dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Dokumentide edastamine

Sotsiaalministeerium · 1. august 2019
Viit
2-5.1/3380-15
Registreeritud
1. august 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-4 Kohtumaterjalid
Toimik
1.2-4/2019
Vastutaja
Kristina Brandt-Kure

Failid

  • 📎E-kiri.pdf69 KB
  • 📎RaM_vastus_31-07-2019.asice65 KB

Sisu (failidest)

-864235 -144145 0 0 Tallinna Ringkonnakohus Edastatud elektrooniliselt e-toimiku kaudu Meie: 31.07 .2019 nr 1.1-12/1652-1 Apellant : Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Apellandi esindaja: Kristina Brandt-Kure e-post: [email protected] Vastustaja : Innove SA Registrikood: 90008287 e-post: [email protected] Lõõtsa 4, 11415 Tallinn Vastustaja esindaja: Katri Oja e-post: [email protected] Kaasatud isik (arvamuse andja) : Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Rahandusministeeriumi esindaja d : Kaarel Eller [email protected] Kati Tee [email protected] Kaur Siruli [email protected] Rahandusministeeriumi vastus apellatsioonkaebusele haldusasjas 3-19-346 . Asjaolud 22.05.2019 otsusega jättis Tallinna Halduskohus rahuldamata Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ka apellant ) 22.02.2019 kaebuse SA Innove (edaspidi Innove ) 30.10 .2018 finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/468 tühistamiseks. 05.03.2019 määrusega haldusasjas nr 3-19-346 kaasas Tallinna Halduskohus menetlusse arvamuse andmiseks Rahandusministeeriumi . 21.06 .2019 esitas apellant Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. 25.06 .2019 määrusega võttis Tallinna Ringkonnakohus apellandi apellatsioonkaebuse menetlusse ja kohustas Rahandusministeeriumit vastama apellatsioonkaebusele hiljemalt 7. augustil 2019. aastal . S eega on käesolev menetlusdokument esitatud õigeaegselt. Käesolevaga esitab Rahand usministeerium oma vastuse 21.06 .2019 apellatsioonkaebusele. Kokkuvõtlikult jääb Rahandusministeerium oma senises menetluses (eelkõige 03.04.2019 arvamuses ja 16.04.2019 põhjenduste dokumendis ) esitatu juurde, pidades vajalikuks täiendavalt rõhutada järgnevat. Rahandusministeeriumi seisukoht Vaidlusaluses asjas puudub Innovel kaebeõigus ja halduskohul pädevus . Kaasatud haldusorgan leiab, et antud juhtumil kaebeõigus puudub. Kaebeõiguse küsimuse puhul tuleb märkida, et antud juhul on riik kahes rollis. Esiteks on riik delegeerinud endale kuuluvad rakendusüksuse ülesanded SA Innovele ning omab kohustust teostada järelevalvet, et SA Innove täidaks neid ülesandeid seaduslikul viisil. Teises rollis on riik kaevanud SA Innove tegevuse samade ülesannete täitmisel kohtusse, selle asemel, et riik kasutaks oma õigust kontrollida, kas SA Innove on täitnud talle riigi poolt antud ülesandeid seaduslikult. Kuna SA Innove täidab rakendusüksuse ülesandeid riigi nimel, siis kujunebki sisuliselt olukord, kus riik vaidleb kohtus iseendaga, vaidlustades riigi enda järelevalve all täidetud tööülesannete tulemuse. Asjaolu, et riiki esindavad eri ametkonnad (järelevalvet rakendusüsksute ülesannete täitmise üle teeb valitsusasutus Riigi Tugiteenuse Keskus ning rakendusüksuse otsusega on rahulolematu Sotsiaalministeerium) ei muuda siiski fakti, et mõlemad ametkonnad esindavad ühte juriidilist isikut – riiki. Sotsiaalministeeriumil puudub küll otsene järelevalve roll SA Innove rakendusüksuse ülesannete täitmise üle, kuid riigi teisel organil – Riigi Tugiteenusete Keskusel – on see olemas. Kordamata juba eelmisele kohtuastmele viidatud õiguslikku struktuuri on siinkohal asjakohane esile tuua, et Riigi Tugiteenuste Keskus täidab vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadusele korraldusasutuse ülesandeid, seda ka toiduabi rakenduskava osas. SA Innove on Vabariigi Valituse poolt määratud täitma rakendusüksuse ülesandeid. Viiatud seaduse alusel on rakendusüksuse ülesanded korraldusasutuse delegeeritud funktsioonid ja korraldusasutus peab teostama järelevalvelt nende ülesannete täitmise üle, eesmärgiga tagada, et delegeeritud ülesandeid täidetakse seaduses ettenähtud viisil. Seega peab riik (Riigi Tugiteenuste Keskuse isikus) tagama, et SA Innove tegevus rakendusüksusena on õigusaktidega kooskõlas. Kui riigil (Sotsiaalministeeriumi isikus) on selles kahtlusi, siis on Sotsiaalministeeriumil asjakohane pöörduda Riigi Tugiteenuste Keskuse poole ning lasta neil konkreetses küsimuses SA Innove ülesannete täitmine üle kontrollida. Kui Riigi Tugiteenuste Keskus korraldusasutusena leiab, et SA Innove on täitnud rakendusüksuse ülesandeid ebakorrektselt siis saab ta anda suunise otsuse muutmiseks. Vastupidisel juhul, kui Riigi Tugiteenuste Keskus korraldusasutusena leiab, et SA Innove on täitnud rakendusüksuse ülesandeid seadusega kooskõlas, siis on ühtlasi ka vastutav riigi esindaja oma hinnangu andnud ning edasised vaidlused on riigi siseseks lahendamiseks. Ka sisulisel läbiva atamise korral puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Apellant väidab punktides 4.1 ja 4.2, et kvalifitseerimistingus oli kooskõlas riigihangete seadusega ning hankijal puudus kaalutlusõigus, luues seose, et kui hankija peab nimetama pakkujate jaoks kohustusliku nõude, siis ei saa ta kaalutlusõigusega jätta seda nimetamata. Kaasatud isik ei vaidlustagi, et kohuslik nõue tuleb pakkujatele seda, küll aga tuleb see seada viisil , mis ei piira pakkujaid teistest riikidest, võimaldades pakkujatel osaleda mitte ainult juhul , kui on täidetud Eesti nõuded, vaid ka juhul , kui on täidetud teiste riikide samaväärsed nõuded. Kaebaja rõhutab punktis 4.3, et hanke tegemise ajal kehtinud riigihangete seaduse säte (RHS § 41 lõige 3) võimaldab seada vaid siseriikliku tegevusloa nõude. Sellega ei saa nõus olla järgmistel põhjustel. Esiteks oli ja on riigihangete seaduses selgelt kirjeldatud eesmärki tagada avatud konkurents riikide üleselt. Seaduse § 3 nägi ette võrdse kohtlemise: hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ( Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Lisaks nimetas RHS § 15 lõige 2 rahvusvahelise piirmäära, millist maksumust ületavad hanked kuulutakse välja Euroopa Liidu Teatajas: Rahvusvaheline piirmäär on summa, mille kehtestab perioodiliselt Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (ELT L 134, 30.04.2004, lk 1–113) artikli 69 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.04.2004, lk 114–240) artikli 78 alusel ning mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Rahvusvahelise piirmäära avaldab riigihangete registri (edaspidi ka register) vastutav töötleja oma veebilehel viivitamata pärast selle igakordset avaldamist Euroopa Komisjoni poolt. Eeltoodust saab üheselt järeldada, et rahvusvahelist piirmäära ülevate hangete puhul näeb RHS ette nende välja kuulutamise rahuvaheliselt eesmärgiga võimaldada hankel osaleda ka teiste riikide pakkujatel ning nõude kohelda kõiki pakkujaid võrdselt ja mittediskimineerivalt. Kaebaja viidatud säte, mis kaebaja väite kohaselt võimaldab seada vaid Eesti tegevusloa nõude, oli RHS § 41 lõikes 3 esitatud järgmiselt: Kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud erinõuded, nimetab hankija hanketeates, milliste erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks nõutavad. Õigusaktides kehtestatud erinõuete täitmise kontrollimiseks nõuab hankija hanketeates pakkujalt või taotlejalt tegevusloa või registreeringu või muu erinõude täitmist tõendava asjakohase tõendi või tema asukohariigi õigusaktide kohaselt vastavasse organisatsiooni kuulumise kohta tõendi esitamist, kui need ei ole hankijale oluliste kulutusteta andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad. Kui pakkujal või taotlejal puudub vastav tegevusluba või registreering või ta ei kuulu vastavasse organisatsiooni tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. RHS-ist on selgelt näha, et pakkujatelt oodatakse erinõuete puhul tegevusloa või registreeringu olemasolu või muu tõendi olemasolu või tema (pakkuja) asukohariigi õigusaktide kohaselt vastavasse organisatsiooni kuulumise tõendi esitamist. Isegi kui püüda lugeda sätet grammatiliselt viisil, et lause esimene osa käsitleb vaid vajalikke tõendeid ning ainult teine pool räägib pakkuja asukohamaa organisatsiooni kuulumisest, peaks olema ka sellest lausest lugejale aru saada, et peab arvestama ka olukordadega, kus pakkuja on teistest riigist, kus vastavad load ja tõendid on väljastatud tolle riigi seadusandluse kohaselt. Ja isegi kui lugeda viidatud sätet grammatiliselt väga kitsalt viisil kus tegevusloa puhul justkui ei ole midagi teiste riikide kohta öeldud, siis paratamatult tuleb paragrahvi teksti arvestada koosmõjus § 3 nõudega, mille kohaselt tuleb kõikide riikide pakkujaid kohelda võrdselt ja mittediskrimineerivalt. Ja see omakorda tähendab, et hankija peab nõuete seadmisel arvestama, et ka teiste riikide pakkujad saavad hankes osaleda. Punktis 5.1 selgitab kaebaja, et viidatud Euroopa Kohtu lahendid ei ole antud juhtumis asjakohased. Paraku ei saa nii kitsa tõlgendusega nõus olla. Sisuliselt leiab kaebaja, et kuna ükski Euroopa Kohtu lahenditest ei puuduta toidu käitlemise teemat, siis need ka ei kohaldu. Tuleb arvestada, et Euroopa Kohtu lahendid on põhimõttelistena kasutatavad. Kuigi üks käsitles kohaliku büroo olemasolu nõuet, teine kohalike arhitektide liidu liikmes olemise nõuet ning kolmas dokumendi tõendamist kohaliku notari poolt , annavad need siiski põhimõttelise lahenduse, et ei ole lubatav vaid kohaliku loa nõudmine võimaldamata pakkujal e s itada ka samaväärseid teistes riikides välja antud lubasid või tunnistusi. Punktis 5.3 annab esitab kaebaja hinnangu, et eluliselt ei ole ustutav, et mõni pakkuja loobus hankes kehtestatud Eesti loa nõude tõttu hankes osalemast. Samas on Euroopa Kohtu lahenditest tulenev seisukoht üheselt selge, et kohaliku loa nõude kehtestamisel jääb võimalus, et välismaine pakkuja ei pruugi osaleda põhjusel , et nõue mõjub heidutavana. Taolises küsimuses ei ole võimalik mõõdetavalt hinnata kas mõni pakkuja jättis hankes osalemata, kui võib eeldada, et sellist heidutavat mõju võib kohaliku loa nõue potentsiaalselt omada. Puntides 5.5-5.8 selgitab kaebaja, et välismaine pakkuja omas võimalust vormistada endale vastav Eesti Veterinaar- ja Toiduameti luba või tugineda oma pakkumuses alltöövõtjale või partnerile, kellel on juba vastav Eesti luba olemas. Samas ei ole kohaliku loa vormistamise soovitus üheselt asjakohane, sest hanke kestvuse ajal ei pruugi jõuda loa vormistamisega lõpule. Pakkuja, kes omab võimekust teenuse osutamiseks, peab saama pakkumuse esitada ka olemasoleva samaväärse loaga mis on väljastatud mõnes teises riigis. Niisamuti ei saa nõuda, et pakkuja on kohustatud oma pakkumusse mõne teise partneri kaasama, kellel on juba Eesti luba olemas. Pakkuja, kellel on võimekus teenust osutada, peab omama võimekust hankes osaleda ka tuginedes ainult oma kogemusele ja lubadele, ima kohustuseta kaasata alltöövõtjaid . Punktis 6 toob kaebaja esile õiguspärase ootuse põhimõtted. Siinkohal on oluline rõhutada, et varasemalt läbi viidud auditid ei anna grantiid, et kui nende käigus on seaduse rikkumise jäänud avastamata, siis järgmine audiitor sellele tähelepanu ei võiks juhtida. Kokkuvõte Kokkuvõttes leiame, et Innove finantskorrektsiooni otsuses ja Tallinna Halduskohtu otsuses on asutud kaebuste sisulist osa analüüsides õigetele järeldustele , küll aga puudub Innovel kaebeõigus . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaarel Eller Kaur Siruli Saatja: Kristina Brandt-Kure <[email protected]> Saadetud: 01.08.2019 09:42 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: FW: Dokumendi nr 3-19-346/5 failide saatmine e-toimikust Tere! Palun registreerida kui Rahandusministeeriumi vastus haldusasjas 3-19- 346. Tervitades Kristina Brandt-Kure 626 9370 From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, August 1, 2019 9:19 AMTo: Kristina Brandt-Kure <Kristina.Brandt- [email protected]>Subject: Dokumendi nr 3-19-346/5 failide saatmine e-toimikust Teree-toimikust on Teile saadetud dokumendiga seotud fail(id) menetluses 3-19-346 "Sotsiaalministeeriumi apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 22.05.2019 otsusele".Dokumendi info Dokumendi liik: Vastus apellatsioonkaebuseleKoostamise kuupaev: 31.07.2019Esitaja: Kaarel EllerE-kirjale lisatud failid (manuses): * RaM_vastus_31-07-2019.asice Saatja: Kristina Brandt-Kure ()
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel