dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Välismaalaste seaduse muutmise seadus

Sotsiaalministeerium · 6. august 2019
Viit
1.2-3/1846-2
Registreeritud
6. august 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Ulla Saar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎1.2-31846-2 06.08.2019 Väljaminev kiri.bdoc520 KB

Sisu (failidest)

Siseministeerium Teie 17.07.2019 nr SIM/19-0728/- [email protected] 1K; 1-6/1865-1/ Meie 06.08.2019 nr 1.2-3/1846-2 Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu Lugupeetud Mart Helme Täname Teid välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks esitamise eest. Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel: 1. Eelnõu § 1 punkt 1 Punkti sõnastus vajab täpsustamist. Arvestades, et eelnõu keskendub välismaalaste Eestis töötamisele, peaks ka antud punkti sõnastus käsitlema olukorda, kus välismaised töötajad teenuse osutamise käigus Eestis töötavad. Hetkel käsitleb punkt ka olukordi, kus teenuse vaba liikumise käigus töötajad ei liigu. Näiteks tellib Eesti ettevõtja Rootsi ettevõtjalt trükiteenuse, mille tulemusena toimub trükkimine Rootsis, kuid toode saadetakse Eestisse. Selline olukord ei peaks olema antud eelnõu teemaks, kuivõrd töötajad koos teenusega ei liigu. Seetõttu tekib küsimus, mis õigused ja kohustused ja mis põhjusel tekivad Eesti „kasutajaettevõtjal“ VMS alusel, kes tellib välismaalt teenust, mille raames välismaalasest töötajaid ei liigu Eestisse? Seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärgiks laiendada VMS-is sätestatud kasutajaettevõtte õigusi ja kohustusi ka Eestis registreeritud ettevõttele juhul, kui välismaalase lühiajaline töötamine Eestis on registreeritud teenuse osutamise eesmärgil VMS § 106 lõike 17 alusel. Praegu kehtiva VMS-i kohaselt Eestis registreeritud ettevõttel need õigused ja kohustused puuduvad. Esiteks märgime, et VMS § 106 lõige 17 reguleerib tööandja kohustust välismaalase lühiajaline Eestis töötamine registreerida. Selgusetu on, mida tuleb käsitleda kehtiva VMS §106 lõike 17 kohaselt „teises liikmesriigis registreeritud ettevõtte asumisega Eestisse seoses teenuse osutamisega“. Kas siin on mõeldud olukorda, kus välismaalane tuleb Eestisse tööle, kuna Eesti ettevõtja on tellinud välismaalt teenust, mille osutamiseks saadab välismaine tööandja siia ka oma töötajad, kes ei ole Eesti kodanikud? Kas eelnõuga soovitakse sellises olukorras tekitada topelt registreerimine, et välismaalase registreerib PPAs nii tema välismaine tööandja kui ka Eesti ettevõtja, kes välismaa ettevõtjalt teenust ostab? Kui nii, siis peaks see olema selgelt ka seaduses sätestatud. Segadust aitaks leevendada, kui seletuskirjas oleks toodud vähemalt üks näide, millist olukorda antud säte käsitleb. Igal juhul on õigusselguse tagamiseks vajalik eelnõu §1 punkti 1 sõnastust täpsustada, et oleks arusaadav, kellel konkreetselt on mis kohustused ja mis olukorras. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 2. Eelnõu § 1 punkt 2 ja 3 – tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõttev üksus Muudatuste eesmärk jääb arusaamatuks ja tekitab segadust. TLS sätestab, kes on tööandja ja kes on kasutajaettevõtja. Need kaks ei saa kattuda ühe töösuhte raames – kui töötaja X on sõlminud töölepingu tööandja Y juures, mille kohaselt töötaja X töötab Y juures koristajana, siis samaaegselt ei saa olla tööandja Y töötaja X suhtes ka kasutajaettevõtja. Miks on vaja VMS-s eraldi defineerida tööandja ja kasutajaettevõtja ja kuidas TLS ja VMS definitsioonid erinevad? Samuti, millist olukorda on mõeldud eelnõu §1 punktis 2? Sätte sõnastuse kohaselt isik, kes kehtestab töökorralduse reeglid ja kontrollib nende täitmist võib olla nii tööandja, kasutajaettevõtja või vastutav üksus, aga mis on need lisatingimused, millal ta on üks või teine? Selleks, et isik saaks oma kohustusi täita on tal vaja aru saada, mis kohustused tal on. Kui isik ei saa aru, kas ta on tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõttev üksus ning mis on nende erinevate isikute kohustused, siis on tal ka keeruline, kui mitte võimatu, seadust täita. Kui muudatuse eesmärk on, et mõned kohustused, mis on täna vaid Eestis registreeritud tööandjal, kehtiksid ka Eestis registreeritud kasutajaettevõttele, on õigusselgem samas sättes seda ka sätestada ja kõik puudutatud subjektid ning nende kohustused välja tuua. Näiteks sätestada, et tööandja kohustused on a,b,c ja kasutajaettevõtja kohustused on d,e,f või tuua välja, et kohustust a täidab teatud olukorras tööandja ja teatud olukorras kasutajaettevõtja vms. 3. Eelnõu § 1 punkt 4 – tööandja ja kasutajaettevõtja kohustused § 286 lõige 11 sõnastus vajab muutmist ning see peaks väljendama mõtet, et tööandja saab vastutada vaid selle eest, mida välismaalane tema juures teeb, mitte üldiselt iga tema liigutuse eest. Teisisõnu, kasutajaettevõtja saab tagada, et välismaalane töötab tema juures selleks antud õigusliku aluse kohaselt. Juhul, kui välismaalane töötab ka nt mõne teise ettevõtja juures, siis on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne, et kasutajaettevõtja peab kontrollima, mida see töötaja teeb teise ettevõtja juures. Lisatud lõige 6 tekitab esiteks küsimuse sätte eesmärgipärasusest. Kui isikule vormistatakse Eestis töötamiseks luba või tuleneb see luba otse seadusest, siis on selge, et antud isiku töötamine peab vastama loa väljastamise või seaduse nõuetele ja ta peab täitma loaga seotud tingimusi. Antud põhimõte tuleneb juba hetkel kehtivast seadusest. Mis on käesoleva muudatuse mõte ja erinevus võrreldes kehtiva seadusega? Kui antud lõige siiski alles jätta, siis tuleb sõnastust muuta. Praeguses sõnastuses peab välismaalase tegevus vastama justkui ükskõik millisele Eestis töötamise õiguslikule alusele, aga see on väär. Välismaalase tegevus peab vastama konkreetselt talle omistatud õigusele. Kui ei vasta, siis tuleb vaadata, kas tegevus vastab mõnele muule õiguslikule alusele ja kui ei, siis tuleb tegevust vastavalt korrigeerida. 4. Eelnõu § 1 punkt 6 – pööratud tõendamiskoormus Sotsiaalministeeriumi ei toeta pööratud tõendamiskohustuse regulatsiooni lisamist välismaalaste seaduse §-i 293. Riigil on kohustus haldus- ja väärteomenetlust läbiviies koguda andmeid ja tõendeid ning teha põhjendatud otsus. Lisaks on õiguse üldpõhimõtetest tulenevalt süütegude (sh väärtegude puhul) tõendamiskoormus riigil – isik ei pea hakkama enda süütust tõestama. 3 Seletuskiri ei paku näiteid selle kohta, kuidas pööratud tõendamiskohustus välismaalaste seaduse kontekstis toimiks ning kuidas erineks see tavapärasest menetlusest. Seetõttu paneb regulatsioon pakutud sõnastuses tööandjad, kasutajaettevõtted ja töötajad olukorda, kus lihtsam on ettevõtlusest või töötamisest Eestis loobuda, kui panna ennast olukorda, kus riik võib panna neile ebaproportsionaalselt suure tõendamiskohustuse ja rikkuda isikute süütuse presumptsiooni. Sel võib omakorda olla oluline negatiivne mõju Eesti majandusele ja isikute põhiõigustele, mida ei ole seletuskirjas analüüsitud. Kuna puudub asjakohane mõjuanalüüs ja selgitus, ei saa Sotsiaalministeerium toetada sellist muudatust, kuna on kaheldav selle proportsionaalsus. Jätkuvalt juhime tähelepanu tänaseks Riigikogu menetlusest välja langenud eelnõule (Audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused)), mille osas õiguskantsler arvamust avaldas. Õiguskantsleri arvamus pööratud tõendamiskohustuse kohta, mida Sotsiaalministeerium toetab, on leitav https://www.oiguskantsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/arvamus-p%C3%B6%C3%B6ratud- t%C3%B5endamiskoormust-puudutava-eeln%C3%B5u-se-771-kohta (14.12.2018). 5. Seletuskiri ja muudatuste mõjud Seletuskirjast ei selgu, milliseid probleeme eelnõus toodud ettepanekud Eestis viibivate ja töötavate välismaalastega konkreetselt lahendada aitavad. Seletuskiri toob küll välja välismaalaste töötamisega seotud rikkumiste statistika ja statistika lühiajalise töötamise erinevate liikide kohta, aga ei selgu, millised on need lühiajalise töötamise viisid, mida kõige rohkem kuritarvitatakse. Selleks, et oleks võimalik aru saada, kas eelnõu täidab oma eesmärki väärkasutustega võitlemisel ning millist sotsiaalset mõju (mõju tööjõu pakkumisele) ja majanduslikku mõju (mõju ettevõtluskeskkonnale ja majanduskasvule, mõju ettevõtete halduskoormusele) muudatused kaasa toovad, on vajalik seletuskirja ka eelnevalt nimetatud infoga täiendada. Seletuskirja mõjude analüüsimisel näeme olulisi puudujääke. Seadusemuudatuste kohta ei ole koostatud korrektset mõjude analüüsi, mis vastaks hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 1 punktis 7 sätestatule. Seletuskirjas on kajastamata jäänud, millised on olulised mõjud, lähtudes nende esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist, mis võivad seaduse rakendamisega kaasneda. Sotsiaalministeerium näeb muudatustel olulist sotsiaalset ja majanduslikku mõju, mida ei ole piisavalt analüüsitud. Seletuskirjas on majanduslike mõjude all toodud mõju maksulaekumisele, mida tuleks kajastada peatüki „Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele“ all. Sotsiaalsete mõjude all tõdetakse lakooniliselt, et „Muudatustega tagatakse töötajate õiguste tõhus kaitse. Seega on muudatuste oodatav mõju positiivne.“ Arusaamatuks jääb, kuidas nt pööratud tõendamiskoormusega tagatakse töötaja õiguste tõhusat kaitset riigi poolt? Majanduslike mõjude all on kirjeldatud positiivset mõju majanduskeskkonnale: „Eelnõuga kavandavatel meetmetel on positiivne majanduslik mõju, sest nendega mõjutatakse nii välismaalasi kui ka nende tööandjaid, kasutajaettevõtteid ja vastuvõtjaid üksusi õiguskuulekalt käituma“…“ Laiemalt toovad seaduse muutmise ettepanekud kaasa üldise positiivse mõju ettevõtluskeskkonnale. Seaduse tõhus rakendamine aitab kaasa ettevõtete ausa konkurentsi tagamisele.“ Leiame, et muudatustel võib olla negatiivne mõju tööjõu pakkumisele ning tööjõu nõudlusele, millel on laiemad majanduslikud tagajärjed, mida mõjude hindamisel kajastatud ei ole. Tööjõu pakkumine Eestis sõltub ühelt poolt tööealiste elanike arvust, teisalt aga sellest, kui aktiivselt nad tööturul osalevad. Eesti elanike hõive edasist kasvu pärsib juba niigi väga 4 kõrge tööjõus osalemise ja madal tööpuuduse määr. Tööealiste inimeste sisseränne on väljarännet ületanud viimased neli aastat, seega tasakaalustab positiivne rändesaldo tööealise elanikkonna loomulikku vähenemist. Lisaks alaliselt Eestisse elama asunud inimestele suurendab tööjõu pakkumist ka lühiajaline ränne, mis rahvastikustatistikas ei kajastu. Eesti Pank1 on hinnanud lühiajalise välistööjõu mõju hõivele järgmiselt:  Politsei- ja piirivalveameti andmetele tuginedes on lühiajaliselt kolmandatest riikidest pärit töötajate (2018.a ca 22 000) mõju 2018. aasta hõive suurenemisele hinnanguliselt kuni 2%.  Tööstus ja ehitus on kaks peamist tegevusala, kus leiavad rakendust lühiajaliselt Eestis töötavad kolmandate riikide kodanikud. Ehitussektorisse tuli tööle kolmandik lühiajaliseks tööks registreeritud töötajatest, seega leevendas välistööjõu kaasamine tööjõupuudust ja seeläbi palgasurvet ehituses üsna palju. Maksu- ja tolliameti kui ka ettevõtlusstatistika andmed näitasid väikest (0,5–1,2%) hõive kasvu (2018 II pa) töötlevas tööstuses, millesse võisid panustada lühiajaliselt Eestis töötavad välismaalased. Eelnõu muudatuse rakendumisel võib eeldada, et tööandjad ja töötajad pannakse olukorda, kus välistööjõu värbamist või töötamist Eestis piiratakse. Näeme muudatustel võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule. Investeerimiskeskkonnale võib mõju avaldada tööjõu pakkumise piiramine, kuna vaba tööjõu vähesuse tõttu pingestuks veelgi olukord tööturul. Muudatustel oleks eri tegevusaladele mõju eri suuruses. Ehitussektoris on seni palgasurvet aidanud leevendada kolmandatest riikidest pärit lühiajalised töötajad, leiab Eesti Pank (ibid.). Kokkuvõttes palume koostada põhjalikum mõjude analüüs, mis vastaks eespool toodule, sh seaduse nõuetele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Ulla Saar 6269 821 [email protected] 1 Orsolya Soosaar, Katri Urke, Natalja Viilmann. Tööturu ülevaade, 1/2019, Eesti Pank. https://www.eestipank.ee/publikatsioon/tooturu-ulevaade/2019/tooturu-ulevaade-12019
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel