Ref. Ares(2019)4608970 - 16/07/2019
EUROOPA KOMISJON
TERVISE JA TOIDUOHUTUSE PEADIREKTORAAT
Tervise ja toidu valdkonna auditid ja analüüsid
DG(SANTE) 2019-6833
VIITED:
ECDC EESTI KÜLASTUS SEOSES ANTIMIKROOBIKUMIRESISTENTSUSEGA.
STOCKHOLM, ECDC, 2019
DG(SANTE) 2019-6833
ÜHISARUANDE KAVAND TERVISEÜHTSUSE PÕHIMÕTETE KOHASE EESTI
VISIIDI KOHTA, MIS TOIMUS
25.–29. MÄRTSIL 2019,
ET ARUTADA ANTIMIKROOBIKUMIRESISTENTSUSEGA SEOTUD POLIITIKAT
Kokkuvõte
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) ja Euroopa Komisjoni tervise ja
toiduohutuse peadirektoraat külastasid ühiselt Eestit 25.–29. märtsil 2019. Külastus toimus
pädevate asutuste kutsel, et aidata neil koostada antimikroobikumiresistentsusega võitlemise
riiklikku strateegiat terviseühtsuse põhimõtetest lähtuvalt.
Mitme Euroopa seirevõrgustiku andmetel on antimikroobikumide tarbimine Eesti
inimtervishoiusektoris väike ning antimikroobikumide kogumüük veterinaariasektoris on mõõdukas.
Pädevad veterinaarasutused on siiski mures kriitiliselt tähtsate antimikroobikumide kasvava
kasutuse ja antimikroobikumiresistentsuse suure esinemuse tõttu. Kuigi
antimikroobikumiresistentsuse esinemus inimestelt saadud kliinilistest isolaatidest saadud oluliste
bakterite hulgas on väike, leidub viiteid sellele, et antimikroobikumiresistentsuse praegune olukord
inimtervishoiusektoris võib halveneda, sellele osutavad nimelt resistentsete bakterite puhanguline
levimine haiglates, laiendatud toimespektriga β-laktamaase tootvate Enterobacteriaceae'ga
patsientide arvu suurenemine ning mõnes haiglas isoleerimispäevade arvu suurenemine.
Peale selle jõuti aruandes järeldusele, et terviseühtsuse põhimõtet järgivat lähenemisviisi ei ole
Eestis antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemisel veel kasutusele võetud.
Antimikroobikumiresistentsuse alal on alanud mitteametlik koostöö asjaomaste pädevate asutuste ja
sidusrühmade vahel, kuid sektoritevahelise juhtkomitee loomine on ikka veel pooleli. Kuigi
veterinaariavaldkonna antimikroobikumiresistentsuse alane tegevuskava (edaspidi „AMR-
tegevuskava“) aastateks 2019–2023 on paika pandud, peaks vastavad kavad inimtervishoiu- ja
keskkonnavaldkonnas koostatama sel aastal, samuti tuleb sel aastal lõplikult valmis saada riiklik
üldine tervisühtsuse põhimõtet järgiv AMR-tegevuskava.
Pädevad asutused on tunnistanud vajadust suurendada inimtervishoiu- ja veterinaariasektoris
tegutsevate tervishoiuteenuste osutajate, asjaomaste sidusrühmade ja avalikkuse teadlikkust
antimikroobikumiresistentsuse kohta. Konkreetsed sellekohased näited on esitatud
veterinaariavaldkonna AMR-tegevuskavas ning eeldatakse, et teadlikkuse suurendamine on hetkel
koostamisel olevates tegevuskavades olulisel kohal.
Antimikroobikumiresistentsuse probleemi suhteliselt piiratud ulatuse tõttu alahinnatakse
inimtervishoiusektoris antimikroobikumiresistentsuse võimalikke tagajärgi tulevikus ja võimalik, et
ei peeta prioriteetseks meetmeid, mis on vajalikud tervishoiusüsteemi kaitsmiseks
antimikroobikumiresistentsusest tingitud ohtude eest. Praegu tehtav seire ja kontrollid sisaldavad
palju käsitsitööd, individuaalset panust ja isiklikke sidemeid ning need ei pruugi olla piisavad, et
seista silmitsi võimalike tulevikuprobleemidega. Kuigi külastuse ajal paistsid haiglad nende väheste
patsientidega, kellel esines multiresistentseid organisme, hästi toime tulevat, võib olukord
antimikroobikumiresistentsuse levimuse suurenedes muutuda. Antimikroobikumiresistentsuse
riikliku koordineerimise ja järelevalve jaoks eraldatud piiratud inimressursid tõstatavad küsimusi
nende jätkusuutlikkuse kohta, kuna ressursid ei tundunud vastavat tegevuse ulatusele ja
töökoormusele. Samuti nappis riiklikke rahastamisvahendeid, et parandada diagnoosimissuutlikkust
ja seiret, ning puudus toimiv riiklik inimtervishoius esineva antimikroobikumiresistentsuse
referentlabor.
Veterinaariasektoris juurutavad pädevad asutused uut riskipõhist lähenemisviisi, et keskenduda
II
veterinaararstidele, kes ostavad suurimaid koguseid kriitiliselt tähtsaid antimikroobikume. See
lähenemisviis võib anda kohapealsest olukorrast parema ülevaate. Kuid kuna puudub igasugune
õiguslik alus, mis reguleeriks antimikroobikumide mõistlikku kasutamist loomade ravis, võib
osutuda keerukaks selles osas olulist muutust saavutada. Eekõige püstitatakse
veterinaariavaldkonna tegevuskavas eesmärgid vähendada kriitiliselt tähtsate antimikroobikumide
hulka, kuid neid väljendatakse müügi 30%lise vähenemisena 2023. aastaks. Ent seda on võimalik
saavutada, kui loomade populatsioon väheneb, ilma et muutuks retseptide väljakirjutamise praktika.
Mis puutub keskkonnasektorisse, siis kuigi vee raamdirektiivi kohaste ainete seiret eelmistel aastatel
ei tehtud, on kavas sellega jätkata 2019. aastal. Käimas on muud seireprogrammid, milles
käsitletakse vees leiduvate farmakoloogiliste toimeainete jääke.
Aruandes antakse ülevaade mitmesugustest kaalutlustest, mis võivad olla abiks riikliku üldise AMR-
tegevuskava läbivaatamisel ja rakendamisel.
III
Sisukord
1 Sissejuhatus........................................................................................................................................1
2 Eesmärgid ja ulatus ............................................................................................................................1
3 Taustteave ..........................................................................................................................................2
4 Tähelepanekud ja järeldused ..............................................................................................................4
4.1 Antimikroobikumiresistentsuse vastased strateegiad, tegevuskavad ja koordineerimine
terviseühtsuse kontekstis........................................................................................................................4
4.1.1 Riiklikud antimikroobikumiresistentsuse vastased strateegiad ja tegevuskavad .................4
4.1.2 Sektoritevaheline koostöö ja koordineerimine, sealhulgas terviseühtsuse põhimõtet järgiv
lähenemisviis......................................................................................................................................6
4.1.3 Järeldused antimikroobikumiresistentsuse vastaste strateegiate, tegevuskavade ja
koordineerimise kohta terviseühtsuse kontekstis ...............................................................................7
4.2 Antimikroobikumiresistentsusega seotud inimtervishoiu aspektid.............................................7
4.2.1 Laborite suutlikkus...............................................................................................................7
4.2.2 Antimikroobikumiresistentsuse seire inimtervishoius ..........................................................9
4.2.3 Antibiootikumikasutuse seire inimtervishoius......................................................................9
4.2.4 Suunised antibiootikumide kasutamise ja antibiootikumravi kohta inimtervishoius .........10
4.2.5 Nakkuste ennetamine ja tõrje inimtervishoius ...................................................................11
4.2.6 Antimikroobikumiresistentsuse alased koolitusprogammid...............................................13
4.2.7 Avalik teave antimikroobikumiresistentsuse kohta ............................................................13
4.2.8 Turustamisega seotud küsimused.......................................................................................14
4.2.9 Järeldus antimikroobikumiresistentsusega seotud inimtervishoiuaspektide kohta ...........15
4.3 Antimikroobikumiresistentsusega seotud veterinaaria- ja keskkonnaaspektid .........................16
4.3.1 Loomade ja toiduainete antimikroobikumiresistentsuse seire, sh asjakohane laboratoorne
võimekus...........................................................................................................................................16
4.3.2 Antimikroobikumide loomadel kasutamise seire................................................................18
4.3.3 Antimikroobikumide ja antimikroobikumiresistentsuse alane keskkonnaseire..................19
4.3.4 Meetmed antimikroobikumide vähendatud ja/või mõistliku kasutamise edendamiseks
loomadel...........................................................................................................................................19
4.3.4.2 Veterinaarantimikroobikumide ja veterinaarravi kättesaadavus...............................20
4.3.4.3 Veterinaarantimikroobikumide vajaduse vähendamine .............................................21
4.3.5 Teavitustegevus ja teadlikkuse suurendamine antimikroobikumiresistentsuse ja
antimikroobikumide mõistliku kasutamise kohta loomadel .............................................................22
4.3.6 Järeldus antimikroobikumiresistentsusega seotud veterinaaria- ja keskkonnaaspektide
kohta 23
IV
5 Üldised järeldused............................................................................................................................24
6 Võimalikud tulevased meetmed.......................................................................................................25
6.1.1 Antimikroobikumiresistentsusega seotud terviseühtsuse aspektid .....................................25
6.1.2 Antimikroobikumiresistentsusega seotud inimtervishoiuaspektid .....................................26
6.1.3 Antimikroobikumiresistentsusega seotud veterinaaria- ja keskkonnaaspektid..................27
7 Lõppkoosolek...................................................................................................................................28
V
ARUANDES KASUTATAVAD LÜHENDID JA MÕISTED
Lühend Selgitus
AMR Antimikroobikumiresistentsus
DDD Kindlaksmääratud päevane annus
EARS-Net Antimikroobikumiresistentsuse seire üleeuroopaline võrgustik
ECDC Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus
EFSA Euroopa Toiduohutusamet
EMP Euroopa Majanduspiirkond
EMA Euroopa Ravimiamet
ESAC-Net Üleeuroopaline antimikroobsete ainete tarbimise seire võrgustik
ESVAC Antimikroobsete ainete veterinaarmeditsiinis tarbimise üleeuroopaline seire
EL Euroopa Liit
EUCAST Antimikroobse tundlikkuse Euroopa analüüsikomitee
EURL-AR ELi referentlabor (antimikroobikumiresistentsuse tuvastamiseks)
ELÜ Eesti Loomaarstide Ühing
MALDI-TOF Maatriksainega vahendatud laserdesorptsioon-ionisatsioon – lennuaeg
PCU Populatsiooni korrigeerimise ühik
VTA Veterinaar- ja Toiduamet
VTL Veterinaar- ja Toidulaboratoorium
WHO Maailma Terviseorganisatsioon
VI
1 SISSEJUHATUS
Eesti ametiasutused kutsusid Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust (ECDC) ja
Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraati 25.–29. märtsil 2019 ühiselt Eestit
külastama. Külastuse üldiseks eesmärgiks olid 29. juunil 2017. aastal avaldatud komisjoni
terviseühtsuse põhimõtet järgiva antimikroobikumiresistentsuse vastase tegevuskava1
järelmeetmed, eelkõige Eesti abistamine terviseühtsuse põhimõtet järgivate AMR-vastaste
riiklike ja poliitiliste strateegiate edasisel väljatöötamisel ja rakendamisel.
ECDC töörühm keskendus antimikroobikumiresistentsuse inimtervishoiuga seotud
aspektidele ning komisjoni töörühm tegeles veterinaariaga ja piiratud mahus ka keskkonnaga
seotud aspektidega. Mõlemas töörühmas oli riiklikke eksperte teistest Euroopa Liidu
liikmesriikidest. Käesolevas aruandes on ühendatud mõlema töörühma peamised
tähelepanekud ja järeldused ning kindlaks tehtud valdkonnad, kus edasine arendamine võiks
kasu tuua.
Avakoosolek peeti 25. märtsil. Sellel koosolekul kinnitati külastuse eesmärgid, ulatus ja
ajakava.
2 EESMÄRGID JA ULATUS
Ühiskülastuse üldeesmärk oli Eesti abistamine terviseühtsuse põhimõtet järgivate
antimikroobikumiresistentsuse vastaste riiklike ja poliitiliste strateegiate edasisel
väljatöötamisel ja rakendamisel. See eesmärk hõlmas a) antimikroobikumiresistentsuse
ennetamise ja ohjamise olukorda käsitlevat arutelu asjaomaste pädevate asutuste ning riigi
valdkonna ja tootmisharu sidusrühmadega ning b) teabevahetust Eestis ja muudes
liikmesriikides nende probleemide lahendamiseks rakendatud hea tava näidete kohta, mis
võiksid olla abiks antimikroobikumiresistentsuse vastaste riiklike strateegiate väljatöötamisel
ja rakendamisel.
Ühiskülastuse ulatus oli järgmine:
antimikroobikumiresistentsuse inimtervishoiualaste aspektidega seoses keskenduti
külastusel antimikroobikumiresistentsuse ohjamisele antimikroobikumide mõistliku
kasutamise teel ning nakkuste ennetamisele ja tõrjele;
antimikroobikumiresistentsuse veterinaariaalaste aspektidega seoses keskenduti külastusel
poliitilistele strateegiatele, millega võideldakse antimikroobikumiresistentsuse vastu
antimikroobikumide vähendatud ja mõistliku kasutamise teel, nagu on soovitatud ELi
suunistes antimikroobikumide mõistlikuks kasutamiseks veterinaarmeditsiinis 2;
1 https://ec.europa.eu/health/amr/sites/amr/files/amr_action_plan_2017_en.pdf
2 http://ec.europa.eu/health/antimicrobial_resistance/docs/2015_prudent_use_guidelines_et.pdf.
1
Riiklike antimikroobikumiresistentsuse vastaste strateegiate, tegevuskavade ning
sektorivahelise koordineerimise ja koostöö alastes aruteludes võeti arvesse asjakohaseid
suuniseid ja dokumente, sealhulgas neid, mille on üheskoos vastu võtnud Maailma
Terviseorganisatsioon (WHO), ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO),
Maailma Loomatervise Organisatsioon (OIE) 3, Euroopa Ravimiamet (EMA) 4 ja Euroopa
Toiduohutusamet (EFSA) 5.
Nende eesmärkide täitmiseks toimusid järgmised kohtumised ja külastused.
