Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 18.08.2019 20:59
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Koopia: Helen Berk <
[email protected]>; Eda Lopato <
[email protected]>
Teema: EAÜ arvamus RavS eelnõule
Tähtsus: Tavaline
Tere!Edastame EAÜ arvamuse ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule ja
määruste kavandile.Lisaks soovime eraldiseisvana väljendada jätkuvat
muret eesseisva apteegireformi osas.Jättes isegi kõrvale diskusiooni
selle üle kas reformi eesmärgid on õigustatud ning kas neid on valitud
omandipiirangutega võimalik saavutada, on üleminekuperiood möödunud
aastatega juba tõestanud, et olemasoleva demograafilise koosseisuga
proviisorkonnas ei ole neid ettevõtjaid, kes tänast apteegiturgu oleks
valmis ja võimelised üle võtma.Meie hinnangul halvendab praegusel kujul
ettenähtud reform Eesti apteegivõrku oluliselt, sest nõuetele
mittevastavad apteegid tuleb suure tõenäosusega sulgeda. Selle tulemuseks
on apteegiteenuse ja ravimite kättesaadavuse märkimisväärne vähenemine,
ravimite hinnatõus ning küsimuse esile kerkimine tänastele
apteegipidajatele reformiga tekitatud kahju
hüvitamisest/minimeerimisest.Seetõttu soovime juhtida veelkord tähelepanu
teravale vajadusele tegeleda ka apteegisektori jätkusuutliku toimise
tagamiseks vajalike ravimiseaduse muudatustega.LugupidamisegaTimo
DanilovJuhatuse liigeMTÜ Eesti Apteekide Ühendus
Hr. Tanel Kiik
Sotsiaalminister
[email protected]
Teie: 10.07.2019
Meie: 18.08.2019
Arvamus ravimiseaduse muutmise seaduse ja ravimiseaduse alusel kehtestatud
määruste muutmise eelnõu kavandile
Austatud minister Kiik,
täname võimaluse eest avaldada arvamust ravimiseaduse muutmise seaduse ja
ravimiseaduse alusel kehtestatud määruste muutmise eelnõu kavandile.
Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Eelnõu § 1
1. Punkt 26 – RavS § 31 lg 58 ja punkt 33 - § 45 lõige 44
Täname Sotsiaalministeeriumit ja Ravimiametit videokõne vahendusel apteegiteenuse
osutamise tutvustamise eest ravimiseaduses. Tegemist on kindlasti innovatsiooniga
Eesti ravimisektoris, mis arendab apteegiteenuse osutamist ning toetab nii apteekide
kui ka riigi ühist eesmärki parandada apteegiteenuse kättesaadavust.
Sellegi poolest leiame, et kogu videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise
regulatsioon tuleks välja töötada apteegisektori laiemat infotehnoloogilist
innovatsiooni silmas pidades ning mitte käsitleda videokõne lahendust kui ainult
asendusmeedet maapiirkondade jaoks. Videokõne vahendusel apteegiteenuse
osutamisele niivõrd ulatuslike ajaliste, geograafiliste kui ka tegevuslubadepõhiste
piirangute seadmine vähendab või suisa kaotab ära selle positiivse mõju sektorile.
Alles siis, kui videokõne vahendusel teenuse osutamisel võimaldatakse paindlikkust
lahenduse ülesehituse osas ning seeläbi soodustatakse selle levikut, avaldub soovitud
positiivne mõju ka maapiirkondadele. Sellest tulenevalt soovime esitada oma
ettepanekud, mis teeksid videokõne vahendusel teenuse osutamise võimalikuks ning
aitaksid seeläbi parandada apteegiteenuse kättesaadavust.
a. Apteegiteenuse osutamine videokõne vahendusel peaks olema võimalik nii
üldapteegis kui ka haruapteegis ning ei peaks sõltuma asustusüksuse tüübist
ega teiste apteegipidajate olemasolust.
Eelnõuga plaanitud haruapteekides osutamise ja asustusüksuse-põhine
kitsendus ning teise apteegipidaja olemasolust sõltumine on põhjendamatud
piirangud videokõne vahendusel teenuse osutamisel. Kuna lahenduse
peamiseks eesmärgiks on apteegiteenuse arendamine ja geograafiliselt
1
Eesti Apteekide Ühendus MTÜ Tel: +372 650 1901 www.eestiapteek.ee
registrikood 80163971 Fax: +372 650 1900
[email protected]
ebaühtlaselt jaotunud tööjõu olukorras apteegiteenuse
kättesaadavuse parendamine, peab olema võimaldatud selle kasutuselevõtmine
ka üldapteekides ning suurtemates asustusüksustes, kus võib küll mõni teine
apteegipidaja tegutseda, kuid kus apteegi avatuna hoidmine (sh apteegi piisava
lahtioleku aja tagamine) on raskendatud. Eelnõus sätestatud piirangute
rakendumine pidurdab otseselt uudse lahenduse kasutamist eesmärki täitval
moel ning kasutamine piirduks üksnes väheste asukohtadega Eestis. EAÜ
hinnangul ei kasutata RavS § 31 lõikega 58 plaanitavate piirangute
rakendamisega videokõne vahendusel teenuse osutamise täit potentsiaali
apteegiteenuse arendamisel ja apteegiteenuse kättesaadavuse parendamisel.
Ühtlasi tuleb läbi mõelda eelnõuga plaanitava videokõne vahendusel teenuse
osutamise regulatsiooni ja kehtiva apteegibussi regulatsiooni koosmõju ning
selgitada välja, ega kaks erinevat teenuse osutamise viisi ei hakka teineteist
välistama.
Toome välja näitliku olukorra, kus Eestis mõni tegevusloa omaja osutaks
apteegiteenust apteegibussis. Kuna apteegibuss on liikuv apteek ning selles
võib teenust osutada sarnaselt videokõnele plaanitud piirangutele ainult
asustusüksustes, mis ei ole linnad, siis kas ühes piirkonnas tegutsev apteegibuss
ning videokõne vahendusel apteegiteenust osutav apteek ei saaks koos
tegutseda? Veel enam, kuna apteegibuss võib ringi sõita terves Eestis (peatudes
ja osutades teenust endiselt neis asustusüksustes, mis ei ole linnad), siis kas
videokõne vahendusel teenuse osutamisele seatav teise apteegipidaja
olemasolust sõltumise piirang ulatuks kõikidele nendele asutusüksustele ning
kusjuures ka ainult nendel ajahetkedel, mil apteegibuss parasjagu
asustusüksuses peatub? Meie hinnangul on apteegibussis ja videokõne
vahendusel apteegiteenuse osutamise piirangute vahel sisuline vastuolu.
Palume mitte piirata videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamist ainult
haruapteegiga ning võimaldada teenuse osutamist ka teistes asustusüksustes,
(sh linnades) sõltumata teiste apteegipidajate olemasolust.
b. Videokõne vahendusel peaks olema võimalik apteegiteenust osutada ka teisel
tegevusloa omajal, mitte ainult üldapteegil oma haruapteegi kaudu (määruste
kavand p 11 - § 122 lg 1). Videokõne vahendusel teenuse osutamise piiramine
ühe tegevusloaga mõjub vastupidiselt soovitavale eesmärgile parendada
maapiirkondades teenuse kättesaadavust. Näitena saab välja tuua olukorra, kus
videokõne lahendust kasutava apteegi omanik ja ainuke erialatöötaja läheb
suvel puhkusele või on ootamatult sunnitud haiguse tõttu eemal olema ning
apteegi lahti hoidmiseks on vaja leida asendustöötajaid. Kuna tööjõudu, kes
oleks pidevalt apteegis kohapeal, ei ole võtta, oleks kõige sobilikumaks ja
efektiivsemaks lahenduseks tellida videokõne vahendusel apteegiteenuse
osutamine sisse teiselt tegevusloa omajalt asenduse korras. Nii on võimalik
tagada apteegi lahtihoidmine näiteks puhkuste ja ootamatute olukordade
puhul.
Palume võimaldada apteegis videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamist
ka teisel tegevusloa omajal.
2
Eesti Apteekide Ühendus MTÜ Tel: +372 650 1901 www.eestiapteek.ee
registrikood 80163971 Fax: +372 650 1900
[email protected]
c. Videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamisel ei peaks
vastukaaluks sätestama minimaalselt 30 tundi nädalas teenuse osutamise
nõuet. Kahjuks antud miinimumnõue sarnaselt eelnevate piirangutega pärsib
lahenduse kasutamist ning seab põhjendamatu piirangu uudse lahenduse
sisseseadmisel. Mõnes paigas võib kasulik mõju avalduda juba siis, kui
videokõne vahendusel osutatakse teenust 20 tundi nädalas, kuid 30 tunni
tarbeks ei pruugi olla võimalust. Sellise nõude sätestamine pelgalt vastukaaluks
on ebamõistlik ning takistab apteegiteenuse arendamise ja kättesaadavuse
parendamise eesmärkide täitmist. Palume loobuda teenuse osutamise aja
miinimumnõude seadmisest, võimaldades seeläbi apteegipidajatel olla
lahenduse kasutusele võtmisel ajaliselt paindlik ning soodustades kaasaegse
lahenduse rohkemat kasutamist.
d. Punkti 33 täiendatakse § 45 lõikega 44, mille kohaselt peab tagama
abipersonalile ravimite käitlemise alase koolituse vähemalt korra aastas.
Juhime tähelepanu, et määruste kavandi punktis 11 - § 122 lõige 4 – nõutakse
abipersonalile ravimite käitlemise alase koolituse toimumist vähemalt kord
kahe aasta jooksul. Palume täpsustada, millise regulaarsusega peab
abipersonalile läbi viima ravimite käitlemise alast koolitust.
2. Punkt 27 ja punkt 30 – RavS § 32 lg 6
Toetame Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiameti algatust võimaldada apteegil väljastada
enda jaendatud või valmistatud ravimeid teisele apteegile edasimüümise eesmärgil.
Antud muudatus kindlasti soodustab apteekidevahelist koostööd, tagab olemasolevate
ressursside tõhusama kasutamise ning aitab patsienti kiiremini ja mugavamalt
teenindada.
a. Palume antud muudatuse juures teha täienduse, mis lubab apteegiteenuse
tegevusloa omajal väljastada enda valmistatud või jaendatud ravimeid teisele
apteegile ka haruapteegist. Vastava väljastamise õiguse piiramine ainult
üldapteegi tasemele ei ole põhjendatud, sest ka kõiki ravimite valmistamise
nõudeid täitev haruapteek on võimeline enda valmistatud või jaendatud
ravimeid edasimüümise eesmärgil väljastama, sh omama ka selle tegevuse jaoks
ravimite tootmise tegevusluba.
b. Meie hinnangul oleks tootmise tegevusloa olemasolu nõude jõustamise puhul
tarvilik jõustada ka üleminekuaeg uute nõuetega kohanemiseks vähemalt selles
ulatuses, mis kulub tegevusloa saamiseks apteegi ettevalmistamisele ning
tootmise tegevusloa menetlemisele. Juhime tähelepanu, et juba täna ei ole kõigil
apteekidel ravimite valmistamise kohustust ning valmistatud ravimeid
tellitakse teistest apteekidest. Uue RavS kohaselt saab selline mudel toimida
ainult siis, kui teisele apteegile enda valmistatud või jaendatud ravimeid
edasimüümise eesmärgil väljastaval apteegil on tootmise tegevusluba. Kui
tootmise tegevusloa olemasolu nõue rakenduks koheselt pärast seaduse
jõustumist, tekiks tänastel valmistamiskohustust mitte omavatel apteekidel
tõrge valmistatud või jaendatud ravimite kättesaamisel, sest varustav apteek ei
tohi enam väljastada ilma tootmise tegevusloata.
3
Eesti Apteekide Ühendus MTÜ Tel: +372 650 1901 www.eestiapteek.ee
registrikood 80163971 Fax: +372 650 1900
[email protected]
Ühtlasi märgime, et eelnõuga ei plaanita muuta RavS § 16
lg 4, mis sätestab, et apteegis ravimite valmistamiseks ei ole vajalik ravimite
tootmise tegevusluba. Tänased apteegid, kes selle paragrahvi alusel
valmistavad ravimeid ilma tootmise tegevusloata, väljastavad ravimeid ka
valmistamise kohustust mitte omavatele apteekidele. Palume selgitada, kuidas
RavS § 16 lg 4 alusel ravimeid valmistavaid ja valmistamise kohustust mitte
omavatele apteekidele väljastavaid apteeke mõjutab tootmise tegevusloa
olemasolu nõude tekkimine?
c. Palume selgitada, kuidas käib apteegiteenuse osutajale ravimite tootmise
tegevusloa taotlemine, millisel kujul luba väljastatakse (kas eraldi tegevusloana
või kõrvaltingimusena apteegiteenuse osutamise tegevusloal) ning millistele
nõuetele luba taotlev apteek vastama peab? Eeldame, et apteegiteenuse osutaja,
kes on ka tootmise tegevusloa omanik, ei pea täitma kõiki RavS § 44 lõikes 1
tootmise tegevusloa omanikule sätestatud kohustusi.
3. Punkt 28 – RavS § 35-37
a. EAÜ ettepanek on seada elanikkonnalt ravimijäätmete kogumise kohustus
apteegivõrgu asemel kohalikele omavalitsustele. Toonitame, et ajal, mil
apteekidele ravimijäätmete kogumise kohustus seati, ei olnud KOV-del tänasel
kujul ülesandeid elanikkonnalt jäätmete kogumisel. Küll aga on selles vallas
toimunud ulatuslikud reformid ning elanikkonnalt jäätmete kogumine on
nüüdseks täies mahus KOV-de kohustus – selgusetuks jääb, miks
ravimijäätmete elanikkonnalt kogumine on endiselt apteekide kohustus?
Ravimijäätmete kogumise korraldus peab samuti olema KOV-de ülesanne ja
finantseerida.
Kaasaegses maailmas on juba olemas sellised kogumismahutid, mida on
turvaline paigutada avalikesse kohtadesse (kas või apteekide juurde) ning
millest ravimijäätmeid pärast mahutisse panemist enam kätte ei saa. Selline
lahendus töötab Soomes, kus ravimijäätmeid saab jätta linnapildis olevatesse
kogumismahutitesse ning kogumismahutite paigalduse, hoolduse ja tühjenduse
tagab KOV.
b. Juhul, kui elanikkonnalt ravimijäätmete kogumise kohustus jääb endiselt
apteekide kanda, on vältimatult vajalik tagada sellele tegevusele KOV-de
finantseering. 2004. a nentis seaduse seletuskiri RavS § 37 puhul, et
ravimijäätmed tuleb vastu võtta tasuta ning riik ei hüvita sellega seotuid
kulutusi, sest „need summad ei ole suured“. Selline põhjendus ei ole asjakohane
ning isegi kui see nii oleks, võiks riik KOV-de näol need kulud võtta enda kanda
täpselt samal põhjusel. Nii Euroopas toimiv ning ühtlasi ka põhiseadusega
vastavuses olev praktika on, et kui riik seab ettevõtjale teenuse osutamise
kohustuse, siis tuleb teenuse osutamine ka hüvitada.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et apteek on kohustatud ravimijäätmeid vastu
võtma ka siis, kui ravimid on algupäraselt ostetud teisest apteegist. Seega ei
päde siinkohal ka varasemad selgitused, et ravimijäätmete käitlemise kulu on
kaetav ravimite juurdehindlusest – ravimijäätmeid vastu võttev apteek ei ole
selle sama ravimi pealt teeninud juurdehindlust ning seetõttu on
ravimijäätmete vastuvõtmine puhas kulu.
4
Eesti Apteekide Ühendus MTÜ Tel: +372 650 1901 www.eestiapteek.ee
registrikood 80163971 Fax: +372 650 1900
[email protected]
c. EAÜ liikmed on veendunud, et kõikide ravimijäätmete
klassifitseerimine ohtlikeks jäätmeteks ei lihtsusta apteekide tööd. Täna on
siiski apteekidel võimalik ravimijäätmeid käidelda ka tavajäätmetena juhul, kui
selleks peaks olema võimalus või vajadus. Arusaamatuks jääb, miks on vaja
liikuda üle rangemale regulatsioonile, mille rakendamine kõikidele
ravimijäätmetele tegelikult suurendab ettevõtjate halduskoormust.
Juhime tähelepanu, et ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise
määruse kohaselt tuleb kõik ohtlike jäätmete pakendid ükshaaval märgistada.
Rõhutame, et sellise kohustuse panemine apteekidele ei ole vastuvõetav ning
apteegis tekkinud ravimijäätmete ühe kaupa märgistamine ohtlike jäätmete ja
nende pakendite märgistamise määruse § 2 lõike 1 täies ulatuses on ülejõukäiv
halduskoormus ning ebaotstarbekas ressurside kasutus.
4. Punkt 32 – RavS § 45 p 42
Tervitame ettepanekut lisada täiendõppe korraldajate sekka tervishoiuteenuse osutaja
koolituskeskus ja riigiasutused. Nii haigla- kui ka jaeapteekritele avaneb seeläbi laiem
valik erialaseid koolitusi.
Küll aga soovime täpsustada järgmiseid eelnõus sätestatud asjaolusid:
a. RavS kehtiv regulatsioon loeb erialase koolituse korraldajate hulka muuhulgas
„erialaorganisatsiooni“, kes viib läbi farmaatsiaalast täiendkursust, seminari,
konverentsi või muud sarnast õppepäeva. Praeguses seaduseelnõus on
erialaorganisatsiooni mõiste asendatud mõistega „tervishoiutöötajate
erialaorganisatsioon“. Usume, et tegemist on lihtsalt eksitusega eelnõu
kirjutamisel ning palume sõnastust muuta nii, et kõik farmaatsiaalased
erialaorganisatsioonid loetakse erialaste koolituste läbiviijate hulka.
b. Palume selgitada, miks ei tohi ravimite hulgimüüja panustada erialase koolituse
rahastusse ja sisusse?
Ühtlasi soovime rõhutada ning korrata üle EAÜ varasemad seisukohad:
a. Kuigi koolituskohustuse seadmise eelselt väitis riik, et koolituskohustust ei
kehtestata apteegisektorile ilma riigipoolse hüvitiseta, siis jõustus vastav
kohustus siiski seadusena 1. jaanuaril 2015. a – tööandja kulul kahe aasta
jooksul vähemalt 40 akadeemilist tundi erialast koolitust. Riik peaks hüvitama
koolituskohustuse täitmise kas või osaliselt ja seda sarnaselt teiste
tervishoiutöötajate koolituskohustuse hüvitamisele, et oleks tagatud võrdne
kohtlemine koolituskohustuse täitmisel tervishoiutöötajate lõikes.
b. Toonitame, et koolitamise kohustuse sätestamine seaduses tänasel kujul on
erialatöötajate puudumise ja nende tiheda liikumise tõttu kaasa toonud suure
halduskoormuse sest koolitustel kogutud akadeemilised tunnid ei ole töötajale
personaalsed ning Ravimiamet ei aktsepteeri eelneva tööandja juures läbitud ja
tema poolt tasutud koolitusi.
5
Eesti Apteekide Ühendus MTÜ Tel: +372 650 1901 www.eestiapteek.ee
registrikood 80163971 Fax: +372 650 1900
[email protected]
Toome välja kaks näitliku olukorda, mis iseloomustavad
tänase süsteemi puuduseid:
- kui töötaja, kes on vähem kui kahe aasta möödudes koolitatud 40 tunni
ulatuses, vahetab tööandjat, peab ta uue tööandja juures alustama erialaseid
koolitusi algusest, vaatamata asjaolule, et kaks aastat ei ole veel möödunud;
- töötajal, kes vahetab tööandjat varem kui kahe aasta möödudes ning kellele
vahetamise hetkeks ei ole läbi viidud ühtegi erialast koolitust, on võimalik
täielikult eirata erialase koolitamise kohustust, sest uue tööandja juures
algab kaheaastane koolitusperiood taas algusest.
Leiame, et selline formalistlik lähenemine on ebamõistlik ja apteekri läbitud
koolitustena tuleb arvestada kõiki asjakohaseid ja viimase kahe aasta jooksul
läbitud koolitusi tööandjast sõltumata.
5. Punkt 52 - 64 – RavS § 82 lg 5 p 2, § 83 lg 2, § 83 lg 6, § 83 lg 7, § 83 lg 8, § 85 lg
1, § 85 lg 2, § 85 lg 5, § 86 lg 1, § 86 lg 6, § 86 lg 7-9, § 1011 lg 1 p 3
Soovime tungivalt rõhutada, et ravimireklaamiga seotud muudatused on meie
hinnangul niivõrd ulatuslikud ja nõuavad märgatavalt pikemat arutelu, kui antud
eelnõu menetluse ajalises raamistikus on võimalik. Seetõttu on seletuskirjas vajalik
rohkem avada ühe või teise muudatuse sisu ja sätete rakendumise mõju
apteekidele (sh ravimite kaugmüügile) ning selgitada, milline piirang apteekidele
kohaldub ning milline mitte. Oluline on silmas pidada, et apteekide põhitegevuseks
on just ravimite müük ning käsimüügiravimite puhul ka müük koos otsese viitega
ravimile, mistõttu ei saa olla aktsepteeritav, kui edaspidi apteegi põhitegevus on
klassifitseeritav ravimireklaamiks.
Seotult eeltooduga näeme äärmiselt problemaatilisena ka ravimireklaami sätete
kohaldumisala laiendamist rohkematele isikutele (tellija, teostaja, avalikustaja),
mis koosmõjus apteekide põhitegevuse klassifitseerimisega ravimireklaamiks on
apteekide tegevust tugevalt pärssiv ning halduskoormust märkimisväärselt
suurendav. Sellise olukorra tekkimisel ei saa EAÜ nõustuda vastavate
ravimiseaduse muudatustega.
Täiendavad ettepanekud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule
6. Ettepanek võimaldada erialatöötajal teha kaugtööd apteegiteenuse
osutamisel
Teeme täiendavalt ettepaneku võimaldada erialatöötajal apteegiteenuse osutamist
kaugtöö korras töötajale sobivast kohast, kasutades selleks kaasaegseid
infotehnoloogilisi lahendusi. Selline muudatus käiks kaasas tööturu arengutega, kus
inimesed on liikuvad, ühes füüsilises asukohas töötamine inimestele ei sobi ning
inimestel on tööturul osalemiseks võimalik kasutada erinevaid vahendeid. Teisalt aitab
kaugtöö korras töötamise võimaldamine ka neid inimesi, kes on vähese
liikumisvõimega ning kellel igapäevaselt apteeki kohale tulemine on raskendatud.
Kaugtöö korras apteegiteenuse osutamine (nt videokõne vahendusel ja ravimite
6
Eesti Apteekide Ühendus MTÜ Tel: +372 650 1901 www.eestiapteek.ee
registrikood 80163971 Fax: +372 650 1900
[email protected]
kaugmüügil) võimaldaks neil töötada neile sobivaimast kohast,
mis omakorda soodustaks vähese liikumisvõimega erialatöötajate kaasamist
tööturule.
7. Ettepanek vabastada ravimite valmistamisega mitte tegelevad üldapteegid
RavS § 32 lg-s 1 seatud valmistamise kohustusest ning loobuda määruses nr
24 § 2 lg-s 4 seatud assisteerimis- ja pesuruumi olemasolu kohustusest
Selleks, et ressursside kasutamise tõhustamise eesmärk oleks lõplikult täidetud, ei ole
mõtet seada ravimeid mitte valmistavatele või jaendavatele üldapteekidele ka
vastavasisulist kohustust ega nõuda neilt assisteerimis- ja pesuruumi olemasolu.
Ühtlasi juhime ka tähelepanu, et osaliselt on selline vabastus juba ravimiseaduses
olemas, mille kohaselt ei ole valmistamise kohustust kui ka vastavate ruumide nõuet
üldapteekidel, mis asuvad vähem kui 4000 elanikuga linnas asustusüksusena.
Juhime tähelepanu, et siiski jääksid kõik üldapteegid nii ekstemporaalseid retsepte kui
ka tellimislehti vastu võtma ning edastama neid ravimeid valmistavatesse või
jaendavatesse apteekidesse.
8. Ettepanek loobuda RavS § 53 lg 2 p 2 sätestatud piirangust, mille kohaselt ei
või määrata isikut pädevaks isikuks juhul, kui isik osutab apteegiteenust
teise apteegiteenuse osutamise tegevusloa alusel tegutsevas apteegis, välja
arvatud juhul, kui apteek asub vähem kui 4000 elanikuga linnas
asustusüksusena või asustusüksuses, mis ei ole linn
Iga farmatseut või proviisor, kes ei ole pädevaks isikuks, võib üheaegselt töötada
mitmes apteegis ja teoreetiliselt ka erinevate apteegiteenuse osutajate juures.
Arusaamatuks jääb, miks sätestab RavS pädevale isikule töötamise piirangud.
Lisaks rõhutame, et nõue on vastuolus ka RavS § 41 lõigetega 2 ja 3, mille kohaselt peab
nö. proviisor-omanik töötama vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel
tegutsevas üldapteegis juhatajana. Sõna „vähemalt“ oma olemuselt tähendab, et peaks
olema võimalus töötada rohkem kui ühes apteegis.
Seletuskirja lisa 1 – määruste kavandid
Määrus nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“
9. Punkt 4 - § 7 lg 7
a. Juhime tähelepanu, et „tervist jälgivad teenused“ kui ka „tervishoiuteenused“ ei
hõlma kahjuks koostöös Tervise Arengu Instituudiga apteekides lähitulevikus
osutama hakatavaid teenuseid nagu näiteks suitsetamisest loobumise
nõustamine. Selle teenuse osutamise tarbeks on vaja eraldi nõustamisruumi,
kuid sätte praeguse sõnastuse järgi antud ruumi sellel eesmärgil kasutada ei
tohi.
7
Eesti Apteekide Ühendus MTÜ Tel: +372 650 1901 www.eestiapteek.ee
registrikood 80163971 Fax: +372 650 1900
[email protected]
Ühtlasi rõhutame, et vastava ruumi pindala peab olema
arvestatud kogu apteegiruumide pindala koosseisu, sest selles ruumis endiselt
jäädakse läbi viima ka apteegiteenust (nt ravimikasutamise hindamise näol).
Seetõttu pakume sätte sõnastuseks: terviseseisundit jälgivate teenuste,
tervishoiuteenuste ning tervist toetavate teenuste osutamiseks võib apteegis olla
eraldi ruum, mis arvestatakse apteegiruumide pindala koosseisu.
b. EAÜ liikmed eeldavad, et nt vererõhu mõõtmist ning teisi sarnase loomuga
teenuseid võib teostada siiski apteegi ofitsiinis, sõltumata teenuste osutamiseks
mõeldud ruumi olemasolust. Vastasel juhul ei oleks võimalik patsiendile väga
olulisi teenuseid paljudes apteekides, kus need täna on saadaval, osutada.
Lugupidamisega
Timo Danilov
Juhatuse liige
Eesti Apteekide Ühendus
8
Eesti Apteekide Ühendus MTÜ Tel: +372 650 1901 www.eestiapteek.ee
registrikood 80163971 Fax: +372 650 1900
[email protected]