dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kooskõlastuskiri

Sotsiaalministeerium · 9. august 2019
Viit
1.2-2/80-7
Registreeritud
9. august 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Ravimiamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2020
Vastutaja
Helen Berk (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎SOM_RA_arvamus_RavS_eelnou_kohta_2036-2.bdoc453 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Ravimiamet <[email protected]> Saadetud: 09.08.2019 13:10 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Ravimiameti 9.08.2019 dokumendi number JUR-9/2036-2 edastamine Tere Teile on saadetud Ravimiameti dokumendihaldussüsteemi DORA kaudu dokument. Ravimiamet Nooruse 1 50411 TARTU E-post: Telefon: 737 4140 Faks: 737 4142 Hr Tanel Kiik Teie: 09.07.2019 nr 1.2-2/80-1 Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Meie: 09.08.2019 nr JUR-9/2036-2 10122 TALLINN [email protected] Ravimiameti tähelepanekud, märkused ja ettepanekud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu, seletuskirja ja rakendusaktide kohta Austatud sotsiaalminister Ravimiamet tänab Sotsiaalministeeriumit eelnõu ettevalmistamise eest ja on üldjoontes koostöös valminud ettepanekuga rahul. Alljärgnevalt teeb Ravimiamet mõningad täpsustused ministeeriumi esitatud ettepanekutes või nende sõnastustes, mis eelnõus või seletuskirjas vajavad muutmist, parandamist või täpsustamist. Samuti teeb Ravimiamet mõned täpsustused esitatud rakendusaktide kavandites. Lisame täiendavalt juurde ettepanekud (A) ravimitega reisimise dokumentide väljastamise korralduse muutmiseks, (B) eelnõu täiendamiseks ravimikäitlejate andmebaasi (RKAB) arendusega seoses ja (C) andmebaasile SamTrack õigusliku aluse loomiseks vajalike muudatuste lisamiseks. Ettepanekut ravimitega reisimise dokumentide väljastamise korralduse muutmiseks on eelnevalt arutatud seotud osapooltega - Eesti Apteekide Ühendusega, Eesti Proviisorite Koja ja Eesti Apteekrite Liiduga - kes on muudatustega nõustunud. Patsientide jaoks muutub teenus mugavamaks, kiiremaks ja paremini kättesaadavaks. Eelnõu täiendamine ravimikäitlejate andmebaasi arendusega seoses ja SamTrack`le õigusliku aluse loomiseks vajalike muudatuste lisamiseks on vajalik Ravimiameti enda sisetöö harmoniseerimiseks ning selle eesmärgiks on muuhulgas andmevahetuse lihtsustamine seotud andmekogudega. Sisseviidavad muudatused ravimiseaduses käitlejate suhtes mõju ei avalda. I Ravimiameti täpsustused ravimiseaduse eelnõus 1. Eelnõu § 1 punkt 19 (§ 22 muudatus) § 22 lõikest 1 on välja jäänud täpsustus taotluse esitamise viisi kohta, seetõttu tuleb esimese lause lõppu lisada „elektrooniliselt selleks ette nähtud veebikeskkonna kaudu“. Seletuskirja kohaselt on täpsustus vajalik, kuna §-s 22 muudetakse eriloa taotlemise korda ning lõikes 1 on vaja täpsustavalt välja tuua taotluse esitamise kord. Taotlused tuleb esitada elektrooniliselt selleks ettenähtud veebikeskkonna kaudu. Viidatud täpsustus on kooskõlas Nooruse 1 / 50411 Tartu / 737 4140 / [email protected] / www.ravimiamet.ee / Registrikood 70003477 haldusmenetluse elektroonilise menetluse regulatsiooniga ja sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ § 4 lõikega 9. Valdav osa taotlustest esitatakse tänaseks elektrooniliselt, see võimaldab nende oluliselt kiiremat lahendamist ning tagab sellega patsiendi jaoks kiirema ravimi kättesaadavuse. Samuti kaob taotluste elektroonilise esitamisega vajadus andmeid korduvalt sisestada, mis omakorda vähendab sisestamisel tekkida võivate vigade tõenäosust. II Ravimiameti täpsustused rakendusaktide kavandites 2. Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 28 „Ravimi müügiloa taotluse liigid ja vorminõuded, täiendava dokumentatsiooni loetelu, täiendavale dokumentatsioonile esitatavad nõuded, taotluse erialase hindamise tasu suurus taotluse eri liikide kaupa ning tasu arvestamise ja tasumise kord“ muutmine Määruse § 5 lg 3 punktis 8 esineb trükiviga. Lause „200 eurot sama müügiloa hoidja ja sama toimeainet sisaldava ravimi iga järgneva ravimvormi ja tugevusega müügiloa uuendamise eest“ esimene „ja“ on üleliigne. Õige lõplik sõnastus on „200 eurot sama müügiloa hoidja sama toimeainet sisaldava ravimi iga järgneva ravimvormi ja tugevusega müügiloa uuendamise eest“. 3. Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 18 „Ravimi teisese müügiloa taotlemiseks esitatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise tingimused ja kord“ muutmine Ebaõige on määruse § 2 lg 1 punkti 3 kehtetuks tunnistamine. Punkti sõnastust tuleb muuta osas, mis puudutab müügiloa taotlemisel ravimi näidise ja infolehtede esitamist. Müügiloa taotlemisel on oluline hinnata originaalpakendit ning kavandatavat pakendit Eesti turu jaoks, kuid selleks ei ole vajalik ravimi näidise esitamine, vaid piisab ravimi pakendi kavanditest. Samuti on vajalik teisese müügiloa taotlemisel esitada koopia pakendi infolehest. Kuna iga päritolumaa kohta tuleb esitada eraldi taotlus, ei saa olla ühel taotlusel rohkem infolehti ning punkti sõnastus vajab ka sellel osas korrigeerimist. Kuivõrd kõik teisest müügiluba taotlevad ravimid kuuluvad ümberpakendamisele, tuleb ümberpakendatud toote näidis esitada alles pärast müügiloa saamist ning enne turustamist vastavalt sotsiaalministri 18.02.2005 määruse nr 29 § 2 lõikele 3. Määruse § 2 lg 1 p 3 õige lõplik sõnastus on: „3) koopia paralleelselt sisseveetava ravimi päritolumaa pakendi infolehest ning kui toode kuulub ümberpakendamisele uude sise- või välispakendisse, pildid originaalpakendist ning uuest pakendist“. 4. Sotsiaalministri … 2020. a. määrus nr … Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu Määruse § 1 p 4 sõnastusest on ekslikult välja jäänud erialaorganisatsioonide võimalus müügiloata ravimite turustamise taotlemiseks. Kehtiv ravimiseadus lubab müügiloata ravimite turustamiseks taotlusi esitada lisaks arstidele ja veterinaararstidele ka nende erialaorganisatsioonidel ning selles osas ei ole muutuseid kavandatud ravimiseaduses ja selle allaktis. Määruse § 1 p 4 lõplik õige sõnastus on: „4) arsti või veterinaararsti või nende erialaorganisatsiooni esitatava müügiloata ravimi turustamise loataotluse andmed ja esitamise tingimused ja kord“. 2 (13) 5. Sotsiaalministri 17.02.2005 määrus „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ muutmine Määruse § 6 lg 6 tuleb kehtetuks tunnistada põhjusel, et viidatud säte viiakse üle ravimiseadusesse. Tegemist on normitehnilise muudatusega. Eelnõu § 1 punkti 31 kohaselt täiendatakse ravimiseaduse paragrahvi 44 lõiget 1 punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) tagama sama toimeainega ravimite turustamisel eelisjärjekorras soodsaimate käsimüügiravimite ning nende ravimite hankimise ja kättesaadavuse, mille kohta on ravikindlustuse seaduse alusel sõlmitud hinnakokkulepe, välja arvatud ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, kes turustab ainult ühe müügiloa hoidja ravimeid;“. Paragrahvi 44 lõike 1 täiendamine punktiga 51 on seotud eesmärgiga tagada apteekidele ja teistele ravimite hulgiostuõigusega isikutele selliste ravimite parem kättesaadavus, mille kohta on Eesti Haigekassa ja ravimi müügiloa hoidja sõlminud ravikindlustuse seaduse alusel hinnakokkuleppe. Eeltoodust tulenevalt puudub põhjendatud vajadus samasisulise sätte järele määruses ning määruse § 6 lg 6 tuleb kehtetuks tunnistada. III Ettepanekud ravimiseaduse muutmise eelnõu täiendamiseks A. Ettepanek ravimitega reisimise dokumentide väljastamise korralduse muutmiseks Ravimiamet teeb sotsiaalministri 11.10.2005. a määruse nr 105 „Ravimiameti põhimäärus“ § 7 p 10 alusel ettepaneku (1) muuta Schengeni tunnistuse väljastamise ja vastava nõustamise korraldust, viia see patsiendile lähemale ning muuta seeläbi teenus oluliselt paremini kättesaadavaks; (2) narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite puhul asendada Ravimiameti eriloa nõue 30-päevase ravivajadusega ning retseptiandmete väljaprindiga patsiendiportaalist, ja (3) muude retseptiravimite puhul asendada koguselised piirangud ravivajaduse ja retseptiandmete väljaprindiga. Ettepaneku visiooni kohaselt saab patsient edaspidi ravimitega reisimiseks vajaliku nõustamise ja NP aineid sisaldavate ravimite puhul Schengeni tunnistuse kätte apteegist koos ravimi ostuga või peale ravimi väljastamist patsiendile sobivaimast apteegist kogu apteegi lahtioleku ajal. Schengeni välistes riikides reisimiseks NP ja muude ravimite korral kaotatakse isiklikuks tarbeks kaasavõetavate ravimite koguselised piirmäärad ja asendatakse need retseptiravimite (sh narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite) puhul retseptiandmete väljaprindiga Patsiendiportaalist. Visioonis pakutud lahendus lihtsustab patsiendi jaoks märkimisväärselt ravimitega reisimist, kuid tagab samas piiriületusel järelevalvevõimalused ega põhjusta ohtu rahvatervisele (ravimeid ei võeta piiriületusel ära, ravi järjepidevus ei katke ning tervis ei satu ohtu). Ettepanekud muudavad ravimitega reisimiseks vajalike dokumentide teenuse patsiendi jaoks kiiremaks, mugavaks ja senisest oluliselt paremini kättesaadavaks, andes samas Ravimiametile lisaressurssi rahvatervise kaitse eesmärkide täitmiseks. Teenus muutub sisulisemaks ja komplekssemaks – proviisoril on võimalik teha täiendavat reisinõustamist. Väheneb bürokraatia - eriloa ja menetluse asemel saab olema retseptiandmete väljaprint. 1. Ettepanek ravimitega reisimiseks vajalike lubade korralduse muutmiseks Ravimiamet teeb ettepaneku viia ravimitega reisimiseks vajalik nõustamine ja narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite puhul Schengeni tunnistuse väljastamine patsientidele lähemale ja muuta paremini kättesaadavaks. Ettepanek on viia teenus apteekidesse. 3 (13) Kui praegu väljastab Schengeni tunnistusi ainult Ravimiamet Tartus ja üksnes tööpäevadel kella 8.30st-16.30ni, siis visiooni kohaselt hakkavad patsiendid Schengeni tunnistusi saama ligikaudu 500 apteegist üle Eesti, sh õhtusel ajal ja nädalavahetusel, Tallinnas ja Tartus ka ööpäevaringselt. Schengeni välistes riikides reisimiseks narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite puhul asendada Ravimiameti eriloa nõue (on praegu nõutav kui kaasa võetakse enam kui 30-ühikut või 25ml ravimit) 30-päevase ravivajadusega ning retseptiandmete väljaprindiga patsiendiportaalist, ja (3) muude retseptiravimite puhul asendada koguselised piirangud ravivajaduse ja väljakirjutatud retseptiga (st eriloa asemel tõendiks retseptiandmete väljaprint). Käsimüügiravimite puhul lähtutakse samuti ravivajadusest (vajadusel inimene ise põhjendab kaasavõetavat kogust, arvestades reisi kestust ja maksimaalset lubatud annust). Rahvusvaheliselt loetakse piisavaks reisile võetavaks/reisilt toodavaks koguseks 30-päevasele ravivajadusele vastavat kogust. Kirjeldatud visiooni kohaselt muutub ravimitega reisimise nõustamine patsientidele laiemalt kättesaadavaks, ravimitega reisimine lihtsamaks ja Schengeni tunnistuse saamine oluliselt paremini ja kiiremini kättesaadavaks. Lisaks korreleerib muudatus ravivajaduse ja väljakirjutatud retseptidega. 1.1 Schengeni tunnistuste väljastamine ettepaneku visiooni kohaselt 1.1.1 Schengeni tunnistuse väljastamise kohustusest apteekidele Ravimitega nõustamise ja Schengeni tunnistuse väljastamise viimisel patsiendile lähemale lähtutakse sündmuspõhise teenuse loomise põhimõttest, kuna ravimeid väljastab apteek ja ravimitega reisimise alase teabe andmine ja vajadusel tunnistuse väljastamine apteegist on patsiendile igapäevaselt oluliselt lähemal kui suhtlemine Ravimiametiga. Visiooni kohaselt paraneb nii nõustamise kui loa väljastamise teenuse kättesaadavus. Praegu on teenus koondunud üksnes Ravimiametisse, kus seejuures sisulist ja kompleksset reisinõustamist ei tehta, vaid teenus piirdub loa vajaduse hindamise ja väljastamisega. Visiooni kohaselt oleks teenus jaotatud üldapteekide vahel üle Eesti - teenus ei oleks ühe asutuse ega ettevõttekeskne - võimaldades seeläbi asjakohast nõustamist juba ravimi soetamisel. Käesoleva aasta 5. veebruari seisuga oli Eestis 492 tegevusluba omavat üldapteeki, mis maakonniti jagunesid järgnevalt: Tallinn ja Harjumaa 182, Tartu ja Tartumaa 69, Narva ja Ida-Virumaa 49, Pärnumaa 37, Lääne-Virumaa 30, Viljandimaa 19, Saaremaa 12, Valgamaa 13, Jõgevamaa 15, Järvamaa 13, Põlvamaa 14, Raplamaa 12, Võrumaa 13, Läänemaa 9, Hiiumaa 5. Seega on võimalik saavutada ravimitega reisimisel patsiendi teavitamine ja Schengeni tunnistuse väljastamine juba apteegiteenuse osutamise käigus. Seejuures tuleb tähelepanu juhtida, et apteegiteenus on elanikele hästi kättesaadav, kuna 99 protsendil Eesti elanikest on apteek 15 minuti autosõidutee kaugusel. Enamik apteeke on avatud igapäevaselt, sageli ka hilistel õhtutundidel ja nädalavahetusel. Lisaks on ööpäevaringselt avatud kaks apteeki Tallinnas ning üks Tartus. Eesti Apteekrite Liit on juba 2016. aastal välja pakkunud, et reisimeditsiin võiks olla eraldi apteegiteenuse liik, mille raames saab patsientidele soovitada sobivat käsimüügiravimite komplekti, anda vaktsineerimissoovitusi jm.1 Reisimeditsiini teenuse üks osa võiks olla ka 1 Eesti Apteekrite Liit. http://www.apteekriteliit.ee/failid/Tervishoiuteenused_tabel_02.12.2016.pdf. 4 (13) ravimitega reisimise alane nõustamine ja Schengeni tunnistuste väljastamine. Potentsiaalse lisakohustuse katteallikana võib kaaluda Schengeni tunnistuse väljastamise eest tasu kehtestamist. Näiteks Soomes, Rootsis ja Norras väljastavad Schengeni tunnistusi apteegid ning tunnistuse väljastamise eest on ette nähtud teenustasu vahemikus 7-10 eurot. 1.1.2 Schengeni tunnistuste väljastamise protsess ettepaneku visiooni kohaselt - Ravim on varem välja ostetud Visiooni kohaselt arendatakse Patsiendiportaali selliselt, et luuakse võimalus kontrollida ravimitega reisimise loa vajadust (algoritm pakub, kas patsient vajab Schengeni tunnistust ) ning täita ja salvestada taotlus (st eeltäidetud tunnistus). Seejuures saab enamuse kohustuslikest andmetest taotlusele kuvada rahvastikuregistri, isikut tõendavate dokumentide ning patsiendiportaali andmete vahendusel. Patsiendil tuleb väljaostetud ravimite seast valida ravim, reisi jooksul läbitavad riigid ja reisi kestus. Süsteem genereerib eeltäidetud Schengeni tunnistuse, mida saab välja printida ja apteeki kaasa võtta või salvestada. Schengeni tunnistuse saamiseks pöördub patsient üldapteeki, kus kontrollitakse retseptikeskusest retseptide ja eeltäidetud tunnistusel vajalike andmete olemasolu, Schengeni tunnistuse vajadust (läbitavaid riike) ning väljastatakse apteegi pitseri ja väljastaja omakäelise allkirjaga Schengeni tunnistus. - Ravim on välja ostmata Ravimi väljaostmisel avaldab patsient soovi saada Schengeni tunnistus, milleks leitakse retseptikeskusest vajalikud retseptid ning patsient nimetab reisi jooksul läbitavad riigid. Schengeni tunnistus väljastatakse paberkandjal koos apteegi pitseri ja väljastaja omakäelise allkirjaga. 1.2 Ravimitega reisimise loa asendamine retsepti koopiaga Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimitega Schengeni õigusruumi mittekuuluvatesse riikidesse reisimiseks ei ole sätestatud rahvusvahelisi nõudeid ning igal riigil on teatav otsustusruum valdkonna reguleerimiseks. Rahvusvahelised konventsioonid ja suunised annavad selles osas soovitusliku iseloomuga juhiseid. ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsiooni artikli 4 kohaselt võivad pooled psühhotroopsete ainete osas lubada ühelt maalt teisele reisivatel isikutel kaasa võtta väikese koguse preparaate isiklikuks kasutamiseks, seejuures on igal konventsiooniosalisel õigus kontrollida, kas preparaadid on saadud seaduslikul teel. ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo2 (UNODC), Rahvusvahelise Narkootikumide Kontrollinõukogu (INCB) ja Maailma Terviseorganisatsiooni koostöös valminud suunised siseriiklike eeskirjade kehtestamiseks ravi vajavate reisijate kohta rahvusvaheliselt kontrollitud ainetega reisimiseks3 selgitab punktis 16, et ravimi retsept on peamiseks dokumendiks, mis kinnitab kontrollivale ametiasutusele reisija õigust omada isiklikuks tarbeks ravimeid, mis sisaldavad rahvusvaheliselt kontrollitud aineid. Suunise punkti 17 kohaselt peab ravimi retsept olema väljastatud lähteriigi patsiendi raviarsti poolt, see peab sisaldama patsiendi nime, ravimi nimetust, annustamisskeemi ning väljakirjutatud kogust. 2 United Nations Office on Drugs and Crime. 3 United Nations. Guidelines for national regulations concerning travellers under treatment with internationally controlled drugs. New York, 2003. Kättesaadav: https://www.incb.org/documents/Psychotropics/guidelines/travel-regulations/Intl_guidelines_travell_study/12- 57111_ENG_Ebook.pdf, 05.02.2019. 5 (13) Suunise punkti 23 kohaselt on piisavaks reisile kaasavõetavaks koguseks 30-päevane ravikogus ning ravi jätkamiseks peab reisijal olema võimalik pöörduda sihtkohas arsti poole. Seega asendatakse ettepaneku visiooni kohaselt isiklikuks tarbimiseks kaasavõetavatele ravimite koguselised piirmäärad 30-päevaseks ravivajaduseks kuluva kogusega ja senine Ravimiameti väljastatava eriloa kohustus asendub retseptiandmete väljaprindiga. Muude retseptiravimite puhul piisab ravivajaduse ja seaduslikust ahelast hankimise tõendamiseks samuti retseptiandmete väljaprindist. Retsepti saab patsient ise välja trükkida Patsiendiportaalist eesti- või inglise keeles või küsida enne ravimi väljaostu apteekrilt digiretsepti koopiat. Mobiil-ID olemasolul on Patsiendiportaali sisenedes võimalik retsepti näidata ka nutiseadmest. Käsimüügiravimite puhul loetakse piisavaks ravimivajaduseks 30-päevast kogust. 1.3 Kokkuvõtteks EL-s on ravimitega reisimise lubade väljastamine korraldatud erinevalt: Schengeni tunnistusi kui erinevaid ravimitega reisimise lubasid väljastavad ravimiametid, ministeeriumid, järelevalveasutused kui arstid ja apteegid, st pädevaks asutuseks ei pea olema riigiasutus. Schengeni välistesse riikidesse ning muude ravimitega reisimiseks on riigiti reeglid erinevad, kuid ELs on piisavaks ravimi seaduslikkust tõendavaks dokumendiks üldjuhul ravimi retsept ning käsimüügiravimite korral vajadusel patsiendi selgitus isiklikuks tarbimiseks vajaliku koguse kohta, lähtudes patsiendi reisi pikkust ja asjaolu, et piisavaks reisile kaasavõetavaks koguseks on 30-päevane ravikogus. Ravimiameti esitatud ettepanekud muudavad ravimitega reisimiseks vajalike dokumentide (Schengeni tunnistuse ja eriloa asendamise retsepti koopiaga) patsiendile oluliselt paremini ja kiiremini kättesaadavaks, paindlikumaks ja mugavamaks ning eriloa kaotamisega ravimitega reisimise lihtsamaks. Ravimitega reisimiseks vajaliku nõustamise ja Schengeni tunnistuse saab patsient edaspidi sobivaimast või lähimast apteegist selle lahtiolekuaegadel ning väljaspool Schengeni õigusruumi reisides saab patsient ka ise nõutava loa printida või põhjendada piiriületusel isiklikuks tarbimiseks vajaminevat käsimüügiravimite kogust, arvestades reisi kestust. Schengeni tunnistuse ja senise Ravimiameti eriloa väljastamine on eelkõige tehnilist laadi tegevus, mille arvelt oleks Ravimiametil võimalik suunata enam ressurssi põhiülesannete täitmisele, sh ravimiohutuse ja ravimivaldkonna järelevalvele rahva tervise kaitse eesmärgil. Muudatuse järgselt on ravimitega reisimise lubade süsteem alljärgnev. 6 (13) 2. Ülevaade praegu väljastatavatest ravimitega reisimise lubadest Ravimitega Eestist välisriiki või välisriigist Eestisse reisimiseks võib olla vaja: 1) Ravimiameti luba, 2) Schengeni tunnistust (ravimitega reisimise dokumendid). 7 (13) Ravimitega reisimise dokumentide eesmärk on ühest küljest tõendada, et ravimid on arsti poolt konkreetsele patsiendile välja kirjutatud, apteegist (seaduslikul teel) väljastatud ja mõeldud üksnes isiklikuks tarbimiseks. Ravimitega reisimise dokumendinõuded tagavad, et isiklikuks tarbeks mõeldud ravimite üle piiri liikumine toimub kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega ning isikul on võimalik reisile ravimeid kaasa võtta. Muu hulgas tagavad need dokumendid isikule kindluse, et talle ei rakendata teistes riikides sanktsioone ning ravimeid ei võeta reisi kestel ära, mis võiks kaasa tuua ravi järjepidevuse katkemise ning terviseseisundi halvenemise. 2.1 Schengeni tunnistus Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimitega reisimiseks Schengeni õigusruumi riiki on loakohustus sätestatud Schengeni konventsiooni artiklis 75, mille kohaselt konventsiooniosaliste territooriumile saabuvatel või nende territooriumil liikuvatel reisijatel võib seoses raviga kaasas olla narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavaid ravimeid tingimusel, et nad iga kontrolli puhul esitavad elukohariigi pädeva asutuse poolt antud või tõestatud tunnistuse. Eesti ühines Schengeni lepinguga aastal 2007 ning seetõttu on konventsiooniga kehtestatud nõuded Eestile kohustuslikud. Schengeni tunnistust on vaja, kui reisi jooksul läbitakse Schengeni õigusruumi riiki ja kaasas on ükskõik milline kogus Eestis narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kuuluvat ravimit. Schengeni tunnistusel4 on rahvusvaheliselt kindlaks määratud vorm, mis nõuab fikseeritud andmete ja konventsiooniosalise määratud pädeva asutuse (ei pea olema riigiasutus) pitseri ning allkirja olemasolu. Mõnede liikmesriikide tolliametid ei aktsepteeri Schengeni tunnistuse koopiat, seega peab isikul olema kaasas originaaldokument (värvilise 4 Schengeni konventsiooni artikli 75 vormi kohane ravi tõttu kaasaskantavate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tunnistus. Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või posti teel saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“, lisa 11 (RT I, 07.03.2017, 29). 8 (13) pitseri ja allkirjaga). Kõigist ravimitega reisimise lubadest moodustavad Schengeni tunnistused 90 protsenti, 2019. aastal väljastas Ravimiamet neid 1712. 2.2 Ravimiameti luba Ravimitele, mis ei sisalda narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, on Eestis isiklikuks tarbimiseks reisile kaasavõetavate ravimite kohta kehtestatud riigisiseselt koguselised piirmäärad, alates millest on vajalik Ravimiameti eriluba. Kehtestatud koguselised piirmäärad ei tulene rahvusvahelisest õigusest. Ravimiameti eriloa asemel aktsepteerivad nii Eesti ise kui teiste riikide piiriületuse järelevalvet teostavad ametid ka retsepti koopiat. Käsimüügiravimitega reisimisel arvestatakse teistes riikides reisi kestust, reisija selgitust kaasas olevate ravimite koguse kohta ja kuni 30-päevast ravivajadust. Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimitega reisimisel Schengeni välistes riikides on kehtestatud Eestis nõuded ja loakohustus vastavalt Rahvusvahelise Narkootikumide Kontrollinõukogu (INCB)5 poolt antud soovitustele6. Reisides narkootilisi või psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimitega, läbimata reisi jooksul Schengeni riike või saabudes Eestisse Schengeni välisest riigist, sõltub Ravimiameti loa vajadus kaasavõetava narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldava ravimi kogusest. Kui reisile võetakse narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit kaasa rohkem kui 1 pakend või pakendi suurus on üle 30 ühiku või üle 25 ml, on reisimiseks vaja taotleda Ravimiametilt luba. 3. Ülevaade ravimitega reisimise dokumendi taotlemise ja väljastamise menetlusest Ravimiamet saab igapäevaselt palju telefonikõnesid patsientidelt ravimitega reisimisega seotud dokumentide taotlemise kohta. Nõustamisele kuluva aja optimeerimiseks on Ravimiamet koostanud veebijuhiseid ja video ravimikasutajate abistamiseks, kuid sellele vaatamata on kõikide Eesti kodanike taotluse esitamisega seonduv nõustamiskoormus suur. Patsient saab taotluse esitada nii elektroonselt e-postiga kui paberkandjal. Registreerimise järgselt kontrollib Ravimiamet retseptikeskusest patsiendi isikukoodi alusel kaasavõetavate retseptiravimite väljakirjutamise ja väljastamise omavahelist vastavust ning reisi ajal kasutamiseks vajaminevat kogust. Puudulikud andmed täpsustatakse täiendavalt patsiendiga telefonitsi või e-kirjaga. Kuna patsient peab ise sisestama kogu ravimi kohta käiva info, põhjustab see eksimusi ja puudusi taotluses, seetõttu on ühe taotluse keskmine menetlusaeg ligikaudu 0,5 tundi, millele lisandub täiendav nõustamisele kuluv aeg taotlust esitamata. Ravimiamet väljastab ravimitega reisimise dokumendi üldjuhul 5 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saabumisest. Schengeni tunnistuse originaaldokument saadetakse taotlejale lihtkirjaga. Aastas saadetakse enam kui 1500 lihtkirja Schengeni tunnistuse edastamiseks. Ravimiameti eriload edastatakse taotlejale reeglina skaneeritud koopiana e- postiga. Sageli ilmneb, et reisisoov ja loa taotlemise vajadus tekib ootamatult ning luba soovitakse juba samal või järgmisel päeval, kuid praegune menetlussüsteem ja koormus (sh taotluste järjekord) ei võimalda nii kiiresti taotlusele reageerida. Seejuures on Ravimiamet avatud üksnes tööpäevadel 8.30-16.30 ning lubade menetlus toimub Ravimiameti Tartu kontoris, mis teeb originaaldokumendi kättesaamise veelgi tüsilikumaks. Reisimise lubade raskendatud kättesaadavus võib patsiendi jaoks tuua kaasa reisimise ilma nõutava loata või ravi katkestamise reisi ajaks. 5 International Narcotics Control Board. 6 Vt joonealune viide nr 3. 9 (13) Ravimitega reisimise taotluste arv on alates 2014. aastast pidevalt kasvanud ja nelja aastaga suurenenud 100-protsendi võrra. Nelja viimase aasta trendi põhjal taotluste arvu kasv jätkub, eeldatav tõus on 30-protsenti aastas. Sellest tulenevalt on Ravimiametil ravimitega reisimise taotluste tähtaegseks menetlemiseks inimressurssi pidevalt puudu ja seda tuleb võtta teiste teenuste arvelt. Vastavalt 2017. aasta märtsis läbiviidud tööaja mõõtmisele kulub ühe ravimitega reisimise taotluse menetlemiseks keskmiselt ca 25-30 minutit, 2017. aasta statistika põhjal laekub ühes tööpäevas keskmiselt 8 ravimitega reisimise taotlust. Seega kulub kõikide Eestis esitatavate taotluste koondumisel ühte ametisse koos kommunikatsiooniga ca 56 protsenti ühe ametikoha täistööajast. Lisaks kaasnevad loa väljastamisega täiendavad kulud lubade postitamisele ja Omniva kandeteenusele. 4. Visiooni rakendamiseks vajalikud muudatused - IT-arendused: o Visiooni rakendamise eelduseks on proviisorite ja farmatseutide retseptikeskusele juurdepääsetavate andmeväljade ulatuse laiendamine selliselt, et nähtavad oleksid kõik patsiendile välja kirjutatud ning väljastatud ravimid. Nimetatud arendus on seoses e-ravimilehega juba väljatöötamisel. o Patsiendiportaali arendused, et patsient ise saaks luua Schengeni tunnistuse, millele võtta apteegist kinnitus (võib valmida hilisemas järgus). o Võimalik, et on vaja ka apteekide infosüsteemide arendusi. - Õigusaktid: o Ravimiseadus §25 lg 4 o Sotsiaalministri määrus nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ § 8. - Muudatustest tuleb teavitada Rahvusvahelist Narkootikumide Kontrolli Komiteed. 5. Mõju huvipooltele ja nende kaasatus Taotletavad muudatused puudutavad huvipooltena eelkõige apteeke. Muudatusettepanekut on eelnevalt arutatud Eesti Apteekide Ühendusega, Eesti Proviisorite Koja ja Eesti Apteekrite Liiduga, kes kõik on muudatustega nõustunud. Patsientide jaoks muutub teenus mugavamaks, kiiremaks ja paremini kättesaadavaks. 10 (13) B. Ettepanek eelnõu täiendamiseks ravimikäitlejate andmebaasi (RKAB) arendusega seoses Ravimiamet kasutab erinevat liiki tegevuslubade menetlemiseks ja ettevõtete järelevalveks tegevuslubade registri rakendust. Lähteainete käitlejate tegevuslubade ja registreeringute teenust register veel ei toeta ning seetõttu, kuigi tegemist on sama menetluse ja järelevalve protseduuridega, on lähteainetega seotud teave salvestatud Ravimiameti failiserveri erinevates kaustades. 2019. a lõpuks planeeritud tegevuslubade registri arendus loob võimaluse lisada registrisse ka lähteainete käitlejatega seotud dokumendid ja menetlusinfo, seega on võimalik ühtlustada Ravimiameti menetlusprotsesse, kasutada standardseid dokumendimalle ja koostada ühiseid inspektsiooniplaane. Sisuliselt on tegemist Ravimiameti menetlustega seotud info säilitamise kohta ja vormi puudutava muudatusega, millega lisatakse Ravimiameti tegevuslubade registrisse andmevälju ja täiendatakse rippmenüüsid uute liikide või tingimustega. Arenduse lähteülesanne sai heakskiidu SoM tervisevaldkonna 2019. a I kvartali IT plaani ülevaate käigus. Oluline erinevus, pärast tegevuslubade registri arendust, puudutab andmete avalikustamist. Kõikide teiste Ravimiameti luba omavate ettevõtete andmed on kättesaadavad läbi tegevuslubade registri avaliku osa veebis ja x-teel, lähteainete käitlejate info ei ole avalikult kättesaadav ning seda kasutatakse vaid asutuse siseselt. Sisseviidavad muudatused ravimiseaduses käitlejate suhtes mõju ei avalda. Tehtavad arendused on Ravimiameti enda sisetöö harmoniseerimiseks. Eelnevat arvestades on ravimiseadusesse vajalik sisse viia järgmised muudatused: 1) RavS § 39 lõiget 2 täiendatakse järgnevas sõnastuses: „Tegevuslubade registri eesmärk on pidada arvestust ravimite käitlemise ja vahendamise, narkootikumide lähteainete käitlemise ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevuslubade omajate ja nende erialase tegevuse üle, samuti ravimite käitlemise ja vahendamise, narkootikumide lähteainete käitlemise ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemisega seotud järelevalve tegemise üle, eesmärgiga saada andmeid ravimipoliitika ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise poliitika juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning apteegiteenuse osutamise statistika tegemiseks“; 2) paragrahvi 39 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7: „7) narkootikumide lähteainete käitlemise registreeringute ning lubade andmeid;“ 3) paragrahvi 39 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8: „8) narkootikumide lähteainete käitlejate üle riikliku järelevalve tegemise käigus kogutud andmeid“. 4) paragrahvi 39 lõiget 4 täiendatakse järgnevas sõnastuses: „(4) Registrile andmete esitamise kohustus on ravimite käitlemise ja vahendamise ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevusloa taotlejal, eelnimetatud tegevusloa omajal ning Ravimiametil. Andmete esitamise kohustus on narkootikumide lähteainete registreeringu ja loa taotlejal ning omajal. 5) paragrahvi 39 lõiget 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 11 (13) „(7) Tegevuslubade registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi, välja arvatud narkootikumide lähteainete käitlemisega seotud teabe osas. C. Ettepanek ravimite menetluste andmekogule SamTrack õigusliku aluse loomiseks vajalike muudatuste lisamiseks Seoses planeeritava ravimite andmekogu SamTrack`i uue versiooni arendusega on vajalik SamTrack`i õigusliku aluse kehtestamine ja põhimääruse loomine. Olemasolev SamTrack I on registreeritud Ravimiameti peadirektori käskkirja alusel. SamTrack II arenduse ja registreerimise üheks tingimuseks on andmekogu põhimääruse olemasolu, milleks tuleb ravimiseadusesse lisada vajalik volitusnorm. SamTrack`i andmekogu loomisega seoses kavandatakse x-tee teenused kasutusele võtta ning selle eelduseks on andmekogu RIHAs registreerimine. Lähtuvalt SoM IKT strateegiast on ravimiameti infosüsteemi SamTrack arendus 2019 aastal prioriteetsete arenduste hulgas, mille tarvis on TEHIK koostöös Ravimiametiga esitanud taotluse Struktuurfondi rahastuse saamiseks. Taotlus on hetkel hindamisel ja loodame saada otsuse lähinädalatel. Kui otsus on positiivne, alustatakse arendusega 2020 aasta alguses. Arendus peaks valmima juulis 2021. Sisseviidavad muudatused ravimiseaduses käitlejate suhtes mõju ei avalda. Tehtavad arendused on Ravimiameti enda sisetöö harmoniseerimiseks ning nende eesmärgiks on muuhulgas andmevahetuse lihtsustamine seotud andmekogudega. Seetõttu teeb Ravimiamet ettepaneku lisada ravimiseadusesse paragrahv 791 „Ravimite andmekogu“: „§ 791. Ravimite andmekogu (1) Ravimite andmekogus töödeldakse ravimi ohutuse ja kvaliteedi-, ravimite hulgimüügi statistika ning ravimite sisse- ja väljaveo andmeid, mida kasutatakse Ravimiametis ravimitega seotud tegevuste toetuseks. (2) Andmekogu ametlik nimetus on ”SamTrack“ (3) Ravimite andmekogu asutab ning selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest andmekogudest; 5) muud korraldusküsimused. (4) Ravimite andmekogus töödeldakse 1) ravimi müügiloa andmeid, sh muutusi ja uuendusi; 2) eriluba nõudvate kaupade sisse- ja väljaveo andmeid; 3) müügiloata ravimite andmeid; 4) ravimi hulgimüügi aruandeid ja ravimite kasutamise statistika andmeid; 5) ravimi tarneraskuse menetluse andmed; 12 (13) 6) ravimite ohutusega seotuid andmed. (5) Ravimite andmekogu andmeid säilitatakse tähtajatult. (6) Ravimite andmekogu vastutav töötleja on Ravimiamet (7) Ravimi andmekogu andmed on konfidentsiaalsed, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ning andmed milliseid edastatakse x-tee teenuse vahendusel ravimiregistrile, retseptikeskusele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristin Raudsepp Peadirektor Heleni Mäe [email protected] 13 (13)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel