Sotsiaalministri käskkirja „Tervise ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222
„Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“
muutmine“ seletuskiri
I. Sissejuhatus
Sotsiaalministri käskkirjaga „Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222
„Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ muutmine“
(edaspidi käskkiri) tehakse muudatused tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga
nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud
toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT).
Käskkirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp (tel 626
9722,
[email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel
626 9186,
[email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626 9333,
[email protected]). Käskkirja on
keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja
Virge Tammaru (tel 626 9320;
[email protected]).
Märkused
Käskkiri on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV punktis.
II. TAT muudatuste sisu
Käskkiri koosneb kahest paragrahvist.
Käskkirja § 1 punktiga 1 korrigeeritakse TAT eelarvet, mida on vähendatud kokku 5 061 345 euro
võrra, millest ESFi toetus moodustab 4 302 143 eurot ja riiklik kaasfinantseering 759 202 eurot.
Sellest kogusummast 2 788 659 eurot on 2018. aasta lõpuga üle jäänud vahendid ning 2 272 686
eurot aastatel 2020–2021 tehtud kärped, sh on 2020. aasta eelarvet vähendatud 1 127 624 euro
võrra ning 2021. aasta eelarvet 1 145 062 euro võrra. Muudatuse aluseks on Vabariigi Valitsuse
26.04.2018 istungil riigi eelarvestrateegia 2019–2022 ja stabiilsusprogrammi 2018 vastuvõtmise
raames tehtud otsused.
Lisaks vähendatakse 2019. aasta eelarve kulurida 1.6 „Minu esimene töökoht Eestis“ 225 000 euro
võrra, kuna teenust vajavaid rahvusvahelise kaitse saajaid ja taotlejaid on prognoositust oluliselt
vähem. Vabanevad vahendid suunatakse alaealise töötamise toetuse maksmiseks ning noortele ja
vanaduspensioniealistele teenuste osutamiseks, mille puhul on vajadused osutunud esialgsest
prognoosist suuremaks ning planeeritud eelarve ei kata kulusid.
Käskkirja § 1 punktiga 2 muudetakse TAT tegevuse 2.2 raames sihtrühmale osutatavate
tööturuteenuste loetelu, jättes välja individuaalse nõustamise kulu hüvitamise ettevõtluse
toetamiseks. Muudatus on seotud TAT punkti 7.2.4.8 muutmisega (vt täpsemalt punkt 7), millega
lõpetatakse ettevõtluse toetamiseks individuaalse nõustamise kulu eraldi hüvitamine, suurendades
samas individuaalse mentorluse kulude hüvitamist. Muudatus rakendub 01.01.2020.
Käskkirja § 1 punktiga 3 täpsustatakse punkti 2.2.1, lisades sihtrühma hulka
vanaduspensioniealised, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavad
isikud, kes on saanud TAT alusel ettevõtluse alustamise toetust. Sellega ühtlustatakse TAT
ettevõtlust toetavate teenuste sihtrühma sõnastus Vabariigi Valitsuse tööhõiveprogrammi vastava
sättega.
Käskkirja § 1 punktidega 4 ja 5 täpsustatakse TAT punktides 2.4 ja 2.4.1 teenuse „Minu esimene
töökoht Eestis“ sihtrühma, et oleks üheselt mõistetav, et teenust osutatakse ka rahvusvahelise
kaitse taotlejatele, kellel on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 101 lõike 1
alusel õigus Eestis töötada ning kellele laieneb õigus saada tööturuteenuseid Eesti alaliste
elanikega samadel alustel.
Käskkirja § 1 punktiga 6 täiendatakse tegevuse 2.1.1 „Noortele karjääriinfo vahendamine,
tööturgu tutvustavad töötoad ja mobiilne nõustamine“ TAT-spetsiifilist väljundinäitajat, lisades
näitajas sisalduvate teenuste loetellu noortele karjääriinfo vahendamise. Lisaks korrigeeritakse
tegevuste 2.1.2, 2.1.3, 2.2, 2.3, 2.4 ja 2.5 sihttasemeid, võttes arvesse käesolevaks ajaks
teadaolevat teenuste kasutamise statistikat ning muudetud eelarve võimalusi.
Käskkirja § 1 punktiga 7 muudetakse TAT punktis 7.2.4.8 tegevuse sihtrühma kuuluvale isikule
kulude hüvitamise tingimusi. Muudatusega lõpetatakse ettevõtluse alustamise toetust saanud
sihtrühmale ettevõtluse toetamiseks individuaalse nõustamise kulu eraldi hüvitamine, kuna
sisuliselt katab selle vajaduse individuaalne mentorlus. Alustavad ettevõtjad on individuaalse
nõustamise võimalust kasutanud tagasihoidlikult. Pigem vajatakse individuaalset mentorlust, mis
oleks pikemaajaline. Praktikas on ka keeruline vahet teha individuaalsel nõustamisel ja mentorlusel,
sageli on need põimunud.
Edaspidi hüvitatakse sihtrühmale ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituse ja individuaalse
mentorluse kulu kokku kuni 2500 euro ulatuses, kuid individuaalse mentorluse kulu ei hüvitata
rohkem kui 1250 eurot. Seni on hüvitatud koolituse kulu 959 euro, individuaalse mentorluse kulu
959 euro ja individuaalse nõustamise kulu 150 euro ulatuses. Muudatus võimaldab alustaval
ettevõtjal paindlikumalt otsustada, kui palju ta kasutab raha täienduskoolituseks või mentorluseks.
Mentorluseks kasutatav summa on siiski piiratud (50% hüvitise maksimummäärast), et toetada
oskuste arendamist (st et kogu summat ei kasutataks mentorluseks). Piirmäärad on kehtinud
muutumatult 2010. aastast ega kata enam tegelikke kulusid. Praktikas on kliendid osa kulu ise
kandnud või loobunud teenuste kasutamisest. Hüvitatava kulu piirmäär tõstetakse 2500 euroni,
arvestades koolituse ja mentorluse maksumust ja kombineerimise vajadust. Alustaval ettevõtjal
tuleb sageli läbida rohkem kui üks koolitus, eriti kui on oluline saada kutsetunnistus. Näiteks ehituse
valdkonnas võib olla vaja kutsetunnistuse saamiseks läbida mitu koolitust. Kehtiva piirmäära sisse
ei mahu enamasti erinevate tehnoloogiate õpe. Samuti ületavad piirmäära finants- ja
konsultatsiooniteenuste koolitused. Individuaalse mentorluse puhul katab kehtiv piirmäär praegu
ühe-kahe nõustamiskorra kulu. Pikemaajalised (nt 6 kuud) mentorlusprogrammid, mis oleksid
sisulisemad ja tulemuslikumad, maksavad ca 1000–1200 eurot, mistõttu ei ole need alustavatele
ettevõtjatele kättesaadavad. Piirmäär 2500 eurot kehtib praegu koolituskaardi alusel töötutele ja
töötajatele võimaldatavate koolituste eest tasumisel ning on sätestatud „Tööhõiveprogrammi 2017–
2020“ § 21 lõikes 2. Samast piirmäärast lähtumine on põhjendatud ka alustavate ettevõtjate puhul,
kuna nemad valivad sobiva täiendkoolituse avatud turu koolituste seast ehk hinnatase on võrreldav.
Muudatus rakendub 01.01.2020.
Käskkirja § 1 punktiga 8 täpsustatakse TAT tegevuse 2.4 raames palgatoetuse maksmise
tingimusi. Muudatusega täpsustakse, et palgatoetusega toetatakse sihtrühma kuuluvate töötute
tööle rakendamist viie aasta jooksul esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse
saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest. Sama
tingimus kehtib ka tööalase mentorluse võimaldamisel, kvalifikatsiooni saamise ja eesti keele
koolituse kulu ning töötamisega seotud tõlketeenusega seotud kulude hüvitamisel. Ka teiste riikide
kogemusele tuginedes on kuni viis aastat aeg, mille jooksul võib eeldada sihtrühma tööturule
lõimumist.
