Hr.Tõnis Mölder Keskkonna ministeerium e -post:
[email protected] Koopiad: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium , e -post:
[email protected] Siseministeerium, e-post
[email protected] Rahandusministeerium, e-post:
[email protected] Tei e: 17.02.2021 nr 1-4/21/795 Meie: 23 .02.2021 Teema: Vabariigi Valitsuse määruse nr.51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmine, l aevalt laevale ohtliku kauba käitlemise operatsioonid e teostamine (STS) Austatud hr. minister Tõnis Mölder ! Täname Teid meile antud võimaluse eest esitada Eesti Laevaomanike Liidu (edaspidi ELL) arvamus Vabariigi Valitsus poolt 25.06 .2020 vastu v õetud määruse nr.51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord“(edaspidi nimetatud „Määrus“) muutmise eelnõu (edaspidi „Eelnõu“) osas . Esmalt tahame ära märkida, et Määrust sai arutatud pikka aega ja korduvalt 2018-2020 aast al ning sellega seoses toimus mitu kohtumist, milles osales ka ELL esindaja. Me oleme kogu aeg eeldanud, et vajalikud juriidilised - ja mõjuanalüüsid said tehtud nii nagu vaja vastavalt hea õigusloome tavale Eestis . Väga imelik on praegu tekkinud olukord, kus umbes pool aastat kehtinud Määrust hakatakse nüüd kiiruga muutma ja peatatakse laevalt laevale ohtliku ja kahjuliku kauba ümberlaadimine merel (edaspidi „STS“ – inglise keelest „Ship To Ship“). Samas mingit kahju ei ole juhtunud ega olnud mingit muud sellist olukorda, kus oleks olnud reaalne oht kahju tekkimiseks keskkonnale merel, mis põhjendaks sellist kiirustamist ja Määruse muudatusi. 10.02.2021.a. ümarlaua arutelul Keskkonnaministeeriumis ütles Keskkonnaameti esindaja välja, et 09.02.2021 kontrollis 2 inspektorit merel laevasid ja dokumente STS operatsiooni käigus 16 tundi ja puuduseid ega rikkumisi ei tuvastatud. Õiguskindluse aspektist võttes on praegu ette võetud rut a kas ja põhjendamatu Määruse muudatus , mis on negatiivne Eesti mainele ja ettevõtluskeskkonnale. Seetõttu ELL ei toeta põhimõtteliselt seda Eelnõud. E LL ei ole rahul E elnõu sätetega ja seletuskirjaga , mis näitavad, et need on tehtud kiirustades ja läbimõtlematult . Eelnõu järgi paragrahv 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas on ohtlike ja kahjulike ( ainete) käitlemine lubatud navigatsiooniteabes avaldatud ankrualadel, välja arvatud ankrualal, mis kattub osaliselt või täielikult kaitstava loodusobjekti alaga ning ankrualal, kus kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju kaitstaval loodusobjektil.“ Selle Eelnõus välja pakutud sõnastuse puuduseks on ebaselgus ja umbmäärasus, mis teeb jõustumise korral Määruse täitmise veelgi raskemaks ja olukorra segasemaks. Laevaomanik ja laevade operaator vajab selgust, mis ankrualal saab teostada STS. Selle Eelnõu jõustumisel peaks hakkama välja selgitama, mis ankruala kattub osaliselt või täielikult kaitstava loodusobjekti alaga ning mis ankrualal kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju kaitstaval loodusobjektil. Igasuguse õigusloome eesmärk peab olema õigusselgus, et asjast huvitatud pooled saavad üheselt aru, mis on õigused, kohustused ja piirangud (kui neid on). Eelnõu paragrahv 5 lõige 2 sõnastus on väga kaugel õigusselgusest ja ka üldisest arusaadavusest. Sellega seoses tõusetub küsimus, et kes ja millal peab hindama, millisel ankrualal kavandatav ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju kaitstaval loodusobjektil . Eelnõu juurde kuuluv seletuskiri sätestab, et keskkonnamõju hindamisi ei ole tehtud. Ei ole arusaadav kas Eelnõu eesmärk on see, et iga laevaomanik või laeva operaator, kes soovib käidelda Eestis laevaliikluse korraldamise süsteemi (edaspidi „VTS“) tööpiirkonnas ohtlikke ja kahjulikke kaupu peab eelnevalt tellima ankruala osas keskkonnamõju hindamise. Sellise kohustuse panemine laevaomanike ja laevade operaatorite peale on ennekuulmatu ja muidugi ebaproportsionaalne ning ka ebamõistlik. Ohtlikke ja kahjulikke aineid on erinevaid ja nende mõjud on erinevad. Keskkonnamõju hindamine võtab palju aega ja on kulukas ning see on praktiliselt mõeldamatu, et iga laevaomanik või lae vade operaator teostaks keskkonnamõjude hindamise enne planeeritud STS operatsiooni Eestis . Lisaks sellele on eri ohtlike ja kahjulike ainete võimalik keskkonnamõju erinev. Teatavasti on nafta STS käitlemisel palju suuremad riskid merekeskkonnale ja ümbritsevale loodusele kui veeldatud maaga asi (LNG) STS käitlemisel merel, kusjuures LNG mõju selle lekkel on merekeskkonnale olematu. LNG eristamise praktiline vajalikkus tõusetub ka asjaolust, et Eestis ei ole LNG terminale. Seega puudub LNG ümberlaadimiseks Eestis alternatiiv STS-le, mille vajadus on seetõttu suurem kui muude ohtlike ja kahjulike ainete puhul. Lisaks eeltoodule on käesoleva aasta jooksul oodata Eesti ettevõtte kasutusse uut LNG tankerit, mis hakkab punkerdama LNG laevu (näiteks mv „MegaStar“) Eestis ja sellega seoses vajab tõenäoliselt LNG STS võimalust. ELL ettepanek on, et Keskkonnaministeerium tellib ise soovitud keskkonnamõjude hindamised ankrualadel kui see on tõesti vajalik ja nende keskkonnamõjude hindamiste tulemuste järgi määratleb selgelt ja üheselt arusaadavalt alad (ankrualad või muud merealad), kus võib STS teostada. Siinjuures märgime ära, et Eelnõu sõnastus ei piira STS teostamist väljaspool VTS tööpiirkonda. Seega STS saab teostada, kuid selleks peavad laevad olema väljaspool VTS ala, näiteks Lääne-Eesti merealadel. Juhime tähelepanu sellele, et Lääne-Eesti mere al al puudub VTS (s.o. reaalajas laevaliikluse jälgimine ja kon t roll) ja seal oleva väiksema reostustõrje võimekuse tõttu on ilmselt mingi õnnetuse tõttu tekkiva merekeskkonna reostuse piiramine ja kõrvaldamine oluliselt raskem kui Põhja-Eesti ja Tallinna piikonnas, kus on suurem ad võimekus ed . ELL on kindel, et kontrollitud ja reguleeritud kindlatel mere a ladel teostatav STS on parim lahendus, et leida normaalne tasakaal keskkonnahoiu ja ettevõtluse vahel. Eelnõu järgi paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine, välja arvatud punkerdamine, on keelatud Eesti Vabariigi sisemeres mereala ruumilise planeeringu kehtestamiseni, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. märtsini. ELL ei ole nõus STS peatamisega nüüd umbes pool aastat peale Määruse vastuvõtmist 25.06.2020 , sest see piirab ettevõtlust ja kahjustab õiguskindlust. Juhul kui keskkonnamõjude hinnangud tuvastavad mingitel ankrualadel olulise negatiivse keskkonnamõju mingi ankruala läheduses asuva kaitstava loodusobjekti jaoks , siis sellel ankrualal võib peatada või piirata STS teostamist. Märgime veel ära, et Eelnõuga kavatsetud STS peatamine aastaks annab rahvusvahelisele laevandusüldsusele sellise signaali, et hiljem STS taasvõimaldamisel Eestis ei ole siia keegi enam niipea tulemas STS teostama tekitatud ebakindluse pärast. STS on osa meremajandusest, mida Eesti riik on otsustanud arendada koos Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmisega. See, et Eesti lipu all ei ole veel ühtegi tankerit, ei saa vabandada STS peatamist või keelamist. STS kaudu tulevad Eesti riigile ja ettevõte te le muud tulud (veeteetasud, STS operatsioonide abipersonali ja –laevade (puksiiride) teenistus, laevade agentide teenistus, STS laevade varustamis e tasud , meeskonna vahe tusega seotud teenustasud jm.), mille äralõikamine on lühinägelik ja negatiivsete tagajärgedega Eesti meremajandusega seotud ettevõtlusele. ELL märgib veel ära, et K eskkonnaministeerium ei ole arvesse võtnud, et s elle muudatusega peatatakse STS Eesti sisemeres ja tõrjutakse see Eesti territoriaalmere alale ja majandusvööndisse, kus STS operatsioone teostavad laevad on ilmastikumõjude suuremas meelevallas ja sellest kasvavad oluliselt riskid ja oht merekeskkonnale. STS operatsioon on tavaliselt aeganõudev, kuid avamerel võib tuul ja lainetus tõusta mõne tunniga kui puudub ranniku või saarte või poolsaarte varjav kaitse. STS operat sioonide keskkonnaohutuse võti seisneb selles, et hästi korraldatud STS operatsioon ranniku lähedal kokkulepitud ilmastikumõjude eest rohkem kaitstud sisemeres on kindlasti ohutum ja õnnetuste võimalus väiksem kui STS operatsioon avatud merealal. STS keelamine sisemeres on vastavate laevade suuremate riskide ja ohtude ette lükkamine. ELL on sellega nõus, et Eesti seadusandluses võiks täpsemalt reguleerida STS operatsioonide merel läbiviimise tingimusi ja nõudeid . Siinjuures peab arvestama, et erinevate kaubagruppide puhul on STS korral riskid erinevad. S ellest tulenevalt vastav STS regulatsioon peaks võtma arvesse kaubagruppide erisusi. ELL ku i meresõidu praktikute esindaja on veendunud, et mitme osapoole koostöös nii merel kui kaldal on võimalik STS operatsioone viia läbi ohutult, keskkonnasõbralikult ja edendades konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda. Siiski Määruse muudatus tuleb ELL arvates teha põhjalikult läbimõeldult ja komplektselt koos teiste asjassepuutuvate õigusaktidega, et mitte kahjustada ettevõtluskeskkonda ja õiguskindlust Eestis. Lugupidamisega Peeter Ojasaar / digitaalselt allkirjastatud / Juhatuse liige Eesti Laevaomanike Liit
Saatja: Enn Kreem <
[email protected]>
Saadetud: 23.02.2021 12:58
Adressaat: <
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>;
<
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>
Teema: ELL kirja projekt KeM-ile_STS ja määruse nr.51 muutmise eelnõu
Tere!Saadan Eesti Laevaomanike Liidu kirja VV määruse nr.51
asjus.Lugupidamisega Enn KreemELL peasekretärtel.5183558