Rahandusministeerium Teie 19.07.2019 nr RAM/19-0738/-
[email protected] 1K; 1.1-10/4794-1/
Meie 22.08.2019 nr 1.2-3/1872-2
Kooskõlastuskiri
Rahandusministeerium esitas kooskõlastamisele perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse
seaduse (edaspidi STS2014-2020) ja välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Kooskõlastame eelnõu märkustega arvestamise korral.
Eelnõuga muudetakse STS2014-2020 § 51 lõiget 1, täiendades seda viidetega vaide- ja
kaebeõiguse osas. Sotsiaalministeerium märgib, et eelnõus sätestatud kujul ja seletuskirjas
toodud selgituse põhjal vajaks täpsustamist sätte täiendamise eesmärk ja sisu. Sätte
täiendav sõnastus viitaks justkui kehtivale olukorrale – STS2014-2020 sätestab üksnes
kohustusliku vaidemenetluse ning kaebeõigus või vaide esitamise õigus tuleneb teistest
õigusaktidest. Eelnõu vastava muudatusega seega iseenesest ei piirata taotleja ega toetuse
saaja kaebeõigust vaide- ja halduskohtumenetluses ning Sotsiaalministeeriumil ei ole
otseselt vastuväiteid sätte sõnastusele.
Sätte sõnastusele ei vasta aga seletuskiri, milles sisalduva selgituse kohaselt on sätte
muutmise eesmärgiks kaebeõiguse piiramine. Eelnõust vastavat muudatust ei nähtu ning
seletuskirjas sisalduva põhjal ei saa sellist muudatust pidada õiguspäraseks. Nii
haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) kui ka halduskohtumenetluse seaduse (edaspidi
HKMS) kohaselt on vaide ja kaebuse esitamise õigus isikul (vaidlustaja on riik, kelle
seaduslik esindaja on asjaomane minister). Õigusaktid ei välista valitsusasutuse õigust vaie
või kaebus esitada. Vastav asjaolu nähtub selgelt HKMS § 44 lõikest 4, mille kohaselt võib
riik esitada kaebuse teise avaliku võimu kandja vastu oma õiguste, sealhulgas omandiõiguse
ja halduslepingust tuleneva õiguse kaitseks. Sotsiaalministeeriumi hinnangul riivab
finantskorrektsiooni otsus tugevalt riigi omandiõigust. Finantskorrektsiooni otsuse tõttu
kaotab Eesti Vabariik õiguse EL struktuurifondidest makstavale rahale ja vastavas osas
tuleks leida vahendid Eesti riigieelarvest või sõlmitud raamlepingud üles öelda (mis võib
kaasa tuua täiendavaid kulusid). Finantskorrektsiooni otsuse tegijat tuleb käsitleda kui EL
huve esindavat avaliku halduse kandjat.
Kohtupraktikas on leitud, et STS kohaselt laienevad taotleja ja toetuse saaja õigused, sh
kaebeõigus, ka valitsusasutustele. Vastupidiselt toimides tekiks olukord, kus valitsusasutusel
kui toetuse taotlejal või saajal puudub võimalus oma õiguste kaitseks. Õiguspäraseks ei saa
lugeda olukorda, kus valitsusasutusest toetuse saaja õigused jäävad kaitseta. Tegemist on
peamiselt valitsusasutustele suunatud haldusaktide vaidlustamisega, mistõttu ei saa sellised
vaidlused ka olemuslikult alluda VVS-s sätestatud valitsusasutuste ja teiste riigiasutuste
õiguslike vaidluste lahendamise korrale.
Eelnõu seletuskirjas on viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr
1303/2013 (edaspidi määrus 1303/2013), mis kehtestab üldised reeglid ja piirid Euroopa
Liidu vahendite kasutamisele. Määruse 1303/2013 artikkel 74 lõige 3 ja põhjenduspunkt 67
kehtestavad liikmesriigi kohustuse tagada tõhus kaebuste läbivaatamise kord. Ka riigi nimel
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
tegutsemisel tuleb tagada finantskorrektsiooni otsuse kontrolli võimalus, tagamaks otsuse
õiguspärasus. Olukorda, kus valitsusasutusel puuduks igasugune võimalus
finantskorrektsiooni otsuse vaidlustamiseks ja finantskorrektsiooni otsuse kontrolliks, ei saa
pidada määruse 1303/2013 põhimõtete ja eesmärkidega kooskõlas olevaks. Kaebeõiguse
piiranguid ei saa seada, minnes vastuollu HMS-i ja HKMS-ga. Ka juhul, kui kaebeõigust
soovitakse piirata, tuleb vastav piirang põhjalikult läbi analüüsida, põhistada piirangu
vajadust ning sätestada piirang korrektsena menetlusseadustikus, sh nähes ette
alternatiivsed kontrollivõimalused ja kaebemenetlused, mis tagaksid haldusakti materiaalse
ja formaalse õiguspärasuse. Eelnõu materjalidest sellist analüüsi ega alternatiivsete
võimaluste kaalumist ei nähtu.
Palume eeltoodust tulenevalt täpsustada sätte muudatuste eesmärki ja sisu ning esitada
täiendavad selgitused seletuskirjas, tuues välja sätte muutmise põhjendused ja analüüsi.
Muudatuse mõistmiseks oleks abiks ka seletuskirjas üldsõnaliselt viidatud kohtuasjade
väljatoomine ning kohtuasjades esitatud probleemkoha kirjeldamine.
Lisaks eelnevale palume täiendavalt selgitada ja sisustada eelnõu §-s 2
(välissuhtlemisseaduse muutmine) mõiste „mõistliku aja jooksul“. Kuivõrd tegemist on
määratlemata õigusmõistega, mis sisustatakse vastavalt konkreetsele kontekstile, võttes
seejuures arvesse ka tausta ja sätte seletuskirja, palume mõiste üheselt mõistmiseks
seletuskirja täpsustada, sisustades „mõistliku aja“ ning esitades näiteid. Selliselt on võimalik
Sotsiaalministeeriumil ja teistel asutustel välisabi tagasinõude puhul järgida tasaarvestamise
osas etteantud juhtnööre ja sisustada „mõistlik aeg“ ühtselt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Ülar Vaadumäe 626 9249
[email protected]
Ethel Bubõr 626 9738
[email protected]