dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kooskõlastuskiri

Sotsiaalministeerium · 24. august 2019
Viit
1.2-3/1935-2
Registreeritud
24. august 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Ethel Bubõr (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-31935-2 24.08.2019 Väljaminev kiri.bdoc214 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Teie 31.07.2019 nr RAM/19-0774/- [email protected] 1K; 1.1-10/4926-1/ Meie 24.08.2019 nr 1.2-3/1935-2 Kooskõlastuskiri Täname Rahandusministeeriumi tulumaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamisele saatmise ning eelnõuga esitatud muudatusettepanekute eest. Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral. Sotsiaalministeeriumil ei ole vastuväiteid sätetele, millega võetakse üle Nõukogu direktiiv (EL) 2017/952. Küll aga juhime tähelepanu heale tavale, mille kohaselt eelnõudele, millega võetakse üle Euroopa Liidu õigusakte, ei lisata direktiivist eraldiseisvaid muudatusettepanekuid. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on tööturupoliitika ja tööõigus, sealhulgas renditööd, lähetatud töötajaid ja töötajate vaba liikumist puudutavad küsimused. Kooskõlastamisele saadetud eelnõus teete ettepaneku muuta tööandja mõistet ning renditöö regulatsiooni, mis ei ole seotud direktiivi ülevõtmisega. Sotsiaalministeerium palub täpsustada, millist probleemi ja kuidas eelnõu tööandja mõiste muutmise ja sissetoomisega lahendab. Kui eesmärk on vähendada maksudest kõrvalehoidmist, mida peame kahtlemata oluliseks, siis palume seletuskirjas täpsustada, kuidas ja milliseid konkreetseid probleeme aitavad eelnõus pakutud muudatused lahendada. Siinkohal märgime, et Eestisse lähetatud töötaja pealt, kes võib olla ka renditöötaja, tööandja üldjuhul vastavalt seadusele töötasult makse Eestisse maksma ei peagi. Eelnõust tuleneb, et Rahandusministeerium soovib seda olukorda muuta ja kehtestada lähetatud töötajaid kasutavatele Eesti kasutajaettevõtjatele uue maksu. Kui eeltoodu on eesmärgiks, vajab see Sotsiaalministeeriumi hinnangul mõjuanalüüsi ja vajaduse põhjendamist. Kui eesmärgiks on maksudest kõrvalehoidmise piiramine olukorras, kus kasutajaettevõtja kasutab renditöötajaid ja/või lähetatud töötajaid, kes peaksid töötasu pealt makstavad maksud maksma Eestisse, siis palume põhjendada, miks on otsustatud probleemide lahendamisel just uue maksu kasuks, mis solidaarse maksukohustusena tõenäoliselt puudutab eelkõige Eesti kasutajaettevõtjaid. Sellest lähtuvalt saab hinnata, kas eelnõu võiks muuta kehtivat olukorda paremaks või sobiksid probleemkoha lahendamiseks hoopis teistsugused meetmed. Siseriiklikult sisalduvad renditööga seonduvad sätted peamiselt töölepingu seaduses (edaspidi TLS), tuues sisse erisuse töösuhete aspektides, kus poolte õigused ja kohustused vajavad täpsustamist või täiendavat kaitset. Euroopa Liidu tasandil kehtib ühisturu edendamiseks ning samal ajal renditöötajate kaitse tagamiseks Euroopa Parlamendi ja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 nõukogu 19. novembri 2008. a direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta. Renditöö puhul on tööandjaks ja töötajaga töölepingu sõlmijaks rendiagentuur (direktiivi 2008/104/EÜ art 3 lg 1 p b), kes vastutab lõpp-astmes ka kõigi tööandja kohustuste täitmise eest. Juhime tähelepanu, et töötaja allub tööandjale ja peab lõpp-astmes lähtuma alati tööandja suunistest ja korraldustest. Renditöö puhul allub töötaja kasutajaettevõttele, kuid allumine on ajutise iseloomuga ning korralduste vastuolu korral peab töötaja lähtuma tööandja korraldustest (TLS § 17 lg 5). Töö eest tasub töötajale tööandja, mitte kasutajaettevõte (TLS § 28 lg 2 p 2). Poolte õiguste ja kohustuste tagamiseks sätestab töölepingu seadus kohustuse vormistada renditööna tööülesannete täitmine kirjaliku kokkuleppega (TLS § 6 lg 9). Eelnõus toodud tööandja mõiste tooks igal juhul kaasa kasutajaettevõtte tööandjana käsitlemise, mis on vastuolus eeltoodud renditöö direktiiviga ning renditöö üldpõhimõtetega. Eelnõu § 1 punktide 13 ja 14 muudatustega täiendatakse tulumaksuseadust tööandja mõistega ning sätestatakse võimalus käsitleda kasutajaettevõtet tööandjana töötamise esimesest päevast. Seejuures on eelnõus sätestatud ja toob kasutajaettevõtte tööandjana käsitlemine kaasa kasutajaettevõtte solidaarvastutuse maksuvõla (tulumaksu kinnipidamiskohustuse täitmata jätmise) eest. Sotsiaalministeerium ei nõustu tulumaksuseaduses tööandja mõiste sätestamisega, kuna töölepingu seaduses on see mõiste olemas ning me ei näe selleks eraldiseisvat vajadust. Tööandja mõiste täiendav sätestamine ei taga õigusselgust, eriti arvestades mõiste kattuvust töölepingu seaduses sätestatuga. Eelnõu rakendamine tooks tõenäoliselt kaasa praktilisi probleeme. Igas seaduses tööandja mõiste uuesti sisustamine muudab võimatuks normi adressaadil oma kohustustest üheselt ja selgelt aru saamise. Kui tööandja mõistet peetakse vajalikuks täpsustada, tuleb seda teha eelkõige töölepingu seaduses, mis on põhiliseks töösuhteid reguleerivaks õigusaktiks. Vajaduse ilmnemisel on Sotsiaalministeerium valmis ettepanekud ja vajalikud muudatused läbi rääkima, sõnastades koostöös teiste osapooltega ja analüüsi tulemuste põhjal täpsustatud sätted. Käesoleval hetkel sellist vajadust eelnõu materjalidest ei ilmne. Eelnõu on esitatud sõnastuses vastuolus siseriiklike ja Euroopa Liidu tasandi õigusaktide ja nendes sisalduvate põhimõtetega ning muudatused võivad tuua Eesti jaoks kaasa Euroopa Liidu direktiivi rikkumismenetluse. Samuti lähevad eeltoodud muudatused vastuollu renditöö olemusega ning direktiivist 2008/104/EÜ tulenevate kohustustega. Seletuskirjast ei selgu, miks on eelnõuga sätestatud maksustamine Eestis, kui vastav kohustus tuleb tööandjal tavapäraselt täita teise riigi ees. Selliselt ei väldita topeltmittemaksustamist, vaid see võib just viia topeltmaksustamiseni (nii Eestis kui teises riigis). Selline lähenemine võib olla vastuolus ka Eesti poolt sõlmitud topeltmaksustamise vältimise välislepingutega. Õiguslikust küljest tekitab sellise maksustamisviisi sätestamine küsitavusi nii proportsionaalsuse ja maksukohustuslaste võrdse kohtlemise aspektist, aga ka teenuste ja tööjõu vaba liikumise õigustest lähtuvalt. Samuti omab selline muudatus potentsiaalselt olulist mõju tööhõivele ja tööturu korraldusele. Oluline on rõhutada, et kasutajaettevõtjal puudub võimalus maksukohustust mõjutada, seda isegi ettevõtluses tavapärase hoolsusega või isegi suure hoolsusega tegutsedes. Kasutajaettevõtjal ei ole maksukohustuse tekkimine kuidagi ettenähtav ning ei sõltu ettevõtte õiguskuulekast käitumisest. Sotsiaalministeerium leiab kokkuvõtlikult, et muudatuste tegemisel tuleb tuvastada ja silmas pidada esmast muudatuste eesmärki ning teha muudatused seadustes ühtselt, kogu õigusruumi silmas pidades. Kasutajaettevõtjatele eelnõus toodud riski panemine ei ole sisuliselt põhjendatud ega piisavalt analüüsitud. Palume eeltoodust tulenevalt eemaldada eelnõust § 1 punkti 13 (TuMS § 29 lg 13 ja lg 14) ning § 1 punkti 14 (TuMS § 40 lg 32) muudatused. Oleme neid valmis arutama Rahandusministeeriumiga eraldiseisvalt direktiivi ülevõtmise eelnõust. 3 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Ulla Saar 626 9821 [email protected] Ethel Bubõr 626 9738 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel