Sotsiaalministeerium Teie 23.07.2019 nr 1.2-2/84-1
[email protected]
Suur-Ameerika 1 Meie 27.08.2019 nr 1.2-1/19/4212-2
10122, Tallinn
Terviseameti ettepanekud "Rahvastiku tervise
arengukava 2020–2030“ eelnõule
Terviseamet, olles tutvunud viimase rahvastikutervise arengukava eelnõuga, kinnitab veelkord, et
toetab välja toodud arengusuundi, sh keskendumist tõenduspõhisusele ja infotehnoloogilistele
arenguvajadustele tervisevaldkonnas.
Tähelepanekute ja ettepanekutena peame vajalikuks välja tuua:
1. Sissejuhatuses on välja toodud mitmeid olulisi eesmärke säästva arengu tegevuskavast
aastaks 2030, kuid ohtlike kemikaalidega seonduvat preventiivset eesmärki, mis aitab
kaasa rahva tervise parendamisele, ei mainita. Säästva arengu tegevuskavas on ka eesmärk
vähendada 2030. aastaks oluliselt ohtlikest kemikaalidest ning saastunud õhust, veest ja
pinnasest põhjustatud surmade ja haigestumiste arvu ning saavutada 2020. aastaks
kemikaalide ja kõikide jäätmete keskkonnaohutu käitlemine kooskõlas kokkulepitud
rahvusvaheliste raamistikega kogu nende elutsükli jooksul ning vähendada oluliselt nende
sattumist õhku, vette ja pinnasesse, et viia miinimumini nende negatiivne mõju
inimtervisele ja keskkonnale. Kuna kemikaaliohutus, sh kemikaalide EL turule lubamine-
mittelubamine jms tegevused on sotsiaalministeeriumi haldusala üks vastutusi, siis oleks
asjakohane vastavaid eesmärke sissejuhatusse siduda.
2. Punkt 6.2.5. Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (sh vaktsineerimine,
antimikroobne resistentsus, HIV ja hepatiit): ettepanek viia teema kas inimkeskse
tervishoiu või tervist toetava keskkonna programmi alla. Tervislike valikute programmiga
sisuline seos on oluliselt nõrgem kui kahe teise programmiga:
a. Nakkushaiguste ennetus ja leviku tõkestamine on terviseohutuse (terviseharituse,
tervist toetava keskkonna, tervisekaitse) ja tervishoiu küsimus. Nakkuste vältimine,
nakkuste ära tundmine, tõenduspõhisus, sh lab. analüüsid ja ref. teenus, globaalne
seire, sh trendid-valmisolek, epideemiakollete lokaliseerimine, kiire reageerimine,
asjakohane ravivõimekus.
b. Vaktsineerimine on olemuselt tervishoiuteenus, sh vaktsiinide toime, käitlemise
nõuete täitmine, pädevused. Terviseharitus sh ennetavad (kogukonda võimestavad)
tegevused - kommunikatsioon, teadlikkus vaktsineerimise vajadustest.
c. Haiglanakkuste vältimine ja antimikroobne resistentsus on tervishoiukvaliteedi
toetamise ja patsiendiohutuse arendamise seisukohalt oluline ning tervist toetava
(haigla)keskkonna küsimus.
Paldiski mnt 81 / 10617 Tallinn / 794 3500 /
[email protected] / www.terviseamet.ee /Registrikood 70008799
3. Punktis 6.2.2. Vigastuste ennetamine on mainitud mürgistusi, s.h alkoholimürgistused.
Mürgistusteabekeskuse (MTK) statistika kohaselt oli 2018. aastal 2587 pöördumist, neist
seoses kemikaalidega 34% (762 kõnet). Üldpildis on MTK-sse helistamiste põhjused
seotud 30% kemikaalidega, 25% ravimitega, 13% taimed-seened-marjad ja 32% muudel
põhjustel. Seega teeme ettepaneku täpsustava loetelu pikendamist: “... s.h
alkoholimürgistused, uimastid, kemikaalid jm“, mis annab suuna laiema teadvustamise.
4. Punkti 6.2.5. Antimikroobne resistentsus osas teeme ettepaneku lisada lause: „Samuti
on kasvav probleem nakkushaiguste leviku tõkestamisel resistentsus biotsiidide (nt
desinfektsioonivahendite) toimeainetele.“ Põhjendus, teaduslikud tõendid (s.h
bakterioloogilised, biokeemilised ja geneetilised andmed) viitavad sellele, et teatavate
biotsiidides sisalduvate toimeainete kasutamine või väärkasutamine võivad aidata kaasa
antibiootikumiresistentsuse suurenemisele bakterite suhtes nii inimestel kui ka
keskkonnas. Assessment of the Antibiotic Resistance Effects of Biocides, SCENIHR, 2009
Confronting the clinical relevance of biocide induced antibiotic resistance. Näiteks,
biotsiidide toimeained kloorheksidiin ja bensalkooniumkloriid tekitavad rist-resistentsust
antibiootikumidega nii korrektse ettenähtud kasutuse kui ka valekasutuse korral
(Transitional Guidance on Evaluation of Environmental Risk Mitigation Measures for
Disinfectants Product Type 1 (Human Hygiene). Meditsiiniasutustes, kus suurenes
resistentsus hõbedale, leiti, et kasvas samuti resistentsus haavahoolduses kasutatavatele
antibiootikumitele. Antibiootikumide ja biotsiidide antimikroobse resistentsuse uuringud
on läbi viidud kahe olulise patogeeniga: Salmonella enterica ja Stenotrophomonas
maltophila (Assessment of the Antibiotic Resistance Effects of Biocides, SCENIHR,
2009).
5. Punkti 7.2.3 osas ettepanekud sõnastuse muutmiseks-täiendamiseks (kursiivis):
Kemikaalid, sh biotsiidid on igapäevaelu oluline osa, mille mõju inimese organismile ja
ümbritsevale keskkonnale sõltub nende omadustest, kogusest ja viisist, kuidas neid
kasutada. Selleks, et kasutamisel võimalikke riske vältida või vähendada, tuleb tuvastada
ja mõista kemikaalide olemuslikke ohte. Kemikaalide vale kasutamine võib põhjustada
pahaloomulisi kasvajaid, lootekahjustusi, astmat, kesknärvisüsteemi häireid,
hingamisteede haigusi, allergilisi haigusi ja paljusid muid tervisekahjustusi. Kemikaalid
võivad organismi sattuda sissehingatava õhuga, imendumisel läbi naha ja limaskestade,
imendumisel seedeelundite kaudu ning lootele ema organismi kaudu.
Kemikaaliohutus on nn horisontaalne teema, mis puudutab nii avaliku sektori institutsioone
kui ka erasektorit ning hõlmab kogu kemikaali elutsüklit (näiteks kemikaalide tööstuslik
tootmine, nende kasutamine, jäätmete käitlemine) kommentaar: lõigu lõpus toodud
näitesse kemikaali elutsüklist ei kuulu keskkonnakaitse.
Kemikaaliohutuse valdkonda reguleeritakse Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega.
Eesmärkide saavutamine sõltub suuresti just Euroopa Liidu tasandil tehtavatest otsustest,
seetõttu on oluline Eesti aktiivne osalus Euroopa Liidu tasandil ja regionaalsetes
kemikaaliohutuse poliitika koostööalgatustes.
Prioriteedid sekkumiste puhul
Inimeste tervisele ja keskkonnale ohtlike kemikaalide ja biotsiidide hindamine ning
tegevused, mis toetavad ohutu käitlemise kaudu negatiivse mõju vähendamist.
Tagada pädevate ekspertide ja nõustajate ning kvaliteedisüsteemi olemasolu.
Sektorite ja sidusrühmade vahelise partnerluse tugevdamiseks koostöömudelite
uuendamine ja parendamine, et suurendada sidusrühmade ja üldsuse kaasatust, huvi
ja teadlikkust.
Koostöö edendamine teadusuuringute ja biomonitooringu vallas ning nendega
arvestamine nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil.
Ohtlike kemikaalide ohutumate alternatiividega asendamise ning parima tehnoloogia
kasutamise soodustamine, tingimuste loomine tootearenduseks ja innovatsiooniks.
2 (3)
Kemikaaliohutuse alase teabe olemasolu ja kättesaadavuse parandamine ja
teadlikkuse tõstmine.
Järelevalve kaasajastamine ning muutmine riskipõhiseks, sealhulgas koostöö teiste
liikmesriikidega ning osalemine projektides.
6. Punkt 7.2.2 käsitleb nii ioniseeriva, kui ka mitteioniseeriva kiirguse küsimusi. Keskkonna
valdkonnas tegeleb TA ainult mitteioniseeriva kiirgusega ja keskkonna ioniseeriv kiirgus
on Keskkonnaameti vastutusel – kas saame õigesti aru, et antud juhul mõlema teema
käsitlemine keskkonnatervise all on põhjendatud läbi selle, et RTA annab üldsuunise
Keskkonnaametile (st rahvatervise seisukohalt on oluline tegeleda ioniseeriva kiirgusega
keskkonnas). Ioniseeriva kiirgusega tegeleb TA meditsiiniseadmete osas inimkeskse
tervishoiu programmi raames.
7. Punktid 7.2.4 ja 7.2.5 ettepanek tõsta kokku (lk 28-29) ühe pealkirja alla: „7.2.4. Teenuste
ja toodete ohutus ja riskide vähendamine“ – üldiselt toodete ohutusega tegeleb
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA), RTA vaates on oluline üldiselt
markeerida, et teenused ja tooted peavad olema ohutud (annab üldsuunise rahvatervise
vaates ka TTJA-le) ning seejärel keskenduda (nagu hetkel ka RTA eelnõus on tehtud) neile
toodetele-teenustele, mille osas on Sotsiaalministeeriumi erihuvi (lapsed, hoolealused,
iluteenused ja tooted, mille kokkupuude inimesega on vahetu, nt kemikaalid, kosmeetika,
iluseadmed ning seetõttu võib tervisekahju olla kiire, kohene). Teenuste ja toodete ühe
pealkirja alla koondamine on tänases keskkonnas mõistlik, sest sageli teenuse ohutus sõltub
sellest, milliseid tooteid ja seadmeid teenuse osutamisel kasutatakse.
Üldiselt arvestades asjaolu, et meditsiiniseadmeid (tooteid) kasutatakse laiemalt kui vaid
tervishoius ja tegemist on EL mõistes olulise turujärelevalve süsteemiga, siis teeme
ettepaneku meditsiiniseade kui märksõna markeerida (lisatud kursiivis) antud alapeatükis:
„ ...Kui teenuse osutamiseks kasutatakse toodet (sh isikukaitsevahendid ja
meditsiiniseadmeid), peab teenuseosutaja järgima kõiki tootjapoolseid kasutus-, hooldus-
ja paigaldamisjuhiseid, et tagada korrektne toote kasutamine ning seeläbi ka osutatava
teenuse ohutus.“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Jürilo
Peadirektor
3 (3)