Saatja: Ingmar Kurg <
[email protected]>
Saadetud: 29.08.2019 13:19
Adressaat: Tanel Kiik <
[email protected]>; SM Info <
[email protected]>; Liisa
Tolli <
[email protected]>; Tarmo Kurves <
[email protected]>; Dan Lõhmus
<
[email protected]>; Rasmus Sinivee <
[email protected]>
Teema: Arvamus rahvastiku tervise arengukava osas
Lugupeetud sotsiaalminister Tanel Kiik.
Kirjutame teile seoses Rahvastiku tervise arengukavaga 2020-2030, mis on
taas valitsuse kooskõlastusringil.
Varasema arengukava versiooni osas saatsime sotsiaalministeeriumile oma
organisatsiooni arvamuse, kuid vastust sellele ei laekunud ning neid ei
ole käsitletud ka kooskõlastustabelis. Uue arengukava versiooniga
tutvudes peame kurvastusega tõdema, et tubakapoliitika osas ei ole
täpsustusi tehtud, meie poolt nimetatud kitsaskohti ei ole arengukavas
käsitletud ning mitmed punktid on arengukavast sootuks välja jäetud.
Käesolevaga esitame NNA Suitsuvaba Eesti täiendatud arvamused, küsimused
ja ettepanekud seoses Rahvastiku tervise arengukavaga 2020-2030. Need
küsimused, arvamused ja ettepanekud on suunatud eelkõige teie alluvuses
töötavatele ametnikele, kellel on kohustus esitada teile ja valitsusele
korrektne ja ammendav arengukava, mis hakkab kandma Eesti Vabariigi
peaministri allkirja.
1. Meil on hea meel, et arengukava on saanud olulise täiendusena uue
peatüki tõendusel põhinev tervisepoliitika, kuid meile jääb mõistmatuks,
miks arengukava enda koostamisel selle peatüki põhimõtteid ei rakendata.
* Möödunud kooskõlastusringil esitasime küsimuse, miks on tarvis
kinnitada arengukava just 2018. aastal, kui arengukava käsitleb aastaid
2020-2030 ning uus Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu
tulemused avaldatakse 2019. aastal. Kahjuks ei ole arengukava uuendamisel
viimast, 2018. aasta tulemusi kajastavat Eesti täiskasvanud rahvastiku
tervisekäitumise uuringut üldse käsitletud, kuigi arengukava uuendati.
Meile jääb arusaamatuks, miks ei ole maksumaksjate raha eest läbi viidud
olulist tervisevaldkonna uuringut arengukava koostajad kasutanud?
* Tubakapoliitika peatükis viidatakse vanale 2016. aasta Eesti
täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringule, mistõttu ei kajasta
arengukava lähteandmed tegelikku olukorda ning moonutavad hiljem
arengukava täitmise kontrollimist.
* Samuti viidatakse tubakapoliitika peatükis Tubakapoliitika rohelisele
raamatule, mis koostati ajal, kui Eesti turule olid äsja jõudnud e-
sigaretid ning mitmeid uusi tubakatooteid turul ei olnud. Selliste
aspektide käsitlemata jätmine näitab Eesti tubakapoliitika puudulikkust
ning ei võimalda tegelikult hinnata arengukava täitmist.
2. Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 koostamise ettepanekus on
välja toodud, et tubakavaldkonnas on Eestil nii nagu Euroopa Liidul ja
Maailma Terviseorganisatsioonil järgmisel perioodil üheks oluliseks
fookuseks salakaubanduse vastu võitlemine, kuid seda ei ole jätkuvalt
arengukavas käsitletud.
* Salaturuga seoses soovime juhtida teie tähelepanu mõnele
murettekitavatel arengule, mida on käsitletud ka avalikkuses:
* E-sigarettidele aktsiisi kehtestamise tulemusena on hinnatundlikud
kasutajad hakanud otsima odavamaid alternatiive, mis tähendab, et
kasvanud on nõudlus salakaupade järele. Nagu ka teiste salaturu kaupade
osas, ei saa olla kindel, millist mõju need inimese tervisele avaldavad.
Seetõttu näeme, et kasvav salaturg kujutab endast peale viimaseid
salaturu arengut tahtmatult soodustavaid poliitikamuudatusi ka suuremat
ohtu e-sigareti kasutajatele.
* Samuti on salaturu kasvuga kaasnenud olukord, et e-sigaretid on
muutunud alaealistele kättesaadavamaks, sest salakauba müüjad müüvad
tooteid kõigile. Samuti on ilmnenud juhtumeid, kus alaealised ise on
salaturul müüjateks.
* Käesoleva aasta 1. juulist hakkas kehtima Tubakaseaduse muutus, mille
kohaselt on e-sigareti valmisvedelikes keelatud kasutada maitseid, välja
arvatud tubaka maitse. Arvestades Eesti e-sigareti kasutajate eelistusi,
kus ligi 80 protsenti müüdud e-sigareti vedelikest on maitsega, tähendab
maitsete piiramine, et kasutajad on hakanud e-sigareti vedelikke ise
kokku segama. See tähendab ka, et leidub neid, kes proovivad
baasvedelikke maitsestada selleks mitte ette nähtud maitsestajatega.
Leiame, et mõistlik on lubada maitsestatud e-sigareti vedelike müük, sest
neile kehtib Euroopa Liidu tubakadirektiivist tulenev kohustuslik
laboratoorne kontroll.
3. Arengukavas on probleemina kirjeldatud passiivset suitsetamist, mis
puudutab suurt hulka Eesti ühiskonnast. Juhime teie tähelepanu, et vähem
kahjulike alternatiivide, sealhulgas e-sigarettide kasutamisel ei esine
passiivset suitsetamist. Suurem osa alternatiivseid või uudseid
tubakatooteid on just sellised, mis on kõrvalseisjale ohutud ja tarbijale
põlevatest sigarettidest vähem kahjulikumad. Seetõttu toetaks taoliste
alternatiivide reguleerimine, kättesaadavuse tagamine ja isegi nende
käsitlemine suitsetamisest loobumise vahendina passiivse suitsetamise
vähendamist.
4. Teame oma organisatsiooni liikmete ja toetajate kogemusest, et
suitsetamisest loobumine ilma kõrvalise isiku toeta võib osutuda raskeks,
mistõttu ebaõnnestutakse selles tihti. Inimene intuitiivselt väldib
kogemuste kordamist, mis on toonud talle kaasa ebaõnnestumise tunde.
Usume, et seda arusaamist toetab ka suitsetamisest loobumise nõustajate
kogemused. Seepärast soovime teada, kas suitsetamisest loobumise
(asendustoodete kasutamise) nõustamist on plaanis laiendada kõigisse
Eesti maakondadesse/omavalitsustesse, sest selle teenuse puudumine
suurendab tervisealast ebavõrdsust? TAI 2017. a avaldatud statistika
järgi on suitsetamine suurem probleem just linnadest väljas, keskmisest
madalama haridustaseme ja töötute hulgas. Olles töötu keskusest kaugel,
ei ole tihtipeale isegi finantsiliselt endale lubada riiklikult Tallinnas
tasuta pakutavat suitsetamisest loobumise nõustamist (seda enam, et
selline nõustamine ei saa olla efektiivne ühekordsel kohtumisel
ametnikuga).
5. Soovime teada, kas arengukava saavutamiseks soovitatud tegevuste
juurde on plaanis lisada ka mõõdikud, mille järgi saab hinnata arengukava
täitmist? Kui jah, siis millised need mõõdikud on? Senine tubakapoliitika
mõõdik - suitsetamise levimus - on tänase definitsioonina (kõik inimesed,
kel on tubaka/nikotiini/nikotiinivaba seonduva tootega kokkupuude) liiga
üldine, et selle alusel mingeid poliitikajäreldusi saaks teha, samas
toimub tubakaturul igal aastal olulisi muutusi, mida selline statistika
ei mõõda ja seetõttu ei ole ka millegi alusel poliitikasamme teha.
6. Soovime teada, kas arengukava tubaka peatüki osas on plaanis seada ka
eesmärgid, milleni soovitakse arengukava täitmisel jõuda? Näiteks
suitsuvaba Eesti saavutamine ehk oleksime riik, kus täiskasvanud
elanikkonnast on suitsetajaid vähem kui 5%. Kui jah, siis millised need
eesmärgid on? Kui ei, siis miks?
7. Soovime, et tubakatoodete tarvitamine kui arengukava hinnangul
olulisim ennetatavate haiguste põhjus saaks riigi poolt ka samaväärse
suhtumise kui HIV, uimastisõltuvus või alkohol, kus riik on leidnud
põhjenduse töötada välja kahjude vähendamise programm. Tubakas on Eestis
silmatorkavalt ainuke valdkond, kus püütakse keelamise teel suitsetamine
ühiskonnast välja juurida. Paljud teised riigid on leidnud, et see ei ole
tõenduspõhine ega tõhus lähenemine. Kutsume Vabariigi Valitsust üles enne
Rahvatervise arengukava kinnitamist nõudma, et tubakakahjude vähendamise
kontseptsioon pannakse avalikule arutelule, mille käigus küsitakse ka
suitsetajate käest, mis neid reaalselt paneks sigarettidest loobuma, ja
saadud infot käsitleks tõenduspõhise regulatsiooni väljatöötamisel, kus
ei ole tabusid ja seniseid vigu tunnistatakse. Ilma selleta ei suuda me
kuidagi ette kujutada, et arengukava 2030. aastal saab raporteerida
midagi muud kui seatud eesmärkide järjekordset mittetäitmist.
-- NNA Suitsuvaba Eesti nimelIngmar KurgMobile/WhatsApp: +372 52 746
55NNA Suitsuvaba Eesti unistuseks on suitsuvaba Eesti, kus elavad terved
ja õnnelikud inimesed. Meie eesmärk on toetada inimesi suitsetamisest
loobumisel ning seeläbi vähendada tubakasuitsust tekkivaid
tervisekahjusid. Ühingu liikmeteks on eraisikud, kes toetavad ühingu
eesmärgi elluviimist.