ÜÜRILEPING NR 11-2/
Üürileping on sõlmitud
üürileandja Osaühing Riigiressursside Keskus
Registrikood/isikukood: 10175373
Juriidiline aadress: Rävala 8, Tallinn 10143
Telefon: (372) 666 3111
Faks: -
E-post:
[email protected]
Esindaja lepingu sõlmimisel: Tiit Karu, juhatuse liige
Kontaktisik: kontaktid toodud Lisas nr 6
Kontaktisiku telefon: (372) 666 3 111
Kontaktisiku e-post:
[email protected],
[email protected]
ja
üürniku Sotsiaalkindlustusamet
Registrikood: 70001975
Juriidiline aadress: Endla tn 8, Tallinn 15092
Telefon: (372) 640 8118
Faks: (372) 640 8155
E-post:
[email protected]
Esindaja lepingu sõlmimisel: peadirektor Egon Veermäe, põhimääruse alusel
Kontaktisik: Seila Hõbe
Kontaktisiku telefon: (372) 53 099 894
Kontaktisiku e-post:
[email protected]
vahel, kes võttes arvesse, et:
üürileandjale kuulub käesoleva üürilepingu (edaspidi „leping“) sõlmimise hetkel aadressil
Liivalao 11, Tallinn asuv kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr 1553301, katastritunnus
78404:403:0077, sihtotstarve tootmismaa 90%, ärimaa 10%, pindala 79973 m2) koos oluliste
osade ja päraldistega;
on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel tingimustel.
2
ERITINGIMUSED
1. Üüripinna kinnistu asukoht, suurus ja koosseis
1.1. Aadressil Liivalao 11, Tallinn asuv kinnistu, kinnistusraamatu registriosa number
1553301, katastritunnus 78404:403:0077, pindala 79 973 m².
Kinnistu oluliseks osaks on laohoone (ehitisregistri kood 101002868, ehitise peamine
kasutamise otstarve laohoone, mälestise number puudub), üüritav pind 849 m², millest
849 m² on üürniku ainukasutuses.
1.2. Hoone üüritav pind on hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut
teenindavate ruumide pind, mida ei ole välja üüritud. Üüritav pind mõõdetakse koos
mittekandvate tarindite aluse pinnaga, see on kandvatel tarinditel seinte
siseviimistluskihini ja mittekandvatel tarinditel seinte telgjooneni. Netopinna
arvestamisel lähtutakse Eesti standardis EVS-EN 15221-6:2011
“Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 6: Pinna ja kubatuuri mõõtmine
kinnisvarakeskkonna juhtimisel” olevast “ruumide netopinna” mõistest, millele vastab
ehitisregistris suletud netopind, millele on liidetud mittekandvate tarindite alune pind.
1.3. Juhul kui kinnistut kasutavad mitu üürnikku või kasutajat eristatakse üüritaval pinnal
ainukasutuses olev pind ja ühiskasutuses olev pind. Ühiskasutuses olev pind on pind,
mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnike ja kasutajatega. Üürniku
ühiskasutuses pind koosneb korruse ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad
ühiselt vaid sama korruse üürnikud ja kasutajad, nt koridor) ja hoone ühiskasutuses
pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt kogu hoone üürnikud ja kasutajad, nt fuajee),
erandjuhul ka muust ühiskasutusest pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt osad
üürnikud ja kasutajad).
2. Üüripinna suurus, paiknemine ja koosseis
2.1. Üürniku kasutuses olev üüripind hoones kokku on arvestuslikult 849 m², millest:
2.1.1. 849 m² on üürniku ainukasutuses, ühiskasutuses olev pind puudub;
2.2. Üüripind paikneb laohoone 1. korrusel.
2.3. Üürniku ainukasutuses olevate parkimiskohtade arv: puuduvad.
2.4. Üürniku ainukasutuses olev maa (territoorium): puudub.
2.5. Üürniku ainukasutuses olevad rajatised: puuduvad.
2.6. Üürniku kasutuses olevad seadmed ja inventar, mille asendamise ja hooldamise
kohustus on üürileandjal: puuduvad.
2.7. Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 1 olevatel plaanidel. Ühiskasutuses
oleva hoone puhul on eristatud üürniku ainukasutuses ja ühiskasutuses pind. Üürnikul
on õigus kasutada kogu ühiskasutatavat pinda lepingu lisas 1 tähistatud ulatuses.
3. Üüripinna sihtotstarve on laohoone/dokumendihoidla.
4. Üüripinna nõutav seisund
4.1. Üürileandja on kohustatud tagama üüripinna säilitamise üüripinna seisundit
fikseerivas aktis märgitud seisundis, v.a harilikust kulumisest tingitud muutused
üüripinna seisundis.
5. Üüripinna valduse üleandmine
5.1. Üüripinna valduse üleandmise tähtaeg on 90 päeva lepingu sõlmimisest ning 90 päeva
jooksul lepingu sõlmimisest teostab Üürileandja Poolte poolt käesoleva lepingu lisas
4 kokku lepitavad parendustööd, kusjuures üürnik võib sissekolimist alustada ka selle
90 päeva sees selliselt, et see ei sega parendustööde teostamist. Üüripinna tasu
arvestus algab üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akti sõlmimise päevast.
3
5.2. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt, mille vorm lepitakse kokku lisas 5,
koostatakse üüripinna valduse üleandmise alguse kuupäeva seisuga ja
allkirjastatakse kirjalikult poolte poolt.
6. Üüriteenused ja üür
6.1. Üüri liik on turupõhine.
6.2. Üüriteenused on toodud lepingu lisas 2.
6.3. Üüri suurus (ilma käibemaksuta) on toodud lepingu lisas 3. Üürile lisandub käibemaks.
6.4. Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3.
6.5. Pooled on kokku leppinud, et üüri (v. a remonttööde komponent) muudetakse indeksi
alusel.
6.6. Üüri muutmisel indeksi alusel lähtutakse järgmisest:
6.6.1. Üüri muudetakse esimest korda alates 1. jaanuarist 2021.
6.6.2. Üüri muutmise aluseks olev tüüptingimuste punktis 3.16 nimetatud indeks
leitakse muutmisest teatamise aastale eelneva 31. detsembri seisuga.
6.6.3. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate hiljemalt muutmisele eelneva
aasta 1. aprilliks.
6.6.4. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate
kättesaamisest arvates.
7. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu
7.1. Kõrvalteenused on toodud lepingu lisas 2.
7.2. Kõrvalteenuste tasu suurus (ilma käibemaksuta) on toodud lepingu lisas 3.
Kõrvalteenuste tasule lisandub käibemaks.
7.3. Kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3.
7.4. Pooled on kokku leppinud, et tarbimisteenuste tasu arvestatakse vastavalt
tüüptingimuste punktile 3.2.
7.5. Kõrvalteenuste tasu muutmisel vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 lähtutakse
järgmisest:
7.5.1. Üürileandja esitab kõrvalteenuste tasu muutmise kohta üürnikule ettepaneku
hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 1. aprilliks.
7.5.2. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate
kättesaamisest arvates.
7.5.3. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise
kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks.
7.5.4. Üürnik kohustub esitama õigeaegselt ja nõuetekohaselt taotluse riigieelarve
menetlemise protsessis lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks
vajalike rahaliste vahendite saamiseks.
8. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine
8.1. Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestamine algab üüripinna valduse üleandmise-
vastuvõtmise akti sõlmimise päevast. Üürileandja esitab üürnikule arve või eraldi
arved üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Üür ning fikseeritud
kõrvalteenuste tasu arvestatakse jooksva kuu eest. Arved saadetakse üürnikule läbi
e-arvete operaatori süsteemi. Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis vastavad
Eesti e-arve standardile ja raamatupidamise seadusele. E-arves peab lisaks
standardis nimetatud andmetele olema toodud täiendavalt ka üürniku kontaktisiku
eesnimi ja perekonnanimi.
8.2. Arve tasumise tähtaeg on 21 kalendripäeva arve saamisest arvates.
9. Lepingu tähtaeg
9.1. Leping jõustub kui pooled on lepingu allkirjastanud.
9.2. Leping lõpeb kümne aasta möödumisel üüripinna üleandmise akti allkirjastamisest.
10. Erisused ja täiendused tüüptingimustele
4
10.1. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on
poolel õigus nõuda lepingut rikkunud poolelt leppetrahvi summas, mis saadakse
lepingu ülesütlemise ajal kehtiva ühe kalendrikuu üüri korrutamisel kuuega.
11. Muud kinnitused ja kokkulepped
11.1. Pooled on kokku leppinud, et lisa 4 alusel üüripinnal teostatavad parendustööd
teostab Üürileandja ja need peavad olema lõppenud 90 päeva jooksul lepingu
sõlmimisest, kusjuures üürnik võib sissekolimist alustada ka selle 90 päeva sees
selliselt, et see ei sega parendustööde teostamist. Nende tööde eest tasub üürileandja
ning üürnikule parendustööde eest arveid ei esitata.
11.2. Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste
isikute isikuandmeid ilma nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel
sõlmitud lepingu täitmiseks, poolte õigustatud huvides või muul õiguslikul alusel.
Pooled lähtuvad isikuandmete töötlemisel õigusaktidest ja oma organisatsioonis
kehtestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetest.
12. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine
12.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimustest, tüüptingimustest,
lepingu lisadest ja lepingu muudatustest (sealhulgas lepingus nimetatud üürileandja
teadetest üüri muutmise kohta).
12.2. Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017
määruse nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu
kujunemise alused“ lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu
tüüptingimustena ilma allkirjastamata. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu
tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes
lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel.
12.3. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel
vastuolus, lähtutakse dokumentidest järgmises järjekorras:
12.4. eritingimused;
12.5. lisad;
12.6. tüüptingimused.
13. Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra lepingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse
hiljem allkirjastatud dokumendist.
13.1. Pooled käsitavad tüüptingimuste punktis 5.3 nimetatud kinnisvara korrashoiu
hea tavana kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu
sõlmimisel on Eesti standardi EVS 807:2016 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja
korrashoid.“.
14. Lepingu lisad
1. Üüripinna plaanid;
2. Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus;
3. Üür ja kõrvalteenuste tasu;
4. Üürileandja poolt üüripinnal teostatavad parendustööd;
5. Akti vorm;
6. Hoone sisekorraeeskiri.
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Üürileandja Üürnik
5
TÜÜPTINGIMUSED
1. MÕISTED
Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1.1. avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või võib
tekitada olulist kahju tervisele või varale, sealhulgas keskkonnale. Pooled võivad
eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses;
1.2. hoone on kinnistul paiknev hoone, milles üürilepingu osaks olevad ruumid asuvad;
1.3. isik on iga pooleks mitteolev isik;
1.4. kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste
tasust;
1.5. kinnistu on eritingimustes märgitud kinnistu(d);
1.6. kõrvalteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused,
mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel lisaks üüriteenustele ning mille
maksumus ei sisaldu üüris;
1.7. kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt
õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks;
1.8. leping on poolte vahel sõlmitud üürileping, mis koosneb eritingimustest ja
tüüptingimustest koos muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad;
1.9. lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni;
1.10. parendustöö on tegevus, mille peamine eesmärk on:
1.10.1. üüripinna või selle osa sihtotstarbe või suuruse muutmine;
1.10.2. üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude
süsteemide uuendamine;
1.10.3. üüripinna täiendava mugavuse, meeldivuse või ilu saavutamine;
1.10.4. uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine üüripinnal, kuigi üüripind oleks
sihtotstarbeliselt kasutatav ka ilma nendeta;
1.11. pool on üürileandja või üürnik;
1.12. pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna;
1.13. puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, sealhulgas kokkulepetele
või kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega
otsese kahju tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi
loetakse puuduseks lepingu tähenduses;
1.14. remonttöö on tegevus, millega taastatakse üüripinna või selle osa, sealhulgas
konstruktsioonide ning tehnosüsteemide eesmärgipärane toimimine vastavalt
üürilepingus kokku lepitud seisundile;
6
1.15. rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele
mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus
üüripinnal, kuid sellega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju. Pooled
võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu
tähenduses;
1.16. tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja
rahvuspüha;
1.17. vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest
lähtudes ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või
seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab
lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada üüripinna kahjustumist;
1.18. üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu, millele
vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks;
1.19. üüripind on üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud eritingimustes kirjeldatud kinnistu,
hoone ja/või selle osa ning juhul kui üürniku kasutusse antakse osa kinnistust ja/või
hoonest, koosneb üüripind üürniku ainukasutuses olevast pinnast ja ühiskasutuses
olevast pinnast, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnikega või
kasutajatega;
1.20. üüriteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused,
mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris.
2. ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE
2.1. Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja
heakorrastatud.
2.2. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise-
vastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu
lisaks. Vajaduse korral võivad pooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks
koostada käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja
sõlmida täiendavaid kokkuleppeid.
3. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU
Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus
3.1. Üürnik tasub üürileandjale kasutustasu üürileandja esitatud arve alusel, kui
eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel peab olema eraldi näidatud üüri
kogusumma ja kõrvalteenuste tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule.
3.2. Kui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes
arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenuste tasu suurused alljärgnevalt:
3.2.1. Tarbimismahtude mõõtmine toimub tarbimisteenuste (elektrienergia,
soojusenergia, vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenused) korral
vastavalt üüripinna tarbimist mõõtvatele arvestitele, välja arvatud juhul, kui arvestid
puuduvad. Tarbimismahtude mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille tasu
arvestuse aluseks on tarbimismahud.
3.2.2. Tarbimismahtude proportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis
3.2.1 nimetamata kõrvalteenuste korral, sealhulgas ühiskasutuses olevate
pindade ja tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste
ja nendega seotud tarbimisteenuste korral. Proportsionaalsel arvestamisel leitakse
kõrvalteenuse tasu, arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega
7
kaetud hoone üüritavast pinnast, see tähendab, et üürniku kuluks hoone
vastavatest kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku
teenusega kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud
üüritavast pinnast, sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või
mitte.
3.2.3. Kõrvalteenuste tasude suurused arvestatakse vastavalt tüüptingimuste punkti
3.2.1 või 3.2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud
hindadele või riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud
hindadele.
3.3. Remonttööde maksumus sisaldub üüris, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti:
3.3.1. ulatuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis;
3.3.2. kui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, välja arvatud
juhul, kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga.
Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remonttööde maksumus
lepingus kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses.
3.4. Kui üürnik soovib üüripinnal teha parendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus
vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku
kohustuseks, ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus
muutuks, lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides 5.8–5.14 sätestatust.
3.5. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine, mille tulemusena
täpsustatakse hoone üüritava pinna suurust, siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna
suurust hoones ja üürina makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu
selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu.
