dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Üürilepingu kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 9. august 2019
Viit
1.9-5/2016-1
Registreeritud
9. august 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sotsiaalkindlustusamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.9 Riigivara valitsemine
Sari
1.9-5 Riigivara valitsemisega seotud kirjavahetus
Toimik
1.9-5/2019
Vastutaja
Kaja Roosipuu

Failid

  • 📎1.9-52016-1 09.08.2019 Väljaminev kiri.bdoc3414 KB

Sisu (failidest)

LISA 4 Üürileandja poolt üüripinnal teostatavad parendustööd Üürileandja teostab enne üüripinna üürnikule üleandmist sellel järgmised tööd: 1. üüripinna sisse rajatakse põranda tasapinnale ca 50m2 pindalaga kontori- ja olmeruumide blokk (vastavalt lepingu lisaks olevale skeemile). Luuakse võrgu- ja elektriühenduskohad neljale töökohale ja kahele skanner/printerile. Kööginurka paigaldatakse kraanikausiga kööginurk (v.a köögitehnika) ja vooluvõrk köögitehnikale (külmkapp, kohvimasin, mikrolaineahi). San.ruum valmistatakse ette kasutamiseks koos sisustusega. Üürnikule üle antava üüripinna valgustus ja temperatuur peab vastama tavalise kontoripinna valguse ja temperatuuri nõuetele. Üüripinna põrand peab olema mittetolmavast materjalist; 2. dokumentide toomiseks ja muuks laadimistegevuseks ehitatakse tõstuksega varustatud laadimismaja koos käärtõstukiga orienteeruvate mõõtudega 2000 p x 1500 l ja tõstevõimega 1,5 T (vastavalt lepingu lisaks olevale skeemile), mis võimaldab laadida nii väiksemaid kaubikuid kui tagaluugiga jaotusveokeid; 3. üüripinnale paigaldatakse uus LED-valgustus. Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Üürileandja Üürnik kontor 168 [36 m²] köök [11 m²] 2900 1200 NP- külmik masin san.ruum 1100 [3 m²] PIIRE 4700 15 00 3x3 TU Madala lävepakuga uksed KU-ga 2200 3000 4.4 m 85 0 1200 80 3.4 m VESIKUD H262 50_0 H 15.00° [796 m²] 262 B 65 Märkused: -uus objekt Objekt Kuupäev RRK Hoone 261 17.07.2019 Lehekülg Projekt363 OÜ Liivalao tn 11,TALLINN Liivalao 11, 11216, Tallinn, Harjumaa ES-012 REG nr. 12692115 EEP002990, FPR000347, TEL002390 Joonis: Mõõtkava 50_0 eskiis 1 : 250 Koostaja: Aleksandra Fedulova Projektijuht: Alar Hammer Projekti tunnus Staadium Eriosa Dokument Versioon 121120-001 INV AR ES-012_ 50_0 eskiis 53 52 51 50 49 48 47 46 45 44 43 42C 42B 42A 42 1k Ruumid ja pindalad 1k Ruumid ja pindalad Number Pindala Nimetus Number Pindala Nimetus 54 01_0 431 LADU 65_1 65_1 65_1 65_1 73_1 01_0 431 27_1 12 KONTOR 52_4 62_0 [2 m²] [2 m²] 65_1 65_1 [5 m²] [2 m²] [1 m²] 73_1 [11 m²] [8 m²] 27_1 12 65_1 [2 m²] 65_1 55 [31 m²] 52_7 [28 m²] 62_2 [5 m²] 65_1 [4 m²] [6 m²] 73_1 01_1 855 LADU [4 m²] [8 m²] [2 m²] 01_1 855 27_2 10 KONTOR 80_t 27_2 2 WC 52_0 52_3 [20 m²] 55_0 [69 m²] 02_0 02_0 1164 1164 LADU 27_2 12 56 [319 m²] [530 m²] 50_0 849 LADU 52_2 03_0 22 OLMERUUM 50_0 849 [24 m²] 73_0 77_0 [3 m²] 03_0 03_0 21 16 KONTOR OLMERUUM 51_0 713 LADU 57 59_0 [2262 m²] 77_0 03_0 03_0 48 19 RIIETUSRUUM KORIDOR 51_0 713 [29 m²] 03_0 48 KONTOR 51_2 2 WC [624 m²] 69_0 [197 m²] 65_0 03_0 03_0 27 6 KONTOR DUSSIRUUM 51_2 51_2 2 4 WC 58 [1573 m²] 03_0 6 DUSSIRUUM 03_0 2 WC 51_t 70 KILBIRUUM 77_0 03_0 2 WC 51_t 35 KILBIRUUM 54_0 [60 m²] 03_0 2 WC 51_t 105 59 [979 m²] 62_0 76_0 77_0 77_0 03_0 03_0 2 2 WC WC 52_0 319 LADU [2 m²] [2 m²] [1866 m²] [2 m²] 03_0 3 KORIDOR 52_0 319 03_0 226 78_0 52_2 24 LADU 76_0 [12 m²] 03_1 9 TEHNILINE 52_2 24 59A 76_0 [13 m²] [35 m²] 03_1 9 78_t 78_0 [2 m²] [3 m²] 52_3 20 OLMERUUM -4.850 03_k 4 KORISTAJA RUUM 52_3 20 54_0 [13 m²] 54_0 03_k 4 51_t 51_t [4 m²] 52_4 31 KONTOR 54_3 [70 m²] [35 m²] [11 m²] 72_4 03_s 4 SIDE- JA KILBIRUUM 52_4 31 51_2 [2 m²] 38 03_s 4 52_7 4 WC 72_0 54_3 60 [2 m²] 51_2 [2 m²] 57_0 39 03_t 5 TEHNILINE 52_7 4 03_t 5 51_0 [326 m²] 72_6 [1283 m²] 41 40 53_0 855 LADU 04_0 303 LADU 53_0 855 04_0 303 [713 m²] 54_0 979 LADU 05_0 1279 LADU 54_0 13 OLMERUUM 05_0 1279 54_0 4 WC 60A 54_0 996 05_1 203 LADU 68_0 71_1 [295 m²] [4 m²] 58_0 05_1 203 54_3 11 OLMERUUM [183 m²] 54_3 2 WC 06_0 1466 LADU 54_3 13 06_0 1466 64_0 71_0 07_0 525 LADU 55_0 55_0 530 530 LADU [497 m²] [1260 m²] 37 07_0 525 56_0 719 LADU 08_0 1275 LADU 56_0 719 08_0 1275 57 _0 326 LADU 64_0 36 08_1 2 WC 57 _0 326 [17 m²] 08_1 2 WC 08_1 44 OLMERUUM 58_0 183 KORIDOR 50_0 53_0 56_0 60_0 08_1 08_1 5 53 ABIRUUM 58_0 183 [849 m²] [855 m²] [719 m²] [1261 m²] 63_0 35 59_0 624 LADU [27 m²] 08_2 9 RIIETUSRUUM 59_0 624 63_0 70_0 08_2 08_2 8 6 RIIETUSRUUM OLMERUUM 60_0 1261 LADU 08_2 2 WC 60_0 1261 [477 m²] 90_1 [1195 m²] 34 08_2 5 RIIETUSRUUM 08_2 4 RIIETUSRUUM 62_0 1866 LADU 08_2 34 62_0 28 ABIRUUM 62_0 1894 70_2 08_t 86 TEHNILINE [21 m²] 08_t 86 62_2 8 ABIRUUM 62_2 8 09_0 1458 LADU 09_0 1458 63_0 477 LADU 32 10_0 378 LADU 63_0 63_0 27 504 KONTOR 04_0 13_0 23_0 10_0 10_0 34 412 KONTOR 64_0 497 LADU [303 m²] [531 m²] 64_0 17 KONTOR 1K [1049 m²] 27_0 31 11_0 11_0 1095 1095 LADU 64_0 514 03_0 06_0 [247 m²] 12_0 537 LADU 65_0 65_0 1573 1573 LADU 03_0 03_0 [1466 m²] 09_0 [16 m²] [22 m²] [6 m²] 03_0 12_0 537 03_0 [21 m²] 03_0 [2 m²] [6 m²] 03_0 [48 m²] 30 65_1 4 OLMERUUM 03_0 [2 m²] 03_0 [2 m²] 03_0 [2 m²] [1458 m²] 13_0 531 LADU 65_1 5 RIIETUSRUUM 13_0 531 65_1 2 ABIRUUM 03_k 03_s 03_0 03_0 03_t 03_1 [4 m²] [4 m²] [19 m²] [2 m²] [5 m²] [9 m²] 65_1 2 DUSSIRUUM 03_0 27_1 14_0 292 KORIDOR 65_1 5 RIIETUSRUUM [3 m²] [12 m²] 14_0 3 TREPIKODA 65_1 2 DUSSIRUUM 27_2 03_0 26_3 27_2 14_0 2 TREPIKODA 65_1 6 RIIETUSRUUM 12_0 [2 m²] 19_0 [48 m²] 14_0 297 65_1 1 DUSSIRUUM 15_0 [13 m²] [10 m²] [374 m²] 65_1 2 WC [537 m²] [1059 m²] 15_0 374 KORIDOR 65_1 29 03_0 29 15_0 374 [27 m²] 68_0 295 KORIDOR 16_0 847 LADU 68_0 295 1 26_0 28 16_0 847 69_0 197 KORIDOR [195 m²] 16_1 367 LADU 69_0 197 16_1 367 2 02_0 27 17_0 17_0 359 359 LADU 70_0 70_0 1195 1195 LADU [1164 m²] 70_2 21 KONTOR 17_1 183 LADU 70_2 21 18_0 17_1 183 3 [1059 m²] 26 18_0 1059 LADU 71_0 71_0 1260 1260 LADU 05_0 26_4 18_0 1059 71_1 4 LIFTIRUUM 08_2 08_2 [113 m²] 19_0 1059 LADU 71_1 4 4 [1279 m²] 25 08_0 [2 m²] [6 m²] 26_5 [12 m²] 19_0 1059 72_0 1283 LADU 22_0 531 LADU 72_0 1283 [1275 m²] 08_2 22_0 531 08_2 5 [9 m²] [8 m²] 11_0 17_1 24 23_0 1049 LADU 73_0 73_0 2262 2262 LADU [183 m²] 08_2 08_2 [1095 m²] 22_0 25_0 23_0 1049 73_1 8 KONTOR 05_1 [5 m²] 24_0 31 KONTOR 73_1 11 TREPIKODA 08_t [169 m²] 23 [86 m²] 6 [203 m²] 08_1 [4 m²] 17_0 [531 m²] 24_0 24_0 2 3 WC WC 73_1 73_1 2 21 WC 24_0 8 ABIRUUM 08_1 08_1 [359 m²] 24_4 24_0 17 KONTOR 76_0 35 KONTOR [2 m²] [15 m²] [44 m²] 24_0 61 76_0 2 WC [2 m²] 7 08_1 24_0 24_4 15 TREPIKODA 76_0 76_0 13 50 KONTOR [17 m²] [5 m²] 24_4 15 77_0 60 KONTOR 8 10_0 14_0 24_0 [3 m²] 24_0 24_0 25_0 25_0 169 169 LADU 77_0 77_0 29 2 KONTOR WC [34 m²] 77_0 2 WC 07_0 10_0 [3 m²] 16_0 [2 m²] 24_0 [8 m²] 26_0 26_0 195 195 LADU 77_0 77_0 3 96 KONTOR 9 01_0 01_1 [525 m²] [378 m²] 14_0 [847 m²] [31 m²] 5° 26_3 13 ABIRUUM 78_0 12 KORIDOR [431 m²] [292 m²] +0.000 [855 m²] 22 26_3 13 78_0 3 KORIDOR 78_0 15 26_4 113 LADU 10 16_1 -1.300 21 26_4 113 78_t 78_t 2 2 KILBIRUUM [367 m²] 26_5 12 KONTOR 26_5 12 80_t 69 TEHNILINE 80_t 69 27_0 247 LADU KOKKU I.k 37797 27_0 247 netopind: 10A 10B 10C 10D 10E 10F 10G 11A 11B 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21A Objekt Kuupäev RRK Hoone 261 23.01.2019 Lehekülg Projekt363 Liivalao tn 11,TALLINN Liivalao 11, 11216, Tallinn, Harjumaa PJ-002 REG nr. 12692115 EEP002990, FPR000347, TEL002390 Joonis Mõõtkava 1- korruse alusplaan 1 : 375 Projektijuht: Alar Hammer Projekti tunnus Staadium Eriosa Dokument Versioon 121120-001 INV AR PJ-002_ 1- korruse alusplaan Sotsiaalkindlustusamet [email protected] Meie 09.08.2019 nr 1.9-5/2016-1 Sotsiaalkindlustusameti Tallinnas Liivalao tn 11 üürilepingu kooskõlastamine Vastavalt sotsiaalministri 08.03.2019 käskkirjaga nr 22 kinnitatud „Sotsiaalministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise korra“ punktile 1.7 kooskõlastame Sotsiaalkindlustusameti ja Osaühing Riigiressursside Keskuse üürilepingu, üüripinna aadress Tallinna linn, Liivalao tn 11. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aare Aun talituse juhataja Lisa: Kaja Roosipuu 5982 4998 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Ruumide üleandmise ja vastuvõtmise akt ÜÜRILEANDJA: OÜ Riigiressursside Keskus vastuvõtmine Äriregistri kood: 10175373 üleandmine ÜÜRNIK: Asukoht Telefon Äriregistri kood E-post ALLÜÜRNIK: Asukoht Telefon Äriregistri kood E-post Üürileandja annab üle Üürnikule ja Üürnik edasi Allüürnikule hoones Liivalao 11 asuvad alljärgnevad ruumid: Ruumid Ruumi nr. Pindala Kirjeldus ja tehnovarustus (m2) Ruum 050_0 849,00 Ladu koos kontori- ja olmeruumidega Kokku 849,00 Märkused ja puudujäägid - Ruumid ja inventar on uued, kasutamata ja heas korras. - . - Üleantav inventar ja dokumentatsioon Välisuste võtmed (sarjatud) 2 kpl, komplektis _ võtit: Läbipääsukaardid _ tk, numbritega Nimetus Selgitus Kogus Tualettruumide Vastavalt „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2016“ _ kmpl sisustus tualettruumi ruumikaardil toodud kirjeldusele Koogimööbel Santehnika ja valamuga 1 RRK- Riigiressursside Keskus OÜ Rävala 8, 10143 Tallinn, Estonia Тel: +372 666 3 111 Fax: +372 666 3 110 E-mail: [email protected] Web: www.rrk.ee Jahutusseadmete 1 puldid Arvestite näidud ruumide üleandmise hetkel Arvesti liik Arvesti nr. Näidud* Märkused (pakett, peakaitse) elekter soojus vesi Ruumide üleandmise ja vastuvõtmise kuupäev: ÜÜRILEANDJA ÜÜRNIK (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) RRK- Riigiressursside Keskus OÜ Rävala 8, 10143 Tallinn, Estonia Тel: +372 666 3 111 Fax: +372 666 3 110 E-mail: [email protected] Web: www.rrk.ee Lisa nr 6 Üüripinna ja selle hoone ning territooriumi sisekorraeeskiri Üürnikule kasutamiseks antud ruumide paremaks säilimiseks on Üürnik kohustatud kinni pidama järgmistest kasutamisjuhistest: Sisepinnad 1. Üürileandja Liivalao 11 objektil on lao- ja tootmisruumide põrandapinda lubatud üldiselt koormata kuni 50 kN/m2, välja arvatud: a. mistahes olme- ja bürooruumides, kus on lubatud ühtlane põranda koormamine kuni 3,0 kN/m2; b. mistahes lao- ja tootmisruumides on põranda koormamisel arvestatud täisrehvidega tõstukiga klassiga FL2 netokaaluga kuni 31 kN ja teljekoormusega kuni 40 kN. 2. Põrandapinda võib puhastada selleks ettenähtud vahenditega, milliste kohta saab vajaduse korral informatsiooni Üürileandja kohalikult esindajalt tehnilistes küsimustes (edaspidi - objekti haldur). 3. Põrandasse on keelatud paigaldada kinnitusvahendeid, teha sisselõikeid ja avasid ilma objekti halduri kirjaliku nõusolekuta. 4. Kõikidest põranda lagunemise märkidest tuleb teavitada objekti haldurit 5 tööpäeva jooksul pärast lagunemise märkide avastamist. Põrandate remont on aega nõudev protsess ja remondi ajal on remonditava pinna kasutamine piiratud. Üürnik peab leidma võimaluse lubada põrandate remontimiseks vajalik aeg ja kinni pidama remondiaegsest liikumispiirangust. 5. Tõstukite ja muude mehhaaniliste sõidukite kasutamisel tuleb vältida nende kokkupuuteid kütte-, veevarustuse ja kanalisatsioonitorude, elektri- ja gaasisüsteemiga (edaspidi nimetatud kommunikatsioonitrassid). Kommunikatsioonitrasside mehhaanilistest vigastustest tuleb teavitada objekti haldurit koheselt peale nende avastamist. Kommunikatsioonitrasside lekked võivad oluliselt kahjustada kommunikatsioonitrasse tervikuna või ruumis olevat kaupa. Üürnikul on lubatud Üürileandjaga eelnevalt kokkulepitud tingimustel paigaldada kommunikatsioonitrasside kaitseks kaitseraudu ja muid vahendeid. 6. Ruumis olevat elektripaigaldist ei tohi Üürnik muuta ega remontida. Kui selleks vajadus, tuleb sellest informeerida objekti haldurit. Juhul, kui on ilmnenud rikked või on lagunenud mõni elektripaigaldise osa või seade, tuleb sellest viivitamatult teavitada objekti haldurit. Avariiolukorras on lubatud kasutada ka sertifitseeritud elektriku teenuseid, et lokaliseerida või likvideerida otsene oht ruumis liikuvatele inimestele. Igast juhtumist tuleb informeerida objekti haldurit esimesel võimalusel. Kõik muudatused ja ümberehitused peavad olema eelnevalt kinnitatud Üürileandja poolt. 7. Juhul, kui Üürnik valduses olevas ruumides on sundventilatsioon, tuleb vältida ventilatsiooniseadmete ja torustike mehhaanilist vigastamist. Kõikidest tekkinud vigastustest tuleb teavitada objekti haldurit koheselt. Ventilatsioonisüsteemid peatavad oma töö alati hetkel mil tuletõrje signalisatsioon läheb häireseisundisse, seda ka siis kui häiresüsteemi katsetatakse ja hooldatakse. Ventilatsioonisüsteemide töö taastamiseks tuleb viivitamatult pöörduda halduri poole. 8. Kauba uste vastu asetamine on keelatud. Vastu ust asetatud kaup rikub ukse füüsikalisi ja tehnilisi omadusi ja takistab ukse sulgumist või avanemist avariiolukordades. Eriti tähelepanelik peab olema evakuatsiooniteedel olevate uste ja tuletõkkeuste puhul tagamaks nende vaba liikumin. Nende uste mittetoimimine võib endaga kaasa tuua inimohvreid tulekahju korral. Uste vigastamise puhul vastutab ruume kasutav Üürnik nende remondi või taastamiskulude kompenseerimise eest. Informatsiooni evakuatsiooniteede ja tuletõkke sektsioonide kohta saab alati objekti haldurilt. 9. Evakuatsiooniteede ning tulekustutusvesikute blokeerimine kauba või seadmetega on keelatud. Informatsiooni õige paigutuse kohta saab objekti haldurilt. Üürnik peab määrama oma ruumide ja tehnoloogia õige kasutamise tagamiseks tuleohutuse eest 2 vastutava isiku, kes koostab tuleohutuse eeskirjad ja korraldab Üürnik töötajate ja kaastöötajate hulgas perioodiliselt tuleohutuskoolitusi ja teavitustööd, vastavalt kehtivatele nõuetele. Tuleohutuse eest vastutava isiku muutumisel, tuleb sellest teavitada objekti haldurit. Ettevõtte tegevuskohas peab olema nähtavas kohas teavitustahvel, kus on kirjas kes nimeliselt vastutab ruumi tuleohutuse eest. 10. Ruumides tohivad liikuda üksnes akutoitel tõstukid. 11. Tuletõrje suitsueemalduse ventilaatoreid ja suitsueemalduse luuke on keelatud käivitada ventileerimise eesmärkidel. Seadmed on mõeldud töötamiseks ainult tulekahju korral ja neid võivad kasutada ainult päästetöötajad ohuolukorras. Erandina on luba nende käivitamiseks olemas ka hooldusega tegelevatel töötajatel, kes kontrollivad nende korrasolekut. 12. Ruumidesse on paigaldatud valvesignalisatsioon ja tulekahju signalisatsioon, millised ühendatakse Üürniku poolt valitud turvafirma valvekeskusega või Üürileandja poolt valitud turvafirma valvekeskusega, juhul, kui Üürnik seda kasutab. Süsteemide ümberehitamine ja -seadistamine ilma Üürileandja loata on keelatud. Üürileandja vastutab ainult siseruumides oleva ja Üürileandjale kuuluva tehnilise signalisatsiooni korrasoleku eest, kuid selle kasutamine on Üürniku vastutusel. Üürileandja poolt valitud tehnikud on valmis konsulteerima Üürniku töötajaid süsteemi õige kasutamise küsimustes. Üürnikul on õigus paigaldada täiendavaid eraldiseisvaid valvesüsteeme ja kaamerasüsteeme oma kuludega. 