Lõuna Ringkonnaprokuratuur · 15. märts 2011
Sisu (failidest)
PROKURATUUR
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 15.03.2011
Juurdepääsupiirang kehtib kuni 14.03.2016
Alus: AvTS § 35 lg 1
LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR
Kriminaalmenetluse 11260100321 osalise lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 15. märts 2011. a Viljandis
Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Maiken Mardim
Kriminaalasja number: 11260100321
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 5, 7
Kahtlustatava nimi: XX
Eeluurimisega on kindlaks tehtud järgmist, et XX varastas 08.01.2011 kella 15.30 paiku
avalikult isikute grupis koos AA’ga Viljandi linnas SS’i käest käekoti väärtusega 8 €, mille
sees oli rahakott väärtusega 6 €, sularaha 8 €, Partnerkaart väärtusega 1,5 €, Maxima
kliendikaart väärtusega 1,5 €, mobiiltelefon Nokia väärtusega 40 €, SIM-kaart väärtusega 7
€, väärtuseta isikutunnistus SS’i nimele ja väärtuseta SEB pangakaart, põhjustades vargusega
kahju kokku 72 €.
Kriminaalmenetluses kogutud tõendid annavad aluse kahtlustada XX’i KarS § 199 lg 2 p 5, 7
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime
pandud grupiga ning avalikult, pani XX toime KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi kvalifitseeritava
kuriteo, mille eest seadus näeb ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat.
Alates 2004. a 01. juulist on seaduseandja poolt antud prokurörile õigus lõpetada
kriminaalmenetlus juhul kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena
ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on tasunud
kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesoleva kriminaalmenetluse
esemeks on KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mis on teise astme kuritegu
ja mille eest seadusandja näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase
vangistuse. Kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi, kuna XX oli kuriteo toimepanemise
ajal alaealine.
XX oli kuriteo toimepanemise ajal 17-aastane. Ta õpib kutsekeskkoolis II kursusel.
Grupijuhataja antud iseloomustusest nähtub, et XX’il koolis kohanemisega probleeme ei
esinenud. Klassikaaslastega on läbisaamine hea, tal on piisavalt sõpru, kellega koos oma
vaba aega veeta. Iseloomult on ta avatud, abivalmis, rahulik, ei ole pahatahtlik kaaslaste
suhtes ning oskab teistega arvestada. I kursuses suhtus XX õppetöösse pealiskaudselt. Oli
liiga laisk, et kasutada oma teadmisi ja oskusi maksimaalselt. Kooli ja koduvahelise koostöö
tulemusena on tema suhtumine õppetöösse II kursusel muutunud paremaks, kuid ta vajab
siiski suunamist ja kontrolli. XX’il on eeldusi saada heaks oskustööliseks, praktilistes ja
erialastes oskustes on ta tubli õpilane.
Kriminaalasja materjalist nähtub, et XX on varem kriminaalkorras karistamata.
Väärteokorras on teda karistatud 2009. aastal kahel korral tubakaseaduse rikkumise eest.
KarS § 57 lg 1 p 3 alusel tuleb karistust kergendava asjaoluna käsitleda kahtlustatava poolt
väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud teo suhtes.
Kannatanu SS käis 07.03.2011 prokuratuuris ning avaldas, et tema ei soovi tsiviilhagi esitada
ning noormeeste karistamist vajalikuks ei pea.
XX’i kohtulik karistamine antud juhul ei ole otstarbekas ega vajalik, kuna isikut on võimalik
mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. Arvestades seda, et XX on toime pannud II astme
kuriteo, oli teo toimepanemise ajal alaealine, kahetseb toimepandut, ei ole tema süü kuriteos
suur ja kriminaalasja edasiseks menetlemiseks puudub avalik menetlushuvi. XX on andnud
nõusoleku teha 40 tundi üldkasulikku tööd ning hüvitada kriminaalmenetluse kulud 38,35
eurot, heastamaks oma eksimus. Seega on alust arvata, et süüdlane on teinud oma käitumisest
vastavad järeldused ning kriminaalmenetluse lõpetamine tema suhtes on õigustatud ja
põhjendatud.
KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette
ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse, avaliku huvi puudumise korral ja kui süü ei ole
suur, lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, prokuröri abi
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 11260100321 menetlus XX’i osas.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
1) teha 40 tundi üldkasulikku tööd. Tähtajaks määrata: 01.09.2011.
2) tasuda kriminaalmenetluse kulud 38,35 eurot. Tähtajaks määrata: 01.09.2011.
3. Tühistada XX’i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
4. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata kannatanule.
5. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Kannatanul on õigus tutvuda
kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates
kümne päeva jooksul.
Maiken Mardim
Prokuröri abi
Olen kohustustega nõus: _____________________________ XX
Juures viibis XX’i ema YY _____________________