3.6. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud
kulud, tingimusel, et ülekanne tuleb teha Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse
arveldusarvele või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali
arveldusarvele.
Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile
3.7. Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel
lepinguid vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise, kui pooled on
lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad
tegevused teeb üürnik.
3.8. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel
lepinguid haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks, samuti omanikukohustuste
täitmiseks või teha vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste
osutamisel lepingut rikkunud, alljärgnevatel tingimustel:
3.8.1. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30
päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud
kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt
pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta.
3.8.2. Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi
selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks
kriitilise tähtsusega, sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest
tulenevate vajadustega.
3.9. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel
lepinguid tüüptingimuste punktis 3.8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad
tegevused ise alljärgnevatel tingimustel:
3.9.1. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60
päeva ja kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenuslepingute
ennetähtaegse lõpetamise tõttu (näiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute
sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste
punktile 3.10;
8
3.9.2. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30
päeva ja pooled ei ole kokku leppinud, et üüriteenust või kõrvalteenust osutab
üürileandja. Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul
nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10;
3.9.3. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30
päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud
kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt
pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta;
3.9.4. ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi
selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks
kriitilise tähtsusega.
3.10. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku
andma või põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse
saamisest arvates. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest, kui sellistest
lepingutest kas lepingu kehtivuse ajal või pärast seda:
3.10.1. tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule;
3.10.2. halveneb või võib halveneda hoone seisund;
3.10.3. kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürile-
andjale või teistele üürnikele.
3.11. Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud
nõusoleku andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
nõustunud selliste mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või
kitsendustega või kui pooled lepivad kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud
mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises üürileandjale. Viidatud negatiivsete
mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused
peavad olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks
teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide
ja võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama.
3.12. Kui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3.9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks,
kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes üürniku valikul ühte varianti
alljärgnevatest:
3.12.1. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või
kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule
vastava teenuse maksumuse. Tasu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule
vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas.
3.12.2. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja
ja üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate
teenuste ulatuses. Üüri või kõrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui
üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas.
3.13. Kui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia,
vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenuse) kohta, edastab ta üürileandjale iga
järgneva kuu 10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud
juhul, kui üürileandja selliseid andmeid saada ei soovi.
Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine
3.14. Üüri võib kokkulepitud indeksi alusel muuta üks kord aastas kuni 3%, kui eritingimustes
on selles kokku lepitud. Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse
üürilepingu muid tingimusi, mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse. Indeksi alusel üüri
muutmisel lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.
3.15. Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes
ja lisades kokkulepitule järgmiselt:
3.15.1. Kui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel,
lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.
9
3.15.2. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku
leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib
kõrvalteenuste tasu muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku, mille
aluseks on andmed eelmise kalendriaasta üüripinna kulude ja järgmise
kalendriaasta prognoositavate kulude kohta, muu hulgas andmed selle kohta,
milline põhjendatud ja objektiivne alus tingib kõrvalteenuste tasude muutmise.
Fikseeritud kõrvalteenuste tasu korral ja juhul, kui kõrvalteenuste tasu muutmise
ettepaneku esitamisele eelneva aasta tegelik kõrvalteenuste kulu erines sama
aasta kohta lepingus fikseeritud tasust, tasaarvestab üürileandja fikseeritud tasu
ja tegeliku kulu vahe järgneva kalendriaasta kõrvalteenuste tasu muutmise
ettepaneku esitamsel, juhul kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Kui üürnik
ei ole nõus teates esitatuga, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui
üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja
esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik
esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe. Kui
pooled ei saavuta eritingimustes kokku lepitud tähtajaks kõrvalteenuste tasu
muutmises kokkulepet, siis kohaldatakse osas, milles kokkulepet ei saavutatud,
alates järgmisest kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3.2 sätestatut.
Üürileandja poolt kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku
poolt vastuväite esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe
sõlmimise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste
tasude muutmisele võib rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid.
3.16. Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub
järgmiselt:
3.16.1. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on
tüüptingimuste punktis 3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aastane
protsentuaalne muutus.
3.16.2. Tarbijahinna indeksiks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga
lõppeva aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks, mis
sisaldab kõiki regioone ja kaubagruppe. Kui vastavat koondindeksit ei ole
avaldatud üüri või kõrvalteenuste tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks,
võetakse aluseks nimetatud kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva
seisuga lõppenud aastase perioodi Eesti tarbijahinna koondindeksi aastane
muutus protsentides.
3.16.3. Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeksi alusel muutmise kohta esitab üürileandja
üürnikule teate. Juhul kui üürnik leiab, et teates esitatu ei vasta lepingus
kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik
vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate
alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Teate ja vastuväite
esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes.
3.17. Pikema tähtajaga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu
suurus üle vähemalt iga viie aasta järel.
4. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE
4.1. Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt
lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste
kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil
ohustada või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või
üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist.
4.2. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel,
sealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on
ta kohustatud eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha,
ulatuse ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone
sisekorraeeskirjas sätestatust.
10
4.3. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja
tervishoidu reguleerivaid õigusakte.
4.4. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse,
süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab
lisasüsteeme, paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga
kooskõlastatud plaanidele ja spetsifikatsioonidele.
4.5. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale, sealhulgas
hoone seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaame, lippe, plakateid,
logosid, sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need
vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele. Üürileandja on kohustatud tagama, et
üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise
kohustus on üürnikule ette nähtud õigusaktidega. Üürniku paigaldatud reklaami
vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning
reklaamimaksu maksab üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on üürnik
kohustatud üürileandjale hüvitama tekitatud kahju.
4.6. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes
üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega
õigus kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal
on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui:
4.6.1. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab üüripinda
või muul viisil vähendab selle väärtust;
4.6.2. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab
üürileandja kulutusi üüripinnale;
4.6.3. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega;
4.6.4. üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud
uue üüri või kõrvalteenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise
piirangute või muude tingimustega.
4.7. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust
ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud
asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks.
4.8. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste
täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui
nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid
isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemisel ja sellel viibimisel hoone
sisekorraeeskirjas sätestatud korrast.
4.9. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse, välja
arvatud üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada
tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks
üürnikule, sealhulgas tema töötajale, ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad
ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide
korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui:
4.9.1. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik
täidab tüüptingimuste punktist 4.7 tulenevat kohustust;
4.9.2. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku
lepitud eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas;
4.9.3. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemiseks esineb muu põhjendatud vajadus,
mis on seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku
organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks
ei loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.
4.10. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub
üürnik üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid
hiljemalt 48 tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
4.11. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on
sätestatud hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, sealhulgas
hoone sisekorraeeskirjas.
11
4.12. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku
energiatarbimise, veetarbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis sellises sisus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab
analüüsida üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte.
Muu hulgas peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia
mahu ning tarbitud energia CO2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole
õigust küsida lisatasu.
4.13. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. a direktiivist 2012/27/EL hoonete
energiatõhususe kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei
ole õigust küsida lisatasu. Pooled võivad eritingimustes täpsustada hoonete
energiatõhususe nõuete aluseks olevaid dokumente.
5. ÜÜRIPINNA KORRASHOID
5.1. Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama üüripinna
hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas
seisundis ja eritingimuste punktis 4 kokku lepitud seisundis, arvestades lepingust
tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust.
5.2. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal
on kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5.3–5.14, eritingimustes ja lisades.
5.3. Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku
lepitud kinnisvara korrashoiu heale tavale ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte
kohustuste jaotuse alusel.
Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine
5.4. Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eritingimustes sätestatud
sihtotstarbel kasutatav, ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni
jooksul puudusest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
5.5. Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul
rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
5.6. Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni
jooksul avariist teada saamisest arvates, ning tegema avariijärgse remondi viivitamata,
kuid hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku
leppinud teisiti.
5.7. Kui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest
tulenevate hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde tegemiseks vajalike
materjalide ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides
5.4–5.6 nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama
üürnikule edasise tegevusplaani. Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav
üürileandja esitatud tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või
lasta see kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
esimesel võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist.
Remonttööde ja parendustööde tegemine
5.8. Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses
ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled
remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisakokkuleppeid.
5.9. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval
viisil. Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist.
5.10. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida parendustööde tegemises
üürileandja poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku parendustööde
12
mahu ja tähtajad. Kui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused
hüvitama, siis lepitakse kokku ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise
tingimused ja kord.
5.11. Kui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste
õigusaktide muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või parendustöid
üüripinna sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde
mahu, tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või
mõlemale. Sellisest nõuetele mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel
üürniku poolt ei ole käsitatavad üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole
õigust alandada üüri, peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid
õiguskaitsevahendeid.
5.12. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või parendustöid, on üürnikul
õigus eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde
tegemiseks isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3.8–3.12
sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud
õiguskaitsevahendeid.
5.13. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul
kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused,
samuti üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise
maht ja tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe
sõlmimisest põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste
tegemine on vajalik üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks.
5.14. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on
võimalik üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui
üürileandja tasub üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul
on muudatuste äravõtmiseks õigustatud huvi.
6. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE
6.1. Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa sellest
isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnik annab üüripinna
allkasutusse, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest.
Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud
üürnikule.
6.2. Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda
kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud
üürileandjat kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul
üleandmisest või kasutusse andmisest arvates.
7. LOAD
7.1. Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või
kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused,
arvestades lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte
vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside,
nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui
üüripinna omaniku abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast
tulenevate asjaolude tõttu.
7.2. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandjale ja tema alltöövõtjatele lepingus
tulenevate üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja
kooskõlastused (sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud
põhjendatud juhtudel. Samuti osutab üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside,
nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui
üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürnikust
tulenevate asjaolude tõttu.
13
8. LEPINGU LÕPPEMINE
8.1. Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda
üksnes käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel.
8.2. Leping lõpeb järgmistel juhtudel:
8.2.1. juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel;
8.2.2. poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval;
8.2.3. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8.3
toodud alustel;
8.2.4. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punktis 8.4 toodud
alustel;
8.2.5. seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel.
8.3. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm
kuud ette, järgnevatel juhtudel:
8.3.1. üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest
või lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest
maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa;
8.3.2. üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal
ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu
saab üüripind oluliselt kahjustada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust
kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest
arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest
viivitamata üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul
ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest
tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu;
8.3.3. üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning
üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise
kirjaliku nõude saamisest arvates, välja arvatud tüüptingimuste punktis 6.2
sätestatud juhul;
8.3.4. muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid
arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
8.4. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva
ette, järgnevatel juhtudel:
8.4.1. üürnikul ei ole võimalik üüripinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel
kasutada või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud
asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta;
8.4.2. üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist
kõrvaldanud ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja
määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest
tulenevaid nõudeid, nt riigihangete menetlustähtaegu jm;
8.4.3. üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et
ta lepingu täitmist jätkab.
8.5. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega
sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu
lõppemise päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik üürnikust
mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik vastavad
maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole kokku
leppinud teistsuguses tähtajas.
8.6. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest,
mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast
lepingu lõppemist.
9. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE
14
9.1. Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu
ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole
kokku leppinud teisiti.
9.2. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele,
arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku
füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja
muudatusi. Üürnik peab üüripinna enne tagastamist heakorrastama ning vabastama talle
ja isikutele kuuluvast varast.
9.3. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna
üleandmise-vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt
moodustab lepingu lahutamatu lisa.
9.4. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9.2
sätestatule, fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9.3 nimetatud
aktis ning juhul kui üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult
üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste
likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist.
9.5. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise, tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle
vaidlus, on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool,
kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. Kui ekspertiisist ilmneb, et
puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad
pooled ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert
määrab proportsioonid, millises ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad
pooled ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel
juhul ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida.
10. VASTUTUS
Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted
10.1. Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju.
Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud
üürniku, üürniku allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest, kui
pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui
üürniku poolt üüripinnale lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel
üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud
juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult.
10.2. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle
põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel
on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult
teatama teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva,
võivad mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigust
nõuda teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju
hüvitamist.
10.3. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui
pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite
kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista
teiste seaduses või lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike
õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti.
10.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse
leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist
teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60
päeva jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole
kokku leppinud teisiti.
15
10.5. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud
pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse
täitmisega viivitatud iga päeva eest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral
10.6. Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu
lepingu ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude
saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.7. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel
õigus nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses.
10.8. Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal
õigus nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu
lõppemise ajal kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni
üüripinna vabastamiseni.
Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumisel korral
10.9. Lepingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt,
on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega
kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled
ei ole kokku leppinud teisiti.
10.10. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata
siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine
muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise või tervikuna
kasutamise võimatus, siis üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei
ole üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri
tasumisest (ei ole õigust üüri alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama
selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist.
10.11. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei
vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama, ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda
sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest
keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on
üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral
ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale puudusest või takistusest teavitamisest
kuni üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni.
10.12. Kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või
kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või
kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus
kuni rikkumise kõrvaldamiseni kasutada ühte varianti alljärgnevatest:
10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse
osakaalule üüris või kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest
üürileandjale tasumata.
10.12.2. nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% kasutustasust iga päeva
eest, kuni rikkumise kõrvaldamiseni kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.13. Üürnikul on õigus punktis 10.12 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada 3 (kolme)
kuu jooksul rikkumisest teada saamisest või rikkumise kõrvaldamisest, vastavalt
kumb on hilisem.
10.14. Lisaks punktides 10.11 ja 10.12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või
kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning
kasutada muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see
ei ole lepingus kokkulepituga vastuolus.
10.15. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või
mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud
tööde maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt.
16
10.16. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui
eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud
ühe kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal
kehtiva ühe kuu üüri ulatuses.
11. TEADETE EDASTAMINE
11.1. Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja
informatsioon loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui need on üle antud allkirja vastu või
esitatud digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist
teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada
telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega
leppida kokku täpsemad tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta.
11.2. Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE
12.1. Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.
Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest,
lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud
lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras.
12.2. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust.
13. KONFIDENTSIAALSUS
13.1. Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja
jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks
saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena
andmeid, mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes
dokumentides, mille sisuga on poolel, sealhulgas tüüptingimuste punktides 13.2 ja 13.5
nimetatud isikutel, olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, ning mis tahes
muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eeldatavalt
õigustatud huvi.
13.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise
poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei
laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele, pankadele,
kontserni ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud
informatsiooni avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osad, mis on
märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
13.3. Pooled kohustuvad rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid
konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku
hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
13.4. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu
saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.
13.5. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad,
lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel
kasutavad, ning tüüptingimuste punktis 13.2 nimetatud isikud oleksid käesolevas
lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud
isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
14. MITMESUGUST
14.1. Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole
eelneva kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kinnistu võõrandamisel. Üürileandjal ei ole
17
õigust keelduda nõusoleku andmisest, juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja
kohustused loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele,
ning üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel.
14.2. Kõik lepingu täiendused ja muudatused, sealhulgas lõpetamine, tuleb koostada kirjalikus
vormis.
14.3. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste
sätete kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse
või tühisuse tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled
avastavad mingi sätte kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava
sätte muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et
see jääks võimalikult lähedaseks poolte esialgsele kavatsusele.
14.4. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega
mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad
ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti.
14.5. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist
kirjalikus vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga
võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui
poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad on need allkirjastanud.
kontor 168
[36 m²] köök
[11 m²]
2900
1200
NP-
külmik
masin
san.ruum
1100
[3 m²]
PIIRE
4700
15 00
3x3 TU Madala lävepakuga uksed
KU-ga
2200
3000
4.4 m
85
0
1200
80
3.4 m VESIKUD
H262
50_0
H 15.00° [796 m²]
262
B
65
Märkused:
-uus objekt
Objekt Kuupäev
RRK Hoone 261 17.07.2019
Lehekülg
Projekt363 OÜ
Liivalao tn 11,TALLINN
Liivalao 11, 11216, Tallinn, Harjumaa ES-012
REG nr. 12692115
EEP002990, FPR000347, TEL002390 Joonis: Mõõtkava
50_0 eskiis 1 : 250
Koostaja: Aleksandra Fedulova
Projektijuht: Alar Hammer
Projekti tunnus Staadium Eriosa Dokument Versioon
121120-001 INV AR ES-012_ 50_0 eskiis
53 52 51 50 49 48 47 46 45 44 43 42C 42B 42A 42 1k Ruumid ja pindalad 1k Ruumid ja pindalad
Number Pindala Nimetus Number Pindala Nimetus
54
01_0 431 LADU
65_1 65_1 65_1 65_1
73_1 01_0 431 27_1 12 KONTOR
52_4 62_0
[2 m²]
[2 m²]
65_1
65_1
[5 m²]
[2 m²] [1 m²] 73_1
[11 m²]
[8 m²] 27_1 12
65_1 [2 m²] 65_1
55 [31 m²]
52_7
[28 m²]
62_2
[5 m²]
65_1
[4 m²]
[6 m²]
73_1
01_1 855 LADU
[4 m²]
[8 m²] [2 m²] 01_1 855 27_2 10 KONTOR
80_t 27_2 2 WC
52_0 52_3
[20 m²]
55_0 [69 m²]
02_0
02_0
1164
1164
LADU 27_2 12
56 [319 m²] [530 m²] 50_0 849 LADU
52_2 03_0 22 OLMERUUM 50_0 849
[24 m²] 73_0 77_0
[3 m²]
03_0
03_0
21
16
KONTOR
OLMERUUM 51_0 713 LADU
57 59_0 [2262 m²]
77_0 03_0
03_0
48
19
RIIETUSRUUM
KORIDOR
51_0 713
[29 m²] 03_0 48 KONTOR 51_2 2 WC
[624 m²]
69_0
[197 m²]
65_0 03_0
03_0
27
6
KONTOR
DUSSIRUUM
51_2
51_2
2
4
WC
58 [1573 m²] 03_0 6 DUSSIRUUM
03_0 2 WC 51_t 70 KILBIRUUM
77_0 03_0 2 WC 51_t 35 KILBIRUUM
54_0 [60 m²] 03_0 2 WC 51_t 105
59 [979 m²] 62_0 76_0 77_0 77_0
03_0
03_0
2
2
WC
WC 52_0 319 LADU
[2 m²] [2 m²]
[1866 m²] [2 m²]
03_0 3 KORIDOR 52_0 319
03_0 226
78_0 52_2 24 LADU
76_0 [12 m²] 03_1 9 TEHNILINE 52_2 24
59A 76_0
[13 m²]
[35 m²]
03_1 9
78_t 78_0
[2 m²] [3 m²] 52_3 20 OLMERUUM
-4.850 03_k 4 KORISTAJA RUUM 52_3 20
54_0
[13 m²]
54_0 03_k 4
51_t 51_t
[4 m²]
52_4 31 KONTOR
54_3
[70 m²] [35 m²] [11 m²]
72_4 03_s 4 SIDE- JA KILBIRUUM 52_4 31
51_2
[2 m²]
38 03_s 4
52_7 4 WC
72_0
54_3
60 [2 m²] 51_2
[2 m²]
57_0 39 03_t 5 TEHNILINE 52_7 4
03_t 5
51_0 [326 m²] 72_6
[1283 m²] 41 40 53_0 855 LADU
04_0 303 LADU 53_0 855
04_0 303
[713 m²] 54_0 979 LADU
05_0 1279 LADU 54_0 13 OLMERUUM
05_0 1279 54_0 4 WC
60A 54_0 996
05_1 203 LADU
68_0
71_1
[295 m²]
[4 m²]
58_0
05_1 203 54_3 11 OLMERUUM
[183 m²]
54_3 2 WC
06_0 1466 LADU 54_3 13
06_0 1466
64_0 71_0 07_0 525 LADU
55_0
55_0
530
530
LADU
[497 m²] [1260 m²] 37 07_0 525
56_0 719 LADU
08_0 1275 LADU 56_0 719
08_0 1275
57 _0 326 LADU
64_0 36 08_1 2 WC 57 _0 326
[17 m²] 08_1 2 WC
08_1 44 OLMERUUM 58_0 183 KORIDOR
50_0 53_0 56_0 60_0 08_1
08_1
5
53
ABIRUUM 58_0 183
[849 m²] [855 m²] [719 m²] [1261 m²]
63_0 35 59_0 624 LADU
[27 m²]
08_2 9 RIIETUSRUUM 59_0 624
63_0 70_0 08_2
08_2
8
6
RIIETUSRUUM
OLMERUUM 60_0 1261 LADU
08_2 2 WC 60_0 1261
[477 m²]
90_1
[1195 m²] 34 08_2 5 RIIETUSRUUM
08_2 4 RIIETUSRUUM 62_0 1866 LADU
08_2 34 62_0 28 ABIRUUM
62_0 1894
70_2 08_t 86 TEHNILINE
[21 m²] 08_t 86 62_2 8 ABIRUUM
62_2 8
09_0 1458 LADU
09_0 1458 63_0 477 LADU
32 10_0 378 LADU
63_0
63_0
27
504
KONTOR
04_0 13_0 23_0
10_0
10_0
34
412
KONTOR
64_0 497 LADU
[303 m²] [531 m²] 64_0 17 KONTOR 1K
[1049 m²] 27_0 31 11_0
11_0
1095
1095
LADU 64_0 514
03_0
06_0 [247 m²]
12_0 537 LADU
65_0
65_0
1573
1573
LADU
03_0 03_0
[1466 m²]
09_0
[16 m²] [22 m²] [6 m²]
03_0 12_0 537
03_0
[21 m²]
03_0
[2 m²]
[6 m²]
03_0
[48 m²]
30 65_1 4 OLMERUUM
03_0
[2 m²]
03_0
[2 m²]
03_0
[2 m²] [1458 m²] 13_0 531 LADU 65_1 5 RIIETUSRUUM
13_0 531 65_1 2 ABIRUUM
03_k 03_s 03_0 03_0 03_t 03_1
[4 m²] [4 m²]
[19 m²] [2 m²]
[5 m²] [9 m²] 65_1 2 DUSSIRUUM
03_0 27_1 14_0 292 KORIDOR 65_1 5 RIIETUSRUUM
[3 m²]
[12 m²] 14_0 3 TREPIKODA 65_1 2 DUSSIRUUM
27_2
03_0
26_3 27_2 14_0 2 TREPIKODA 65_1 6 RIIETUSRUUM
12_0
[2 m²]
19_0
[48 m²]
14_0 297 65_1 1 DUSSIRUUM
15_0
[13 m²] [10 m²]
[374 m²]
65_1 2 WC
[537 m²] [1059 m²] 15_0 374 KORIDOR 65_1 29
03_0 29 15_0 374
[27 m²] 68_0 295 KORIDOR
16_0 847 LADU 68_0 295
1 26_0 28 16_0 847
69_0 197 KORIDOR
[195 m²] 16_1 367 LADU 69_0 197
16_1 367
2 02_0 27 17_0
17_0
359
359
LADU
70_0
70_0
1195
1195
LADU
[1164 m²] 70_2 21 KONTOR
17_1 183 LADU 70_2 21
18_0 17_1 183
3 [1059 m²] 26 18_0 1059 LADU
71_0
71_0
1260
1260
LADU
05_0 26_4 18_0 1059
71_1 4 LIFTIRUUM
08_2 08_2 [113 m²] 19_0 1059 LADU 71_1 4
4 [1279 m²] 25
08_0 [2 m²] [6 m²]
26_5
[12 m²]
19_0 1059
72_0 1283 LADU
22_0 531 LADU 72_0 1283
[1275 m²] 08_2 22_0 531
08_2
5
[9 m²]
[8 m²] 11_0 17_1 24
23_0 1049 LADU
73_0
73_0
2262
2262
LADU
[183 m²]
08_2
08_2
[1095 m²]
22_0 25_0 23_0 1049
73_1 8 KONTOR
05_1 [5 m²] 24_0 31 KONTOR 73_1 11 TREPIKODA
08_t
[169 m²] 23
[86 m²]
6 [203 m²]
08_1
[4 m²]
17_0 [531 m²] 24_0
24_0
2
3
WC
WC
73_1
73_1
2
21
WC
24_0 8 ABIRUUM
08_1 08_1 [359 m²] 24_4
24_0 17 KONTOR 76_0 35 KONTOR
[2 m²] [15 m²]
[44 m²] 24_0 61 76_0 2 WC
[2 m²]
7 08_1 24_0 24_4 15 TREPIKODA
76_0
76_0
13
50
KONTOR
[17 m²]
[5 m²] 24_4 15
77_0 60 KONTOR
8 10_0 14_0
24_0
[3 m²]
24_0 24_0
25_0
25_0
169
169
LADU 77_0
77_0
29
2
KONTOR
WC
[34 m²] 77_0 2 WC
07_0 10_0
[3 m²]
16_0
[2 m²]
24_0
[8 m²]
26_0
26_0
195
195
LADU 77_0
77_0
3
96
KONTOR
9
01_0 01_1 [525 m²]
[378 m²]
14_0 [847 m²]
[31 m²]
5° 26_3 13 ABIRUUM 78_0 12 KORIDOR
[431 m²] [292 m²] +0.000
[855 m²] 22 26_3 13 78_0 3 KORIDOR
78_0 15
26_4 113 LADU
10 16_1 -1.300
21 26_4 113 78_t
78_t
2
2
KILBIRUUM
[367 m²] 26_5 12 KONTOR
26_5 12 80_t 69 TEHNILINE
80_t 69
27_0 247 LADU KOKKU I.k
37797
27_0 247 netopind:
10A 10B 10C 10D 10E 10F 10G 11A 11B 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21A
Objekt Kuupäev
RRK Hoone 261 23.01.2019
Lehekülg
Projekt363
Liivalao tn 11,TALLINN
Liivalao 11, 11216, Tallinn, Harjumaa PJ-002
REG nr. 12692115
EEP002990, FPR000347, TEL002390 Joonis Mõõtkava
1- korruse alusplaan 1 : 375
Projektijuht: Alar Hammer
Projekti tunnus Staadium Eriosa Dokument Versioon
121120-001 INV AR PJ-002_ 1- korruse alusplaan
LISA 4 Üürileandja poolt üüripinnal teostatavad parendustööd
Üürileandja teostab enne üüripinna üürnikule üleandmist sellel järgmised tööd:
1. üüripinna sisse rajatakse põranda tasapinnale ca 50m2 pindalaga kontori- ja
olmeruumide blokk (vastavalt lepingu lisaks olevale skeemile). Luuakse võrgu- ja
elektriühenduskohad neljale töökohale ja kahele skanner/printerile. Kööginurka
paigaldatakse kraanikausiga kööginurk (v.a köögitehnika) ja vooluvõrk köögitehnikale
(külmkapp, kohvimasin, mikrolaineahi). San.ruum valmistatakse ette kasutamiseks
koos sisustusega. Üürnikule üle antava üüripinna valgustus ja temperatuur peab vastama
tavalise kontoripinna valguse ja temperatuuri nõuetele. Üüripinna põrand peab olema
mittetolmavast materjalist;
2. dokumentide toomiseks ja muuks laadimistegevuseks ehitatakse tõstuksega varustatud
laadimismaja koos käärtõstukiga orienteeruvate mõõtudega 2000 p x 1500 l ja
tõstevõimega 1,5 T (vastavalt lepingu lisaks olevale skeemile), mis võimaldab laadida
nii väiksemaid kaubikuid kui tagaluugiga jaotusveokeid;
3. üüripinnale paigaldatakse uus LED-valgustus.
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Üürileandja Üürnik
Ruumide üleandmise ja vastuvõtmise akt
ÜÜRILEANDJA: OÜ Riigiressursside Keskus vastuvõtmine
Äriregistri kood: 10175373 üleandmine
ÜÜRNIK:
Asukoht Telefon
Äriregistri kood E-post
ALLÜÜRNIK:
Asukoht Telefon
Äriregistri kood E-post
Üürileandja annab üle Üürnikule ja Üürnik edasi Allüürnikule hoones Liivalao 11
asuvad alljärgnevad ruumid:
Ruumid
Ruumi nr. Pindala Kirjeldus ja tehnovarustus
(m2)
Ruum 050_0 849,00 Ladu koos kontori- ja olmeruumidega
Kokku 849,00
Märkused ja puudujäägid
- Ruumid ja inventar on uued, kasutamata ja heas korras.
- .
-
Üleantav inventar ja dokumentatsioon
Välisuste võtmed (sarjatud) 2 kpl, komplektis _ võtit:
Läbipääsukaardid _ tk, numbritega
Nimetus Selgitus Kogus
Tualettruumide Vastavalt „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2016“ _ kmpl
sisustus tualettruumi ruumikaardil toodud kirjeldusele
Koogimööbel Santehnika ja valamuga 1
RRK- Riigiressursside Keskus OÜ
Rävala 8, 10143 Tallinn, Estonia
Тel: +372 666 3 111
Fax: +372 666 3 110
E-mail:
[email protected]
Web: www.rrk.ee
Jahutusseadmete 1
puldid
Arvestite näidud ruumide üleandmise hetkel
Arvesti liik Arvesti nr. Näidud* Märkused (pakett, peakaitse)
elekter
soojus
vesi
Ruumide üleandmise ja vastuvõtmise kuupäev:
ÜÜRILEANDJA ÜÜRNIK
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
RRK- Riigiressursside Keskus OÜ
Rävala 8, 10143 Tallinn, Estonia
Тel: +372 666 3 111
Fax: +372 666 3 110
E-mail:
[email protected]
Web: www.rrk.ee
Lisa nr 6 Üüripinna ja selle hoone ning territooriumi sisekorraeeskiri
Üürnikule kasutamiseks antud ruumide paremaks säilimiseks on Üürnik kohustatud kinni
pidama järgmistest kasutamisjuhistest:
Sisepinnad
1. Üürileandja Liivalao 11 objektil on lao- ja tootmisruumide põrandapinda lubatud üldiselt
koormata kuni 50 kN/m2, välja arvatud:
a. mistahes olme- ja bürooruumides, kus on lubatud ühtlane põranda koormamine kuni
3,0 kN/m2;
b. mistahes lao- ja tootmisruumides on põranda koormamisel arvestatud täisrehvidega
tõstukiga klassiga FL2 netokaaluga kuni 31 kN ja teljekoormusega kuni 40 kN.
2. Põrandapinda võib puhastada selleks ettenähtud vahenditega, milliste kohta saab
vajaduse korral informatsiooni Üürileandja kohalikult esindajalt tehnilistes küsimustes
(edaspidi - objekti haldur).
3. Põrandasse on keelatud paigaldada kinnitusvahendeid, teha sisselõikeid ja avasid ilma
objekti halduri kirjaliku nõusolekuta.
4. Kõikidest põranda lagunemise märkidest tuleb teavitada objekti haldurit 5 tööpäeva
jooksul pärast lagunemise märkide avastamist. Põrandate remont on aega nõudev
protsess ja remondi ajal on remonditava pinna kasutamine piiratud. Üürnik peab leidma
võimaluse lubada põrandate remontimiseks vajalik aeg ja kinni pidama remondiaegsest
liikumispiirangust.
5. Tõstukite ja muude mehhaaniliste sõidukite kasutamisel tuleb vältida nende kokkupuuteid
kütte-, veevarustuse ja kanalisatsioonitorude, elektri- ja gaasisüsteemiga (edaspidi
nimetatud kommunikatsioonitrassid). Kommunikatsioonitrasside mehhaanilistest
vigastustest tuleb teavitada objekti haldurit koheselt peale nende avastamist.
Kommunikatsioonitrasside lekked võivad oluliselt kahjustada kommunikatsioonitrasse
tervikuna või ruumis olevat kaupa. Üürnikul on lubatud Üürileandjaga eelnevalt
kokkulepitud tingimustel paigaldada kommunikatsioonitrasside kaitseks kaitseraudu ja
muid vahendeid.
6. Ruumis olevat elektripaigaldist ei tohi Üürnik muuta ega remontida. Kui selleks vajadus,
tuleb sellest informeerida objekti haldurit. Juhul, kui on ilmnenud rikked või on lagunenud
mõni elektripaigaldise osa või seade, tuleb sellest viivitamatult teavitada objekti haldurit.
Avariiolukorras on lubatud kasutada ka sertifitseeritud elektriku teenuseid, et lokaliseerida
või likvideerida otsene oht ruumis liikuvatele inimestele. Igast juhtumist tuleb informeerida
objekti haldurit esimesel võimalusel. Kõik muudatused ja ümberehitused peavad olema
eelnevalt kinnitatud Üürileandja poolt.
7. Juhul, kui Üürnik valduses olevas ruumides on sundventilatsioon, tuleb vältida
ventilatsiooniseadmete ja torustike mehhaanilist vigastamist. Kõikidest tekkinud
vigastustest tuleb teavitada objekti haldurit koheselt. Ventilatsioonisüsteemid peatavad
oma töö alati hetkel mil tuletõrje signalisatsioon läheb häireseisundisse, seda ka siis kui
häiresüsteemi katsetatakse ja hooldatakse. Ventilatsioonisüsteemide töö taastamiseks
tuleb viivitamatult pöörduda halduri poole.
8. Kauba uste vastu asetamine on keelatud. Vastu ust asetatud kaup rikub ukse
füüsikalisi ja tehnilisi omadusi ja takistab ukse sulgumist või avanemist avariiolukordades.
Eriti tähelepanelik peab olema evakuatsiooniteedel olevate uste ja tuletõkkeuste puhul
tagamaks nende vaba liikumin. Nende uste mittetoimimine võib endaga kaasa tuua
inimohvreid tulekahju korral. Uste vigastamise puhul vastutab ruume kasutav Üürnik
nende remondi või taastamiskulude kompenseerimise eest. Informatsiooni
evakuatsiooniteede ja tuletõkke sektsioonide kohta saab alati objekti haldurilt.
9. Evakuatsiooniteede ning tulekustutusvesikute blokeerimine kauba või seadmetega
on keelatud. Informatsiooni õige paigutuse kohta saab objekti haldurilt. Üürnik peab
määrama oma ruumide ja tehnoloogia õige kasutamise tagamiseks tuleohutuse eest
2
vastutava isiku, kes koostab tuleohutuse eeskirjad ja korraldab Üürnik töötajate ja
kaastöötajate hulgas perioodiliselt tuleohutuskoolitusi ja teavitustööd, vastavalt
kehtivatele nõuetele. Tuleohutuse eest vastutava isiku muutumisel, tuleb sellest teavitada
objekti haldurit. Ettevõtte tegevuskohas peab olema nähtavas kohas teavitustahvel, kus
on kirjas kes nimeliselt vastutab ruumi tuleohutuse eest.
10. Ruumides tohivad liikuda üksnes akutoitel tõstukid.
11. Tuletõrje suitsueemalduse ventilaatoreid ja suitsueemalduse luuke on keelatud
käivitada ventileerimise eesmärkidel. Seadmed on mõeldud töötamiseks ainult tulekahju
korral ja neid võivad kasutada ainult päästetöötajad ohuolukorras. Erandina on luba
nende käivitamiseks olemas ka hooldusega tegelevatel töötajatel, kes kontrollivad nende
korrasolekut.
12. Ruumidesse on paigaldatud valvesignalisatsioon ja tulekahju signalisatsioon,
millised ühendatakse Üürniku poolt valitud turvafirma valvekeskusega või Üürileandja
poolt valitud turvafirma valvekeskusega, juhul, kui Üürnik seda kasutab. Süsteemide
ümberehitamine ja -seadistamine ilma Üürileandja loata on keelatud. Üürileandja
vastutab ainult siseruumides oleva ja Üürileandjale kuuluva tehnilise signalisatsiooni
korrasoleku eest, kuid selle kasutamine on Üürniku vastutusel. Üürileandja poolt valitud
tehnikud on valmis konsulteerima Üürniku töötajaid süsteemi õige kasutamise
küsimustes. Üürnikul on õigus paigaldada täiendavaid eraldiseisvaid valvesüsteeme ja
kaamerasüsteeme oma kuludega.
13. Lao ja tootmisruume tuleb perioodiliselt puhastada, sealhulgas ka laealuseid
konstruktsioone. Siseruumide puhastamiseks on Üürnikul õigus tellida vastav teenus ise
või küsida koostööpartnereid objekti haldurilt. Puhastamata jätmisest tekkinud
kahjustused ja tehnilised rikked tuleb korvata Üürnikul. Ruumivälised laadimismajad
kuuluvad ruumi juurde, nende puhtuse ja heakorra eest vastutab ruumi kasutaja.
Laadimismajades ei tohi olla isesüttivaid või põlevast materjalist esemeid.
14. Niiskus- ja külmakahjustuste vältimiseks peab Üürnik hoidma Lepingu esemel
temperatuuri vähemalt 10 kraadi üle nulli ja kütte täielik väljalülitamine talveperioodil
pole lubatud
Välisterritoorium
15. Sõidu ja veoautode parkimine toimub territooriumil ainult selleks ettenähtud ja
märgistatud kohtades. Parkimine tähendab sõiduki peatumist sõidukijuhi tööajal või
laadimise ajal. Lubamatu on mittetöökorras sõidukite hoidmine territooriumil või parkimine
järjest kauem kui 24 tundi ilma territooriumi valdaja loata. Vajadusel võib taotleda
Üürileandjalt eriluba sõiduvahendite või muu vallasvara paigutamiseks territooriumile.
Nimetatud eriluba peab olema kirjalik ja objekt tähistatud selleks ette nähtud kleepsuga.
Loata pargitud sõidukid võib territooriumi valdaja territooriumilt eemaldada tasulisse
parklasse. Territooriumil kehtib osaliselt ühesuunaline liiklus ja liiklejad peavad juhinduma
liiklusmärkidest ja suunistest.
16. Üürnik korraldab oma tegevuse tulemusel tekkinud prügi ja olmejäätmete äraviimise
ettenähtud kohta. Samuti vastutab Üürnik enda tootmisjääkide utiliseerimise eest. Üürnik
on õigus paigutada tema valduses olevate ruumide juurde vajalikud prügikonteinerid või
pressid nii, et need ei sega hoone kaaskasutajate huve ega transpordi liikumist
territooriumil. Keelatud on hoida prügi ja muid esemeid Lepingu eset ümbritsevates
üldkasutatavates ruumides ning välisterritooriumil, v.a. kaanega suletavad ja nõuetele
vastavad prügikonteinerid Üürniku tegevusest tulenevate jäätmete kogumiseks, mida
tuleb Üürnikul regulaarselt tühjendada. Bioloogilise materjali ja toiduainete ladustamisega
kaasneb alati oht meelitada hoone juurde närilisi ja muid kahjureid, mida tuleb vältida. Kui
see ei ole välditav, siis tekkinud tagajärjed peab Üürnik ise likvideerima ning närilised ja
muud kahjurid likvideerima ning kasutama pidevat näriliste- ja putukatetõrjet. Vajadusel
võib nimetatud teenuse tellida Üürileandjalt või tema koostööpartnerilt.
Üldised nõuded
3
17. Üürnik peab vastavalt seadusele kord aastas teostama oma töötajatele
evakuatsioonikoolituse ja tuleohutuskoolituse, kui üüriruumide kasutusotstarve või mõned
muud nõuded seda nõuavad. Koolitusaktide ja tuleohutuskoolituse korraldamise ja
läbiviimise dokumentide koopia tuleb edastada ka objekti haldurile. Üürileandja korraldab
iga aastaselt koordineeritud evakuatsiooniõppused ja tuleohutuse eest vastutavate
isikute õppused just nendes hoones reageerimiseks. Üürnikul ei ole kohustuslik valida
Üürileandja poolt pakutavat õppust või koolitust, piisab kui esitada objekti haldurile igal
aastal hiljemalt 1.septembriks teostatud koolituse ja evakuatsiooniõppuse korraldamise
tunnistused. Tunnistuse esitaja peab omama vastavat õiguslikku alust tunnistuse
väljastamiseks. Ei sobi koolitused ja õppused, millised on korraldatud teistel objektidel ja
mis ei sarnane ruumide olemuselt ja paigutuselt kasutatavate ruumidega. Kogu
tuleohutuse eest Üürniku ruumides vastutab Üürnik ja kõik nõuded, kahjud ja kulud,
millised tekkivad nende eiramisest, tasub Üürnik.
18. Üürnik vastutab oma töötajate ja teda teenindavate inimeste tööohutuse tagamise eest
oma kasutatavates ruumides ja ka laadimisalal nendega piirnevatel aladel.
19. Esmased tulekustutusvahendid ehk tulekustutid, mis on sobivad dokumendihoidlas
kasutamiseks, hangib Üürileandja ja Üürnik hoiab neid Üürileandja näidatud kohtades.
Tulekustutite perioodiline kontroll on Üürileandja kohustus.
20. Ruumides on keelatud lahtise tule kasutamine, samuti tööde teostamine, mille tagajärjel
tekivad sädemed või tervisele ohtlikud aurud .
21. Ruumides on keelatud ohtlike ainete ja jäätmete ning kergelt süttivate kaupade ja
plahvatusohtlike ainete ladustamine. Samuti on keelatud selliste kaupade ladustamine,
mis võivad kahjustada lepingu eset või selle siseõhu kvaliteeti.
22. Üürileandja varustab laoruumide sisenemiskohad teabega isikutest ja kontaktidest, kellel
on õigus ruumides teostada remondi ja hooldustegevusi, teatades nendest ette vähemalt
kolm tööpäeva, välja arvatud avariiolukorras, mil teatatakse ette vahetult enne
sisenemist. Üürnikul on alati õigus kontrollida tema kasutatavates ruumides viibivate
isikute seal viibimise õiguslikku alust. Nimetatud teabetahvlil olevatele isikutele võib ka
alati otse teatada tekkinud probleemidest või ohuolukordadest, mis vajaksid tehnilist
järelevalvet, hooldust või erakorralist remonti.
Üürileandja kontaktandmed tekkinud probleemide lahendamisel on järgmised kontaktid seni,
kuni Üürileandja ei ole teatanud teisi isikuid:
1. Kui tegemist ei ole kiireloomulise küsimuse või avariiolukorraga, siis kõik ÜÜRNIKUL
üleskerkinud tehnilised küsimused ja probleemid esitatakse e-posti aadressile:
[email protected]
2. Kiireloomulistes küsimustes ja/või avariiolukorras on Üürileandja esindajaks Rainer
Linnas, GSM 5246241,
[email protected]
3. Kiireloomulistes küsimustes ja/või avariiolukorras, kui Rainer Linnas ei ole
kättesaadav on Üürileandja esindajaks Margus Mägi, GSM 5058580,
[email protected]
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Üürileandja Üürnik
Sotsiaalkindlustusamet
[email protected] Meie 16.08.2019 nr 1.9-5/2016-2
Sotsiaalkindlustusameti Tallinnas Liivalao tn 11
üürilepingu kooskõlastamine
Vastavalt sotsiaalministri 08.03.2019 käskkirjaga nr 22 kinnitatud „Sotsiaalministeeriumi
valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise korra“ punktile 1.7 kooskõlastame
Sotsiaalkindlustusameti ja Osaühing Riigiressursside Keskuse üürilepingu, üüripinna aadress
Tallinna linn, Liivalao tn 11.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aare Aun
talituse juhataja
Lisa:
Kaja Roosipuu 5982 4998
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952