dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 28. august 2019
Viit
4.2-3/1743-2
Registreeritud
28. august 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Õiguskantsler
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2019
Vastutaja
Merle Ploompuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎4.2-31743-2 28.08.2019 Väljaminev kiri.bdoc278 KB

Sisu (failidest)

Ülle Madise Õiguskantsler Teie 03.07.2019 nr 7- [email protected] 4/191001/1903409/ Kohtu 8 Meie 28.08.2019 nr 4.2-3/1743-2 15193, Tallinn Harju maakond Vastus õiguskantsleri pöördumisele Lugupeetud Ülle Madise Esitasite ettepaneku algatada sotsiaalkaitseministri 27.02.2015 käskkirjaga nr 34 „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) muutmine selles osas, mis puudutab TAT-s sätestatud sihtrühma kujunemise aluseid ja jagamise põhimõtteid. Leiate, et lähtutud ei ole põhiseaduse (PS) § 12 lg 1 võrdse kohtlemise põhimõttest, sest abi ei pruugi jõuda nendeni, kes seda kõige enam vajavad ning inimesi koheldakse erinevalt sõltuvalt kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) toimetulekutoetuse saamise või taotlemise ajast (ühelt poolt saab abi vaid osa TAT sihtrühmast, teiselt poolt võivad abi saada need, kes seda saamise hetkel enam ei vaja). Teie hinnangul saab käesoleval juhul ebavõrdset kohtlemist põhjendada üksnes administratiivsete ja tehnilist laadi raskustega. Olete ka seisukohal, et TAT sihtrühma väljaselgitamine ei ole kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 223/2014 artikliga 2, mille järgi tuleb enim puudust kannatavad isikud kindlaks teha riigi pädeva asutuse kehtestatud kriteeriumide alusel, sest pole selge, millise objektiivse kriteeriumi järgi on jaanuaris, veebruaris, augustis ja septembris toimetulekutoetuse saajad või taotlejad või KOV toetuse saajad raskemas olukorras kui ülejäänud samade toetuste taotlejad või saajad. Sotsiaalministeerium ei saa paraku eeltoodud seisukohaga nõustuda, sest olemasolev korraldusmudel on valitud just seetõttu, et võimaldada kõige vähema administratiivse rahalise kuluga viia toiduabi kõige suurema hulga abi vajavate inimesteni. Põhiseaduse kommentaarides viidatakse, et Riigikohus ei eelda ebavõrdse kohtlemise õigustamiseks mõnele teisele põhiõigusele või põhiseaduslikule väärtusele tuginemist (vrd RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 36 jj), vaid peab piisavaks, kui ebavõrdse kohtlemise õigustamiseks on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus (alates RKPJKo 03.04.2002, 3-4-1- 2-02, p 17; RKÜKo 14.11.2002, 3-1-1-77-02, p 22; vt iseäranis RKPJKo 30.09.2008, 3-4-1-8- 08, p-d 27, 32, 35.1). Kuna tegemist on võrdsuspõhiõigusega, siis ei kehti ebavõrdse kohtlemise õigustamisel päris üks-üheselt vabaduspõhiõiguste riivete õigustamise kriteeriumid. Tegemist ei ole ilma piiriklauslita põhiõigusega, vaid sarnaselt lihtsa piiriklausliga vabaduspõhiõigustele tulevad ebavõrdse kohtlemise õigustamiseks kõne alla kõik eesmärgid, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. 2014. aastal leidis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium viitega otsusele 30.09.2008, 3-4-1-8-08, p-le 32, et “erinevaks kohtlemiseks peab olema mõistlik ja asjakohane põhjus. Erineva kohtlemise mõistlikkuse ja asjakohasuse väljaselgitamiseks Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 tuleb kaaluda erineva kohtlemise eesmärki ja tekitatud erineva olukorra raskust” (RKPJKo 29.01.2014, 3-4-1-52-13, p 47). “Mõistlik ja asjakohane on põhjus juhul, kui see on mõõdukas. Ebavõrdse kohtlemise mõõdukuse väljaselgitamiseks tuleb kaaluda ebavõrdse kohtlemise eesmärki ja tekitatud ebavõrdse olukorra raskust.” (RKPJKo 30.09.2008, 3-4-1-8- 08, p 32; vrd ka RKPJKo 21.06.2005, 3-4-1-9-05, p 22). Juhime tähelepanu, et toiduabi kui selline ei ole eelkõige või ainult TAT alusel antav toetus. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 5 lg-le 1 on isikule kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne KOV. Seega on KOV-l ka SHS § 8 lg 1 kohaselt kohustus osutada isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse. Sellest tulenevalt on esmane toiduabi tagamise kohustus KOV-il. Lisaks tuleneb SHS §-st 131 sama eesmärki täitva rahalise toetusena toimetulekutoetus. Tegemist on SHS kohaselt riigi korraldatava abiga, mille eesmärk on leevendada iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Vastavalt SHS § 132 lg-le 1 esitab toimetulekutoetuse taotleja jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks KOV-le, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht. Sellest tulenevalt on TAT täiendavaks ning KOV igapäevast kohustust toetavaks abivahendiks, samas TAT ei pea ega tohigi asendada tervikuna seadusega KOV-ile pandud kohustusi. Kuigi TAT-i abil toetatakse kahel korral aastas KOV-i puudust kannatavatele inimestele toiduabi andmisel, ei vabasta see KOV-i täitmast oma seadusest tulenevaid ülesandeid tagada vältimatu sotsiaalabi ning hinnata isiku vajadust ja vajadusel maksta toimetulekutoetust, mh esmavajadusena toidu ostmiseks. 2018. aastal sai toimetulekutoetust 12 226 leibkonda1, kellest ligi pooled (6050 leibkonda) said toetust kuus või enam kuud ning oli seega kas ühe või mõlema toiduabi jagamise sihtgrupis. Võib eeldada, et inimesed, kes vajavad pikema perioodi jooksul toimetulekuks toetust, on materiaalselt raskemas olukorras, kui inimesed, kes vajavad abi lühiajaliselt. Üks kord aastas on makstud toimetulekutoetust 2260 leibkonnale, kaks korda 1193 leibkonnale ja alla tuhande leibkonna kuus on saanud toetust 3-5 kuul aastas. Oma kirjas olete märkinud, et kuivõrd ostetud (TAT) ja annetatud (TAT II) toiduabi sihtrühmad täielikult ei kattu, pole tagatud, et TAT II aitaks põhiseadusvastaste reeglite tõttu toiduabita jäänud inimesi. Ka pole annetatud toidu pakk ja ostetud toidu pakk sama sisu ja mahuga. Selgitame, et TAT II eesmärk on eelkõige aidata inimesi, kes on ootamatult sattunud raskesse materiaalsesse olukorda, pöördunud abi saamiseks KOV-i poole ning kellele abi andmine on vastavalt SHS § 8 lg 1 ka KOV-i ülesanne. Arvestades KOV-ide erinevaid võimalusi abi andmiseks, ühtlustavad TAT II tegevused esmase abi saamist toiduabi näol üleriigiliselt ning võimaldavad KOV-il abi anda enamatele inimestele. Ka ei saa öelda, et ostetud toidupakk ja annetatud toidupakk ei ole tingimata samaväärsed. TAT-s on kirjeldatud miinimumnõuded toidupakile, kuid meie eesmärk on leida võimekas partnerorganisatsioon, kelle ülesandeks on transportida toitu üle-eestiliselt, pidades silmas, et suuremates linnades kogutud toiduaineid tuleb jagamiseks viia ka teistesse maakondadesse põhimõttega, et kogutud toidukaup toimetatakse sealt, kus seda on üle, sinna, kus sellest on puudu. Sh tuleb edasi saata ka kiiresti riknev toit (juur- ja puuviljad, liha- ja piimasaadused, munad jne), tagades nende nõuetekohase säilimise. Kuna TAT-i ostetud toiduained peavad olema kauasäilivad ja kergesti transporditavad, saame me osta ja jagada liha- ja kalatooteid ainult konserveeritult, sama kehtib ka puu- ja köögiviljade kohta. Annetatud toidu jagamine on operatiivsem ja võimaldab pakkuda ka mitte konserveeritud toiduaineid, piimasaadusi jne. Meie hinnangul täiendavad TAT ja TAT II teineteist ja töötavad 1 Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR, seisuga 30.01.2019 3 koos. Abifondi ja kitsamalt mõlema TAT-i eesmärk on aidata enim puudust kannatavaid inimesi neile vajaliku toiduabiga, mitte tagada kõigile ühe suuruse ja sisuga toiduabi pakke. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks artikkel 26 lõige 2 punkt c sätestab, et abikõlblikuks kuluks on partnerorganisatsioonidele tekkinud haldus-, transpordi- ja hoiustamiskulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 5% punktis a (s.o toidu või esmase materiaalse abi ostukulud) osutatud kuludest või 5% kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 16 võõrandatud toiduainete väärtusest. Seega on Eesti TATi kehtestamisel seotud sellega, et haldus-, transpordi- ja hoiustamise kulud on sõltuvuses ostetava toiduabi väärtusest. See omakorda seab eelarvest tulenevad piirid teenuse inimestele kättesaadavaks tegemisele. Tegemist ei ole siinkohal mitte administratiivse ja tehnilist laadi raskusega vaid regulatiivse piiranguga. Tagamaks abi jõudmine TAT-i raames kõikidesse Eesti piirkondadesse on tehtud valik abi jagamise sageduse ja kättesaadavuse vahel. Sellise abikõlblikkuse jaotuse juures, mis tuleneb abifondi enda regulatsioonist, oli ainuõige valik teha abi laialdaselt kättesaadavaks. Siinjuures ei ole vähemtähtis ka teie kirjas välja toodud aspekt, et KOV-id, kes saaksid oma toiduabi pakkumise kohustust TAT-i vahenditega asendada või täiendada, ei soovinud TAT-is osaleda toetuse saajana vaid üksnes partneritena, mis oleks võimaldanud kaaluda ka teistsugust toiduabi jagamise korraldust. Käesoleval ajal ei saa jätta märkimata ka asjaolu, et TAT p 2.2.4 kohaselt on toiduabi jagamise kui tegevuse üldine ajaraam 01.10.2014–31.12.2020. See tähendab, et TAT korralduse alusel antakse toiduabi veel vaid kolmel korral. Uute tingimuste välja töötamisele, kinnitamisele, muudatuste elluviimiseks vajalike lepingute sõlmimisele ja andmebaasi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) arendamisele kuluv aeg seaks reaalsesse ohtu toiduabi jagamise. Eeltoodust lähtuvalt leiame, et põhimõtteliste muudatuste tegemine sellises ajaraamis ei ole mõistlikult teostatav ning toetuse andmise tingimuste muutmine pole otstarbekas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Merle Ploompuu 6269 268 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel