dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekute edastamine

Sotsiaalministeerium · 29. august 2019
Viit
1.2-2/84-9
Registreeritud
29. august 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Terviseamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2021
Vastutaja
Heli Laarmann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎1.2-1194212-2 27.08.2019 Väljaminev dokument.bdoc400 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Teie 23.07.2019 nr 1.2-2/84-1 [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 27.08.2019 nr 1.2-1/19/4212-2 10122, Tallinn Terviseameti ettepanekud "Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ eelnõule Terviseamet, olles tutvunud viimase rahvastikutervise arengukava eelnõuga, kinnitab veelkord, et toetab välja toodud arengusuundi, sh keskendumist tõenduspõhisusele ja infotehnoloogilistele arenguvajadustele tervisevaldkonnas. Tähelepanekute ja ettepanekutena peame vajalikuks välja tuua: 1. Sissejuhatuses on välja toodud mitmeid olulisi eesmärke säästva arengu tegevuskavast aastaks 2030, kuid ohtlike kemikaalidega seonduvat preventiivset eesmärki, mis aitab kaasa rahva tervise parendamisele, ei mainita. Säästva arengu tegevuskavas on ka eesmärk vähendada 2030. aastaks oluliselt ohtlikest kemikaalidest ning saastunud õhust, veest ja pinnasest põhjustatud surmade ja haigestumiste arvu ning saavutada 2020. aastaks kemikaalide ja kõikide jäätmete keskkonnaohutu käitlemine kooskõlas kokkulepitud rahvusvaheliste raamistikega kogu nende elutsükli jooksul ning vähendada oluliselt nende sattumist õhku, vette ja pinnasesse, et viia miinimumini nende negatiivne mõju inimtervisele ja keskkonnale. Kuna kemikaaliohutus, sh kemikaalide EL turule lubamine- mittelubamine jms tegevused on sotsiaalministeeriumi haldusala üks vastutusi, siis oleks asjakohane vastavaid eesmärke sissejuhatusse siduda. 2. Punkt 6.2.5. Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (sh vaktsineerimine, antimikroobne resistentsus, HIV ja hepatiit): ettepanek viia teema kas inimkeskse tervishoiu või tervist toetava keskkonna programmi alla. Tervislike valikute programmiga sisuline seos on oluliselt nõrgem kui kahe teise programmiga: a. Nakkushaiguste ennetus ja leviku tõkestamine on terviseohutuse (terviseharituse, tervist toetava keskkonna, tervisekaitse) ja tervishoiu küsimus. Nakkuste vältimine, nakkuste ära tundmine, tõenduspõhisus, sh lab. analüüsid ja ref. teenus, globaalne seire, sh trendid-valmisolek, epideemiakollete lokaliseerimine, kiire reageerimine, asjakohane ravivõimekus. b. Vaktsineerimine on olemuselt tervishoiuteenus, sh vaktsiinide toime, käitlemise nõuete täitmine, pädevused. Terviseharitus sh ennetavad (kogukonda võimestavad) tegevused - kommunikatsioon, teadlikkus vaktsineerimise vajadustest. c. Haiglanakkuste vältimine ja antimikroobne resistentsus on tervishoiukvaliteedi toetamise ja patsiendiohutuse arendamise seisukohalt oluline ning tervist toetava (haigla)keskkonna küsimus. Paldiski mnt 81 / 10617 Tallinn / 794 3500 / [email protected] / www.terviseamet.ee /Registrikood 70008799 3. Punktis 6.2.2. Vigastuste ennetamine on mainitud mürgistusi, s.h alkoholimürgistused. Mürgistusteabekeskuse (MTK) statistika kohaselt oli 2018. aastal 2587 pöördumist, neist seoses kemikaalidega 34% (762 kõnet). Üldpildis on MTK-sse helistamiste põhjused seotud 30% kemikaalidega, 25% ravimitega, 13% taimed-seened-marjad ja 32% muudel põhjustel. Seega teeme ettepaneku täpsustava loetelu pikendamist: “... s.h alkoholimürgistused, uimastid, kemikaalid jm“, mis annab suuna laiema teadvustamise. 4. Punkti 6.2.5. Antimikroobne resistentsus osas teeme ettepaneku lisada lause: „Samuti on kasvav probleem nakkushaiguste leviku tõkestamisel resistentsus biotsiidide (nt desinfektsioonivahendite) toimeainetele.“ Põhjendus, teaduslikud tõendid (s.h bakterioloogilised, biokeemilised ja geneetilised andmed) viitavad sellele, et teatavate biotsiidides sisalduvate toimeainete kasutamine või väärkasutamine võivad aidata kaasa antibiootikumiresistentsuse suurenemisele bakterite suhtes nii inimestel kui ka keskkonnas. Assessment of the Antibiotic Resistance Effects of Biocides, SCENIHR, 2009 Confronting the clinical relevance of biocide induced antibiotic resistance. Näiteks, biotsiidide toimeained kloorheksidiin ja bensalkooniumkloriid tekitavad rist-resistentsust antibiootikumidega nii korrektse ettenähtud kasutuse kui ka valekasutuse korral (Transitional Guidance on Evaluation of Environmental Risk Mitigation Measures for Disinfectants Product Type 1 (Human Hygiene). Meditsiiniasutustes, kus suurenes resistentsus hõbedale, leiti, et kasvas samuti resistentsus haavahoolduses kasutatavatele antibiootikumitele. Antibiootikumide ja biotsiidide antimikroobse resistentsuse uuringud on läbi viidud kahe olulise patogeeniga: Salmonella enterica ja Stenotrophomonas maltophila (Assessment of the Antibiotic Resistance Effects of Biocides, SCENIHR, 2009). 5. Punkti 7.2.3 osas ettepanekud sõnastuse muutmiseks-täiendamiseks (kursiivis): Kemikaalid, sh biotsiidid on igapäevaelu oluline osa, mille mõju inimese organismile ja ümbritsevale keskkonnale sõltub nende omadustest, kogusest ja viisist, kuidas neid kasutada. Selleks, et kasutamisel võimalikke riske vältida või vähendada, tuleb tuvastada ja mõista kemikaalide olemuslikke ohte. Kemikaalide vale kasutamine võib põhjustada pahaloomulisi kasvajaid, lootekahjustusi, astmat, kesknärvisüsteemi häireid, hingamisteede haigusi, allergilisi haigusi ja paljusid muid tervisekahjustusi. Kemikaalid võivad organismi sattuda sissehingatava õhuga, imendumisel läbi naha ja limaskestade, imendumisel seedeelundite kaudu ning lootele ema organismi kaudu. Kemikaaliohutus on nn horisontaalne teema, mis puudutab nii avaliku sektori institutsioone kui ka erasektorit ning hõlmab kogu kemikaali elutsüklit (näiteks kemikaalide tööstuslik tootmine, nende kasutamine, jäätmete käitlemine) kommentaar: lõigu lõpus toodud näitesse kemikaali elutsüklist ei kuulu keskkonnakaitse. Kemikaaliohutuse valdkonda reguleeritakse Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega. Eesmärkide saavutamine sõltub suuresti just Euroopa Liidu tasandil tehtavatest otsustest, seetõttu on oluline Eesti aktiivne osalus Euroopa Liidu tasandil ja regionaalsetes kemikaaliohutuse poliitika koostööalgatustes. Prioriteedid sekkumiste puhul  Inimeste tervisele ja keskkonnale ohtlike kemikaalide ja biotsiidide hindamine ning tegevused, mis toetavad ohutu käitlemise kaudu negatiivse mõju vähendamist.  Tagada pädevate ekspertide ja nõustajate ning kvaliteedisüsteemi olemasolu.  Sektorite ja sidusrühmade vahelise partnerluse tugevdamiseks koostöömudelite uuendamine ja parendamine, et suurendada sidusrühmade ja üldsuse kaasatust, huvi ja teadlikkust.  Koostöö edendamine teadusuuringute ja biomonitooringu vallas ning nendega arvestamine nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil.  Ohtlike kemikaalide ohutumate alternatiividega asendamise ning parima tehnoloogia kasutamise soodustamine, tingimuste loomine tootearenduseks ja innovatsiooniks. 2 (3)  Kemikaaliohutuse alase teabe olemasolu ja kättesaadavuse parandamine ja teadlikkuse tõstmine.  Järelevalve kaasajastamine ning muutmine riskipõhiseks, sealhulgas koostöö teiste liikmesriikidega ning osalemine projektides. 6. Punkt 7.2.2 käsitleb nii ioniseeriva, kui ka mitteioniseeriva kiirguse küsimusi. Keskkonna valdkonnas tegeleb TA ainult mitteioniseeriva kiirgusega ja keskkonna ioniseeriv kiirgus on Keskkonnaameti vastutusel – kas saame õigesti aru, et antud juhul mõlema teema käsitlemine keskkonnatervise all on põhjendatud läbi selle, et RTA annab üldsuunise Keskkonnaametile (st rahvatervise seisukohalt on oluline tegeleda ioniseeriva kiirgusega keskkonnas). Ioniseeriva kiirgusega tegeleb TA meditsiiniseadmete osas inimkeskse tervishoiu programmi raames. 7. Punktid 7.2.4 ja 7.2.5 ettepanek tõsta kokku (lk 28-29) ühe pealkirja alla: „7.2.4. Teenuste ja toodete ohutus ja riskide vähendamine“ – üldiselt toodete ohutusega tegeleb Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA), RTA vaates on oluline üldiselt markeerida, et teenused ja tooted peavad olema ohutud (annab üldsuunise rahvatervise vaates ka TTJA-le) ning seejärel keskenduda (nagu hetkel ka RTA eelnõus on tehtud) neile toodetele-teenustele, mille osas on Sotsiaalministeeriumi erihuvi (lapsed, hoolealused, iluteenused ja tooted, mille kokkupuude inimesega on vahetu, nt kemikaalid, kosmeetika, iluseadmed ning seetõttu võib tervisekahju olla kiire, kohene). Teenuste ja toodete ühe pealkirja alla koondamine on tänases keskkonnas mõistlik, sest sageli teenuse ohutus sõltub sellest, milliseid tooteid ja seadmeid teenuse osutamisel kasutatakse. Üldiselt arvestades asjaolu, et meditsiiniseadmeid (tooteid) kasutatakse laiemalt kui vaid tervishoius ja tegemist on EL mõistes olulise turujärelevalve süsteemiga, siis teeme ettepaneku meditsiiniseade kui märksõna markeerida (lisatud kursiivis) antud alapeatükis: „ ...Kui teenuse osutamiseks kasutatakse toodet (sh isikukaitsevahendid ja meditsiiniseadmeid), peab teenuseosutaja järgima kõiki tootjapoolseid kasutus-, hooldus- ja paigaldamisjuhiseid, et tagada korrektne toote kasutamine ning seeläbi ka osutatava teenuse ohutus.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Jürilo Peadirektor 3 (3)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →