dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Translated Draft Report

Sotsiaalministeerium · 26. august 2019
Viit
1.4-4/338-2
Registreeritud
26. august 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
European Commission, Directorate-General for Health and Food Safety
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-4 Kutsed ja kirjavahetus rahvusvahelistel seminaridel, konverentsidel jt üritustel osalemiseks
Toimik
1.4-4/2019
Vastutaja
Kärt Sõber (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)
Lahendamise tähtaeg
25. september 2019

Failid

  • 📎2019-07-16 Ares 4608970 DRAFT_SIGNED_MR_2019-6833.pdf394 KB
  • 📎2019-07-16 Ares 4609063 MS CA Translation.pdf89 KB
  • 📎E-kiri.pdf636 KB

Sisu (failidest)

Ref. Ares(2019)4608970 - 16/07/2019 EUROOPA KOMISJON TERVISE JA TOIDUOHUTUSE PEADIREKTORAAT Tervise ja toidu valdkonna auditid ja analüüsid DG(SANTE) 2019-6833 VIITED: ECDC EESTI KÜLASTUS SEOSES ANTIMIKROOBIKUMIRESISTENTSUSEGA. STOCKHOLM, ECDC, 2019 DG(SANTE) 2019-6833 ÜHISARUANDE KAVAND TERVISEÜHTSUSE PÕHIMÕTETE KOHASE EESTI VISIIDI KOHTA, MIS TOIMUS 25.–29. MÄRTSIL 2019, ET ARUTADA ANTIMIKROOBIKUMIRESISTENTSUSEGA SEOTUD POLIITIKAT Kokkuvõte Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) ja Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraat külastasid ühiselt Eestit 25.–29. märtsil 2019. Külastus toimus pädevate asutuste kutsel, et aidata neil koostada antimikroobikumiresistentsusega võitlemise riiklikku strateegiat terviseühtsuse põhimõtetest lähtuvalt. Mitme Euroopa seirevõrgustiku andmetel on antimikroobikumide tarbimine Eesti inimtervishoiusektoris väike ning antimikroobikumide kogumüük veterinaariasektoris on mõõdukas. Pädevad veterinaarasutused on siiski mures kriitiliselt tähtsate antimikroobikumide kasvava kasutuse ja antimikroobikumiresistentsuse suure esinemuse tõttu. Kuigi antimikroobikumiresistentsuse esinemus inimestelt saadud kliinilistest isolaatidest saadud oluliste bakterite hulgas on väike, leidub viiteid sellele, et antimikroobikumiresistentsuse praegune olukord inimtervishoiusektoris võib halveneda, sellele osutavad nimelt resistentsete bakterite puhanguline levimine haiglates, laiendatud toimespektriga β-laktamaase tootvate Enterobacteriaceae'ga patsientide arvu suurenemine ning mõnes haiglas isoleerimispäevade arvu suurenemine. Peale selle jõuti aruandes järeldusele, et terviseühtsuse põhimõtet järgivat lähenemisviisi ei ole Eestis antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemisel veel kasutusele võetud. Antimikroobikumiresistentsuse alal on alanud mitteametlik koostöö asjaomaste pädevate asutuste ja sidusrühmade vahel, kuid sektoritevahelise juhtkomitee loomine on ikka veel pooleli. Kuigi veterinaariavaldkonna antimikroobikumiresistentsuse alane tegevuskava (edaspidi „AMR- tegevuskava“) aastateks 2019–2023 on paika pandud, peaks vastavad kavad inimtervishoiu- ja keskkonnavaldkonnas koostatama sel aastal, samuti tuleb sel aastal lõplikult valmis saada riiklik üldine tervisühtsuse põhimõtet järgiv AMR-tegevuskava. Pädevad asutused on tunnistanud vajadust suurendada inimtervishoiu- ja veterinaariasektoris tegutsevate tervishoiuteenuste osutajate, asjaomaste sidusrühmade ja avalikkuse teadlikkust antimikroobikumiresistentsuse kohta. Konkreetsed sellekohased näited on esitatud veterinaariavaldkonna AMR-tegevuskavas ning eeldatakse, et teadlikkuse suurendamine on hetkel koostamisel olevates tegevuskavades olulisel kohal. Antimikroobikumiresistentsuse probleemi suhteliselt piiratud ulatuse tõttu alahinnatakse inimtervishoiusektoris antimikroobikumiresistentsuse võimalikke tagajärgi tulevikus ja võimalik, et ei peeta prioriteetseks meetmeid, mis on vajalikud tervishoiusüsteemi kaitsmiseks antimikroobikumiresistentsusest tingitud ohtude eest. Praegu tehtav seire ja kontrollid sisaldavad palju käsitsitööd, individuaalset panust ja isiklikke sidemeid ning need ei pruugi olla piisavad, et seista silmitsi võimalike tulevikuprobleemidega. Kuigi külastuse ajal paistsid haiglad nende väheste patsientidega, kellel esines multiresistentseid organisme, hästi toime tulevat, võib olukord antimikroobikumiresistentsuse levimuse suurenedes muutuda. Antimikroobikumiresistentsuse riikliku koordineerimise ja järelevalve jaoks eraldatud piiratud inimressursid tõstatavad küsimusi nende jätkusuutlikkuse kohta, kuna ressursid ei tundunud vastavat tegevuse ulatusele ja töökoormusele. Samuti nappis riiklikke rahastamisvahendeid, et parandada diagnoosimissuutlikkust ja seiret, ning puudus toimiv riiklik inimtervishoius esineva antimikroobikumiresistentsuse referentlabor. Veterinaariasektoris juurutavad pädevad asutused uut riskipõhist lähenemisviisi, et keskenduda II veterinaararstidele, kes ostavad suurimaid koguseid kriitiliselt tähtsaid antimikroobikume. See lähenemisviis võib anda kohapealsest olukorrast parema ülevaate. Kuid kuna puudub igasugune õiguslik alus, mis reguleeriks antimikroobikumide mõistlikku kasutamist loomade ravis, võib osutuda keerukaks selles osas olulist muutust saavutada. Eekõige püstitatakse veterinaariavaldkonna tegevuskavas eesmärgid vähendada kriitiliselt tähtsate antimikroobikumide hulka, kuid neid väljendatakse müügi 30%lise vähenemisena 2023. aastaks. Ent seda on võimalik saavutada, kui loomade populatsioon väheneb, ilma et muutuks retseptide väljakirjutamise praktika. Mis puutub keskkonnasektorisse, siis kuigi vee raamdirektiivi kohaste ainete seiret eelmistel aastatel ei tehtud, on kavas sellega jätkata 2019. aastal. Käimas on muud seireprogrammid, milles käsitletakse vees leiduvate farmakoloogiliste toimeainete jääke. Aruandes antakse ülevaade mitmesugustest kaalutlustest, mis võivad olla abiks riikliku üldise AMR- tegevuskava läbivaatamisel ja rakendamisel. III Sisukord 1 Sissejuhatus........................................................................................................................................1 2 Eesmärgid ja ulatus ............................................................................................................................1 3 Taustteave ..........................................................................................................................................2 4 Tähelepanekud ja järeldused ..............................................................................................................4 4.1 Antimikroobikumiresistentsuse vastased strateegiad, tegevuskavad ja koordineerimine terviseühtsuse kontekstis........................................................................................................................4 4.1.1 Riiklikud antimikroobikumiresistentsuse vastased strateegiad ja tegevuskavad .................4 4.1.2 Sektoritevaheline koostöö ja koordineerimine, sealhulgas terviseühtsuse põhimõtet järgiv lähenemisviis......................................................................................................................................6 4.1.3 Järeldused antimikroobikumiresistentsuse vastaste strateegiate, tegevuskavade ja koordineerimise kohta terviseühtsuse kontekstis ...............................................................................7 4.2 Antimikroobikumiresistentsusega seotud inimtervishoiu aspektid.............................................7 4.2.1 Laborite suutlikkus...............................................................................................................7 4.2.2 Antimikroobikumiresistentsuse seire inimtervishoius ..........................................................9 4.2.3 Antibiootikumikasutuse seire inimtervishoius......................................................................9 4.2.4 Suunised antibiootikumide kasutamise ja antibiootikumravi kohta inimtervishoius .........10 4.2.5 Nakkuste ennetamine ja tõrje inimtervishoius ...................................................................11 4.2.6 Antimikroobikumiresistentsuse alased koolitusprogammid...............................................13 4.2.7 Avalik teave antimikroobikumiresistentsuse kohta ............................................................13 4.2.8 Turustamisega seotud küsimused.......................................................................................14 4.2.9 Järeldus antimikroobikumiresistentsusega seotud inimtervishoiuaspektide kohta ...........15 4.3 Antimikroobikumiresistentsusega seotud veterinaaria- ja keskkonnaaspektid .........................16 4.3.1 Loomade ja toiduainete antimikroobikumiresistentsuse seire, sh asjakohane laboratoorne võimekus...........................................................................................................................................16 4.3.2 Antimikroobikumide loomadel kasutamise seire................................................................18 4.3.3 Antimikroobikumide ja antimikroobikumiresistentsuse alane keskkonnaseire..................19 4.3.4 Meetmed antimikroobikumide vähendatud ja/või mõistliku kasutamise edendamiseks loomadel...........................................................................................................................................19 4.3.4.2 Veterinaarantimikroobikumide ja veterinaarravi kättesaadavus...............................20 4.3.4.3 Veterinaarantimikroobikumide vajaduse vähendamine .............................................21 4.3.5 Teavitustegevus ja teadlikkuse suurendamine antimikroobikumiresistentsuse ja antimikroobikumide mõistliku kasutamise kohta loomadel .............................................................22 4.3.6 Järeldus antimikroobikumiresistentsusega seotud veterinaaria- ja keskkonnaaspektide kohta 23 IV 5 Üldised järeldused............................................................................................................................24 6 Võimalikud tulevased meetmed.......................................................................................................25 6.1.1 Antimikroobikumiresistentsusega seotud terviseühtsuse aspektid .....................................25 6.1.2 Antimikroobikumiresistentsusega seotud inimtervishoiuaspektid .....................................26 6.1.3 Antimikroobikumiresistentsusega seotud veterinaaria- ja keskkonnaaspektid..................27 7 Lõppkoosolek...................................................................................................................................28 V ARUANDES KASUTATAVAD LÜHENDID JA MÕISTED Lühend Selgitus AMR Antimikroobikumiresistentsus DDD Kindlaksmääratud päevane annus EARS-Net Antimikroobikumiresistentsuse seire üleeuroopaline võrgustik ECDC Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus EFSA Euroopa Toiduohutusamet EMP Euroopa Majanduspiirkond EMA Euroopa Ravimiamet ESAC-Net Üleeuroopaline antimikroobsete ainete tarbimise seire võrgustik ESVAC Antimikroobsete ainete veterinaarmeditsiinis tarbimise üleeuroopaline seire EL Euroopa Liit EUCAST Antimikroobse tundlikkuse Euroopa analüüsikomitee EURL-AR ELi referentlabor (antimikroobikumiresistentsuse tuvastamiseks) ELÜ Eesti Loomaarstide Ühing MALDI-TOF Maatriksainega vahendatud laserdesorptsioon-ionisatsioon – lennuaeg PCU Populatsiooni korrigeerimise ühik VTA Veterinaar- ja Toiduamet VTL Veterinaar- ja Toidulaboratoorium WHO Maailma Terviseorganisatsioon VI 1 SISSEJUHATUS Eesti ametiasutused kutsusid Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust (ECDC) ja Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraati 25.–29. märtsil 2019 ühiselt Eestit külastama. Külastuse üldiseks eesmärgiks olid 29. juunil 2017. aastal avaldatud komisjoni terviseühtsuse põhimõtet järgiva antimikroobikumiresistentsuse vastase tegevuskava1 järelmeetmed, eelkõige Eesti abistamine terviseühtsuse põhimõtet järgivate AMR-vastaste riiklike ja poliitiliste strateegiate edasisel väljatöötamisel ja rakendamisel. ECDC töörühm keskendus antimikroobikumiresistentsuse inimtervishoiuga seotud aspektidele ning komisjoni töörühm tegeles veterinaariaga ja piiratud mahus ka keskkonnaga seotud aspektidega. Mõlemas töörühmas oli riiklikke eksperte teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Käesolevas aruandes on ühendatud mõlema töörühma peamised tähelepanekud ja järeldused ning kindlaks tehtud valdkonnad, kus edasine arendamine võiks kasu tuua. Avakoosolek peeti 25. märtsil. Sellel koosolekul kinnitati külastuse eesmärgid, ulatus ja ajakava. 2 EESMÄRGID JA ULATUS Ühiskülastuse üldeesmärk oli Eesti abistamine terviseühtsuse põhimõtet järgivate antimikroobikumiresistentsuse vastaste riiklike ja poliitiliste strateegiate edasisel väljatöötamisel ja rakendamisel. See eesmärk hõlmas a) antimikroobikumiresistentsuse ennetamise ja ohjamise olukorda käsitlevat arutelu asjaomaste pädevate asutuste ning riigi valdkonna ja tootmisharu sidusrühmadega ning b) teabevahetust Eestis ja muudes liikmesriikides nende probleemide lahendamiseks rakendatud hea tava näidete kohta, mis võiksid olla abiks antimikroobikumiresistentsuse vastaste riiklike strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel. Ühiskülastuse ulatus oli järgmine:  antimikroobikumiresistentsuse inimtervishoiualaste aspektidega seoses keskenduti külastusel antimikroobikumiresistentsuse ohjamisele antimikroobikumide mõistliku kasutamise teel ning nakkuste ennetamisele ja tõrjele;  antimikroobikumiresistentsuse veterinaariaalaste aspektidega seoses keskenduti külastusel poliitilistele strateegiatele, millega võideldakse antimikroobikumiresistentsuse vastu antimikroobikumide vähendatud ja mõistliku kasutamise teel, nagu on soovitatud ELi suunistes antimikroobikumide mõistlikuks kasutamiseks veterinaarmeditsiinis 2; 1 https://ec.europa.eu/health/amr/sites/amr/files/amr_action_plan_2017_en.pdf 2 http://ec.europa.eu/health/antimicrobial_resistance/docs/2015_prudent_use_guidelines_et.pdf. 1  Riiklike antimikroobikumiresistentsuse vastaste strateegiate, tegevuskavade ning sektorivahelise koordineerimise ja koostöö alastes aruteludes võeti arvesse asjakohaseid suuniseid ja dokumente, sealhulgas neid, mille on üheskoos vastu võtnud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), Maailma Loomatervise Organisatsioon (OIE) 3, Euroopa Ravimiamet (EMA) 4 ja Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) 5. Nende eesmärkide täitmiseks toimusid järgmised kohtumised ja külastused. Külastused/kohtumised Arv Märkused Ühised ava- ja lõppkoosolekud Sotsiaalministeeriumi, Pädev Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Terviseameti, Keskasutus 2 asutus Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumiga (VTL) Veterinaaria- ja keskkonnaalased aspektid Kohtumine Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, VTA ja Pädev asutus VTLiga Kohtumine Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli kalanduse teabekeskuse, Eesti Loomaarstide Ühingu (ELÜ), Eesti Väikeloomaarstide Seltsi, Tootmisharu sidusrühmad 1 Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Vesiviljelejate Liidu, Eesti Põllumajanduskoja ja suurloomaarstiga Veterinaarkliinikud 1 Üks lemmikloomakliinik Põllumajandusettevõtted 2 Üks piimatootmis- ja üks linnukasvatusettevõte Inimtervishoiualased aspektid Kohtumised Terviseametiga (sh referentlabori külastus), Ravimiameti ja Pädev asutus 3 Eesti Haigekassaga Põhja-Eesti Regionaalhaigla (haigla nõukogu, infektsioonikontrolli talitus, mikrobioloogialabor, apteek, raviosakonnad); Ida-Tallinna Keskhaigla (infektsioonikontrolli osakond, mikrobioloogialabor, Haiglad 4 intensiivraviosakond); Tartu Ülikooli Kliinikum (haigla nõukogu, infektsioonikontrolli teenistus, sisekliinik, intensiivraviosakond, apteek, mikrobioloogia- ja tuberkuloosilabor); Lääne-Tallinna Keskhaigla (infektsioonikontrolli osakond, nakkushaiguste osakond) Perearstid 1 Üks perearstikeskus Tallinnas Jaemüügiapteegid 1 Üks jaemüügiapteek Tallinnas Kohtumine Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi ja Eesti Laborimeditsiini Kutseorganisatsioonid 1 Ühinguga Loetelu õigusaktidest, millele on käesolevas aruandes osutatud, on esitatud I lisas. Selles viidatakse vajaduse korral õigusakti viimasele muudetud versioonile. 3 http://apps.who.int/iris/handle/10665/204470 4 http://www.ema.europa.eu/ema/index.jsp?curl=pages/special_topics/general/general_content_000439.jsp& mid=WC0b01ac0580a7815 5 https://www.efsa.europa.eu/en/topics/topic/antimicrobial-resistance 2 3 TAUSTTEAVE Riikide ühiskülastused on üks paljudest komisjoni terviseühtsuse põhimõtet järgiva antimikroobikumiresistentsuse vastase tegevuskava raames tehtud algatustest ning nende eesmärk on muuta EL parimate antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse tavadega piirkonnaks. Terviseühtsuse mõiste väljendab inimeste ja loomade tervise omavahelist seost ning seda, et haigused levivad ühelt teisele ja antimikroobikumiresistentsuse ohuga tuleb võidelda mõlemas valdkonnas. Terviseühtsuse põhimõtet järgiv lähenemisviis hõlmab ka keskkonda, mis on samuti inimeste ja loomade kokkupuutepunkt ja uute resistentsete organismide võimalik allikas. Terviseühtsuse põhimõtet järgivat lähenemisviisi antimikroobikumiresistentsusega võitlemisele on üleilmselt tunnustatud, nimelt maailma terviseassamblee poolt, kes innustas kõiki oma liikmesriike, sealhulgas ELi liikmesriike 2017. aastaks välja töötama ja kehtestama riiklikke AMR-tegevuskavu, mis on kooskõlas 2015. aasta mais toimunud 68. maailma terviseassambleel vastu võetud WHO üleilmse AMR-tegevuskavaga6. Riikide ühiskülastuste eesmärk on toetada liikmesriike oma riiklike AMR-tegevuskavade väljatöötamisel ja rakendamisel ning need külastused põhinevad ECDC ja komisjoni varem tehtud tööl.  Inimtervishoiuvaldkonnas on ECDC välja töötanud riikide külastamise korra, et antibiootikumide mõistliku kasutamise ja nakkustõrje teel antimikroobikumiresistentsuse ennetamise ja tõrje olukorda arutada ja hinnata. Nimetatud meetmed põhinevad nõukogu soovitusel 2002/77/EÜ antimikroobikumide mõistliku kasutamise kohta inimtervishoius, milles soovitatakse võtta mitmesuguseid meetmeid antimikroobikumiresistentsuse väljakujunemise ennetamiseks ja tõrjeks. Nõukogu 10. juuni 2008. aasta järeldustes antimikroobikumiresistentsuse kohta7 korrati üleskutset antimikroobikumiresistentsusega võitlemisele. Juunis 2009 võtsid ELi tervishoiuministrid vastu nõukogu soovituse patsiendiohutuse kohta, mis hõlmas ka tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet8. Soovituses rõhutati veelgi antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse olulisust patsiendiohutuse tagamisel. Vastuseks üleskutsele, mis esitati nõukogu järeldustes, mis käsitlevad järgmisi terviseühtsuse põhimõtet järgiva lähenemisviisi kohaseid samme antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks (avaldatud juulis 2016),9 avaldati juunis 2017 ELi suunised antimikroobikumide mõistliku kasutamise kohta inimtervishoius10.  Veterinaariavaldkonnas ning osana komisjoni tööst antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemisel on tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi tervise ja toidu valdkonna auditite ja analüüsi direktoraat viinud ellu projekti, milles käsitletakse liikmesriikide meetmeid antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemisel seoses veterinaarravimite kasutamisega, 6 http://www.who.int/antimicrobial-resistance/national-action-plans/en/ 7 http://www.consilium.europa.eu/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/en/lsa/101035.pdf 8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ%3AC%3A2009%3A151%3ATOC 9 https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/963104ce-5096-11e6-89bd- 01aa75ed71a1/language-et 10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=OJ%3AC%3A2017%3A212%3ATOC 3 ning milles tehakse kindlaks sellised hea tava näited, millest teistel liikmesriikidel võiks kõnealuse probleemi lahendamisel abi olla. Selles töös on arvesse võetud eespool nimetatud suuniseid antimikroobikumide mõistlikuks kasutamiseks veterinaarmeditsiinis, mis avaldati 2015. aastal. Projekti ülevaatearuanne avaldati juba 2018. aastal11 ning lõplikku ülevaatearuannet on oodata 2019. aastal. Peale selle on eespool nimetatud direktoraat teinud rea auditeid otsuses 2013/652/EL sätestatud nõuete rakendamise kohta ning selle auditiseeria vaheülevaate aruanne avaldati 2017. aastal12 ja lõplikku ülevaatearuannet on oodata 2019. aastal. ECDC missioon on selle asutamismääruse nr 851/2004 kohaselt i) välja selgitada nakkushaigustest tulenevad olemasolevad ja tekkivad ohud inimeste tervisele, neid ohtusid hinnata ja nendest teavitada; ii) liidus või liitu levida võivate tundmatut päritolu muude haiguspuhangute korral tegutseb keskus omaenese algatusel, kuni puhangu allikas on teada ja iii) puhangu korral, mis pole selgelt põhjustatud nakkushaiguse poolt, tegutseb keskus ainult koostöös pädeva ametiasutusega selle ametiasutuse palvel. Missiooni osana võib Euroopa Komisjon, liikmesriik või mõni muu riik taotleda ECDClt teadusliku või tehnilise abi saamist ECDC missiooni mis tahes valdkonnas. ECDC ja EFSA on avaldatud kokkuvõtva aruande inimestelt, loomadelt ja toidust võetud bakterite antimikroobikumiresistentsuse kohta, milles on kasutatud ka Eestist saadud andmeid (Euroopa Liidu kokkuvõtlik aruanne inimestelt, loomadelt ja toidust võetud zoonootiliste ja indikaatorbakterite antimikroobikumiresistentsuse kohta aastal 201613). Samuti on ECDC, EFSA ja EMA välja andnud integreeritud ühisanalüüsi aruande antimikroobikumide tarvitamise ning inimestelt ja toiduloomadelt võetud bakterite antimikroobikumiresistentsuse kohta (antimikroobikumide tarbimist ja resistentsust käsitleva asutustevahelise ühisanalüüsi aruanne – JIACRA II), mis sisaldab ka Eestist saadud andmeid14. Nendes aruannetes tehakse suures osas järeldusi ELi kui terviku kohta, võttes aluseks kõik kättesaadavad andmed. 4 TÄHELEPANEKUD JA JÄRELDUSED 4.1 ANTIMIKROOBIKUMIRESISTENTSUSE VASTASED STRATEEGIAD, TEGEVUSKAVAD JA KOORDINEERIMINE TERVISEÜHTSUSE KONTEKSTIS 4.1.1 Riiklikud antimikroobikumiresistentsuse vastased strateegiad ja tegevuskavad Leiud 1. Külastavatele töörühmadele tutvustati terviseühtsuse põhimõtet järgiva riikliku AMR- tegevuskava projekti, tegevuskava peab lõplikult valmima 2019. aastal. Võttes arvesse, et veterinaariavaldkonna AMR-tegevuskava aastateks 2019–2023 on juba paika pandud, kuid vastavad inimtervishoiu- ja keskkonnaalased tegevuskavad peaksid valmima sel aastal, on pädevad asutused leidnud, et praktiline on eri kavad lahus hoida ja ühendada 11 https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/aa676ddd-2d87-11e8-b5fe- 01aa75ed71a1/language-en 12 http://ec.europa.eu/food/audits-analysis/audit_reports/index.cfm 13 https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5182 14 http://www.ema.europa.eu/docs/en_GB/document_library/Report/2017/07/WC500232336.pdf 4 need terviseühtsuse põhimõtet järgiva üldise AMR-tegevuskava raames. Vastasel korral oleks ühel ministeeriumil keeruline suunata raha valdkonnaülestesse meetmetesse, millega tegeleksid ka teised ministeeriumid, sest terviseühtsuse põhimõtet järgiva AMR- tegevuskava jaoks ei ole spetsiaalset eelarvet, vaid igal ministeeriumil on oma eelarve. Inimtervishoiu-, veterinaaria- ja keskkonnasektoriga seotud tegevused hõlmatakse vastavalt inimtervishoiuvaldkonna (riiklik inimtervishoiuvaldkonna tegevuskava, mida rakendatakse ajavahemikus 2020–2030), veterinaariavaldkonna ja keskkonnavaldkonna tegevuskavadega ning rahastatakse asjaomaste tegevuskavade raames. 2. Terviseühtsuse põhimõtet järgiv AMR-tegevuskava hõlmab viit tegevussuunda:  terviseühtsuse põhimõtet järgiva lähenemisviisi rakendamine, sealhulgas sektoritevahelise juhtkomitee asutamine ning iga-aastaste rakenduskavade väljatöötamine ja jälgimine;  antimikroobikumide kasutamine ja diagnostika, sealhulgas antibiootikumide mõistlik kasutamine ning antimikroobikumiresistentsuse ennetamine ja tõrje;  järelevalve ja seire;  teadlikkus ja teabevahetus, sealhulgas teadlikkuse suurendamine ja parandamine koolituste abil;  teadus- ja uurimistöö, sealhulgas uurimisvajaduste kaardistamine ning tõenduspõhine poliitikakujundamine. 3. Kolmeaastases strateegilises teadus- ja uurimisprojektis (RITA) keskendutakse antimikroobikumiresistentsuse tekkimisele Eestis, eesmärgiga teha kindlaks peamised levikuteed ning tuvastada lüngad teadmistes. Projekti rahastatakse Eesti Teadusnõukogu toetuse kaudu ning see käivitatakse eeldatavasti 2019. aasta teises või kolmandas kvartalis. 4. Samuti osaleb Eesti rahvusvahelises koostöös, näiteks ELi antimikroobikumiresistentsuse ja tervishoiuteenustega seotud nakkuste alases ühismeetmes (EL-JAMRAI),15 eelkõige 6. tööpaketis (tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamise poliitika), mis käsitleb nakkuste ennetamist ning antibiootikumide kasutamise ja resistentsete bakterite leviku piiramist tervishoiuasutustes. Eesti võtab osa ka antimikroobikumiresistentsuse alase teadustöö ühise kavandamise algatusest (JPIAMR)16. 5. Veterinaariavaldkonna AMR-tegevuskava kiideti heaks 2019. aasta veebruaris. Selle töötasid välja Maaeluministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet (VTA), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (VTL) ning Ravimiamet koostöös Eesti Maaülikooli ja Eesti Loomaarstide Ühinguga (ELÜ). Kava esimene versioon hõlmas aastaid 2017–2021. 2019. aastal asendati esimene versioon uue kavaga, mis hõlmab aastaid 2019–2023. 15 https://eu-jamrai.eu/ 16 https://www.jpiamr.eu/ 5 6. Veterinaariavaldkonna kava praegune versioon sisaldab antimikroobikumiresistentsuse praeguse olukorra põhjalikku sektorianalüüsi, mis käsitleb muu hulgas kriitiliselt tähtsate antimikroobikumide suurt kasutust ning vähest teadlikkust probleemist. Soovitatud meetmetega keskendutakse teadlikkuse suurendamisele kõigile asjaosalistele suunatud koolituste abil, uurimistööle ja täiendavale seirele. Samuti on kavas esitatud mitmesugused kava rakendamise rahastamiseks sobivad riiklikud ja ELi tasandi rahastusallikad. Konkreetsed meetmed on selgelt loetletud koos andmetega nende eesmärgi, rakendamise eest vastutavate isikute, ajakavade ja rahastamiskorra kohta. 4.1.2 Sektoritevaheline koostöö ja koordineerimine, sealhulgas terviseühtsuse põhimõtet järgiv lähenemisviis 7. Pädevad asutused märkisid, et kuni 2017. aastani ei lähenetud antimikroobikumiresistentsusele sektoriteüleselt, kuid olukord muutus 2017. aastal Eesti eesistumise ajal ning muutusele aitas kaasa ka terviseühtsuse põhimõtet järgiva riikliku AMR-tegevuskava koostamise algus 2018. aastal. 8. Sektoritevahelist juhtkomiteed17 ei ole veel nimetatud, see on planeeritud 2019. aastaks. Sektoritevahelisse juhtkomiteesse kutsutakse järgmised riiklikud asutused ja organisatsioonid: Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Haridusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Terviseamet, VTL, VTA, Ravimiamet, Tervise Arengu Instituut, ELÜ ja Eesti Infektsioonhaiguste Selts. 9. Sektoritevahelise juhtkomitee ülesanded on muu hulgas: koordineerida terviseühtsuse põhimõtet järgiva AMR-tegevuskava rakendamist, soodustada terviseühtsuse põhimõtet järgiva lähenemisviisi lõimimist poliitikakujundamisse, tugevdada sektoritevahelist koostööd ning jagada teavet. Samuti töötab sektoritevaheline juhtkomitee välja iga- aastase sektoritevahelise rakenduskava koos asjakohaste näitajatega, hindab tegevuste tõhusust ja koostab tõenduspõhised soovitused. 10. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (2003) ning sotsiaalministri määrusega haiglanakkuste seire, ennetamise ja tõrje abinõude ning sellekohase teabe edastamise korra ning mikrobioloogia- ja viroloogialaborist haiglanakkuse laboratoorse seire ning mikroobide ravimresistentsuse uurimise tulemuste Terviseametile edastamise korra kohta (2010) on antud volitused nakkuste ennetamise ja tõrje töörühmadele haiglates. Ühes külastatud haiglas oli olemas ka infektsioonikontrolli komitee, mis tuli kokku iga kolme kuu tagant ja mille liikmed olid nakkuste ennetamise ja tõrje töörühmast, kliinikutest, apteegist ja mikrobioloogialaborist. Hoolimata infektsioonikontrolli komitee puudumisest teistes külastatud haiglates, tegid asjaomased nakkuste ennetamise ja tõrje töörühmad koostööd mikrobioloogialabori ja apteegiga ning pidasid koosoleku vähemalt korra aastas. Nakkuste ennetamise ja tõrje töörühmad andsid aru kas infektsioonikontrolli komiteele või otse juhatusele ning esitasid iga-aastaseid aruandeid 17 Nagu on soovitatud nõukogu 2016. aasta juulis avaldatud järeldustes, mis käsitlevad terviseühtsuse põhimõtet järgiva lähenemisviisi kohaseid järgmise samme antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks. 6 seire tulemuste ja tegevuse kohta. Nakkuste ennetamise ja tõrje töörühmadesse kuuluvad nakkushaiguste arstid võtsid antimikroobikumiresistentsuse vältimise meetmed. Suuremate haiglate nakkuste ennetamise ja tõrje töörühmad osutasid nakkuste ennetamise ja tõrje ning antimikroobikumiresistentsuse vältimise teenust ka mõnes väiksemas esmatasandi tervisekeskuses, eriti kui need esmatasandi tervisekeskused olid haiglaga halduslikult seotud. Seda teenust võidakse osutada regulaarsete visiitidena (nt igal nädalal). 11. Mis puutub valdkondadeülesesse koostöösse esmatasandi tervishoiu alal, siis korraldab Eesti Infektsioonhaiguste Selts esmatasandi tervishoiuteenuste osutajatele seminare, mis on osa esmatasandi tervishoiuteenuste osutajate korraldatud koolitusprogrammist. Raskelt ravitavate nakkuste korral konsulteeris külastatud perearst lähima haigla nakkushaiguste osakonnaga, seda kas telefoni teel või patsienti ametlikule vastuvõtule saates. ECDC töörühmale ei tutvustatud ühtegi konkreetset valdkondadeülest sekkumist, et vähendada antimikroobikumide kasutamist esmatasandi tervishoius. Nimetatud perearst ei ole saanud eradiagnostikalaborist antimikroobikumiresistentsust käsitlevat statistikat ega ka tagasisidet antibiootikumide väljakirjutamise praktika kohta. Jaemüügiapteegid ei ole aktiivselt kaasatud valdkonnaülestesse antimikroobikumiresistentsuse vältimise tegevustesse ambulatoorses ravis. Kohalikul tasandil tervishoiuteenuste osutajate ja veterinaararstide koostöö puudus. 4.1.3 Järeldused antimikroobikumiresistentsuse vastaste strateegiate, tegevuskavade ja koordineerimise kohta terviseühtsuse kontekstis 12. Eestis ei ole terviseühtsuse põhimõtet järgivat lähenemisviisi antimikroobikumiresistentsusest tingitud probleemide lahendamiseks veel paika pandud, sest olemas on üksnes vastav veterinaariavaldkonna tegevuskava. Sellegipoolest on selleks aastaks ette nähtud inimtervishoiu- ja keskkonnavaldkonna kavade ning terviseühtsuse põhimõtet järgiva üldise AMR-tegevuskava lõplik valmimine. 13. Hiljuti heaks kiidetud veterinaariavaldkonna tegevuskava aastateks 2019–2023 on välja töötatud asjakohaste pädevate asutuste ning akadeemiliste ringkondade ja veterinaararstide liidu koostöös. Kavas soovitatud meetmetega keskendutakse teadlikkuse suurendamisele kõigile asjaosalistele suunatud koolituste abil, uurimistööle ja seirele. 14. Kuigi sektoritevaheline koostöö ja koordineerimine antimikroobikumiresistentsusega seoses juba toimub, ei ole veel loodud ametlikku sektoritevahelist juhtkomiteed. Sellegipoolest on juba kindlaks määratud komitee eeldatavad liikmed ja nende ülesanded. 4.2 ANTIMIKROOBIKUMIRESISTENTSUSEGA SEOTUD INIMTERVISHOIU ASPEKTID 4.2.1 Laborite suutlikkus 15. Eestis on kaksteist kliinilise mikrobioloogia laborit, sealhulgas Terviseameti labor, mis täidab referentlabori ülesandeid, ning eralaborite konsortsium. Ülejäänud laborid 7 kuuluvad haiglate juurde. Külastatud haiglate kliinilise mikrobioloogia laborid tuvastasid liike peamiselt maatriksainega vahendatud laserdersoptsioon-ionisatsiooni / lennuaja (MALDI-TOF) massispektromeetria abil ning määrasid antimikroobset tundlikkust peamiselt diskdifusiooni meetodil, rakendades antimikroobse tundlikkuse Euroopa analüüsikomitee (EUCAST) murdepunkte. Ainult ühes külastatud laboritest määrati antimikroobset tundlikkust VITEKi süsteemiga. Diskdifusiooni täiendasid kontsentratsioonigradiendi katsed või leeme mikrolahjendamine väikese arvu antimikroobikumide korral. Külastatud haiglad tegid multiresistentsete organismide kande sõeluuringu patsientidele, kes toodi üle otse välisriikide haiglatest või Eesti haiglatest, kus teadaolevalt esines antimikroobikumiresistentsuse probleem või puhang, võttes iga juhtumi korral aluseks riskihinnangu. Puudusid nii riiklikud kui ka haiglapõhised suunised multiresistentsete organismide kande sõeluuringu kohta. 16. Verekülvide arvu peeti voodikohtade ja voodipäevade arvu suhtes piisavaks ning see on aastate jooksul suurenenud. Positiivse verekülvi korral tuvastati liik MALDI-TOF-i abil koos antimikroobse tundlikkuse kiirmääramisega EUCASTi vastava menetluse abil. Külastatud laborid teatasid, et üldiselt on saadud kliiniliste proovide kvaliteet hea. Üks haiglalabor teatas kiire molekulaardiagnostika kasutamisest viirusnakkuste, mikroorganismide ja antimikroobikumiresistentsuse tuvastamiseks, samas kui kaks laborit kasutasid kiiret molekulaaranalüüsi Clostridioides difficile määramiseks. Multiresistentsete bakterite täiendav molekulaaranalüüs toimus tasulise analüüsina ühes SYNLABi eralaboritest. SYNLAB teeb metitsilliiniresistentse Staphylococcus aureus'e, vankomütsiiniresistentste enterokokkide ja karbapeneemiresistentsete Enterobacteriaceae molekulaaranalüüsi. 17. Eestis ei ole riiklikku välist mikrobioloogialaborite kvaliteedi hindamissüsteemi, kuid on võimalus kasutada rahvusvahelisi süsteeme, nagu näiteks UK-NEQAS ja INSTAND. Antimikroobikumiresistentsuse seire üleeuroopalisse võrgustikku (EARS-Net) andmeid edastavad Eesti laborid osalevad EARS-Neti välises kvaliteedihindamissüsteemis. Analüüside kinnimaksmine Eesti Haigekassa poolt toimib osalt kvaliteedikontrolli ja välise kvaliteedihindamisena. Laborite akrediteerimine on vabatahtlik. Kaheteistkümnest riiklikust laborist on kaheksa kliinilise mikrobioloogia alal standardile ISO 15189 vastavana akrediteeditud. Eesti Laborimeditsiini Ühingul on eraldi mikrobioloogia sektsioon, mis samuti toimib riikliku antimikroobse tundlikkuse määramise komiteena ning koordineerib kõiki antimikroobse tundlikkuse määramisega seotud tegevusi. 18. Terviseameti labor täidab referentlabori ülesandeid toidu ja veega levivate nakkuste, sugulisel teel levivate nakkuste, invasiivsete pneumokokknakkuste, haruldaste bakteriliikide ja viirustega seoses. Seire ja järelevalve osana kogutakse Eesti mikrobioloogia laboritest Salmonella spp. ja Campylobacter spp. isolaate ning analüüsitakse neid liikide kinnitamiseks ning serotüübi ja antimikroobse tundlikkuse määramiseks. Terviseameti labor osaleb ka gonokoki antimikroobse tundlikkuse seire Euroopa programmis. 19. Terviseameti labor on määratud inimtervishoiuvaldkonnas antimikroobikumiresistentsuse referentlaboriks, kuid tal ei ole hetkel suutlikkust ega 8 rahalisi vahendeid selle ülesande täitmiseks, sest labor ei suuda molekulaarmeetoditega kinnitada fenotüüpset antimikroobikumiresistentsust ega teha puhangute korral molekulaarset tüpiseerimist. Osaline rahastus 2020. aastaks sai hiljaaegu heakskiidu ning on olemas kavad molekulaardiagnostilise suutlikkuse laiendamiseks, et alustada tööd antimikroobikumiresistentsuse sõltumatu referentlaborina. 4.2.2 Antimikroobikumiresistentsuse seire inimtervishoius 20. Inimtervishoiuvaldkonnas on antimikroobikumiresistentsuse seire eest vastutav pädev asutus Terviseamet. Laborid ja arstid on kohustatud esitama elektroonilise teavitussüsteemi (NAKIS) kaudu teavet nakkushaiguste, puhangute ja multiresistentsete organismide kohta invasiivse nakkuse korral. Selle teabe iga-aastane ülevaade avaldatakse Terviseameti kodulehel. Praegu on kättesaadav ainult koondandmete alusel koostatud aruanne, mistõttu ei ole võimalik kohalikele laboritele ja haiglatele tagasisidet anda. 2019. aasta märtsis lisati karbapeneemiresistentsed Enterobacteriaceae nende organismide loetellu, kellest laborid peavad teatama. 21. Andmed antimikroobikumiresistentsuse esinemise kohta invasiivsete bakterite isolaatides on kättesaadavad EARS-Netist, milles Eesti osaleb alates 2001. aastast. Süsteemi EARS-Net sisestamiseks saadetakse andmed paberkandjal Terviseametisse, kus need enne Euroopa seiresüsteemi laadimist koondatakse. Praegu on EARS-Netiga hõlmatud 11 laborit ja ligi 100% haiglaravil patsientidest kogu riigis. 2017. aastal oli antimikroobikumiresistentsuse esinemus seires jälgitud mikroorganismides EARS-Neti andmetel üldiselt püsivalt alla ELi/EMP keskmise. Riigis on olnud vaid üksikud karbapeneemiresistentsete Enterobacteriaceae juhtumid. 22. Kõigis külastatud haiglates jälgiti kohapeal antimikroobse tundlikkuse taset. Andmed analüüsiti, saadeti tagasi kliinikutesse ja lisati ka aastaaruandesse. Samuti on tehtud jõupingutusi, et keskselt ühendada haiglalaborite infosüsteemides saadaolevad andmed pideva üleriigilise antimikroobikumiresistentsuse seire võimaldamiseks, kuid seni ei ole sobivate infotehnoloogialahenduste puuduse tõttu edusamme tehtud. Lisaks on tehtud antimikroobikumiresistentsuse epidemioloogia uuringuid 2012.18 ja 2015. aastal olenevalt teadusuuringute toetustest. Praegu ei toimu antimikroobikumiresistentsuse seiret ambulatoorsetele patsientidel. 4.2.3 Antibiootikumikasutuse seire inimtervishoius 23. Eesti edastab regulaarselt antibiootikumikasutuse andmeid üleeuroopalisse antimikroobsete ainete tarbimise seire võrgustikku (ESAC-Net). Ravimiametilt saadavad tarbimisandmed tuginevad riigi tasandil koondatud hulgimüügiandmetele, milles eristatakse jaemüügiapteekide ja haiglaapteekide ostetud antibiootikume. Müügiteave sisaldab kindlaksmääratud päevaste annuste ja pakendite arvu. Jaemüügiapteekidest ostetud antimikroobikumide kasutamine (11,8 kindlaksmääratud päevast annust 1 000 inimese kohta päevas) on ELis üks madalamaid (ELi keskmine on 18 Pavelkovich et al., „Detection of Carbapenemase-producing Enterobacteriaceae in the Baltic Countries and St. Petersburg Area“, Biomed Res Int, 2014. 9 21,8 kindlaksmääratud päevast annust 1 000 inimese kohta päevas). Haiglasektoris oli antimikroobikumide kasutamine 1,79 kindlaksmääratud päevast annust 1 000 inimese kohta päevas (ELi keskmine 2,02 kindlaksmääratud päevast annust 1 000 inimese kohta päevas). Laia toimespektriga antibiootikumide kasutus haiglates moodustas antibiootikumide kogukasutusest 26,4%, nagu selgub ECDC 2016.–2017. aasta hetkelevimusuuringu tulemustest tervishoiuteenustega seotud nakkuste ja antimikroobikumikasutuse kohta aktiivravihaiglates (ELi keskmine on 41,3%). 24. Seni ei ole hinnatud antimikroobikumiretseptide väljakirjutamise asjakohasust. Retseptide väljakirjutamise praktika kohta ei ole jaemüügiapteegid väljakirjutajatele tagasisidet andnud. On olemas võimalus juurutada Eesti Haigekassa andmebaasile tuginev aruandesüsteem, mis annaks igale perearstile statistikat nende väljakirjutatud retseptidest tuleneva tarbimise kohta. Müügi- ja hüvitusandmete võrdlus piirkondlikul tasandil näitas nendes kahes süsteemis dokumenteeritud kogutarbimise olulist kattuvust. Riiklikul tasandil ei anta haiglatele tagasisidet nende antimikroobikumide tarbimise kohta, samuti mitte antimikroobikumide tarbimise haiglatevahelise võrdluse kohta. Tavaliselt koostavad haiglad oma apteekidest saadud andmete põhjal omaenda tarbimisstatistika. Neljas külastatud haiglas mõõdeti vähemalt igal aastal kindlaksmääratud päevaste annuste kogutarbimist 100 haiglapäeva kohta ja kolm neist haiglatest andsid tagasisidena eri osakondadele osakonnapõhist eristatud statistikat. 4.2.4 Suunised antibiootikumide kasutamise ja antibiootikumravi kohta inimtervishoius 25. Eesti Haigekassa hüvitab 50% väljakirjutatud antibiootikumi ostukuludest jaemüügiapteegis. Alla 4-aastastele lastele ja vanemaealistele inimestele hüvitatakse väljakirjutatud ravimid täielikult. Eesti Haigekassa kindlustus on enamikul elanikkonnast ja suurem osa jaemüügiapteegist saadavad kasutatavad antibiootikumid kuuluvad hüvitamisele (sealhulgas mitmed asjakohased antibiootikumid järgmisest ATC-3 rühmade loendist: J01A, J01C, J01D, J01E, J01F, J01M ja J01X). Hüvitatud ravimiretseptid registreeritakse Eesti Haigekassa digitaalses ravimiretseptide andmebaasis. Antibiootikumid on ravimid, mida saab osta ainult retsepti alusel, ja kui inspektorid avastavad sellealaseid rikkumisi, tunnistatakse apteegi tegevusluba kehtetuks, mistõttu antibiootikumide retseptita müümine on ebatõenäoline. Siiski puuduvad kvantitatiivsed andmed antibiootikumide võimaliku ostmise kohta teistest riikidest (nt Venemaalt) ja interneti kaudu. 26. Perearstidel on leping Eesti Haigekassaga ja nad saavad pearaha iga isiku kohta olenevalt nende patsiendinimistu suurusest. Kvaliteedi lisatasu süsteemi järgi võivad nad saada aastas lisatasu kuni 3% koguhüvitisest. See skeem ei hõlma praegu antibiootikumiretseptide väljakirjutamise näitajaid. Eesti Infektsioonhaiguste Selts on välja andnud riiklikud suunised enamlevinud infektsioonide raviks ning neid suunised ajakohastatakse regulaarselt, võttes arvesse antimikroobikumiresistentsusega seotud suundumusi, mis on tuvastatud EARS-Neti kaudu tehtava seire abil. Kohalikul tasandil korraldatakse sageli selleteemalisi konverentse. Külastatud perearst kasutas 10 infektsioonide ravi riiklikku suunist ning oli hiljuti käinud antimikroobikumravi käsitleval seminaril. Meditsiiniõed võivad antimikroobikumiretsepte välja kirjutada (nt naiste komplikatsioonideta tsüstiidi korral) pärast spetsiaalse koolituse läbimist. Samuti on meditsiiniõed kaasatud ülemiste hingamisteede enamlevinud infektsioonide hindamisse ja ravisse. 27. Riiklikud suunised haiglaravile jäetud patsientide antimikroobikumravi kohta puuduvad, kuid igas haiglas peavad olema kehtestatud haiglasisesed ravisuunised. Neljal külastatud haiglal olid suunised antimikroobikumravi ja perioperatiivse profülaktika kohta. Suunised olid kättesaadavad nii elektrooniliselt kui ka väljatrükituna, kahes nendest haiglatest ka voldikuna. Peale selle oli neil neljal haiglal loend piiratud kasutusega antimikroobikumidest, mille kasutamiseks oli vaja heakskiitu, ja süsteem väljakirjutatud retseptide uuesti hindamiseks kolme päeva jooksul pärast ravi alustamist. Ühes haiglas oli sisse viidud intravenoosselt antibiootikumravilt suukaudsele antibiootikumravile ülemineku kord, millele seejärel tehti audit. Jaemüügiapteeke ei ole antimikroobikumiresistentsuse vastastesse meetmetesse, näiteks antimikroobikumiresistentsuse vältimise programmi ja avalikkuse teavitamiskampaaniatesse aktiivselt kaasatud. 4.2.5 Nakkuste ennetamine ja tõrje inimtervishoius 28. Nakkuste ennetamis- ja tõrjetöö Eestis tugineb Terviseameti, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi ja Eesti Infektsioonikontrolli Ühingu koostööle. Terviseametil on antimikroobikumiresistentsusega seotud tegevuste jaoks väga vähe tööjõudu – 0,4 ametikohaga nakkushaiguste arst, üks töötaja, kes tegeleb riikliku elektroonilise aruandlusega teatamiskohustuslike haiguste/patogeenide kohta ja üks laboritöötaja, kes abistab andmete sisestamisel süsteemi EARS-Net. See äärmiselt piiratud tööjõud vastutas kõigi nakkuste ennetamise ja tõrjega seotud tegevuste, sealhulgas riikliku seire, tervishoiuteenustega seotud nakkuste ja antibiootikumiresistentsuse eest ning toetas väliepidemiolooge puhangujuhtumite uurimisel. Puudus töötajate asendamise kord juhuks, kui antimikroobikumiresistentsusega seotud tegevusi täitvad töötajad ei ole kättesaadavad. Vähese tööjõu tõttu riiklikul tasandil jäävad paljud tegevused valitsusvälistele osalejatele, nagu Eesti Infektsioonhaiguste Selts ja Eesti Infektsioonikontrolli Ühing. 29. Eesti õigusaktidega on ette nähtud, et 250 voodikoha kohta peab olema vähemalt üks nakkuste ennetamise ja tõrjega tegelev meditsiiniõde, kuid puuduvad nõuded nakkuste ennetamise ja tõrjega tegelevate arstide miinimumarvu kohta haiglas. Külastatud haiglates koosnes nakkuste ennetamise ja tõrje töörühm nakkuste ennetamise ja tõrjega tegelevatest meditsiiniõdedest ja nakkushaiguste arstidest, kelle tööajast vähemalt 90 % oli ette nähtud nakkuste ennetamise ja tõrjega tegelemiseks. Nakkuste ennetamise ja tõrje töörühmade ülesanneteks olid nakkustõrje haiglas, antimikroobikumiresistentsuse vältimine, haiglapõhised nakkuste ennetamise ja tõrje ning ravisuunised, seire ja sisekoolitused. Paljud nendest nakkuste ennetamise ja tõrje töörühmadest tundsid end ületöötanuna ja täiendavaid töötajaid näiteks töötajate puhkuste ajaks või 11 haiguspuhangutest tingitud töökoormuse tõusu puhuks oli vähe. Mõned haiglad olid määranud raviosakondadesse nakkuste ennetamise ja tõrje kontaktisikud (kontaktõed). Üldiselt jäi mulje, et külastatud haiglates olid nakkuste ennetamise ja tõrjega tegelevad töötajad teistes osakondades hinnatud ning nad suutsid vajaduse korral läbi viia muudatusi. 30. Riiklikud suunised nakkuste ennetamise ja tõrje kohta on 2000. aastal välja andnud Terviseamet. Samuti on Terviseamet välja andnud suunised kätehügieeni (2014), tervishoiuasutustes patsientide isoleerimise (2016), hooldekodudes nakkuste ennetamise ja tõrje (2018) ning jäätmekäitluse (2019) kohta. Külastatud haiglates puudusid nii riiklikud kui ka haiglapõhised suunised patsientide sõeluuringu kohta multiresistentsete organismide suhtes. Iga haigla vastutab ise oma nakkuste ennetamise ja tõrje suuniste koostamise eest. Külastatud haiglad järgivad kätehügieeni osas WHO „viie hetke“ soovitusi. Teadlikkus alkoholipõhise puhastusvahendi dosaatorite optimaalsest paigutusest oli hea ja patsientide aladel oli dosaatorite kättesaadavus väga hea. Siiski leidus avalikel aladel dosaatoreid vähem ning ECDC töörühm märkas palateid, kus voodite kõrval dosaatorid puudusid. Kõigis külastatud haiglates olid lühikeste varrukatega haiglakitlid haigla töötajatele hästi kättesaadavad. Käekellade ja sõrmuste kandmine ei olnud levinud, kuid ECDC töörühm märkas protseduure läbi viivaid töötajaid, kes neid siiski kandsid. 31. Haiglad olid väga puhtad, prahti ei olnud ja pinnad olid puhastatud. Peaaegu kogu mööbel oli hõlpsasti puhtaks pühitavast materjalist. Voodikoha vabanemise järgse puhastuse tegid välise puhastusettevõtte töötajad ja tervishoiutöötajad koos. Mitu korda mainiti, et puhastusettevõtte töötajaid on raske selle ülesande täitmiseks motiveerida. Voodikohtade hõivatus oli külastatud haiglates väike (ligikaudu 70%), ülerahvastatuse oht oli väike, kuid üldpalatites ja intensiivraviosakondades jäi isoleerimisvõimalustest vajaka. See oli murettekitav olukord, eriti kui arvestada isoleerimispäevade arvu kasvu. Külastatud haiglates tehti nakkustõrjemeetmete seiret, mille käigus jälgiti alkoholipõhise kätepuhastusvahendi kulu, kätehügieeni nõuetele vastavuse järgimise määra ja gripivastase vaktsineerimise määra ning mille tulemused olid üldiselt rahuldavad ja aastate jooksul paranenud. Mõnes külastatud haiglas kasutati nakkusi ja multiresistentsete organismide kolooniaid käsitlevaid elektroonilisi hoiatusi ja teavitusi patsiendi elektroonilisel tervisekaardil. 32. Eesti haiglad on osalenud ECDC hetkelevimusuuringutes. 2016.–2017. aasta hetkelevimusuuringus osales Eestist 27 aktiivravihaiglat ja 4 220 patsienti. Tervishoiuteenustega seotud nakkuste esinemus oli 4,2% (95% usaldusnivoo juures usaldusvahemik 2,4–7,3%; ELi keskmine 5,5%) ja antimikroobikumide kasutamise esinemus oli 25,1% (95% usaldusnivoo juures usaldusvahemik 21,2–29,0%). Antimikroobikumiresistentsuse vältimisele oli ette nähtud 0,13 ametikohta 250 voodikoha kohta. Kuus intensiivraviosakonda kolmest haiglast osales ECDC tervishoiuteenustega seotud nakkuste seires (2016), neli haiglat C. difficile nakkuste seires (2017) ja kaks haiglat keisrilõike ja pärgarteri šuntimisega kaasnevate kirurgilise paikme nakkuste seires (2016). 12 33. ECDC töörühm ei külastanud pikaajalise hoolduse teenust pakkuvaid asutusi ega saanud seega teha otseseid tähelepanekuid nakkuste ennetamise ja tõrje kohta nendes asutustes. Kuid sageli mainiti, et pikaajalise hoolduse teenust pakkuvates asutustes on probleemiks ülerahvastatus ja väljaõppinud meditsiinitöötajate puudus, mis võib tähendada, et need asutused võivad endast kujutada multiresistentsete organismide levimise baasi. 4.2.6 Antimikroobikumiresistentsuse alased koolitusprogrammid 34. Meditsiiniõdede baaskoolituse osa on üks moodul, mis hõlmab nii antimikroobikumiresistentsust, nakkuste ennetamist ja tõrjet kui ka tervishoiuteenustega seotud nakkusi. Praegu ei eksisteeri nakkuste ennetamise ja tõrjega tegelevate meditsiiniõdede ametlikku koolitust, mis sisaldaks antimikroobikumiresistentsuse teemat. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool korraldas 2014. aastal nakkuste ennetamise ja tõrjega tegelevate meditsiiniõdede kursuse, mille lõpetas 20 meditsiiniõde. Üldiselt pakuvad nakkuste ennetamise ja tõrje koolitust haiglad. Külastatud haiglad pakuvad meditsiiniõdedele ja abiõdedele regulaarselt nakkuste ennetamise ja tõrje ning kätehügieeni koolitusi. Meditsiiniüliõpilased läbivad antimikroobikumiresistentsuse ning nakkuste ennetamise ja tõrje alase kursuse diplomieelse õppe neljandal aastal. Samuti saavad residendid haiglates koolituse antibiootikumide väljakirjutamise alal. Meditsiinidoktorid võivad osaleda Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi ja Eesti Infektsioonikontrolli Ühingu korraldatavatel antimikroobikumiresistentsuse ning nakkuste ennetamise ja tõrje alastel kursustel. Külastatud haiglates korraldati uutele töötajatele struktureeritud sissejuhatavaid koolitusi, mis hõlmasid ka nakkuste ennetamist ja tõrjet, samuti korraldati nii meditsiiniõdedele kui ka arstidele täiendkoolitusi. 35. Praegune farmaatsiaõpe on puhtalt farmakoloogiaalane ning kliinilise proviisori diplomi saamiseks on nõutav koolitus välisriigis. See tähendab, et praegu töötab Eesti haiglates väga vähe kliinilisi proviisoreid, mistõttu ei ole võimalik proviisoreid kaasata valdkonnavahelistesse antibiootikumikasutuse piiramise töörühmadesse nagu teistes ELi riikides. 4.2.7 Avalik teave antimikroobikumiresistentsuse kohta 36. Eesti on osalenud varasematel Euroopa antibiootikumipäevadel, avaldades pressiteateid, artikleid ja intervjuusid. Üldiselt on teabevahetustegevus suunatud Euroopa/ülemaailmsetele päevadele või nädalatele (nt Euroopa antibiootikumipäev, ülemaailmne antibiootikuminädal ja ülemaailmne kätehügieeni päev). Pädevad asutused on keskendunud peamiselt vajadusele selgitada, et antibiootikumid ei ole viiruste vastu võitlemisel tõhusad. Viimase kolme aasta jooksul on Sotsiaalministeerium koos Terviseametiga juhtinud Euroopa antibiootikumipäevaga seotud tegevusi, kuid puudub ühtne kampaania, mis oleks suunatud ühele elanikkonnarühmale. Ka Maaeluministeeriumis ning Veterinaar- ja Toiduametis on tehtud vähesemal määral tegevusi, mille raames seostati loomadel esineva sigade Aafrika katku puhanguid antimikroobikumiresistentsusega. 13 37. Kätehügieeni käsitlevat riiklikku kampaaniat ei ole korraldatud. Külastatud haiglad on aga kätehügieeni seoses kätehügieeni päevaga esile tõstnud. Tegevus koosnes peamiselt loengutest, võistlustest ja selliste teabematerjalide kasutamisest nagu plakatid ja infolehed. Farmatseutide ühendused ei ole teabevahetuses osalenud, kuid Eesti Haigekassa on varasemalt kaasanud perearste. Eesti Infektsioonihaiguste Selts on tegevuses osalenud, seda eelkõige haiglate tasandil. Korraldatud on perearstide koolitusprogramme ja need on saadaval e-kursustena, mille eest saab täiendõppe ainepunkte. 38. Teabevahetuskampaaniaid ei hinnatud, välja arvatud uuringutega, mille eesmärk oli selgitada välja üldsuse teadmised antibiootikumide kohta. 2015. aastal korraldati riiklikul tasandil üldelanikkonnale suunatud uuring. Eesti on osalenud ka Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) 2018. aastal algatatud uuringus, mis hõlmas tervishoiutöötajaid. Viimases Eurobaromeetri uuringus väitis 9% Eesti küsitletutest, et nende viimast antibiootikumikuuri ei kirjutanud välja tervishoiutöötaja. Mitmed tervishoiutöötajad, kellega külastuse käigus kohtuti, leidsid, et Eesti üldsus ei ole antimikroobikumiresistentsusest kuigivõrd teadlik. 39. Antimikroobikumiresistentsust käsitletakse meedias juhuslikult, samal ajal kui vaktsineerimine ja tuberkuloos saavad rohkem tähelepanu. Gripivastane vaktsineerimine on inimtervishoiu valdkonna ametiasutuste jaoks väga oluline teema, kuna elanikkonna vaktsineeritus on üks madalamaid Euroopas. See teema on seotud antimikroobikumiresistentsuse probleemiga, kuna vaktsineerimine aitab vältida tarbetut antimikroobikumide kasutamist ning kuna antibiootikumid ei ole gripi raviks tõhusad. Üldsusele ja koolidele ei pakutud ühtegi haridusprogrammi antimikroobikumiresistentsuse kohta. Kuigi e-Bug on kättesaadav, jääb mulje, et seda ei ole koolides rakendatud. 4.2.8 Turustamisega seotud küsimused 40. Ravimite reklaam on reguleeritud ravimiseadusega ning retseptiravimeid, nagu antibiootikume, võib reklaamida üksnes tervishoiutöötajatele. Ravimitööstuse kingitused arstidele on lubatud kuni 6,40 euro väärtuses ja need peavad olema tööga seotud. Ravimitööstusel on keelatud pakkuda arstidele antibiootikumide näidiseid. Külastatud perearst teatas, et ravimitööstuse esindajad käivad tema juures, kuid mitte seoses antibiootikumidega. See, kuidas arstid ravimeid välja kirjutavad, ei mõjuta nende palka. Ravimiameti täiskohaga inspektor jälgib ravimite reklaamimist, kontrollides veebisaite ja müügilubade hoidjaid ning osaledes ravimitööstuse korraldatud üritustel. Ravimitootjad on koostanud suunise oma eetikastandardi kohta. 14 4.2.9 Järeldus antimikroobikumiresistentsusega seotud inimtervishoiuaspektide kohta 41. Võrreldes teiste ELi/EMP riikidega, iseloomustab olukorda Eestis vähene antimikroobikumiresistentsus peamiste bakterite suhtes ja antimikroobikumide vähene tarbimine, nagu seda on dokumenteerinud vastavalt EARS-Net ja ESAC-Net. Kõnealused antimikroobikumiresistentsuse ja antimikroobikumide tarvitamise tasemed põhinevad asjaomastel seireandmetel, mis riiki piisavas ulatuses katavad. Külastatud haiglates oli hea taristu ja voodikohtade vähene täitumus. Lisaks oli palju näiteid heade tavade kohta, sh teadlikkus kätehügieenist ja alkoholipõhise kätepuhastusvahendi kättesaadavus, kohalike haiglate antimikroobikumiresistentsuse ja antimikroobikumide tarbimise andmete üksikasjalik analüüs, haiglapõhised ravisuunised, viimase valiku antimikroobikumide kasutamise piirangud ning aruanded osakondadevahelise hea koostöö kohta. 42. Paljusid antimikroobikumiresistentsuse ohjamisega seotud tegevusi viisid läbi vaid vähesed koolitatud ja pühendunud inimesed ja töörühmad kohalikul tasandil. Lisaks tekitavad antimikroobikumiresistentsuse riikliku koordineerimise ja järelevalve jaoks eraldatud piiratud inimressursid küsimusi nende jätkusuutlikkuse kohta, kuna ressursid ei tundunud vastavat tegevuse ulatusele ja töökoormusele. Samuti napib riiklikke rahastamisvahendeid, et parandada diagnoosimissuutlikkust ja seiret. Näiteks ei olnud ühtegi toimivat riiklikku inimtervishoius esineva antimikroobikumiresistentsuse referentlaborit. Samal ajal on olemas vahendid, nagu Eesti Haigekassa ravimite väljakirjutamise andmebaas, mida võiks tulevikus kasutada meditsiinipraktikutele antimikroobikumide väljakirjutamise kohta tagasiside andmiseks. IT-lahendusi täiustades ja erinevaid andmeallikaid ühendades on samuti võimalik suurendada seire tõhusust. 43. Kuigi praegu tundub, et haiglad tulevad vähese arvu multiresistentsete organismidega patsientidega kenasti toime, on siiski märke, et selline olukord võib tulevikus muutuda muudest, antibiootikumiresistentsuse suurema levimusega riikidest sissetoodud juhtumite sagenemise või Eesti haiglates haiguspuhangute esinemise tõttu. Antimikroobikumiresistentsuse olukord võib muutuda, sellele osutavad vankomütsiiniresistentsete Enterococci’de ja multiresistentse A. baumannii puhangud, mis tuvastati kahes Eesti haiglas, laiendatud toimespektriga β-laktamaase tootvate Enterobacteriaceae'ga patsientide arvu suurenemine ja üha suurem arv isolatsioonipäevi mõnes külastatud haiglas. Praegune seire- ja kontrollitegevus hõlmab palju käsitööd, individuaalseid jõupingutusi ja isiklikke sidemeid ning seetõttu ei tundu see olevat piisav, et tulla toime võimalike tulevaste probleemidega, kui multiresistentseid organisme kandvate patsientide arv suureneb. 44. Kuna antimikroobikumiresistentsuse probleem ei ole riigis märkimisväärne, alahinnatakse antimikroobikumiresistentsuse võimalikke tagajärgi tulevikus ja võimalik, et ei peeta prioriteetseks meetmeid, mis on vajalikud tervishoiusüsteemi kaitsmiseks antimikroobikumiresistentsusest tingitud ohtude eest. Terviseühtsuse põhimõtet järgiva tegevuskava väljatöötamine koos asjaomaste sidusrühmade kaasamisega on kiiduväärne 15 ning annab võimaluse parandada riigi valmisolekut antimikroobikumiresistentsusest tingitud tulevaste ohtude tuvastamiseks ja neile reageerimiseks. 4.3 ANTIMIKROOBIKUMIRESISTENTSUSEGA SEOTUD VETERINAARIA- JA KESKKONNAASPEKTID 4.3.1 Loomade ja toiduainete antimikroobikumiresistentsuse seire, sh asjakohane laboratoorne võimekus 45. Maaeluministeeriumi Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (VTL) on riiklik antimikroobikumiresistentsuse referentlabor. Selle kesklabor asub Tartus ning piirkondlikud laborid või üksused Tallinnas, Saaremaal ja Rakveres, kus töötab kokku 121 inimest. Kõik laborid on akrediteerinud Eesti Akrediteerimiskeskus. 46. VTLis tehtava antimikroobikumiresistentsuse seire peamine eesmärk on seotud komisjoni rakendusotsuse 2013/652/EL nõuetega zoonootiliste ja kommensaalsete bakterite antimikroobikumiresistentsuse seire ja aruandluse kohta. 47. VTL teeb tihedat koostööd ELi antimikroobikumiresistentsuse referentlaboriga (EURL- AR), saates tüvesid kinnitavaks analüüsimiseks, osaledes EURL-ARi korraldatud pädevuskatsetel, seminaridel ja koolitustel. EURL-AR korraldas 2017. aastal kohapealse kontrollkäigu VTLi. 48. Saadud antimikroobikumiresistentsust käsitlevaid andmeid analüüsitakse ja need on avalikult kättesaadavad zoonooside aruandena, mis avaldatakse igal aastal19. Viimane aruanne on seotud 2017. aastal läbi viidud ametliku seire tulemustega, mis hõlmas 68 nuumsigade umbsoole proovi, 150 sealiha proovi ja 150 jaekauplustest võetud veiseliha proovi ning vähesel määral teiste loomade proove (vabatahtlike kavade alusel). 49. 2015. aastaga võrreldes nähtus 2017. aasta tulemustest, et E.coli antimikroobikumiresistentsus vähenes või jäi samaks ning Salmonella spp. puhul oli olukord suhteliselt hea, kuna resistentseid tüvesid oli vähe. Siiski oli oht, et kolistiiniresistentsus võib suureneda (kolm isolaati 2017. aastal, samas kui 2015. aastal neid ei olnud). 2015. aastal oli Campylobacter coli tüvede antimikroobikumiresistentsuse tase juba murettekitavalt kõrge, kusjuures 87,9% isolaatidest olid resistentsed vähemalt ühe antibiootikumi suhtes ning 2017. aastal suurenes see näitaja 95%ni. Samal ajavahemikul on kasvanud ka Campylobacter coli multiresistentsete tüvede arv (15%-lt 18,2%-le). Nuumsigadel esineva Enterococcus faecalis’e antimikroobikumiresistentsuse tase oli kõrge, kusjuures enamik tüvesid olid resistentsed tetratsükliinide, erütromütsiini ja tsiprofloksatsiini suhtes. Kuigi korraga kolme ja enama antibiootikumi suhtes resistentsete E. faecium’i tüvede osakaal oli suhteliselt väike, leiti, et ligikaudu 80% tüvedest on resistentsed vähemalt ühe antibiootikumi suhtes ja suur osa neist on resistentsed erütromütsiini ja kinupristiini/dalfopristiini suhtes. 19 https://vet.agri.ee/?op=body&id=820 16 50. 2016. aasta zoonooside aruandes kajastatakse tulemusi, mis on saadud broilerkanade tapmisel kogutud 73 proovi, jaemüügist kogutud broileriliha (Eestist ja teistest liikmesriikidest pärit liha) 75 proovi ning väikese arvu muude liikide proovide ametlikest seireandmetest. 51. Linnulihaproovidest saadud isolaatidel avastatud antimikroobikumiresistentsuse tase oli murettekitav.  Kuigi 2014. aastaga võrreldes on tapamajas eraldatud ja tetratsükliinide suhtes resistentse Enterococcus spp. osakaal vähenenud, on oluliselt kasvanud resistentsus tsiprofloksatsiini suhtes.  73% Enterococcus faecalis’e tapamajaproovide isolaatidest olid resistentsed vähemalt ühe antibiootikumi suhtes, mis vaatamata olukorra paranemisele 2014. aastaga (84,9%) võrreldes on endiselt väga suur suhtarv.  Ainult 6,8% tapamajas kogutud E. coli isolaatidest olid tundlikud kõigile analüüsis kasutatud antimikroobikumidele ja 58,8% isolaatidest olid multiresistentsed. Lisaks on ampitsilliini- ja tsiprofloksatsiiniresistentsus püsinud väga kõrgel tasemel (2016. aastal vastavalt 91,5% ja 87,7% võrrelduna 88,7% ja 91,5%-ga 2014. aastal).  Jaemüügi tasandil olid 61,3% E. coli isolaatidest (eri päritolu proovidest) resistentsed 3. põlvkonna tsefalosporiinide suhtes. Neist isolaatidest 97,2% olid multiresistentsed, sealhulgas olid 43,5% laiendatud toimespektriga β-laktamaase tootvad ja 56,5% AmpC-d tootvad tüved. 52. Peale eespool kirjeldatud antimikroobikumiresistentsuse seire alase töö analüüsib VTL kliiniliste isolaatide antimikroobset tundlikkust: igal aastal ligikaudu 1000 analüüsi, kasutades diskdifusioonimeetodit, ja 300–400 analüüsi, määrates kindlaks minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni või kasutades müügilolevaid mikroplaate. 53. Pädevad asutused märkisid, et tasuliste proovide osakaal on VTLis väike ja et enamik neist on piimaproovid. Ettevõtjad ja lemmikloomade sektor kasutavad erasektori, eelkõige välismaiseid diagnostikateenuseid, kuna lisaks muudele teguritele saadakse antimikroobse tundlikkuse määramise tulemused kiiremini. Pädevatel asutustel puudub nendele antimikroobikumiresistentsuse andmetele juurdepääs, kuigi nad olid kindlad, et erasektoris analüüsitud proovide arv on tühine ning antibiootikumiravi alustatakse enamasti ilma bakterioloogilise diagnoosi või tundlikkuse analüüsita. 54. Kuigi molekulaarsed meetodid ei ole eratellijale kättesaadavad, kasutatakse ka neid. Komisjoni töörühmale anti teada, et 2018. aastal tuvastati Salmonella spp.-s kolistiiniresistentsust põhjustavad geenid mcr-1 ja mcr-2 ning väikeses hulgas metitsilliiniresistentse Staphylococcus aureus’e isolaatides mecA geen. 2018. aastal alustas VTL ka järgmise põlvkonna sekveneerimist, et saada selles valdkonnas kogemusi, ning kogu koostamiseks koguti hulk Salmonella spp., E.coli ja Listeria spp. isolaate. Andmete analüüs on käimas tihedas koostöös Eesti Geeniepidemioloogia keskusega. 17 55. Komisjoni töörühma teavitati mitmest antimikroobikumiresistentsust käsitlevast uurimisprojektist, mis viidi koostöös Maaülikooliga läbi ajavahemikus 2010–2017. Projektid hõlmavad järgmist: piimast, sigadelt ja lemmikloomadelt eraldatud Staphylococcus spp. uurimine, metitsilliiniresistentse Staphylococcus aureus’e esinemus väikeloomakliinikus ning loomadelt ja inimestelt saadud Salmonella spp. ja Campylobacter spp. isolaatide uurimine. Eestis müüdavast Eesti, Läti ja Leedu broilerilihast isoleeritud ja raske sooleinfektsiooniga Eesti patsientidelt saadud Campylobacter spp. antimikroobikumiresistentsuse profiile käsitlevad uurimisprojektid hõlmasid koostööd mitmete Eesti haiglalaborite ning Soome ja Läti teadlastega. Kuigi Eestist pärit lihast saadud isolaadid olid antibiootikumidele kõige tundlikumad, nähtus uuringu tulemustest, et fluorokinolooniresistentse Campylobacter spp.-ga seotud probleemid ei piirdu liha päritoluriigiga. 4.3.2 Antimikroobikumide loomadel kasutamise seire 56. Antimikroobsete ainete veterinaarmeditsiinis tarbimise üleeuroopalise seire (ESVAC) 2018. aasta oktoobris avaldatud aruande20 kohaselt oli antimikroobikumide kogumüük veterinaarsektoris 2016. aastal 64 mg/PCU (populatsiooni korrigeerimise ühik), mis teiste ESVACile andmeid esitanud riikide puhul jäi vahemikku 2,9–453,4 mg/PCU. Kuigi veterinaarmeditsiinis kasutatavate antimikroobikumide müük vähenes 2014.– 2016. aastal 17%, oli see peamiselt tingitud teatavate toiduloomaliikide, peamiselt sigade ja piimakarja populatsiooni märkimisväärsest vähenemisest. Kuigi kõigi antimikroobikumide kogumüük ei ole murettekitav, tunnistasid pädevad asutused õigustatult, et 3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiinide kogumüük on suurenenud (0,36 mg/PCU-lt 2010. aastal 0,73 mg/PCU-le 2016. aastal). 57. Kõige sagedamini müüdavad antibiootikumid olid penitsilliinid (sealhulgas kombinatsioonides), tetratsükliinid, pleuromutiliinid ja aminoglükosiidid (vastavalt 48%, 24%, 10% ja 5% kõikidest veterinaariavaldkonnas müüdavatest antibiootikumidest). Riigi suurust arvesse võttes on veterinaarravimite turg piiratud ja kui antimikroobikum ei ole enam kättesaadav, võib see oluliselt suurendada teiste ravimite müüki. Samuti võivad eri antimikroobikumide müügiharjumusi oluliselt mõjutada muutused ühe või kahe peamise põllumajandusettevõtte ravistrateegias või suuremaid põllumajandusettevõtteid mõjutavad haiguspuhangud. 58. Vastavalt ESVACi andmetele ei toimu eelsegude müüki ning pädev asutus kinnitas, et alates 2015. aastast ei ole ükski söödaveskitest valmistanud ravimsööta (välja arvatud tsinkoksiidi sisaldav sööt). Teistest liikmesriikidest tuuakse teadmata koguses ravimsööta, mis on ette nähtud vähemalt vesiviljeluse ja võimalik, et ka teiste toiduloomade jaoks. Keskkonnaministeeriumi andmetel teatas 30st vesiviljelusettevõttest ainult üks antimikroobikumide kasutamisest 2018. aastal. Komisjoni töörühm märkis, et teised sarnaste probleemidega liikmesriigid on töötanud välja konkreetsed menetlused, et teha kindlaks, milliseid antimikroobikume tegelikult 20 https://www.ema.europa.eu/documents/report/sales-veterinary-antimicrobial-agents-30-european- countries-2016-trends-2010-2016-eighth-esvac_en.pdf. 18 loomadel kasutatakse ja milliseid koguseid tarnitakse muudest riikidest, ning Eesti võiks kaaluda samalaadse korra rakendamist. Lisaks võiks VTA saada teavet ka Keskkonnaministeeriumilt ja võtta asjakohaseid järelmeetmeid. 59. Praegu puudub süsteem, et teatada loomade ravimisel kasutatavate antimikroobikumide kogustest liikide kaupa, mistõttu ei ole võimalik täpsemalt analüüsida nende mõistlikku kasutamist. Elektroonilise andmebaasi loomine antibiootikumide kasutamise kohta toidu- ja lemmikloomadel lisatakse veterinaaria valdkonna AMR-tegevuskavasse koos selleks eraldatud vahenditega. Selle algatuse eest vastutavad Maaeluministeerium ja Veterinaar- ja Toiduamet. 4.3.3 Antimikroobikumide ja antimikroobikumiresistentsuse alane keskkonnaseire 60. Keskkonnaministeerium kontrollis 2015. ja 2016. aastal komisjoni rakendusotsuse 2015/495/EL alusel aineid, sealhulgas makroliide. Seiret ei tehtud 2017. ja 2018. aastal, kuna pädevad asutused leidsid, et veepoliitika raamdirektiivi21 kohaselt ei ole selline seire igal aastal nõutav. Keskkonnaministeeriumi esindajad kohtusid, et selgitada seirenõudeid komisjoni asjaomaste talitustega. Kõnealust seiret on kavas uuesti alustada 2019. aastal selliste makroliidide ja uute antimikroobikumide suhtes, mis on loetletud uues komisjoni rakendusotsuses (EL) 2018/840. 61. Keskkonnaministeerium osaleb veel kahes käimasolevas projektis, mille raames toimub farmakoloogiliste toimeainete seire vees. Eelkõige hõlmavad need muid antimikroobikume kui need, mille suhtes rakendatakse eespool nimetatud seiret. Praegu ei ole kavas jälgida resistentsete mikroorganismide esinemist keskkonnas. 62. Lisaks seireprogrammidele haldab Keskkonnaministeerium ravimite kõrvaldamist ka tagasivõtmise kava abil. See on üldsusele tasuta teenus, mis võimaldab inimestel allesjäänud või aegunud ravimeid apteeki tagasi viia. Proviisorid on kohustatud küsima ravimeid toovalt isikult teatavaid andmeid, kuigi nende andmete esitamine on vabatahtlik. Pädevad asutused tunnistasid, et proviisorid on vähe kaasatud ja üldsusel ei ole kõnealuse kava kohta kuigivõrd teadmisi. 4.3.4 Meetmed antimikroobikumide vähendatud ja/või mõistliku kasutamise edendamiseks loomadel 4.3.4.1 Sektoripõhised eesmärgid antimikroobikumide kasutamise vähendamiseks, täiustamiseks või asendamiseks 63. Veterinaariavaldkonna AMR-tegevuskava sisaldab kriitiliselt tähtsate antimikroobikumide (sh makroliidid) kasutamise vähendamise eesmärki, mida väljendatakse müügi 30%lise vähenemisena aastaks 2023. Komisjoni töörühm soovitas pädevatel asutustel mitte toetuda liigselt kogumüügiga seotud eesmärkidele, sest neid on võimalik saavutada loomade populatsiooni vähenedes, ilma et muutuks retseptide väljakirjutamise praktika. 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. 19 64. Puuduvad veterinaararstide poolse antimikroobikumide väljakirjutamise ja kasutamise ning põllumajandusettevõttes antimikroobikumide kasutamise võrdlussüsteemid. Komisjoni töörühm märkis, et teiste liikmesriikide hinnangul aitavad sellised süsteemid hinnata antimikroobikumide kasutamist ja nende väljakirjutamist, soodustades antimikroobikumide vähendatud ja mõistlikumat kasutamist, ning, teatavatel juhtudel suunata ametlikku kontrolli või nõustamisalgatusi. Kõnealuste meetmete kehtestamine nõuaks siiski andmete kogumist selle kohta, kuidas antimikroobikume veterinaararstide ja/või põllumajandusettevõtete tasandil kasutatakse. Digiretsepte veterinaarravimite väljakirjutamiseks ei kasutata ja neid ei ole kavas lähitulevikus kasutusele võtta. Nagu eespool märgitud, on pädevad asutused hakanud välja töötama elektroonilist andmebaasi antimikroobikumide kasutamise registreerimiseks liikide kaupa, kuid see võtab aega ja ei pruugi anda teavet põllumajandusettevõtte tasandil kasutamise kohta. VTA sai hulgimüüjatelt andmed veterinaararstide poolt 2018. aastal ostetud 3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiinide ja fluorokinoloonide koguste kohta. VTA esindajad tunnistasid, et see oli keeruline ülesanne, kuna hulgimüüjad ei soovinud neid andmeid esitada. Komisjoni töörühm tegi ettepaneku, et VTA võiks paluda selles küsimuses abi Ravimiametilt. 4.3.4.2 Veterinaarantimikroobikumide ja veterinaarravi kättesaadavus 65. Eestis töötab osa veterinaararste otse põllumajandustootjate heaks. Teistes liikmesriikides on selline kord aidanud tagada, et veterinaararst on täielikult teadlik loomade tervise olukorrast põllumajandusettevõttes ning suudab anda nõu karja tervise ja profülaktika kohta. Ühe veterinaararstide ühingu kohatud esindaja oli siiski väga mures selle pärast, et veterinaararstid sõltuvad suuresti põllumajandustootjatest, kes võivad neid lihtsalt survestada antimikroobikume välja kirjutama isegi siis, kui need ei ole hädavajalikud, või kirjutama välja vajalikust tugevatoimelisemaid antimikroobikume. Samuti teatas kõnealune esindaja komisjoni töörühmale, et teatavad veterinaararstid lubavad oma litsentsinumbreid kasutada põllumajandustootjatel, kes saavad seejärel ise veterinaarravimeid osta. VTA oli probleemist teadlik, kuid leidis, et tegemist ei ole laialt levinud praktikaga. Alates 2019. aastast peaks VTA uus veterinaararstide kontrolliprogramm andma rohkem teavet kohapealse olukorra kohta ja aitama probleemi lahendada (vt punkt 4.3.4.3). 66. Eesti Väikeloomaarstide Seltsi esindajad ja kohatud väikeloomaarst ei leidnud, et lemmikloomade omanikud survestaksid arste antimikroobikume välja kirjutama. Siiski tunnistati, et üldsus ei ole antimikroobikumiresistentsusest kuigivõrd teadlik ja et sageli on vaja lemmikloomade omanikke veenda diagnostiliste uuringute ja antimikroobse tundlikkuse määramise vajalikkuses, selmet pimesi antimikroobikume välja kirjutada. 67. Veterinaararstide ühingute esindajad teavitasid komisjoni töörühma sellest, et toiduloomadega töötavaid veterinaararste ei ole piisavalt. Eelkõige on terav puudus kodulindudele spetsialiseerunud veterinaararstidest ja vesiviljelussektoris ei tööta ühtegi veterinaararsti. Kuigi mis tahes praktiseeriv veterinaararst võib kaladele veterinaarravimeid välja kirjutada, tuleb paluda Taani spetsialistide abi, kui kalakasvandustes esineb tõsine probleem. Komisjoni töörühm märkis, et Tartu Ülikooli kalanduse teabekeskuse juures pakutakse kalade diagnoosimise teenust. 20 68. Komisjoni töörühm külastas suurt broilerikasvatust, mis kuulub välismaisele äriühingule ning on osa suuremast ettevõttest, kuhu kuuluvad teised linnukasvatusettevõtted, haudejaam ja tapamaja. Erinevalt fluorokinoloonide varasemast kasutamisest esimese ravivalikuna ilma igasuguste diagnostiliste uuringuteta tegi äriühing 2017. aastal äriotsuse kasvatada broilereid ilma antibiootikumideta ja turustada liha vastavana. Komisjoni töörühmale teatati, et kõnealune linnukasvatusettevõte ei kasuta antimikroobikume alates aprillist 2017 ja alates maist 2018 ei kasutata neid üheski äriühingule kuuluvas Eesti broilerikasvatusettevõttes. Selgitati, et see on võimalik tänu mikrokliima pidevale seirele, lindude stressi vältimisele, vee puhtuse parendamisele, sööda paremale kvaliteedile ja söödalisandite kasutamisele. Ametlikud seireandmed, millest nähtuks, kas resistentsus on muutunud, ei ole veel kättesaadavad. 69. Seoses eespool osutatuga märkis komisjoni töörühm, et kuigi on kasulik täiustada loomakasvatustavasid ja bioturvalisust, et vähendada antimikroobikumide kasutamist, on märgise „antibiootikumivaba“ kasutamine turundusotsus ja üldsus võiks seda tõlgendada nii, et liha, mis ei ole märgistatud kui „antibiootikumivaba“, sisaldab kahjulikes kogustes antibiootikume. Lisaks sellele soovitas töörühm pädevatele asutustele, et kui nad otsustavad sellist kava toetada, peavad nad hoolikalt kaaluma, kuidas seda teha. 4.3.4.3 Veterinaarantimikroobikumide vajaduse vähendamine 70. Enne 2019. aastat kontrollis VTA kõiki veterinaararste iga kolme aasta järel. Alates 2019. aastast on VTA veterinaararstide ametlik kontrolliprogramm riskipõhine ning 793st praktiseerivast veterinaararstist valiti käesoleval aastal kontrollimiseks 78. Kontrolliprogrammi koostamisel võeti ühe riskitegurina arvesse 3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiinide ja fluorokinoloonide ostumahtu. 71. Komisjoni töörühm märkis, et kuna puuduvad õiguslikud piirangud kriitiliselt tähtsate antimikroobikumide kasutamisele, võib olla raske teha märkimisväärseid edusamme veterinaararstide retseptide väljakirjutamise praktikas. Pädevad asutused asetavad suurt rõhku ELi uuele loomatervise määrusele ja veterinaarravimite määrusele,22 et neil oleks õiguslik alus rangema lähenemisviisi kehtestamiseks. Kuni neid määrusi kohaldama hakatakse, eeldatakse, et sihtotstarbelised kontrollid suurendavad veelgi teadlikkust antimikroobikumiresistentsusest ja antimikroobikumide mõistlikust kasutamisest ning annavad pädevatele asutustele paremaid teadmisi olukorrast kohapeal. Kui on tuvastatud, et mõni kontrollitud veterinaararst võimaldab põllumajandustootjatel osta tema nimel ebaseaduslikult veterinaarravimeid, võidakse teda karistada. 72. Maaeluministeeriumi ja Eesti Maaülikooli koostatud toiduloomade ravisuunised anti välja 2017. aastal. Mõne haiguse puhul on teise või kolmanda ravivalikuna loetletud 3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiinid ja fluorokinoloonid. Ülikooli esindajad teatasid komisjoni töörühmale, et praegust retseptide väljakirjutamise praktikat arvesse võttes 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ. 21 peavad suunised olema realistlikud, et neid oleks võimalik järgida, ja et jätkuvalt soovitatakse kasutada võimalikult vähe kriitiliselt tähtsaid antimikroobikume. 73. Külastatud suures piimatootmisettevõttes kohatud (ja üksnes seal töötav) veterinaararst oli teadlik eespool nimetatud ravisuunistest ja pädevate asutuste kavatsusest vähendada 3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiinide kasutamist, kuid ei tundunud teadvat, et soovitatakse piirata teiste kriitiliselt tähtsate antimikroobikumide kasutamist. Vaatamata sellele, et ettevõttes rakendati mõningaid mõistlikke tavasid, näiteks tsefalosporiinide vähendatud kasutamine lonkamise ja kinnislehmade selektiivse ravi korral, kasutati seal ikka veel märkimisväärses koguses fluorokinoloone ning 3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiine. Ettevõtte veterinaararst märkis, et kui seal oleks vaja täiendavalt vähendada kõnealuste kriitiliselt tähtsate antimikroobikumide kasutamist, on selleks vaja mõnevõrra aega ja loomakasvatustavade kohandamist. 74. Kooskõlas lähenemisviisiga „haiguste ennetamine on parem kui ravi“ soovivad pädevad asutused keskenduda bioturvalisusele veise- ja linnulihasektori põllumajandusettevõtetes, kus ei rakendata praegu nii rangeid nõudeid nagu sealihasektoris (sigade Aafrika katku puhangu tõttu). 75. Komisjoni töörühm rõhutas vajadust keskenduda lemmikloomadele, kuna nad puutuvad tihedalt kokku omanikega ja on olemas risk, et resistentsed mikroorganismid levivad loomadelt inimestele ja vastupidi. Külastatud väikeloomaarst oli teadlik Euroopa Lemmikloomaarstide Ühingute Föderatsiooni (FECAVA) suunistest vastutustundliku antibiootikumravi ning nakkuste ennetamise ja tõrje kohta 23 ning praksises olid nähtaval FECAVA plakatid. Pädevad asutused võiksid kaaluda kõnealuste suuniste kasutamist alusena riiklike meetmete väljatöötamisel. Komisjoni töörühm täheldas muude kasulike teemaga seotud näidete olemasolu, sealhulgas inimeste nakkuste ennetamise ja tõrje spetsialisti ja veterinaariasektori vaheline koostöö terviseühtsuse põhimõtet järgiva lähenemisviisi raames, mis on dokumenteeritud ülevaatlikus vahearuandes antimikroobikumide mõistliku kasutamise kohta loomadel11. 4.3.5 Teavitustegevus ja teadlikkuse suurendamine antimikroobikumiresistentsuse ja antimikroobikumide mõistliku kasutamise kohta loomadel 76. Pädevad asutused tunnistasid, et on vaja, et kõik osalejad, veterinaararstid, põllumajandusettevõtjad, toidu- ja söödakäitlejad oleksid antimikroobikumiresistentsusega seotud probleemidest teadlikud. Seetõttu on veterinaariavaldkonna tegevuskavas tähtsal kohal koolitamine ja teadlikkuse tõstmine. Kavas analüüsitakse juba olemasolevaid ja kavandatavaid koolitusvõimalusi ning teabeallikaid. 77. Veterinaariavaldkonna AMR-tegevuskavas on sätestatud, et asjaomane teave, sealhulgas antimikroobikumide vastutustundliku kasutamise kohta, on laialdaselt kättesaadav, ning on loetletud mõned pädevate asutuste ja sidusrühmade veebisaidid, mis sisaldavad üldist 23 https://www.fecava.org/en/policies-actions/guidlines 22 teavet ja konkreetseid suuniseid. Pädevad asutused tõdesid, et oleks kasulik omada ühte veebisaiti, mis sisaldab kogu vajalikku teavet. 78. Komisjoni töörühmale anti teada, et Eestis hiljuti veterinaariaeriala lõpetanud veterinaararstid on antimikroobikumiresistentsuse probleemidest teadlikud ning et kehtivas veterinaaria õppekavas käsitletakse antimikroobikumide mõistlikku kasutamist piisavalt. Üldiselt olid veterinaararstid teadlikud antimikroobikumide vastutustundliku kasutamise põhimõtetest, nakkuste ennetamise ja tõrje protseduuridest ning tegid vajaduse korral tundlikkuse kontrolli. Mõned veterinaararstid väljendasid siiski ka muret selle üle, et teised veterinaararstid ei järgi alati seda, mida nad ülikoolis õppisid, ning seetõttu võivad äsja ülikooli lõpetanud praktiseerimist alustades pettuda. 79. Kraadiõppega seoses on veterinaararstidel kohustus osaleda koolitustel iga viie aasta tagant. Selle eesmärgi poole püüdlemisel ei võeta arvesse ravimitööstuse korraldatud kursuseid ja konverentse. VTA kontrollib pideva kutsealase arengu nõuete täitmist osana veterinaararstide kontrollidest. Läbitud koolitused ei pea olema antimikroobikumiresistentsusega seotud, kuid komisjoni töörühma teavitati selleteemaliste kursuste olemasolust. Veterinaariavaldkonna tegevuskavas on esitatud teave veterinaararstidele, põllumajandustootjatele ning sööda- ja toidukäitlejatele suunatud ühepäevase koolituse kohta, milles käsitletakse antibiootikumide kasutamist põllumajandusloomadel. 80. Käimas on mitmeaastane teadmussiirde programm, mis on mõeldud põllumajandustootjatele ning toidu- ja söödakäitlejatele ning mille töötas välja Maaeluministeerium Eesti maaelu arengukava raames. Eelkõige sisaldab see antimikroobikumide kasutamise põhimõtteid, loomatervist, bioturvalisust ja arvestuse pidamist käsitlevat materjali, mis on kättesaadav asjaomasel veebisaidil. Komisjoni töörühmale esitati ka üksikasjad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud hiljutiste antimikroobikumiresistentsusega seotud istungite ja seakasvatajate aastakonverentsi kohta nende iga-aastastel kogunemistel. 4.3.6 Järeldus antimikroobikumiresistentsusega seotud veterinaaria- ja keskkonnaaspektide kohta 81. ESVACi andmetel on antimikroobikumide kogumüük Eesti veterinaariasektoris mõõdukas. Kriitiliselt tähtsate antimikroobikumide, peamiselt 3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiinide kasutamine on siiski keskmisest suurem. Pädevad asutused on mures selle olukorra ning loomade ja loomsete saaduste suure antimikroobikumiresistentsuse pärast. 82. Hiljuti kiideti heaks veterinaariavaldkonna AMR-tegevuskava aastateks 2019–2023 ning plaanis on töötada välja vastavad keskkonna ja inimtervishoiu valdkondade tegevuskavad. Veterinaariavaldkonna kavas kavandatud meetmetega keskendutakse teadlikkuse suurendamisele koolituste, teadusuuringute ja seire kaudu. Kavas püstitatakse ka eesmärgid kriitiliselt tähtsate antimikroobikumide kasutamise vähendamiseks, kuid neid väljendatakse müügi 30%lise vähenemisena 2023. aastaks. Ent seda on võimalik saavutada ka siis, kui loomade populatsioon väheneb, ilma et 23 muutuks retseptide väljakirjutamise praktika. Lisaks kavale on pädev asutus välja töötanud vabatahtlikud ravisuunised, kuid need sisaldavad teise või kolmanda ravivõimalusena endiselt kriitiliselt tähtsaid antimikroobikume, ilma et nende kasutamist piirataks. 83. Pädevad asutused on kindlaks teinud, et veterinaararstid ei ole antimikroobikumiresistentsusest kuigivõrd teadlikud, ning Eesti Loomaarstide Ühing väljendas muret selle üle, et veterinaararstid sõltuvad rahaliselt põllumajandusettevõtjatest, mis võib piirata nende ravivalikuid. 84. Praegu võtavad ametiasutused kasutusele uue riskipõhise lähenemisviisi, mis on suunatud veterinaararstidele, kes ostavad kõige suuremates kogustes kriitiliselt tähtsaid antimikroobikume. Selline lähenemisviis võib parandada teadmisi kohapeal valitsevast olukorrast. Kuid kuna puudub igasugune õiguslik alus, mis reguleeriks antimikroobikumide mõistlikku kasutamist loomadel, võib osutuda keerukaks selles osas olulist muutust saavutada. Pädevad asutused asetavad suurt rõhku ELi uuele loomatervise määrusele ja veterinaarravimite määrusele, et neil oleks õiguslik alus rangema lähenemisviisi kehtestamiseks. Vahepeal võiks Ravimiamet abistada veterinaarasutusi hulgimüüjatelt müügiandmete hankimisel ja edasine koostöö võib samuti olla asjakohane veterinaarravimite vähese kättesaadavuse probleemi lahendamisel. 85. Mis puutub keskkonnasektorisse, siis kuigi vee raamdirektiivi kohaste ainete seiret 2017. ja 2018. aastal ei tehtud, on kavas sellega jätkata 2019. aastal. Käimas on muud seireprogrammid, mis käsitlevad vees leiduvate farmakoloogiliste toimeainete jääke. 5 ÜLDISED JÄRELDUSED Mitmete Euroopa seirevõrgustike andmetel on antimikroobikumide tarbimine Eesti inimtervishoiusektoris väike ning antimikroobikumide kogumüük veterinaariasektoris mõõdukas. Pädevad veterinaarasutused on siiski mures kriitiliselt tähtsate antimikroobikumide kasvava kasutuse ja antimikroobikumiresistentsuse suure esinemuse tõttu. Kuigi antimikroobikumiresistentsuse esinemus inimestelt saadud kliinilistest isolaatidest saadud oluliste bakterite suhtes on väike, leidub viiteid sellele, et antimikroobikumiresistentsuse praegune olukord tervishoiusektoris võib halveneda, tuues kaasa resistentsete bakterite puhangulise levimise haiglates, laiendatud toimespektriga β- laktamaase tootvate Enterobacteriaceae'ga patsientide arvu suurenemise ning mõnes haiglas isoleerimispäevade arvu suurenemise. Terviseühtsuse põhimõtet järgivat lähenemisviisi ei ole Eestis antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemisel veel kasutusele võetud. Antimikroobikumiresistentsuse valdkonnas on alanud mitteametlik koostöö asjaomaste pädevate asutuste ja sidusrühmade vahel, kuid sektoritevahelise juhtkomitee loomine on ikka veel pooleli. Kuigi veterinaariavaldkonna AMR-tegevuskava aastateks 2019–2023 on paika pandud, tuleks vastavad kavad inimtervishoiu ja keskkonna valdkonnas koostada käesoleval aastal, samuti tuleb sel aastal lõplikult valmis saada riiklik üldine AMR-tegevuskava. 24 Pädevad asutused on tunnistanud vajadust suurendada inimtervishoiu- ja veterinaariasektoris tegutsevate tervishoiuteenuste osutajate, asjaomaste sidusrühmade ja avalikkuse teadlikkust antimikroobikumiresistentsuse kohta. Konkreetsed sellekohased näited on esitatud veterinaariavaldkonna AMR-tegevuskavas ning eeldatakse, et teadlikkuse suurendamine on hetkel koostamisel olevates tegevuskavades olulisel kohal. Antimikroobikumiresistentsuse probleemi suhteliselt piiratud ulatuse tõttu alahinnatakse inimtervishoiusektoris antimikroobikumiresistentsuse võimalikke tagajärgi tulevikus ja võimalik, et ei peeta prioriteetseks meetmeid, mis on vajalikud tervishoiusüsteemi kaitsmiseks antimikroobikumiresistentsusest tingitud ohtude eest. Praegu tehtav seire ja kontrollid sisaldavad palju käsitsitööd, individuaalset panust ja isiklikke sidemeid ning need ei pruugi olla piisavad, et seista silmitsi võimalike tulevikuprobleemidega. Kuigi külastuse ajal paistsid haiglad nende väheste patsientidega, kellel esines multiresistentseid organisme, hästi toime tulevat, võib olukord antimikroobikumiresistentsuse levimuse suurenedes muutuda. Antimikroobikumiresistentsuse riikliku koordineerimise ja järelevalve jaoks eraldatud piiratud inimressursid tõstatavad küsimusi nende jätkusuutlikkuse kohta, kuna ressursid ei tundunud vastavat tegevuse ulatusele ja töökoormusele. Samuti napib riiklikke rahastamisvahendeid, et parandada diagnoosimissuutlikkust ja seiret, ning puudus toimiv riiklik inimtervishoius esineva antimikroobikumiresistentsuse referentlabor. Veterinaariasektoris juurutavad pädevad asutused uut riskipõhist lähenemisviisi, et keskenduda veterinaararstidele, kes ostavad suurimaid koguseid kriitiliselt tähtsaid antimikroobikume. See lähenemisviis võib anda kohapealsest olukorrast parema ülevaate. Kuid kuna puudub igasugune õiguslik alus, mis reguleeriks antimikroobikumide mõistlikku kasutamist loomadel, võib osutuda keerukaks selles osas olulist muutust saavutada. Eelkõige püstitatakse veterinaariavaldkonna tegevuskavas eesmärgid vähendada kriitiliselt tähtsate antimikroobikumide kasutust, kuid neid väljendatakse müügi 30%lise vähenemisena 2023. aastaks. Ent seda on võimalik saavutada, kui loomade populatsioon väheneb, ilma et muutuks retseptide väljakirjutamise praktika. Mis puutub keskkonnasektorisse, siis kuigi vee raamdirektiivi kohaste ainete seiret eelmistel aastatel ei tehtud, on kavas sellega jätkata 2019. aastal. Käimas on muud seireprogrammid, mis käsitlevad vees leiduvate farmakoloogiliste toimeainete jääke. 6 VÕIMALIKUD TULEVASED MEETMED 6.1.1 Antimikroobikumiresistentsusega seotud terviseühtsuse aspektid Külastuse teinud töörühm tegi kindlaks järgmised terviseühtsuse põhimõtet järgiva lähenemisviisiga sobivad punktid, mida asjaomased pädevad asutused võiksid kaaluda riikliku terviseühtsuse põhimõtet järgiva AMR-tegevuskava ning valdkondlike tegevuskavade edasiarendamisel ja rakendamisel:  jätkata sektoritevahelise juhtkomitee loomist ja tagada, et perearstide, lastearstide, proviisorite, mikrobioloogide, hambaarstide ja õdede esindajad kaasataks inimtervishoiu allkomiteesse; 25  viia lõpule riiklik terviseühtsuse põhimõtteid järgiv AMR-tegevuskava ja tagada, et kavandatavad meetmed on kooskõlas vastavate inimtervishoiu-, veterinaaria- ja keskkonnavaldkonna AMR-kavadega ning on nendega seotud;  suurendada teadlikkust antimikroobikumiresistentsusest ja antimikroobikumide mõistlikku kasutamist elanikkonna ja tervishoiutöötajate hulgas riiklike kampaaniate ja teabematerjali kättesaadavuse kaudu, kaasates laialdaselt sidusrühmi (nagu kutseliidud ja teadusühingud, perearstid, õed, proviisorid, veterinaararstid, haridustöötajad, üliõpilasühendused ja kodanikuühiskond), ning olemasolevaid teabekanaleid (sotsiaalmeedia kampaaniad, veebisaidid, meediakajastus ja kirjad) kasutades; keskenduda konkreetsetele sihtrühmadele ja teemadele; rakendada lihtsaid tulemusnäitajaid, nagu veebikülastused, meediakajastused, sotsiaalmeediasse jõudmine ja üritustel osalemine; luua pikaajaline teabevahetusstrateegia, mis hõlmab kõiki riigi tasandi asjaomaseid osalejaid/organisatsioone. 6.1.2 Antimikroobikumiresistentsusega seotud inimtervishoiuaspektid Inimtervishoiu valdkonnas tegi ECDC töörühm külaskäigu ajal tehtud tähelepanekutele ja järeldustele tuginedes kindlaks järgmised punktid, mida asjaomased pädevad asutused võiksid arvesse võtta riikliku terviseühtsuse põhimõtteid järgiva AMR-tegevuskava ja inimtervishoiu valdkonna tegevuskava edasiarendamisel ja rakendamisel:  tugevdada Terviseameti funktsioone antimikroobikumiresistentsuse ja antimikroobikumide kasutamise valdkonnas, et suurendada esilekerkivate antimikroobikumiresistentsusega seotud ohtude uurimise ja neile reageerimise suutlikkust riigi tasandil;  tagada sellise piisava rahastusega antimikroobikumiresistentsuse referentlabori kasutamise võimalus, millel on suutlikkus teha molekulaaranalüüse, et toetada antimikroobikumiresistentsusega seotud ohtude tuvastamist ja uurimist; määrata kindlaks kriteeriumid isolaatide saatmiseks kõnealusele referentlaborile;  luua riiklik antimikroobikumiresistentsuse seire süsteem, sidudes kohalike kliiniliste mikrobioloogia laborite olemasolevad laboriinfosüsteemid keskregistriga. Nimetatud süsteem peaks sisaldama kohalikele kliinilistele mikrobioloogia laboritele tagasiside andmise mehhanismi;  ajakohastada ja rakendada nakkushaiguste ravi käsitlevaid liidu olemasolevaid suuniseid, võttes arvesse hiljutisi soovitusi ravi lühikese kestuse kohta;  esitada analüüse ja aruandeid antimikroobikumide tarvitamise kohta elanikkonna hulgas piirkondlikul/kohalikul tasandil ning anda retseptide väljakirjutajatele tagasisidet retseptide väljakirjutamise praktika kohta, kasutades selleks Eesti Haigekassa andmeid;  töötada välja riiklikud suunised perioperatiivseks antimikroobikumprofülaktikaks, nakkushaiguste raviks haiglates ning haiglatele suunatud nakkuste ennetamise ja tõrje 26 suunised, mis sisaldavad soovitusi suure multiresistentsete organismide riskiga patsientide uuringuteks;  koguda haiglaapteekidest andmeid antimikroobikumide tarbimise kohta riiklikul tasandil ja anda haiglatele tagasisidet nende antimikroobikumide tarbimise taseme ja tavade kohta;  muuta ametlikuks ning tõhustada antimikroobikumide kasutamise ja nakkuste ennetamise ja tõrje alast koolitust tervishoiutöötajate kraadiõppes; tagada, et arstidele suunatud antimikroobikumiresistentsust käsitlevat e-õppe moodulit reklaamitakse asjakohaselt ja et seda korratakse aegsasti, pakkudes võimalusi „koolitajate koolitamiseks“; kaaluda haiglates Euroopa antibiootikumipäeva töövahenditest saadud materjali andmist tervishoiutöötajatele, kusjuures materjali põhisõnumid peaksid olema tõlgitud eesti keelde24;  lisada proviisorite põhikoolitusse antibiootikumikasutuse piiramise teema, et oleks võimalik moodustada mitut valdkonda hõlmavad antibiootikumikasutuse piiramise töörühmad; kaasata proviisorid antimikroobikumikasutuse piiramise ja antimikroobikumiresistentsuse alastesse teabekampaaniatesse;  määrata riigi koordinatsioonikeskus projekti e-Bug jaoks ja teha koostööd Haridusministeeriumiga e-Bugi rakendamiseks Eestis;  uurida võimalusi, kuidas lisada antimikroobikumide väljakirjutamise asjakohasuse näitajad Eesti Haigekassa kvaliteedi lisatasude süsteemi;  lisada Eesti Haigekassa poolt väljatöötatavasse otsuste tegemist toetavasse vahendisse nakkushaiguste diagnoosimine ja ravi. 6.1.3 Antimikroobikumiresistentsusega seotud veterinaaria- ja keskkonnaaspektid Komisjoni töörühm tegi kindlaks järgmised punktid, mida asjaomased pädevad asutused võiksid kaaluda riikliku terviseühtsuse põhimõtteid järgiva AMR-tegevuskava ning veterinaaria- ja keskkonnavaldkonna tegevuskavade edasiarendamisel ja rakendamisel:  kaaluda regulatiivsete meetmete väljatöötamist, et tugevdada antimikroobikumide mõistlikku kasutamist edendavaid meetmeid ja eelkõige piirata kriitiliselt tähtsate antimikroobikumide kasutamist;  olla ettevaatlik kriitiliselt tähtsate antimikroobikumide müügiandmete tõlgendamisel seoses veterinaariavaldkonna tegevuskavas sätestatud 30 % vähendamise eesmärgiga;  edendada diagnoosimise ja antimikroobse tundlikkuse määramise paremat kättesaadavust ja kasutamist, et tõhustada antimikroobikumide piiratud ja vastutustundlikku kasutamist;  uurida võimalusi, kuidas tõhustada pädevate veterinaarasutuste koostööd teiste pädevate asutustega, eelkõige Ravimiametiga, et saada hulgimüüjatelt hõlpsamalt 24 https://antibiotic.ecdc.europa.eu/et/tervishoiutootajatele/materjalid-haiglate-ja-teiste-tervishoiuasutuste- tootajatele 27 müügiandmeid. See peaks võimaldama pöörata tähelepanu antimikroobikumide mõistlikule kasutamisele ja võidelda veterinaarravimite vähese kättesaadavusega;  kaaluda võimalusi antimikroobikumide, sealhulgas teistest liikmesriikidest imporditud ravimsööda kohta andmete kogumiseks, et saada parem ülevaade loomadel kasutatavatest antimikroobikumidest. Vajaduse korral võiksid veterinaarasutused kaaluda pädevatelt keskkonnaasutustelt saadud andmete kasutamist;  võtta meetmed antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks lemmikloomade sektoris, eelkõige suurendada teadlikkust, töötada välja nakkuste ennetamise ja tõrje ning ravi suunised, et vähendada vajadust antibiootikumide järele ja aidata kaasa antimikroobikumide mõistlikule kasutamisele.  Pädevad keskkonnaasutused peaksid tegema koostööd komisjoni talitustega vee raamdirektiivi tõlgendamisel, tagades, et järelevalvenimekirja kantud antimikroobikumide seiret tehakse nõutud sagedusega. 7 LÕPPKOOSOLEK ECDC ja komisjoni töörühmad esitlesid kontrollkäigu peamisi tulemusi ja esialgseid järeldusi pädevatele asutustele 29. märtsil 2019 toimunud lõppkoosolekul. 28 1. LISA – VIITED ÕIGUSAKTIDELE Õigusakt Euroopa Liidu Pealkiri Teataja Direktiiv EÜT L 92, 7.4.1990, Nõukogu 26. märtsi 1990. aasta direktiiv 90/167/EMÜ lk 42–48 90/167/EMÜ, millega kehtestatakse ravimsöötade ühenduses valmistamise, turuleviimise ja kasutamise tingimused Direktiiv 96/23/EÜ EÜT L 125, Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta 23.5.1996, lk 10–32 direktiiv 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ Direktiiv ELT L 348, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. 2008/105/EÜ 24.12.2008, lk 84–97 detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ Direktiiv EÜT L 311, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001/82/EÜ 28.11.2001, lk 1–66 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta Otsus 2013/652/EL ELT L 303, Komisjoni 12. novembri 2013. aasta 14.11.2013, lk 26–39 rakendusotsus 2013/652/EL zoonootiliste ja kommensaalsete bakterite antimikroobse resistentsuse seire ja aruandluse kohta Otsus 2015/495/EL ELT L 78, 24.3.2015, Komisjoni 20. märtsi 2015. aasta lk 40–42 rakendusotsus (EL) 2015/495, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/105/EÜ jälgimisnimekiri ainetest, mille kohta kogutakse kogu liidust seireandmeid veepoliitika valdkonnas 1 Määrus (EÜ) ELT L 142, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli nr 851/2004 30.4.2004, lk 1–11 2004. aasta määrus (EÜ) nr 851/2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus Nõukogu soovitus EÜT L 034, Nõukogu 15. novembri 2001. aasta soovitus, 2002/77/EÜ 5.2.2002, lk 13–16 mis käsitleb antimikroobsete ainete arukat kasutamist inimmeditsiinis 2 Ref. Ares(2019)4609063 - 16/07/2019 EUROPEAN COMMISSION DIRECTORATE-GENERAL FOR HEALTH AND FOOD SAFETY Health and food audits and analysis F5 - Health protection Grange, SANTE F.5 ID/pb Subject: Draft Joint Report in respect of a One Health Country Visit to Estonia from 25 to 29 March 2019 to discuss policies relating to antimicrobial resistance Reference numbers: ECDC Estonia Country Visit AMR. Stockholm ECDC: 2019 DG(SANTE) 2019-6833 Dear Dr Jesse, Dear Mr Kalda, Following the draft report of the above-mentioned country visit, which was sent to you on 3 June 2019 I attach a copy which has been translated into Estonian. Any comments that you may wish to make on the factual content, or other elements, of the report, should be made within 25 working days of receipt of this letter. Comments should not be inserted into the text of the draft report but rather should be provided in a separate annex to your reply. In addition, I would ask you not to identify, either directly or indirectly, individual establishments or operators. Whereas the comments may be addressed to the Commission services or to the European Centre for Disease Prevention and Control (ECDC) or to both, for convenience, a copy of the annex containing your comments should be sent by e-mail to the following address: SANTE-F5- [email protected]. Whilst the decision regarding the publication of the final joint report of this country visit is entirely at your discretion, your agreement to this would be much appreciated, both in the interests of transparency and as a means to promote enhanced coordination of activities among interested parties. I would therefore be grateful to receive confirmation of your agreement to publish the final report. Dr Maris Jesse Mr Olev Kalda Deputy Secretary General on Health Deputy Director General Ministry of Social Affairs Veterinaar- ja Toiduamet Suur-Ameerika 1 Väike-Paala 3 10122 Tallinn 11415 Tallinn Estonia Estonia European Commission, Grange, Dunsany C15 DA39, Co. Meath, Ireland - Office: GRAN 00/086 Tel.: direct line (+353 46) 9061 650, internal n°: 70650, switchboard: (+353 46) 9061 700. Fax: (+353 46) 9061 705 If you notice any linguistic discrepancy or divergence between the original and translated reports, please let us know, so that the necessary amendments to the translated report can be considered. Yours sincerely, (e-signed) Ruben Tascon Head of Unit encl.: Draft Joint report (reference numbers: ECDC Estonia Country Visit AMR. Stockholm ECDC: 2019; DG(SANTE) 2019-6833) c.c.: H.E. Ms Kaja Tael, Permanent Representative of Estonia to the EU Saatja: Kärt Sõber <[email protected]> Saadetud: 26.08.2019 09:21 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: FW: Translated Draft Report DG(SANTE)2019-6833 - Joint ECDC/DG Health and Food Safety - One Health country visit Estonia - 25 to 29 March 2019 Manused: ATT92853 1.jpg; 2019-07-16 Ares 4609063 MS CA Translation.pdf; 2019-07-16 Ares 4608970 DRAFT_SIGNED_MR_2019-6833.pdf Tere! Palun registreerida Deltas. Ette tänades Kärt Sõber From: Marie.Moore-O'[email protected] <Marie.Moore-O'[email protected]> Sent: Tuesday, July 16, 2019 7:50 PM To: Maris Jesse <[email protected]>; [email protected]; [email protected] Cc: Kärt Sõber <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Translated Draft Report DG(SANTE)2019-6833 - Joint ECDC/DG Health and Food Safety - One Health country visit Estonia - 25 to 29 March 2019 Please find attached:  Letter addressed to Dr Maris Jesse, Deputy Secretary General on Health, Ministry of Social Welfare and Mr Olev Kalda, Deputy Director General, Veterinaar- ja Toiduamet  Translated Draft Report – DG(SANTE)2019-6833 Kind regards, Marie Moore-O'Connor European Commission Directorate-General for Health and Food Safety Directorate F – Health and food audits and analysis Unit F5 Health Protection Grange Dunsany Co Meath +353 46 9061 717 Marie.Moore-O'[email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel