ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 24.07.2019
Kehtiv kuni 24.07.2024
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2
Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium
Riigikontroll Teie 05.07.2019 nr 2-1/80018/21/
[email protected] Meie 08.08.2019 nr 1.3-4/1765-3
Kiriku 2/4
15013, Tallinn Harju maakond
Vastus Riigikontrolli märgukirjale auditi "Riigi
2018. a raamatupidamisandmete õigsus ja
tehingute seaduslikkus" raames
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tehtud
aastasiseste toimingute tulemuste kohta.
Lugupeetud Ines Metsalu-Nurminen
Esitame vastused Sotsiaalministeeriumi 2018. aasta raamatupidamise ja tehingute
seaduslikkuse auditi tulemuste kohta koostatud Riigikontrolli märgukirjas esitatud järgmistele
soovitustele.
1. Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS1) ei arvutanud kindlustusosaku väärtust
õigesti
SKAIS ei arvutanud isikutele, kellele määrati pension aastal 2018 ning kes olid liitunud
kogumispensioniga ja saanud enne pensioni määramist sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu,
2017. aasta või 2018. aasta kindlustusosaku väärtust õigesti. Nimelt oli SKAIS neile isikutele
pensioni määramisel arvutanud kindlustusosaku isikustatud sotsiaalmaksu
pensionikindlustuse osa põhjal, mitte aga isikustatud sotsiaalmaksu riikliku
pensionikindlustuse osa põhjal, nagu nõuab sotsiaalministri määrus nr 164
„Pensionikindlustuse kindlustusosaku ja kindlustusosa arvutamise juhend“. Isikutele maksti
pensioni rohkem, kui neil oli õigus saada.
Tegemist oli programmi SKAIS veaga, aga SKA töötajad ei olnud pärast arvestamismetoodika
muutust arvestamise valemeid SKAISis üle kontrollinud. Ameti selgitusel on programmivead
parandatud alates 2019. aasta juunist.
Riigikontrolli soovitus: nõuda, et toetuste arvestamisel toimuvate muudatuste korral
kontrollitaks SKAISi arvestusvalemite õigsust, et tagada toetuste õige arvestus.
Vastus Riigikontrolli märkusele: SKA on muutnud e-teenuste arendusprotsessi alates 2018.
aastast ja arendusprotsessi oluliseks osaks on äripoole tellitud muudatuste testimine enne
muudatuste rakendamist. Testimine hõlmab muuhulgas testlugude kirjeldamist kui ka
testisikute loomist, et oleks kontrollitud tellitud arenduse toimimine vastavalt õigusaktidele.
Konkreetsed nõuded muudatus- ja arendusprotsessides ning äripoole funktsionaalne
testimine peavad minimeerima riske sarnaste vigade kordumiseks. Lisaks viiakse
süstemaatiliselt läbi erinevate toetuste ja hüvitiste maksmise järelkontrolle.
2. SKA ei olnud arvutanud pensioni määramisel ühe aasta eest kindlustusosakut
Ennetähtaegse vanaduspensioni kulu kontrollimisel tuvastas Riigikontroll juhtumid, kus ühele
isikule määrati pension märtsis 2018 ning teisele isikule septembris 2018, kuid neile ei olnud
arvutatud pensioni määramisel kindlustusosakut vastavalt 2017. aasta ja 2018. aasta eest.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Eelneva tõttu määrati, arvestati ja maksti nendele isikutele kuni järgmise indekseerimiseni
pensioni väiksemas summas, kui neil oli õigus saada.
SKA selgituse järgi ei olnud menetlejad pensioni määramisel TSMi (residendist füüsilisele
isikule tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ja maksude tõend) kõiki andmeid SKAISi laadinud.
Riigikontrolli soovitus: täiendada sisekontrollisüsteemi selliselt, et pensioni määramisel
kontrollitaks, et kõik andmed on arvesse võetud.
Vastus Riigikontrolli märkusele: Laiendasime järelkontrolli ulatust kord kvartalis tehtava
päringuga, et välistada sarnaste juhtumite kordumine.
3. SKA rakendab füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsenud isikutele vanaduspensioni
määramisel erisust, mida seadus ette ei näe
Vanaduspensioni kulu kontrollimisel tuvastas Riigikontroll, et isikutele, kes enne
vanaduspensionile jäämist tegutsesid füüsilisest isikust ettevõtjatena (FIE) ja jäid pensionile
enne 1. aprilli, on vanaduspensioni esmamääramisel rakendatud erisust, mida ei ole riiklikus
pensionikindlustuse seaduses ega sotsiaalministri määruses nr 164 „Pensionikindlustuse
kindlustusosaku ja kindlustusosa arvutamise juhend“ ette nähtud. Nimelt võetakse enne 1.
aprilli määratud pensionide puhul kindlustusosaku arvutamisel arvesse viimase aasta
avansiliselt tasutud sotsiaalmaks ainult osaliselt ehk 9/12 ulatuses. FIEde tegelikult tasutud
sotsiaalmaks selgub pärast tuludeklaratsioonide esitamist 1. aprillil, kuid jaanuari-märtsi eest
arvestatud pensioni enam tagasiulatuvalt ei korrigeerita. FIEdele, kellele määratakse
vanaduspension pärast tegelikult tasutud sotsiaalmaksu andmete selgumist, võetakse eelneva
aasta tegelikult tasutud sotsiaalmaks arvesse täies ulatuses.
SKA selgituse järgi on infosüsteemis rakendatud piirangut, et vältida enammakseid.
Riigikontrolli soovitus: tagada, et pensioni määramine oleks kooskõlas riikliku
pensionikindlustuse seadusega.
Vastus Riigikontrolli märkusele: FIEde vanaduspensioni arvestusreeglite korrastamiseks
koostame käesoleval aastal arenduse lähteülesande, et muuta infosüsteemis
arvestusreegleid. Seniks kuni arendus ärireeglite muutmiseks valmib, teeme kvartaalselt
kontrollpäringuid veendumaks, et inimestele laekuvad summa on õiged.
4. Vanemahüvitise arvestamise sisekontrollisüsteem SKAs vajab endiselt täiendamist
Riigikontroll tuvastas 2018. aasta auditis kaks juhtumit, mil SKA ei olnud isikule arvestatud
vanemahüvitist vähendanud, kuigi isik oli teeninud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu
rohkem kui pool vanemahüvitise ülempiirist. Arvestatud vanemahüvitise summat oleks tulnud
ühel juhul vähendada 460 euro võrra (bruto) ja teisel juhul 3301 euro võrra (bruto). SKA
selgituse järgi oli esimesel juhul tegemist menetleja tähelepanematusega igakuise
sotsiaalmaksude päringu töötlemisel ja teisel juhul tähelepanematusega vanemahüvitise
määramisel. Ka eelmise aasta auditis tuvastas Riigikontroll, et SKAs oli isikutele arvestanud
ja maksnud vanemahüvitist neile määratud vanemahüvitise summas, mitte ümber arvutatud
(vähendatud) summas. SKA selgituse järgi täiendati sisekontrollisüsteemi ja telliti pärast
eelmises auditis vanemahüvitise ümberarvutamisel tehtud vigade tuvastamist kvartaalne
kontrollpäring, mille abil tuvastada, et vanemahüvitist tuleb vähendada. 2018. aasta auditis
selgus, et oktoobris 2018 ei olnud jõudnud see kontrollpäring perehüvitiste spetsialistideni,
kelle ülesanne on päringut töödelda, vaid ainult järelevalve spetsialistideni, kes kontrollivad
pisteliselt päringute töötlemist.
Riigikontrolli soovitus: täiendada sisekontrollisüsteemi selliselt, et oleks tagatud
vanemahüvitise õige arvestus ning vead arvestamisel tuvastataks õigel ajal ja kontrollpäringud
jõuaksid õigel ajal vastavate töötajateni, et vältida enammakseid.
Vastus Riigikontrolli märkusele: Oleme täiendanud vanemahüvitiste osas tehtavat päringut
ja töökorraldust alates 2019. aasta aprillikuust. Teeme päringu iga kuu alguses enne hüvitiste
väljamaksmist nii, et jõuame vea parandada enne väljamakset ja päringu tulemust töötleb
laiem ring spetsialiste.
5. Riigipoolse sotsiaalmaksu maksmisel ei olnud SKA kontrollinud, kas isiku eest tuleb
endiselt sotsiaalmaksu maksta
3
Sotsiaalkindlustusamet maksab teatud erijuhtudel isikute, sh ravikindlustatud isiku ülalpeetava
abikaasa eest sotsiaalmaksu, et tagada nende pensioni- ja ravikindlustus. SKA kontrollib
abielu kehtivust rahavastikuregistrist ainult määramisel, kuid ei kontrolli, kas ravikindlustatud
isik ja isik, kelle eest SKA maksab sotsiaalmaksu (ülalpeetav abikaasa), on endiselt abielus.
Riigikontroll tuvastas auditi käigus juhtumi, kus SKA oli maksnud isiku eest alusetult
sotsiaalmaksu nelja kuu vältel pärast lahutust.
Riigikontrolli soovitus: tagada sotsiaalkaitse infosüsteemis abielukande kehtivuse
kontrollimiseks automaatne andmevahetus rahvastikuregistriga, et vältida riigipoolse
sotsiaalmaksu alusetut maksmist.
Vastus Riigikontrolli märkusele: Alates septembrist kontrollitakse ülalpeetava abikaasa
eest riigipoolse sotsiaalmaksu tasumise õigsust rahvastikuregistrilt saadud päringu alusel, et
tuvastada abielusuhte lõppemine ja välistada ülalpeetava abikaasa eest riigipoolse
sotsiaalmaksu tasumine. Päringu alusel kontrollimist tehakse kuni automaatse
andmevahetuse rakendumiseni rahvastikuregistriga.
6. Sotsiaalkindlustusameti nõuete ja kohustiste inventuur on puudulik
Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend sätestab, et vähemalt kord aastas
viiakse läbi kõigi oluliste varade ja kohustiste põhjalik aastainventuur. Inventuuri eesmärk on
veenduda, et aruandeperioodi lõpu seisuga on bilansis kajastatud kõik tegelikud nõuded ja
kohustised, nende arvestus on korrektne ning selle tulemusena on bilansisaldod õiges
väärtuses. Inventuur on ka asutuse üks olulisemaid kontrollisüsteeme, mis annab kindlust, et
kehtestatud sisekontrollisüsteem toimib ja infosüsteemi automaatkanded tagavad korrektse
finantsarvestuse.
SKA sissenõudmise talitus on 17.12.2018. aasta seisuga läbi viinud infosüsteemiga SKAIS
seotud nõuete inventuuri, mille tulemusena korrastati infosüsteemi andmeid ning hinnati
lootusetuks nõudeid kogusummas 70 229 eurot. Inventuuri tulemuste alusel parandati nõuete
saldot aga alles 2019. aastal, mitte aruandeperioodi lõpu seisuga.
Lisaks puudub inventuuri dokumentatsioonis hinnang nõuete allahindamise vajadusele, nagu
on nõutud avaliku sektori finantsarvestuse- ja aruandluse juhendis, hinnatud on vaid nende
nõuete lootusetuks tunnistamise vajadust.
Täielikku SKAISiga seotud kohustiste inventuuri dokumentatsiooni Riigikontrollile ei
edastatud. Edastati üksnes SKAISiga seotud maksukohustiste võrdlus e-MTAga (16,9 miljonit
eurot).
Eelneva tõttu ei ole võimalik veenduda, kas aruandeperioodi lõpu seisuga on nõuded ja
kohustised bilansis õiges väärtuses. 31.12.2018. aasta seisuga on SKAl sotsiaaltoetuste
andmisega seotud nõudeid 1,5 miljonit ning kohustisi 41,7 miljonit eurot.
SKA selgitusel on nõuete ja kohustiste inventuure, kontrolle füüsiliste isikute kaupa ja
saldovõrdlusi tehtud aasta jooksul järjepidevalt ja igakuiselt. Tehtud kontrollid ja võrdlused ei
ole aga koondatud ühte kataloogi, vaid on teemade ja kuude kaupa arhiveeritud
raamatupidamises ja infosüsteemis.
Võttes arvesse SKA tegevuse spetsiifikat, võib Riigikontrolli hinnangul olla mõistlik teha
eelkirjeldatud toiminguid aasta jooksul järjepidevalt ja igakuiselt. Siis peab see aga olema
reguleeritud ka toimemudelis ning tegevus peab olema korraldatud ja dokumenteeritud viisil,
mis võimaldaks veenduda, et 31.12.2018. aasta seisuga on bilansisaldod õiged.
Lisaks on bilansiväliselt arvel elatisabi nõudeid summas 6,9 miljonit eurot. Raamatupidamise
sise-eeskirjas ega muus asutuse juhendis ei ole täpsustatud, millised on bilansiväliste nõuete
arvestuspõhimõtted. Riigikontrolli hinnangul on tegemist olulise saldoga, mistõttu tuleks SKAl
reguleerida ka bilansiväliste nõuete arvestuspõhimõtted, sh inventeerimise korraldus.
Riigikontrolli soovitused:
viia toimemudelist lähtudes õigel ajal ja korrektselt läbi bilansisaldode inventeerimine,
et oleks võimalik veenduda aruandes kajastatud nõuete ja kohustiste saldo õigsuses;
täiendada sisekorda bilansiväliste elatisabi nõuete arvestuspõhimõtetega.
Vastus Riigikontrolli märkustele: Koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega muudetakse
hiljemalt 2019. aasta lõpuks finantsarvestuse toimemudelit selliselt, et oleks tagatud SKA
nõuete ja kohustuste inventeerimine enne majandusaasta sulgemist ning täiendatakse
4
Sotsiaalministeeriumi haldusala raamatupidamise sise-eeskirja, sh bilansiväliste elatisabi
nõuete arvestuspõhimõtetega.
7. SKA ei esitanud elatisabi auditeerimiseks vajalikke andmeid ning ei teavitanud
tõrgetest viivitamatult, mistõttu ei olnud võimalik audititoiminguid teha
Riigikontrollil oli kavas kontrollida uues infosüsteemis SKAIS2 määratava kohtu- ja
täitemenetlusaegse elatisabi sisekontrollisüsteemi toimimist, tehingute seaduslikkust ja
raamatupidamises kajastamise õigsust. Sotsiaalkindlustusamet ei olnud aga suuteline
edastama auditeerimiseks vajalikke algandmeid ja ei teatanud sellest viivitamata, mistõttu ei
olnud võimalik audititoiminguid teha.
Riigikontroll on seisukohal, et auditeeritut on aegsasti teavitatud, kuid sellest hoolimata ei
olnud Sotsiaalkindlustusamet suuteline viie kuu vältel vajalikke algandmeid esitama.
Riigikontrolli soovitus: edaspidi teavitada viivitamatult Riigikontrolli tõrgete esinemisest, et
koostöös leida lahendus, kuidas auditis planeeritu ja ametiga kokkulepitu saaks täidetud.
Vastus Riigikontrolli märkusele: Teeme kõik endast oleneva, et auditeerimise käigus
ilmnevad tõrked saaksid kiiresti lahendatud ning initsieerime arendustööd SKAIS2
finantstarkvaras Riigikontrolli nõuetele vastavate aruannete genereerimiseks.
8. Osal SKA töötajatel on infosüsteemi kasutamise õigused, mida neil olema ei peaks
Sarnaselt eelmise aasta auditiga tuvastas Riigikontroll, et osal SKA töötajatel on infosüsteemi
SKAIS ligipääsuõigused, mida neil oma ametikohast tulenevalt olema ei peaks. SKA selgituse
järgi on selle põhjuseks muu hulgas näiteks, et töötajate tööülesanded on muutunud või
pilootprojektis osalemiseks antud kasutajaõigused on jäänud alles.
Ka SKAISi kasutajakontode inventuuri käigus oli SKA kontrollinud vaid, kas töölt lahkunud
töötajate kasutajakontod on suletud, kuid SKA ei kontrollinud, kas töötajatel on vaid
seesugused õigused, mida nad vajavad tööülesannete täitmiseks.
Riigikontrolli soovitus: tagada töötajate SKAISi pääsuõiguste võrdlemine täidetavate
tööülesannetega, et töötajatel oleks vaid seesugused õigused, mida nad vajavad
tööülesannete täitmiseks.
Vastus Riigikontrolli märkusele: Sotsiaalkindlustusamet tegeleb praegu töökohale vajalike
IT rakenduste pääsuõiguste kaardistamisega. Kaardistamise tulemusel määratakse ära
töökohal tööülesannete täitmiseks vajalik pääsuõiguste pakett. Konkreetsele teenistujale
antud pääsuõiguste ja tema töökohal vajaminevate pääsuõiguste võrdluse saame läbi viia
käesoleva aasta novembris-detsembris. Töökorralduslikult tagame teenistujate
organisatsioonisisese liikumise ja tööülesannete muutumise info jõudmise kasutajatoele, kus
IT rakenduste pääsuõigusi antakse ja lõpetatakse.
9. Tehingute seaduslikkus äriühingus ja sihtasutustes
Riigikontrolli juhendamisel auditeerisid avaliku sektori vandeaudiitorid riigihangete seaduse
järgimist 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi valitsemisel olevas aktsiaseltsis
Hoolekandeteenused ning sihtasutustes Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi TÜK), Põhja-Eesti
Regionaalhaigla (edaspidi PERH) ja Viljandi Haigla, kus Sotsiaalministeerium teostab
asutajaõigusi.
Tegemata hankeid tuvastati aktsiaseltsis Hoolekandeteenused, PERHis ja TÜKis ning
kliinikumi tütarettevõtjates.
Nagu ka varasematel aastatel, tegi TÜKi vandeaudiitor märkuse ka 2018. aastal tegemata
hankemenetluste kohta. Hankemenetlust (sh lihthankemenetlusi) korraldamata tehti
ostutehinguid hinnanguliselt 4,2 miljoni euro eest (üle miljoni euro enam kui eelmisel aastal).
Lisaks tõi audiitor välja, et 0,6 miljoni euro eest sooritati alla riigihanke piirmäära ostusid, mille
puhul ei järgitud kliinikumis kehtestatud sisekorda. Ostusid oma tütarettevõtjatelt oli tehtud 0,4
miljoni eest ilma hankemenetlust korraldamata.
Ostusid tütarettevõtjate vahel ja ostusid emaettevõtjalt ilma hankemenetlust korraldamata tehti
ka tütarettevõtjates hinnanguliselt kokku 1,75 miljoni euro eest. Ostusid tütarettevõtjatelt ja
tütarettevõtjate vahel on käsitletud nn sisetehingutena, kuid seejuures ei olnud analüüsitud,
kas ostud võrgustatud haiglate vahel on käsitletavad sisetehingutena riigihangete seaduse
mõistes, mille puhul ei ole vaja hankijal hankemenetlusi korraldada.
5
Sarnaselt varasemate aastatega tõi vandeaudiitor välja, et lisaks tehti ilma hankemenetlust (sh
lihthankemenetlusi) korraldamata ostutehinguid kliinikumi tütarettevõtjas ASis Valga Haigla
0,85 miljoni euro eest, ASis Lõuna-Eesti Haigla 0,37 miljoni, ASis Põlva Haigla 0,33 miljoni ja
SAs Tartu Kiirabi 0,18 miljoni euro eest. Nimetatud tütarettevõtjad ei ole alati järginud alla
riigihanke piirmäära ostude tegemisel ka enda kehtestatud hankekorra nõudeid.
Nii TÜKis kui ka kõigis tema tütarettevõtetes leiti puudusi ka tehtud hankemenetluste
korraldamisel (nt esitati registrile andmed hilinemisega, mõnel juhul ei vastanud hankeleping
hankedokumentides esitatud nõuetele, hankekomisjoni tööd ei protokollitud, hankemenetluse
korraldamisel ei järgitud tähtaegu). Samuti esines läbivalt olukordi, kus raamlepingute alusel
12 kuu jooksul sõlmitud hankelepingute kohta oli teave kogumata ja registrile õigel ajal
esitamata.
AS Hoolekandeteenused oli ostusid teinud ilma hankemenetlust korraldamata 0,45 miljoni
euro eest.
Nagu ka eelmisel aastal selgus PERHi hanketegevuse kontrollimisel, et sihtasutus oli
riigihangete seaduses ettenähtud hankemenetlust korraldamata teinud 2018. aastal
ostutehinguid 1,2 miljoni euro eest. Võrreldes eelmise aastaga on hankemenetluseta ostude
sooritamine vähenenud poole võrra, seega on sihtasutuses paranenud riigihangete seaduse
järgimine. Korraldatud hangete auditeerimisel tuvastati, et ühel rahvusvahelisel riigihankel oli
pakkumuste esitamiseks antud ebamõistlikult lühike aeg (veidi üle kahe tööpäeva), mis on
konkurentsi piirav ega võimalda seda efektiivselt ära kasutada.
Riigikontrolli soovitused:
kohustada äriühingu ja sihtasutuste nõukogusid tegema regulaarset järelevalvet
juhatuse tegevuse üle seoses riigihangete seaduse nõuete järgimisega;
koostöös rahandusministriga analüüsida, kas võrgustatud haiglate omavahelised
tehingud on käsitletavad sisetehingutena riigihangete seaduse mõistes, mille puhul ei
ole vaja hankijal hankemenetlusi korraldada.
Vastus Riigikontrolli märkustele:
Sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkonda kuuluvate äriühingute ja sihtasutuste nõukogudes on
nii Sotsiaalministeeriumi ja alati ka Rahandusministeeriumi esindajad, et tagada efektiivne riigi
kui omaniku huvide kaitse ning kontroll riigi varade üle. Nõustume, et äriühingu ja sihtasutuste
juhatuste tegevus seoses riigihangete seaduse nõuete järgimisega eeldab süsteemsemat ja
regulaarsemat järelevalvet kõigi nõukogu liikmete poolt.
Teadvustame teema olulisust. PERHi ja TÜKi auditi tööplaanis on hangete kontrollitegevus
planeeritud. Sotsiaalministeerium ASi Hoolekandeteenused ainuaktsionärina kinnitas
31.10.2018.a omaniku ootused aktsiaseltsile, kus märgiti, et nõukogul on kohustus teha
regulaarset järelevalvet juhatuse tegevuse üle seoses riigihangete seaduse nõuete
järgimisega.
Samuti on Sotsiaalministeerium andnud sihtasutuste nõukogudes olevatele
Sotsiaalministeeriumi esindajatele suunise, et oluline on jätkuvalt nõukogu koosolekutel
toonitada seadustes kehtestatud riigihangete nõuete järgimise vajadust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Liina Nagel 6269 282
[email protected]