Sotsiaalministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeerium 08.08.2019 nr 1-4/19/4314
Keskkonnaministri määruse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Atesteerimisele
kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise
kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“ eelnõu. Määrus kehtestatakse
uue terviktekstina veeseaduse ning selles sätestatud volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu ning
seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Seletuskiri
Teadmiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Keskkonnaühenduste
Koda
Raili Kärmas, 626 2858
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
17.07.2019
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2019 nr
Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad,
proovivõtjale esitatavad nõuded,
õppeprogramm, atesteerimise kord,
atesteerimistunnistuse vorm ja
atesteerimiskomisjoni töökord
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 243 lõike 5 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, vee-
ja joogiveeuuringut tegeva proovivõtja nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord ja
atesteerimistunnistuse (edaspidi ka tunnistus) vorm ning atesteerimiskomisjoni töökord.
(2) Proovivõtjaid atesteeritakse proovivõtmises valdkonniti, milleks on:
1) joogivesi;
2) pinnavesi;
3) põhjavesi;
4) merevesi;
5) heit- ja reovesi;
6) reoveesete.
§ 2. Atesteerimiskomisjon
Vee- ja joogiveeuuringut tegevat proovivõtjat atesteerib keskkonnaministri moodustatud
atesteerimiskomisjon (edaspidi ka komisjon). Komisjonis on seitse liiget, kellest vähemalt kaks
on Terviseameti määratud esindajad. Komisjoni moodustamisel määrab keskkonnaminister
komisjoni esimehe ja sekretäri.
§ 3. Komisjoni töökord
(1) Komisjoni esimees nimetab komisjoni koosseisust komisjoni aseesimehe, kes asendab
komisjoni esimeest tema äraolekul.
(2) Komisjoni istungi kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni istungid toimuvad vastavalt
vajadusele, kuid proovivõtjate taotluste olemasolul mitte harvem kui üks kord kolme kuu
jooksul. Atesteerimise aja määrab komisjoni esimees.
(3) Komisjoni sekretär teavitab komisjoni istungi toimumise ajast ja kohast komisjoni kõiki
liikmeid. Atesteerimise toimumise ajast ja kohast teavitab komisjoni sekretär atesteerimist
taotlevaid isikuid kirjalikult.
1
(4) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest, nende hulgas
peab olema komisjoni esimees või aseesimees.
(5) Komisjon võtab otsused vastu häälteenamusega. Igal komisjoni liikmel on üks hääl. Häälte
võrdsel jagunemisel otsustab komisjoni esimehe või tema äraolekul aseesimehe hääl.
(6) Atesteerimise käigu, tulemuste ja komisjoni otsuse kohta vormistab komisjoni sekretär
komisjoni istungi protokolli. Komisjoni otsuse suhtes eriarvamusele jäänud komisjoni liikmel
on õigus fikseerida oma eriarvamus kirjaliku või suulise avaldusena. Kirjalik eriarvamus
lisatakse protokollile.
(7) Suuline eriarvamus protokollitakse komisjoni liikme taotlusel. Protokolli allkirjastavad
komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees, ja sekretär.
(8) Komisjon teeb otsuse atesteerimise tulemuste kohta kolme tööpäeva jooksul atesteerimise
toimumise päevast arvates. Atesteerimise tulemustest teavitab komisjoni sekretär atesteeritud
isikuid kolme tööpäeva jooksul alates komisjoni poolt otsuse tegemisest.
§ 4. Atesteerimise taotlemine
(1) Atesteerimist taotlev proovivõtja esitab komisjonile järgmised dokumendid:
1) kirjalik avaldus;
2) info läbitud proovivõtmise koolituste kohta, märkides ära koolitaja nimetuse ja koolituse
toimumise aja.
(2) Avaldus peab sisaldama järgmisi andmeid atesteerimist taotleva isiku kohta:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) töökoht ja ametinimetus nende olemasolul;
4) kontaktandmed;
5) andmed senise praktilise töö kohta proovivõtmisel;
6) eelmise atesteerimise aeg ja tunnistuse number, kui proovivõtja on varem atesteeritud;
7) proovivõtmise valdkond või valdkonnad, milles taotleja soovib olla atesteeritud.
(3) Komisjoni sekretär registreerib atesteerimist taotleva isiku esitatud dokumendid nende
saabumise päeval.
(4) Kui atesteerimist taotlev isik jätab koos avaldusega esitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud dokumendid või avaldus ei sisalda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nõutud andmeid
või avalduses on muid puudusi, määrab komisjon atesteerimist taotlevale isikule tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks.
(5) Kui atesteerimist taotlev isik jätab tähtajaks puudused kõrvaldamata, võib komisjon
otsustada jätta taotlus läbi vaatamata.
§ 5. Nõuded atesteeritavale
(1) Atesteeritav peab:
1) oskama koostada proovivõtu plaani;
2) oskama määrata sobiva proovivõtukoha;
2
3) oskama vajaduse korral ette valmistada proovivõtmise kohad;
4) oskama valida sobiva proovivõtumeetodi;
5) oskama käsitseda proovivõtuseadmeid selliselt, et saadud proov oleks esinduslik ja
usaldusväärne;
6) tundma proovivõtukoha erisusi, mis võivad mõjutada proovivõtmist, ja valdama
proovivõtmise tehnikat;
7) oskama määrata, millisest materjalist proovipudeleid tuleb kasutada olenevalt
analüüsitavast komponendist;
8) teadma, millised on nõuded proovivõtupudeli ettevalmistamiseks, proovide
transportimiseks ja säilitamiseks;
9) teadma, millistele nõuetele peab vastama proovivõtuseadmete materjal, konstruktsioon ja
puhtusaste ning milline on nende materjalide mõju vee kvaliteedile;
10) oskama võtta eri liiki (punkt-, valik-, pidev-, sari- ning keskmistatud) proove sõltuvalt
proovivõtmise valdkonnast;
11) oskama vormistada proovivõtuprotokolli ja joogiveeproovi korral kaaskirja;
12) oskama säilitada ja transportida ning vajaduse korral konserveerida proove;
13) tundma valdkondlikke õigusakte;
14) tundma proove mõjutavaid tegureid sõltuvalt proovivõtuvaldkonnast (temperatuur,
veekogu kihistumine, hoovused, voolu ebaühtlus, valgus, hapnikusisaldus, proovipudeli
materjal, proovi sisaldised, proovi külmutamine, proovi säilitamise aeg) ja nende mõju
analüüsitulemusele;
15) teadma, kuidas toimub proovide vastuvõtt laborisse;
16) teadma, milliseid nõudeid esitatakse laboritele, kelle analüüsitulemused on kasutatavad
riigisiseselt ja riikidevaheliselt.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab atesteeritav pinna-, põhja-, mere-,
heit- ja reovee ning reoveesette valdkondades nende eripärast lähtudes:
1) oskama ette valmistada vooluhulga määramise kohad;
2) oskama võtta proove siseveekogude, mere, puuraukude, kaevude, kanalisatsioonirajatiste
eri sügavustest;
3) oskama võtta proove erinevates ilmastikutingimustes;
4) oskama võtta proove laevadest, kütuse- ja toksiliste ainete hoidlatest vm potentsiaalsetest
saasteallikatest;
5) oskama määrata voolava vee voolukiirust, vooluhulka, puuraukudes põhjavee taset;
6) oskama mõõta kohapeal pH-d, elektrijuhtivust, lahustunud gaaside vm ainete sisaldust
sõltuvalt proovivõtmise valdkonnast;
7) oskama võtta õlide ja rasvadega saastunud veeproove;
8) oskama võtta proove veekogudest ruumis ja ajas selliselt, et oleks esindatud uuritava saaste
ulatus ja dünaamika;
9) oskama vältida ohtusid, mis võivad kaasneda proovivõtmisega merel, siseveekogudel,
kanalisatsioonirajatistel, kütuse- ning toksiliste ainete hoidlates jm proovivõtu kohtades;
10) teadma, kuidas määratakse reostuskoormust.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab atesteeritav joogivee valdkonnas
oskama:
1) võtta proove radioloogiliste näitajate määramiseks;
2) võtta proove mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate määramiseks;
3) määrata kohapeal proovivõtmise kohas joogivee lõhna, maitset, pH-d, jääkkloori ja
elektrijuhtivust.
3
§ 6. Atesteerimine
(1) Atesteerimine toimub atesteerimiskomisjoni istungina.
(2) Atesteerimine koosneb:
1) kirjalikust testist;
2) vajaduse korral suulisest vestlusest komisjoniga;
3) esmakordsel atesteerimisel praktiliste ülesannete sooritamisest.
(3) Atesteerimise test koosneb igas proovivõtu valdkonnas kümnest küsimusest, millest tuleb
õigesti vastata vähemalt seitsmele. Sel juhul loetakse atesteerimine sooritatuks.
(4) Kui testi tulemusena on saadud kümnest punktist vähemalt kuus punkti, siis otsustab
komisjon vestluse põhjal, kas atesteerimine on sooritatud.
(5) Vestluse ning praktilise ülesande sisu otsustab komisjon, arvestades testi tulemusi,
valdkonda, milles atesteeritav soovib olla atesteeritud, ning käesoleva määruse § 5 lõikes 1
esitatud nõudeid teadmistele ja oskustele.
(6) Komisjon hindab atesteerimise läbinud proovivõtja teadmisi ja oskusi järgmiselt:
1) sooritas atesteerimise;
2) ei sooritanud atesteerimist.
§ 7. Atesteerimise tulemuse vaidlustamine ja kordusatesteerimine
(1) Atesteerimist taotlenud isik, kes ei ole nõus atesteerimise tulemusega, võib pöörduda
komisjoni esimehe poole selgituste saamiseks või taotleda kordusatesteerimist kahe nädala
jooksul, arvates päevast, mil ta sai teada või oleks pidanud teada saama atesteerimise
tulemustest.
(2) Kolme päeva jooksul pärast komisjoni otsuse teatavakstegemist on atesteerimist taotlenud
proovivõtjal õigus esitada protest atesteerimise korralduse kohta komisjonile. Komisjon
registreerib saadud protesti ja esitab koos oma seisukohaga kahe päeva jooksul
keskkonnaministrile, kes teeb otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
(3) Kordusatesteerimise aja määrab komisjoni esimees.
(4) Kordusatesteerimise mittesooritanu peab enne järgmist atesteerimise taotlemist läbima
vähemalt 20-tunnilise väljaõppe proovivõtmise kohta vee- või joogiveeuuringu valdkonnas,
milles atesteerimist taotletakse.
§ 8. Proovivõtjate väljaõpe ja õppeprogramm
(1) Proovivõtjate väljaõpet korraldab asutus või isik, kelle üheks põhikirja- või
põhimäärusejärgseks tegevuseks on koolitus.
(2) Proovivõtjate vähemalt 20-tunnilise väljaõppe programm vee- või joogiveeuuringu
valdkonnas peab sisaldama vähemalt järgmisi teemasid:
1) proovivõtmisega seotud õigusaktide ülevaade;
4
2) proovivõtukoha ettevalmistamise ja proovivõtmise nõuded proovivõtmise valdkonniti,
arvestades käesoleva määruse §-s 5 sätestatud nõudeid;
3) proovide transportimise nõuded;
4) proovide laborisse üleandmise nõuded;
5) proovitulemuste tõlgendamine ja vaidlustamine.
§ 9. Atesteerimistunnistuse andmine
(1) Komisjon annab atesteeritud proovivõtjale elektroonilise atesteerimistunnistuse, mille
vorm on esitatud käesoleva määruse lisas.
(2) Atesteerimistunnistusele märgitakse:
1) atesteeritud proovivõtja ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) atesteerimise kuupäev;
4) proovivõtmise valdkond või valdkonnad, milles proovivõtja on atesteeritud;
5) atesteerimistunnistuse number;
6) kehtivuse lõppemise kuupäev;
7) atesteerimiskomisjoni esimehe nimi ja digiallkiri.
(3) Komisjoni esimehe puudumisel asendatakse atesteerimistunnistusel komisjoni esimehe
nimi ja digiallkiri komisjon aseesimehe nime ja digiallkirjaga.
(4) Tunnistus edastatakse proovivõtjale elektrooniliselt.
(5) Atesteerimistunnistus kehtib seitse aastat.
(6) Kui atesteerimistunnistus on kadunud, võib tunnistuse omanik taotleda komisjonilt
duplikaadi andmist.
§ 10. Atesteerimistunnistuste kehtivus
Kuni 2019. aasta 30. septembrini antud atesteerimistunnistused kehtivad kuni nendel märgitud
tähtajani.
§ 11. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril.
Rene Kokk
Keskkonnaminister Meelis Münt
Kantsler
5
Keskkonnaministri määruse
„Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad,
proovivõtjale esitatavad nõuded,
õppeprogramm, atesteerimise kord,
atesteerimistunnistuse vorm ja
atesteerimiskomisjoni töökord“ eelnõu
Lisa
VEE- JA JOOGIVEEUURINGU PROOVE VÕTVA ISIKU ATESTEERIMISTUNNISTUS
nr ......
Ees- ja perekonnanimi .................................................................................
Isikukood .....................................................................................................
Atesteeritud «......» ..........................................................................20...... a.
Tunnistus kehtib kuni «......» .......................................................... 20...... a.
Proovivõtmise valdkonnad:
Joogivesi
Pinnavesi
Põhjavesi
Heit- ja reovesi
Merevesi
Reoveesetted
Atesteerimiskomisjoni esimees /nimi ja digiallkiri/
6
Keskkonnaministri määruse
„Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded,
õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja
atesteerimiskomisjoni töökord“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 243 lõike 5 alusel. Määruse eelnõu koostamise aluseks on
uus volitusnorm, mis on sätestatud 30.01.2019 vastu võetud veeseaduses (RT I, 22.02.2019, 1).
Eelnõu koostamisel on lähtutud 2019. aasta 1. oktoobril jõustuva veeseaduse 10. peatükist, mis
reguleerib veeuuringu ja joogiveeuuringu tegemist. Veeseaduse (VeeS) § 236 lõike 2 kohaselt
loetakse veeuuringuks vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning
naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmist ja analüüsimist veeseisundi hindamise,
saastatuse kindlakstegemise, veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle
tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil.
VeeS § 236 lõike 4 kohaselt on joogiveeuuring veeproovi võtmine ja analüüsimine joogivee
terviseohutuse kindlakstegemiseks. Määruse eelnõu tekst kordab sisuliselt keskkonnaministri
11.01.2002 määruse nr 3 „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale
esitatavad nõuded, proovivõtja atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ning
proovivõtja atesteerimiskomisjoni töökord“ (edaspidi määrus nr 3) ja sotsiaalministri
08.12.2009 määruse nr 91 „Joogivee uuringut teostava proovivõtja atesteerimise tingimused ja
kord“ (edaspidi määrus nr 91) tekste, milles on tehtud eelkõige keelelisi ja normitehnilisi
muudatusi. Seni kehtinud kahe määruse asemel on koostatud üks ühine määrus, mis reguleerib
nii veeuuringu kui ka joogiveeuuringu valdkondades atesteerimise korraldamist ning VeeS
§ 243 lõike 4 kohaselt atesteerib tulevikus nii veeproovivõtjaid kui ka joogiveeproovivõtjaid
üks ühine atesteerimiskomisjon, kuhu kuuluvad vähemalt kaks Terviseameti määratud
esindajat, kes vastutavad joogivee proovivõtmise valdkonna eest. See võimaldab tulevikus
vähendada halduskoormust ja bürokraatiat, kuna veeuuringu ja joogiveeuuringu valdkondades
ei pea enam läbima eraldi kahte menetlust atesteerimise taotlemiseks.
Määruse nr 3 redaktsioonide seletuskirjad on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumist ning
määruse nr 91 seletuskirjad Sotsiaalministeeriumist.
Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik
Raili Kärmas (tel 626 2858,
[email protected]) koostöös Sotsiaalministeeriumi
rahvatervise osakonna nõuniku Ramon Nahkuriga (tel 626 9190,
[email protected]).
Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre
(tel 626 2953,
[email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (tel 626 2904,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohane määrus koosneb 11 paragrahvist. Seoses uue veeseaduse vastuvõtmise ja
jõustumisega on vaja kehtestada uuesti veeseaduse alamaktid. Eelnõukohane määrus on
koostatud määruste nr 3 ja 91 alusel, mis on tingitud asjaolust, et eelnõu reguleerib lisaks
veeuuringu valdkonnale ka joogiveeuuringu valdkonda. Sisulisemad muudatused puudutavad
järgmisi paragrahve.
1
Paragrahvis 2 on lähtutud määruse nr 3 sõnastusest, mille kohaselt moodustab
atesteerimiskomisjoni keskkonnaminister. Kuna VeeS § 243 lõike 4 kohaselt korraldab
proovivõtja atesteerimist tulevikus Keskkonnaministeerium koostöös Terviseametiga, on
komisjoni moodustamise volitus antud keskkonnaministrile. Komisjoni liikmeks määratakse ka
vähemalt kaks Terviseameti esindajat, kes hakkavad koordineerima joogiveeproovivõtmise
valdkonda.
Paragrahvi 3 sõnastust on täiendatud analoogselt määruses nr 91 sätestatuga. Lõike 2 kohaselt
toimuvad komisjoni istungid vastavalt vajadusele, kuid proovivõtjate taotluste olemasolul mitte
harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Atesteerimise aja määrab komisjoni esimees. See
võimaldab proovivõtja atesteerimise taotluse esitanud isikutel saada atesteerimistunnistus
vähemalt kolme kuu jooksul. Lõiget 5 on täiendatud selliselt, et igal komisjoni liikmel on üks
hääl. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab komisjoni esimehe või tema äraolekul aseesimehe
hääl. Lõikes 6 täpsustatakse, et komisjoni otsuse suhtes eriarvamusele jäänud komisjoni liikmel
on õigus fikseerida oma eriarvamus kirjaliku või suulise avaldusena. Kirjalik eriarvamus
lisatakse protokollile. Lõike 7 alusel suuline eriarvamus protokollitakse komisjoni liikme
taotlusel. Protokolli allkirjastavad komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees, ja sekretär.
Paragrahvis 4 on muudetud atesteerimise taotlemisel komisjonile esitatavate dokumentide
loetelu, kuna atesteerimise taotlemisel puudub 01.10.2019 jõustuva VeeS kohaselt nõue, mille
alusel peaks isik olema enne atesteerimist läbinud vastavasisulise koolituse ja omama
proovivõtmise varasemat kogemust.
Paragrahvis 5 on atesteeritavale esitatavad nõuded määratud määruste nr 3 ja 91 alusel.
Lõikes 1 on esitatud üldised nõuded kõigile valdkondadele ning lõigetes 2 ja 3 spetsiifilised
nõuded sõltuvalt proovivõtmise valdkonnast. Proovivõtjatele korraldatavate koolituste
õppeprogrammide koostamisel tuleb arvestada, et õppeprogramm kataks kõiki §-s 5 nimetatud
aspekte sõltuvalt proovivõtmise valdkonnast.
Paragrahvi 6 on muudetud selliselt, et praktiliste ülesannete sooritamine on nõutud üksnes
esmakordsel atesteerimisel sarnaselt määrusele nr 3 ning suuline vestlus komisjoniga on
muudetud vajaduspõhiseks. Kokkuvõttes koosneb atesteerimine kirjalikust testist, vajaduse
korral suulisest vestlusest komisjoniga ning esmakordsel atesteerimisel praktiliste ülesannete
sooritamisest. Atesteerimise sooritamine sõltub testi tulemustest, kümnest küsimusest peab
õigesti olema vastatud vähemalt seitse. Kui testi tulemuseks on kuus õiget vastust, siis võib
komisjon vestluse põhjal otsustada atesteerimise sooritatuks. Lisaks on täpsustatud, et
atesteerimine toimub atesteerimiskomisjoni istungi raames.
Paragrahvis 7 on täpsustatud tulemuste vaidlustamise menetlust määruses nr 91 sätestatu
põhjal. Lõike 2 kohaselt on atesteerimist taotlenud proovivõtjal õigus kolme päeva jooksul
pärast komisjoni otsuse teatavakstegemist esitada protest atesteerimise korraldamise kohta
komisjonile. Komisjon registreerib saadud protesti ja esitab koos oma seisukohaga kahe päeva
jooksul keskkonnaministrile, kes teeb otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise
kohta. Lisaks on täiendatud määrust lõikega 4, mille kohaselt muutub proovivõtja väljaõpe
kohustuslikuks juhul, kui isik on atesteerimistestil läbi kukkunud vähemalt kahel järjestikusel
korral, mis tähendab, et isik ei sooritanud atesteerimistesti positiivsele tulemusele nii esmasel
atesteerimisel kui ka kordusatesteerimisel.
Paragrahvi 8 on täiendatud proovivõtja väljaõppe programmiga. Määruse nr 3 alusel on
sätestatud lõikes 1, et proovivõtjate väljaõpet korraldab asutus või isik, kelle üheks põhikirja-
või põhimäärusejärgseks tegevuseks on koolitus. Lõikes 2 on täpsustatud koolituse minimaalne
programm. Koolituse programm peab katma kõiki eelnõu §-s 5 nimetatud nõudeid sõltuvalt
2
sellest, millises valdkonnas proovivõtja soovib atesteerimistunnistust saada.
Paragrahvis 9 on täpsustatud proovivõtjale atesteerimistunnistuse andmise korda. Eelnõu
kohaselt ei väljastata proovivõtjale enam atesteerimistõendit, vaid üksnes määruse eelnõu lisa
alusel elektrooniline atesteerimistunnistus. Paragrahvi on täiendatud määruses nr 91
sätestatuga. Lõike 3 kohaselt komisjoni esimehe puudumisel asendatakse
atesteerimistunnistusel komisjoni esimehe nimi ja digiallkiri komisjon aseesimehe nime ja
digiallkirjaga. Lõike 4 alusel edastatakse atesteerimistunnistus proovivõtjale üksnes
elektrooniliselt. Lisaks, lõike 5 alusel kehtib atesteerimistunnistus seitse aastat, mis on
kooskõlas VeeS § 243 lõike 4 teise lausega. Lõikega 7 täpsustatakse, et kui atesteerimistunnistus
on kadunud, võib tunnistuse omanik taotleda komisjonilt duplikaadi väljaandmist.
Paragrahv 10 on rakendussäte, millega täpsustatakse, et kuni 2019. aasta 30. septembrini antud
atesteerimistunnistused kehtivad kuni nendel märgitud tähtajani.
Paragrahvi 11 kohaselt määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril, samal ajal uue veeseadusega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Kuna eelnõu tekst põhineb määrustel nr 3 ja 91,
millega on täidetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2000/60/EÜ, 23. oktoober
2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, tulenev
seiretulemuste kvaliteedinõude tagamise kohustus, ei ole direktiivi artiklite ülevõtmise tabelit
selle eelnõu kohta koostatud.
4. Määruse mõju
Määrusega ei ole proovivõtjatele uusi sisulisi nõudeid kehtestatud. Sellest tulenevalt on
määruse mõju sama, mis oli määrustel nr 3 ja 91. Atesteerimise taotlemine muutub isikule
lihtsamaks, kuna atesteerimise eelduseks ei ole enam veeproovivõtmise kogemuse ja vastava
koolituse läbimise kohustust. Kahe erineva atesteerimiskorra (veeuuringu ja joogiveeuuringu)
ühildamine võimaldab kokku hoida ressurssi ning vähendada bürokraatiat, kuna isikutel on
eelnõukohase määruse alusel võimalik ühe ja sama menetluse raames taotleda korraga
atesteerimist nii veeuuringu kui ka joogiveeuuringu valdkondades. Seni korraldas
joogiveeuuringuid tegevate proovivõtjate atesteerimist Sotsiaalministeerium, mis sisuliselt
tähendas, et isikud pidid joogiveeuuringu ja veeuuringu valdkondades atesteerimise
taotlemiseks läbima kaks eraldi menetlust erinevate atesteerimiskomisjonide juures.
Eelnõukohase määrusega need kaks menetlust ühendatakse, mille tulemusena väheneb
atesteeritavate halduskoormus.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, rakendamiseks vajalikud kulud ja
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa uusi tegevusi ega täiendavaid kulusid, kuid arvestades, et
keskkonnaministri moodustatud atesteerimiskomisjonile lisandub joogiveeproovivõtmise
valdkond, kaasneb sellega osaliselt atesteerimiskomisjonile ressursi ja töökoormuse kasv.
Teisalt vabaneb ressurss Sotsiaalministeeriumi moodustatud komisjoni arvelt.
Keskkonnaministeeriumil kulub aastas veeproovivõtjate atesteerimisele veeuuringu
valdkonnas ligikaudu 8000 eurot, lisanduv joogiveeproovivõtjate valdkond võib hinnanguliselt
eelarvet suurendada ligikaudu 2000 euro ulatuses, mille kulu kannab Sotsiaalministeerium.
3
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril, samal ajal uue veeseadusega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile. Määruse eelnõu
saadetakse arvamuse avaldamiseks ka Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Vee-ettevõtete
Liidule ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
4
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/19-0800 - Atesteerimisele kuuluvad
proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded,
õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja
atesteerimiskomisjoni töökord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
Haridus- ja Teadusministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 23.08.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2d76d493-6318-4bd7-b3be-
f4fcd05564c8
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2d76d493-6318-4bd7-b3be-
f4fcd05564c8?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main