Saatja: Marko Udras <
[email protected]>
Saadetud: 14.08.2019 10:14
Adressaat: SM Info <
[email protected]>; Heli Laarmann <
[email protected]>
Koopia: Mait Palts <
[email protected]>
Teema: Kaubandus-Tööstuskoja mure seoses rahvastiku tervise arengukavaga
Tere!
Kaubandus-Tööstuskojale valmistab muret, et Sotsiaalministeerium ei ole
Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 koostamisse kaasanud piisavalt
ettevõtjate esindusorganisatsioone. Näiteks ole meile antud teada, et
arengukava on kooskõlastusringil. Seda ei tehtud ka eelmise aasta lõpus,
kui arengukava oli esimest korda kooskõlastusringil. Kaubanduskoja mure
detailsem kirjeldus ning konkreetsed ettepanekud mure lahendamiseks on
toodud käesoleva kirja lisas.
Parimate soovidega
Marko UdrasPoliitikakujundamise ja õigusosakonna juhatajaEesti Kaubandus-
Tööstuskoda
E-post
Tel +372 604 0070
Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 14 . 0 8 .201 9 nr 4/ 171 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 koostamisest Lugupeetud Tanel Kiik ! Eesti Kaubandus-Tööstusko da (edaspidi: Kaubanduskoda) avastas 13.08.2019 eelnõude infosüsteemist, et Sotsiaalministeerium on saatnud kooskõlastusringile Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 (edaspidi: Arengukava) . Meile valmistab muret asjaolu, et Sotsiaalministeerium ei andnud Kaubanduskojale ning meile teadaolevalt ka teistele ettevõtjate esindusorganisatsioonidele teada, et Arengukava on kooskõlastusringile saadetud ning meil on võimalus selle kohta arvamust avaldada . Juhime tähelepanu sellele, et Sotsiaalministeerium ei kaasanud Kaubanduskoda ning teisi ettevõtjate esindusorganisatsioone ka eelmise aasta detsembris, kui Arengukava oli esimest korda kooskõlastusringil. Loodame, et tegemist on inimliku eksitusega, mitte ministeeriumi teadliku sooviga ettevõtjate esindusorganisatsioone Arengukava väljatöötamisse mitte kaasata. Kaubanduskoda leiab , et haiguste ennetamine ja tervislike või vähemalt senisest tervislikumate valikute soodustamine ei ole ainult valitsussektori, vaid kogu Eesti ühiskonna, sh ka Eesti erasektori ühine huvi ja eesmärk. A rengukavas on mitmeid teemasid, mis on suuremal või vähemal määral seotud ka ettevõtjatega. Seetõttu on igati mõistlik, et Arengukava väljatöötamisse kaasatakse ka ettevõtjate esindusorganisatsioone. Sotsiaalministeeriumile ei saa tulla üllatusena, et Kaubanduskoda soovib Arengukava väljatöötamisel kaasa rääkida. Kaubanduskoda tegi 06.06.2018 kirjas nr 4/172 Sotsiaalministeeriumile ettepaneku kaasata A rengukava väljatöötamisse ka ettevõtjate esindusorganisatsioone, sh Kaubanduskoda ja teisi valdkonnast huvitatud erialaliite. Oma huvi panustada arengukava väljatöötamisse kinnitasime ka sellega, et saatsime 09.10.2018 kirjaga nr 4/287 Sotsiaalministeeriumile kümme ettepanekut arengukava esimese versiooni kohta. Kahjuks ei ole me tänaseks saanud ministeeriumilt tagasisidet esitat ud ettepanekute kohta. Kaubanduskojal on seoses Arengukava koostamisega Sotsiaalministeeriumile kolm ettepanekut. Palume Sotsiaalministeeriumil anda Kaubanduskojale tagasisidet selle kohta, kas ja kui suures ulatuses on meie varasemalt esitat ud ettepanekutega arvestat ud Arengukava koostamisel . Meie varasemad ettepanekud leiab kirja lisast. Kuna saime alles hiljuti teada, et Arengukava on kooskõlastusringil, siis ei ole meil võimalik oma tagasisidet anda tähtaegselt ehk 19. augustiks, vaid palume ajapikendust ning esitame oma tagasiside hiljemalt 30. augustil. T eeme ettepaneku täiendada t ervise- ja tööministri käskkirja „ Rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjoni moodustamine“ ning lisada juhtkomisjoni koosseis ka Kaubanduskoda. Meile teadaolevalt soovib juhtkomisjoni koosseisu kuuluda ka Eesti Toiduainetööstuse Liidu esindaja. Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja ettepaneku id arvesse võtta. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Peadirektor Lisa: Kaubanduskoja ettepanekud Arengukava esialgse versiooni kohta (saadetud Sotsiaalministeeriumile 09.10.2018 kirjaga nr 4/287 ) Koostanud: Marko Udras
[email protected] 6040070
Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 09 . 10 .201 8 nr 4/ 287 Arvamuse esitamine rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 mustandi kohta Lugupeetud Riina Sikkut ! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) pöördub Sotsiaalministeeriumi poole seoses rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 mustandiga (edaspidi: Arengukava) . Järgnevalt esitab Kaubanduskoda oma kommentaarid ja ettepanekud A rengukava kohta. 1. Üldine ettepanek Kaubanduskoda teeb ettepaneku lisada Arengukavasse üldine põhimõte, et kui riik hakkab Arengukavas sisalduvaid tegevusi ellu viima ning selleks on vaja muuta seadust, siis lähtutakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast. See tähendab muu hulgas seda, et igale eelnõule peab eelnema väljatöötamiskavatsus koos mõjude analüüsiga. Õigusloome peab olema tõenduspõhine ning sellega peab olema kaasas er a pooletu mõjuanalüüs. Kuna viimastel aastatel on esinenud mitmeid olukordi, kus väljatöötamiskavatsust või mõjude analüüsi ei ole tehtud olulise mõjuga muudatuste kohta, siis seetõttu peame väga oluliseks, et see põhimõte lisatakse eraldi ka Arengukavasse. 2 . Hetkeolukorra peatükk Arengukavas (lk 11) on kirjas, et a valiku sektori tervishoiukulude osakaal SKPst (sisemajanduse kogutoodang) on küll viimastel aastatel järk-järgult suurenenud, kuid see on ca 2 korda väiksem kui näiteks Rootsis. Ettepanek : Palume parema võrdluse ja ülevaate saamiseks tuua välja võrdlus ka teiste ELi riikidega. Praegusest võrdlusest jääb ebaselgeks, kas Eesti on ELi riikide võrdluses viimaste seas, keskmisel tasemel või üle ELi keskmise. Üksnes võrdlus Rootsiga ei anna head pilti hetkeolukorrast. 3 . Tervist toetatavate valikute programm 1) Arengukavas (lk 15-16) sisaldub loetelu üldistest probleemidest seoses tervisega. Ettepanek : Palume lisada üldiste probleemide hulka ka selle, et teave tasakaalustatud toitumise kohta ei ole inimestele hästi kättesaadav. 2) Arengukava (lk 16) kohaselt on tervist toetavate valikute programmi üldeesmärkideks: t ervislikke valikuid tegevate isikute osakaal on suurenenud kõikides vanuserühmades vähemalt 15% ; v arajane suremus peamistesse kroonilistesse mittenakkushaigustesse on vähenenud kõigis vanuserühmades vähemalt 15% ; i mmuniseerimiskavas kajastatud vaktsiinvälditavate haiguste puhul väljatoodud sihtrühmas vaktsineeritud isikute osakaal on tõusnud (protsent täpsustamisel) . Ettepanek: Arengukavas tuleks välja tuua, millised on praegu numbrilised näitajad nende kolme ül d eesmärgi osas ehk milline on lähtepositsioon eesmärkide täitmiseks. 3 ) Arengukavas (lk 19) on toodud välja, et v iimase kümne aasta perspektiivis on alkoholitarbimine Eestis langenud, võrreldes 2007. aasta „tipptulemusega“ (14,8 liitrit etanooli täiskasvanu kohta aastas) oli 2017. aasta tulemus (10,3 liitrit etanooli täiskasvanu kohta aastas) oluliselt väiksem, kuid seda on siiski liiga palju, et jääda sellega rahule. Saavutatud langustrend on olnud püsiv, kuid see ei ole tulnud iseenesest – senine vähenemine on toimunud järjepideva eesmärgistatud alkoholipoliitika tulemusel. Ettepanek : Leiame, et Arengukavas on oluline välja tuua, et pärast mitme aasta pikkust alkoholitarbimise vähenemist suurenes 2017. aastal alkoholitarbimine 0,7 protsenti võrreldes 2016. aastaga. Selle üheks põhjuseks võib olla ebaõnnestunud aktsiisipoliitika, mis võib ka järgnevatel aastatel avaldada negatiivset mõju alkoholitarbimise vähenemisele. 4) A lkoholiga seonduva probleemina on Arengukavas (lk 19) toodud välja, et e i ole rakendatud meetmeid alkoholi müügikohtade arvu ja tiheduse vähendamiseks ning müügikohtade arv on viimastel aastatel pigem kasvanud. Ettepanek: Palume viidata, mis andmetele tuginedes on väidetud, et müügikohtade arv on pigem kasvanud. Lisaks teeme alter natiivse ettepaneku jätta müügikohtade arv alkoholiga seonduvate probleemide alt välja. Kaubanduskoja hinnangul peaks Arengukava eesmärk olema alkoholitarbimise vähendamine, mitte müügikohtade arvu vähendamine. Juhime tähelepanu sellele, et 2017. aastal vähenes Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu „ Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2017. a astal “ kohaselt legaal se alkoholi müük ehk alkoholi müük Eesti müügikohtades 17,1 protsenti . Võrreldes 2013. aastaga on langus olnud 27,5 protsenti. 2017. aastal vähenes Eesti müügikohtades ostetud alkoholi kogus märgatavalt , kuid alkoholitarbimine samas kasvas. Seega müügikohtade arv ei ole otseses sõltuvuses alkoholitarbimisega. Seda näitab ka Soome kogemus, kus müügikohti on oluliselt vähem kui Eestis, kuid alkoholitarbimine on ikkagi suur. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetele moodustas välismaalt ostetud alkohol ca 25 protsenti Eest i inimeste alkoholitarbimisest. Seega, kui riik hakkaks vähendama müügikohtade arvu, siis see ei mõjutaks piirikaubandust. Pigem on risk, et müügikohtade arvu vähendamisega suureneb veelgi piirikaubanduse osakaal. 5 ) Arengukavas (lk 19-20) on kirjas, et v õimalused vähendada alkoholitarbimist hinna- ja maksupoliitikaga on seoses piirikaubandusega oluliselt vähenenud. Läti madalam elatustase tingib vältimatult ka madalama hinnataseme ja madalamad aktsiisid, mis seab piiri Eesti aktsiisidele. Nende piiride tõttu ei ole enam võimalik tagada, et alkohol ei muutuks sissetulekutega võrreldes odavamaks. Ettepanek: Jätta viidatud punkt välja alkoholiga seotud probleemide loetelust ning täiendada loetelu probleemiga, et v iimaste aastate alkoholipoliitika on tekitanud piirikau b anduse ning muutunud inimeste ostuharjumus i, mille tulemusena on paljude inimeste jaoks alkohol täna muutunud sissetulekutega võrreldes oluliselt odavam aks. 6 ) Arengukavas (lk 20) on alkoholiga seonduva tegevusena välja toodud alkohoolse te jookide müügiedenduse piiram i ne . Ettepanek : Palume täpsustada, mida on Arengukavas mõeldud müügiedenduse piiramise all . Lisaks juhime tähelepanu sellele, et tänaseks vastuvõetud müügiedendust puudutavad seadusemuudatused (reklaamiseaduse muudatused, alkoholi eraldamine muudest kaupadest vaheseina abil), on praktikas palju segadust ja teadmatust põhjustanud. Oleme Kaupmeeste Liidult saanud tagasisidet, et Tarbijakaitseamet on asunud väga laialt tõlgendama reklaami mõistet ja leiavad, et erivärviline hinnasilt alkoholile on keelatud reklaam. Samuti, et kala või juustu piktogramm veini hinnasildil võib olla keelatud reklaam . Lisaks on hetkel teadmata, milliste põhimõtete alusel ametnik hindab, kas alkohol on märgatavalt nähtav või mitte kaupluses alates 2019 juulist. 7 ) Ettepanek: Lisada alkoholiga seotud tegevuste loetellu (lk 20) alkoholi aktsiisipoliitika muutmine selliselt, et see ei motiveeriks Eesti inimesi ostma naaberriikidest alkoholi . 8) Arengukavas (lk 20) on tubakaga seotud probleemina välja toodud see, et laialt on levinud valearusaam, et uudsed tooted on ohutud või ohutumad kui traditsioonilised tubakatooted. Kommentaar : Mitmed uuringud viitavad sellele, et näiteks e-sigaretid on inimese tervisele ohutumad kui tavalised sigaretid. Kuigi e-sigarettide kasutamise pikaajaline mõju ei ole täpselt teada, siis ei peaks seda koheselt vale a rusaamaks nimetama. Palume selles osas muuta Arengukava sõnastust. Kaubanduskoda tellis 2017. aasta sügisel Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE -lt Ühendkuningriigi ja USA e-sigarettide poliitikate ja tegevuskavade analüüs i . Viidatud analüüsis on toodud muu hulgas välja , et e simene pikaajalist mõju vaadelnud uuring selles valdkonnas ilmus 2017. aastal ja selles leitakse 181 suitsetaja ja endise suitsetaja andmetele toetudes, et nendel endistel suitsetajatel, kes olid kasutanud e - sigarette või nikotiini asendavat teraapiat (nicotine replacement therapy, NRT), oli võrreldes suitsetajatega toksiliste kemikaalide ja vähki põhjustavate ainete (kantserogeenide) tase kehas märksa madalam. Neil, kes tarbisid nii tavalisi kui e-sigarette, oli toksiinide ja kantserogeenide tase kõrge sarnaselt nendega, kes suitsetasid üksnes tavalisi sigarette. Lisaks on analüüsis välja toodud, et Inglismaa rahvatervise kogukond on arvamusel, et e-sigaretid on kasutajate jaoks tunduvalt ohutumad kui tubakatooted. Sama seisukohta toetab ka PHE (Public Health England), mis vastutab Inglismaal rahvatervise alase poliitika elluviimise eest. Näiteks tõi PHE 2014. aastal tehtud analüüsis välja, et pole tõendeid, et e-sigarettide kasutamine kahjustaks kõrvalseisjate tervist ning jõudis 2015. a astal rahvusvahelistelt tunnustatud eelretsenseeritud ajakirjades avaldatud teadusartiklite analüüsi põhjal järeldusele, et veipimine on ligikaudu 95% ohutum kui suitsetamine. PHE suhtumist e-sigarettidesse ilmestab hästi 2016. aasta juhendis tähelepanu juhtimine vajadusele tasakaalustada e-sigarettide kasutamisega seotud riske ja võimalusi. Selles juhendis tõi PHE välja, et olukorras, kus e-sigarettide kasutamise (eelkõige pikaajaliste) mõjude kohta pole veel infot, tuleb rakendada teatud ettevaatusabinõusid, kuid samas ka arvesse võtta seni tehtud uuringute tulemusi, olla tolerantne ning mitte keelustada üksnes seetõttu, et mõjud ei ole teada. Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja ettepanekuid arvesse võtta. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Peadirektor Koostanud: Marko Udras
[email protected] 6040070