Siseministeerium Teie 17.07.2019 nr SIM/19-0728/-
[email protected] 1K; 1-6/1865-1/
Meie 06.08.2019 nr 1.2-3/1846-2
Välismaalaste seaduse muutmise seaduse
eelnõu
Lugupeetud Mart Helme
Täname Teid välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu Sotsiaalministeeriumile
kooskõlastamiseks esitamise eest. Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste
märkustega arvestamisel:
1. Eelnõu § 1 punkt 1
Punkti sõnastus vajab täpsustamist. Arvestades, et eelnõu keskendub välismaalaste Eestis
töötamisele, peaks ka antud punkti sõnastus käsitlema olukorda, kus välismaised töötajad
teenuse osutamise käigus Eestis töötavad. Hetkel käsitleb punkt ka olukordi, kus teenuse
vaba liikumise käigus töötajad ei liigu. Näiteks tellib Eesti ettevõtja Rootsi ettevõtjalt
trükiteenuse, mille tulemusena toimub trükkimine Rootsis, kuid toode saadetakse Eestisse.
Selline olukord ei peaks olema antud eelnõu teemaks, kuivõrd töötajad koos teenusega ei
liigu. Seetõttu tekib küsimus, mis õigused ja kohustused ja mis põhjusel tekivad Eesti
„kasutajaettevõtjal“ VMS alusel, kes tellib välismaalt teenust, mille raames välismaalasest
töötajaid ei liigu Eestisse?
Seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärgiks laiendada VMS-is sätestatud
kasutajaettevõtte õigusi ja kohustusi ka Eestis registreeritud ettevõttele juhul, kui
välismaalase lühiajaline töötamine Eestis on registreeritud teenuse osutamise eesmärgil
VMS § 106 lõike 17 alusel. Praegu kehtiva VMS-i kohaselt Eestis registreeritud ettevõttel
need õigused ja kohustused puuduvad. Esiteks märgime, et VMS § 106 lõige 17 reguleerib
tööandja kohustust välismaalase lühiajaline Eestis töötamine registreerida. Selgusetu on,
mida tuleb käsitleda kehtiva VMS §106 lõike 17 kohaselt „teises liikmesriigis registreeritud
ettevõtte asumisega Eestisse seoses teenuse osutamisega“. Kas siin on mõeldud olukorda,
kus välismaalane tuleb Eestisse tööle, kuna Eesti ettevõtja on tellinud välismaalt teenust,
mille osutamiseks saadab välismaine tööandja siia ka oma töötajad, kes ei ole Eesti
kodanikud? Kas eelnõuga soovitakse sellises olukorras tekitada topelt registreerimine, et
välismaalase registreerib PPAs nii tema välismaine tööandja kui ka Eesti ettevõtja, kes
välismaa ettevõtjalt teenust ostab? Kui nii, siis peaks see olema selgelt ka seaduses
sätestatud.
Segadust aitaks leevendada, kui seletuskirjas oleks toodud vähemalt üks näide, millist
olukorda antud säte käsitleb. Igal juhul on õigusselguse tagamiseks vajalik eelnõu §1 punkti
1 sõnastust täpsustada, et oleks arusaadav, kellel konkreetselt on mis kohustused ja mis
olukorras.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
2. Eelnõu § 1 punkt 2 ja 3 – tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõttev üksus
Muudatuste eesmärk jääb arusaamatuks ja tekitab segadust. TLS sätestab, kes on tööandja
ja kes on kasutajaettevõtja. Need kaks ei saa kattuda ühe töösuhte raames – kui töötaja X
on sõlminud töölepingu tööandja Y juures, mille kohaselt töötaja X töötab Y juures
koristajana, siis samaaegselt ei saa olla tööandja Y töötaja X suhtes ka kasutajaettevõtja.
Miks on vaja VMS-s eraldi defineerida tööandja ja kasutajaettevõtja ja kuidas TLS ja VMS
definitsioonid erinevad? Samuti, millist olukorda on mõeldud eelnõu §1 punktis 2? Sätte
sõnastuse kohaselt isik, kes kehtestab töökorralduse reeglid ja kontrollib nende täitmist võib
olla nii tööandja, kasutajaettevõtja või vastutav üksus, aga mis on need lisatingimused, millal
ta on üks või teine? Selleks, et isik saaks oma kohustusi täita on tal vaja aru saada, mis
kohustused tal on. Kui isik ei saa aru, kas ta on tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõttev
üksus ning mis on nende erinevate isikute kohustused, siis on tal ka keeruline, kui mitte
võimatu, seadust täita.
Kui muudatuse eesmärk on, et mõned kohustused, mis on täna vaid Eestis registreeritud
tööandjal, kehtiksid ka Eestis registreeritud kasutajaettevõttele, on õigusselgem samas
sättes seda ka sätestada ja kõik puudutatud subjektid ning nende kohustused välja tuua.
Näiteks sätestada, et tööandja kohustused on a,b,c ja kasutajaettevõtja kohustused on d,e,f
või tuua välja, et kohustust a täidab teatud olukorras tööandja ja teatud olukorras
kasutajaettevõtja vms.
3. Eelnõu § 1 punkt 4 – tööandja ja kasutajaettevõtja kohustused
§ 286 lõige 11 sõnastus vajab muutmist ning see peaks väljendama mõtet, et tööandja saab
vastutada vaid selle eest, mida välismaalane tema juures teeb, mitte üldiselt iga tema
liigutuse eest. Teisisõnu, kasutajaettevõtja saab tagada, et välismaalane töötab tema juures
selleks antud õigusliku aluse kohaselt. Juhul, kui välismaalane töötab ka nt mõne teise
ettevõtja juures, siis on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne, et kasutajaettevõtja peab
kontrollima, mida see töötaja teeb teise ettevõtja juures.
Lisatud lõige 6 tekitab esiteks küsimuse sätte eesmärgipärasusest. Kui isikule vormistatakse
Eestis töötamiseks luba või tuleneb see luba otse seadusest, siis on selge, et antud isiku
töötamine peab vastama loa väljastamise või seaduse nõuetele ja ta peab täitma loaga
seotud tingimusi. Antud põhimõte tuleneb juba hetkel kehtivast seadusest. Mis on käesoleva
muudatuse mõte ja erinevus võrreldes kehtiva seadusega?
Kui antud lõige siiski alles jätta, siis tuleb sõnastust muuta. Praeguses sõnastuses peab
välismaalase tegevus vastama justkui ükskõik millisele Eestis töötamise õiguslikule alusele,
aga see on väär. Välismaalase tegevus peab vastama konkreetselt talle omistatud õigusele.
Kui ei vasta, siis tuleb vaadata, kas tegevus vastab mõnele muule õiguslikule alusele ja kui
ei, siis tuleb tegevust vastavalt korrigeerida.
4. Eelnõu § 1 punkt 6 – pööratud tõendamiskoormus
Sotsiaalministeeriumi ei toeta pööratud tõendamiskohustuse regulatsiooni lisamist
välismaalaste seaduse §-i 293.
Riigil on kohustus haldus- ja väärteomenetlust läbiviies koguda andmeid ja tõendeid ning
teha põhjendatud otsus. Lisaks on õiguse üldpõhimõtetest tulenevalt süütegude (sh
väärtegude puhul) tõendamiskoormus riigil – isik ei pea hakkama enda süütust tõestama.
3
Seletuskiri ei paku näiteid selle kohta, kuidas pööratud tõendamiskohustus välismaalaste
seaduse kontekstis toimiks ning kuidas erineks see tavapärasest menetlusest.
Seetõttu paneb regulatsioon pakutud sõnastuses tööandjad, kasutajaettevõtted ja töötajad
olukorda, kus lihtsam on ettevõtlusest või töötamisest Eestis loobuda, kui panna ennast
olukorda, kus riik võib panna neile ebaproportsionaalselt suure tõendamiskohustuse ja
rikkuda isikute süütuse presumptsiooni. Sel võib omakorda olla oluline negatiivne mõju Eesti
majandusele ja isikute põhiõigustele, mida ei ole seletuskirjas analüüsitud. Kuna puudub
asjakohane mõjuanalüüs ja selgitus, ei saa Sotsiaalministeerium toetada sellist muudatust,
kuna on kaheldav selle proportsionaalsus.
Jätkuvalt juhime tähelepanu tänaseks Riigikogu menetlusest välja langenud eelnõule
(Audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste
seaduste muutmise seadus (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest
tulenevad karistused)), mille osas õiguskantsler arvamust avaldas. Õiguskantsleri arvamus
pööratud tõendamiskohustuse kohta, mida Sotsiaalministeerium toetab, on leitav
https://www.oiguskantsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/arvamus-p%C3%B6%C3%B6ratud-
t%C3%B5endamiskoormust-puudutava-eeln%C3%B5u-se-771-kohta (14.12.2018).
5. Seletuskiri ja muudatuste mõjud
Seletuskirjast ei selgu, milliseid probleeme eelnõus toodud ettepanekud Eestis viibivate ja
töötavate välismaalastega konkreetselt lahendada aitavad.
Seletuskiri toob küll välja välismaalaste töötamisega seotud rikkumiste statistika ja statistika
lühiajalise töötamise erinevate liikide kohta, aga ei selgu, millised on need lühiajalise
töötamise viisid, mida kõige rohkem kuritarvitatakse. Selleks, et oleks võimalik aru saada,
kas eelnõu täidab oma eesmärki väärkasutustega võitlemisel ning millist sotsiaalset mõju
(mõju tööjõu pakkumisele) ja majanduslikku mõju (mõju ettevõtluskeskkonnale ja
majanduskasvule, mõju ettevõtete halduskoormusele) muudatused kaasa toovad, on vajalik
seletuskirja ka eelnevalt nimetatud infoga täiendada.
Seletuskirja mõjude analüüsimisel näeme olulisi puudujääke. Seadusemuudatuste kohta ei
ole koostatud korrektset mõjude analüüsi, mis vastaks hea õigusloome ja normitehnika
eeskirja § 1 lõike 1 punktis 7 sätestatule. Seletuskirjas on kajastamata jäänud, millised on
olulised mõjud, lähtudes nende esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest ja
ebasoovitavate mõjude riskist, mis võivad seaduse rakendamisega kaasneda.
Sotsiaalministeerium näeb muudatustel olulist sotsiaalset ja majanduslikku mõju, mida ei ole
piisavalt analüüsitud. Seletuskirjas on majanduslike mõjude all toodud mõju
maksulaekumisele, mida tuleks kajastada peatüki „Mõju riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele“ all. Sotsiaalsete mõjude all
tõdetakse lakooniliselt, et „Muudatustega tagatakse töötajate õiguste tõhus kaitse. Seega on
muudatuste oodatav mõju positiivne.“ Arusaamatuks jääb, kuidas nt pööratud
tõendamiskoormusega tagatakse töötaja õiguste tõhusat kaitset riigi poolt? Majanduslike
mõjude all on kirjeldatud positiivset mõju majanduskeskkonnale: „Eelnõuga kavandavatel
meetmetel on positiivne majanduslik mõju, sest nendega mõjutatakse nii välismaalasi kui ka
nende tööandjaid, kasutajaettevõtteid ja vastuvõtjaid üksusi õiguskuulekalt käituma“…“
Laiemalt toovad seaduse muutmise ettepanekud kaasa üldise positiivse mõju
ettevõtluskeskkonnale. Seaduse tõhus rakendamine aitab kaasa ettevõtete ausa konkurentsi
tagamisele.“ Leiame, et muudatustel võib olla negatiivne mõju tööjõu pakkumisele ning
tööjõu nõudlusele, millel on laiemad majanduslikud tagajärjed, mida mõjude hindamisel
kajastatud ei ole.
Tööjõu pakkumine Eestis sõltub ühelt poolt tööealiste elanike arvust, teisalt aga sellest, kui
aktiivselt nad tööturul osalevad. Eesti elanike hõive edasist kasvu pärsib juba niigi väga
4
kõrge tööjõus osalemise ja madal tööpuuduse määr. Tööealiste inimeste sisseränne on
väljarännet ületanud viimased neli aastat, seega tasakaalustab positiivne rändesaldo
tööealise elanikkonna loomulikku vähenemist. Lisaks alaliselt Eestisse elama asunud
inimestele suurendab tööjõu pakkumist ka lühiajaline ränne, mis rahvastikustatistikas ei
kajastu. Eesti Pank1 on hinnanud lühiajalise välistööjõu mõju hõivele järgmiselt:
Politsei- ja piirivalveameti andmetele tuginedes on lühiajaliselt kolmandatest riikidest
pärit töötajate (2018.a ca 22 000) mõju 2018. aasta hõive suurenemisele
hinnanguliselt kuni 2%.
Tööstus ja ehitus on kaks peamist tegevusala, kus leiavad rakendust lühiajaliselt
Eestis töötavad kolmandate riikide kodanikud. Ehitussektorisse tuli tööle kolmandik
lühiajaliseks tööks registreeritud töötajatest, seega leevendas välistööjõu kaasamine
tööjõupuudust ja seeläbi palgasurvet ehituses üsna palju. Maksu- ja tolliameti kui ka
ettevõtlusstatistika andmed näitasid väikest (0,5–1,2%) hõive kasvu (2018 II pa)
töötlevas tööstuses, millesse võisid panustada lühiajaliselt Eestis töötavad
välismaalased.
Eelnõu muudatuse rakendumisel võib eeldada, et tööandjad ja töötajad pannakse olukorda,
kus välistööjõu värbamist või töötamist Eestis piiratakse. Näeme muudatustel võimalikku
negatiivset mõju majanduskasvule. Investeerimiskeskkonnale võib mõju avaldada tööjõu
pakkumise piiramine, kuna vaba tööjõu vähesuse tõttu pingestuks veelgi olukord tööturul.
Muudatustel oleks eri tegevusaladele mõju eri suuruses. Ehitussektoris on seni palgasurvet
aidanud leevendada kolmandatest riikidest pärit lühiajalised töötajad, leiab Eesti Pank (ibid.).
Kokkuvõttes palume koostada põhjalikum mõjude analüüs, mis vastaks eespool toodule, sh
seaduse nõuetele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Ulla Saar 6269 821
[email protected]
1 Orsolya Soosaar, Katri Urke, Natalja Viilmann. Tööturu ülevaade, 1/2019, Eesti Pank.
https://www.eestipank.ee/publikatsioon/tooturu-ulevaade/2019/tooturu-ulevaade-12019