dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 19. august 2019
Viit
1.2-2/80-13
Registreeritud
19. august 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ Eesti Apteekide Ühendus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2020
Vastutaja
Helen Berk (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf67 KB
  • 📎EAÜ arvamus RavS eelnõule ja määruste kavandile_18.08.2019.asice539 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 18.08.2019 20:59 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: Helen Berk <[email protected]>; Eda Lopato <[email protected]> Teema: EAÜ arvamus RavS eelnõule Tähtsus: Tavaline Tere!Edastame EAÜ arvamuse ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule ja määruste kavandile.Lisaks soovime eraldiseisvana väljendada jätkuvat muret eesseisva apteegireformi osas.Jättes isegi kõrvale diskusiooni selle üle kas reformi eesmärgid on õigustatud ning kas neid on valitud omandipiirangutega võimalik saavutada, on üleminekuperiood möödunud aastatega juba tõestanud, et olemasoleva demograafilise koosseisuga proviisorkonnas ei ole neid ettevõtjaid, kes tänast apteegiturgu oleks valmis ja võimelised üle võtma.Meie hinnangul halvendab praegusel kujul ettenähtud reform Eesti apteegivõrku oluliselt, sest nõuetele mittevastavad apteegid tuleb suure tõenäosusega sulgeda. Selle tulemuseks on apteegiteenuse ja ravimite kättesaadavuse märkimisväärne vähenemine, ravimite hinnatõus ning küsimuse esile kerkimine tänastele apteegipidajatele reformiga tekitatud kahju hüvitamisest/minimeerimisest.Seetõttu soovime juhtida veelkord tähelepanu teravale vajadusele tegeleda ka apteegisektori jätkusuutliku toimise tagamiseks vajalike ravimiseaduse muudatustega.LugupidamisegaTimo DanilovJuhatuse liigeMTÜ Eesti Apteekide Ühendus Hr. Tanel Kiik Sotsiaalminister [email protected] Teie: 10.07.2019 Meie: 18.08.2019 Arvamus ravimiseaduse muutmise seaduse ja ravimiseaduse alusel kehtestatud määruste muutmise eelnõu kavandile Austatud minister Kiik, täname võimaluse eest avaldada arvamust ravimiseaduse muutmise seaduse ja ravimiseaduse alusel kehtestatud määruste muutmise eelnõu kavandile. Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu Eelnõu § 1 1. Punkt 26 – RavS § 31 lg 58 ja punkt 33 - § 45 lõige 44 Täname Sotsiaalministeeriumit ja Ravimiametit videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise tutvustamise eest ravimiseaduses. Tegemist on kindlasti innovatsiooniga Eesti ravimisektoris, mis arendab apteegiteenuse osutamist ning toetab nii apteekide kui ka riigi ühist eesmärki parandada apteegiteenuse kättesaadavust. Sellegi poolest leiame, et kogu videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise regulatsioon tuleks välja töötada apteegisektori laiemat infotehnoloogilist innovatsiooni silmas pidades ning mitte käsitleda videokõne lahendust kui ainult asendusmeedet maapiirkondade jaoks. Videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamisele niivõrd ulatuslike ajaliste, geograafiliste kui ka tegevuslubadepõhiste piirangute seadmine vähendab või suisa kaotab ära selle positiivse mõju sektorile. Alles siis, kui videokõne vahendusel teenuse osutamisel võimaldatakse paindlikkust lahenduse ülesehituse osas ning seeläbi soodustatakse selle levikut, avaldub soovitud positiivne mõju ka maapiirkondadele. Sellest tulenevalt soovime esitada oma ettepanekud, mis teeksid videokõne vahendusel teenuse osutamise võimalikuks ning aitaksid seeläbi parandada apteegiteenuse kättesaadavust. a. Apteegiteenuse osutamine videokõne vahendusel peaks olema võimalik nii üldapteegis kui ka haruapteegis ning ei peaks sõltuma asustusüksuse tüübist ega teiste apteegipidajate olemasolust. Eelnõuga plaanitud haruapteekides osutamise ja asustusüksuse-põhine kitsendus ning teise apteegipidaja olemasolust sõltumine on põhjendamatud piirangud videokõne vahendusel teenuse osutamisel. Kuna lahenduse peamiseks eesmärgiks on apteegiteenuse arendamine ja geograafiliselt 1 Eesti Apteekide Ühendus MTÜ Tel: +372 650 1901 www.eestiapteek.ee registrikood 80163971 Fax: +372 650 1900 [email protected] ebaühtlaselt jaotunud tööjõu olukorras apteegiteenuse kättesaadavuse parendamine, peab olema võimaldatud selle kasutuselevõtmine ka üldapteekides ning suurtemates asustusüksustes, kus võib küll mõni teine apteegipidaja tegutseda, kuid kus apteegi avatuna hoidmine (sh apteegi piisava lahtioleku aja tagamine) on raskendatud. Eelnõus sätestatud piirangute rakendumine pidurdab otseselt uudse lahenduse kasutamist eesmärki täitval moel ning kasutamine piirduks üksnes väheste asukohtadega Eestis. EAÜ hinnangul ei kasutata RavS § 31 lõikega 58 plaanitavate piirangute rakendamisega videokõne vahendusel teenuse osutamise täit potentsiaali apteegiteenuse arendamisel ja apteegiteenuse kättesaadavuse parendamisel. Ühtlasi tuleb läbi mõelda eelnõuga plaanitava videokõne vahendusel teenuse osutamise regulatsiooni ja kehtiva apteegibussi regulatsiooni koosmõju ning selgitada välja, ega kaks erinevat teenuse osutamise viisi ei hakka teineteist välistama. Toome välja näitliku olukorra, kus Eestis mõni tegevusloa omaja osutaks apteegiteenust apteegibussis. Kuna apteegibuss on liikuv apteek ning selles võib teenust osutada sarnaselt videokõnele plaanitud piirangutele ainult asustusüksustes, mis ei ole linnad, siis kas ühes piirkonnas tegutsev apteegibuss ning videokõne vahendusel apteegiteenust osutav apteek ei saaks koos tegutseda? Veel enam, kuna apteegibuss võib ringi sõita terves Eestis (peatudes ja osutades teenust endiselt neis asustusüksustes, mis ei ole linnad), siis kas videokõne vahendusel teenuse osutamisele seatav teise apteegipidaja olemasolust sõltumise piirang ulatuks kõikidele nendele asutusüksustele ning kusjuures ka ainult nendel ajahetkedel, mil apteegibuss parasjagu asustusüksuses peatub? Meie hinnangul on apteegibussis ja videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise piirangute vahel sisuline vastuolu. Palume mitte piirata videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamist ainult haruapteegiga ning võimaldada teenuse osutamist ka teistes asustusüksustes, (sh linnades) sõltumata teiste apteegipidajate olemasolust. b. Videokõne vahendusel peaks olema võimalik apteegiteenust osutada ka teisel tegevusloa omajal, mitte ainult üldapteegil oma haruapteegi kaudu (määruste kavand p 11 - § 122 lg 1). Videokõne vahendusel teenuse osutamise piiramine ühe tegevusloaga mõjub vastupidiselt soovitavale eesmärgile parendada maapiirkondades teenuse kättesaadavust. Näitena saab välja tuua olukorra, kus videokõne