Külastused/kohtumised Arv Märkused
Ühised ava- ja lõppkoosolekud Sotsiaalministeeriumi,
Pädev Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Terviseameti,
Keskasutus 2
asutus Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) ning Veterinaar- ja
Toidulaboratooriumiga (VTL)
Veterinaaria- ja keskkonnaalased aspektid
Kohtumine Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, VTA ja
Pädev asutus
VTLiga
Kohtumine Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli kalanduse teabekeskuse,
Eesti Loomaarstide Ühingu (ELÜ), Eesti Väikeloomaarstide Seltsi,
Tootmisharu sidusrühmad 1
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Vesiviljelejate Liidu, Eesti
Põllumajanduskoja ja suurloomaarstiga
Veterinaarkliinikud 1 Üks lemmikloomakliinik
Põllumajandusettevõtted 2 Üks piimatootmis- ja üks linnukasvatusettevõte
Inimtervishoiualased aspektid
Kohtumised Terviseametiga (sh referentlabori külastus), Ravimiameti ja
Pädev asutus 3
Eesti Haigekassaga
Põhja-Eesti Regionaalhaigla (haigla nõukogu, infektsioonikontrolli
talitus, mikrobioloogialabor, apteek, raviosakonnad); Ida-Tallinna
Keskhaigla (infektsioonikontrolli osakond, mikrobioloogialabor,
Haiglad 4 intensiivraviosakond); Tartu Ülikooli Kliinikum (haigla nõukogu,
infektsioonikontrolli teenistus, sisekliinik, intensiivraviosakond, apteek,
mikrobioloogia- ja tuberkuloosilabor); Lääne-Tallinna Keskhaigla
(infektsioonikontrolli osakond, nakkushaiguste osakond)
Perearstid 1 Üks perearstikeskus Tallinnas
Jaemüügiapteegid 1 Üks jaemüügiapteek Tallinnas
Kohtumine Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi ja Eesti Laborimeditsiini
Kutseorganisatsioonid 1
Ühinguga
Loetelu õigusaktidest, millele on käesolevas aruandes osutatud, on esitatud I lisas. Selles
viidatakse vajaduse korral õigusakti viimasele muudetud versioonile.
3 http://apps.who.int/iris/handle/10665/204470
4
http://www.ema.europa.eu/ema/index.jsp?curl=pages/special_topics/general/general_content_000439.jsp&
mid=WC0b01ac0580a7815
5 https://www.efsa.europa.eu/en/topics/topic/antimicrobial-resistance
2
3 TAUSTTEAVE
Riikide ühiskülastused on üks paljudest komisjoni terviseühtsuse põhimõtet järgiva
antimikroobikumiresistentsuse vastase tegevuskava raames tehtud algatustest ning nende
eesmärk on muuta EL parimate antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse tavadega
piirkonnaks. Terviseühtsuse mõiste väljendab inimeste ja loomade tervise omavahelist seost
ning seda, et haigused levivad ühelt teisele ja antimikroobikumiresistentsuse ohuga tuleb
võidelda mõlemas valdkonnas. Terviseühtsuse põhimõtet järgiv lähenemisviis hõlmab ka
keskkonda, mis on samuti inimeste ja loomade kokkupuutepunkt ja uute resistentsete
organismide võimalik allikas. Terviseühtsuse põhimõtet järgivat lähenemisviisi
antimikroobikumiresistentsusega võitlemisele on üleilmselt tunnustatud, nimelt maailma
terviseassamblee poolt, kes innustas kõiki oma liikmesriike, sealhulgas ELi liikmesriike
2017. aastaks välja töötama ja kehtestama riiklikke AMR-tegevuskavu, mis on kooskõlas
2015. aasta mais toimunud 68. maailma terviseassambleel vastu võetud WHO üleilmse
AMR-tegevuskavaga6.
Riikide ühiskülastuste eesmärk on toetada liikmesriike oma riiklike AMR-tegevuskavade
väljatöötamisel ja rakendamisel ning need külastused põhinevad ECDC ja komisjoni varem
tehtud tööl.
Inimtervishoiuvaldkonnas on ECDC välja töötanud riikide külastamise korra, et
antibiootikumide mõistliku kasutamise ja nakkustõrje teel antimikroobikumiresistentsuse
ennetamise ja tõrje olukorda arutada ja hinnata. Nimetatud meetmed põhinevad nõukogu
soovitusel 2002/77/EÜ antimikroobikumide mõistliku kasutamise kohta inimtervishoius,
milles soovitatakse võtta mitmesuguseid meetmeid antimikroobikumiresistentsuse
väljakujunemise ennetamiseks ja tõrjeks. Nõukogu 10. juuni 2008. aasta järeldustes
antimikroobikumiresistentsuse kohta7 korrati üleskutset antimikroobikumiresistentsusega
võitlemisele. Juunis 2009 võtsid ELi tervishoiuministrid vastu nõukogu soovituse
patsiendiohutuse kohta, mis hõlmas ka tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist
ja tõrjet8. Soovituses rõhutati veelgi antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse
olulisust patsiendiohutuse tagamisel. Vastuseks üleskutsele, mis esitati nõukogu
järeldustes, mis käsitlevad järgmisi terviseühtsuse põhimõtet järgiva lähenemisviisi
kohaseid samme antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks (avaldatud juulis
2016),9 avaldati juunis 2017 ELi suunised antimikroobikumide mõistliku kasutamise
kohta inimtervishoius10.
Veterinaariavaldkonnas ning osana komisjoni tööst antimikroobikumiresistentsuse vastu
võitlemisel on tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi tervise ja toidu valdkonna auditite
ja analüüsi direktoraat viinud ellu projekti, milles käsitletakse liikmesriikide meetmeid
antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemisel seoses veterinaarravimite kasutamisega,
6 http://www.who.int/antimicrobial-resistance/national-action-plans/en/
7 http://www.consilium.europa.eu/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/en/lsa/101035.pdf
8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ%3AC%3A2009%3A151%3ATOC
9 https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/963104ce-5096-11e6-89bd-
01aa75ed71a1/language-et
10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=OJ%3AC%3A2017%3A212%3ATOC
3
ning milles tehakse kindlaks sellised hea tava näited, millest teistel liikmesriikidel võiks
kõnealuse probleemi lahendamisel abi olla. Selles töös on arvesse võetud eespool
nimetatud suuniseid antimikroobikumide mõistlikuks kasutamiseks veterinaarmeditsiinis,
mis avaldati 2015. aastal. Projekti ülevaatearuanne avaldati juba 2018. aastal11 ning
lõplikku ülevaatearuannet on oodata 2019. aastal. Peale selle on eespool nimetatud
direktoraat teinud rea auditeid otsuses 2013/652/EL sätestatud nõuete rakendamise kohta
ning selle auditiseeria vaheülevaate aruanne avaldati 2017. aastal12 ja lõplikku
ülevaatearuannet on oodata 2019. aastal.
ECDC missioon on selle asutamismääruse nr 851/2004 kohaselt i) välja selgitada
nakkushaigustest tulenevad olemasolevad ja tekkivad ohud inimeste tervisele, neid ohtusid
hinnata ja nendest teavitada; ii) liidus või liitu levida võivate tundmatut päritolu muude
haiguspuhangute korral tegutseb keskus omaenese algatusel, kuni puhangu allikas on teada ja
iii) puhangu korral, mis pole selgelt põhjustatud nakkushaiguse poolt, tegutseb keskus ainult
koostöös pädeva ametiasutusega selle ametiasutuse palvel. Missiooni osana võib Euroopa
Komisjon, liikmesriik või mõni muu riik taotleda ECDClt teadusliku või tehnilise abi saamist
ECDC missiooni mis tahes valdkonnas.
ECDC ja EFSA on avaldatud kokkuvõtva aruande inimestelt, loomadelt ja toidust võetud
bakterite antimikroobikumiresistentsuse kohta, milles on kasutatud ka Eestist saadud andmeid
(Euroopa Liidu kokkuvõtlik aruanne inimestelt, loomadelt ja toidust võetud zoonootiliste ja
indikaatorbakterite antimikroobikumiresistentsuse kohta aastal 201613). Samuti on ECDC,
EFSA ja EMA välja andnud integreeritud ühisanalüüsi aruande antimikroobikumide
tarvitamise ning inimestelt ja toiduloomadelt võetud bakterite antimikroobikumiresistentsuse
kohta (antimikroobikumide tarbimist ja resistentsust käsitleva asutustevahelise ühisanalüüsi
aruanne – JIACRA II), mis sisaldab ka Eestist saadud andmeid14. Nendes aruannetes tehakse
suures osas järeldusi ELi kui terviku kohta, võttes aluseks kõik kättesaadavad andmed.
4 TÄHELEPANEKUD JA JÄRELDUSED
4.1 ANTIMIKROOBIKUMIRESISTENTSUSE VASTASED STRATEEGIAD, TEGEVUSKAVAD JA
KOORDINEERIMINE TERVISEÜHTSUSE KONTEKSTIS
4.1.1 Riiklikud antimikroobikumiresistentsuse vastased strateegiad ja tegevuskavad
Leiud
1. Külastavatele töörühmadele tutvustati terviseühtsuse põhimõtet järgiva riikliku AMR-
tegevuskava projekti, tegevuskava peab lõplikult valmima 2019. aastal. Võttes arvesse,
et veterinaariavaldkonna AMR-tegevuskava aastateks 2019–2023 on juba paika pandud,
kuid vastavad inimtervishoiu- ja keskkonnaalased tegevuskavad peaksid valmima sel
aastal, on pädevad asutused leidnud, et praktiline on eri kavad lahus hoida ja ühendada
11 https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/aa676ddd-2d87-11e8-b5fe-
01aa75ed71a1/language-en
12 http://ec.europa.eu/food/audits-analysis/audit_reports/index.cfm
13 https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5182
14 http://www.ema.europa.eu/docs/en_GB/document_library/Report/2017/07/WC500232336.pdf
4
need terviseühtsuse põhimõtet järgiva üldise AMR-tegevuskava raames. Vastasel korral
oleks ühel ministeeriumil keeruline suunata raha valdkonnaülestesse meetmetesse,
millega tegeleksid ka teised ministeeriumid, sest terviseühtsuse põhimõtet järgiva AMR-
tegevuskava jaoks ei ole spetsiaalset eelarvet, vaid igal ministeeriumil on oma eelarve.
Inimtervishoiu-, veterinaaria- ja keskkonnasektoriga seotud tegevused hõlmatakse
vastavalt inimtervishoiuvaldkonna (riiklik inimtervishoiuvaldkonna tegevuskava, mida
rakendatakse ajavahemikus 2020–2030), veterinaariavaldkonna ja keskkonnavaldkonna
tegevuskavadega ning rahastatakse asjaomaste tegevuskavade raames.
2. Terviseühtsuse põhimõtet järgiv AMR-tegevuskava hõlmab viit tegevussuunda:
terviseühtsuse põhimõtet järgiva lähenemisviisi rakendamine, sealhulgas
sektoritevahelise juhtkomitee asutamine ning iga-aastaste rakenduskavade
väljatöötamine ja jälgimine;
antimikroobikumide kasutamine ja diagnostika, sealhulgas antibiootikumide
mõistlik kasutamine ning antimikroobikumiresistentsuse ennetamine ja tõrje;
järelevalve ja seire;
teadlikkus ja teabevahetus, sealhulgas teadlikkuse suurendamine ja parandamine
koolituste abil;
teadus- ja uurimistöö, sealhulgas uurimisvajaduste kaardistamine ning
tõenduspõhine poliitikakujundamine.
3. Kolmeaastases strateegilises teadus- ja uurimisprojektis (RITA) keskendutakse
antimikroobikumiresistentsuse tekkimisele Eestis, eesmärgiga teha kindlaks peamised
levikuteed ning tuvastada lüngad teadmistes. Projekti rahastatakse Eesti Teadusnõukogu
toetuse kaudu ning see käivitatakse eeldatavasti 2019. aasta teises või kolmandas
kvartalis.
4. Samuti osaleb Eesti rahvusvahelises koostöös, näiteks ELi
antimikroobikumiresistentsuse ja tervishoiuteenustega seotud nakkuste alases
ühismeetmes (EL-JAMRAI),15 eelkõige 6. tööpaketis (tervishoiuteenustega seotud
nakkuste ennetamise poliitika), mis käsitleb nakkuste ennetamist ning antibiootikumide
kasutamise ja resistentsete bakterite leviku piiramist tervishoiuasutustes. Eesti võtab osa
ka antimikroobikumiresistentsuse alase teadustöö ühise kavandamise algatusest
(JPIAMR)16.
5. Veterinaariavaldkonna AMR-tegevuskava kiideti heaks 2019. aasta veebruaris. Selle
töötasid välja Maaeluministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet (VTA), Veterinaar- ja
Toidulaboratoorium (VTL) ning Ravimiamet koostöös Eesti Maaülikooli ja Eesti
Loomaarstide Ühinguga (ELÜ). Kava esimene versioon hõlmas aastaid 2017–2021.
2019. aastal asendati esimene versioon uue kavaga, mis hõlmab aastaid 2019–2023.
15 https://eu-jamrai.eu/
16 https://www.jpiamr.eu/
5
6. Veterinaariavaldkonna kava praegune versioon sisaldab antimikroobikumiresistentsuse
praeguse olukorra põhjalikku sektorianalüüsi, mis käsitleb muu hulgas kriitiliselt
tähtsate antimikroobikumide suurt kasutust ning vähest teadlikkust probleemist.
Soovitatud meetmetega keskendutakse teadlikkuse suurendamisele kõigile asjaosalistele
suunatud koolituste abil, uurimistööle ja täiendavale seirele. Samuti on kavas esitatud
mitmesugused kava rakendamise rahastamiseks sobivad riiklikud ja ELi tasandi
rahastusallikad. Konkreetsed meetmed on selgelt loetletud koos andmetega nende
eesmärgi, rakendamise eest vastutavate isikute, ajakavade ja rahastamiskorra kohta.
4.1.2 Sektoritevaheline koostöö ja koordineerimine, sealhulgas terviseühtsuse
põhimõtet järgiv lähenemisviis
7. Pädevad asutused märkisid, et kuni 2017. aastani ei lähenetud
antimikroobikumiresistentsusele sektoriteüleselt, kuid olukord muutus 2017. aastal Eesti
eesistumise ajal ning muutusele aitas kaasa ka terviseühtsuse põhimõtet järgiva riikliku
AMR-tegevuskava koostamise algus 2018. aastal.
8. Sektoritevahelist juhtkomiteed17 ei ole veel nimetatud, see on planeeritud 2019. aastaks.
Sektoritevahelisse juhtkomiteesse kutsutakse järgmised riiklikud asutused ja
organisatsioonid: Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium,
Haridusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium, Terviseamet, VTL, VTA, Ravimiamet, Tervise Arengu
Instituut, ELÜ ja Eesti Infektsioonhaiguste Selts.