Käskkirja § 1 punktiga 9 muudetakse TAT punktide 7.3.1.1–7.3.1.5 sõnastust, milles on
kehtestatud vähese tähtsusega abina (VTA) antava toetuse ülemmäärad. VTA piirmäärade
kohaldamiseks on otstarbekas TAT-s piirmäärade väljatoomise asemel viidata tööturuteenuste ja -
toetuste seaduses sätestatule, kus on konkreetses valdkonnas antava VTA puhul viidatud
vastavale komisjoni määruse sättele või sätetele, mille alusel need on kehtestatud. Komisjoni
määrustes piirmäärade muutmise korral on nii võimalik uusi määrasid rakendada kohe ilma TAT-d
muutmata. Tööturuteenuste ja -toetuste seadusele viitamine tagab ühtse lähenemise Eesti
2
Töötukassa üleselt, sest kui riigisiseselt muutuvad seaduse alusel antava VTA piirmäärad,
muutuvad automaatselt ka TAT alusel antava VTA piirmäärad. Näiteks võib see omada tähtsust
olukorras, kus komisjoni määruses on antud riigile volitused kehtestada määruses sätestatud
ülemmäärast kõrgem ülempiir. Näiteks põllumajanduslikku VTA-d on alates 14.03.2019 võimalik
anda senisest (15 000 eurot kolme aasta kohta) kõrgemas määras (20 000 eurot kolme aasta kohta)
ning komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352,
24.12.2013, lk 9–17), muudatuse tulemusena on liikmesriikidel võimalik põllumajandusliku vähese
tähtsusega abi ülemmäära veelgi tõsta (kuni 25 000 euroni kolme aasta kohta). Vastav muudatus
sõltub riigisisesest otsusest ning Eestis peab ülempiiri rakendamine olema maaelu ja
põllumajandusturu korraldamise seaduses lubatud.
Eesti Töötukassa ülene ühtne lähenemine on oluline, sest Eesti Töötukassa rakendab
tööturumeetmeid lisaks seadusele veel kolmel alusel: Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 määrus nr 130
„Tööhõiveprogramm 2017–2020“, tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirjaga nr 222
„Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse
andmise tingimused, sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57
„Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise tingimused.
Kõigis neis on teenuseid, mida antakse VTA-na. VTA piirmäärasid on Eesti Töötukassal võimalik
(infotehnoloogilist arendust arvestades) rakendada selliselt, et see kohaldub samal ajal kõigi
vastavate teenuste ja sihtrühmade suhtes. Oluline on ka asjaolu, et VTA piirmäärade alusel vaba
VTA jäägi kontroll on Eesti Töötukassa infosüsteemide ja Riigiabiregistri vahel üles ehitatud
selliselt, et Eesti Töötukassa saab ilma täiendavate kuludeta piirmäära n-ö süsteemse parameetrina
muuta (sh eraldi põllumajandusliku, kalanduse ja üldise VTA osas). Seega ei too piirmäärade
muutumine (tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel) Eesti Töötukassale kaasa täiendavaid
arenduskulusid. Oluline on siiski see, et kõrgem piirmäär kohalduks korraga kõikides õigusaktides,
sest Eesti Töötukassa infosüsteemis ei ole praegu võimalik samale abi liigile (nt põllumajanduslik
VTA) seada vastavalt õiguslikule alusele (seadus, Vabariigi Valitsuse määrus, ministri käskkirjad)
erinevaid piirmäärasid.
Käskkirja § 1 punktiga 10 asendatakse TAT lisa 1 vorm B. Kuna muudatuse tulemusena muutub
ka TAT eelarve, asendatakse TAT eelarve (lisa 1 vorm B) käskkirja lisaga.
Käskkirja § 2 kohaselt rakendatakse käskkirja üldises korras, välja arvatud käskkirja punktid 2 ja
7, mida rakendatakse alates 01.01.2020 seoses Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 määruse nr 130
„Tööhõiveprogrammi 2017–2020“ muutmisega.
III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb
Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
IV. TAT muudatuste mõjud
3
TAT alusel vanaduspensioniealistele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust
saavatele isikutele ettevõtlust toetavate teenuste pakkumise paindlikumaks muutmine suurendab
sihtrühma jaoks teenuse efektiivsust ja kasutajasõbralikkust. Sihtrühmale ettevõtte
tegevusvaldkonnaga seotud hüvitatava koolituse ja individuaalse mentorluse kulu piirmäära
tõstmine võimaldab alustavatele ettevõtjatele ligipääsu pikemaajalistele ja kvaliteetsematele
mentorteenustele ja koolitustele. Selle tulemusel võib suureneda teenuse taotlejate arv ning
teenuse positiivne mõju ettevõtja käekäigule. Samuti vähendab muudatus mõnevõrra teenuse
osutamisega kaasnevat halduskoormust, kuna võimaldab alustaval ettevõtjal paindlikumalt
otsustada, kui palju ta kasutab raha täienduskoolituseks või mentorluseks.
Teenuse „Minu esimene töökoht Eestis“ sihtrühma täpsustamisel paraneb teenuse osutamise
õigusselgus, kuna sätestatakse üheselt, et teenust osutatakse ka rahvusvahelise kaitse taotlejatele,
kellel on õigus Eestis töötada ning kellele laieneb õigus saada tööturuteenuseid.
Eelarve vähendamise tõttu TAT raames elluviidavates tegevustes sisulisi muudatusi ei ole, samuti
ei lühene abikõlblikkuse periood. Olulise mõju puudumine on tingitud asjaolust, et nõudlus
pakutavate teenuste järele on osutunud väiksemaks kui esialgu prognoositi.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
TAT raames osutatakse teenuseid väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele, et soodustada
nende tööturule jõudmist ja seal püsimist. Teenuseid pakub ja sihtrühmadega tegeleb Eesti
Töötukassa, kes on ka toetuse saaja. Töötukassa töötleb isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks
ja seaduste alusel. Andmed kogutakse inimestelt endilt või teistest riigi infosüsteemidest. Kõikidele
isikuandmetega seotud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang. Vastavalt
struktuuritoetuse seaduse § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje.
Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020
programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi
juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja
hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis)
ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate
andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK
andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja nendelt osalejatelt, kellele andmekorje kohustus
kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning
mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse
saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate
andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile
järgneva kuu teise nädala lõpuks. Kuna TAT muudatuse tulemusel laieneb mõnevõrra sihtrühm,
ent andmekorje reeglites ja protseduurides muudatusi ei ole, võib mõju isikuandmete riivele lugeda
väikeseks.
V. TAT muudatuste kinnitamine
TAT muudatused kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga.
Käskkirja rakendatakse üldises korras, välja arvatud käskkirja punktid 2 ja 7, mida rakendatakse
alates 01.01.2020.
VI. TAT muudatuste kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti
Töötukassale ja Sihtasutusele Innove. Riigi Tugiteenuste Keskus ja Eesti Töötukassa
kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega on arvestatud. Rahandusministeerium ja SA Innove
kooskõlastasid käskkirja eelnõu märkusteta.
4
MINISTRI KÄSKKIRI
06.08.2019 nr 49
Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a
käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine
tagamaks paremaid võimalusi hõives
osalemiseks“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas tervise- ja
tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks
paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.5.2
ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen toetuse andmise tingimustes järgmised
muudatused:
§ 1. Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste
osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse
andmise tingimuste muutmine
1. Asendan punkti 1.2.3 tabelis arvud „20 924 344“, „3 692 533“ ja „24 616 877“ arvudega
vastavalt „16 622 201“, „2 933 331“ ja „19 555 532“.
2. Muudan punkti 2.2 teises lõigus oleva loetelu punkti 5 ja sõnastan järgmiselt:
„5) ettevõtluse toetamine (ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulu ja individuaalse
mentorluse kulu hüvitamine ning mentorklubis osalemise võimaldamine); (rakendub
01.01.2020)“.
3. Muudan punkti 2.2.1 teksti ja sõnastan järgmiselt:
„Vanaduspensioniealised, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust
saavad isikud, kes on tööotsijana arvele võetud või kes on saanud TAT alusel ettevõtluse
alustamise toetust“.
4. Muudan punkti 2.4 teksti ja sõnastan järgmiselt:
„Teenuse eesmärk on suurendada rahvusvahelise kaitse saajate ja Eestis töötamise õigusega
rahvusvahelise kaitse taotlejate (edaspidi koos nimetatud rahvusvahelise kaitse saaja)
tööhõives osalemist ja aidata kaasa nende lõimumisele Eesti ühiskonda. Tööandjale
makstakse rahvusvahelise kaitse saaja tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga
töölepinguga tööle rakendamisel palgatoetust. Rahvusvahelise kaitse saaja tööellu
sisseelamise ja tööl püsimise toetamiseks makstakse tööandjale rahvusvahelise kaitse saaja
tööalase mentorluse tasu ning hüvitatakse eelneval kokkuleppel töötukassaga tema
kvalifikatsiooni saamise, eesti keele koolituse ja töötamisega seotud tõlketeenuse kulu.“.
5. Muudan punkti 2.4.1 teksti ja sõnastan järgmiselt:
2
„Töötuna arvele võetud ja töötavad rahvusvahelise kaitse saajad ja Eestis töötamise õigusega
rahvusvahelise kaitse taotlejad“.
6. Asendan punkti 3 tabelis tekstiosa „Töötubade ja mobiilsete nõustamiste arv“ tekstiosaga
„Noortele karjääriinfo vahendamine, töötubade ja mobiilsete nõustamiste arv“, rakenduskava
väljundinäitaja arvu „17 569“ arvuga „21 288“, tegevuse 2.1.2 arvu „5046“ arvuga „4065“,
tegevuse 2.1.3 arvu „10 082“ arvuga „15 185“, tegevuse 2.2 arvu „655“ arvuga „794“, tegevuse
2.3 arvu „1300“ arvuga „1304“, tegevuse 2.4 arvu „123“ arvuga „60“ ja tegevuse 2.5 arvu „363“
arvuga „319“.
7. Muudan punkti 7.2.4.8 teksti ja sõnastan järgmiselt:
„7.2.4.8 TAT alusel ettevõtluse alustamise toetust saanud tegutsevale ettevõtjale hüvitatav
koolituskulu ja individuaalse mentorluse kulu kokku kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga),
sealhulgas mentorluse kulu kuni 1250 eurot; (rakendub 01.01.2020)“.
8. Lisan punkti 7.2.4.10 esimese lause järele lause järgmises sõnastuses:
„Palgatoetust makstakse tööandjale, kes võtab tööle rahvusvahelise kaitse saaja viie aasta
jooksul tema esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või
Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest.“.
9. Muudan punkte 7.3.1.1–7.3.1.5 ja sõnastan järgmiselt:
„7.3.1.1. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese
tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 3 sätestatuga.
7.3.1.2. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese
tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 4 sätestatuga.
7.3.1.3. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese
tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 5 sätestatuga.
7.3.1.4. Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi
pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõttele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114,
26.04.2012, lk 8‒13) alusel, peab talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse nr 1407/2013
kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva TAT alusel taotletava
toetusega olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 8 sätestatuga.
7.3.1.5. Kui teenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest
kaupu vedavale ettevõtjale, peab talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT
alusel taotletava abiga olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 7
sätestatuga.“.
10. Asendan lisa 1 vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisa 1
vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“.
§ 2. Käskkirja rakendamine
1. Käskkirja rakendatakse üldises korras.
3
2. Käskkirja punkte 2 ja 7 rakendatakse alates 01.01.2020.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
Lisa: lisa 1 vorm B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“