Teie 23.03.2026 nr 8-2/26/1763
Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected] Meie 31.03.2026 nr 11.1-1/26/691-2
Munga tn 18
Tartu linn
50088, Tartu maakond
Haridus- ja teadusministri määruse
„„Kaitsetehnoloogia ja tehisaru suutlikkuse
arendamine“ (Kaisa) toetuse andmise
tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamine
Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab haridus- ja teadusministri määruse „Kaitsetehnoloogia
ja tehisaru suutlikkuse arendamine“ eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid alljärgnevate
märkustega arvestamisel.
1. Kordame mitteametlikus ringis tehtud ettepanekut kehtestada toetuse andmise
tingimuste käskkiri, kui elluviija on teada.
Ühendmääruse ÜSS2021_2027 § 10 lõike 4 alusel määratud elluviija ei pea olema
ilmtingimata sama valitsusasutuse alluvuses (vt ühendmääruse seletuskiri § 43 kohta -
Elluviijaks on eelkõige rakendusasutuseks oleva ministeeriumi või Riigikantselei
struktuuriüksus. Valdkonna eest vastutav minister, Riigikantselei puhul riigisekretär, võib
tegevuste elluviijaks määrata (volitada) teise valitsusasutuse või juriidilisele isiku, kui
tegevuste elluviimine haakub selle asutuse või isiku põhitegevusega.). Ühendmääruse §
40 lõiked 1 ja 2 sätestavad kriteeriumid, mil valida määrus või käskkiri.
2. Muuta § 4 lg 2: Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.
3. Täiendada § 6. Kulude abikõlblikkus ning lisada täiendav lõige. Lõike 1 järel järgmises
sõnastuses:
„(1¹) Juhul kui käesoleva määruse alusel antav toetus on riigiabi, loetakse käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulud abikõlblikuks üksnes ulatuses ja tingimustel, mis
vastavad §s 7 nimetatud üldise grupierandi määruse artiklitele 25 või 26.“.
Põhjendus: § 6 oleks otseselt ja üheselt seotud § 7 ja ÜGEMiga, samuti et välistada
tõlgendamise võimalus, et § 6 lg 2 loetelu kehtib automaatselt ka riigiabi korral.
Antud paragrahvi jääb siis kolm lõiget.
4. Täiendada § 10. Nõuded taotlejale ja partnerile lõiget 3 ja sõnastada see järgmiselt:
(3) Partner võib olla teadus- ja arendusasutus. Partner osaleb projekti tegevustes ning
tema tegevusi rahastatakse toetusest.
Põhjendus: rakendamisel on selge, et välistatud on võimalus, et partner võib ka olla ilma
kuludeta ja määruses rakendatakse ÜSS2021_2027 loogikat.
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 /
[email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340
5. Viia § 16. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja –metoodika lõige 3 lõikeks 2 ja
asendada praegu eelnõus olev lõige 2 järgmises sõnastuses:
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumide täpsem sisu,
alakriteeriumid ning nende hindamise metoodika kehtestatakse rakendusüksuse koostatud
hindamisjuhendis, mis kooskõlastatakse rakendusasutusega.“.
Muudetud lõige välistab väite, et kriteeriumid on liiga üldised.
6. Palun eelnõu § 16 lg 3 täpsemalt näidata, et projektide valikul lähtutakse seirekomisjoni
kinnitatud valikukriteeriumitest: 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju
rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, 2. Projekti põhjendatus,
3. Projekti kuluefektiivsus ja 4. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia
aluspõhimõtete ja sihtidega. Kriteeriumid võib hindamisel jagada alapunktideks vms,
kuid hetkel nt ei ole võimalik aru saada, et millise kriteeriumiga hinnatakse näiteks mõju
rakenduskava erieesmärgi saavutamisele. Alternatiivina võib vastava seose tuua
seletuskirjas, nt selgitades, millise määruses loetletud valikukriteeriumiga hinnatakse
seirekomisjonis kinnitatud projekti kuluefektiivsuse kriteeriumit jne. Igal juhul on oluline
tagada, et kõik seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumid oleksid üheselt mõistetavalt
kaetud.
7. Kestvuse nõuet eraldi ei ole määruse eelnõus toodud, kuid see kohaldub täies mahus läbi
§ 6 viite ühendmäärusele ja § 22 toetuse saaja ja partneri kohustustele.
Eelnõu § 22 on vaja täiendada nii, et selles oleks sätestatud projektile kohalduva
kestusnõude perioodi pikkus. Üldjuhul kohaldub 5 aastane kestusnõude periood, mis
algab projektile lõppmakse tegemisest alates.
Sõnastuse ettepanek: „Toetuse saaja ja partner on kohustatud tagama projektis loodud
taristu ja tulemuste säilimise ning kasutamise kooskõlas ühendmääruses sätestatud
kestvuse nõudega.“.
8. Kuna taristu ehitamine on toodud abikõlbliku tegevusena, siis tuleb määrusesse lisada
kliimakindluse tagamisega seotud sätted või selgitada seletuskirjas, miks ei pea
kliimakindluse tagamine käesoleval juhul kohalduma. Täpsemalt aitab konsulteerida
Kliimaministeerium.
9. Riskide hindamise tabelis on riskide skoor valesti kokku arvutatud. Palun kontrollida
ja teha vajalik parandus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Katri Targama
teenusedisaini talituse juhataja
osakonna juhataja ülesannetes
Kaidi Kenkmann 5343 4942
[email protected]