dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lõuna Ringkonnaprokuratuur
Väljaminev kiriAvalik

Kriminaalmenetluse 11260100321 osalise lõpetamise määrus

Lõuna Ringkonnaprokuratuur · 15. märts 2011
Viit
-
Registreeritud
15. märts 2011
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Funktsioon
0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
Sari
0-0 I poolaasta
Toimik
0-0
Vastutaja
Liis Veskus (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lõuna piirkondlik talitus, Tartu)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 11260100321 osalise lõpetamise määrus.pdf130 KB

Sisu (failidest)

PROKURATUUR ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 15.03.2011 Juurdepääsupiirang kehtib kuni 14.03.2016 Alus: AvTS § 35 lg 1 LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR Kriminaalmenetluse 11260100321 osalise lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 15. märts 2011. a Viljandis Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Maiken Mardim Kriminaalasja number: 11260100321 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 5, 7 Kahtlustatava nimi: XX Eeluurimisega on kindlaks tehtud järgmist, et XX varastas 08.01.2011 kella 15.30 paiku avalikult isikute grupis koos AA’ga Viljandi linnas SS’i käest käekoti väärtusega 8 €, mille sees oli rahakott väärtusega 6 €, sularaha 8 €, Partnerkaart väärtusega 1,5 €, Maxima kliendikaart väärtusega 1,5 €, mobiiltelefon Nokia väärtusega 40 €, SIM-kaart väärtusega 7 €, väärtuseta isikutunnistus SS’i nimele ja väärtuseta SEB pangakaart, põhjustades vargusega kahju kokku 72 €. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid annavad aluse kahtlustada XX’i KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupiga ning avalikult, pani XX toime KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest seadus näeb ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Alates 2004. a 01. juulist on seaduseandja poolt antud prokurörile õigus lõpetada kriminaalmenetlus juhul kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mis on teise astme kuritegu ja mille eest seadusandja näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi, kuna XX oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine. XX oli kuriteo toimepanemise ajal 17-aastane. Ta õpib kutsekeskkoolis II kursusel. Grupijuhataja antud iseloomustusest nähtub, et XX’il koolis kohanemisega probleeme ei esinenud. Klassikaaslastega on läbisaamine hea, tal on piisavalt sõpru, kellega koos oma vaba aega veeta. Iseloomult on ta avatud, abivalmis, rahulik, ei ole pahatahtlik kaaslaste suhtes ning oskab teistega arvestada. I kursuses suhtus XX õppetöösse pealiskaudselt. Oli liiga laisk, et kasutada oma teadmisi ja oskusi maksimaalselt. Kooli ja koduvahelise koostöö tulemusena on tema suhtumine õppetöösse II kursusel muutunud paremaks, kuid ta vajab siiski suunamist ja kontrolli. XX’il on eeldusi saada heaks oskustööliseks, praktilistes ja erialastes oskustes on ta tubli õpilane. Kriminaalasja materjalist nähtub, et XX on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on teda karistatud 2009. aastal kahel korral tubakaseaduse rikkumise eest. KarS § 57 lg 1 p 3 alusel tuleb karistust kergendava asjaoluna käsitleda kahtlustatava poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud teo suhtes. Kannatanu SS käis 07.03.2011 prokuratuuris ning avaldas, et tema ei soovi tsiviilhagi esitada ning noormeeste karistamist vajalikuks ei pea. XX’i kohtulik karistamine antud juhul ei ole otstarbekas ega vajalik, kuna isikut on võimalik mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. Arvestades seda, et XX on toime pannud II astme kuriteo, oli teo toimepanemise ajal alaealine, kahetseb toimepandut, ei ole tema süü kuriteos suur ja kriminaalasja edasiseks menetlemiseks puudub avalik menetlushuvi. XX on andnud nõusoleku teha 40 tundi üldkasulikku tööd ning hüvitada kriminaalmenetluse kulud 38,35 eurot, heastamaks oma eksimus. Seega on alust arvata, et süüdlane on teinud oma käitumisest vastavad järeldused ning kriminaalmenetluse lõpetamine tema suhtes on õigustatud ja põhjendatud. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse, avaliku huvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur, lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, prokuröri abi määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 11260100321 menetlus XX’i osas. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 1) teha 40 tundi üldkasulikku tööd. Tähtajaks määrata: 01.09.2011. 2) tasuda kriminaalmenetluse kulud 38,35 eurot. Tähtajaks määrata: 01.09.2011. 3. Tühistada XX’i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 4. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanule. 5. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Maiken Mardim Prokuröri abi Olen kohustustega nõus: _____________________________ XX Juures viibis XX’i ema YY _____________________
Allikas: Lõuna Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel