dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami korraldus

Sotsiaalministeerium · 28. august 2019
Viit
50
Registreeritud
28. august 2019
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2019
Vastutaja
Vootele Veldre (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎50 28.08.2019 Ministri määrus.bdoc1253 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 28.08.2019 nr 50 Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami korraldus Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lõike 11 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrus kehtestab tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami koostamise, korraldamise ja hindamise korra ning tasu suuruse isikule, kes soovib taotleda enda registreerimist tervishoiutöötajana (edaspidi taotleja). (2) Määrust kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lõigetes 9 ja 10 nimetatud juhtudel nõutava teooria- ja praktikaeksami korraldamisel Tartu Ülikoolis, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. § 2. Tervishoiutöötaja kvalifikatsioon Tervishoiutöötaja kvalifikatsioon käesoleva määruse tähenduses on dokumentaalselt tõendatud kutse- ja kõrgharidus ning töökogemus, mida nõutakse Eestis arstina, hambaarstina, eriarstina, erihambaarstina, õena, eriõena või ämmaemandana töötamiseks. 2. peatükk Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooria- ja praktikaeksam § 3. Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooria- ja praktikaeksami korraldamine ja tasu suurus (1) Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooria- ja praktikaeksamit korraldab Tartu Ülikool (edaspidi ülikool). (2) Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooria- ja praktikaeksami tasu koosneb menetlustasust ja eksamitasust: 1) menetlustasu suurus on kuni 192 eurot; 2) eksamitasu suurus on kuni 384 eurot. (3) Ülikool võib taotlejalt menetlustasu nõuda iga teooria- ja praktikaeksami taotluse menetlemise eest ning eksamitasu iga korraldatava eksami eest. 2 § 4. Nõuded arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooria- ja praktikaeksamile (1) Arsti teooriaeksam vastab ülikooli arstiõppe lõpueksamile. (2) Hambaarsti teooriaeksam vastab ülikooli hambaarstiõppe lõpueksamile. (3) Eriarsti ja erihambaarsti teooriaeksam vastab ülikooli vastava eriala residentuuri lõpueksamile. (4) Praktikaeksam on arsti, hambaarsti, eriarsti või erihambaarsti praktika hindamine. (5) Praktika toimub praktikabaasis juhendaja juhendamisel ning selle eesmärk on võimaldada hinnata töökeskkonnas isiku teadmiste ja oskuste vastavust arsti, hambaarsti, eriarsti või erihambaarstina töötamiseks vajalikele nõuetele. Praktika arvestuslik kestus on neli kuud ja arvestuslik koormus 40 tundi nädalas. § 5. Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooria- ja praktikaeksami sooritamise taotlemine ja eksamile registreerumine (1) Taotleja esitab arsti, hambaarsti, eriarsti või erihambaarsti teooria- ja praktikaeksami sooritamiseks ülikoolile järgmised dokumendid ja andmed: 1) taotleja nime ja isikukoodi sisaldav taotlus arsti, hambaarsti, eriarsti või erihambaarsti teooria- ja praktikaeksami sooritamiseks; 2) kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia, kui andmed omandatud kvalifikatsiooni kohta ei sisaldu Eesti hariduse infosüsteemis; 3) viimase viie aasta jooksul kutsealal töötamist tõendav dokument või selle koopia; 4) hariduse ja erialase töökäigu kirjeldus. (2) Pärast menetlustasu laekumist vaatab ülikooli moodustatud pädevuse hindamise komisjon (edaspidi hindamiskomisjon) taotluse ja esitatud dokumendid läbi ning teeb 30 päeva jooksul ühe alljärgnevatest otsustest: 1) praktikaeksam ei ole nõutav, taotleja saab sooritada teooriaeksami; 2) taotleja saab sooritada praktika- ja teooriaeksami; 3) taotlejat ei lubata eksamile. (3) Ülikool teavitab taotlejat hindamiskomisjoni otsusest, teooriaeksami toimumise ajast ja teooriaeksamile registreerumise korrast elektrooniliselt või posti teel 15 päeva jooksul arvates otsuse tegemise kuupäevast arvates. (4) Taotleja, kes ei ole eksamile registreerumisele eelnenud viie aasta jooksul töötanud arsti, hambaarsti, eriarsti või erihambaarstina vähemalt kolm aastat, peab enne teooriaeksamile registreerumist sooritama praktika. Taotleja lubatakse teooriaeksamile, kui ta on sooritanud praktika positiivsele tulemusega. Teooriaeksamit on võimalik sooritada 12 kuu jooksul praktika lõppkuupäevast arvates. (5) Kui taotleja esmase teooriaeksami tulemus on negatiivne, saab ta sama taotluse alusel registreeruda korduseksamile kuue kuu jooksul esmakordse teooriaeksami toimumisest arvates. (6) Kui taotleja esmase praktikaeksami tulemus on negatiivne, saab ta sama taotluse alusel läbida uue praktika kuue kuu jooksul esmakordse praktika lõppkuupäevast arvates. (7) Teooria- või praktikaeksami teistkordsel sooritamata jätmisel on hindamiskomisjonil õigus mitte lubada taotlejat teooria- või praktikaeksamile enne ühe aasta möödumist viimase teooriaeksami toimumise päevast või teistkordse praktika lõppkuupäevast arvates. 3 § 6. Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooria- ja praktikaeksami hindamine (1) Teooriaeksamit hindab ülikooli moodustatud eksamikomisjon. Eksamikomisjon teeb otsuse eksamitulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast eksami toimumist. (2) Praktikat hindab praktikabaasis taotleja juhendaja hindamiskomisjoni sätestatud kriteeriumite alusel. Juhendaja esitab ülikoolile hinnangu praktika tulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast praktika lõppemist. (3) Praktika sooritanud taotleja esitab ülikoolile täidetud praktikapäeviku 15 päeva jooksul pärast praktika lõppemist. (4) Ülikool otsustab praktikaeksami tulemuse praktikajuhendaja hinnangu ja praktikapäevikus ette nähtud tegevuste sooritamise alusel ning vormistab praktikaeksami tulemuse ülikooli otsusega 15 päeva jooksul juhendaja hinnangu ja praktikapäeviku esitamise tähtajast arvates. (5) Ülikool teavitab praktikaeksami sooritanud taotlejat eksami tulemustest, teooriaeksami toimumise ajast ja teooriaeksamile registreerumise korrast elektrooniliselt või posti teel 15 päeva jooksul ülikooli otsuse kuupäevast arvates. (6) Ülikool teavitab teooriaeksami sooritanud taotlejat teooriaeksami tulemustest elektrooniliselt või posti teel 15 päeva jooksul eksamikomisjoni otsuse kuupäevast arvates. § 7. Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooria- ja praktikaeksami sooritamist tõendav dokument Ülikool väljastab eksami sooritamist tõendava dokumendi 30 päeva jooksul eksamikomisjoni otsuse kuupäevast arvates. § 8. Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooria- ja praktikaeksami tulemuse vaidlustamine Taotlejal on õigus vaidlustada teooria- ja praktikaeksami tulemus ülikooli kehtestatud tingimustel ja korras. 3. peatükk Õe, eriõe ja ämmaemanda teooria- ja praktikaeksam § 9. Õe, eriõe ja ämmaemanda teooria- ja praktikaeksami korraldamine ja tasu suurus (1) Õe, eriõe ja ämmaemanda teooria- ja praktikaeksamit korraldavad Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool (edaspidi kõrgkool või kõrgkoolid). (2) Õe, eriõe ja ämmaemanda teooria- ja praktikaeksami tasu koosneb menetlustasust ja eksamitasust: 1) menetlustasu suurus on kuni 120 eurot; 2) eksamitasu suurus on kuni 238,33 eurot. (3) Kõrgkool võib taotlejalt menetlustasu nõuda iga teooria- ja praktikaeksami taotluse menetlemise eest ning eksamitasu iga korraldatava eksami eest. § 10. Nõuded õe, eriõe ja ämmaemanda teooria- ja praktikaeksamile (1) Kõrgkoolid lähtuvad õe ja eriõe teooria- ja praktikaeksami koostamisel kehtivates õppekavades kasutatavatest õe ja eriõe pädevusnõuetest. 4 (2) Kõrgkoolid lähtuvad ämmaemanda teooria- ja praktikaeksami koostamisel kehtivates õppekavades kasutatavatest ämmaemanda pädevusnõuetest. § 11. Õe, eriõe ja ämmaemanda teooria- ja praktikaeksami sooritamise taotlemine, eksamile registreerumise ja eksami sooritamise tingimused (1) Taotleja esitab eksamile registreerumiseks kõrgkoolile järgmised dokumendid ja andmed: 1) taotleja nime ja isikukoodi sisaldav taotlus teooria- ja praktikaeksami sooritamiseks; 2) kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia, kui andmed omandatud kvalifikatsiooni kohta ei sisaldu Eesti hariduse infosüsteemis; 3) viimase viie aasta jooksul kutsealal töötamist tõendav dokument või selle koopia; 4) hariduse ja erialase töökäigu kirjeldus. (2) Pärast menetlustasu laekumist vaatab kõrgkooli moodustatud pädevuse hindamise komisjon (edaspidi hindamiskomisjon) taotluse ja esitatud dokumendid läbi ning teeb 30 päeva jooksul ühe alljärgnevatest otsustest: 1) taotleja saab sooritada teooria- ja praktikaeksami; 2) taotleja peab lisaks teooria- ja praktikaeksami sooritamisele läbima praktika; 3) taotlejat ei lubata eksamile. (3) Taotleja, kes ei ole teooria- ja praktikaeksami sooritamise taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul töötanud õe, eriõe või ämmaemandana vähemalt kolm aastat, peab enne teooria- ja praktikaeksami sooritamist läbima praktika. (4) Praktika arvestuslik kestus on üks kuni neli kuud ja arvestuslik koormus 40 tundi nädalas. Praktika toimub praktikabaasis juhendaja juhendamisel ning selle eesmärk on hinnata töökeskkonnas taotleja teadmiste ja oskuste vastavust õe, eriõe või ämmaemandana töötamiseks vajalikele nõuetele. Taotleja peab praktika sooritama 12 kuu jooksul hindamiskomisjoni otsuse kuupäevast arvates. (5) Kõrgkool teavitab taotlejat hindamiskomisjoni otsusest, teooria- ja praktikaeksami toimumise ajast, teooria- ja praktikaeksamile registreerumise korrast ning asjakohasuse korral praktika kestusest, sisust ja läbimise tingimustest elektrooniliselt või posti teel ühe kuu jooksul otsuse tegemisest. (6) Kui taotleja sooritab teooria- või praktikaeksami negatiivse tulemusega, saab ta eksami sooritada uuesti kuue kuu jooksul pärast esmakordse eksami toimumist. (7) Teooria- või praktikaeksami teistkordsel sooritamata jätmisel on hindamiskomisjonil õigus mitte lubada taotlejat eksamile enne ühe aasta möödumist viimase eksami toimumisest. § 12. Õe, eriõe ja ämmaemanda teooria- ja praktikaeksami hindamine (1) Teooria- ja praktikaeksamit hindab kõrgkooli moodustatud eksamikomisjon. Eksamikomisjon teeb otsuse eksami tulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast eksami toimumist. (2) Kõrgkool teavitab taotlejat eksami tulemusest elektrooniliselt või posti teel 15 päeva jooksul kõrgkooli otsuse kuupäevast arvates. § 13. Õe, eriõe ja ämmaemanda teooria- ja praktikaeksami sooritamist tõendav dokument Kõrgkool väljastab eksami sooritamist tõendava dokumendi 15 päeva jooksul eksamikomisjoni otsuse kuupäevast arvates. 5 § 14. Õe, eriõe ja ämmaemanda teooria- ja praktikaeksami tulemuse vaidlustamine Taotlejal on õigus vaidlustada teooria- ja praktikaeksami tulemus kõrgkooli kehtestatud tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Sotsiaalministri määruse „Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami korraldus“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eesmärk on kehtestada tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus isikutele, kes soovivad taotleda enda tervishoiutöötajana registreerimist, kuid peavad selleks eelnevalt sooritama teooria- ja praktikaeksami. Määrus rakendub neile Eestis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud isikutele, kes ei ole täitnud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 28 lõikes 8 sätestatud kohustust esitada Terviseametile registreerimistaotlus ja kvalifikatsiooni tõendav dokument hiljemalt viie aasta jooksul kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmisest või kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu seaduse alusel kehtestatud loetelus. Määruse kohaselt korraldavad eksameid Tartu Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. 1.2. Määruse ettevalmistaja Rakendusakti ja selle seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialistid Perit Kirkmann (lahkunud teenistusest 2019 jaanuaris) ja Vootele Veldre ([email protected]; tel 626 9140). Rakendusakti juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr ([email protected]; tel 626 9738). Rakendusakti on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldus- talituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; tel 626 9320). 1.3. Märkused Määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 28 lõike 11 alusel uus rakendusakti terviktekst. Rakendusakt ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrust kohaldatakse TTKS § 28 lõigetes 9 ja 10 nimetatud juhtudel nõutava teooria- ja praktikaeksami korraldamisel Tartu Ülikoolis, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Eksami sooritamine on tervishoiutöötaja registreerimise taotlemiseks vajalik, kui isik ei ole taotlenud enda registreerimist tervishoiutöötajate riiklikus registris viie aasta jooksul1 kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmisest või kui tema kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelus2. Paragrahv 2 sätestab määruse tähenduses tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni mõistena dokumentaalselt tõendatud kutse- ja kõrghariduse ning töökogemuse, mis on arstil, hambaarstil, eriarstil, erihambaarstil, õel, eriõel ja ämmaemandal Eestis töötamiseks vajalik. Paragrahv 3 sätestab, et arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooria ja praktikaeksami korraldaja on Tartu Ülikool (edaspidi ülikool). Tegu on ainsa ülikooliga Eestis, mis korraldab arstide ja hambaarstide tasemeõpet ning eriarstide ja erihambaarstide residentuuri. 1 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lg 8. 2 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lg 3. Sama paragrahv kehtestab teooria- ja praktikaeksami tasu komponendid ja nende ülemmäära. Kuna avalik-õiguslik tasu on reguleeritud seadusega, sätestab TTKS teooria- ja praktikaeksami sooritamise tasu ülemmäära 1000 eurot koos volitusnormiga, mis annab sotsiaalministrile õiguse kehtestada konkreetne hindamise tasu käesoleva määrusega. Kehtestatav teooria- ja praktikaeksami tasu koosneb kahest komponendist – menetlustasust ja eksamitasust. Menetlustasu katab hindamiskomisjoni tööga seotud kulu. Hindamiskomisjon langetab esitatud dokumentide põhjal otsuse, kas lubada taotleja eksamile ning kas taotleja peab seejuures sooritama vaid teooriaeksami või ka praktikaeksami. Ülikool hakkab menetlema dokumente üksnes pärast seda, kui taotleja on tasunud menetlustasu vastavalt esitatud arvele ja esitanud meditsiiniteaduste valdkonna dekanaadile maksekorralduse koopia. Menetlustasu suurus on kuni 192 eurot (lisandub käibemaks). Ülikool võib taotlejalt küsida menetlustasu ühe taotluse menetluse raames vaid ühe korra. Eksamitasu on arsti, eriarsti ja hambaarsti teooria- ja praktikaeksami sooritamise tasu. Eksamitasu suurus on kuni 384 eurot (lisandub käibemaks). Eksamitasu katab eksamikomisjoni tööga seotud kulu. Sel põhjusel on ülikoolil õigus nõuda eksamitasu iga korraldatava eksami eest. Tasukomponentide ülemmäär on sama, mis eelnõu menetlemise ajal kehtinud sobivustestide ja teooriaeksamite tasude suurus ülikoolis. Menetlustasu ja eksamitasu eristamise eesmärk on tagada taotlejalt tasu võtmise läbipaistvus. Näiteks ei ole eksamitasu nõudmine põhjendatud juhul, kui hindamiskomisjon ei luba taotlejat eksamile ja eksami korraldamisega seotud kulu ülikoolile ei kaasne. Paragrahv 4 kehtestab teooria ja praktikaeksami nõuded. Teooriaeksam vastab sisult vastavalt arsti või hambaarsti põhiõppe lõpueksamile või eriarsti või erihambaarsti residentuuri lõpueksamile, mistõttu puudub vajadus kehtestada eksameile täpsemaid nõudeid. Arsti ja hambaarsti põhiõppe lõpueksami sisu ja hindamise põhimõtted on kehtestatud arsti- ja hambaarsti õppekavas ning residentuuri lõpueksami sisu ja hindamise põhimõtted vastava eriala residentuuri programmis. Praktikaeksam on praktikabaasis toimuva juhendatava praktika hindamine. Praktika arvestuslik kestus on neli kuud arvestusliku koormusega 40 tundi nädalas. Selle aja jooksul on ülikoolil võimalik sisuliselt hinnata taotleja sobivust tervishoiutöötajana töötamiseks. Praktikabaasi valib praktika sooritaja ülikooli määratud praktikabaaside seast (loetelu varieerub erialati) ning sõlmib praktikabaasiga praktikalepingu, mis arvestab rakendusaktis sätestatud ja hindamiskomisjoni seatud nõudeid (sh praktika sisu ja kestus) ning ülikooli kehtestatud praktika läbimise korda ja praktika hindamise põhimõtteid. Paragrahv 5 sätestab teooria- ja praktikaeksami sooritamise taotlemise ja eksamile registreerumise korra, sh selliste dokumentide ja andmete loetelu, mille taotleja peab ülikoolile esitama. Pärast menetlustasu laekumist vaatab pädevuse hindamise komisjon (edaspidi hindamiskomisjon) taotluse ja esitatud dokumendid läbi ning teeb 30 päeva jooksul otsuse. Nimetatud tähtaeg võimaldab komisjonil esitada vajaduse korral taotlejale täpsustavaid küsimusi ning esitatud informatsiooni igakülgselt kaaluda. Hindamiskomisjon otsustab, kas taotlejal on vajalik sooritada teooriaeksam, läbida praktika ja sooritada seejärel teooriaeksam või ei lubata taotlejat eksamile. Hindamiskomisjoni otsusest, teooriaeksami toimumise ajast ning ülikooli kehtestatud eksamile registreerumise korrast teavitatakse taotlejat elektrooniliselt või posti teel. Taotlejal tuleb praktika sooritada juhul, kui ta ei ole viimase viie aasta jooksul enne eksami sooritamise taotlemist vähemalt kolm aastat arsti, hambaarsti, eriarsti või erihambaarstina töötanud. Töökogemus on oluline praktiliste oskuste säilimise jaoks. Kui taotleja on suunatud praktikale, tuleb see läbida enne teooriaeksamit. Eksami negatiivsele tulemusele sooritamise korral on võimalik seda uuesti sooritada kuue kuu jooksul pärast esmakordset sooritamist. Nimetatud periood on piisav, et taotleja saaks eksamil tuvastatud teadmiste-oskuste lüngad likvideerida. Korduseksami puhul tasub taotleja eksamitasu. Tähtaja möödumisel tuleb esitada uus taotlus teooria- ja praktikaeksami sooritamiseks ning tasuda uuesti menetlustasu. Teooria- või praktikaeksami teistkordsel sooritamata jätmisel on hindamiskomisjonil õigus mitte lubada taotlejat teooria- või praktikaeksamile enne ühe aasta möödumist arvates viimase teooriaeksami toimumise päevast või teistkordse praktika lõppkuupäevast. Hindamiskomisjoni moodustamise ja teooriaeksamile registreerimise täpsema korra kehtestab ülikool. Paragrahv 6 sätestab teooria- ja praktikaeksami hindamise korralduse. Teooriaeksami hindamiseks moodustab ülikool eksamikomisjoni. Eksamikomisjoni moodustamise ja teooriaeksami hindamise täpsema korra kehtestab ülikool. Praktikat hindab praktikabaasis taotleja juhendaja ülikooli hindamiskomisjoni sätestatud kriteeriumite alusel. Juhendaja esitab hinnangu praktika tulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast praktika lõppemist. Nimetatud tähtaeg on vajalik selleks, et esitatav hinnang saaks olla võimalikult inforikas – lühem tähtaeg ei pruugi arsti töö eripärasid arvestades seda tagada. Sarnaselt on praktika sooritanud taotlejal kohustus esitada praktika lõppedes ülikoolile täidetud praktikapäevik 15 päeva jooksul. Eksamikomisjon teeb otsuse eksamitulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast eksami toimumist. Siin ja edaspidi on nimetatud tähtaeg vajalik selleks, et anda ülikoolile piisavalt ajalist paindlikkust perioodidel, kui ülikooli töökoormus on tavapärasest suurem (nt uute üliõpilaste vastuvõtmise või õpingute lõpetamise tõttu). Praktikaeksam loetakse sooritatuks ülikooli otsusega (tavaliselt kinnitab selle praktika üldkoordinaator). Taotlejat teavitatakse tulemustest 15 päeva jooksul pärast otsuse koostamist. Praktikaeksami eduka sooritamise korral teavitab ülikool taotlejat ka teooriaeksami toimumise ajast ning teooriaeksamile registreerumise korrast. Paragrahv 7 sätestab, et ülikool väljastab teooria- ja praktikaeksami sooritamist tõendava dokumendi taotlejale 30 päeva jooksul teooriaeksami toimumisest. Tegemist on ülikoolis tavapärase õppe või koolituse tulemuse dokumendina vormistamise ajaga. Paragrahvis 8 sätestatakse, et eksamitulemuste vaidlustamine ning vaide lahendamine toimub vastavalt ülikooli kehtestatud korrale – tavapäraselt kehtestab selle õppekorralduseeskiri. Kord on samaväärne põhiõppe ja residentuuriõppe eksamitulemuste vaidlustamise korraga. Paragrahv 9 sätestab, et õe ja ämmaemanda teooria ja praktikaeksami korraldajad on Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool (edaspidi kõrgkool või kõrgkoolid). Sama paragrahv sätestab, et teooria- ja praktikaeksami tasu koosneb menetlus- ja eksamitasust – menetlustasu on kuni 120 eurot ning eksamitasu on kuni 238,33 eurot. Kõrgkool menetleb dokumente pärast seda, kui taotleja on tasunud menetlustasu vastavalt esitatud arvele. Tasude suuruse arvestuse aluseks on võetud sarnaste toimingute hinnad, mida kohaldatakse kõrgkoolides eksamite korraldamisel. Tasu võtmise täpse korra kehtestavad kõrgkoolid korraldusega. Paragrahviga 10 kehtestatakse teooria- ja praktikaeksami nõuded. Kõrgkoolid lähtuvad õe teooria- ja praktikaeksami koostamisel kriteeriumitest, mis põhinevad õe pädevusnõuetel. Ämmaemanda teooria- ja praktikaeksami koostamisel lähtutakse kriteeriumitest, mis põhinevad ämmaemanda pädevusnõuetel. Täpsemad teooria- ja praktikaeksami hindamise põhimõtted kehtestab kõrgkool. Paragrahv 11 sätestab teooria- ja praktikaeksami sooritamise taotlemise ja eksamile registreerumise korra ning selliste dokumentide ja andmete loetelu, mille taotleja peab oma valitud kõrgkoolile esitama. Pärast menetlustasu laekumist vaatab hindamiskomisjon taotluse ja esitatud dokumendid läbi ning teeb 15 päeva jooksul otsuse. Hindamiskomisjon otsustab, kas taotleja saab sooritada teooria- ja praktikaeksami või on vajalik läbida ka praktika. Samuti on võimalik, et taotlejat ei lubata eksamile. Praktika tuleb läbida juhul, kui taotleja ei ole taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul õe või ämmaemandana vähemalt kolm aastat töötanud. Praktika läbimiseks sobivad baasasutused määrab kõrgkool, kokkulepped praktika läbimiseks sõlmib praktikabaasiga taotleja. Praktika sooritamiseks on aega 12 kuud hindamiskomisjoni otsusest arvates. Praktika arvestuslik kestus on üks kuni neli kuud ja arvestuslik koormus 40 tundi nädalas. Praktika toimub praktikabaasis juhendaja juhendamisel ning selle eesmärk on hinnata töökeskkonnas taotleja teadmiste ja oskuste vastavust nõuetele, mis on vajalikud õe, eriõe või ämmaemandana töötamiseks. Praktika kestuse, sisu ja läbimise tingimused määrab hindamiskomisjon. Praktikabaaside loetelu ning praktika läbimise tingimused kehtestab kõrgkool. Eksami negatiivse tulemusega sooritamise korral on võimalik seda uuesti sooritada kuue kuu jooksul pärast esmakordset sooritamist. Nimetatud periood on piisav, et taotleja saaks eksamil tuvastatud teadmiste-oskuste lüngad likvideerida. Tähtaja möödumisel tuleb esitada uus taotlus teooria- ja praktikaeksami sooritamiseks ning tasuda uuesti menetlustasu. Teooria- või praktikaeksami teistkordsel sooritamata jätmisel on hindamis komisjonil õigus mitte lubada taotlejat teooria- või praktikaeksamile enne ühe aasta möödumist eksami toimumise päevast. Paragrahv 12 sätestab teooria- ja praktikaeksami hindamise üldise korralduse. Eksamikomisjoni moodustamise ja eksami hindamise täpsema korra kehtestavad kõrgkoolid. Hindamiskomisjoni otsusest, eksami toimumise ajast ning kõrgkooli kehtestatud eksamile registreerumise korrast teavitatakse taotlejat elektrooniliselt või posti teel 15 päeva jooksul arvates otsuse kuupäevast. Paragrahv 13 sätestab, et kõrgkool väljastab taotlejale teooria- ja praktikaeksami sooritamist tõendava dokumendi 30 päeva jooksul eksamikomisjoni otsuse kuupäevast arvates. Tegemist on tavapärase õppe või koolituse läbimise tulemuse dokumendina vormistamise ajaga. Paragrahv 14 sätestab, et eksamitulemuste vaidlustamine toimub vastavalt kõrgkooli kehtestatud korrale (kehtestatud tavapäraselt õppekorralduseeskirjaga). Kord on samaväärne eksamitulemuste vaidlustamise korraga õe, eriõe ja ämmaemanda õppes. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu (EL) õigusega. EL õigus ei piira ega sea tingimusi tervishoiutöötajate riigisisesele registreerimisele ja pädevuse kontrollile. 4. Määruse mõjud Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas  need Eestis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud isikud, kes soovivad end tervishoiutöötajana registreerida, kuid kes pole tähtajaks tervishoiutöötajana registreerinud või kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu kehtestatud loetelus Puudutab eelkõige vahetult õpingute lõpetamise järel Eestist lahkunuid, kes naasevad enam kui viie aasta möödudes Eestisse ja soovivad alustada töötamist tervishoiutöötajana. Olukorras, kus Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel korraldatakse regulaarselt projektipõhiseid koolitusi „Tagasi tervishoidu“, jääb määruse alusel registreerimist taotlevate isikute arv kalendriaastas alla 10.  juhendajad Muudatus mõjutab neid tervishoiutöötajaid, kes hakkavad taotlejaid juhendama, suurusjärk kalendriaastas vastab taotlejate arvule (vt eelmine punkt).  tervishoiuteenuste kasutajad, Eesti elanikkond.  Tartu Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool  tööandjad: Eesti tervishoiuteenuse osutajad  Terviseamet Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Taotlejad Määrusega täpsustuv kord muudab sihtrühma kuuluvate tervishoiutöötajate käsitlemise süsteemis ühetaoliseks. Eksami sooritamine on kõikidele taotlejatele vältimatult vajalik, kui nad soovivad taotleda enda registreerimist tervishoiutöötajana. Selliste inimeste hulk, keda muudatus puudutab, on väike, samuti on taotlejate kokkupuude muudatusega ühekordne. Muudatus omab positiivset mõju, võimaldades eksami edukalt sooritanud tervishoiutöötajatel Eestis tööle asuda. Ebasoovitavat mõju muudatusega ei kaasne. Negatiivne mõju on eksami sooritamisega kaasnev kulu taotlejale. Küsitav tasu ei ületa ühelgi kutsealal kuist töötasu. Õigusliku muutuse mõju on keskmine – mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju avaldumise sagedus on väike, mõju ulatus keskmine ning muudatusega ei kaasne ebasoovitava mõju riski. Juhendajad ehk tervishoiutöötajad Arstid, hambaarstid, õed ja ämmaemandad juhendavad residente ja praktikante ka praegu. Lisanduvate juhendatavate hulk on võrreldes teiste gruppidega marginaalne ning juhendamise periood oluliselt lühem. Arvestades võimalikku praktikal osalejate arvu ning nende võimalikku jaotumist haiglate vahel, on mõju avaldumise sagedus väike. Eeldades, et praktika toimub kogenud juhendaja juhendamisel, ei kaasne muudatusega ebasoovitava mõju riski. Kokkuvõttes on muudatuse mõju väheoluline – mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju avaldumise sagedus on väike, mõju ulatus keskmine ning muudatusega ei kaasne ebasoovitava mõju riski. Juhendajate koormus jääb üldpildis samaks. Tervishoiuteenuse saajad ehk patsiendid, Eesti elanikkond Muudatus omab kaudset positiivset mõju elanikkonnale. Eestisse naasvad tervishoiutöötajad võivad aidata leevendada tervishoiutöötajate nappust mõnel erialal ja parandada seeläbi tervishoiuteenuste kättesaadavust. Täpsustuv kord taotlejate teadmiste ja oskuste kontrollimisel aitab tagada ravi kvaliteeti, kuna aitab välistada pädevuse minetanud isikute registreerimist tervishoiutöötajana. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Kavandatav muudatus avaldab kaudset positiivset mõju regionaalarengule, st mõjutab piirkondade arengut kooskõlas regionaalpoliitiliste eesmärkidega, võimaldades parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust tervishoiusüsteemi lisanduva tööjõu kaudu. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Määruse muudatustega kaasneb mõju Tartu Ülikoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile. Mõju saab hinnata väikeseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kulusid ega tulu ei kaasne. Kehtestatava teooria- ja praktikaeksami sooritamise eest makstavat tasu ei saa käsitada tuluna, kuna tasu on oma olemuselt dokumentide hindamise ja teooria- ja praktikaeksamiga kaasnevate kulude kompenseerimine. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks EIS-i kaudu teistele ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnale, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Arstide Liidule ja Eesti Hambaarstide Liidule. Kooskõlastuse ja arvamuse küsimise käigus esitatud kommentaarid ja vastused neile on esitatud seletuskirja lisas. Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami korraldus. Seletuskirja lisa 1 Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus arvamuse esitaja Rahandusministeerium Kooskõlastame tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami Teadmiseks võetud. Kuna teooria- ja praktikaeksami tasu korralduse eelnõu Rahandusministeeriumi poolt ühe suurusel puudub mõju riigieelarve kuludele, pole ministeeriumi märkusega. Kuivõrd teooria- ja praktikaeksami tasu suurusel tasandil kulumudelit välja töötatud. Korralduse muutudes teeb võib olla tulevikus mõju riigieelarve kuludele (näit. juhul, kui ministeerium ka vastavad muudatused. valitus otsustaks teatud olukorras kulusid mõnele sihtrühmale hüvitada), siis menetlus- ja eksamitasu suuruse muutmine tulevikus peab tuginema vastaval kulumudelil (praegused määrad fikseeritakse määruses hetkel ülikoolides kehtival tasemel). Justiitsministeerium Kõnealune määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste Arvestatud. Eelnõus ja seletuskirjas tehtud asjakohased korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 28 lõike 11 alusel. parandused. Kõik viidatud sätted, sh § 3 lg 4, § 9 lg 4, § 5 lg 8, TTKS § 28 lõige 11: § 6 lg 2, § 11 lg 9 ja § 13 lg 3 on jäetud uuenenud eelnõust välja. (11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 nimetatud tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami koostamise, korraldamise ja hindamise korra ning tasu suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määruse eelnõu § 3 sätestab arsti, hambaarsti ja eriarsti teooria- ja praktikaeksami korraldamise ja tasu suuruse. Määruse eelnõu § 3 lõikes 4 sätestatakse: (4) Arsti, hambaarsti ja eriarsti teooria- ja praktikaeksami korraldamise eest tasu võtmise täpsema korra kehtestab ülikool. 1 Määruse eelnõu § 9 lõige 4 sätestab, et õe ja ämmaemanda teooria- ja praktikaeksami eest tasu võtmise täpsema korra kehtestab kõrgkool. Määruse kehtestamise aluseks olev TTKS § 28 lõige 11 näeb mh ette, et tasu suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Määruse eelnõus on aga sätestatud, et eksami korraldamise tasu võtmise täpsema korra kehtestab ülikool. Seletuskirjas on § 3 juures selgitatud: „Taotluse menetlemise ja täpsema tasu maksmise korra kehtestamise õigus on jäetud ülikoolile kui sobivaimale tasandile.“ Selline volitamine ülikoolile on võimalik siis, kui seaduses oleks selline edasivolitusõigus. Praegu aga puudub TTKS-s norm, mis annaks tasu võtmise täpsema korra kehtestamise õiguse ülikoolile. Samuti ei ole sellist normi ette nähtud ülikooliseaduses (kehtetu alates 01.09.2019) ega ka 01.09.2019 jõustuvas kõrgharidusseaduses. Üldakti andmise õiguse edasi volitamiseks on vajalik seaduses sätestatud edasi volitamist sisaldavat normi: näiteks „…minister või tema volitusel ülikool“. Juhime tähelepanu, et olenemata seaduses sätestatud normist ei ole võimalik edasi volitamist ette näha igas valdkonnas. Valdkonnad, kus ei ole võimalik ette näha edasi volitamist on need, mis on kaitstud põhiseaduse olulisuse põhimõtte osaks oleva otsese riigivõimu reservatsiooni printsiibiga (Riigikohtu 26.04.2016 otsus nr 3-2-1-40-15, p 58). Käesoleval juhul on puutumus nt PS §-dega 19, 29 ja 37. Määruses esineb mitmes normis „täpsem kord“ (lisaks eelnimetatutele ka § 5 lg 8, § 6 lg 2, § 11 lg 9, § 13 lg 3). Kui eriseaduses on korralduslikud küsimused antud ülikooli pädevusse, siis tuleb tähele panna, et ülikool seaduse piire 2 kitsendada ei tohi. Küll on lubatud kehtestada seadust konkretiseerivaid ja selgitavaid halduseeskirju, kuid need ei vaja eraldi volitusnormi. Eelpooltoodust tulenevalt on määruse eelnõu § 3 lõikes 4 ja § 9 lõikes 4 sätestatud edasi delegeerimine vale ja see tuleb määruse eelnõust välja jätta. Normides, kus esineb „täpsem kord“, tuleb üle vaadata, kas seadus (nt ülikooliseadus, Tartu Ülikooli seadus, alates 01.09.2019 ka kõrgharidusseadus) võimaldab täpsema korra kehtestamist ning halduseeskirjadega seoses ei ole vaja ette näha volitusnorme. Juhul kui soovitakse selgitada, millised korralduslikud küsimused on ülikooli pädevuses, saab seda teha seletuskirjas. Majandus- ja Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega arvestamise Arvestatud. Võrreldes algse eelnõuga on tehtud järgmised kommunikatsiooni- korral. parandused: ministeerium Märkused eelnõu § 5 lg 1, § 11 lg 1 kohta. Dokumendi- koopiate esitamise nõue on tänapäeva tingimustes 1) mõlemas viidatud lõikes on viidud punkt 1 järgmisele arusaamatu. Kas ülikoolil ja tervishoiukõrgkoolil ei ole kujule: „taotlus teooria- ja praktikaeksami sooritamiseks, ligipääsu EHISe andmetele, et nõutakse kvalifikatsiooni millel sisalduvad taotleja nimi ja isikukood“ tõendava dokumendi koopiat? Lisaks on arusaamatu, et miks 2) mõlemas viidatud lõikes on viidud punkt 2 järgmisele nõutakse isikut tõendava dokumendi koopiat. Eksamile kujule: „kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia, kui registreerimiseks piisab isiku nime ja isikukoodi esitamisest andmed omandatud kvalifikatsiooni kohta ei sisaldu EHIS- taotlusel ning vajadusel saab isikusamasuse kindlaks teha es“ eksamil (esitada isikut tõendav dokument). 3) mõlemas lõikes seni sisaldunud punkt 4 on uuenenud eelnõus jäetud välja. Seletuskirjas on märgitud, et määrus rakendub neile Eestis hariduse omandanud isikutele, kes ei ole viie aasta jooksul kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmisest alates omandatud kvalifikatsiooni tervishoiutöötajate registris registreerinud või nende kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu kehtestatud loetelus. 3 Seega on Eestis õppinud ja siin elavatelt meditsiinitöötajatelt, kelle andmed on kantud EHISesse, dokumentide koopiate nõudmine lubamatu. Need andmed on riigil s.h ülikoolil ja tervishoiukõrgkoolil olemas. Dokumentide koopiate nõudmine saab kõne alla tulla siis, kui Eestis lõpetatud hariduse kohta pole andmeid EHISes, haridus on omandatud välisriigis või eksamile tuleb välisriigist pärit meditsiinitöötaja. Eesti Õdede Liit Eeldame, et paragrahv 9 lõige (2) nimetatud menetlustasu ja Selgitatud. Tervishoiukõrgkoolil on õigus küsida taotlejalt eksamitasu saab kõrgkool küsida eraldi ka sel juhul kui menetlustasu vaid korra iga teooria- ja praktikaeksami taotluse taotleja peab läbima praktika? Kui nii on mõeldud, siis kas menetlemise eest, kuid eksamitasu iga korraldatava eksami eksamitasu katab ära praktikakulud nii 1 kui ka 4 kuulise eest. Arvestama peab, et tasu küsimisel ei tohi ületada praktika korral? seadusega kehtestatud 1000 euro ülempiiri (vt ka järgmist vastust). Juhime tähelepanu, et määruses ei ole väga selgelt Selgitatud. Mööname, et praktika korralduskulude kandmise sõnastatud/arusaadav kes, mis tingimustel ning mis summas kord TTKS § 28 lõikes 9 ja 10 nimetatud isikute puhul erineb tasub praktika korralduskulud seadusandja tahtel nt TTKS § 30 fookuses olevate isikute käsitlusest (vt TTKS § 30 lõige 32). Millises ulatuses rahastab praktika korraldamise kulu eksamitasust ülikool või tervishoiukõrgkool ning millises ulatuses tervishoiutöötajast huvitatud teenuseosutaja (sh nt praktikabaas), on osapoolte otsustada, kuna määrus ei saa väljuda seaduses sisalduvast volitusnormist. Seadus piiritleb sõnaselgelt, et taotlejalt nõutav tasu eksami eest ei saa ületada 1000 eurot. Sotsiaalministeerium analüüsib 2019. aasta II poolel võimalust muuta õigust viisil, et kõigi väljaspool tasemeharidust tööpraktika läbijate praktika korralduskulude kandmine toimuks samalaadse mudeli järgi. Põhimõtteliselt kooskõlastame Tervishoiutöötaja teooria- ja Teadmiseks võetud. praktikaeksami korralduse määruse, kui praktika korraldamise/rahastamise osa on täpsustatud. 4 Eesti Hambaarstide Liit Tekstis on: „Määrus rakendub neile Eestis hariduse Selgitatud, osaliselt arvestatud. TTKS § 28 lõige 8 ütleb omandanud isikutele, kes ei ole viie aasta jooksul järgmist: [i]sik on kohustatud esitama Terviseametile käes- kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmisest alates oleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid hiljemalt viie omandatud kvalifikatsiooni tervishoiutöötajate registris aasta jooksul kvalifikatsiooni tõendava dokumendi välja- registreerinud või nende kvalifikatsiooni tõendav dokument andmisest alates. Isikutele, kes nimetatud kohustust ei ole ei sisaldu kehtestatud loetelus.“ täitnud, näeb TTKS § 28 lõige 9 ette kohustuse läbida registreerimise taotlemisel tervishoiutöötaja teooria- ja Kommentaar: Selline määratlus jätab hoopis välja isikud, kes praktikaeksam ja maksta eksami eest tasu. Säte hõlmab seega on registris näiteks selle loomise algaastatest, aga pole sõnaselgelt ka neid isikuid, kel on kvalifikatsiooni omanda- töötanud enam kui 10 aastat. Kuidas nemad tööturule tagasi misest möödas 7, 10 või 12 aastat. Täpsustasime siiski tulevad? seletuskirjas asjasse puutuvat kirjakohta, et kahandada eksitavate tõlgenduste tekkimise tõenäosust õigusakti rakendamisel. Kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelus on ka Selgitatud. Isik ei pea esitama dokumente, mis tema puhul ei tõend töötamise kohta viimase viie aasta jooksul, aga kui ei ole asjakohased. ole üldse töötanud – mida taotleja siis esitab? § 3 Tekstis on: „Hindamiskomisjon langetab esitatud Selgitatud. Määruse § 5 lg 4 ütleb sõnaselgelt, et juhul kui dokumentide põhjal otsuse, kas lubada taotleja eksamile taotleja ei ole eksamile registreerumisele eelnenud viie aasta ning kas taotleja peab seejuures sooritama vaid jooksul erialaselt töötanud, peab ta enne teooriaeksamile teooriaeksami või ka praktikaeksami“. registreerumist sooritama praktika. Hindamiskomisjon Küsimus: Mille alusel otsustada kas suunata taotleja analüüsib taotleja esitatud dokumente ja langetab nende põhjal praktikale või teooriaeksamile, või mõlemale kui tema diplom otsuse, kas inimese erialane töökogemus on olnud piisav on Eestis väljastatud? selleks, et taotleja saaks eksami läbida ilma praktikata. § 4 tekstis on: „Praktika tuleb sooritada juhul, kui taotleja ei Selgitatud. Seadusandja ei ole seni pidanud vajalikuks registris ole viimase viie aasta jooksul enne eksami sooritamise olevate ja erialaselt pikka aega mittetöötanud isikute käsitlust taotlemist vähemalt kolm aastat arsti, hambaarsti või reguleerida. Tulenevalt määruse volitusnormist ei käsitle eriarstina töötanud“. See nõue ei laiene neile, kes on juba nimetatud gruppi ka käesolev määrus. registris ja ei ole töötanud 10 aastat! Kui taotleja on eelnevalt töötanud oma erialal mõnes teises Selgitatud. Kui isik on töötanud teises EL riigis tervishoiu- riigis eelmise viie aasta jooksul, kuid ei ole Eestis töötajana, võib ta TTKS § 29 alusel kanda registrisse ilma registreeritud. Kas neid võib komisjoni otsuse alusel ilma nimetatud eksamiteta. Nn kolmandates riikides töötanutele praktika ja teooria eksamita registrisse kanda? kehtivad rangemad nõuded. 5 §5 Tekstis on: „Hindamiskomisjon otsustab, kas taotlejal on Selgitatud. vajalik sooritada teooriaeksam, läbida praktika ja sooritada 1) Hindamiskomisjon otsustab esitatud dokumentides seejärel teooriaeksam või ei lubata taotlejat eksamile“. sisalduva informatsiooni baasil (vt ka eelmisi märkuseid). Küsimused: 2) Hindamiskomisjonil puuduvad volitused tervishoiutöötajaid 1) kui kõik vajalikud dokumendid on esitatud taotleja poolt, registrisse kanda – kandeid teeb vaid Terviseamet. Määruse mille alusel tehakse otsus eksamile suunamise või fookuses oleva sihtrühma puhul on Terviseametis mittelubamise suhtes? registreerimiseks vajalik teooria ja-või praktikaeksam sooritada 2) kas hindamiskomisjonil on volitused lubada taotleja kanda positiivsele hindele. registrisse ka ilma praktikat (ja teooriaeksamit) läbimata? 3) Teoreetiline eksam on hambaarstidel vajalik läbida igal juhul. 3) kas praktikajuhendaja poolse hea iseloomustuse korral on teoreetiline eksam alati kohustuslik/vältimatu? Määruse mõju Selgitatud. Viidatud loetelu võib sidusrühmade soovil ja punkt 4, esimese lõigu lõpp –„... kelle kvalifikatsiooni muudest regulatsioonidest tulenevalt muutuda, mistõttu on tõendav dokument ei sisaldu kehtestatud loetelus“. võimalik, et mõni täna loetellu kuuluv kvalifikatsioonidokument Küsimus – milline Eesti õppeasutus sobimatuid sinna tulevikus enam ei kuulu. kvalifikatsioonidokumente väljastab? alalõigus taotleja on kirjutatud „ eksami sooritamine on Selgitatud. Isik, kes liigitub asjakohasesse gruppi, peab eksami kõikidele taotlejatele vältimatult vajalik. igal juhul sooritama. Hindamiskomisjon otsustabki Küsimus: Kui see tähendab kohustuslik, siis mida praktikaeksami vajaduse, sisu ja vajaliku kestuse üle. paragrahvis 5 hindamiskomisjon otsustab? Tartu Tervishoiu Kooskõlastame Tartu Tervishoiu Kõrgkooli poolt määruse Teadmiseks võetud Kõrgkool "Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami korraldus" eelnõu selliselt, nagu see on kõrgkoolile saadetud. Tallinna Tervishoiu Oleme seisukohal, et eelnõus ei ole piisavalt kirjeldatud Selgitatud. Määruse § 11 lg 3 ütleb üheselt, et taotleja, kes ei Kõrgkool olukorda, kus õe ja ämmaemanda teooria- ja praktikaeksami ole teooria- ja praktikaeksami sooritamise taotluse esitamisele taotlemisel on vaja taotlejal eelnevalt sooritada praktika eelnenud viie aasta jooksul töötanud õe või ämmaemandana vähemalt kolm aastat, peab enne teooria- ja praktikaeksami sooritamisele läbima praktika. Ettepanek - Määrata õdede ja ämmaemandate teooria- ja Selgitatud. Määruse § 9 lõige 2 sätestab ülempiiri tasu praktikaeksami sooritamise tasule ülemmäär komponentidele, TTKS-i § 28 lõiked 9 ja 10 ütlevad üheselt, et tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami sooritamise eest ei saa kool eksami sooritajalt võtta enam kui 1000 eurot. Seega on ülemmäär juba kehtestatud. 6 Võib tekkida olukord, kus juhendaja on hinnanud eksami Selgitatud. Määruse § 6 lõige 3 siiski välistab sellise olukorra. mittesooritanuks, kuid ülikooli otsus on vastupidine § 9 (2) Teooria- ja praktikaeksami tasud on erinevad Mittearvestatud. Tasud peavad olema kujunenud läbipaistvalt. ülikooliga § 3 (2)Ettepanek – Ühtlustada teooria ja Nagu seletuskirjas on selgitatud, on tasukomponentide praktikaeksami tasud ülemmäär samaväärne eelnõu menetlemise ajal kehtinud sobivustestide ja teooriaeksamite tasude suurustega. Kuna arstide töötasu erineb oluliselt õdede töötasust, on erinevused põhjendatud ka hindamiskomisjonide liikmete töötasudes. Tasusid mõjutavate kulukomponentide tõustes on nii ülikoolil kui ka tervishoiukõrgkoolidel võimalik teha ettepanek tasude tõstmiseks. § 10 (2) Ettepanek muuta sõnastus: Ämmaemanda teooria- Mittearvestatud. Ämmaemanda kutse näol on tegu EL ja praktikaeksami koostamisel lähtutakse kriteeriumitest, mis direktiiviga reguleeritud kutsega ning kehtivad õppekavad, mis põhinevad kutsestandardiga sätestatud nõuetel. annavad õiguse ämmaemanda kutse saamiseks, peavad vastama direktiiviga seatud nõuetele. Ministeeriumi käsitluses peab ämmaemanda teooria- ja praktikaeksam olema samaväärne kehtiva õppekava alusel eksameid sooritava õppuriga. Teisisõnu on regulatsiooni seotus õppekavaga põhjendatum kui seotus kutseseaduse alusel vabatahtlikult välja töötatud kutsestandardiga. § 11 (5) Sätestab taotleja õe ja ämmaemanda praktika Arvestatud osaliselt. § 11 lg 5 on mõneti muudetud. Koosmõjus kohana praktikabaasi ja nõude, et praktika toimub juhendaja Justiitsministeeriumi märkustega on praktikabaaside loetelu ja juhendamisel, kuid puudub viide praktika sooritamist võimal- praktikahindamise põhimõtted kehtestamisega seotud sätted davale praktikakohale. Arsti, hambaarsti ja eriarsti teooria- ja uuenenud määrusest kaotatud. Ülikooli ja tervishoiu- praktikaeksami taotleja puhul on see § 4 (6) kohaselt täpsus- kõrgkoolide õigust asjasse puutuvaid nõudeid kehtestada on tatud, et praktikabaaside loetelu ja praktikahindamise markeeritud seletuskirjas põhimõtted kehtestab ülikool. Ettepanek: kehtestada samasugune nõue ka õe ja ämma- emandate praktika sooritamise vajadusele. Eelnõus puudub edasine praktikale mineku korraldus ja jääb Arvestatud. Määruse § 11 lõiget 5 on täpsustatud, uue arusaamatuks, kas taotleja otsib ise praktikakoha sobivatest sõnastuse kohaselt teavitab kõrgkool praktika läbimise praktikabaasidest (juhul, kui ta teeb selle valiku kõrgkooli vajadusel taotlejat praktika kestusest, sisust ja läbimise praktikabaaside loetelu alusel) või ta suunatakse kõrgkooli tingimustest. Kõrgkoolil on seega võimalik määratleda, millistes praktikabaasides saab taotleja praktikat läbida. 7 poolt. Kuna taotlejal puudub ametlik seos kõrgkooliga, siis kõrgkool suunata ja praktikakohta taotleda ei saa. Arvamus: taotleja võib seda teha, kuid sel juhul kõrgkooli soovitustest lähtuvalt. Kõrgkoolid taotlevad praktikakohti õppekaval õppivatele Selgitatud. Käesoleva määruse aluseks on TTKS § 28 lõige 11 üliõpilastele igal kevadel korraga terveks järgmiseks ja määruse fookuses tervishoiutöötaja teooria- ja praktika- õppeaastaks. Kehtiva konsensusleppe kohaselt õdede ja eksami korraldamine lõikes 9 ja 10 nimetatud isikutele. ämmaemanda õppekava üliõpilaste praktikad toimuvad ilma Olukorras, kus seadus ei ole ette näinud eksamiga seotud tasuta praktikabaasides, kes on Eesti Haiglate Liidu liikmed. kulude kandmist teistele osapooltele peale taotleja, ei ole Eelnõus puudub vastav märge taotleja praktikatasu kohta. võimalik sotsiaalministri määrusega sotsiaalministeeriumile Vajalik on sätestada taotlejale vajalik maksmise kord ja ega ühelegi teisele osapoolele rahalisi kohustusi ette näha. praktikatasu. Mööname, et praktika korralduskulude kandmise kord TTKS § 28 lõikes 9 ja 10 nimetatud isikute puhul erineb seadusandja tahtel nt TTKS § 30 fookuses olevate isikute käsitlusest (vt TTKS § 30 lõige 32 .Millises ulatuses rahastab praktika korraldamise kulu eksamitasust tervishoiukõrgkool ning millises ulatuses tervishoiutöötajast huvitatud teenuseosutaja (sh nt praktikabaas), on osapoolte otsustada ja eelnõu ega selle seletuskiri seda käsitleda ei saa. Küll peavad eksamite läbiviijad arvestama, et taotlejalt nõutav tasu eksami eest ei saa ületada 1000 eurot. Sotsiaalministeerium analüüsib 2019. aasta II poolel võimalust muuta õigust viisil, et kõigi väljaspool tasemeharidust tööpraktika läbijate praktika korralduskulude kandmine toimuks samalaadse mudeli järgi. Eesti Ämmaemandate Eesti Ämmaemandate Ühingul ei ole täiendusi Teadmiseks võetud Ühing Tartu Ülikooli Tartu Ülikool teeb ettepaneku muuta määruse § 4 lõike 4 Arvestatud. meditsiiniteaduste sõnastust. Uueks sõnastuseks pakun: “Praktikaeksam on valdkond vastavalt arsti, hambaarsti või eriarsti praktika hindamine.” 8 Määruse § 3 järgi on praktikaeksami korraldajaks ülikool, kes ainsana Eestis omab vastavat pädevust. Praeguse eelnõu teksti järgi on aga praktikaeksami hindajaks praktikabaasi juhendaja. Praktikajuhendaja hindab igapäevaselt taotleja oskusi ja teadmisi, kuid praktika lõpphindamine tehakse Tartu Ülikooli praktika üldkoordinaatori poolt praktikapäeviku ja praktikajuhendaja hinnangu alusel. Sarnastel alustel toimub praktika hindamine ka arstiteaduse kuuendal kursusel ja ka residentide õppes. Vältimaks määruse sõnastuse mitmetimõistetavust saab muudatuse tulemusel määruse tekst selgem ja vastab paremini tegelikule praktikale. Eelpooltoodust lähtuvalt palub Tartu Ülikool muuta ka § 6 Arvestatud sisuliselt. Struktureeritud ja sõnastatud pakutust lõiget 3. Uueks sõnastuseks pakun: „§ 6 (3) Praktikat hindab erinevalt. praktikabaasis taotleja juhendaja ülikooli hindamiskomisjoni sätestatud kriteeriumite alusel. Juhendaja esitab hinnangu praktika tulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast praktika lõppu. Praktika sooritaja on kohustatud praktika lõppedes esitama ülikoolile täidetud praktikapäeviku. Praktikaeksami tulemus kujuneb praktikapäevikus ettenähtud tegevuste sooritamise ja praktikajuhendaja hinnangu alusel. Praktikaeksami tulemus vormistatakse ülikooli otsusega.“ Juhul kui määruse teksti muutmine praeguses faasis on Mittearvestatud. Ministeerium on seisukohal, et seletuskiri ei keeruline, palub Tartu Ülikool, et seletuskirja §-i 3 selgituses pea ega saa käsitleda aspekte, mida vastav eelnõu ei oleks selgelt väljendatud põhimõte, et praktikaeksami tasu ei reguleeri. Kuidas toimub praktika korraldamise kulu rahasta- sisalda praktika korralduskulu, sealhulgas praktika mine ehk kas ja millises ulatuses kannab kulu eksamitasust juhendamistasu praktikabaasile. ülikool ning kas ja millises ulatuses tervishoiutöötajast huvitatud teenuseosutaja (sh nt praktikabaas), on osapoolte otsustada ja eelnõu ega selle seletuskiri seda käsitleda ei saa. Arvestama peab, et seadusandja on TTKSis seadnud § 28 lõigetes 9 ja 10 nimetatud isikutelt küsitavale tasule ülempiiri. Mööname, et praktika korralduskulude kandmise kord TTKS § 28 lõikes 9 ja 10 nimetatud isikute puhul erineb seadusandja 9 tahtel nt TTKS § 30 fookuses olevate isikute käsitlusest (vt TTKS § 30 lõige 32). Sotsiaalministeerium analüüsib 2019. aasta II poolel võimalust muuta õigust viisil, et kõigi väljaspool tasemeharidust tööpraktika läbijate praktika korralduskulude kandmine toimuks samalaadse mudeli järgi. Lisaks soovib Tartu Ülikool, et seletuskirja §-i 4 selgitusse Arvestatud sisuliselt. Struktureeritud ja sõnastatud pakutust märgitakse täiendus, et praktikandi ja praktikabaasi vahel erinevalt. sõlmitavas lepingus on kirjeldatud ka ülikooli poolt kehtestatud praktika hindamise põhimõtted. Eesti Arstide Liit Teeme ettepaneku sätestada, et arsti ja eriarsti teooria ja Mittearvestatud. Ministeerium ei pea põhjendatuks sätestada praktikaeksam sooritatakse eesti keeles. Tartu ülikooli käesolevas määruses Eestis kvalifikatsiooni omandanud arstiõpe on võimalik läbida ja lõpueksam sooritada ka inglise isikute eksamineerimisele täiendavaid keelenõudeid. Arstide ja keeles, Eestis arstina töötamiseks on vajalik eesti keele hambaarstide eksamite hindamise täpsemad nõuded oskus. kehtestab määruse kohaselt ülikool. Olukorras, kus ülikool on suuteline korraldama nii praktikat kui ka osa eksameist ka näiteks inglise keeles, puuduvad head argumendid ülikooli õiguste piiramiseks. Nõustume täielikult, et Eestis arstina töötamiseks on vajalik eesti keele oskus. Samas võib taotluse esitamisest tervishoiutöötajana registreerimiseni kuluda pool aastat või enamgi ning selle aja vältel on Eestis töötada soovival siin kvalifikatsiooni omandanud isikul võimalik oma keeleoskust värskendada, et vastata keeleseaduses sätestatud nõuetele hetkel, mil ta Eestis tööd alustab. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, missugune on arsti ja Selgitatud. Mööname, et TTKS § 28 lõikes 9 ja 10 nimetatud eriarsti praktikal osaleja staatus tervishoiuteenuse isikute õigused erinevad seadusandja tahtel nt TTKS § 30 osutamisel. Kui praktikal osaleja ei ole registreeritud fookuses olevate isikute käsitlusest (vt TTKS § 30 lõige 32). tervishoiutöötajana ega kuulu tervishoiuteenuse osutamisel Teisalt on praktika läbijate staatus sama, mis praegugi nt tagasi osalejate hulka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § tervishoidu projektide raames kutsekvalifikatsiooni taastavatel 43 alusel, siis ei ole tal ligipääsu e-tervise infosüsteemile. arstidel ja õdedel ning regulatsioonide erinevuse negatiivne mõju ajutine ja tagasihoidlik. 10 Sellest hoolimata analüüsib sotsiaalministeerium 2019. aasta II poolel võimalust muuta õigust viisil, et kõigi väljaspool tasemeharidust tööpraktikat läbivate taotlejate õiguslik staatus oleks samaväärne. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kuidas rahastatakse Selgitatud. Olukorras, kus seaduses puudub volitusnorm praktika juhendamist. Teeme ettepaneku sätestada eelnõus eksamiga seotud kulude kandmiseks riigieelarvest, ei ole praktika juhendaja tasu suurus ja näha sellele ette rahaline määrusega võimalik selliste kulude kandmist riigieelarvest ette kate riigieelarvest. näha. Mööname, et praktika korralduskulude kandmise kord TTKS § 28 lõikes 9 ja 10 nimetatud isikute puhul erineb seadusandja tahtel nt TTKS § 30 fookuses olevate isikute käsitlusest (vt TTKS § 30 lõige 32). Millises ulatuses rahastab praktika korraldamise kulu eksamitasust tervishoiukõrgkool ning millises ulatuses tervishoiutöötajast huvitatud teenuseosutaja (sh nt praktikabaas), on osapoolte otsustada ja eelnõu ega selle seletuskiri seda käsitleda ei saa. Teisalt piiritleb seadus sõnaselgelt, et taotlejalt nõutav tasu eksami eest ei saa ületada 1000 eurot. Sotsiaalministeerium analüüsib 2019. aasta II poolel võimalust muuta õigust viisil, et kõigi väljaspool tasemeharidust tööpraktika läbijate praktika korralduskulude kandmine toimuks samalaadse mudeli järgi Eelnõu § 5 lõikes 2 nimetatakse ülikooli moodustatud Mittearvestatud. Leiame, et kvalifikatsiooni hindamise komisjon komisjoni pädevuse hindamise komisjoniks. Sotsiaalministri oleks eksitav termin. Hoolimata mõningast sarnasusest on määruse „Tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise nõuded“ § kutse- ja erialaühenduste moodustatud pädevuskomisjonide 4 lõige 2 järgi hindavad tervishoiutöötaja pädevust kutse- ja ning ülikooli moodustava pädevuse hindamise komisjoni erialaühenduste moodustatud pädevuskomisjonid. (lühidalt hindamiskomisjoni) tähistused piisavalt erinevad Segaduste vältimiseks teeme ettepaneku nimetada ning nende segiajamine praktikas pigem ebatõenäoline ning käesolevas eelnõus ülikooli moodustatud komisjoni selle juhtumisel negatiivne mõju tagasihoidlik. kvalifikatsiooni hindamise komisjoniks. 11
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →