dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 9. august 2019
Viit
4.1-1/2011-1
Registreeritud
9. august 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Ametiühingute Leskliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2019
Vastutaja
Ulla Saar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
8. september 2019

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎SM_le_TVK_kaasistujate tasu.asice160 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Nelli Loomets <[email protected]> Saadetud: 08.08.2019 15:32 Adressaat: SM Info <[email protected]>; ti ti ee <[email protected]> Koopia: <[email protected]> Teema: TVK kaasistujate tasu Tere. Lisana kiri TVK kaasistujate tasu teemal. Lugupidamisega Nelli Loomets ©¦ JuristEesti Ameti¨¹hingute KeskliitLaulupeo 24, Tallinn Tanel Kiik Sotsiaalminister Meie 08.08.2019 nr 1-12/25 [email protected] Maret Maripuu Tööinspektsiooni peadirektor [email protected] Töövaidluskomisjonide kaasistujate tasu Lugupeetud minister ja Tööinspektiooni peadirektor EAKL nimetab töötajate esindajaid töövaidluskomisjonidesse (TVK) üle Eesti. Mitmed EAKL poolt nimetatud TVK kaasistujad on pöördunud EAKL poole seoses kaasistujate töö tasustamisega. TVK kaasistuja töö seisneb: 1) istungikutse elektrooniliselt vastuvõtmises; 2) iseseisvalt sisenedes Tööinspektsiooni andmebaasi enne istungit töövaidlusmaterjalidega tuvumises; 3) istungil osale- mises; 4) pärast istungit otsuse tegemises; 5) kirjaliku otsusega tutvumises ja digitaalselt allkirjas- tamises (eriarvamuse kirjutamises, digitaalselt allkirjastamises). Ühtegi neist toimingutest pole võimalik ära jätta, sest tegemist on jätkuva protsessiga kus üks toiming peab järgnema eelmisele. Teoreetiliselt on võimalik ära jätta töövaidluste materjalidega eelnev tutvumine, kuid siis on väga raske aru saada istungitel toimuvast ja see võib kaasa tuua ebaõiged otsused. Kaasistuja peab materjalidega eelnevalt ise tutvuma, sest ta ei näe töövaidluse materjale istungi kestel (välja arvatud juhul, kui võtab kaasa oma isikliku arvuti). Iseseisvalt eesootavate töövaidluste materjalidega tutvumiseks võib kuluda mitmeid tunde, sest istungite päeval on vaidlusi alati rohkem kui üks. Oleme palunud EAKL poolt TVK-desse nimetatud kaasistujatelt tagasisidet nende töö ja makstava tasu kohta. Näiteks üks kaasistuja väitis, et seoses väljasõiduistungiga kulus tal aega hommikul kella 7.50-st kuni õhtul 17-ni ja selle aja eest läks kirja istungil osalemise aega 4,5 tundi. Teine kaasistuja kirjeldas, et võtab alati TVK istungitel osalemiseks vaba päeva ja kuna elab maal, siis bussiliikluse tõttu peab sõitma TVK-sse kell 9.30 väljuva bussiga, et jõuda istungi aluseks kell 12.30. Tallinna TVK kaasistujal tekkis istungipäeval ootamatult 2 tunnine vaba aeg, millega polnud midagi peale hakata, sest selle ajaga poleks jõudnud ei tööle ega poodi. Sellised lood näitavad, et inimesed kulutavad TVK kaasistuja töö tegemiseks väga palju oma vaba aega. TvLS § 10 lg 4 kohaselt kaasistujale makstakse tasu TVK istungil osalemise aja eest Tööinspekt- siooni eelarvest. Praktikas tähendab see, et tasustatakse ainult reaalse istungi kestuse aeg ja üle- Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail: [email protected] │ www.eakl.ee jäänud töö teeb kaasistuja ära tasuta. Istungite päeval tekkivate pauside eest tasu ei maksta ja see fakt häirib TVK kaasistujaid kõige rohkem. Samas tööseisakud istungite päeval tekivad paramata- mult, neid ei ole võimalik ette näha ja kaasistujal ei ole võimalik tööseisaku aega vabalt enda ots- tarbeks kasutada, sest tuleb jääda ootama järgmise istungi toimumist. Tööseisakud tekivad muu- hulgas näiteks kui istungit ei toimu poole mitteilmumise tõttu, poole taotlusel lükatakse istungi toimimise aeg edasi, pooled jõuavad TVK-s kokkuleppele, sõlmitakse kompromiss jms. On võimalik olukord, et kaasistuja tuleb istungitele, ühtegi istungit ei toimu ja istungil osalemise aega ei tekigi. Tasu suurus istungil osalemise aja eest on TvLS § 10 lg 4 kohaselt kõrgemate riigiteenijate ameti- palkade seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud kõrgeima palgamäära, §-s 21 nimetatud kõrgeima palga- määra indeksi ja 0,078 korrutis. Tasu makstakse vastavalt istungi kestusele arvestades, et ühele tunnile vastab 1/8 käesolevas lõikes sätestatud tasu alusel arvutatud päevatasust. Näiteks 2019. aasta augustis on tunnitasuks 2,61 eurot brutona, samal ajal kui Eestis kehtiv töötunni riiklik alammäär on 3,21 eurot. TVK kaasistuja töö on analoogne kohtus osaleva rahvakohtuniku tööga. Seetõttu üheks võimali- kuks lahenduseks oleks kindla päevatasu kehtestamine või lähtumine töötasu alammäärast. Ees- kuju saaks võtta rahvakohtunike töö tasustamise korrast, mida reguleerib justiitsministri 19.12.2006 määrus nr 37 mille § 2 kohaselt: (1) Rahvakohtuniku tasu määr kohtuistungil õigusemõistmises osaletud tunni eest on võrdne töölepinguseaduse § 29 lõike 5 alusel kindla ajaühiku kohta kehtestatud töötasu alammääraga. Kui rahvakohtuniku tasu õigusemõistmises osalemise päeva eest osutub väiksemaks tema töökohajärgsest keskmisest päevapalgast, hüvitatakse vahe kohtu eelarvest. (2) Toimiku materjalidega tutvumiseks ja muu kohtumenetlusega seotud asjaajamise jaoks arvestatakse kohtuasja kohta kuus tundi tasustatud tööaega lisaks kohtuistungil veedetud ajale. (3) Kui kohtuasja istungid toimuvad pikema aja jooksul kui 10 istungipäeva ja rahvakohtunik osa- leb kohtuasja arutamises kuni selle lõpuni, siis makstakse rahvakohtunikule lisaks ühekordses määras tunnitasule pärast kohtumenetluse lõppu juurde sama summa, mis talle tunnitasu alusel maksti. Kindlasti ei ole TVK kaasistujale makstav tasu ainsaks põhjuseks, miks inimesed on nõus osalema kaasistujana töövaidluste lahendamisel. EAKL otsib jätkuvalt uusi esindajaid TVK-desse, kuid juba praegu üha raskem leida uusi kaasistujaid kaasistujatele esitatavate nõuete ja makstava sümbool- se tasu tõttu. On ka oht, et praegused kaasistujad loobuvad TVK kaasistuja tööst. Kolmest liikmest koosnev TVK loodi eesmärgiga kaasata sotsiaalpartnerid töövaidluste lahendamisse. TVK kaasistu- jate arvu vähenemine vähendab ka sotsiaalpartnerite osa kaasa rääkida tööõiguse rakendamisel. TVK on TvLS § 4 lg 2 järgi sõltumatu ja lähtub otsuste tegemisel ainult seadustest. TVK sõltumatu- se peaks tagama ka TVK liikmete töö finantseerimine, mis ei sõltu otseselt Tööinspektsiooni pinge- lisest eelarvest. Leiame, et TVK kaasistujale makstav tasu ei ole õiglane ja proportsionaalne kaasistuja tööle kulu- tatud ajaga ning sotsiaalpartnerite poolt esitatud kaasistujate panust tuleks kõrgemalt hinnata. Palume TVK kaasistujate tasu küsimus üle vaadata ja leida probleemile lahendus, et Eestis oleks rohkem TVK kaasistujaid, kes teevad oma tööd pühendunult. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Peep Peterson EAKLi esimees
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel