotkaste ning must-toonekure pesapuude ümber on kehtestatud tulenevalt looduskaitseseadusest liikumispiiranguga kaitsevööndid (püsielupaigad). Arvestatud on looduskaitse all olevate alade ning kaitsealuste liikide leiukohtadega ning nende kaitseks õigusaktidest ettenähtud nõuetega. Arvestatud on püsielupaikadega nii taime- kui loomaliikide elupaikade ja kasvukohtade säilitamiseks. Kõik kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad ja kaitsealuste liikide elupaigad ja kasvukohad on potentsiaalsest tuulepargi arendusalast välja arvatud. Üldplaneeringuga tuleb seada nn miinimumtingimus, et kui tuulikut planeeritakse kaitseala, hoiuala või püsielupaiga välispiiri lähistele, siis on vajalik lähtuda põhimõttest, et pöörlev tuuliku tiivik ei ulatu vertikaaltasandit arvestades kaitstava ala või püsielupaiga piirile. I kaitsekategooria kaitsealuste taime-, seene- ja samblikuliikide leiukohti piirkonnas ei ole kirjeldatud. Kaitseministeeriumi poolt tuulikupargi arendamiseks lubatud alal esinevad I kategooria liikidest väike- konnakotkas, kaljukotkas ja must-toonekurg. I kaitsekategooriasse kuuluvate lindude pesapaiga esmane kaitse on tagatud looduskaitseseadusega, millega on kindlaks määratud püsielupaiga ulatus ja selle moodustabki pesa koos vahetu lähiümbrusega. Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi liikme Järvamaa koordinaator Jürgen Ruudu poolt koostatud I kaitsekategooria lindude maakasutuse lühianalüüsi eesmärk oli kaardistada uuritaval alal tõenäolised I kaitsekategooria kui kõige olulisemate linnuliikide kodupiirkonnad. Lindude kodupiirkonda defineeris ekspert Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 90 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kui linnu territoriaalset ala, kus võib oodata, et lind lendab tihti ringi nii territooriumi kaitsmiseks kui ka saagiotsinguil ning seega võib esineda oht tuulegeneraatoriga kokkupõrkeks. Muude aspektide, nt müra mõju lindudele ja sellest lähtuvate puhvrite määramise vajadust, analüüs ei käsitlenud. Ekspert tõi välja, et Eesti kaljukotkaste kodupiirkonna suurus on ca 140-200 km või ca 6-8 km raadiusega ala linnu pesakohast, kuna sellise ala peale jääb 78-85% linnu liikumisest. Samas viitas ekspert, et kuna Eestis pole siiamaani veel tehtud kaljukotka kodupiirkonna põhjalikku analüüsi uuemate andmete põhjal, siis oli võimalik koostada ka algeline kaljukotka kodupiirkonna analüüs (kasutati ainukese GPS-GSM saatjat kandva kaljukotka andmepunkte). Väike-konnakotkaste ohualade puhvertsooniks arvestas ekspert ca 2,5 km raadiusega ala linnu pesapaigast. Digiteeritud ohualad on joonistatud tõenäolisi looduslikke territooriumi piire ja toitumisalasid arvestades. Must-toonekure puhul on ekspert välja toonud, et praegu ei ole asjakohane toitumisalade ja neist tuleneva kodupiirkonna välja selgitamine, kuna selle jaoks tuleks teha põhjalikum uuring. Töös arvestati tuulikupargi arendamist esialgu välistavaks alaks nii pesametsamassiiv kui ka tõenäolised lähedased toitumisalad: puhveralaks valiti enam-vähem 3,5-4,5 kilomeetrise raadiusega ala pesakohast. Esialgu välistav tähendab sisuliselt seda, et praeguste andmete alusel ei ole tegelikult põhjendatud alust just selle piirkonna väljaarvamiseks tuulikupargi arendamiseks sobivate alade hulgast ja see on siiski jäetud tuulikupargi arendamise ala sisse. Analüüsi tulemused on piisavate lähteandmete puudumise tõttu suure üldistusega, mistõttu on täpsemate uuringute läbiviimine tuulikupargi rajamiseks sobiliku ala väljaselgitamiseks kindlasti vajalik ja seda on igati mõistlik teha juba järgmises, detailplaneeringu etapis või sellele vahetult eelnevalt (mis oleks isegi mõistlikum). See puudutab kõiki kaitsealuseid linnu- ja loomaliike. Arvesse tuleb võtta ka võimalikke lindude rändeteid üle uuritava ala. Seni koostatud linnustiku analüüsi eeesmärk on pigem teadvustada tuulikupargi võimalikku arendajat pargi rajamise võimalikkuse tõenäosusest tema poolt soovitud alale. Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi liikme Järvamaa koordinaatori Jürgen Ruut soovitab mõelda võimalusele kasutada alternatiivseid tuulegeneraatori disaine, mis oleksid lendavate loomade jaoks ohutumad. Sellisel juhul võib olla võimalik rajada tuulepark ka palju lähemale I kaitsekategooria lindude elukohtadele. Kuid kui siiski tahta rajada „klassikalisi“ tuulegeneraatoreid, siis tuleks mõelda võimalustele, kuidas minimeerida linnu ja generaatori kokkupõrke võimalust. Näiteks leiti hiljuti Norras Smøla tuulepargis, et värvides ühe tuulegeneraatori labadest mustaks, oli lindude ja generaatori vahel vähem kokkupõrkeid (May et al. 2020). Ka siin peitub tegelikult põhjus, miks esialgse analüüsi tulemusi ei saa otsekohaldada tuulikupargi arendusala määramisel – võib leiduda tuulikuid, millega on võimalik minimeerida kokkupõrke ohtu ning seega võib olla võimalik ka nende rajamine kaitsealustele liikide elupaikadele lähemale, kui esialgu järeldatud. Samas võib olla ka vastupidi – kogu tuulikupargi infrastruktuur võib kumulatiivselt avaldada palju suuremat mõju, kui tuulegeneraatoreid eraldiseivalt arvestades ja võib tekkida vajadus palju suurema puhverala järele, kui algselt järeldatud. Ka üldplaneeringus on esitatud selgitus potentsiaalse tuulikupargi arendamise ala kohta – sellel alal on võimalik edasi uurida tuulikupargi arendamise võimalusi ja tingimusi järgmises, detailplaneeringu etapis ning ei väljenda ootust, et sellele alale tuulikuparkide püstitamine igal juhul võimalik on. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 91 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Ainukene liik, kelle osas on minimaalse puhvri seadmise ettepanek tehtud, on metsis (Tetrao urogallus). Keskkonnaregistrisse kantud metsise elupaikade ümber otsustati määrata puhverala ulatusega vähemalt 1 km, arvestades liigi tundlikkust ja käitumismustrit, mida on üsna palju uuritud. Tuulikupargi täpne kaugus tuleb otsustada kohapõhiselt detailplaneeringu koostamise staadiumis. Teiste liikide käitumismustrid ning toitumisalad ja vajadused on erinevad ning ilma eriala ekspertide kaasamiseta ja põhjalikuma analüüsita ei ole liikide (püsi)elupaikade ümber puhverala määramine otseselt põhjendatud. Tuulikupargi täpsem kaugus nii metsise elupaikadest kui teiste liikide elupaikadest tuleb selgitada detailplaneeringu ja KSH käigus vastavate liigiekspertidega koostöös. Sama järeldus kehtib looduskaitse all olevate alade (kaitsealade ja hoiualade) kohta – kui potentsiaalse tuulikupargi arendaja edastab kogu info tuulikupargi infratstruktuuri ja generaatorite kohta, on võimalik hinnata mõju lähedal paiknevatele kaitstavatele aladele lähtudes välitöödel reaalselt inventeeritud alade kaitse-eesmärkidest (nt juurdepääsuteede rajamine võib avaldada kuivendavat mõju niisketele elupaikadele). Nn miinimumtingimuseks tuleb üldplaneeringuga seada, et kui tuulikut planeeritakse kaitseala, hoiuala või püsielupaiga välispiiri lähistele, siis on vajalik lähtuda põhimõttest, et pöörlev tuuliku tiivik ei ulatu vertikaaltasandit arvestades piirile. Alkranel OÜ on Vinni üldplaneeringu KSH aruande eelnõus (2020; http://www.vinnivald.ee/uldplaneering) välja toonud, et riskide maandamiseks linnustikule on asjakohane arvestada linnustiku puhul nende elupaika (pesituspaika) jõudva müratasemega 40 dB(A) ning häiringute suhtes pelglikumate liikide (nt kotkaliigid ning must-toonekurg) osas nende elupaika (pesituspaika) jõudva müratasemega 35 dB(A) tuulikupargi arendamiseks. Keskkonnaameti tõi oma 02.12.2020 kirjas nr 6-5/20/17470-2 KSH aruande eelnõule välja, et Keskkonnaameti käsutuses ei ole teaduskirjandust, milles oleks üheselt seostatud tuuleparkide poolt põhjustatud linnustiku häiringuid tuulikute poolt põhjustatava müratasemega. Pigem esitab teaduskirjandus seisukohta, et tuulikuparkidest tulenev häiring avaldub erinevate tegurite koosmõjus, millised võivad olla ka väga asukoha- ja liigispetsiifilised. Kuna erinevate tegurite koosmõju ei ole võimalik üldplaneeringu koostamisel lähteandmete puudulikkuse tõttu hinnata, siis ei ole (vähemalt üldplaneeringu staadiumis) alust ka konkreetsete piirangute seadmiseks (sh tuulikupargi arendamiseks välistavate alade määratlemiseks). 5.1.4 Mõju Natura 2000 aladele Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura 2000 hindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt koostatud juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Aunapuu, A., Kutsar, R. jt, 2016, täiendatud 2017), Euroopa Komisjoni poolt koostatud dokumendist „Natura Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 92 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (Brüssel, 21.11.2018; C(2018) 7621 final) ja Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (Keskkonnaministeerium, 2005). Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas üldplaneeringu elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Eelhindamine hõlmab endas järgmisi samme:  kindlakstegemine, kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik;  mõjuala ulatuse määratlemine, sh teiste Natura ala ebasoodsalt mõjutada võivate projektide või kavade kirjeldamine ja iseloomustamine;  kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura-alade iseloomustus, eelkõige kaitse-eesmärgiks seatud liikide ja elupaigatüüpide loetelu ning paiknemine alal;  tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine ja tuvastamine. Kõrgemates strateegilistes (ruumilistes) arengudokumentides (sh üldplaneeringutes) ei võimalda tulenevalt esitatava informatsiooni suurest üldsusastmest teostada Natura hindamist samas täpsusastmes kui detailplaneeringute ja projektide Natura hindamise korral ehk jõuda järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisega on ebasoodne mõju välistatud. Üldplaneeringu KSH raames on seega oluline just eelhindamise etapp, kus tuvastatakse vastavad tegevused, mille puhul saab välja tuua soovitused ja nõuded järgnevateks tegevusteks. Üldplaneeringu täpsusastmes on oluline välja tuua ja hinnata, millised tegevused Natura ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt on välistatud ja konfliktsed ning hindamise järgmised etapid tuleb asjakohase hindamise eelduseks oleva täpsustatud informatsiooni alusel läbi viia järgmises etapis, milleks on detailplaneering, projekteerimistingimused, projekt, keskkonnaloa taotlus. Nendes etappides on eeldatavalt teada täpsemad tegevuse asukohad, ehitusmahud ning tehnoloogiad, mis on vajalikud mõjude täpseks prognoosimiseks ja hindamiseks. Käesolevas Natura eelhindamises võetakse aluseks Türi valla üldplaneeringuga lahendatavad teemad nii objektide kui maakasutuse ja selle kasutustingimustega. 1. Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik. Üldplaneeringu koostamise otsene eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks. 2. Mõjuala ulatuse määratlemine. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 93 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kuna tegemist on üldplaneeringuga, siis eelhindamise ulatus hõlmab kogu Türi valda ning selle lähiala. Käsitletakse ka neid Natura 2000 alasid, mis ei jää Türi valda, ent piirnevad sellega (Laukesoo loodusala, Pillu loodusala, Prandi loodusala), samuti neid lahustükke, mis piirnevad Türi vallaga (Kõnnumaa-Väätsa linnuala, Kõnnumaa loodusala) ning neid alasid, mis asuvad küll Türi vallas, ent ulatuvad ka naaberomavalitsuse territooriumile (Kastna-Rapla loodusala, Linnumängu loodusala, Saarjõe loodusala, Pärnu jõe loodusala, Piiumetsa loodusala, Kõnnumaa-Väätsa linnuala). 3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Üldplaneeringu seletuskirja lisas 6 on ära toodud Türi valla territooriumile jäävad Natura 2000 võrgustiku alad (nimetus ja kaitse-eesmärk), mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduses (vastu võetud 05.08.2004) nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“. Lisa tabelis on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks asutatud linnualad ning Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud loodusalad. Ülevaade Natura loodus- ja linnualade paiknemisest on esitatud joonisel 14. Tabelis 17 on tärniga märgitud esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid ja liigid. Need on hävimisohus looduslikud elupaigatüübid, mille kaitsmise eest kannab Euroopa Liit erilist vastutust, silmas pidades seda, kui suur osa nende elupaigatüüpide looduslikust levilast jääb Euroopa Liidu territooriumile. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 94 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 17. Täielikult või osaliselt Türi valla territooriumile jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad (EELIS andmed seisuga 18.01.2020). Kogupindal Kirjeldus Olulisus Ohutegurid Natura ala a / pindala Kaitse- (EELIS Asukoht9 nimetus ja kood Türi valla eesmärk10 andmebaasi piires (ha) andmetel) Iidva loodusala I lisas Iidva loodusala iseloomustavad väärtuslikud Iidva loodusalale jäävad raba Vähest mõju (RAH0000391) nimetatud rabakooslused, haruldased linnuliigid ning ja metsaelupaigad on hea avaldavad kaitstavad huvitav loodusmaastik. Alast suurema osa esinduslikkuse ja kuivenduskraavid elupaigatüübid moodustab Iidva raba. Rabaälvestes esinevad looduskaitselise seisundiga. on nokkheinakooslused on üks osa rabale Raba on hästi säilinud Ida- huumustoite- iseloomulikust taimkattekompleksist. Eesti tüüpi kumerraba. Siin lised järved ja Rabalaukaid on Iidva rabale väga iseloomulikud. domineerib puisraba 810 / 810 järvikud Iidva loodusala on heaks elupaigaks kaljukotkale ulatuslike laugastikega, (3160), rabad ja metsisele. älveraba on vähem levinud. (*7110), Ala on ümbritsetud nokkheinakoos Loodusala jääb kogu ulatuses Türi valda. rabamännikuga. -lused (7150) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Kastna-Rapla I lisas Loodusala põhiosa on Kastna raba ning ala asub Kastna-Rapla loodusalal Kuivendamise loodusala nimetatud veelahkmealal. Siit saavad alguse Vändra jõgi ja Rabade esinduslikkus ning kaugmõju, (RAH0000351) kaitstavad Immaste, Jooksu ning Kädva oja. Viimased kaks üldine looduskaitseline raieoht. elupaigatüübid toidavad ülemjooksul Käru jõge. Raba on seisund on väga hea. Kõik on tekkinud mineraalmaa soostumisel ja toitub raba laukad kuuluvad huumustoite- sademetest ning põhjaveest. Turvas lasub liival loodusdirektiivi elupaigatüüpi 841,6 / lised järved ja ja savil. Rabas leidub palju laukaid, millest huumustoitelised järved ja 113,4 järvikud tuntuim on nn Kuldkepi laugas. järvikud (3160) ning nende (3160), looduskaitseline seisund on niiskuslembe- Enamik loodusala kattub Kastna turbamaardla samuti väga hea. Kõik sed (registrikaardi nr 465) aktiivse reservvaruga. ülejäänud elupaigad on kõrgrohustud Türi valda jääb loodusala lõunaosa ja kaguserv. varieeruva esinduslikkuse ja (6430), rabad looduskaitselise seisundiga. (*7110), siirde- 9 Täpsem asukoht on näidatud üldplaneeringu kaartidel. 10 Vastavalt 05.08.2004 vastu võetud Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 615 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv) Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 95 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ja õõtsiksood (7140), nokkheinakoos lused (7150), rohunditerikka d kuusikud (9050), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). I lisas nimetatud Kõnnumaa loodusala asub Raplamaal ning ala Vanade laialehiste metsade Potentsiaalselt Kõnnumaa kaitstavad pindala on ca 11 300 ha. Loodusala koosneb väga esinduslikkus on väga hea, ohustaks ala loodusala elupaigatüübid on mitmest lahustükist. Lõunapoolseima lahustüki teiste elupaikade esinduslikus turbatööstus, (RAH0000562) vähe- kuni keskmeks on Lelle raba ja seda ümbritsevad on varieeruv - hea kuni maaparandus ja kesktoitelised metsad. Järgmisel lahustükil on koos väga palju arvestatav. Loodusala metsanduse kalgiveelised erinevaid väärtusi. Seal asuvad Keava mäed elupaigad on sobilikud intensiivistamine, järved (3140), (Keava–Esku oos ehk vallseljak), mis kuuluvad mitmetele kaitstavatele liikidele samuti huumustoitelised mandrijää Lau–Ohekatku servamoodustiste nagu suur-kuldtiib (Lycaena puhkemajanduse järved ja järvikud ahelasse. Oos on ligi kaks kilomeetrit pikk ja pool dispar), kaunis kuldking ülemäärane areng (3160), kuivad kilomeetrit lai ning selle suhteline kõrgus ulatub 17 (Cypripedium calceolus) ja ning niidud lubjarikkal meetrini, absoluutne kõrgus on 82 meetrit. Oosi läikiv kurdsirbik põllumajanduse mullal (*olulised lõunaotsas asub väga järskude nõlvadega ja (Drepanocladus vernicosus). lõplik hääbumine. orhideede laudja laega Keava linnamägi, kus kasvab 11397,1 / kasvualad - üksikuid põlispuid. Loodusalale jääb Paluküla 3541,9 6210), liigirikkad Hiiemägi ja Paluküla–Sillaotsa servamoodustised. niidud lubjavaesel Paluküla mäed asuvad Keava ja Loosalu raba mullal (*6270), vahel ja moodustavad koos Paluküla–Kädva– niiskuslembesed Vahastu otsamoreeniga ligi kümne ruutkilomeetri kõrgrohustud suuruse vahelduva maastiku, mida ilmestavad (6430), aas- oosid ja mõhnad. Lääne-Eesti (ja endise rebasesaba ja ürt- Harjumaa) kõrgeim punkt Paluküla Hiiemägi punanupuga küünib 106 meetrit üle merepinna. Kõrguselt teisel niidud (6510), kohal on naabruses asuv Reevimägi (99 m). Kui puisniidud Hiiemäge katab enamasti mets, siis Reevimäelt (*6530), rabad avaneb hea vaade nii ümbritsevatele metsadele (*7110), rikutud, kui ka Palasi rabale. Hiiemäest põhja pool võib kuid aga näha mitmekesist pärandmaastikku: taastumisvõime- kunagised põllud ja heinamaad koos mahajäetud Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 96 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne lised rabad talukohtadega toovad hästi esile künkliku (7120), siirde- ja maastiku kogu tema mitmekesisuses. Paluküla õõtsiksood mõhnastikus lahknevad Soome lahe, Väinamere (7140), ja Pärnu lahe vesikond. Loosalu raba keskel asub nokkheinakoos- Loosalu (Kädva ehk Venepele) järv on kuni viis lused (7150), meetrit sügav, pindala 34,1 hektarit. See on nõrglubja-allikad suurim rabajärv Eestis. Vesi voolab siit vana (*7220), liigirikkad kraavi kaudu Käru jõkke, varjatud väljavool on ka madalsood Keila jõkke. Loosalu Väikejärv (pindala 3,4 ha) (7230), koopad asub suurest Loosalu järvest 200 meetrit loode (8310), vanad pool. Neid ühendab kinnikasvav kraav. Loosalu loodusmetsad Väikejärves on mitu saart. Loosalu järvest läänes (*9010), vanad kerkib soost umbes sajameetrise läbimõõduga laialehised põlismetsa-saar – Järvehiis. Selle lähistelt algab metsad (*9020), ojake, mis kaob kohati turba sisse ja on jälgitav rohunditerikkad veesoonena kuni Keila jõe ühe haru lähteni: kuusikud (9050), varjatud väljavool Loosalu järvest läbib Järvehiie okasmetsad aluse mineraalmaa. Keava raba (läbimõõt 3 km; oosidel ja turba keskmine tüsedus 3 m, suurim üle 8 m) on moreenikuhjatiste osa suuremast Keava soostikust ning asub põhja- l (sürjametsad - lõunasuunalises nõos, mida ümbritsevad idast ja 9060), läänest oosid. Soo keskosa on tekkinud järve, puiskarjamaad äärealad mineraalmaa soostumisel. Keava raba (9070), soostuvad on laukarikas (suurima lauka pindala 3 ha), ja soo-lehtmetsad kaguosas kruusaste-liivaste soosaartega. Ümara (*9080) ning kujuga Palasi raba (pindala ligi 600 ha) piiravad siirdesoo- ja Paluküla oosid ja mõhnad. Soo on saanud alguse rabametsad nõos asunud järve kinnikasvamisest, hiljem on (*91D0). raba laienenud ka ümbritsevale mineraalmaale. Järsu nõlvaga laukarikka raba turbakiht küünib II lisas nimetatud seitsme meetrini, suurematel laugastel on ka liigid, mille nimed: Kõrtsi (1,3 ha), Vanamatsi (3 ha) ja Lalli isendite Suurlaugas ehk Palasi järv (6,8 ha). Kõnnumaa elupaiku vahelduvas maastikus on leidnud sobiva elupaiga kaitstakse, on ohustatud ja inimpelglikud loomad – kaljukotkas suur-kuldtiib ning metsis. (Lycaena dispar), kaunis Türi valda jääb väike osa loodusalast (Kädva raba kuldking ja selle ümbrusesse jääv lahustükk). (Cypripedium calceolus) ja läikiv kurdsirbik Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 97 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (Drepanocladus vernicosus). Linnumängu I lisas nimetatud Linnumängu loodusala Rapla ja Järve Sürjametsade esinduslikkus Tundlik loodusala kaitstavad maakonnas on moodustatud rabade ja on väga hea, teiste metsanduse ja (RAH0000282) elupaigatüübid mitmesuguste metsaelupaikade kaitseks. elupaikade esinduslikkus on veerežiimi on Loodusala koosneb neljast lahustükist. Kõige varieeruv - hea kuni muutmise suhtes. huumustoitelise põhjapoolsemale lahustükile jääb Allipa raba ja arvestatav. d järved ja seda ümbritsevad metsad. Järgmisele järvikud (3160), lahustükile jääb Vanakaie raba ning metsisele jõed ja ojad sobilikud metsaelupaigad. Kolmas lahustükk on (3260), rabad Pidapa raba kaitseks. Kõige lõunapoolsem (*7110), lahustükk on kaetud erinevate nokkheina- metsaelupaikadega, mis on samuti metsise kooslused elupaik. (7150), vanad loodusmetsad Türi valda jääb loodusala neljast lahustükist kolm 2089,3 / ning osa neljandast. (*9010), 1586,3 rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhja- tistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Mukri I lisas nimetatud Mukri loodusala asub Raplamaal ning selle Elupaikade esinduslikkus on Ala ohustaks loodusala kaitstavad pindala on ca 2200 ha. Ala on metsadest varieeruv. Rabade veerežiimi (RAH0000281) elupaigatüübid ümbritsetud märgalakompleks. Ala keskme elupaigatüübi esinduslikkus ja muutus, 2212,5 / on moodustavad Mukri ja Ellamaa raba (raba looduskaitseline seisund on kuivendamine. 45,1 huumustoitelise lõunapoolset osa nimetatakse Ellamaa rabaks), valdavalt head. Metsa d järved ja kuid siiski on tegelikult tegemist tervikliku elupaigatüübid on samuti järvikud (3160), rabalaamaga, mille poolitab 1920. aastatel valdavalt hea rabad (*7110), ehitatud tee, mis lõi Mukre küla elanikele esinduslikkusega. rikutud, kuid ühenduse Eidaperega. Mukri raba on kujunema Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 98 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne taastumisvõime- hakanud preboreaalse kliimastaadiumi lõpul lised rabad (umbes 10 000 – 9000 aastat tagasi) järve (7120), siirde- ja soostumisel ning on Eesti vanimaid soid. Mukri õõtsiksood rabas leidub arvukalt älveid ja laukaid. Raba (7140), keskosas kõrgub puisraba, äärealadel aga nokkheinakoos- kasvab siirde- ja madalsoomets. Eidapere järve lused (7150), pindala on 2,2 ha. Kõik kolm järvesaart on liigirikkad turbasaared. Loodusalale jäävad kaitsealustest madalsood linnuliikidest musta-toonekure ja metsise (7230), vanad elupaigad, samuti kasvab siin mitut liiki loodusmetsad kaitstavaid taimi nagu vööthuul-sõrmkäpp, (*9010), kahelehine käokeel ja väike vesiroos. rohunditerikkad kuusikud (9050), Türi valda jääb üks väiksem loodusala lahustükk. soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Määru I lisas nimetatud Maantee äärne 8 ha suurune rohumaa on hästi Loodusalal on valdavaks Alale mõju loodusala kaitstavad säilinud ja tüüpilise poolloodusliku niidukoosluseks ürt- maanteelt. (RAH0000381) elupaigatüübid niidukooslusega. Kevadeti võib olla vee all punanupuga niidud, mille Samuti on mitmel on liigirikkad (oletatavasti seega karstiniit). esinduslikkus on pool niidud suurepärane, kuid üldine traktorirööpad. 8/8 lubjavaesel Loodusala jääb kogu ulatuses Türi valda. looduskaitseline seisund hea. mullal (*6270) ning aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510). Nõmme raba I lisas nimetatud Nõmme raba loodusala paikneb Kõrvemaa Loodusalal levivate Mitmel pool loodusala kaitstavad maastikurajooni lõunaosas, pinnavormistikest on elupaikade pindala on 204,72 kuivenduse mõju. (RAH0000390) elupaigatüübid piirkonnas levinud peamiselt rähksed ja kivised ha. Elupaikade esinduslikkus 436,8 / on saviliiva ja liivsavi tasandikud ning madal- ja ja looduskaitseline seisund on 436,8 huumustoitelise siirdesootasandikud. Taimekooslustest asuvad enamasti hea. d järved ja loodusalal peamiselt raba- ja metsakooslused. järvikud (3160), Kaitseala metsaelupaigad on enamuses rabad (*7110), kraavitatud. Nõmme raba loodusala elustiku nokkheinakoos- kohta on andmeid võrdlemisi vähe, teada on Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 99 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne lused (7150), andmed vaid must-toonekure, hiireviu ja metsise vanad esinemise kohta. Maakasutuse seisukohalt loodusmetsad domineerib loodusalal mets (308,3 ha, 70,6% (*9010), kaitseala pindalast). Lagedat raba on 80,9 ha rohunditerikkad (18,5%), noort metsa 30,6 ha (7%), ülejäänud kuusikud (9050), kõlvikuid leidub alal väiksemas mahus. soostuvad ja soo-lehtmetsad Loodusala jääb kogu ulatuses Türi valda. (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Piiumetsa I lisas nimetatud Piiumetsa loodusala on suur looduskompleks, Piiumetsa soo Potentsiaalseks loodusala kaitstavad mille tuumiku moodustab ligi 800 ha suurune looduskaitseline seisund ja ohuks (RAH0000350) elupaigatüübid kirde-edelasuunaliselt välja venitatud Piiumetsa, esinduslikkus on hea. Ala kuivendamine. on Kummassaare ja Rumbi rabalaamade kompleks, põhjaosa siirdesoo ja huumustoitelise kuid loodusala hõlmab ka ümbritsevaid rabametsa seisund on samuti d järved ja metsakooslusi. Loodusala ümbritsevad lääne hea. järvikud (3160), poolt metsad ja idas põllumaa. Mitmekesise rabad (*7110), loodusmaastikuga loodusala on oluline must- siirde- ja toonekure ja metsise elupaik. õõtsiksood (7140), Suurem osa loodusalast jääb Türi valda. 