Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. veebruar 2021
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
25.02.2021 nr 32
Ettevõtlusteadlikkuse arendamise toetamiseks antud
toetuse osalise tagasinõude otsus
Õiguslik regulatsioon ja tuvastatud asjaolud
1.1. Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 31.03.2015 käskkirjaga nr 15-0094 kehtestati toetuse
andmise tingimused ettevõtlusteadlikkuse arendamise toetamiseks (edaspidi toetusskeem), mida
on muudetud ettevõtlusministri 22.07.2016 käskkirjaga nr 16-0225, 23.03.2017 käskkirjaga nr 17-
066 ja ettevõtlus ja infotehnoloogiaministri 21.02.2019 käskkirjaga nr 19-030. Toetusskeemi
kohaselt on tegevuste elluviijaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
STS2014_2020) § 16 lg 1 punkti 1 mõistes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS).
Toetusskeemi punkti 2.3 alusel viib EAS ellu alategevust „Ettevõtlusteadlikkus, sh ettevõtlikkus-
projektide konkurss perioodil 2014-2020“ (edaspidi projekt), mille number Struktuurifondide
Operatiivsüsteemis on 2014-2020.5.01.16-0165. Projekti rahastamise määr on 100%.
Vabariigi Valitsuse 31.01.2019 korraldusega nr 34 kinnitatud „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ (edaspidi nimekiri) järgi on toetusskeemi
rakendusüksusteks EAS ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ning
rakendusasutuseks MKM. Ettevõtlusministri ja majandus- ja taristuministri 30.10.2015
käskkirjaga nr 1.1-1/15-0342 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööprotseduuride
kirjelduse kinnitamine perioodiks 2014–2020“ on kinnitatud MKMi tööprotseduuride kirjeldus
perioodiks 2014–2020 (edaspidi TPK). TPK punkt 7 järgi võtab rakendusasutus (MKM) endale
rakendusüksuse (EAS) funktsiooni toetuse tagasinõude otsuse tegemisel, kui EAS on toetuse saaja,
et tagada rakendusüksuse kohustuste lahusus. Rahandusministri 07.11.2016 käskkirjaga nr 225
„Loa andmine rakendusüksuse ülesannete täitmiseks“ on antud MKMile õigus täita
rakendusüksuse funktsiooni TPKs sätestatud juhtudel.
1.2. 05.10.2020 informeeris EASi järelevalve ja riskijuhtimise üksus MKMi võimalikust nõuete
rikkumisest projekti elluviimiseks sõlmitud hankel.
1.3. EAS sõlmis riigihanke nr 157680 „Suhtekorraldusteenus 2016-2019“ tulemusel raamlepingu
pakkujatega Alfa Omega Communciations OÜ (edaspidi AOC), Alphabaltic Media OÜ ja KPMS
Partnerid OÜ (edaspidi KPMS). Raamlepingu alusel kutsus EAS 14.06.2017 pakkujad osalema
raamostu hinnapakkumisel nr HNR170044 „Ettevõtlusnädala 2017 kommunikatsioon“ (edaspidi
raamost). Pakkujad pidid pakkumuses esitama kommunikatsioonistrateegia, eelarve kirjelduse
ning maksimaalse kogumaksumuse. Raamostu üheks tingimuseks oli, et tehtavate tööde maht
lepitakse täitjaga kokku jooksvalt.
Tähtaegselt esitasid pakkumused AOC ja KPMS. Pakkumuste maksumused käibemaksuta olid
vastavalt 17640 ja 20700 eurot. Peale pakkumuste esitamist küsis EAS pakkujalt KPMS täpsustusi
pakkumuse eelarve vormi ja detailsuse kohta ning KPMS esitas täpsustustatud eelarve. 26.07.2017
tunnistas EAS esitatud pakkumused vastavaks ning pakkuja KPMS pakkumuse edukaks.
31.07.2017 sõlmis EAS eduka pakkujaga hankelepingu. KPMS esitas raamostu tööde eest EASile
arve summas 19 101,80 eurot, millele lisandus käibemaks 3980,36 eurot. Kokku on KPMSi
esitatud arve alusel EAS välja makstud toetuse summas 23882,16 eurot.
2
1.4. 16.10.2017 esitas AOC Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) kahju
hüvitamise taotluse seoses EASi langetatud otsustega raamostul.
VAKO tegi antud asjas 22.02.2018 otsuse nr 12.2-9/6394/157680 (edaspidi VAKO otsus), mille
kohaselt on õigusvastane EASi otsus tunnistada vastavaks KPMSi pakkumus. VAKO leidis oma
põhjenduses, et KPMSi pakkumus ei sisaldanud raamostu tingimustes nõutud detailsusega eelarvet
ja raamostu tingimustes oli imperatiivses vormis ette nähtud, et pakkumus lükatakse tagasi, kui
pakkumus ei sisalda nõutud detailsusega eelarvet. VAKO hinnangul ei olnud EASil õigust lubada
KPMSil lisada peale pakkumuste esitamise tähtaega raamostu tingimustele vastav eelarve
kirjeldus. EAS ei ole kasutanud õigust vaidlustada VAKO otsust kohtus.
2. MKMi seisukoht
2.1. STS2014_2020 § 46 lg 1 järgi tehakse juhul, kui ei ole võimalik täpselt välja selgitada
rikkumisega seotud rahalist mõju, finantskorrektsioon protsendimäärade alusel, mis on sätestatud
Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus).
2.2. Ühendmääruse § 25 lg 4 järgi rakendatakse kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduse
alusel korraldatud riigihangete puhul finantskorrektsiooni tegemisel protsendimäärasid, mis on
sätestatud ühendmääruse 21.09.2018 kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioonis (edaspidi
redaktsioon).
2.3. Ühendmääruse redaktsiooni § 22 lg 1 kohaselt, kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate
asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid
ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on
ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, vähendatakse toetust vastavalt lõigetes 2–14 sätestatule.
Ühendmääruse redaktsiooni § 22 lg 14 kohaselt hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse
kuni 10 protsenti, kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb
alla riigihangete piirmäära. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist
finantskorrektsiooni määra.
22.02.2018 VAKO otsusega on tuvastatud, et EASi otsus, tunnistada vastavaks ja edukaks KPMSi
pakkumus, on õigusvastane ja EAS oleks pidanud lükkama KPMSi pakkumuse tagasi, kuid ei
teinud seda.
Raamostu pakkumused ei olnud sisult ja maksumuselt identsed ja sellest tulenevalt pidi erinema
ka pakkujate poolt pakutavate teenuste kogumaksumus. Seetõttu tõi õigusvastaselt pakkuja KPMS
pakkumuse vastavaks tunnistamine ning temaga lepingu sõlmimine kaasa finantsmõju. Raamostu
lepingu tingimuste järgi selgus tööde lõplik maht jooksvalt lepingu täitmise käigus ning võis olla
väiksem, kui pakkumuse kogumaksumus.
EAS eiras talle kehtestatud nõudeid ja selle tagajärjel tekkinud kahju suurust ei ole võimalik
hinnata. Kuna pakkujad koostasid ise kommunikatsioonistrateegia ja see ei olnud EASi poolt ette
määratud, siis ei saanud ka pakkujate poolt pakutavate kommunikatsioonitegevuste ülesehitus olla
identne. Raamostu kommunikatsioonitegevuste maht lepiti kokku jooksvalt, aga tegevuste
ülesehitus ei saanud olla identne ning pakkujad kasutasid kommunikatsioonitegevuste teostamisel
erinevaid inimesi, seetõttu ei saa olla kindel, et AOC oleks teostanud KPMSiga võrreldes samad
lepingu täitmise käigus kokku lepitud kommunikatsioonitegevused identse töötundide arvu ja
jaotusega. Seetõttu ei saa ainult formaalse KPMSi poolt tegelikkuses tehtud tööde ajalise mahu
järgi võrreldes täpselt arvutada milline oleks AOCi poolt pakutava teenuse kogumaksumus.
Seetõttu ei ole võimalik ka täpselt välja arvutada finantsmõju suurust.
2.4. Haldusmenetluse seaduse § 40 alusel võimaldas MKM 21.01.2021 EASil esitada käskkirjale
3
vastuväited. EAS esitas 26.01.2021 oma vastuväited. EASi hinnangul kohaldub punktis 1.3 toodud
raamlepingule kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 71 lg 1 p 4 ning
etteheidetavat rikkumist tuleb käsitleda eelnevalt viidatud sätte rikkumisena, s.t hankija ei
lähtunud raamlepingu tingimustest ning RHS § 71 lg 1 p-st 4.
EASi hinnangul ei kohaldu käesolevale rikkumisele ühendmääruse redaktsiooni § 22 lg 11 p 11.
Viidatud säte näeb ette, et hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud vastavaks tunnistamise
kriteeriume ja edukaks tunnistati pakkuja, kes ei vasta kehtivatele tingimustele. EAS hinnangul ei
ole raamlepingu alusel minikonkursi korraldamine käsitletav hankemenetlusena. RHS § 29 lg 3 p
1 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega. EASile ei ole tehtud
etteheiteid raamlepingu sõlmimiseks korraldatud hankemenetluses.
EAS toob välja, et Rahandusministeeriumi raamlepinguid käsitlevas juhises (autor Estella Põllu)
on samuti toodud, et raamleping on suletud süsteem, mille alusel saavad hankelepinguid sõlmida
vaid raamlepingus märgitud hankijad ja pakkujad, käesoleval juhul AOC ja KPMS. Seega
raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimisel etteheidetav rikkumine ei ole samastatav
hankemenetluses pakkumuse vastavaks tunnistamisega ning seega on ka sellistel rikkumistel
erinevad tagajärjed.
EAS leiab, et raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise menetlusele ja RHS § 71 lg 1 p 4
rikkumisele kohaldub ühendmääruse redaktsiooni § 22 lg 14, mille kohaselt vähendatakse
hankelepingule eraldatavat toetust kuni 10%. Finantskorrektsiooni tegemine lähtub eeldustest, et
rikutud on EL konkurentsipoliitikat ja ka seeläbi eelarvet. Finantskorrektsiooni aluseks olevas
VAKO otsuses on EASi hinnangul selgitatud, et kahju hüvitamise eesmärk on kannatanu (AOC)
asetamine olukorda, kus KPMS-i pakkumus oleks tagasi lükatud ning hankeleping oleks faktiliselt
sõlmitud AOCiga (VAKO otsuse p 19). Arvestades, et raamleping on suletud süsteem ning see oli
sõlmitud ainult kahe pakkujaga, sai KPMS pakkumuse vastavaks tunnistamine kahjustada üksnes
AOC. Seega järeldab EAS, et võimalik kahju on VAKO poolt välja arvutatud (VAKO otsuse p-s
22) ning see ühtib ühendmääruse § 22 lg-s 14 toodud rikkumise tagajärjel konkurentsi
kahjustumisega tekkinud eeldatava kahjuga, s.o kuni 10% hankelepingule eraldatud toetusest.
Seega ei esine ka aluseid suurema korrektsioonimäära kohaldamiseks.
Eeltoodust tulenevalt palub EAS muuta finantskorrektsiooni otsust.
2.5. Enne EASi vastuväidete esitamist oli MKMi seisukoht, et kohaldada tuleb ühendmääruse
redaktsiooni § 22 lg 11 p 11, mille järgi vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25
protsenti juhul, kui hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud vastavaks tunnistamise või
hindamise kriteeriume ning edukaks tunnistati pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele tingimustele.
MKM nõustub EASi seisukohaga, et ühendmääruse redaktsiooni § 22 lg 11 p 11 kohaldub
hankemenetluse käigus toimunud rikkumiste korral ning raamlepingu alusel hankelepingu
sõlmimine ei ole hankemenetlus. Seetõttu ei ole ühendmääruse redaktsiooni § 22 lg 11 p 11
kohaldamine põhjendatud.
Korrektne ei ole EASi käsitlus, et VAKO poolt määratletud AOC-i kahju tuleks mõista
STS2014_2020 § 46 lg 1 mõistes finantskahjuna. VAKO on tuvastanud pakkujale AOC
hankelepingust ilmajäämisega tekkinud kahju. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise alused on
kirjeldatud STS2014_2020 §-s 45 ning seaduse seletuskirjas on § 45 lg 1 osas välja toodud, et
finantskorrektsiooni tegemisel tuleb arvesse võtta EL eesmärkidele ja finantshuvidele tekitatud
rahalist mõju. Sama põhimõte on välja toodud ka STS2014_2020 § 45 lg-s 1 viidatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 lg-s 2. Sellest lähtuvalt ei ole
korrektne finantskorrektsiooni määra arvestamisel kasutada VAKO poolt AOC kasuks välja
mõistetud kahjutasu, kuna AOCile kui eraõiguslikule isikule tekkinud kahju ei saa samastada EL
eesmärkidele ja finantshuvidele tekkiva kahjuga.
Arvestades EASi poolt viidatud asjaolusid on kohane kohalda ühendmääruse redaktsiooni § 22 lg
14, mille järgi tehakse kuni 10 protsendi suurune finantskorrektsioon, kui tegemist on riigihangete
korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära. Sõltuvalt rikkumise
raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Ühendmääruse seletuskirjas
on antud lõike osas täpsustatud, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral
4
rakendatakse 25% finantskorrektsiooni määra.
RHS § 3 on üldpõhimõtetena toodud rahaliste vahendite säästlik kasutamine, riigihanke
korraldamise läbipaistvus ning isikute võrdne kohtlemine. VAKO otsusega on tuvastatud, et EAS
lubas pakkujal KPMS esitada pakkumusele täiendusi, mille tegemine oli vastuolus raamostu
tingimustega ning jättis rakendamata raamostu tingimuse, mille kohaselt oleks tulnud pakkuja
KPMS pakkumus tunnistada mittevastavaks.
Isikute võrdse kohtlemise põhimõtte järgi tuleb kõikidele hankes osalenud isikutele tagada võrdsed
tingimused. Tähtaegselt esitatud pakkumus pidi sisaldama raamostu tingimustele vastavat eelarve
kirjeldust, ning selle hilisem lisamine ei olnud lubatud. Lubades KPMSil esitada eelarve kirjeldus
hiljem, võimaldas EAS KPMSile osaleda hankel raamostu tingimustest erinevatel tingimustel ja
sellega kohtles EAS pakkujaid ebavõrdselt.
KPMSile eelarve kirjelduse tagantjärgi esitamise võimaldamine ning KPMSi pakkumuse
vastavaks tunnistamine on otseses vastuolus ülalkirjeldatud riigihangete üldpõhimõtetega, selle
mõjul on muutunud hanke võitja. Sellest tulenevalt on tegu riigihangete üldpõhimõtete olulise
rikkumisega.
Kuna toetuse saaja on eiranud talle kehtestatud nõudeid ja selle tulemusena tekkinud kahju suurust
ei ole võimalik hinnata, ning EAS on rikkunud RHS § 3 üldpõhimõtet, on põhjendatud 25-
protsendi suuruse finantskorrektsiooni määra rakendamine EASile raamostu kulude osas välja
makstud toetusest 23882,16 eurot. 25-protseni suurune osa on vastavalt 5970,54 eurot.
3. Otsus
3.1. Võttes arvesse tuvastatud asjaolusid ja lähtudes STS2014_2020 § 45 lg 1 punktist 3, § 46
lõigetest 1 ja 3, § 48 lõikest 1 ning ühendmääruse redaktsiooni § 22 lg 14 kohustub EAS:
3.1.1. tagastama välja makstud toetuse summas 5970,54 eurot Rahandusministeeriumi
kontole nr EE 93 2200 2210 2377 8606, märkides viitenumbriks 2800082925;
3.1.2. tagasinõutava toetuse tasuma 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse
kättesaamise päevast arvates;
3.1.3. vähendama programmi eelarvet tagasinõutud toetuse summa 5970,54 euro võrra.
Vastavalt STS2014_2020 § 48 lõikele 3 võib EAS toetuse tagasi maksmise kohustuse
tasaarveldada EASi poolt välja maksmiseks ette valmistatava projekti maksetaotlusega ning
vähendada maksetaotluses taotletavat summat tagasinõutava toetuse võrra.
Tasaarveldamise tegemisega loetakse toetus tagastatuks. Tasaarvelduse tegemise tähtaeg on
60 kalendripäeva tagasinõudmise otsuse kättesaamisest alates.
4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada vastavalt STS2014_2020 §-le 51, esitades vaide
MKMile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaideotsusega mittenõustumisel võib
käesoleva käskkirja peale esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras ja tähtaegadel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister