Hr Tanel Kiik
sotsiaalminister
21.08.2019
Eesti Arstide Liidu arvamus sotsiaalministri määruste „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis
nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord“ ja „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud
tervishoiutöötajale vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“
eelnõude kohta.
Arstide liit ei saa eelnõusid esitatud kujul kooskõlastada, kuna leiame, et välisarstide kvalifikatsiooni
võrdlemise ja vastavuseksami korras on olulisi puudusi, mistõttu ei ole tagatud, et Eestisse lubatakse
tööle vaid Eestis nõutavale kvalifikatsioonile vastava ja piisavalt kontrollitud erialase pädevusega ning
vajaliku eesti keele oskusega arstid.
Teeme järgmised ettepanekud määruste täiendamiseks ja parandamiseks.
1. Kehtestada nõue, et tööpraktikale lubatakse isikud, kes esitavad tõendi eesti keele oskuse
kohta vähemalt B2 tasemel. Tervishoiutöötajate registrisse kandmiseks tuleb vastavalt
keeleseadusele kehtestada C1 keeleoskuse taseme nõue või vähemalt määrata tähtaeg
nõutava keeleoskuse omandamiseks ja vastavalt sellele anda ka tähtajaline registreering.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS) sätestatakse, et vastavuseksam sooritatakse eesti
keeles, kuid kui registreerimistaotluse esitamisel keeleoskust üldse ei kontrollita, siis suunatakse
tööpraktikale ka puuduva või väga vähese eesti keele oskusega arstid. See võib kahjustada
ravikvaliteeti ja ohustada patsiente.
Keeleinspektsioon on osutanud EN direktiivi 2013/55/EL punktist 26 tulenevale kohustusele
kontrollida enne tööle lubamist spetsialisti keeleoskuse vastavust.
TTKS § 43 lõike 21 järgi loetakse tööpraktikal viibivate isikute tegevus selle isiku tegevuseks, kelle
juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb. Sellega pannakse juhendajale ebamõistlikult suur vastutus, kui
juhendataval ei ole arsti tööks piisavat keeleoskust. Samuti ei saa kohustada juhendama praktikante
võõrkeeles ega eeldada, et ravisutuse personal täidab tõlgi ülesandeid.
Välisarstid satuvad vastuolulisse olukorda, sest tervishoiutöötajate registrisse kandmine annab justkui
õiguse Eestis töötada, kuid tööandjad ei tohi tegelikult C1 tasemel keeleoskuseta arsti tööle võtta.
Välisarstide eesti keele õpet tuleb igati toetada, mis on seda lihtsam, mida rohkem viibitakse
keelekeskkonnas. Arstidel on eelkõige vaja omandada erialane keeleoskus, mille soodustamiseks tuleb
tööpraktika sooritada raviasutustes, kus töökeskkond on täielikult eestikeelne.
Juhul, kui eesti keele oskuse tõendamise nõuet ei kehtestata, siis tuleks muuta TTKS § 30 sätestatud
vastavuseksami korda nii, et teooriaeksam tehakse enne tööpraktikat. Kui teooriaeksamil selgub, et
taotleja keeleoskus on selgelt ebapiisav, siis lähtudes patsiendi ohutusest ei saa arsti praktikale saata.
Leiame, et tööpraktikale suunatud isiku ja juhendaja tasu ning praktika korralduskulude katmine
riigieelarvest (TTKS § 30 lg 32) ei ole otstarbekas, kui praktika sooritamine ei ole puuduliku keeleoskuse
tõttu tõenäoline.
2. Tunnistada arsti ja eriarsti kvalifikatsioon vastavaks, kui taotleja on läbinud arsti ja
eriarstiõpe, mille kestus ja õppekava sisu vastavad Eestis nõutavale.
Sätestada, et arsti ja eriarsti kvalifikatsiooni võrdlemisel kaasatakse kõikidel juhtudel Eesti
ENIC/NARIC keskus ning vastava eriala spetsialistid.
Leiame, et ainult õppe kestuse alusel kvalifikatsiooni vastavaks tunnistamine ei ole õige, kindlasti peab
võrdlema ka õppekava sisu. Väljaõppe sisu on pädevad hindama eelkõige eriala asjatundjad.
3. Lisada määruse „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajale vastavuseksami
koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“ § 4 toodud dokumentide
loetellu:
1) kvalifikatsiooni tõendava dokumendi originaal või selle notariaalselt, ametlikult või apostilliga
kinnitatud ärakiri;
2) akadeemilise õiendi ärakiri;
3) kutse- või erialal töötamist tõendav dokument koos töökirjeldusega.
Määruse eelnõu järgi peab taotleja Tartu Ülikoolile esitama ainult taotluse vastavuseksami
sooritamiseks, Terviseametile esitatud tervishoiutöötaja registreerimistaotluse koopia ning
Terviseameti väljastatud haldusotsuse taotleja kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eestis
tervishoiutöötajale esitatavatele nõuetele. Leiame, et ainult nende alusel on hindamiskomisjonil väga
raske määrata taotlejale optimaalne tööpraktika sisu ja kestus.
Lugupidamisega
digiallkiri
Katrin Rehemaa
Eesti Arstide Liidu peasekretär
Saatja: Katrin Rehemaa / Eesti Arstide Liit
<
[email protected]>
Saadetud: 22.08.2019 11:01
Adressaat: Tanel Kiik <
[email protected]>; SM Info <
[email protected]>
Koopia: Maris Jesse <
[email protected]>; Vootele Veldre
<
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: EAL arvamus välisarstide määrustele
Lp hr Tanel Kiik
Edastame arstide liidu arvamuse välisriigis kvalifikatsiooni omandanud
tervishoiutöötajate registreerimist reguleerivate määruste eelnõude
kohta.
Lugupidamisega
Katrin Rehemaa
EAL peasekretär