lahendust kasutava apteegi omanik ja ainuke erialatöötaja läheb suvel puhkusele või on ootamatult sunnitud haiguse tõttu eemal olema ning apteegi lahti hoidmiseks on vaja leida asendustöötajaid. Kuna tööjõudu, kes oleks pidevalt apteegis kohapeal, ei ole võtta, oleks kõige sobilikumaks ja efektiivsemaks lahenduseks tellida videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamine sisse teiselt tegevusloa omajalt asenduse korras. Nii on võimalik tagada apteegi lahtihoidmine näiteks puhkuste ja ootamatute olukordade puhul. Palume võimaldada apteegis videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamist ka teisel tegevusloa omajal. 2 Eesti Apteekide Ühendus MTÜ Tel: +372 650 1901 www.eestiapteek.ee registrikood 80163971 Fax: +372 650 1900 [email protected] c. Videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamisel ei peaks vastukaaluks sätestama minimaalselt 30 tundi nädalas teenuse osutamise nõuet. Kahjuks antud miinimumnõue sarnaselt eelnevate piirangutega pärsib lahenduse kasutamist ning seab põhjendamatu piirangu uudse lahenduse sisseseadmisel. Mõnes paigas võib kasulik mõju avalduda juba siis, kui videokõne vahendusel osutatakse teenust 20 tundi nädalas, kuid 30 tunni tarbeks ei pruugi olla võimalust. Sellise nõude sätestamine pelgalt vastukaaluks on ebamõistlik ning takistab apteegiteenuse arendamise ja kättesaadavuse parendamise eesmärkide täitmist. Palume loobuda teenuse osutamise aja miinimumnõude seadmisest, võimaldades seeläbi apteegipidajatel olla lahenduse kasutusele võtmisel ajaliselt paindlik ning soodustades kaasaegse lahenduse rohkemat kasutamist. d. Punkti 33 täiendatakse § 45 lõikega 44, mille kohaselt peab tagama abipersonalile ravimite käitlemise alase koolituse vähemalt korra aastas. Juhime tähelepanu, et määruste kavandi punktis 11 - § 122 lõige 4 – nõutakse abipersonalile ravimite käitlemise alase koolituse toimumist vähemalt kord kahe aasta jooksul. Palume täpsustada, millise regulaarsusega peab abipersonalile läbi viima ravimite käitlemise alast koolitust. 2. Punkt 27 ja punkt 30 – RavS § 32 lg 6 Toetame Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiameti algatust võimaldada apteegil väljastada enda jaendatud või valmistatud ravimeid teisele apteegile edasimüümise eesmärgil. Antud muudatus kindlasti soodustab apteekidevahelist koostööd, tagab olemasolevate ressursside tõhusama kasutamise ning aitab patsienti kiiremini ja mugavamalt teenindada. a. Palume antud muudatuse juures teha täienduse, mis lubab apteegiteenuse tegevusloa omajal väljastada enda valmistatud või jaendatud ravimeid teisele apteegile ka haruapteegist. Vastava väljastamise õiguse piiramine ainult üldapteegi tasemele ei ole põhjendatud, sest ka kõiki ravimite valmistamise nõudeid täitev haruapteek on võimeline enda valmistatud või jaendatud ravimeid edasimüümise eesmärgil väljastama, sh omama ka selle tegevuse jaoks ravimite tootmise tegevusluba. b. Meie hinnangul oleks tootmise tegevusloa olemasolu nõude jõustamise puhul tarvilik jõustada ka üleminekuaeg uute nõuetega kohanemiseks vähemalt selles ulatuses, mis kulub tegevusloa saamiseks apteegi ettevalmistamisele ning tootmise tegevusloa menetlemisele. Juhime tähelepanu, et juba täna ei ole kõigil apteekidel ravimite valmistamise kohustust ning valmistatud ravimeid tellitakse teistest apteekidest. Uue RavS kohaselt saab selline mudel toimida ainult siis, kui teisele apteegile enda valmistatud või jaendatud ravimeid edasimüümise eesmärgil väljastaval apteegil on tootmise tegevusluba. Kui tootmise tegevusloa olemasolu nõue rakenduks koheselt pärast seaduse jõustumist, tekiks tänastel valmistamiskohustust mitte omavatel apteekidel tõrge valmistatud või jaendatud ravimite kättesaamisel, sest varustav apteek ei tohi enam väljastada ilma tootmise tegevusloata. 3 Eesti Apteekide Ühendus MTÜ Tel: +372 650 1901 www.eestiapteek.ee registrikood 80163971 Fax: +372 650 1900 [email protected] Ühtlasi märgime, et eelnõuga ei plaanita muuta RavS § 16 lg 4, mis sätestab, et apteegis ravimite valmistamiseks ei ole vajalik ravimite tootmise tegevusluba. Tänased apteegid, kes selle paragrahvi alusel valmistavad ravimeid ilma tootmise tegevusloata, väljastavad ravimeid ka valmistamise kohustust mitte omavatele apteekidele. Palume selgitada, kuidas RavS § 16 lg 4 alusel ravimeid valmistavaid ja valmistamise kohustust mitte omavatele apteekidele väljastavaid apteeke mõjutab tootmise tegevusloa olemasolu nõude tekkimine? c. Palume selgitada, kuidas käib apteegiteenuse osutajale ravimite tootmise tegevusloa taotlemine, millisel kujul luba väljastatakse (kas eraldi tegevusloana või kõrvaltingimusena apteegiteenuse osutamise tegevusloal) ning millistele nõuetele luba taotlev apteek vastama peab? Eeldame, et apteegiteenuse osutaja, kes on ka tootmise tegevusloa omanik, ei pea täitma kõiki RavS § 44 lõikes 1 tootmise tegevusloa omanikule sätestatud kohustusi. 3. Punkt 28 – RavS § 35-37 a. EAÜ ettepanek on seada elanikkonnalt ravimijäätmete kogumise kohustus apteegivõrgu asemel kohalikele omavalitsustele. Toonitame, et ajal, mil apteekidele ravimijäätmete kogumise kohustus seati, ei olnud KOV-del tänasel kujul ülesandeid elanikkonnalt jäätmete kogumisel. Küll aga on selles vallas toimunud ulatuslikud reformid ning elanikkonnalt jäätmete kogumine on nüüdseks täies mahus KOV-de kohustus – selgusetuks jääb, miks ravimijäätmete elanikkonnalt kogumine on endiselt apteekide kohustus? Ravimijäätmete kogumise korraldus peab samuti olema KOV-de ülesanne ja finantseerida. Kaasaegses maailmas on juba olemas sellised kogumismahutid, mida on turvaline paigutada avalikesse kohtadesse (kas või apteekide juurde) ning millest ravimijäätmeid pärast mahutisse panemist enam kätte ei saa. Selline lahendus töötab Soomes, kus ravimijäätmeid saab jätta linnapildis olevatesse kogumismahutitesse ning kogumismahutite paigalduse, hoolduse ja tühjenduse tagab KOV. b. Juhul, kui elanikkonnalt ravimijäätmete kogumise kohustus jääb endiselt apteekide kanda, on vältimatult vajalik tagada sellele tegevusele KOV-de finantseering. 2004. a nentis seaduse seletuskiri RavS § 37 puhul, et ravimijäätmed tuleb vastu võtta tasuta ning riik ei hüvita sellega seotuid kulutusi, sest „need summad ei ole suured“. Selline põhjendus ei ole asjakohane ning isegi kui see nii oleks, võiks riik KOV-de näol need kulud võtta enda kanda täpselt samal põhjusel. Nii Euroopas toimiv ning ühtlasi ka põhiseadusega vastavuses olev praktika on, et kui riik seab ettevõtjale teenuse osutamise kohustuse, siis tuleb teenuse osutamine ka hüvitada. Ühtlasi juhime tähelepanu, et apteek on kohustatud ravimijäätmeid vastu võtma ka siis, kui ravimid on algupäraselt ostetud teisest apteegist. Seega ei päde siinkohal ka varasemad selgitused, et ravimijäätmete käitlemise kulu on kaetav ravimite juurdehindlusest – ravimijäätmeid vastu võttev apteek ei ole selle sama ravimi pealt teeninud juurdehindlust ning seetõttu on ravimijäätmete vastuvõtmine puhas kulu. 4 Eesti Apteekide Ühendus MTÜ Tel: +372 650 1901 www.eestiapteek.ee registrikood 80163971 Fax: +372 650 1900 [email protected] c. EAÜ liikmed on veendunud, et kõikide ravimijäätmete klassifitseerimine ohtlikeks jäätmeteks ei lihtsusta apteekide tööd. Täna on siiski apteekidel võimalik ravimijäätmeid käidelda ka tavajäätmetena juhul, kui selleks peaks olema võimalus või vajadus. Arusaamatuks jääb, miks on vaja liikuda üle rangemale regulatsioonile, mille rakendamine kõikidele ravimijäätmetele tegelikult suurendab ettevõtjate halduskoormust. Juhime tähelepanu, et ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise määruse kohaselt tuleb kõik ohtlike jäätmete pakendid ükshaaval märgistada. Rõhutame, et sellise kohustuse panemine apteekidele ei ole vastuvõetav ning apteegis tekkinud ravimijäätmete ühe kaupa märgistamine ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise määruse § 2 lõike 1 täies ulatuses on ülejõukäiv halduskoormus ning ebaotstarbekas ressurside kasutus. 4. Punkt 32 – RavS § 45 p 42 Tervitame ettepanekut lisada täiendõppe korraldajate sekka tervishoiuteenuse osutaja koolituskeskus ja riigiasutused. Nii haigla- kui ka jaeapteekritele avaneb seeläbi laiem valik erialaseid koolitusi. Küll aga soovime täpsustada järgmiseid eelnõus sätestatud asjaolusid: a. RavS kehtiv regulatsioon loeb erialase koolituse korraldajate hulka muuhulgas „erialaorganisatsiooni“, kes viib läbi farmaatsiaalast täiendkursust, seminari, konverentsi või muud sarnast õppepäeva. Praeguses seaduseelnõus on erialaorganisatsiooni mõiste asendatud mõistega „tervishoiutöötajate erialaorganisatsioon“. Usume, et tegemist on lihtsalt eksitusega eelnõu kirjutamisel ning palume sõnastust muuta nii, et kõik farmaatsiaalased erialaorganisatsioonid loetakse erialaste koolituste läbiviijate hulka. b. Palume selgitada, miks ei tohi ravimite hulgimüüja panustada erialase koolituse rahastusse ja sisusse? Ühtlasi soovime rõhutada ning korrata üle EAÜ varasemad seisukohad: a. Kuigi koolituskohustuse seadmise eelselt väitis riik, et koolituskohustust ei kehtestata apteegisektorile ilma riigipoolse hüvitiseta, siis jõustus vastav kohustus siiski seadusena 1. jaanuaril 2015. a – tööandja kulul kahe aasta jooksul vähemalt 40 akadeemilist tundi erialast koolitust. Riik peaks hüvitama koolituskohustuse täitmise kas või osaliselt ja seda sarnaselt teiste tervishoiutöötajate koolituskohustuse hüvitamisele, et oleks tagatud võrdne kohtlemine koolituskohustuse täitmisel tervishoiutöötajate lõikes. b. Toonitame, et koolitamise kohustuse sätestamine seaduses tänasel kujul on erialatöötajate puudumise ja nende tiheda liikumise tõttu kaasa toonud suure halduskoormuse sest koolitustel kogutud akadeemilised tunnid ei ole töötajale personaalsed ning Ravimiamet ei aktsepteeri eelneva tööandja juures läbitud ja tema poolt tasutud koolitusi. 5 Eesti Apteekide Ühendus MTÜ Tel: +372 650 1901 www.eestiapteek.ee registrikood 80163971 Fax: +372 650 1900 [email protected] Toome välja kaks näitliku olukorda, mis iseloomustavad tänase süsteemi puuduseid: - kui töötaja, kes on vähem kui kahe aasta möödudes koolitatud 40 tunni ulatuses, vahetab tööandjat, peab ta uue tööandja juures alustama erialaseid koolitusi algusest, vaatamata asjaolule, et kaks aastat ei ole veel möödunud; - töötajal, kes vahetab tööandjat varem kui kahe aasta möödudes ning kellele vahetamise hetkeks ei ole läbi viidud ühtegi erialast koolitust, on võimalik täielikult eirata erialase koolitamise kohustust, sest uue tööandja juures algab kaheaastane koolitusperiood taas algusest. Leiame, et selline formalistlik lähenemine on ebamõistlik ja apteekri läbitud koolitustena tuleb arvestada kõiki asjakohaseid ja viimase kahe aasta jooksul läbitud koolitusi tööandjast sõltumata. 5. Punkt 52 - 64 – RavS § 82 lg 5 p 2, § 83 lg 2, § 83 lg 6, § 83 lg 7, § 83 lg 8, § 85 lg 1, § 85 lg 2, § 85 lg 5, § 86 lg 1, § 86 lg 6, § 86 lg 7-9, § 1011 lg 1 p 3 Soovime tungivalt rõhutada, et ravimireklaamiga seotud muudatused on meie hinnangul niivõrd ulatuslikud ja nõuavad märgatavalt pikemat arutelu, kui antud eelnõu menetluse ajalises raamistikus on võimalik. Seetõttu on seletuskirjas vajalik rohkem avada ühe või teise muudatuse sisu ja sätete rakendumise mõju apteekidele (sh ravimite kaugmüügile) ning selgitada, milline piirang apteekidele kohaldub ning milline mitte. Oluline on silmas pidada, et apteekide põhitegevuseks on just ravimite müük ning käsimüügiravimite puhul ka müük koos otsese viitega ravimile, mistõttu ei saa olla aktsepteeritav, kui edaspidi apteegi põhitegevus on klassifitseeritav ravimireklaamiks. Seotult eeltooduga näeme äärmiselt problemaatilisena ka ravimireklaami sätete kohaldumisala laiendamist rohkematele isikutele (tellija, teostaja, avalikustaja), mis koosmõjus apteekide põhitegevuse klassifitseerimisega ravimireklaamiks on apteekide tegevust tugevalt pärssiv ning halduskoormust märkimisväärselt suurendav. Sellise olukorra tekkimisel ei saa EAÜ nõustuda vastavate ravimiseaduse muudatustega. Täiendavad ettepanekud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule 6. Ettepanek võimaldada erialatöötajal teha kaugtööd apteegiteenuse osutamisel Teeme täiendavalt ettepaneku võimaldada erialatöötajal apteegiteenuse osutamist kaugtöö korras töötajale sobivast kohast, kasutades selleks kaasaegseid infotehnoloogilisi lahendusi. Selline muudatus käiks kaasas tööturu arengutega, kus inimesed on liikuvad, ühes füüsilises asukohas töötamine inimestele ei sobi ning inimestel on tööturul osalemiseks võimalik kasutada erinevaid vahendeid. Teisalt aitab kaugtöö korras töötamise võimaldamine ka neid inimesi, kes on vähese liikumisvõimega ning kellel igapäevaselt apteeki kohale tulemine on raskendatud. Kaugtöö korras apteegiteenuse osutamine (nt videokõne vahendusel ja ravimite 6 Eesti Apteekide Ühendus MTÜ Tel: +372 650 1901 www.eestiapteek.ee registrikood 80163971 Fax: +372 650 1900 [email protected] kaugmüügil) võimaldaks neil töötada neile sobivaimast kohast, mis omakorda soodustaks vähese liikumisvõimega erialatöötajate kaasamist tööturule. 7. Ettepanek vabastada ravimite valmistamisega mitte tegelevad üldapteegid RavS § 32 lg-s 1 seatud valmistamise kohustusest ning loobuda määruses nr 24 § 2 lg-s 4 seatud assisteerimis- ja pesuruumi olemasolu kohustusest Selleks, et ressursside kasutamise tõhustamise eesmärk oleks lõplikult täidetud, ei ole mõtet seada ravimeid mitte valmistavatele või jaendavatele üldapteekidele ka vastavasisulist kohustust ega nõuda neilt assisteerimis- ja pesuruumi olemasolu. Ühtlasi juhime ka tähelepanu, et osaliselt on selline vabastus juba ravimiseaduses olemas, mille kohaselt ei ole valmistamise kohustust kui ka vastavate ruumide nõuet üldapteekidel, mis asuvad vähem kui 4000 elanikuga linnas asustusüksusena. Juhime tähelepanu, et siiski jääksid kõik üldapteegid nii ekstemporaalseid retsepte kui ka tellimislehti vastu võtma ning edastama neid ravimeid valmistavatesse või jaendavatesse apteekidesse. 8. Ettepanek loobuda RavS § 53 lg 2 p 2 sätestatud piirangust, mille kohaselt ei või määrata isikut pädevaks isikuks juhul, kui isik osutab apteegiteenust teise apteegiteenuse osutamise tegevusloa alusel tegutsevas apteegis, välja arvatud juhul, kui apteek asub vähem kui 4000 elanikuga linnas asustusüksusena või asustusüksuses, mis ei ole linn Iga farmatseut või proviisor, kes ei ole pädevaks isikuks, võib üheaegselt töötada mitmes apteegis ja teoreetiliselt ka erinevate apteegiteenuse osutajate juures. Arusaamatuks jääb, miks sätestab RavS pädevale isikule töötamise piirangud. Lisaks rõhutame, et nõue on vastuolus ka RavS § 41 lõigetega 2 ja 3, mille kohaselt peab nö. proviisor-omanik töötama vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana. Sõna „vähemalt“ oma olemuselt tähendab, et peaks olema võimalus töötada rohkem kui ühes apteegis. Seletuskirja lisa 1 – määruste kavandid Määrus nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ 9. Punkt 4 - § 7 lg 7 a. Juhime tähelepanu, et „tervist jälgivad teenused“ kui ka „tervishoiuteenused“ ei hõlma kahjuks koostöös Tervise Arengu Instituudiga apteekides lähitulevikus osutama hakatavaid teenuseid nagu näiteks suitsetamisest loobumise nõustamine. Selle teenuse osutamise tarbeks on vaja eraldi nõustamisruumi, kuid sätte praeguse sõnastuse järgi antud ruumi sellel eesmärgil kasutada ei tohi. 7 Eesti Apteekide Ühendus MTÜ Tel: +372 650 1901 www.eestiapteek.ee registrikood 80163971 Fax: +372 650 1900 [email protected] Ühtlasi rõhutame, et vastava ruumi pindala peab olema arvestatud kogu apteegiruumide pindala koosseisu, sest selles ruumis endiselt jäädakse läbi viima ka apteegiteenust (nt ravimikasutamise hindamise näol). Seetõttu pakume sätte sõnastuseks: terviseseisundit jälgivate teenuste, tervishoiuteenuste ning tervist toetavate teenuste osutamiseks võib apteegis olla eraldi ruum, mis arvestatakse apteegiruumide pindala koosseisu. b. EAÜ liikmed eeldavad, et nt vererõhu mõõtmist ning teisi sarnase loomuga teenuseid võib teostada siiski apteegi ofitsiinis, sõltumata teenuste osutamiseks mõeldud ruumi olemasolust. Vastasel juhul ei oleks võimalik patsiendile väga olulisi teenuseid paljudes apteekides, kus need täna on saadaval, osutada. Lugupidamisega Timo Danilov Juhatuse liige Eesti Apteekide Ühendus 8 Eesti Apteekide Ühendus MTÜ Tel: +372 650 1901 www.eestiapteek.ee registrikood 80163971 Fax: +372 650 1900 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel