dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalministri määruste muutmise määrus

Sotsiaalministeerium · 22. august 2019
Viit
49
Registreeritud
22. august 2019
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2019
Vastutaja
Mare Toompuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎49 22.08.2019 Ministri määrus.bdoc642 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 22.08.2019 nr 49 Sotsiaalministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 24 lõike 2 ja § 28 lõike 3 alusel. § 1. Sotsiaalministri 4. aprilli 2007. a määruses nr 42 „Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt: „§ 6. Õe ja eriõena registreerimise aluseks olevad kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid (1) Õena registreeritakse Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õe õppekava läbinud isik. (2) Õe õppekava läbinud isiku kvalifikatsiooni tõendab registreerimisel lõikes 1 nimetatud õppeasutuse diplom õe õppekava täitmise või bakalaureusekraadi andmise kohta. (3) Eriõena registreeritakse õena registreeritud ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis üheaastase õe erialase koolituse õppekava või 1,5-aastase terviseteaduse magistriõppekava läbinud isik, kes on omandanud sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määruse nr 58 „Õendusabi erialade loetelu“ §-s 2 loetletud eriala. (4) Õe erialase koolituse läbinud isiku kvalifikatsiooni tõendab registreerimisel lõikes 3 nimetatud õppeasutuse diplom õe erialase koolituse õppekava täitmise või magistrikraadi andmise kohta.“; 3) paragrahvi 7 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ämmaemandana registreeritakse Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ämmaemanda õppekava läbinud isik. (2) Ämmaemanda õppekava läbinud isiku kvalifikatsiooni tõendab registreerimisel lõikes 1 nimetatud õppeasutuse diplom ämmaemanda õppekava täitmise või bakalaureusekraadi andmise kohta.“. 2 § 2. Sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määruses nr 58 „Õendusabi erialade loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Määrusega kehtestatakse eriõdede erialade loetelu.“; 2) paragrahvi 2 lõiked 2–5 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Määrus jõustub 1. septembril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Sotsiaalministri määruste muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kaasajastatakse oma sisult aegunud sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määrust nr 58 „Õendusabi erialade loetelu“. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei sätestata enam õendusabi alaerialasid, kuna osa neist enam ei eksisteeri (näiteks radioloogiaõendus) ja osa alaerialasid on nimetamata (näiteks neuroloogia, koduõendus jne). Kõik Terviseameti tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kantud erialade ja alaerialade märked jäävad senisel kujul edasi kehtima ja neid ei muudeta. Tervishoiuteenuse osutajatel on jätkuvalt kasutusel erinev lähenemine õe iseseisvate vastuvõttude nimetustes: osad lähtuvad arstlikest erialadest, osad on kasutusele võtnud eestindatud nimetused (nt pediaatria vs. lasteõendus), osad kasutavad uusi väljendeid (nt jalaravi õde, stoomiõde, põieõde jms). Ükski praegustest lahendusest ei ole korrektne. Lisaks on kehtiv määrus eksitav, kuna määruses nimetatud õendusabi alaerialadel puudub vastav koolitusasutuse poolt tagatud väljaõpe, välja arvatud mõnes valdkonnas välja töötatud täienduskoolituse baasmoodulid. Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu määruses1 on nimetatud eriarstide erialad kaetud residentuuriga ja eriarstide erialade lisapädevused mõne muu spetsiifilise väljaõppega. Sarnaselt korrastatakse ka õendusabi erialade valdkond. Tervishoiusüsteemi korrastamise eesmärgil ja lähtudes õenduse rahvusvahelistest arengusuundadest kasutatakse õenduserialade selgemaks määratlemiseks edaspidi mõisteid „õde“ ja „eriõde“ ning määratakse kindlaks õendusabi erialad ehk eriõe erialad. Lisaks täpsustatakse sotsiaalministri 4. aprilli 2007. a määruses nr 42 „Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ õdede ja ämmaemandate registreerimise aluseks olevate dokumentidega seotud sätteid. Muudatused tulenevad nii kaasajastatavast määrusest nr 58 kui ka praegu veel menetluses olevast, aga 11. septembril 2019. a jõustuvast Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ muudatusest, mis on omakorda tingitud samal ajal jõustuvast kõrgharidusseadusest. Muudatuste tulemusel võimaldatakse 2020. a jaanuaris lõpetavate esimeste terviseteaduse magistriõppekava läbinud magistrikraadiga eriõdede korrektne registreerimine Terviseameti tervishoiutöötajate riiklikus registris. Määrus on kavandatud jõustuma 1. septembril 2019. a, kui jõustuvad ka õe- ja ämmaemandaõppe raamnõuete muudatused ning kõrgharidusseadus. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Mare Toompuu ([email protected]; tel 626 9331) ja Heli Paluste ([email protected]; tel 626 9127) koostöös Eesti Õdede Liiduga ja Terviseametiga. Muudatused on välja töötatud 2018–2019 toimunud vastavasisuliste arutelude põhjal ja tuginedes Eesti Õdede Liidu ettepanekutele. Määruse on juriidiliselt üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema ([email protected]; tel 626 9271). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). 1 Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määrus nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128062018020 2 1.3. Märkused Määrus on seotud menetluses oleva Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ muudatusega, mis on kavandatud jõustuma 1. septembril 2019. a. Määrusega muudetakse järgmisi määruste redaktsioone: 1) sotsiaalministri 4. aprilli 2007. a määrus nr 42 „Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“(RTL 2007, 31, 560; 2009, 96, 1438); 2) sotsiaalministri 11. juuni 2011. a määrus nr 58 „Õendusabi erialade loetelu“ (RTL 2001, 75, 1016; 2007, 31, 559). Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahv 1 sisaldab sotsiaalministri 4. aprilli 2007. a määruses nr 42 „Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ tehtavaid muudatusi. Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks mõiste „õde-spetsialisti kvalifikatsioon“. Sellist mõistet enam ei kasutata. Tegemist oli pigem tausta selgitava mõistega, mis tänapäeva mõistes tähendaks „eriõe kvalifikatsiooni“. Kuna nimetatud mõiste ei ole määruses kasutusel ja sisuliselt on see kaetud mõistega „tervishoiutöötaja kvalifikatsioon“, ei ole seda enam vaja eraldi määruse tasemel reguleerida. Punktiga 2 sõnastatakse uuesti määruse § 6, milles on sätestatud õdede registreerimisel aluseks võetavad kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. Nimetuse „õde-spetsialist“ asemel kasutatakse edaspidi nimetust „eriõde“. Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse välja viide Kohtla-Järve Meditsiinikoolile, kuna seda kooli enam ei eksisteeri. See aga ei tähenda, et varem nimetatud kooli lõpetanud isikuid ei saaks enam registreerida. Kuna Kohtla-Järve Meditsiinikool muudeti 2006. aastal Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli struktuuriüksuseks, käsitatakse toonase kooli lõpetanuid õigusjärgsuse printsiibil Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lõpetatutena. Samamoodi käsitatakse ka Tallinna Meditsiinikooli lõpetanuid. Samuti jääb ka edaspidi ämmaemandatel, kellel on ämmaemanda õppekava läbimise järel ka õena töötamise õigus, võimalus end õena registrisse kanda. Lisaks näeb 1. septembril 2019. a jõustuv sotsiaalministri määrus „Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami korraldus“ ette järgmist: Eestis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud isikutele, kes ei ole täitnud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lõikes 8 sätestatud kohustust esitada Terviseametile registreerimistaotlus ja kvalifikatsiooni tõendav dokument hiljemalt viie aasta jooksul kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmisest või kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu seaduse alusel kehtestatud loetelus, on kohustus läbida teooria- ja praktikaeksam. Seega, kui isik läbib vastava teooria- ja praktikaeksami, on tal võimalik registrisse saada. Samuti tuuakse sättesse viide bakalaureusekraadile. Selle muudatuse tingib 1. septembril jõustuv õeõppe raamnõuete muudatus, mille kohaselt antakse alates 2019/2020. õppeaastast õpingute alustajatele õe- ja ämmaemandaõppe lõpetamisel rakenduskõrghariduse diplomi asemel bakalaureusekraad. Täpsustatakse eriõena registreerimise sätet selliselt, et see arvestaks nii Tallinna kui Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava järgse üheaastase õe erialase koolituse õppekava kui ja äsja tervishoiukõrgkoolides rakendunud uue 1,5-aastase terviseteaduse magistriõppekava läbinutega, kes on omandanud sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määruse nr 58 „Õendusabi erialade loetelu“ §-s 2 loetletud eriala (intensiivõendus, kliiniline õendus, terviseõendus, vaimse tervise õendus). 3 Muudatuste tulemusel võimaldatakse 2020. aasta jaanuaris lõpetavate esimeste terviseteaduse magistriõppekava läbinud magistrikraadiga eriõdede korrektne registreerimine Terviseameti tervishoiutöötajate riiklikus registris. Punktiga 3 muudetakse määruse § 7, millega on sätestatud ämmaemandate registreerimisel aluseks võetavad kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ning mille muudatus on samuti seotud bakalaureusekraadi viitega (vt p 2 selgitust). Paragrahv 2 sisaldab sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määruses nr 58 „Õendusabi erialade loetelu“ tehtavaid muudatusi. Punktiga 1 täpsustatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse eriõdede erialade loetelu. Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 lõiked 2–5 ehk õendusabi alaerialad. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei sätestata enam õendusabi alaerialasid (vt p-s 1.1 olevat selgitust). Nagu eespool selgitatud, jäävad kõik Terviseameti tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kantud erialade ja alaerialade märked senisel kujul edasi kehtima ja neid ei muudeta. Seega nende isikute jaoks, kes omavad praegu registris vastavat märget, ei muutu midagi, kõik jääb registris samamoodi edasi kehtima. Õendusabi erialade määruse kaasajastamisel on aluseks võetud sama põhimõte, mis on eriarstiabi erialade puhul. Eriarstiabi erialade loetelu aluseks on vastav ettevalmistus residentuuris, õenduses aga vastav ettevalmistus tervishoiukõrgkoolis. Viimased kümme aastat on toimunud intensiivõenduse, kliinilise õenduse, terviseõenduse ja vaimse tervise õenduse üheaastane väljaõpe tervishoiukõrgkoolis. Eestis vastab õdede koolitus Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele ning on vastavalt tunnustatud. Õeõpe kestab 3,5 aastat ning lõpeb rakenduskõrghariduse diplomi (alates 1. septembrist 2019 bakalaureusekraadi) ja õe kutsega. Juba üle kümne aasta on õdedel võimalus edasi õppida tervishoiukõrgkoolis eriõena neljal erialal: terviseõendus, kliiniline õendus, vaimse tervise õendus ja intensiivõendus. Kõik õendusvaldkonnad jagunevad nimetatud erialade alla lähtuvalt praktikast ning eri tasandite õendustöötajate kokkulepetest alljärgnevalt: 1) intensiivõendus koondab anesteesia, intensiivravi ja erakorralise meditsiini valdkonna; 2) kliiniline õendus koondab allergoloogia-immunoloogia, dermatoveneroloogia, endokrinoloogia, gastroenteroloogia, infektsioonhaiguste, kardioloogia, kirurgia (sh kardiovaskulaar-, kardio-, torakaal-, vaskulaar-, plastika- ja rekonstruktiivkirurgia), operatsiooniõenduse, nefroloogia, neuroloogia, oftalmoloogia, onkoloogia, hematoloogia, ortopeedia, otorinolarüngoloogia, pediaatria, pulmonoloogia, reumatoloogia, sisehaiguste, sünnitusabi ja günekoloogia, uroloogia, iseseisva statsionaarse õendusabi ja taastusravi valdkonna; 3) terviseõendus koondab koolitervishoiu, peremeditsiini, töötervishoiu, hambaravi ja koduõenduse valdkonna; 4) vaimse tervise õendus koondab vaimse tervise ja psühhiaatria valdkonna. Euroopa Liidu riikides on õe väljaõpe korraldatud väga erinevalt, kuid põhiõppes lähtutakse Euroopa Liidus kehtivatest nõuetest. Suuremates riikides on lisaks põhiõppele tagatud kitsad spetsialiseerumised või nn otse spetsialistiks õppekavad. Eesti väiksust arvestades ei ole mõistlik välja töötada väga kitsaid õppekavasid, mis takistaks õdede puuduses ka õdede liikumist eri valdkondade vahel. 4 Lisainfo (Terviseameti tervishoiutöötajate riikliku registri info avaliku vaate väljavõte seisuga 24.01.2019) Paragrahvis 3 sätestatakse määruse jõustumisaeg. Määrus on kavandatud jõustuma 1. septembril 2019. a, kui jõustuvad ka õe- ja ämmaemandaõppe raamnõuete muudatused. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusega tehtavad muudatused aitavad kaasa õendusvaldkonna korrastamisele, kaasajastamisele ja edasisele arengule. Eriõdedel on tänu väljaõppele täiendav kompetents patsiendi tervisemurede lahendamiseks, mis omakorda aitab kaasa kvaliteetsema ja ohutuma tervishoiuteenuse osutamisele. Samuti aitavad korrastatud ja tegelikkusele vastavad õendusabi erialad teistel tervishoiutöötajatel ja patsientidel paremini mõista õe pädevust. Õdede ja ämmaemandate tervishoiutöötajate registris registreerimise aluseks olevate dokumentide loetelu viiakse kooskõlla 1. septembril 2019. a jõustuvate õe- ja ämmaemandaõppe raamnõuete määruse muudatustega. Määrus ei avalda mõju sotsiaal-demograafilisele olukorrale, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, sisejulgeolekule, riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvele ega kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Mõju on riigiasutuste töökorraldusele – Terviseameti tervishoiutöötajate riikliku registriga seonduvad muudatused võivad kaasa tuua mõningasi töökorralduslikke muudatusi Terviseameti registri töötajatele, kuid see ei ole oluline mõju. Muudatustega ei kaasne tervishoiutöötajate registri arendamise vajadust. 5 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisel patsientidele, Eesti Haigekassale, Terviseametile, tervishoiuteenuse osutajatele ega Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele lisakulusid ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma 1. septembril 2019. a, kui jõustuvad ka õe- ja ämmaemandaõppe raamnõuete muudatused. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Haigekassale, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile ja Tartu Ülikoolile. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas määruse eelnõu märkustega. Eesti Haigekassa, Eesti Õdede Liit, Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool kooskõlastasid märkusteta. Arvamuse edastasid Terviseamet, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Eesti Ämmaemandate Ühing. Laekunud märkused ja nende selgitused on seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis. 6 Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri määruste muutmine“ seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Esitatud arvamused/ettepanekud Vastus esitatud arvamusele/ettepanekule Tallinna Tervishoiu Kõrgkool SoM muutmine EN p 3) paragrahvi 7 lõige 2 Arvestatud. sõnastatakse /…ämmaemanduse õppekava…/. Õige on ämmaemanda õppekava. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool teeb Arvestatud. Seletuskirja täpsustatud. ettepaneku täiendada määruse seletuskirja Ämmaemandatel, kellel on ämmaemanda nii, et tuleks selgelt välja võimalus õena õppekava läbimise järel ka õena töötamise registrisse kanda peale teooria- ja õigus, jääb ka edaspidi võimalus end õena praktikaeksami sooritamist lisaks õdedele ka registrisse kanda. Lisaks näeb 1. septembril velskri või ämmaemanda diplomit omavaid 2019. a jõustuv sotsiaalministri määrus isikuid. Praeguses sõnastuses võivad peale „Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami eksami sooritamist nimetatud kutsealade korraldus“ ette järgmist: Eestis diplomite omanikud jääda õena tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud registreerimata. Samas on registrisse isikutele, kes ei ole täitnud varasemalt läbi eksami aga ka registri tervishoiuteenuste korraldamise seaduse loomise ajal õena saanud nii velskrid kui ka § 28 lõikes 8 sätestatud kohustust esitada ämmaemandad. Samuti on Eestis Terviseametile registreerimistaotlus ja ämmaemanda õppekava läbinul õena kvalifikatsiooni tõendav dokument hiljemalt töötamise õigus. viie aasta jooksul kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmisest või kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu seaduse alusel kehtestatud loetelus, on kohustus läbida teooria- ja praktikaeksam. Seega, kui isik läbib vastava teooria- ja praktikaeksami, on tal võimalik registrisse saada. Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium toetab Arvestatud. Vt eelmist selgitust. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ettepanekut täiendada määruse seletuskirja nii, et tuleks selgelt välja võimalus õena registrisse kanda peale teooria- ja praktikaeksami sooritamist lisaks õdedele ka velskri või ämmaemanda diplomit omavaid isikuid. Praeguses sõnastuses võivad nimetatud kutsealade diplomite omanikud jääda õena registreerimata peale eksami sooritamist, samas on nii velskrid kui ämmaemandad varasemalt registrisse kantud eksami sooritamise järgselt. Samuti on Eestis ämmaemanda õppekava läbinul õena töötamise õigus. Arvestades valitsevat õdede puudust ei ole põhjendatud vajalikke 7 pädevusi omavate inimeste töötamise raskendamine tervishoiusüsteemis. Terviseamet Sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määrus nr 58 „Õendusabi erialade loetelu“. 1. Tervishoiuteenuste korraldamise Selgitame. Ka kehtiva määruse kohaselt on seaduse § 24 lg 2 volitab valdkonna juba praegu õendusabi erialad sisuliselt eest vastutavat ministrit kehtestama eriõe erialad, mille jaoks on vaja peale õe õendusabi erialade loetelu. Seadus kutse omandamist läbida vastav ei võimalda kehtestada eriõdede erialakoolitus. Seega on selguse mõttes erialade loetelu. Seaduses ja täpsustatud määruse reguleerimisala. määruses peaks olema sama Muudatuse puhul oleme lähtunud ka sõnastus. eriarstiabi erialade määruse analoogiast, milles loetletakse eriarstide erialad. 2. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, Selgitame. Kõik Terviseameti missugune õiguslik tähendus on tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kantud tervishoiutöötajate riiklikusse erialade ja alaerialade märked jäävad registrisse kantud erialadel ja senisel kujul edasi kehtima ja neid ei alaerialadel, mida määruse muudeta. Seega nende isikute jaoks, kes jõustumise järgselt enam ei omavad praegu registris vastavat märget, ei eksisteeri. muutu midagi, kõik jääb registris samamoodi edasi kehtima. Seletuskirjas on vastav selgitus olemas. Sotsiaalministri 4. aprilli 2007. a määrus nr 42 „Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“. 1. Määruse § 1 lg 1 kohaselt Selgitame. Tegemist on riigisisese õigusega kehtestatakse määrusega Eestis (vt määruse reguleerimisala). Euroopa kvalifikatsiooni omandanud isiku Liidust ja kolmandatest riikidest tulevate tervishoiutöötajana registreerimise isikute tervishoiutöötajana registreerimine on aluseks olevate kvalifikatsiooni juba reguleeritud teiste õigusaktidega. tõendavate dokumentide loetelu. Eesti ja Eesti Vabariik on määruses Määruse § 1 lg 2 järgi kohaldatakse kasutatud samas tähenduses. Oleme määrust Eestis kvalifikatsiooni määruse muudatuste juures dubleeriva viite omandanud isiku tervishoiutöötajate välja jätnud. riiklikku registrisse kandmise taotluse menetlemisel Terviseametis. Määruse muudatused (§ 6 lg 2, § 6 lg 4, § 7 lg 2) näevad aga ette, et isik peab olema õppekava või koolituse läbinud Eesti Vabariigis. Teeme ettepaneku täpsustada, et kogu määrus kehtib Eesti Vabariigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajate registreerimisel. Sel juhul ei ole vaja erinevates sätetes seda täiendavalt rõhutada. Samuti jääb ebaselgeks, kas määruses on Eesti ja Eesti Vabariik erineva tähendusega. 8 2. Eelnõu punktiga 1 defineeritakse Arvestatud. Vastav punkt jäetakse määruse § 2 punktis 2 mõiste „eriõe määrusest välja. Sisuliselt on see juba kvalifikatsioon“. Samas ei kasutata kaetud § 2 punktiga 1 (tervishoiutöötaja antud mõistet määruses mitte kvalifikatsioon). kordagi. Seega jääb selgusetuks, miks vajab mõiste defineerimist ning kus mõistet kasutatakse. 3. Eelnõu punktiga 2 jäetakse Selgitame. Kuna Kohtla-Järve Meditsiinikool muudetud määrusest välja viide muudeti 2006. a Tallinna Tervishoiu Kohtla-Järve Meditsiinikoolile Kõrgkooli struktuuriüksuseks, siis toonase põhjusel, et kooli enam ei eksisteeri. kooli lõpetanuid õigusjärgsuse printsiibil Terviseameti hinnangul ei ole õige Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lõpetatutena. viidet Kohtla-Järve Meditsiinikoolile Samamoodi käsitatakse ka Tallinna määrusest välja jätta, sest sellisel Meditsiinikooli lõpetanuid. Sarnaselt ei ole juhul puudub Terviseametil edaspidi meil enam Tartu Riiklikku Ülikooli ja selle alus registreerida Kohtla-Järve lõpetanuid käsitatakse Tartu Ülikooli Meditsiinikooli lõpetanud isikuid lõpetanutena. tervishoiutöötajatena. 4. Eelnõu punktiga 2 sõnastatakse Mittearvestatud. uuesti määruse § 6 ning muudetud Regulatsiooni kohaldatakse ka enne määruse § 6 lg 2 kohaselt loetakse rakenduskõrghariduse rakendumist kvalifikatsiooni tõendavaks lõpetanud isikutele. See tähendab, et õe dokumendiks õppeasutuse diplomit erialase koolituse kvalifikatsiooni tõendavad õe õppekava täitmise kohta või nii vastav diplom kui ka bakalaureusekraad. bakalaureuse kraadi andmise kohta. Säte peaks olema täpsemalt sõnastatud, sest eeldatavasti läbivad bakalaureuse kraadi saanud isikud samuti õe õppekava. Sama kommentaar puudutab ka § 7 lg-t 2 ämmaemanduse õppekava läbinute kohta. Kehtiva kõrgharidusstandardi järgi annab ülikool bakalaureuseõppe lõpetanud isikule diplomi õppekava täitmise ja bakalaureusekraadi andmise kohta. 5. Terviseamet teeb ettepaneku Mittearvestatud. sõnastada eelnõu punktiga 2 Koostoimes § 6 lõikega 3 ei ole vajalik muudetud § 6 lg 4 täpsuse huvides sõnastust dubleerida. järgnevalt: „Õe erialase koolituse läbinud isiku kvalifikatsiooni tõendab registreerimisel Tallinna Tervishoiukõrgkooli ja Tartu Tervishoiukõrgkooli poolt väljastatud diplom õe erialase koolituse õppekava täitmise kohta või diplom terviseteaduse õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta eriõendusabi erialal.“ Eesti Ämmaemandate Ühing 9 Töötasime edastatud määruse eelnõu Selgitame. Lisaks ämmaemandatele on seletuskirja läbi ning märkasime, et kliinilise praegu sünnitusabi ja günekoloogia eriala õenduse valdkonna alla on muuhulgas raames nii naistearstidega kui ka iseseisvalt lisatud sünnitusabi ja günekoloogia eriala. vastuvõtte tegemas kliinilise õenduse eriala Eesti Ämmaemandate Ühingule jääb omandanud õed. Seetõttu ei saa neid ebaselgeks, millisel eesmärgil on välistada. Samuti on seletuskirjas vastav sünnitusabi- ja günekoloogia eriala liidetud eriala nimetatud, mitte liidetud, nagu on kliinilise õenduse valdkonnaga. märkuses välja toodud. Kehtiva Ämmaemanda kutsestandardi alusel on ämmaemand tervishoiuspetsialist, kes juhendab, jälgib, nõustab ja toetab naisi raseduse ja sünnituse ajal, sünnitusjärgsel perioodil ning reproduktiivtervise küsimuste ja günekoloogiliste probleemide lahendamisel elukaare erinevatel etappidel. Ämmaemand osutab tervishoiuteenust sünnitusabi ja günekoloogia valdkonnas iseseisvalt ja/või koos naistearstiga, mis lähtub ämmaemanduse pikaajalisest praktikast ja rahvusvahelistest arengusuundadest. Täna osutavad sünnitusabi ja günekoloogia valdkonnas tervishoiuteenust eelkõige naistearstid ja ämmaemandad. On tervishoiuasutusi, kus vaid günekoloogia osakondades on teenust osutamas lisaks naistearstidele kohati veel ka õed, kuid lähtudes EÄÜ arengukavast peame oluliseks, et teenust osutavad eranditult naistearstid ja ämmaemandad ning õdede ressurss jääb vabaks õendusabiteenuste osutamiseks. Eelpooltoodust tulenevalt teeb EÄÜ juhatus ettepaneku määruse eelnõu seletuskirjas märgitud kliinilise õenduse valdkondade loetelust välja jätta sünnitusabi ja günekoloogia eriala.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel