Kriminaalmenetluse 10260101106 lõpetamise määrus

PROKURATUUR ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 15.03.2011 Juurdepääsupiirang kehtib kuni 14.03.2016 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 1 LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR Kriminaalmenetluse 10260101106 lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 15.03.2011.a. Tartus Koostaja ametinimetus ja nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Kriminaalasja number: 10260101106 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 7, 8 Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: D.K. Kriminaalasjas nr. 10260101106 alustati menetlust 05.02.2010.a. KarS § 199 lg 2 p 7, 8 tunnustel selles, et 05.02.2010.a. avastati, et Tartus laost on varastatud AS-le XX kuuluvat erinevat teematerjali koguväärtusega 49286.30 krooni. Antud kriminaalasja materjalid on saabunud koos kohtueelse menetluse kokkuvõttega Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 08.10.2010.a. Vastavalt KrMS § 223 lg-le 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud prokurör kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200-205 toodud alustel ja korras. Kriminaalmenetluse käigus on D.K. kuulatud kahtlustatavana üle KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema grupis koos CC’ga: ajavahemikul 29.01.2010-05.02.2010 tungis sisse Tartus asuvasse AS XX lukustatud laoruumi, kasutades CC valduses olevat võtit ning võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised esemed: puidu kruvid, 120 tk, koguväärtusega 840 krooni; Vossloh vedruklambrid, 172 tk, koguväärtusega 5464,40 krooni; Vossloh kinnituse mutter, 172 tükki, koguväärtusega 538,36 krooni; Vossloh kinnituse seib, 172 tükki, koguväärtusega 161,70 krooni; Vossloh kinnituse polt, 172 tk, koguväärtusega 968,36 krooni, Vossloh vedruklamber (kasutatud), 1100 tk, koguväärtusega 34947 krooni; sidelapp, 4 tk, koguväärtusega 1600 krooni; rööpa aluslapid, 16 tk, koguväärtusega 2880 krooni. Kuriteoga põhjustas D.K. AS-le XX varalist kahju 47399,82 krooni. isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 08.02.2010 kuni 08.03.2010 tungis sisse Tartus asuvasse AS XX lukustatud laoruumi, kasutades CC valduses olevat võtit ning võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil 50 tükki vanametall-aluslappe koguväärtusega 1725 krooni. Kuriteoga põhjustas D.K. AS-le XX varalist kahju 1725 krooni. isikuna, kes on viimase aasta jooksul korduvalt toime pannud vargusi, ajavahemikul 08.02.2010 kuni 08.03.2010 tungis sisse Tartus asuvasse AS XX lukustatud laoruumi, kasutades CC valduses olevat võtit ning võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil 260 mutrit M27 koguväärtusega 1170 krooni. Kuriteoga põhjustas D.K. AS-le XX varalist kahju 1170 krooni. D.K. tunnistas ennast süüdi esitatud kahtlustuses. Samuti väitis D.G., et ei oska öelda, mitmel korral käisid nad CC’ga laost varastamas, võis olla kolmel korral. Varguse mõte tekkis CC’l, kes tema teada asendas brigadiri ning seetõttu oli tal juurdepääs lao võtmele. Süüdistatav CC ei kinnita oma ütlustes samuti, et vargused oleks nende poolt toime pandud just kolmel korral. Kriminaalasjas kogutud tõenditest ei tulene samuti kindlalt, et CC ja D.G. käisid AS XX kuuluvas laos vargil just kolmel korral, nagu kahtlustuses on välja toodud. Kannatanu teatistes juhtumite kohta on märgitud teematerjalide varguse avastamise kuupäevad, milleks on juhtum nr.9256, 05.02.2010.a.(tl 8), juhtum nr.10087, 08.03.2010.a.(tl 21) ning juhtum nr.10075, 08.03.2010.a.(tl 27). Tunnistaja VV ütlustest nähtub, et tema ei oska öelda, kas vargused on toime pandud kolmel erineval korral või kõik asjad varastati ühel korral. Tema lihtsalt avastas kolmel korral, et asjad on kadunud. Samuti kinnitas tunnistaja, et 05.02.2010.a. tehti inventuuri ainult osade asjade kohta, kuna ladu on väga suur ning kõigi asjade kohta ei jõua ühe korraga inventuuri teha. Karistusõiguse teooria järgi süstemaatiline on vargus, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda, on oma olemuselt järjekindel, pidevalt korduv tegevus. CC ja D.G. käitumises selliseid asjaolusid ei nähtu. Seega D.G.’le esitatud kahtlustusest KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi tuleb välja jätta punkt 9, mis näeb ette vastutust võõra vallasasja äravõtmise eest, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Käesoleval juhul leiab prokurör, et kriminaalmenetlus D.K. osas kuulub KrMS § 202 alusel lõpetamisele, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, mille edasiseks menetlemiseks puudub avalik menetlushuvi. Kahtlustatav D.K. süü ei ole samuti suur, kuna ta on tunnistanud eelnimetatud kuriteo toimepanemist. Vestluses ringkonnaprokuröriga 11.03.2011.a. kahtlustatav seletas, et käesolevaks ajaks on ta hüvitanud AS XX tekitatud kahju summas 24643,15 krooni, mille kohta esitas maksekorraldused raha ülekandmise kohta: 29.03.2010 – 10000 krooni; 25.07.2010 – 1500 krooni; 30.08.2010 – 2000 krooni; 25.10.2010 – 3000 krooni; 26.10.2010 – 3000 krooni; 25.11.2010 – 3000 krooni ja 08.12.2010 – 2143,15 krooni. Sellist summat nõudis temalt AS XX vastavalt temale saadetud kirjale. Kuna toimikus olevate dokumentide järgi on 06.10.2010 esitatud tsiviilhagi summas 52181,28 krooni (3334,99 eurot), siis sellest D.G. poolt hüvitamisele kuuluv osa moodustab 26090,64 krooni (1667,50 eurot). Tutvudes kriminaalasja materjalidega ja selles oleva kannatanu tsiviilhagiga, avaldas D.G., et ta on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel, on nõus hüvitama kuriteoga tekitatud kahjust järelejäänud osa, mis on 1447,49 krooni ehk 92,51 eurot (26090,64 – 24643,15) ning on nõus võtma endale kohustuse teha 50 tundi üldkasulikku tööd. Kuriteoga tekitatud kahju summas 1447,49 krooni on ta nõus ja võimeline täitma kahe kuu jooksul. Üldkasulikku töö tegemise kohustuse tähtajaks palus D.G. määrata kolm kuud. Kahtlustatav kinnitas, et käesoleval ajal ta töötab ning on võimeline võetud kohustused täita. Kahtlustatav D.K. on karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on D.G. karistatud ühel korral Liiklusseaduse rikkumise eest, mille eest määratud rahatrahv on käesoleval ajal tasutud. Tsiviilhagi on esitatud AS XX poolt summas 38681,28 krooni, mis moodustab 2472,18 eurot (tl 30). D.K. on tasunud kannatanule tekitatud kahjust 24643,15 krooni (1574,98 eurot) (tl 82- 89), seega tema poolt hüvitamisele kuuluv osa moodustab 1447,49 krooni ehk 92,51 eurot. Menetluskulu antud kriminaalasjas puudub. Asitõend – turvakaamera salvestis, mis on köidetud kriminaaltoimiku juurde, tuleb jätta kriminaaltoimikusse. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 1, 2 ja 7, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 10260101106 menetlus D.K. osas. 2. D.K.’le määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - hüvitada kuriteoga tekitatud kahjust oma osa, so 92 eurot ja 51 senti (üheksakümmend kaks eurot ja viiskümmend üks senti) kannatanu AS-le XX hiljemalt 14.maiks 2011.a. Makse tuleb D.K.’l teha enda nimelt ja maksekorraldusele tuleb kindlasti märkida järgmised andmed: Saaja: AS XX Pangakonto: YYYYYYYY Viitenumber: YYYYYYYY Pank: YYYYYYYY Selgitus: kahju hüvitamine kriminaalasjas nr. 10260101106 Kogu kahju maksmist tõendava dokumendi tuleb esitada koheselt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri (Tartu, Kalevi 1). - määrata D.K. kohustuseks teha 50 (viiskümmend) tundi üldkasulikku tööd hiljemalt 14. juuniks 2011.a. Üldkasuliku töö tegemisele kohaldatakse KarS § 69 lõigetes 2 ja 5 sätestatut. KarS § 69 lg. 2 kohaselt üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Vastavalt KarS § 69 lg. 5 üldkasulikule tööle rakendatud süüdimõistetule laienevad töö- ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. Vajaduse korral määrab kohus enne vangistuse asendamist süüdimõistetule tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdimõistetu tervise seisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd. 3. Tõkendi tühistamine: tühistada 31.08.2010.a D.K. suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld. 4. Asitõendid või äravõetud asjad: turvakaamera salvestis, mis on köidetud kriminaaltoimiku juurde, jätta kriminaaltoimikusse. 5. Vahistuse andmed: ei ole. Vastavalt KrMS § 206 lg 2 sättele tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanule AS XX ning pärast määruse tõlkimist saata venekeelne koopia kahtlustatav D.K.’le allkirja vastu. Määrust saata pärast D.G. poolt venekeelse koopia kättesaamist täitmiseks Tartu Vangla Kriminaalhoolduse osakonda, kellelt palun saata teadet kohustuse täitmise kohta. Käesoleva määruse peale võib kannatanu KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Kannatanutel on vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega. Tatjana Tamm ringkonnaprokurör