1135,8 / nokkheinakoos- 840,3 lused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). I lisas nimetatud Loodusala kõlvikulise jaotuse kohaselt katab Loodusalal esinevad elupaigad Niitusid ohustab Prandi enamuse alast mets 716,7 ha. Teised kõlvikud on on varieeruva esinduslikkuse ja võsastumine ja kaitstavad loodusala 875,9 pindalaliselt väiksemad märgalad (madalsoo, elupaigatüübid on looduskaitselise seisundiga kinni kasvamine. (RAH0000386) raba, õõtsik), pindalaline jagunemine on: 124,2 (väga hea kuni arvestatav). Mõningane mõju vähe- kuni Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 100 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kesktoitelised ha; vooluveekogu 7,4 ha; seisuveekogu 1,1 ha; Prandi jõgi on heaks soodele tuleneb kalgiveelised rohumaa 3,5 ha; haritav maa (põld) 0,3 ha; muu elupaigaks harilikule võldasele sügisesest jõhvika järved (3140), lage ala 17,8 ha. Loodusala tuntum loodusobjekt (Cottus gobio). korjamisest jõed ja ojad Prandi allikad avanevad Pandivere kõrgustiku (tallamine). (3260), läänenõlva jalamil Järvamaal Koigi vallas. Paese Edaspidi võivad lamminiidud põhjaga järvik on 40 m lai ja 1,5 m sügav. Järvikus mõju avaldada alal (6450), aas- on mitu tõusuallikalehtrit ja sellest algab veerikas teostatavad rebasesaba ja ürt- oja suurveeaegse vooluhulgaga 100 l/s, mis metsatööd. punanupuga suubub paese põhjaga sadakonna meetri niidud (6510), laiusesse ja 1,1 m sügavusse allikajärve. Järve siirde- ja nõgu on laugete nõlvadega ning selle põhjas õõtsiksood avanevad arvukad allikad. Allikajärvest algab (7140), nõrglubja- Prandi jõgi. Prandi allikajärved on moodustunud allikad (*7220), suurte tõusuallikate lehtrite kohale ja toituvad liigirikkad aluspõhja (karbonaatkivimite) survelisest madalsood põhjaveest. Loodusala on heaks elupaigaks oja- (7230), vanad haneputkele (Berula erecta) väike-konnakotka loodusmetsad (Aquila pomarina) ja metsisele (Tetrao urogallus). (*9010), rohunditerikkad Loodusala jääb Paide linna ja Järva-Jaani valla kuusikud (9050) territooriumile, Sinika peakraav valla piiril on ning soostuvad ja loodusala piiriks. soo-lehtmetsad (*9080). II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harilik võldas (Cottus gobio). Pärnu jõe loodusala hõlmab Pärnu jõge ca 855 ha Mitmekesine ja elustikurikas Potentsiaalne jõe Pärnu jõe I lisas nimetatud ulatuses. Roosna-Alliku allikajärvest algava Pärnu Pärnu jõgi on hea hingu reostus. loodusala kaitstavad jõe pikkus on 144 km ja valgala 6920 km2 . Pärnu (Cobitis taenia), võldase (RAH0000027) elupaigatüübid on jõgi on üks suuremaid ja veerikkamaid jõgesid (Cottus gobio), jõesilmu jõed ja ojad Eestis. Tähtsamad lisajõed on Vodja, Esna, (Lampetra fluviatilis), lõhe 859,9 / (3260), Reopalu, Prandi, Lintsi, Aruküla, Mädara, Käru, (Salmo salar) ja paksukojalise 132,9 lamminiidud Vändra, Navesti, Kurina, Reiu ja Sauga jõgi. jõekarbi (Unio crassus) elupaik. (6450) ja Pärnu jõgi on mõõduka kaldega – lähe on puisniidud suudmekoha veepinnast 76,2 m kõrgemal. (*6530). Keskmine lang on 0,53 m/km, mis on jõe ulatuses suhteliselt ühtlaselt jaotunud Ülemjooksul on Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 101 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Pärnu jõgi allikalise toitega, kesk- ja alamjooksul II lisas nimetatud on suurem sademevee osatähtsus. Pärnu jõgi on liigid, mille oluline hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus isendite gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo elupaiku salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitstakse, on elupaik. harilik hink (Cobitis taenia), Jääb osaliselt Türi valda (läbib valda edela-kirde harilik võldas suunaliselt. (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Loodusala territooriumil valdavad metsa- ja Saarjõe loodusala vanad Vähemal või Saarjõe I lisas nimetatud sooalad, mis hõlmavad üle 90% alast. Loodusala laialehised metsad on väga rohkemal määral loodusala kaitstavad keskmeks on Saarjõgi oma ürgoru ja seda hea esinduslikkusega. mõju avaldanud (RAH0000278) elupaigatüübid on ümbritsevate metsa-aladega. Saarjõgi on Navesti Poollooduslikest kooslustest on kuivenduskraavid jõed ja ojad lisajõgi, mille üldpikkus on 39 km ja valgala 184 hea esinduslikkuse ja (mõju naabrusest), (3260), km2. Loodusalale jäävas osas on Saarjõgi looduskaitselise seisundiga raie. Paiguti ala sinihelmika- valdavalt looduslikus sängis ning voolab 5-6 niiskuslembesed kõrgrohustud tihedalt asustatud. kooslused (6410), meetri kõrguste kallaste vahel. Jõekaldal kui ja lamminiidud, niiskuslembesed kaugemal metsas esineb moreenkünkaid ja sinihelmikakoosluste kõrgrohustud väikevoori. Loodusalal on kõrgelt hinnatud esinduslikkus on arvestatav. (6430), Saarjõe-äärne veekaitsemets ning Tõrvaaugu Metsaelupaikadest on hea lamminiidud lahustükk ala kirdeosas. Esimesel juhul kuulub esinduslikkuse ja 1758,9 / (6450), allikad ja piirkond vanade loodusmetsade (*9010) looduskaitselise seisundiga 1133,9 allikasood (7160), elupaigatüüpi - metsatüüpidest domineerivad vanad loodusmetsad, vanad jänesekapsa, jänesekapsa-mustika ja mustika rohunditerikkad kuusikud ning loodusmetsad kasvukohatüüp, leidub ka soostunud metsa soostuvad ja soo-lehtmetsad; (*9010), vanad (9080) ja kraavide läheduses kõdusood. siirdesoo- ja rabametsade laialehised Loodusala hõlmab potentsiaalset vähi- ja esinduslikkus on arvestatav. metsad (*9020), forellijõge ning alal kasvab looduskaitsealuseid Allikad ja allikasoode rohunditerikkad käpaliste liike. Loodusalal leidub must-toonekure esinduslikkus on hea. Saarjões kuusikud (9050), (Ciconia nigra) ja metsise (Tetrao urogallus) on levinud paksukojaline soostuvad ja soo- elupaiku. jõekarp (Unio crassus) lehtmetsad Pikkmetsa teest Nõmmitsa (*9080) ning Loodusala jääb osaliselt Türi valda. ojani, jõelõigul kogupikkusega siirdesoo- ja 6,2 km. Saarjões leidub ka Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 102 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne rabametsad harilikku võldast (Cottus gobio). (*91D0). Lisaks kaitstakse loodusalal kaunis kuldkinga (Cypripedium II lisas nimetatud calceolus). liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik võldas (Cottus gobio), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Väärtuslike poollooduslike koosluste kaitseks Elupaigatüüpide esinduslikkus Potentsiaalne oht - Sonni I lisas nimetatud moodustatud Sonni loodusala asub Raplamaal on hea. niitude loodusala kaitstavad ning ala pindala on ca 13 ha. Loodusalal esineb kinnikasvamine (RAH0000509) elupaigatüübid on nelja erinevat elupaigatüüpi pärandkooslusi ja tradititsioonilise liigirikkad niidud suurema osa alast katavad hõreda metsaga majandamise lubjavaesel mullal kaetud alad. Lageda rohumaa pindala on väike. lakkamisel. 12,8 / (*6270), 12,8 aasrebasesaba ja Loodusala jääb kogu ulatuses Türi valda. ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530) ning puiskarjamaad (9070). Tillniidu I lisas Tervikuna metsamaale jääv Tillniidu loodusala Soo- ja metsaelupaigad on Ala on tundlik loodusala nimetatud asub Raplamaal. Tegemist on kolme varieeruva esinduslikkusega metsa (RAH0000353) kaitstavad lahustükiga, mida katavad erivanuselised ja (arvestatav kuni väga hea). majandamisele. elupaigatüübid mitmekesised metsakooslused. 347,2 / on liigirikkad Ürgmetsailmeline mets loob hea elupaiga must- 57,1 madalsood toonekurele ja kanakullile. (7230), vanad loodusmetsad Loodusala kolmest lahustükist üks jääb Türi (*9010), vanad valda. laialehised metsad Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 103 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (*9020), rohunditerikka d kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080). Türi-Karjaküla I lisas Türi linna vahetus läheduses asuva Türi- Alad on regulaarses Võsastumine. loodusala nimetatud Karjaküla loodusala hõlmab ca 97 ha suurust hoolduses ning hea (RAH0000395) kaitstavad mitmekesist maastikku. Alal kaitstakse viit esinduslikkusega. elupaigatüübid erinevat tüüpi pärandkooslusi, mida ümbritsevad on liigirikkad erivanuselised metsaalad. niidud lubjavaesel Loodusala jääb kogu ulatuses Türi valda. mullal (*6270), niiskuslembes 97,7 / ed 97,7 kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas- rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (*6530). Väätsa I lisas Väätsa loodusala iseloomustavad väärtuslikud Väätsa loodusala kaitstavad Suurt mõju loodusala nimetatud rabakooslused, haruldased linnuliigid ning elupaigatüübid avaldavad (RAH0000392) kaitstavad huvitav loodusmaastik. Alast kaks kolmandikku huumustoitelised järved ja kuivenduskraavid elupaigatüübid moodustavad rabad (Kotku, Väätsa ja Venevere järvikud (3160), rabad . on raba) ja ühe kolmandiku metsaelupaigad. (*7110), nokkheinakooslused 418,4 / huumustoite- Rabaälvestes esinevad nokkheinakooslused (7150) ning siirdesoo- ja 418,4 lised järved ja (7150) on üks osa rabale iseloomulikust rabametsad (*91D0) on järvikud taimkattekompleksist. Rabalaukaid leidub nii esinduslikkuselt ja (3160), rabad Kotku kui ka Väätsa rabas. looduskaitseliselt heas (*7110), seisundis luues head nokkheinakoos Loodusala jääb kogu ulatuses Türi valda. -lused (7150) Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 104 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ning siirdesoo- tingimused kaljukotka ja rabametsad pesitsusele. (*91D0). Kõnnumaa- II lisas Kõnnumaa-Väätsa linnuala pindalaga 17 860 ha Kõnnumaa-Väätsa linnuala Kuivendamise Väätsa nimetatud asub Raplamaal, Järvamaal ja Harjumaal ning kuulub viie olulisema ala kaugmõju alale. linnuala liigid, mille koosneb 15-st lahustükist. Kõnnumaa-Väätsa hulka regioonis, mis on (RAH0000086) isendite linnuala moodustab nn ökoloogilise koridori moodustatud Euroopa Liidus elupaiku lähedal asuvate linnualadega (Kõrvemaa, Põhja- ohustatud laululuige (Cygnus kaitstakse, on Kõrvemaa ja Lahemaa). See on suur soo- ja cygnus) ja kaljukotka (Aquila kaljukotkas metsaaladekompleks, kuhu on hõlmatud chrysaetos) kaitseks. Teised (Aquila arvukalt rabasid ning neid ümbritsevat metsa. olulised liigid linnualal on chrysaetos), Rabad on laukarohked. Suurem osa alast on (liigid, kelle arvukus tähtsal must- inimtühi. linnualal moodustab vähemalt toonekurg 1% Eesti minimaalsest (Ciconia nigra), Linnuala jääb osaliselt Türi valda. arvukusest, kelle arvukus on laululuik linnualal vähemalt 20 paari (Cygnus või kes omavad alal olulisi cygnus), rüüt koondumiskohti) must- (Pluvialis toonekurg (Ciconia nigra), apricaria), teder (Tetrao tetrix), metsis teder (Tetrao (Tetrao urogallus), rüüt 17955.0 / tetrix), metsis (Pluvalis apricaria), kiivitaja 3541,9 (Tetrao (Vanellus vanellus) ja urogallus), mudatilder (Tringa glareola). mudatilder Linnualal asuvad suured (Tringa sookurgede (Grus grus) glareola) ja pesitsus- ja sügisese kiivitaja läbirände kogunemisalad. (Vanellus Haruldasematest liikidest vanellus). pesitsevad siin muuhulgas väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), rukkirääk (Crex crex), händkakk (Strix uralensis), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), musträhn (Dryocopus martius) ja valgeselg- kirjurähn (Dendrocopos leucotos). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 105 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Natura 2000 alade kaitsekord (lubatud ja keelatud tegevused) on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks tööriistaks (rakenduslikuks tegevusplaaniks) Natura alade kaitse korraldamisel kaitsekorralduskavadel, kus märgitakse ala kaitse-eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskavade koostamist korraldab Keskkonnaamet. ➢ Üldplaneeringu mõju prognoosimine Natura-aladele Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura- eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse- eesmärkidele. Samas kuna Natura 2000 alad on siseriiklikult kaitstud hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealadega ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. See tähendab, et kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui tegemist on kaitsealaga (looduskaitseala või maastikukaitseala), siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud tingimustega. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimiseks Natura-aladele on arvestatud üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse ja muude ruumiliste arengusuundadega koos sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustega. Tabelis 18 on välja toodud peamiste kavandatud tegevuste elluviimiseks täitmist vajavad ülesanded ning nende mõju Natura aladele, samuti soovitused järgnevateks etappideks (detailplaneeringute, projektide, tegevuslubade taotlemiseks). Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta. Mõjude hindamisel ei ole arvestatud tegevuste ja objektidega, millele on väljastatud keskkonnaluba või ehitusluba, kuna nende mõju Natura aladele on hinnatud loa andmise menetluste raames läbiviidud eelhinnangute ja/või KMH-de käigus. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 106 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 18. Kavandatavate tegevuste mõju prognoosimine Natura 2000 aladele. Natura 2000 ala Hinnang mõjule Soovitused järgnevateks etappideks nimetus ja kood Iidva loodusala Antud alal asuvad elupaigatüübid, mis on tundlikud veerežiimi muutumisele. (RAH0000391) Loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse muudatusi ega objekte, mis võiksid kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada. Puuduvad. Loodusala läänepoolne osa jääb maaparandussüsteemi alale, mille toimimine on määratletud vastavasisulise õigusaktiga. Üldplaneering ei mõjuta ohutegurite avaldumist. Kastna-Rapla Antud alal asuvad elupaigatüübid, mis on tundlikud veerežiimi muutumisele. loodusala Loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse (RAH0000351) Tuleb teha ettepanek maavaravaru muudatusi ega objekte, mis võiksid kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada. passiivseks määramise kohta Türi valda jääv loodusala jääb maaparandussüsteemi alale, mille toimimine on Kastna-Rapla loodusalaga kattuvas määratletud vastavasisulise õigusaktiga. osas, kuna Natura 2000 ala kaitsekorra ja kaitse-eesmärkide Enamik loodusala kattub Kastna turbamaardla (registrikaardi nr 465) aktiivse tõttu ei ole alal võimalik reservvaruga. Aktiivne varu on maavaravaru, mida lubatakse kaevandada ning maavaravaru väljamine. maavara kasutamine on ka majanduslikult kasulik. Jääb selgusetuks, kuidas on see võimalik, kui tegemist on Natura 2000 võrgustikku kuuluva alaga (ja ühtlasi Kastna hoiualaga), kus maavara väljamine läheks otseselt vastuollu ala kaitse- eesmärkidega, st toimuks otsene elupaigatüüpide hävitamine. Kõnnumaa loodusala Antud alal asuvad elupaigatüübid, mis on tundlikud veerežiimi muutumisele. (RAH0000562) ja Loodusala piires ega selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse Kõnnumaa-Väätsa Tuleb teha ettepanek Loosalu muudatusi, tegevusi ega objekte, mis võiksid loodusala ja selle kaitse-eesmärke linnuala turbamaardlas maavaravaru ebasoodsalt mõjutada. Üldplaneeringuga ei kavandata alale puhkemajanduslikku (RAH0000086) passiivseks määratlemiseks alal, ettevõtlust soosivaid alasid ega objekte, mis on ala üheks ohuteguriks. kus asub Kõnnumaa-Väätsa linnuala Enamik loodusala kattub Loosalu turbamaardla (registrikaardi nr 467) aktiivse ja Kõnnumaa loodusala, kuna reservvaruga. Aktiivne varu on maavaravaru, mida lubatakse kaevandada ning Natura 2000 ala kaitsekorra ja kaitse- maavara kasutamine on ka majanduslikult kasulik. Jääb selgusetuks, kuidas on eesmärkide tõttu ei ole alal võimalik see võimalik, kui tegemist on Natura 2000 võrgustikku kuuluva alaga, kus maavara maavaravaru väljamine. väljamine läheks otseselt vastuollu ala kaitse-eesmärkidega, st toimuks otsene elupaigatüüpide hävitamine. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 107 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Ka Natura 2000 ala ühe ohutegurina on välja toodud turbatööstus. Ca 700 m kaugusel kagus asub kehtiva kaevandamisloaga Sonni kruusakarjäär (registrikaardi nr 835). Kaevandamisloa väljaandja on loa väljastamisel hinnanud mõjusid Kõnnumaa loodusalale. Ala läbib maaparandussüsteemi eesvool, samuti on eesvoolud loodusala lahustüki lõunapiiriks. Ala on kogu ulatuses maaparandussüsteemi reguleerivasse võrku kuuluv. Linnumängu Antud alal asuvad elupaigatüübid, mis on tundlikud veerežiimi muutumisele. loodusala Üldplaneeringuga on kavandatud (pigem näidatud) loodusala lõunaserva ja (RAH0000282) osaliselt loodusalale matkarada, mis kulgeb olemasoleva metsatee trajektooril, st Puuduvad. ehitustöid eraldiseisva tee ehitamiseks läbi viia ei ole vaja. Vajalik on üksnes tee tähistamine, näitamaks matkaraja kulgemist olemasoleva metsatee peal. Mukri loodusala Antud alal asuvad elupaigatüübid, mis on tundlikud veerežiimi muutumisele. (RAH0000281) Loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse muudatusi ega objekte, mis võiksid ala kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada. Puuduvad. Türi valda jääv loodusala jääb maaparandussüsteemi alale, mille toimimine on määratletud vastavasisulise õigusaktiga. Määru loodusala Kaitse-eesmärgiks on niitudega seonduvad elupaigatüübid. Erinevatel aegadel (RAH0000381) tehtud ortofotode võrdlemisel tuleb selgelt välja, et ala kattub kiiresti võsaga, mistõttu puudub selgus, kui suures ulatuses väärtused on säilinud. Ohutegurina on ära toodud traktorirööbaste esinemine, mis on kõikidel erineval ajal tehtud Puuduvad. ortofotodel tuvastatav. Loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse muudatusi ega objekte, mis võiksid ala kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada. Nõmme raba Antud alal asuvad elupaigatüübid, mis on tundlikud veerežiimi muutumisele. loodusala Loodusala piires ega selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse (RAH0000390) Puuduvad. muudatusi, tegevusi ega objekte, mis võiksid loodusala ja selle kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 108 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Piiumetsa loodusala Antud alal asuvad elupaigatüübid, mis on tundlikud veerežiimi muutumisele. Ala (RAH0000350) läbib matkarada. Loodusala piires ega selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse Puuduvad. muudatusi, tegevusi ega objekte, mis võiksid loodusala ja selle kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada. Prandi loodusala Ala piirneb Türi valla piiriga, jäädes kogu ulatuses Paide valda. Antud alal asuvad (RAH0000386) elupaigatüübid, mis on tundlikud veerežiimi muutumisele. Puuduvad. Loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse muudatusi ega objekte, mis võiksid ala kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada. Pärnu jõe loodusala (RAH0000027) Pärnu jõe loodusala paikneb osaliselt tiheasustatud Türi linnas. Pärnu jõe kallastele Türi linna piires ja ühes kohas ka Kirna külas puhke- ja virgestustegevuse juhtotstarbega maa-ala kavandamisel ja arendamisel Edasises etapis (st detailplaneeringu üldplaneeringus toodud tingimusi järgides ebasoodne mõju Pärnu jõe ja/või projekti koostamisel) tuleb loodusalale puudub. Pärnu jõele ulatuvaid rajatisi planeeritud ei ole. vajadusel (kui omavalitsusel ei ole talle esitatud tegevusloa taotluse osas Planeeringus on tingimuseks seatud, et puhke- ja virgestustegevuse maa-alal veendunud, et ebasoodne mõju Pärnu asuvale katastriüksusele võib ehitada puhkerajatisi (mänguväljakud, jõe loodusalale on välistatud) läbi viia palliplatsid jt spordi- ja puhkerajatised) ning ning detailplaneeringu koostamisel Natura 2000 eelhindamine, kirjeldades võib ka hooneid ehitada, kuid nende osakaal katastriüksusel ei tohi domineerida , täpselt kavandatavat tegevust, sealjuures tuleb maksimaalselt säilitada mets ja teised loodusväärtused. Pärnu tegevusega kaasnevaid tagajärgi ning hinnata, kas kaasnevate tagajärgede jõe kaldal on see oluline, kuna jõeäärsed looduslikud alad toimivad loodusliku tõttu avaldub tõenäoliselt ebasoodne puhvrina jõe suhtes. Samuti on tingimuseks parkimisalade lahendamine mõju või mitte. Seejärel saab selliselt, et oleks piiratud mootorsõidukite pääs looduslikele aladele. Ala otsustada, kas tuleb edasi liikuda hooldus ja jäätmekäitluse tagamine on elementaarne, eraldi tingimusena seda asjakohase mõju hindamise etappi või välja tuua ei ole vajalik. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise jõuda järeldusele, et ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile eesmärgil kehtestatud jõe ehituskeelu- ja piiranguvööndis maakasutuse puudub ja detailplaneeringu võib piirangud aitavad samuti tagada ala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste kehtestada ja/või ehitusloa võib kaitset (st sõltumata üldplaneeringuga sätestatud tingimustest). Ala terviklik väljastada. väljaarendamine projektiga võimaldab kohalikul omavalitsusel seada vajadusel lisatingimusi piirneva Pärnu jõe seisundi kaitsest lähtuvalt, kuna jõe kalda ja selle veekvaliteedi kaitse tagab ühtlasi loodusala kaitse-eesmärkide Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 109 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne täitmise. Kuna kavandatavad puhke- ja virgestusalad piirnevad Pärnu jõe loodusalaga, siis on eelhindamise läbiviimine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 tulenevalt omavalitsuse poolne kaalutlusotsus niikuinii (Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 § 15 p 8: selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang). Kui omavalitsusel ei ole talle esitatud tegevusloa taotluse osas veendunud, et ebasoodne mõju Pärnu jõe loodusalale on välistatud, tuleb läbi viia Natura eelhindamine kavandatud tegevusele ning vajadusel algatada KMH/KSH asjakohase hindamise läbiviimiseks leevendusmeetmete väljatöötamiseks ning vajadusel alternatiivide leidmiseks. Loodusala kaitset silmas pidades tuleks täpsustada, et parkimiskohtade arvu määramisel lähtuda ala kasutusotstarbest ja tegelikust vajadusest. Särevere alevikku Viljandi maantee ja Mäe tänava vahelisele alale Pärnu jõe kaldale planeeritakse haljasala ja parkmetsa maad, mis täidab eelkõige avalikkusele suunatud vabaõhu puhkeala funktsiooni. Üldplaneeringuga ei ole lubatud sellele alale hoonete ehitamine, vaid üksnes tehniliste kommunikatsioonide ja sihipärase kasutamisega seonduvate rajatiste rajamine (nt jalgrada, raja valgustus, pingid, Puuduvad. prügikastid). Arvestades ala funktsiooni, lubatud rajatisi ja seda, et jõe kaitse on niikuinii tagatud kaldakaitse vöönditele looduskaitseseadusega kehtestatud kitsenduste kaudu , siis selle ala juhtotstarbe järgi kasutusele võtmisel ebasoodne mõju Pärnu jõe loodusalale puudub. Arvestades, et üldplaneeringu Särevere alevikku kavandatava puhkealaga põhjas piirnevale alale Viljandi maantee täpsusastme tõttu puudub detailne ja Mäe tänava vahelisele lammialale kavandatud segaotstarbega maa-alad, mis informatsioon Särevere alevikus võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais kombinatsioonides järgmiste segaotstarbega maa-ala (kavandatava kasutustega: väikeelamumaa, ärimaa, üldkasutatava hoone maa ja/või puhke- ja puhkealaga põhjas piirnev ala Viljandi virgestustegevuse maa. Valla kaalutlusotsusel on lubatud ka väiketootmine. Maa- maantee ja Mäe tänava vahelisel ameti mullastiku kaardirakenduse andmeil on Viljandi maantee ja Mäe tn vahelisel lammialal) kohta, tuleb edasises etapis alal tegemist lammimuldadega (AM`` – õhukene lammi-madalsoomuld ja AG – (st detailplaneeringu ja/või projekti lammigleimuld), mis paiknevad jõesängi äärsel tasasel lammil, kus üleujutus kestab koostamisel ja/või keskkonnaloa Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 110 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne pikemat aega. Üldplaneeringuga on võimaliku üleujutusohuga alade hulka arvatud taotlemisel) läbi viia Natura 2000 ala, mida katab üleujutuse tunnustega mullastik, seega asub antud alal võimalik eelhindamine, kirjeldades täpselt üleujutusohuga ala. Üldplaneeringu järgi ei ole soovitatav üleujutusaladele kavandatavat tegevust, tegevusega ehitustegevust kavandada, selle kavandamisel teadvustada üleujutusohtu ja võtta kaasnevaid tagajärgi ning hinnata, kas kasutusele meetmed kahjude vältimiseks. Ehitustegevusele peavad eelnema kaasnevate tagajärgede tõttu avaldub planeerimis- ja projekteerimisetappides läbiviidavad vajalikud uuringud ning tõenäoliselt ebasoodne mõju või meetmete väljatöötamine, et tagada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside mitte. Seejärel saab otsustada, kas jätkumine (üldplaneeringuga seatud tingimused). Kuna segaotstarbega maa tuleb edasi liikuda asjakohase mõju kasutusfunktsioonid eeldavad hoonete ja rajatiste ehitustöid ja konkreetsem info hindamise etappi. tegevuse ulatuslikkuse tõttu puudub, siis ei ole antud etapis võimalik välistada ebasoodsa mõju esinemist, mistõttu tuleb järgnevas etapis (st detailplaneeringu ja/või projekti koostamisel) läbi viia Natura 2000 eelhindamine, kirjeldades täpselt kavandatavat tegevust, tegevusega kaasnevaid tagajärgi ning hinnata, kas kaasnevate tagajärgede tõttu avaldub tõenäoliselt ebasoodne mõju või mitte. Seejärel saab otsustada, kas tuleb edasi liikuda asjakohase mõju hindamise etappi või jõuda järeldusele, et ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile puudub ja detailplaneeringu võib kehtestada ja/või ehitusloa võib väljastada. Arvestades, et üldplaneeringu Kirna külas on kavandatud segaotstarbega maa-ala juhtostarve alale Pärnu jõe täpsusastme tõttu puudub detailne loodusalaga piirneval alal, kus on tegemist olemasoleva majapidamisega. informatsioon segaotstarbega maa-ala arendamise kohta, tuleb edasises etapis (st detailplaneeringu ja/või projekti koostamisel ja/või keskkonnaloa taotlemisel) läbi viia Natura 2000 eelhindamine, kirjeldades täpselt kavandatavat tegevust, tegevusega kaasnevaid tagajärgi ning hinnata, kas kaasnevate tagajärgede tõttu avaldub tõenäoliselt ebasoodne mõju või mitte. Seejärel saab otsustada, kas tuleb edasi liikuda asjakohase mõju hindamise etappi. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 111 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Arvestades, et üldplaneeringu Türi-Alliku külla Pärnu jõega piirnevale alale on kavandatud olemasoleva täpsusastme tõttu puudub detailne tootmispiirkonna laiendamine tootmise ja äri maa-ala juhtotstarbe määramisega informatsioon (tegevuse iseloom, Pärnu jõe loodusalaga piirnevale alale (olemasolevate tootmismaade ja Pärnu jõe dünaamika, kaasnevad heited ja vahelisele alale). Hetkel tegutsevad Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteest ja Pärnu tagajärjed ehitus- ja kasutusajal) Türi- jõest lõuna poole jäävatel aladel erinevad ettevõtted (suurim Konekesko OÜ), kus Alliku külas Pärnu jõega piirneval alal maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa ning väiksemas ulatuses ärimaa. olemasoleva tootmispiirkonna Üldplaneeringuga seatud tingimused äri maa-alade arendamiseks ei pruugi olla laiendamise (tootmis- ja ärimaa piisavad looduskaitseliste väärtuste säilitamiseks. Üldplaneeringusse tuleb lisada, et juhtotstarbega maa-ala Pärnu jõe looduskaitselise väärtusega (sh Natura 2000) alade vahetus läheduses eelistada loodusalaga piirneval alal) kohta, tuleb vähese keskkonnamõjuga tegevusi. Üldplaneeringuga on seatud tingimus, et edasises etapis (st detailplaneeringu tootmistegevuse arendamisel tuleb eelistada üldjuhul tootmisharusid, mille negatiivne ja/või projekti koostamisel ja/või mõju ei ulatu tootmisterritooriumist väljapoole ning et tootmisalade arendamisel tuleb keskkonnaloa taotlemisel) läbi viia jälgida keskkonnanõuetest kinnipidamist, et ei halveneks keskkonna (veekeskkond, Natura 2000 eelhindamine, kirjeldades müra, õhusaaste) seisund. Tuleks täpsustada, et looduskaitseliste aladega (sh täpselt kavandatavat tegevust, Natura 2000 aladega) piirnevatel aladel võib (mitte et on eelistatud) arendada üksnes tegevusega kaasnevaid tagajärgi ning tootmist, mille negatiivne mõju ei ulatu tootmisterritooriumist väljapoole. hinnata, kas kaasnevate tagajärgede tõttu avaldub tõenäoliselt ebasoodne mõju või mitte. Seejärel saab otsustada, kas tuleb edasi liikuda asjakohase mõju hindamise etappi. Vastavalt Maves OÜ „Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuringule“ (2020) asub Pärnu jõe ääres kaheksa perspektiivset veeskamiskohta. Ebasoodne mõju loodusalale on välistatud, kuna laskmiseks sobivate kohtadega, kus ala otstarbeliseks kasutamiseks ei oleehitustegevust kaldal ja vees (betoonist kaldtee rajamist vette, Puuduvad. mootorsõidukitele juurdepääsutee ja parkla) ette nähtud. Kasutusaegne ebasoodne mõju on ka välistatud, kuna väikeste paatide ja kanuudega liikumine ei mõjuta veekogu seisundit ja elustikku. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 112 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Saarjõe loodusala (RAH0000278) Jääb suures ulatuses kuivendusvõrgu alale. Alal asuvad olemasolevad jalgrajad (matkarajad), uusi matkaradasid üldplaneeringuga ei kavandata. Tuleb kaaluda ettepaneku tegemist Üks lahustükk asub Kallissaare-Lubjaahju turbamaardla (registrikraadi nr 112) maavaravaru passiivseks aktiivse reservvaruga alal. määratlemiseks, kuna Natura 2000 ala kaitsekorra tõttu ei ole alal Loodusala piires ega selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse võimalik maavaravaru väljamine. muudatusi, tegevusi ega objekte, mis võiksid loodusala ja selle kaitse-eesmärke mõjutada. Sonni loodusala (RAH0000509) Loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse muudatusi ega objekte, mis võiksid ala kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada. Puuduvad. Tillniidu loodusala (RAH0000353) Ala asub kogu ulatuses maaparandussüsteemi kuivendusvõrgu koosseisus. Loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse Puuduvad. muudatusi ega objekte, mis võiksid ala kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada. Loodusalast edelas on kavandatud uus RMK metsatee, ent see jääb loodusalast piisavale kaugusele, et ebasoodsat mõju avaldada. Türi-Karjaküla Türi linnas asuv lahustükk Raadiojaama tänava (Türi-Näsuvere loodusala Raadiojaama tänava (Türi-Näsuvere kõrvalmaantee) ja Lelle-Viljandi-Türi raudtee kõrvalmaantee) ja Lelle-Viljandi-Türi (RAH0000395) vahelisel alal on puhke- ja virgestusmaa kavandatud Türi-Karjaküla loodusalale. raudtee vahelisel alal puhke- ja EELIS andmetel esineb osaliselt sellel alal loodusala kaitse-eesmärgiks olev virgestusmaa tuleb edasises etapis esmatähtis elupaigatüüp 6270* (liigirikkad niidud lubjavaesel mullal). Tegemist on (st detailplaneeringu ja/või projekti esmatähtsa elupaigatüübiga. EELIS andmetel on elupaigatüübi esinduslikkus väga koostamisel ja/või keskkonnaloa hea (A), struktuur ja funktsioonid on väga hästi säilinud ning üldiseks hinnanguks on taotlemisel) läbi viia Natura 2000 omistatud B ehk kõrge väärtus. Alade seisundit on viimati hinnatud 20.04.2020, eelhindamine, kirjeldades täpselt seega tegemist on värskete andmetega. Tegemist on esmatähtsa kavandatavat tegevust, tegevusega elupaigatüübiga ja kui kavandatav tegevus võib seda eeldatavalt mõjutada, kaasnevaid tagajärgi ning hinnata, siis võib Vabariigi Valitsus selleks anda nõusoleku ainult juhul, kui kas kaasnevate tagajärgede tõttu kavandatav tegevus on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või avaldub tõenäoliselt ebasoodne Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 113 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Kuna üldplaneeringu täpsusasmte mõju või mitte. Seejärel saab tõttu puudub detailne informatsioon puhke- ja virgestusmaa väljaarendamise osas, otsustada, kas tuleb edasi liikuda siis ei ole võimalik ka anda hinnangut, kas ja mil määral võiks tegevus elupaigatüüpi asjakohase mõju hindamise etappi mõjutada. või jõuda järeldusele, et ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse- eesmärgile puudub ja detailplaneeringu võib kehtestada ja/või ehitusloa või keskkonnaloa võib väljastada. Kõrvalmaantee nr 15172 Kolu-Jändja tee (alevikus Raadiojaama tee) äärde on Raadiojaama tee äärde on võimalik kavandatud jalg- ja jalgrattatee. Kui see rajatakse olemasoleva jalg- ja jalgrattatee jalg- ja jalgrattatee rajamine jätkuna, st paremale poole teed, siis läbib see kaitse-eesmärgiks oleva liigirikaste (olemasoleva pikendamine) ainult niitude elupaigatüüpi lubjavaesel mullal (6270*) (vastab kuiva pärisaruniidu sellisel juhul, kui teedeinseneril on kasvukohatüübile (2141)), tegemist on esmatähtsa elupaigatüübiga (joonisel 19 võimalik välja töötada lahendus, roosa ala). Inventeeritud elupaigatüüp ulatub praktiliselt sõidutee ääres oleva millega Türi-Karjaküla loodusala kraavini. Ka teisel pool sõiduteed on inventeeritud sama elupaigatüüp ning see läbival lõigul on jalg- ja jalgrattatee ulatub praktiliselt sõiduteeni. EELIS andmetel on mõlemal poolt sõiduteed võimalik rajada viisil, mil elupaigatüübi esinduslikkus väga hea (A), struktuur ja funktsioonid on väga hästi esmatähtsat elupaigatüüpi 6270* ei säilinud ning üldiseks hinnanguks on omistatud B ehk kõrge väärtus. Alade seisundit mõjutata (st ei kaasne pindala kadu on viimati hinnatud 20.04.2020, seega tegemist on värskete andmetega. ega seisundi muutust). Ühe Raadiojaama teest vasakul on ühe lahustükina inventeeritud samuti liigirikaste teoreetilise lahendusena saaks niitude elupaigatüüp lubjavaesel mullal (6270*), kuid selle kohta on EELIS-es märge, kergliiklejad suunata vahetult et see on tugevalt võsastunud, kohati lepanoorendik, asub elektriliinide all, ei vasta sõidutee kõrvale, eraldades hetkel elupaigakriteeriumitele ja on elupaigatüübina ebaperspektiivne (joonis 19). kergliiklejad selgelt märgistatud piirdega mootorsõidukitega liiklejatest ja kehtestada piirneval maanteelõigul sõidukiiruse piirang. Samas ei pruugi sellega nõustuda Transpordiamet ning see vajaks seetõttu selgitust. Kui selline või analoogne lahendus peaks võimalikuks osutuma, tuleb läbi viia Natura eelhindamine ja vajadusel asjakohane hindamine. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 114 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 19. Raadiojaama tee äärde üldplaneeringuga kavandatud jalg- ja jalgrattatee ning Türi-Karjaküla loodusalale jääva kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi 6270* (liigirikkad niidud lubjavaesel mullal) paiknemine (aluskaart: Maa-amet; andmed: EELIS, 19.01.2021). Jalg- ja jalgrattatee rajamisega kaasneb tõenäoliselt otsene elupaigatüübi kadu, mille täpset ulatust oleks võimalik hinnata alles projekteerimise staadiumis, kui on paika pandud jalg- ja jalgrattatee asukoht, laius, praeguse maanteekraavi võimalik nihutamine. Samas on oluline teadvustada, et tegemist on esmatähtsa elupaigatüübiga ja kui kavandatav tegevus võib seda eeldatavalt mõjutada, siis võib Vabariigi Valitsus selleks anda nõusoleku ainult juhul, kui kavandatav tegevus on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Antud juhul ei vasta see ühelegi eelnimetatud tingimusele, seega Vabariigi Valitsuse poolse nõusoleku andmine jalg- ja jalgrattatee pikendamiseks Türi-Alliku suunal ei ole kuigi tõenäoline, kui sellega kaasneb esmatähtsa elupaigatüübi kadu. Sõiduteest eraldiseisva jalg- ja jalgrattatee rajamine on küll vajalik kergliiklejate ohutuse tagamiseks, kuid kuna kasutatavate inimeste hulk ei ole märkimisväärne, st antud Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 115 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kontekstis ei ole põhjust rääkida elanikkonna ohutuse tagamisest. Türilt on kergliiklejatel võimalik ohutult liikuda Türi-Alliku suunas ka alternatiivset teed pidi, Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ääres olemasoleval jalg- ja jalgrattateel. Seega kergliiklejatel on tegelikult olemas alternatiivne liikumisteekond. Väätsa loodusala Alal asub matkarada. (RAH0000392) ja Kõnnumaa-Väätsa Suurem osa alast asub Epu-Kakerdi turbamaardla passiivse reservvaruga alal, mis linnuala tähendab, et looduskaitselise piirangu tõttu ei ole võimalik alal turvast kaevandada. (RAH0000086) Väätsa loodusala piirneb kirdes Epu-Kotku turbatootmisala mäeeraldisega (registrikaardi nr 146). ’ Loodusalal asuvad elupaigatüübid, mis on tundlikud veerežiimi muutumisele. Puuduvad. Kuivenduskraavid on loodusala suurimaks ohuteguriks. Üldplaneeringuga ei kavandata alal ega lähiümbruses kuivendust. Loodus- ja linnuala piires ega selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse muudatusi, tegevusi ega objekte, mis võiksid loodus- ja linnuala kaitse-eesmärke mõjutada. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 116 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Üldplaneeringuga määratud potentsiaalse tuulikupargi arendamise alade mõju Natura 2000 aladele Kobras AS poolt koostatud tuulikuparkide asukohavaliku analüüsis (töö nr 2020-247) jõuti järeldusele, et kuna puudub kogu vajalik informatsioon võimaliku tuulikupargi rajamisega kaasneva mõju hindamiseks Natura 2000 aladele (informatsioon tuulikute tüübi, võimsuse, generaatori alustarindi ehitusaluse pindala, juurdepääsuteede asukohtade ja parameetrite, ülekandeliinide (liinipostide) asukohtade ja teisest küljest reaalsete loodusväärtuste kohta), siis ei ole alust ka puhveralade laiuse määramisele nendest aladest, millega saaks välistada ebasoodsa mõju esinemise alade kaitse-eesmärkidele. Tuulikupargi arendamine tohib toimuda ainult selliselt, et ebasoodne mõju Natura 2000 aladele oleks välistatud. Järgnevas, detailplaneeringu koostamise etapis või sellele eelnevalt, kui on olemas vajalik informatsioon tuulikupargi kohta, tuleb läbi viia kohapealsed kaitse-eesmärgist lähtuvalt asjakohased uuringud ning selgitada, kas ebasoodne mõju on välistatud või välja töötada lahendused, millega oleks võimalik ebasoodsa esinemist vältida. Üldplaneeringuga määratud potentsiaalse tuulepargi alade vahetusse lähedusse või piirnevale alale jäävad järgmised Natura 2000 alad, milledele avalduvat mõju tuleb detailplaneeringu koostamise etapis (või enne planeeringu algatamist) hinnata: Kõnnumaa loodusala, Kõnnumaa-Väätsa linnuala, Piiumetsa loodusala, Kädva loodusala, Kastna-Rapla loodusala, Linnumängu loodusala, Mukri loodusala, Tillniidu loodusala, Sonni loodusala (joonis 20). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 117 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 20. Üldplaneeringuga määratava potentsiaalse tuulepargi arendamise ala ning piirkonnas paiknevad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad loodus- ja linnualad aluskaart (aluskaart: Maa-amet; andmed: EELIS, 19.01.2021). Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 118 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Nagu näha, siis kõik peale ühe (Kõnnumaa-Väätsa linnuala) on loodusalad ning enamike kaitse-eesmärgiks märgade elupaikade (soode, rabade, veekogude) ja mitmesuguste metsaelupaikade kaitse. Sellistele elupaigatüüpide peamiseks mõjuteguriks on kuivendus ja veerežiimi muutused, nagu on välja toodud ka tabelis 17, seega võimalikku mõju nendele Natura 2000 loodusaladele on võimalik hinnata alles järgmises, detailplaneeringu staadiumis, kui on teada juurdepääsuteede, liinipostide ja liinide kulgemise võimalik asukoht ning siis saab vajadusel välja töötada alternatiivseid asukohti või tehnilisi lahendusi, eesmärgiga välistada ebasoodsa mõju esinemine kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. Üldplaneeringus hindamise läbiviimiseks vajalik informatsioon puudub. Kõnnumaa-Väätsa linnuala kaitse-eesmärkidest esineb tuulepargi arendusala piirkonnas metsis (Tetrao Urogallus). Metsise elupaiga ümber on põhjendatud vähemalt 1 km laiuse puhverala määramine tuulegeneraatorist (mürast tingitud võimalik häiring), kuid tuulikupargi täpsem kaugus tuleb selgitada detailplaneeringu ja KSH käigus vastava liigieksperdiga koostöös. Järeldused Türi valla üldplaneering määratleb ruumilise arengu põhimõtted ja üldised arengusuunad ning maakasutus- ja ehitustingimused ning kavandatavad objektid (rajatised), mille alusel on tabelis 18 välja toodud valdkonnad või teadaolevad tegevused ning märgitud, mille puhul on tõenäoliselt ebasoodsa mõju avaldumine välistatud (ei vaja asjakohast hindamist) või milliste tegevuste puhul tuleb läbi viia järgmiste planeerimis- ja/või projekteerimisetappide käigus Natura eelhindamine, kui on selgunud täpsemad tegevused, tegevuste detailsed parameetrid, mõjutegurid ja mõjuala ulatus, ja vajadusel asjakohane hindamine. Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida või minimeerida asjakohaste leevendusmeetmete rakendamisel tabelis 18 toodud ohutegurite avaldumise vältimiseks, mida tuleb arvesse võtta edasisel planeerimisel või projekteerimisel. Tegevused, mille puhul on vajalik koostada täpsem eelhindamine, on toodud tabelis 18. Üldiselt võib öelda, et Türi valla üldplaneeringu ruumilise lahenduse väljatöötamisel on arvesse võetud Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemist ja nende kaitse-eesmärke. Natura 2000 alade osas on üldplaneeringu roll teadvustada ja informeerida sellest üleeuroopalisest kaitstavate alade võrgustikust, et korraldada Natura 2000 alade loodusväärtuste säilimine juba madalama tasemete planeeringutega (detailplaneeringud), projektidega ja keskkonnaloa taotlustega. Üldplaneeringu alusel tegevuste detailsemal kavandamisel (detailplaneeringute, projektide ja keskkonnaloa taotluste koostamisel) tuleb otsustajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes. Tuulikuparkide võimalikku mõju Natura 2000 loodusaladele on võimalik hinnata alles järgmises, detailplaneeringu staadiumis, kui on teada juurdepääsuteede, liinipostide ja liinide kulgemise võimalik asukoht ning siis saab vajadusel välja töötada alternatiivseid asukohti või tehnilisi lahendusi, eesmärgiga välistada ebasoodsa mõju esinemine kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. Üldplaneeringus hindamise läbiviimiseks vajalik informatsioon puudub. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 119 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kõnnumaa-Väätsa linnuala kaitse-eesmärkidest esineb tuulepargi arendusala piirkonnas metsis (Tetrao Urogallus). Metsise elupaiga ümber on põhjendatud vähemalt 1 km laiuse puhverala määramine tuulegeneraatorist (mürast tingitud võimalik häiring), kuid tuulikupargi täpsem kaugus tuleb selgitada detailplaneeringu ja KSH käigus vastava liigieksperdiga koostöös. 5.1.5 Mõju põhja- ja pinnaveele Põhja- ja pinnaveekogude kaitse seisukohast olulised eesmärgid Türi vallas tulenevad kõrgema tasandi dokumentidest:  Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 seab eesmärgiks saavutada pinnavee ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund on juba hea või väga hea;  Järva maakonnaplaneering peab vajalikuks, et üldplaneeringute koostamisel arvestataks veemajanduskavades toodud pinna- ja põhjavee kaitse keskkonnaeesmärkide saavutamiseks koostatud meetmeprogrammidega, kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladega (millest tuleneb täiendavate abinõude rakendamise vajadus), avalike ja maakondlikult olulistele veekogudele juurdepääsuvõimaluste tagamisega, võimalike üleujutusohuga aladega.  Rapla maakonnaplaneering seab nõudeks reoveekogumisaladel ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni väljaehitamise ning seda ka mujal nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, põllumajandusliku kasutuskoormuse vähendamise ning veekaitsenõuete järgimise.  Veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) kehtestab ühtse raamistiku vee kaitseks, millega kaitsta ja parandada vee ökosüsteemide seisundit ning vältida nende seisundi edasist halvenemist, edendada säästvat veekasutamist, kaitsta veekeskkonda heidete, emissioonide ja muude kahjude eest, et saavutada piisaval hulgal hea kvaliteediga pinna- ja põhjavee olemasolu säästvaks ja tasakaalustatud vee kasutamiseks.  Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava on koostatud aastateks 2015-2021 ja kinnitatud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 07.01.2016. Keskkonnaministri 29.06.2017 käskkirjaga nr 702 on algatatud uute veemajanduskavade 2021-2027 koostamine, veemajanduskavadega koos koostatakse meetmeprogramm ning üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad. Veemajanduskava eesmärk on vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimine vesikonnas. 5.1.5.1 Mõju põhjaveele Vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks aastateks 2015 - 2021 koostatud veemajanduskavas on esitatud põhjaveekogumit nr 12 Silur-Ordoviitsiumi Pärnu mõjutavad koormused, mis põhjustavad veekogumi saastatust keemiliste ühenditega ning muud olulist mõju. Oluliseks koormuseks loetakse koormusallikad, millest tingitud koormus või koormuse mõju seab või võib seada ohtu pinna- ja põhjaveele seatud keskkonnaeesmärkide saavutamise. Türi valla seisukohast võivad olla selleks kanaliseerimata alad, saastunud tööstusalad, põllumajandus ning reoveepuhastid. Veemajanduskava põhjaveekogumite koormuste vähendamise meetmeprogrammis on toodud erinevad punkt- ja hajukoormuse vähendamise meetmed ja konkreetsed tegevused. Kohaliku omavalitsuse vastutusalas on üksnes reoveekäitlussüsteemide inventeerimine Türi-Alliku veehaarde toitealal ja kanaliseerimata alade reoveekäitlussüsteemide Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 120 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne inventeerimine ja andmebaasi koostamine, selle alusel meetmete kavandamine eelkõige põhjavee kaitsmata ja nõrgalt kaitstud aladel. Esimest neist tegevustest on hinnatud põhjaveekogumi hea seisundi säilitamisel tõhusaks ja teist vähe tõhusaks. Kumbagi neist tegevusest ei saa reguleerida ega suunata üldplaneeringuga (st toimub üldplaneeringust sõltumatult). Infragate Eesti AS ja Hartal Projekt OÜ poolt koostatud töös “Põhjaveekogumite ohustatust ja halba seisundit põhjustavate koormuste vähendamise meetmeprogramm ja selle tegevused” (2015) on samuti välja toodud Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi nr 12 seisundit mõjutavad koormusallikad ning selle säilitamise ja parandamise meetmed. Veekogumi seisundi seisukohalt tähtsad hajukoormusallikad, mis on asjakohased ka Türi valla kontekstis, on põllumajandustegevus, kanaliseerimata alad, karjääridest põhjavette minev reostus ja punktkoormusallikatena saab välja tuua võimalikud lekked endistelt reostunud tööstusaladelt, lekked jäätmete ladustamisega seotud aladelt ja reoveepuhastite väljalasud. Hajureostus Hajureostuse seisukohast on oluline maakasutus. Iseloomulik on suhteliselt suur põllumajandusliku maa osatähtsus. See moodustab Türi valla territooriumist 30% (ehk ca 300 km2 suurusel alal). Põhjaveekogumi pindalast moodustab 56 % metsamaa ja poollooduslikud alad, 32 % põllumajanduslik maa, 8 % märgalad, 2 % tehisalad ja 2 % vesi. ➢ Põllumajandustegevus Arvestades Türi vallas põllumajandusmaade ja põllumajanduslike ettevõtete (loomakasvatusfarmid) suurt osakaalu, on põllumajandustegevus põhjavee kvaliteedi suur mõjutaja. Enamik suurfarme on küll likvideeritud ja mineraalväetiste kasutamine vähenenud, ent põhjavee kvaliteedi mõjuteguriks jääb see valdkond ka edaspidi, kuna põllumajandus jääb Türi vallas ka tulevikus oluliseks ettevõtlusharuks, eeskätt traditsioonide ja heade eelduste tõttu. Oluline on, et majanduslikul eesmärgil maakasutus toimuks selliselt, et põhjavesi ei reostuks väetistest pärinevate lämmastikuühendite, orgaanilise aine ja pestitsiididega. Nitraadidirektiivi 91/676/EMÜ, mille eesmärgiks on eelkõige piirata põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju pinna- ja põhjaveele, täitmisega seonduvalt on üldplaneeringus tähelepanu juhitud sellele, et põllumajandustegevuse puhul tuleb täita kõiki õigusaktidega vee kaitse eesmärgil seatud nõudeid. Põllumajandustegevuse jätkamisel on oluline vähendada põllumajanduslikust tootmisest pärinevat reostust/häiringuid, järgides pinna- ja põhjavee kaitseks veeseaduses ja selle alamaktides kehtestatud nõudeid võimaliku põllumajandusreostuse eest. Kuigi üldplaneeringus on määratletud väärtuslikud põllumaad, mida tuleb eelistatult hoida üksnes põllumajanduslikus kasutuses, siis on põhjavee kaitset silmas pidades toodud soovitus, et nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tuleks võimalusel vähendada põllumaa kasutuskoormust. Järgida tuleb Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas seatud/seatavaid eesmärke ning meetmeid ning tagada põhja- ja pinnavee kaitse ohtlike ainetega reostamise eest. Põllumajanduslikust tootmisest pärineva reostusohu vältimiseks tuleb järgida pinna- ja põhjavee kaitseks veeseaduses ja selle alamaktides kehtestatud nõudeid. 2015. aastal koostatud põhjaveekogumite koormuste vähendamise meetmeprogrammis on põllumajandusest põhjustatud toitainete reostuse vähendamiseks toodud meetmena näiteks kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega haritavatel maadel: Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 121 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne  toitainete bilansi osas lämmastiku bilansi arvutamine,  nõuete täitmine väetamisel ja sõnnikukäitlusel,  mahepõllumaandusliku tootmise soodustamine,  väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning vee kvaliteeti ohustava tegevuse keeld allikate ja karstivormide ümbruses 10 m ulatuses veepiirist või karstivormide servast. Ennetavate meetmetena on toodud samuti mitmed meetmed, nt:  vee erikasutustingimuste läbivaatamine ja vajadusel nõuete karmistamine,  vee keemilise koostise seire, veetaseme mõõtmise ja veevõtu määra osas põhjaveekogumi alal,  vajadusel enne vee erikasutuslubade väljastamist täiendavate tingimuste (veeuuringud, eksperthinnangud, hüdrogeoloogilised uuringud) seadmine loa taotlejatele,  rangemate keskkonnakaitsenõuete seadmine loa andja poolt vee-erikasutajatele nende keemilise seisundi näitajate osas, millele on määratud läviväärtus või piirsisaldus. Reostusallikate inspekteerimine ja sanktsioonide rakendamine sõltuvalt rikkumise ohtlikkusest keskkonnale ning sanktsioonide rakendamine sõltuvalt rikkumise ohtlikkusest keskkonnale on vajalik järelevalvetegevuse tõhustamiseks. Põllumajandustootjate nõustamine lämmastikukoormuse vähendamise võimalustest ning põllumajandustootja teadlikkuse tõstmine asukohajärgselt põhjavee kaitstuse ja seisundi hinnangute osas on keskkonnateadlikkuse tõstmise meetmed. Eeltoodud meetmetest võiks üldplaneeringus välja tuua, et eelistada tuleks mahepõllumajanduslikku tootmist ning vähendada tuleb põllumajanduslikust tootmisest pärinevat reostust/häiringuid, järgides pinna- ja põhjavee kaitseks veeseaduses ja selle alamaktides kehtestatud nõudeid võimaliku põllumajandusreostuse eest. Muude meetmete elluviimine ja elluviimise kontrollimine on Keskkonnaameti ja Põllumajandusameti vastutusalas. ➢ Koormus kanaliseerimata aladelt Peatükis 3.3.2 on välja toodud alad, kus on olemas ühiskanalisatsioon. Türi linna ühisveevärk- ja kanalisatsioon vastab suuremas osas kehtivatele nõuetele ning regulatsioonidele, samas näiteks on Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014-2026 kohaselt Kolu, Kahala, Ollepa külades ja Kabala küla keskosas ühiskanalisatsioon väga halvas seisukorras ning Oisu, Laupa, Kahala ja Taikse reoveepuhastid vajavad rekonstrueerimist. Ühiskanalisatsiooniga varustatud alad ei hõlma tihtipeale kogu selgelt piiritletavat asustusüksust. Näiteks puudub ühiskanalisatsioon osaliselt Türi linna äärealadel (nt Telliskivi tänaval on mõned majapidamised ühendamata ühiskanalisatsiooniga), samuti puudub osaliselt ühiskanalisatsioon Lokuta küla Kaare tänaval. Käru aleviku tiheasustusalal on ühiskanalisatsioon olemas ainult kõige tihedamalt asustatud piirkonnas, äärealadel puudub. Käru aleviku lõunaosas on nii elamumaad kui tootmismaad, mille reoveekäitlus on lahendatud lokaalsete lahendustega. 2016. aastal rekonstrueeriti Käru aleviku reoveepuhasti ja enamik torustikust. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 122 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Väätsa alevikus on kanaliseerimata osaliselt Väätsa paisjärvest ida pool asuvad elamumaad. Laupa külas on küll ühiskanalisatsioon olemas, kuid kanaliseeritud on üksnes Pärnu jõe põhjakaldal olevad elamud ning ühiskanalisastsioon puudub Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee äärsetel elamumaadel ja tootmisaladel. Reopalu alevikus on käesoleval ajal käimas tööd reoveepuhasti ja torustike rekonstrueerimiseks. Suhteliselt suur osa Türi valla elanikkonnast elab hajaasustatud aladel, kus ühiskanalisatsioon puudub üldse. Piiumetsa, Retla, Röa, Kolu, Änari, Ollepa ja Pala külades ühiskanalisatsioon puudub ja reoveekäitlus on lahendatud lokaalselt. Võib eeldada, et kõikidel ühiskanalisatsioonita aladel on reoveekäitlus lahendatud kogumismahutite või lokaalsete kohtpuhastussüsteemidega. Samas puudub selge ülevaade ja kindel teadmine, kas kogumismahutid on siiski lekkekindlad ning kas, kus ja kui palju reovett puhastatakse enne suublasse juhtimist ning kas suublasse juhitav vesi (veekogusse või hajutatult maapinda juhituna) vastab keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 toodud nõuetele, mis arvestab muuhulgas põhjavee kaitstusega. Nimelt võib kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel (enamik Türi valla territooriumist) kuni 10 m³ ööpäevas heitvett pinnasesse immutada üksnes pärast reovee bioloogilist puhastamist ning kuni 5 m3 pärast reovee mehaanilist puhastamist sellisel juhul, kui see ei sisalda vesikäimlast pärinevat reovett. Arvestades seda, et kogumismahutite osakaal järjest väheneb ja üha enam kasutatakse lahendusi, kus heitvesi immutatakse maapinda pärast septiku läbimist, siis ei pruugi heitvesi vastata keskkonnaministri määrusega kehtestatud nõuetele, kuna sellist lahendust ei saa siiski pidada reovee bioloogiliseks puhastamiseks. Tänapäeval on kuivkäimlate osakaal võrreldes vesikäimlatega tagasihoidlik ning üldjuhul vesikäimlate vett eraldi ei käidelda, mistõttu on enamikul juhtudel vajalik reovee bioloogiline puhastamine enne immutamist. Näiteks Väätsa valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavas on toodud, et ühiskanalisatsiooniga katmata aladel puuduvad paljudes majapidamistes reovee kogumis- ja puhastamisseadmed ning et kogumiskaevude puhul on probleemiks nende tühjendamine, sest lähim purgimisvõimalus on Väätsalt umbes 7 km kaugusel Paide reoveepuhasti juures. Käru valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas on välja toodud, et kogumismahutite seisukorra ja nende veepidavuse kohta, samuti kogumiskaevude tühjendamise kohta andmed puuduvad. Eeltoodust tulenevalt võib ühiskanalisatsiooniga varustamata reoveekäitlejaid pidada potentsiaalselt põhjavee kvaliteeti mõjutavaks teguriks. Lisaks on oht põhjaveele lekkivate kanalisatsioonitorude ja - kaevude poolt ning seda esmajoones Oisu ja Kahala asulates (Türi valla ÜVK kohaselt), Lõõla külas, osaliselt Väätsa alevikus (Väätsa valla ÜVK). Üldplaneeringu kaardile “Taristu ja tehnovõrgud” on kantud EELIS-es kajastuvad kinnitatud (kehtivad) reoveekogumisalad, mis on määratud kehtivate ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavadega (endiste valdade ühisveevärgi ja -kanalisastsiooni arendamise kavad). Tulenevalt veeseaduse § 101 lõikest 1 tuleb nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega piirkonnas moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on kümme inimekvivalenti või suurem. Veeseaduse § 99 järgi kannab kohaliku omavalitsuse üksus reoveekogumisala piirid üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud. Reoveekogumisalade määramine, olemasolevate reoveekäitlussüsteemide ja probleemide kaardistamine (ebapiisavad ja amortiseerunud reoveepuhastuslahendused, sh kogumissüsteemidega ühendamata majapidamised, Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 123 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kuivkäimlad, ebapiisavad ja nõuetele mittevastavad omapuhastid ning lekkivad reoveemahutid ja -torustikud) ja meetmete pakkumine pinna- ja põhjavee kaitse eesmärgil on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ülesanne ning selle alusel toimub vastavate arendusprojektide elluviimine. Üldplaneeringuga määratletava maakasutuse ja korrigeeritavate tiheasustusalade piiride alusel on võimalik uues kogu valda hõlmavas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratleda perspektiivsed reoveekogumisalad. Üldplaneeringus on juhitud tähelapanu sellele, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel, uuesti läbi vaatamisel ja muutmisel tuleb arvestada Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas toodud pinna- ja põhjavee kaitseks keskkonnaeesmärkide saavutamiseks koostatud meetmeprogrammidega. Kuigi üldplaneeringuga ei lahendata reovee puhastamisega ja joogiveega varustamisega seotud temaatikat ega seata sellest tulenevaid tingimusi, on sellest hoolimata käesolevas peatükis seatud suunised ÜVK arendamise kava koostamiseks, tagamaks pinna- ja põhjavee jätkusuutlik kaitse. Omavalitsus ei pea vajalikuks tehnoehitise maa reserveerimist uue/uute reoveepuhasti(te) rajamiseks. ÜP-ga seatakse tingimused tihe- ja hajaasustuse reoveepuhastuslahendustele ning kaubandus- ja teenindus ning tootmis- ja logistikahoonete maa-alale. Üldplaneeringuga seatakse maakasutuse planeerimisel tingimused, millega tuleb arvestada põhjavee hea seisundi tagamiseks, seejuures on arvestatud sellega, et vald asub valdavalt väga kõrge ja kõrge reostusohtlikkusega põhjaveega alal. Üldplaneeringus on toodud, et nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel uute elamupiirkondade kavandamisel tuleb eelistada ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni väljaehitamist iseseisvatele lokaalsetele lahendustele. Seda tingimust tuleks täpsustada, lisades, et ka muu arendustegevuse, eelkõige tootmistegevuse kavandamisel tuleb võimalusel eelistada reovee juhtimist ühiskanalisatsiooni, kusjuures sademevee kogumine ja juhtimine peaks toimuma reoveest lahkvoolselt. Reovee puhastamise tingimused nii reoveekogumisalal kui väljaspool reoveekogumisala tulenevad veeseadusest (§ 124). Reoveekogumisalal ja väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab põhjavee reostuse vältimiseks reovee koguma lekkekindlasse mahutisse ning korraldama selle veo purgimissõlme, või puhastama vesi omapuhastis ja juhtima bioloogiliselt puhastatud heitvesi suublasse. Üldplaneeringuga küll reoveekäitlust otseselt ei reguleerita, ent seda tuleks arvestada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel. Reoveekäitluse valikul tuleb juhinduda puhastatavast reovee kogusest, reostuskoormusest, suubla seisundist ning ala põhjavee kaitstusest ning muudest õigusaktidega sätestatud tingimustest. Ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemiga liitunud aladel tuleb soodustada vanade omapuhastusseadmete (kogumiskaevud jne) nõuetekohast likvideerimist, et ei tekiks reostuse lekkimise ohtu pinnasesse ja sealt edasi põhjavette. Üldplaneeringuga on seatud ka põhimõtted sademevee käitlemiseks. Üldpõhimõttena tuleb kõvakattega aladelt sademevesi kokku koguda ja enam kui 10 parkimiskohaga parklast vesi enne suublasse juhtimist puhastada liiva- ja õlipüüduris. Seal, kus hüdrogeoloogilised tingimused võimaldavad immutamist, tuleks sademevesi pinnasesse immutada. Vee immutamine ei tohi halvendada naaberkinnistute ja veekeskkonna seisukorda. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 124 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Punktkoormusallikad ➢ kaevandusest põhjavette minev reostus Vallas on 2019. aasta seisuga väljastatud 14 mäeeraldise luba kruusa, liiva, turba ja savi kaevandamiseks. Kõige suurema ala võtavadki enda alla turbamaardlad. Üldplaneeringuga uusi mäetööstusmaid (kaevandamistegevust) ei planeerita, maavarade kaevandamine toimub kehtivate maavara kaevandamise lubade alusel. Maavara kaevandamise loa taotluste menetlemisel hinnatakse avalduvat keskkonnamõju, sh põhjaveele ja seatakse vajalikud leevendusmeetmed olulise negatiivse mõju minimeerimiseks või ennetamiseks. Kaevandamistegevuse mõju põhjaveele võib avalduda nii veetaseme alandamisega kui ka veekvaliteedi muutmisega. ÜP-ga täiendavaid meetmeid kaevandamistegevusele ei seata. Lisatud on üldine tingimus, et kaevandamistegevusega tuleb tagada, et keskkonnahäiringud oleksid võimalikult väikesed, sh ei tohi põhjustada pöördumatuid muutusi looduskeskkonnas, eelkõige veerežiimile ning et joogivee kvaliteedi halvenemisel tuleb igal juhul tagada elanike varustatus kvaliteetse joogiveega. ➢ lekked endistelt reostunud tööstusaladelt Türi vallas ei ole ühtegi jääkreostusobjekti. Üldplaneeringuga soositakse tootmisalade arendamisel olemasolevate tootmisalade laiendamist, ümberkujundamist või endiste tootmisalade uuesti kasutuselevõtmist. Üldplaneeringu üldiste maakasutustingimuste all on toodud nõue, et arendusalade (elamute, tootmismaade, ärimaade) kavandamisel endistele tööstusobjektidele, sh põllumajanduslike tööstusobjektide alale tuleb täpsustada jääkreostuse esinemist ning enne ehitustegevust näha ette tegevused, mis tagavad ehitisaluse pinnase vastavuse kehtivatele piirnormidele. Jääkreostuse likvideerimisel ei tohi halvendada naaberkinnistute olemasolevat olukorda. ➢ lekked jäätmete ladustamisega seotud aladelt Türi vallas, Roovere külas asub üks Eesti viiest nõuetekohasest segaolmejäätmete prügilast, Väätsa prügila. Tegemist on suure jäätmekäitluskompleksiga, kus toimub mh jäätmete ladestamine keskkonnakompleksloa alusel. Prügila keskkonnamõju kontrollimiseks teostatakse järjepidevalt pinna- ja põhjavee seiret. Võimalikke kõrvalekaldeid lubatust seni tuvastatud ei ole. Üldplaneeringuga kavandatakse keskkonnajaam/jäätmekogumispunkt Väätsa alevikku. Selle täpne asukoht selgub edasise asukohavaliku käigus, kuna käesoleva üldplaneeringu koostamise raames selle täpset asukohta ei määrata. Türi vallas on kolm nõuetekohaselt suletud prügilat, millest lähtuv mõju põhjaveele on pigem väike. Üldplaneeringu maakasutuskaardil näidatakse suletud prügilad, välistamaks nendel aladel aktiivseid maakasutamise kavatsusi. ➢ reoveepuhastite väljalasud Mitmed valla reoveepuhastid on halvas seisukorras ja ei suuda reovett puhastada õigusaktides ja vee erikasutuslubades sätestatud nõuetele. Ebarahuldavalt töötab hetkel veel Reopalu reoveepuhasti, kuid seda rekonstrueeritakse. Üldplaneeringuga ei reserveerita maad uute reoveepuhastite rajamiseks, kuna Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 125 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne üldplaneeringu perspektiivis vajadus selleks puudub. Roveepuhastite rekonstrueerimine ja muude vajalike meetmete rakendamine reovee nõuetekohase puhastamise tagamiseks toimub vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava(de)le ja väljastatud vee keskkonnalubadele vee erikasutuseks ja komplekslubadele. Lisaks pöörab ekspert tähelepanu, et põhjavee potentsiaalse saastumise seisukohast on ohtlikud kasutusest väljas olevad salv- ja puurkaevud, mis on vajalik sulgeda või tamponeerida. Uute puurkaevude rajamisel tuleb arvestada veeseaduses sätestatud nõuetega, välistamaks ohtu põhjaveele. Uute puurkaevude rajamisel on oluline, et oleks võimalik tagada nõuetekohane hooldus- või sanitaarkaitseala ning erinevate tegevuste elluviimisel arvestataks nendel aladel õigusaktidest tulenevate tegevuste kitsendustega. Uute tootmisalade planeerimisel on vajalik arvestada piirkonnas joogiveeks kasutatavate põhjaveekihtide reostuskaitstusega ja rakendada meetmeid, millega tagatakse eelkõige joogiveehaardeks olevate põhjaveekogumite maksimaalne reostuskaitstus. Ettevõtete riskianalüüside koostamisel tuleb arvestada põhjavee reostuse riskiga. Arendustegevusel tuleb tähtsustada põhjavee kvaliteedi kaitse vajadus, seda reoveepuhastuslahenduste nõuetele vastavusse viimisega, saastunud sademevee kogumise ja puhastamise läbi. Üldplaneeringu kohaselt on lubatud valla territooriumil nii horisontaalsete kui vertikaalsete maasoojussüsteemide rajamine. Täiendavad tingimused nende rajamiseks ei ole sätestatud, kuna põhitingimused tulenevad vastavasisulisest määrusest. Põhjavee reostusohu vältimiseks on soovitatav kasutada hajaasustuses veevarustuse tagamisel mitme kinnistu peale ühist puurkaevu, sest iga üksikmajapidamise jaoks eraldi rajatud puurkaevud kujutavad põhjavee kvaliteedile suuremat ohtu, kui suurema ala tarbeks rajatud üks puurkaev. Puurkaevu rajamisel ja kasutamisel tuleb tagada põhjavee kaitse reostuse eest. Selleks tuleb uute puurkaevude puhul kavandada nõuetekohane hooldusala või sanitaarkaitseala ning olemasolevate kaevude puhul tagada sanitaarkaitsealade nõuetekohasus. Muud põhjavee kaitset ja kasutamist tagavad tingimused:  põhjavee kaitse ja kvaliteedi seisukohast on oluline pöörata erilist tähelepanu põhjaveeressursi kaitsele ja tagada täielik arvestus põhjavee tarbimise üle, tagada toimiv kaasaegne veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi lahendus koos töökorras puhastusseadmetega. Puhastusseadmete korrasolekut saab kontrollida järjepideva heitvee veekvaliteedi seire raames, mis määratakse kindlaks vee erikasutusloas;  oluline on propageerida veekeskkonda säästvaid kaasaegseid tehnoloogiaid ja seadmeid, jäätmekäitlus ja prügimajandus peab vastama keskkonnanõuetele ja säästva arengu põhimõtetele. Veeseadusest tulenevalt tuleb veemajanduskava alusel kavandada ja rakendada abinõusid keskkonnaeesmärkide, sealhulgas vee hea seisundi saavutamiseks. Vee hea seisundi saavutamise kohustus hõlmab nii pinna- kui ka põhjavett. Osade veekogumite (milliste puhul on hea seisundi saavutamine Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 126 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne teadaolevate tehnoloogiate abil võimatu) jaoks on keskkonnaeesmärgi saavutamist edasi lükatud aastani 2027, eelkõige halvas seisundis olevate veekogude puhul. 5.1.5.1.1 Vaba põhjaveevaru 2006. aastal kinnitas keskkonnaminister käskkirjaga nr 407 Türi põhjaveemaardlas Silur-Ordoviitsiumi veekihi põhjaveevaru 1880 m3/ööp kasutusajaga kuni 2023. 13. detsembril 2011. aastal kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga nr 1786 Türi põhjaveemaardlas 2 põhjaveevaru kuni 2038. aastani – üks Türi linnas Silur- Ordoviitsiumi veekihis varuga 700 m3/ööp (T1 joogivesi), teine Siluri Raikküla lademe karbonaatidest moodustunud põhjaveekihis (S1rk) Türi linna Türi-Alliku piirkonnas varuga 700 m3/ööp (T1 joogivesi). Vaba põhjaveevaru on põhjavee hulk, mida on võimalik kasutada nii, et oleks tagatud põhjavee hea seisundi säilimine. Pärast 2023. ja 2038. aastat põhjaveevaru kasutusõigus lõpeb, kuid juba sellele eelneval ajal on vajalik taotleda edaspidiseks uus põhjaveevaru ja selle kinnitamine. Veeseaduse § 206 kohaselt tuleb põhjaveevaru ümber hinnata, kui:  põhjaveevaru kasutamise aeg on ületanud põhjaveevaru kasutamise arvutusliku aja ja kavandatav põhjaveevõtt on jätkuvalt suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas;  põhjaveevaruga ala hüdrogeoloogilised tingimused on muutunud;  põhjaveevaruga ala põhjavee seisund on halvenenud ega vasta enam põhjaveevaru kasutamise eesmärgile;  põhjavee keemiline seisund või koguseline seisund on halvenenud sellisel määral, et kehtestatud põhjaveevaruga alal asuv põhjaveekogum on ohustatud või selle seisundiklass on muutunud heast halvaks;  põhjaveevaru kasutamine võib põhjustada pinnavee seisundi halvenemist või ebasoodsaid muutusi põhjaveest sõltuvas maismaaökosüsteemis;  põhjaveekihist soovitakse vett võtta rohkem, kui on kehtestatud põhjaveevaru;  tekib vajadus oluliselt muuta põhjaveehaarde asukohta või põhjaveehaardel puudub sanitaarkaitseala. Viimastel aastatel on tendents näidanud veekasutuse tarbimise optimeerimist, mis on lõppkokkuvõttes vähendanud põhjavee tarbimist. Üldplaneeringuga ei kavandata sellist maakasutuse muutust, mis võiks tingida kinnitatud põhjaveevarude ümberhindamise vajaduse tulenevalt suurenevast veevõtust. Veeseadus võimaldab põhjaveevaru ümber hinnata ka juhul, kui veevõtu andmete kohaselt ei kasutata põhjaveevaru kehtestatud mahus, kuid see ei ole antud juhul otseselt üldplaneeringu mahus lahendatav küsimus ning selle üle otsustamine saab toimuda üldplaneeringu koostamisest sõltumata. 2015. aastal Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava juurde kuuluvas lisadokumendis põhjaveekogumite koormuste vähendamise meetmeprogrammis on joogiveehaarete kaitsmise meetmena välja toodud Türi linna Siluri veekihti avava Türi-Alliku joogiveehaarde toiteala projekti koostamine, mille tulemusel oleks võimalik määrata teatud piirkonna põhjavee kvaliteedi säilitamiseks kõige tõhusamad meetmed ning meetmeid ka täpsemalt kirjeldada. Samuti on välja toodud, et tuleb koostada hüdrogeoloogiline uuring Türi-Alliku veehaardes ftalaatide, triklorometaani ja naftasaaduste sisalduse ja leviku ulatuse määramiseks. Nende tegevuste elluviimine toimub üldplaneeringu koostamisest sõltumata. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 127 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kohaliku omavalitsuse vastutusalas on üksnes reoveekäitlussüsteemide inventeerimine Türi-Alliku veehaarde toitealal ja kanaliseerimata alade reoveekäitlussüsteemide inventeerimine ja andmebaasi koostamine, selle alusel meetmete kavandamine eelkõige põhjavee kaitsmata ja nõrgalt kaitstud aladel. Esimest neist tegevustest on hinnatud põhjaveekogumi hea seisundi säilitamisel tõhusaks ja teist vähe tõhusaks. Kumbagi neist tegevusest ei saa reguleerida ega suunata üldplaneeringuga (st toimub üldplaneeringust sõltumatult). 5.1.5.2 Mõju pinnaveekogumitele Tuginedes viimase 6 aasta seiretulemustele, on Türi valla territooriumitele jäävate pinnaveekogumite koondseisund pigem paranenud. „Heast“ seisundist „kesisesse“ seisu on määratud viimase kahe aasta seiretulemuste alusel Lintsi veekogum Lokuta jõest suudmeni ning Vändra veekogum Imsi ojani 2018. aastal (varasemalt on olnud seisund „hea“). Teiste veekogumite seisund on jäänud pigem muutumatuks või paranenud „kesisest“ „heaks“. See tähendab, et nende veekogumite seisundi eesmärk saavutada aastaks 2021 seisund „hea“ on praeguseks saavutatud ja oluline on seda hoida. Prandi veekogumi seisund Neeva kanalist suudmeni oli aastatel 2013-2016 „halb“ Pärnu ja Prandi jõel olevate rändetõkete tõttu avalduva mõju tõttu kaladele. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava meetmeprogrammis on samas toodud, et koormus on ebaselge, veekogumi seisund on mõjutatud vesiviljelusest ja selle puhkeotstarbelisest kasutamisest ning läbi tuleks viia uuring veekogumi mittehea seisundi põhjuse tuvastamiseks, koormusallikate selgitamiseks ja edasiste meetmete määratlemiseks. Kuna Pärnu ja Prandi jõel on mitmete paisude lammutamise või kalapääsude rajamisega parandatud kalade rändevõimalusi, siis see kajastub ka viimaste aastate seisundihinnangutes: aastatel 2017 ja 2018 on olnud veekogumi koondseisund „hea“. Pärnu jõe veekogumi Vodja jõest Käru jõeni seisund oli aastatel 2013-2016 „halb“ ning aastatel 2017 ja 2018 „kesine“, st parem seoses kalade rändetingimuste parandamisega. Retla veekogumi, Räpu veekogumi, Saarjõe veekogumi Pikkmetsa jõeni, Vändra veekogum Imsi ojast Massu jõeni seisund on viimaste aastate seireandmetele tuginedes paranenud „kesisest“ „heaks“. Räpu veekogumi „kesise“ seisundi põhjuseks olid varasemalt toitained (üldlämmastik) ja vesikeskkonnaspetsiifilised saasteained (pestitsiidid) ning kahe viimati nimetatu puhul paisud ja kalastiku seisund. Üldplaneeringuga on ette nähtud kunstkoelmute rajamine Pärnu jõele (Türi valla territooriumil 10 erinevas kohas). Arvestasdes Pärnu jõe kalamajanduslikku väärtust, on need vajalikud lõhilaste kudealade ja noorkalade kasvualade loomise eesmärgil. Planeeritud kunstkoelmud on üldplaneeringusse kantud Maves OÜ töö “Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring” põhjal. Töös on kirjeldatud lõhilaste (jõeforell, merifolrell) vajadusi kudealade järele Pärnu jões. Kruusase põhja ja kärestike vähesuse (peaaegu et puudumatuse) tõttu on kunstkoelmute loomine väga vajalik. Üldplaneeringus on peatükis 3 tabelis 5 esitatud jõelõigud koos ligikaudsete alguse ja lõpu koordinaatidega, millele on võimalik ja soovitatav rajada juurde kunstkoelmuid ja noorjärkude kasvualasid või mille potentsiaali saaks melioreerimistööde (taimejuurte eemaldamine ja voolukanalite laiendamine, kruusa ja kivide lisamine) abil hästi ära kasutada nii järelkasvu tootmise aladena, kui samuti atraktiivsete kalapüügilõikudena. Vastavalt Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskavale 2015-2024 on Pärnu jões kalade kudemistingimuste kunstlik parandamine (kudemissubstraadi lisamine jõepõhjale) Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 128 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne lubatav, kui vastav projekt põhineb pädeval eksperthinnangul ning selle elluviimisel järgitakse looduskaitselisi nõudeid. Maves AS koostatud uuringusse oli kaasatud hüdrobioloog (Tauno Jürgenstein), kes on koostanud erinevaid teadustöid lõhilaste kudealade uurimisel. Töös on piisavalt põhjendatud kudemistingimuste parandamise vajadust. Looduskaitseseadusest ja veeseadusest tulenevate nõuete järgimisel ei ole negatiivset mõju jõe seisundile ette nähta. Oodatav on jõe kalamajandusliku seisundi oluline paranemine. Tuginedes Maves AS töös (2020) toodud ettepanekutele Pärnu jõe kasutamiseks, on üldplaneeringu koostamise kontekstis asjakohased järgmised ettepanekud, mis tuleks tingimustena üldplaneeringusse lisada (seotud Pärnu jõevee kvaliteedi hoidmise ja parandamisega).  Pärnu jõe kaldaaladel jalgsimatka- ja terviseradade ühendamisel jõe kallasradadega peab jälgima, et jõekaldaid ei raiutaks puistust ülemäära lagedaks. Säilima peab kalastikule ja veetemperatuuri hoidmiseks vajalik veepinna varjestatus.  Pärnu jõe kaldaaladel uusi tegevusi kavandades tuleb vältida uute kuivenduskraavide rajamist, sest jõkke kanduvad setted, happeline rabavesi ning põldudel kasutatavad väetised/taimekaitsevahendid rikuvad kalade elu- ja kudepaikasid. Vanade kuivenduskraavide taastamisel või puhastamisel tuleb kraavide suudmetesse rajada settebasseinid. Tuleb jätkata kaladele rände- ning kudemistingimuste parandamisega. Omavalitsus saab seada maakasutusele tingimusi veekogude kallastel eesmärgiga vältida veekogude ökoloogilise ja keemilise seisundi halvenemist. Oluline on järgida veeseadusest ja looduskaitseseadusest tulenevaid nõudeid veekogude kallaste ja vee seisundi kaitseks ning ehituskeeluvööndi vähendamist kaaluda üksnes suure avaliku huviga tegevuste korral. Üldplaneeringu lahendus on suunatud asustuse tihendamisele juba väljakujunenud tihedalt asustatud alevikes ja külakeskustes ning see eeldab ühiskanalisatsiooni väljaehitamist. Mitmed valla reoveepuhastid on hetkel halvas seisukorras ja ei suuda reovett puhastada õigusaktides ja vee erikasutuslubades sätestatud nõuetele. Roveepuhastite rekonstrueerimine ja muude vajalike meetmete rakendamine reovee nõuetekohase puhastamise tagamiseks eesmärgiga minimeerida mõju veekogudele sinna juhitava heitvee kaudu toimub vastavalt ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava(de)le ja väljastatud keskkonnalubadele vee erikasutuseks või komplekslubadega. Uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel ja keskkonna- ning komplekslubade väljastamisel tuleb arvestada suubla seisundiga ning vajadusel seada karmimad saasteainete piirväärtusd heitvees võrreldes vastavasisulises õigusaktis kehtestatuga. Üldplaneeringuga ei reserveerita maad uute reoveepuhastite rajamiseks, kuna üldplaneeringu perspektiivis vajadus selleks puudub. Uute tootmisalade planeerimisel on vajalik arvestada läheduses asuvate pinnaveekogudega ning vajadusega tagada nende igakülgne kaitse tootmisega kaasnevate mõjutuste eest. Rakendada tuleb kõiki võimalikke ja majanduslikult mõistlikke meetmeid, millega tagatakse pinnaveekogude maksimaalne reostuskaitstus. Olemasolevate tootmisalade laiendamise, millega võib kaasneda oluline keskkonnahäiring, laiendamise või uute rajamise mõju pinnaveele tuleb iga juhtumi puhul eraldi Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 129 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne hinnata KMH eelhinnangu või vajadusel KMH käigus. Arendustegevusel tuleb tähtsustada pinnavee kaitse vajadust, seda reoveepuhastuslahenduste nõuetele vastavusse viimisega, saastunud sademevee kogumisega ja puhastamisega. Üle 10 parkimiskohaga kõvakattega parklas tekkiva sademevee juhtimisel eesvoolu on eelnev sademevee puhastamine õli- ja liivapüüduris kohustuslik. Lisaks tuleb rakendada tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele. Ehitustegevuse planeerimisel ja projekteerimisel tuleb vältida veekogu risustamist ja reostamist ehitusjäätmete, õlide, kütuse ja muude reoainetega. Hajaasustuses üksteisest eraldiseisvate majapidamiste puhul ei ole ühiskanalisatsiooni ehitamine majanduslikult põhjendatud. Kuna puhastamata reovee jõudmine loodusesse on koormusallikaks paljudele pinnaveekogudele, siis on oluline, et ühiskanalisatsioonita aladel järgitakse reovee käitlemisel Türi Vallavalitsuse 04.07.2017 määrust nr 5 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“. Eeskirjaga reguleeritakse Türi valla haldusterritooriumil reovee kohtkäitlust, äravedu kogumismahutitest ja transportimist ühiskanalisatsiooni purgimiskohta lähtudes ehitusseadustikus, veeseaduses ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetest eesmärgiga kaitsta veekeskkonda reoveest tuleneva koormuse eest. Üldplaneeringus on seatud tingimused ja üldised suunised maaparandussüsteemide jätkusuutliku toimimise tagamiseks (kliimamuutustest tulenevate võimalike riskidega arvestamine, veevoolu pidev tagamine, eesvoolude korrastamine jne). ÜP-ga täiendavaid meetmeid kaevandamistegevusele ei seata. Lisatud on üldine tingimus, et kaevandamistegevusega tuleb tagada, et keskkonnahäiringud oleksid võimalikult vähesed, sh ei tohi põhjustada pöördumatuid muutusi looduskeskkonnas, eelkõige veerežiimile. Süvendus- ja kuivendustööde kavandamisel jõgedes ja kallastel ning uute veekogude rajamisel tuleb tegevus kooskõlastada Keskkonnaametiga. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava aastateks 2015-2021 meetmeprogrammis välja toodud kohaliku omavalitsuse vastutusalas olevad meetmed Türi vallas olevate pinnaveekogumite seisundi parandamiseks ei ole lahendatavad üldplaneeringuga. Põllumajandustegevuse jätkamisel on oluline vähendada põllumajanduslikust tootmisest pärinevat reostust/häiringuid, järgides pinna- ja põhjavee kaitseks veeseaduses ja selle alamaktides kehtestatud nõudeid võimaliku põllumajandusreostuse eest. Mõju inimese tervisele ja heaolule, sh sotsiaalsed vajadused ning elukeskkonna turvalisus Inimese tervise ja heaolu määrab suuresti elukeskkonna üldine kvaliteet - tööstusalade kaugus elamualadest, liikumisvõimalused ja tingimused soovitud sihtkohtadesse jõudmiseks, rohe- ja puhkealade olemasolu ja kasutamise mugavus ning kvaliteet, kvaliteetse joogivee olemasolu, aga ka kogukonnatunne ja külaelu toimimine ning üldine teenuste kättesaadavus ja nende kvaliteet. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 130 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 toob põhitõena esile, et inimeste tervis mõjutab märkimisväärselt nende võimet igapäevaelus toime tulla, nende sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi ülesehitamisel ja riigi üldist edu. Õigus tervise kaitsele kuulub inimese põhiõiguste hulka ning kõikidele inimestele peavad olema tagatud vajalikud eeldused parima võimaliku terviseseisundi saavutamiseks. Rahvastiku tervist mõjutab oluliselt väljaspool inimorganismi asuv keskkond füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste, sotsiaalsete ja psühhosotsiaalsete ohuteguritega, kusjuures mõju tervisele ilmneb sageli alles aastate pärast. Hinnanguliselt on kuni kolmandik rahvastiku tervisekaotusest otseselt seotud elu-, töö ja õpikeskkonnast tulenevate teguritega. Keskkonnatervise programmis 2019-2022 (kinnitatud 09.01.2019) toodud üheks meetmeks on tervist toetava elukeskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine. 5.2.1 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja heaolule 5.2.1.1 Teenuste kättesaadavus Türi valla üldplaneeringu üheks prioriteediks on elanikele mitmekülgsete teenuste võimaluste tagamine ja eelduste loomine. Avalikud esmatähtsad teenused on tagatud eelkõige Järvamaa maakonnaplaneeringuga 2030+ määratletud Türi valla piirkondlikus keskuses Türi linnas, mis on kogu vallas oluline töökohtade ja teenuste koondumise koht. Linna toimimist toetab Türi ümbruse piirkond koos Türi-Alliku tihedamalt asustatud ala ja Särevere alevikuga ning teatud teenuste pakkumine on tagatud ka lähikeskuses Oisu ja Väätsa alevikus ja kohalikus keskuses Käru alevikus. Üldplaneeringu kohaselt säilib üldkasutatav maa, ühiskondlike hoonete maa, segaotstarbega maa ja ärimaa, mis tähendab, et võrreldes praegusega teenuste pakkumise kvaliteet ei halvene. Üldplaneeringuga luuakse võimalusi Türi linnas pakutavate funktsioonide ja teenuste mitmekesistamiseks, kavandades kesklinna piirkonda segaotstarbega maa-alasid, mida on võimalik kasutusele võtta nii elamumaana, ärimaana kui ka üldkasutatava hoone maana ning valla kaalutlusotsusel ka osaliselt väiketootmismaana. Segaotstarbega maa-ala kavandatakse ka Oisu aleviku põhjapoolsele äärealale elamupiirkonna lähedusse, Kabala külla, Väätsa alevikku, Särevere alevikku, Kirna külla, Türi-Alliku külla ja Käru alevikku. Vaba aja veetmise võimalusi soodustatakse Pärnu jõe ääres, sinna on reserveeritud täiendavalt puhke- ja virgestusalasid. Puhke ja virgestuse maa-ala juhtotstarve on üldplaneeringuga kavandatud vanadesse, mahajäetud Ussimäe karjääri ja Kihli karjääri. Mahajäetud Kihli karjääriga külgneb keskkonnaregistris arvel olev Kihli liivamardla, seega mahajäetud karjääri alale saab planeerida ainult sellist puhke- ja virgestustegevust, mis ei ole tekitatava müra suhtes (kui külgneval alal peaks alustatama kaevandamistegevust) kuigivõrd tundlik (nt maastikuautode sõidurada vms). Kultuuri, spordi ja vaba aja veetmise infrastruktuuri ja sotsiaalse infrastruktuuri (kuhu kuuluvad tervishoiuteenuseid, haridusteenuseid ja sotsiaalhoolekande teenuseid pakkuvad asutused) kättesaadavuse parandamise eesmärgil kavandatakse täiendavalt ühiskondliku ehitiste maa-ala Türi linna ja Särevere alevikku. Türi linna ja alevikes pakutavaid teenuseid tarbivad lisaks kohalikele ka valla hajaasustatud piirkonna elanikud. Sotsiaalse infrastruktuuri teenuste kättesaadavust Türi vallas võib Türi linna ja alevike lõikes lugeda heaks. Olemasolevate tiheasustusalade tihendamine veelgi elamualade, keskusalade ja äri- ja tootmismaade osas soodustab sotsiaalse infrastruktuuri ja esmavajalike teenuste kättesaadavust. Üldplaneeringuga Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 131 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne suunatakse elamualade planeerimist aladele, kus on optimaalsed võimalused teeninduseks ja olemasoleva infrastruktuuriga ühinemiseks. Elanikkond tarbib lisaks teenuseid Järva maakonnakeskuses Paide linnas, samuti Rapla vallas Rapla linnas, Põhja-Sakala vallas Võhma linnas ja Suure-Jaani alevikus, Põltsamaa vallas Põltsamaal. Teenuste tarbimist naabervaldade linnades ja alevikes soodustavad lühikesed vahemaad kui ka rahuldavad transpordiühendused. Jalgratta- ja jalgteed on peamised linnalise asustusega alade sisestruktuuri ja nende lähialade sidustajad, mis tagavad liikumisvõimalused elamualade ja töökohtade, matkaradade, spordirajatiste, haridusasutuse ja muude teenuste osutamise ja vaba aja veetmise kohtadega ning tähtsamate transpordisõlmedega. Avalike teenuste osutamiseks lubatakse puhke- ja virgestusmaale rajada ka ühiskondlikke ehitisi. Türi linn pakub piirkondlikule keskusele iseloomulikke teenuseid. Üldplaneering toetab Oisu ja Väätsa aleviku ning Kabala küla toimimist lähikeskusena ja Käru aleviku toimimist kohaliku keskusena. Üldplaneeringus on järgitud põhimõtteid, mis on seatud Järva ja Rapla maakonnaplaneeringus erineva tasandi keskuste ja neid ümbritsevate piirkondade arendamisele. Türi linna kui piirkondliku keskuse teenuste valikut ja teenuse pakkumise asukohti tarbijate suhtes võib lugeda kaasaegsetele vajadustele vastavaks. Sotsiaalse infrastruktuuri kasutamisel ja arendamisel on oluline silmas pidada järgnevat:  üldkasutatavate hoonete ümbruses peab olema tagatud müra-, vibratsiooni- ja õhusaaste normtasemetele vastav elukeskkond;  ühiskondliku hoone maale tuleb tagada juurdepääs ka kergliiklejatele ja jalakäijatele;  piisavate parkimisvõimaluste tagamine (sh jalgrattaparklad);  alade arendamisel tuleb ette näha kuritegevust ennetava meetmena valgustite paigaldamine. 5.2.1.2 Mõju majandustegevusele ja töökohtadele Türi valla asukoht on logistiliselt igati soodne ettevõtluse arendamiseks. Oluliste riigimaanteede ääres paiknemine on loonud head eeldused ettevõtlusega tegelemiseks ning oluline on seda soodustada ka edaspidi. Üldplaneeringuga soodustatakse Türi linna kui piirkondliku keskuse jätkusuutlikku toimimist teenuse- ja töökohtade pakkujana ka edaspidi, samas soodustatakse ka alevikes ja suuremates külakeskustes äri- ja tootmistegevuse arendamist äri ja tootmise maa-alade ning segaotstarbega maa-alade planeerimise kaudu. Ettevõtluse edendamiseks on ette valmistatud maakondliku tähtsusega ettevõtlus- ja tööstusalad Türi linnas. Türi linna loodeosas, Kuresoo peakraavi ja Tehnika tänava vahelisel alal on kehtestatud Mäe väikekoha ettevõtlusala detailplaneering, mille alusel on välja krunditud 35 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega katastriüksust. Taristu alune maa on munitsipaalomandis ja koostatud on teede ning tehnovõrkude taristute põhiprojektid. Kuna olemas on eeldused ettevõtluseks sobiva taristu väljaarendamiseks endistel tootmisaladel Türi - Allikul, Kabalas, Kahalas, Oisus, Taikses, Türi linnas Kaare tänaval, endise EPT (Tehnika ja Kelvi tänavate vaheline ettevõtlusala) ja endise Türi Metsakombinaadi (Vabriku pst 1 ala) ning Reopalu ettevõtlusalal kasutusest välja jäänud laudakomplekside jne maa-alal, mis on varustatud tööstuse jaoks piisava vee ning elektrivõimsusega, siis on üldplaneeringuga nendel aladel reserveeritud äri- ja tootmise maa-ala Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 132 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne juhtotstarve. Seejuures kavandatakse peamiselt äri- ja tootmismaa segaotstarbega maa-alasid, mille korral ei määrata üldplaneeringuga otstarvete osakaalu. Üldplaneeringus on toodud ettevõtluse ja töökohtade arendamise üldpõhimõtted, arvestades seejuures kohalike iseärasustega (nt elamute vahetus läheduses eelistada kaubandusliku- ja teenindusliku iseloomuga ettevõtlust, tootmismaade intensiivsem kasutuselevõtmine ja nendel aladel elukeskkonnaga arvestava ettevõtluse arendamine). Uute äri- ja tootmisalade kasutuselevõtmine ning nende arendamine on vajalik töökohtade loomiseks ja aastaringse majandustegevuse elavdamiseks piirkonnas. 5.2.1.3 Puhkealade kättesaadavus Puhkealad võimaldavad inimestel veeta aega looduses ning olenevalt iseloomust ja kasutusotstarbest parandada inimeste vaimset ja füüsilist seisundit. Puhkealade kasutusaktiivsus sõltub selle kasutusmugavusest (juurdepääsuvõimalustest, ala hooldatusest) ja vabaaja veetmise konkreetsetest võimalustest. Türi vallas on puhkealade kasutamine tugevalt seotud ökosüsteemi poolt pakutavate hüvedega. Üldplaneeringus säilivad olemasolevad puhke- ja virgestusmaad. Ulatuslikumad puhke- ja virgestuse maa-alad on kavandatud Türi linna Pärnu jõega piirnevatele aladele. Kuna tegemist on tiheasustatud Türi linna sisese alaga, siis on see suurele osale puhkepiirkonna kasutajaskonnale mugavalt kättesaadav. Puhke- ja virgestusmaad on kavandatud üsna mitmes kohas Türi linnas ka olemasolevate elamupiirkondade juurde, samuti nt Kirna, Reopalu, Türi-Alliku küladesse ja Väätsa alevikuga piirnevale alale. Need peaksid kõigi eelduste kohaselt rahuldama kogu valla puhke- ja vabaaja veetmise vajaduse koos uute puhke- ja virgestusalade väljaarendamisega. Avalike teenuste osutamiseks ja kogukonna kogunemiskohtade tekkeks lubatakse üldplaneeringuga puhke ja virgestuse maa-alale rajada väikses ulatuses ka (ühiskondlikke) ehitisi. Detailplaneeringu koostamisel võib hooneid ehitada rohkem, kuid nende osakaal ei tohi katastriüksusel domineerida. Olemasoleva loodusliku maastiku (sh metsa) säilitamine võimaldab eksponeerida olemasolevaid loodusväärtusi ja neid maksimaalselt puhkamisel ära kasutada. Üldplaneeringuga seatakse detailplaneeringu kohustus juhul, kui soovitakse rajada majutushoone üle kahekümne inimese samaaegseks majutamiseks. Avalik menetlusprotsess võimaldab puhkeala läbimõeldud arendamist ning seega puhkeala arendamist puhkajate ja erinevate osapoolte soove, huvisid ja vajadusi arvestades. Türi vallas on palju metsi ja märgalasid, kuhu on rajatud matkarajad koos puhkamiseks vajaliku taristuga (lõkkeplatsid, telkimisalad jne). Üldplaneeringuga on kavandatud paar uut matkarada (Kullimaa matkarada, matkarada Linnumängu loodusalal) ning ligipääsetavuse tingimuse parandamiseks on kavandatud maanteede äärde kergliiklusteede rajamine. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 133 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Vabaõhu puhkefunktsiooni täidab ka kavandatav haljasala- ja parkmetsa maa-ala, mille kasutamine on ette nähtud eelkõige puhke- ja virgestuslikel eesmärkidel. Olemasolevad haljasalad ja parkmetsa maad on ette nähtud säilitada. Üldplaneeringus on ära näidatud põhimõttelised juurdepääsuvõimalused enim puhkamiseks kasutatavate suuremate veekogude kallasradadele riigiteede ja kohalike teede kaudu. Juurdepääsud kallasrajale täpsustuvad maaomanikega sõlmitavate kokkulepete käigus. Sadamaregistri andmetel ei asu Türi vallas sadamaid. Üldplaneeringu raames ei planeerita uute sadamate rajamist. Vastavalt Maves OÜ „Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuringule“ (2020) asub Türi vallas kaheksa perspektiivset veeskamiskohta, mis on kantud üldplaneeringusse. Tegemist on jõe ääres paatide vette laskmiseks sobivate kohtadega, kus ei ole ala otstarbeliseks kasutamiseks ehitustegevust (betoonist kaldtee rajamist vette, mootorsõidukitele juurdepääsutee ja parkla) ette nähtud. Veeskamiskohtades lastakse vette eelkõige kanuusid ja väiksemaid paate, mida on võimalik nö käsitsi lähimast parkimiskohast veekoguni viia. Kõikide veeskamiskohtade juures/lähedal on veesõidukeid transportivatele kärudega autodele parkimisvõimalused olemas, st veeskamiskohtade kavandamise ja näitamisega ei ole vajadust juurdepääsuteede ja parklate kavandamiseks. Lautrit, juurdepääsukanalit ja paadisilda ning muid eraomandis olevaid veeliiklusrajatisi (muul, kai, slipp) tohib kaldale rajada, kui tegevus on kooskõlas õigusaktidega (veeseadusest, looduskaitseseadusest ehitusseadustikust tulenevate nõuetega). Terviseameti registri andmetel asub Türi vallas üks avalik supluskoht Türi tehisjärve ääres, kuhu on näidatud ka planeeritav supelranna maa-ala. Üldplaneeringuga kavandatakse supelranna maa-alad Väätsa ja Käru paisjärve ääres. Tulenevalt looduskaitseseadusest ei laiene veekogu ehituskeeluvöönd supelranna teenindamiseks vajalikele rajatistele. Üldplaneeringus määratud tingimused puhke ja virgestuse maa-ala kavandamiseks on piisavad. Lisasoovitusena võiks juurde lisada, et võimalusel tagada puhke ja virgestusemaa aladele juurdepääs ka ühistranspordiga. Inimeste puhke- ja vabaaja võimalustele avaldab positiivset mõju lähiliikumisvõimaluste parandamine kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamise näol. Üldplaneeringuga soodustatakse alternatiivsete liikumisvahendite kasutamist lähiliikumistel ja seega tervislikumaid eluviise. Üldplaneeringuga on kavandatud perspektiivsed kergliiklusteed valla olulisimate keskuste ning piirkondade ühendamiseks, mis on vajalikud erinevate teenuste kättesaamise parandamiseks, sh vaba aja veetmise soodustamiseks ja puhkealade kasutamismugavuse tõstmiseks. Lisaks vallasisese jalgratta- ja jalgtee võrgustiku väljaarendamisel peab üldplaneering oluliseks teede sidumist naaberomavalitsuste jalgratta- ja jalgteedega. Kergliiklusteede kavandamine soodustab lähiliikumisel jalgsi või jalgrattaga liikumist, seega edendab tervislikku ja keskkonnasäästlikku eluviisi ning ühtlasi suurendab liiklusohutust. Kergliiklusteede kavandamine loob paremad ja tervislikku eluviisi loovad eeldused puhkealade kasutamiseks. Üldplaneeringus ei lahendata Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 134 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kavandatavate jalgratta- ja jalgteede täpset asukohta, asukoht ja tee parameetrid tuleb lahendada hilisema projektlahendusega. Puhke- ja virgestusalade ja nendega otseselt seonduvate alade arendamisele ja kasutamisele on nende parema kättesaadavuse, kvaliteedi ja kasutamismugavuse huvides soovitatav seada järgnevad tingimused:  tagada vajadusepõhiselt parkimine puhkealal või sellega piirneval alal;  loodusele kahjuliku mõju avaldumise ennetamiseks tuleb puhkealad varustada pinkide, prügikastide ja infotahvlitega;  supluskohtades peab puhtuse ja korra tagamiseks supluskohas olema tagatud elementaarsed tervisekaitsenõuded (prügikastid, välikäimla) ning päästerõngas, riietuskabiinid ja infotahvel;  supluskohtade avalikuks kasutuseks tuleb tagada vajalikud tingimused, sh avalik juurdepääs. Kohalikul omavalitsusel tuleb vastavalt seadusele eratee omanikuga sõlmida leping eratee avalikuks kasutamiseks;  vajadusel tuleb arvestada erivajaduste ja puuetega inimeste vajadustega (nt kald(laud)tee vms rajamine) juurdepääsuks supelranna maa-alale;  kui kaitstaval loodusobjektil (kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas, kaitsealuste liikide leiu-, kasvu- ja elupaikades) kavandatakse puhkeala väljaarendamisel püstitada rajatisi (välja arvatud väikesemahulised rajatised, näiteks pingid, infotahvlid, prügikastid jne) või ehitisi (nt majutus-, toitlustus-, teenindushooneid), tuleb koostada KMH/KSH eelhindamine selgitamaks, kas ehitustegevusega kaasnevad mõjud kaitseväärtustele. Kui eelhindamise tulemusel selgub, et negatiivset mõju ei ole võimalik vältida, tuleb algatada KMH/KSH, et välja selgitada asjakohased mõjud ja vajalikud leevendusmeetmed;  kui puhkeala jääb Natura 2000 alale, tuleb rajatiste ja hoonete rajamiseks läbi viia Natura eelhindamine selgitamaks välja ehitustegevusega kaasnevad mõjud kaitstavatele väärtustele. Kui eelhindamise tulemusel selgub, et negatiivset mõju ei ole võimalik vältida, tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. 5.2.1.4 Mõju varale ja turvalisusele Aineline vara on asjad ja muu omand, sh ka kinnisvara (maa ning sellel asuvad hooned, loodusvarad jms). Kinnisvara väärtust mõjutavad majanduslikud tingimused, sotsiaalsed suundumused, õiguslik regulatsioon ning keskkonnatingimused. Sotsiaalsed faktorid kajastuvad eelkõige demograafilistes näitajates, kuna selles avaldub turu nõudluse pool. Kinnisvara väärtus ei ole mõjutatud mitte ainult rahvastiku arvulistes ja struktuurilistes muudatustes, vaid kogu inimtegevuses selle laiemas mõttes (nt haridus, elustiil jms). Majanduskeskkonna analüüs hõlmab paljude faktorite analüüsi – nii riigi kui piirkonna majanduslik baas, tööjõuturu näitajad, sissetulekud, tööstuse areng, laenukapitali hind ja kättesaadavus, ehituskulud jms. Lisaks sellele muidugi otseselt kinnisvaraga seotud näitajad, nagu näiteks pakkumisel olev kinnisvara, kavandamisel ja juba ehitamisel olevad uued arendusprojektid, hõivatuse ja vakantsuse tasemed ning hinna- ja üüritasemed. Õiguslikud faktorid on seotud normide ja seadustega nii riiklikul kui omavalitsuse tasemel. Õiguslik regulatsioon avaldab kinnisvara väärtusele suurt mõju, mõjutades eelkõige nõudluse ja pakkumise vahekorda. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 135 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Näiteks mõjuvad igasugused kaitsevööndid ning kaitsealad kinnisvara väärtust vähendavalt, kuna nende tagajärjel vähenevad kinnisvara omaniku õigused ning vabadus omaenda maal, pannes peale teatud piirangud . Keskkonnafaktorid jagunevad looduslikeks (topograafia, mullastiku tingimused, veekogude lähedus) ja tehislikeks (nt kommunikatsioonid, infrastruktuur – joogiveega varustatus ja reovee ärajuhtimise tingimused, elekter, soojavarustus ning ühendusteed). (Värat, K., 2014) Võimaliku üleujutusohuga alade hulka on arvatud ala, mida katab üleujutuse tunnustega mullastik (lammimullad Maa-ameti mullastiku kaardil). Sellised alad asuvad nii Pärnu jõe kallastel Särevere alevikus ja Vilita külas, Lintsi, Lokuta, Mädara, Prandi, Pikkmetsa jõe, Saarjõe ning väiksemal määral ka teiste vooluveekogude kallastel. Lammimuldade areaalid on planeerimisettepanekul määratletud võimaliku üleujutusohuga aladena ning sinna ala ei ole soovitatav ehitustegevust kavandada. Nimetatud alade osas tuleb detailplaneeringute lähteülesannete koostamisel ning projekteerimistingimuste väljastamisel kaaluda eksperthinnangu koostamist reaalse üleujutusohu väljaselgitamiseks. Kaalumisel tuleb lähtuda ala suhtelisest kõrgusest võrreldes veekogu veeseisuga, faktidest varasemate üleujutuste kohta ning taimestiku eripäradest. Üldplaneeringus üleujutusalade kajastamise eesmärk on pöörata tähelepanu aladele, kuhu ehitamine võib kaasa tuua kahju varale. Tuletõrje kustutusvesi on tagatud mahutite ja looduslike veevõtukohtade baasil, kuid veevõtukohtade võrk vajab veel täiustamist. Koostöös Päästeametiga lepitakse kokku vajalike veevõtukohtade tüüp (puurkaevud, mahutid) ja paiknemine (perspektiivse tulekustutusvee võtmise võimaluse kohad), et katta kogu vallas kustutusvee vajadus tulekahju korral. Maanteest eraldiseisvate jalgratta- ja jalgteede kavandamisega tõstetakse liiklusohutust. Liiklusohutuse tõstmiseks tuleb üldplaneeringus seada järgmised tingimused:  jalgratta- ja jalgtee ristumisel sõidutee ja raudteega tuleb tagada piisav nähtavus ja liiklusohutus;  planeeringute ja projektide koostamisel tuleb arvestada võimalike maanteede ja loomade rännuteede ristumisel tekkivate konfliktikohtadega ja kavandada vajalikud abinõud loomade ja inimeste ohutute liikumisvõimaluste tagamiseks;  avaliku kasutusega kavandatav teedevõrk peab tagama kõikide liiklejate ohutuse ja kasutamise mugavuse ning juurdepääsu eriotstarbelistele sõidukitele;  liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee korrakohaseks kasutamiseks ei ole parkimine riigiteel lubatud;  elamualade (eelkõige suuremate), tööstusalade ja muude arendusalade kavandamiseks on oluline analüüsida olemasoleva teedevõrgu ohutust ja vastavust arendustegevuse liiklusele. Samaaegselt jalgratta- ja jalgteede võrgustiku väljaarendamisega on otstarbekas tihedamalt asustatud külakeskustes suuremate teede/tänavate ääres lahendada ka tänavavalgustuse rajamine. Kohtvalgustite paigaldamisel peab järgima põhimõtet, et valgustatud on eelkõige bussipeatused, ühiskondlike hoonete lähiümbrus, avalikult kasutatavad pargid ja spordiväljakud, tiheasustusega alad ning enamkasutatavad puhkealad. Üldplaneering näeb ette avalike parkimiskohtade säilimise ning avalike parklate välja ehitamise, et tagada erinevatele sihtgruppidele teenuste parem kättesaadavus. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 136 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Türi valla üldplaneeringuga ei ole kavandatud alasid, objekte või ehitisi, mis võiksid avaldada negatiivset mõju valla elanike, vallavalitsuse ja riigi varale. Vara füüsiliselt kahjustavaid tegevusi ega selle tarbimisväärtuse vähendamist põhjustavaid tegevusi planeeringuga ette ei näha. Üldplaneeringu maakasutuskaardil näidatakse suletud prügilad, välistamaks nendel aladel aktiivseid maakasutamise kavatsusi. Üldplaneeringuga on seatud tingimus, et suletud prügilate asukohas on ehitamine üldjuhul keelatud, ehitamise kavandamisel tuleb viia läbi prügila püsivuse, inimese tervisele ja ohutusele avalduvate mõjude hindamiseks ekspertiis koos vajalike asjakohaste uuringutega. Üldplaneeringu lahenduse realiseerumine avaldab positiivset mõju piirkonna elanikkonna turvalisusega seotud sotsiaalsele ja tehnilisele infrastruktuurile, milledeks on planeeritud kergliiklusteed (ka matkarajad), supluskohad, tänavavalgustus. 5.2.1.5 Metsade majandamisest tulenev mõju asulatele ja elamutele Metsaseaduse § 231 sätestab, et planeeringuga (mõeldud ongi üldplaneeringut) asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. Türi valla üldplaneeringu koostamisel ei seata piiranguid uuendusraie tegemisele. Küll aga määratakse Türi linnas ja selle ümber asuvad riigi omandis olevad metsad teavituskohustusega metsadeks. Antud metsad on praegusel ajal aktiivselt kasutatavad puhkamiseks ja sportimiseks ning omavad kõrget esteetilist ja piirkonna rohelist ilmet kujundavat väärtust. Selliste metsade raietööde kavandamisest teavitatakse enne metsateatise esitamist kohalikku omavalitsust, kes teavitab omakorda linna elanikke kavandatavatest raietöödest. Kui kavandatakse objekti, mille rajamise või kasutamisega võib kaasneda müra normtasemete ületamine kõrval või lähedal asuvatel müratundlikel aladel, tuleb koostöös metsaomanikuga mürauuringu tulemuste põhjal määratleda võimaluse ja vajaduse korral müra levikut takistav ja puhverdav mets (kui see on antud kohas olemas), mis tuleb säilitada (st mida ei raiuta). Muudes metsades toimub metsade raie vastavalt metsaseaduses ja kaitsealustes metsades looduskaitseseaduses, kaitse-eeskirjades ja kaitsekorralduskavades sätestatule. Raielangi kavandamisel on soovitatav jälgida, et ei tekiks mürakoridore. 5.2.1.6 Keskkonnatervis 5.2.1.6.1 Müra Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, kusjuures tulenevalt atmosfääriõhu kaitse seadusest ei kuulu välisõhus leviva müra hulka ehk ei normeerita olme-, meelelahutusürituste- ja töökeskkonna müra ega ka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra (atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55). Eestis on keskkonnamüra normväärtused kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 137 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitletavad nõuded. Müranormide rakendamisel kasutatakse järgmisi normtasemete liigitusi lähtuvalt atmosfääriõhu kaitse seadusest: 1) müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; 2) müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Tulenevalt planeerimisseadusest on üldplaneeringu ülesanne müra normtasemete kategooriate määramine. Need on määratud vastavalt Türi valla üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele tabelis 19, kus on toodud ka liiklus- ja tööstusmüra normväärtused erinevate kategooriate lõikes päeval ja öösel. Tabel 19. Türi valla üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele vastavad mürakategooriad ning liiklus- ja tööstusmüra piir- ja sihtväärtus öisel (23.00-07.00) ja päevasel (07.00-23.00) ajal11. Liiklus- Liiklus- Tööstus- Tööstus- müra12 müra müra13 müra Müra kategooria Üldplaneeringu alusel piirväärtus sihtväärtus piirväärtus sihtväärtus (dB(A)) (dB(A)) (dB(A)) (dB(A)) päev / öö päev / öö päev / öö päev / öö I kategooria - Puhke ja virgestuse virgestusrajatiste maa-ala, haljasala ja maa-alad ehk parkmetsa maa-ala, 55 / 50 50 / 40 55 / 40 45 / 35 vaiksed alad kalmistu maa-ala, supelranna maa-ala II kategooria - Elamu maa-ala, haridusasutuste, ühiskondlike ehitiste tervishoiu- ja maa-ala14 60 / 55 55 / 50 60 / 45 50 / 40 sotsiaalhoolekande- (65* / 60*) asutuste ning elamu maa-alad, rohealad III kategooria - Segaotstarbega maa- keskuse maa-alad ala, äri maa-ala15 65 / 55 IV kategooria - Ühiskondlike hoonete 60 / 50 65 / 50 55 / 45 (70* / 60*) ühiskondlike hoonete maa-ala maa-alad * müratundliku hoone teepoolsel küljel Tulenevalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 kehtivad V mürakategooria ehk tootmise maa-alal töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehk teisisõnu: tootmise maa-alale müra normtasemeid ei ole kehtestatud. Samuti ei ole kehtestatud müra normtasemed VI mürakategooriale ehk liikluse maa-aladele, sest nendel aladel ei viibita üldjuhul pikemat aega. 11 Müra normtase kehtib kogu maa-alal (katastriüksusel), kui ei ole sätestatud teisiti. 12 Müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega. 13 Müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sealhulgas elektrituulikud ja sadamad. Impulssmüra (nt lõhkamisel tekkiva müra) piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset ning ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. 14 haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalkandeasutuste puhul. 15 Ka äri- ja tootmise maa-alal, kui maa-ala arendatakse ärimaa otstarbel välja. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 138 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Maatulundusmaal õuealadel (ka uute elamu kavandamisel maatulundusmaale) kehtib II kategooria müra normtase. Olemasolevas olukorras müra normatiivsuse hindamisel, samuti uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel, tuleb lähtuda piirväärtuse nõuetest. Tulenevalt atmosfääriõhu kaitse seadusest tagab planeeringust huvitatud isik, et müra normväärtust müratundlikel aladel (I-IV kategooria) ei ületata. See tähendab, et arendaja arvestab üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvetega ning nendele vastavate mürakategooriatega. Samuti tuleb arvestada väljaspool tiheasustusalasid maatulundusmaadel olevate elamutega ja nendel aladel II kategooria piirväärtustele vastava müraolukorra tagamisega. Müra sihtväärtuse rakendamise/tagamise vajadus on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda seni hoonestamata uue müratundliku ala planeerimisel, kui see kavandatakse müraallika lähedale. Sellisel juhul peab müratundliku ala arendaja tagama sihtväärtusele vastava mürataseme. Sihtväärtus kehtib ka pärast 2002. aastat (siis jõustus sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“) realiseeritud planeeringutele, mis on juba pidanud arvestama oma tegevuse planeerimisel taotlustasemetega. See tähendab seda, et kui kavandatakse uut müra tekitavat objekti pärast 2002. aastat ehitusõiguse saanud ja realiseeritud müratundlike aladega/objektidega piirnevale alale või lähedusse, siis on müratekitajal (nt uue maantee või tootmishoone puhul) kohustus tagada, et tema territooriumilt ei leviks ümbruskonda asjakohast normtaset ületavat müra ja tagada nendel aladel, kus kehtib müra sihtväärtus, sihtväärtusele vastav müraolukord. Kui kavandatakse müra tekitavat tegevust/ehitist, siis peab see tagama ümbruskonda ehitusõiguse saanud kuid veel realiseerimata müratundlike uusarendustele piirväärtuse ja kui müratundlikud alad realiseeritakse, siis peavad need ise endale tagama sihtväärtusele vastava olukorra (st sellisel juhul ei ole enam õigus nõuda kõrval olevalt müra tekitajalt sihtväärtuse tagamist, vaid peavad ise vastavad meetmed kasutusele võtma). Ümbruskonnas kehtestatud detailplaneeringute ja väljastatud ehituslubade kohta saab infot kohalikult omavalitsuselt. Sihtväärtus jääb kehtima ka tulevikus pärast uue üldplaneeringu kehtestamist. Sellise planeeringu koostamisel, mille elluviimisega võib kaasneda müra normtaseme ületamine, kuid mille puhul ei viida läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud juhtudel, tuleb lähtuda keskkonnaministri poolt 03.10.2016 kehtestatud määruses nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ toodud nõuetest. Selle kohaselt peab planeeringudokumentatsioon sisaldama mürahinnangut, mis vastab eelnimetatud määruses toodud nõuetele. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 kohaselt ei tohi maksimaalne müratase tööstusmüra korral ületada vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dBA ning liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A). Impulssmüra (nt lõhkamisel tekkiva müra) piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 139 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Maakasutuse planeerimise käigus ei vähendata reeglina küll müra teket, kuid võimaldatakse müratundlike alade isoleerimist olulistest müraallikatest. Türi valla üldplaneeringus on tootmise maa-alasid planeeritud arvestusega, et need saaksid elamualadest eraldatud piisava puhverribaga. Planeeringu koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb arvestada müraallikatega (sh lasketiirud, krossirajad, ATV rajad jne). Lasketiiru piiranguvööndis tohib ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada lasketiirust sellises kauguses, kus hoonestatud alale kehtestatud välismüra normtasemed on täidetud, või sellisel juhul, kui ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime. Uut riigikaitse maa-ala üldplaneeringuga juurde ei planeerita (võrreldes praegu olemasolevaga). Väljaspool olemasolevat riigikaitsemaad toimub regulaarse väljaõppe korraldamine suurematel riigimetsa aladel – taktikaaladel. Väljaõppe toimumise ajal (millest eelnevalt teavitatakse) tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku võimaluse ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. Üldiselt võib öelda, et Türi vallas ei ole liiklusmüra suureks probleemiks. Türi vallas on asustustihedus hõre ning valda läbivatel teedel liikluskoormus väike. Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt on välisõhu strateegilise mürakaardi koostamine kohustuslik maanteele, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas. Türi valla territooriumile ei jää ühtegi nii suure liiklussagedusega maanteed. Tulenevalt Türi valla teedevõrgustiku liiklussagedusest võib mõningane probleem esineda üksnes Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee äärsetel aladel, kuna maantee liiklussagedus küündib Teeregistri andmetel 2018. aasta liiklusloenduse põhjal olenevalt lõigust veidi üle 5000 sõidukini ööpäevas. Teiste teede liiklussagedus jääb oluliselt madalamaks ning ei oma olulist mõju tekitatava müra osas. Üldplaneeringuga ei ole kavandatud elamumaid maanteega piirnevale alale ning ühtlasi on toodud soovitus, et müratundlikke objekte ja alasid ei tohiks riigitee äärde kavandada. Arendajatel on oluline teadvustada, et vastasel korral peab arendaja ise arvestama liikluse poolt tekitatava müraga ning leevendavate meetmete rakendamine on arendaja kohustus (st Transpordiamet ei võta endale kohustust müra levikut takistada). Kuna üldplaneeringuga kavandatakse peamiste tõmbepunktide vahel jalgratta- ja jalgteid ning soodustatakse ühistranspordi kasutamist, siis avaldab see kaudselt positiivset mõju liiklusest põhjustatud müra vähendamise näol. Üldplaneeringuga kavandatakse tõsta esmajärjekorras valla enamkasutatavate teede kvaliteeti. Soovitused müra mõju vähendamiseks:  ettevõtluse kavandamisel ja tootmisaladel tuleb arvestada, et uute alade loomisel või olemasolevate alade laiendamisel ei põhjustata ülenormatiivse müratase levimist müratundlikele naaberaladele. Kasutusele tuleb võtta parim võimalik tehnika, millega oleks võimalik müra tekitamist vältida, vähendada või selle levikut müratundlike objektideni tõkestada;  tuulikuparkide kavandamisel tuleb läbi viia müra mõju hindamine ning vajadusel ette näha meetmed müra normtaseme tagamiseks;  uute karjääride/turbatootmisalade arendamisel peab samuti arvestama müra mõjuga, kavandama efektiivsed leevendusmeetmed. Iga karjääri/turbatootmisala ja muu tööstusobjekti mürataset tuleb Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 140 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne hinnata ja leevendusmeetmed kavandada eraldiseisva KMH või KMH eelhindamise käigus. Probleemide tekkimisel tuleb läbi viia mürataseme mõõtmised;  kui planeeringu või projektiga kavandatakse ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, kuid selle puhul ei viida läbi KSH-d, peab planeeringudokumentatsioon sisaldama mürahinnangut. Mürahinnang koostatakse prognoositava müra leviku ulatuse ja olemasoleva müraga koosmõju määramiseks ja piiramise kavandamiseks;  tiheasustusega aladel maanteeäärsele alale ehitamisel peab arvestama maanteelt lähtuva müraga. Hoonete teepoolsel fassaadil tuleb vajadusel nii olemasolevate kui planeeritavate hoonete puhul rakendada eelkõige ehituslikke meetmeid (akende helipidavuse parandamine, fassaadikonstruktsioonide helipidavuse tõstmine), mis tagavad head tingimused hoonete siseruumides;  müraallikate ja elamute vahele jätta võimalikult laiad ribad kaitsehaljastuse või vajadusel müratõkkebarjääride rajamiseks. Võimalike negatiivsete mõjude (sh visuaalsed mõjud) leevendamiseks ja ennetamiseks tuleb kavandada vähemalt 50 m rohelised puhvertsoonid (kaitsehaljastus) eraldamaks tootmismaad elamutest, puhkealadest ja üldkasutatavatest hoonetest;  uute teede projekteerimisel tuleb analüüsida erinevaid müra vähendamise võimalusi. Madalate eramute piirkonnas võib muu hulgas kaaluda ka müratõkkeseinte rajamist, korruselamute puhul on reeglina otstarbekam hoonete välispiirde heliisolatsiooni parandamine. Tuulikuparkide müra Kavandatavate tuulikuparkide arendamiseks sobivate alade valimisel on kindlasti üks olulisemaid kriteeriumeid tuulikute poolt tekitatav müra, mida saab lugeda peamiseks ebasoodsaks mõjuks lähipiirkonna elanikele. Tuuliku poolt tekitatav müra jaotatakse kaheks: aerodünaamiline müra, mida tekitab tiivikulaba liikumine ja tuul ning mehaaniline müra, mida tekitab elektrituuliku generaator ja käigukast. Tuulikute puhul on inimesele kuuldav ja suurimat müra tekitav peamiselt tuuliku labade tekitatav kesksageduslik müra, teiste müraallikate osatähtsus on väike. Labade tekitatavat sahinat täielikult vältida ei ole võimalik. Mürataset saab vähendada nt rootori pöörete arvu vähendamisega. Vaiksema tuule korral on pöörete arv väiksem ja sellega koos ka müratase madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb, samas tugevneb ka looduslik mürafoon. Müraemissioon suureneb tuuliku mootori võimsuse suurenemisel. Tuulikute kaugus müratundlikest aladest tuleb kindlasti määrata eelkõige müra leviku kauguse järgi: tuulikuid ei tohi paigutada sellisesse asukohta, kus selle töötamisega tekitatud müratase ületab müratundlikel aladel õigusaktiga kehtestatud normtaset16. Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Kavandatava tuulikupargi mürasituatsiooni hindamisel tuleb eelnimetatud määruse nõuetest lähtuda. Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. 16 Välisõhus leviva müra normtase on arvsuurus, mida kasutatakse eri müraolukordade hindamisel atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 57 nimetatud mürakategooriasse kuuluval alal (atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lg1) Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 141 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Välisõhu normväärtustega võrdlemiseks kasutatakse tavapäraselt A-korrigeeritud (ehk inimkõrva tundlikkust arvestavat) müra hinnatud taset päeval (7.00–23.00) ja öösel (23.00–7.00). Eraldi normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra eespool nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad sh elektrituulikud. Tööstusmüra normid on üldjuhul rangemad kui vastavad liiklusmüra normväärtused, kuna tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase tekkega müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast sõiduvahendite müraspektrit. Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: • I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad • II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, rohealad • III kategooria – keskuse maa-alad • IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad Elamumaad kui ka maatulundusmaal asuvad elamud loetakse müra hindamisel II kategooria aladeks. Hajaasustuses on maatulundusmaal asuvale elamule müra normtaseme tagamise vajadus õuealal. Atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevalt tuleb tuuleparkide kavandamisel üldjuhul lähtuda müratundlike alade suhtes piirväärtuse tagamise vajadusest. Tööstusmüra piirväärtus II kategooria aladel (elamumaadel ja hajaasustuses maatulundusmaal asuva elamu õuealal) on päeval (07.00-23.00) 60 dB(A) ja öösel (23.00- 07.00) 45 dB(A). Sihtväärtuse rakendamise vajadus on keskkonnaministri 16.12.2016 määruse kohaselt nr 71 üksnes väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatava seni hoonestamata uue müratundliku ala puhul, kusjuures müratundlikuks loetakse ala, mis on üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ja millele on kehtestatud müra normtasemed. Türi valla üldplaneeringuga ei määrata väljaspool tiheasustusalasid maakasutuse juhtotstarbeid ja õigusakti definitsiooni järgi tuleb olemasolevate müratundlike alade puhul lähtuda seega piirväärtuse tagamise vajadusest. Samas tuleb meeles pidada, et sihtväärtuse tagamise vajadus on siiski pärast 2002. aastat17 realiseeritud müratundlike alade planeeringutele, mis on juba pidanud arvestama oma tegevuse planeerimisel taotlustasemetega või kellel oli toona õigustatud ootus taotlustaseme tagamise osas18. Samas võiks uute tuulikute kavandamisel seada siiski eesmärgiks kõikide müratundlike alade suhtes rangeimate nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine, mis tagab head tingimused lähimatel müratundlikel aladel. II kategooria alade (elamud) tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval ja 40 dB öösel. Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt, saab määravaks mürataseme vastavuse tagamine öistele ehk rangematele nõuetele (40 dB). Tulenevalt tuulikute tüübist ja kõrgusest on tekitatava müra suurus ja levimine erinev, kuid seni tehtud müra mõõtmiste ja modelleerimiste tulemuste põhjal saab paika panna teatud üldistatud kokkuleppelised piirid. Türi valla territooriumil tuulikuparkide asukohavaliku analüüsis (2020) on viidatud mitmetele seni läbi viidud müra mõõtmistele ja modelleerimistele (vt täpsemalt uuringust), mille põhjal on võimalik paika panna kokkuleppelised vahekaugused lähimatest elamutest. Skepast&Puhkim OÜ poolt Loode-Eesti rannikumere 17 siis jõustus sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“). 18 Varasemalt oli sihtväärtuse asemel taotlustase. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 142 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruande (2019) koostamise raames läbi viidud kavandatavate tuulikute poolt põhjustatud müra leviku modelleerimise tulemused näitasid, et müratase 60 dB levib kõige võimsama tuulikutüübi Vestas V164 7.0 tuulikutüübi19 puhul kuni 27 m kaugusele tuulepargist ja 45 dB müratase levib tuulepargist kuni 684 m kaugusele. Seejuures modelleeriti mürataseme levikut olukorrale, mil tuulikud töötavad ööpäevaringselt, et hinnata nö halvimat müraolukorda piirkonnas. Eeltoodud KMH aruande (Skepast&Puhkim OÜ, 2019) koostamise käigus läbi viidud madalsagedusliku müra 20 modelleerimine näitas, et kavandatavast tuulepargist emiteeritavad müratasemed erinevates vastuvõtupunktides on madalamad kui keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 esitatud müratasemete väärtused. Soomes läbiviidud mõõtmistest selgub, et kahel juhul kolmest annavad reaalsed mõõtmised madalamaid tulemusi, kui müra modelleerimine (Ramboll Finland OY, 2016). Modelleerimistulemusi kinnitavad ka mitmed mõõtmised (Aslund et al. 2013) elektrituuliku vahetus läheduses (305 m), millest selgub, et infraheli ja madalsagedusliku heli tasemed jäävad oluliselt madalamaks kui on määratletud õigusaktidega (Suurbritannia, Jaapan ja USA). Seetõttu on teadlased jõudnud järeldusele, et infrahelil (sagedus on alla 20 Hz) ja madalsageduslikul müral ei ole inimeste tervisele mõju tuuleturbiinist kaugemal kui 305 meetrit (Aslund et al. 2013). Bolin et al. (2011) jõudis oma uuringus kokkuvõtteni, et infraheli tuuleturbiinide läheduses ei ole kuuldav, seda enam majapidamiste puhul, mis asuvad tuulikutest kaugemal ja et infraheli ei põhjustada inimesele häiringut ning seega ei oma kahjulikku mõju inimese tervisele (Skepast&Puhkim OÜ, 2019). Ka Hendrikson&Ko OÜ müraspetsialist on oma kokkuvõttes välja toonud, et tuulikutest tingitud madalsageduslik infraheli jääb väljapoole inimese tavapärast kuulmisläve ja on reeglina nii madalal tasemel, et vaid kõige keerulisemad aparaadid suudavad seda registreerida ja seega ei ole reaalne, et inimesed tunnetaksid seda sadade meetrite kaugusel (inimesed kuulevad reeglina rütmilist tuuliku labade liikumisest tingitud kesksageduslikku heli), samuti puudub mitmesaja meetri kaugusel tuulikust risk inimese tervisele. Elektrituulikute puhul tekib infraheli peamiselt allatuult elektrituulikute rootori laba möödumisel mastist, aga ka pealetuult, kui horisontaalteljega tuulikud tekitavad rootori labade pöörlemisel ebaühtlast madalsageduslikku heli (Heikkinen, G. 2013). KMH aruandes (Skepast&Puhkim OÜ, 2019) analüüsiti varem teostatud uuringuid ja mõõtmisi, mille tulemused näitavad, et elektrituulikutest põhjustatud infraheli jääb allapoole inimese kuulmis- ja tajumisläve ning tuulikute poolt emiteeritud infraheli on samas suurusjärgus looduslike nähtuste poolt tekitatud tasemetega. Hendrikson&Ko OÜ (2019) on välja toonud, et madalsageduslikus spektrivahemikus (0– 200 Hz) peab tajulävi ületamiseks helirõhk olema ca 80 dB 20 Hz piirkonnas ning 100 dB 5 Hz piirkonnas ning sellise tugevusega madalsageduslikku heli ei kaasne kaasaegsete tuuleturbiinide töötamisega. Ca 300–500 m kaugusel tuulikust puudub infrahelist tingitud oht inimese tervisele ning küsimus infraheli eksisteerimisest tuulikuparkide alal on pigem teoreetilist laadi, kuna ka tuulikute puudumise korral esineks looduses sarnase tugevusega kuid inimesele tajumatu infraheli (Hendrikson&Ko OÜ, 2019). Hendrikson&Ko OÜ modelleeris 2019. aastal koostatud Saarde valla tuulikuparkide P14, P15, P16 detailplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamise aruandes spetsiaaltarkvaraga WindPRO müra leviku kasutades hüpoteetilist tuulikut müraemissiooniga 108 dB(A)), mis kirjeldab võimalikku maksimaalset 19 nimivõimsus 7,0 MW, rootori diameeter 164 m, tuulikutorni kõrgus veepinnast 105 m, tiiviku laba pikkus 80 m, müra arvutamisel arvestatud tuule kiirusega 9 m/s, helivõimsustase 500 Hz sageduse juures LWA 110 dB(A). 20 Madalsageduslikuks müraks loetakse helilaineid, mille sagedus on vahemikus 10-200 Hz. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 143 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mõju tüüpilise kaasaegse „suure tuuliku“ korral. Tuuliku rootori diameetriks võeti 150 m, masti kõrguseks 175 m (ehk koondkõrguseks võeti maksimaalne lubatud kõrgus 250 m). See esineb tüüpilistest seeriatootmises olevatest tuulikutest isegi mõnevõrra mürarikkamat olukorda. Tuulikupargi mürakaardi koostamisel arvestati 14 tuulikust koosneva summaarset müraemissiooni liites tuulikute omavaheline kumuleeruv müraosa, iga tuulikut käsitleti kui eraldi punktmüraallikat ning maksimaalne müra levik anti samaaegselt kõigis suundades. 14 tuulikust koosneva pargi korral oli müratase 40 dB tagatud ca 800 m kaugusel. Hendrikson&Ko OÜ (2019) tõi välja, et tuulikute müra mõõtmised on komplitseeritud, kuna foonimürast selgelt eristamiseks ning tuuliku töötamisest tingitud mürataseme määramiseks peaks tuuleturbiini müra mõõtmise ajal olema vähemalt 10 dB suurem kui taustamüra, kuid 35–40 dB vahemikus on neid tingimusi looduses raske tagada (huvi pakkuvast müraallikast tingitud müratase on tuulikute puhul oluliselt madalam (väiksem) kui liiklusmüra või tavapärase rasketööstuse poolt tekitatav müra). Normidega võrdlemise seisukohalt olulises vahemikus (35–40 dB) summutab tuule kiirusel üle 8 m/s taustamüra moodsate tuuleturbiinide hääle pea täielikult. Foonimüra ning tuuleturbiini müra segunevad, kuid taustamüra enamasti ühtlustab tuuleturbiini tekitatavat selgemate toonidega müra. ELLE OÜ viis 2013. aastal läbi Hanila ja Noarootsi valdades tuulikuparkide müratasemete mõõtmised. 2013. a kevadest-sügiseni viidi läbi pikaajalised müra mõõtmised kolmes Hanila ja kolmes Noarootsi valda jäävas mõõtmispunktis. Suurim Aulepa tuulikupark koosneb 16 tuulikust koguvõimsusega 48 MW, järgneb Tooma tuulikupark 8 tuulikuga nimivõimsusega 3 MW, koguvõimsusega 16 MW ja masti kõrgusega 100 m. Mõõtmispunktid asusid tuulikutest erinevatel kaugustel, jäädes 250-980 m kaugusele lähimast tuulikust. Mõõtmistulemused iseloomustavad mõõtmisperioodil valitsenud kogu mürataset, sisaldades lisaks tuulikute tekitatud mürale ka olmemüra, liiklusmüra, muud tööstusmüra ning looduslikku fooni. Seetõttu ei saadud mitmel juhul kindlalt väita, et kõrgemad müratasemed on otseselt seotud tuulikutest tuleneva müraga, seda eriti olukorras, kus lähima tuuliku ning vastuvõtja vaheline kaugus on suurem kui 500 m. Tulemused näitasid, et tuulikupargist kuni 500 m kaugusel ei pruugi olla tagatud öine müra ühe tunni ekvivalenttaseme normtase II kategooria aladel ehk 45 dB. Suurematel distantsidel jäävad müratasemed eeldatavasti alla 45 dB. Türi valla üldplaneeringu koostamise raames viidi läbi Kädva küla territooriumil, Kastna rabast idasse jääval alal ühe võimaliku tuulikupargi müra leviku modelleerimine. Müra leviku modelleeris Hendriks&Ko OÜ.Järgnev kirjeldus põhineb Hendrikson&Ko OÜ poolt müra leviku modelleerimise juurde koostatud seletuskirjal. Praegune mürafoon vaadeldavas piirkonnas koosneb peamiselt looduslikust foonist (tuul, puude sahin jms), piirkonda läbivate teede liikluskoormus on suhteliselt madal (Maanteeameti kaardirakenduse andmetel Lelle- Vahastu teel väiksem kui 150 sõidukit ööpäevas, teistel teedel veelgi väiksem), millega ei kaasne märkimisväärset (sh öist) liiklusmüra. Samuti puuduvad piirkonnas sellised tootmisettevõtted võid muud tegevused, millega kaasneksid olulised müraemissioonid. Müra levimiseks on tingimused piirkonnas suhteliselt head – maastik on tasane. Teatud määral võivad müra levikut pidurdada metsaalad, kuid kõrghaljastuse mõju müra levikule antud juhul siiski ei arvestata kajastamaks võimalikult konservatiivset (halvima juhu lähedast) olukorda. Lisaks tuleb arvestada, et kavandatavad tuulikud on siiski puudest märkimisväärselt kõrgemad ning seega mõjutab mets müra levikut tuulikute puhul minimaalselt. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 144 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Müralevi soodustavatest tuultest domineerivad edelatuuled (suhteliselt kõrge on ka lõuna- ja läänetuulte osakaal), mis tähendab, et valdavad tuulesuunad kannavad kavandatavate tuulikute töötamisest tingitud mürataseme peamiselt planeeringualast kirde-, põhja- ja läänesuunas. Uute tuulikute kavandamisel hinnatakse tuulepargi müra arvutuslikult ning koostatakse mürakaart, mis annab hea ülevaate müra levikust suurel maa-alal. Seda tehakse detailplaneeringu staadiumis. Müra hinnatakse üldjuhul tuule kiirusel 8 m/s (tuule kiirus 10 m kõrgusel maapinnast), mille korral töötavad tuulikud reeglina juba maksimaalselt müra tekitavas töörežiimis. Samas võib tuulikute müra olla siiski tajutav ka väiksema tuule kiiruse korral, seda nt juhul, kui tuuliku rootori kõrgusel on tagatud vähemasti minimaalne tuuliku töötamiseks vajalik tuule kiirus ning üldine taustamüra foon on väike (või puudub), kuid vastavad ümbruskonna lähimatel müratundlikel aladel esinevad müratasemed jäävad siiski madalamaks kui tavapärasele arvutusmetoodikale vastavas olukorras. Vaiksemates tuuleoludes töötab ka tuulik reeglina vaiksemas režiimis. Müra modelleerimisel kasutati järgmisi andmeid: • Tuuliku tüüp: GE Wind Energy 5.5-158; • Tuulikute arv: 12; • Tuuliku nimivõimsus: 5,5 MW; • Tuuliku torni (masti) kõrgus: 161 m; • Tuuliku rootori diameeter: 158 m; • Tuuliku müraemissoon (LwA): 106,0 dB. Tuuliku müraemissiooni puudutavad andmed on võetud arvutustarkvara WindPRO andmebaasist (2021 jaanuari seisuga). Teiste sarnase võimsusega sisemaa tuulikute müratase on ligikaudu samaväärne, seega annab antud tuulikutüübi kohta koostatud mürakaart hea ülevaate võimalikust müraolukorrast. Tuuliku töötamisega kaasnev müratase ja müra levik arvutati tuulikuparkide kavandamise ja mõjude hindamise spetsiaaltarkvaraga WindPRO. Arvutamisel kasutati rahvusvahelist standardit ISO 9613-2: “Acoustics — Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation”, mis on Euroopa Liidu soovituslik tööstusmüra arvutusmeetod liikmesriikidele, kellel ei eksisteeri siseriiklikke arvutusmeetodeid (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega). Nimetatud standard on tuulikuparkide müra leviku hindamisel laialt kasutatav ka muu maailma praktikas. Müra levik on antud ebasoodsates tingimustes, reaalselt igapäevaselt ning päeva/öö keskmisena avalduvad müratasemed on seega üldjuhul madalamad. Arvutamisel käsitletakse kõiki tuulikuid kui samaaegselt töötavaid punktmüraallikaid ning maksimaalne müra levik antakse samaaegselt kõigis suundades, reaalsetes oludes saab mürakaardil esitatud situatsioon korraga esineda ainult ühes suunas. Lisaks arvestatakse müralevi modelleerimisel ka heli neelduvust või peegelduvust maapinnal. Heli neelduvus sõltuvalt maapinna ja maakasutuse omadustest on määratud skaalal 0 (akustiliselt "kõva" heli peegeldav pinnas: maanteed, veekogud, betoonpind) kuni 1 (akustiliselt "pehme" heli neelav pinnas: põllud, põõsad, heinamaa, lumine pind). Antud juhul esineb müraallika ja müratundlike hoonete vahelisel alal peamiselt ainult Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 145 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne akustiliselt „pehme” ehk helilaineid neelav looduslik pinnas, akustiliselt "kõva" ehk heli peegeldava pinna (nt maanteed) osakaal on minimaalne. Sellele vaatamata kasutatakse arvutustes koefitsienti 0,5, mis vastab segapinna (ehk 50% akustiliselt „kõva“) definitsioonile ning kirjeldab pigem tegelikest oludest ebasoodsamat (müra leviku mõistes omakorda soodsamat ehk mürarikkamat) olukorda. Ühtlasi aitab kirjeldatud konservatiivne arvutusmetoodika tagada minimaalsest vajalikust suuremat puhverala. Välisõhu mürataset hinnatakse 2 m kõrgusel maapinnast ehk keskmise inimese kuulmiskõrgusel (või pisut kõrgemal). Mürakaardil esitatakse järgmised mürakontuurid (samatugevusjooned): 40 dB (II kategooria elamualade tööstusmüra sihtväärtus) ja 45 dB (II kategooria elamualade tööstusmüra piirväärtus). Lähimad olemasolevad eluhooned asuvad tuulikutest enam kui 1,1 km kaugusel idasuunas ning ca 1,2 km kaugusel lõuna- ja põhjasuunas. Lähimad suurema asustusega piirkonnad (Kädva ja Sonni küla) jäävad juba enam kui 1,5 km kaugusele tuulikutest. Müra modelleerimise tulemustest selgub, et kavandatavate tuulikute täisvõimsusel töötamise korral ei esine ka ebasoodsate ilmastikuolude korral lähimate elamute tuulikute poolsel fassaadil öise müra sihtväärtuse (40 dB) ületamist, jäädes enam kui 3 dB võrra madalamaks kui öine rangeim norm ehk sihtväärtus. Samuti ei esine päevase tööstusmüra sihtväärtuse (50 dB) ületamist. Lähimates suurema asustusega piirkondades (Kädva ja Sonni küla) jääb müratase juba enam kui 5 dB öisest sihtväärtusest madalamaks. Arvestades arvutusmetoodikas kasutatud konservatiivseid arvutusparameetreid võib eeldada, et tegelik igapäevane müratase jääb veelgi rohkem öisest sihtväärtusest (40 dB) madalamaks ja tuuliku ning elamualade vahele jääb praeguse tuulikute asendiskeemi kohaselt minimaalsest vajalikust selgelt suurem puhverala. Modelleerimistulemused näitasid, et olenevalt konkreetsest tuulikute asetusest (olenevalt mis suunas on tuulikud rohkem lähestikku gruppides (ja seega suurema koosmõjuga) ja mis suunas on peamine mõju tingitud ühest lähimast tuulikust) on 40 dB (öine sihtväärtus) tagatud ca 500-800 m kaugusel tuulikupargist ja 45 dB (öine piirväärtus) ca 300-400 m kaugusel tuulikupargist. Spetsiaaltarkvaraga WindPRO modelleeritud müra levik ebasoodsates oludes on toodud joonisel 21. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 146 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonis 21. Arvutuslik müra levik Kädva külla ühe teoreetilise kavandatava tuulikupargi rajamise korral (Hendrikson&Ko OÜ, 2020). Eeltoodud mürataseme modelleerimis- ja mõõtmistulemuste andmeil peaks tuulikute ja lähimate elamute vaheline vahemaa 1000 m igati tagama müranormide täitmise ja seda isegi teatava varuga, arvestades mõõtmis- ja modelleerimistulemustes kasutatud tuulikute võimsuste ja muude parameetritega ning sellega, milliseid tuulikuid oleks võimalik püstitada kõnealuses piirkonnas. Koostatud analüüsile ja selles tehtud ettepanekutele tuginedes on üldplaneeringusse pandud tingimuseks, et ilma elamu omaniku kooskõlastuseta (detailplaneeringu etapis) ei ole lubatud elamule lähemale kui Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 147 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 1000 m kaugusele tuulikupargi rajamine. Ühtlasi on kohustuslik tuulikupargi detailplaneering kooskõlastada kõigi maaomanikega, kelle maa jääb tuulikust 1000 m raadiusesse. Ilma omaniku kooskõlastuseta ei tohi temale kuuluvale eluhooneta katastriüksusele lähemale tuulikuid püstitada kui selline kaugus, kus õigusaktiga kehtestatud müra piirväärtus on tagatud. Kui modelleerimise tulemusena selgub, et õigusaktides määratud normid on ületatud kaugemal, tuleb detailplaneering kooskõlastada kõigi maaomanikega, kelle kinnistul on modelleeritud normtase ületatud. Nõusoleku korral teadvustab maaomanik, et elamu ehitamine müra normväärtust ületavale alale pärast tuulikupargi detailplaneeringu kehtestamist ei ole lubatud. Läbirääkimised tuleb tuulikupargi arendajal teha järgmises etapis (detailplaneeringu koostamisel). Kasutuses elamule lähemale kui 500 m ei ole lubatud tuulikupargi generaatoreid ühelgi juhul paigutada ning kindlasti peab olema tagatud õigusaktidele vastav müra piirnorm (selleks viiakse läbi modelleerimine). Tuulikupargi asukohavaliku analüüsi koostanud eksperdid koos Türi Vallavalitsusega tulid järeldusele, et tuulikupargi arendamise võimalust (st tohib maaomanike nõusolekul algatada detailplaneeringut tuulikupargi arendamiseks) ei peaks nende puhul täielikult välistama (st potentsiaalse tuulepargi arendusalast ei ole mõistlik kohe välja arvata), sest teadaolevalt on osa elamutest lagunenud või kasutuseta. Türi Vallavalitsus ei soovi piirata omanike võimalust taotleda lisakompensatsioone tuulikupargi arendajatelt või müüa oma kasutuseta elamumaa tuulikupargi arendamise eesmärgil. Täna ei ole teadaolevalt piirkonnas suurt huvi uute elamute rajamiseks, seega eeldatakse maaomanikelt pigem sellise huvi olemasolu. Kui elamu ei ole kasutuses või on plaanis kasutusest välja jätta tuulikupargi rajamise ajaks ning hoonet ei võeta enam kasutusele elamuna (ka muu kasutus, millele kehtivad müra piirnormid), siis võib tuulikupargi rajada elamut arvestamata, kuid kindlasti on selleks vajalik detailplaneeringu raames maaomaniku kooskõlastus. Kõik konkreetsed tingimused seoses elamutega lepitakse kokku tuulikupargi arendajaga detailplaneeringu menetluse käigus. Käru aleviku kui tiheasustusala puhul leiti, et lähim tuulik peaks jääma vähemalt 2000 m kaugusele. 5.2.1.6.2 Vibratsioon Soovimatu vibratsioon võib põhjustada ehitiste, masinate jt tarindite kahjustusi, ka purunemist. Inimesele mõjub vibratsioon peamiselt närvisüsteemile ja veresoonkonnale ja selle toime sõltub vibratsiooni tugevusest. Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni hindamisel tuleb lähtuda tavapäraselt sotsiaalministri 17.05.2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” kehtestatud nõuetest, mis peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset. Uutele projekteeritavatele hoonetele (elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad) kehtestatud vibrokiirenduse piirväärtused on 79 dB päeval ja 76 dB öösel. Tavapärase tööstushoonete ekspluateerimise korral ei kujune väljaspool hoonestust maapinna kaudu levivat vibratsiooni taset, mis mõjutaks elanike heaolu või naaberhoonete seisundit. Normaalrežiimil Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 148 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne töötavatest tootmisettevõtetest ja muudest tööstusalal asuvatest objektidest lähtuv vibratsioon ei ole reeglina norme ületav ega ohtlik inimestele ega ehitiste seisukorrale. Üldplaneeringuga ei ole Türi valda planeeritud objekte, mis tekitaksid vibratsioone sellisel tasemel, et mõjutaksid negatiivselt elanike heaolu või vara. Soovitused vibratsiooni mõju vähendamiseks (seotud teedega):  vibratsioonimõjude vältimiseks on oluline eelkõige teede korrashoid ning raskeveokitele kiiruspiirangute, kindlate liikumiskoridoride ning liiklemiskellaaegade määramine. 5.2.1.6.3 Välisõhk Välisõhu kvaliteedi oluliseks mõjutajaks on ettevõtetest ja transpordist lähtuvad saasteained (vääveldioksiid SO2, lämmastikdioksiid NO2, raskmetallid, ammoniaak NH3, väävelvesinik, formaldehüüd, peened tahked osakesed jt.) ning õhukvaliteedi mõjutajateks on ka tolm, ioniseeriv- ning mitteioniseeriv kiirgus. Türi vallas mõjutavad välisõhu kvaliteeti eelkõige tootmistegevus ja majade kütmine (nii lokaal- kui ka kaugkütmine). Olemasolevad korterelamud tuleks võimalusel liita kaugküttepiirkonnaga ja võimalikud uued saasteallikad tuleb projekteerida selliselt, et saasteainete väljumiskõrgusel oleks tagatud nende hajumine maapinnalähedases õhukihis. Soovitatav on eelistada taastuvaid kütteliike (puit, biomass, päikeseenergia, maaküte). Liiklusest põhjustatud õhusaastet vallas hõreda asustustiheduse ja väikse liiklussageduse tõttu oluliseks pidada ei saa. Mõningaseks erandiks võrreldes muude maanteedega on Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee, kus liiklussagedus küündib kohati üle 5000 auto ööpäevas. Tihedama liiklussagedusega maanteega piirneval alal mõjutavad välisõhu kvaliteeti sõidukitest õhku paisatud heitgaaside emissioonid ja tahked osakesed. Keskkonnaaameti keskkonnalubade infosüsteemi (KOTKAS) andmetel (seisuga 16.07.2020) on Türi vallas väljastatud keskkonnaload saasteainete välisõhku väljutamiseks (edaspidi õhusaasteload) 13 ettevõttele ning keskkonnakompleksload seitsmele ettevõttele: Õhusaastelubasid omavate ettevõtete õhusaasteallikateks on katlad (kütuste põletamisel saasteainete väljutamine korstna kaudu) ja värvitsehhid. Kompleksload on kuuel juhul loomakasvatusettevõtetel (heiteallikaks katlad, põleti, laudad, sõnnikuhoidlad, kompostiväljak) ning ühel juhul prügila (Väätsa prügila), kus heiteallikaks on gaasi ärajuhtetorud, põleti ja kompostimine. Lubade põhjal on peamised õhusaastet tekitavad saasteained tahked osakesed ja põlemisgaasid (NOx, SO2, CO, CO2, LOÜ- d, NH3), samas puuduvad sellised paiksed saasteallikad, kus väljaspool tootmisterritooriumit toimuks saasteainete heite piirväärtuste ületamine. Türi valla üldplaneeringuga ei kavandata konkreetseid objekte, millega võiks oluliselt kaasneda välisõhu kvaliteedi langus. Olemasolevatel ja reserveeritavatel tööstus- ja tootmismaadel kavandatud tegevus peab õhukvaliteedi tagamise eesmärgil arvestama vastavasisulisi õigusakte. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 101 kohaselt peab õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba omav paikse heiteallika valdaja tagama, et tema käitamises olevast heiteallikast välisõhku väljutatava saasteaine heitkogus ei ületaks õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatut ega atmosfääriõhu kaitse seaduse ning tööstusheite seaduse alusel Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 149 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kehtestatud saasteaine heite piirväärtust ning ei põhjustaks saasteaine kohta kehtestatud (§ 47) õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Atmosfääriõhu kaitse seaduse (§ 47, 48) alusel on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid", mis sätestab õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, teavitamis- ja häiretasemed ning kriitilised tasemed. Tööstusheite seadusega ja selle alamakti(de)ga määratletakse suure keskkonnaohuga tööstuslikud tegevusvaldkonnad (ja mille käitamiseks on vajalik kompleksluba), sätestatakse nõuded nendes tegutsemiseks ja vastutus nõuete täitmata jätmise eest ning riikliku järelevalve korraldus. Seaduse eesmärk on saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, minimeerides saasteainete heite õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmete tekke, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale. Türi valla üldplaneeringuga on planeeeritavad äri ja tootmise maa-alad kavandatud eelkõige alevike ja suuremate külade tiheasustusega aladele juba olemasolevate sama juhtotstarbega alade naabrusesse. Välisõhu saastetasemeid negatiivselt mõjutava (sh lõhnahäiringut põhjustavat) tootmistegevuse jaoks uue tootmismaa planeerimist tuleb üldjuhul vältida. Juhul, kui uue tootmismaa arendamisega kaasnevad ka olulised positiivsed mõjud (nt arvukalt töökohti), tuleb igakordselt hinnata kaasnevaid mõjusid keskkonnatervisele ja pöörata eritähelepanu kumulatiivsetele mõjudele. Türi vallas ei ole piirkondi, mille kohta tuleb atmosfääriõhu kaitse seaduse § 73 alusel koostada välisõhu kvaliteedi parandamise kava. Üldplaneeringu lahenduse elluviimine avaldab valla välisõhukvaliteedile nõrgalt negatiivset mõju, mis on seotud eelkõige tootmisalade ja elamumaade laiendamise ning arendamisega, mille tõttu võib suureneda õhku paisatavate saasteainete hulk teatud määral. Tegemist ei ole olulise negatiivse mõjuga. Üldplaneeringuga on seatud tingimused võimalike tootmis(tööstus)- ja ärialade arendamiseks. Tootmise maa-alade edasise planeerimise ja/või projekteerimise käigus tuleb läbi viia vähemalt keskkonnamõju eelhindamine. Äri maa-alade ning äri- ja tootmise maa-alade edasisel planeerimisel/projekteerimisel on KMH eelhindamise läbiviimine omavalitsuse poolne kaalutlusotsus (juhul, kui KMH ei ole seadusest tulenevalt automaatselt kohustuslik). Osaliselt leevendatakse liiklusest tulenevat mõju välisõhule kergliiklusteede planeerimisega. Ettevõtlus-, tööstus- ja tootmisalade loomisel ning arendamisel tuleb suurt rõhku panna säästvale keskkonnahoiule. Tööstus- ja tootmisalade piirkonnas on õhusaaste allikateks tootmistegevus, kütte- ja ventilatsiooniseadmed ning suurenev transpordikoormus. Türi valla üldplaneeringuga ei kavandata konkreetseid objekte, millega võiks oluliselt kaasneda välisõhu kvaliteedi langus, olemasolevatel ja reserveeritavatel tööstus- ja tootmismaa-aladel kavandatud tegevus peab õhukvaliteedi tagamise eesmärgil arvestama vastavasisulisi õigusakte. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 101 kohaselt peab õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba omav paikse heiteallika valdaja tagama, et tema käitamises olevast heiteallikast välisõhku väljutatava saasteaine heitkogus ei ületaks õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatut ega atmosfääriõhu kaitse seaduse ning tööstusheite seaduse alusel kehtestatud saasteaine heite piirväärtust ning ei põhjustaks saasteaine kohta kehtestatud (§ 47) õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 150 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tootmisaladena tuleb eelistada alasid, mis paiknevad eemal senistest/planeeritavatest rekreatsiooni/elamualadest, et vältida ülemäärast õhusaastet. Üldkasutatavate ja muude müratundlike hoonete ümbruses peab olema tagatud müra-, vibratsiooni- ja õhusaaste normtasemetele vastav elukeskkond. 5.2.1.6.4 Pinnase radoonisisaldusega arvestamise vajadus Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määruse nr 131 “Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule” § 9 lg 4 kohaselt ning Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määruse nr 84 “Tervisekaitsenõuded koolidele” § 12 lg 4 kohaselt peab koolieelse lasteasutuse ja koolide ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m³). Teistes hoonetes ei ole radoonisisaldust ei ole reguleeritud. Kiirgusseaduse alusel on keskkonnaministri 30.07.2018 määrusega nr 28 vastu võetud “Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadele 1”, mille põhjal õhu radoonisisalduse viitetase on õhu radoonisisalduse aasta keskväärtus (viitetase tööruumides on 300 Bq/m³), millest kõrgema taseme korral võib osutuda vajalikuks võtta kasutusele asjakohaseid meetmeid töötaja radoonist saadava kiirituse vähendamiseks. Asjakohaste meetmete rakendamise kaalutlus lasub tööandjal või kokkulepitud juhul näiteks kinnisvara omanikul. Määruse § 4 lg 1 kohaselt korraldab tööandja õhu radoonisisalduse mõõtmise tööruumis, mis asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alal ja paikneb maa all, hoone maa-alusel korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub. Määruse lisas on toodud Eesti kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu, milles figureerivad aladena Kohtla-Järve, Maardu, Narva, Narva-Jõesuu, Rakvere, Sillamäe, Tallinna, Tartu linnale lisaks 29 valda ja nende seas ka Türi vald. Antud radooniriskiga maa-alade loetelu on toodud seega haldusüksuste kaupa, eristamata ühe haldusüksuse siseselt piirkondi, kus on/võib olla kõrgendatud radoonirisk ja kus mitte. Isegi kui Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (Petersell jt, 2017) või Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi (vt joonised 5 ja 6) andmete kohaselt asub kavandatav hoone madala radooniriskiga piirkonnas, tuleb teadvustada, et radooniriski kaartide täpsusaste ei ole piisav asukohapõhiselt hoonete kavandamisel radoonivastaste meetmete rakendamise üle otsustamiseks. Radoonisisaldus ei ole pinnases jaotunud ühtlaselt ja aladel, kus kaardi järgi radooniga pinnases probleemi ei tohiks olla, võib tegelikult esineda kõrge radoonisisaldus. Seega võib hoone rajamisel tekkida hiljem probleem radooni sisaldusega hoone siseõhus, kui tuginetakse üksnes radooniriski kaardile. Tuginedes kättesaadavatele andmetele, mille järgi Türi vald kuulub kõrgendatud radooniriskiga maa- alade loetellu, lisaks arvestades, et radooniriski kaartide täpsusaste ei ole piisav asukohapõhiselt hoonete kavandamisel radoonivastaste meetmete rakendamise üle otsustamiseks ja et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud, siis on igati asjakohane koolieelsete lasteasutuste ja koolide kavandamise (planeerimise/projekteerimise) käigus teostatada igakordselt radoonitaseme mõõtmisi maapinnas. Selliste asutuste ruumide siseõhus on radoonitase normeeritud, mistõttu on see vajalik hilisemate võimalike probleemide tekkimise vältimiseks. Eestis pakub akrediteerituid radoonitaseme mõõtmisi nii maapinnas kui hoonetes Radoonitõrjekeskus (akrediteerimistunnistus väljastatud 01.10.2020). Mõõtmistulemused annavad olulist infot, kas sellele alale hoone rajamisel võib Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 151 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne potentsiaalselt esineda probleeme radooni sisaldusega hoone siseõhus, kas tõrjemeetmete rakendamine sellest lähtuvalt üldse vajalik ja kui on, siis millised konkreetsed võtted oleksid vajalikud. Asjakohane on igakordselt radoonitaseme mõõtmisi teostada ka teiste ühiskondlike hoonete puhul, kus on ette näha inimeste pikemaajalist viibimist. Eramute ja kortermajade puhul võiks sellise uuringu läbiviimine ja radoonitõrjemeetmete rakendamine jääda omaniku otsustada, sõltuvalt hoone planeeringust ja sellest, kui suure osa ajast inimene veedab maapinnalähedastel korrustel (kelder ja esimene korrus). Eesti Vabariigis kehtiva standardiga EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” antakse juhised nii uue radooniohutu hoone projekteerimiseks kui ka olemasoleva hoone radooniohutuks muutmiseks, käsitletakse põhjalikumalt radooniohu vähendamise meetmeid (alustades radooniohutu ehitamise üldpõhimõtetest ja lõpetades näiteks spetsiifiliste lahendustega vanadele keldriga hoonetele). Kiirguskeskuse kodulehelt leitav abimaterjal „Radooniohutu elamu“ loetleb ära radoonisisalduse vähendamise võimalused, analoogne info on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehel (põranda konstruktsiooni ülevaatamine (aukude ja pragude sulgemine, uue põrandakatte paigaldamine, radooni kogumise torude paigaldamine), ventilatsioonisüsteemi paigaldamine, mis tekitab hoonesse väikese ülerõhu). Kliimamuutustega kaasnevad mõjud ja nendega kohanemine Tänapäeval ei kahtle enam keegi, et toimuvad kliimamuutused, see on tuntav nii Euroopas kui terves maailmas. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (vastu võetud 2017) toob välja, et maailma keskmine temperatuur, mis on praegu 0,8 oC tööstuseelsest perioodist kõrgem, jätkab kasvamist. Kliimamuutuste tulemusena tõuseb maismaa kui ka merealade temperatuur, millega võib kaasneda liustike sulamine, maailmameretaseme tõus, muutus sademete hulgas. Samuti sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused: pikad põuad, suured sajud, tormide sagenemine jpm. Kõik see võib omakorda kaasa tuua ilmastikuoludega seotud loodusõnnetuste sagenemise. Eestis väljenduvad kliimamuutused peamiselt järgmistes ilmingutes:  tormide (sh talvetormide) sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise võimele;  temperatuuritõus, mis on kõrgem maailma keskmisest, toob kaasa lume- ja jääkatte vähenemise, jõgede vooluhulga suurenemise, liikide levilade muutumise. Sagenevad põuaperioodid, suureneb võõrliikide sisseränne, muutused taimekasvatuses (uued taimekahjurid ja haigustekitajate levik), külmumata ning liigniisked metsamaad (raievõimaluste vähenemine), energiatarbimise muutused riiklikult kui regionaalselt, elanike terviseprobleemide sagenemine (uued haigustekitajad jne);  sademete hulga suurenemine (ca 20% rohkem). Ennustatakse sesoonsete sademete hulga kasvu talvel ning suvel sademete hulga vähenemist. Sellest johtuvalt on prognoositav rannikualade üleujutused ning (kalda)erosioon. Kuivenduskraavide, kuivendussüsteemide ning paisude hooldusmahu suurenemine. Suureneb surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, tööstusliku poole pealt suurenevad kaevandusvee pumpamismahud jne;  merepinna tõus ning sellega kaasnev kaldaerosioon, mis tekitab ohtu kaldarajatistele. Suureneb surve ehitiste ümberpaigutamiseks. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 152 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistetakse kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Türi vallaga seotud kliimamuutused Kliimamuutustest tingituna tähendab see ruumilisel planeerimisel tähelepanu pööramist Türi vallas eelkõige paduvihmade sagenemisele ning sademete hulga järsule kasvule eriti soojadel ning vihmastel talvekuudel, mis võib mõjutada järvede (nt Türi tehisjärv), jõgede (nt Pärnu jõgi), ojade ja kraavide veerežiimi. Sellest lähtuvalt oleks oluline tähelepanu pöörata kuivendussüsteemide toimimisele ja sademeveekanalisatsiooni efektiivsematele lahendustele, nende parendamisele ning uuendamisele. Türi valla territooriumist on 59% metsamaa. Kliimamuutused võivad mõjutada metsakooslusi ja metsamajandamist seoses sademete hulga suurenemise ning temeperatuuritõusuga. Türi valla üldplaneeringus on arvestatud kliimamuutustest tingitud mõjutustega ja kohanemisvajadusega järgnevalt:  Igasuguse arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel tuleb tulevikus arvestada võimalike riskidega: ✓ vooluhulkade suurenemine ja maapinnalähedase põhjaveekihi veetaseme tõus; ✓ külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi; ✓ puistute koosseis ja kvaliteeti ning puidu kättesaadavuse raskenemine liigniisketest metsadest.  Sademete hulga kasvu tõttu tuleb tähelepanu juhtida sademevee ärajuhtimisele, et vältida üleujutusi (sagenevad ja intensiivistuvad äkksajud) eelkõige kõvakattega pindade kavandamisel. Kasutusele tuleb võtta tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele (sademevee vahemahutid, annusmahutid, looduslikud lahendused). Seda tuleks täpsustada, lisades, et sademevee juhtimisel eesvoolu tuleb veenduda selle vastuvõtuvõimes ning kooskõlastada vastavasisuline projekt eesvoolu valdajaga (maaparandussüsteemi eesvoolu juhtimisel Põllumajandusametiga).  Taastuvenergeetika osakaalu suurendamine ja kasutusele võtmise soodustamine (tuule- ja päikeseenergia, samuti taimedesse ja väheväärtuslikku puitu akumuleerunud energia, maasoojus), mida võiks soovituslikult kasutada soojusküttena või transpordi enerigaallikana, et leevendada negatiivset mõju keskkonnale ning vähendad fossiilsete kütuste tarbimist ja CO2 jõudmist atmosfääri. Täiendavalt on perspektiivne rajada biogaasi soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamad Lõõla ja Lokuta külla, Särevere alevikku ning Türi linna Vabriku katlamaja juurde.  Luua võimalused biolaguneva prügi kasutamiseks, näiteks biogaasi tootmiseks.  Haljastuses on soovitav kasutada võimalikult palju kõrghaljastust, et oleks tagatud looduslähedane elukeskkond. Hajaasustuses tuleb säilitada maksimaalselt kõrghaljastust,. Tootmismaa katastriüksusel on kõrghaljastuse eesmärk lisaks puhveralade tekitamine. See aitab kaudselt vältida tiheasustusalal soojussaarte kujunemist ning leevendab nende areaale. Haljastusalade/rohealade Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 153 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne pindalale minimaalse nõude seadmine aitab vältida erosiooni tekkimist (mulla, tuule). Soojussaarte tekkimist aitab vältida ka kunstlike materjalide kasutamise vähendamine (ehitiste katused, asfalt, betoon jne). Lisaks eeltoodule on soovitatav kliimamuutuste mõju vähendamiseks ja kohanemiseks planeeringute kavandamisel, koostamisel ning projekteerimistingimuste väljaandmisel arvestada Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud arengukavaga “Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030“. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Türi valla üldplaneeringuga elluviimisega ei kaasne piiriülest keskkonnamõju. 6. Leevendavad meetmed ja seire vajadus Mõjude leevendamise eesmärk on vältida või minimeerida üldplaneeringu või selle alusel koostatavate madalama tasemete planeeringu ja projektide elluviimisega kaasneda võivat võimalikku negatiivset mõju. Türi valla üldplaneeringu ja KSH koostamine toimub samaaegselt, mistõttu on võimalik kõiki keskkonnakomponente arvestava planeeringulahenduse koostamine. Keskkonnamõju minimeerimise või vähendamise meetmed on esitatud mõju hindamise peatükis 5 iga valdkonna lõikes vastavates alapeatükkides, mistõttu ei hakata neid siinkohal dubleerima. Keskkonnaloa kohustusega ettevõtete seirekohustus on seatud neile väljastatud lubades. Lisaks toimub erinevate keskkonnakomponentide seire riikliku keskkonnaseire programmi raames. Erinevate seirete tulemusi on võimalik keskkonnakaitselise olukorra parandamise huvides tegevuste edasisel kavandamisel arvesse võtta. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 154 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 7. Kasutatud allikad Õigusaktid 1. Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016. 2. Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015. 3. Kemikaaliseadus, vastu võetud 29.10.2015. 4. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. 5. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011 6. Kiirgusseadus, vastu võetud 08.06.2016. 7. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004. 8. Maaparandusseadus, vastu võetud 16.05.2018. 9. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. 10. Metsaseadus, vastu võetud 07.06.2006. 11. Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 27.02.2002. 12. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015. 13. Tööstusheite seadus, vastu võetud 24.04.2013. 14. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019. 15. „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“. Türi Vallavalitsuse 04.07.2017 määrus nr 5. 16. „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine”. Vabariigi Valitsuse korraldus 08.03.2012 nr 116. 17. Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, 2016. 18. „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ heakskiitmine. Vastu võetud Riigikogu otsusega 14.02.2007. 19. „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73. 20. „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”. Vabariigi Valitsuse korraldus 05.08.2004 nr 615. Muudetud Vabariigi Valitsuse korraldusega 27.02.2015 nr 101. 21. Nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (nn nitraadidirektiiv 91/676/EMÜ). 22. „Hoiualade kaitse alla võtmine Järva maakonnas“. Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrus nr 234. 23. „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas“. Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 175. 24. „Iidva looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 177. 25. „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61. 26. „Järva maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid“. Vabariigi Valitsuse 05.10.2006 määrus nr 213. 27. „Järva maakonna arengustrateegia 2019-2035+ heakskiitmine“. Türi Vallavolikogu 28.02.2019 määrus nr 3. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 155 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 28. Järvamaa maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr 1- 1/17/329. 29. „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu”. Vabariigi Valitsuse määrus 20.05.2004 nr 195. 30. „III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine”. Keskkonnaministri määrus 19.05.2004 nr 51. 31. „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“. Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64. 32. „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“. Keskkonnaministri 2.04.2003 määrus nr 27. 33. „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Keskkonnaministri 13.12.2006 määrus nr 73. 34. „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“. Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määruse nr 171. 35. „Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. Vabariigi Valitsuse 25.04.2019 määrus nr 41. 36. „Käru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014 – 2026 kinnitamine“. Endise Käru Vallavolikogu 18.08.2014 määrus nr 10. 37. Looduskaitse arengukava aastani 2020. Keskkonnaministeerium, 2012. 38. „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“. Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73. 39. „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded“. Keskkonnaministri 09.10.2002 määrus nr 58. 40. “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81. 41. „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“. Keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 1. 42. „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Keskkonnaministri 3.07.2006 määrus nr 43. 43. „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Keskkonnaministri 11.02.2017 määrus nr 42. 44. „Nõmme raba looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Vabariigi Valitsuse 23.01.2006 määrus nr 19. 45. „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61. 46. „Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. Vabariigi Valitsuse 14.09.2006 määrus nr 206. 47. „Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis“. Keskkonnaministri 15.10.2019 määrus nr 55. 48. Rapla maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/80. 49. Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020, 2008 (täiendatud 2012). 50. „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“. Türi Vallavalitsuse 20.03.2018 määrus nr 7. 51. „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“. Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 274. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 156 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 52. „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Majandus- ja taristuministri määrus 25.06.2015 nr 72. 53. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“. Vabariigi Valitsus kiitis heaks 17.03.2005 ja Riigikogu 14.09.2005. 54. „Rumbi looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Rumbi looduskaitseala kaitse-eeskiri“. Vabariigi Valitsuse 24.07.20012 määrus nr 255. 55. „Saarjõe maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Vabariigi Valitsuse 17.08.2006 määrus nr 187. 56. „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“. Keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 58. 57. „Tillniidu looduskaitseala moodustamise algatamine“. Keskkonnaministeeriumi 30.10.2019 käskkiri nr 1-2/19/693. 58. “Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadele1”. Keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28. 59. „Türi maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. Vabariigi Valitsuse 26.11.2010 määrus nr 161. 19.04.2010 määrus nr 12. 60. „Tillniidu looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Tillniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri“. Vabariigi Valitsuse 24.07.2001 määrus nr 254. 61. „Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2020-2024 kinnitamine“. Türi Vallavolikogu 26.09.2019 määrus nr 11. 62. „Türi valla jäätmekava 2015 – 2020 vastuvõtmine“. Türi Vallavolikogu 25.06.2015 määrus nr 13. 63. „Türi valla jäätmehoolduseeskiri“. Türi Vallavolikogu 27.06.2019 määrus nr 7. 64. Türi valla Türi linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2018–2025, 2018. 65. OÜ Pilvero, 2015a. Türi valla Oisu aleviku soojamajanduse arengukava aastateks 2015–2025. 66. OÜ Pilvero, 2015b. Türi valla Türi-Alliku küla soojamajanduse arengukava aastateks 2015–2025. 67. „Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014-2026 kinnitamine“. Türi Vallavolikogu 26.02.2015 määrus nr 3. 68. Euroopa Parlamendi ja Nõudkogu Direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (nn Veepoliitika raamdirektiiv). 69. „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” sotsiaalministri 17.05.2002. a määrus nr 78. 70. „Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Keskkonnaministri 19.04.2010 määrus nr 12. 71. Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/138 72. „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Keskkonnaministri 01.02.2017 määrus nr 71. 73. „Väätsa looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Vabariigi Valitsuse 14.07.2005 määrus nr 185. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 157 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 74. "Väätsa valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni uuendatud muudetud arendamise kava kinnitamine". Endise Väätsa Vallavolikogu 21.04.2016 määrus nr 16. 75. „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32. 76. "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid". Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75. 77. „Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnang“. Keskkonnaministri käskkiri 17.01.2012 nr 75. 78. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” kehtestamine. Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldus nr 368. Muud allikad 1. Andresson, M., Truumaa, I., Ojamäe, K. 2018. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2017. a vahehinnang. Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi veeosakond. 2. Eesti Entsüklopeedia, 2019. 3. Eesti Statistikaamet, 2018, 2019. 4. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (EELIS), 2019, 2020. 5. ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020, https://ec.europa.eu/environment/pubs/pdf/factsheets/biodiversity_2020/2020%20Biodiversity%20Fa ctsheet_ET.pdf 6. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. aasta ajakohastatud vahehinnang, 2019. Eesti Statistikaamet, 2019, 2020. 7. Eesti põhjaveekomisjoni 05.10.2011 koosoleku protokoll nr 102. 8. ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020, https://ec.europa.eu/environment; Hendrikson&Ko, 2018. 9. Energex Energy Experts OÜ, 2017. Väätsa valla Väätsa aleviku soojusmajanduse arengukava aastateks 2017-2030. 10. Järva Maavalitsus ja Skepast&Puhkim OÜ, 2017. Järvamaa maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr 1-1/17/329. 11. Karu, M., 2008. Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitse programm: Rapla maakond. 12. Järva maakonna põhjaveevarude kinnitamine. Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkiri nr 407. 13. Keskkonnatervise programm 2019-2022, kinnitatud 09.01.2019. 14. Keskkonnaagentuur, 2017. Veekasutuse aruanne 2017. 15. Keskkonnaregister, 2019, 2020. 16. Kinnitatud põhjaveevarud, Keskkonnaministeerium https://www.envir.ee/et/kinnitatud- pohjaveevarud. 17. Kultuurimälestiste riiklik register, 2019, 2020. 18. Käru valla üldplaneering. Kehtestatud Käru Vallavolikogu 27.11.2008 määrusega nr 8. 19. Looduskaitse arengukava aastani 2020. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 26.07.2012 korraldusega nr 332. 20. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 158 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 21. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. 22. Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. 23. Maves AS, „Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring“. 2020 24. Kaisel M., Kohv K., 2009. Metsakuivenduse keskkonnamõju: ülevaade. 2009. 25. Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, 2015. 26. Must-toonekure kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105. 27. Olesk, K., 2018. 2017. aasta põhjaveevaru bilanss. Keskkonnaagentuur. 28. “Põhjaveekogumite ohustatust ja halba seisundit põhjustavate koormuste vähendamise meetmeprogramm ja selle tegevused”. Infragate Eesti AS, Hartal Projekt OÜ, 2015. 29. „Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine“. Eesti Geoloogiateenistus, 2019. 30. „Radooniohutu elamu“, 2004. OÜ Jõgioja Ehitusfüüsika KB, Eesti Kiirguskeskus, Eesti Geoloogiakeskus. https://www.envir.ee/sites/default/files/radooniohutu_elamu.pdf 31. „Selliste piirkondade väljaselgitamine, kus tuleks põhjaveekogumi hea koguselise seisundi säilitamiseks arvutada põhjavee prognoosvaru“. Eesti Geoloogiakeskus, 2015. 32. Välja L., 2009 Eesti XX sajandi arhitektuuri kaitse programm. Järvamaa. Välitööd ja hinnang ehituspärandile. 33. Türi valla üldplaneering. Kehtestatud Türi Vallavolikogu 25.06.2009 otsusega nr 55. 34. Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne, 2009. OÜ Arhitektuuribüroo Novel. 35. Türi linna Türi-Alliku põhjaveehaarde Siluri veekihi ja Türi linna põhjaveehaarde Siluri-Ordoviitsiumi veekihi tarbevaru kinnitamine. Keskkonnaministri 13.12.2011 käskkiri nr 1786. 36. Projektiekspert OÜ, 2016. Väätsa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016–2030. Endise Väätsa Vallavolikogu 21.04.2016 määrus nr 16. 37. Rahvastikuregister, 2019. 38. Rapla Maavalitsus ja Hendrikson & Ko, 2018. Rapla maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80. 39. Riigi Ilmateenistus, 2019. 40. SA Keskkonnainvesteeringute keskus. Käru aleviku uus ühisveevärk tõi kvaliteetse joogivee. https://kik.ee/et/edulugu/karu-aleviku-uus-uhisveevark-toi-kvaliteetse-joogivee (viimati vaadatud 24.04.2019) 41. Terviseameti avalikud supluskohad 2018 kaardirakendus. 42. Türi valla arengukava 2020–2024. Kehtestatud Türi Vallavolikogu 26.09.2019 määrusega nr 11. 43. Türi valla koduleht, 2020. https://www.tyri.ee/et/ (viimati vaadatud 28.01.2020) 44. Türi valla, Väätsa valla ja Käru valla üldplaneeringute ülevaatamine ja elluviimise jätkamine kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni. Türi Vallavolikogu 28.06.2018 otsus nr 39 . Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 159 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 45. Ulm, R., 2016. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016. 46. Veeveeb, 2019. https://veeveeb.envir.ee/vesi/ (viimati vaadatud 28.03.2019) 47. Ulm, R., 2016. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016. 48. Veeveeb, 2019. 49. Välja, L., 2009. Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitse programm: Järvamaa. 50. Väätsa Prügila AS Keskkonnakompleksluba nr 24491. Välja antud: 23.07.2018. 51. Väätsa valla üldplaneering. Kehtestatud Väätsa Vallavolikogu 25.03.2010 määrusega nr 3. 52. Üleriigiline planeering: Eesti 2030+. Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldus nr 368. 53. L. Laane, 1956. Türi linna generaalplaan. Eesti NSV Linna- ja Maaehituse Ministeeriumi Riiklik Projekteerimise Instituut. 54. Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikool Geograafia Instituut. 55. Eesti Entsüklopeedia (veebiversioon). Eesti Kliima. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kliima (viimati vaadatud 26.04.2019) 56. Riigi Ilmateenistus, 2019. 57. Servinski, M., Äär, H., 2019. Rohkem kui pool Eestimaast on asustamat. Statistikaameti ajaveeb. https://blog.stat.ee/2019/04/16/ule-poole-eestimaast-on-asutamata/ 58. EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” 59. Hartal Projekt OÜ, 2014, „Põhjaveekogumite seisundi hindamine, I etapp“. 60. OÜ Eesti Geoloogiakeskus (Perens, R. jt), 2012, “Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine”. 61. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2015, „Selliste piirkondade väljaselgitamine, kus tuleks põhjaveekogumi hea koguselise seisundi säilitamiseks arvutada põhjavee prognoosvaru”. 62. Eesti Geoloogiakeskus, 207. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas (Autorid Petersell, V., Karimov, M., Täht-Kok, K. jt), https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf . 63. „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Aunapuu, A., Kutsar, R. jt, 2016, täiendatud 2017). 64. „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (Brüssel, 21.11.2018; C(2018) 7621 final) 65. „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“. Keskkonnaministeerium, 2005. 66. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend, 2018. https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04- 18.pdf. 67. 2017. aasta põhjaveevaru bilanss. Keskkonnaagentuur, 2018. 68. Aslund, M. L. W., Ollson, C. A., Knopper, L. D. 2013. Projected contributions of future wind farm development to community noise and annoyance levels in Ontario, Canada. Energy Policy 62: 44-50. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 160 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 69. Bolin, K., Bluhm, G., Eriksson, G. and Nilsson M.E. 2011. Infrasound and low frequency noise from wind turbines: exposure and health effects. Environmental Research Letters 6. 70. Hanila ja Noarootsi valdades tuulikuparkide müratasemete. Töö nr 13/KH/17. ELLE OÜ, 2013. 71. Heikkinen, G. 2013. Maismaa tuuleparkide negatiivsed keskkonnamõjud ja nende kajastumine keskkonnamõju (strateegilise) hindamise aruannetes Eestis. Bakalaureusetöö, Tallinna Ülikool. 72. Joonis 1. Tuulegeneraator. Autor/allikas: ERR. 73. Järvamaa maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr 1-1/17/329. 74. Kinnitatud kaitsekorralduskavad https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kaitse-planeerimine/kaitsekorralduskavade- koostamine/kinnitatud 75. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, kiidetud heaks Riigikogu poolt 05.04.2017. 76. Kotkaklubi kodulehekülg, https://www.kotkas.ee/ 77. Liigikaitse tegevuskavad https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/looduskaitse/liigikaitse/liigikaitse-tegevuskavad 78. Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2013_0056. Skepast&Puhkim OÜ, 2013-2019. 79. Low frequency noise and infrasound survey. Ramboll Finland OY, 2016. 80. Maa-ameti geoportaal, https://geoportaal.maaamet.ee/ 81. May, R., Nygård, T., Falkdalen, U., Åström, J., Hamre, Ø., Stokke, B. G., 2020. Paint it black: Efficacy of increased wind turbine rotor blade visibility to reduce avian fatalities. Ecology and Evolution, Volume10, Issue16. 82. Rapla maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/80. 83. Saarde valla tuulikuparkide P14, P15, P16 detailplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2741/16 . Hendrikson&Ko OÜ, 2019. KSH aruanne on vastu võetud Saarde Vallavolikogu 22.01.2020 otsusega nr 1 “Saarde valla tuuleenergeetika detailplaneeringu alal P14 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastuvõtmine”, Saarde Vallavolikogu 22.01.2020 otsusega nr 2 “Saarde valla tuuleenergeetika detailplaneeringu alal P15 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastuvõtmine” ja Saarde Vallavolikogu 22.01.2020 otsusega nr 3 “Saarde valla tuuleenergeetika detailplaneeringu alal P16 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastuvõtmine”. 84. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Töö nr 1885/13. Hendrikson&Ko OÜ, 2016. Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 161 / 161 Türi Vallavalitsus Teie 07.01.2021 e-kiri [email protected] Kohtu tn 2 Meie 18.02.2021 nr 7.1-2/21/411-3 72213, Järva maakond, Türi vald, Türi linn Ettepanekud Türi valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule Olete teavitanud Transpordiametit Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu korduvast avalikust väljapanekust. Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalik väljapanek korraldati 25.05-26.06.2020. Vahepealsel perioodil on koostatud tuulikuparkide asukohavaliku analüüs ning seoses sellega lisandub üldplaneeringu seletuskirja ja KHS aruandesse olulist informatsiooni (eeskätt puudutab see Türi valla lääneosa, kuhu jäävad Kädva, Sonni, Lungu, Kändliku, Kullimaa ja Jõeküla ning Käru alevik), mis tingib uue avaliku väljapaneku korraldamise vajaduse. Oleme väljastanud üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse täiendamise ettepanekud 31.05.2019 kirjaga nr 15-2/18/48180-8 ning esitasime ettepanekud üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esimese avaliku väljapaneku ajal 25.06.2020 e- kirjaga. Transpordiamet on korduval avalikul väljapanekul oleva Türi valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõuga tutvunud. Võttes aluseks planeerimisseaduse (PlanS), ehitusseadustiku (EhS) ja Transpordiameti põhimääruse palume üldplaneeringut täiendada ja korrigeerida järgnevalt. 1. Sõnastada seletuskirja osa 5.1.1 Teed lg 1 (lk 47) järgnevalt: „Rajatise asukoht kooskõlastada riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Tuulegeneraatorite ja tuulikuparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H=tuuliku masti kõrgus ja D=rootori e. tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tuulegeneraatorite ja tuulikuparkide rajamisel arvestada ka seletuskirja punktis 5.2.2.2 toodud nõudeid. “ 2. Kasutada mõiste „riigimaantee“ (nt lk 42 lg 6, lk 48 lg 6) asemel „riigitee“ või „riigi põhimaantee“, „riigi tugimaantee“ jne. Palume arvestada, et kuigi üldplaneeringu ala jääb lennuväljade lähiümbrusest välja, tuleb kohalikul omavalitsusel vastavalt lennundusseaduse § 35 lg 2 ja lg 4 kõik üle 45 meetri kõrgust ehitist hõlmavad detailplaneeringud ja ehitusprojektid Transpordiametiga kooskõlastada. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Oleme valmis koostööks planeeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid. Küsimuste korral palume pöörduda kirja koostaja poole kelle nimi on toodud allpool. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisa: 1. Türi_ÜP seletus.pdf 2. 2021.01.25_Türi_valla_ÜP_KSH_aruanne2.pdf Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Marje-Ly Rebas 58581095 [email protected] Andres Lainoja 6103590 [email protected] 2 (2) Saatja: Eda Paju <[email protected]> Saadetud: 19.02.2021 07:43 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: FW: Ettepanekud Türi valla üldplaneeringu eelnõule Tere &nbsp; Palun panna see 1.10-17/21-0054/99-1 juurde. &nbsp; Tänud! &nbsp; Eda &nbsp; From: [email protected] <[email protected]> Sent: Thursday, February 18, 2021 4:32 PMTo: Eda Paju <[email protected]>Subject: Ettepanekud Türi valla üldplaneeringu eelnõule &nbsp; Tere! Teile on saadetud Transpordiameti dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Ettepanekud Türi valla üldplaneeringu eelnõule Registreerimise kuupäev: 18.02.2021 Registreerimise number: 7.1-2/21/411- 3. Dokument on manuses. &nbsp; TranspordiametValge 411413 Tallinnkliendiinfo 620 1200, &nbsp; &nbsp;
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel