dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeerium · 19. august 2019
Viit
1.2-3/2075-1
Registreeritud
19. august 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Alice Sündema (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
29. august 2019

Failid

  • 📎2-219-02876185 16.08.2019 Väljaminev kiri.bdoc930 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/19-0819 - Ühendkuningriigi väljaastumisega Euroopa Liidust seonduv liiklusseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.08.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5e14a5c5-17cd-4e13-9efb- b1645e372624 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5e14a5c5-17cd-4e13-9efb- b1645e372624?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Välisministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Meie 16.08.2019 nr 2-2/19-0287/6185 Justiitsministeerium Ühendkuningriigi väljaastumisega Euroopa Liidust seonduv liiklusseaduse muutmise seadus Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Ühendkuningriigi väljaastumisega Euroopa Liidust seonduv liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Arvestades eelnõu kiireloomulisust esitame eelnõu kooskõlastamiseks kõikidele asjaomastele ministeeriumitele ning palume kooskõlastust seitsme tööpäeva jooksul alates eelnõu EIS-s avaldamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Hindrek Allvee 6397670 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 14.08.2019 Ühendkuningriigi väljaastumisega Euroopa Liidust seonduv liiklusseaduse muutmise seadus § 1. Liiklusseaduse muutmine Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 2641 järgmises sõnastuses: „§ 2641. Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega seotud üleminekusätted (1) Eestisse enne Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumist alaliselt elama asunud isiku Ühendkuningriigi juhiluba kehtib 12 kuud alates Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisest ilma Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepinguta. (2) Eestis kehtib liikumis- või nägemispuudega inimest transportiva sõiduki parkimiskaardina ka Ühendkuningriigi pädeva asutuse antud liikumis- või nägemispuudega inimest transportiva sõiduki parkimiskaart.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 2641 järgmises sõnastuses: „§ 2641. Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega seotud üleminekusätted (1) Eestisse enne Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu artikli 126 kohase üleminekuperioodi lõppu alaliselt elama asunud isiku Ühendkuningriigi juhiluba kehtib 12 kuud pärast üleminekuperioodi lõppu. (2) Eestis kehtib liikumis- või nägemispuudega inimest transportiva sõiduki parkimiskaardina ka Ühendkuningriigi pädeva asutuse antud liikumis- või nägemispuudega inimest transportiva sõiduki parkimiskaart.“ § 2. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 1 jõustub järgmisel päeval pärast Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumist juhul, kui väljaastumine toimub Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepinguta (edaspidi leping). (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 2 jõustub järgmisel päeval pärast Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumist juhul, kui väljaastumine toimub lepingu alusel. Henn Põlluaas Riigikogu esimees 1 Tallinn, „........”...........................” 2019. a. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 2019. a. 2 14.08.2019 Ühendkuningriigi väljaastumisega Euroopa Liidust seonduv liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Ühendkuningriigi väljaastumisega Euroopa Liidust seonduv liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu on välja töötatud, et tagada Eestis alaliselt elavatele Ühendkuningriigi (edaspidi ÜK) juhiloa omajate juhiloa kehtivusele kohane üleminekuaeg ÜK Euroopa Liidust väljaastumisel. Samuti sätestab eelnõu ÜK väljastatud liikumis- või nägemispuudega inimest transportiva sõiduki parkimiskaardi kehtivuse Eestis. Kuivõrd Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule (edaspidi väljaastumisleping) ei ole veel alla kirjutatud, siis ei ole veel ka selge, kas ÜK juhiload muutuvad kolmanda riigi juhilubadeks alates 1. novembrist või pärast väljaastumislepingu kohast üleminekuperioodi (31. detsember 2020. a). Eelnõu eesmärgiks on sätestada mõlemaks juhuks üleminekusäte ÜK juhilubade kehtivuse osas. Eelnõuga tehakse järgmised muudatused: 1) sätestatakse, et kui ÜK lahkub Euroopa Liidust ilma väljaastumislepinguta, siis kehtib Eestisse enne Euroopa Liidust väljaastumist alaliselt elama asunud isiku ÜK juhiluba 12 kuud alates väljaastumisest; 2) sätestatakse, et kui ÜK lahkub Euroopa Liidust väljaastumislepingu alusel, siis kehtib Eestisse enne väljaastumislepingu kohase üleminekuperioodi lõppu alaliselt elama asunud isiku ÜK juhiluba 12 kuud alates üleminekuperioodi lõpust; 3) sätestatakse, et Eestis kehtib liikumis- või nägemispuudega inimest transportiva sõiduki parkimiskaardina ka ÜK pädeva asutuse antud liikumis- või nägemispuudega inimest transportiva sõiduki parkimiskaart. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu ja seletuskirja koostas, tegi juriidilise ekspertiisi ning vaatas keeleliselt üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee (tel: 639 7670, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud EL-i õiguse rakendamisega, sest ÜK on esitanud EL-st väljaastumise avalduse ja ette on valmistatud väljaastumisleping. Väljaastumisleping on Euroopa Liidu ainupädevuses olev leping, mida liikmesriikides ei ratifitseerita. Lepingu ratifitseerib ainult ÜK Parlament ning Euroopa Parlament annab lepingule oma nõusoleku. Vabariigi Valitsus kiitis lepingu koos allakirjutamisotsuse eelnõuga heaks 10. jaanuaril 2019. Väljaastumisleping on kavandatud jõustuma1 olenevalt sellest, kumb kuupäev saabub varem: 1 Nõukogu otsus (EL) 2019/642, 13. aprill 2019, millega muudetakse otsust (EL) 2019/274 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu 1 1) kas 1. novembril 2019. a, kui ÜK on edastanud nõukogu peasekretariaadile kirjaliku teate vajaliku riigisisese menetluse lõpuleviimise kohta või; 2) kui ÜK on enne 31. oktoobrit 2019. a edastanud nõukogu peasekretariaadile kirjaliku teate vajaliku riigisisese menetluse lõpuleviimise kohta, siis kirjaliku teate saamise kuule järgneva kuu esimene päeval (nt kui ÜK esitab teate septembris 2019, siis jõustub leping 1. oktoobril 2019. a). Eelnõu koostamisel on arvestatud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/126/EÜ, juhilubade kohta (ELT L 403 30.12.2006, lk 18). Eelnõuga muudetakse järgmist liiklusseaduse (LS) redaktsiooni – RT I, 15.03.2019, 9. Seaduse eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogus poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Kuivõrd Eestile on jätkuvalt oluline lähedase suhte ja mitmekülgse koostöö säilitamine ÜK-ga, siis on eelnõu peamine eesmärk tagada suhete sujuvaks üleminekuks Eestis alaliselt elavate ÜK juhiloa omajatele kohased üleminekusätted juhiloa kehtivuse osas. Eelnõuga reguleeritakse ÜK juhilubade kehtivuse tingimused nii juhul, kui ÜK lahkub Euroopa Liidust väljaastumislepinguta kui ka juhul, kui ÜK lahkub Euroopa Liidust väljaastumislepingu alusel. Kuivõrd mõlemal viisil Euroopa Liidust väljaastumise puhul muutuvad ÜK juhiload Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigi juhilubadeks2, siis tuleb Euroopa Liidu õiguse kohaldamise lõppedes kohaldada sellisele juhiloale ka asjaomaseid reegleid ehk LS § 99 lõike 6 kohaselt peab Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni kohaselt kehtib selline juhiluba 12 kuud pärast isiku Eestisse alaliselt elama asumisest. Kui aga isik on Eestisse alaliselt elama asunud enne ÜK väljaastumist ehk Euroopa Liidu õiguse kehtimise ajal, siis puudub praegu LS-s kohane üleminekusäte, mis ütleks, kui kaua kehtib EL liikmesriigi juhiluba juhul, kui selle staatus muutub. Samuti on eelnõu eesmärk tagada ÜK-s väljaantud liikumis- või nägemispuudega inimest transportiva sõiduki parkimiskaardi jätkuv kehtimine Eestis. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kui ÜK peaks Euroopa Liidust lahkuma väljaastumislepinguta, siis tekib Eestis elavatel ÜK juhilube omavatel isikutel probleem ÜK juhilubade kehtivusega. Nimelt, kui Euroopa Liidu liikmena kehtivad ÜK juhiload isiku Eestisse alaliselt elama asumisel kuni juhiloale märgitud kehtivusajani (LS § 99 lõige 5), siis väljaastumislepinguta Euroopa Liidust lahkumise puhul muutuvad ÜK juhiload Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigi juhilubadeks, mis toob kaasa selle, et LS kohaselt kehtib selline juhiluba Eestis 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Seega kaotab ÜK juhiluba, mille omaja on Eestis väljaastumislepinguta lahkumise jõustumisel alaliselt elanud nt kauem kui 12 kuud, kehtivuse ning sellise juhiloa omaja peab selle esimesel võimalusel Maanteeametis vahetama Eesti juhiloa vastu. Arvestades, et lõplik kindlus ÜK väljaastumise tingimustest võib selguda vahetult enne tegelikku lahkumist, oleks väljaastumislepinguta lahkumise puhul juhilubade kehtivuse lõppemine isikute jaoks väga ootamatu. Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel allkirjastamise kohta (ELT L 110I , 25.4.2019, lk 13) – https://eur-lex.europa.eu/eli/dec/2019/642/oj 2 ÜK liitus Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooniga 28. märtsil 2018. a 2 Kui ÜK lahkub Euroopa Liidust väljaastumislepingu kohaselt, siis kohaldatakse kuni väljaastumislepingu artiklis 126 sätestatud üleminekuperioodi lõpuni (31. detsember 2020. a) ÜK juhilubadele Euroopa Liidu õigust, mis tähendab, et need kehtivad Eestis edasi senises korras ehk kuni juhiloal märgitud kehtivusaja lõpuni. Kui väljaastumislepingus sätestatud üleminekuperiood lõpeb, muutuvad ÜK juhiload Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigi juhilubadeks, mis toob kaasa selle, et LS kohaselt kehtib selline juhiluba Eestis 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Kui isik on Eestis väljaastumislepingu üleminekuperioodi lõpuks elanud nt kauem kui 12 kuud, siis kaotaks selline juhiluba kehtivuse kohe väljaastumislepingu kohase üleminekuperioodi lõppemisel ning sellise juhiloa omaja peab selle esimesel võimalusel Maanteeametis vahetama Eesti juhiloa vastu. Kuigi väljaastumislepingu kohase lahkumise korral saab Eestis alaliselt elav ÜK juhiloa omaja juba väljaastumislepingu artikli 126 kohase üleminekuperioodi jooksul arvestada sellega, et selle perioodi lõppedes tema juhiluba enam samadel tingimustel ei tunnustata ning seega võtta ka asjakohaseid meetmeid juhiloa vahetamiseks, on eelnõus siiski lähtutud põhimõttest, et igal juhul antakse Eestis alaliselt elavale ÜK juhiloa omajale pärast Euroopa Liidu õiguse kohaldamise lõppemist täiendav 12 kuuline üleminekuaeg. Eelnev tähendab seda, et nii lepinguta väljaastumise kui ka lepinguga väljaastumise korral kehtivad ÜK juhiloa omaja load 12 kuud alates Euroopa Liidu juhilubadega seotud õiguse kohaldamise lõppemisest ÜK suhtes. Eelnõu §-ga 1 täiendatakse LS-i uue §-ga 2641, millega kehtestatakse ÜK Euroopa Liidust väljaastumisega seotud üleminekusätted. Eelnõu § 1 sisaldab kahte konkureerivat ja üksteist välistavat § 2641 lõike 1 sõnastust tulenevalt sellest, kas ÜK lahkub Euroopa Liidust väljaastumislepinguta või väljaastumislepingu alusel. Eelnõu § 1 punktis 1 toodud § 2641 sõnastus jõustub eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt järgmisel päeval pärast ÜK Euroopa Liidust väljaastumist väljaastumislepinguta ning eelnõu § 1 punktis 2 toodud § 2641 sõnastus jõustub eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt järgmisel päeval pärast ÜK Euroopa Liidust väljaastumist juhul, kui väljaastumine toimub väljaastumislepingu alusel. Eelnõu § 1 punkti 1 kohane § 2641 sõnastus Lõike 1 kohaselt kehtib Eestisse enne ÜK Euroopa Liidust väljaastumist alaliselt elama asunud isiku ÜK juhiluba 12 kuud ÜK Euroopa Liidust väljaastumisest ilma väljaastumislepinguta. Seejuures tuleb arvestada, et kuivõrd alates Euroopa Liidust lepinguta väljaastumisest või väljaastumislepingu kohase üleminekuperioodi lõppemisest on ÜK juhilubade puhul tegu Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigi juhilubadega, siis selliste juhilubade vahetamisele Eesti juhilubade vastu kohaldatakse üldist LS regulatsiooni, st LS § 99 juhilubade vahetamise sätteid. See tähendab, et ÜK juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu üldjuhul ilma eksamiteta (LS § 99 lõige 6 teine lause). Eksamiteta vahetamisest on aga kaks erandit: 1) Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigi juhiluba ei kehti, kui see on välja antud isikule, kes juhiloa saamise ajal elas alaliselt Eestis ning sel juhul tuleb juhiluba vahetada Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist (LS § 99 lõige 41). Sätte eesmärk on välistada nö juhiloaturismi, kus Eestis alaliselt elav isik saab juhiloa (või uue juhtimisõiguse kategooria) riigis, kus juhtimisõiguse reeglid on leebemad kui riigis, kus ta alaliselt elab. Näited: 3 a) Isik on Eestisse alaliselt elama asunud kas enne Euroopa Liidust väljaastumist lepinguta või enne väljaastumislepingu kohast üleminekuperioodi ja isikul ei ole sel hetkel juhiluba, kuid pärast ÜK väljaastumist või üleminekuperioodi saab Eestis alaliselt elamise ajal ÜK juhiloa. Sellisel juhul on tegu nö juhiloaturismiga ning selline juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamitega. b) Isik on Eestisse alaliselt elama asunud kas enne Euroopa Liidust väljaastumist lepinguta või enne väljaastumislepingu kohast üleminekuperioodi ja isikul on ÜK juhiluba, kuid pärast ÜK väljaastumist või üleminekuperioodi saab Eestis alaliselt elamise ajal ÜK-s täiendava juhtimisõiguse kategooria. Sellisel juhul on samuti tegu nö juhiloaturismiga ning selline juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamitega. 2) Kui Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigi juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest arvates, siis vahetatakse juhiluba Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist (LS § 99 lõike 6 neljas lause). Näide: Isik on Eestisse alaliselt elama asunud kas enne Euroopa Liidust väljaastumist või enne väljaastumislepingu kohast üleminekuperioodi ja pärast ÜK väljaastumist või üleminekuperioodi lõppu ei vaheta ta oma ÜK juhiluba Eesti juhiloa vastu ning kui nüüd sellise juhiloa juhiloale märgitud kehtivusajast möödub rohkem kui viis aastat, siis ei saa seda enam vahetada Eesti juhiloa vastu eksamiteta, vaid sooritada tuleb asjaomased eksamid. Lõikega 2 sätestatakse, et Eestis kehtib liikumis- või nägemispuudega inimest transportiva sõiduki parkimiskaardina ka ÜK pädeva asutuse antud liikumis- või nägemispuudega inimest transportiva sõiduki parkimiskaart. Kui senini on ÜK väljastatav parkimiskaart põhinenud Euroopa Liidu ühtsel parkimiskaardi mudelil, siis Euroopa Liidust väljaastumisega võtab ÜK kasutusele uue siseriikliku vormi. Eelnõu § 1 punkti 2 kohane § 2641 sõnastus Lõike 1 kohaselt kehtib Eestisse enne väljaastumislepingu artiklis 126 sätestatud üleminekuperioodi lõppu (31. detsember 2020. a) alaliselt elama asunud isiku ÜK juhiluba veel 12 kuud pärast üleminekuperioodi lõppu. Lõike 2 sõnastus on identne eelnõu § 1 punktis 1 toodud § 2641 lõike 2 sõnastusega. Eelnõu § 2 reguleerib seaduse jõustumist. Nagu eelnevalt selgitatud, siis jõustuvad sätted vastavalt sellele, kas ÜK lahkub Euroopa Liidust väljaastumislepinguta või väljaastumislepingu alusel. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud EL-i õiguse rakendamisega, sest ÜK on esitanud EL-st väljaastumise avalduse ja ette on valmistatud väljaastumisleping. 4 Väljaastumisleping on Euroopa Liidu ainupädevuses olev leping, mida liikmesriikides ei ratifitseerita. Lepingu ratifitseerib ainult ÜK Parlament ning Euroopa Parlament annab lepingule oma nõusoleku. Vabariigi Valitsus kiitis lepingu koos allakirjutamisotsuse eelnõuga heaks 10. jaanuaril 2019. Väljaastumisleping on kavandatud jõustuma3 olenevalt sellest, kumb kuupäev saabub varem: 1) kas 1. novembril 2019. a, kui ÜK on edastanud nõukogu peasekretariaadile kirjaliku teate vajaliku riigisisese menetluse lõpuleviimise kohta või; 2) kui ÜK on enne 31. oktoobrit 2019. a edastanud nõukogu peasekretariaadile kirjaliku teate vajaliku riigisisese menetluse lõpuleviimise kohta, siis kirjaliku teate saamise kuule järgneva kuu esimene päeval (nt kui ÜK esitab teate septembris 2019, siis jõustub leping 1. oktoobril 2019. a). Eelnõu koostamisel on arvestatud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/126/EÜ, juhilubade kohta (ELT L 403 30.12.2006, lk 18), mis reguleerib Euroopa Liidu liikmesriikide juhilubade vastastikust tunnustamist. 6. Seaduse mõju Sihtrühm nr 1: eelnõu puudutab Eestis alaliselt elavaid ning kuni Euroopa Liidust väljaastumiseni või väljaastumislepingu üleminekuperioodi lõpuni Eestisse elama saabuvaid ÜK juhiloa omajaid. 1.08.2019. a seisuga omab Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kehtivat ID-kaarti 1397 ÜK kodanikku, kellest alalist elamisõigust omab 372 ÜK kodanikku. Seega on seaduse sihtrühmaks potentsiaalselt 1397 ÜK kodanikku. Samas ei pruugi neil kõigil olla ÜK juhiluba ning lisaks tuleb liiklusseaduse juhtimisõiguse tähenduses alalist elamist sisustada teisiti, kui Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses. LS § 100 lõike 2 kohaselt loetakse alaliseks elukohaks koht, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas eri kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud koht, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Seega võib tegelik eelnõu sihtrühma suurus olla erinev, kui isikute arv, kellele on antud ID-kaart. Sihtrühm nr 2: Isikud, kellele on antud ÜK poolt liikumis- või nägemispuudega inimest transportiva sõiduki parkimiskaart. Sihtrühm nr 3: Maanteeamet. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Mõju sihtrühmale nr 1: Muudatusega tagatakse ÜK juhilubade kehtivus ja vahetamine pärast ÜK lahkumist Euroopa Liidust. Mõju olulisus sihtrühmale nr 1: Kuna sihtrühm ei ole võrreldes Eestis alaliselt elavate välisriigi juhiloa omajatega suur, mõju avaldub ühekordselt ja on sihtrühma suhtes positiivne, siis puudub ka oluline mõju. Ebasoovitavad mõjud puuduvad. 3 Nõukogu otsus (EL) 2019/642, 13. aprill 2019, millega muudetakse otsust (EL) 2019/274 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel allkirjastamise kohta (ELT L 110I , 25.4.2019, lk 13) – https://eur-lex.europa.eu/eli/dec/2019/642/oj 5 Mõju sihtrühmale nr 2: Muudatusega tagatakse ÜK-s väljaantud liikumis- või nägemispuudega inimest transportiva sõiduki parkimiskaardi jätkuv kehtimine Eestis. Mõju olulisus sihtrühmale nr 2: Kuna sihtrühm ei ole võrreldes Eestit külastavate muude Euroopa Liidu riikide parkimiskaardi omajatega võrreldes suur ja mõju on sihtrüma osas positiivne, siis puudub ka oluline mõju. Ebasoovitavad mõjud puuduvad. Mõju valdkond: majanduslik mõju Mõju sihtrühmale nr 1: Majanduslik mõju väljendub selles, et ÜK juhiloa omaja peab eelnõuga antava 12 kuu jooksul vahetama ÜK juhiloa Eesti juhiloa vastu. Juhiloa vahetamisega kaasneb isikule ühekordne riigilõiv summas 26 eurot (kui toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, siis 20 eurot). Mõju olulisus sihtrühmale nr 1: Kuna sihtrühm ei ole võrreldes Eestis alaliselt elavate välisriigi juhiloa omajatega suur, mõju avaldub ühekordselt ja ei ole rahaliselt suur, siis puudub ka oluline mõju. Ebasoovitavad mõjud puuduvad. Mõju sihtrühmale nr 2: Majanduslik mõju sihtrühmale nr 2 on positiivne, sest tagab ÜK-s väljaantud liikumis- või nägemispuudega inimest transportiva sõiduki parkimiskaardi jätkuva kehtimise Eestis. Mõju olulisus sihtrühmale nr 2: Kuna sihtrühm ei ole võrreldes Eestit külastavate muude Euroopa Liidu riikide parkimiskaardi omajatega võrreldes suur ja mõju on sihtrühma osas positiivne, siis puudub ka oluline mõju. Ebasoovitavad mõjud puuduvad. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatused võivad mõjutada Maanteeameti töökoormust, sest tulevikus on vaja vahetada Eestis alaliselt elavate isikute ÜK juhiload Eesti juhilubade vastu. Töökoormuse suurenemine oleneb asjaolust, kas juhilubade vahetamine hajub 12 kuulise perioodi peale ühtlaselt või jätavad isikud juhiloa vahetamise perioodi lõppu. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Maanteeametile ei kaasne juhilubade väljavahetamisega täiendavaid kulusid, sest tegu on Maanteeameti tavapärase tegevusega ja väljavahetamise kulud kaetakse riigilõivudest. Siiski võib Maanteeameti töökoormus ajutiselt suureneda, sest tulevikus on vaja vahetada Eestis alaliselt elavate isikute ÜK juhiload Eesti juhilubade vastu. Töökoormuse suurenemine oleneb asjaolust, kas juhilubade vahetamine hajub 12 kuuse perioodi peale ühtlaselt või jätavad isikud juhiloa vahetamise perioodi lõppu. 8. Rakendusaktid Eelnõu muudatused ei too kaasa rakendusaktide kehtestamist ega nende muutmise vajadust. 9. Seaduse jõustumine 6 Eelnõu ei plaanita jõustada üldises korras, kuna muudatuste jõustamine on seotud ÜK väljaastumisega Euroopa Liidust. Eelnõu § 1 sisaldab kahte konkureerivat ja üksteist välistavat LS § 2641 lõike 1 sõnastust tulenevalt sellest, kas ÜK lahkub Euroopa Liidust väljaastumislepinguta või väljaastumislepingu alusel. Eelnõu § 1 punktis 1 toodud § 2641 sõnastus jõustub eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt järgmisel päeval pärast ÜK Euroopa Liidust väljaastumist väljaastumislepinguta ning eelnõu § 1 punktis 2 toodud § 2641 sõnastus jõustub eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt järgmisel päeval pärast ÜK Euroopa Liidust väljaastumist juhul, kui väljaastumine toimub väljaastumislepingu alusel. 10. Eelnõu kooskõlastamine Euroopa Ülemkogu otsusega pikendati ÜK Euroopa Liidust väljaastumise protsessi tähtaega kuni 31. oktoobrini 2019. a. See on tähtpäev, mis ajaks peab ÜK teavitama väljaastumislepingu heakskiitmisest. Kui ÜK seda ei tee, siis astub ÜK Euroopa Liidust välja ilma väljaastumislepinguta. Sellest tulenevalt on vajalik, et käesolev eelnõu saaks Riigikogus menetletud, vastu võetud ja Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutatud enne nimetatud tähtpäeva. Seetõttu esitatakse eelnõu erandkorras ja kiireloomulisena kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks samaaegselt Välisministeeriumile, Siseministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 2019. a. 7
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel