MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
ESITATUD: 11.07.2019 valitsuskabineti nõupidamisele
ESITAJA: siseminister Mart Helme
ESITAMISE AEG: kuupäev digiallkirjas
TEEMA: Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019-2023
1. SISUKOKKUVÕTE
Memorandumis esitatakse lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse juhtrühma1 koostatud tegevuskava
lähisuhtevägivalla vähendamiseks ning ennetamiseks Eestis aastatel 2019-2023. Tegevuskava toetub
Pärnus läbi viidud lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse projekti2 tulemustele ja järeldustele, mis
kinnitati Vabariigi Valitsuse memorandumiga 2018. aastal3 .
Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava on koostatud valdkondadeüleselt ning see lähtub viiest
üldeesmärgist: kaitstud ja toetatud kannatanud, vägivalda kasutanud inimesed peavad võtma oma teo
eest vastutama, teadlikud ja professionaalsed spetsialistid, spetsialiste toetavad töövahendid ning
regulaarne valdkonna seire.
Memorandumis kavandatud tegevused aitavad laiemalt kaasa riiklikult seatud eesmärgile vähendada
vägivalda. Üldistesse eesmärkidesse panustamist seiratakse Vägivalla ennetamise strateegia aastateks
2015–2020, Siseturvalisuse arengukava 2015–2020, Rahvastiku Tervise Arengukava 2009–2020 ja
Heaolu arengukava 2016–2023 mõõdikute täitmise raames. Samuti panustab tegevuskavas kajastatu
Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 (eelnõu) kuritegevusvastase võitluse prioriteetide
seadmise raames kokkulepitavate indikaatorite täitmisesse.
Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava rakendumiseks vajalikud muudatused algatatakse
vastavalt tegevuskava ajaraamis ettenähtule ning nende eesmärke täidetakse lähtuvalt eelarvelistest
võimalustest. Tegevuskava rakendumist hinnatakse ja selle tulemuslikkust seiratakse Vabariigi
Valitsuse memorandumi otsusega moodustatud juhtrühmas.
1
Juhtrühma kuuluvad Siseministeerium, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Politsei-ja Piirivalveamet,
Sotsiaalkindlustusamet, Riigiprokuratuur, Harju Maakohus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Perearstide Selts.
2
Siseminister ja tervise- ja tööminister algatasid 2017. aastal projekti lähisuhtevägivalla all kannatanute kaitseks. Projekt
viidi läbi Pärnu linnas ja maakonnas 15. detsembrist 2017 kuni 31. märtsini 2018. Projekti eesmärk oli katsetada erinevaid
lähenemisviise, mis tagavad kannatanu turvalisuse ja võimestamise, kiire sekkumise ja juhtumi menetluse ning tõhusa
vajaduspõhise sotsiaal-psühholoogilise toetuse osapooltele. Parema kannatanu kaitse eesmärgil katsetati muu hulgas
võimalusi eemaldada vägivalda kasutanud isik sündmuskohalt ja pakkuda kannatanule koheselt abiorganisatsioonide tuge.
Projekti eesmärgi täitmiseks tehti koordineeritumalt koostööd ja vahetati senisest kiiremini teavet.
3
Lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse Pärnu projekti tulemused, VV memorandum 27.09.2018
1
MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
2. TEGEVUSKAVA EESMÄRGID
Lähisuhtevägivalla vähendamine on võimalik asutuste hästi koordineeritud koostöös. Tegevuse
aluseks on oluline koostööpartnerite arusaam üksteise rollidest ja vastutusest ning kokkulepe
eesmärkides ja töökorraldusest. Tõsiselt tuleb suhtuda igasse juhtumisse, kus on märke võimalikust
lähisuhtevägivallast. Tegevuskavas lähtutakse Maailma Tervishoiuorganisatsiooni4 vägivalla
määratlusest. Tähtis on mõista lähisuhtes olevate isikute vahelise vägivalla olemust, selle
tekkepõhjuseid ja tõsidust. Tegevust lähisuhtevägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks viivad läbi
ministeeriumite esindajad, politsei, ohvriabi-, kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad,
naiste tugikeskused, tervishoiuteenuse osutajad, prokuratuur, kohus, kriminaalhooldajad ja
haridustöötajad.
2.1. Lähisuhtevägivalla all kannatanud saavad kaitstud ja toetatud
Eesmärk on tagada lähisuhtevägivalla kannatanule valdkondadeülene, kompetentne, toetav ja kiire
kaitse, et mõjutada pere sotsiaalset toimetulekut ja heaolu terviklikult. Lähisuhtevägivalla all
kannatanule peab olema teave abi saamise võimalustest ja vajalikkusest lihtsasti kättesaadav ning
kannatanule kõikide asjaomaste spetsialistide poolt ettevaatavalt, arusaadavalt ja motiveerivalt
selgitatud. Oluline on põlvkondadeülene ennetus ja kogu perekonna vajadusi hõlmav vaade,
sealhulgas võimalike seoste nägemine kaaslase vastu suunatud lähisuhtevägivalla ja lapse
väärkohtlemise vahel. Vägivalla keskel kasvamine võib kaasa tuua hilisemas elus haridustee
katkemist, käitumis- ja sõltuvusprobleeme ning agressiivsust kaaslaste või pereliikmete suhtes. Seega
tuleb lapsi, kes on kannatanud vägivalla all või näinud pealt vägivalda, käsitleda abivajavate lastena,
kellele tuleb vajadusel tagada abi ja nõustamine.
Tähtis on katkestada vägivallaringi jätkumine võimalikult varakult ning võimaldada kannatanu
taastumine. Lähisuhtevägivalla sündmuskohal tuleb luua vägivalda kasutanud isiku ja kannatanu
vahel füüsiline distants. Eesti kohaldab Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooni5, mille artikkel 52
järgi on otsese ohu korral kannatanu ja vägivallatseja eraldamine üheks meetmeks, et vägivalla
jätkumine peatada ja rõhutada vägivallatseja vastutust. Selle kaudu tagatakse kannatanule aeg, et ta
saaks rahulikult võtta vastu enda elu puudutavaid otsuseid, näiteks kas ja kuidas vägivaldsest suhtest
lahkuda, otsida abi, teha avalikuks varasemalt toimepandud vägivald, teha õiguskaitseasutustega
aktiivselt koostööd vms.
4
Vägivald on inimese tahtlik käitumine, millega ähvardatakse, püütakse teha või tehakse kahju teise inimese tervisele,
mis võib põhjustada vigastusi, surma, psühholoogilist kahju, arenguhäireid jm negatiivseid tagajärgi. – World Health
Organization (2002). World Report on Violence and Health. Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 lähtub samuti
kõnesolevast määratlusest.
5
Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon. 20.09.2017. – RT
II, 26.09.2017, 1. Konventsioonile on Eesti Vabariik alla kirjutanud 2014. aasta 2. detsembril ning selle ratifitseerinud
2017.
2
MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
Tähtaeg Vastutaja Tegevused Indikaator
Üldeesmärk: kaitstud ja toetatud kannatanud
Vägivallaohvrite parem
kohtlemine
2019-2023 Justiitsministeerium kriminaaljustiitssüsteemis Arendustegevused ellu viidud
KrMSi muutmise eelnõu on
Lähenemiskeelu efektiivne esitatud VV-sse; lähenemiskeelu
2019-2023 Justiitsministeerium rakendamine kohaldamine on kasvanud
Tugiisikuteenus on kättesaadav
igas Eesti piirkonnas ning
2020 I Vabatahtlike tugiisikute pakutud vastavalt hinnatud
kvartal Sotsiaalkindlustusamet süsteemi loomine riskidele ja vajadusele.
2021 II
kvartal Sotsiaalministeerium Ohvriabi seaduse muutmine Eelnõu on valmis.
Igas maakonnas töötab vähemalt
1 MARAC. 300 inimest on
teenust saanud. MARAC
põhiliikmetena on esindatud
Maakonniti MARAC6 ohvriabi, politsei, prokuratuuri,
2021 I võrgustike käivitamine, kohaliku omavalitsuse ja naiste
kvartal Sotsiaalkindlustusamet võrgustikes koostöö tegemine tugikeskuste spetsialistid.