9. Sektoritevahelise juhtkomitee ülesanded on muu hulgas: koordineerida terviseühtsuse
põhimõtet järgiva AMR-tegevuskava rakendamist, soodustada terviseühtsuse põhimõtet
järgiva lähenemisviisi lõimimist poliitikakujundamisse, tugevdada sektoritevahelist
koostööd ning jagada teavet. Samuti töötab sektoritevaheline juhtkomitee välja iga-
aastase sektoritevahelise rakenduskava koos asjakohaste näitajatega, hindab tegevuste
tõhusust ja koostab tõenduspõhised soovitused.
10. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (2003) ning sotsiaalministri määrusega
haiglanakkuste seire, ennetamise ja tõrje abinõude ning sellekohase teabe edastamise
korra ning mikrobioloogia- ja viroloogialaborist haiglanakkuse laboratoorse seire ning
mikroobide ravimresistentsuse uurimise tulemuste Terviseametile edastamise korra
kohta (2010) on antud volitused nakkuste ennetamise ja tõrje töörühmadele haiglates.
Ühes külastatud haiglas oli olemas ka infektsioonikontrolli komitee, mis tuli kokku iga
kolme kuu tagant ja mille liikmed olid nakkuste ennetamise ja tõrje töörühmast,
kliinikutest, apteegist ja mikrobioloogialaborist. Hoolimata infektsioonikontrolli
komitee puudumisest teistes külastatud haiglates, tegid asjaomased nakkuste ennetamise
ja tõrje töörühmad koostööd mikrobioloogialabori ja apteegiga ning pidasid koosoleku
vähemalt korra aastas. Nakkuste ennetamise ja tõrje töörühmad andsid aru kas
infektsioonikontrolli komiteele või otse juhatusele ning esitasid iga-aastaseid aruandeid
17 Nagu on soovitatud nõukogu 2016. aasta juulis avaldatud järeldustes, mis käsitlevad terviseühtsuse
põhimõtet järgiva lähenemisviisi kohaseid järgmise samme antimikroobikumiresistentsuse vastu
võitlemiseks.
6
seire tulemuste ja tegevuse kohta. Nakkuste ennetamise ja tõrje töörühmadesse kuuluvad
nakkushaiguste arstid võtsid antimikroobikumiresistentsuse vältimise meetmed.
Suuremate haiglate nakkuste ennetamise ja tõrje töörühmad osutasid nakkuste
ennetamise ja tõrje ning antimikroobikumiresistentsuse vältimise teenust ka mõnes
väiksemas esmatasandi tervisekeskuses, eriti kui need esmatasandi tervisekeskused olid
haiglaga halduslikult seotud. Seda teenust võidakse osutada regulaarsete visiitidena (nt
igal nädalal).
11. Mis puutub valdkondadeülesesse koostöösse esmatasandi tervishoiu alal, siis korraldab
Eesti Infektsioonhaiguste Selts esmatasandi tervishoiuteenuste osutajatele seminare, mis
on osa esmatasandi tervishoiuteenuste osutajate korraldatud koolitusprogrammist.
Raskelt ravitavate nakkuste korral konsulteeris külastatud perearst lähima haigla
nakkushaiguste osakonnaga, seda kas telefoni teel või patsienti ametlikule vastuvõtule
saates. ECDC töörühmale ei tutvustatud ühtegi konkreetset valdkondadeülest sekkumist,
et vähendada antimikroobikumide kasutamist esmatasandi tervishoius. Nimetatud
perearst ei ole saanud eradiagnostikalaborist antimikroobikumiresistentsust käsitlevat
statistikat ega ka tagasisidet antibiootikumide väljakirjutamise praktika kohta.
Jaemüügiapteegid ei ole aktiivselt kaasatud valdkonnaülestesse
antimikroobikumiresistentsuse vältimise tegevustesse ambulatoorses ravis. Kohalikul
tasandil tervishoiuteenuste osutajate ja veterinaararstide koostöö puudus.
4.1.3 Järeldused antimikroobikumiresistentsuse vastaste strateegiate, tegevuskavade
ja koordineerimise kohta terviseühtsuse kontekstis
12. Eestis ei ole terviseühtsuse põhimõtet järgivat lähenemisviisi
antimikroobikumiresistentsusest tingitud probleemide lahendamiseks veel paika pandud,
sest olemas on üksnes vastav veterinaariavaldkonna tegevuskava. Sellegipoolest on
selleks aastaks ette nähtud inimtervishoiu- ja keskkonnavaldkonna kavade ning
terviseühtsuse põhimõtet järgiva üldise AMR-tegevuskava lõplik valmimine.
13. Hiljuti heaks kiidetud veterinaariavaldkonna tegevuskava aastateks 2019–2023 on välja
töötatud asjakohaste pädevate asutuste ning akadeemiliste ringkondade ja
veterinaararstide liidu koostöös. Kavas soovitatud meetmetega keskendutakse
teadlikkuse suurendamisele kõigile asjaosalistele suunatud koolituste abil, uurimistööle
ja seirele.
14. Kuigi sektoritevaheline koostöö ja koordineerimine antimikroobikumiresistentsusega
seoses juba toimub, ei ole veel loodud ametlikku sektoritevahelist juhtkomiteed.
Sellegipoolest on juba kindlaks määratud komitee eeldatavad liikmed ja nende
ülesanded.
4.2 ANTIMIKROOBIKUMIRESISTENTSUSEGA SEOTUD INIMTERVISHOIU ASPEKTID
4.2.1 Laborite suutlikkus
15. Eestis on kaksteist kliinilise mikrobioloogia laborit, sealhulgas Terviseameti labor, mis
täidab referentlabori ülesandeid, ning eralaborite konsortsium. Ülejäänud laborid
7
kuuluvad haiglate juurde. Külastatud haiglate kliinilise mikrobioloogia laborid
tuvastasid liike peamiselt maatriksainega vahendatud laserdersoptsioon-ionisatsiooni /
lennuaja (MALDI-TOF) massispektromeetria abil ning määrasid antimikroobset
tundlikkust peamiselt diskdifusiooni meetodil, rakendades antimikroobse tundlikkuse
Euroopa analüüsikomitee (EUCAST) murdepunkte. Ainult ühes külastatud laboritest
määrati antimikroobset tundlikkust VITEKi süsteemiga. Diskdifusiooni täiendasid
kontsentratsioonigradiendi katsed või leeme mikrolahjendamine väikese arvu
antimikroobikumide korral. Külastatud haiglad tegid multiresistentsete organismide
kande sõeluuringu patsientidele, kes toodi üle otse välisriikide haiglatest või Eesti
haiglatest, kus teadaolevalt esines antimikroobikumiresistentsuse probleem või puhang,
võttes iga juhtumi korral aluseks riskihinnangu. Puudusid nii riiklikud kui ka
haiglapõhised suunised multiresistentsete organismide kande sõeluuringu kohta.
16. Verekülvide arvu peeti voodikohtade ja voodipäevade arvu suhtes piisavaks ning see on
aastate jooksul suurenenud. Positiivse verekülvi korral tuvastati liik MALDI-TOF-i abil
koos antimikroobse tundlikkuse kiirmääramisega EUCASTi vastava menetluse abil.
Külastatud laborid teatasid, et üldiselt on saadud kliiniliste proovide kvaliteet hea. Üks
haiglalabor teatas kiire molekulaardiagnostika kasutamisest viirusnakkuste,
mikroorganismide ja antimikroobikumiresistentsuse tuvastamiseks, samas kui kaks
laborit kasutasid kiiret molekulaaranalüüsi Clostridioides difficile määramiseks.
Multiresistentsete bakterite täiendav molekulaaranalüüs toimus tasulise analüüsina ühes
SYNLABi eralaboritest. SYNLAB teeb metitsilliiniresistentse Staphylococcus aureus'e,
vankomütsiiniresistentste enterokokkide ja karbapeneemiresistentsete
Enterobacteriaceae molekulaaranalüüsi.
17. Eestis ei ole riiklikku välist mikrobioloogialaborite kvaliteedi hindamissüsteemi, kuid on
võimalus kasutada rahvusvahelisi süsteeme, nagu näiteks UK-NEQAS ja INSTAND.
Antimikroobikumiresistentsuse seire üleeuroopalisse võrgustikku (EARS-Net) andmeid
edastavad Eesti laborid osalevad EARS-Neti välises kvaliteedihindamissüsteemis.
Analüüside kinnimaksmine Eesti Haigekassa poolt toimib osalt kvaliteedikontrolli ja
välise kvaliteedihindamisena. Laborite akrediteerimine on vabatahtlik. Kaheteistkümnest
riiklikust laborist on kaheksa kliinilise mikrobioloogia alal standardile ISO 15189
vastavana akrediteeditud. Eesti Laborimeditsiini Ühingul on eraldi mikrobioloogia
sektsioon, mis samuti toimib riikliku antimikroobse tundlikkuse määramise komiteena
ning koordineerib kõiki antimikroobse tundlikkuse määramisega seotud tegevusi.
18. Terviseameti labor täidab referentlabori ülesandeid toidu ja veega levivate nakkuste,
sugulisel teel levivate nakkuste, invasiivsete pneumokokknakkuste, haruldaste
bakteriliikide ja viirustega seoses. Seire ja järelevalve osana kogutakse Eesti
mikrobioloogia laboritest Salmonella spp. ja Campylobacter spp. isolaate ning
analüüsitakse neid liikide kinnitamiseks ning serotüübi ja antimikroobse tundlikkuse
määramiseks. Terviseameti labor osaleb ka gonokoki antimikroobse tundlikkuse seire
Euroopa programmis.
19. Terviseameti labor on määratud inimtervishoiuvaldkonnas
antimikroobikumiresistentsuse referentlaboriks, kuid tal ei ole hetkel suutlikkust ega
8
rahalisi vahendeid selle ülesande täitmiseks, sest labor ei suuda molekulaarmeetoditega
kinnitada fenotüüpset antimikroobikumiresistentsust ega teha puhangute korral
molekulaarset tüpiseerimist. Osaline rahastus 2020. aastaks sai hiljaaegu heakskiidu
ning on olemas kavad molekulaardiagnostilise suutlikkuse laiendamiseks, et alustada
tööd antimikroobikumiresistentsuse sõltumatu referentlaborina.
4.2.2 Antimikroobikumiresistentsuse seire inimtervishoius
20. Inimtervishoiuvaldkonnas on antimikroobikumiresistentsuse seire eest vastutav pädev
asutus Terviseamet. Laborid ja arstid on kohustatud esitama elektroonilise
teavitussüsteemi (NAKIS) kaudu teavet nakkushaiguste, puhangute ja multiresistentsete
organismide kohta invasiivse nakkuse korral. Selle teabe iga-aastane ülevaade
avaldatakse Terviseameti kodulehel. Praegu on kättesaadav ainult koondandmete alusel
koostatud aruanne, mistõttu ei ole võimalik kohalikele laboritele ja haiglatele tagasisidet
anda. 2019. aasta märtsis lisati karbapeneemiresistentsed Enterobacteriaceae nende
organismide loetellu, kellest laborid peavad teatama.
21. Andmed antimikroobikumiresistentsuse esinemise kohta invasiivsete bakterite
isolaatides on kättesaadavad EARS-Netist, milles Eesti osaleb alates 2001. aastast.
Süsteemi EARS-Net sisestamiseks saadetakse andmed paberkandjal Terviseametisse,
kus need enne Euroopa seiresüsteemi laadimist koondatakse. Praegu on EARS-Netiga
hõlmatud 11 laborit ja ligi 100% haiglaravil patsientidest kogu riigis. 2017. aastal oli
antimikroobikumiresistentsuse esinemus seires jälgitud mikroorganismides EARS-Neti
andmetel üldiselt püsivalt alla ELi/EMP keskmise. Riigis on olnud vaid üksikud
karbapeneemiresistentsete Enterobacteriaceae juhtumid.
22. Kõigis külastatud haiglates jälgiti kohapeal antimikroobse tundlikkuse taset. Andmed
analüüsiti, saadeti tagasi kliinikutesse ja lisati ka aastaaruandesse. Samuti on tehtud
jõupingutusi, et keskselt ühendada haiglalaborite infosüsteemides saadaolevad andmed
pideva üleriigilise antimikroobikumiresistentsuse seire võimaldamiseks, kuid seni ei ole
sobivate infotehnoloogialahenduste puuduse tõttu edusamme tehtud. Lisaks on tehtud
antimikroobikumiresistentsuse epidemioloogia uuringuid 2012.18 ja 2015. aastal
olenevalt teadusuuringute toetustest. Praegu ei toimu antimikroobikumiresistentsuse
seiret ambulatoorsetele patsientidel.
4.2.3 Antibiootikumikasutuse seire inimtervishoius
23. Eesti edastab regulaarselt antibiootikumikasutuse andmeid üleeuroopalisse
antimikroobsete ainete tarbimise seire võrgustikku (ESAC-Net). Ravimiametilt
saadavad tarbimisandmed tuginevad riigi tasandil koondatud hulgimüügiandmetele,
milles eristatakse jaemüügiapteekide ja haiglaapteekide ostetud antibiootikume.
Müügiteave sisaldab kindlaksmääratud päevaste annuste ja pakendite arvu.
Jaemüügiapteekidest ostetud antimikroobikumide kasutamine (11,8 kindlaksmääratud
päevast annust 1 000 inimese kohta päevas) on ELis üks madalamaid (ELi keskmine on
18 Pavelkovich et al., „Detection of Carbapenemase-producing Enterobacteriaceae in the Baltic Countries and
St. Petersburg Area“, Biomed Res Int, 2014.
9
21,8 kindlaksmääratud päevast annust 1 000 inimese kohta päevas). Haiglasektoris oli
antimikroobikumide kasutamine 1,79 kindlaksmääratud päevast annust 1 000 inimese
kohta päevas (ELi keskmine 2,02 kindlaksmääratud päevast annust 1 000 inimese kohta
päevas). Laia toimespektriga antibiootikumide kasutus haiglates moodustas
antibiootikumide kogukasutusest 26,4%, nagu selgub ECDC 2016.–2017. aasta
hetkelevimusuuringu tulemustest tervishoiuteenustega seotud nakkuste ja
antimikroobikumikasutuse kohta aktiivravihaiglates (ELi keskmine on 41,3%).
24. Seni ei ole hinnatud antimikroobikumiretseptide väljakirjutamise asjakohasust.
Retseptide väljakirjutamise praktika kohta ei ole jaemüügiapteegid väljakirjutajatele
tagasisidet andnud. On olemas võimalus juurutada Eesti Haigekassa andmebaasile
tuginev aruandesüsteem, mis annaks igale perearstile statistikat nende väljakirjutatud
retseptidest tuleneva tarbimise kohta. Müügi- ja hüvitusandmete võrdlus piirkondlikul
tasandil näitas nendes kahes süsteemis dokumenteeritud kogutarbimise olulist kattuvust.
Riiklikul tasandil ei anta haiglatele tagasisidet nende antimikroobikumide tarbimise
kohta, samuti mitte antimikroobikumide tarbimise haiglatevahelise võrdluse kohta.
Tavaliselt koostavad haiglad oma apteekidest saadud andmete põhjal omaenda
tarbimisstatistika. Neljas külastatud haiglas mõõdeti vähemalt igal aastal
kindlaksmääratud päevaste annuste kogutarbimist 100 haiglapäeva kohta ja kolm neist
haiglatest andsid tagasisidena eri osakondadele osakonnapõhist eristatud statistikat.
4.2.4 Suunised antibiootikumide kasutamise ja antibiootikumravi kohta
inimtervishoius
25. Eesti Haigekassa hüvitab 50% väljakirjutatud antibiootikumi ostukuludest
jaemüügiapteegis. Alla 4-aastastele lastele ja vanemaealistele inimestele hüvitatakse
väljakirjutatud ravimid täielikult. Eesti Haigekassa kindlustus on enamikul
elanikkonnast ja suurem osa jaemüügiapteegist saadavad kasutatavad antibiootikumid
kuuluvad hüvitamisele (sealhulgas mitmed asjakohased antibiootikumid järgmisest
ATC-3 rühmade loendist: J01A, J01C, J01D, J01E, J01F, J01M ja J01X). Hüvitatud
ravimiretseptid registreeritakse Eesti Haigekassa digitaalses ravimiretseptide
andmebaasis. Antibiootikumid on ravimid, mida saab osta ainult retsepti alusel, ja kui
inspektorid avastavad sellealaseid rikkumisi, tunnistatakse apteegi tegevusluba
kehtetuks, mistõttu antibiootikumide retseptita müümine on ebatõenäoline. Siiski
puuduvad kvantitatiivsed andmed antibiootikumide võimaliku ostmise kohta teistest
riikidest (nt Venemaalt) ja interneti kaudu.
26. Perearstidel on leping Eesti Haigekassaga ja nad saavad pearaha iga isiku kohta
olenevalt nende patsiendinimistu suurusest. Kvaliteedi lisatasu süsteemi järgi võivad nad
saada aastas lisatasu kuni 3% koguhüvitisest. See skeem ei hõlma praegu
antibiootikumiretseptide väljakirjutamise näitajaid. Eesti Infektsioonhaiguste Selts on
välja andnud riiklikud suunised enamlevinud infektsioonide raviks ning neid suunised
ajakohastatakse regulaarselt, võttes arvesse antimikroobikumiresistentsusega seotud
suundumusi, mis on tuvastatud EARS-Neti kaudu tehtava seire abil. Kohalikul tasandil
korraldatakse sageli selleteemalisi konverentse. Külastatud perearst kasutas
10
infektsioonide ravi riiklikku suunist ning oli hiljuti käinud antimikroobikumravi
käsitleval seminaril. Meditsiiniõed võivad antimikroobikumiretsepte välja kirjutada (nt
naiste komplikatsioonideta tsüstiidi korral) pärast spetsiaalse koolituse läbimist. Samuti
on meditsiiniõed kaasatud ülemiste hingamisteede enamlevinud infektsioonide
hindamisse ja ravisse.
27. Riiklikud suunised haiglaravile jäetud patsientide antimikroobikumravi kohta puuduvad,
kuid igas haiglas peavad olema kehtestatud haiglasisesed ravisuunised. Neljal külastatud
haiglal olid suunised antimikroobikumravi ja perioperatiivse profülaktika kohta.
Suunised olid kättesaadavad nii elektrooniliselt kui ka väljatrükituna, kahes nendest
haiglatest ka voldikuna. Peale selle oli neil neljal haiglal loend piiratud kasutusega
antimikroobikumidest, mille kasutamiseks oli vaja heakskiitu, ja süsteem väljakirjutatud
retseptide uuesti hindamiseks kolme päeva jooksul pärast ravi alustamist. Ühes haiglas
oli sisse viidud intravenoosselt antibiootikumravilt suukaudsele antibiootikumravile
ülemineku kord, millele seejärel tehti audit. Jaemüügiapteeke ei ole
antimikroobikumiresistentsuse vastastesse meetmetesse, näiteks
antimikroobikumiresistentsuse vältimise programmi ja avalikkuse
teavitamiskampaaniatesse aktiivselt kaasatud.
4.2.5 Nakkuste ennetamine ja tõrje inimtervishoius
28. Nakkuste ennetamis- ja tõrjetöö Eestis tugineb Terviseameti, Eesti Infektsioonhaiguste
Seltsi ja Eesti Infektsioonikontrolli Ühingu koostööle. Terviseametil on
antimikroobikumiresistentsusega seotud tegevuste jaoks väga vähe tööjõudu – 0,4
ametikohaga nakkushaiguste arst, üks töötaja, kes tegeleb riikliku elektroonilise
aruandlusega teatamiskohustuslike haiguste/patogeenide kohta ja üks laboritöötaja, kes
abistab andmete sisestamisel süsteemi EARS-Net. See äärmiselt piiratud tööjõud
vastutas kõigi nakkuste ennetamise ja tõrjega seotud tegevuste, sealhulgas riikliku seire,
tervishoiuteenustega seotud nakkuste ja antibiootikumiresistentsuse eest ning toetas
väliepidemiolooge puhangujuhtumite uurimisel. Puudus töötajate asendamise kord
juhuks, kui antimikroobikumiresistentsusega seotud tegevusi täitvad töötajad ei ole
kättesaadavad. Vähese tööjõu tõttu riiklikul tasandil jäävad paljud tegevused
valitsusvälistele osalejatele, nagu Eesti Infektsioonhaiguste Selts ja Eesti
Infektsioonikontrolli Ühing.
29. Eesti õigusaktidega on ette nähtud, et 250 voodikoha kohta peab olema vähemalt üks
nakkuste ennetamise ja tõrjega tegelev meditsiiniõde, kuid puuduvad nõuded nakkuste
ennetamise ja tõrjega tegelevate arstide miinimumarvu kohta haiglas. Külastatud
haiglates koosnes nakkuste ennetamise ja tõrje töörühm nakkuste ennetamise ja tõrjega
tegelevatest meditsiiniõdedest ja nakkushaiguste arstidest, kelle tööajast vähemalt 90 %
oli ette nähtud nakkuste ennetamise ja tõrjega tegelemiseks. Nakkuste ennetamise ja
tõrje töörühmade ülesanneteks olid nakkustõrje haiglas, antimikroobikumiresistentsuse
vältimine, haiglapõhised nakkuste ennetamise ja tõrje ning ravisuunised, seire ja
sisekoolitused. Paljud nendest nakkuste ennetamise ja tõrje töörühmadest tundsid end
ületöötanuna ja täiendavaid töötajaid näiteks töötajate puhkuste ajaks või
11
haiguspuhangutest tingitud töökoormuse tõusu puhuks oli vähe. Mõned haiglad olid
määranud raviosakondadesse nakkuste ennetamise ja tõrje kontaktisikud (kontaktõed).
Üldiselt jäi mulje, et külastatud haiglates olid nakkuste ennetamise ja tõrjega tegelevad
töötajad teistes osakondades hinnatud ning nad suutsid vajaduse korral läbi viia
muudatusi.
30. Riiklikud suunised nakkuste ennetamise ja tõrje kohta on 2000. aastal välja andnud
Terviseamet. Samuti on Terviseamet välja andnud suunised kätehügieeni (2014),
tervishoiuasutustes patsientide isoleerimise (2016), hooldekodudes nakkuste ennetamise
ja tõrje (2018) ning jäätmekäitluse (2019) kohta. Külastatud haiglates puudusid nii
riiklikud kui ka haiglapõhised suunised patsientide sõeluuringu kohta multiresistentsete
organismide suhtes. Iga haigla vastutab ise oma nakkuste ennetamise ja tõrje suuniste
koostamise eest. Külastatud haiglad järgivad kätehügieeni osas WHO „viie hetke“
soovitusi. Teadlikkus alkoholipõhise puhastusvahendi dosaatorite optimaalsest
paigutusest oli hea ja patsientide aladel oli dosaatorite kättesaadavus väga hea. Siiski
leidus avalikel aladel dosaatoreid vähem ning ECDC töörühm märkas palateid, kus
voodite kõrval dosaatorid puudusid. Kõigis külastatud haiglates olid lühikeste
varrukatega haiglakitlid haigla töötajatele hästi kättesaadavad. Käekellade ja sõrmuste
kandmine ei olnud levinud, kuid ECDC töörühm märkas protseduure läbi viivaid
töötajaid, kes neid siiski kandsid.
31. Haiglad olid väga puhtad, prahti ei olnud ja pinnad olid puhastatud. Peaaegu kogu
mööbel oli hõlpsasti puhtaks pühitavast materjalist. Voodikoha vabanemise järgse
puhastuse tegid välise puhastusettevõtte töötajad ja tervishoiutöötajad koos. Mitu korda
mainiti, et puhastusettevõtte töötajaid on raske selle ülesande täitmiseks motiveerida.
Voodikohtade hõivatus oli külastatud haiglates väike (ligikaudu 70%), ülerahvastatuse
oht oli väike, kuid üldpalatites ja intensiivraviosakondades jäi isoleerimisvõimalustest
vajaka. See oli murettekitav olukord, eriti kui arvestada isoleerimispäevade arvu kasvu.
Külastatud haiglates tehti nakkustõrjemeetmete seiret, mille käigus jälgiti alkoholipõhise
kätepuhastusvahendi kulu, kätehügieeni nõuetele vastavuse järgimise määra ja
gripivastase vaktsineerimise määra ning mille tulemused olid üldiselt rahuldavad ja
aastate jooksul paranenud. Mõnes külastatud haiglas kasutati nakkusi ja
multiresistentsete organismide kolooniaid käsitlevaid elektroonilisi hoiatusi ja teavitusi
patsiendi elektroonilisel tervisekaardil.
32. Eesti haiglad on osalenud ECDC hetkelevimusuuringutes. 2016.–2017. aasta
hetkelevimusuuringus osales Eestist 27 aktiivravihaiglat ja 4 220 patsienti.
Tervishoiuteenustega seotud nakkuste esinemus oli 4,2% (95% usaldusnivoo juures
usaldusvahemik 2,4–7,3%; ELi keskmine 5,5%) ja antimikroobikumide kasutamise
esinemus oli 25,1% (95% usaldusnivoo juures usaldusvahemik 21,2–29,0%).
Antimikroobikumiresistentsuse vältimisele oli ette nähtud 0,13 ametikohta 250
voodikoha kohta. Kuus intensiivraviosakonda kolmest haiglast osales ECDC
tervishoiuteenustega seotud nakkuste seires (2016), neli haiglat C. difficile nakkuste
seires (2017) ja kaks haiglat keisrilõike ja pärgarteri šuntimisega kaasnevate kirurgilise
paikme nakkuste seires (2016).
12
33. ECDC töörühm ei külastanud pikaajalise hoolduse teenust pakkuvaid asutusi ega saanud
seega teha otseseid tähelepanekuid nakkuste ennetamise ja tõrje kohta nendes asutustes.
Kuid sageli mainiti, et pikaajalise hoolduse teenust pakkuvates asutustes on probleemiks
ülerahvastatus ja väljaõppinud meditsiinitöötajate puudus, mis võib tähendada, et need
asutused võivad endast kujutada multiresistentsete organismide levimise baasi.
4.2.6 Antimikroobikumiresistentsuse alased koolitusprogrammid
34. Meditsiiniõdede baaskoolituse osa on üks moodul, mis hõlmab nii
antimikroobikumiresistentsust, nakkuste ennetamist ja tõrjet kui ka tervishoiuteenustega
seotud nakkusi. Praegu ei eksisteeri nakkuste ennetamise ja tõrjega tegelevate
meditsiiniõdede ametlikku koolitust, mis sisaldaks antimikroobikumiresistentsuse
teemat. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool korraldas 2014. aastal nakkuste ennetamise ja
tõrjega tegelevate meditsiiniõdede kursuse, mille lõpetas 20 meditsiiniõde. Üldiselt
pakuvad nakkuste ennetamise ja tõrje koolitust haiglad. Külastatud haiglad pakuvad
meditsiiniõdedele ja abiõdedele regulaarselt nakkuste ennetamise ja tõrje ning
kätehügieeni koolitusi. Meditsiiniüliõpilased läbivad antimikroobikumiresistentsuse
ning nakkuste ennetamise ja tõrje alase kursuse diplomieelse õppe neljandal aastal.
Samuti saavad residendid haiglates koolituse antibiootikumide väljakirjutamise alal.
Meditsiinidoktorid võivad osaleda Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi ja Eesti
Infektsioonikontrolli Ühingu korraldatavatel antimikroobikumiresistentsuse ning
nakkuste ennetamise ja tõrje alastel kursustel. Külastatud haiglates korraldati uutele
töötajatele struktureeritud sissejuhatavaid koolitusi, mis hõlmasid ka nakkuste
ennetamist ja tõrjet, samuti korraldati nii meditsiiniõdedele kui ka arstidele
täiendkoolitusi.
35. Praegune farmaatsiaõpe on puhtalt farmakoloogiaalane ning kliinilise proviisori diplomi
saamiseks on nõutav koolitus välisriigis. See tähendab, et praegu töötab Eesti haiglates
väga vähe kliinilisi proviisoreid, mistõttu ei ole võimalik proviisoreid kaasata
valdkonnavahelistesse antibiootikumikasutuse piiramise töörühmadesse nagu teistes ELi
riikides.
4.2.7 Avalik teave antimikroobikumiresistentsuse kohta
36. Eesti on osalenud varasematel Euroopa antibiootikumipäevadel, avaldades pressiteateid,
artikleid ja intervjuusid. Üldiselt on teabevahetustegevus suunatud
Euroopa/ülemaailmsetele päevadele või nädalatele (nt Euroopa antibiootikumipäev,
ülemaailmne antibiootikuminädal ja ülemaailmne kätehügieeni päev). Pädevad asutused
on keskendunud peamiselt vajadusele selgitada, et antibiootikumid ei ole viiruste vastu
võitlemisel tõhusad. Viimase kolme aasta jooksul on Sotsiaalministeerium koos
Terviseametiga juhtinud Euroopa antibiootikumipäevaga seotud tegevusi, kuid puudub
ühtne kampaania, mis oleks suunatud ühele elanikkonnarühmale. Ka
Maaeluministeeriumis ning Veterinaar- ja Toiduametis on tehtud vähesemal määral
tegevusi, mille raames seostati loomadel esineva sigade Aafrika katku puhanguid
antimikroobikumiresistentsusega.
13
37. Kätehügieeni käsitlevat riiklikku kampaaniat ei ole korraldatud. Külastatud haiglad on
aga kätehügieeni seoses kätehügieeni päevaga esile tõstnud. Tegevus koosnes peamiselt
loengutest, võistlustest ja selliste teabematerjalide kasutamisest nagu plakatid ja
infolehed. Farmatseutide ühendused ei ole teabevahetuses osalenud, kuid Eesti
Haigekassa on varasemalt kaasanud perearste. Eesti Infektsioonihaiguste Selts on
tegevuses osalenud, seda eelkõige haiglate tasandil. Korraldatud on perearstide
koolitusprogramme ja need on saadaval e-kursustena, mille eest saab täiendõppe
ainepunkte.
38. Teabevahetuskampaaniaid ei hinnatud, välja arvatud uuringutega, mille eesmärk oli
selgitada välja üldsuse teadmised antibiootikumide kohta. 2015. aastal korraldati
riiklikul tasandil üldelanikkonnale suunatud uuring. Eesti on osalenud ka Haiguste
Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) 2018. aastal algatatud uuringus, mis
hõlmas tervishoiutöötajaid. Viimases Eurobaromeetri uuringus väitis 9% Eesti
küsitletutest, et nende viimast antibiootikumikuuri ei kirjutanud välja tervishoiutöötaja.
Mitmed tervishoiutöötajad, kellega külastuse käigus kohtuti, leidsid, et Eesti üldsus ei
ole antimikroobikumiresistentsusest kuigivõrd teadlik.
39. Antimikroobikumiresistentsust käsitletakse meedias juhuslikult, samal ajal kui
vaktsineerimine ja tuberkuloos saavad rohkem tähelepanu. Gripivastane vaktsineerimine
on inimtervishoiu valdkonna ametiasutuste jaoks väga oluline teema, kuna elanikkonna
vaktsineeritus on üks madalamaid Euroopas. See teema on seotud
antimikroobikumiresistentsuse probleemiga, kuna vaktsineerimine aitab vältida tarbetut
antimikroobikumide kasutamist ning kuna antibiootikumid ei ole gripi raviks tõhusad.
Üldsusele ja koolidele ei pakutud ühtegi haridusprogrammi
antimikroobikumiresistentsuse kohta. Kuigi e-Bug on kättesaadav, jääb mulje, et seda ei
ole koolides rakendatud.
4.2.8 Turustamisega seotud küsimused
40. Ravimite reklaam on reguleeritud ravimiseadusega ning retseptiravimeid, nagu
antibiootikume, võib reklaamida üksnes tervishoiutöötajatele. Ravimitööstuse kingitused
arstidele on lubatud kuni 6,40 euro väärtuses ja need peavad olema tööga seotud.
Ravimitööstusel on keelatud pakkuda arstidele antibiootikumide näidiseid. Külastatud
perearst teatas, et ravimitööstuse esindajad käivad tema juures, kuid mitte seoses
antibiootikumidega. See, kuidas arstid ravimeid välja kirjutavad, ei mõjuta nende palka.
Ravimiameti täiskohaga inspektor jälgib ravimite reklaamimist, kontrollides veebisaite
ja müügilubade hoidjaid ning osaledes ravimitööstuse korraldatud üritustel.
Ravimitootjad on koostanud suunise oma eetikastandardi kohta.
14
4.2.9 Järeldus antimikroobikumiresistentsusega seotud inimtervishoiuaspektide
kohta
41. Võrreldes teiste ELi/EMP riikidega, iseloomustab olukorda Eestis vähene
antimikroobikumiresistentsus peamiste bakterite suhtes ja antimikroobikumide vähene
tarbimine, nagu seda on dokumenteerinud vastavalt EARS-Net ja ESAC-Net.
Kõnealused antimikroobikumiresistentsuse ja antimikroobikumide tarvitamise tasemed
põhinevad asjaomastel seireandmetel, mis riiki piisavas ulatuses katavad. Külastatud
haiglates oli hea taristu ja voodikohtade vähene täitumus. Lisaks oli palju näiteid heade
tavade kohta, sh teadlikkus kätehügieenist ja alkoholipõhise kätepuhastusvahendi
kättesaadavus, kohalike haiglate antimikroobikumiresistentsuse ja antimikroobikumide
tarbimise andmete üksikasjalik analüüs, haiglapõhised ravisuunised, viimase valiku
antimikroobikumide kasutamise piirangud ning aruanded osakondadevahelise hea
koostöö kohta.
42. Paljusid antimikroobikumiresistentsuse ohjamisega seotud tegevusi viisid läbi vaid
vähesed koolitatud ja pühendunud inimesed ja töörühmad kohalikul tasandil. Lisaks
tekitavad antimikroobikumiresistentsuse riikliku koordineerimise ja järelevalve jaoks
eraldatud piiratud inimressursid küsimusi nende jätkusuutlikkuse kohta, kuna ressursid
ei tundunud vastavat tegevuse ulatusele ja töökoormusele. Samuti napib riiklikke
rahastamisvahendeid, et parandada diagnoosimissuutlikkust ja seiret. Näiteks ei olnud
ühtegi toimivat riiklikku inimtervishoius esineva antimikroobikumiresistentsuse
referentlaborit. Samal ajal on olemas vahendid, nagu Eesti Haigekassa ravimite
väljakirjutamise andmebaas, mida võiks tulevikus kasutada meditsiinipraktikutele
antimikroobikumide väljakirjutamise kohta tagasiside andmiseks. IT-lahendusi
täiustades ja erinevaid andmeallikaid ühendades on samuti võimalik suurendada seire
tõhusust.
43. Kuigi praegu tundub, et haiglad tulevad vähese arvu multiresistentsete organismidega
patsientidega kenasti toime, on siiski märke, et selline olukord võib tulevikus muutuda
muudest, antibiootikumiresistentsuse suurema levimusega riikidest sissetoodud
juhtumite sagenemise või Eesti haiglates haiguspuhangute esinemise tõttu.
Antimikroobikumiresistentsuse olukord võib muutuda, sellele osutavad
vankomütsiiniresistentsete Enterococci’de ja multiresistentse A. baumannii puhangud,
mis tuvastati kahes Eesti haiglas, laiendatud toimespektriga β-laktamaase tootvate
Enterobacteriaceae'ga patsientide arvu suurenemine ja üha suurem arv isolatsioonipäevi
mõnes külastatud haiglas. Praegune seire- ja kontrollitegevus hõlmab palju käsitööd,
individuaalseid jõupingutusi ja isiklikke sidemeid ning seetõttu ei tundu see olevat
piisav, et tulla toime võimalike tulevaste probleemidega, kui multiresistentseid
organisme kandvate patsientide arv suureneb.
44. Kuna antimikroobikumiresistentsuse probleem ei ole riigis märkimisväärne,
alahinnatakse antimikroobikumiresistentsuse võimalikke tagajärgi tulevikus ja võimalik,
et ei peeta prioriteetseks meetmeid, mis on vajalikud tervishoiusüsteemi kaitsmiseks
antimikroobikumiresistentsusest tingitud ohtude eest. Terviseühtsuse põhimõtet järgiva
tegevuskava väljatöötamine koos asjaomaste sidusrühmade kaasamisega on kiiduväärne
15
ning annab võimaluse parandada riigi valmisolekut antimikroobikumiresistentsusest
tingitud tulevaste ohtude tuvastamiseks ja neile reageerimiseks.
4.3 ANTIMIKROOBIKUMIRESISTENTSUSEGA SEOTUD VETERINAARIA- JA
KESKKONNAASPEKTID
4.3.1 Loomade ja toiduainete antimikroobikumiresistentsuse seire, sh asjakohane
laboratoorne võimekus
45. Maaeluministeeriumi Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (VTL) on riiklik
antimikroobikumiresistentsuse referentlabor. Selle kesklabor asub Tartus ning
piirkondlikud laborid või üksused Tallinnas, Saaremaal ja Rakveres, kus töötab kokku
121 inimest. Kõik laborid on akrediteerinud Eesti Akrediteerimiskeskus.
46. VTLis tehtava antimikroobikumiresistentsuse seire peamine eesmärk on seotud
komisjoni rakendusotsuse 2013/652/EL nõuetega zoonootiliste ja kommensaalsete
bakterite antimikroobikumiresistentsuse seire ja aruandluse kohta.
47. VTL teeb tihedat koostööd ELi antimikroobikumiresistentsuse referentlaboriga (EURL-
AR), saates tüvesid kinnitavaks analüüsimiseks, osaledes EURL-ARi korraldatud
pädevuskatsetel, seminaridel ja koolitustel. EURL-AR korraldas 2017. aastal kohapealse
kontrollkäigu VTLi.
48. Saadud antimikroobikumiresistentsust käsitlevaid andmeid analüüsitakse ja need on
avalikult kättesaadavad zoonooside aruandena, mis avaldatakse igal aastal19. Viimane
aruanne on seotud 2017. aastal läbi viidud ametliku seire tulemustega, mis hõlmas 68
nuumsigade umbsoole proovi, 150 sealiha proovi ja 150 jaekauplustest võetud veiseliha
proovi ning vähesel määral teiste loomade proove (vabatahtlike kavade alusel).
49. 2015. aastaga võrreldes nähtus 2017. aasta tulemustest, et E.coli
antimikroobikumiresistentsus vähenes või jäi samaks ning Salmonella spp. puhul oli
olukord suhteliselt hea, kuna resistentseid tüvesid oli vähe. Siiski oli oht, et
kolistiiniresistentsus võib suureneda (kolm isolaati 2017. aastal, samas kui 2015. aastal
neid ei olnud). 2015. aastal oli Campylobacter coli tüvede
antimikroobikumiresistentsuse tase juba murettekitavalt kõrge, kusjuures 87,9%
isolaatidest olid resistentsed vähemalt ühe antibiootikumi suhtes ning 2017. aastal
suurenes see näitaja 95%ni. Samal ajavahemikul on kasvanud ka Campylobacter coli
multiresistentsete tüvede arv (15%-lt 18,2%-le). Nuumsigadel esineva Enterococcus
faecalis’e antimikroobikumiresistentsuse tase oli kõrge, kusjuures enamik tüvesid olid
resistentsed tetratsükliinide, erütromütsiini ja tsiprofloksatsiini suhtes. Kuigi korraga
kolme ja enama antibiootikumi suhtes resistentsete E. faecium’i tüvede osakaal oli
suhteliselt väike, leiti, et ligikaudu 80% tüvedest on resistentsed vähemalt ühe
antibiootikumi suhtes ja suur osa neist on resistentsed erütromütsiini ja
kinupristiini/dalfopristiini suhtes.
19 https://vet.agri.ee/?op=body&id=820
16
50. 2016. aasta zoonooside aruandes kajastatakse tulemusi, mis on saadud broilerkanade
tapmisel kogutud 73 proovi, jaemüügist kogutud broileriliha (Eestist ja teistest
liikmesriikidest pärit liha) 75 proovi ning väikese arvu muude liikide proovide
ametlikest seireandmetest.
51. Linnulihaproovidest saadud isolaatidel avastatud antimikroobikumiresistentsuse tase oli
murettekitav.
Kuigi 2014. aastaga võrreldes on tapamajas eraldatud ja tetratsükliinide suhtes
resistentse Enterococcus spp. osakaal vähenenud, on oluliselt kasvanud resistentsus
tsiprofloksatsiini suhtes.
73% Enterococcus faecalis’e tapamajaproovide isolaatidest olid resistentsed
vähemalt ühe antibiootikumi suhtes, mis vaatamata olukorra paranemisele 2014.
aastaga (84,9%) võrreldes on endiselt väga suur suhtarv.
Ainult 6,8% tapamajas kogutud E. coli isolaatidest olid tundlikud kõigile analüüsis
kasutatud antimikroobikumidele ja 58,8% isolaatidest olid multiresistentsed. Lisaks
on ampitsilliini- ja tsiprofloksatsiiniresistentsus püsinud väga kõrgel tasemel (2016.
aastal vastavalt 91,5% ja 87,7% võrrelduna 88,7% ja 91,5%-ga 2014. aastal).
Jaemüügi tasandil olid 61,3% E. coli isolaatidest (eri päritolu proovidest)
resistentsed 3. põlvkonna tsefalosporiinide suhtes. Neist isolaatidest 97,2% olid
multiresistentsed, sealhulgas olid 43,5% laiendatud toimespektriga β-laktamaase
tootvad ja 56,5% AmpC-d tootvad tüved.
52. Peale eespool kirjeldatud antimikroobikumiresistentsuse seire alase töö analüüsib VTL
kliiniliste isolaatide antimikroobset tundlikkust: igal aastal ligikaudu 1000 analüüsi,
kasutades diskdifusioonimeetodit, ja 300–400 analüüsi, määrates kindlaks minimaalse
inhibeeriva kontsentratsiooni või kasutades müügilolevaid mikroplaate.
53. Pädevad asutused märkisid, et tasuliste proovide osakaal on VTLis väike ja et enamik
neist on piimaproovid. Ettevõtjad ja lemmikloomade sektor kasutavad erasektori,
eelkõige välismaiseid diagnostikateenuseid, kuna lisaks muudele teguritele saadakse
antimikroobse tundlikkuse määramise tulemused kiiremini. Pädevatel asutustel puudub
nendele antimikroobikumiresistentsuse andmetele juurdepääs, kuigi nad olid kindlad, et
erasektoris analüüsitud proovide arv on tühine ning antibiootikumiravi alustatakse
enamasti ilma bakterioloogilise diagnoosi või tundlikkuse analüüsita.
54. Kuigi molekulaarsed meetodid ei ole eratellijale kättesaadavad, kasutatakse ka neid.
Komisjoni töörühmale anti teada, et 2018. aastal tuvastati Salmonella spp.-s
kolistiiniresistentsust põhjustavad geenid mcr-1 ja mcr-2 ning väikeses hulgas
metitsilliiniresistentse Staphylococcus aureus’e isolaatides mecA geen. 2018. aastal
alustas VTL ka järgmise põlvkonna sekveneerimist, et saada selles valdkonnas
kogemusi, ning kogu koostamiseks koguti hulk Salmonella spp., E.coli ja Listeria spp.
isolaate. Andmete analüüs on käimas tihedas koostöös Eesti Geeniepidemioloogia
keskusega.
17
55. Komisjoni töörühma teavitati mitmest antimikroobikumiresistentsust käsitlevast
uurimisprojektist, mis viidi koostöös Maaülikooliga läbi ajavahemikus 2010–2017.
Projektid hõlmavad järgmist: piimast, sigadelt ja lemmikloomadelt eraldatud
Staphylococcus spp. uurimine, metitsilliiniresistentse Staphylococcus aureus’e esinemus
väikeloomakliinikus ning loomadelt ja inimestelt saadud Salmonella spp. ja
Campylobacter spp. isolaatide uurimine. Eestis müüdavast Eesti, Läti ja Leedu
broilerilihast isoleeritud ja raske sooleinfektsiooniga Eesti patsientidelt saadud
Campylobacter spp. antimikroobikumiresistentsuse profiile käsitlevad uurimisprojektid
hõlmasid koostööd mitmete Eesti haiglalaborite ning Soome ja Läti teadlastega. Kuigi
Eestist pärit lihast saadud isolaadid olid antibiootikumidele kõige tundlikumad, nähtus
uuringu tulemustest, et fluorokinolooniresistentse Campylobacter spp.-ga seotud
probleemid ei piirdu liha päritoluriigiga.
4.3.2 Antimikroobikumide loomadel kasutamise seire
56. Antimikroobsete ainete veterinaarmeditsiinis tarbimise üleeuroopalise seire (ESVAC)
2018. aasta oktoobris avaldatud aruande20 kohaselt oli antimikroobikumide kogumüük
veterinaarsektoris 2016. aastal 64 mg/PCU (populatsiooni korrigeerimise ühik), mis
teiste ESVACile andmeid esitanud riikide puhul jäi vahemikku 2,9–453,4 mg/PCU.
Kuigi veterinaarmeditsiinis kasutatavate antimikroobikumide müük vähenes 2014.–
2016. aastal 17%, oli see peamiselt tingitud teatavate toiduloomaliikide, peamiselt
sigade ja piimakarja populatsiooni märkimisväärsest vähenemisest. Kuigi kõigi
antimikroobikumide kogumüük ei ole murettekitav, tunnistasid pädevad asutused
õigustatult, et 3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiinide kogumüük on suurenenud (0,36
mg/PCU-lt 2010. aastal 0,73 mg/PCU-le 2016. aastal).
57. Kõige sagedamini müüdavad antibiootikumid olid penitsilliinid (sealhulgas
kombinatsioonides), tetratsükliinid, pleuromutiliinid ja aminoglükosiidid (vastavalt
48%, 24%, 10% ja 5% kõikidest veterinaariavaldkonnas müüdavatest
antibiootikumidest). Riigi suurust arvesse võttes on veterinaarravimite turg piiratud ja
kui antimikroobikum ei ole enam kättesaadav, võib see oluliselt suurendada teiste
ravimite müüki. Samuti võivad eri antimikroobikumide müügiharjumusi oluliselt
mõjutada muutused ühe või kahe peamise põllumajandusettevõtte ravistrateegias või
suuremaid põllumajandusettevõtteid mõjutavad haiguspuhangud.
58. Vastavalt ESVACi andmetele ei toimu eelsegude müüki ning pädev asutus kinnitas, et
alates 2015. aastast ei ole ükski söödaveskitest valmistanud ravimsööta (välja arvatud
tsinkoksiidi sisaldav sööt). Teistest liikmesriikidest tuuakse teadmata koguses
ravimsööta, mis on ette nähtud vähemalt vesiviljeluse ja võimalik, et ka teiste
toiduloomade jaoks. Keskkonnaministeeriumi andmetel teatas 30st
vesiviljelusettevõttest ainult üks antimikroobikumide kasutamisest 2018. aastal.
Komisjoni töörühm märkis, et teised sarnaste probleemidega liikmesriigid on töötanud
välja konkreetsed menetlused, et teha kindlaks, milliseid antimikroobikume tegelikult
20 https://www.ema.europa.eu/documents/report/sales-veterinary-antimicrobial-agents-30-european-
countries-2016-trends-2010-2016-eighth-esvac_en.pdf.
18
loomadel kasutatakse ja milliseid koguseid tarnitakse muudest riikidest, ning Eesti võiks
kaaluda samalaadse korra rakendamist. Lisaks võiks VTA saada teavet ka
Keskkonnaministeeriumilt ja võtta asjakohaseid järelmeetmeid.
59. Praegu puudub süsteem, et teatada loomade ravimisel kasutatavate antimikroobikumide
kogustest liikide kaupa, mistõttu ei ole võimalik täpsemalt analüüsida nende mõistlikku
kasutamist. Elektroonilise andmebaasi loomine antibiootikumide kasutamise kohta
toidu- ja lemmikloomadel lisatakse veterinaaria valdkonna AMR-tegevuskavasse koos
selleks eraldatud vahenditega. Selle algatuse eest vastutavad Maaeluministeerium ja
Veterinaar- ja Toiduamet.
4.3.3 Antimikroobikumide ja antimikroobikumiresistentsuse alane keskkonnaseire
60. Keskkonnaministeerium kontrollis 2015. ja 2016. aastal komisjoni rakendusotsuse
2015/495/EL alusel aineid, sealhulgas makroliide. Seiret ei tehtud 2017. ja 2018. aastal,
kuna pädevad asutused leidsid, et veepoliitika raamdirektiivi21 kohaselt ei ole selline
seire igal aastal nõutav. Keskkonnaministeeriumi esindajad kohtusid, et selgitada
seirenõudeid komisjoni asjaomaste talitustega. Kõnealust seiret on kavas uuesti alustada
2019. aastal selliste makroliidide ja uute antimikroobikumide suhtes, mis on loetletud
uues komisjoni rakendusotsuses (EL) 2018/840.
61. Keskkonnaministeerium osaleb veel kahes käimasolevas projektis, mille raames toimub
farmakoloogiliste toimeainete seire vees. Eelkõige hõlmavad need muid
antimikroobikume kui need, mille suhtes rakendatakse eespool nimetatud seiret. Praegu
ei ole kavas jälgida resistentsete mikroorganismide esinemist keskkonnas.
62. Lisaks seireprogrammidele haldab Keskkonnaministeerium ravimite kõrvaldamist ka
tagasivõtmise kava abil. See on üldsusele tasuta teenus, mis võimaldab inimestel
allesjäänud või aegunud ravimeid apteeki tagasi viia. Proviisorid on kohustatud küsima
ravimeid toovalt isikult teatavaid andmeid, kuigi nende andmete esitamine on
vabatahtlik. Pädevad asutused tunnistasid, et proviisorid on vähe kaasatud ja üldsusel ei
ole kõnealuse kava kohta kuigivõrd teadmisi.
4.3.4 Meetmed antimikroobikumide vähendatud ja/või mõistliku kasutamise
edendamiseks loomadel
4.3.4.1 Sektoripõhised eesmärgid antimikroobikumide kasutamise vähendamiseks,
täiustamiseks või asendamiseks
63. Veterinaariavaldkonna AMR-tegevuskava sisaldab kriitiliselt tähtsate
antimikroobikumide (sh makroliidid) kasutamise vähendamise eesmärki, mida
väljendatakse müügi 30%lise vähenemisena aastaks 2023. Komisjoni töörühm soovitas
pädevatel asutustel mitte toetuda liigselt kogumüügiga seotud eesmärkidele, sest neid on
võimalik saavutada loomade populatsiooni vähenedes, ilma et muutuks retseptide
väljakirjutamise praktika.
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane
tegevusraamistik.
19
64. Puuduvad veterinaararstide poolse antimikroobikumide väljakirjutamise ja kasutamise
ning põllumajandusettevõttes antimikroobikumide kasutamise võrdlussüsteemid.
Komisjoni töörühm märkis, et teiste liikmesriikide hinnangul aitavad sellised süsteemid
hinnata antimikroobikumide kasutamist ja nende väljakirjutamist, soodustades
antimikroobikumide vähendatud ja mõistlikumat kasutamist, ning, teatavatel juhtudel
suunata ametlikku kontrolli või nõustamisalgatusi. Kõnealuste meetmete kehtestamine
nõuaks siiski andmete kogumist selle kohta, kuidas antimikroobikume veterinaararstide
ja/või põllumajandusettevõtete tasandil kasutatakse. Digiretsepte veterinaarravimite
väljakirjutamiseks ei kasutata ja neid ei ole kavas lähitulevikus kasutusele võtta. Nagu
eespool märgitud, on pädevad asutused hakanud välja töötama elektroonilist andmebaasi
antimikroobikumide kasutamise registreerimiseks liikide kaupa, kuid see võtab aega ja
ei pruugi anda teavet põllumajandusettevõtte tasandil kasutamise kohta. VTA sai
hulgimüüjatelt andmed veterinaararstide poolt 2018. aastal ostetud 3. ja 4. põlvkonna
tsefalosporiinide ja fluorokinoloonide koguste kohta. VTA esindajad tunnistasid, et see
oli keeruline ülesanne, kuna hulgimüüjad ei soovinud neid andmeid esitada. Komisjoni
töörühm tegi ettepaneku, et VTA võiks paluda selles küsimuses abi Ravimiametilt.
4.3.4.2 Veterinaarantimikroobikumide ja veterinaarravi kättesaadavus
65. Eestis töötab osa veterinaararste otse põllumajandustootjate heaks. Teistes
liikmesriikides on selline kord aidanud tagada, et veterinaararst on täielikult teadlik
loomade tervise olukorrast põllumajandusettevõttes ning suudab anda nõu karja tervise
ja profülaktika kohta. Ühe veterinaararstide ühingu kohatud esindaja oli siiski väga
mures selle pärast, et veterinaararstid sõltuvad suuresti põllumajandustootjatest, kes
võivad neid lihtsalt survestada antimikroobikume välja kirjutama isegi siis, kui need ei
ole hädavajalikud, või kirjutama välja vajalikust tugevatoimelisemaid
antimikroobikume. Samuti teatas kõnealune esindaja komisjoni töörühmale, et teatavad
veterinaararstid lubavad oma litsentsinumbreid kasutada põllumajandustootjatel, kes
saavad seejärel ise veterinaarravimeid osta. VTA oli probleemist teadlik, kuid leidis, et
tegemist ei ole laialt levinud praktikaga. Alates 2019. aastast peaks VTA uus
veterinaararstide kontrolliprogramm andma rohkem teavet kohapealse olukorra kohta ja
aitama probleemi lahendada (vt punkt 4.3.4.3).
66. Eesti Väikeloomaarstide Seltsi esindajad ja kohatud väikeloomaarst ei leidnud, et
lemmikloomade omanikud survestaksid arste antimikroobikume välja kirjutama. Siiski
tunnistati, et üldsus ei ole antimikroobikumiresistentsusest kuigivõrd teadlik ja et sageli
on vaja lemmikloomade omanikke veenda diagnostiliste uuringute ja antimikroobse
tundlikkuse määramise vajalikkuses, selmet pimesi antimikroobikume välja kirjutada.
67. Veterinaararstide ühingute esindajad teavitasid komisjoni töörühma sellest, et
toiduloomadega töötavaid veterinaararste ei ole piisavalt. Eelkõige on terav puudus
kodulindudele spetsialiseerunud veterinaararstidest ja vesiviljelussektoris ei tööta ühtegi
veterinaararsti. Kuigi mis tahes praktiseeriv veterinaararst võib kaladele
veterinaarravimeid välja kirjutada, tuleb paluda Taani spetsialistide abi, kui
kalakasvandustes esineb tõsine probleem. Komisjoni töörühm märkis, et Tartu Ülikooli
kalanduse teabekeskuse juures pakutakse kalade diagnoosimise teenust.
20
68. Komisjoni töörühm külastas suurt broilerikasvatust, mis kuulub välismaisele äriühingule
ning on osa suuremast ettevõttest, kuhu kuuluvad teised linnukasvatusettevõtted,
haudejaam ja tapamaja. Erinevalt fluorokinoloonide varasemast kasutamisest esimese
ravivalikuna ilma igasuguste diagnostiliste uuringuteta tegi äriühing 2017. aastal
äriotsuse kasvatada broilereid ilma antibiootikumideta ja turustada liha vastavana.
Komisjoni töörühmale teatati, et kõnealune linnukasvatusettevõte ei kasuta
antimikroobikume alates aprillist 2017 ja alates maist 2018 ei kasutata neid üheski
äriühingule kuuluvas Eesti broilerikasvatusettevõttes. Selgitati, et see on võimalik tänu
mikrokliima pidevale seirele, lindude stressi vältimisele, vee puhtuse parendamisele,
sööda paremale kvaliteedile ja söödalisandite kasutamisele. Ametlikud seireandmed,
millest nähtuks, kas resistentsus on muutunud, ei ole veel kättesaadavad.
69. Seoses eespool osutatuga märkis komisjoni töörühm, et kuigi on kasulik täiustada
loomakasvatustavasid ja bioturvalisust, et vähendada antimikroobikumide kasutamist,
on märgise „antibiootikumivaba“ kasutamine turundusotsus ja üldsus võiks seda
tõlgendada nii, et liha, mis ei ole märgistatud kui „antibiootikumivaba“, sisaldab
kahjulikes kogustes antibiootikume. Lisaks sellele soovitas töörühm pädevatele
asutustele, et kui nad otsustavad sellist kava toetada, peavad nad hoolikalt kaaluma,
kuidas seda teha.
4.3.4.3 Veterinaarantimikroobikumide vajaduse vähendamine
70. Enne 2019. aastat kontrollis VTA kõiki veterinaararste iga kolme aasta järel. Alates
2019. aastast on VTA veterinaararstide ametlik kontrolliprogramm riskipõhine ning
793st praktiseerivast veterinaararstist valiti käesoleval aastal kontrollimiseks 78.
Kontrolliprogrammi koostamisel võeti ühe riskitegurina arvesse 3. ja 4. põlvkonna
tsefalosporiinide ja fluorokinoloonide ostumahtu.
71. Komisjoni töörühm märkis, et kuna puuduvad õiguslikud piirangud kriitiliselt tähtsate
antimikroobikumide kasutamisele, võib olla raske teha märkimisväärseid edusamme
veterinaararstide retseptide väljakirjutamise praktikas. Pädevad asutused asetavad suurt
rõhku ELi uuele loomatervise määrusele ja veterinaarravimite määrusele,22 et neil oleks
õiguslik alus rangema lähenemisviisi kehtestamiseks. Kuni neid määrusi kohaldama
hakatakse, eeldatakse, et sihtotstarbelised kontrollid suurendavad veelgi teadlikkust
antimikroobikumiresistentsusest ja antimikroobikumide mõistlikust kasutamisest ning
annavad pädevatele asutustele paremaid teadmisi olukorrast kohapeal. Kui on
tuvastatud, et mõni kontrollitud veterinaararst võimaldab põllumajandustootjatel osta
tema nimel ebaseaduslikult veterinaarravimeid, võidakse teda karistada.
72. Maaeluministeeriumi ja Eesti Maaülikooli koostatud toiduloomade ravisuunised anti
välja 2017. aastal. Mõne haiguse puhul on teise või kolmanda ravivalikuna loetletud 3.
ja 4. põlvkonna tsefalosporiinid ja fluorokinoloonid. Ülikooli esindajad teatasid
komisjoni töörühmale, et praegust retseptide väljakirjutamise praktikat arvesse võttes
22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega
tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ.
21
peavad suunised olema realistlikud, et neid oleks võimalik järgida, ja et jätkuvalt
soovitatakse kasutada võimalikult vähe kriitiliselt tähtsaid antimikroobikume.
73. Külastatud suures piimatootmisettevõttes kohatud (ja üksnes seal töötav) veterinaararst
oli teadlik eespool nimetatud ravisuunistest ja pädevate asutuste kavatsusest vähendada
3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiinide kasutamist, kuid ei tundunud teadvat, et soovitatakse
piirata teiste kriitiliselt tähtsate antimikroobikumide kasutamist. Vaatamata sellele, et
ettevõttes rakendati mõningaid mõistlikke tavasid, näiteks tsefalosporiinide vähendatud
kasutamine lonkamise ja kinnislehmade selektiivse ravi korral, kasutati seal ikka veel
märkimisväärses koguses fluorokinoloone ning 3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiine.
Ettevõtte veterinaararst märkis, et kui seal oleks vaja täiendavalt vähendada kõnealuste
kriitiliselt tähtsate antimikroobikumide kasutamist, on selleks vaja mõnevõrra aega ja
loomakasvatustavade kohandamist.
74. Kooskõlas lähenemisviisiga „haiguste ennetamine on parem kui ravi“ soovivad pädevad
asutused keskenduda bioturvalisusele veise- ja linnulihasektori
põllumajandusettevõtetes, kus ei rakendata praegu nii rangeid nõudeid nagu
sealihasektoris (sigade Aafrika katku puhangu tõttu).
75. Komisjoni töörühm rõhutas vajadust keskenduda lemmikloomadele, kuna nad puutuvad
tihedalt kokku omanikega ja on olemas risk, et resistentsed mikroorganismid levivad
loomadelt inimestele ja vastupidi. Külastatud väikeloomaarst oli teadlik Euroopa
Lemmikloomaarstide Ühingute Föderatsiooni (FECAVA) suunistest vastutustundliku
antibiootikumravi ning nakkuste ennetamise ja tõrje kohta 23 ning praksises olid nähtaval
FECAVA plakatid. Pädevad asutused võiksid kaaluda kõnealuste suuniste kasutamist
alusena riiklike meetmete väljatöötamisel. Komisjoni töörühm täheldas muude kasulike
teemaga seotud näidete olemasolu, sealhulgas inimeste nakkuste ennetamise ja tõrje
spetsialisti ja veterinaariasektori vaheline koostöö terviseühtsuse põhimõtet järgiva
lähenemisviisi raames, mis on dokumenteeritud ülevaatlikus vahearuandes
antimikroobikumide mõistliku kasutamise kohta loomadel11.
4.3.5 Teavitustegevus ja teadlikkuse suurendamine antimikroobikumiresistentsuse
ja antimikroobikumide mõistliku kasutamise kohta loomadel
76. Pädevad asutused tunnistasid, et on vaja, et kõik osalejad, veterinaararstid,
põllumajandusettevõtjad, toidu- ja söödakäitlejad oleksid
antimikroobikumiresistentsusega seotud probleemidest teadlikud. Seetõttu on
veterinaariavaldkonna tegevuskavas tähtsal kohal koolitamine ja teadlikkuse tõstmine.
Kavas analüüsitakse juba olemasolevaid ja kavandatavaid koolitusvõimalusi ning
teabeallikaid.
77. Veterinaariavaldkonna AMR-tegevuskavas on sätestatud, et asjaomane teave, sealhulgas
antimikroobikumide vastutustundliku kasutamise kohta, on laialdaselt kättesaadav, ning
on loetletud mõned pädevate asutuste ja sidusrühmade veebisaidid, mis sisaldavad üldist
23 https://www.fecava.org/en/policies-actions/guidlines
22
teavet ja konkreetseid suuniseid. Pädevad asutused tõdesid, et oleks kasulik omada ühte
veebisaiti, mis sisaldab kogu vajalikku teavet.
78. Komisjoni töörühmale anti teada, et Eestis hiljuti veterinaariaeriala lõpetanud
veterinaararstid on antimikroobikumiresistentsuse probleemidest teadlikud ning et
kehtivas veterinaaria õppekavas käsitletakse antimikroobikumide mõistlikku kasutamist
piisavalt. Üldiselt olid veterinaararstid teadlikud antimikroobikumide vastutustundliku
kasutamise põhimõtetest, nakkuste ennetamise ja tõrje protseduuridest ning tegid
vajaduse korral tundlikkuse kontrolli. Mõned veterinaararstid väljendasid siiski ka muret
selle üle, et teised veterinaararstid ei järgi alati seda, mida nad ülikoolis õppisid, ning
seetõttu võivad äsja ülikooli lõpetanud praktiseerimist alustades pettuda.
79. Kraadiõppega seoses on veterinaararstidel kohustus osaleda koolitustel iga viie aasta
tagant. Selle eesmärgi poole püüdlemisel ei võeta arvesse ravimitööstuse korraldatud
kursuseid ja konverentse. VTA kontrollib pideva kutsealase arengu nõuete täitmist osana
veterinaararstide kontrollidest. Läbitud koolitused ei pea olema
antimikroobikumiresistentsusega seotud, kuid komisjoni töörühma teavitati
selleteemaliste kursuste olemasolust. Veterinaariavaldkonna tegevuskavas on esitatud
teave veterinaararstidele, põllumajandustootjatele ning sööda- ja toidukäitlejatele
suunatud ühepäevase koolituse kohta, milles käsitletakse antibiootikumide kasutamist
põllumajandusloomadel.
80. Käimas on mitmeaastane teadmussiirde programm, mis on mõeldud
põllumajandustootjatele ning toidu- ja söödakäitlejatele ning mille töötas välja
Maaeluministeerium Eesti maaelu arengukava raames. Eelkõige sisaldab see
antimikroobikumide kasutamise põhimõtteid, loomatervist, bioturvalisust ja arvestuse
pidamist käsitlevat materjali, mis on kättesaadav asjaomasel veebisaidil. Komisjoni
töörühmale esitati ka üksikasjad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud
hiljutiste antimikroobikumiresistentsusega seotud istungite ja seakasvatajate
aastakonverentsi kohta nende iga-aastastel kogunemistel.
4.3.6 Järeldus antimikroobikumiresistentsusega seotud veterinaaria- ja
keskkonnaaspektide kohta
81. ESVACi andmetel on antimikroobikumide kogumüük Eesti veterinaariasektoris
mõõdukas. Kriitiliselt tähtsate antimikroobikumide, peamiselt 3. ja 4. põlvkonna
tsefalosporiinide kasutamine on siiski keskmisest suurem. Pädevad asutused on mures
selle olukorra ning loomade ja loomsete saaduste suure antimikroobikumiresistentsuse
pärast.
82. Hiljuti kiideti heaks veterinaariavaldkonna AMR-tegevuskava aastateks 2019–2023 ning
plaanis on töötada välja vastavad keskkonna ja inimtervishoiu valdkondade
tegevuskavad. Veterinaariavaldkonna kavas kavandatud meetmetega keskendutakse
teadlikkuse suurendamisele koolituste, teadusuuringute ja seire kaudu. Kavas
püstitatakse ka eesmärgid kriitiliselt tähtsate antimikroobikumide kasutamise
vähendamiseks, kuid neid väljendatakse müügi 30%lise vähenemisena 2023. aastaks.
Ent seda on võimalik saavutada ka siis, kui loomade populatsioon väheneb, ilma et
23
muutuks retseptide väljakirjutamise praktika. Lisaks kavale on pädev asutus välja
töötanud vabatahtlikud ravisuunised, kuid need sisaldavad teise või kolmanda
ravivõimalusena endiselt kriitiliselt tähtsaid antimikroobikume, ilma et nende kasutamist
piirataks.
83. Pädevad asutused on kindlaks teinud, et veterinaararstid ei ole
antimikroobikumiresistentsusest kuigivõrd teadlikud, ning Eesti Loomaarstide Ühing
väljendas muret selle üle, et veterinaararstid sõltuvad rahaliselt
põllumajandusettevõtjatest, mis võib piirata nende ravivalikuid.
84. Praegu võtavad ametiasutused kasutusele uue riskipõhise lähenemisviisi, mis on
suunatud veterinaararstidele, kes ostavad kõige suuremates kogustes kriitiliselt tähtsaid
antimikroobikume. Selline lähenemisviis võib parandada teadmisi kohapeal valitsevast
olukorrast. Kuid kuna puudub igasugune õiguslik alus, mis reguleeriks
antimikroobikumide mõistlikku kasutamist loomadel, võib osutuda keerukaks selles osas
olulist muutust saavutada. Pädevad asutused asetavad suurt rõhku ELi uuele
loomatervise määrusele ja veterinaarravimite määrusele, et neil oleks õiguslik alus
rangema lähenemisviisi kehtestamiseks. Vahepeal võiks Ravimiamet abistada
veterinaarasutusi hulgimüüjatelt müügiandmete hankimisel ja edasine koostöö võib
samuti olla asjakohane veterinaarravimite vähese kättesaadavuse probleemi
lahendamisel.
85. Mis puutub keskkonnasektorisse, siis kuigi vee raamdirektiivi kohaste ainete seiret
2017. ja 2018. aastal ei tehtud, on kavas sellega jätkata 2019. aastal. Käimas on muud
seireprogrammid, mis käsitlevad vees leiduvate farmakoloogiliste toimeainete jääke.
5 ÜLDISED JÄRELDUSED
Mitmete Euroopa seirevõrgustike andmetel on antimikroobikumide tarbimine Eesti
inimtervishoiusektoris väike ning antimikroobikumide kogumüük veterinaariasektoris
mõõdukas. Pädevad veterinaarasutused on siiski mures kriitiliselt tähtsate
antimikroobikumide kasvava kasutuse ja antimikroobikumiresistentsuse suure esinemuse
tõttu. Kuigi antimikroobikumiresistentsuse esinemus inimestelt saadud kliinilistest
isolaatidest saadud oluliste bakterite suhtes on väike, leidub viiteid sellele, et
antimikroobikumiresistentsuse praegune olukord tervishoiusektoris võib halveneda, tuues
kaasa resistentsete bakterite puhangulise levimise haiglates, laiendatud toimespektriga β-
laktamaase tootvate Enterobacteriaceae'ga patsientide arvu suurenemise ning mõnes haiglas
isoleerimispäevade arvu suurenemise.
Terviseühtsuse põhimõtet järgivat lähenemisviisi ei ole Eestis antimikroobikumiresistentsuse
vastu võitlemisel veel kasutusele võetud. Antimikroobikumiresistentsuse valdkonnas on
alanud mitteametlik koostöö asjaomaste pädevate asutuste ja sidusrühmade vahel, kuid
sektoritevahelise juhtkomitee loomine on ikka veel pooleli. Kuigi veterinaariavaldkonna
AMR-tegevuskava aastateks 2019–2023 on paika pandud, tuleks vastavad kavad
inimtervishoiu ja keskkonna valdkonnas koostada käesoleval aastal, samuti tuleb sel aastal
lõplikult valmis saada riiklik üldine AMR-tegevuskava.
24
Pädevad asutused on tunnistanud vajadust suurendada inimtervishoiu- ja veterinaariasektoris
tegutsevate tervishoiuteenuste osutajate, asjaomaste sidusrühmade ja avalikkuse teadlikkust
antimikroobikumiresistentsuse kohta. Konkreetsed sellekohased näited on esitatud
veterinaariavaldkonna AMR-tegevuskavas ning eeldatakse, et teadlikkuse suurendamine on
hetkel koostamisel olevates tegevuskavades olulisel kohal.
Antimikroobikumiresistentsuse probleemi suhteliselt piiratud ulatuse tõttu alahinnatakse
inimtervishoiusektoris antimikroobikumiresistentsuse võimalikke tagajärgi tulevikus ja
võimalik, et ei peeta prioriteetseks meetmeid, mis on vajalikud tervishoiusüsteemi
kaitsmiseks antimikroobikumiresistentsusest tingitud ohtude eest. Praegu tehtav seire ja
kontrollid sisaldavad palju käsitsitööd, individuaalset panust ja isiklikke sidemeid ning need
ei pruugi olla piisavad, et seista silmitsi võimalike tulevikuprobleemidega. Kuigi külastuse
ajal paistsid haiglad nende väheste patsientidega, kellel esines multiresistentseid organisme,
hästi toime tulevat, võib olukord antimikroobikumiresistentsuse levimuse suurenedes
muutuda. Antimikroobikumiresistentsuse riikliku koordineerimise ja järelevalve jaoks
eraldatud piiratud inimressursid tõstatavad küsimusi nende jätkusuutlikkuse kohta, kuna
ressursid ei tundunud vastavat tegevuse ulatusele ja töökoormusele. Samuti napib riiklikke
rahastamisvahendeid, et parandada diagnoosimissuutlikkust ja seiret, ning puudus toimiv
riiklik inimtervishoius esineva antimikroobikumiresistentsuse referentlabor.
Veterinaariasektoris juurutavad pädevad asutused uut riskipõhist lähenemisviisi, et
keskenduda veterinaararstidele, kes ostavad suurimaid koguseid kriitiliselt tähtsaid
antimikroobikume. See lähenemisviis võib anda kohapealsest olukorrast parema ülevaate.
Kuid kuna puudub igasugune õiguslik alus, mis reguleeriks antimikroobikumide mõistlikku
kasutamist loomadel, võib osutuda keerukaks selles osas olulist muutust saavutada. Eelkõige
püstitatakse veterinaariavaldkonna tegevuskavas eesmärgid vähendada kriitiliselt tähtsate
antimikroobikumide kasutust, kuid neid väljendatakse müügi 30%lise vähenemisena 2023.
aastaks. Ent seda on võimalik saavutada, kui loomade populatsioon väheneb, ilma et muutuks
retseptide väljakirjutamise praktika.
Mis puutub keskkonnasektorisse, siis kuigi vee raamdirektiivi kohaste ainete seiret eelmistel
aastatel ei tehtud, on kavas sellega jätkata 2019. aastal. Käimas on muud seireprogrammid,
mis käsitlevad vees leiduvate farmakoloogiliste toimeainete jääke.
6 VÕIMALIKUD TULEVASED MEETMED
6.1.1 Antimikroobikumiresistentsusega seotud terviseühtsuse aspektid
Külastuse teinud töörühm tegi kindlaks järgmised terviseühtsuse põhimõtet järgiva
lähenemisviisiga sobivad punktid, mida asjaomased pädevad asutused võiksid kaaluda
riikliku terviseühtsuse põhimõtet järgiva AMR-tegevuskava ning valdkondlike
tegevuskavade edasiarendamisel ja rakendamisel:
jätkata sektoritevahelise juhtkomitee loomist ja tagada, et perearstide, lastearstide,
proviisorite, mikrobioloogide, hambaarstide ja õdede esindajad kaasataks
inimtervishoiu allkomiteesse;
25
viia lõpule riiklik terviseühtsuse põhimõtteid järgiv AMR-tegevuskava ja tagada, et
kavandatavad meetmed on kooskõlas vastavate inimtervishoiu-, veterinaaria- ja
keskkonnavaldkonna AMR-kavadega ning on nendega seotud;
suurendada teadlikkust antimikroobikumiresistentsusest ja antimikroobikumide
mõistlikku kasutamist elanikkonna ja tervishoiutöötajate hulgas riiklike kampaaniate
ja teabematerjali kättesaadavuse kaudu, kaasates laialdaselt sidusrühmi (nagu
kutseliidud ja teadusühingud, perearstid, õed, proviisorid, veterinaararstid,
haridustöötajad, üliõpilasühendused ja kodanikuühiskond), ning olemasolevaid
teabekanaleid (sotsiaalmeedia kampaaniad, veebisaidid, meediakajastus ja kirjad)
kasutades; keskenduda konkreetsetele sihtrühmadele ja teemadele; rakendada lihtsaid
tulemusnäitajaid, nagu veebikülastused, meediakajastused, sotsiaalmeediasse
jõudmine ja üritustel osalemine; luua pikaajaline teabevahetusstrateegia, mis hõlmab
kõiki riigi tasandi asjaomaseid osalejaid/organisatsioone.
6.1.2 Antimikroobikumiresistentsusega seotud inimtervishoiuaspektid
Inimtervishoiu valdkonnas tegi ECDC töörühm külaskäigu ajal tehtud tähelepanekutele ja
järeldustele tuginedes kindlaks järgmised punktid, mida asjaomased pädevad asutused
võiksid arvesse võtta riikliku terviseühtsuse põhimõtteid järgiva AMR-tegevuskava ja
inimtervishoiu valdkonna tegevuskava edasiarendamisel ja rakendamisel:
tugevdada Terviseameti funktsioone antimikroobikumiresistentsuse ja
antimikroobikumide kasutamise valdkonnas, et suurendada esilekerkivate
antimikroobikumiresistentsusega seotud ohtude uurimise ja neile reageerimise
suutlikkust riigi tasandil;
tagada sellise piisava rahastusega antimikroobikumiresistentsuse referentlabori
kasutamise võimalus, millel on suutlikkus teha molekulaaranalüüse, et toetada
antimikroobikumiresistentsusega seotud ohtude tuvastamist ja uurimist; määrata
kindlaks kriteeriumid isolaatide saatmiseks kõnealusele referentlaborile;
luua riiklik antimikroobikumiresistentsuse seire süsteem, sidudes kohalike kliiniliste
mikrobioloogia laborite olemasolevad laboriinfosüsteemid keskregistriga. Nimetatud
süsteem peaks sisaldama kohalikele kliinilistele mikrobioloogia laboritele tagasiside
andmise mehhanismi;
ajakohastada ja rakendada nakkushaiguste ravi käsitlevaid liidu olemasolevaid
suuniseid, võttes arvesse hiljutisi soovitusi ravi lühikese kestuse kohta;
esitada analüüse ja aruandeid antimikroobikumide tarvitamise kohta elanikkonna
hulgas piirkondlikul/kohalikul tasandil ning anda retseptide väljakirjutajatele
tagasisidet retseptide väljakirjutamise praktika kohta, kasutades selleks Eesti
Haigekassa andmeid;
töötada välja riiklikud suunised perioperatiivseks antimikroobikumprofülaktikaks,
nakkushaiguste raviks haiglates ning haiglatele suunatud nakkuste ennetamise ja tõrje
26
suunised, mis sisaldavad soovitusi suure multiresistentsete organismide riskiga
patsientide uuringuteks;
koguda haiglaapteekidest andmeid antimikroobikumide tarbimise kohta riiklikul
tasandil ja anda haiglatele tagasisidet nende antimikroobikumide tarbimise taseme ja
tavade kohta;
muuta ametlikuks ning tõhustada antimikroobikumide kasutamise ja nakkuste
ennetamise ja tõrje alast koolitust tervishoiutöötajate kraadiõppes; tagada, et arstidele
suunatud antimikroobikumiresistentsust käsitlevat e-õppe moodulit reklaamitakse
asjakohaselt ja et seda korratakse aegsasti, pakkudes võimalusi „koolitajate
koolitamiseks“; kaaluda haiglates Euroopa antibiootikumipäeva töövahenditest
saadud materjali andmist tervishoiutöötajatele, kusjuures materjali põhisõnumid
peaksid olema tõlgitud eesti keelde24;
lisada proviisorite põhikoolitusse antibiootikumikasutuse piiramise teema, et oleks
võimalik moodustada mitut valdkonda hõlmavad antibiootikumikasutuse piiramise
töörühmad; kaasata proviisorid antimikroobikumikasutuse piiramise ja
antimikroobikumiresistentsuse alastesse teabekampaaniatesse;
määrata riigi koordinatsioonikeskus projekti e-Bug jaoks ja teha koostööd
Haridusministeeriumiga e-Bugi rakendamiseks Eestis;
uurida võimalusi, kuidas lisada antimikroobikumide väljakirjutamise asjakohasuse
näitajad Eesti Haigekassa kvaliteedi lisatasude süsteemi;
lisada Eesti Haigekassa poolt väljatöötatavasse otsuste tegemist toetavasse vahendisse
nakkushaiguste diagnoosimine ja ravi.
6.1.3 Antimikroobikumiresistentsusega seotud veterinaaria- ja keskkonnaaspektid
Komisjoni töörühm tegi kindlaks järgmised punktid, mida asjaomased pädevad asutused
võiksid kaaluda riikliku terviseühtsuse põhimõtteid järgiva AMR-tegevuskava ning
veterinaaria- ja keskkonnavaldkonna tegevuskavade edasiarendamisel ja rakendamisel:
kaaluda regulatiivsete meetmete väljatöötamist, et tugevdada antimikroobikumide
mõistlikku kasutamist edendavaid meetmeid ja eelkõige piirata kriitiliselt tähtsate
antimikroobikumide kasutamist;
olla ettevaatlik kriitiliselt tähtsate antimikroobikumide müügiandmete tõlgendamisel
seoses veterinaariavaldkonna tegevuskavas sätestatud 30 % vähendamise eesmärgiga;
edendada diagnoosimise ja antimikroobse tundlikkuse määramise paremat
kättesaadavust ja kasutamist, et tõhustada antimikroobikumide piiratud ja
vastutustundlikku kasutamist;
uurida võimalusi, kuidas tõhustada pädevate veterinaarasutuste koostööd teiste
pädevate asutustega, eelkõige Ravimiametiga, et saada hulgimüüjatelt hõlpsamalt
24 https://antibiotic.ecdc.europa.eu/et/tervishoiutootajatele/materjalid-haiglate-ja-teiste-tervishoiuasutuste-
tootajatele
27
müügiandmeid. See peaks võimaldama pöörata tähelepanu antimikroobikumide
mõistlikule kasutamisele ja võidelda veterinaarravimite vähese kättesaadavusega;
kaaluda võimalusi antimikroobikumide, sealhulgas teistest liikmesriikidest imporditud
ravimsööda kohta andmete kogumiseks, et saada parem ülevaade loomadel
kasutatavatest antimikroobikumidest. Vajaduse korral võiksid veterinaarasutused
kaaluda pädevatelt keskkonnaasutustelt saadud andmete kasutamist;
võtta meetmed antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks lemmikloomade
sektoris, eelkõige suurendada teadlikkust, töötada välja nakkuste ennetamise ja tõrje
ning ravi suunised, et vähendada vajadust antibiootikumide järele ja aidata kaasa
antimikroobikumide mõistlikule kasutamisele.
Pädevad keskkonnaasutused peaksid tegema koostööd komisjoni talitustega vee
raamdirektiivi tõlgendamisel, tagades, et järelevalvenimekirja kantud
antimikroobikumide seiret tehakse nõutud sagedusega.
7 LÕPPKOOSOLEK
ECDC ja komisjoni töörühmad esitlesid kontrollkäigu peamisi tulemusi ja esialgseid järeldusi
pädevatele asutustele 29. märtsil 2019 toimunud lõppkoosolekul.
28
1. LISA – VIITED ÕIGUSAKTIDELE
Õigusakt Euroopa Liidu Pealkiri
Teataja
Direktiiv EÜT L 92, 7.4.1990, Nõukogu 26. märtsi 1990. aasta direktiiv
90/167/EMÜ lk 42–48 90/167/EMÜ, millega kehtestatakse
ravimsöötade ühenduses valmistamise,
turuleviimise ja kasutamise tingimused
Direktiiv 96/23/EÜ EÜT L 125, Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta
23.5.1996, lk 10–32 direktiiv 96/23/EÜ, millega nähakse ette
teatavate ainete ja nende jääkide
kontrollimise meetmed elusloomades ja
loomsetes toodetes ning tunnistatakse
kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja
86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja
91/664/EMÜ
Direktiiv ELT L 348, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.
2008/105/EÜ 24.12.2008, lk 84–97 detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ,
mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid
veepoliitika valdkonnas ning millega
muudetakse nõukogu direktiive
82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ,
84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse
need seejärel kehtetuks ning muudetakse
direktiivi 2000/60/EÜ
Direktiiv EÜT L 311, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri
2001/82/EÜ 28.11.2001, lk 1–66 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ
veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse
eeskirjade kohta
Otsus 2013/652/EL ELT L 303, Komisjoni 12. novembri 2013. aasta
14.11.2013, lk 26–39 rakendusotsus 2013/652/EL zoonootiliste ja
kommensaalsete bakterite antimikroobse
resistentsuse seire ja aruandluse kohta
Otsus 2015/495/EL ELT L 78, 24.3.2015, Komisjoni 20. märtsi 2015. aasta
lk 40–42 rakendusotsus (EL) 2015/495, millega
kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivile 2008/105/EÜ
jälgimisnimekiri ainetest, mille kohta
kogutakse kogu liidust seireandmeid
veepoliitika valdkonnas
1
Määrus (EÜ) ELT L 142, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli
nr 851/2004 30.4.2004, lk 1–11 2004. aasta määrus (EÜ) nr 851/2004,
millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje
Euroopa keskus
Nõukogu soovitus EÜT L 034, Nõukogu 15. novembri 2001. aasta soovitus,
2002/77/EÜ 5.2.2002, lk 13–16 mis käsitleb antimikroobsete ainete arukat
kasutamist inimmeditsiinis
2
Ref. Ares(2019)4609063 - 16/07/2019
EUROPEAN COMMISSION
DIRECTORATE-GENERAL FOR HEALTH AND FOOD SAFETY
Health and food audits and analysis
F5 - Health protection
Grange,
SANTE F.5 ID/pb
Subject: Draft Joint Report in respect of a One Health Country Visit to
Estonia from 25 to 29 March 2019 to discuss policies relating to
antimicrobial resistance
Reference numbers: ECDC Estonia Country Visit AMR. Stockholm ECDC: 2019
DG(SANTE) 2019-6833
Dear Dr Jesse,
Dear Mr Kalda,
Following the draft report of the above-mentioned country visit, which was sent to you on 3 June
2019 I attach a copy which has been translated into Estonian.
Any comments that you may wish to make on the factual content, or other elements, of the
report, should be made within 25 working days of receipt of this letter. Comments should not be
inserted into the text of the draft report but rather should be provided in a separate annex to your
reply. In addition, I would ask you not to identify, either directly or indirectly, individual
establishments or operators.
Whereas the comments may be addressed to the Commission services or to the European Centre
for Disease Prevention and Control (ECDC) or to both, for convenience, a copy of the annex
containing your comments should be sent by e-mail to the following address: SANTE-F5-
[email protected].
Whilst the decision regarding the publication of the final joint report of this country visit is
entirely at your discretion, your agreement to this would be much appreciated, both in the
interests of transparency and as a means to promote enhanced coordination of activities among
interested parties. I would therefore be grateful to receive confirmation of your agreement to
publish the final report.
Dr Maris Jesse Mr Olev Kalda
Deputy Secretary General on Health Deputy Director General
Ministry of Social Affairs Veterinaar- ja Toiduamet
Suur-Ameerika 1 Väike-Paala 3
10122 Tallinn 11415 Tallinn
Estonia Estonia
European Commission, Grange, Dunsany C15 DA39, Co. Meath, Ireland - Office: GRAN 00/086
Tel.: direct line (+353 46) 9061 650, internal n°: 70650, switchboard: (+353 46) 9061 700. Fax: (+353 46) 9061 705
If you notice any linguistic discrepancy or divergence between the original and translated
reports, please let us know, so that the necessary amendments to the translated report can be
considered.
Yours sincerely,
(e-signed)
Ruben Tascon
Head of Unit
encl.: Draft Joint report (reference numbers: ECDC Estonia Country Visit AMR. Stockholm
ECDC: 2019; DG(SANTE) 2019-6833)
c.c.: H.E. Ms Kaja Tael, Permanent Representative of Estonia to the EU
Saatja: Kärt Sõber <
[email protected]>
Saadetud: 26.08.2019 09:21
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: FW: Translated Draft Report DG(SANTE)2019-6833 - Joint ECDC/DG Health and Food
Safety - One Health country visit Estonia - 25 to 29 March 2019
Manused: ATT92853 1.jpg; 2019-07-16 Ares 4609063 MS CA Translation.pdf; 2019-07-16 Ares
4608970 DRAFT_SIGNED_MR_2019-6833.pdf
Tere!
Palun registreerida Deltas.
Ette tänades
Kärt Sõber
From: Marie.Moore-O'
[email protected] <Marie.Moore-O'
[email protected]>
Sent: Tuesday, July 16, 2019 7:50 PM
To: Maris Jesse <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected]
Cc: Kärt Sõber <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected]
Subject: Translated Draft Report DG(SANTE)2019-6833 - Joint ECDC/DG Health and Food Safety - One
Health country visit Estonia - 25 to 29 March 2019
Please find attached:
Letter addressed to Dr Maris Jesse, Deputy Secretary General on Health, Ministry of Social
Welfare and Mr Olev Kalda, Deputy Director General, Veterinaar- ja Toiduamet
Translated Draft Report – DG(SANTE)2019-6833
Kind regards,
Marie Moore-O'Connor
European Commission
Directorate-General for Health and Food Safety
Directorate F – Health and food audits and analysis
Unit F5 Health Protection
Grange
Dunsany
Co Meath
+353 46 9061 717
Marie.Moore-O'
[email protected]