Kliimaministri 2. oktoobri 2023. a käskkirja nr 393 „Perioodi 2021–2027 Rail Baltic Estonia Osaühingu infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine

KÄSKKIRI Tallinn 31.03.2026 nr 1-2/26/139 Kliimaministri 2. oktoobri 2023. a käskkirja nr 393 „Perioodi 2021–2027 Rail Baltic Estonia Osaühingu infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 42 lõike 1 alusel ja kooskõlas majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ § 4 lõikega 2 ning võttes arvesse, et 19. jaanuaril 2026. a esitas Rail Baltic Estonia Osaühing (registrikood 12734109) kirjaga nr RBEE-RBE-COM-K-00008 raudteeprojektide investeeringute kirjeldused investeeringute kava muutmiseks ja uue projekti lisamiseks, kehtestan kliimaministri 2. oktoobri 2023. a käskkirja nr 393 „Perioodi 2021–2027 Rail Baltic Estonia Osaühingu infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ lisa uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister  KINNITATUD 31.03.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/139 Lisa Perioodi 2021–2027 Rail Baltic Estonia Osaühingu infrastruktuuri arendamise investeeringute kava ÜF toetuse Projektile Riikliku Projektile Investeeringuobjekti edasise Projekti suurim eraldatav kaasfinantseeri Projekti eraldatav kasutuse täiendavate püsikulude eeldatav osakaal maksimaalne ngu suurim rakendamise maksimaalne Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas suurus ja nende katmise allikad Nr Projekti nimetus abikõlblik abikõlblike riikliku osakaal eeldatav ÜF toetuse panus Eesti 2035 sihtidesse) aastate kaupa projekti kogusumma kulude kaasfinantsee abikõlblike tähtaeg summa abikõlblikkuse perioodil ja kestuse (eurodes)* eelarvest ringu summa kulude (eurodes) nõude täitmise ajal (%) (eurodes) eelarvest (%) Meede: 21.3.3.1 (Sõjaväelise liikuvuse investeeringud) 1. Rail Baltica II pa 2023–II 65 035 294 55 280 000 85% 9 755 294 15% Projekti laiem eesmärk: Rail Baltica Kuna tegemist on uue Ülemiste pa 2029 ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa infrastruktuuri objektiga, siis reisiterminali, riikidega ning annab reisijatele ja ehituse perioodil (abikõlblikkuse Pärnu kaupadele uue, kiire ning kaasaegse perioodil) ülalpidamiskulud reisiterminali ja lisavõimaluse liikumiseks põhjast lõunasse puuduvad. kohalike peatuste ning vastupidi. Antud projektiga taotletakse ehitamine Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide Eesmärk käesoleva projekti raames: „karp kinni“ ehitust. Seega nende Ülemiste reisiterminali hoone ning ehitamine veel hoolduskulusid väliosade pealisehituse rajamine (karp kaasa ei too. Kui hooned lõplikult kinni/I etapp), Pärnu reisiterminali valmivad, siis kohalike peatuste rajamine (karp kinni/I etapp), RB kohalike hoolduskulu kokku: 124 620 eurot peatuste rajamine: peatuste jaamahoonete aastas. Hoolduskulude hind sõltub ehitus ning välisosade pealisehitus ja suurel määral energiahindadest ja arhitektuursed elemendid (paviljonid, inflatsiooni tõusust Ettevõtte parklad, väikevormid jmt). tuludest ja vastavalt Raudteeseadusele Projekti väljundnäitajad: raudteeinfrastruktuuri - uued või ajakohastatud raudteejaamad ja kasutustasudest. peatused, 13 tk, s.o 100% rakenduskava Kohalikud peatused antakse näitaja 2029.a lõpptasemest; koostöökokkuleppe alusel - ehitatud sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohalikele omavalitsustele kohandatud taristut, 1 tk, s.o ca 16,67% haldamiseks. Seega hoolduskulud rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest. jäävad nende kanda. Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste  osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris. 2. Ühisdepoo I etapi I pa 2026–II 42 900 000 42 650 000 99,417% 250 000 0,583% Projekti eesmärk: Ühendada Eesti Euroopa Aastatel 2026 kuni 2029 (projekti ehitustööd pa 2029 raudteevõrgustikuga. abikõlblikkuse perioodil) on keskmine ülalpidamiskulu 320 000 Projekti väljundnäitaja: eurot (sisaldades nii - ehitatud sõjaväelise liikuvuse nõuetele projektijuhtimisega seotud kohandatud taristut, 1 tk, s.o ca 16,67% personalikulusid, kui ka rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest. maamaksu). Aastatel 2030 kuni 2034 on Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, keskmine ülalpidamiskulu 204 500 jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste eurot (sisaldades nii personalikulu, osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside maamaksu, kui ka kindlustuse heitkoguse vähenemine transpordisektoris. kulu). Kuni aastani 2029 kaetakse ülalpidamiskulud riigieelarvest. Hoonetega seotud hilisemad ülalpidamiskulud katab Rail Baltic Estonia OÜ oma tuludest. Elronile esitatakse hoone kasutamise eest rendiarved, mille tulu kasutatakse hoone ülalpidamiskulude katteks. Kokku 1) uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused, 13 tk, s.o 100% rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest; Kokku 107 935 294 97 930 000 90,73% 10 005 294 9,27% 2) ehitatud sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristut, 2 tk, s.o ca 33,34% rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest. * summad tabelis on ilma käibemaksuta  23.03.26 Kliimaministri 2. oktoobri 2023. a käskkirja nr 1-2/23/393 “Perioodi 2021–2027 Rail Baltic Estonia Osaühingu infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmise eelnõu seletuskiri Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel, kooskõlas majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määrusega nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT määrus). Investeeringute kava muutmisel võetakse arvesse Rail Baltic Estonia Osaühingu (registrikood 12734109) (edaspidi RBE) 19. jaanuaril 2026. a kirjaga nr RBEE-RBE-COM-K-00008 esitatud investeeringute kava muutmise taotlust ja uue projekti lisamiseks raudteeprojekti investeeringu kirjeldust. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (e-post: [email protected], telefon: 715 3404). 1. Sissejuhatus Käskkirjaga kinnitatakse perioodi 2021–2027 RBE infrastruktuuri arendamise investeeringute kava (edaspidi investeeringute kava) muudatus Ühtekuuluvusfondi (edaspidi ÜF) toetusega mahus 97 930 000 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering summas 10 005 294 eurot (riigi toetus moodustab seega 100% ehk 107 935 294 eurot). Investeeringute kavas esitatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 42 lõikes 4 toodud andmed. Investeeringute kava alusel toetatakse alljärgnevat raudteeinfrastruktuuri projekti: Nr. Projekti/ investeeringuobjekti ÜF toetus ÜF toetuse Riiklik Abikõlblik nimetus % kaasfinantseering kogumaksumus Meede: 21.3.3.1 (Sõjaväelise liikuvuse investeeringud) 1. Rail Baltica Ülemiste 55 280 000 85% 9 755 294 65 035 294 reisiterminali, Pärnu reisiterminali ja kohalike peatuste ehitamine 2. Ühisdepoo I etapi ehitustööd 42 650 000 99,417% 250 000 42 900 000 Kokku 97 930 000 90,73% 10 005 294 107 935 294 Senine projekt „Rail Baltica Ülemiste reisiterminali, Pärnu reisiterminali ja kohalike peatuste ehitamine“, mida rakendati meetmes nr 21.3.1.1 kantakse üle ReArmi meetmesse nr 21.3.3.1 (Sõjaväelise liikuvuse investeeringud) ja projekti nimi muudetakse: „Rail Baltica Ülemiste reisiterminali, Pärnu reisiterminali ja kohalike peatuste ehitamine“. Projekti abikõlblik kogumaksumus on 65 035 294 eurot, millest ÜF toetus moodustab 55 280 000 eurot (toetuse määr 85%). Projekti rakendatakse II pa 2023–II pa 2029. Projektiga rajatakse 13 uut raudteepeatuskohta. Investeeringute kavasse lisatakse ReArmi meetmesse nr 21.3.3.1 projekt „Ühisdepoo I etapi ehitustööd“ abikõlbliku kogumaksumusega 42 900 000 eurot ja ÜF toetusega 42 650 000 eurot (toetuse määr 99,417%). Projekti rakendatakse I pa 2026–II pa 2029. Projekti üldine eesmärk on ühendada Eesti Euroopa raudteevõrgustikuga. Projekt on osa arendatavast Rail Balticu Ühisdepoost, mis hõlmab 1435 mm ja 1520 mm rööpmelaiusega veeremidepoosid koos vajaliku taristuga. Taotletava projekti raames teostatakse Ühisdepoo 1520 mm osa I etapi ehitustööd. Veeremi hooldus on vajalik kogu reisiliikluse toimimiseks (nii 1520 mm, kui ka 1435 mm). Tööde I etapp hõlmab järgnevaid tegevusi: 1. EVR Kesklao asendustaristu rajamine, sh. olemasoleva taristu lammutamine (tegevus on vajalik sellepärast, et tänasel päeval asub depoohoone alal EVR keskladu, mis on vaja enne uue depoohoone rajamist lammutada ja uude asukohta rajada). 2. Depoo raudteerajatiste, sh liiklusjuhtimise ja kontaktvõrgu ehitustööd (vähendatud mahus). 3. Depoohoone vundamendi rajamine. Ühisdepoo rajamise etapiviisilisus, mille tulemusena valmib kasutusvalmis depoo (erinevad rahastusallikad): • 1435 mm raudtee muldkeha ehitustööd (04.2024–06.2027) • 1435 mm depoohoone ja tehnovõrkude ehitustööd, sh raudtee muldkeha 2 . etapi ehitustööd (04.2026 –12.2028) • EVR Kesklao ((asendustaristu) ehitustööd 06.2026–11.2027 (osaliselt taotletava projekti SF rahastus)) • 1520 mm raudtee muldkeha ja -pealisehituse, sh kontaktvõrk ja liiklusjuhtimine 1. etapi ehitustööd (04.2027–10.2028 (osaliselt taotletava projekti SF rahastus)) • 1435 mm raudtee pealisehituse ehitustööd (10.2027–12.2028 vähendatud mahus (rajatakse ainult regionaalliini teenindamiseks vajalik taristu)) • 1520 mm depoohoone ehitustööd (07.2027–12.2028 (osaliselt taotletava projekti SF rahastus)) • 1435 mm raudtee pealisehituse 2. etapi ehitustööd (2029+) • 1520 mm raudtee muldkeha ja pealisehituse 2. etapi ehitustööd (2029+). Projektiala joonis: Eelnimetatud projektid on kooskõlas TAT määruse § 9 kohaste projekti kvalifitseerimistingimuste ning rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste vastavus- ja valikukriteeriumidega (vt seletuskirja lisa 1 „Projektide kvalifitseerimis-, vastavus- ja valikukriteeriumidele vastavuse kontroll-leht“). Investeeringute kava koostatakse ning toetust antakse kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Ühendatum Eesti“ eesmärgi iii „kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine“ (edaspidi tekstis ka ReArm) meetme nr 21.3.3.1 (Sõjaväelise liikuvuse investeeringud). Investeeringute kavas nimetatud investeeringuprojektid aitavad muuhulgas saavutada Eesti 20351 sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja mõõdikuid „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kasvatada ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“ ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid. Projektid on kooskõlas rakenduskava eeltingimuste täitmiseks kehtestatud alusstrateegiatega („ühendatum ja rohelisem Eesti/ Euroopa“) ning aitab kaasa erieesmärgi "kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine" täitmisele. Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–20352 (edaspidi TLAK) kohane transpordi tulemusvaldkonna eesmärk on vähendada transpordi CO 2 -heidet 1700 kilotonnini. Rahastavate raudteeprojektide laiem eesmärk, mis tuleneb samuti TLAKist, on raudteel kiiruste tõstmine, et vähendada aegruumilisi vahemaid, ja parandada raudteeohutust, et kasvatada raudteetaristu kasutust. Ühtlasi suunata nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele ning suurendada raudtee tihedama kasutamisega selle positiivset mõju keskkonnale. Projektid on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse põhimõtetega (Kliimamuutustega kohanemise aruanne: Design guidelines Adaptation to Climate Change, 19.02.2019, koostaja Hendrikson&Ko). Ning kliimakindluse tõendamiseks taotleja projekti „Ühisdepoo I etapi ehitustööd“ investeeringute kirjelduse lisasse lisanud sõltumatu verifitseerija EQA sertifikaadid (vt inv.kirjelduse Lisad 3 ja 4) ja alusdokument (vt inv.kirjelduse Lisa 5). Lisaks on RB Ülemiste terminali ehituse osas läbi viidud rakendus- ja taastekavas konkreetne objektipõhine hindamine, milles järeldati, et see vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Raudteekasutuse jätkuvaks kasvuks, raudteetranspordi potentsiaali realiseerimiseks, inimeste ja kaupade suunamiseks maanteelt raudteele ning ühendamaks raudteed teiste liikumisviisid e ja liikuvusteenustega samaaegselt tõstes raudtee kiiruseid, tuleb 2029. aastaks ehitada 13 uut Rail Balticu kohalikku raudteepeatust ja/või -terminali (RCO53) (moodustades 100% 1 www.eesti2035.ee 2 Leitav: https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/transpordi-tulevik rakenduskava väljundnäitaja „uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused“ sihttasemest), mida toetab ka veeremidepoo rajamine Soodevahesse. Kokku toetatakse kahe (2 tk) sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristu projekti elluviimist (RCO129), s.o ca 33,34% rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest. 2. Käskkirja sisu Käskkirjaga kinnitatakse investeeringute kava nimekiri muudetud kujul, milles on esitatud Ühendmääruse § 42 lõikes 4 toodud andmed. 3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega. Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega: • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist, arvestades TAT määruses ja ÜSS2021_2027 alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatust. 4. Käskkirja mõju Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamise poolt Edela raudteede tegevustes ühenduste prioriteedis. Läbi rakenduskava tulemuste saavutamise aitab käskkiri kaasa eelkõige Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Käskkirja muudatus puudutab ka riigi julgeolekut ja välissuhtlust: ReArm taristu arendamise peamine eesmärk on parandada riigi kaitsevõimet, tagades NATO liitlasvägede ja varustuse kiire ning tõrgeteta liikumise kriisiolukordades, mis tugevdab oluliselt Eesti julgeolekut. Kahene liikuvus tihendab koostööd liitlastega ning süvendab Eesti integratsiooni NATO ja Euroopa Liidu kaitsestruktuuridesse, saates liitlastele selge sõnumi kollektiivkaitse pühendumusest. Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse käesoleva käskkirjaga meetme 21.3.3.1 (Sõjaväelise liikuvuse investeeringud) eelarvest investeeringute kavade rahastamisskeemiga ja kooskõlas Vabariigi Valituse 27. jaanuari 2022. a korraldusega nr 18 „Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava 2022–2028“3 ÜFist kahesele raudteetaristule kokku ca 97,93 miljoni euro ulatuses, millele lisandub riiklik kaasfinantseering ca 10 miljonit eurot. Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb RBE-l endal katta. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/329012022003?leiaKehtiv 5. Kooskõlastamine Käskkirja eelnõu on kooskõlastatud ametkondlikult e-kirja teel Rail Baltic Estonia OÜ, Rakendusüksuse, Korraldusasutuse (Riigi Tugiteenuste Keskus, RTK) ning Rahandusministeeriumiga. Investeeringute kava käskkiri ja seletuskiri on viidud kooskõlla ametkondlikul kooskõlastusringil esitatud märkustega. SK Lisa: Projektide kvalifitseerimis-, vastavus- ja valikukriteeriumidele vastavuse kontroll-leht (Excelis)