MINISTRI MÄÄRUS
28.08.2019 nr 50
Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami
korraldus
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lõike 11 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus kehtestab tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami koostamise, korraldamise ja
hindamise korra ning tasu suuruse isikule, kes soovib taotleda enda registreerimist
tervishoiutöötajana (edaspidi taotleja).
(2) Määrust kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lõigetes 9 ja 10
nimetatud juhtudel nõutava teooria- ja praktikaeksami korraldamisel Tartu Ülikoolis, Tallinna
Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.
§ 2. Tervishoiutöötaja kvalifikatsioon
Tervishoiutöötaja kvalifikatsioon käesoleva määruse tähenduses on dokumentaalselt
tõendatud kutse- ja kõrgharidus ning töökogemus, mida nõutakse Eestis arstina,
hambaarstina, eriarstina, erihambaarstina, õena, eriõena või ämmaemandana töötamiseks.
2. peatükk
Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooria- ja praktikaeksam
§ 3. Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooria- ja praktikaeksami korraldamine
ja tasu suurus
(1) Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooria- ja praktikaeksamit korraldab Tartu
Ülikool (edaspidi ülikool).
(2) Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooria- ja praktikaeksami tasu koosneb
menetlustasust ja eksamitasust:
1) menetlustasu suurus on kuni 192 eurot;
2) eksamitasu suurus on kuni 384 eurot.
(3) Ülikool võib taotlejalt menetlustasu nõuda iga teooria- ja praktikaeksami taotluse
menetlemise eest ning eksamitasu iga korraldatava eksami eest.
2
§ 4. Nõuded arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooria- ja praktikaeksamile
(1) Arsti teooriaeksam vastab ülikooli arstiõppe lõpueksamile.
(2) Hambaarsti teooriaeksam vastab ülikooli hambaarstiõppe lõpueksamile.
(3) Eriarsti ja erihambaarsti teooriaeksam vastab ülikooli vastava eriala residentuuri
lõpueksamile.
(4) Praktikaeksam on arsti, hambaarsti, eriarsti või erihambaarsti praktika hindamine.
(5) Praktika toimub praktikabaasis juhendaja juhendamisel ning selle eesmärk on võimaldada
hinnata töökeskkonnas isiku teadmiste ja oskuste vastavust arsti, hambaarsti, eriarsti või
erihambaarstina töötamiseks vajalikele nõuetele. Praktika arvestuslik kestus on neli kuud ja
arvestuslik koormus 40 tundi nädalas.
§ 5. Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooria- ja praktikaeksami sooritamise
taotlemine ja eksamile registreerumine
(1) Taotleja esitab arsti, hambaarsti, eriarsti või erihambaarsti teooria- ja praktikaeksami
sooritamiseks ülikoolile järgmised dokumendid ja andmed:
1) taotleja nime ja isikukoodi sisaldav taotlus arsti, hambaarsti, eriarsti või erihambaarsti
teooria- ja praktikaeksami sooritamiseks;
2) kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia, kui andmed omandatud kvalifikatsiooni kohta
ei sisaldu Eesti hariduse infosüsteemis;
3) viimase viie aasta jooksul kutsealal töötamist tõendav dokument või selle koopia;
4) hariduse ja erialase töökäigu kirjeldus.
(2) Pärast menetlustasu laekumist vaatab ülikooli moodustatud pädevuse hindamise komisjon
(edaspidi hindamiskomisjon) taotluse ja esitatud dokumendid läbi ning teeb 30 päeva jooksul
ühe alljärgnevatest otsustest:
1) praktikaeksam ei ole nõutav, taotleja saab sooritada teooriaeksami;
2) taotleja saab sooritada praktika- ja teooriaeksami;
3) taotlejat ei lubata eksamile.
(3) Ülikool teavitab taotlejat hindamiskomisjoni otsusest, teooriaeksami toimumise ajast ja
teooriaeksamile registreerumise korrast elektrooniliselt või posti teel 15 päeva jooksul arvates
otsuse tegemise kuupäevast arvates.
(4) Taotleja, kes ei ole eksamile registreerumisele eelnenud viie aasta jooksul töötanud arsti,
hambaarsti, eriarsti või erihambaarstina vähemalt kolm aastat, peab enne teooriaeksamile
registreerumist sooritama praktika. Taotleja lubatakse teooriaeksamile, kui ta on sooritanud
praktika positiivsele tulemusega. Teooriaeksamit on võimalik sooritada 12 kuu jooksul praktika
lõppkuupäevast arvates.
(5) Kui taotleja esmase teooriaeksami tulemus on negatiivne, saab ta sama taotluse alusel
registreeruda korduseksamile kuue kuu jooksul esmakordse teooriaeksami toimumisest
arvates.
(6) Kui taotleja esmase praktikaeksami tulemus on negatiivne, saab ta sama taotluse alusel
läbida uue praktika kuue kuu jooksul esmakordse praktika lõppkuupäevast arvates.
(7) Teooria- või praktikaeksami teistkordsel sooritamata jätmisel on hindamiskomisjonil õigus
mitte lubada taotlejat teooria- või praktikaeksamile enne ühe aasta möödumist viimase
teooriaeksami toimumise päevast või teistkordse praktika lõppkuupäevast arvates.
3
§ 6. Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooria- ja praktikaeksami hindamine
(1) Teooriaeksamit hindab ülikooli moodustatud eksamikomisjon. Eksamikomisjon teeb otsuse
eksamitulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast eksami toimumist.
(2) Praktikat hindab praktikabaasis taotleja juhendaja hindamiskomisjoni sätestatud
kriteeriumite alusel. Juhendaja esitab ülikoolile hinnangu praktika tulemuse kohta 15 päeva
jooksul pärast praktika lõppemist.
(3) Praktika sooritanud taotleja esitab ülikoolile täidetud praktikapäeviku 15 päeva jooksul
pärast praktika lõppemist.
(4) Ülikool otsustab praktikaeksami tulemuse praktikajuhendaja hinnangu ja praktikapäevikus
ette nähtud tegevuste sooritamise alusel ning vormistab praktikaeksami tulemuse ülikooli
otsusega 15 päeva jooksul juhendaja hinnangu ja praktikapäeviku esitamise tähtajast arvates.
(5) Ülikool teavitab praktikaeksami sooritanud taotlejat eksami tulemustest, teooriaeksami
toimumise ajast ja teooriaeksamile registreerumise korrast elektrooniliselt või posti teel 15
päeva jooksul ülikooli otsuse kuupäevast arvates.
(6) Ülikool teavitab teooriaeksami sooritanud taotlejat teooriaeksami tulemustest
elektrooniliselt või posti teel 15 päeva jooksul eksamikomisjoni otsuse kuupäevast arvates.
§ 7. Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooria- ja praktikaeksami sooritamist
tõendav dokument
Ülikool väljastab eksami sooritamist tõendava dokumendi 30 päeva jooksul eksamikomisjoni
otsuse kuupäevast arvates.
§ 8. Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooria- ja praktikaeksami tulemuse
vaidlustamine
Taotlejal on õigus vaidlustada teooria- ja praktikaeksami tulemus ülikooli kehtestatud
tingimustel ja korras.
3. peatükk
Õe, eriõe ja ämmaemanda teooria- ja praktikaeksam
§ 9. Õe, eriõe ja ämmaemanda teooria- ja praktikaeksami korraldamine ja tasu suurus
(1) Õe, eriõe ja ämmaemanda teooria- ja praktikaeksamit korraldavad Tallinna Tervishoiu
Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool (edaspidi kõrgkool või kõrgkoolid).
(2) Õe, eriõe ja ämmaemanda teooria- ja praktikaeksami tasu koosneb menetlustasust ja
eksamitasust:
1) menetlustasu suurus on kuni 120 eurot;
2) eksamitasu suurus on kuni 238,33 eurot.
(3) Kõrgkool võib taotlejalt menetlustasu nõuda iga teooria- ja praktikaeksami taotluse
menetlemise eest ning eksamitasu iga korraldatava eksami eest.
§ 10. Nõuded õe, eriõe ja ämmaemanda teooria- ja praktikaeksamile
(1) Kõrgkoolid lähtuvad õe ja eriõe teooria- ja praktikaeksami koostamisel kehtivates
õppekavades kasutatavatest õe ja eriõe pädevusnõuetest.
4
(2) Kõrgkoolid lähtuvad ämmaemanda teooria- ja praktikaeksami koostamisel kehtivates
õppekavades kasutatavatest ämmaemanda pädevusnõuetest.
§ 11. Õe, eriõe ja ämmaemanda teooria- ja praktikaeksami sooritamise taotlemine,
eksamile registreerumise ja eksami sooritamise tingimused
(1) Taotleja esitab eksamile registreerumiseks kõrgkoolile järgmised dokumendid ja andmed:
1) taotleja nime ja isikukoodi sisaldav taotlus teooria- ja praktikaeksami sooritamiseks;
2) kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia, kui andmed omandatud kvalifikatsiooni kohta
ei sisaldu Eesti hariduse infosüsteemis;
3) viimase viie aasta jooksul kutsealal töötamist tõendav dokument või selle koopia;
4) hariduse ja erialase töökäigu kirjeldus.
(2) Pärast menetlustasu laekumist vaatab kõrgkooli moodustatud pädevuse hindamise
komisjon (edaspidi hindamiskomisjon) taotluse ja esitatud dokumendid läbi ning teeb 30 päeva
jooksul ühe alljärgnevatest otsustest:
1) taotleja saab sooritada teooria- ja praktikaeksami;
2) taotleja peab lisaks teooria- ja praktikaeksami sooritamisele läbima praktika;
3) taotlejat ei lubata eksamile.
(3) Taotleja, kes ei ole teooria- ja praktikaeksami sooritamise taotluse esitamisele eelnenud
viie aasta jooksul töötanud õe, eriõe või ämmaemandana vähemalt kolm aastat, peab enne
teooria- ja praktikaeksami sooritamist läbima praktika.
(4) Praktika arvestuslik kestus on üks kuni neli kuud ja arvestuslik koormus 40 tundi nädalas.
Praktika toimub praktikabaasis juhendaja juhendamisel ning selle eesmärk on hinnata
töökeskkonnas taotleja teadmiste ja oskuste vastavust õe, eriõe või ämmaemandana
töötamiseks vajalikele nõuetele. Taotleja peab praktika sooritama 12 kuu jooksul
hindamiskomisjoni otsuse kuupäevast arvates.
(5) Kõrgkool teavitab taotlejat hindamiskomisjoni otsusest, teooria- ja praktikaeksami
toimumise ajast, teooria- ja praktikaeksamile registreerumise korrast ning asjakohasuse korral
praktika kestusest, sisust ja läbimise tingimustest elektrooniliselt või posti teel ühe kuu jooksul
otsuse tegemisest.
(6) Kui taotleja sooritab teooria- või praktikaeksami negatiivse tulemusega, saab ta eksami
sooritada uuesti kuue kuu jooksul pärast esmakordse eksami toimumist.
(7) Teooria- või praktikaeksami teistkordsel sooritamata jätmisel on hindamiskomisjonil õigus
mitte lubada taotlejat eksamile enne ühe aasta möödumist viimase eksami toimumisest.
§ 12. Õe, eriõe ja ämmaemanda teooria- ja praktikaeksami hindamine
(1) Teooria- ja praktikaeksamit hindab kõrgkooli moodustatud eksamikomisjon.
Eksamikomisjon teeb otsuse eksami tulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast eksami
toimumist.
(2) Kõrgkool teavitab taotlejat eksami tulemusest elektrooniliselt või posti teel 15 päeva jooksul
kõrgkooli otsuse kuupäevast arvates.
§ 13. Õe, eriõe ja ämmaemanda teooria- ja praktikaeksami sooritamist tõendav
dokument
Kõrgkool väljastab eksami sooritamist tõendava dokumendi 15 päeva jooksul eksamikomisjoni
otsuse kuupäevast arvates.
5
§ 14. Õe, eriõe ja ämmaemanda teooria- ja praktikaeksami tulemuse vaidlustamine
Taotlejal on õigus vaidlustada teooria- ja praktikaeksami tulemus kõrgkooli kehtestatud
tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalministri määruse „Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami korraldus“
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse eesmärk on kehtestada tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami koostamise,
korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus isikutele, kes soovivad taotleda enda
tervishoiutöötajana registreerimist, kuid peavad selleks eelnevalt sooritama teooria- ja
praktikaeksami. Määrus rakendub neile Eestis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud
isikutele, kes ei ole täitnud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 28 lõikes 8
sätestatud kohustust esitada Terviseametile registreerimistaotlus ja kvalifikatsiooni tõendav
dokument hiljemalt viie aasta jooksul kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmisest või kelle
kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu seaduse alusel kehtestatud loetelus. Määruse
kohaselt korraldavad eksameid Tartu Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu
Kõrgkool.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Rakendusakti ja selle seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna peaspetsialistid Perit Kirkmann (lahkunud teenistusest 2019 jaanuaris) ja Vootele Veldre
(
[email protected]; tel 626 9140).
Rakendusakti juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Ethel Bubõr (
[email protected]; tel 626 9738).
Rakendusakti on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldus-
talituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]; tel 626 9320).
1.3. Märkused
Määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 28 lõike 11 alusel
uus rakendusakti terviktekst. Rakendusakt ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete
kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrust kohaldatakse TTKS § 28 lõigetes 9 ja 10
nimetatud juhtudel nõutava teooria- ja praktikaeksami korraldamisel Tartu Ülikoolis, Tallinna
Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Eksami sooritamine on tervishoiutöötaja
registreerimise taotlemiseks vajalik, kui isik ei ole taotlenud enda registreerimist tervishoiutöötajate
riiklikus registris viie aasta jooksul1 kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmisest või kui
tema kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu tervishoiutöötajate registreerimise aluseks
olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelus2.
Paragrahv 2 sätestab määruse tähenduses tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni mõistena
dokumentaalselt tõendatud kutse- ja kõrghariduse ning töökogemuse, mis on arstil, hambaarstil,
eriarstil, erihambaarstil, õel, eriõel ja ämmaemandal Eestis töötamiseks vajalik.
Paragrahv 3 sätestab, et arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooria ja praktikaeksami
korraldaja on Tartu Ülikool (edaspidi ülikool). Tegu on ainsa ülikooliga Eestis, mis korraldab arstide
ja hambaarstide tasemeõpet ning eriarstide ja erihambaarstide residentuuri.
1
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lg 8.
2
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lg 3.
Sama paragrahv kehtestab teooria- ja praktikaeksami tasu komponendid ja nende ülemmäära.
Kuna avalik-õiguslik tasu on reguleeritud seadusega, sätestab TTKS teooria- ja praktikaeksami
sooritamise tasu ülemmäära 1000 eurot koos volitusnormiga, mis annab sotsiaalministrile õiguse
kehtestada konkreetne hindamise tasu käesoleva määrusega.
Kehtestatav teooria- ja praktikaeksami tasu koosneb kahest komponendist – menetlustasust ja
eksamitasust. Menetlustasu katab hindamiskomisjoni tööga seotud kulu. Hindamiskomisjon
langetab esitatud dokumentide põhjal otsuse, kas lubada taotleja eksamile ning kas taotleja peab
seejuures sooritama vaid teooriaeksami või ka praktikaeksami. Ülikool hakkab menetlema
dokumente üksnes pärast seda, kui taotleja on tasunud menetlustasu vastavalt esitatud arvele ja
esitanud meditsiiniteaduste valdkonna dekanaadile maksekorralduse koopia. Menetlustasu suurus
on kuni 192 eurot (lisandub käibemaks). Ülikool võib taotlejalt küsida menetlustasu ühe taotluse
menetluse raames vaid ühe korra.
Eksamitasu on arsti, eriarsti ja hambaarsti teooria- ja praktikaeksami sooritamise tasu. Eksamitasu
suurus on kuni 384 eurot (lisandub käibemaks). Eksamitasu katab eksamikomisjoni tööga seotud
kulu. Sel põhjusel on ülikoolil õigus nõuda eksamitasu iga korraldatava eksami eest.
Tasukomponentide ülemmäär on sama, mis eelnõu menetlemise ajal kehtinud sobivustestide ja
teooriaeksamite tasude suurus ülikoolis. Menetlustasu ja eksamitasu eristamise eesmärk on
tagada taotlejalt tasu võtmise läbipaistvus. Näiteks ei ole eksamitasu nõudmine põhjendatud juhul,
kui hindamiskomisjon ei luba taotlejat eksamile ja eksami korraldamisega seotud kulu ülikoolile ei
kaasne.
Paragrahv 4 kehtestab teooria ja praktikaeksami nõuded. Teooriaeksam vastab sisult vastavalt
arsti või hambaarsti põhiõppe lõpueksamile või eriarsti või erihambaarsti residentuuri
lõpueksamile, mistõttu puudub vajadus kehtestada eksameile täpsemaid nõudeid. Arsti ja
hambaarsti põhiõppe lõpueksami sisu ja hindamise põhimõtted on kehtestatud arsti- ja hambaarsti
õppekavas ning residentuuri lõpueksami sisu ja hindamise põhimõtted vastava eriala residentuuri
programmis.
Praktikaeksam on praktikabaasis toimuva juhendatava praktika hindamine. Praktika arvestuslik
kestus on neli kuud arvestusliku koormusega 40 tundi nädalas. Selle aja jooksul on ülikoolil
võimalik sisuliselt hinnata taotleja sobivust tervishoiutöötajana töötamiseks. Praktikabaasi valib
praktika sooritaja ülikooli määratud praktikabaaside seast (loetelu varieerub erialati) ning sõlmib
praktikabaasiga praktikalepingu, mis arvestab rakendusaktis sätestatud ja hindamiskomisjoni
seatud nõudeid (sh praktika sisu ja kestus) ning ülikooli kehtestatud praktika läbimise korda ja
praktika hindamise põhimõtteid.
Paragrahv 5 sätestab teooria- ja praktikaeksami sooritamise taotlemise ja eksamile
registreerumise korra, sh selliste dokumentide ja andmete loetelu, mille taotleja peab ülikoolile
esitama. Pärast menetlustasu laekumist vaatab pädevuse hindamise komisjon (edaspidi
hindamiskomisjon) taotluse ja esitatud dokumendid läbi ning teeb 30 päeva jooksul otsuse.
Nimetatud tähtaeg võimaldab komisjonil esitada vajaduse korral taotlejale täpsustavaid küsimusi
ning esitatud informatsiooni igakülgselt kaaluda. Hindamiskomisjon otsustab, kas taotlejal on
vajalik sooritada teooriaeksam, läbida praktika ja sooritada seejärel teooriaeksam või ei lubata
taotlejat eksamile.
Hindamiskomisjoni otsusest, teooriaeksami toimumise ajast ning ülikooli kehtestatud eksamile
registreerumise korrast teavitatakse taotlejat elektrooniliselt või posti teel.
Taotlejal tuleb praktika sooritada juhul, kui ta ei ole viimase viie aasta jooksul enne eksami
sooritamise taotlemist vähemalt kolm aastat arsti, hambaarsti, eriarsti või erihambaarstina
töötanud. Töökogemus on oluline praktiliste oskuste säilimise jaoks. Kui taotleja on suunatud
praktikale, tuleb see läbida enne teooriaeksamit.
Eksami negatiivsele tulemusele sooritamise korral on võimalik seda uuesti sooritada kuue kuu
jooksul pärast esmakordset sooritamist. Nimetatud periood on piisav, et taotleja saaks eksamil
tuvastatud teadmiste-oskuste lüngad likvideerida. Korduseksami puhul tasub taotleja eksamitasu.
Tähtaja möödumisel tuleb esitada uus taotlus teooria- ja praktikaeksami sooritamiseks ning tasuda
uuesti menetlustasu. Teooria- või praktikaeksami teistkordsel sooritamata jätmisel on
hindamiskomisjonil õigus mitte lubada taotlejat teooria- või praktikaeksamile enne ühe aasta
möödumist arvates viimase teooriaeksami toimumise päevast või teistkordse praktika
lõppkuupäevast.
Hindamiskomisjoni moodustamise ja teooriaeksamile registreerimise täpsema korra kehtestab
ülikool.
Paragrahv 6 sätestab teooria- ja praktikaeksami hindamise korralduse. Teooriaeksami
hindamiseks moodustab ülikool eksamikomisjoni. Eksamikomisjoni moodustamise ja
teooriaeksami hindamise täpsema korra kehtestab ülikool. Praktikat hindab praktikabaasis taotleja
juhendaja ülikooli hindamiskomisjoni sätestatud kriteeriumite alusel. Juhendaja esitab hinnangu
praktika tulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast praktika lõppemist. Nimetatud tähtaeg on vajalik
selleks, et esitatav hinnang saaks olla võimalikult inforikas – lühem tähtaeg ei pruugi arsti töö
eripärasid arvestades seda tagada. Sarnaselt on praktika sooritanud taotlejal kohustus esitada
praktika lõppedes ülikoolile täidetud praktikapäevik 15 päeva jooksul.
Eksamikomisjon teeb otsuse eksamitulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast eksami toimumist.
Siin ja edaspidi on nimetatud tähtaeg vajalik selleks, et anda ülikoolile piisavalt ajalist paindlikkust
perioodidel, kui ülikooli töökoormus on tavapärasest suurem (nt uute üliõpilaste vastuvõtmise või
õpingute lõpetamise tõttu). Praktikaeksam loetakse sooritatuks ülikooli otsusega (tavaliselt kinnitab
selle praktika üldkoordinaator). Taotlejat teavitatakse tulemustest 15 päeva jooksul pärast otsuse
koostamist. Praktikaeksami eduka sooritamise korral teavitab ülikool taotlejat ka teooriaeksami
toimumise ajast ning teooriaeksamile registreerumise korrast.
Paragrahv 7 sätestab, et ülikool väljastab teooria- ja praktikaeksami sooritamist tõendava
dokumendi taotlejale 30 päeva jooksul teooriaeksami toimumisest. Tegemist on ülikoolis
tavapärase õppe või koolituse tulemuse dokumendina vormistamise ajaga.
Paragrahvis 8 sätestatakse, et eksamitulemuste vaidlustamine ning vaide lahendamine toimub
vastavalt ülikooli kehtestatud korrale – tavapäraselt kehtestab selle õppekorralduseeskiri. Kord on
samaväärne põhiõppe ja residentuuriõppe eksamitulemuste vaidlustamise korraga.
Paragrahv 9 sätestab, et õe ja ämmaemanda teooria ja praktikaeksami korraldajad on Tallinna
Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool (edaspidi kõrgkool või kõrgkoolid). Sama
paragrahv sätestab, et teooria- ja praktikaeksami tasu koosneb menetlus- ja eksamitasust –
menetlustasu on kuni 120 eurot ning eksamitasu on kuni 238,33 eurot. Kõrgkool menetleb
dokumente pärast seda, kui taotleja on tasunud menetlustasu vastavalt esitatud arvele. Tasude
suuruse arvestuse aluseks on võetud sarnaste toimingute hinnad, mida kohaldatakse kõrgkoolides
eksamite korraldamisel. Tasu võtmise täpse korra kehtestavad kõrgkoolid korraldusega.
Paragrahviga 10 kehtestatakse teooria- ja praktikaeksami nõuded. Kõrgkoolid lähtuvad õe
teooria- ja praktikaeksami koostamisel kriteeriumitest, mis põhinevad õe pädevusnõuetel.
Ämmaemanda teooria- ja praktikaeksami koostamisel lähtutakse kriteeriumitest, mis põhinevad
ämmaemanda pädevusnõuetel. Täpsemad teooria- ja praktikaeksami hindamise põhimõtted
kehtestab kõrgkool.
Paragrahv 11 sätestab teooria- ja praktikaeksami sooritamise taotlemise ja eksamile
registreerumise korra ning selliste dokumentide ja andmete loetelu, mille taotleja peab oma valitud
kõrgkoolile esitama. Pärast menetlustasu laekumist vaatab hindamiskomisjon taotluse ja esitatud
dokumendid läbi ning teeb 15 päeva jooksul otsuse. Hindamiskomisjon otsustab, kas taotleja saab
sooritada teooria- ja praktikaeksami või on vajalik läbida ka praktika. Samuti on võimalik, et taotlejat
ei lubata eksamile.
Praktika tuleb läbida juhul, kui taotleja ei ole taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul õe
või ämmaemandana vähemalt kolm aastat töötanud. Praktika läbimiseks sobivad baasasutused
määrab kõrgkool, kokkulepped praktika läbimiseks sõlmib praktikabaasiga taotleja. Praktika
sooritamiseks on aega 12 kuud hindamiskomisjoni otsusest arvates. Praktika arvestuslik kestus
on üks kuni neli kuud ja arvestuslik koormus 40 tundi nädalas. Praktika toimub praktikabaasis
juhendaja juhendamisel ning selle eesmärk on hinnata töökeskkonnas taotleja teadmiste ja
oskuste vastavust nõuetele, mis on vajalikud õe, eriõe või ämmaemandana töötamiseks. Praktika
kestuse, sisu ja läbimise tingimused määrab hindamiskomisjon. Praktikabaaside loetelu ning
praktika läbimise tingimused kehtestab kõrgkool.
Eksami negatiivse tulemusega sooritamise korral on võimalik seda uuesti sooritada kuue kuu
jooksul pärast esmakordset sooritamist. Nimetatud periood on piisav, et taotleja saaks eksamil
tuvastatud teadmiste-oskuste lüngad likvideerida. Tähtaja möödumisel tuleb esitada uus taotlus
teooria- ja praktikaeksami sooritamiseks ning tasuda uuesti menetlustasu. Teooria- või
praktikaeksami teistkordsel sooritamata jätmisel on hindamis komisjonil õigus mitte lubada taotlejat
teooria- või praktikaeksamile enne ühe aasta möödumist eksami toimumise päevast.
Paragrahv 12 sätestab teooria- ja praktikaeksami hindamise üldise korralduse. Eksamikomisjoni
moodustamise ja eksami hindamise täpsema korra kehtestavad kõrgkoolid. Hindamiskomisjoni
otsusest, eksami toimumise ajast ning kõrgkooli kehtestatud eksamile registreerumise korrast
teavitatakse taotlejat elektrooniliselt või posti teel 15 päeva jooksul arvates otsuse kuupäevast.
Paragrahv 13 sätestab, et kõrgkool väljastab taotlejale teooria- ja praktikaeksami sooritamist
tõendava dokumendi 30 päeva jooksul eksamikomisjoni otsuse kuupäevast arvates. Tegemist on
tavapärase õppe või koolituse läbimise tulemuse dokumendina vormistamise ajaga.
Paragrahv 14 sätestab, et eksamitulemuste vaidlustamine toimub vastavalt kõrgkooli kehtestatud
korrale (kehtestatud tavapäraselt õppekorralduseeskirjaga). Kord on samaväärne
eksamitulemuste vaidlustamise korraga õe, eriõe ja ämmaemanda õppes.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu (EL) õigusega. EL õigus ei piira ega sea tingimusi
tervishoiutöötajate riigisisesele registreerimisele ja pädevuse kontrollile.
4. Määruse mõjud
Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
need Eestis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud isikud, kes soovivad end
tervishoiutöötajana registreerida, kuid kes pole tähtajaks tervishoiutöötajana registreerinud
või kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu kehtestatud loetelus
Puudutab eelkõige vahetult õpingute lõpetamise järel Eestist lahkunuid, kes naasevad enam kui
viie aasta möödudes Eestisse ja soovivad alustada töötamist tervishoiutöötajana. Olukorras, kus
Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel korraldatakse regulaarselt projektipõhiseid koolitusi „Tagasi
tervishoidu“, jääb määruse alusel registreerimist taotlevate isikute arv kalendriaastas alla 10.
juhendajad
Muudatus mõjutab neid tervishoiutöötajaid, kes hakkavad taotlejaid juhendama, suurusjärk
kalendriaastas vastab taotlejate arvule (vt eelmine punkt).
tervishoiuteenuste kasutajad, Eesti elanikkond.
Tartu Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool
tööandjad: Eesti tervishoiuteenuse osutajad
Terviseamet
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Taotlejad
Määrusega täpsustuv kord muudab sihtrühma kuuluvate tervishoiutöötajate käsitlemise süsteemis
ühetaoliseks. Eksami sooritamine on kõikidele taotlejatele vältimatult vajalik, kui nad soovivad
taotleda enda registreerimist tervishoiutöötajana. Selliste inimeste hulk, keda muudatus puudutab,
on väike, samuti on taotlejate kokkupuude muudatusega ühekordne. Muudatus omab positiivset
mõju, võimaldades eksami edukalt sooritanud tervishoiutöötajatel Eestis tööle asuda.
Ebasoovitavat mõju muudatusega ei kaasne.
Negatiivne mõju on eksami sooritamisega kaasnev kulu taotlejale. Küsitav tasu ei ületa ühelgi
kutsealal kuist töötasu.
Õigusliku muutuse mõju on keskmine – mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju avaldumise sagedus
on väike, mõju ulatus keskmine ning muudatusega ei kaasne ebasoovitava mõju riski.
Juhendajad ehk tervishoiutöötajad
Arstid, hambaarstid, õed ja ämmaemandad juhendavad residente ja praktikante ka praegu.
Lisanduvate juhendatavate hulk on võrreldes teiste gruppidega marginaalne ning juhendamise
periood oluliselt lühem.
Arvestades võimalikku praktikal osalejate arvu ning nende võimalikku jaotumist haiglate vahel, on
mõju avaldumise sagedus väike. Eeldades, et praktika toimub kogenud juhendaja juhendamisel,
ei kaasne muudatusega ebasoovitava mõju riski.
Kokkuvõttes on muudatuse mõju väheoluline – mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju avaldumise
sagedus on väike, mõju ulatus keskmine ning muudatusega ei kaasne ebasoovitava mõju riski.
Juhendajate koormus jääb üldpildis samaks.
Tervishoiuteenuse saajad ehk patsiendid, Eesti elanikkond
Muudatus omab kaudset positiivset mõju elanikkonnale. Eestisse naasvad tervishoiutöötajad
võivad aidata leevendada tervishoiutöötajate nappust mõnel erialal ja parandada seeläbi
tervishoiuteenuste kättesaadavust. Täpsustuv kord taotlejate teadmiste ja oskuste kontrollimisel
aitab tagada ravi kvaliteeti, kuna aitab välistada pädevuse minetanud isikute registreerimist
tervishoiutöötajana.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub.
Mõju majandusele
Mõju majandusele puudub.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub.
Mõju regionaalarengule
Kavandatav muudatus avaldab kaudset positiivset mõju regionaalarengule, st mõjutab piirkondade
arengut kooskõlas regionaalpoliitiliste eesmärkidega, võimaldades parandada tervishoiuteenuste
kättesaadavust tervishoiusüsteemi lisanduva tööjõu kaudu.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Määruse muudatustega kaasneb mõju Tartu Ülikoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile ja Tallinna
Tervishoiu Kõrgkoolile. Mõju saab hinnata väikeseks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega kulusid ega tulu ei kaasne. Kehtestatava teooria- ja praktikaeksami
sooritamise eest makstavat tasu ei saa käsitada tuluna, kuna tasu on oma olemuselt dokumentide
hindamise ja teooria- ja praktikaeksamiga kaasnevate kulude kompenseerimine.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks EIS-i kaudu teistele ministeeriumidele ning arvamuse
avaldamiseks Terviseametile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Tartu
Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnale, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu
Kõrgkoolile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Arstide Liidule ja Eesti Hambaarstide Liidule. Kooskõlastuse
ja arvamuse küsimise käigus esitatud kommentaarid ja vastused neile on esitatud seletuskirja
lisas.
Tervishoiutöötaja teooria- ja
praktikaeksami korraldus.
Seletuskirja lisa 1
Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus
arvamuse esitaja
Rahandusministeerium Kooskõlastame tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami Teadmiseks võetud. Kuna teooria- ja praktikaeksami tasu
korralduse eelnõu Rahandusministeeriumi poolt ühe suurusel puudub mõju riigieelarve kuludele, pole ministeeriumi
märkusega. Kuivõrd teooria- ja praktikaeksami tasu suurusel tasandil kulumudelit välja töötatud. Korralduse muutudes teeb
võib olla tulevikus mõju riigieelarve kuludele (näit. juhul, kui ministeerium ka vastavad muudatused.
valitus otsustaks teatud olukorras kulusid mõnele sihtrühmale
hüvitada), siis menetlus- ja eksamitasu suuruse muutmine
tulevikus peab tuginema vastaval kulumudelil (praegused
määrad fikseeritakse määruses hetkel ülikoolides kehtival
tasemel).
Justiitsministeerium Kõnealune määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste Arvestatud. Eelnõus ja seletuskirjas tehtud asjakohased
korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 28 lõike 11 alusel. parandused. Kõik viidatud sätted, sh § 3 lg 4, § 9 lg 4, § 5 lg 8,
TTKS § 28 lõige 11: § 6 lg 2, § 11 lg 9 ja § 13 lg 3 on jäetud uuenenud eelnõust
välja.
(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 nimetatud
tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami koostamise,
korraldamise ja hindamise korra ning tasu suuruse kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Määruse eelnõu § 3 sätestab arsti, hambaarsti ja eriarsti
teooria- ja praktikaeksami korraldamise ja tasu suuruse.
Määruse eelnõu § 3 lõikes 4 sätestatakse:
(4) Arsti, hambaarsti ja eriarsti teooria- ja praktikaeksami
korraldamise eest tasu võtmise täpsema korra kehtestab
ülikool.
1
Määruse eelnõu § 9 lõige 4 sätestab, et õe ja ämmaemanda
teooria- ja praktikaeksami eest tasu võtmise täpsema korra
kehtestab kõrgkool.
Määruse kehtestamise aluseks olev TTKS § 28 lõige 11 näeb
mh ette, et tasu suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav
minister. Määruse eelnõus on aga sätestatud, et eksami
korraldamise tasu võtmise täpsema korra kehtestab ülikool.
Seletuskirjas on § 3 juures selgitatud: „Taotluse menetlemise
ja täpsema tasu maksmise korra kehtestamise õigus on
jäetud ülikoolile kui sobivaimale tasandile.“
Selline volitamine ülikoolile on võimalik siis, kui seaduses
oleks selline edasivolitusõigus. Praegu aga puudub TTKS-s
norm, mis annaks tasu võtmise täpsema korra kehtestamise
õiguse ülikoolile. Samuti ei ole sellist normi ette nähtud
ülikooliseaduses (kehtetu alates 01.09.2019) ega ka
01.09.2019 jõustuvas kõrgharidusseaduses.
Üldakti andmise õiguse edasi volitamiseks on vajalik
seaduses sätestatud edasi volitamist sisaldavat normi:
näiteks „…minister või tema volitusel ülikool“. Juhime
tähelepanu, et olenemata seaduses sätestatud normist ei ole
võimalik edasi volitamist ette näha igas valdkonnas.
Valdkonnad, kus ei ole võimalik ette näha edasi volitamist on
need, mis on kaitstud põhiseaduse olulisuse põhimõtte osaks
oleva otsese riigivõimu reservatsiooni printsiibiga (Riigikohtu
26.04.2016 otsus nr 3-2-1-40-15, p 58). Käesoleval juhul on
puutumus nt PS §-dega 19, 29 ja 37.
Määruses esineb mitmes normis „täpsem kord“ (lisaks
eelnimetatutele ka § 5 lg 8, § 6 lg 2, § 11 lg 9, § 13 lg 3). Kui
eriseaduses on korralduslikud küsimused antud ülikooli
pädevusse, siis tuleb tähele panna, et ülikool seaduse piire
2
kitsendada ei tohi. Küll on lubatud kehtestada seadust
konkretiseerivaid ja selgitavaid halduseeskirju, kuid need ei
vaja eraldi volitusnormi.
Eelpooltoodust tulenevalt on määruse eelnõu § 3 lõikes 4 ja §
9 lõikes 4 sätestatud edasi delegeerimine vale ja see tuleb
määruse eelnõust välja jätta. Normides, kus esineb „täpsem
kord“, tuleb üle vaadata, kas seadus (nt ülikooliseadus, Tartu
Ülikooli seadus, alates 01.09.2019 ka kõrgharidusseadus)
võimaldab täpsema korra kehtestamist ning
halduseeskirjadega seoses ei ole vaja ette näha
volitusnorme. Juhul kui soovitakse selgitada, millised
korralduslikud küsimused on ülikooli pädevuses, saab seda
teha seletuskirjas.
Majandus- ja Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega arvestamise Arvestatud. Võrreldes algse eelnõuga on tehtud järgmised
kommunikatsiooni- korral. parandused:
ministeerium Märkused eelnõu § 5 lg 1, § 11 lg 1 kohta. Dokumendi-
koopiate esitamise nõue on tänapäeva tingimustes 1) mõlemas viidatud lõikes on viidud punkt 1 järgmisele
arusaamatu. Kas ülikoolil ja tervishoiukõrgkoolil ei ole kujule: „taotlus teooria- ja praktikaeksami sooritamiseks,
ligipääsu EHISe andmetele, et nõutakse kvalifikatsiooni millel sisalduvad taotleja nimi ja isikukood“
tõendava dokumendi koopiat? Lisaks on arusaamatu, et miks 2) mõlemas viidatud lõikes on viidud punkt 2 järgmisele
nõutakse isikut tõendava dokumendi koopiat. Eksamile kujule: „kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia, kui
registreerimiseks piisab isiku nime ja isikukoodi esitamisest andmed omandatud kvalifikatsiooni kohta ei sisaldu EHIS-
taotlusel ning vajadusel saab isikusamasuse kindlaks teha es“
eksamil (esitada isikut tõendav dokument). 3) mõlemas lõikes seni sisaldunud punkt 4 on uuenenud
eelnõus jäetud välja.
Seletuskirjas on märgitud, et määrus rakendub neile Eestis
hariduse omandanud isikutele, kes ei ole viie aasta jooksul
kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmisest alates
omandatud kvalifikatsiooni tervishoiutöötajate registris
registreerinud või nende kvalifikatsiooni tõendav dokument ei
sisaldu kehtestatud loetelus.
3
Seega on Eestis õppinud ja siin elavatelt meditsiinitöötajatelt,
kelle andmed on kantud EHISesse, dokumentide koopiate
nõudmine lubamatu. Need andmed on riigil s.h ülikoolil ja
tervishoiukõrgkoolil olemas.
Dokumentide koopiate nõudmine saab kõne alla tulla siis, kui
Eestis lõpetatud hariduse kohta pole andmeid EHISes,
haridus on omandatud välisriigis või eksamile tuleb välisriigist
pärit meditsiinitöötaja.
Eesti Õdede Liit Eeldame, et paragrahv 9 lõige (2) nimetatud menetlustasu ja Selgitatud. Tervishoiukõrgkoolil on õigus küsida taotlejalt
eksamitasu saab kõrgkool küsida eraldi ka sel juhul kui menetlustasu vaid korra iga teooria- ja praktikaeksami taotluse
taotleja peab läbima praktika? Kui nii on mõeldud, siis kas menetlemise eest, kuid eksamitasu iga korraldatava eksami
eksamitasu katab ära praktikakulud nii 1 kui ka 4 kuulise eest. Arvestama peab, et tasu küsimisel ei tohi ületada
praktika korral? seadusega kehtestatud 1000 euro ülempiiri (vt ka järgmist
vastust).
Juhime tähelepanu, et määruses ei ole väga selgelt Selgitatud. Mööname, et praktika korralduskulude kandmise
sõnastatud/arusaadav kes, mis tingimustel ning mis summas kord TTKS § 28 lõikes 9 ja 10 nimetatud isikute puhul erineb
tasub praktika korralduskulud seadusandja tahtel nt TTKS § 30 fookuses olevate isikute
käsitlusest (vt TTKS § 30 lõige 32). Millises ulatuses rahastab
praktika korraldamise kulu eksamitasust ülikool või
tervishoiukõrgkool ning millises ulatuses tervishoiutöötajast
huvitatud teenuseosutaja (sh nt praktikabaas), on osapoolte
otsustada, kuna määrus ei saa väljuda seaduses sisalduvast
volitusnormist. Seadus piiritleb sõnaselgelt, et taotlejalt nõutav
tasu eksami eest ei saa ületada 1000 eurot.
Sotsiaalministeerium analüüsib 2019. aasta II poolel võimalust
muuta õigust viisil, et kõigi väljaspool tasemeharidust
tööpraktika läbijate praktika korralduskulude kandmine toimuks
samalaadse mudeli järgi.
Põhimõtteliselt kooskõlastame Tervishoiutöötaja teooria- ja Teadmiseks võetud.
praktikaeksami korralduse määruse, kui praktika
korraldamise/rahastamise osa on täpsustatud.
4
Eesti Hambaarstide Liit Tekstis on: „Määrus rakendub neile Eestis hariduse Selgitatud, osaliselt arvestatud. TTKS § 28 lõige 8 ütleb
omandanud isikutele, kes ei ole viie aasta jooksul järgmist: [i]sik on kohustatud esitama Terviseametile käes-
kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmisest alates oleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid hiljemalt viie
omandatud kvalifikatsiooni tervishoiutöötajate registris aasta jooksul kvalifikatsiooni tõendava dokumendi välja-
registreerinud või nende kvalifikatsiooni tõendav dokument andmisest alates. Isikutele, kes nimetatud kohustust ei ole
ei sisaldu kehtestatud loetelus.“ täitnud, näeb TTKS § 28 lõige 9 ette kohustuse läbida
registreerimise taotlemisel tervishoiutöötaja teooria- ja
Kommentaar: Selline määratlus jätab hoopis välja isikud, kes praktikaeksam ja maksta eksami eest tasu. Säte hõlmab seega
on registris näiteks selle loomise algaastatest, aga pole sõnaselgelt ka neid isikuid, kel on kvalifikatsiooni omanda-
töötanud enam kui 10 aastat. Kuidas nemad tööturule tagasi misest möödas 7, 10 või 12 aastat. Täpsustasime siiski
tulevad? seletuskirjas asjasse puutuvat kirjakohta, et kahandada
eksitavate tõlgenduste tekkimise tõenäosust õigusakti
rakendamisel.
Kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelus on ka Selgitatud. Isik ei pea esitama dokumente, mis tema puhul ei
tõend töötamise kohta viimase viie aasta jooksul, aga kui ei ole asjakohased.
ole üldse töötanud – mida taotleja siis esitab?
§ 3 Tekstis on: „Hindamiskomisjon langetab esitatud Selgitatud. Määruse § 5 lg 4 ütleb sõnaselgelt, et juhul kui
dokumentide põhjal otsuse, kas lubada taotleja eksamile taotleja ei ole eksamile registreerumisele eelnenud viie aasta
ning kas taotleja peab seejuures sooritama vaid jooksul erialaselt töötanud, peab ta enne teooriaeksamile
teooriaeksami või ka praktikaeksami“. registreerumist sooritama praktika. Hindamiskomisjon
Küsimus: Mille alusel otsustada kas suunata taotleja analüüsib taotleja esitatud dokumente ja langetab nende põhjal
praktikale või teooriaeksamile, või mõlemale kui tema diplom otsuse, kas inimese erialane töökogemus on olnud piisav
on Eestis väljastatud? selleks, et taotleja saaks eksami läbida ilma praktikata.
§ 4 tekstis on: „Praktika tuleb sooritada juhul, kui taotleja ei Selgitatud. Seadusandja ei ole seni pidanud vajalikuks registris
ole viimase viie aasta jooksul enne eksami sooritamise olevate ja erialaselt pikka aega mittetöötanud isikute käsitlust
taotlemist vähemalt kolm aastat arsti, hambaarsti või reguleerida. Tulenevalt määruse volitusnormist ei käsitle
eriarstina töötanud“. See nõue ei laiene neile, kes on juba nimetatud gruppi ka käesolev määrus.
registris ja ei ole töötanud 10 aastat!
Kui taotleja on eelnevalt töötanud oma erialal mõnes teises Selgitatud. Kui isik on töötanud teises EL riigis tervishoiu-
riigis eelmise viie aasta jooksul, kuid ei ole Eestis töötajana, võib ta TTKS § 29 alusel kanda registrisse ilma
registreeritud. Kas neid võib komisjoni otsuse alusel ilma nimetatud eksamiteta. Nn kolmandates riikides töötanutele
praktika ja teooria eksamita registrisse kanda? kehtivad rangemad nõuded.
5
§5 Tekstis on: „Hindamiskomisjon otsustab, kas taotlejal on Selgitatud.
vajalik sooritada teooriaeksam, läbida praktika ja sooritada 1) Hindamiskomisjon otsustab esitatud dokumentides
seejärel teooriaeksam või ei lubata taotlejat eksamile“. sisalduva informatsiooni baasil (vt ka eelmisi märkuseid).
Küsimused: 2) Hindamiskomisjonil puuduvad volitused tervishoiutöötajaid
1) kui kõik vajalikud dokumendid on esitatud taotleja poolt, registrisse kanda – kandeid teeb vaid Terviseamet. Määruse
mille alusel tehakse otsus eksamile suunamise või fookuses oleva sihtrühma puhul on Terviseametis
mittelubamise suhtes? registreerimiseks vajalik teooria ja-või praktikaeksam sooritada
2) kas hindamiskomisjonil on volitused lubada taotleja kanda positiivsele hindele.
registrisse ka ilma praktikat (ja teooriaeksamit) läbimata? 3) Teoreetiline eksam on hambaarstidel vajalik läbida igal juhul.
3) kas praktikajuhendaja poolse hea iseloomustuse korral on
teoreetiline eksam alati kohustuslik/vältimatu?
Määruse mõju Selgitatud. Viidatud loetelu võib sidusrühmade soovil ja
punkt 4, esimese lõigu lõpp –„... kelle kvalifikatsiooni muudest regulatsioonidest tulenevalt muutuda, mistõttu on
tõendav dokument ei sisaldu kehtestatud loetelus“. võimalik, et mõni täna loetellu kuuluv kvalifikatsioonidokument
Küsimus – milline Eesti õppeasutus sobimatuid sinna tulevikus enam ei kuulu.
kvalifikatsioonidokumente väljastab?
alalõigus taotleja on kirjutatud „ eksami sooritamine on Selgitatud. Isik, kes liigitub asjakohasesse gruppi, peab eksami
kõikidele taotlejatele vältimatult vajalik. igal juhul sooritama. Hindamiskomisjon otsustabki
Küsimus: Kui see tähendab kohustuslik, siis mida praktikaeksami vajaduse, sisu ja vajaliku kestuse üle.
paragrahvis 5 hindamiskomisjon otsustab?
Tartu Tervishoiu Kooskõlastame Tartu Tervishoiu Kõrgkooli poolt määruse Teadmiseks võetud
Kõrgkool "Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami korraldus"
eelnõu selliselt, nagu see on kõrgkoolile saadetud.
Tallinna Tervishoiu Oleme seisukohal, et eelnõus ei ole piisavalt kirjeldatud Selgitatud. Määruse § 11 lg 3 ütleb üheselt, et taotleja, kes ei
Kõrgkool olukorda, kus õe ja ämmaemanda teooria- ja praktikaeksami ole teooria- ja praktikaeksami sooritamise taotluse esitamisele
taotlemisel on vaja taotlejal eelnevalt sooritada praktika eelnenud viie aasta jooksul töötanud õe või ämmaemandana
vähemalt kolm aastat, peab enne teooria- ja praktikaeksami
sooritamisele läbima praktika.
Ettepanek - Määrata õdede ja ämmaemandate teooria- ja Selgitatud. Määruse § 9 lõige 2 sätestab ülempiiri tasu
praktikaeksami sooritamise tasule ülemmäär komponentidele, TTKS-i § 28 lõiked 9 ja 10 ütlevad üheselt, et
tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami sooritamise eest ei
saa kool eksami sooritajalt võtta enam kui 1000 eurot. Seega
on ülemmäär juba kehtestatud.
6
Võib tekkida olukord, kus juhendaja on hinnanud eksami Selgitatud. Määruse § 6 lõige 3 siiski välistab sellise olukorra.
mittesooritanuks, kuid ülikooli otsus on vastupidine
§ 9 (2) Teooria- ja praktikaeksami tasud on erinevad Mittearvestatud. Tasud peavad olema kujunenud läbipaistvalt.
ülikooliga § 3 (2)Ettepanek – Ühtlustada teooria ja Nagu seletuskirjas on selgitatud, on tasukomponentide
praktikaeksami tasud ülemmäär samaväärne eelnõu menetlemise ajal kehtinud
sobivustestide ja teooriaeksamite tasude suurustega. Kuna
arstide töötasu erineb oluliselt õdede töötasust, on erinevused
põhjendatud ka hindamiskomisjonide liikmete töötasudes.
Tasusid mõjutavate kulukomponentide tõustes on nii ülikoolil
kui ka tervishoiukõrgkoolidel võimalik teha ettepanek tasude
tõstmiseks.
§ 10 (2) Ettepanek muuta sõnastus: Ämmaemanda teooria- Mittearvestatud. Ämmaemanda kutse näol on tegu EL
ja praktikaeksami koostamisel lähtutakse kriteeriumitest, mis direktiiviga reguleeritud kutsega ning kehtivad õppekavad, mis
põhinevad kutsestandardiga sätestatud nõuetel. annavad õiguse ämmaemanda kutse saamiseks, peavad
vastama direktiiviga seatud nõuetele. Ministeeriumi käsitluses
peab ämmaemanda teooria- ja praktikaeksam olema
samaväärne kehtiva õppekava alusel eksameid sooritava
õppuriga. Teisisõnu on regulatsiooni seotus õppekavaga
põhjendatum kui seotus kutseseaduse alusel vabatahtlikult
välja töötatud kutsestandardiga.
§ 11 (5) Sätestab taotleja õe ja ämmaemanda praktika Arvestatud osaliselt. § 11 lg 5 on mõneti muudetud. Koosmõjus
kohana praktikabaasi ja nõude, et praktika toimub juhendaja Justiitsministeeriumi märkustega on praktikabaaside loetelu ja
juhendamisel, kuid puudub viide praktika sooritamist võimal- praktikahindamise põhimõtted kehtestamisega seotud sätted
davale praktikakohale. Arsti, hambaarsti ja eriarsti teooria- ja uuenenud määrusest kaotatud. Ülikooli ja tervishoiu-
praktikaeksami taotleja puhul on see § 4 (6) kohaselt täpsus- kõrgkoolide õigust asjasse puutuvaid nõudeid kehtestada on
tatud, et praktikabaaside loetelu ja praktikahindamise markeeritud seletuskirjas
põhimõtted kehtestab ülikool.
Ettepanek: kehtestada samasugune nõue ka õe ja ämma-
emandate praktika sooritamise vajadusele.
Eelnõus puudub edasine praktikale mineku korraldus ja jääb Arvestatud. Määruse § 11 lõiget 5 on täpsustatud, uue
arusaamatuks, kas taotleja otsib ise praktikakoha sobivatest sõnastuse kohaselt teavitab kõrgkool praktika läbimise
praktikabaasidest (juhul, kui ta teeb selle valiku kõrgkooli vajadusel taotlejat praktika kestusest, sisust ja läbimise
praktikabaaside loetelu alusel) või ta suunatakse kõrgkooli tingimustest. Kõrgkoolil on seega võimalik määratleda,
millistes praktikabaasides saab taotleja praktikat läbida.
7
poolt. Kuna taotlejal puudub ametlik seos kõrgkooliga, siis
kõrgkool suunata ja praktikakohta taotleda ei saa.
Arvamus: taotleja võib seda teha, kuid sel juhul kõrgkooli
soovitustest lähtuvalt.
Kõrgkoolid taotlevad praktikakohti õppekaval õppivatele Selgitatud. Käesoleva määruse aluseks on TTKS § 28 lõige 11
üliõpilastele igal kevadel korraga terveks järgmiseks ja määruse fookuses tervishoiutöötaja teooria- ja praktika-
õppeaastaks. Kehtiva konsensusleppe kohaselt õdede ja eksami korraldamine lõikes 9 ja 10 nimetatud isikutele.
ämmaemanda õppekava üliõpilaste praktikad toimuvad ilma Olukorras, kus seadus ei ole ette näinud eksamiga seotud
tasuta praktikabaasides, kes on Eesti Haiglate Liidu liikmed. kulude kandmist teistele osapooltele peale taotleja, ei ole
Eelnõus puudub vastav märge taotleja praktikatasu kohta. võimalik sotsiaalministri määrusega sotsiaalministeeriumile
Vajalik on sätestada taotlejale vajalik maksmise kord ja ega ühelegi teisele osapoolele rahalisi kohustusi ette näha.
praktikatasu.
Mööname, et praktika korralduskulude kandmise kord TTKS §
28 lõikes 9 ja 10 nimetatud isikute puhul erineb seadusandja
tahtel nt TTKS § 30 fookuses olevate isikute käsitlusest (vt
TTKS § 30 lõige 32 .Millises ulatuses rahastab praktika
korraldamise kulu eksamitasust tervishoiukõrgkool ning
millises ulatuses tervishoiutöötajast huvitatud teenuseosutaja
(sh nt praktikabaas), on osapoolte otsustada ja eelnõu ega
selle seletuskiri seda käsitleda ei saa. Küll peavad eksamite
läbiviijad arvestama, et taotlejalt nõutav tasu eksami eest ei
saa ületada 1000 eurot.
Sotsiaalministeerium analüüsib 2019. aasta II poolel võimalust
muuta õigust viisil, et kõigi väljaspool tasemeharidust
tööpraktika läbijate praktika korralduskulude kandmine toimuks
samalaadse mudeli järgi.
Eesti Ämmaemandate Eesti Ämmaemandate Ühingul ei ole täiendusi Teadmiseks võetud
Ühing
Tartu Ülikooli Tartu Ülikool teeb ettepaneku muuta määruse § 4 lõike 4 Arvestatud.
meditsiiniteaduste sõnastust. Uueks sõnastuseks pakun: “Praktikaeksam on
valdkond vastavalt arsti, hambaarsti või eriarsti praktika hindamine.”
8
Määruse § 3 järgi on praktikaeksami korraldajaks ülikool, kes
ainsana Eestis omab vastavat pädevust. Praeguse eelnõu
teksti järgi on aga praktikaeksami hindajaks praktikabaasi
juhendaja. Praktikajuhendaja hindab igapäevaselt taotleja
oskusi ja teadmisi, kuid praktika lõpphindamine tehakse
Tartu Ülikooli praktika üldkoordinaatori poolt praktikapäeviku
ja praktikajuhendaja hinnangu alusel. Sarnastel alustel
toimub praktika hindamine ka arstiteaduse kuuendal
kursusel ja ka residentide õppes. Vältimaks määruse
sõnastuse mitmetimõistetavust saab muudatuse tulemusel
määruse tekst selgem ja vastab paremini tegelikule
praktikale.
Eelpooltoodust lähtuvalt palub Tartu Ülikool muuta ka § 6 Arvestatud sisuliselt. Struktureeritud ja sõnastatud pakutust
lõiget 3. Uueks sõnastuseks pakun: „§ 6 (3) Praktikat hindab erinevalt.
praktikabaasis taotleja juhendaja ülikooli hindamiskomisjoni
sätestatud kriteeriumite alusel. Juhendaja esitab hinnangu
praktika tulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast praktika
lõppu. Praktika sooritaja on kohustatud praktika lõppedes
esitama ülikoolile täidetud praktikapäeviku. Praktikaeksami
tulemus kujuneb praktikapäevikus ettenähtud tegevuste
sooritamise ja praktikajuhendaja hinnangu alusel.
Praktikaeksami tulemus vormistatakse ülikooli otsusega.“
Juhul kui määruse teksti muutmine praeguses faasis on Mittearvestatud. Ministeerium on seisukohal, et seletuskiri ei
keeruline, palub Tartu Ülikool, et seletuskirja §-i 3 selgituses pea ega saa käsitleda aspekte, mida vastav eelnõu ei
oleks selgelt väljendatud põhimõte, et praktikaeksami tasu ei reguleeri. Kuidas toimub praktika korraldamise kulu rahasta-
sisalda praktika korralduskulu, sealhulgas praktika mine ehk kas ja millises ulatuses kannab kulu eksamitasust
juhendamistasu praktikabaasile. ülikool ning kas ja millises ulatuses tervishoiutöötajast
huvitatud teenuseosutaja (sh nt praktikabaas), on osapoolte
otsustada ja eelnõu ega selle seletuskiri seda käsitleda ei saa.
Arvestama peab, et seadusandja on TTKSis seadnud § 28
lõigetes 9 ja 10 nimetatud isikutelt küsitavale tasule ülempiiri.
Mööname, et praktika korralduskulude kandmise kord TTKS §
28 lõikes 9 ja 10 nimetatud isikute puhul erineb seadusandja
9
tahtel nt TTKS § 30 fookuses olevate isikute käsitlusest (vt
TTKS § 30 lõige 32). Sotsiaalministeerium analüüsib 2019.
aasta II poolel võimalust muuta õigust viisil, et kõigi väljaspool
tasemeharidust tööpraktika läbijate praktika korralduskulude
kandmine toimuks samalaadse mudeli järgi.
Lisaks soovib Tartu Ülikool, et seletuskirja §-i 4 selgitusse Arvestatud sisuliselt. Struktureeritud ja sõnastatud pakutust
märgitakse täiendus, et praktikandi ja praktikabaasi vahel erinevalt.
sõlmitavas lepingus on kirjeldatud ka ülikooli poolt
kehtestatud praktika hindamise põhimõtted.
Eesti Arstide Liit Teeme ettepaneku sätestada, et arsti ja eriarsti teooria ja Mittearvestatud. Ministeerium ei pea põhjendatuks sätestada
praktikaeksam sooritatakse eesti keeles. Tartu ülikooli käesolevas määruses Eestis kvalifikatsiooni omandanud
arstiõpe on võimalik läbida ja lõpueksam sooritada ka inglise isikute eksamineerimisele täiendavaid keelenõudeid. Arstide ja
keeles, Eestis arstina töötamiseks on vajalik eesti keele hambaarstide eksamite hindamise täpsemad nõuded
oskus. kehtestab määruse kohaselt ülikool. Olukorras, kus ülikool on
suuteline korraldama nii praktikat kui ka osa eksameist ka
näiteks inglise keeles, puuduvad head argumendid ülikooli
õiguste piiramiseks.
Nõustume täielikult, et Eestis arstina töötamiseks on vajalik
eesti keele oskus. Samas võib taotluse esitamisest
tervishoiutöötajana registreerimiseni kuluda pool aastat või
enamgi ning selle aja vältel on Eestis töötada soovival siin
kvalifikatsiooni omandanud isikul võimalik oma keeleoskust
värskendada, et vastata keeleseaduses sätestatud nõuetele
hetkel, mil ta Eestis tööd alustab.
Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, missugune on arsti ja Selgitatud. Mööname, et TTKS § 28 lõikes 9 ja 10 nimetatud
eriarsti praktikal osaleja staatus tervishoiuteenuse isikute õigused erinevad seadusandja tahtel nt TTKS § 30
osutamisel. Kui praktikal osaleja ei ole registreeritud fookuses olevate isikute käsitlusest (vt TTKS § 30 lõige 32).
tervishoiutöötajana ega kuulu tervishoiuteenuse osutamisel Teisalt on praktika läbijate staatus sama, mis praegugi nt tagasi
osalejate hulka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § tervishoidu projektide raames kutsekvalifikatsiooni taastavatel
43 alusel, siis ei ole tal ligipääsu e-tervise infosüsteemile. arstidel ja õdedel ning regulatsioonide erinevuse negatiivne
mõju ajutine ja tagasihoidlik.
10
Sellest hoolimata analüüsib sotsiaalministeerium 2019. aasta
II poolel võimalust muuta õigust viisil, et kõigi väljaspool
tasemeharidust tööpraktikat läbivate taotlejate õiguslik staatus
oleks samaväärne.
Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kuidas rahastatakse Selgitatud. Olukorras, kus seaduses puudub volitusnorm
praktika juhendamist. Teeme ettepaneku sätestada eelnõus eksamiga seotud kulude kandmiseks riigieelarvest, ei ole
praktika juhendaja tasu suurus ja näha sellele ette rahaline määrusega võimalik selliste kulude kandmist riigieelarvest ette
kate riigieelarvest. näha.
Mööname, et praktika korralduskulude kandmise kord TTKS §
28 lõikes 9 ja 10 nimetatud isikute puhul erineb seadusandja
tahtel nt TTKS § 30 fookuses olevate isikute käsitlusest (vt
TTKS § 30 lõige 32). Millises ulatuses rahastab praktika
korraldamise kulu eksamitasust tervishoiukõrgkool ning
millises ulatuses tervishoiutöötajast huvitatud teenuseosutaja
(sh nt praktikabaas), on osapoolte otsustada ja eelnõu ega
selle seletuskiri seda käsitleda ei saa. Teisalt piiritleb seadus
sõnaselgelt, et taotlejalt nõutav tasu eksami eest ei saa ületada
1000 eurot.
Sotsiaalministeerium analüüsib 2019. aasta II poolel võimalust
muuta õigust viisil, et kõigi väljaspool tasemeharidust
tööpraktika läbijate praktika korralduskulude kandmine toimuks
samalaadse mudeli järgi
Eelnõu § 5 lõikes 2 nimetatakse ülikooli moodustatud Mittearvestatud. Leiame, et kvalifikatsiooni hindamise komisjon
komisjoni pädevuse hindamise komisjoniks. Sotsiaalministri oleks eksitav termin. Hoolimata mõningast sarnasusest on
määruse „Tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise nõuded“ § kutse- ja erialaühenduste moodustatud pädevuskomisjonide
4 lõige 2 järgi hindavad tervishoiutöötaja pädevust kutse- ja ning ülikooli moodustava pädevuse hindamise komisjoni
erialaühenduste moodustatud pädevuskomisjonid. (lühidalt hindamiskomisjoni) tähistused piisavalt erinevad
Segaduste vältimiseks teeme ettepaneku nimetada ning nende segiajamine praktikas pigem ebatõenäoline ning
käesolevas eelnõus ülikooli moodustatud komisjoni selle juhtumisel negatiivne mõju tagasihoidlik.
kvalifikatsiooni hindamise komisjoniks.
11