Majandus- ja taristuministri 13. oktoobri 2022. a käskkirja nr 209 „Perioodi 2021–2027 Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine

KÄSKKIRI Tallinn 31.03.2026 nr 1-2/26/138 Majandus- ja taristuministri 13. oktoobri 2022. a käskkirja nr 209 „Perioodi 2021–2027 Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 42 lõike 1 ning majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ § 4 lõike 2 alusel, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määrusega nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ §-iga 6 ja § 10 lõikega 1 ning võttes arvesse, et 22. jaanuaril 2026. a esitas Transpordiamet kirjaga nr 5.1-7/26/20458-2 Kliimaministeeriumile taotluse teedeehituse projektide muutmiseks ja uute projektide lisamiseks, kehtestan majandus- ja taristuministri 13. oktoobri 2022. a käskkirja nr 209 „Perioodi 2021–2027 Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava kinnitamine“ lisa uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister  KINNITATUD 31.03.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/138 Lisa Perioodi 2021–2027 Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava Investeeringuobjek Projektile ÜF Projektile Riikliku ti edasise kasutuse Projekti eraldatav toetuse eraldatav kaasfinant täiendavate eeldatav maksimaalne suurim maksimaalne seeringu Projekti püsikulude suurus abikõlblik ÜF toetuse osakaal riikliku suurim Projekti rakendamis Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas panus ja nende katmise Nr kogusumma summa abikõlbl kaasfinantseeri osakaal nimetus e eeldatav Eesti 2035 sihtidesse) allikad aastate (eurodes ja (eurodes ja ike ngu summa abikõlblik tähtaeg kaupa projekti käibemaksug koos kulude (eurodes ja e kulude abikõlblikkuse a) käibemaksug eelarves koos eelarvest perioodil ja kestuse a) t (%) käibemaksuga) (%) nõude täitmise ajal Meede: 21.3.1.1 (transpordi konkurentsivõime (maanteetranspordi taristu)) 1. Pärnu‒Uulu I pa 2022– 43 483 000 36 960 550 85% 6 522 450 15% Projekt panustab arengukava eesmärki: Investeeringuobjek 2+2 teelõigu I pa 2025 „Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt ti eda sise kasutuse ehitus vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada püsikulude 1 km olukord, kus hukkunute arv kolme aasta maksumus on ca keskmisena ei ületaks 30.“ 1534 eurot/aastas Projekti väljundnäitaja: ehitatud ca 8,6 km (01.01.2020 2+2 teed, ca 50,59% rakenduskava näitaja seisuga) ning see 2029. a lõpptasemest. kulu kaetakse Projekt panustab rakenduskava riigieelarvest. tulemusnäitajatesse: täiustatud maanteetaristust tulenev ajasääst ja hukkunute arvu vähenemine. Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris. 2. Sauga–Pärnu I pa 2023– 18 666 000 15 866 100 85% 2 799 900 15% Projekt panustab arengukava eesmärki: Investeeringuobjek 2+2 tee II pa 2025 „Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt ti edasise kasutuse vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada püsikulude 1 km olukord, kus hukkunute arv kolme aasta maksumus on ca keskmisena ei ületaks 30.“ 1534 eurot/aastas Projekti väljundnäitaja: ehitatud ca 2,6 km (01.01.2020 2+2 teed, ca 15,29% rakenduskava näitaja seisuga) ning see 2029. a lõpptasemest. kulu kaetakse Projekt panustab rakenduskava riigieelarvest. tulemusnäitajatesse: hukkunute arvu vähenemine. Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris. 3. Tartu mnt I pa 2023– 10 383 424 8 825 910 85% 1 557 514 15% Projekt panustab arengukava eesmärki: Investeeringuobjek Neanurme– II pa 2024 „Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt ti edasise kasutuse Pikknurme 2+1 vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada püsikulude 1 km tee olukord, kus hukkunute arv kolme aasta maksumus on ca keskmisena ei ületaks 30.“ 1534 eurot/aastas Projekti väljundnäitaja: ehitatud ca 6,4 km (01.01.2020 2+1 teed, ca 37,65% rakenduskava näitaja seisuga) ning see 2029. a lõpptasemest. kulu kaetakse Projekt panustab rakenduskava riigieelarvest. tulemusnäitajatesse: hukkunute arvu vähenemine. Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine tra nspordisektoris. Kokku: ehitatud ca 17,6 km 2+2 teed, s.o ca 103,53% Kokku: 72 532 424 61 652 560 85% 10 879 864 15% rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest (17 km).  Investeeringuobjek Projektile ÜF Projektile Riikliku ti edasise kasutuse eraldatav toetuse eraldatav kaasfinant Projekti täiendavate maksimaalne suurim maksimaalne seeringu Projekti eeldatav püsikulude suurus ÜF toetuse osakaal riikliku suurim Projekti rakendamis abikõlblik Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas ja nende katmise Nr summa abikõlbl kaasfinantseeri osakaal nimetus e eeldatav kogusumma panus Eesti 2035 sihtidesse) allikad aastate (eurodes ja ike ngu summa abikõlblik tähtaeg (eurodes ja kaupa projekti koos kulude (eurodes ja e kulude käibemaksuga) abikõlblikkuse käibemaksug eelarvest koos eelarvest perioodil ja kestuse a) (%) käibemaksuga) (%) nõude täitmise ajal Meede: 21.3.3.1 (Sõjaväelise liikuvuse investeeringud) 1. Libatse–Nurme II pa 2025 – 115 858 955 98 601 603 85,1% 17 257 352 14,9% Projekti eesmärk: Libatse–Nurme teelõigu Investeeringuobjek 2+2 tee ehitus I pa 2029 neljarealiseks ehitamise eesmärk on ti edasise kasutuse parandada liiklusohutust, liikluse sujuvust sh püsikulude on ca parandada militaartranspordi kolonnide 196 000 liikumisvõimalusi, leevendada mõju eurot/aa stas keskkonnale, vähendada aeg-ruumilisi (01.07.2025 vahemaid ja soodustada majanduse arengut. seisuga) ning see Projekt panustab arengukava eesmärki: kulu kaetakse „Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt riigieelarvest. vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada olukord, kus hukkunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 30.“ Projekti väljundnäitajad: 1) ehitatud ca 21,6 km 2+2 teed, ca 61,71% rakenduskava näita ja 2029. a lõpptasemest; 2) ehitatud sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristut, 1 tk, s.o ca 16,67% rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest. Projekt panustab rakenduskava tulemusnäitajatesse: täiustatud maanteetaristust tulenev ajasääst ja hukkunute arvu vähenemine. Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris. 2. Tallinna– I pa 2026–II 44 210 526 42 000 000 95% 2 210 526 5% Projekti eesmärk: Konuvere–Päärdu Investeeringuobjek Pärnu–Ikla tee pa 2028 teelõigu neljarealiseks ehitamise eesmärk on ti edasise kasutuse Konuvere– parandada liiklusohutust, liikluse sujuvust sh püsikuludeks on ca Päärdu 2+2 parandada militaartranspordi kolonnide 57 000 eurot/aastas teelõigu liikumisvõimalusi, leevendada mõju (01.07.2025 projekteerimine keskkonnale, vähendada aeg-ruumilisi seisuga) ning see ja ehitus vahemaid ja soodustada majanduse arengut. kulu kaetakse Projekt panustab arengukava eesmärki: riigieelarvest. „Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada olukord, kus hukkunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 30.“ Projekti väljundnäitajad: 1) ehitatud ca 6,3 km 2+2 teed, ca 18% rakenduskava näitaja 2029.a lõpptasemest; 2) ehitatud sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristut, 1 tk, s.o ca 16,67% rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest. Projekt panustab rakenduskava tulemusnäitajatesse: hukkunute arvu vähenemine. Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris. 3. Tallinna–Tartu- II pa 2026– 38 947 369 37 000 000 95% 1 947 369 5% Projekti eesmärk: Käsukonna –Imavere Investeeringuobjek Võru–Luhamaa II pa 2028 teelõigu neljarealiseks ehitamise eesmärk on ti edasise kasutuse tee Käsukonna– parandada liiklusohutust, liikluse sujuvust sh püsikuludeks on ca Imavere 2+2 parandada militaartranspordi kolonnide 69 000 eurot/aastas teelõigu ehitus liikumisvõimalusi, leevendada mõju (01.07.2025 keskkonnale, vähendada aeg-ruumilisi seisuga) ning see vahemaid ja soodustada majanduse arengut. kulu kaetakse Projekt panustab arengukava eesmärki: riigieelarvest. „Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada olukord, kus hukkunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 30.“ Projekti väljundnäitajad:  1) ehitatud ca 7,6 km 2+2 teed, ca 21,7% rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest; 2) ehitatud sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristut, 1 tk, s.o ca 16,67% rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest. Projekt panustab rakenduskava tulemusnäitajatesse: hukkunute arvu vähenemine. Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris. Kokku: 199 016 850 177 601 603 89,24% 21 415 247 10,76% Kokku: 1) ehitatud ca 35,5 km 2+2 teed, s.o ca 101,43% rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest (35 km); 2) ehitatud sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristut, 3 tk, s.o 50% rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest (6 tk).  Investeeringuobjek Projektile ERF Projektile Riikliku ti edasise kasutuse eraldatav toetuse eraldatav kaasfinant Projekti täiendavate maksimaalne suurim maksimaalne seeringu Projekti eeldatav püsikulude suurus ERF toetuse osakaal riikliku suurim Projekti rakendamis abikõlblik Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas ja nende katmise Nr summa abikõlbl kaasfinantseeri osakaal nimetus e eeldatav kogusumma panus Eesti 2035 sihtidesse) allikad aastate (eurodes ja ike ngu summa abikõlblik tähtaeg (eurodes ja kaupa projekti koos kulude (eurodes ja e kulude käibemaksuga) abikõlblikkuse käibemaksug eelarvest koos eelarvest perioodil ja kestuse a) (%) käibemaksuga) (%) nõude täitmise ajal Meede: 21.2.3.6 (maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid) 1. Teeilmajaamad I pa 2021– 2 571 428,58 1 878 972,65 73,07% 692 455,93 26,93% Projekt panustab arengukava eesmärki: Tegemist on e seiresüsteemi II pa 2027 „Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt reaalajas töötava uuendamine vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada tehnosüsteemiga, olukord, kus hukkunute arv kolme aasta mille uuendamisel keskmisena ei ületaks 30.“ prognoositakse Projekti väljundnäitaja: rekonstrueeritud hooldekulude või uuendatud teeilmajaamasid 60 tk ning vähenemist 30%, paigaldatakse 25 uut teeilmajaama uutesse ülalpidamiskulud asukohtadesse. on peale valmimist Panus Eesti 2035 mõõdikusse: 70 000€/aastas. ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate See kulu kaetakse inimeste osakaalu kasv ja riigieelarvest kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris. Kokku 2 571 428,58 1 878 972,65 73,07% 692 455,93 26,93% ERF:  13.03.26 Seletuskiri majandus- ja taristuministri käskkirja „Perioodi 2021–2027 Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine juurde Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel, kooskõlas majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määrusega nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT määrus). Investeeringute kava muutmisel võetakse arvesse Transpordiameti (registrikood 70001490) (edaspidi TRAM) 22. jaanuari 2026. a kirjaga nr 5.1-7/26/20458-2 esitatud taotlust lisada investeeringute kavasse kaks uut projekti. Käskkirja on varasemalt muudetud majandus- ja taristuministri 9. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 23 (muud eti ERFi toetusega rajatavate teeilmajaamade projekti, mille eelarve viidi kooskõlasse rakenduskavas toodud eelarvega ning muudeti ka teeilmajaamade arvu), taristuministri 12. novembri 2024. a käskkirjaga nr 1- 2/24/444 (tööde realiseerimise käigu ja hangete maksumuse selgumise tulemusena muudeti nelja teedeehituse projekti eeldatavat abikõlblikku kogusummat ja maksimaalse ÜF toetuse summat) ning taristuministri 21. aprilli 2025. a käskkirjaga nr 1-2/25/177 (muudeti teedeehituse projektide väljundnäitajaid ja eeldatavaid rakendamise tähtaegasid). Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi (KliM) liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (e-post: [email protected], telefon: 715 3404). 1. Sissejuhatus Käskkirjaga kinnitatakse perioodi 2021–2027 TRAMi maanteetaristu arendamise investeeringute kava muudatus (edaspidi investeeringute kava), mis puudutab ÜF toetusega rajatavaid projekte. ERF toetusega rajatavate teeilmajaamade osas jääb kehtima majandus- ja taristuministri 9. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 23 kinnitatu. Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks on heakskiitmisel perioodi 2021–2027 rakendus- ja rahastamiskava 4. muudatus, millega lisatakse järgmised uued tegevused: kaitsetööstuspargi baastaristu rajamine, sõjaväelise liikuvuse investeeringud, sõjaväelinnaku rajamine, kaitseettevõtja tootearendusprogramm, kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomine ning riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamine. Poliitikaeesmärki „Ühendatum Eesti“ lisatakse uus erieesmärk (iii) „kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine“ (edaspidi tekstis ka ReArm) ning selle alla sõjalise liikuvuse investeeringud ja sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud. Eelnevaga seoses saatis Kliimaministeerium 2. detsembri 2025. a kirjaga nr 4-17/25/5299 Transpordiametile kutse ReArm projektide investeeringute kirjelduste esitamiseks. TRAM esitas investeeringu kirjeldused 22. jaanuari 2026. a kirjaga nr 5.1-7/26/20458-2. Muudatus puudutab investeeringute kavasse ReArmi projektide lisamist, Transpordiameti teiste ÜF-projektide eelarvete korrigeerimist seoses nende lõppemisega ning projekti „Libatse–Nurme 2+2 tee ehitus“ ümbertõstmist ReArmi meetme nr 21.3.3.1 (Sõjaväelise liikuvuse investeeringud) alla. Seoses uue riigiteede teehoiukava 2026–20291 (THK) kinnitamisega arvatakse investeeringute kavast välja projekt „Paldiski mnt Harku eritasandiline ristmik“, mis on välja arvatud THK nimekirjast. Arvestades suurt hinnatõusu, on Transpordiamet teinud Kliimaministeeriumile ettepaneku jätta realiseerimata madalama prioriteediga Paldiski mnt Harku eritasandilise ristmiku ümberehitus ja arvata objekt välja nii THK-st kui ka investeeringute kavast ning suunata kõik ÜF 2021– 2027 vahendite jäägid Libatse–Nurme 2+2 teelõigu rahastuse toetamiseks. Kokkulepitult kantakse kõik Transpordiameti projektidest meetme 21.3.1.1 (transpordi konkurentsivõime (maanteetranspordi taristu)) raames vabanevad vahendid meetme 21.3.3.1 (Sõjaväelise liikuvuse investeeringud) projekti „Libatse–Nurme 2+2 tee ehitus“ kallinemise katteks (seda osaliselt juba rakenduskava 4. muudatus arvestabki). Käesolevad muudatused meetmes 21.3.1.1 on kooskõlas rakenduskava 4. muudatusega (kinnitatud 25.02.2026), kuid 2026. a märtsi seisuga on teada juba järgmised muutmisvajadused, mille juurde saab tagasi tulla järgmise rakenduskava (5. muudatus) ja meetmete nimekirja muutmise järgselt. Kavasse lisatakse ReArmi projekt „Tallinna–Pärnu–Ikla tee Konuvere–Päärdu 2+2 teelõigu projekteerimine ja ehitus“ kogumaksumusega 44 210 526 eurot 2 ja ÜF toetusega 42 000 000 eurot. Projekti rakendatakse I pa 2026–II pa 2028. Konuvere–Päärdu teelõigu neljarealiseks ehitamise eesmärk on parandada liiklusohutust, liikluse sujuvust sh parandada militaartranspordi kolonnide liikumisvõimalusi, leevendada mõju keskkonnale, vähendada aeg- ruumilisi vahemaid ja soodustada majanduse arengut. Projektiga ehitatakse ca 6,3 km 2+2 teed. Projekt on kooskõlas DNSH tingimustega. Riigitee 4, Tallinna–Pärnu–Ikla 78,8–99,0 Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu keskkonnamõjude hindamise aruande tunnistas Transpordiamet vastavaks 25.07.2024 otsusega nr 1.1-2/24/96. Keskkonnamõjude hindamise aruande leiab Transpordiameti kodulehelt. Kavasse lisatakse ReArmi projekt „Tallinna–Tartu-Võru–Luhamaa tee Käsukonna– Imavere 2+2 teelõigu ehitus“ kogumaksumusega 38 947 369 eurot 3 ja ÜF toetusega 37 000 000 eurot. Projekti rakendatakse II pa 2026–II pa 2028. Käsukonna–Imavere teelõigu neljarealiseks ehitamise eesmärk on parandada liiklusohutust, liikluse sujuvust sh parandada militaartranspordi kolonnide liikumisvõimalusi, leevendada mõju keskkonnale, vähendada aeg- ruumilisi vahemaid ja soodustada majanduse arengut. Projektiga ehitatakse ca 7,6 km 2+2 teed. Projekt on kooskõlas DNSH tingimustega. Riigitee 2, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 87,5–108,1 Mäo–Imavere lõigu I klassi maantee keskkonnamõju hindamise aruande kiitis Transpordiamet heaks 31.08.2023 otsusega nr 1.1-2/23/147. Keskkonnamõjude hindamise aruande leiab Transpordiameti kodulehelt. 1 https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava 2 Projekti kogumaksumusse ei ole rakenduskava 4. muudatuse käigus ekslikult arvestatud käibemaksu. See on ametkondadele teada ning järgneva tel aastatel tuleb pingutada selle nimel, et täiendavalt käibemaksu summa leida. 3 Projekti kogumaksumusse ei ole rakenduskava 4. muudatuse käigus ekslikult arvestatud käibemaksu. ReArmi alla tõstetakse projekt „Libatse–Nurme 2+2 tee ehitus“ kogumaksumusega 115 858 955 eurot ja ÜF toetusega 98 601 603eurot (toetuse määr 85,1%) ning riikliku kaasfinantseeringuga 17 257 352 eurot. Projekti rakendatakse II pa 2025–I pa 2029. Libatse– Nurme teelõigu neljarealiseks ehitamise eesmärk on parandada liiklusohutust, liikluse sujuvust sh parandada militaartranspordi kolonnide liikumisvõimalusi, leevendada mõju keskkonnale, vähendada aeg-ruumilisi vahemaid ja soodustada majanduse arengut. Projektiga ehitatakse ca 21,6 km 2+2 teed. Libatse–Nurme 2+2 teelõigu ehituse algseks eeldatavaks abikõlblikuks maksumuseks oli määratud 105 000 000 eurot koos käibemaksuga. Projekti eeldatava maksumuse hinnang oli koostatud 2022. aasta alguses, kui ei olnud teada järgneva perioodi kiire hinnatõus ja selle mõju ehitustööde maksumusele. Tuginedes eelteadmisele, et ehitushinnad on oluliselt kasvanud viis Transpordiamet läbi projektlahenduse optimeerimise protsessi, et vähendada kogu projekti maksumuse suurenemist. Tänaseks on läbi viidud neli ehitustööde hanget kogu lõigu välja ehitamiseks. Riigihangete tulemusena on välja kujunenud ehitustööde maksumus kogusummas 159 009 000 eurot koos käibemaksuga. Investeeringute kavast arvatakse välja projekt „Paldiski mnt Harku eritasandiline ristmik“ ning sellest vabanevad vahendid kantakse projekti „Libatse–Nurme 2+2 tee ehitus“ kallinemise katteks. Vabanenud Harku ristmiku vahendid on juba kantud Transpordiameti ReArmi projektidele rakenduskava 4. muudatusega. Muudatused on kooskõlas TAT §-ga 11. Transpordi konkurentsivõime meetme nr 21.3.1.1 eelarve maanteede osas on kokku 72 532 424 eurot, millest ÜF toetuse summa on 61 652 560 eurot osakaaluga 85% ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering summas 10 879 864 eurot osakaaluga 15%. Sõjaväelise liikuvuse investeeringute meetme nr 21.3.3.1 eelarve maanteede osas on kokku 199 016 850 eurot, millest ÜF toetuse summa on 177 601 603 osakaaluga 89,24% ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering summas 21 415 247 eurot osakaaluga 10,76%. Transpordi konkurentsivõime meetme number 21.2.3.6 eelarve on kokku 2 571 428,58 eurot, millest ERF toetuse summa on 1 878 972,65 eurot osakaaluga 73,07%, millele lisandub riiklik kaasfinantseering summas 692 455,93 eurot osakaaluga 26,93%. Investeeringute kavas esitatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi Ühendmäärus) § 42 lõikes 4 toodud andmed. Investeeringute kava koostatakse ning ÜF toetust antakse kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitika eesmärgi nr 3 „Ühendatum Eesti“ prioriteetse suuna 5 „Ühendatum Eesti“ erieesmärgi nr 1 „kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T4 ) arendamine“ 4 https://ec.europa.eu/transport/infrastructure/tentec/tentec-portal/map/maps.html meetme nr 21.3.1.1 „Transpordi konkurentsivõime (maanteetranspordi taristu)“ sekkumisega „TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine“ (edaspidi maanteede tegevused) ja erieesmärgi nr 3 „kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine“ meetmega nr 21.3.3.1 (Sõjaväelise liikuvuse investeeringud). ERF toetust antakse kooskõlas rakenduskava poliitika eesmärgiga nr 2 „Rohelisem Eesti“ prioriteedi 3 erieesmärgi nr 4 „kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ meetme nr 21.2.3.6 „maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ sekkumisega „teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamine“ (edaspidi teeilmajaamade tegevused). Investeeringute kavas nimetatud investeeringuprojektid aitavad muuhulgas saavutada Eesti 2035 sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja mõõdikuid „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kasvatada ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“. Maanteede tegevuste osas panustatakse sellesse eelkõige tänu sekkumisele ühissõidukitele loodavate paremate tingimuste, mis saavutatakse tänu lühemate, ohutumate ning sujuvamate teekondade. Sekkumisega väheneb teepikkus ning liiklus muutub sujuvamaks, sellega panustatakse Eesti 2035 mõõdikusse kasvuhoonegaaside heitkogus transpordisektoris. Maanteede tegevustega panustatakse ka mõõdikusse „ligipääsetavuse näitajasse“ eelkõige selles osas, mis puudutab kergliiklusteid, bussipeatusi, tunneleid ja sildu. Teeilmajaamade tegevuste osas on kaudne panus ka Eesti 2035 mõõdikusse „kasvuhoonegaaside heitkogus transpordisektoris“. Tänu paranenud seiresüsteemile on teeilmaolud paremini seiratud ning seetõttu saavad juhid valida ka sobivama sõidustiili, mis vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Panus mõõdikusse "ligipääsetavuse näitaja" teeilmajaamade tegevuste puhul puudub. Sekkumised on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid. Investeeringute kava koostamisel tuginetakse DNSH põhimõtete hindamisel rakenduskava koostamise käigus koostatud DNSH analüüsile 5 ning rakenduskava KSH aruandes toodud soovitustele. Maanteede ja teeilmajaamade tegevused panustavad transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–20356 eesmärki: „Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada olukord, kus hukkunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 30.“ 2. Käskkirja sisu Käskkirjaga kinnitatakse investeeringute kava nimekiri muudetud kujul, milles on esitatud Ühendmääruse § 42 lõikes 4 toodud andmed. 5 https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z 6 Leitav: https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/transpordi-tulevik 3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega. Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega: • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist, arvestades TAT määruses ja ÜSS2021_2027 alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. 4. Käskkirja mõju Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamise poolt TRAMi maanteede tegevuste osas ühenduste prioriteedis ning teeilmajaamade tegevuste osas kliimamuutustega kohanemise prioriteedis. Läbi rakenduskava tulemuste saavutamise aitab käskkiri kaasa eelkõige Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Käskkirja muudatus puudutab ka riigi julgeolekut ja välissuhtlust: ReArm taristu arendamise peamine eesmärk on parandada riigi kaitsevõimet, tagades NATO liitlasvägede ja varustuse kiire ning tõrgeteta liikumise kriisiolukordades, mis tugevdab oluliselt Eesti julgeolekut. Kahene liikuvus tihendab koostööd liitlastega ning süvendab Eesti integratsiooni NATO ja Euroopa Liidu kaitsestruktuuridesse, saates liitlastele selge sõnumi kollektiivkaitse pühendumusest. Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse käesoleva käskkirjaga meetme 21.3.1.1 eelarvest (maanteede tegevused), meetme 21.3.3.1 (Sõjaväelise liikuvuse investeeringud) ning meetme 21.2.3.6 eelarvest (teeilmajaamade tegevused) investeeringute kavade rahastamisskeemiga. ÜF toetus moodustab kokku 239 254 163 eurot, millest maanteede tegevusteks 61 652 560 eurot ja maanteede sõjaväelise liikuvuse investeeringud 177 601 603 eurot. ERFi toetus moodustab kokku ca 1,88 miljonit eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering ca 692 tuhat eurot. Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb TRAMil endal katta (vajadusel tuleb lisavahendid taotleda riigieelarvest, kuid mis ei taga veel lisavahendite saamist). 5. Kooskõlastamine Käskkirja eelnõu on kooskõlastatud ametkondlikult e-kirja teel Transpordiameti, Rakendusüksuse, Korraldusasutuse (Riigi Tugiteenuste Keskus, RTK) ning Rahandusministeeriumiga. E-kirjaga edastatud parandusettepanekutega on käskkirja ja seletuskirja täiendamisel arvestatud.