Saatja: Ravimiamet <
[email protected]>
Saadetud: 09.08.2019 13:10
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Ravimiameti 9.08.2019 dokumendi number JUR-9/2036-2 edastamine
Tere
Teile on saadetud Ravimiameti dokumendihaldussüsteemi DORA kaudu
dokument.
Ravimiamet
Nooruse 1
50411 TARTU
E-post:
Telefon: 737 4140
Faks: 737 4142
Hr Tanel Kiik Teie: 09.07.2019 nr 1.2-2/80-1
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie: 09.08.2019 nr JUR-9/2036-2
10122 TALLINN
[email protected]
Ravimiameti tähelepanekud, märkused ja ettepanekud ravimiseaduse muutmise
seaduse eelnõu, seletuskirja ja rakendusaktide kohta
Austatud sotsiaalminister
Ravimiamet tänab Sotsiaalministeeriumit eelnõu ettevalmistamise eest ja on üldjoontes
koostöös valminud ettepanekuga rahul. Alljärgnevalt teeb Ravimiamet mõningad
täpsustused ministeeriumi esitatud ettepanekutes või nende sõnastustes, mis eelnõus või
seletuskirjas vajavad muutmist, parandamist või täpsustamist.
Samuti teeb Ravimiamet mõned täpsustused esitatud rakendusaktide kavandites.
Lisame täiendavalt juurde ettepanekud (A) ravimitega reisimise dokumentide väljastamise
korralduse muutmiseks, (B) eelnõu täiendamiseks ravimikäitlejate andmebaasi (RKAB)
arendusega seoses ja (C) andmebaasile SamTrack õigusliku aluse loomiseks vajalike
muudatuste lisamiseks.
Ettepanekut ravimitega reisimise dokumentide väljastamise korralduse muutmiseks on
eelnevalt arutatud seotud osapooltega - Eesti Apteekide Ühendusega, Eesti Proviisorite Koja
ja Eesti Apteekrite Liiduga - kes on muudatustega nõustunud. Patsientide jaoks muutub
teenus mugavamaks, kiiremaks ja paremini kättesaadavaks.
Eelnõu täiendamine ravimikäitlejate andmebaasi arendusega seoses ja SamTrack`le
õigusliku aluse loomiseks vajalike muudatuste lisamiseks on vajalik Ravimiameti enda
sisetöö harmoniseerimiseks ning selle eesmärgiks on muuhulgas andmevahetuse
lihtsustamine seotud andmekogudega. Sisseviidavad muudatused ravimiseaduses käitlejate
suhtes mõju ei avalda.
I Ravimiameti täpsustused ravimiseaduse eelnõus
1. Eelnõu § 1 punkt 19 (§ 22 muudatus)
§ 22 lõikest 1 on välja jäänud täpsustus taotluse esitamise viisi kohta, seetõttu tuleb esimese
lause lõppu lisada „elektrooniliselt selleks ette nähtud veebikeskkonna kaudu“. Seletuskirja
kohaselt on täpsustus vajalik, kuna §-s 22 muudetakse eriloa taotlemise korda ning lõikes 1
on vaja täpsustavalt välja tuua taotluse esitamise kord. Taotlused tuleb esitada
elektrooniliselt selleks ettenähtud veebikeskkonna kaudu. Viidatud täpsustus on kooskõlas
Nooruse 1 / 50411 Tartu / 737 4140 /
[email protected] / www.ravimiamet.ee / Registrikood 70003477
haldusmenetluse elektroonilise menetluse regulatsiooniga ja sotsiaalministri 18. veebruari
2005. a määruse nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite
isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning
Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ § 4 lõikega 9. Valdav osa taotlustest
esitatakse tänaseks elektrooniliselt, see võimaldab nende oluliselt kiiremat lahendamist ning
tagab sellega patsiendi jaoks kiirema ravimi kättesaadavuse. Samuti kaob taotluste
elektroonilise esitamisega vajadus andmeid korduvalt sisestada, mis omakorda vähendab
sisestamisel tekkida võivate vigade tõenäosust.
II Ravimiameti täpsustused rakendusaktide kavandites
2. Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 28 „Ravimi müügiloa taotluse
liigid ja vorminõuded, täiendava dokumentatsiooni loetelu, täiendavale
dokumentatsioonile esitatavad nõuded, taotluse erialase hindamise tasu suurus
taotluse eri liikide kaupa ning tasu arvestamise ja tasumise kord“ muutmine
Määruse § 5 lg 3 punktis 8 esineb trükiviga. Lause „200 eurot sama müügiloa hoidja ja
sama toimeainet sisaldava ravimi iga järgneva ravimvormi ja tugevusega müügiloa
uuendamise eest“ esimene „ja“ on üleliigne. Õige lõplik sõnastus on „200 eurot sama
müügiloa hoidja sama toimeainet sisaldava ravimi iga järgneva ravimvormi ja tugevusega
müügiloa uuendamise eest“.
3. Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 18 „Ravimi teisese müügiloa
taotlemiseks esitatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise
tingimused ja kord“ muutmine
Ebaõige on määruse § 2 lg 1 punkti 3 kehtetuks tunnistamine. Punkti sõnastust tuleb muuta
osas, mis puudutab müügiloa taotlemisel ravimi näidise ja infolehtede esitamist. Müügiloa
taotlemisel on oluline hinnata originaalpakendit ning kavandatavat pakendit Eesti turu jaoks,
kuid selleks ei ole vajalik ravimi näidise esitamine, vaid piisab ravimi pakendi kavanditest.
Samuti on vajalik teisese müügiloa taotlemisel esitada koopia pakendi infolehest. Kuna iga
päritolumaa kohta tuleb esitada eraldi taotlus, ei saa olla ühel taotlusel rohkem infolehti ning
punkti sõnastus vajab ka sellel osas korrigeerimist. Kuivõrd kõik teisest müügiluba taotlevad
ravimid kuuluvad ümberpakendamisele, tuleb ümberpakendatud toote näidis esitada alles
pärast müügiloa saamist ning enne turustamist vastavalt sotsiaalministri 18.02.2005 määruse
nr 29 § 2 lõikele 3. Määruse § 2 lg 1 p 3 õige lõplik sõnastus on: „3) koopia paralleelselt
sisseveetava ravimi päritolumaa pakendi infolehest ning kui toode kuulub
ümberpakendamisele uude sise- või välispakendisse, pildid originaalpakendist ning uuest
pakendist“.
4. Sotsiaalministri … 2020. a. määrus nr … Ravimiameti eriluba nõudva kauba
sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise
tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate
kaupade loetelu
Määruse § 1 p 4 sõnastusest on ekslikult välja jäänud erialaorganisatsioonide võimalus
müügiloata ravimite turustamise taotlemiseks. Kehtiv ravimiseadus lubab müügiloata
ravimite turustamiseks taotlusi esitada lisaks arstidele ja veterinaararstidele ka nende
erialaorganisatsioonidel ning selles osas ei ole muutuseid kavandatud ravimiseaduses ja selle
allaktis. Määruse § 1 p 4 lõplik õige sõnastus on: „4) arsti või veterinaararsti või nende
erialaorganisatsiooni esitatava müügiloata ravimi turustamise loataotluse andmed ja
esitamise tingimused ja kord“.
2 (13)
5. Sotsiaalministri 17.02.2005 määrus „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“
muutmine
Määruse § 6 lg 6 tuleb kehtetuks tunnistada põhjusel, et viidatud säte viiakse üle
ravimiseadusesse. Tegemist on normitehnilise muudatusega. Eelnõu § 1 punkti 31 kohaselt
täiendatakse ravimiseaduse paragrahvi 44 lõiget 1 punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51)
tagama sama toimeainega ravimite turustamisel eelisjärjekorras soodsaimate
käsimüügiravimite ning nende ravimite hankimise ja kättesaadavuse, mille kohta on
ravikindlustuse seaduse alusel sõlmitud hinnakokkulepe, välja arvatud ravimite hulgimüügi
tegevusloa omaja, kes turustab ainult ühe müügiloa hoidja ravimeid;“. Paragrahvi 44 lõike 1
täiendamine punktiga 51 on seotud eesmärgiga tagada apteekidele ja teistele ravimite
hulgiostuõigusega isikutele selliste ravimite parem kättesaadavus, mille kohta on Eesti
Haigekassa ja ravimi müügiloa hoidja sõlminud ravikindlustuse seaduse alusel
hinnakokkuleppe. Eeltoodust tulenevalt puudub põhjendatud vajadus samasisulise sätte
järele määruses ning määruse § 6 lg 6 tuleb kehtetuks tunnistada.
III Ettepanekud ravimiseaduse muutmise eelnõu täiendamiseks
A. Ettepanek ravimitega reisimise dokumentide väljastamise korralduse
muutmiseks
Ravimiamet teeb sotsiaalministri 11.10.2005. a määruse nr 105 „Ravimiameti põhimäärus“ §
7 p 10 alusel ettepaneku (1) muuta Schengeni tunnistuse väljastamise ja vastava nõustamise
korraldust, viia see patsiendile lähemale ning muuta seeläbi teenus oluliselt paremini
kättesaadavaks; (2) narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite puhul
asendada Ravimiameti eriloa nõue 30-päevase ravivajadusega ning retseptiandmete
väljaprindiga patsiendiportaalist, ja (3) muude retseptiravimite puhul asendada koguselised
piirangud ravivajaduse ja retseptiandmete väljaprindiga.
Ettepaneku visiooni kohaselt saab patsient edaspidi ravimitega reisimiseks vajaliku
nõustamise ja NP aineid sisaldavate ravimite puhul Schengeni tunnistuse kätte apteegist koos
ravimi ostuga või peale ravimi väljastamist patsiendile sobivaimast apteegist kogu apteegi
lahtioleku ajal. Schengeni välistes riikides reisimiseks NP ja muude ravimite korral
kaotatakse isiklikuks tarbeks kaasavõetavate ravimite koguselised piirmäärad ja asendatakse
need retseptiravimite (sh narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite) puhul
retseptiandmete väljaprindiga Patsiendiportaalist. Visioonis pakutud lahendus lihtsustab
patsiendi jaoks märkimisväärselt ravimitega reisimist, kuid tagab samas piiriületusel
järelevalvevõimalused ega põhjusta ohtu rahvatervisele (ravimeid ei võeta piiriületusel ära,
ravi järjepidevus ei katke ning tervis ei satu ohtu).
Ettepanekud muudavad ravimitega reisimiseks vajalike dokumentide teenuse patsiendi jaoks
kiiremaks, mugavaks ja senisest oluliselt paremini kättesaadavaks, andes samas
Ravimiametile lisaressurssi rahvatervise kaitse eesmärkide täitmiseks. Teenus muutub
sisulisemaks ja komplekssemaks – proviisoril on võimalik teha täiendavat reisinõustamist.
Väheneb bürokraatia - eriloa ja menetluse asemel saab olema retseptiandmete väljaprint.
1. Ettepanek ravimitega reisimiseks vajalike lubade korralduse muutmiseks
Ravimiamet teeb ettepaneku viia ravimitega reisimiseks vajalik nõustamine ja narkootilisi ja
psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite puhul Schengeni tunnistuse väljastamine
patsientidele lähemale ja muuta paremini kättesaadavaks. Ettepanek on viia teenus
apteekidesse.
3 (13)
Kui praegu väljastab Schengeni tunnistusi ainult Ravimiamet Tartus ja üksnes tööpäevadel
kella 8.30st-16.30ni, siis visiooni kohaselt hakkavad patsiendid Schengeni tunnistusi saama
ligikaudu 500 apteegist üle Eesti, sh õhtusel ajal ja nädalavahetusel, Tallinnas ja Tartus ka
ööpäevaringselt.
Schengeni välistes riikides reisimiseks narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate
ravimite puhul asendada Ravimiameti eriloa nõue (on praegu nõutav kui kaasa võetakse
enam kui 30-ühikut või 25ml ravimit) 30-päevase ravivajadusega ning retseptiandmete
väljaprindiga patsiendiportaalist, ja (3) muude retseptiravimite puhul asendada koguselised
piirangud ravivajaduse ja väljakirjutatud retseptiga (st eriloa asemel tõendiks
retseptiandmete väljaprint). Käsimüügiravimite puhul lähtutakse samuti ravivajadusest
(vajadusel inimene ise põhjendab kaasavõetavat kogust, arvestades reisi kestust ja
maksimaalset lubatud annust). Rahvusvaheliselt loetakse piisavaks reisile võetavaks/reisilt
toodavaks koguseks 30-päevasele ravivajadusele vastavat kogust.
Kirjeldatud visiooni kohaselt muutub ravimitega reisimise nõustamine patsientidele laiemalt
kättesaadavaks, ravimitega reisimine lihtsamaks ja Schengeni tunnistuse saamine oluliselt
paremini ja kiiremini kättesaadavaks. Lisaks korreleerib muudatus ravivajaduse ja
väljakirjutatud retseptidega.
1.1 Schengeni tunnistuste väljastamine ettepaneku visiooni kohaselt
1.1.1 Schengeni tunnistuse väljastamise kohustusest apteekidele
Ravimitega nõustamise ja Schengeni tunnistuse väljastamise viimisel patsiendile lähemale
lähtutakse sündmuspõhise teenuse loomise põhimõttest, kuna ravimeid väljastab apteek ja
ravimitega reisimise alase teabe andmine ja vajadusel tunnistuse väljastamine apteegist on
patsiendile igapäevaselt oluliselt lähemal kui suhtlemine Ravimiametiga.
Visiooni kohaselt paraneb nii nõustamise kui loa väljastamise teenuse kättesaadavus. Praegu
on teenus koondunud üksnes Ravimiametisse, kus seejuures sisulist ja kompleksset
reisinõustamist ei tehta, vaid teenus piirdub loa vajaduse hindamise ja väljastamisega.
Visiooni kohaselt oleks teenus jaotatud üldapteekide vahel üle Eesti - teenus ei oleks ühe
asutuse ega ettevõttekeskne - võimaldades seeläbi asjakohast nõustamist juba ravimi
soetamisel.
Käesoleva aasta 5. veebruari seisuga oli Eestis 492 tegevusluba omavat üldapteeki, mis
maakonniti jagunesid järgnevalt: Tallinn ja Harjumaa 182, Tartu ja Tartumaa 69, Narva ja
Ida-Virumaa 49, Pärnumaa 37, Lääne-Virumaa 30, Viljandimaa 19, Saaremaa 12, Valgamaa
13, Jõgevamaa 15, Järvamaa 13, Põlvamaa 14, Raplamaa 12, Võrumaa 13, Läänemaa 9,
Hiiumaa 5. Seega on võimalik saavutada ravimitega reisimisel patsiendi teavitamine ja
Schengeni tunnistuse väljastamine juba apteegiteenuse osutamise käigus.
Seejuures tuleb tähelepanu juhtida, et apteegiteenus on elanikele hästi kättesaadav, kuna 99
protsendil Eesti elanikest on apteek 15 minuti autosõidutee kaugusel. Enamik apteeke on
avatud igapäevaselt, sageli ka hilistel õhtutundidel ja nädalavahetusel. Lisaks on
ööpäevaringselt avatud kaks apteeki Tallinnas ning üks Tartus.
Eesti Apteekrite Liit on juba 2016. aastal välja pakkunud, et reisimeditsiin võiks olla eraldi
apteegiteenuse liik, mille raames saab patsientidele soovitada sobivat käsimüügiravimite
komplekti, anda vaktsineerimissoovitusi jm.1 Reisimeditsiini teenuse üks osa võiks olla ka
1
Eesti Apteekrite Liit. http://www.apteekriteliit.ee/failid/Tervishoiuteenused_tabel_02.12.2016.pdf.
4 (13)
ravimitega reisimise alane nõustamine ja Schengeni tunnistuste väljastamine. Potentsiaalse
lisakohustuse katteallikana võib kaaluda Schengeni tunnistuse väljastamise eest tasu
kehtestamist. Näiteks Soomes, Rootsis ja Norras väljastavad Schengeni tunnistusi apteegid
ning tunnistuse väljastamise eest on ette nähtud teenustasu vahemikus 7-10 eurot.
1.1.2 Schengeni tunnistuste väljastamise protsess ettepaneku visiooni kohaselt
- Ravim on varem välja ostetud
Visiooni kohaselt arendatakse Patsiendiportaali selliselt, et luuakse võimalus kontrollida
ravimitega reisimise loa vajadust (algoritm pakub, kas patsient vajab Schengeni tunnistust )
ning täita ja salvestada taotlus (st eeltäidetud tunnistus). Seejuures saab enamuse
kohustuslikest andmetest taotlusele kuvada rahvastikuregistri, isikut tõendavate dokumentide
ning patsiendiportaali andmete vahendusel. Patsiendil tuleb väljaostetud ravimite seast valida
ravim, reisi jooksul läbitavad riigid ja reisi kestus. Süsteem genereerib eeltäidetud Schengeni
tunnistuse, mida saab välja printida ja apteeki kaasa võtta või salvestada.
Schengeni tunnistuse saamiseks pöördub patsient üldapteeki, kus kontrollitakse
retseptikeskusest retseptide ja eeltäidetud tunnistusel vajalike andmete olemasolu, Schengeni
tunnistuse vajadust (läbitavaid riike) ning väljastatakse apteegi pitseri ja väljastaja
omakäelise allkirjaga Schengeni tunnistus.
- Ravim on välja ostmata
Ravimi väljaostmisel avaldab patsient soovi saada Schengeni tunnistus, milleks leitakse
retseptikeskusest vajalikud retseptid ning patsient nimetab reisi jooksul läbitavad riigid.
Schengeni tunnistus väljastatakse paberkandjal koos apteegi pitseri ja väljastaja omakäelise
allkirjaga.
1.2 Ravimitega reisimise loa asendamine retsepti koopiaga
Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimitega Schengeni õigusruumi
mittekuuluvatesse riikidesse reisimiseks ei ole sätestatud rahvusvahelisi nõudeid ning igal
riigil on teatav otsustusruum valdkonna reguleerimiseks. Rahvusvahelised konventsioonid ja
suunised annavad selles osas soovitusliku iseloomuga juhiseid. ÜRO 1971. aasta
psühhotroopsete ainete konventsiooni artikli 4 kohaselt võivad pooled psühhotroopsete
ainete osas lubada ühelt maalt teisele reisivatel isikutel kaasa võtta väikese koguse
preparaate isiklikuks kasutamiseks, seejuures on igal konventsiooniosalisel õigus
kontrollida, kas preparaadid on saadud seaduslikul teel.
ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo2 (UNODC), Rahvusvahelise Narkootikumide
Kontrollinõukogu (INCB) ja Maailma Terviseorganisatsiooni koostöös valminud suunised
siseriiklike eeskirjade kehtestamiseks ravi vajavate reisijate kohta rahvusvaheliselt
kontrollitud ainetega reisimiseks3 selgitab punktis 16, et ravimi retsept on peamiseks
dokumendiks, mis kinnitab kontrollivale ametiasutusele reisija õigust omada isiklikuks
tarbeks ravimeid, mis sisaldavad rahvusvaheliselt kontrollitud aineid. Suunise punkti 17
kohaselt peab ravimi retsept olema väljastatud lähteriigi patsiendi raviarsti poolt, see peab
sisaldama patsiendi nime, ravimi nimetust, annustamisskeemi ning väljakirjutatud kogust.
2
United Nations Office on Drugs and Crime.
3
United Nations. Guidelines for national regulations concerning travellers under treatment with
internationally controlled drugs. New York, 2003. Kättesaadav:
https://www.incb.org/documents/Psychotropics/guidelines/travel-regulations/Intl_guidelines_travell_study/12-
57111_ENG_Ebook.pdf, 05.02.2019.
5 (13)
Suunise punkti 23 kohaselt on piisavaks reisile kaasavõetavaks koguseks 30-päevane
ravikogus ning ravi jätkamiseks peab reisijal olema võimalik pöörduda sihtkohas arsti poole.
Seega asendatakse ettepaneku visiooni kohaselt isiklikuks tarbimiseks kaasavõetavatele
ravimite koguselised piirmäärad 30-päevaseks ravivajaduseks kuluva kogusega ja senine
Ravimiameti väljastatava eriloa kohustus asendub retseptiandmete väljaprindiga.
Muude retseptiravimite puhul piisab ravivajaduse ja seaduslikust ahelast hankimise
tõendamiseks samuti retseptiandmete väljaprindist. Retsepti saab patsient ise välja trükkida
Patsiendiportaalist eesti- või inglise keeles või küsida enne ravimi väljaostu apteekrilt
digiretsepti koopiat. Mobiil-ID olemasolul on Patsiendiportaali sisenedes võimalik retsepti
näidata ka nutiseadmest.
Käsimüügiravimite puhul loetakse piisavaks ravimivajaduseks 30-päevast kogust.
1.3 Kokkuvõtteks
EL-s on ravimitega reisimise lubade väljastamine korraldatud erinevalt: Schengeni tunnistusi
kui erinevaid ravimitega reisimise lubasid väljastavad ravimiametid, ministeeriumid,
järelevalveasutused kui arstid ja apteegid, st pädevaks asutuseks ei pea olema riigiasutus.
Schengeni välistesse riikidesse ning muude ravimitega reisimiseks on riigiti reeglid erinevad,
kuid ELs on piisavaks ravimi seaduslikkust tõendavaks dokumendiks üldjuhul ravimi retsept
ning käsimüügiravimite korral vajadusel patsiendi selgitus isiklikuks tarbimiseks vajaliku
koguse kohta, lähtudes patsiendi reisi pikkust ja asjaolu, et piisavaks reisile kaasavõetavaks
koguseks on 30-päevane ravikogus.
Ravimiameti esitatud ettepanekud muudavad ravimitega reisimiseks vajalike dokumentide
(Schengeni tunnistuse ja eriloa asendamise retsepti koopiaga) patsiendile oluliselt paremini
ja kiiremini kättesaadavaks, paindlikumaks ja mugavamaks ning eriloa kaotamisega
ravimitega reisimise lihtsamaks. Ravimitega reisimiseks vajaliku nõustamise ja Schengeni
tunnistuse saab patsient edaspidi sobivaimast või lähimast apteegist selle lahtiolekuaegadel
ning väljaspool Schengeni õigusruumi reisides saab patsient ka ise nõutava loa printida või
põhjendada piiriületusel isiklikuks tarbimiseks vajaminevat käsimüügiravimite kogust,
arvestades reisi kestust.
Schengeni tunnistuse ja senise Ravimiameti eriloa väljastamine on eelkõige tehnilist laadi
tegevus, mille arvelt oleks Ravimiametil võimalik suunata enam ressurssi põhiülesannete
täitmisele, sh ravimiohutuse ja ravimivaldkonna järelevalvele rahva tervise kaitse eesmärgil.
Muudatuse järgselt on ravimitega reisimise lubade süsteem alljärgnev.
6 (13)
2. Ülevaade praegu väljastatavatest ravimitega reisimise lubadest
Ravimitega Eestist välisriiki või välisriigist Eestisse reisimiseks võib olla vaja:
1) Ravimiameti luba,
2) Schengeni tunnistust (ravimitega reisimise dokumendid).
7 (13)
Ravimitega reisimise dokumentide eesmärk on ühest küljest tõendada, et ravimid on arsti
poolt konkreetsele patsiendile välja kirjutatud, apteegist (seaduslikul teel) väljastatud ja
mõeldud üksnes isiklikuks tarbimiseks. Ravimitega reisimise dokumendinõuded tagavad, et
isiklikuks tarbeks mõeldud ravimite üle piiri liikumine toimub kooskõlas rahvusvaheliste
nõuetega ning isikul on võimalik reisile ravimeid kaasa võtta. Muu hulgas tagavad need
dokumendid isikule kindluse, et talle ei rakendata teistes riikides sanktsioone ning ravimeid
ei võeta reisi kestel ära, mis võiks kaasa tuua ravi järjepidevuse katkemise ning
terviseseisundi halvenemise.
2.1 Schengeni tunnistus
Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimitega reisimiseks Schengeni
õigusruumi riiki on loakohustus sätestatud Schengeni konventsiooni artiklis 75, mille
kohaselt konventsiooniosaliste territooriumile saabuvatel või nende territooriumil liikuvatel
reisijatel võib seoses raviga kaasas olla narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavaid
ravimeid tingimusel, et nad iga kontrolli puhul esitavad elukohariigi pädeva asutuse poolt
antud või tõestatud tunnistuse. Eesti ühines Schengeni lepinguga aastal 2007 ning seetõttu on
konventsiooniga kehtestatud nõuded Eestile kohustuslikud.
Schengeni tunnistust on vaja, kui reisi jooksul läbitakse Schengeni õigusruumi riiki ja kaasas
on ükskõik milline kogus Eestis narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kuuluvat
ravimit. Schengeni tunnistusel4 on rahvusvaheliselt kindlaks määratud vorm, mis nõuab
fikseeritud andmete ja konventsiooniosalise määratud pädeva asutuse (ei pea olema
riigiasutus) pitseri ning allkirja olemasolu. Mõnede liikmesriikide tolliametid ei aktsepteeri
Schengeni tunnistuse koopiat, seega peab isikul olema kaasas originaaldokument (värvilise
4
Schengeni konventsiooni artikli 75 vormi kohane ravi tõttu kaasaskantavate narkootiliste ja psühhotroopsete
ainete tunnistus. Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba
sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või posti teel saatmise tingimused ja kord,
erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“, lisa 11 (RT I, 07.03.2017, 29).
8 (13)
pitseri ja allkirjaga). Kõigist ravimitega reisimise lubadest moodustavad Schengeni
tunnistused 90 protsenti, 2019. aastal väljastas Ravimiamet neid 1712.
2.2 Ravimiameti luba
Ravimitele, mis ei sisalda narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, on Eestis isiklikuks
tarbimiseks reisile kaasavõetavate ravimite kohta kehtestatud riigisiseselt koguselised
piirmäärad, alates millest on vajalik Ravimiameti eriluba. Kehtestatud koguselised
piirmäärad ei tulene rahvusvahelisest õigusest. Ravimiameti eriloa asemel aktsepteerivad nii
Eesti ise kui teiste riikide piiriületuse järelevalvet teostavad ametid ka retsepti koopiat.
Käsimüügiravimitega reisimisel arvestatakse teistes riikides reisi kestust, reisija selgitust
kaasas olevate ravimite koguse kohta ja kuni 30-päevast ravivajadust.
Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimitega reisimisel Schengeni välistes
riikides on kehtestatud Eestis nõuded ja loakohustus vastavalt Rahvusvahelise
Narkootikumide Kontrollinõukogu (INCB)5 poolt antud soovitustele6. Reisides narkootilisi
või psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimitega, läbimata reisi jooksul Schengeni riike või
saabudes Eestisse Schengeni välisest riigist, sõltub Ravimiameti loa vajadus kaasavõetava
narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldava ravimi kogusest. Kui reisile võetakse
narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit kaasa rohkem kui 1 pakend või
pakendi suurus on üle 30 ühiku või üle 25 ml, on reisimiseks vaja taotleda Ravimiametilt
luba.
3. Ülevaade ravimitega reisimise dokumendi taotlemise ja väljastamise menetlusest
Ravimiamet saab igapäevaselt palju telefonikõnesid patsientidelt ravimitega reisimisega
seotud dokumentide taotlemise kohta. Nõustamisele kuluva aja optimeerimiseks on
Ravimiamet koostanud veebijuhiseid ja video ravimikasutajate abistamiseks, kuid sellele
vaatamata on kõikide Eesti kodanike taotluse esitamisega seonduv nõustamiskoormus suur.
Patsient saab taotluse esitada nii elektroonselt e-postiga kui paberkandjal. Registreerimise
järgselt kontrollib Ravimiamet retseptikeskusest patsiendi isikukoodi alusel kaasavõetavate
retseptiravimite väljakirjutamise ja väljastamise omavahelist vastavust ning reisi ajal
kasutamiseks vajaminevat kogust. Puudulikud andmed täpsustatakse täiendavalt patsiendiga
telefonitsi või e-kirjaga. Kuna patsient peab ise sisestama kogu ravimi kohta käiva info,
põhjustab see eksimusi ja puudusi taotluses, seetõttu on ühe taotluse keskmine menetlusaeg
ligikaudu 0,5 tundi, millele lisandub täiendav nõustamisele kuluv aeg taotlust esitamata.
Ravimiamet väljastab ravimitega reisimise dokumendi üldjuhul 5 tööpäeva jooksul
nõuetekohase taotluse saabumisest. Schengeni tunnistuse originaaldokument saadetakse
taotlejale lihtkirjaga. Aastas saadetakse enam kui 1500 lihtkirja Schengeni tunnistuse
edastamiseks. Ravimiameti eriload edastatakse taotlejale reeglina skaneeritud koopiana e-
postiga. Sageli ilmneb, et reisisoov ja loa taotlemise vajadus tekib ootamatult ning luba
soovitakse juba samal või järgmisel päeval, kuid praegune menetlussüsteem ja koormus (sh
taotluste järjekord) ei võimalda nii kiiresti taotlusele reageerida. Seejuures on Ravimiamet
avatud üksnes tööpäevadel 8.30-16.30 ning lubade menetlus toimub Ravimiameti Tartu
kontoris, mis teeb originaaldokumendi kättesaamise veelgi tüsilikumaks. Reisimise lubade
raskendatud kättesaadavus võib patsiendi jaoks tuua kaasa reisimise ilma nõutava loata või
ravi katkestamise reisi ajaks.
5
International Narcotics Control Board.
6
Vt joonealune viide nr 3.
9 (13)
Ravimitega reisimise taotluste arv on alates 2014. aastast pidevalt kasvanud ja nelja aastaga
suurenenud 100-protsendi võrra. Nelja viimase aasta trendi põhjal taotluste arvu kasv jätkub,
eeldatav tõus on 30-protsenti aastas. Sellest tulenevalt on Ravimiametil ravimitega reisimise
taotluste tähtaegseks menetlemiseks inimressurssi pidevalt puudu ja seda tuleb võtta teiste
teenuste arvelt.
Vastavalt 2017. aasta märtsis läbiviidud tööaja mõõtmisele kulub ühe ravimitega reisimise
taotluse menetlemiseks keskmiselt ca 25-30 minutit, 2017. aasta statistika põhjal laekub ühes
tööpäevas keskmiselt 8 ravimitega reisimise taotlust. Seega kulub kõikide Eestis esitatavate
taotluste koondumisel ühte ametisse koos kommunikatsiooniga ca 56 protsenti ühe
ametikoha täistööajast. Lisaks kaasnevad loa väljastamisega täiendavad kulud lubade
postitamisele ja Omniva kandeteenusele.
4. Visiooni rakendamiseks vajalikud muudatused
- IT-arendused:
o Visiooni rakendamise eelduseks on proviisorite ja farmatseutide retseptikeskusele
juurdepääsetavate andmeväljade ulatuse laiendamine selliselt, et nähtavad oleksid
kõik patsiendile välja kirjutatud ning väljastatud ravimid. Nimetatud arendus on
seoses e-ravimilehega juba väljatöötamisel.
o Patsiendiportaali arendused, et patsient ise saaks luua Schengeni tunnistuse, millele
võtta apteegist kinnitus (võib valmida hilisemas järgus).
o Võimalik, et on vaja ka apteekide infosüsteemide arendusi.
- Õigusaktid:
o Ravimiseadus §25 lg 4
o Sotsiaalministri määrus nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo
ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord,
erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ § 8.
- Muudatustest tuleb teavitada Rahvusvahelist Narkootikumide Kontrolli Komiteed.
5. Mõju huvipooltele ja nende kaasatus
Taotletavad muudatused puudutavad huvipooltena eelkõige apteeke. Muudatusettepanekut
on eelnevalt arutatud Eesti Apteekide Ühendusega, Eesti Proviisorite Koja ja Eesti
Apteekrite Liiduga, kes kõik on muudatustega nõustunud. Patsientide jaoks muutub teenus
mugavamaks, kiiremaks ja paremini kättesaadavaks.
10 (13)
B. Ettepanek eelnõu täiendamiseks ravimikäitlejate andmebaasi (RKAB)
arendusega seoses
Ravimiamet kasutab erinevat liiki tegevuslubade menetlemiseks ja ettevõtete järelevalveks
tegevuslubade registri rakendust. Lähteainete käitlejate tegevuslubade ja registreeringute
teenust register veel ei toeta ning seetõttu, kuigi tegemist on sama menetluse ja järelevalve
protseduuridega, on lähteainetega seotud teave salvestatud Ravimiameti failiserveri
erinevates kaustades.
2019. a lõpuks planeeritud tegevuslubade registri arendus loob võimaluse lisada registrisse
ka lähteainete käitlejatega seotud dokumendid ja menetlusinfo, seega on võimalik ühtlustada
Ravimiameti menetlusprotsesse, kasutada standardseid dokumendimalle ja koostada ühiseid
inspektsiooniplaane. Sisuliselt on tegemist Ravimiameti menetlustega seotud info säilitamise
kohta ja vormi puudutava muudatusega, millega lisatakse Ravimiameti tegevuslubade
registrisse andmevälju ja täiendatakse rippmenüüsid uute liikide või tingimustega.
Arenduse lähteülesanne sai heakskiidu SoM tervisevaldkonna 2019. a I kvartali IT plaani
ülevaate käigus.
Oluline erinevus, pärast tegevuslubade registri arendust, puudutab andmete avalikustamist.
Kõikide teiste Ravimiameti luba omavate ettevõtete andmed on kättesaadavad läbi
tegevuslubade registri avaliku osa veebis ja x-teel, lähteainete käitlejate info ei ole avalikult
kättesaadav ning seda kasutatakse vaid asutuse siseselt.
Sisseviidavad muudatused ravimiseaduses käitlejate suhtes mõju ei avalda. Tehtavad
arendused on Ravimiameti enda sisetöö harmoniseerimiseks.
Eelnevat arvestades on ravimiseadusesse vajalik sisse viia järgmised muudatused:
1) RavS § 39 lõiget 2 täiendatakse järgnevas sõnastuses:
„Tegevuslubade registri eesmärk on pidada arvestust ravimite käitlemise ja vahendamise,
narkootikumide lähteainete käitlemise ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja
käitlemise tegevuslubade omajate ja nende erialase tegevuse üle, samuti ravimite käitlemise
ja vahendamise, narkootikumide lähteainete käitlemise ning rakkude, kudede ja elundite
hankimise ja käitlemisega seotud järelevalve tegemise üle, eesmärgiga saada andmeid
ravimipoliitika ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise poliitika juhtimise
ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning apteegiteenuse osutamise statistika tegemiseks“;
2) paragrahvi 39 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7:
„7) narkootikumide lähteainete käitlemise registreeringute ning lubade andmeid;“
3) paragrahvi 39 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8:
„8) narkootikumide lähteainete käitlejate üle riikliku järelevalve tegemise käigus kogutud
andmeid“.
4) paragrahvi 39 lõiget 4 täiendatakse järgnevas sõnastuses:
„(4) Registrile andmete esitamise kohustus on ravimite käitlemise ja vahendamise ning
rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevusloa taotlejal, eelnimetatud
tegevusloa omajal ning Ravimiametil. Andmete esitamise kohustus on narkootikumide
lähteainete registreeringu ja loa taotlejal ning omajal.
5) paragrahvi 39 lõiget 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
11 (13)
„(7) Tegevuslubade registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses
registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi, välja arvatud
narkootikumide lähteainete käitlemisega seotud teabe osas.
C. Ettepanek ravimite menetluste andmekogule SamTrack õigusliku aluse
loomiseks vajalike muudatuste lisamiseks
Seoses planeeritava ravimite andmekogu SamTrack`i uue versiooni arendusega on vajalik
SamTrack`i õigusliku aluse kehtestamine ja põhimääruse loomine. Olemasolev SamTrack I
on registreeritud Ravimiameti peadirektori käskkirja alusel. SamTrack II arenduse ja
registreerimise üheks tingimuseks on andmekogu põhimääruse olemasolu, milleks tuleb
ravimiseadusesse lisada vajalik volitusnorm. SamTrack`i andmekogu loomisega seoses
kavandatakse x-tee teenused kasutusele võtta ning selle eelduseks on andmekogu RIHAs
registreerimine.
Lähtuvalt SoM IKT strateegiast on ravimiameti infosüsteemi SamTrack arendus 2019 aastal
prioriteetsete arenduste hulgas, mille tarvis on TEHIK koostöös Ravimiametiga esitanud
taotluse Struktuurfondi rahastuse saamiseks. Taotlus on hetkel hindamisel ja loodame saada
otsuse lähinädalatel. Kui otsus on positiivne, alustatakse arendusega 2020 aasta alguses.
Arendus peaks valmima juulis 2021.
Sisseviidavad muudatused ravimiseaduses käitlejate suhtes mõju ei avalda. Tehtavad
arendused on Ravimiameti enda sisetöö harmoniseerimiseks ning nende eesmärgiks on
muuhulgas andmevahetuse lihtsustamine seotud andmekogudega.
Seetõttu teeb Ravimiamet ettepaneku lisada ravimiseadusesse paragrahv 791 „Ravimite
andmekogu“:
„§ 791. Ravimite andmekogu
(1) Ravimite andmekogus töödeldakse ravimi ohutuse ja kvaliteedi-, ravimite hulgimüügi
statistika ning ravimite sisse- ja väljaveo andmeid, mida kasutatakse Ravimiametis
ravimitega seotud tegevuste toetuseks.
(2) Andmekogu ametlik nimetus on ”SamTrack“
(3) Ravimite andmekogu asutab ning selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega, milles sätestatakse:
1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate
ülesanded;
2) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord;
3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest
andmekogudest;
5) muud korraldusküsimused.
(4) Ravimite andmekogus töödeldakse
1) ravimi müügiloa andmeid, sh muutusi ja uuendusi;
2) eriluba nõudvate kaupade sisse- ja väljaveo andmeid;
3) müügiloata ravimite andmeid;
4) ravimi hulgimüügi aruandeid ja ravimite kasutamise statistika andmeid;
5) ravimi tarneraskuse menetluse andmed;
12 (13)
6) ravimite ohutusega seotuid andmed.
(5) Ravimite andmekogu andmeid säilitatakse tähtajatult.
(6) Ravimite andmekogu vastutav töötleja on Ravimiamet
(7) Ravimi andmekogu andmed on konfidentsiaalsed, välja arvatud seadusega sätestatud
juhtudel ning andmed milliseid edastatakse x-tee teenuse vahendusel ravimiregistrile,
retseptikeskusele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristin Raudsepp
Peadirektor
Heleni Mäe
[email protected]
13 (13)