13. Lao ja tootmisruume tuleb perioodiliselt puhastada, sealhulgas ka laealuseid konstruktsioone. Siseruumide puhastamiseks on Üürnikul õigus tellida vastav teenus ise või küsida koostööpartnereid objekti haldurilt. Puhastamata jätmisest tekkinud kahjustused ja tehnilised rikked tuleb korvata Üürnikul. Ruumivälised laadimismajad kuuluvad ruumi juurde, nende puhtuse ja heakorra eest vastutab ruumi kasutaja. Laadimismajades ei tohi olla isesüttivaid või põlevast materjalist esemeid. 14. Niiskus- ja külmakahjustuste vältimiseks peab Üürnik hoidma Lepingu esemel temperatuuri vähemalt 10 kraadi üle nulli ja kütte täielik väljalülitamine talveperioodil pole lubatud Välisterritoorium 15. Sõidu ja veoautode parkimine toimub territooriumil ainult selleks ettenähtud ja märgistatud kohtades. Parkimine tähendab sõiduki peatumist sõidukijuhi tööajal või laadimise ajal. Lubamatu on mittetöökorras sõidukite hoidmine territooriumil või parkimine järjest kauem kui 24 tundi ilma territooriumi valdaja loata. Vajadusel võib taotleda Üürileandjalt eriluba sõiduvahendite või muu vallasvara paigutamiseks territooriumile. Nimetatud eriluba peab olema kirjalik ja objekt tähistatud selleks ette nähtud kleepsuga. Loata pargitud sõidukid võib territooriumi valdaja territooriumilt eemaldada tasulisse parklasse. Territooriumil kehtib osaliselt ühesuunaline liiklus ja liiklejad peavad juhinduma liiklusmärkidest ja suunistest. 16. Üürnik korraldab oma tegevuse tulemusel tekkinud prügi ja olmejäätmete äraviimise ettenähtud kohta. Samuti vastutab Üürnik enda tootmisjääkide utiliseerimise eest. Üürnik on õigus paigutada tema valduses olevate ruumide juurde vajalikud prügikonteinerid või pressid nii, et need ei sega hoone kaaskasutajate huve ega transpordi liikumist territooriumil. Keelatud on hoida prügi ja muid esemeid Lepingu eset ümbritsevates üldkasutatavates ruumides ning välisterritooriumil, v.a. kaanega suletavad ja nõuetele vastavad prügikonteinerid Üürniku tegevusest tulenevate jäätmete kogumiseks, mida tuleb Üürnikul regulaarselt tühjendada. Bioloogilise materjali ja toiduainete ladustamisega kaasneb alati oht meelitada hoone juurde närilisi ja muid kahjureid, mida tuleb vältida. Kui see ei ole välditav, siis tekkinud tagajärjed peab Üürnik ise likvideerima ning närilised ja muud kahjurid likvideerima ning kasutama pidevat näriliste- ja putukatetõrjet. Vajadusel võib nimetatud teenuse tellida Üürileandjalt või tema koostööpartnerilt. Üldised nõuded 3 17. Üürnik peab vastavalt seadusele kord aastas teostama oma töötajatele evakuatsioonikoolituse ja tuleohutuskoolituse, kui üüriruumide kasutusotstarve või mõned muud nõuded seda nõuavad. Koolitusaktide ja tuleohutuskoolituse korraldamise ja läbiviimise dokumentide koopia tuleb edastada ka objekti haldurile. Üürileandja korraldab iga aastaselt koordineeritud evakuatsiooniõppused ja tuleohutuse eest vastutavate isikute õppused just nendes hoones reageerimiseks. Üürnikul ei ole kohustuslik valida Üürileandja poolt pakutavat õppust või koolitust, piisab kui esitada objekti haldurile igal aastal hiljemalt 1.septembriks teostatud koolituse ja evakuatsiooniõppuse korraldamise tunnistused. Tunnistuse esitaja peab omama vastavat õiguslikku alust tunnistuse väljastamiseks. Ei sobi koolitused ja õppused, millised on korraldatud teistel objektidel ja mis ei sarnane ruumide olemuselt ja paigutuselt kasutatavate ruumidega. Kogu tuleohutuse eest Üürniku ruumides vastutab Üürnik ja kõik nõuded, kahjud ja kulud, millised tekkivad nende eiramisest, tasub Üürnik. 18. Üürnik vastutab oma töötajate ja teda teenindavate inimeste tööohutuse tagamise eest oma kasutatavates ruumides ja ka laadimisalal nendega piirnevatel aladel. 19. Esmased tulekustutusvahendid ehk tulekustutid, mis on sobivad dokumendihoidlas kasutamiseks, hangib Üürileandja ja Üürnik hoiab neid Üürileandja näidatud kohtades. Tulekustutite perioodiline kontroll on Üürileandja kohustus. 20. Ruumides on keelatud lahtise tule kasutamine, samuti tööde teostamine, mille tagajärjel tekivad sädemed või tervisele ohtlikud aurud . 21. Ruumides on keelatud ohtlike ainete ja jäätmete ning kergelt süttivate kaupade ja plahvatusohtlike ainete ladustamine. Samuti on keelatud selliste kaupade ladustamine, mis võivad kahjustada lepingu eset või selle siseõhu kvaliteeti. 22. Üürileandja varustab laoruumide sisenemiskohad teabega isikutest ja kontaktidest, kellel on õigus ruumides teostada remondi ja hooldustegevusi, teatades nendest ette vähemalt kolm tööpäeva, välja arvatud avariiolukorras, mil teatatakse ette vahetult enne sisenemist. Üürnikul on alati õigus kontrollida tema kasutatavates ruumides viibivate isikute seal viibimise õiguslikku alust. Nimetatud teabetahvlil olevatele isikutele võib ka alati otse teatada tekkinud probleemidest või ohuolukordadest, mis vajaksid tehnilist järelevalvet, hooldust või erakorralist remonti. Üürileandja kontaktandmed tekkinud probleemide lahendamisel on järgmised kontaktid seni, kuni Üürileandja ei ole teatanud teisi isikuid: 1. Kui tegemist ei ole kiireloomulise küsimuse või avariiolukorraga, siis kõik ÜÜRNIKUL üleskerkinud tehnilised küsimused ja probleemid esitatakse e-posti aadressile: [email protected] 2. Kiireloomulistes küsimustes ja/või avariiolukorras on Üürileandja esindajaks Rainer Linnas, GSM 5246241, [email protected] 3. Kiireloomulistes küsimustes ja/või avariiolukorras, kui Rainer Linnas ei ole kättesaadav on Üürileandja esindajaks Margus Mägi, GSM 5058580, [email protected] Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Üürileandja Üürnik ÜÜRILEPING NR 11-2/ Üürileping on sõlmitud üürileandja Osaühing Riigiressursside Keskus Registrikood/isikukood: 10175373 Juriidiline aadress: Rävala 8, Tallinn 10143 Telefon: (372) 666 3111 Faks: - E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: Tiit Karu, juhatuse liige Kontaktisik: kontaktid toodud Lisas nr 6 Kontaktisiku telefon: (372) 666 3 111 Kontaktisiku e-post: [email protected], [email protected] ja üürniku Sotsiaalkindlustusamet Registrikood: 70001975 Juriidiline aadress: Endla tn 8, Tallinn 15092 Telefon: (372) 640 8118 Faks: (372) 640 8155 E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: peadirektor Egon Veermäe, põhimääruse alusel Kontaktisik: Seila Hõbe Kontaktisiku telefon: (372) 53 099 894 Kontaktisiku e-post: [email protected] vahel, kes võttes arvesse, et: üürileandjale kuulub käesoleva üürilepingu (edaspidi „leping“) sõlmimise hetkel aadressil Liivalao 11, Tallinn asuv kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr 1553301, katastritunnus 78404:403:0077, sihtotstarve tootmismaa 90%, ärimaa 10%, pindala 79973 m2) koos oluliste osade ja päraldistega; on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel tingimustel. 2 ERITINGIMUSED 1. Üüripinna kinnistu asukoht, suurus ja koosseis 1.1. Aadressil Liivalao 11, Tallinn asuv kinnistu, kinnistusraamatu registriosa number 1553301, katastritunnus 78404:403:0077, pindala 79 973 m². Kinnistu oluliseks osaks on laohoone (ehitisregistri kood 101002868, ehitise peamine kasutamise otstarve laohoone, mälestise number puudub), üüritav pind 849 m², millest 849 m² on üürniku ainukasutuses. 1.2. Hoone üüritav pind on hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut teenindavate ruumide pind, mida ei ole välja üüritud. Üüritav pind mõõdetakse koos mittekandvate tarindite aluse pinnaga, see on kandvatel tarinditel seinte siseviimistluskihini ja mittekandvatel tarinditel seinte telgjooneni. Netopinna arvestamisel lähtutakse Eesti standardis EVS-EN 15221-6:2011 “Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 6: Pinna ja kubatuuri mõõtmine kinnisvarakeskkonna juhtimisel” olevast “ruumide netopinna” mõistest, millele vastab ehitisregistris suletud netopind, millele on liidetud mittekandvate tarindite alune pind. 1.3. Juhul kui kinnistut kasutavad mitu üürnikku või kasutajat eristatakse üüritaval pinnal ainukasutuses olev pind ja ühiskasutuses olev pind. Ühiskasutuses olev pind on pind, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnike ja kasutajatega. Üürniku ühiskasutuses pind koosneb korruse ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt vaid sama korruse üürnikud ja kasutajad, nt koridor) ja hoone ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt kogu hoone üürnikud ja kasutajad, nt fuajee), erandjuhul ka muust ühiskasutusest pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt osad üürnikud ja kasutajad). 2. Üüripinna suurus, paiknemine ja koosseis 2.1. Üürniku kasutuses olev üüripind hoones kokku on arvestuslikult 849 m², millest: 2.1.1. 849 m² on üürniku ainukasutuses, ühiskasutuses olev pind puudub; 2.2. Üüripind paikneb laohoone 1. korrusel. 2.3. Üürniku ainukasutuses olevate parkimiskohtade arv: puuduvad. 2.4. Üürniku ainukasutuses olev maa (territoorium): puudub. 2.5. Üürniku ainukasutuses olevad rajatised: puuduvad. 2.6. Üürniku kasutuses olevad seadmed ja inventar, mille asendamise ja hooldamise kohustus on üürileandjal: puuduvad. 2.7. Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 1 olevatel plaanidel. Ühiskasutuses oleva hoone puhul on eristatud üürniku ainukasutuses ja ühiskasutuses pind. Üürnikul on õigus kasutada kogu ühiskasutatavat pinda lepingu lisas 1 tähistatud ulatuses. 3. Üüripinna sihtotstarve on laohoone/dokumendihoidla. 4. Üüripinna nõutav seisund 4.1. Üürileandja on kohustatud tagama üüripinna säilitamise üüripinna seisundit fikseerivas aktis märgitud seisundis, v.a harilikust kulumisest tingitud muutused üüripinna seisundis. 5. Üüripinna valduse üleandmine 5.1. Üüripinna valduse üleandmise tähtaeg on 90 päeva lepingu sõlmimisest ning 90 päeva jooksul lepingu sõlmimisest teostab Üürileandja Poolte poolt käesoleva lepingu lisas 4 kokku lepitavad parendustööd, kusjuures üürnik võib sissekolimist alustada ka selle 90 päeva sees selliselt, et see ei sega parendustööde teostamist. Üüripinna tasu arvestus algab üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akti sõlmimise päevast. 3 5.2. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt, mille vorm lepitakse kokku lisas 5, koostatakse üüripinna valduse üleandmise alguse kuupäeva seisuga ja allkirjastatakse kirjalikult poolte poolt. 6. Üüriteenused ja üür 6.1. Üüri liik on turupõhine. 6.2. Üüriteenused on toodud lepingu lisas 2. 6.3. Üüri suurus (ilma käibemaksuta) on toodud lepingu lisas 3. Üürile lisandub käibemaks. 6.4. Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3. 6.5. Pooled on kokku leppinud, et üüri (v. a remonttööde komponent) muudetakse indeksi alusel. 6.6. Üüri muutmisel indeksi alusel lähtutakse järgmisest: 6.6.1. Üüri muudetakse esimest korda alates 1. jaanuarist 2021. 6.6.2. Üüri muutmise aluseks olev tüüptingimuste punktis 3.16 nimetatud indeks leitakse muutmisest teatamise aastale eelneva 31. detsembri seisuga. 6.6.3. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate hiljemalt muutmisele eelneva aasta 1. aprilliks. 6.6.4. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. 7. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu 7.1. Kõrvalteenused on toodud lepingu lisas 2. 7.2. Kõrvalteenuste tasu suurus (ilma käibemaksuta) on toodud lepingu lisas 3. Kõrvalteenuste tasule lisandub käibemaks. 7.3. Kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3. 7.4. Pooled on kokku leppinud, et tarbimisteenuste tasu arvestatakse vastavalt tüüptingimuste punktile 3.2. 7.5. Kõrvalteenuste tasu muutmisel vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 lähtutakse järgmisest: 7.5.1. Üürileandja esitab kõrvalteenuste tasu muutmise kohta üürnikule ettepaneku hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 1. aprilliks. 7.5.2. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. 7.5.3. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks. 7.5.4. Üürnik kohustub esitama õigeaegselt ja nõuetekohaselt taotluse riigieelarve menetlemise protsessis lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks. 8. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine 8.1. Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestamine algab üüripinna valduse üleandmise- vastuvõtmise akti sõlmimise päevast. Üürileandja esitab üürnikule arve või eraldi arved üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Üür ning fikseeritud kõrvalteenuste tasu arvestatakse jooksva kuu eest. Arved saadetakse üürnikule läbi e-arvete operaatori süsteemi. Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile ja raamatupidamise seadusele. E-arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud täiendavalt ka üürniku kontaktisiku eesnimi ja perekonnanimi. 8.2. Arve tasumise tähtaeg on 21 kalendripäeva arve saamisest arvates. 9. Lepingu tähtaeg 9.1. Leping jõustub kui pooled on lepingu allkirjastanud. 9.2. Leping lõpeb kümne aasta möödumisel üüripinna üleandmise akti allkirjastamisest. 10. Erisused ja täiendused tüüptingimustele 4 10.1. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel õigus nõuda lepingut rikkunud poolelt leppetrahvi summas, mis saadakse lepingu ülesütlemise ajal kehtiva ühe kalendrikuu üüri korrutamisel kuuega. 11. Muud kinnitused ja kokkulepped 11.1. Pooled on kokku leppinud, et lisa 4 alusel üüripinnal teostatavad parendustööd teostab Üürileandja ja need peavad olema lõppenud 90 päeva jooksul lepingu sõlmimisest, kusjuures üürnik võib sissekolimist alustada ka selle 90 päeva sees selliselt, et see ei sega parendustööde teostamist. Nende tööde eest tasub üürileandja ning üürnikule parendustööde eest arveid ei esitata. 11.2. Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste isikute isikuandmeid ilma nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel sõlmitud lepingu täitmiseks, poolte õigustatud huvides või muul õiguslikul alusel. Pooled lähtuvad isikuandmete töötlemisel õigusaktidest ja oma organisatsioonis kehtestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetest. 12. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine 12.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimustest, tüüptingimustest, lepingu lisadest ja lepingu muudatustest (sealhulgas lepingus nimetatud üürileandja teadetest üüri muutmise kohta). 12.2. Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma allkirjastamata. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel. 12.3. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus, lähtutakse dokumentidest järgmises järjekorras: 12.4. eritingimused; 12.5. lisad; 12.6. tüüptingimused. 13. Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra lepingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse hiljem allkirjastatud dokumendist. 13.1. Pooled käsitavad tüüptingimuste punktis 5.3 nimetatud kinnisvara korrashoiu hea tavana kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on Eesti standardi EVS 807:2016 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid.“. 14. Lepingu lisad 1. Üüripinna plaanid; 2. Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus; 3. Üür ja kõrvalteenuste tasu; 4. Üürileandja poolt üüripinnal teostatavad parendustööd; 5. Akti vorm; 6. Hoone sisekorraeeskiri. Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Üürileandja Üürnik 5 TÜÜPTINGIMUSED 1. MÕISTED Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1.1. avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või võib tekitada olulist kahju tervisele või varale, sealhulgas keskkonnale. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses; 1.2. hoone on kinnistul paiknev hoone, milles üürilepingu osaks olevad ruumid asuvad; 1.3. isik on iga pooleks mitteolev isik; 1.4. kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste tasust; 1.5. kinnistu on eritingimustes märgitud kinnistu(d); 1.6. kõrvalteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel lisaks üüriteenustele ning mille maksumus ei sisaldu üüris; 1.7. kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks; 1.8. leping on poolte vahel sõlmitud üürileping, mis koosneb eritingimustest ja tüüptingimustest koos muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad; 1.9. lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni; 1.10. parendustöö on tegevus, mille peamine eesmärk on: 1.10.1. üüripinna või selle osa sihtotstarbe või suuruse muutmine; 1.10.2. üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude süsteemide uuendamine; 1.10.3. üüripinna täiendava mugavuse, meeldivuse või ilu saavutamine; 1.10.4. uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine üüripinnal, kuigi üüripind oleks sihtotstarbeliselt kasutatav ka ilma nendeta; 1.11. pool on üürileandja või üürnik; 1.12. pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna; 1.13. puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, sealhulgas kokkulepetele või kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese kahju tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse puuduseks lepingu tähenduses; 1.14. remonttöö on tegevus, millega taastatakse üüripinna või selle osa, sealhulgas konstruktsioonide ning tehnosüsteemide eesmärgipärane toimimine vastavalt üürilepingus kokku lepitud seisundile; 6 1.15. rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus üüripinnal, kuid sellega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu tähenduses; 1.16. tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja rahvuspüha; 1.17. vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada üüripinna kahjustumist; 1.18. üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks; 1.19. üüripind on üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud eritingimustes kirjeldatud kinnistu, hoone ja/või selle osa ning juhul kui üürniku kasutusse antakse osa kinnistust ja/või hoonest, koosneb üüripind üürniku ainukasutuses olevast pinnast ja ühiskasutuses olevast pinnast, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnikega või kasutajatega; 1.20. üüriteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris. 2. ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE 2.1. Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja heakorrastatud. 2.2. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise- vastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu lisaks. Vajaduse korral võivad pooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks koostada käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja sõlmida täiendavaid kokkuleppeid. 3. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus 3.1. Üürnik tasub üürileandjale kasutustasu üürileandja esitatud arve alusel, kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel peab olema eraldi näidatud üüri kogusumma ja kõrvalteenuste tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule. 3.2. Kui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenuste tasu suurused alljärgnevalt: 3.2.1. Tarbimismahtude mõõtmine toimub tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia, vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenused) korral vastavalt üüripinna tarbimist mõõtvatele arvestitele, välja arvatud juhul, kui arvestid puuduvad. Tarbimismahtude mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud. 3.2.2. Tarbimismahtude proportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis 3.2.1 nimetamata kõrvalteenuste korral, sealhulgas ühiskasutuses olevate pindade ja tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega seotud tarbimisteenuste korral. Proportsionaalsel arvestamisel leitakse kõrvalteenuse tasu, arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega 7 kaetud hoone üüritavast pinnast, see tähendab, et üürniku kuluks hoone vastavatest kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku teenusega kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud üüritavast pinnast, sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või mitte. 3.2.3. Kõrvalteenuste tasude suurused arvestatakse vastavalt tüüptingimuste punkti 3.2.1 või 3.2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud hindadele või riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud hindadele. 3.3. Remonttööde maksumus sisaldub üüris, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti: 3.3.1. ulatuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis; 3.3.2. kui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, välja arvatud juhul, kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga. Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remonttööde maksumus lepingus kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses. 3.4. Kui üürnik soovib üüripinnal teha parendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku kohustuseks, ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks, lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides 5.8–5.14 sätestatust. 3.5. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine, mille tulemusena täpsustatakse hoone üüritava pinna suurust, siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna suurust hoones ja üürina makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu. 3.6. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud kulud, tingimusel, et ülekanne tuleb teha Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse arveldusarvele või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali arveldusarvele. Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile 3.7. Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel lepinguid vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise, kui pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad tegevused teeb üürnik. 3.8. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks, samuti omanikukohustuste täitmiseks või teha vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel lepingut rikkunud, alljärgnevatel tingimustel: 3.8.1. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta. 3.8.2. Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega, sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. 3.9. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid tüüptingimuste punktis 3.8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad tegevused ise alljärgnevatel tingimustel: 3.9.1. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60 päeva ja kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenuslepingute ennetähtaegse lõpetamise tõttu (näiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10; 8 3.9.2. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva ja pooled ei ole kokku leppinud, et üüriteenust või kõrvalteenust osutab üürileandja. Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10; 3.9.3. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta; 3.9.4. ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega. 3.10. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku andma või põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest, kui sellistest lepingutest kas lepingu kehtivuse ajal või pärast seda: 3.10.1. tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule; 3.10.2. halveneb või võib halveneda hoone seisund; 3.10.3. kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürile- andjale või teistele üürnikele. 3.11. Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud selliste mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või kitsendustega või kui pooled lepivad kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises üürileandjale. Viidatud negatiivsete mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused peavad olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide ja võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama. 3.12. Kui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3.9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks, kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes üürniku valikul ühte varianti alljärgnevatest: 3.12.1. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule vastava teenuse maksumuse. Tasu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas. 3.12.2. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate teenuste ulatuses. Üüri või kõrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas. 3.13. Kui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia, vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenuse) kohta, edastab ta üürileandjale iga järgneva kuu 10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud juhul, kui üürileandja selliseid andmeid saada ei soovi. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine 3.14. Üüri võib kokkulepitud indeksi alusel muuta üks kord aastas kuni 3%, kui eritingimustes on selles kokku lepitud. Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse üürilepingu muid tingimusi, mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse. Indeksi alusel üüri muutmisel lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust. 3.15. Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja lisades kokkulepitule järgmiselt: 3.15.1. Kui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel, lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust. 9 3.15.2. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib kõrvalteenuste tasu muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku, mille aluseks on andmed eelmise kalendriaasta üüripinna kulude ja järgmise kalendriaasta prognoositavate kulude kohta, muu hulgas andmed selle kohta, milline põhjendatud ja objektiivne alus tingib kõrvalteenuste tasude muutmise. Fikseeritud kõrvalteenuste tasu korral ja juhul, kui kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamisele eelneva aasta tegelik kõrvalteenuste kulu erines sama aasta kohta lepingus fikseeritud tasust, tasaarvestab üürileandja fikseeritud tasu ja tegeliku kulu vahe järgneva kalendriaasta kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamsel, juhul kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Kui üürnik ei ole nõus teates esitatuga, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe. Kui pooled ei saavuta eritingimustes kokku lepitud tähtajaks kõrvalteenuste tasu muutmises kokkulepet, siis kohaldatakse osas, milles kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3.2 sätestatut. Üürileandja poolt kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid. 3.16. Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub järgmiselt: 3.16.1. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste punktis 3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aastane protsentuaalne muutus. 3.16.2. Tarbijahinna indeksiks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga lõppeva aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks, mis sisaldab kõiki regioone ja kaubagruppe. Kui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud üüri või kõrvalteenuste tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks, võetakse aluseks nimetatud kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva seisuga lõppenud aastase perioodi Eesti tarbijahinna koondindeksi aastane muutus protsentides. 3.16.3. Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeksi alusel muutmise kohta esitab üürileandja üürnikule teate. Juhul kui üürnik leiab, et teates esitatu ei vasta lepingus kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Teate ja vastuväite esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. 3.17. Pikema tähtajaga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus üle vähemalt iga viie aasta järel. 4. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE 4.1. Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil ohustada või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist. 4.2. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel, sealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta kohustatud eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone sisekorraeeskirjas sätestatust. 10 4.3. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja tervishoidu reguleerivaid õigusakte. 4.4. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse, süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme, paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud plaanidele ja spetsifikatsioonidele. 4.5. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale, sealhulgas hoone seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaame, lippe, plakateid, logosid, sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele. Üürileandja on kohustatud tagama, et üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise kohustus on üürnikule ette nähtud õigusaktidega. Üürniku paigaldatud reklaami vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning reklaamimaksu maksab üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on üürnik kohustatud üürileandjale hüvitama tekitatud kahju. 4.6. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega õigus kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui: 4.6.1. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab üüripinda või muul viisil vähendab selle väärtust; 4.6.2. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab üürileandja kulutusi üüripinnale; 4.6.3. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega; 4.6.4. üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud uue üüri või kõrvalteenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise piirangute või muude tingimustega. 4.7. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks. 4.8. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemisel ja sellel viibimisel hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast. 4.9. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse, välja arvatud üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule, sealhulgas tema töötajale, ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui: 4.9.1. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab tüüptingimuste punktist 4.7 tulenevat kohustust; 4.9.2. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku lepitud eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas; 4.9.3. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemiseks esineb muu põhjendatud vajadus, mis on seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme. 4.10. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub üürnik üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 4.11. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on sätestatud hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, sealhulgas hoone sisekorraeeskirjas. 11 4.12. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku energiatarbimise, veetarbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sellises sisus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab analüüsida üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu hulgas peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu ning tarbitud energia CO2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu. 4.13. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. a direktiivist 2012/27/EL hoonete energiatõhususe kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu. Pooled võivad eritingimustes täpsustada hoonete energiatõhususe nõuete aluseks olevaid dokumente. 5. ÜÜRIPINNA KORRASHOID 5.1. Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama üüripinna hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas seisundis ja eritingimuste punktis 4 kokku lepitud seisundis, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust. 5.2. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal on kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5.3–5.14, eritingimustes ja lisades. 5.3. Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku lepitud kinnisvara korrashoiu heale tavale ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte kohustuste jaotuse alusel. Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine 5.4. Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eritingimustes sätestatud sihtotstarbel kasutatav, ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul puudusest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 5.5. Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 5.6. Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni jooksul avariist teada saamisest arvates, ning tegema avariijärgse remondi viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 5.7. Kui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde tegemiseks vajalike materjalide ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5.4–5.6 nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule edasise tegevusplaani. Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja esitatud tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist. Remonttööde ja parendustööde tegemine 5.8. Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisakokkuleppeid. 5.9. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval viisil. Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist. 5.10. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida parendustööde tegemises üürileandja poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku parendustööde 12 mahu ja tähtajad. Kui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused hüvitama, siis lepitakse kokku ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise tingimused ja kord. 5.11. Kui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste õigusaktide muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või parendustöid üüripinna sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde mahu, tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või mõlemale. Sellisest nõuetele mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku poolt ei ole käsitatavad üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust alandada üüri, peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid õiguskaitsevahendeid. 5.12. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või parendustöid, on üürnikul õigus eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde tegemiseks isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3.8–3.12 sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud õiguskaitsevahendeid. 5.13. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused, samuti üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise maht ja tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe sõlmimisest põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste tegemine on vajalik üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks. 5.14. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on võimalik üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui üürileandja tasub üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul on muudatuste äravõtmiseks õigustatud huvi. 6. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE 6.1. Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa sellest isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnik annab üüripinna allkasutusse, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule. 6.2. Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud üürileandjat kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul üleandmisest või kasutusse andmisest arvates. 7. LOAD 7.1. Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused, arvestades lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui üüripinna omaniku abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast tulenevate asjaolude tõttu. 7.2. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandjale ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused (sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud põhjendatud juhtudel. Samuti osutab üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürnikust tulenevate asjaolude tõttu. 13 8. LEPINGU LÕPPEMINE 8.1. Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda üksnes käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel. 8.2. Leping lõpeb järgmistel juhtudel: 8.2.1. juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel; 8.2.2. poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval; 8.2.3. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8.3 toodud alustel; 8.2.4. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punktis 8.4 toodud alustel; 8.2.5. seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel. 8.3. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette, järgnevatel juhtudel: 8.3.1. üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest või lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa; 8.3.2. üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu saab üüripind oluliselt kahjustada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest viivitamata üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu; 8.3.3. üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest arvates, välja arvatud tüüptingimuste punktis 6.2 sätestatud juhul; 8.3.4. muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. 8.4. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette, järgnevatel juhtudel: 8.4.1. üürnikul ei ole võimalik üüripinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutada või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta; 8.4.2. üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist kõrvaldanud ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest tulenevaid nõudeid, nt riigihangete menetlustähtaegu jm; 8.4.3. üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. 8.5. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu lõppemise päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik üürnikust mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik vastavad maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teistsuguses tähtajas. 8.6. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest, mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast lepingu lõppemist. 9. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE 14 9.1. Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 9.2. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja muudatusi. Üürnik peab üüripinna enne tagastamist heakorrastama ning vabastama talle ja isikutele kuuluvast varast. 9.3. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt moodustab lepingu lahutamatu lisa. 9.4. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9.2 sätestatule, fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9.3 nimetatud aktis ning juhul kui üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist. 9.5. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise, tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle vaidlus, on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool, kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. Kui ekspertiisist ilmneb, et puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab proportsioonid, millises ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida. 10. VASTUTUS Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted 10.1. Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju. Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud üürniku, üürniku allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui üürniku poolt üüripinnale lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult. 10.2. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist. 10.3. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista teiste seaduses või lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti. 10.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60 päeva jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 15 10.5. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse täitmisega viivitatud iga päeva eest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral 10.6. Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu lepingu ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 10.7. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel õigus nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses. 10.8. Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal õigus nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu lõppemise ajal kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna vabastamiseni. Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumisel korral 10.9. Lepingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt, on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 10.10. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise või tervikuna kasutamise võimatus, siis üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri tasumisest (ei ole õigust üüri alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist. 10.11. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama, ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale puudusest või takistusest teavitamisest kuni üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni. 10.12. Kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus kuni rikkumise kõrvaldamiseni kasutada ühte varianti alljärgnevatest: 10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse osakaalule üüris või kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest üürileandjale tasumata. 10.12.2. nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% kasutustasust iga päeva eest, kuni rikkumise kõrvaldamiseni kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 10.13. Üürnikul on õigus punktis 10.12 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada 3 (kolme) kuu jooksul rikkumisest teada saamisest või rikkumise kõrvaldamisest, vastavalt kumb on hilisem. 10.14. Lisaks punktides 10.11 ja 10.12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning kasutada muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see ei ole lepingus kokkulepituga vastuolus. 10.15. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud tööde maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt. 16 10.16. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal kehtiva ühe kuu üüri ulatuses. 11. TEADETE EDASTAMINE 11.1. Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja informatsioon loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui need on üle antud allkirja vastu või esitatud digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega leppida kokku täpsemad tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta. 11.2. Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 12.1. Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest, lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras. 12.2. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust. 13. KONFIDENTSIAALSUS 13.1. Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on poolel, sealhulgas tüüptingimuste punktides 13.2 ja 13.5 nimetatud isikutel, olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, ning mis tahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eeldatavalt õigustatud huvi. 13.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele, pankadele, kontserni ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osad, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 13.3. Pooled kohustuvad rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 13.4. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides. 13.5. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad, lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel kasutavad, ning tüüptingimuste punktis 13.2 nimetatud isikud oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 14. MITMESUGUST 14.1. Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kinnistu võõrandamisel. Üürileandjal ei ole 17 õigust keelduda nõusoleku andmisest, juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. 14.2. Kõik lepingu täiendused ja muudatused, sealhulgas lõpetamine, tuleb koostada kirjalikus vormis. 14.3. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või tühisuse tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled avastavad mingi sätte kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks võimalikult lähedaseks poolte esialgsele kavatsusele. 14.4. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti. 14.5. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist kirjalikus vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad on need allkirjastanud.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel