MINISTRI MÄÄRUS
22.08.2019 nr 49
Sotsiaalministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 24 lõike 2 ja § 28 lõike 3
alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 4. aprilli 2007. a määruses nr 42 „Tervishoiutöötajate registreerimise
aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 6. Õe ja eriõena registreerimise aluseks olevad kvalifikatsiooni tõendavad
dokumendid
(1) Õena registreeritakse Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õe
õppekava läbinud isik.
(2) Õe õppekava läbinud isiku kvalifikatsiooni tõendab registreerimisel lõikes 1 nimetatud
õppeasutuse diplom õe õppekava täitmise või bakalaureusekraadi andmise kohta.
(3) Eriõena registreeritakse õena registreeritud ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis või Tartu
Tervishoiu Kõrgkoolis üheaastase õe erialase koolituse õppekava või 1,5-aastase
terviseteaduse magistriõppekava läbinud isik, kes on omandanud sotsiaalministri 11. juuni
2001. a määruse nr 58 „Õendusabi erialade loetelu“ §-s 2 loetletud eriala.
(4) Õe erialase koolituse läbinud isiku kvalifikatsiooni tõendab registreerimisel lõikes 3
nimetatud õppeasutuse diplom õe erialase koolituse õppekava täitmise või magistrikraadi
andmise kohta.“;
3) paragrahvi 7 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ämmaemandana registreeritakse Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis või Tartu Tervishoiu
Kõrgkoolis ämmaemanda õppekava läbinud isik.
(2) Ämmaemanda õppekava läbinud isiku kvalifikatsiooni tõendab registreerimisel lõikes 1
nimetatud õppeasutuse diplom ämmaemanda õppekava täitmise või bakalaureusekraadi
andmise kohta.“.
2
§ 2. Sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määruses nr 58 „Õendusabi erialade loetelu“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Määrusega kehtestatakse eriõdede erialade loetelu.“;
2) paragrahvi 2 lõiked 2–5 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Määrus jõustub 1. septembril 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalministri määruste muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega kaasajastatakse oma sisult aegunud sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määrust nr 58
„Õendusabi erialade loetelu“. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei sätestata enam õendusabi
alaerialasid, kuna osa neist enam ei eksisteeri (näiteks radioloogiaõendus) ja osa alaerialasid on
nimetamata (näiteks neuroloogia, koduõendus jne). Kõik Terviseameti tervishoiutöötajate riiklikku
registrisse kantud erialade ja alaerialade märked jäävad senisel kujul edasi kehtima ja neid ei
muudeta. Tervishoiuteenuse osutajatel on jätkuvalt kasutusel erinev lähenemine õe iseseisvate
vastuvõttude nimetustes: osad lähtuvad arstlikest erialadest, osad on kasutusele võtnud
eestindatud nimetused (nt pediaatria vs. lasteõendus), osad kasutavad uusi väljendeid (nt jalaravi
õde, stoomiõde, põieõde jms). Ükski praegustest lahendusest ei ole korrektne. Lisaks on kehtiv
määrus eksitav, kuna määruses nimetatud õendusabi alaerialadel puudub vastav koolitusasutuse
poolt tagatud väljaõpe, välja arvatud mõnes valdkonnas välja töötatud täienduskoolituse
baasmoodulid. Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu määruses1 on nimetatud
eriarstide erialad kaetud residentuuriga ja eriarstide erialade lisapädevused mõne muu spetsiifilise
väljaõppega. Sarnaselt korrastatakse ka õendusabi erialade valdkond. Tervishoiusüsteemi
korrastamise eesmärgil ja lähtudes õenduse rahvusvahelistest arengusuundadest kasutatakse
õenduserialade selgemaks määratlemiseks edaspidi mõisteid „õde“ ja „eriõde“ ning määratakse
kindlaks õendusabi erialad ehk eriõe erialad.
Lisaks täpsustatakse sotsiaalministri 4. aprilli 2007. a määruses nr 42 „Tervishoiutöötajate
registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ õdede ja
ämmaemandate registreerimise aluseks olevate dokumentidega seotud sätteid. Muudatused
tulenevad nii kaasajastatavast määrusest nr 58 kui ka praegu veel menetluses olevast, aga
11. septembril 2019. a jõustuvast Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruse nr 312
„Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe,
arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ muudatusest, mis on omakorda tingitud samal
ajal jõustuvast kõrgharidusseadusest. Muudatuste tulemusel võimaldatakse 2020. a jaanuaris
lõpetavate esimeste terviseteaduse magistriõppekava läbinud magistrikraadiga eriõdede korrektne
registreerimine Terviseameti tervishoiutöötajate riiklikus registris.
Määrus on kavandatud jõustuma 1. septembril 2019. a, kui jõustuvad ka õe- ja ämmaemandaõppe
raamnõuete muudatused ning kõrgharidusseadus.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna
peaspetsialist Mare Toompuu (
[email protected]; tel 626 9331) ja Heli Paluste
(
[email protected]; tel 626 9127) koostöös Eesti Õdede Liiduga ja Terviseametiga. Muudatused
on välja töötatud 2018–2019 toimunud vastavasisuliste arutelude põhjal ja tuginedes Eesti Õdede
Liidu ettepanekutele.
Määruse on juriidiliselt üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice
Sündema (
[email protected]; tel 626 9271).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]; 626 9320).
1
Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määrus nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“
https://www.riigiteataja.ee/akt/128062018020
2
1.3. Märkused
Määrus on seotud menetluses oleva Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruse nr 312
„Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe,
arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ muudatusega, mis on kavandatud jõustuma
1. septembril 2019. a.
Määrusega muudetakse järgmisi määruste redaktsioone:
1) sotsiaalministri 4. aprilli 2007. a määrus nr 42 „Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks
olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“(RTL 2007, 31, 560; 2009, 96, 1438);
2) sotsiaalministri 11. juuni 2011. a määrus nr 58 „Õendusabi erialade loetelu“ (RTL 2001, 75,
1016; 2007, 31, 559).
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kolmest paragrahvist.
Paragrahv 1 sisaldab sotsiaalministri 4. aprilli 2007. a määruses nr 42 „Tervishoiutöötajate
registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ tehtavaid
muudatusi.
Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks mõiste „õde-spetsialisti kvalifikatsioon“. Sellist mõistet enam
ei kasutata. Tegemist oli pigem tausta selgitava mõistega, mis tänapäeva mõistes tähendaks „eriõe
kvalifikatsiooni“. Kuna nimetatud mõiste ei ole määruses kasutusel ja sisuliselt on see kaetud
mõistega „tervishoiutöötaja kvalifikatsioon“, ei ole seda enam vaja eraldi määruse tasemel
reguleerida.
Punktiga 2 sõnastatakse uuesti määruse § 6, milles on sätestatud õdede registreerimisel aluseks
võetavad kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. Nimetuse „õde-spetsialist“ asemel kasutatakse
edaspidi nimetust „eriõde“. Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse välja viide Kohtla-Järve
Meditsiinikoolile, kuna seda kooli enam ei eksisteeri. See aga ei tähenda, et varem nimetatud kooli
lõpetanud isikuid ei saaks enam registreerida. Kuna Kohtla-Järve Meditsiinikool muudeti 2006.
