Tallinna halduskohus Meie 13.08.2019 nr 1.2-4/2032-1
[email protected]
Pärnu mnt 7
15082, Tallinn Harju maakond
VOLIKIRI
Sotsiaalministeerium (registrikood 70001952), asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mille
esindajana tegutseb sotsiaalminister Tanel Kiik, volitab õigusosakonna õigusnõunikku Lily
Mals (isikukood 48611185714) esindama Sotsiaalministeeriumi haldusasjas nr 3-19-175.
Volikiri kehtib kuni 31. detsembrini 2019. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lily Mals 6269 333
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Tallinna halduskohus Teie 05.07.2019 /
[email protected] Meie 13.08.2019 nr 1.2-4/1760-3
Pärnu mnt 7
15082, Tallinn Harju maakond
Vastus kohtunõudele (3-19-175)
Lugupeetud Katrin Pajula
Olete pöördunud Sotsiaalministeeriumi poole selgituse küsimisega haldusasjas nr 3-19-175.
Kohtunõudest nähtub, et soovite saada selgitusi, mida kujutab endast Vabariigi Valitsuse
16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate
tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (edaspidi
määrus nr 206) kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti
kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade
loetelu nr 1 seitsmendas osas (ehitusmaterjalitööstus) toodud tsemendi tööstuse pöördahju
masinisti ametikoht (koodiga 13914) ning pöördahju masinisti abi ametikoht (koodiga 16860).
Täpsemalt soovite teada, milles seisnevad nimetatud ametikohtadel töötavate isikute
tööülesanded ning mis võimaldab neid eristada teiste pöördahjuga kokku puutuvate isikute
tööülesannetest. Seda seoses asjaoluga, et kaebaja soovis kaebuses, et kohus tuvastaks, et
tema töötamine ajavahemikul 31.10.1997–20.05.2009 kergkruusatehases pöördahju
mehaanikuna ja põletusoperaator-masinistina vastab sisuliselt soodustingimustel
vanaduspensionile õigust andvale tööle - kood 13914, pöördahju masinist. Lisaks on
menetluses tõusetunud küsimus, kas kaebaja tööülesanded võisid vastata pöördahju
masinisti abi ametikohale (kood 16860).
Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse seletuskirja kohaselt on õigus
soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kelle töötamine antud tingimustes, kutsealal või
ametikohal üle teatud aja võib põhjustada terviserikkeid ja töövõime langust või täielikku
kaotust. Selle piiramisega seadusandja kaitses töötajate tervist lähtudes tolleaegsetest
töötingimustest. Konkreetne kutsealade ja ametikohtade loetelu on kehtestatud otstarbekuse
kaalutlustel määrusega nr 206.
Riigikohus on leidnud, et soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasest
soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni isikutele,
kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustavates
tingimustes ja kokkupuude ohuteguritega.1 Isiku tegevus töötades peab vastama
ametinimetusele.
Käesoleval juhul peabki ametikoha nimetust tõlgendama koos muu määruse teksti ja
eesmärgiga. Kohtupraktikas on rõhutatud, et ametikoht peab vastama määruses oleva
koodiga tähistatud ameti kõigile eeldustele.2
1 Riigikohtu 21.04.2008.a otsus 3-3-1-10-08
2 Tartu Ringkonnakohtu otsus 19.02.2014 haldusasjas nr 3-11-675
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Koodi 13914 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile tsemendi tootmises
pöördahju masinistil ja koodi 16860 alusel sama tootmisala pöördahju masinisti abil. Õigust
soodustingimustel vanaduspensionile ei ole isikul, kes töötab neil kutsealadel osalise
tööajaga3. Samuti ei saa tekkida õigust soodustingimustel vanaduspensionile tsemendi
tootmise pöördahju masinisti abil, kui samas asutuses ei tööta masinisti ennast, kuivõrd
määruse loogikast lähtuvalt on abi ametikoha loomine sõltuvuses põhikohast.
Soodustingimustel vanaduspensionide seadus ja selle alusel vastu võetud määrus nr 206
kehtestati 1992. a Nõukogude Liidus kehtinud viimase seaduse ja määruse alusel mõningate
muudatustega. Muid, sh selgitavaid materjale või ametikohtade tööülesannete kirjeldusi
seadusandja ei kehtestanud, mistõttu puudub ka ministeeriumil selge ülevaade selles, milline
oli seadusandja tahe määruse nr 206 kehtestamise ajal ning kuivõrd ja kuidas selles
nimetatud ametikohad tänastele ametikohtade nimetustele ja tööülesannetele vastavad. See
ei puuduta mitte ainult käesolevas haldusasjas olevaid, vaid paljusid kutsealasid.
Asjaajamises (palga- ja personalidokumendid), tööjõu väljaõppes ning tööturustatistikas, sh
rahvusvahelises statistikas, määruses nr 206 toodud koodid Eestis kasutusel ei ole, mistõttu
sooduspensioni määramiseks peetakse tavapärasest eraldiseisvat arvestust. Eesti
tavapärane ametite klassifikaator põhineb rahvusvahelisel standardklassifikaatoril
„Internatoinal Standard Classification of Occupations“ (ISCO).
Nõukogude Liidu ajal olid kõikide tööliskutsealade ametikohtade kirjeldused toodud tariifi-
kvalifikatsiooni teatmikes. Ehitusmaterjalide tööstuse kohta vastavat teatmikku
raamatukogudes ei leidu. Mõningase ülevaate pöördahju masinisti ja tema abi tööst annab
14. juunil 1974.a tsemenditehase „Punane Kunda“ peainseneri poolt kinnitatud
„Ohutustehnika eeskirjad pöördahju masinistile ja tema abile“4. Selles on muuhulgas
sätestatud muuhulgas, et:
- neil kutsealadel võivad töötada ainult 18-aastased ja vanemad isikud, kes on läbi
teinud eriväljaõppe ja arstliku kontrolli, kelle teadmisi on kontrollinud
kvalifikatsioonikomisjon ja kes on saanud vastava tunnistuse;
- riietuda tuleb eririietusse, kanda kaitsekiivrit ja mürasummutavaid kõrvaklappe, jälgida
tuleb heli- ja valgussignaale;
- pöördahju käivitamisel on masinist ja abi kohustatud kontrollima, et pöördahju ja selle
abiseadmete (elektrifilter, klinkrijahuti, ventilaatorid, tolmukamber) luugid oleksid
kindlalt suletud ja et sinna ei jääks esemeid ega inimesi, kontrollima, et kaitsekate
oleks korras ja ettenähtud kohal, jälgima, et pöördahju esine ruum ja läbikäigud
oleksid puhtad, et seal ei oleks kõrvalisi inimesi, teatama lobrisaatori teenindajale
pöördahju süütamisest;
- pöördahju süütamisel plahvatuse vältimiseks tuleb kütust anda vähesel määral,
kogust järk-järgult suurendades, pöördahju peas peab olema hõrendus, et
suitsugaasid ei leviks ruumi. Kütuse mittetäieliku põlemise korral on masinist
kohustatud pidevalt jälgima pöördahju ja klinkrijahuti korstnast väljuvate
suitsugaaside värvust. Leegi ülesviskamise korral tuleb viivitamatult katkestada
kütuse andmine ja vähendada tolmukambri tõmmet. Keelatud on pöördahju
süütamise ajal enne kütuse süütamist vaadata pöördahju, Kütuse andmine pöördahju
pärast lühiajalist seiskamist on lubatud ainult siis, kui pöördahi on teinud ühe täisringi;
- pöördahju on lubatud süüdata ainult vahetusemeistri loal ja isikulikul juuresolekul.
Pidevalt tuleb jälgida kütusepunkri toiteseadet ja torustiku tihedust. Tolmkütuse
lekkimise korral tuleb viivitamata kütuse toiteseadmed seisata ja defekt
kõrvaldada(põlevkivi tolm on isesüttiv ja plahvatusohtlik). Tolmkütuse isesüttimise
vältimiseks ei ole lubatud seda koguda tsehhi ruumidesse. Tolm tuleb kohe koristada.
Keelatud on kasutada koristamiseks suruõhku, samuti puistata koristatud tolmkütust
3 Eesti Vabariigi soodustingimustel vanaduspensionide seadus, § 1 viimane lause
4
https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=X&searcharg=p%C3%B6%C3%B6rdahj
u&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI
3
pöördahju peas oleva ava kaudu klinkrijahutisse. Keelatud on avada töötava ahju ja
selle abiseadmete (elektrifiltrid, tolmukamber jne.) luuke. Luugid peavad olema
lukustatud ja võti vahetusemeistri käes. Keelatud on vaadata töötavasse pöördahju
ilma kaitseklaasita. Vaatamiseks tuleb kasutada raamis sisse asetatud ja
käepidemega varustatud tumesinist klaasi. Klaas peab olema terve, ilma pragudeta.
Põlemise või hõõrumise avastamisel tolmukütuse punkris peab kohe katkestama
tolmukütuse andmise punkrisse, sulgema õhu juurdevoolu punkrisse, teatama
juhtumist viivitamatult vahetusemeistrile;
- eraldi nõuded on punkrisse laskumiseks, klinkrijahuti luukide avamiseks,
elektrifiltrisse, tolmukambrisse sisenemiseks, proovide võtmiseks, pöördahju ja selle
abiseadmete remontimiseks või ülevaatamiseks, seadmete määrimiseks
(vahetusmeistri juuresolek, abivahendite kasutamine, eeskirjade täitmine) ning mh on
eraldi toodud, millisel juhul peavad ülesannet täitma vähemalt kaks töötajat.
Viidatud allika näol on tegemist konkreetse tsemenditehase eeskirjaga, mistõttu ei pruugi
selles sisalduda ainus ja õige ülevaade sellest, millised olid tsemenditehase pöördahju
masinisti ja tema abi tööülesanded ning selle tööga kaasnevad ohutegurid. Samas võib
sellest järeldada, et tervistkahjustavateks ja ohtlikeks teguriteks pöördahju masinistil ning
tema abil on tolm, müra, paljudes tööprotsessides plahvatus- ja muu ohtliku olukorra võimalik
tekkimine, kuumus, silmade kahjustamise oht.
Nagu eespool toodud, on need eeskirjad kinnitatud 1974.a. Tänapäeval ei toimu juhtimine
enam kangide, lampide ja lülitite kaudu, vaid on juhtimispunkt, kus masinist istub mitme
arvutiekraani taga, jälgib toimuvat ja jagab masinatele käsklusi ning printer jäädvustab ka
kogu protsessi paberile5. Samas arvutiga töötamisel ei puutu töötaja kokku müra, tolmu,
kuumuse jms, kuna töötaja teeb tööd juhtimisruumis. Arvutiga töötamisel on peamisteks
ohuteguriteks kuvariga töötamine ja pidev sundasendis viibimine, mida ei loeta määruse nr
206 kohaselt eriti rasketeks töötingimusteks Millised on aga praegu tsemenditehase
pöördahju masinisti ja tema abi täpsed tööülesanded, meil andmed puuduvad. Eeldame, et
need andmed on olemas konkreetses ettevõttes.
Tänapäeval on tsemenditehases 150 meetrised pöördahjud, mille ühest otsast läheb sisse
lobri, s.o savilobri (savi ja vesi) ja lubjakivilobri (peenestatud lubjakivi) ning teisest otsast
kütus. Pöördahjude nn külmas otsas on temperatuur 200 ja kuumas 1400 kraadi Celsiuse
järgi. Pöördahjus toimuvad füüsikalis-keemilised protsessid, mille tulemusena moodustub
klinker. Klinker on tsemendi üheks komponendiks. Edasi sõltuvalt tsemendi tüübist klinker
koos muude komponentidega jahvatatakse6.
Määruse nr 206 aluseks oleva Nõukogude Liidu ülese määruse kehtestamise ajal ilmselt
kergkruusa ei tuntud ega toodetud või erines selle tootmise protsess sedavõrd, et sellel
tootmisalal ei sätestatud ühtegi ametikohta, mis oleks tervist eriti kahjustavaks ja eriti raskete
töötingimustega. Seetõttu ei ole ka määruses nr 206 kajastatud ühtegi kergkruusa tehase
ametikohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lily Mals
õigusnõunik
5
https://virumaateataja.postimees.ee/2277489/klinkriahjus-loomab-paike
6 https://www.knc.ee/et/node/4129
4
Lisa: volikiri
Lily Mals 6269 333
[email protected]
Mare Jõeorg 6269 239
[email protected]