Saatja: Eesti Apteekrite Liit <
[email protected]>
Saadetud: 09.08.2019 12:27
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Re: Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Manused: EAL_seisukohad_RavS_4.7.19_eelnõ
ule.pdf
Tere
Edastan teile Eesti Apteekrite Liidu seisukohad teie 4.7.2019 saadetud
ravimiseaduse ja selle rakendusaktide eelnõu kohta.
Lugupidamisega
Kaidi Sarv
EAL peaproviisor
tel 662 0323, mob 55 982303
PS kui vajate, et seisukoht oleks digiallkirjastatud, andke palun teada
Eesti Apteekrite Liit
Endla tn 31 Talllinn 10122 www.apteekriteliit.ee
[email protected]
9 August 2019
Eesti Apteekrite Liidu seisukoht ravimiseaduse muutmise eelnõu kohta
Käesolevaga esitab Eesti Apteekrite Liit oma seisukohad Ravimiseaduse muutmise seaduse
4.7.2019 eelnõule:
1. Apteegiteenuse osutamine ilma farmaatsiaspetsialisti kohalviibimiseta
(eelnõu p-d 26 ja 33 ja muudatused sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruses nr 24
„Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ )
Eesti Apteekrite Liit on eelnõus pakutud muudatusele, millega antakse apteegiteenuse
osutamise õigus isikutele, kellel puudub proviisori või farmatseudi kvalifikatsioon
(hoolimata sellest, kas kusagil on arvuti taga mõni proviisor või farmatseut) täielikult ja
ühemõtteliselt vastu.
Eelnõus sõnastatud ja kogu apteegiteenuse kontseptsiooni põhimõtteliselt muutvat lahendust
ei ole eelnõu koostajad apteekrite esindusorganisatsioonidega ega farmaatsiakogukonnaga
laienamalt kordagi arutanud. Eelnõus väljapakutud algatust ei ole spetsialistidele tutvustatud
ega neid kavandatavast muudatusest teavitatud. Ei ole aru saada, kust tulevad “vähemalt 30
tundi” ja “5 tundi” nädalas Planeeritud muudatus ei ole sobiv, vajalik ega eesmärgi suhtes
proportsionaalne. Samuti ei ole tegelikult kaalutud muudatuse mõju kogu apteegisüsteemile.
Seletuskirjas nimetatud “teadusliku nõuande võimalus” ning põhjendused “See teeb sihtrühma
suuruseks keskmise. Muudatuse mõju ei ole sage” on lihtsalt arusaamatud. Sellist muudatust ei
saa eelnõu koosseisus esitada.
Eelnõust ei selgu, kas “videospetsialiste” lubatakse edaspidi üksnes apteegiteenuse osutamisel,
või toimub üldine “teenuse arendamine” kogu tervishoiusektoris. Sünnitusabi osutamisel
“videoämmaemanda” kasutamine oleks maakonnahaiglates kindlasti tulevikulahendus.
(PS see on sarkastiline märkus, mitte ettepanek!)
2. Ravimite valmistamine teiste apteekide patsientidele
(eelnõu p-d 25 ja 27 ja muudatused sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruses nr 24
„Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“)
Eelnõu kohaselt planeeritakse lubada apteegis valmistatud ravimite müüki teistele apteekidele.
See on otseses vastuolus Euroopa Liidu direktiiviga 2004/27/EÜ (mis täiendab direktiivi
2001/83/EÜ). Direktiivi artikli 3 (ja 4,5) kohaselt: an officinal formula is “any medicinal product
which is prepared in a pharmacy in accordance with the prescriptions of a pharmacopoeia and
is intended to be supplied directly to patients served by the pharmacy in question”.
1
Seega lubab EL õigus ravimeid apteegis valmistada ainult selle sama apteegi patsientidele. Kui
soovitakse lubada ravimite tööstuslikku tootmist (millele ka eelnõu seletuskirjas viidatakse), ei
saa see toimuda üldapteegis, vaid selleks eraldi ettenähtud tootmisüksuses. Vastuolu
direktiiviga kinnitas ka Ravimiamet 2018. a kevadel toimunud nõupidamisel, kus analoogset
muudatusettepanekut juba arutati. Jääb arusaamatuks, miks püütakse ettepanekut uuesti
esitada “apteegiteenuse arendamise” nime all.
3. Lennujaamas asuvale apteegile eeliste loomine (eelnõu p 24)
Tallinna Lennujaamas (sest teised lennujaamad asuvad väljaspool 4000 elanikuga linnu) asuvale
apteegile eeliste andmise põhjendused ei ole tõsiseltvõetavad (piiratud ruum, ebavajalikud
nõuded). Tallinna Lennujaamas asuvale apteegile võrreldes teiste apteekidega
madalamate nõuete kehtestamine ei ole millegagi põhjendatud. Seetõttu tuleb p 24
eelnõust välja jätta.
Arvestades, et Tallinna Lennujaama kasutab aastas enam kui 2 miljonit inimest (mis on
kümnetes kordades rohkem kui ükskõik millise teise apteegi teeninduspiirkonnas on elanikke),
peaks lennujaamas asuv apteek olema eriti kõrgel tasemel ja eriti võimekas teenuseosutaja.
Lendu ootab reisija enamasti kauem kui 1 tund, mistõttu ei päde ka põhjendus, et lendu
ootaval inimesel ei ole võimalik ravimi valmistamist oodata.
4. Ravimijäätmete käitlemise reguleerimine (eelnõu p 28)
Seaduseelnõu koostamiseks puudub sisuline vajadus. Asjad, mida võiks reguleerida ministri
tasemel õigusaktiga, on toodud Riigikogu tasemele. See ei ole põhjendatud. Hoolimata
mitmest selleteemalisest nõupidamisest on eelnõu koostamata jätnud käsitlemata apteegis
ravimijäätmete kogumise põhiprobleemi: elanikelt kogutud ravimijäätmete kahjutuks tegemise
eest peab maksma kohalik omavalitsus või ravimite maaletooja, mitte apteek.
5. Ravimireklaami reguleerimisalast jääb suur hulk ravimireklaamist välja
(eelnõu lisas olev määruse eelnõu: „Ravimireklaami aruandes esitatavad andmed ja aruande
esitamise kord“)
Hoolimata sellest, eelnõu koostaja on teinud pingutusi ravimireklaami levitamise paremaks
reguleerimiseks, jääb suur osa reklaamtegevusest endiselt deklareerimata. On üldlevinud,
et spetsialistidele suunatud üritustel (konverentsidel, seminaridel, koolitustel) toimub
suuremahuline reklaamtegevus (esitletakse tooteid ja reklaammaterjale). Ometi jääb see
registreerimata ja deklareerimata, kuna ürituse korraldaja esitab esitlusfirmale arve esitluslaua
rendi vm kuluartikli kohta ja neid kulusid ei deklareerita. Seda ei deklareerita ka toetusena
ürituse korraldajale (kuigi oma sisult see on konkreetse ürituse toetamiseks). Ei ole välistatud, et
mõned firmad sellist reklaamtegevust ka deklareerivad, kuid senise praktika kohaselt on see
pigem erandjuhus.
2
6. Schengeni lubade väljastamine
(eelnõule lisatud määruse eelnõu: „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo,
müügiloata ravimi turustamise loa taotluse andmed ja esitamise tingimused ja kord ning
ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord ning Ravimiameti
eriluba nõudvate kaupade loetelu“)
Suve hakul toimus Ravimiametis erinevate osapoolte nõupidamine, kus Ravimiamet tutvustas
nende halduskoormuse vähendamiseks ettepanekut, et tulevikus võiks lube oma vajaduseks
kasutatavate ravimite väljaviimiseks Schengeni riikidesse väljastada apteegid (nagu toimub
Soomes jmt riigis). Räägiti selle võimaldamiseks IT-lahenduse loomisest e-tervise keskkonda.
Eelnõu kavandis on endiselt lubade väljastamine Ravimiameti poolt. Jääb arusaamatuks, kas
Schengeni lubade väljastamise protseduuri on plaanis muuta või ei.
7. Erinevate teenuste pakkumine apteegi ruumides
(eelnõule lisatud Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a. määruse nr 24 „Apteegiteenuse
osutamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu)
Apteegiteenuse kvaliteedijuhise töörühm on algatanud apteegis pakutavate lisateenuste
kaardistamist ja neile ühtsete nõuete väljatöötamist. Enne kontseptsiooni valmimist ei ole
mõistlik teenuste osutamist apteegis pisteliselt reguleerida. Kehtiva seaduse kohaselt tohib
apteegis osutada üksnes apteegiteenuseid ja apteegi ruume tohivad kasutada üksnes apteegi
töötajaid. Praktikas on sagenenud juhud, kus apteegi ruumides osutavad teised füüsilised ja
juriidilised isikud erinevaid ilu-, tervise- jm teenuseid, kasutades selleks apteegiteenuse
osutamiseks mõeldud ruume (ofitsiini, nõustamisruumi, personaliruume, WC-d jne). Selline
tegevus ei ole kehtiva õigusega kooskõlas ja täiendused stiilis “Tervise seisundit jälgitavate
teenuste või tervishoiuteenuste osutamiseks peab apteegis olema eraldi ruum, mida ei arvestata
apteegiruumide pindala koosseisu“ seda olukorda ei lahenda. Ravimiameti pädevuses on
rakendada erinevaid meetmeid apteegi ruumides toimuvate kõrvaliste tegevuste
lõpetamiseks ning selliseid tegevusi soodustavate apteegipidajate sanktsioneerimiseks.
Tervishoiuteenuste osutamiseks (mida ei osuta samas apteegis töötavad proviisorid ja
farmatseudid) on olemas eraldi nõuded nende valdkondade õigusaktides.
Kokkuvõtteks
Eesti Apteekrite Liidu hinnangul ei ole käesolevas seisukohas kajastatud muudatused esitatud
kujul põhjendatud. Muudatusi, millega soovitakse ravimite reaalse väljastamise õigus
anda farmaatsiaalase kvalifikatsioonita isikutele ning lubada apteegis ravimite
valmistamist teise apteegi tarbeks ei saa edasi menetleda ja need tuleb eelnõust välja
jätta! Need muudatused tooksid eespoolnimetatud valdkondades probleeme ja õiguslikku
ebaselgust juurde, mitte ei vähendaks seda.
Eesti Apteekrite Liit juhib eelnõu koostaja tähelepanu asjaolule, et plaanitavad muudatused
tuleks valdkondade esindajatega eelnevalt läbi arutada. Võib juhtuda, et eelnõuga lahendada
plaanitavat probleemi ei eksisteerigi või peituvad tõsised ja lahendamist vajavad probleemid
hoopis teisal.
3
Vastastikuse usalduse ja koostöö eelduseks on mõlemapoolne soov seadusandluses esinevaid
probleeme lahendada, mitte neid juurde tekitada.
Lugupidamisega
Kaidi Sarv
Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor
4