aastal Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli struktuuriüksuseks, käsitatakse toonase kooli lõpetanuid
õigusjärgsuse printsiibil Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lõpetatutena. Samamoodi käsitatakse ka
Tallinna Meditsiinikooli lõpetanuid. Samuti jääb ka edaspidi ämmaemandatel, kellel on
ämmaemanda õppekava läbimise järel ka õena töötamise õigus, võimalus end õena registrisse
kanda. Lisaks näeb 1. septembril 2019. a jõustuv sotsiaalministri määrus „Tervishoiutöötaja
teooria- ja praktikaeksami korraldus“ ette järgmist: Eestis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni
omandanud isikutele, kes ei ole täitnud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lõikes 8
sätestatud kohustust esitada Terviseametile registreerimistaotlus ja kvalifikatsiooni tõendav
dokument hiljemalt viie aasta jooksul kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmisest või kelle
kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu seaduse alusel kehtestatud loetelus, on kohustus
läbida teooria- ja praktikaeksam. Seega, kui isik läbib vastava teooria- ja praktikaeksami, on tal
võimalik registrisse saada.
Samuti tuuakse sättesse viide bakalaureusekraadile. Selle muudatuse tingib 1. septembril jõustuv
õeõppe raamnõuete muudatus, mille kohaselt antakse alates 2019/2020. õppeaastast õpingute
alustajatele õe- ja ämmaemandaõppe lõpetamisel rakenduskõrghariduse diplomi asemel
bakalaureusekraad.
Täpsustatakse eriõena registreerimise sätet selliselt, et see arvestaks nii Tallinna kui Tartu
Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava järgse üheaastase õe erialase koolituse õppekava kui ja äsja
tervishoiukõrgkoolides rakendunud uue 1,5-aastase terviseteaduse magistriõppekava läbinutega,
kes on omandanud sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määruse nr 58 „Õendusabi erialade loetelu“
§-s 2 loetletud eriala (intensiivõendus, kliiniline õendus, terviseõendus, vaimse tervise õendus).
3
Muudatuste tulemusel võimaldatakse 2020. aasta jaanuaris lõpetavate esimeste terviseteaduse
magistriõppekava läbinud magistrikraadiga eriõdede korrektne registreerimine Terviseameti
tervishoiutöötajate riiklikus registris.
Punktiga 3 muudetakse määruse § 7, millega on sätestatud ämmaemandate registreerimisel
aluseks võetavad kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ning mille muudatus on samuti seotud
bakalaureusekraadi viitega (vt p 2 selgitust).
Paragrahv 2 sisaldab sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määruses nr 58 „Õendusabi erialade
loetelu“ tehtavaid muudatusi.
Punktiga 1 täpsustatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse eriõdede erialade
loetelu.
Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 lõiked 2–5 ehk õendusabi alaerialad.
Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei sätestata enam õendusabi alaerialasid (vt p-s 1.1 olevat
selgitust). Nagu eespool selgitatud, jäävad kõik Terviseameti tervishoiutöötajate riiklikku registrisse
kantud erialade ja alaerialade märked senisel kujul edasi kehtima ja neid ei muudeta. Seega nende
isikute jaoks, kes omavad praegu registris vastavat märget, ei muutu midagi, kõik jääb registris
samamoodi edasi kehtima.
Õendusabi erialade määruse kaasajastamisel on aluseks võetud sama põhimõte, mis on eriarstiabi
erialade puhul. Eriarstiabi erialade loetelu aluseks on vastav ettevalmistus residentuuris, õenduses
aga vastav ettevalmistus tervishoiukõrgkoolis. Viimased kümme aastat on toimunud
intensiivõenduse, kliinilise õenduse, terviseõenduse ja vaimse tervise õenduse üheaastane
väljaõpe tervishoiukõrgkoolis.
Eestis vastab õdede koolitus Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele ning on vastavalt tunnustatud.
Õeõpe kestab 3,5 aastat ning lõpeb rakenduskõrghariduse diplomi (alates 1. septembrist 2019
bakalaureusekraadi) ja õe kutsega. Juba üle kümne aasta on õdedel võimalus edasi õppida
tervishoiukõrgkoolis eriõena neljal erialal: terviseõendus, kliiniline õendus, vaimse tervise õendus
ja intensiivõendus.
Kõik õendusvaldkonnad jagunevad nimetatud erialade alla lähtuvalt praktikast ning eri tasandite
õendustöötajate kokkulepetest alljärgnevalt:
1) intensiivõendus koondab anesteesia, intensiivravi ja erakorralise meditsiini valdkonna;
2) kliiniline õendus koondab allergoloogia-immunoloogia, dermatoveneroloogia,
endokrinoloogia, gastroenteroloogia, infektsioonhaiguste, kardioloogia, kirurgia (sh
kardiovaskulaar-, kardio-, torakaal-, vaskulaar-, plastika- ja rekonstruktiivkirurgia),
operatsiooniõenduse, nefroloogia, neuroloogia, oftalmoloogia, onkoloogia, hematoloogia,
ortopeedia, otorinolarüngoloogia, pediaatria, pulmonoloogia, reumatoloogia, sisehaiguste,
sünnitusabi ja günekoloogia, uroloogia, iseseisva statsionaarse õendusabi ja taastusravi
valdkonna;
3) terviseõendus koondab koolitervishoiu, peremeditsiini, töötervishoiu, hambaravi ja
koduõenduse valdkonna;
4) vaimse tervise õendus koondab vaimse tervise ja psühhiaatria valdkonna.
Euroopa Liidu riikides on õe väljaõpe korraldatud väga erinevalt, kuid põhiõppes lähtutakse
Euroopa Liidus kehtivatest nõuetest. Suuremates riikides on lisaks põhiõppele tagatud kitsad
spetsialiseerumised või nn otse spetsialistiks õppekavad. Eesti väiksust arvestades ei ole mõistlik
välja töötada väga kitsaid õppekavasid, mis takistaks õdede puuduses ka õdede liikumist eri
valdkondade vahel.
4
Lisainfo (Terviseameti tervishoiutöötajate riikliku registri info avaliku vaate väljavõte seisuga
24.01.2019)
Paragrahvis 3 sätestatakse määruse jõustumisaeg. Määrus on kavandatud jõustuma
1. septembril 2019. a, kui jõustuvad ka õe- ja ämmaemandaõppe raamnõuete muudatused.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrusega tehtavad muudatused aitavad kaasa õendusvaldkonna korrastamisele,
kaasajastamisele ja edasisele arengule. Eriõdedel on tänu väljaõppele täiendav kompetents
patsiendi tervisemurede lahendamiseks, mis omakorda aitab kaasa kvaliteetsema ja ohutuma
tervishoiuteenuse osutamisele. Samuti aitavad korrastatud ja tegelikkusele vastavad õendusabi
erialad teistel tervishoiutöötajatel ja patsientidel paremini mõista õe pädevust.
Õdede ja ämmaemandate tervishoiutöötajate registris registreerimise aluseks olevate
dokumentide loetelu viiakse kooskõlla 1. septembril 2019. a jõustuvate õe- ja ämmaemandaõppe
raamnõuete määruse muudatustega.
Määrus ei avalda mõju sotsiaal-demograafilisele olukorrale, majandusele, elu- ja
looduskeskkonnale, regionaalarengule, sisejulgeolekule, riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvele
ega kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele.
Mõju on riigiasutuste töökorraldusele – Terviseameti tervishoiutöötajate riikliku registriga
seonduvad muudatused võivad kaasa tuua mõningasi töökorralduslikke muudatusi Terviseameti
registri töötajatele, kuid see ei ole oluline mõju. Muudatustega ei kaasne tervishoiutöötajate registri
arendamise vajadust.
5
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisel patsientidele, Eesti Haigekassale, Terviseametile, tervishoiuteenuse
osutajatele ega Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele lisakulusid ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus on kavandatud jõustuma 1. septembril 2019. a, kui jõustuvad ka õe- ja ämmaemandaõppe
raamnõuete muudatused.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja
Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate
Ühingule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Terviseametile, Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskusele, Eesti Haigekassale, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu
Kõrgkoolile ja Tartu Ülikoolile.
Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas määruse eelnõu märkustega. Eesti Haigekassa,
Eesti Õdede Liit, Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool kooskõlastasid märkusteta. Arvamuse
edastasid Terviseamet, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Eesti Ämmaemandate Ühing. Laekunud
märkused ja nende selgitused on seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis.
6
Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri määruste
muutmine“ seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel
Esitatud arvamused/ettepanekud Vastus esitatud arvamusele/ettepanekule
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
SoM muutmine EN p 3) paragrahvi 7 lõige 2 Arvestatud.
sõnastatakse /…ämmaemanduse
õppekava…/. Õige on ämmaemanda
õppekava.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool teeb Arvestatud. Seletuskirja täpsustatud.
ettepaneku täiendada määruse seletuskirja Ämmaemandatel, kellel on ämmaemanda
nii, et tuleks selgelt välja võimalus õena õppekava läbimise järel ka õena töötamise
registrisse kanda peale teooria- ja õigus, jääb ka edaspidi võimalus end õena
praktikaeksami sooritamist lisaks õdedele ka registrisse kanda. Lisaks näeb 1. septembril
velskri või ämmaemanda diplomit omavaid 2019. a jõustuv sotsiaalministri määrus
isikuid. Praeguses sõnastuses võivad peale „Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami
eksami sooritamist nimetatud kutsealade korraldus“ ette järgmist: Eestis
diplomite omanikud jääda õena tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud
registreerimata. Samas on registrisse isikutele, kes ei ole täitnud
varasemalt läbi eksami aga ka registri tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
loomise ajal õena saanud nii velskrid kui ka § 28 lõikes 8 sätestatud kohustust esitada
ämmaemandad. Samuti on Eestis Terviseametile registreerimistaotlus ja
ämmaemanda õppekava läbinul õena kvalifikatsiooni tõendav dokument hiljemalt
töötamise õigus. viie aasta jooksul kvalifikatsiooni tõendava
dokumendi väljaandmisest või kelle
kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu
seaduse alusel kehtestatud loetelus, on
kohustus läbida teooria- ja praktikaeksam.
Seega, kui isik läbib vastava teooria- ja
praktikaeksami, on tal võimalik registrisse
saada.
Haridus- ja Teadusministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium toetab Arvestatud. Vt eelmist selgitust.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ettepanekut
täiendada määruse seletuskirja nii, et tuleks
selgelt välja võimalus õena registrisse kanda
peale teooria- ja praktikaeksami sooritamist
lisaks õdedele ka velskri või ämmaemanda
diplomit omavaid isikuid. Praeguses
sõnastuses võivad nimetatud kutsealade
diplomite omanikud jääda õena
registreerimata peale eksami sooritamist,
samas on nii velskrid kui ämmaemandad
varasemalt registrisse kantud eksami
sooritamise järgselt. Samuti on Eestis
ämmaemanda õppekava läbinul õena
töötamise õigus. Arvestades valitsevat
õdede puudust ei ole põhjendatud vajalikke
7
pädevusi omavate inimeste töötamise
raskendamine tervishoiusüsteemis.
Terviseamet
Sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määrus nr
58 „Õendusabi erialade loetelu“.
1. Tervishoiuteenuste korraldamise Selgitame. Ka kehtiva määruse kohaselt on
seaduse § 24 lg 2 volitab valdkonna juba praegu õendusabi erialad sisuliselt
eest vastutavat ministrit kehtestama eriõe erialad, mille jaoks on vaja peale õe
õendusabi erialade loetelu. Seadus kutse omandamist läbida vastav
ei võimalda kehtestada eriõdede erialakoolitus. Seega on selguse mõttes
erialade loetelu. Seaduses ja täpsustatud määruse reguleerimisala.
määruses peaks olema sama Muudatuse puhul oleme lähtunud ka
sõnastus. eriarstiabi erialade määruse analoogiast,
milles loetletakse eriarstide erialad.
2. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, Selgitame. Kõik Terviseameti
missugune õiguslik tähendus on tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kantud
tervishoiutöötajate riiklikusse erialade ja alaerialade märked jäävad
registrisse kantud erialadel ja senisel kujul edasi kehtima ja neid ei
alaerialadel, mida määruse muudeta. Seega nende isikute jaoks, kes
jõustumise järgselt enam ei omavad praegu registris vastavat märget, ei
eksisteeri. muutu midagi, kõik jääb registris samamoodi
edasi kehtima. Seletuskirjas on vastav
selgitus olemas.
Sotsiaalministri 4. aprilli 2007. a määrus nr
42 „Tervishoiutöötajate registreerimise
aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate
dokumentide loetelu“.
1. Määruse § 1 lg 1 kohaselt Selgitame. Tegemist on riigisisese õigusega
kehtestatakse määrusega Eestis (vt määruse reguleerimisala). Euroopa
kvalifikatsiooni omandanud isiku Liidust ja kolmandatest riikidest tulevate
tervishoiutöötajana registreerimise isikute tervishoiutöötajana registreerimine on
aluseks olevate kvalifikatsiooni juba reguleeritud teiste õigusaktidega.
tõendavate dokumentide loetelu. Eesti ja Eesti Vabariik on määruses
Määruse § 1 lg 2 järgi kohaldatakse kasutatud samas tähenduses. Oleme
määrust Eestis kvalifikatsiooni määruse muudatuste juures dubleeriva viite
omandanud isiku tervishoiutöötajate välja jätnud.
riiklikku registrisse kandmise taotluse
menetlemisel Terviseametis.
Määruse muudatused (§ 6 lg 2, § 6 lg
4, § 7 lg 2) näevad aga ette, et isik
peab olema õppekava või koolituse
läbinud Eesti Vabariigis. Teeme
ettepaneku täpsustada, et kogu
määrus kehtib Eesti Vabariigis
kvalifikatsiooni omandanud
tervishoiutöötajate registreerimisel.
Sel juhul ei ole vaja erinevates
sätetes seda täiendavalt rõhutada.
Samuti jääb ebaselgeks, kas
määruses on Eesti ja Eesti Vabariik
erineva tähendusega.
8
2. Eelnõu punktiga 1 defineeritakse Arvestatud. Vastav punkt jäetakse
määruse § 2 punktis 2 mõiste „eriõe määrusest välja. Sisuliselt on see juba
kvalifikatsioon“. Samas ei kasutata kaetud § 2 punktiga 1 (tervishoiutöötaja
antud mõistet määruses mitte kvalifikatsioon).
kordagi. Seega jääb selgusetuks,
miks vajab mõiste defineerimist ning
kus mõistet kasutatakse.
3. Eelnõu punktiga 2 jäetakse Selgitame. Kuna Kohtla-Järve Meditsiinikool
muudetud määrusest välja viide muudeti 2006. a Tallinna Tervishoiu
Kohtla-Järve Meditsiinikoolile Kõrgkooli struktuuriüksuseks, siis toonase
põhjusel, et kooli enam ei eksisteeri. kooli lõpetanuid õigusjärgsuse printsiibil
Terviseameti hinnangul ei ole õige Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lõpetatutena.
viidet Kohtla-Järve Meditsiinikoolile Samamoodi käsitatakse ka Tallinna
määrusest välja jätta, sest sellisel Meditsiinikooli lõpetanuid. Sarnaselt ei ole
juhul puudub Terviseametil edaspidi meil enam Tartu Riiklikku Ülikooli ja selle
alus registreerida Kohtla-Järve lõpetanuid käsitatakse Tartu Ülikooli
Meditsiinikooli lõpetanud isikuid lõpetanutena.
tervishoiutöötajatena.
4. Eelnõu punktiga 2 sõnastatakse Mittearvestatud.
uuesti määruse § 6 ning muudetud Regulatsiooni kohaldatakse ka enne
määruse § 6 lg 2 kohaselt loetakse rakenduskõrghariduse rakendumist
kvalifikatsiooni tõendavaks lõpetanud isikutele. See tähendab, et õe
dokumendiks õppeasutuse diplomit erialase koolituse kvalifikatsiooni tõendavad
õe õppekava täitmise kohta või nii vastav diplom kui ka bakalaureusekraad.
bakalaureuse kraadi andmise kohta.
Säte peaks olema täpsemalt
sõnastatud, sest eeldatavasti läbivad
bakalaureuse kraadi saanud isikud
samuti õe õppekava. Sama
kommentaar puudutab ka § 7 lg-t 2
ämmaemanduse õppekava läbinute
kohta. Kehtiva kõrgharidusstandardi
järgi annab ülikool
bakalaureuseõppe lõpetanud isikule
diplomi õppekava täitmise ja
bakalaureusekraadi andmise kohta.
5. Terviseamet teeb ettepaneku Mittearvestatud.
sõnastada eelnõu punktiga 2 Koostoimes § 6 lõikega 3 ei ole vajalik
muudetud § 6 lg 4 täpsuse huvides sõnastust dubleerida.
järgnevalt:
„Õe erialase koolituse läbinud isiku
kvalifikatsiooni tõendab
registreerimisel Tallinna
Tervishoiukõrgkooli ja Tartu
Tervishoiukõrgkooli poolt väljastatud
diplom õe erialase koolituse
õppekava täitmise kohta või diplom
terviseteaduse õppekava täitmise ja
magistrikraadi andmise kohta
eriõendusabi erialal.“
Eesti Ämmaemandate Ühing
9
Töötasime edastatud määruse eelnõu Selgitame. Lisaks ämmaemandatele on
seletuskirja läbi ning märkasime, et kliinilise praegu sünnitusabi ja günekoloogia eriala
õenduse valdkonna alla on muuhulgas raames nii naistearstidega kui ka iseseisvalt
lisatud sünnitusabi ja günekoloogia eriala. vastuvõtte tegemas kliinilise õenduse eriala
Eesti Ämmaemandate Ühingule jääb omandanud õed. Seetõttu ei saa neid
ebaselgeks, millisel eesmärgil on välistada. Samuti on seletuskirjas vastav
sünnitusabi- ja günekoloogia eriala liidetud eriala nimetatud, mitte liidetud, nagu on
kliinilise õenduse valdkonnaga. märkuses välja toodud.
Kehtiva Ämmaemanda kutsestandardi alusel
on ämmaemand tervishoiuspetsialist, kes
juhendab, jälgib, nõustab ja toetab naisi
raseduse ja sünnituse ajal, sünnitusjärgsel
perioodil ning reproduktiivtervise küsimuste
ja günekoloogiliste probleemide
lahendamisel elukaare erinevatel etappidel.
Ämmaemand osutab tervishoiuteenust
sünnitusabi ja günekoloogia valdkonnas
iseseisvalt ja/või koos naistearstiga, mis
lähtub ämmaemanduse pikaajalisest
praktikast ja rahvusvahelistest
arengusuundadest.
Täna osutavad sünnitusabi ja günekoloogia
valdkonnas tervishoiuteenust eelkõige
naistearstid ja ämmaemandad. On
tervishoiuasutusi, kus vaid günekoloogia
osakondades on teenust osutamas lisaks
naistearstidele kohati veel ka õed, kuid
lähtudes EÄÜ arengukavast peame
oluliseks, et teenust osutavad eranditult
naistearstid ja ämmaemandad ning õdede
ressurss jääb vabaks õendusabiteenuste
osutamiseks. Eelpooltoodust tulenevalt teeb
EÄÜ juhatus ettepaneku määruse eelnõu
seletuskirjas märgitud kliinilise õenduse
valdkondade loetelust välja jätta sünnitusabi
ja günekoloogia eriala.