Lähisuhtevägivalla all
Siseministeerium, kannatanu kaitsmiseks
2021 IV Politsei-ja häirenupusüsteemi välja 20 häirenuppu on PPAs
kvartal Piirivalveamet töötamine kasutusele võetud
2.2 Vägivalda kasutanud inimesed peavad võtma oma teo eest vastutuse
Senisest enam tuleb toetada lähenemist, et vägivalda kasutanud inimesed võtavad vastutuse oma teo
eest. Tuleb kasutada meetodeid, mis mõjutaks ning rõhutaks vägivalla toimepannud inimese vastutust
võimalikult varases kokkupuutes spetsialistidega. Pärnu projektis selgus, et vägivalda kasutanud
isikuid tuleb senisest tõhusamalt, muuhulgas kohtuotsusega, suunata sotsiaalprogrammidesse, mis
keskenduvad lähisuhtevägivalla tõkestamisele ja vägivallavaba käitumise arendamisele. Mõju
6
MARAC-i mudelis toimub juhtumi hindamine, probleemide tuvastamine ja lahenduste otsimine asjaosaliste spetsialistide
(politsei, ohvriabi, kohalik omavalitsus, naiste tugikeskused jt) koostöös ja jagatud vastutusel. Ohvrile pakutakse
tugiisikuteenust, muid teenuseid osutatakse vastavalt ohvri vajadustele ning võrgustikuliikmete pädevusele ja
töövaldkonnale. MARAC-is kasutavad erinevate asutuste spetsialistid hinnangu kujundamiseks ühtset töövahendit – 24
küsimusega riskihindamise ankeeti DASH. DASH (Domestic Abuse, Stalking and Harassment and Honour Based
Violence) ankeet on rahvusvaheliselt tunnustatud tõenduspõhine vahend kaardistamaks lähisuhtevägivalda ja selle
eskaleerumise riske. DASH-ankeet on kujundatud Eestile sobivaks.
3
MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
saavutamiseks tuleb edendada turvalisi suhteid ning vähendada alkoholi- ja uimastisõltuvusega seotud
probleeme teadus- ja tõenduspõhiste meetoditega. Alkoholi kuritarvitav vägivalda kasutanud inimene
peab läbima ravi, millega kaasneb toimiv kontrollmehhanism.
Tähtaeg Vastutaja Tegevused Indikaator
Üldeesmärk: vägivalda kasutanud inimesed vastutavad oma teo eest
Sotsiaalprogrammide Sotsiaalprogrammi pakutakse
Sotsiaalministeerium, pakkumine lähisuhtes neljas Eesti piirkonnas vähemalt
2019-2023 Sotsiaalkindlustusamet vägivalda kasutanud inimesele 1 kord aastas.
2020-2023 Sotsiaalministeerium, Alkoholitarvitamise Toimiv kontroll ja ravi LSV
Justiitsministeerium probleemidega LSV toimepanijate alkoholi
toimepanijatele sõltuvusravi kuritarvitamise häire korral
kohaldamine tagatud.
Uute meetodite katsetamine
kinnipeetud vägivaldse Vestluse meetodid on välja
2022 I Politsei-ja inimesega (esimese 48 tunni töötatud ja pilootpiirkonnas
kvartal Piirivalveamet jooksul peale juhtumit) katsetatud
2.3 Teadlikud ja professionaalsed spetsialistid
Spetsialistid peavad alates esmasest kokkupuutest lähisuhtevägivalla osapoolte ja teiste seotud isikute
vajadusi ja vägivallaga kaasnevaid riske läbivalt hindama. Pärnu projekti analüüs7 näitas, et
spetsialistide teadlikkus lähisuhtevägivalla probleemistikust on madal ning vaja on kõikide
valdkondade spetsialistide oskuste ja teadmiste arendamist. Seetõttu on oluline, et nii
kriminaaljustiits- kui ka sotsiaalsüsteemi spetsialistide baasõppes käsitletakse põhjalikult
lähisuhtevägivalla temaatikat. Lisaks peab senisest paremini toetama töötavaid spetsialiste
täiendkoolituste ning supervisioonidega.
Tähtaeg Vastutaja Tegevused Indikaator
Üldeesmärk: teadlikud ja professionaalsed spetsialistid
Kriminaaljustiitsüsteemis
Justiitsministeerium, LSV juhtumitega
Prokuratuur, kokkupuutuvate töötajate Igal aastal vähemalt kaks
2019-2023 Riigikohus koolitamine koolitustegevust läbi viidud
Politsei- ja
Piirivalveamet, Supervisioon ja kovisioon on
Sotsiaalkindlustusamet, LSV juhtumitega tegelevatele kõikidele LSV juhtumitega
Prokuratuur, kohalikud spetsialistidele supervisiooni tegelevatele spetsialistidele
2019-2023 omavalitsused ja kovisiooni pakkumine kättesaadav
7
Siseministeerium ja sotsiaalministeerium, 2019. Pärnumaa lähisuhtevägivalla juhtumitesse sekkumise analüüs. LSV
projekti kokkuvõte. Avaldamata
4
MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
Üle Eesti on vähemalt 15
lähisuhtevägivalla infopäeva ja
koolitust läbi viidud. Välja on
Politsei- ja Piirkondlikud infopäevad ja töötatud meetmed võrgustike töö
2019 IV Piirivalveamet, koolitused lähisuhtevägivallast toetamiseks ning koostöö
kvartal Sotsiaalkindlustusamet teadlikkuse tõstmiseks monitoorimiseks.
Sisekaitseakadeemia, Lähisuhtevägivalda käsitlev
Politsei-ja eraldi õppeaine
Piirivalveamet, väljatöötamine ja Lähisuhtevägivalda käsitlev
2021 III Sotsiaalministeerium, õppekavadesse sisseviimine õppeaine on välja töötatud ja
kvartal Siseministeerium (põhi- ja täiendõpe) õppekavadesse sisse viidud
Tervishoiu esmatasandi
spetsialistidele suunatud
koolitusprogrammi
väljatöötamine
Eesti Perearstide Selts, lähisuhtevägivalla teadlikkuse
2021 III Tervise Arengu tõstmiseks ja varajaseks
kvartal Instituut sekkumiseks Täiendkoolitus on läbi viidud
Täiendkoolituse programm on
täiendatud ja rakendatud, 2023.
Sotsiaalministeerium, Lastekaitsetöötajate aastaks on täienduskoolituse
2023 IV Tervise Arengu täiendkoolituse programmi saanud vähemalt 75% KOV
kvartal Instituut täiendamine ja rakendamine lastekaitsetöötajatest.
2.4 Spetsialiste toetavad töövahendid
Spetsialistidel peavad olema töövahendid, mis toetavad kiiret ja efektiivset sekkumist
lähisuhtevägivalla juhtumitesse. Varajaseks märkamiseks on asjaomastel spetsialistidel riskide
hindamiseks vahendid. Infosüsteemid ja andmebaasid peaksid olema ligipääsetavad ja loogilised, neis
olevad andmed analüüsitavad. Võimalikult paljud töövahendid peaksid olema kättesaadavad ja
täidetavad ka elektroonselt.
Tähtaeg Vastutaja Tegevused Indikaator
Üldeesmärk: spetsialiste toetavad töövahendid
Politsei, kohaliku omavalitsuse
sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad
ning Sotsiaalkindlustusameti
töötajad vahetavad
Politsei-ja Andme-ja lähisuhtevägivalla osapoolte ja
2020 I Piirivalveamet, teabevahetuslahenduse abi vajavate isikute kohta
kvartal Sotsiaalkindlustusamet väljatöötamine andmeid automatiseeritult
5
MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
Esmatasandi
tervishoiutöötajatele
Tartu Ülikooli lähisuhtevägivalla juhtumite
Peremeditsiini varajaseks märkamiseks
2020 I õppetool, Eesti riskihindamise vahendi Riskihindamise küsimustik on
kvartal Perearstide Selts väljatöötamine välja töötatud
LSV juhtumite hea praktika
soovitusete väljatöötamine
kohaliku omavalitsuse Soovitused on välja töötatud ja
2020 I lastekaitse- ja KOV töötajatele kättesaadavaks
kvartal Sotsiaalministeerium sotsiaaltöötajatele tehtud.
Jätkumise, sh toetamise ja
monitoorimise, skeem välja
2021 I Siseministeerium, MARAC mudeli jätkumise töötatud ning jätkurahastus
kvartal Sotsiaalministeerium tagamine leitud.
2.5 Regulaarne valdkonna seire
Lähisuhtevägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks on oluline teaduspõhine lähenemine, sh
olemasolevate andmete analüüsimine. Tuleb järjepidevalt monitoorida valdkondadeüleselt
lähisuhtevägivalla probleemiga seotud muutusi. Eraldi tähelepanu alla tuleb võtta surmaga lõppenud
paarisuhtevägivalla juhtumid.
Tähtaeg Vastutaja Tegevused Indikaator
Üldeesmärk: regulaarne valdkonna seire
2019-2023 Justiitsministeerium, Lähisuhtevägivalla juhtumite Igal aastal LSV ülevaated
Siseministeerium, seiramine koostatud ja analüüsid läbi viidud
Sotsiaalministeerium, ning tulemused avaldatud
Riigiprokuratuur,
Politsei-ja
Piirivalveamet,
Sotsiaalkindlustusamet
3. ETTEPANEK VALITSUSE OTSUSTEKS
3.1. Kiita heaks lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019-2023.
3.2. Lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse juhtrühmal koordineerida ja seirata lähisuhtevägivalla
ennetamise tegevuskava rakendumist.
4. KOOSTAJA
6
MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
Kadri-Ann Lee, Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik, tel 612 5131
7
Liina Kersna
Riigikogu Teie 12.08.2019 nr 7-1.2/19-01103-
[email protected] 3/
Lossi plats 1a Meie 28.08.2019 nr 4.3-1/2030-2
15165, Tallinn Harju maakond
Lugupeetud Liina Kersna
Tänan, et tähtsustate lähisuhtevägivalla ennetamist ja tõkestamist, hoiate olulisel teemal
järjepidevat tähelepanu nii avalikkuses kui riigikogus ning tunnete huvi lähisuhtevägivalla
ennetamise tegevuskava 2019-2023 tegevuste, vastutuste jagunemise ja kannatanute kaitse
jätkusuutlikkuse vastu. Esitame vastused Teie küsimustele.
1. Kus saavad Riigikogu liikmed tutvuda lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskavaga
aastateks 2019-2023?
Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2019-2023 terviktekst on avalikustatud
Sotsiaalministeeriumi kodulehel (SIIN) ning lisatud ka käesolevale kirjale.
2. Kuidas on lähisuhtevägivalla vastase võitluse temaatika Vabariigi Valitsuses ministrite
vahel jaotunud?
Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevused on sõnastatud tegevuskavas valdkondade üleselt
ja lähtuvad viiest üldeesmärgist: (1) kannatanud on kaitstud ja toetatud; (2) vägivalda
kasutanud inimesed võtavad oma teo eest vastutuse; (3) spetsialistid on teadlikud ja
professionaalsed; (4) spetsialistid on toetatud töövahenditega ning (5) toimub regulaarne
valdkondade tegevuste seire. Tegevuskavas kavandatud tegevused aitavad laiemalt kaasa
riiklikult seatud eesmärgile vähendada vägivalda.
Tegevuskava täitmisel lähtume põhimõttest, et lähisuhtevägivalla ennetamine ja tõkestamine
on võimalik vaid asutuste hästi koordineeritud koostöös. Vastutused jagunevad
Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti,
Politsei- ja Piirivalveameti, Prokuratuuri, kohalike omavalitsuste ning mitmete teiste teemaga
seotud asutuste vahel vastavalt asutuste tegevuste eesmärkidele. Täpsemalt on vastutuste
jagunemine selgitatud tegevuskavas.
Sotsiaalministeerium koos Sotsiaalkindlustusametiga vastutavad selle tegevuskava raames
sotsiaalkaitse ja sotsiaalprogrammide korraldamise eest vägivallaga seotud osapooltele,
kannatanute toetamisele suunatud vabatahtlike tugiisikute süsteemi loomise eest,
alkoholitarvitamise probleemidega lähisuhtevägivalla toimepanijate sõltuvusravi korraldamise
eest, ohvriabi seaduse muutmise eelnõu ettevalmistamise eest, valdkonna spetsialistide
professionaalsuse eest, kes tegelevad lähisuhtevägivalla olukordadega.
3. Kes vastutab aastateks 2019-2023 koostatud lähisuhtevägivalla ennetamise
tegevuskava elluviimise eest?
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Lähisuhtevägivalla tegevuskavas esitatud tegevuste elluviimise eest vastutavad seotud
asutused ja nende allasutused. Lisaks hindab tegevuste täitmist valdkondadeülene
lähisuhtevägivalla juhtrühm regulaarsete kohtumiste käigus. Juhtrühma tegevust
koordineerib Siseministeerium. Juhtrühma kuuluvad Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi,
Sotsiaalministeeriumi, Politsei-ja Piirivalveameti, Sotsiaalkindlustusameti, Riigiprokuratuuri,
Harju Maakohtu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Perearstide Seltsi esindajad.
4. Kas on tagatud seksuaalselt väärkoheldud lastele mõeldud Lastemaja teenuse
laiendamine Lääne- ja Ida-Eestisse? Milline on teenusele planeeritud eelarve ja
laiendamise ajagraafik?
Lastemajateenuse laiendamine Ida- ja Lääne-Eestisse on Vabariigi Valitsuse tegevuskavas
2019-2023 ette nähtud sotsiaalministri vastutusel tegevus lõpptähtajaga detsember 2022.
Sotsiaalministeerium on planeerinud avada lastemaja Ida-Eestis 2020. aastal ja Lääne-
Eestis 2022. aastal ning selleks on taotletud lastemajateenusele lisavahendeid riigieelarvest.
Samuti pakuvad täna kõikjal Eestis elavatele lastele vajalikku abi Tallinnas ja Tartus asuvad
lastemajad. Täpsem tegevuskava ja ajagraafik on võimalik paika panna pärast 2020. a
riigieelarve arutelusid. Peame oluliseks alustada esimesel võimalusel laienemisega Ida-
Eestisse, kus spetsialistid näevad suurimat vajadust kohapealse lastemaja ja meeskonna
järele.
Järgmistel aastatel lastemajateenusele planeeritud eelarve, sh olemasolev baaseelarve ja
riigieelarvest taotletud lisavahendid (hõlmavad ka laienemise kulusid) on järgmised:
Kokku
Aasta 2019 2020 2021 2022 2023 2020-2023
Teenuse kulud
kokku € 188 000 € 308 416 € 304 686 € 428 897 € 431 091 € 1 473 090
Baaseelarve € 188 000 € 188 000 € 188 000 € 188 000 € 188 000 € 752 000
RES
lisavajadused €0 € 120 416 € 116 686 € 240 897 € 243 091 € 721 090
5. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördujate arv näitab tõusutrendi, kuna ohvrid
julgevad aina enam küsida abi. Kas klientide arvu kasvuga on arvestatud ka teenuse
rahastamisel?
Lähtume põhimõttest, et kannatanute abistamine on otseselt seotud nende heaoluga ja
parema toimetulekuga pärast kuritegu. Saame kinnitada, et terviklik abi ja
rehabilitatsiooniteenus seksuaalvägivallas kannatanutele on tagatud. Samal ajal on tõsi, et
seksuaalvägivalla kriisabikeskustesse (SAK) pöördub igal aastal järjest enam kannatanuid.
2018.a pöördus SAKidesse üle Eesti 92 kannatanut (2017.a oli pöördujaid 55). Prognoosi
järgi kasvab pöördumiste arv 2019.a 200 kannatanuni.
Sotsiaalkindlustusameti teavitustegevused on kasvatanud keskustesse pöördunud
abivajajate arvu. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste (SAK) tänane rahastus riigieelarvest
võimaldab tagada tervikliku abi ja rehabilitatsiooniteenuse (meditsiiniline abi koos tõendite
kogumisega, esmane kriisinõustamine, psühholoogiline nõustamine järelravina)
kättesaadavuse, kuid pöördumiste arvu kasvades on Sotsiaalministeeriumi ja
Sotsiaalkindlustusameti jaoks kriitiliselt tähtis teenuse lisarahastuse tagamine. Oleme
taotlenud seksuaalvägivalla kriisiabikeskustele lisavahendeid 2020-2023. aastateks
riigieelarvest, tulemused selguvad pärast riigieelarve läbirääkimisi.
3
Lähisuhtevägivalla ennetamine ja tõkestamine on ülioluline teema, mis vajab ühiskonnas
järjepidevat mitmesuunalist tegevust erinevate spetsialistide ja terve ühiskonna koostöös.
Oleme jätkuvalt hea meelega lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühmale
riigikogus koostööpartneriks, et veelgi sihipärasemalt pöörata tähelepanu lähisuhtevägivalla
vähendamisele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lisa: Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2019-2023
Airi Mitendorf 6269 250
[email protected]