dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 28. august 2019
Viit
4.3-1/2030-2
Registreeritud
28. august 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
4.3 Võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse s.h soopõhise vägivalla vähendamise tegevuse kavandamine ja korraldamine
Sari
4.3-1 Võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse s.h soopõhise vägivalla vähendamise tegevusega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.3-1/2019
Vastutaja
Airi Mitendorf (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Võrdsuspoliitikate osakond)

Failid

  • 📎4.3-12030-2 28.08.2019 Väljaminev kiri.bdoc749 KB

Sisu (failidest)

MEMORANDUM VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE ESITATUD: 11.07.2019 valitsuskabineti nõupidamisele ESITAJA: siseminister Mart Helme ESITAMISE AEG: kuupäev digiallkirjas TEEMA: Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019-2023 1. SISUKOKKUVÕTE Memorandumis esitatakse lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse juhtrühma1 koostatud tegevuskava lähisuhtevägivalla vähendamiseks ning ennetamiseks Eestis aastatel 2019-2023. Tegevuskava toetub Pärnus läbi viidud lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse projekti2 tulemustele ja järeldustele, mis kinnitati Vabariigi Valitsuse memorandumiga 2018. aastal3 . Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava on koostatud valdkondadeüleselt ning see lähtub viiest üldeesmärgist: kaitstud ja toetatud kannatanud, vägivalda kasutanud inimesed peavad võtma oma teo eest vastutama, teadlikud ja professionaalsed spetsialistid, spetsialiste toetavad töövahendid ning regulaarne valdkonna seire. Memorandumis kavandatud tegevused aitavad laiemalt kaasa riiklikult seatud eesmärgile vähendada vägivalda. Üldistesse eesmärkidesse panustamist seiratakse Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–2020, Siseturvalisuse arengukava 2015–2020, Rahvastiku Tervise Arengukava 2009–2020 ja Heaolu arengukava 2016–2023 mõõdikute täitmise raames. Samuti panustab tegevuskavas kajastatu Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 (eelnõu) kuritegevusvastase võitluse prioriteetide seadmise raames kokkulepitavate indikaatorite täitmisesse. Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava rakendumiseks vajalikud muudatused algatatakse vastavalt tegevuskava ajaraamis ettenähtule ning nende eesmärke täidetakse lähtuvalt eelarvelistest võimalustest. Tegevuskava rakendumist hinnatakse ja selle tulemuslikkust seiratakse Vabariigi Valitsuse memorandumi otsusega moodustatud juhtrühmas. 1 Juhtrühma kuuluvad Siseministeerium, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Politsei-ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet, Riigiprokuratuur, Harju Maakohus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Perearstide Selts. 2 Siseminister ja tervise- ja tööminister algatasid 2017. aastal projekti lähisuhtevägivalla all kannatanute kaitseks. Projekt viidi läbi Pärnu linnas ja maakonnas 15. detsembrist 2017 kuni 31. märtsini 2018. Projekti eesmärk oli katsetada erinevaid lähenemisviise, mis tagavad kannatanu turvalisuse ja võimestamise, kiire sekkumise ja juhtumi menetluse ning tõhusa vajaduspõhise sotsiaal-psühholoogilise toetuse osapooltele. Parema kannatanu kaitse eesmärgil katsetati muu hulgas võimalusi eemaldada vägivalda kasutanud isik sündmuskohalt ja pakkuda kannatanule koheselt abiorganisatsioonide tuge. Projekti eesmärgi täitmiseks tehti koordineeritumalt koostööd ja vahetati senisest kiiremini teavet. 3 Lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse Pärnu projekti tulemused, VV memorandum 27.09.2018 1 MEMORANDUM VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE 2. TEGEVUSKAVA EESMÄRGID Lähisuhtevägivalla vähendamine on võimalik asutuste hästi koordineeritud koostöös. Tegevuse aluseks on oluline koostööpartnerite arusaam üksteise rollidest ja vastutusest ning kokkulepe eesmärkides ja töökorraldusest. Tõsiselt tuleb suhtuda igasse juhtumisse, kus on märke võimalikust lähisuhtevägivallast. Tegevuskavas lähtutakse Maailma Tervishoiuorganisatsiooni4 vägivalla määratlusest. Tähtis on mõista lähisuhtes olevate isikute vahelise vägivalla olemust, selle tekkepõhjuseid ja tõsidust. Tegevust lähisuhtevägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks viivad läbi ministeeriumite esindajad, politsei, ohvriabi-, kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, naiste tugikeskused, tervishoiuteenuse osutajad, prokuratuur, kohus, kriminaalhooldajad ja haridustöötajad. 2.1. Lähisuhtevägivalla all kannatanud saavad kaitstud ja toetatud Eesmärk on tagada lähisuhtevägivalla kannatanule valdkondadeülene, kompetentne, toetav ja kiire kaitse, et mõjutada pere sotsiaalset toimetulekut ja heaolu terviklikult. Lähisuhtevägivalla all kannatanule peab olema teave abi saamise võimalustest ja vajalikkusest lihtsasti kättesaadav ning kannatanule kõikide asjaomaste spetsialistide poolt ettevaatavalt, arusaadavalt ja motiveerivalt selgitatud. Oluline on põlvkondadeülene ennetus ja kogu perekonna vajadusi hõlmav vaade, sealhulgas võimalike seoste nägemine kaaslase vastu suunatud lähisuhtevägivalla ja lapse väärkohtlemise vahel. Vägivalla keskel kasvamine võib kaasa tuua hilisemas elus haridustee katkemist, käitumis- ja sõltuvusprobleeme ning agressiivsust kaaslaste või pereliikmete suhtes. Seega tuleb lapsi, kes on kannatanud vägivalla all või näinud pealt vägivalda, käsitleda abivajavate lastena, kellele tuleb vajadusel tagada abi ja nõustamine. Tähtis on katkestada vägivallaringi jätkumine võimalikult varakult ning võimaldada kannatanu taastumine. Lähisuhtevägivalla sündmuskohal tuleb luua vägivalda kasutanud isiku ja kannatanu vahel füüsiline distants. Eesti kohaldab Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooni5, mille artikkel 52 järgi on otsese ohu korral kannatanu ja vägivallatseja eraldamine üheks meetmeks, et vägivalla jätkumine peatada ja rõhutada vägivallatseja vastutust. Selle kaudu tagatakse kannatanule aeg, et ta saaks rahulikult võtta vastu enda elu puudutavaid otsuseid, näiteks kas ja kuidas vägivaldsest suhtest lahkuda, otsida abi, teha avalikuks varasemalt toimepandud vägivald, teha õiguskaitseasutustega aktiivselt koostööd vms. 4 Vägivald on inimese tahtlik käitumine, millega ähvardatakse, püütakse teha või tehakse kahju teise inimese tervisele, mis võib põhjustada vigastusi, surma, psühholoogilist kahju, arenguhäireid jm negatiivseid tagajärgi. – World Health Organization (2002). World Report on Violence and Health. Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 lähtub samuti kõnesolevast määratlusest. 5 Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon. 20.09.2017. – RT II, 26.09.2017, 1. Konventsioonile on Eesti Vabariik alla kirjutanud 2014. aasta 2. detsembril ning selle ratifitseerinud 2017. 2 MEMORANDUM VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE Tähtaeg Vastutaja Tegevused Indikaator Üldeesmärk: kaitstud ja toetatud kannatanud Vägivallaohvrite parem kohtlemine 2019-2023 Justiitsministeerium kriminaaljustiitssüsteemis Arendustegevused ellu viidud KrMSi muutmise eelnõu on Lähenemiskeelu efektiivne esitatud VV-sse; lähenemiskeelu 2019-2023 Justiitsministeerium rakendamine kohaldamine on kasvanud Tugiisikuteenus on kättesaadav igas Eesti piirkonnas ning 2020 I Vabatahtlike tugiisikute pakutud vastavalt hinnatud kvartal Sotsiaalkindlustusamet süsteemi loomine riskidele ja vajadusele. 2021 II kvartal Sotsiaalministeerium Ohvriabi seaduse muutmine Eelnõu on valmis. Igas maakonnas töötab vähemalt 1 MARAC. 300 inimest on teenust saanud. MARAC põhiliikmetena on esindatud Maakonniti MARAC6 ohvriabi, politsei, prokuratuuri, 2021 I võrgustike käivitamine, kohaliku omavalitsuse ja naiste kvartal Sotsiaalkindlustusamet võrgustikes koostöö tegemine tugikeskuste spetsialistid. Lähisuhtevägivalla all Siseministeerium, kannatanu kaitsmiseks 2021 IV Politsei-ja häirenupusüsteemi välja 20 häirenuppu on PPAs kvartal Piirivalveamet töötamine kasutusele võetud 2.2 Vägivalda kasutanud inimesed peavad võtma oma teo eest vastutuse Senisest enam tuleb toetada lähenemist, et vägivalda kasutanud inimesed võtavad vastutuse oma teo eest. Tuleb kasutada meetodeid, mis mõjutaks ning rõhutaks vägivalla toimepannud inimese vastutust võimalikult varases kokkupuutes spetsialistidega. Pärnu projektis selgus, et vägivalda kasutanud isikuid tuleb senisest tõhusamalt, muuhulgas kohtuotsusega, suunata sotsiaalprogrammidesse, mis keskenduvad lähisuhtevägivalla tõkestamisele ja vägivallavaba käitumise arendamisele. Mõju 6 MARAC-i mudelis toimub juhtumi hindamine, probleemide tuvastamine ja lahenduste otsimine asjaosaliste spetsialistide (politsei, ohvriabi, kohalik omavalitsus, naiste tugikeskused jt) koostöös ja jagatud vastutusel. Ohvrile pakutakse tugiisikuteenust, muid teenuseid osutatakse vastavalt ohvri vajadustele ning võrgustikuliikmete pädevusele ja töövaldkonnale. MARAC-is kasutavad erinevate asutuste spetsialistid hinnangu kujundamiseks ühtset töövahendit – 24 küsimusega riskihindamise ankeeti DASH. DASH (Domestic Abuse, Stalking and Harassment and Honour Based Violence) ankeet on rahvusvaheliselt tunnustatud tõenduspõhine vahend kaardistamaks lähisuhtevägivalda ja selle eskaleerumise riske. DASH-ankeet on kujundatud Eestile sobivaks. 3 MEMORANDUM VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE saavutamiseks tuleb edendada turvalisi suhteid ning vähendada alkoholi- ja uimastisõltuvusega seotud probleeme teadus- ja tõenduspõhiste meetoditega. Alkoholi kuritarvitav vägivalda kasutanud inimene peab läbima ravi, millega kaasneb toimiv kontrollmehhanism. Tähtaeg Vastutaja Tegevused Indikaator Üldeesmärk: vägivalda kasutanud inimesed vastutavad oma teo eest Sotsiaalprogrammide Sotsiaalprogrammi pakutakse Sotsiaalministeerium, pakkumine lähisuhtes neljas Eesti piirkonnas vähemalt 2019-2023 Sotsiaalkindlustusamet vägivalda kasutanud inimesele 1 kord aastas. 2020-2023 Sotsiaalministeerium, Alkoholitarvitamise Toimiv kontroll ja ravi LSV Justiitsministeerium probleemidega LSV toimepanijate alkoholi toimepanijatele sõltuvusravi kuritarvitamise häire korral kohaldamine tagatud. Uute meetodite katsetamine kinnipeetud vägivaldse Vestluse meetodid on välja 2022 I Politsei-ja inimesega (esimese 48 tunni töötatud ja pilootpiirkonnas kvartal Piirivalveamet jooksul peale juhtumit) katsetatud 2.3 Teadlikud ja professionaalsed spetsialistid Spetsialistid peavad alates esmasest kokkupuutest lähisuhtevägivalla osapoolte ja teiste seotud isikute vajadusi ja vägivallaga kaasnevaid riske läbivalt hindama. Pärnu projekti analüüs7 näitas, et spetsialistide teadlikkus lähisuhtevägivalla probleemistikust on madal ning vaja on kõikide valdkondade spetsialistide oskuste ja teadmiste arendamist. Seetõttu on oluline, et nii kriminaaljustiits- kui ka sotsiaalsüsteemi spetsialistide baasõppes käsitletakse põhjalikult lähisuhtevägivalla temaatikat. Lisaks peab senisest paremini toetama töötavaid spetsialiste täiendkoolituste ning supervisioonidega. Tähtaeg Vastutaja Tegevused Indikaator Üldeesmärk: teadlikud ja professionaalsed spetsialistid Kriminaaljustiitsüsteemis Justiitsministeerium, LSV juhtumitega Prokuratuur, kokkupuutuvate töötajate Igal aastal vähemalt kaks 2019-2023 Riigikohus koolitamine koolitustegevust läbi viidud Politsei- ja Piirivalveamet, Supervisioon ja kovisioon on Sotsiaalkindlustusamet, LSV juhtumitega tegelevatele kõikidele LSV juhtumitega Prokuratuur, kohalikud spetsialistidele supervisiooni tegelevatele spetsialistidele 2019-2023 omavalitsused ja kovisiooni pakkumine kättesaadav 7 Siseministeerium ja sotsiaalministeerium, 2019. Pärnumaa lähisuhtevägivalla juhtumitesse sekkumise analüüs. LSV projekti kokkuvõte. Avaldamata 4 MEMORANDUM VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE Üle Eesti on vähemalt 15 lähisuhtevägivalla infopäeva ja koolitust läbi viidud. Välja on Politsei- ja Piirkondlikud infopäevad ja töötatud meetmed võrgustike töö 2019 IV Piirivalveamet, koolitused lähisuhtevägivallast toetamiseks ning koostöö kvartal Sotsiaalkindlustusamet teadlikkuse tõstmiseks monitoorimiseks. Sisekaitseakadeemia, Lähisuhtevägivalda käsitlev Politsei-ja eraldi õppeaine Piirivalveamet, väljatöötamine ja Lähisuhtevägivalda käsitlev 2021 III Sotsiaalministeerium, õppekavadesse sisseviimine õppeaine on välja töötatud ja kvartal Siseministeerium (põhi- ja täiendõpe) õppekavadesse sisse viidud Tervishoiu esmatasandi spetsialistidele suunatud koolitusprogrammi väljatöötamine Eesti Perearstide Selts, lähisuhtevägivalla teadlikkuse 2021 III Tervise Arengu tõstmiseks ja varajaseks kvartal Instituut sekkumiseks Täiendkoolitus on läbi viidud Täiendkoolituse programm on täiendatud ja rakendatud, 2023. Sotsiaalministeerium, Lastekaitsetöötajate aastaks on täienduskoolituse 2023 IV Tervise Arengu täiendkoolituse programmi saanud vähemalt 75% KOV kvartal Instituut täiendamine ja rakendamine lastekaitsetöötajatest. 2.4 Spetsialiste toetavad töövahendid Spetsialistidel peavad olema töövahendid, mis toetavad kiiret ja efektiivset sekkumist lähisuhtevägivalla juhtumitesse. Varajaseks märkamiseks on asjaomastel spetsialistidel riskide hindamiseks vahendid. Infosüsteemid ja andmebaasid peaksid olema ligipääsetavad ja loogilised, neis olevad andmed analüüsitavad. Võimalikult paljud töövahendid peaksid olema kättesaadavad ja täidetavad ka elektroonselt. Tähtaeg Vastutaja Tegevused Indikaator Üldeesmärk: spetsialiste toetavad töövahendid Politsei, kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad ning Sotsiaalkindlustusameti töötajad vahetavad Politsei-ja Andme-ja lähisuhtevägivalla osapoolte ja 2020 I Piirivalveamet, teabevahetuslahenduse abi vajavate isikute kohta kvartal Sotsiaalkindlustusamet väljatöötamine andmeid automatiseeritult 5 MEMORANDUM VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE Esmatasandi tervishoiutöötajatele Tartu Ülikooli lähisuhtevägivalla juhtumite Peremeditsiini varajaseks märkamiseks 2020 I õppetool, Eesti riskihindamise vahendi Riskihindamise küsimustik on kvartal Perearstide Selts väljatöötamine välja töötatud LSV juhtumite hea praktika soovitusete väljatöötamine kohaliku omavalitsuse Soovitused on välja töötatud ja 2020 I lastekaitse- ja KOV töötajatele kättesaadavaks kvartal Sotsiaalministeerium sotsiaaltöötajatele tehtud. Jätkumise, sh toetamise ja monitoorimise, skeem välja 2021 I Siseministeerium, MARAC mudeli jätkumise töötatud ning jätkurahastus kvartal Sotsiaalministeerium tagamine leitud. 