dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Tugiteenuste Keskus
OtsusAvalik

Vaideotsus

Riigi Tugiteenuste Keskus · 4. veebruar 2026
Viit
11.3-1/26/489
Registreeritud
4. veebruar 2026
Dokumendi liik
Otsus
Funktsioon
11.3 Toetuste rakendamine: periood 2021-2027 alates 01.10.2024
Sari
11.3-1 Toetuste rakendamisega seotud taotlused ja otsused
Toimik
11.3-1/2026
Vastutaja
Marliis Elling (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Toetuste korraldamise talitus, Õigusüksus)

Failid

  • 📎11.3-126489 04.02.2026 Otsus.asice527 KB

Sisu (failidest)

MTÜ Kuldliiga Männiku tn 3-8 Voka alevik Toila vald 41701,Ida-Viru maakond Registrikood: 80427221 04.02.2026 nr 11.3-1/26/489 VAIDEOTSUS Tuginedes perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 32 lõigetele 3 ja 4, regionaalministri 24.10.2023 määruse nr 73 „Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks““ § 36 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 73 ja 85 punktile 4, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK) otsustab: jätta MTÜ Kuldliiga vaie rahuldamata ja Riigi Tugiteenuste Keskuse 17.12.2025 otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta nr 11.3-1/25/5532 kehtetuks tunnistamata. Vaideotsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest. 1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus 1.1. ÜSS2021_2027 § 32 lg 3 ja 4, HMS § 73 ning meetme määruse § 36 alusel vaatas RTK läbi MTÜ Kuldliiga (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) 12.01.2026 esitatud vaide RTK 17.12.2025 otsusele nr 11.3-1/25/5532 taotluse rahuldamata jätmise kohta (edaspidi vaidlustatud otsus või otsus) projekti nr 2021-2027.6.01.25-1254 „Ida-Virumaa Kuldliiga 2026“ (edaspidi projekt) rahastamiseks. Kuna vaides esinesid puudused, pööras RTK sellele vaide esitaja tähelepanu. Vaide esitaja kõrvaldas puudused 16.01.2026 SFOS postkasti kaudu. 1.2. Vaide esitaja palub vaidlustatud otsuse tunnistada kehtetuks ja viia läbi taotluse uus hindamine, arvestades esitatud argumente. 2. Asjaolud 2.1.Taotleja esitas rakendusüksusele ettepaneku taotluse projekti rahastamiseks. Toetuse taotluse abikõlblik maksumus on 166 006,22 eurot, sh toetus summas 149 405,59 eurot. Projekti eesmärgiks on toetada Ida-Virumaa kogukonna, eelkõige noorte ühtekuuluvustunnet ja sotsiaalset sidusust, võimaldades inimestel aktiivselt osaleda kliimaneutraalsele majanduse ülemineku protsessis kergejõustikusündmustel osalemise kaudu. Projekti kaudu sooviti luua Ida-Virumaa elanikele kohapeal võimalus kergejõustikusündmustel osalemiseks, spordialade tehnika õppimiseks ning ühtlasi muudetakse positiivselt Ida-Virumaa kuvandit andes sporti armastavatele inimestele lisapõhjust Ida-Virumaa avastamiseks. 2.2. RTK kontrollis taotleja ja partneri ning taotluse vastavust meetme määruse §-des 13 ja 15 sätestatud nõuetele ning tunnistas meetme määruse § 20 alusel taotleja, partneri ja projekti nõuetele vastavaks. Hindajad hindasid valikukriteeriumit 1 koondhindega 3,5, valikukriteeriumit 2 koondhindega 2,50, valikukriteeriumit 3 koondhindega 3,00 ning valikukriteeriumit 4 koondhindega 3,33. 2.3. Arvestades valikukriteeriumide osakaale, sai projekt koondhindeks 3,13 ja taotlus sai positiivse hinnangu. Meetme määruse § 22 lg 5 kohaselt järjestatakse taotlused hindamistulemuste alusel pingeritta. Pingereas olevate projektide toetussummasid arvestades jagus vooru eelarvevahendeid pingereas oleva esimese 13 projekti toetamiseks. Taotleja taotlus jäi pingereas 26 kohale, mistõttu ei mahtunud see vooru toetuse eelarvesse rahaliste vahendite lõppemise tõttu. 2.4. Eeltoodust tulenevalt ning meetme määruse § 24 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 8 lõike 2 punkti 5 alusel tegi RTK otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta, kuna taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei olnud võimalik taotlust rahuldada. 3. Vaide põhjendused 3.1. MTÜ Kuldliiga leiab, et projektitaotlust on hinnatud ebaõigesti ning palub vaidlustatud otsus tunnistada kehtetuks ning läbi viia taotluse uus hindamine, arvestades vaides esitatud argumente. 3.2. Vaide esitaja leiab, et kriteeriumite 2, 3 ja 4 hindamisel on antud hinnangud on meelevaldsed ja ei vasta tegelikkusele ning peegeldavad suures osas hindamiskomisjoni (spordi)valdkonna mittetundmist või pealiskaudsust hinnangu andmisel. See on toonud kaasa ebaõige ja õigusvastase otsuse ning rikkunud vaide esitaja õigusi. 3.3. Vaide esita jaoks on nördimust tekitab asjaolu, et vaatamata sellele, et taotlejatel on 30 päeva otsuste vaidlustamiseks, on avalikkust enne vaideperioodi möödumist juba teavitatud rahastamisotsusest. 4. RTK seisukohad 4.1. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ning kooskõlas HMS §-ga 83 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK (edaspidi ka vaide lahendaja) selgitab, et projektitaotluse hindamistulemuse õiguspärasuse kontroll vaidemenetluses on piiratud hõlmates üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, vastab õiguslikule alusele ning kas hindamises esineb ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse õiguspärasuse kontrollis ei vii vaide lahendaja läbi projekti uut hindamist. 4.2. Taotluse mitterahuldamise otsuse lisaks on väljavõtte vaide esitaja projekti hindamistulemusest, kus on kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded ning hinnete põhjendused. Vaide lahendaja peab oluliseks märkida, et projekti hindab meetme määruse § 21 kohaselt moodustatud hindamiskomisjon, kuhu kuulub kaks hindajat. Hindamiskomisjoni liikmetel on teadmisi ja kogemusi sihtpiirkonna arendamise kohta ning eelnev projektide hindamise kogemus. Vähemalt üks hindamiskomisjoni liige esindab Ida-Viru maakonnas tegutsevat orgisatsiooni. RTK-l ei ole alust hindamiskomisjoni kui valdkonna ekspertide tööd ning projektile antud hindeid kahtluse alla seada. RTK ei ole pädev hindama hindamiskomisjoni poolt antud seisukohti sisuliselt. 4.3. Oluline on juhtida tähelepanu ka ÜSS2021_2027 §-le 12, mis sätestab, et kui projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja -korra kohaselt ning taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või koondhinnangul, siis taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata. Käesoleval juhul on nii meetme määrus, hindamisjuhend kui muud toetuse saamiseks vajalikud õigusaktid ja juhendid avalikustatud1. Seega oli taotlejal nende sisuga (s.h valikukriteeriumite ja hindamisjuhendi sisuga) enne taotluse esitamist võimalik tutvuda ning samuti oli taotlejale enne taotluse esitamist teada, mida ja kuidas hinnatakse, milliseid asjaolusid võetakse kaalutlusotsuse tegemisel arvesse ning milline on hindamise valikumetoodika. 4.4. Eesti õigusteoorias on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt ei saa kohtud ja täitevvõim hinnata sõltumatute hindamiskomisjonide hinnangute sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid üksnes menetluskorra järgimist ja motiveerimiskohustuse täitmist. Riigikohtu Halduskolleegium on 12.05.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-18-08 märkinud, et sisult hinnanguliste otsustuste puhul on oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid täitevvõimu või kohtu poolt sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. Eeltoodud seisukohta on toetanud ka Tartu Ringkonnakohus oma 24.10.2008 kohtuotsuses nr 3-08-310. 04.04.2013 kohtuasjas nr 3-3-1-77-12 täiendab Riigikohus varasemaid seisukohti järgnevalt: „Tuleb silmas pidada, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsist vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi“. Eelkirjeldatud kohtupraktikale tuginedes on Riigikohus teinud 15.10.2020 otsuse haldusasjas nr 3-18-121, kus ütleb, et „kohus ei saa kontrollida hindamisotsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid võib võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning põhjendamiskohustuse täitmise kohta ning kordab varasemat, et kohtul on võimalik hindamise sisuline õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega ilmselges vastuolus. See tähendab sedavõrd tõsist vastuolu, mis on selge ilma põhjendustetagi“. 4.5. Vaides ei ole esitatud tõendeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et taotlust hinnanud hindamiskomisjoni poolt toodud põhjendused on asjakohatud ja täiesti sobimatud ning irduksid hindamiskriteeriumite sisust. Mitterahuldamise otsusele lisatud hindamiskomisjoni hinnangust nähtuvalt on hindamiskomisjon toonud iga kriteeriumi puhul välja piisavad põhjendused ühes selgitustega, viidates muu hulgas projektis esinevatele vajakajäämistele ja puudustele. Kogumis eelnevaga on hindamiskomisjon põhjendanud ka valikukriteeriumite koondhinde alandamist. RTK rõhutab, et hindamiskomisjon teostas hindamise ühes vastavasisuliste põhjenduste ja ettepanekuga taotluses esitatud andmetele tuginedes. RTK-l puudub konkreetse projekti hindamiseks nõutav teadmiste ja kogemuste valdkondlik kompetents sihtpiirkonna arendamises, mistõttu RTK kui vaideotsuse tegija ei saa ümber hinnata hindamiskomisjoni hinnangut, vaid ta saab hinnata üksnes selle õiguspärasust. 4.6. Kuigi vaide lahendaja ei saa vaide lahendamisel hinnata hindamiskomisjoni poolt taotlusele antud koondhinne sisulist põhjendatust, saab ta siiski kontrollida lähtudes HMS §-st 54, kas hindajad on taotlusele hindepunktide andmisel lähtunud taotlusest, koondhinnangust ja hindamismetoodikast ning kas maksimum hindepunktist madalama hindepunkti andmisel on hindajad oma hinnangut põhjendanud, sh kas põhjendus on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. Vaide lahendaja võib saata taotluse hindajatele uuesti hindamiseks vaid juhul, kui hindajad ei ole lähtunud taotluse hindamisel hindamismetoodikast või taotluses esitatud andmetest või on jätnud ühes või mitmes valikukriteeriumis maksimum hindepunktidest madalamate hindepunktide andmise põhjendamata või ei ole antud põhjendus proportsionaalne või sisaldab kaalutlusvigu. 4.7. RTK rõhutab, et hindamiskomisjon teostas hindamise ühes vastavasisuliste põhjenduste ja ettepanekuga taotluses esitatud andmetele tuginedes. Vaides on taotleja aga asunud täiendama oma varasemat taotlust, esitades koondhinnangule tuginedes uusi argumente ja lisatõendeid. Hindamiskomisjon ei saanud hindamisel lähtuda andmetest, mida taotluses ei esitatud. 1 Piirkondlike algatuste toetus: Keskmise suurusega projektide taotlusvoor | Riigi Tugiteenuste keskus 4.8. Eelnevast tulenevalt on vaide lahendaja seisukohal, et hindajad on taotluse hindamisel lähtunud taotluses esitatud andmetest ja hindamisjuhendist. Maksimum hindepunktidest madalama hindepunkti andmisel on hindajad oma hinnangut põhjendanud ning toodud põhjendused on vaide lahendaja hinnangul proportsionaalsed ning kaalutlusvigadeta. Vaide lahendaja hinnangul ei ole vaide esitaja esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et taotlust hinnanud hindajate poolt toodud põhjendused on asjakohatud ja täiesti sobimatud või et need on ilmses vastuolus taotluses toodu teabega, kuivõrd tuginedes eelpool kirjeldatud kohtupraktikale, saaks ainult sellisel juhul hindajate hindamist õigusvastaseks lugeda. Otsusele lisatud väljavõttes on hindajad toonud välja põhjendused koos lühiselgitustega, miks vastavas valikukriteeriumis selline hinne anti. 4.9. Vaide esitaja ei ole tõendanud, et tema taotluse hindamisel on rikutud meetme määruses ja hindamisjuhendis sätestatud menetluskorda ja kaalutlusreegleid. Vaide lahendaja rõhutab tuginedes 24.10.2008 Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 3-08-310, et isegi kui otsuses toodud motivatsioon ei ole täiuslik, on otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti põhjendustest tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab olema selge ja arusaadav. Vaidlusaluses otsuses kajastub õiguslik alus (viide õigusaktidele) ning viide koondhinnangule, mis sisaldab haldusakti faktilistalust. Seega on võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on haldusakt antud. 4.10. Kokkuvõttes ei ole leidnud kinnitust, et MTÜ Kuldliiga taotluse menetlemisel ja hindamisel on rikutud seaduses, meetme määruses või RTK poolt kinnitatud hindamisjuhendis sätestatud menetluskorda ja kaalumisreegleid. RTK rõhutab eelviidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendile tuginedes, et isegi juhul, kui mitterahuldamise otsuse motivatsioon ei ole täiuslik, on mitterahuldamise otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab olema selge ja arusaadav. Vaidlusaluses mitterahuldamise otsuses kajastub õiguslik alus (viited õigusaktidele) ning viide konsensuslikule hindamislehele ja juhtkomisjoni ettepanekule, mis sisaldab haldusakti faktilise aluse. Seega on võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on haldusakt antud. Haldusakti põhjendused on antud juhul toodud mitterahuldamise otsuse lisas, kus on väljavõte hindamiskomisjoni hinnangust, kus on kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded ning hinnete põhjendused 4.11. Vaide esitaja seisukohalt ei ole RTK arvestanud 30 päevast vaide esitamise perioodi ja avaldanud toetust saanud projektide nimekirja. RTK seisukohalt ei saa vaide esitaja eeldada, et meetme määruse alusel antud positiivsete otsususte menetlus peatub vaikimisi vaidemenetluse või ka sellele järgneda võiva kohtumenetluse lõpptulemuse ära ootamiseks olukorras, kus haldusorganile on sätestatud haldusmenetluse läbiviimiseks tähtaeg. Samuti on positiivse otsuse saanud projektidel piiratud tähtaeg oma projektide elluviimiseks. 4.12. Seega ei anna vaides esitatud taotleja vastuväide alust asuda seisukohale, et hindajate hinnangud vajaksid ümbervaatamist. Seetõttu ei ole põhjendatud ka vaide esitaja nõue viia läbi taotluse uus hindamine. (allkirjastatud digitaalselt) Urmo Merila peadirektori asetäitja Koostaja: Marliis Elling 515 8828, [email protected]
Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel