ÜLEVAADE
EESTI OSALEMISEST EUROOPA
LIIDU KOHTU JA
EFTA KOHTU MENETLUSTES,
EESTI VASTU ALGATATUD
RIKKUMISMENETLUSTEST JA
PROJEKTI "EU PILOT"
PÄRINGUTEST
AASTAL 2020
Välisministeerium
Juriidiline osakond
Euroopa Liidu õiguse büroo
2021
KOKKUVÕTE
Käesolev ülevaade käsitleb Eesti seisukohtade kaitsmist Euroopa Liidu Kohtus (edaspidi ELK),
Euroopa Majanduspiirkonna Kohtus (edaspidi EFTA Kohus) ja Euroopa Komisjoni (edaspidi ka
komisjon) algatatud rikkumismenetlustes, samuti projekti „EU Pilot“ päringuid, aastal 2020.
Ajavahemikus 01.01.–31.12.2020 esitas Välisministeerium koostöös teiste ministeeriumide ja
nende valitsemisala asutustega Eesti seisukohad kokku 43 menetluses (kohtu- ja
rikkumismenetlused). 2019. aastal esitati Eesti seisukohad 36-s ning 2018. aastal 26 menetluses,
seega kasv on märkimisväärne. Kokkuvõttes on toodud möödunud aasta olulisemad arvud ja
suundumused, millele järgneb üksikasjalik kaasuspõhine ülevaade kõigist nimetatud menetlustest
ja viimase viie aasta statistikast.
Ülevaate on koostanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna Euroopa Liidu õiguse büroo
direktor Arnika Kalbus (637 7400) ning sama büroo jurist ja Eesti esindaja ELK-s Nele Grünberg
(637 7432). Statistilise osa on koostanud sama büroo spetsialist Katre Jaakson (637 7414).
Ülevaate on keeleliselt toimetanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna keeleekspert Riina
Martinson (637 7404). Valdkonna eest vastutab Väliministeeriumi juriidiliste ja
konsulaarküsimuste asekantsler Erki Kodar (637 7400).
Eesti seisukohtade kaitsmine ELK-s
ELK peamine eesmärk Euroopa Liidus (EL) on kontrollida otseste hagide kaudu EL õigusaktide
seaduslikkust ja liikmesriikide aluslepingutest tulenevate kohustuste täitmist ning tõlgendada
eelotsusemenetluses EL õigust. EL liikmesriik saab hagimenetlustes osaleda hageja, kostja või ühe
poole nõuete toetuseks menetlusse astujana. Lisaks on liikmesriigil võimalus esitada seisukohad
eelotsusemenetlustes või arvamuse andmise menetluses. Toetuse või seisukoha esitajana osaleb
Eesti menetlustes üldjuhul siis, kui eelotsusetaotluse on esitanud Eesti kohus või kui kohtuotsus
võib tingida vajaduse muuta Eesti õigusakte, rakenduspraktikat või mõjutada Eesti valitud
lähenemisviisi EL õigusega reguleeritud valdkonnas.
Eesti ei esitanud 2020. aastal ELK-sse ühtegi uut hagi. Kaks hagi esitati liikmesriikide esindajate
konverentsi vastu ning seeläbi oli Eesti valitsus kostjaks kahes asjas. Eesti astus menetlusse ühes
uues apellatsioonkaebuse asjas ning ühes apellatsioonimenetluses vastas liikmesriikidele saadetud
küsimustele, osales 14 uues eelotsusemenetluses ja 1 kohtuistungil. 31.12.2020 seisuga oli Eesti
osalusega ELK menetlusi pooleli 21 (neist 4 hagimenetlust, 17 eelotsusemenetlust). ELK kaudu
jõudis Välisministeeriumile 3 Eesti kohtutest esitatud eelotsusetaotlust ja kokku on alates 2004.
aastast Eesti kohtutest ELK-sse esitatud 33 eelotsusetaotlust.
Olulisemateks eelotsusemenetlusteks 2020. aastal saab pidada sideandmete säilitamisega seotud
menetlusi, kus kohus tegi otsuse asjades C-623/17 C-511/18 ja C-512/18 ja C-520/18. Uusi
kohtuasju sideandmete säilitamise ja kasutamise lubatavuse kohta on jätkuvalt pooleli 3.
Peamiseks küsimuseks on endiselt, kas ja mis tingimustel tohib nõuda sideandmete üldist
säilitamist ja millal on nende kasutamine õigustatud. Isikuandmete kaitset puudutasid sel aastal
veel 2 eelotsusetaotlust, kus Eesti seisukohad esitas. Nimelt on EK-s kahtluse alla seatud
2
lennureisijate broneeringuinfo säilitamine ja kogumine. Samuti osales Eesti mitmes riigihangete
tingimusi ja korraldamist puudutavas kohtuasjas.
Eesti seisukohtade kaitsmine rikkumismenetlustes
Komisjon teeb EL-is muu hulgas järelevalvet EL õiguse ülevõtmise ja rakendamise üle. Kui
komisjoni hinnagul liikmesriik emma-kumma vastu eksib, on tal õigus alustada kas EL õigusakti
mitteõigeaegset ülevõtmist või mittenõuetekohast ülevõtmist või rakendamist puudutav
rikkumismenetlus (teisisõnu sisuline rikkumismenetlus). Seejuures on oluline tähele panna, et
komisjon võib mitteõigeaegse ülevõtmise rikkumismenetluse raames, ilma seda lõpetamata,
hinnata ülevõtmismeetmete nõuetekohasust ehk viia läbi olemuslikult sisulist rikkumismenetlust.
See võimaldab komisjonil taotleda ELK-lt kohe trahviotsust, mis tavakorras algatatava
mittenõuetekohase ülevõtmise rikkumismenetluses pole võimalik.1 Näiteks mõistis EK veidi üle
kahe aasta hilinenud ülevõtmise eest Rumeenialt välja 3 miljonit eurot ja Iirimaalt 2 miljonit eurot
ning Sloveenia ligikaudu 17 kuud hilinenud ülevõtmise eest 750 000 eurot.
2020. aastal algatati Eesti vastu 15 uut direktiivide mitteõigeaegset ülevõtmist puudutavat
rikkumismenetlust. See on märkimisväärselt rohkem kui 2019. aastal, mil selliseid
rikkumismenetlusi algatati Eesti vastu 9 (2018. aastal koguni ainult 6). Sisulisi rikkumismenetlusi
algatas komisjon seevastu vaid 8, mida on oluliselt vähem kui 2019. aastal, mil neid algatati 16.
Eelmisel aastal lõpetati 14 pooleliolevat rikkumismenetlust ja komisjon ei pöördunud ühegi
poolelioleva rikkumismenetluse puhul hagiga ELK-sse.
31.12.2020 seisuga on pooleli 39 rikkumismenetlust, millest 19 on seotud direktiivide
mitteõigeaegse ülevõtmisega ning 20 mittenõuetekohase ülevõtmise või rakendamisega.
Pooleliolevaid menetlusi on seega märkimisväärselt rohkem kui eelnevatel aastatel (2019. aastal
oli pooleli 30 ja 2018. aastal 27 rikkumismenetlust).
„EU Piloti“ päringud
„EU Piloti“ päringute eesmärk on anda liikmesriigile võimalus enne ametliku rikkumismenetluse
alustamist vastata komisjoni küsimustele ja etteheidetele, et võimalikult kiiresti ja varases järgus
leida lahendus võimalikele liidu õiguse rikkumistele. Kui varem tegi komisjon „EU Piloti“ kaudu
päringuid kõikide sisuliste rikkumismenetluste eel, siis 2016. aastal tehtud otsusest tulenevalt
kasutab komisjon seda süsteemi vaid juhul, kui konkreetse juhtumi korral oleks sellest eelduslikult
kasu.2
Kui veel 2016. aastal algatati Eesti suhtes koguni 23 „EU Piloti“ päringut, siis 2019. aasta jooksul
oli uusi algatatud päringuid vaid 5 ning 2020. aastal ainult 6. Seega on „EU Piloti“ süsteemi
kasutamisest enne rikkumismenetluse algatamist saanud senise reegli asemel erand. 2020. aastal
lõpetati 5 pooleliolevat „EU Piloti“ päringut, millest ühe puhul ei jäänud komisjon Eesti vastusega
rahule ja algatas rikkumismenetluse. 31.12.2020 seisuga on Eesti suhtes avatud 9 „EU Piloti“
päringut.
1
Pikemalt II osa sissejuhatuses.
2
Pikemalt III osa sissejuhatuses.
3
SISUKORD
KOKKUVÕTE ............................................................................................................................... 2
I OSA .............................................................................................................................................. 5
EESTI OSALEMINE ELK JA EFTA KOHTU MENETLUSTES ......................................... 5
1.1. OTSESED KOHTUASJAD ............................................................................................. 5
1.1.1. Kohtuasjad, kus Eesti oli kostjaks valitsustevahelise konverentsi liikmena (2) ...... 6
1.1.2. Kohtuasjad, kus Eesti on menetlusse astunud ühe poole nõuete toetuseks (9) ......... 7
1.2. EELOTSUSEMENETLUSED ....................................................................................... 11
1.2.1. Eelotsusemenetlused, mille on algatanud Eesti kohtud (4) .................................... 11
1.2.2. Teiste liikmesriikide kohtute algatatud eelotsusemenetlused, milles Eesti on esitanud
seisukohad (24) ..................................................................................................................... 13
II OSA .......................................................................................................................................... 23
ÜLEVAADE EESTI VASTU ALGATATUD RIKKUMISMENETLUSTEST ................... 23
2.1. DIREKTIIVIDE MITTEÕIGEAEGNE ÜLEVÕTMINE ............................................. 24
2.1.1. Pooleliolevad rikkumismenetlused mitteõigeaegse ülevõtmise asjades (19) ......... 24
2.1.2. Lõpetatud rikkumismenetlused mitteõigeaegse ülevõtmise asjades (7) ................. 28
2.2. SISULISED RIKKUMISMENETLUSED .................................................................... 29
2.2.1. Pooleliolevad sisulised rikkumismenetlused (20) ................................................... 29
2.2.2. Lõpetatud sisulised rikkumismenetlused (7) .......................................................... 35
III OSA......................................................................................................................................... 38
ÜLEVAADE „EU PILOTI“ PÄRINGUTEST ......................................................................... 38
2020. aastal algatatud „EU Piloti“ päringud ............................................................................. 38
IV OSA ......................................................................................................................................... 40
STATISTIKA .............................................................................................................................. 40
4.1. Statistika Eesti osalemise kohta ELK menetlustes ......................................................... 40
4.2. Eesti vastu algatatud rikkumismenetluste statistika ....................................................... 43
4.3. Statistika „EU Piloti“ päringute kohta ........................................................................... 45
4
I OSA
EESTI OSALEMINE ELK JA EFTA KOHTU MENETLUSTES
ELK koosneb kahest kohtust: Euroopa Kohus (EK) ja Üldkohus. ELK-l on kolm peamist
ülesannet: kontrollida hagimenetlustes EL õigusaktide seaduslikkust ehk kehtivust ja
liikmesriikide aluslepingutest tulenevate kohustuste täitmist ning tõlgendada eelotsusemenetlustes
EL õigust, et seda kohaldataks liidus ühetaoliselt. EL liikmesriik saab hagimenetlustes osaleda
hageja, kostja või ühe poole nõuete toetuseks menetlusse astujana ning eelotsusemenetlustes
seisukohtade esitajana.
Täiendavalt on liikmesriikidel, Euroopa Parlamendil, Euroopa Nõukogul ja komisjonil võimalus
pöörduda ELK poole arvamustaotlusega, et ELK hindaks kavandatava välislepingu vastavust EL
õigusele või liidu või mõne tema institutsiooni pädevust lepingu sõlmimiseks. Nagu
eelotsusemenetluse puhul on ka arvamuse andmise menetlusse võimalik sekkuda seisukoha
esitajana.
Samuti saab liikmesriik esitada seisukohad EFTA Kohtu arvamuse andmise asjades, mis
sarnanevad menetluse poolest EK eelotsusemenetlusega. Tegemist on eraldiseisva kohtuga, millel
on jurisdiktsioon küsimustes, mis puudutavad kolmes EFTA riigis (Island, Lichtenstein ja Norra)
Euroopa Majanduspiirkonna lepingu kohaldamist ning tõlgendamist.
Eesti esitas 2020. aastal ELK-le seisukohad kokku 15 kohtuasjas, mida võib pidada viimase viie
aasta arvestuses heaks tulemuseks. 2020. aastal Eesti üheski EFTA Kohtu arvamuse andmise asjas
ei osalenud. Siiski ei saa Eesti puhul pidada peamiseks menetlustes osalemise arvu, vaid seda, et
Eesti jaoks olulistes asjades oleks Eesti seisukohad kohtule esitatud. Eelkõige on oluline esitada
seisukoht asjades, kus eelotsus võib kaasa tuua vajaduse muuta Eesti õigusakte või nende
rakenduspraktikat või mõjutada Eesti valitud lähenemisviisi EL õigusega reguleeritud valdkonnas.
Lisaks sõltub liikmesriigi eelotsusemenetluses osalemise aktiivsus suuresti ka sellest, kui palju
konkreetse liikmesriigi kohtud eelotsusetaotlusi EK-le esitavad. 2004. aastast on Eesti kohtud
esitanud EK-le 33 eelotsusetaotlust (neist 15 Riigikohus, kuus Tartu Ringkonnakohus, viis
Tallinna Ringkonnakohus, neli Tallinna Halduskohus, ühe Tartu Halduskohus, ühe Harju
Maakohus ja ühe Tartu Maakohus). 2020. aastal esitati Eesti kohtutest kolm eelotsusetaotlust.
Järgnevalt on antud ülevaade kõigist 2020. aastal pooleliolevatest Eesti osalusega
kohtumenetlustest. Esimene alajaotus keskendub hagimenetlustele, teine eelotsusemenetlustele.
Iga ülevaates kajastatud kohtuasja kohta on välja toodud vaidluse asjaolud, Eesti seisukoht ning
menetluse seis (kirjalik menetlus, suuline istung, kohtujuristi ettepanek või kohtuotsus). Oluline
on seejuures mõista, et kohus ei ole menetluse jooksul tähtaegadega seotud ning kohtumenetluste
erisustest tulenevalt ei ole võimalik ennustada järgmisi menetlusetappe ega nende saabumist.
1.1. OTSESED KOHTUASJAD
2020. aastal ei esitanud Eesti ELK-sse ühtegi hagi ning ka Eesti vastu ei esitatud ühtegi hagi. Eesti
oli küll kostjaks kahes kohtuasjas liikmesriikide valitsuste vahelise konverentsi liikmena. Eesti
astus menetlusse ühes apellatsioonikaebuse asjas ja menetlused jätkusid kohtuasjades, kus Eesti
5
oli menetlusse astunud aastatel 2017–2019. Lisaks küsis EK ühes apellatsioonkaebuse menetluses
liikmesriikide seisukohta ja Eesti vastas kohtu palvele.
1.1.1. Kohtuasjad, kus Eesti oli kostjaks valitsustevahelise konverentsi liikmena (2)
1) T-180/20 Sharpston vs. EL Nõukogu ja liikmesriikide valitsuste esindajate konverents
(Ühendkuningriigi lahkumise mõju Europa Kohtu liikmetele) – lõpetatud
Liikmesriikide valitsuste esindajate konverents võttis 29.01.2020 vastu avalduse, mis käsitleb
Ühendkuningriigi EL-st väljaastumise mõju EK kohtujuristidele. EK kohtujurist Eleanor
Sharpston esitas Üldkohtusse hagi, milles nõudis, et kohus tunnistaks tehtud avalduse liidu
õigusega vastuolus olevaks ning palus Üldkohtul see tühistada. Avalduse kohaselt lõppeb tema
ametiaeg ennetähtaegselt seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega EL-st.
Liikmesriikide valitsusi esindas Üldkohtus EL Nõukogu, kes esitas liikmesriikide nimel
Üldkohtule seisukoha, et liikmesriikide valitsuste esindajate konverents ei ole EL institutsioon,
organ ega asutus. Tegemist on sisuliselt vaid liikmesriikide valitsuste esindajate kohtumisega.
Kuna tegemist ei ole EL organi või asutusega, siis puudub Üldkohtul pädevus teostada kontrolli
sellisel kohtumisel tehtud avalduste üle. Isegi kui hagi oleks vastuvõetav, siis tuleb ELTL artikli
50 lõiget 3 tõlgendada nii, et Ühendkuningriigi lahkumisega EL-st lõppesid nende organite ja
asutuste liikmete volitused, kes on ametisse nimetatud, määratud või valitud seoses
Ühendkuningriigi liikmesusega liidus. Kuna kohtujurist Sharpston oli ametisse nimetatud
Ühendkuningriigi ettepanekul ning tema ametikoht oli Ühendkuningriigile eraldatud kohtujuristi
ametikoht, siis lõppesid Ühendkuningriigi EL-st lahkumisega ka kohtujurist Sharpstoni volitused.
Üldkohus tunnistas 6.10.2020 määrusega hagi vastuvõetamatuks. Üldkohus nõustus, et
liikmesriikide valitsuste esindajate konverents ei ole EL institutsioon, organ ega asutus ja seega ei
saa ELK tema otsuste seaduspärasuse üle kontrolli teostada.
2) T-550/20 Sharpston vs. EL Nõukogu ja liikmesriikide valitsuste esindajate konverents
(Ühendkuningriigi lahkumise mõju Europa Kohtu liikmetele) – lõpetatud
2.09.2020 nimetas liikmesriikide valitsuste esindajate konverents ametisse uue kohtujuristi
Ühendkuningriigi kohtujuristi asemele. Ühendkuningriigi kohtujurist Eleanor Sharposton
vaidlustas uue kohtujuristi ametisse nimetamise Üldkohtus ning palus selle otsuse ajalise mõju
peatamist. Üldkohus rahuldas otsuse ajalise mõju peatamise taotluse.
Liikmesriikide valitsuste esindajaid esindas vaidluses, sh otsuse ajalise mõju peatamise vaidluses,
EL Nõukogu. Nõukogu palus esmalt tühistada Üldkohtu määruse ajutiste meetmete kohaldamise
ja otsuse mõju peatamise kohta. 10.09.2020 leidis EK, et ajutiste meetmete kohaldamine ei ole
põhjendatud, kuna põhikohtuasja kaebus on ilmselgelt vastuvõetamatu.
Üldkohus tunnistas 6.10.2020 määrusega hagi vastuvõetamatuks. Üldkohus nõustus, et
liikmesriikide valitsuste esindajate konverents ei ole EL institutsioon, organ ega asutus ja seega ei
saa EL kohus tema otsuste seaduspärasuse üle kontrolli teostada.
6
1.1.2. Kohtuasjad, kus Eesti on menetlusse astunud ühe poole nõuete toetuseks (9)
1) Liidetud kohtuasjad T-236/17 ja T-596/17 Balti Gaas vs. Euroopa Komisjon ja INEA
(energiataristu rajamine) – lõpetatud
Balti Gaas palus (hagi T-236/17) Üldkohtul tühistada komisjoni ja INEA 17.02.2017 otsus, millega
lükati tagasi rahastamistaotlus. Balti Gaas väitis, et kostjad ei ole järginud toetuse andmise
menetlustes seaduslikkuse, läbipaistvuse ja hea halduse põhimõtet, ning esitas oma hagi
põhjendamiseks neli väidet: pädevuse puudumine; põhjendamiskohustuse täitmata jätmine;
põhjenduste puudulikkuse tõttu olulise menetlusnõude rikkumine; puudused põhjenduste sisulises
õigsuses.
Teises hagis (T-596/17) komisjoni vastu palus Balti Gaas tuvastada, et komisjon ei ole täitnud
liidu õigusest tulenevaid kohustusi, kuna on jätnud Balti Gaasi rahastamisotsuse suhtes tegemata
põhjendatud otsuse, ning kohustada komisjoni tegema põhjendatud otsuse ja edastama selle
hagejale. Juhul kui Üldkohus peaks siiski leidma, et tegevusetuse tingimused ei ole täidetud, palub
hageja tühistada komisjoni 14.03.2017 rakendusotsuse toetuste valimise ja andmise kohta
tegevusele ühist huvi pakkuvates projektides üleeuroopalise energiataristu valdkonnas Euroopa
ühendamise rahastu raames (C(2017) 1593 final).
Eesti astus Balti Gaasi toetuseks menetlusse ja esitas oma seisukohad 25.04.2019. Eesti toetas
hageja väiteid, et komisjon on rikkunud põhjendamiskohustust ning et komisjoni otsus tugines
valeandmetele.
Üldkohus jättis 16.12.2020 otsusega Balti Gaasi hagid rahuldamata. Esimese hagi (T-236/17)
kohta märkis Üldkohus, et 17.02.2017 e-kirja ei saa pidada komisjoni lõplikuks otsuseks ja seega
ei saa sellist kirja kohtus vaidlustada.
Teise hagi (T-596/17) esimese väite kohta märkis Üldkohus, et kuna hageja ei olnud palunud enne
hagimenetlust põhjendatud otsust vastu võtta, siis tuleb hageja väide tegevusetusest tunnistada
vastuvõetamatuks.
Komisjoni 14.03.2017 rakendusotsuse tühistamise nõude kohta leidis Üldkohus esmalt, et otsust
vastu võttes ei ületanud komisjon oma pädevust ega teinud ka otsuse langetamisel olulist
hindamisviga. Üldkohus meenutas, et komisjonil on rahastamisotsuste tegemisel lai
hindamisruum. Üldkohus leidis ka, et komisjon ei rikkunud põhjendamiskohustust. Komisjoni
17.02.2017 kiri täiendab komisjoni otsust, millega jäeti hageja taotlus rahuldamata. Komisjoni
kirjast on hagejal võimalik teada saada põhjused, miks jäeti rahastamistaotlus rahuldamata.
2) C-550/18 Euroopa Komisjon vs. Iirimaa (EL toimimise lepingu artikli 260 lõige 3) –
lõpetatud
Hagis palus komisjon EK-l tuvastada, et Iirimaa on rikkunud direktiivi (EL) 2015/849 (mis
käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist)
artikli 67 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, kuna ta ei ole direktiivi õigeaegselt üle võtnud või
vähemalt ei ole neist meetmetest komisjonile teatanud.
7
Lisaks palus komisjon määrata Iirimaale direktiivi ülevõtmise meetmetest teatamata jätmise eest
EL toimimise lepingu (ELTL) artikli 260 lõike 3 alusel karistusmakse iga päeva eest, mil
rikkumine kestab. Samuti palus komisjon määrata Iirimaale põhisumma arvutatuna
rikkumispäevade eest, kuid vähemalt 1 685 000 eurot. Kohtuistungil loobus komisjon
karistumakse nõudmisest, kuna Iirimaa oli direktiivi selleks ajaks täielikult üle võtnud. Samal ajal
täpsustas komisjon, et palub välja mõista põhisumma suuruses 2 766 992 eurot.
Eesti esitas 17.01.2019 EK-le menetlusse astumise taotluse, et toetada Iirimaad. Eesti esitas EK-le
seisukohad 22.03.2019. Kohtuasjas toimus suuline istung 10.12.2019. Eelkõige esitas Eesti
seisukohad võimaluse kohta määrata põhisumma ELTL artikli 260 lõike 3 alusel.
16.07.2020 otsuses leidis EK, et kuna Iirimaa ei ole põhjendatud arvamuses määratud tähtaja
lõpuks direktiivi üle võtnud ja järelikult ei ole direktiivi ülevõtmisest komisjonile teatanud, siis on
ta rikkunud oma kohustusi. EK otsustas, et ELTL artikli 260 lõige 3 kuulub kohaldamisele, jäädes
08.07.2019 kohtuotsuses C-543/17 komisjon vs. Belgia kirjeldatud tõlgenduse juurde. Selle järgi
kohaldub ELTL artikli 260 lõige 3 ka direktiivi osalise ülevõtmise korral, kuid komisjon peab
tõendama, et teatavad ülevõtmismeetmed on ilmselgelt puudu või ei hõlma liikmesriigi kogu
territooriumi. EK leidis, et komisjon ei pea oma otsust taotleda ELTL artikli 260 lõike 3 alusel
rahalist karistust iga juhtumi puhul eraldi põhjendama, küll aga peab komisjon põhjendama
taotletud karistuse laadi ja suurust. Komisjoni ettepanekud rahalise karistuse laadi ja selle
maksimaalse suuruse kohta on EK-le siduvad. Põhisumma väljamõistmine ei ole
ebaproportsionaalne ainuüksi seetõttu, et liikmesriigi kohustuste rikkumine oli lõppenud selleks
ajaks, kui EK faktilisi asjaolusid hindas. Kohus täpsustas samuti, et põhisumma puhul tuleb
rikkumise kestust arvestada direktiivi ülevõtmise tähtajast (karistusmakse puhul arvestatakse
rikkumise kestust põhjendatud arvamuses määratud tähtajast). EK mõistis Iirimaalt välja
põhisumma 2 miljonit eurot.
3) C-549/18 Euroopa Komisjon vs. Rumeenia (EL toimimise lepingu artikli 260 lõige 3) –
lõpetatud
Hagis palus komisjon EK-l tuvastada, et kuna Rumeenia ei ole õigeaegselt vastu võtnud direktiivi
(EL) 2015/849 (mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil
kasutamise tõkestamist) täitmiseks vajalikke õigus- ja haldusakte või vähemalt ei ole asjakohastest
meetmetest komisjonile teatanud, siis on ta rikkunud selle direktiivi artiklist 67 tulenevaid
kohustusi.
Lisaks palus komisjon määrata Rumeeniale direktiivi ülevõtmise meetmetest teatamata jätmise
pärast ELTL artikli 260 lõike 3 alusel karistusmakse iga päeva eest, mil rikkumine kestab. Samuti
palus komisjon määrata Rumeeniale põhisumma arvutatuna iga päeva eest alates direktiivi
ülevõtmistähtajast kuni kohustuste täitmiseni või kohtuotsuseni, tingimusel et minimaalne
põhisumma on 1 887 000 eurot.
Eesti esitas 03.12.2018 EK-le menetlusse astumise taotluse, et toetada Rumeeniat. Eesti esitas
EK-le seisukohad 22.02.2019. Kohtuasjas toimus suuline istung 10.12.2019. Eelkõige esitas Eesti
seisukohad võimaluse kohta määrata põhisumma ELTL artikli 260 lõike 3 alusel.
8
16.07.2020 otsuses leidis EK, et kuna Rumeenia ei ole põhjendatud arvamuses määratud tähtaja
lõpuks direktiivi üle võtnud ning järelikult ei ole direktiivi ülevõtmisest komisjonile teatanud, on
ta rikkunud oma kohustusi. EK põhjendused olid sarnased EK põhjendustele kohtuasjas C-550/18
komisjon vs. Iirimaa. EK mõistis Rumeenialt välja põhisumma 3 miljonit eurot.
4) C-628/18 Euroopa Komisjon vs. Sloveenia (EL toimimise lepingu artikli 260 lõige 3) –
pooleliolev
Hagis palus komisjon EK-l tuvastada, et kuna Sloveenia ei ole 03.07.2017 vastu võtnud kõiki
õigus- ja haldusnorme, mis on vajalikud direktiivi 2014/65/EL (finantsinstrumentide turgude
kohta) ja direktiivi (EL) 2016/1034 (millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL, edaspidi MiFID
II direktiiv) täitmiseks, ning igal juhul ei ole komisjoni nendest teavitanud, siis on see liikmesriik
rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 2015/65/EL artiklist 93, muudetud MiFID II direktiivi
artikliga 1. Lisaks palus komisjon määrata Sloveeniale põhisumma suuruses 1 028 560 eurot.
Eesti esitas 11.01.2019 EK-le menetlusse astumise taotluse, et toetada Sloveeniat. Eesti esitas
EK-le seisukohad 01.04.2019. Eelkõige esitas Eesti seisukohad võimaluse kohta määrata
põhisumma ELTL artikli 260 lõike 3 alusel. Eesti leidis, et põhisumma määramine olukorras, kus
direktiiv on juba üle võetud, peaks olema selgelt erandlik.
Kohtuasjas toimus suuline istung 09.09.2020.
5) C-213/19 Euroopa Komisjon vs. Ühendkuningriik – pooleliolev
Komisjon heitis hagis Ühendkuningriigile ette, et Ühendkuningriik ei võtnud vaatamata Euroopa
Pettustevastase Ameti (OLAF) ja komisjoni korduvatele hoiatustele kasutusele riskipõhiseid
lähenemisviise tollikontrolli valdkonnas, et hoida ära alahinnatud kaupade, täpsemini Hiina
Rahvavabariigist eksporditud jalatsite ja tekstiilitoodete vabasse ringlusse lubamist liidus kuni
12.10.2017. Komisjon leidis, et jättes nõutud meetmed võtmata, tekitas Ühendkuningriik liidu
eelarvele väga suurt kahju (alates 2011. aastast kuni 11.10.2017 umbes 2,7 miljardit eurot).
Eesti esitas 27.06.2019 EK-le menetlusse astumise taotluse, et toetada Ühendkuningriiki. Eesti
esitas EK-le seisukohad 29.11.2019. Eelkõige oli Eesti seisukohal, et OLAFi vastastikuse abi
teateid liikmesriikidele tuleb käsitada soovitustena, mitte õiguslikult siduvate juhenditena, kuidas
tollikontrolle läbi viia. Eesti rõhutas, et liikmesriikidel on kaalutlusõigus tollikontrolli meetodite
ja laiemalt pettuste vastu võitlemise vahendite suhtes. Eesti toetas ka Ühendkuningriigi seisukohta,
et komisjon on kahju suuruse arvutanud ebasobiva metoodika põhjal.
08.12.2020 toimus kohtuasjas istung. Istungil juhtis Eesti tähelepanu sellele, et ka komisjon
tunnistas, et OLAFi metoodika kasutamise soovitus ei ole õiguslikult siduv ning et liidu
tolliseadustik jätab riskianalüüside lõpliku valiku liikmesriikidele. Samas tugineb komisjon
liikmesriigi rikkumise tuvastamisel just sellele, et liikmesriik ei ole järginud OLAFi metoodikat.
Samuti ei nõustunud Eesti, et kõik kaubad alla madalaima aktsepteeritava hinna (LAP) on
eelduslikult pettuslikud, ning tõi esile puudusi kõigi liikmesriikide keskmistest hindadest
lähtumisel, kuna liikmesriikide turgudel on suuri erinevusi hinnatasemes.
9
6) T-526/19 Nord Stream 2 vs. Euroopa Parlament ja nõukogu – lõpetatud
Nord Stream 2 palus Üldkohtul tühistada tervikuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.04.2019.
aasta direktiiv (EL) 2019/692. Nord Stream 2 väitis, et direktiivi vastuvõtmisel on rikutud võrdse
kohtlemise, proportsionaalsuse ja õiguskindluse põhimõtteid, direktiiv on vastu võetud võimu
kuritarvitades ning olulisi menetlusnorme ja põhjendamiskohustust rikkudes.
Eesti esitas 30.10.2019 taotluse astuda menetlusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu toetuseks.
Üldkohus tunnistas 20.05.2020 määrusega hagi vastuvõetamatuks. Üldkohus leidis, et tegemist ei
ole ELTL artikli 263 kohase olukorraga, kus füüsiline või juriidiline isik võib hagi EL kohtusse
esitada. Esiteks ei ole akt hagejale adresseeritud, tegemist on seadusandliku aktiga ning seda saaks
vaidlustada vaid juhul, kui akt puudutaks hagejat otseselt ja isiklikult. Üldkohus leidis aga, et
vaidlusalune direktiivi ei puuduta otseselt Nord Stream 2-te. Direktiivi ülevõtmisel on
liikmesriikidele jäetud lai kaalutlusõigus, näiteks erandite kehtestamisel. Direktiivist tuleneb
selgelt, et seda kohaldatakse objektiivsete kriteeriumide alusel, mille on määratlenud liidu
seadusandja.
7) T-530/19 Nord Stream vs. Euroopa Parlament ja nõukogu – lõpetatud
Nordstream palus Üldkohtul tühistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/692
osas, milles selle direktiivi artikli 1 punktiga 9 lisati direktiivi 2009/73 artikli 49a lõike 3 esimene
lause, mille järgi „[l]õigete 1 ja 2 kohased otsused tuleb võtta vastu hiljemalt 24. maiks 2020“.
Hageja leidis, et lisatud tähtaeg on liiga lühike ning rikub seega proportsionaalsuse põhimõtet,
põhjendamiskohustust ja õiguspärase ootuse põhimõtet.
Eesti esitas 30.10.2019 taotluse astuda menetlusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu toetuseks.
Üldkohus tunnistas 20.05.2020 määrusega hagi vastuvõetamatuks. Üldkohus leidis, et tegemist ei
ole ELTL artikli 263 kohase olukorraga, kus füüsiline või juriidiline isik võib hagi EL kohtusse
esitada. Esiteks ei ole akt hagejale adresseeritud, tegemist on seadusandliku aktiga ning seda saaks
vaidlustada vaid juhul, kui akt puudutaks hagejat otseselt ja isiklikult. Üldkohus leidis aga, et
käesoleva direktiivi ei puuduta otseselt Nord Streami. Direktiivi ülevõtmisel on liikmesriikidele
jäetud lai kaalutlusõigus, näiteks erandite kehtestamisel. Direktiivist tuleneb selgelt, et seda
kohaldatakse objektiivsete kriteeriumide alusel, mille on määratlenud liidu seadusandja.
8) C-348/20 P Nord Stream 2 apellatsioonkaebus – pooleliolev
Apellatsioonkaebuses palub Nord Stream 2 tühistada Üldkohtu 20.05.2020 määrus kohtuasjas T-
526/19: Nord Stream 2 vs. parlament ja nõukogu. Nord Stream 2 palub EK-l lükata
vastuvõetamatuse väide tagasi, tunnistada hagi vastuvõetavaks ja saata see tagasi Üldkohtule
lahendamiseks või teise võimalusena tuvastada, et vaidlustatud meede puudutab apellanti otseselt,
ja saata kohtuasi Üldkohtule tagasi, et ta lahendaks isikliku puutumuse küsimuse või liidaks selle
sisuliste küsimuste lahendamisega.
Eesti esitas 25.09.2020 taotluse astuda menetlusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu toetuseks.
10
9) C-872/19 P Venezuela Bolivari Vabariik vs. nõukogu – pooleliolev
EK esitas 16. juulil 2020 Venezuela Bolívari Vabariigile, Euroopa Liidu Nõukogule, Euroopa
Komisjonile ja liikmesriikidele kirjalikuks vastamiseks küsimuse, kas kolmandat riiki võib lugeda
juriidiliseks isikuks ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses. Küsimus on tõstatatud kohtuasjas
C-872/19 P (Venezuela Bolivari Vabariik vs. Euroopa Liidu Nõukogu), milles kolmas riik ehk
Venezuela vaidlustab EL kehtestatud piiravad meetmed seoses olukorraga selles riigis.
Eesti vastas 11.09.2020 EK-le, et kolmandat riiki võib pidada juriidiliseks isikuks ELTL artikli
263 neljanda lõigu tähenduses, mistõttu kolmas riik saab esitada tühistamishagi ELK-sse, kui ta
on täitnud asjaomases sättes nimetatud ja kohtupraktikaga täpsustatud tingimused.
1.2. EELOTSUSEMENETLUSED
Alates 2004. aastast on Eesti kokku esitanud seisukohad 152 eelotsusemenetluses. Järgnevalt
käsitletakse 2020. aastal pooleliolevatest Eesti osalusega eelotsusemenetlustest kõigepealt nelja
kohtuasja, kus eelotsust on taotlenud Eesti kohus. Seejärel on välja toodud teiste liikmesriikide
kohtute algatatud eelotsusemenetlused, milles Eesti on seisukohad esitanud.
1.2.1. Eelotsusemenetlused, mille on algatanud Eesti kohtud (4)
1) C-746/18 Prokuratuur (sideandmete kasutamine) – pooleliolev
Eesti Riigikohus esitas eelotsusetaotluse, soovides teada, millistel tingimustel tuleb lugeda
põhiõiguste riivet, mis kaasneb isiku sideandmete kasutamisega kriminaalmenetluses, sedavõrd
raskeks riiveks, et andmete kasutamine peaks olema piiratud ainult võitlusega raske kuritegevuse
vastu. Samuti soovib Riigikohus teada, kas Eesti prokuratuuri saab lugeda selliseks sõltumatuks
haldusasutuseks, kelle poolt antav sideandmete kasutamise luba täidab varasemas kohtupraktikas
sätestatud nõuet, et pädevate asutuste juurdepääsu säilitatud sideandmetele peab eelnevalt
kontrollima kohus või sõltumatu haldusasutus.
Eesti esitas 01.04.2019 EK-le seisukoha, et riive raskuse hindamise eelduseks on, kas nende
andmete põhjal on võimalik teha kaugeleulatuvaid järeldusi isiku eraelu kohta. Kui andmeid on
küsitud vaid näiteks väga kindla ajavahemiku kohta (üks päev), siis ei saa nende põhjal veel väga
kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Seda vaatamata asjaolule, et juurdepääs on eri liiki andmetele.
Samuti kui küsitakse andmeid pika ajavahemiku kohta, on võimalik piirata andmete hulka, millele
juurdepääsu taotletakse. Seetõttu tuleb juurdepääsutaotluse korral iga kord hinnata, mis liiki on
andmed ning kui suurt ajavahemikku need hõlmavad. Mida suurem on põhiõiguste riive, seda
kaalukam peab olema kaitstav õigushüve ehk seda raskem peab olema menetletav kuritegu.
Prokuratuuri sõltumatuse kohta märkis Eesti, et prokuratuur vastab sõltumatuse kriteeriumidele.
Prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses teostab prokuratuuri nimel prokurör sõltumatult,
alludes ainult seadusele. Seega on Eesti seisukohal, et prokuratuur on asutus, mis tegutseb EK
suuniste kohaselt ilma välise surveta. Lisaks on prokuröri ülesanne selgitada välja nii süüstavad
kui ka õigustavad asjaolud. Järelikult, tulenevalt prokuröri ülesandest on tagatud ka üksikisikute
kaitse eesmärk, kuna prokurör peab lähtuma seadusest, olles erapooletu ja tagades kõigi
menetluspoolte seadusest tulenevad õigused.
11
21.01.2020 leidis kohtujurist nagu Eestigi, et sideandmetele juurdepääsuga kaasneva riive
raskusaste sõltub iga juhtumi asjaolude konkreetsest hindamisest, sh tuleb arvestada nii andmete
liiki kui ka selle ajavahemiku pikkust, mille kohta juurdepääsu taotleti. Erinevalt Eestist on
kohtujurist seisukohal, et prokuratuuri ei saa pidada sõltumatuks haldusasutuseks, kes teeb
sideandmetele juurdepääsuks vajalikku eelnevat kontrolli
2) C-2/19 Riigiprokuratuur (kohtuotsuste tunnustamine) – lõpetatud
Eelotsusetaotlusega soovis Riigikohus teada, kas tingimisi karistus raamotsuse 2008/947/JSK
(kohtuotsuste tunnustamine, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite
järelevalvet) tähenduses hõlmab üksnes selliseid otsuseid, milles lisaks kohustusele hoiduda uute
kuritegude toimepanemisest kohaldatakse ka täiendavaid meetmeid, või saab tingimisi karistusena
käsitada ka otsuseid, mis kehtestavad ilma täiendavate meetmeteta üksnes kohustuse hoiduda uute
kuritegude toimepanemisest.
Eesti esitas 15.04.2019 EK-le seisukoha, et raamotsusega 2008/947/JSK on kooskõlas liikmesriigi
kohtuotsuse tunnustamine ning selle täitmise järele valvamine ka juhul, kui süüdimõistetu on selle
otsusega vangistusest tingimisi vabastatud ilma mingeid lisakohustusi panemata. Sellise isiku
ainus kohustus on hoiduda katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisest.
EK leidis 26.03.2020 otsuses sarnaselt Eestiga, et raamotsus 2008/947/JSK on kohaldatav
kohtuotsuse suhtes, millega on määratud vangistus, mis on jäetud täitmisele pööramata üksnes
tingimusel, et täidetakse kohustust hoiduda katseajal uue kuriteo toimepanemisest
3) C-420/19 Heavyinstall (maksude sissenõudmisabi) – pooleliolev
Riigikohus soovib teada, kuidas tuleb tõlgendada direktiivi 2010/24/EL (vastastikuse abi kohta
maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel). Kas selliselt, et
ettevaatusabinõusid käsitleva taotluse saanud liikmesriigi kohus on taotlust lahendades seotud
taotleja asukohariigi kohtu seisukohaga ettevaatusabinõude vajalikkuse ja võimalikkuse kohta, või
võib ettevaatusabinõude rakendamise põhjendatust hinnata ka taotluse saanud liikmesriigi
õigusaktide kohaselt.
Eesti esitas 23.09.2019 EK-le seisukoha direktiivi tõlgendamise kohta. Kui ühe liikmesriigi kohus
on juba tuvastanud, et maksukohustuse täitmise tagamiseks on vaja võtta tarvitusele
ettevaatusabinõud, siis ei peaks teise liikmesriigi kohus asuma kontrollima tuvastatud faktilisi
asjaolusid ning neile antud õiguslikke hinnanguid.
Kohtujurist leidis 17.09.2020 ettepanekus nagu Eestigi, et kui vastastikuse abi taotlusele on lisatud
dokument, mille kohaselt on võimalik ja vajalik rakendada taotluse esitanud liikmesriigis
ettevaatusabinõusid, siis selline analüüs on taotluse saanud kohtule siduv.
4) C-6/20 Innove (riigihangete korraldamine) – pooleliolev
Tallinna Ringkonnakohus soovib teada, kuidas tõlgendada EL õigust tegevusloa nõudmisel
rahvusvahelist piirmäära ületaval riigihankel. Täpsemalt soovib Tallinna Ringkonnakohus teada,
kas rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke tingimusena võis seada nõude, et pakkujal peab
olema pakkumuse esitamise ajal toiduseadusest tulenev Eesti asutuse tunnustus või ta peab olema
täitnud teatamis- ja loakohustuse Eestis.
12
Eesti esitas 15.06.2020 EK-le seisukoha, et direktiiviga 2004/18/EÜ (ehitustööde
riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra
kooskõlastamise kohta) ei ole vastuolus hankija poolt rahvusvahelist piirmäära ületava toiduabi
hankes sellise kvalifitseerimistingimuse kehtestamine pakkujatele, mille järgi peavad kõigil
pakkujatel olema tegevusluba või registreering toiduabi andmise asukohariigis juba pakkumuste
esitamise ajaks.
1.2.2. Teiste liikmesriikide kohtute algatatud eelotsusemenetlused, milles Eesti on esitanud
seisukohad (24)
1) C-623/17 Privacy International (sideandmete edastamine) – lõpetatud
Ühendkuningriigi kohus küsis EK-lt, kas liidu õigus, täpsemalt direktiiv 2002/58/EÜ (e-eraelu
direktiiv), kohaldub liikmesriigi julgeoleku- ja luureagentuuridele sidealaste massandmete
edastamisele, võttes arvesse EL lepingu artiklit 4. Nimetatud artikli järgi austab EL riigi
põhifunktsioone, sealhulgas riigi julgeoleku kaitsmist, nii et riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi
ainuvastutusse. Ühendkuningriigi kohus küsis lisaks, et kui liidu õigus on kohaldatav, siis kas ja
mil määral kohalduvad riigi julgeolekutegevusele, täpsemalt julgeoleku- ja luureagentuuridele
andmete edastamisele, EK otsustes C-203/15 ja C-698/15 Tele2 Sverige ja Watson jt sidealaste
massandmete hõivamise ja kasutamise regulatsioonile sätestatud nõuded.
Eesti esitas 14.02.2018 EK-le seisukoha, et EL lepingu artiklitest 4 ja 5 tulenevalt ei kohaldu
liikmesriigi julgeoleku- ja luureagentuuridele sidealaste massandmete edastamisel ELi õigus.
Liikmesriigid ei ole riigi põhifunktsioone seoses riigi julgeolekuga liidule üle andnud ning EL
lepingu artikli 4 lõike 2 viimase lause kohaselt on riigi julgeolek iga liikmesriigi ainuvastutuses.
E-eraelu direktiivi julgeoleku tagamisega seotud kohaldamisala erandit tuleb tõlgendada
aluslepingu artikleid arvesse võttes. Ühtlasi märkis Eesti, et kui liidu õigus on kohaldatav, siis
lisaks inimõiguste konventsiooniga kehtestatud nõuetele Watsoni nõuded ei kohaldu, sest Tele2
Sverige ja Watsoni jt kohtuasjas analüüsiti kitsalt raske kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil
sidealaste massandmete hõivamise ja kasutamise regulatsiooni kooskõla EL põhiõiguste hartaga.
Seega, Watsoni nõuded saavad kohalduda vaid sel eesmärgil andmete edastamise suhtes.
EK leidis 06.10.2020 otsuses, et elektroonilise side teenuste osutajatele pandud kohustused
andmete säilitamise või kättesaadavaks tegemise kohta kuuluvad direktiivi 2002/58/EÜ
kohaldamisalasse ja seda isegi juhul, kui need kohustused pannakse riigi julgeoleku kaitsmise
eesmärgil. Kohus leidis ka, et üldine ja vahet tegemata liiklus- ja asukohaandmete edastamine
julgeoleku- ja luureteenistustele on liidu õigusega vastuolus, kuivõrd seda ei saa pidada liidu
õiguse kohaselt demokraatlikus ühiskonnas põhjendatuks.
2) Liidetud kohtuasjad C-511/18 ja C-512/18 ja C-520/18 la Quadrature du Net jt
(sideandmete kasutamine) – lõpetatud
Prantsusmaa kõrgeim kohus esitas EK-le küsimused, millega soovitakse teada, kas liidu õigusega
on kooskõlas elektrooniliste sideteenuste operaatoritele ja pakkujatele pandud üldine kohustus
säilitada liiklus- ja asukohaandmeid. Seda eriti riikliku julgeoleku tagamise eesmärki arvestades.
Lisaks palus Prantsusmaa kohus EK-l anda hinnang kindlaksmääratud isikute liiklus- ja
asukohaandmete reaalajas kogumisele (jälitustegevus) ning isikute teavitamisele nende kohta
13
kogutud liiklus- ja asukohaandmete kasutamise korral. Sarnased küsimused esitas ka Belgia kohus
kohtuasjas C-520/18, mis liideti Prantsusmaa kohtu esitatud kohtuasjadega.
Eesti esitas 10.12.2018 EK-le seisukoha, et riigi julgeoleku tagamisega seotud tegevused ei ole
liidu õiguse kohaldamisalas. Juhul kui kohus peab riigi julgeoleku tagamiseks võetud meetmeid
sellisteks, mis kuuluvad liidu õiguse kohaldamisalasse, on eelotsusetaotluses välja toodud
meetmed Eesti arvates liidu õigusega kooskõlas. Sideandmete säilitamisega seotud riive on
eesmärgipärane, vajalik ning proportsionaalne, kui on ette nähtud kindlad juurdepääsureeglid ja
tagatised andmesubjektide õiguste kaitseks. Üheks selliseks tagatiseks on asjasse puutuva isiku
teavitamine, kui see pädevate ametiasutuste poolt läbi viidavat uurimist enam kahjustada ei saa.
Siiski ei ole teavitamiskohustus absoluutne, see tähendab, et teavitamine ei ole ainus sobilik
meede, mis kindlustaks andmete kogumise õiguspärasuse. Eesti märkis ka, et liidu õigusega on
kooskõlas sellised riigisisesed meetmed nagu kindlaksmääratud isikute kohta liiklus- ja
asukohaandmete kogumine reaalajas, samuti eeldusel, et põhiõiguste kaitseks on võetud piisavad
tagatised. Sarnase seisukoha esitas 05.12.2018 Eesti ka kohtuasjas C-520/18.
EK leidis 6.10.2020 otsuses, et elektroonilise side teenuste osutajatele pandud kohustused andmete
säilitamise või kättesaadavaks tegemise kohta kuuluvad direktiivi 2002/58/EÜ kohaldamisalasse.
Kohus märkis, et piiratud aja vältel võib liikmesriik võtta meetme, mis lubab pädeval asutusel
kohustada elektroonilise side teenuste osutajaid säilitama elektroonilise side vahendite kõikide
kasutajate liiklus- ja asukohaandmeid. Selleks peavad siiski esinema piisavalt konkreetsed
asjaolud, mis võimaldavad asuda seisukohale, et asjaomane liikmesriik seisab silmitsi riigi
julgeolekut ähvardava ohuga, mida saab pidada tõeliseks ja vahetuks või ettearvatavaks. EK leidis
ka, et IP-aadresside üldine ja vahet tegemata säilitamine on õiguspärane meede. Nimelt ei kaasne
IP-aadresside säilitamisega üldjuhul rasket riivet ning teisalt ei pruugi ilma IP-aadresside
säilitamiseta olla võimalik veebis toime pandud süütegusid uurida ja avastada. Üldise kuritegude
ennetamise, uurimise, avastamise ja menetlemise eesmärgiga ei saa aga õigustada üldist ja vahet
tegemata liiklus- ja asukohaandmete säilitamist.
Sideandmete automatiseeritud analüüsimise ja reaalajas kogumise kohta märkis EK, et selliste
meetmega kaasneb eriti raske riive ning seetõttu võib see olla põhjendatud üksnes riigi julgeoleku
kaitsmiseks ja täpsemalt terrorismi ennetamiseks.
3) C-743/18 Elme Messer Metalurgs (finantskorrektsioonid) – lõpetatud
Läti kohus esitas EK-le küsimuse, kuidas arvestada EL toetuste tagasinõudmisel olukorda, kus
toetuse saaja ei suuda saavutada asjaomasel ajavahemikul ette nähtud käibe taset põhjusel, et sel
ajal tema ainsa partneri äritegevus peatati või äripartner muutus maksejõuetuks. Pole selge, mil
määral saab toetuse saajast mitteolenevatel põhjustel täitmata eesmärke pidada toetuse saaja
tegevuseks või tegevusetuseks, mis võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise.
Eesti esitas 01.04.2019 EK-le kirjaliku seisukoha ning osales 11.12.2019 toimunud istungil. Eesti
leidis, et on oluline toetuse saaja tegevuse või tegevusetuse tuvastamiseks välja selgitada, millised
olid toetuse saajal lasuvad selged kohustused toetuse saamiseks ja säilitamiseks. Juhul kui toetuse
saaja täidab oma kohustusi nõuetekohase hoolsusega, siis ei pruugi tema äripartneri pankroti tõttu
saavutamata jäänud eesmärgid kaasa tuua finantskorrektsiooni, millega nõutakse kogu toetuse
summa tagasi, vaid toetuse tagasinõudmisel tuleb hinnata nõude proportsionaalsust.
14
EK leidis 01.10.2020 otsuses, et eeskirjade eiramise tuvastamine ei hõlma subjektiivset tunnust,
kas toetuse saaja käitumine on tahtlik või hooletu. Kohus märkis, et eeskirjade eiramise tõttu
alusetult saadud soodustuse tagastamise kohustus ei ole mitte sanktsioon, vaid lihtsalt selle
tagajärg, et on tuvastatud soodustuse saamise tingimuste täitmata jätmine. Järelikult, isegi kui
toetuse saaja ei saavuta ette nähtud tulemusi tema ainsa äripartneri maksejõuetuse või tegevuse
katkemise tõttu, võib sellist rikkumist pidada eeskirjade eiramiseks määruse nr 1083/2006 artikli
2 punkti 7 tähenduses. Kohus pidas siiski oluliseks märkida, et finantskorrektsiooni ulatuse
kindlaksmääramisel peavad liikmesriigid võtma arvesse eeskirjade eiramise olemust ja raskust
ning asjasse puutuva fondi rahalist kahju.
4) C-89/19 kuni 91/19 Rieco (riigihanked) – lõpetatud
Itaalia kohus esitas EK-le küsimuse selle kohta, kas liidu õigus annab liikmesriigi hankijale õiguse
sisetehingut alati kasutada või kas liikmesriik saab seda õigust riigisisese õigusega keelata või
piirata. Teisisõnu, kas liidu õigus annab liikmesriigi hankijale õiguse nõuda liikmesriigilt
sisetehingu kasutamise võimaldamist riigihangete direktiivis 2014/24/EL (riigihangete kohta)
sätestatud tingimustel.
Eesti esitas 31.05.2019 EK-le seisukoha, et sisetehingute lubamine või lubamata jätmine on
liikmesriikide otsustada ja liidu õigus ei saa liikmesriike kohustada sisetehinguid lubama.
EK tegi 10.02.2020 kohtu kodukorra artikli 99 kohase määruse, milles sedastas sarnaselt Eesti
seisukohale, et liidu õigusega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt tehakse
sisetehinguid teise võimalusena ja erandkorras võrreldes lepingu sõlmimistega hanke tulemusena.
5) C-272/19 Land Hessen (kohtute sõltumatus) – lõpetatud
Hesseni kohus esitas EK-le küsimused, mis muu hulgas käsitlevad seda, kas teda ennast saab
pidada sõltumatuks kohtuks liidu õiguse kohaselt. Nimelt toob Saksamaa kohus välja, et kohtud
peavad olema sõltumatud igasugusest välisest (riigi või liidumaade) otsesest või kaudsest mõjust.
Siiski kehtestab Hesseni liidumaal kohtute välis- ja sisekorralduse eeskirjad justiitsministeerium
ning ministeeriumi vahendusel pakutakse kohtutele ka IT-teenuseid, mille kaudu on
haldusasutusel lõppastmes juurdepääs kõigile kohtu andmetele. Seega ei pruugi kohtud olla
niivõrd sõltumatud, et saaksid oma kohustusi täita ilma välise mõjuta.
Eesti esitas EK-le 20.07.2019 seisukoha vaid selle küsimuse kohta, mis käsitleb kohtu sõltumatust
tulenevalt sellest, et kohtutele osutatakse IT-teenust justiitsministeeriumi kaudu. Eesti märkis, et
ainuüksi kohtute IT-süsteemi haldamine ning selleks vahendite eraldamine ei sea kahtluse alla
kohtute sõltumatust. Nimelt tuleb hinnata kohtute sõltumatust mõjutada võivaid asjaolusid
kogumis.
EK ei analüüsinud 9.07.2020 otsuses väiteid, et kohtute IT-süsteemi haldamine ning selleks
vahendite eraldamine võiks seada kahtluse alla kohtute sõltumatuse. EK meelest polnud need
asjaolud praegusel juhul asjakohased kohtu sõltumatuse hindamisel. EK kontrollis vaid väidetavat
mõju, mida seadusandlik või täitevvõim võib kohtunike nimetamises, edutamises ja hindamises
osalemise tõttu avaldada selle halduskohtu kohtunikele. EK järeldas, et Saksamaa halduskohus on
sõltumatu, kuna Saksamaa õiguskorras on piisav raamistik kohtunike sõltumatuse tagamiseks.
15
6) C-387/19 RTS infra (hankemenetlusest kõrvaldamine) – pooleliolev
Belgia kohus esitas EK-le küsimuse, kas direktiiviga 2014/24/EL (riigihangete kohta) on vastuolus
tava, mille kohaselt peab ettevõtja esitama hankemenetluses tõendi oma usaldusväärsuse
tõendamiseks võetud meetmete kohta omal algatusel.
Eesti esitas 06.09.2019 EK-le seisukoha, et riigihangete direktiiviga on jäetud liikmesriikide
pädevusse kehtestada menetlusnormid selleks, kuidas toimub heastamise tõendite esitamine.
Riigihangete direktiiviga on kooskõlas, kui liikmesriik kohustab hankijat riigisisese õiguse või
tavaga esitama tõendeid oma usaldusväärsuse kohta hankija enda algatusel.
Kohtujurist leidis 17.09.2020 ettepanekus, et direktiiv 2014/24/EL ei ole ratione
temporis kohaldatav põhikohtuasja asjaoludele, nagu need on esitatud eelotsusetaotluses. Siiski
otsustas kohtujurist anda vastuse direktiivi 2014/24/EL tõlgendamise kohta. Kohtujurist leidis
nagu Eestigi, et direktiiviga ei ole vastuolus, kui ettevõtja peab väitma ja vajaduse korral tõendama
omal algatusel, et tema võetud iseparandusmeetmed on piisavad tõendamaks tema
usaldusväärsust.
Kohtujuristi ettepanek ei ole kohtule siduv.
7) C-429/19 Remondis (riigihanked) – lõpetatud
Saksamaa kohus esitas küsimuse, kas direktiivi 2014/24/EL (riigihangete kohta) artikli 12 lõike 4
punkti a tuleb tõlgendada nii, et koostööga on tegemist juba siis, kui enda haldusterritooriumil
jäätmekäitluse eest vastutav avaliku sektori hankija ei täida riigisisese õigusega ainuisikuliselt talle
pandud jäätmekäitlusülesannet, mille täitmiseks läheb vaja mitut tööetappi, täielikult ise, vaid
tellib tasu eest ühe tööetapi teiselt temast sõltumatult avaliku sektori hankijalt, kes on samuti
vastutav jäätmekäitluse eest enda haldusterritooriumil.
Eesti esitas 19.09.2019 EK-le seisukoha, et hankijate koostööga ei ole tegemist juba siis, kui ühe
poole panus on üksnes rahaline. Vastasel juhul puudub mõistel „koostöö“ direktiivi 2014/24/EL
artiklis 12 eriomane sisu, mis eristab hankijate koostööd kehtestavat või rakendavat lepingut
tavapärasest riigihankelepingust.
EK otsustas 04.06.2020, et kui avaliku sektori hankija tellib tasu eest ühe nõutud tööetapi täitmise
teiselt temast sõltumatult avaliku sektori hankijalt, ei ole tegemist avaliku sektori hankijate
koostööga direktiivi mõttes. EK nõustus, et direktiivist tuleneb hankijate koostöö tegelikkuse nõue
ning seda erandit tuleb sisustada selliselt, et sellel oleks mõõde, mis eristaks teda tavapärasest
riigihankest. Kui ühe poole ainus panus piirdub pelgalt kulude hüvitamisega, ei ole tegemist
koostööga.
8) C-476/19 Combinova (tollivõla kustutamine) – lõpetatud
Rootsi kohus esitas küsimuse, kuidas tõlgendada määruse (EL) 952/2013 (edaspidi tolliseadustik)
artikli 124 lõike 1 punktis k sisalduvat mõistet „kasutamine“. Kas see võib tähendada, et toodet on
töödeldud või rafineeritud eesmärgipäraselt tolli loa alusel, või seda, et toodet on kasutatud muul
viisil, mis ei vasta tolli loas sätestatud tingimustele. Nimelt saab selle artikli kohaselt tollivõla
lõpetada, kui tollile tõendatakse, et kaupa ei ole kasutatud ega tarbitud ja kaup on liidu
tolliterritooriumilt välja viidud.
16
Eesti esitas 03.10.2019 EK-le seisukoha, mille kohaselt tähendab „kasutamine“, et toodet on
kasutatud tolli loata ehk muuks otstarbeks ja muudeks toiminguteks kui need, milleks toll on loa
andnud.
EK leidis 8.10.2020 otsuses sarnaselt Eesti seisukohale, et tolliseadustiku artikli 124 lõike 1
punkti k tuleb tõlgendada nii, et selles sättes nimetatud kauba kasutamine hõlmab üksnes
kasutamist, mis on seestöötlemise protseduuri raames tolli lubatud töötlemistoimingutest
ulatuslikum, mitte aga neile lubatud töötlemistoimingutele vastavat kasutamist.
9) C-673/19 M e.a. (välismaalase väljasaatmine) – pooleliolev
Madalmaade kohus küsis EK-lt, kas direktiiviga 2008/115/EÜ (ühiste nõuete ja korra kohta
liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel) on
vastuolus, kui välismaalane, kellele on mõnes muus liidu liikmesriigis antud rahvusvaheline kaitse,
peetakse liikmesriigi õigusaktide alusel kinni eesmärgiga ta asjaomasesse muusse liikmesriiki
välja saata, kui sellega seoses nõutakse kõigepealt lahkumist selle liikmesriigi territooriumile, kuid
tagasisaatmisotsust ei ole väljastatud.
Eesti esitas 27.12.2019 EK-le seisukoha, et liidu õiguse kohaselt on liikmesriikidel õigus piirata
kolmanda riigi kodaniku, kellele teine liikmesriik on andnud elamisloa, viibimise õigust oma
territooriumil ja kohustada teda lahkuma. Liikmesriikidel on ka õigus riigisiseses õiguses
sätestada, millises vormis nõutakse välismaalase riigist lahkumist. Direktiivi 2008/118/EÜ kohast
tagasisaatmisotsust ei pea selliste välismaalaste suhtes tegema, sest tagasisaatmisotsus tehakse
juhul, kui kolmanda riigi kodanikku kohustatakse lahkuma Schengeni alalt.
Kohtujuristi leidis 20.10.2020 ettepanekus sarnaselt Eesti seisukohale, et direktiivi 2008/115/EÜ
kohaselt võib nõuda kolmanda riigi kodanikult lahkumist teise liikmesriiki, kus talle on antud
viibimisõigus. Liikmesriik ei pea sellisel juhul lähtuma väljasaatmiskorrast, mis on kehtestatud
EL-st lahkumiseks. Liikmesriik võib siin lähtuda oma riigisisesest õigusest ja seejuures pidada
isiku kinni teise liikmesriiki üleandmise eesmärgil. Kohtujurist küll rõhutas, et selline isiku
kinnipidamine peab toimuma kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ eesmärkide ja põhimõtetega.
Seejuures tuleb austada kolmandate riikide kodanike inimõigusi, väärikust ning järgida isikute
põhiõigusi ja põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.
Kohtujuristi ettepanek ei ole kohtule siduv.
10) C-618/19 Ge.Fi.L (riigihanked, avalik-õiguslike üksuste koostöö) – lõpetatud
Campania maakond Itaalias usaldas Automobile Club d’Italiale (ACI) tasu eest teatavate
sõidukimaksu haldamisega seotud teenuste osutamise ilma, et oleks enne seda hankemenetlust
korraldanud. Campania maakond väidab, et kõnealuse teenuse kohta otselepingu sõlmimine on
lubatud, kuna tal on Itaalia seaduse kohaselt lubatud oma ülesannete täitmisel kasutada mõne teise
avalik-õigusliku üksuse vahendeid. Tegemist on avalik-õiguslike üksuste koostööga, mille
eesmärk on osutada nende üksuste ülesandeks olevaid ning üksteist täiendavaid avalikke
teenuseid, juhindudes üksnes avalikest huvidest. Itaalia kohus kahtles, mis tingimustel on tegemist
tõelise koostööga avalik-õiguslike üksuste vahel ja puudub vajadus korraldada riigihanget teenuse
osutamiseks tasu eest.
17
Eesti esitas EK-le seisukoha, mille kohaselt juhul, kui ühe lepingupoole, st kohaliku omavalitsuse
panus on üksnes rahaline, ei ole tegemist hankijate koostööga direktiivi 2014/24/EL (riigihangete
kohta) mõttes. Seega ei ole selline teenuse osutamine ilma hankemenetlust korraldamata liidu
õigusega kooskõlas.
EK leidis 30.06.2020 põhistatud määruses sarnaselt Eesti seisukohaga, et avaliku sektori üksuste
vaheline koostöö peab tuginema koostöökontseptsioonile, millega viidatakse koostöö tegelikkuse
nõudele. Lepinguosaliste ühine panustamine koostöösse tagab, et avalikud teenused, mille
osutamist nad peavad tagama, oleksid täidetud. Seda tingimust ei saa lugeda täidetuks, kui
teatavate lepinguosaliste ainus panus piirdub pelgalt kulude hüvitamisega.
11) C-793/19 ja C-794/19 SpaceNet jt (sideandmete säilitamine) – pooleliolev
Saksamaa kohus esitas eelotsusetaotluse, millega soovis teada, kas ja millistel tingimuselt on liidu
õigusega kooskõlas Saksamaal elektrooniliste sideteenuste osutajatele kehtestatud kohustus
säilitada liiklus- ja asukohaandmeid.
Eesti esitas 17.02.2020 EK-le seisukoha, milles jäi varasemates sideandmete säilitamist
puudutavates kohtuasjades esitatud seisukoha juurde. Eesti leidis, et legitiimsete eesmärkide
täitmiseks (kõigi isikute põhiõiguste kaitseks vajalik tõhus võitlus kuritegevuse, sh terrorismi vastu
ning tõhus kriminaalmenetlus, riigi ja avaliku julgeoleku tagamine, samuti elektrooniliste
sidesüsteemide keelatud kasutuse vältimine) on vajalik üldine sideandmete säilitamise kohustus,
millele ei ole vähem piiravat alternatiivi. Eesti rõhutas, et valikuline säilitamine mitte ainult ei
raskenda võitlust kuritegevuse, sh terrorismi vastu ega muuda seda vähem tõhusaks, vaid teeb
teatud valdkondades isikute teiste põhiõiguste kaitse tagamise võimatuks. Küsimus ei ole
uurimiste tõhususe tagamises, vaid uurimiste ja kriminaalmenetluse läbiviimise tagamises
iseenesest (eelkõige arvutikuriteod, ründed seadmete vastu, lasteporno käitlemisega seotud
kuriteod ning sidevahendi ja arvutisüsteemide vahendusel toime pandud kuriteod, sealhulgas laste
seksuaalse kuritarvitamise juhtumid, kus süüteo toimepanija otsib lapsohvreid ja paneb kuriteod
toime küberruumis).
EK peatas 14.07.2020 menetluse kuni kohtuotsuse kuulutamiseni liidetud kohtuasjades C-511/18,
C-512/18 ja C-520/18.
12) C-784/19 Team Power Europe (lähetatud töötajad) – pooleliolev
Bulgaaria kohus soovis teada, kas määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr
883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta, edaspidi ka põhimäärus)
rakendamise kord (edaspidi ka rakendusmäärus), tuleb tõlgendada nii, et selle eeldamiseks, et
ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja tegutseb tavaliselt liikmesriigis, kus ta on asutatud, peab ta
olulise osa tööjõust vahendama kasutajaettevõtjate jaoks, kes on asutatud samas liikmesriigis.
Eesti esitas 24.02.2020 EK-le seisukoha, et töötajate lähetamise mõte on saata oma töötajaid
piiratud ajaks teise liikmesriiki tööülesandeid täitma. Kuigi töötajate rentimisega tegeleva ettevõtte
vahendatud töötajad ei täida konkreetseid ülesandeid rendiettevõtja juures, ei tähenda see, et kõik
rendiettevõtte renditud töötajad võiksid olla n-ö lähetatud töötajad. Järelikult tuleb töötajate
rentimisega tegeleva ettevõtte puhul lähtuda sellest, et tema renditud töötajad peavad tavaliselt
tegutsema temaga samas riigis. Vastupidine tõlgendus võiks tuua kaasa kuritarvituste ohu, kus
18
maksude optimeerimise eesmärgil võikski asutada selliseid ettevõtteid, mis tegelevad töötajate
rentimisega, ning seeläbi iga kord minna mööda nõudest, et ettevõtte tegevuse oluline osa toimub
liikmesriigis, kus makse makstakse.
Kohtujurist leidis 10.12.2020 ettepanekus, et renditööjõudu vahendavate ettevõtete puhul ei tohiks
kaasneda erandist tuleneva õiguse kasutamist pettustega. Kohtujurist märkis aga, et tuleb leida
mõistlik tasakaal pettuste vastu võitlemisel ja teenuste vaba liikumise võimaldamisel. Kohtujuristi
hinnangul, kui on välistatud kuritarvitus ja pettuse kavatsus, võib pidada täiesti õiguspäraseks, et
rendiagentuurile kohaldatakse vaidlusalust erandit teenuste osutamiseks, isegi kui ta ei vahenda
olulist osa töötajatest oma liikmesriiki. Nimelt on rendiettevõtja puhul sisuliseks tegevuseks
töötajate valimine ja värbamine. Seega on rendiagentuuride puhul erandi kehtimise tingimus
täidetud hetkest, mil neil on teatud arv töötajaid, kelle ülesandeks on valida tööjõudu. Seejuures ei
ole oluline, et töötajad, kes valitakse ja värvatakse, peavad tegutsema samas liikmesriigis.
Kohtujuristi ettepanek ei ole kohtule siduv.
13) C-817/19 League des droits humains (broneeringuinfo kasutamine) – pooleliolev
Belgia kohus küsis, kas direktiiv (EL) 2016/681 (broneeringuinfo direktiiv) on kooskõlas Euroopa
Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8 ning artikli 52 lõikega 1. Täpsemalt tõstatas
eelotsusetaotluse esitanud kohus küsimused, kas isikuandmete kaitse üldmäärus kohaldub
broneeringuinfo direktiivis sätestatud kohustusi ülevõtvate seaduste suhtes ning kas lennureisijate
broneeringuinfo ulatuslik säilitamine ja töötlemine vastab põhiõiguste riive proportsionaalsuse
põhimõttele.
Eesti esitas 21.04.2020 EK-le seisukoha, et broneeringuinfo direktiiv on kooskõlas Euroopa Liidu
põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 ja artikli 52 lõikega 1. Eesti rõhutas, et üksnes kõigi
reisijaandmete salvestamine, töötlemine ja eelkontroll võimaldab ennetavalt tuvastada isikud, kes
võivad olla seotud terroriaktide või raskete kuritegudega, kuid keda selles seni ei kahtlustata. Eesti
leidis, et broneeringuinfo säilitamise ja töötlemisega seotud põhiõiguste riive on sobiv, vajalik ja
proportsionaalne ning broneeringuinfo säilitamisele ja töötlemisele on kehtestatud piisavad
õiguslikud piirangud.
14) C-23/20 Simonsen & Weel (riigihangete korraldamine) – pooleliolev
Taani kohus tõstatas küsimused direktiivi 2014/24/EL (riigihangete kohta) tõlgendamise kohta.
Täpsemalt soovis eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas hanketeates peab märkima
raamlepingu maksumuse või maksimaalse koguse ning mil määral on raamlepingusse märgitud
kogus või maksumus hankijale siduv.
Eesti esitas 07.05.2020 EK-le seisukoha, et direktiiviga 2014/24/EL ei ole vastuolus, kui
raamlepingu sõlmimiseks avaldatud hanketeates ei sisaldu täpset teavet tarnete koguse või
maksumuse kohta. Lisaks ei ole hanketeates sisalduv info eeldatava koguse või maksumuse kohta
hankijale siduvaks selliselt, et selle koguse või maksumuse täitumise korral kaotab raamleping
oma kehtivuse.
19
15) C-140/20 Commissioner of the Garda Síochána jt (sideandmete säilitamine) – pooleliolev
Iirimaa kohus esitas eelotsusetaotluse, millega soovis teada, kas ja millistel tingimustel on liidu
õigusega kooskõlas elektrooniliste sideteenuste osutajatele pandud üldine kohustus säilitada
liiklus- ja asukohaandmeid, isegi kui selle suhtes kohaldatakse rangeid säilitamis- ja
juurdepääsupiiranguid. Lisaks küsis Iirimaa kõrgeim kohus säilitatud andmetele juurdepääsu
reeglite kooskõla kohta EL õigusega ning kohtuotsuse ajalise mõju kohta.
Eesti esitas 31.07.2020 EK-le seisukoha, milles kordas varasemates sideandmete säilitamist
puudutavates kohtuasjades esitatud argumente. Eesti leidis, et legitiimsete eesmärkide täitmiseks
(kõigi isikute põhiõiguste kaitseks vajalik tõhus võitlus kuritegevuse, sh terrorismi vastu ning
tõhus kriminaalmenetlus, riigi ja avaliku julgeoleku tagamine, samuti elektrooniliste
sidesüsteemide keelatud kasutuse vältimine) on vajalik üldine sideandmete säilitamise kohustus,
millele ei ole vähem piiravat alternatiivi. Eesti leidis, et säilitatud andmetele juurdepääsu puudutav
riigisisene kord on EL õiguse ja põhiõiguste hartaga kooskõlas, kui eelnev kontroll võimaldab
tulenevalt juhtumi tehioludest otsustada juurdepääsu ulatuse. Seega tuleb igal üksikul juhul
hinnata, et andmetele juurdepääs konkreetsel juhul oleks vältimatult vajalik ja vastaks
proportsionaalsuse põhimõttele. Eesti lisas, et oluliseks eelkontrolli sõltumatuse garantiiks on
kohtulik järelkontroll eelkontrolli tegija ja väljastatud juurdepääsuloa üle. Kolmandaks leidis
Eesti, et kui EK peaks siiski otsustama, et üldine sideandmete säilitamine iseenesest on liidu
õigusega vastuolus, peaks liikmesriigi kohtu mis tahes sellest tulenev tuvastus olema üksnes
edasiulatuva ajalise mõjuga.
16) C-148/20 kuni C-150/20 Deutsche Lufthansa jt (broneeringuinfo kasutamine) –
pooleliolev
Saksamaa kohus esitas küsimused, mis käsitlesid direktiivi (EL) 2016/681 (broneeringuinfo
direktiiv) kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. Täpsemalt soovis eelotsusetaotluse
esitanud kohus teada, kas lennureisijate broneeringuinfo ulatuslik säilitamine ja töötlemine vastab
põhiõiguste riive proportsionaalsuse põhimõttele.
Eesti esitas 4.09.2020 EK-le seisukoha, et broneeringuinfo direktiiv on kooskõlas Euroopa Liidu
põhiõiguste hartaga. Eesti leidis sarnaselt kohtuasjas C-817/19 (Ligue des droit humains) esitatud
seisukohale, et broneeringuinfo säilitamise ja töötlemisega seotud põhiõiguste riive on sobiv,
vajalik ja proportsionaalne ning broneeringuinfo säilitamisele ja töötlemisele on kehtestatud
piisavad õiguslikud piirangud. Eesti lisas, et direktiiv tagab koostoimes andmekaitse
üldpõhimõtetega põhiõiguste piisava kaitse ka olukorras, kus kolmandad riigid edastavad
broneeringuinfot kolmandate riikide asutustele.
17) C-163/20 AZ (töötajate õigused) – pooleliolev
Austria kohus küsis EK-lt, kas juhul kui töötaja laps alaliselt ei ela perehüvitisi maksvas
liikmesriigis, võib perehüvitise suurust kohandada selle liikmesriigi hinnatasemele, kus laps
tegelikult elab.
Eesti esitas 02.09.2020 EK-le seisukoha, et liidu õigusega ei ole kooskõlas perehüvitiste
indekseerimine vastavaks piiriülese töötaja perekonna elukohariigi elatustasemele. Töötajate
liikumisvabaduse tagamise aluseks on nende võrdne kohtlemine. Töötajaid ei tohi diskrimineerida
töö tasustamisel ega töötingimuste suhtes, kuid siia alla käivad ka töötajatele makstavad muud
20
soodustused, mis on seostatavad otseselt töötaja õigustega selles liikmesriigis. Liidu õiguse
kohaselt ei tohi töötajatele makstavaid hüvitisi vähendada, muuta, peatada ega tühistada seetõttu,
et töötaja või tema pereliikmete elukohaks on muu kui hüvitise maksmise eest vastutava asutuse
liikmesriik. Perehüvitisi tuleb maksta töötaja teises liikmesriigis elavate pereliikmete jaoks, nagu
nad elaksid peretoetusi maksvas liikmesriigis.
18) C-215/20 ja C-222/20 Bundesrepublik Deutschland (broneeringuinfo kasutamine) –
pooleliolev
Saksamaa kohus küsis EK-lt, kas direktiiv (EL) 2016/681 (broneeringuinfo direktiiv) on kooskõlas
Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8, 24, 47 ja 52 ning ELTL artikliga 21 ja artikli 67
lõikega 2. Saksamaa kohus soovis sisuliselt teada, kas lennureisijate broneeringuinfo ulatuslik
säilitamine ja töötlemine vastab põhiõiguste riive proportsionaalsuse põhimõttele.
Eesti esitas 20.10.2020 EK-le seisukoha, et broneeringuinfo direktiiv on Euroopa Liidu
põhiõiguste hartaga kooskõlas. Eesti leidis sarnaselt kohtuasjades C-817/19 (Ligue des droit
humains) ja C-148/20 kuni C-150/20 (Deutsche Lufthansa) esitatud seisukohale, et
broneeringuinfo säilitamise ja töötlemisega seotud põhiõiguste riive on sobiv, vajalik ja
proportsionaalne ning broneeringuinfo säilitamisele ja töötlemisele on kehtestatud piisavad
õiguslikud piirangud. Eesti lisas, et direktiivi eesmärkide saavutamiseks on vajalik
broneeringuinfo andmete esitamine nii lähte- kui ka sihtkoha riigi broneeringuinfo üksusele.
19) C-267/20 Volvo et DAF Trucks (tõhususe põhimõte, direktiivi materiaal- ja
menetlusõiguse normide tagasiulatuv kohaldamine) – pooleliolev
Hispaania kohus küsis EK-lt ELTL artikli 101 ja tõhususe põhimõtte tõlgendamise kohta direktiivi
2014/104/EL (teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid
kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral)
kohaldamisel. Kohus soovis teada, milline on direktiivi materiaal- ja menetlusõigusnormide
ajaline kohaldatavus, mida tähendab mõiste „tagasiulatuv jõud“ ning kas liikmesriigil on pädevus
otsustada, milline norm on materiaal- ja milline menetlusõiguslik.
Eesti esitas 03.11.2020 EK-le seisukoha, mille järgi ei tohi varem tekkinud õiguslikule olukorrale
kohaldada direktiivist 2014/104/EL tulenevat viieaastast aegumistähtaega, kuna tegemist oleks
materiaalõigusnormi tagasiulatuva kohaldamisega. Põhikohtuasjas esitatud kahju hüvitamise
nõude aluseks olev ELTL artikli 101 rikkumine tuvastati enne direktiivi ülevõtvate sätete
jõustumist, seega direktiivist 2014/104/EL tulenevad reeglid ei ole ajaliselt kohaldatavad sellisele
nõudele, nagu oli esitatud põhikohtuasjas. Arvestades aga, et hagi esitati pea aasta pärast direktiivi
ülevõtvate sätete jõustumist, on Eesti hinnangul direktiivist tulenevad menetlusõigusnormid
kohaldatavad. Lisaks rõhutas Eesti, et tulenevalt menetlusautonoomia põhimõttest on iga
liikmesriigi enda valik, milliseid direktiivi sätteid pidada materiaalõiguslikeks ja milliseid
menetlusõiguslikeks.
20) C-294/20 Ge Auto Service Leasing (käibemaksu tagastamine) – pooleliolev
Hispaania kohus küsis EK-lt, kas juhul, kui käibemaksu tagastamise tõendamiseks ei ole ettevõtja
dokumente esitanud maksumenetluse käigus, saab ta neid hiljem kohtumenetluses esitada, ning
kui ta esitab need ilma mõjuva põhjuseta hiljem, siis kas seda võib pidada õiguse kuritarvitamiseks.
Kolmandaks küsis Hispaania, kas maksukohustuslane kaotab seetõttu õiguse maksu tagastamisele.
21
Eesti esitas 18.11.2020 EK-le seisukoha, et õiguspäraseks ei saa pidada olukorda, kus
maksukohustuslane ilma mõistliku põhjenduseta ei esita vajalikke dokumente maksumenetluses,
vaid esitab dokumendid alles kohtumenetluses. Uute tõendite esitamine kohtumenetluses on
põhjendatud vaid juhul, kui tõendeid ei saanud varem esitada isikust sõltumatutel põhjustel. Samas
ei pea Eesti tõendite esitamata jätmist õiguse kuritarvitamiseks. Maksukohustuslane kaotab
mahaarvamisõiguse, kui ta jätab selle tõendamiseks vajaliku teabe tähtajaks ja ilma mõistliku
põhjenduseta esitamata.
21) C-295/20 Sanresa (riigihangetel osalemise tingimused) – pooleliolev
Leedu kohus esitas EK-le küsimuse, kas nõuet, mille kohaselt tuleb pakkumusega koos esitada
rahvusvahelise jäätmeveo luba, tuleb pidada kutsetööga tegelemise õiguse tingimuseks ja seetõttu
saab seda pidada kvalifitseerimise tingimuseks või on tegemist pigem hankelepingu täitmise
tingimusega. Lisaks, kuna jäätmeveo loakohustus tuleb üldkohaldatavast õigusaktist, siis kas
sellise nõude esitamine hanketingimustes oli kohustuslik.
Eesti esitas 20.11.2020 EK-le seisukoha, et luba, mida on vaja ohtlike jäätmete vedamiseks ühest
liikmesriigist teise, ei saa pidada direktiivi 2014/24/EL (riigihangete kohta) kohaseks kutsetööga
tegelemise õiguseks. Ohtlike jäätmete rahvusvahelise veo luba saab sätestada hankelepingu
täitmise tingimusena. Eesti märgib, et tulenevalt läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõttest
peavad hankes osalemise tingimused olema selgelt määratletud ja avalikustatud. Eesti leiab, et
hankija peab enne hankemenetluse alustamist otsustama, millist teenust ta soovib hankida ning
vastavalt sellele koostama tehnilise kirjelduse.
22) C-339/20 ja C-397/20 VD jt (sideandmete säilitamine ja kasutamine turukuritarvituste
uurimisel) – pooleliolev
Prantsusmaa kassatsioonikohus esitas EK-le küsimused, mis puudutavad sideandmete säilitamist
ja nende kasutamist turukuritarvituste uurimisel. Lisaks soovitakse EK arvamust selle kohta, kas
õiguskindlusetuse vältimiseks võib liikmesriik õigusakti, mis on EK hinnangul liidu õigusega
vastuolus, õigusliku toime esialgu säilitada.
Eesti esitas 11.12.2020 EK-le seisukoha, milles jääb põhijoontes varasemates sideandmete
säilitamist puudutavates kohtuasjades esitatud seisukoha juurde. Eesti märkis, et EK 06.10.2020
otsus liidetud kohtuasjades C-511/18, C-512/18 ja C-520/18 ei välista täielikult sideandmete üldist
säilitamist, st lubab seda teatud olukordades ja tingimustel, ning keskendus oma seisukohas
erisustele, mis on iseloomulikud just turukuritarvituste uurimisele. Lisaks leidis Eesti, et kuna EK
otsuse tagajärjel võib tekkida õiguslünk, mis takistab oluliselt turukuritarvituste uurimist ja teeb
seega võimatuks määruse (EL) nr 596/2014 (turukuritarvituse määrus) eesmärkide saavutamise,
on EK otsuse ajalise mõju piiramine põhjendatud. Kui EK leiab, et liikmesriigi õigusakt on liidu
õigusega vastuolus, kuid ei piira ise oma otsuse tagasiulatuvat mõju, peaks liikmesriigi kohtul
olema õigus raskete tagajärgede kaasnemise ohu tõttu see liikmesriigi õigusakt kehtetuks
tunnistada üksnes edasiulatuvalt. Eesti rõhutas, et EL õiguse järgi on tõendite hindamine ja nende
lubatavuse üle otsustamine kriminaalmenetluses liikmesriikide pädevuses.
22
II OSA
ÜLEVAADE EESTI VASTU ALGATATUD
RIKKUMISMENETLUSTEST
Komisjon valvab EL õiguse ülevõtmise ja rakendamise järele. Üheks järelevalve viisiks on
rikkumismenetlus, mille komisjon võib algatada ELTL artikli 258 alusel, kui tema hinnangul
liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust. Sellised rikkumismenetlused
jagunevad laadilt kaheks: direktiivide mitteõigeaegset ülevõtmist puudutavad rikkumismenetlused
ning direktiivide mittenõuetekohast ülevõtmist ja aluslepingute või muude EL õigusaktide sisulist
rikkumist puudutavad menetlused (teisisõnu sisulised rikkumismenetlused).
Rikkumismenetluse algatamiseks saadab komisjon liikmesriigile ametliku kirja, millele võib
järgneda komisjoni põhjendatud arvamus juhul, kui liikmesriik ei suuda oma vastuses ametlikule
kirjale näidata või komisjoni veenda, et rikkumist tegelikult ei ole või see on kõrvaldatud. Kui
põhjendatud arvamusele vastamise tähtajal rikkumine komisjoni arvates kestab, võib ta esitada
hagi EK-sse tuvastamaks EL õiguse rikkumise liikmesriigi poolt.
Direktiivi mitteõigeaegse ülevõtmise rikkumismenetluses on komisjonil ELTL artikli 260 lõike 3
kohaselt õigus lisaks rikkumise tuvastamisele kohe nõuda liikmesriigile trahvi määramist.
Sisulistes rikkumismenetlustes seda võimalust ei ole. Üksnes juhul, kui liikmesriik rikkumist
tuvastava kohtuotsuse järel võimalikult kiiresti vastuolu EL õigusega ei kõrvalda, võib komisjon
ELTL artikli 260 lõike 2 alusel uues kohtumenetluses pärast ametliku kirja etappi nõuda
liikmesriigile trahvi määramist põhisumma või karistusmaksena.
Oluline on aga veel kord rõhutada, et komisjon otsustas muuta trahvide nõudmise praktikat3.
Komisjon nõuab nüüd direktiivide mitteõigeaegse ülevõtmise korral kohtusse pöördumisel lisaks
karistusmaksele alati ka põhisummat. Seepärast jätab ta hagi tagasi võtmata ning jätkab trahvi
(põhisumma) nõudmist ka juhul, kui liikmesriik on väidetava rikkumise kohtumenetluse ajal
lõpetanud. Näiteks tegi EK 16.07.2020 otsused kohtuasjades C-550/18 Euroopa Komisjon vs.
Iirimaa ja C-549/18 Euroopa Komisjon vs. Rumeenia. Rumeenia ja Iirimaa võtsid nn EL IV
rahapesu tõkestamise direktiivi menetluse kestel üle. EK leidis, et põhisumma võib neilt siiski
välja mõista. Mõlema riigi kohustuste rikkumine kestis direktiivi ülevõtmise kuupäevast alates
veidi üle kahe aasta. Kohus mõistis nii Rumeenialt kui ka Iirimaalt välja põhisumma: vastavalt 3
miljonit eurot ja 2 miljonit eurot. Viimati tegi kohus sarnase otsuse 13.01.2021 kohtuasjas C-
628/18 Euroopa Komisjon vs. Sloveenia. Sloveenia võttis menetluse kestel finantsinstrumentide
turgude direktiivi (nn MiFID II direktiivi) üle, kuid selleks ajaks oli direktiivi ülevõtmise
kuupäevast möödunud ligikaudu 17 kuud. Kohus mõistis Sloveenialt välja 750 000 eurot.
Lisaks on praegustest kogemustest näha, et komisjon analüüsib asjades, kus ülevõtmisega
hilinemise tõttu on rikkumismenetlus juba algatatud, ülevõtmismeetmeid väga hoolikalt, hinnates
nende nõuetekohasust ehk viies läbi olemuslikult sisulist rikkumismenetlust. See annab
komisjonile võimaluse trahvi nõuda juba kohe, esimeses kohtumenetluses.
3
Komisjoni 21. detsembri 2016 teatis „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“, ELT C 18, 19.01.2017,
lk 10–20.
23
Eelneva puhul tuleb silmas pidada, et komisjonil ei ole ühtegi tähtaega, mille jooksul ta peab
rikkumismenetluse kas lõpetama või kohtusse pöörduma. Nii mõnegi mitteõigeaegset ülevõtmist
puudutava rikkumismenetluse puhul on komisjon menetluse lõpetanud alles aasta või isegi kaks
aastat pärast direktiivi ülevõtva seaduse jõustumist. Samuti on endiselt pooleli mitu
rikkumismenetlust, kus Eesti on komisjoni ülevõtmisest teavitanud ja direktiive ülevõtvad
seadused on lausa 2017. või siis 2019. aasta jooksul jõustunud.
Alates Eesti ühinemisest EL-ga on komisjon 31.12.2020 seisuga Eesti vastu ELTL artikli 258
alusel kokku algatanud 501 rikkumismenetlust. 2020. aasta jooksul suutsime eduka lõpuni viia 14
rikkumismenetlust (2019. aastal 22). Uusi menetlusi algatas komisjon Eesti suhtes 23, mis on
samas suurusjärgus 2019. aastaga (25 uut menetlust), kuid tunduvalt rohkem kui 2018. aastal, mil
uusi menetlusi algatati vaid 11.
31.12.2020 seisuga on Eesti suhtes pooleli kokku 39 rikkumismenetlust, millest 19 on seotud
direktiivide ülevõtmise hilinemisega ja 20 mittenõuetekohase ülevõtmise või rakendamisega.
Seega on taaskord pooleli rekordarv rikkumismenetlusi (2019. aasta lõpus oli pooleli 30 ja 2018.
aastal 27 rikkumismenetlust). Märkimisväärne on ka uute sisuliste rikkumismenetluste arvu kasv
viimasel kahel aastal.
Järgnevalt käsitletakse esimeses alajaotuses 2020. aastal Eesti suhtes pooleli olnud direktiivide
mitteõigeaegset ülevõtmist puudutavaid rikkumismenetlusi ja teises alajaotuses sama perioodi
sisulisi rikkumismenetlusi.
2.1. DIREKTIIVIDE MITTEÕIGEAEGNE ÜLEVÕTMINE
2.1.1. Pooleliolevad rikkumismenetlused mitteõigeaegse ülevõtmise asjades (19)
Rikkumismenetlus 2017/0335 (MKM) – ametliku kirja faasis – direktiiv 2014/47/EL, milles
käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust.
Eesti vastas komisjonile, et direktiiv on üle võetud liiklusseaduse, liikluskindlustuse seaduse ja
riigilõivuseaduse muutmise seadusega, mis jõustus 01.09.2017, ning majandus- ja
kommunikatsiooniministri 15. detsembri 2011. a määruse nr 114 „Politseiametniku poolt
liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ muutmise
määrusega, mis jõustus 01.09.2017.
Rikkumismenetlus 2019/0187 (RAM) – ametliku kirja faasis – direktiiv (EL) 2017/828, millega
muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega.
Eesti vastas komisjonile, et direktiiv võetakse Eesti õigusesse üle väärtpaberituru seaduse ja teiste
seaduste muutmise seadusega. Muudatused jõustusid 14.12.2019.
Rikkumismenetlus 2019/0189 (MKM) – ametliku kirja faasis – direktiiv (EL) 2018/1846,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade
siseveo kohta) lisasid, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut. Eesti vastas komisjonile, et
direktiivis viidatud rahvusvaheliste kokkulepete muudatused on üle võetud autoveoseaduse § 35
lõikega 1 ja raudteeseaduse § 66 lõikega 2, mis kohustavad järgima rahvusvaheliste kokkulepete
24
nõudeid, mis eeldab iseenesestmõistetavalt praegu kehtiva versiooni kohaldumist ja selle järgimise
kohustust. Eesti leidis, et otseviide on piisav direktiivi nõuete täitmiseks.
Rikkumismenetlus 2019/0315 (KEM) – ametliku kirja faasis – direktiiv (EL) 2018/410, millega
muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist
ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid ning otsust (EL) 2015/1814. Eesti
vastas, et direktiiv on üle võetud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadusega. Muudatused
jõustusid 01.01.2020.
Rikkumismenetlus 2020/0033 (SIM) – ametliku kirja faasis – direktiiv (EL) 2017/853, millega
muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta. Eesti
vastas, et direktiiv on üle võetud relvaseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse
vastavate sätetega. Direktiivi ülevõtmiseks vajalikud relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja
strateegilise kauba seaduse muudatused jõustusid 01.03.2020.
Rikkumismenetlus 2020/0034 (RAM) – ametliku kirja faasis – direktiiv (EL) 2018/822, millega
muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise
valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul. Eesti vastas, et direktiiv on üle võetud
maksualase teabevahetuse seadusega, mis jõustus 01.01.2020. Mõned direktiivi sätted võeti üle
rahandusministri 19. mai 2015. a määruse nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest tuleneva
deklaratsiooni vorm ning selle esitamise ja täitmise korra kehtestamine” muudatustega, mis
jõustusid 24.01.2020, ning rahandusministri 17. jaanuari 2020. a määrusega nr 1 „Piiriüleste
skeemide kriteeriumid“, mis samuti jõustus 24.01.2020. Direktiivis sätestatud skeemide
edastamise kord ja tähtajad on kindlaks määratud juhendis, mille kinnitas Maksu- ja Tolliameti
peadirektor käskkirjaga 31.01.2020.
Rikkumismenetlus 2020/0035 (SOM) – ametliku kirja faasis – direktiiv (EL) 2017/159, millega
rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa
Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike
organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist. Eesti
vastas, et direktiiv on üle võetud Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a määruse nr 173
„Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ ja Vabariigi Valitsuse 10. juuli
2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ muudatustega,
mis jõustusid 20.03.2020, ning tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere
liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ muudatustega, mis jõustusid 09.03.2020.
Rikkumismenetlus 2020/2009 (RAM) – ametliku kirja faasis – direktiiv (EL) 2018/843, millega
muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi
rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ
ja 2013/36/EL (nn ELi V rahapesu tõkestamise direktiiv). Eesti vastas, et direktiiv on üle võetud
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduse muutmise seadusega, mis
jõustus valdavas osas 20.07.2020. Direktiivi täielikuks ülevõtmiseks võeti ka vastu
rahandusministri 22. septembri 2020. a määrus nr 34 „Loetelu ametikohtadest Eesti Vabariigis,
mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks“.
25
Rikkumismenetlus 2020/0169 (SOM) – ametliku kirja faasis – direktiiv (EL) 2018/131, millega
rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu ja Euroopa Liidu Transporditöötajate
Ametiühingute Liidu sõlmitud kokkulepet muuta direktiivi 2009/13/EÜ kooskõlas 2006. aasta
meretöönormide konventsiooni 2014. aasta muudatustega, mille Rahvusvaheline Töökonverents
kiitis heaks 11. juunil 2014. Eesti vastas, et direktiiv on üle võetud meretöö seaduse ja
meresõiduohutuse seaduse muutmise seadusega; majandus- ja taristuministri 10. märtsi 2020. a
määrusega nr 4 „Majandus- ja taristuministri 7. novembri 2014. a määruse nr 95
„Meretöötunnistuse, meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooni, ajutise meretöötunnistuse ja
kalandustöötunnistuse vorm“ muutmine“ ning majandus- ja taristuministri 3. augusti 2020. a
määrusega nr 46 „Tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted“. Eesti teavitas
komisjoni täielikust ülevõtmisest 12.08.2020.
Rikkumismenetlus 2020/0170 (MKM) – ametliku kirja faasis – direktiiv (EL) 2018/844, millega
muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL
energiatõhususe kohta. Eesti vastas, et direktiiv on üle võetud ehitusseadustiku ja teiste seaduste
muutmise seadusega, majandus- ja taristuminisri 3. juuli 2020. a määrusega nr 40 „Hoone
energiatõhusust oluliselt mõjutavale tehnosüsteemile esitatavad nõuded“, majandus- ja
taristuministri 30. juuni 2020. a määrusega nr 38 „Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.
detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” ning majandus- ja
taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” ning
30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele”
muutmine“ ning majandus- ja taristuministri 6. augusti 2020. a määrusega nr 47 „Hoone
energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hindamise ja hinnangu kohta
ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu ja esitamise kord“. Viimased muudatused jõustusid
14.08.2020.
Rikkumismenetlus 2020/0171 (MKM) – ametliku kirja faasis – direktiiv (EL) 2019/692, millega
muudetakse direktiivi 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju. Eesti vastas, et
direktiiv võetakse üle maagaasiseaduse muutmise seadusega, mille eelnõu võetakse seadusena
vastu 2020. aasta lõpuks. Maagaasiseaduse muudatused jõustusid 10.01.2021.
Rikkumismenetlus 2020/0318 (RAM) – ametliku kirja faasis – direktiiv (EL) 2019/2177, millega
muudetakse direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise
kohta (Solventsus II), direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning direktiivi
(EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil
kasutamise tõkestamist. Eesti vastas, et direktiivi artikli 2 punkt 1 võetakse üle
finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega, mille eelnõu on riigisisesel
kooskõlastamisel. Seaduse eeldatav vastuvõtmise aeg on 2021. aasta esimene kvartal.
Rikkumismenetlus 2020/0409 (KEM) – ametliku kirja faasis – direktiiv (EL) 2018/849, millega
muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, direktiivi 2006/66/EÜ,
mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja
elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta. Eesti vastas, et direktiiv
on üle võetud jäätmeseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, Vabariigi Valitsuse 7. augusti
2008. a määruse nr 124 „Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise
ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise
26
tähtajad“, Vabariigi Valitsuse 20. aprilli 2009. a määruse nr 65 „Elektri- ja elektroonikaseadmetest
tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja
kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“, Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2019. a
määruse nr 13 „Probleemtooteregistri põhimäärus“, keskkonnaministri 28. juuli 2013. a määruse
nr 57 „Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid
ja kord“, keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määruse nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi
asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“, keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse
nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ ja keskkonnaministri 22. juuni
2020. a määrusega nr 36 „Jäätmete liigiti kogumise lahendusteks kohalikes omavalitsustes antava
toetuse andmise tingimused ja kord“ ning Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja
Keskkonnainspektsiooni põhimäärustega.
Rikkumismenetlus 2020/0410 (KEM) – ametliku kirja faasis – direktiiv (EL) 2018/850, millega
muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta. Eesti vastas, et direktiiv võetakse üle
jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muudatustega, Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2011. a määruse
nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“, Vabariigi Valitsuse 9.
augusti 2018. a määruse nr 72 „Pakendiregistri põhimäärus“ ja Vabariigi Valitsuse 28. veebruari
2019. a määruse nr 13 „Probleemtooteregistri põhimäärus“ muudatustega ning keskkonnaministri
määruse „Pakendi korduskasutuse ja pakendijäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu arvutamise
metoodika“, keskkonnaministri määruse „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja
kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ ja keskkonnaministri määrusega „Olmejäätmete
korduskasutuseks ettevalmistatud, ringlusse võetud ja ladestatud koguste arvutamise metoodika“.
Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu läbis 20.05.2020 Riigikogus esimese
lugemise. Vabariigi Valitsuse määruste muudatused ja keskkonnaministri määrused kehtestatakse
kohe pärast seaduseelnõu jõustumist.
Rikkumismenetlus 2020/0411 (KEM) – ametliku kirja faasis – direktiiv (EL) 2018/851, millega
muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid. Eesti vastas, et direktiiv võetakse üle
samade õigusaktidega, millega võetakse üle direktiiv (EL) 2018/850. Need õigusaktid on loetletud
eespool rikkumismenetluse 2020/0410 juures.
Rikkumismenetlus 2020/0412 (KEM) – ametliku kirja faasis – direktiiv (EL) 2018/852, millega
muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta. Eesti vastas, et direktiiv
võetakse üle samade õigusaktidega, millega võetakse üle direktiivid (EL) 2018/850 ja (EL)
2018/851. Need õigusaktid on loetletud eespool rikkumismenetluse 2020/0410 juures.
Rikkumismenetlus 2020/0517 (KUM) – ametliku kirja faasis – direktiiv (EL) 2018/1808, millega
muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate
liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia
teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda. Eesti vastas, et direktiiv võetakse üle
meediateenuste seaduse muudatustega. Direktiivi ülevõtmiseks on koostatud meediateenuste
seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on esitatud
Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. Lisaks meediateenuste seadusele muudetakse eelnõuga ka
Eesti Rahvusringhäälingu seaduse, elektroonilise side seaduse, reklaamiseaduse ja
riigilõivuseaduse mõningaid sätteid. Eelnõu võetakse seadusena vastu eeldatavasti 2021. aasta
esimeses pooles.
27
Rikkumismenetlus 2020/0518 (MKM) – ametliku kirja faasis – direktiiv (EL) 2016/797, mis
käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitlust. Eesti vastas, et direktiiv on üle võetud
raudteeseadusega, mis jõustus 31.10.2020, ning majandus- ja taristuministri 27. novembri 2020. a
määrusega nr 80 „Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehniliste kirjelduste kohaldamise
kord, kasutusele võtmise tingimused, nende nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord ning
oluliste nõuete loetelu“, mis jõustus 06.12.2020. Mõned direktiivi sätted olid juba üle võetud toote
nõuetele vastavuse seadusega, millega rakendatakse ka direktiivist tulenevaid nõudeid.
Rikkumismenetlus 2018/0330 (SIM) – põhjendatud arvamuse faasis – direktiiv (EL) 2017/853,
millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli
kohta. Eesti vastas komisjonile, et direktiiv on osaliselt riigisisesesse õigusesse üle võetud,
eelkõige relvaseaduse 01.07.2018 ja 01.01.2019 jõustunud muudatustega, siseministri 28.
septembri 2018. a määrusega nr 23 „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus“ ning
Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2019. a määrusega nr 1 „Tulirelva, tulirelva oluliste osade,
akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded“. Direktiivi täielikuks
ülevõtmiseks on välja töötatud relvaseaduse muudatused, mis on plaanis esitada kooskõlastamisele
2019. aasta esimeses kvartalis. 25.07.2019 sai Eesti samas rikkumismenetluses põhjendatud
arvamuse. Eesti vastas komisjoni sisulistele etteheidetele, lubas muuta direktiivi ülevõtvat eelnõu
ja selgitas, et direktiivi täielik ülevõtmine on kavandatud relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja
strateegilise kauba seaduse muutmise seadusega. Muudatused jõustusid 01.03.2020.
2.1.2 Lõpetatud rikkumismenetlused mitteõigeaegse ülevõtmise asjades (7)
Rikkumismenetlus 2018/0153 (SIM) – ametliku kirja faasis – direktiiv (EL) 2016/681, mis
käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks,
avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. Eesti vastas komisjonile, et direktiiv
võetakse riigisisesesse õigusesse üle politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadusega. Muudatused jõustusid 15.02.2019. Komisjon lõpetas
menetluse 02.04.2020.
Rikkumismenetlus 2018/0331 (JUM) – ametliku kirja faasis – direktiiv (EL) 2017/541,
terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning
muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK. Eesti vastas komisjonile, et direktiiv võetakse
riigisisesesse õigusesse üle karistusseadustiku, ohvriabi seaduse ja riigi õigusabi seaduse
muutmise seadusega. Muudatused jõustusid 14.01.2019. Komisjon lõpetas menetluse 03.12.2020.
Rikkumismenetlus 2019/0188 (RAM) – ametliku kirja faasis – direktiiv (EL) 2017/1852
maksuvaidluste lahendamise mehhanismide kohta Euroopa Liidus. Eesti vastas komisjonile, et
direktiiv võetakse Eesti õigusesse üle maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse
seaduse muutmise seadusega. Muudatused jõustusid 15.11.2019. Komisjon lõpetas menetluse
02.04.2020.
Rikkumismenetlus 2019/0270 (JUM) – ametliku kirja faasis – direktiiv (EL) 2017/1371, 5. juuli
2017, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil. Eesti
vastas komisjonile, et direktiiv võetakse üle karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise
28
seadusega (Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi
ülevõtmine). Muudatused jõustusid 30.12.2019. Komisjon lõpetas menetluse 14.05.2020.
Rikkumismenetlus 2019/0316 (MKM) – ametliku kirja faasis – komisjoni rakendusdirektiiv (EL)
2018/1581, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ seoses varude säilitamise
kohustuste arvutamise meetodiga. Eesti vastas, et direktiiv võetakse üle vedelkütusevaru seaduse
muutmise seadusega, mis võetakse vastu eeldatavasti 2020. aasta I kvartali jooksul. Komisjon
lõpetas menetluse 30.10.2020.
Rikkumismenetlus 2019/0317 (MEM) – ametliku kirja faasis – komisjoni direktiiv (EL)
2019/782, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ seoses
ühtlustatud riskinäitajate kehtestamisega. Eesti vastas, et direktiiv võetakse üle
taimekaitseseaduse, riigilõivuseaduse, taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning
mahepõllumajanduse seaduse muutmise seadusega, mis võetakse vastu eeldatavasti 2020. aasta I
poolaasta jooksul. Komisjon lõpetas menetluse 30.10.2020.
Rikkumismenetlus 2020/0319 (MKM) – ametliku kirja faasis – direktiiv (EL) 2018/645, millega
muudetakse direktiivi 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate
maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta.
Eesti vastas, et direktiiv on üle võetud liiklusseaduse, autoveoseaduse muutmise ja sellega
seonduvate teiste seaduste muutmise seadusega ning majandus- ja taristuministri 6. juuni 2018. a
määruse nr 29 „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi
koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja
oskustele ning pädevustunnistuse vorm“ muudatustega. Komisjon lõpetas menetluse 03.12.2020.
2.2. SISULISED RIKKUMISMENETLUSED
2.2.1. Pooleliolevad sisulised rikkumismenetlused (20)
Rikkumismenetlus 2011/2011 (MKM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis 15.03.2011
ametlikus kirjas, et Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise
lennunduskokkuleppega Venemaa Föderatsiooni suhtes rahvusvahelisi kohustusi võttes ja neid
jätkuvalt kehtivaks tunnistades ei ole Eesti täitnud EL õigusest tulenevaid kohustusi. Eesti
tunnistas vastuses vajadust viia lennunduskokkulepe vastavusse EL õigusega. Eesti on avaldanud
soovi pidada Venemaa Föderatsiooniga selleteemalisi läbirääkimisi. Nii nagu eelnevatel aastatel
ei ole selles rikkumismenetluses ka 2020. aastal edasiminekuid olnud.
Rikkumismenetlus 2018/2028 (KEM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis 18.05.2018
ametlikus kirjas, et Eesti ei täida direktiivist 2011/170/Euratom (millega luuakse ühenduse
raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktviisete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks
käitlemiseks) tulenevaid kohustusi. Komisjoni etteheited puudutasid riikliku raamistiku rahaliste
vahendite olemasolu ja riikliku programmi sisu nõuete ebakorrektset kajastamist Eesti kasutatud
tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus programmis, mis hõlmab 35 aasta
tegevust kuni aastani 2050.
29
Eesti nõustus, et riiklikus programmis ei ole üldkulude hindamisel komisjoni viidatud kulusid
kajastatud ning puudub asjakohane detailne rahastamiskava koos ajakavaga. Direktiivi nõuete
täitmiseks täiendatakse riiklikku programmi üldkulude hinnanguga ning lisatakse dokumendid
olemasolevate rahaliste garantiide kohta ja ajakavas ettenähtud tegevuste kulude katmiseks
vajalike vahendite planeerimise kohta. Samuti nõustus Eesti, et riikliku programmi sisus on
puudusi. Direktiivi nõude täitmiseks täiendatakse riikliku programmi tulemusnäitajatega, mis
võimaldavad hinnata tegevuste elluviimist, samuti ajakohastatakse asjaomast tabelit kulude ajalise
profiili osas. Selles rikkumismenetluses 2020. aastal edasiminekuid ei olnud.
Rikkumismenetlus 2018/2114 (KEM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis 08.06.2018
ametlikus kirjas, et Eesti ei täida direktiivist 2011/170/Euratom (millega luuakse ühenduse
raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktviisete jäätmete vastutustundlikuks ja ohtutuks
käitlemiseks) tulenevaid kohustusi. Komisjoni seisukoha järgi ei ole Eesti õigusaktidega tagatud,
et pädeval asutusel oleks piisavalt inimressursse ja rahalisi vahendeid ning et kiirgustegevusloa
omajal oleks piisavalt inimressursse. Lisaks ei ole komisjoni arvates Eesti üle võtnud nõuet, et
radioaktiivsete jäätmete käitlemise eri etappide kõik osalised töötajaid koolitaksid ja välja
õpetaksid, ning nõuet tegeleda uurimis- ja arendustööga.
Eesti komisjoni etteheidetega ei nõustunud. Eesti leidis, et Keskkonnaministeeriumile koos
allasutuste Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooniga on tagatud rahalised vahendid ja
inimressursid, mis on vajalikud nende kohustuste täitmiseks. Kiirgusseadusega on tagatud, et
kiirgustegevusloa omaja käsutuses on piisavalt inimressursse.
Eesti leidis, et radioaktiivsete jäätmete tekitajad ning muud avaliku või erasektori asutused, kes
osalevad radioaktiivsete jäätmete käitlemise eri etappides, on kiirgustegevusloa omajad. Seega
kohaldub neile kiirgusseadusest tulenev koolitamise nõue. Radioaktiivsete jäätmete
vastutustundliku ja ohutu käitlemise valdkondlikeks teadus- ja arendusprogrammideks on
„Kiirgusohutuse riiklik arengukava“ ja „Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava“
ning nende rakendusplaanid. „Kiirgusohutuse riiklikus arengukavas“ käsitletud valdkonnad ja
nendes tuvastatud probleemkohad on tervikuna aluseks riikliku kiirgusalase teadus- ja
arendustegevuse planeerimisel. Selles rikkumismenetluses 2020. aastal edasiminekuid ei olnud.
Rikkumismenetlus 2018/2384 (HTM/MKM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis
06.06.2019 ametlikus kirjas, et Eesti on jätnud täitmata direktiivist 2006/123/EÜ (teenuste kohta
siseturul) ja direktiivist 2005/36/EÜ (kutsekvaliikatsioonide tunnustamise kohta) tulenevad
kohustused seoses ühtse kontaktpunkti toimimisega ning teabe kättesaadavuse ja
veebimenetlustega. Komisjon märgib, et teenuste direktiivi ja kutsekvalifikatsioonide
tunnustamise direktiivi ning määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike
usaldusteenuste kohta siseturul) sätestatud kohustused, mis on seotud ühtse kontaktpunkti loomise
ja haldamisega, on tulemuskohustused, mida Eesti ei ole täitnud.
Eesti ei nõustunud kahe komisjoni etteheitega. Eesti leidis, et Eestis on olemas õigusraamistik
kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi artiklis 57 sätestatud kohustuste täitmiseks. Samuti
on direktiividega nõutud menetlustele võimaldatud ligipääs vahemaa tagant ja elektrooniliste
vahendite abil nii e-identimise kui ka ühtses kontaktpunktis esitatud e-posti aadresside kaudu.
30
Ülejäänud etteheidetega Eesti nõustus, lubas kontrollida ühtset kontaktpunkti ning kõrvaldada
ametlikus kirjas välja toodud puudused seoses ühtse kontaktpunkti toimimisega ning teabe
kättesaadavuse ja veebimenetlustega hiljemalt 31.12.2019. Selles rikkumismenetluses 2020. aastal
edasiminekuid ei olnud.
Rikkumismenetlus 2019/2101 (JUM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis 25.07.2019
ametlikus kirjas, et Eesti ei ole täielikult üle võtnud direktiivi 2012/29/EL (millega kehtestatakse
kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse
nõukogu raamotsus 2001/220/JHA) mitmeid sätteid. Eesti komisjoni seisukohaga ei nõustunud
ning vastas, et direktiiv on kriminaalmenetluse seadustiku ja ohvriabi seadusega täielikult üle
võetud. Selles rikkumismenetluses 2020. aastal edasiminekuid ei olnud.
Rikkumismenetlus 2019/2109 (KEM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis 25.07.2019
ametlikus kirjas, et Eesti ei ole korrektselt üle võtnud direktiivi 2011/92/EL (teatavate riiklike ja
eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2014/52/EL)
mitmeid sätteid. Enamiku komisjoni etteheidetega Eesti ei nõustunud. Eesti nõustus osaliselt vaid
kahe komisjoni etteheitega. Puuduste kõrvaldamiseks lubas Eesti hiljemalt 1. juuliks 2020 muuta
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust ning Vabariigi Valitsuse 29.
augusti 2005. a määrust nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“. Selles rikkumismenetluses 2020. aastal
edasiminekuid ei olnud.
Rikkumismenetlus 2019/2229 (JUM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis 11.10.2019
ametlikus kirjas, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud laste seksuaalse kuritarvitamise ja
ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust käsitleva direktiivi 2011/93/EL teatud sätteid. Eesti
ei nõustunud komisjoni seisukohaga, et Eesti ei ole õigesti üle võtnud direktiivi sätteid, mis
sisaldavad lasteporno ja pornograafilise etteaste mõisteid. Lisaks leidis Eesti, et on nõuetekohaselt
reguleerinud karistusseadustiku §-des 133, 175, 202 ja 394 olukordi, kus isik teenib majanduslikku
kasu lapse osalemisest pornograafilises etteastes või lasteprostitutsioonis. Ka ei nõustunud Eesti,
et direktiivi artikli 20 lõike 3 punkt f ei ole nõuetekohaselt üle võetud, sest kriminaalmenetluse
seadustiku § 38 lõike 5 punktis 3 ei ole sätestatud piiranguid täiskasvanute suhtes, kes võivad saata
last kriminaaluurimise käigus toimuvatel vestlustel. Eesti nõustus komisjoni seisukohaga, et
direktiivi artikli 20 lõike 3 punkt e ei ole nõuetekohaselt üle võetud, kuna ristküsitlemise keeld ja
mitmekordse ülekuulamise vältimise nõue ei kohaldu selgelt 14–18-aastaste isikute suhtes.
Suurema õigusselguse huvides lubas Eesti seadust muuta. Selles rikkumismenetluses 2020. aastal
edasiminekuid ei olnud.
Rikkumismenetlus 2019/2244 (RAM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis 11.10.2019
ametlikus kirjas, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud direktiive 2014/23/EL
(kontsessioonilepingute sõlmimise kohta), 2014/24/EL (riigihangete kohta) ja 2014/25/EL (milles
käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste
riigihankeid). Komisjon esitas Eestile 20 etteheidet, millest Eesti nõustus seitsmega. Puuduste
kõrvaldamiseks koostatakse Rahandusministeeriumis riigihangete seaduse muutmise seaduse
eelnõu, mis plaanitakse saata ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvigruppidele arvamuse
avaldamiseks 2020. aasta esimeses pooles. Selles rikkumismenetluses 2020. aastal edasiminekuid
ei olnud.
31
Rikkumismenetlus 2018/2041 (KEM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis 28.11.2019
ametlikus kirjas, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud nõukogu 5. detsembri 2013. a direktiivi
2013/59/Euratom (millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega
kiiritamisest tulenevate ohtude eest) mitmeid sätteid. Eesti ei nõustunud komisjoni seisukohaga ja
esitas ülevõtmise meetmete täpsustatud loetelu. Selles rikkumismenetluses 2020. aastal
edasiminekuid ei olnud.
Rikkumismenetlus 2019/2287 (KEM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis 28.11.2019
ametlikus kirjas, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud direktiivi 2008/105/EÜ (mis käsitleb
keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas, mida on muudetud direktiiviga
2013/39/EL seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega). Eesti nõustus, et direktiivi
nõuetekohaseks ülevõtmiseks on vaja teha mõningaid muudatusi kolmes keskkonnaministri
määruses. Muudatused on kavandatud jõustuma 01.07.2020. Selles rikkumismenetluses 2020.
aastal edasiminekuid ei olnud.
Rikkumismenetlus 2016/2043 (SIM) – täiendava ametliku kirja faasis – komisjon leidis
27.05.2016 ametlikus kirjas, et määrusega (EL) 2016/399 (edaspidi Schengeni piirieeskirjad) on
vastuolus tasu võtmine piiriületuse ootejärjekorras koha broneerimise ja ooteala kasutamise eest
Eesti idapiiril. Komisjon leidis, et nõudes piiriületuse ootejärjekorras koha broneerimist ning
võttes tasu broneerimise ja ooteala kasutamise eest, teeb Eesti täiendavat kontrolli või seab
lisatingimusi välispiiri ületamisele. Eesti ei nõustunud komisjoni seisukohaga ja vastas, et
sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamine, piiriületuse ootejärjekorra pidamine ega
nende teenuste eest tasu võtmine ei ole seotud välispiiri piiriületusmenetlusega Schengeni
piirieeskirjade mõistes. 25.01.2019 sai Eesti samas rikkumismenetluses põhjendatud arvamuse,
milles komisjon väidab endiselt, et Eesti rikub Schengeni piirieeskirjadest tulenevaid kohustusi.
Eesti ei nõustu komisjoni seisukohaga. Oma vastuses täpsustas Eesti mitmeid asjaolusid ja selgitas
veel kord piiriületuse liikluskorralduse õiguslikku regulatsiooni.
30.10.2020 sai Eesti samas rikkumismenetluse täiendava ametliku kirja, milles komisjon täpsustab
oma etteheiteid. Nähes ette kohustuse igal ajal broneerida koht piiri järjekorra haldamise süsteemis
(GoSwift) ja kohustuse minna igal juhul kõigepealt piiripunktist mõne kilomeetri kaugusel asuvale
ootealale ja alles seejärel ooteala kaudu piiripunkti ning kohustuse maksta enamikus olukordades
tasu, on Eesti kehtestanud täiendavad kontrollid ja tingimused välispiiri ületamisele. Eesti ei
nõustu komisjoni seisukohaga ja leiab endiselt, et Eesti kehtestatud korra eesmärk on
liikluskoormust hajutades ja liiklusvooge juhtides liiklusohutuse tagamine ja piiriäärse ala
(loodus)keskkonna säilitamine piiripunktidesse viivatel teedel, mitte isikute kontroll välispiiri
ületamisel. Eesti ei ole kehtestanud ei täiendavaid kontrolle ega tingimusi välispiiri ületamiseks.
Rikkumismenetlus 2012/2242 (VM, SIM) – põhjendatud arvamuse faasis – komisjon saatis
17.10.2014 Eestile põhjendatud arvamuse, mille järgi ei ole Eesti õiguses ette nähtud süsteemi,
millega rakendatakse viisaeeskirjast tulenevat kohustust tagada õigus vaidlustada viisa andmisest
keeldumine, selle tühistamine või kehtetuks tunnistamine kooskõlas EL õigusega, eelkõige
viisaeeskirjaga (määrusega (EÜ) nr 810/2009). Komisjoni arvates peab kolmanda riigi kodanikule
olema viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamisel tagatud õigus pöörduda viimases astmes
kohtu poole, Eestis on võimalik esitada vaie aga ainult haldusorganile. Eesti vastas komisjonile, et
kuivõrd viisa väljastamise menetluses on kohtuliku kontrolli õigus igal juhul piiratud, siis tagab
32
Eestis kehtestatud vaidemenetlus edasikaebamise korra, mis on kooskõlas viisaeeskirjaga, EL
lepingu artikliga 19 ja harta artikliga 47. Seega oli Eesti arvates välismaalaste seaduses kehtestatud
süsteem, mille kohaselt ei ole viisa andmisest keeldumise, selle tühistamise või kehtetuks
tunnistamise otsuse vaidlustamisel ette nähtud kohtusse pöördumise õigust, kooskõlas EL
õigusega. Eesti rikkumismenetlus oli peatatud kuni otsuseni kohtuasjas C-403/16 El Hassani.
EK leidis 13.12.2017 otsuses C-403/16 erinevalt Eestist, et liidu õigus kohustab liikmesriike ette
nägema viisa andmisest keeldumise otsuste vaidlustamise menetluse, mis peab teatavas
menetlusstaadiumis tagama kohtus vaidlustamise võimaluse. Menetluse üksikasjalikud eeskirjad
tuleb kehtestada iga liikmesriigi õiguskorras, järgides võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtet.
21.12.2017 saatis komisjon Eestile kirja, milles palus edastada Eesti seaduse muudatused, millega
viiakse Eesti seadus kooskõlla EK otsusega.
2018. aasta jooksul pidas Eesti komisjoniga kirjavahetust, milles andis ülevaate välismaalaste
seaduse vajalike muudatuste väljatöötamisest ja menetlusest. 07.12.2018 vastas Eesti komisjonile,
et Riigikogu jõuab välismaalaste seaduse muudatused eeldatavasti vastu võtta veebruaris 2019.
Nii 2019. kui ka 2020. aasta jooksul pidas Eesti jätkuvalt komisjoniga kirjavahetust välismaalaste
seaduse muudatuste sisu ja vastuvõtmise ajakava teemal.
Rikkumismenetlus 2018/2288 (HTM) – põhjendatud arvamuse faasis – komisjon leidis
25.01.2019 ametlikus kirjas, et Eesti ei täida direktiivist 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide
tunnustamise kohta) tulenevaid kohustusi. Eesti vaidles komisjonile vastu kolmes punktis. Eesti
selgitas, et Eestis ei ole kehtestatud ühelgi kutsealal ei nõuet saada kutseorganisatsioonilt või -
organilt tegevusluba või end selles registreerida või selle organisatsiooni või organi liikmeks olla
ega ka nõuet registreerida riikliku sotsiaalkindlustusasutuse juures, seega ei ole vaja ka
teenuseosutajaid nendest nõuetest vabastada. Samuti ei ole Eestis kehtestatud teenuseosutajatele
riigisisese ametialase vastutuskindlustuse nõudeid. Eriarstiõppele kehtestatud tingimused on Eesti
hinnangul täidetud sotsiaalministri määruse „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri läbiviimise
kord“ § 5 lõikes 3 nimetatud praktilise koolituse osana.
Ülejäänud etteheidetega (eriarstide, erihambaarstide ja arhitektide omandatud õiguste automaatne
tunnustamine; perearstide erialakoolituse nõuded; hambaarstide omandatud eriõigused; pädeva
asutuse kohustused dokumentide väljastamisel) Eesti nõustus ning lubas muuta ehitusseadustikku,
välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadust ning asjasse puutuvaid sotsiaalministri
määruseid.
28.11.2019 sai Eesti samas rikkumismenetluses põhjendatud arvamuse, kuna komisjon ei ole
saanud lubatud muudatuste vastuvõtmise kohta mingit teavet. Eesti nõustub komisjoni
etteheidetega ning on valmis muutma asjasse puutuvaid riigisiseseid õigusakte. Ehitusseadustiku
ja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmise eelnõu on koostamisel ja selle
eeldatav jõustumise aeg on 01.07.2020. Sotsiaalministri 30. aprilli 2004. a määruse nr 42 „Euroopa
Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud
kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord“
muudatused on koostamisel ja võetakse vastu eeldatavasti 2020. aasta veebruari lõpuks. Tartu
Ülikooli seaduse uus redaktsioon ja sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määrus nr 70
33
„Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ jõustusid 01.01.2020. Sellega on Eestis
täidetud kõik direktiivis sätestatud perearsti praktilise koolituse kestusele esitatavad tingimused.
Selles rikkumismenetluses 2020. aastal edasiminekuid ei olnud.
Rikkumismenetlus 2020/2117 (SIM, KEM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis 14.05.2020
ametlikus kirjas, et Eesti ei ole täitnud direktiivist 2012/18/EL (ohtlike ainetega seotud
suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks
tunnistamise kohta) tulenevaid kohustusi. Komisjon esitas Eestile 53 etteheidet. Eesti nõustus 7 ja
ei nõustunud 46 komisjoni etteheitega. Puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kemikaaliseaduse
muudatused jõustusid 01.01.2021. Ka majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruse nr 18
„Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende
koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ vajalikud
muudatused jõustusid 01.01.2021. Lisaks tehti mitmed uuendused Päästeameti peadirektori 27.
juuli 2020. a käskkirjaga nr 161 „Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaaniga seotud
nõuded“.
Rikkumismenetlus 2020/2135 (MKM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis 14.05.2020
ametlikus kirjas, et Eesti ei ole täitnud määrusest (EL) 2017/1938 (mis käsitleb
gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr
994/2010) tulenevaid kohustusi, mis seonduvad solidaarsusmehhanismi kehtestamisega. Eesti
nõustus komisjoni etteheidetega. Puuduste kõrvaldamiseks on Majandus ja-
Kommunikatsiooniministeerium koostöös kirdepiirkonna riikidega (Soome, Läti, Leedu) loonud
töörühma, kuhu kuulub igast riigist kaks esindajat. Esmastest kokkulepetest tehti ülevaade BCM
SOM (Balti Ministrite Nõukogu energeetika vanemametnike) kohtumisel 18.06.2020. Augustis
2020 toimusid iganädalased kohtumised riikide esindajatega, et tagada ühised kokkulepped ja
tulemuste saavutamine. 2020. aasta augusti lõpus valmis tööplaan, mille kohaselt jõutakse
sisulisele kokkuleppele 2021. aasta veebruaris. Kokkuleppe allkirjastamine on planeeritud 2021.
aasta augustisse.
Rikkumismenetlus 2020/2201 (RAM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis 14.05.2020
ametlikus kirjas, et Eesti ei ole täitnud kohustusi, mis tulenevad direktiivi (EL) 2015/849 (nn ELi
IV rahapesu tõkestamise direktiiv) 13 sättest. Eesti nõustus komisjoni etteheidetega osaliselt.
Enamik puuduseid, millega Eesti nõustub, on kõrvaldatud 20.07.2020 jõustunud rahapesu ja
terrorismi rahastamise seaduse muudatustega. Direktiivi artikli 8 lõike 2 teise lause ülevõtmise
kohta tehtud etteheite puhul (riskihinnangu koostamise kohustus notaritele ja audiitoritele) jõustub
seadusemuudatus 01.01.2021. Eesti ei nõustunud etteheidetega, mis puudutavad artikli 11 punkti
d (hasartmänguteenuste osutajate hoolsusmeetmed kliendi suhtes üle 2 000 euro suuruse tehingu
puhul); artikli 60 lõiget 4 (asjaolud, mida pädevad asutused peavad karistuste kindlaksmääramisel
arvesse võtma) ning artikli 62 lõiget 2 (pädevate asutuste kohustus kontrollida karistusregistri
andmeid).
Rikkumismenetlus 2020/2228 (RAM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis 02.07.2020
ametlikus kirjas, et Eesti ei ole täitnud direktiivist 2013/34/EL (muudetud direktiiviga
2014/95/EL) (teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud
finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta) tulenevaid kohustusi. Eesti nõustus komisjoni
etteheidetega. Puuduste kõrvaldamiseks muudetakse raamatupidamise seaduse § 24 lõikeid 6 ja 7
34
ning seda täiendatakse lõikega 61. Eesti vastas, et eelnõu menetlemine Riigikogus on kavandatud
2020. aasta sügisesse ja selle kavandatud jõustumiskuupäev on 01.01.2021.
Rikkumismenetlus 2016/2048 (JUM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis 30.10.2020
ametlikus kirjas, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud nõukogu 28. novembri 2008. a
raamotsust 2008/913/JSK (teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise
kohta kriminaalõiguse vahenditega). Eesti vastab komisjonile 2021. aasta alguses.
Rikkumismenetlus 2020/2279 (JUM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis 03.12.2020
ametlikus kirjas, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud 13. juuni 2002. a raamotsust
2002/584/JSK (Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta). Eesti
vastab komisjonile 2021. aasta alguses.
Rikkumismenetlus 2020/2323 (RAM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis 03.12.2020
ametlikus kirjas, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud direktiivi 2013/34/EL (teatavat liiki
ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud
aruannete kohta) artikli 34 lõiget 1 ja artiklit 20. Eesti vastab komisjonile 2021. aasta alguses.
2.2.2. Lõpetatud sisulised rikkumismenetlused (7)
Rikkumismenetlus 2018/2168 (HTM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis 19.07.2018
ametlikus kirjas, et Eesti ei täida direktiivist 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise
kohta, mida on muudetud direktiiviga 2013/55/EL, tulenevaid kohustusi. Komisjoni leidis, et Eesti
ei täida direktiivis sätestatud nn läbipaistvusmenetlust ja kõigi liikmesriikide reguleeritud
kutsealade vastastikust haldamist ning sellega kaasnevaid mitmeid aruandekohustusi. Eesti
tunnistas, et direktiivis sätestatud läbipaistvuskohustuste täitmisel esineb teatavaid puudujääke ja
lubas puudused kõrvaldada 2018. aasta lõpuks.
Hoiatusmehhanismi puudutavate etteheidetega Eesti ei nõustunud ning leidis, et
hoiatusmehhanism on üle võetud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ning
haldusmenetluse seaduse ja halduskohtumenetluse seadustikuga. Eesti ei nõustunud ka komisjoni
hinnanguga, et direktiivis sätestatud osalist juurdepääsu kasutavate kutsetöötajate kohustus
teenuse kasutajat oma kutsetegevuse ulatusest selgelt teavitada on üle võtmata.
08.03.2019 sai Eesti täiendava ametliku kirja, kus komisjon esitas lisaküsimusi
hoiatusmehhanismi rakendamise kohta tervishoiuteenuse osutamisel ning leidis, et Eesti ei
rakenda hoiatusmehhanismi nõuetekohaselt. Eesti komisjoni seisukohaga ei nõustu ja selgitas, et
Eestis saab füüsilisele isikule reguleeritud ametikohal või kutsealal tegutsemise keelu või ajutise
piirangu seada ainult kohus ja hoiatusmehhanismi rakendamine on võimalik vaid jõustunud
kohtuotsuse alusel.
Komisjon lõpetas menetluse 30.10.2020.
Rikkumismenetlus 2018/2340 (MKM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis 25.01.2019
ametlikus kirjas, et Eestis ei kohaldata õigesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012.
aasta direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive
35
2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ.
Komisjoni etteheited puudutasid keskvalitsuse ostukohustust, energiaauditite tegemise kohustust
ja näidislepingute kättesaadavust. Eesti nõustus komisjoni etteheidetega ja lubas puudused
kõrvaldada 2019. aasta jooksul. Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2017. a määruse nr 63 „Keskvalitsuse
ostetavate toodete, teenuste ja energiatõhususe nõuded“ muudatused jõustusid 06.12.2019,
energiamajanduse korralduse seaduse muudatused 22.11.2019. Näidislepingud on kättesaadaval
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel.
Komisjon lõpetas menetluse 30.10.2020.
Rikkumismenetlus 2019/2093 (KEM/MKM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis
25.07.2019 ametlikus kirjas, et Eesti ei ole võtnud vastu kõiki direktiivi (EL) 2015/1513 (millega
muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi
2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta)
ülevõtmise meetmeid ja/või ei ole nendest teatanud. Eesti nõustus, et direktiivi 2009/28/EÜ
muudatuste täielikuks ülevõtmiseks on vaja muuta kehtivaid õigusakte (keskkonnaministri ning
majandus- ja taristuministri määrust ning majandus- ja taristuministri käskkirja). Majandus- ja
taristuministri määruse ja käskkirja muudatused on jõustunud. Keskkonnaministri määrus on
muutmisel.
Eesti ei nõustunud, et direktiivi 98/70/EÜ muudatus ei ole õigesti üle võetud. Atmosfääriõhu kaitse
seaduse § 1233 lõigetega 1 ja 2 on tagatud, et tarnija on kohustatud raporteerima
transpordisektorisse tarnitud kütusest ja energiast ning selle kohta käivast informatsioonist iga kuu
ning keskkonnaministri 2. oktoobri 2017. a määruse nr 41 „Täpsustatud nõuded
kasvuhoonegaaside mahu aruande andmete koosseisule, tarnitud kütuste ja energia olelusringi
jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heite mahukuse arvutusmeetodi, kütuse alusstandardi,
kasvuhoonegaaside heite mahukuse vähendamise arvutamise ning aruande esitamise kord“ § 5
lõiked 3 ja 4 kohustavad tarnijaid esitama kõiki aruande vormil nõutud andmeid.
Komisjon lõpetas menetluse 14.05.2020.
Rikkumismenetlus 2019/2166 (RAM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis 25.07.2019
ametlikus kirjas, et Eesti ei ole korrektselt üle võtnud direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja
edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2014/51/EL
seoses Euroopa Järelevalveasutuste volitustega) artikli 35 lõiget 6. Eesti rikkumist ei tunnistanud,
kuid nõustus mitmeti mõistetavuse kõrvaldamiseks muutma kindlustustegevuse seaduse § 124
lõiget 3. Muudatus jõustus 14.12.2019.
Komisjon lõpetas menetluse 02.04.2020.
Rikkumismenetlus 2019/2173 (SIM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis 25.07.2019
ametlikus kirjas, et direktiivi 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide
kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse
saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute
ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule) artikli 10 lõike 1 punktid a–e ei tundu olevat üle
36
võetud. Eesti komisjoni seisukohaga ei nõustunud ja selgitas, kuidas on nimetatud säte
välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusesse üle võetud.
Komisjon lõpetas menetluse 30.10.2020.
Rikkumismenetlus 2019/2293 (MKM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis 28.11.2019
ametlikus kirjas, et Eesti ei ole täitnud määruse (EL) 2016/426 (küttegaasi põletavate seadmete
kohta) artikli 4 lõikest 1 tulenevat kohustust teavitada komisjoni ja teisi liikmesriike nende
territooriumil kasutatavatest gaasiliikidest ja vastavatest küttegaasi toiterõhkudest. Eesti nõustus
komisjoni etteheitega, et ametliku kirja saamise ajal ei olnud nõutud teavet veel edastatud. Eesti
saatis nõutud teabe määruse (EL) 2016/426 II lisa kohasel vormil komisjonile 19.12.2019.
Komisjon lõpetas menetluse 14.05.2020.
Rikkumismenetlus 2020/2140 (MKM) – ametliku kirja faasis – komisjon leidis 14.05.2020
ametlikus kirjas, et Eesti ei ole siiani täitnud komisjoni delegeeritud määruse nr 885/2013 (millega
täiendatakse intelligentseid transpordisüsteeme käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2010/40/EL seoses veoautodele ja tarbesõidukitele ettenähtud turvalisi parkimiskohti
käsitleva teabeteenuse osutamisega) artikli 5 lõikest 2 tulenevat püsiteabe ja lõikest 3 tulenevat
muutuvteabe kättesaadavuse kohustust ega edastanud riikliku juurdepääsupunkti kirjeldust nõutud
tähtajaks. Eesti vastas, et Datex II andmeväravas on veokiparkla infoteenus olemas ja töötab
järgmisel aadressil: https://tarktee.mnt.ee/#/en/datex, ning edastas komisjonile nõutud teabe.
Komisjon lõpetas menetluse 02.07.2020.
37
III OSA
ÜLEVAADE „EU PILOTI“ PÄRINGUTEST
„EU Pilot“ on komisjoni projekt, millega Eesti ühines 14.09.2010. Projekti eesmärk on
liikmesriikidele esitatavate kaebuste ja päringute kiirem ja tõhusam menetlemine ning EL õiguse
rikkumiste lahendamine võimalikult varases staadiumis. Tegemist ei ole veel
rikkumismenetlusega, vaid sellele eelneva Eesti ja komisjoni dialoogiga. Projekti „EU Pilot“
andmebaasi kaudu edastab komisjon liikmesriikidele seega kodanike kaebusi, päringuid ja enda
küsimusi. Juhul kui liikmesriik ei suuda „EU Piloti“ käigus komisjonile näidata või komisjoni
veenda, et rikkumist tegelikult ei ole või see on kõrvaldatud, algatab komisjon liikmesriigi suhtes
rikkumismenetluse.
31.12.2020 seisuga oli Eesti suhtes avatud 9 „EU Piloti“ päringut (2019. aastal 8 päringut). Aasta
jooksul lõpetati Eesti suhtes 5 „EU Piloti“ päringut, millest ühe puhul ei jäänud komisjon Eesti
vastusega rahule ja algatas rikkumismenetluse (eespool rikkumismenetlus 2020/2135).
Tulenevalt komisjoni 2016. aasta detsembri otsusest4 algatab komisjon nüüd sisulised
rikkumismenetlused üldjuhul ilma „EU Piloti“ süsteemi kasutamata. „EU Piloti“ päring esitatakse
vaid erandjuhtudel, kui komisjoni hinnangul oleks sellest konkreetse juhtumi puhul kasu.
Komisjoni praktikamuutust ilmestab suurepäraselt statistika. Kui veel 2016. aastal algatati Eesti
suhtes koguni 23 „EU Piloti“ päringut, siis 2019. aasta jooksul oli uusi algatatud päringuid vaid 5
ning 2020. aastal ainult 6.
Kuna „EU Piloti“ päringute puhul on rikkumismenetlustega võrreldes tegu pigem
mitteformaalsemas vormis suhtlusega, on alljärgnevalt välja toodud vaid 2020. aastal algatatud
päringud. Statistika „EU Piloti“ päringute kohta on esitatud ülevaate IV osas.
2020. aastal algatatud „EU Piloti“ päringud
Päring EUP(2020)9582 (KEM) – puudutab kaebust CHAP(2019)1145 Eesti ametiasutuste
suutmatuse kohta viia läbi loodusdirektiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) artikli 6 lõikes 3 nõutud asjakohane hindamine seoses
metsaraielubadega Natura 2000 aladel. Eesti esitas selgitused 24.03.2020.
Päring EUP(2020)9643 (MKM) – puudutab määruse (EL) nr 376/2014 (mis käsitleb
tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid) artikli 16
lõikes 12 sätestatud liikmesriigi asutuse pädevust ja artikli 16 lõikes 13 sätestatud aruande
esitamise kohustust. Eesti vastas komisjonile 21.08.2020.
Päring EUP(2020)9654 (KEM) – puudutab direktiivi 2014/87/Euratom (millega muudetakse
direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse
raamistik) mittenõuetekohast ülevõtmist. Eesti saatis komisjonile selgitused 06.07.2020. Komisjon
esitas lisateabe päringu, millele Eesti vastas 03.11.2020.
4
Komisjoni 21. detsembri 2016 teatis: „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“, ELT C 18,
19.01.2017, lk 10–20.
38
Päring EUP(2020)9691 (MKM) – puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr
261/2004 (lennureisijate õigused), (EÜ) nr 1371/2007 (rongireisijate õigused), (EL) nr 1177/2010
(merereisijate ja siseveeteedel reisijate õigused) ja (EL) nr 181/2011 (bussireisijate õigused)
kehtestatud reisijate õiguste tagamist liikmesriikides COVID-19 põhjustatud kriisi ajal. Eesti esitas
komisjonile selgitused 07.10.2020.
Päring EUP(2020)9745 (RAM) – puudutab küsimust, kas taktikalise mehitamata õhusõiduki
süsteemi RQ-20 Puma soetamiseks viidi läbi riigihange kooskõlas kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
direktiive ülevõtvate Eesti riigisiseste õigusaktidega, järgides seejuures hankemenetluse valikule
kohast regulatsiooni. Eesti vastas komisjonile 17.12.2020.
Päring EUP(2020)9783 (KEM) – puudutab veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ (millega
kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) nõuetekohast ülevõtmist ja
raamdirektiivis ette nähtud meetmete rakendamist. Eesti vastab komisjonile 2021. aasta alguses.
39
IV OSA
STATISTIKA
4.1. Statistika Eesti osalemise kohta ELK menetlustes
Eesti osalusega uued menetlused EK-s, üldkohtus ja EFTA Kohtus 2016-2020
2016 2017 2018 2019 2020
Eelotsused 15 13 9 10 14
Otsesed 0 1 0 0 2
kaebused, sh
apellatsioonid
Menetlusse 0 0 3 4 2
astumine
Arvamused 0 0 1 0 0
EFTA Kohus 0 0 0 0 0
Kokku: 15 14 13 14 18
Tabelis esitatud statistika on koostatud selle põhjal, mis aastal Eesti on oma seisukoha esitanud.
Otsesed hagid, mis on pooleli 31.12.2020 seisuga või lõpetati 2020. aasta jooksul
Kohtuasja
Pooled Menetluse staadium
number
Määrus (jätta hagi rahuldamata)
T-180/20 Eleanor Sharpston vs. nõukogu ja 06.10.2020
liikmesriikide valitsuste esindajad
Määrus (jätta hagi rahuldamata)
T-550/20 Eleanor Sharpston vs. nõukogu ja 06.10.2020
liikmesriikide valitsuste esindajad
Kohtuasjad, milles Eesti on menetlusse astunud ning mis on pooleli 31.12.2020 seisuga või
lõpetati 2020. aasta jooksul
Kohtuasja
Pooled Menetluse staadium
number
T-236/17 ja
Balti Gaas vs. Euroopa Komisjon ja
T-596/17 INEA Kohtuotsus 16.12.2020
C-549/18 Euroopa Komisjon vs. Rumeenia Kohtuotsus 16.07.2020
C-550/18 Euroopa Komisjoni vs. Iirimaa Kohtuotsus 16.07.2020
40
C-628/18 Euroopa Komisjoni vs. Sloveenia Kohtuotsus 13.01.2021
C-213/19 Euroopa Komisjon vs. Ühendkuningriik Kohtuistung 08.12.2020
Määrus (hagi on vastuvõetamatu)
T-526/19 Nord Stream 2 vs. parlament ja nõukogu 20.05.2020
Määrus (hagi on vastuvõetamatu)
T-530/19 Nord Stream vs. parlament ja nõukogu 20.05.2020
Venezuela Bolivari Vabariik vs.
C-872/19 P nõukogu Kohtujuristi ettepanek 20.01.2021
Nord Stream 2 AG vs. parlament ja
C-348/20 P nõukogu Menetlusse astumise kinnitus 28.09.2020
Eelotsusemenetlused, milles Eesti on esitanud seisukoha ning mis on pooleli 31.12.2020
seisuga või lõpetati 2020. aasta jooksul
Kohtuasja
Pooled Menetluse staadium
number
Privacy International (eelotsust taotlev kohus:
C-623/17 Ühendkuningriik) Kohtuotsus 06.10.2020
C-511/18 ja La Quadrature du Net jt (eelotsust taotlev
C-512/18 kohus: Prantsusmaa) Kohtuotsus 06.10.2020
Ordre des barreaux francophones et
C-520/18 germanophone e.a. (eelotsust taotlev kohus: Kohtuotsus 06.10.2020
Belgia)
Elme Messer Metalurgs (eelotsust taotlev
C-743/18 kohus: Läti) Kohtuotsus 01.10.2020
C-746/18 H. K. (eelotsust taotlev kohus: Eesti) Kohtujuristi ettepanek 21.01.2020
Riigiprokuratuur (eelotsust taotlev kohus:
C-2/19 Eesti) Kohtuotsus 26.03.2020
C-89/19 kuni
Määrus – kodukorra artikkel 99
C-91/19 Rieco jt (eelotsust taotlev kohus: Itaalia) 10.02.2020
Land Hessen (eelotsust taotlev kohus:
C-272/19 Saksamaa) Kohtuotsus 09.07.2020
41
RTS infra & Aannemingsbedrijf Norré-
C-387/19 Behaegel (eelotsust taotlev kohus: Belgia) Kohtuotsus 14.01.2021
C-420/19 Heavyinstall (eelotsust taotlev kohus: Eesti) Kohtuotsus 20.01.2021
C-429/19 Remondis (eelotsust taotlev kohus: Saksamaa) Kohtuotsus 04.06.2020
C-476/19 Combinova (eelotsust taotlev kohus: Rootsi) Kohtuotsus 08.10.2020
C-673/19 M e.a. (eelotsust taotlev kohus: Madalmaad) Kohtujuristi ettepanek 20.10.2020
Määrus - kodukorra artikkel 99
C-618/19 Ge.Fi.L. (eelotsus taotlev kohus: Itaalia) 01.07.2020
C-793/19 ja C- Kirjalikud märkused 12.06.2020,
794/19 SpaceNet jt (eelotsust taotlev kohus: Saksamaa) hetkel on menetlus peatatud
TEAM POWER EUROPE (eelotsust taotlev
C-784/19 kohus: Bulgaaria) Kohtujuristi ettepanek 10.12.2020
Ligue des droits humains (eelotsust taotlev
C-817/19 kohus: Belgia) Kirjalikud märkused 30.09.2020
Simonsen & Weel (eelotsust taotlev kohus:
C-23/20 Taani) Kirjalikud märkused 07.08.2020
C-6/20 Innove (eelotsust taotlev kohus: Eesti) Kohtujuristi ettepanek 28.01.2021
Commissioner Garda (eelotsust taotlev kohus:
C-140/20 Iirimaa Eesti seisukoht kohtule 31.07.2020
C-148/20 kuni C- Deutsche Lufthansa jt (eelotsust taotlev kohus:
150/20 Saksamaa) Kirjalikud märkused 25.11.2020
Kirjalikud märkused 18.11.2020,
C-163/20 AZ (eelotsust taotlev kohus: Austria) hetkel on menetlus peatatud
C-215/20 ja C- Bundesrepublik Deutschland (eelotsust taotlev
222/20 kohus: Saksamaa) Eesti seisukoht kohtule 20.10.2020
Volvo et DAF Trucks (eelotsust taotlev kohus:
C-267/20 Hispaania) Eesti seisukoht kohtule 03.11.2020
GE Auto Service Leasing (eelotsust taotlev
C-294/20 kohus: Hispaania) Eesti seisukoht kohtule 18.11.2020
C-295/20 Sanresa (eelotsust taotlev kohus: Leedu) Eesti seisukoht kohtule 20.11.2020
C-339/20 ja C-
397/20 VD jt (eelotsust taotlev kohus: Prantsusmaa) Eesti seisukoht kohtule 11.12.2020
42
4.2. Eesti vastu algatatud rikkumismenetluste statistika
Rikkumismenetluste algatamine aastate kaupa 2016-2020
2016 2017 2018 2019 2020
Mitteõigeaegne 17 16 6 9 15
ülevõtmine
Sisuline 3 1 5 16 8
rikkumine
Kokku 20 17 11 25 23
Rikkumismenetluste lõpetamine aastate kaupa 2016-2020
2016 2017 2018 2019 2020
Mitteõigeaegne 13 12 16 14 7
ülevõtmine
Sisuline 3 2 1 8 7
rikkumine
Kokku 16 14 17 22 14
Kõik algatatud rikkumismenetlused ministeeriumide ja staadiumide kaupa 2004-2020
Põhjendatud
Ministeerium Ametlik kiri Kohus
arvamus
Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) 10 4 0
Justiitsministeerium (JUM) 27 4 0
Keskkonnaministeerium (KEM) 87 38 7
Kultuuriministeerium (KUM) 5 2 0
Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeerium (MKM) 119 31 8
Maaeluministeerium (MEM) 57 0 0
Rahandusministeerium (RAM) 104 23 2
Siseministeerium (SIM) 25 9 0
Sotsiaalministeerium (SOM) 62 22 4
Välisministeerium (VM) 5 1 0
Kokku 501 131 21
43
Pooleliolevad rikkumismenetlused ministeeriumide ja etappide kaupa 31.12.2020 seisuga
Ministeerium Ametlik kiri Põhjendatud arvamus Kohus
HTM 1 1 0
JUM 4 0 0
KEM 10 0 0
KUM 1 0 0
MKM 7 0 0
MEM 0 0 0
RAM 8 0 0
SIM 2 3 0
SOM 2 0 0
VM 0 0 0
Kokku 35 4 0
Pooleliolevad rikkumismenetlused mitteõigeaegse ülevõtmise asjades 31.12.2020 seisuga
Ministeerium Ametlik kiri Põhjendatud arvamus Kohus
HTM 0 0 0
JUM 0 0 0
KEM 5 0 0
KUM 1 0 0
MKM 5 0 0
MEM 0 0 0
RAM 4 0 0
SIM 1 1 0
SOM 2 0 0
VM 0 0 0
Kokku 18 1 0
Pooleliolevad sisulised rikkumismenetlused 31.12.2020 seisuga
Ministeerium Ametlik kiri Põhjendatud arvamus Kohus
HTM 1 1 0
JUM 4 0 0
KEM 5 0 0
KUM 0 0 0
MKM 2 0 0
MEM 0 0 0
RAM 4 0 0
SIM 1 2 0
SOM 0 0 0
VM 0 0 0
Kokku 17 3 0
44
4.3. Statistika „EU Piloti“ päringute kohta
„EU Piloti“ päringute algatamine ja lõpetamine aastate kaupa 2016-2020
2016 2017 2018 2019 2020
Algatatud 23 4 3 5 6
„EU Piloti“
päringud
Lõpetatud 22 15 3 6 5
„EU Piloti“
päringud
Kõik „EU Piloti“ päringud ministeeriumide ja staadiumide kaupa 2010-2020
Ministeerium Algatatud Lõpetatud Pooleliolevad
HTM 3 3 0
JUM 12 11 1
KEM 37 33 4
KUM 1 1 0
MKM 61 58 3
MEM 6 6 0
RAM 17 16 1
SIM 11 11 0
SOM 11 11 0
VM 3 3 0
Kokku 162 153 9
45
Saatja: Arnika Kalbus <
[email protected]>
Saadetud: 25.02.2021 13:09
Adressaat: <
[email protected]>; Ele Raik (Riigikantselei)
<
[email protected]>; Merli Vahar (Riigikantselei)
<
[email protected]>; Katrin Juhandi (Riigikantselei)
<
[email protected]>
Koopia: JUR 2. büroo <
[email protected]>; Kerli Veski
<
[email protected]>; Marit Järvamägi <
[email protected]>; Piret
Nõmmela <
[email protected]>; EL kohtu töögrupp <
[email protected]>
Teema: 03.03 KOKi koosolekule ülevaade EL kohtuasjadest ja
rikkumismenetlusest
Tere
Esitame 3.03 KOKi koosolekule ja 11.03 VV istungile ülevaate Eesti
osalemisest Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Majanduspiirkonna Kohtu (EFTA
Kohtu) menetlustes, Eesti vastu algatatud rikkumismenetlustest ja
projekti „EU Pilot päringutest aastal 2020.
Parimatega
Arnika ja Nele
*** TÄHELEPANU *** See e-kiri (kaasa arvatud manused) on mõeldud ainult
e-kirja adressaatidele ning võib sisaldada ametialaseks kasutamiseks
ettenähtud teavet. Teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata
edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul,
kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, palun teavitage
sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.
*** ATTENTION *** This e-mail and its attachments may contain official
information. If you are not the intended recipient, please notify the
sender immediately, delete this e-mail and destroy any copies. Any
dissemination or use of this information by a person other than the
intended recipient is unauthorized and may be unlawful.