2.5 Regulaarne valdkonna seire Lähisuhtevägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks on oluline teaduspõhine lähenemine, sh olemasolevate andmete analüüsimine. Tuleb järjepidevalt monitoorida valdkondadeüleselt lähisuhtevägivalla probleemiga seotud muutusi. Eraldi tähelepanu alla tuleb võtta surmaga lõppenud paarisuhtevägivalla juhtumid. Tähtaeg Vastutaja Tegevused Indikaator Üldeesmärk: regulaarne valdkonna seire 2019-2023 Justiitsministeerium, Lähisuhtevägivalla juhtumite Igal aastal LSV ülevaated Siseministeerium, seiramine koostatud ja analüüsid läbi viidud Sotsiaalministeerium, ning tulemused avaldatud Riigiprokuratuur, Politsei-ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet 3. ETTEPANEK VALITSUSE OTSUSTEKS 3.1. Kiita heaks lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019-2023. 3.2. Lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse juhtrühmal koordineerida ja seirata lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava rakendumist. 4. KOOSTAJA 6 MEMORANDUM VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE Kadri-Ann Lee, Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik, tel 612 5131 7 Liina Kersna Riigikogu Teie 12.08.2019 nr 7-1.2/19-01103- [email protected] 3/ Lossi plats 1a Meie 28.08.2019 nr 4.3-1/2030-2 15165, Tallinn Harju maakond Lugupeetud Liina Kersna Tänan, et tähtsustate lähisuhtevägivalla ennetamist ja tõkestamist, hoiate olulisel teemal järjepidevat tähelepanu nii avalikkuses kui riigikogus ning tunnete huvi lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2019-2023 tegevuste, vastutuste jagunemise ja kannatanute kaitse jätkusuutlikkuse vastu. Esitame vastused Teie küsimustele. 1. Kus saavad Riigikogu liikmed tutvuda lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskavaga aastateks 2019-2023? Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2019-2023 terviktekst on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel (SIIN) ning lisatud ka käesolevale kirjale. 2. Kuidas on lähisuhtevägivalla vastase võitluse temaatika Vabariigi Valitsuses ministrite vahel jaotunud? Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevused on sõnastatud tegevuskavas valdkondade üleselt ja lähtuvad viiest üldeesmärgist: (1) kannatanud on kaitstud ja toetatud; (2) vägivalda kasutanud inimesed võtavad oma teo eest vastutuse; (3) spetsialistid on teadlikud ja professionaalsed; (4) spetsialistid on toetatud töövahenditega ning (5) toimub regulaarne valdkondade tegevuste seire. Tegevuskavas kavandatud tegevused aitavad laiemalt kaasa riiklikult seatud eesmärgile vähendada vägivalda. Tegevuskava täitmisel lähtume põhimõttest, et lähisuhtevägivalla ennetamine ja tõkestamine on võimalik vaid asutuste hästi koordineeritud koostöös. Vastutused jagunevad Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Prokuratuuri, kohalike omavalitsuste ning mitmete teiste teemaga seotud asutuste vahel vastavalt asutuste tegevuste eesmärkidele. Täpsemalt on vastutuste jagunemine selgitatud tegevuskavas. Sotsiaalministeerium koos Sotsiaalkindlustusametiga vastutavad selle tegevuskava raames sotsiaalkaitse ja sotsiaalprogrammide korraldamise eest vägivallaga seotud osapooltele, kannatanute toetamisele suunatud vabatahtlike tugiisikute süsteemi loomise eest, alkoholitarvitamise probleemidega lähisuhtevägivalla toimepanijate sõltuvusravi korraldamise eest, ohvriabi seaduse muutmise eelnõu ettevalmistamise eest, valdkonna spetsialistide professionaalsuse eest, kes tegelevad lähisuhtevägivalla olukordadega. 3. Kes vastutab aastateks 2019-2023 koostatud lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava elluviimise eest? Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Lähisuhtevägivalla tegevuskavas esitatud tegevuste elluviimise eest vastutavad seotud asutused ja nende allasutused. Lisaks hindab tegevuste täitmist valdkondadeülene lähisuhtevägivalla juhtrühm regulaarsete kohtumiste käigus. Juhtrühma tegevust koordineerib Siseministeerium. Juhtrühma kuuluvad Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Politsei-ja Piirivalveameti, Sotsiaalkindlustusameti, Riigiprokuratuuri, Harju Maakohtu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Perearstide Seltsi esindajad. 4. Kas on tagatud seksuaalselt väärkoheldud lastele mõeldud Lastemaja teenuse laiendamine Lääne- ja Ida-Eestisse? Milline on teenusele planeeritud eelarve ja laiendamise ajagraafik? Lastemajateenuse laiendamine Ida- ja Lääne-Eestisse on Vabariigi Valitsuse tegevuskavas 2019-2023 ette nähtud sotsiaalministri vastutusel tegevus lõpptähtajaga detsember 2022. Sotsiaalministeerium on planeerinud avada lastemaja Ida-Eestis 2020. aastal ja Lääne- Eestis 2022. aastal ning selleks on taotletud lastemajateenusele lisavahendeid riigieelarvest. Samuti pakuvad täna kõikjal Eestis elavatele lastele vajalikku abi Tallinnas ja Tartus asuvad lastemajad. Täpsem tegevuskava ja ajagraafik on võimalik paika panna pärast 2020. a riigieelarve arutelusid. Peame oluliseks alustada esimesel võimalusel laienemisega Ida- Eestisse, kus spetsialistid näevad suurimat vajadust kohapealse lastemaja ja meeskonna järele. Järgmistel aastatel lastemajateenusele planeeritud eelarve, sh olemasolev baaseelarve ja riigieelarvest taotletud lisavahendid (hõlmavad ka laienemise kulusid) on järgmised: Kokku Aasta 2019 2020 2021 2022 2023 2020-2023 Teenuse kulud kokku € 188 000 € 308 416 € 304 686 € 428 897 € 431 091 € 1 473 090 Baaseelarve € 188 000 € 188 000 € 188 000 € 188 000 € 188 000 € 752 000 RES lisavajadused €0 € 120 416 € 116 686 € 240 897 € 243 091 € 721 090 5. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördujate arv näitab tõusutrendi, kuna ohvrid julgevad aina enam küsida abi. Kas klientide arvu kasvuga on arvestatud ka teenuse rahastamisel? Lähtume põhimõttest, et kannatanute abistamine on otseselt seotud nende heaoluga ja parema toimetulekuga pärast kuritegu. Saame kinnitada, et terviklik abi ja rehabilitatsiooniteenus seksuaalvägivallas kannatanutele on tagatud. Samal ajal on tõsi, et seksuaalvägivalla kriisabikeskustesse (SAK) pöördub igal aastal järjest enam kannatanuid. 2018.a pöördus SAKidesse üle Eesti 92 kannatanut (2017.a oli pöördujaid 55). Prognoosi järgi kasvab pöördumiste arv 2019.a 200 kannatanuni. Sotsiaalkindlustusameti teavitustegevused on kasvatanud keskustesse pöördunud abivajajate arvu. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste (SAK) tänane rahastus riigieelarvest võimaldab tagada tervikliku abi ja rehabilitatsiooniteenuse (meditsiiniline abi koos tõendite kogumisega, esmane kriisinõustamine, psühholoogiline nõustamine järelravina) kättesaadavuse, kuid pöördumiste arvu kasvades on Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti jaoks kriitiliselt tähtis teenuse lisarahastuse tagamine. Oleme taotlenud seksuaalvägivalla kriisiabikeskustele lisavahendeid 2020-2023. aastateks riigieelarvest, tulemused selguvad pärast riigieelarve läbirääkimisi. 3 Lähisuhtevägivalla ennetamine ja tõkestamine on ülioluline teema, mis vajab ühiskonnas järjepidevat mitmesuunalist tegevust erinevate spetsialistide ja terve ühiskonna koostöös. Oleme jätkuvalt hea meelega lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühmale riigikogus koostööpartneriks, et veelgi sihipärasemalt pöörata tähelepanu lähisuhtevägivalla vähendamisele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Lisa: Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2019-2023 Airi Mitendorf 6269 250 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel