Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Hr Tanel Kiik
Sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium
[email protected]
Teie: 9.7.2019. a nr 1.2-2/80-1
Meie: 16.8.2019. a
Arvamus ravimiseaduse muutmise eelnõule
Austatud härra minister,
Täname Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu (ERHL) nimel ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu
arvamuse andmiseks esitamise eest.
Toome esmalt välja kõige olulisemad küsimused, mille osas vajab eelnõu meie hinnangul
põhimõttelist muutmist või täiendamist.
- ERHL ei toeta haiglaapteegi tegevusloa omajatele müügiloata ravimite sisseveoõiguse
andmist. Jääme oma varasema seisukoha juurde, et tervishoiuteenuse osutajate, sealhulgas
haiglaapteegi tegevusloa omajate, puhul ravimite sisseveoõiguse olulisel määral laiendamine
kahjustaks ravimite kättesaadavust, patsientidele nende huvidest lähtuva parima raviteenuse osutamist
ning tervishoiu vahendite sihipärast ja otstarbekat kasutamist. Muudatus tekitaks tõsiseid avalike
vahendite ebaefektiivsest ja mittesihipärasest kasutamisest tekkivaid ning tänaste ravimite käitlemis- ja
tarneahela lammutamisest tekkivaid probleeme. (vt lisaks käesoleva kirja p 3 põhjendused, selgitused
ja ettepanekud)
- ERHL toetab ravimite parema kättesaadavuse tagamiseks põhimõtte tasandil nii
müügiloaga kui müügiloata ravimite puhul sisse- ja väljaveo reeglite ja
kvaliteedidokumentatsiooni reeglistiku ühtlustamist ja leevendamist. Siiski tuleks uute reeglite
ühetaoliseks ja lihtsamaks kohaldamiseks eelnõu täiendada nii, et eelnõu muudatused ei hakkaks
tegelikkuses oma eesmärgile vastu töötama. (vt lisaks käesoleva kirja p 4 põhjendused, selgitused ja
ettepanekud)
- Ravimijäätmete käitlemise muudatuste osas jääb ERHL varasema seisukoha juurde, et
kõigi kõlbmatute ravimite käsitlemine ohtlike jäätmetena ei lihtsusta, vaid koormab
põhjendamatult ravimijäätmete käitlemist ning suurendab sellega seotud kulusid ja tegevuste
mahtu. Seepärast ei saa kavandatud muudatust pidada põhjendatuks. (vt lisaks käesoleva kirja p
7 põhjendused, selgitused ja ettepanekud)
- Ravimite kättesaadavuse parandamiseks algatatud debatt hulgimüüjatele pandava
avaliku teenindamise kohustuse (public service obligation) üle peab hõlmama ka ravimi müügiloa
hoidjate poolte ravimite turustamise kohustuse tugevdamist. Peame kaheldavaks, kas neid
arutelusid on võimalik käesoleva eelnõu praeguses menetlusjärgus sisukalt läbi viia. Teema
põhjaliku käsitluseta ei toeta ERHL ühepoolselt üksnes hulgimüüjate suhtes soodsamate
käsimüügiravimite kohustuse panemist ja hinnakokkulepperavimite eelisjärjekorras hankimise
kohustuse toomist seaduse tasandile ilma nende kohustuste täitmist võimaldavate lisameetmete
kavandamiseta. (vt lisaks käesoleva kirja p 8 põhjendused, selgitused ja ettepanekud)
- ERHL hinnangul vajaks ravimireklaamiga seonduvad muudatused eelnõus täiendavalt
läbitöötamist, et oleks üheselt selge, missuguses osas ja kellele reklaamisätted ja -piirangud
kohalduvad. Tänase reklaamireeglistiku mehhaaniline laiendamine hulgimüüjatele, kelle
põhitegevuseks on ravimite turustamine, ei pruugi olla praktikas elluviidav. (vt lisaks käesoleva
kirja p 12 põhjendused, selgitused ja ettepanekud)
- ERHL peab oluliseks piisava, vähemalt 6-kuulise, rakendusaja jätmist eelnõuga
kavandatud muudatuste ettevalmistamiseks. (vt lisaks käesoleva kirja p 13 põhjendused, selgitused
ja ettepanekud)
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Alljärgnevalt esitame põhjalikumad kommentaarid eelnõule selle struktuuri järgides:
1. Eriluba nõudva kauba liigitus - eelnõu § 1 p 4 – RavS § 17 lg 1
Eelnõu kohaselt lisatakse Ravimiameti eriluba nõudva kauba loetelusse ravimite kõrval eraldi
kategooriana ka kliinilise uuringu ravimid. Kuna kliinilise uuringu ravimid on ravimi üldmõistega juba
hõlmatud, siis tuleks selguse huvides loobuda nende väljatoomisest eriluba nõudva kauba eraldiseisva
alaliigina. Vastavad selgitused saab jätta seletuskirja tasandile.
2. Ravimite tootmise ja hulgimüügi tegevuslubade ja tegevusloa omaja tegutsemisõigusega
seotud muudatused – eelnõu § 1 p 6, p 10, p 30 – RavS § 18 lg 1 p 2, lg 2, § 42 lg 2
2.1 Toetame eelnõus ravimi tootmise tegevusloa omanike hulgimüügialase tegutsemisõiguse
piiritlemist.
2.2 Peame oluliseks vähemalt eelnõu seletuskirjas kinnitada, et ka edaspidi säilivad ravimite tootmise
tegevusloa tänased alaliigid ning nende väljaandmise menetlus ja korraldus nagu see on sätestatud RavS
§ 42 lg 2 kehtivas redaktsioonis ning välja kujunenud rakenduspraktikas. Kehtivalt tunneb seadus
järgnevaid hulgimüüjale antavate ravimite tootmise tegevuslubade eriliike, mille omamise erikord peab
ERHL hinnangul säilima ka tulevikus:
- ravimite märgistuse ja välispakendi muutmiseks,
- ravimite valmistamiseks kasutatava tooraine ümberpakendamiseks ning
- ravimite Eestisse importimiseks ja vabastamiseks.
Nimetatud loetelu olulist praktilist tähendust eelnimetatud tootmise tegevusloa alaliikide väljaandmisel
kohaldatavate nõuete ja menetluse kontekstis ning see ei tohi eelnõu jõustumisel muutuda. Ravimite
tootmise ja hulgimüügi tegevuslubasid puudutavate muudatuste kontekstis tasub kaaluda ka ettevõtete
suhtes täna kehtivate tegevuspiirangute põhjendatust (RavS § 43).
3. Tervishoiuteenuse osutajatele ja haiglaapteegi tegevusloa omajatele ravimite
sisseveoõiguse andmine ja laiendamine – EN § 1 p 8–9, p 35, p 37 – RavS §
3.1 ERHL jääb oma varasema seisukoha juurde, et tervishoiuteenuse osutajate, sealhulgas
haiglaapteegi tegevusloa omajate, puhul ravimite sisseveoõiguse olulisel määral laiendamine
kahjustaks, mitte ei parandaks, ravimite kättesaadavust, patsientidele nende huvidest lähtuva
parima raviteenuse osutamist ning tervishoiu vahendite sihipärast ja otstarbekat kasutamist.
Seepärast tuleks nimetatud muudatused eelnõust välja jätta.
Eelnõu dokumentides on jätkuvalt vastamata põhiline küsimus sellest, mis üldse on see probleem,
mida haiglate sisseveoõiguse laiendamisega tegelikult lahendatakse ning kas valitud meede on
sellise eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne. ERHL poolt oleme alati selgitanud, et võimalik
tegelik probleemkoht on oma ulatuselt äärmiselt piiratud ning puudutab müügiloata ravimite
kättesaadavuse üksikuid kaasuseid haiglaravis. Kuigi Sotsiaalministeerium jättis eelnõu
kooskõlastamisele eelnenud väljatöötamiskavatsuse menetluses kahjuks sisuliselt vastamata ERHL
märkustele sisseveoõiguse osas, siis kinnitab meie seisukohta siiski ka ministeerium ise
väljatöötamiskavatsuse kooskõlastustabelis, märkides: “Tervishoiuteenuse osutamisel on tekkinud
olukordi, mil teenuse osutamiseks vajaminevad ravimid ei ole hulgimüügist kättesaadavad” ning
“esineb olukordi, mil ravimite leidmine ja Eestisse toimetamine sõltub ainuüksi hulgimüüjate
vastutulelikkusest, koostööpartnerite võrgustikust ja tehingu tasuvusest.”. Seega kinnitab
ministeerium ise, et praktilises mõttes on muudatus ka parimal juhul kavandatud leevendama
vaid üksikuid täpsemalt määratlemata “on tekkinud olukordi” juhtumeid. Samas oleks tegemist
tänast ravimiturgu väga põhimõtteliselt muutva ümberkorraldusega, mis eeldaks tõsist
hädavajadust ning põhjendusi. Sellist lahendust ei saa ilmselgelt pidada proportsionaalseks ega
mõistlikuks.
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Rõhutame, et ka täna täidavad hulgimüüjad müügiloata ravimite hankimise ülesandeid müügiloata
ravimite kui eripärase ravimite kategooria olemusest tulenevalt peaasjalikult sotsiaalsest
vastutustundest. Tegemist on väga spetsiifilise ravimite grupiga, mille turustamisele seavad piirid
kaasnevad majanduslikud riskid ja halduskoormus. Mahu mõttes on tegemist väga väikeste
ravimikogustega. Nende hankimine vajab erikokkuleppeid ravimitootjatega, kes ei ole pidanud
vajalikuks selle ravimi tavapärast turustamist Eestis müügiloaga ravimina. Hinna mõttes võib seejuures
olla tegemist väga kallite ravimitega. Samuti sõltub konkreetse ravimi vajadus üldjuhul vaid ühest
kindlast patsiendist, kelle ära langemisel sellele ravimile alternatiivne kasutaja puudub ning ravimi
hankimise ja ostmisega seotud kulud, sh ravimi enda maksumus, jäävadki praktikas hulgimüüjate endi
kanda. Keerukust lisavad ka otseselt riigist lähtuvad kulud – näiteks on narkootiliste ja psühhotroopsete
ravimite sisseveoloa taotlemisel nõutav riigilõiv suurem kui Eesti seadustes lubatud ravimi
maksimaalne juurdehindlus (vastavalt 10.- riigilõiv sisseveol ning 6,39.- maksimaalne juurdehindlus
ühe ravimi müügipakendi kohta).
Haiglatele sisseveoõiguse andmine ei maandaks ühtegi eelnimetatud eritingimustest tulenevat riski
ravimite hankimisel. Küll aga laieneks need riskid edaspidi ka haiglate tegevusele, mis koosmõjude
muudatuse ülejäänud negatiivsete mõjudega töötaks otseselt vastu muudatuse eesmärgile parandada
müügiloata ravimite kättesaadavust.
Müügiloata ravimite parema kättesaadavuse võti seisneb meie hinnangul hoopis:
- Hulgimüüjate ja haiglate vahelise praktilise koostöö tihendamises, sh haiglate endi poolt
hulgimüüjatele potentsiaalsete ravimi tarneallikate kohta info jagamist – peamine väide, millele
muudatusettepaneku tegijad täna tuginevad, öeldes, et muudatus aitaks parandada ravimite
kättesaadavust.
- Käesoleva eelnõu raames tasub veelkord kriitiliselt üle vaadata ja võimalusel täiendavalt
optimeerida ravimite sisseveo ja sellega seonduvate loamenetluste ja dokumentatsiooni sätted, et uued
reeglid kindlasti ainult lihtsustaks, mitte ei tekitaks täiendavaid tõkkeid müügiloata ravimite sisseveole.
- Kaaluma peaks müügiloata ravimite osas (kulu)riskijagamise mudelite loomist, mis ei jätaks
sisseveoga seonduvat finantsriski üksnes hulgimüüjate kanda.
- Samuti tuleks võimalikult leevendada võõrkeelse pakendi kasutamist lubavaid regulatsioone.
- Kriitiliselt saaks üle vaadata ka riigilõivud vähemalt selles, et sisseveol loataotluste eest nõutav
riigilõiv ei ületaks ravimitele lubatud maksimaalset juurdehindlust.
Nende meedete koosmõjus paraneks müügiloata ravimite kättesaadavus kindlasti märgatavalt ilma et
peaks ümber pöörama terve ravimituru korraldust ning asendama tänast tellija-tarnija partnerlus- ja
koostöösuhet haiglate ja hulgimüüjate vahel teravama konkurentsisuhtega.
Kui muudatusega siiski edasi liikuda, siis prognoosib ERHL tõsiste probleemide tekkimist
vähemalt järgmistes valdkondades, millega seotud riskid tuleb läbi analüüsida ning eelnõu kaudu
maandada:
a) Avalike vahendite ebaefektiivsest ja mittesihipärasest kasutamisest tekkivad
probleemid, sh ravimite kättesaadavuse halvenemine ning avalike ressursside raiskamine.
- Avalike vahendite mittesihipärane kasutamine – tuleb vältida tervishoiuteenuste
osutamiseks ettenähtud avalike (peamiselt haigekassa) raha ja vahendite ebaotstarbekat ja
mittesihipärast kasutamist haigla põhitegevuse väliseks äritegevuseks. Haiglate sisenemine
hulgimüügiturule tekitab ohu, et raviteenuste osutamiseks ettenähtud avalike vahendeid hakatakse
mittesihipäraselt kasutama tervishoiuteenuste välisteks tegevusteks.
- Avalike vahendite ebaefektiivne kasutamine – luuakse dubleeriv ravimite tarneahel, mis
ohustab ravimite kättesaadavust. Paralleelsete tarneahelate vaheline risttarnimine on piiratud, sest
erinevalt hulgimüüjatest, kellel on õigus turustada ravimeid laiale spektrile ravimikäitlejatele, tohivad
haiglad ravimeid tarnida RavS § 30 lg-s 4 rangelt piiratud isikute ringile.
- Müügiloata ravimite osas luuakse haiglatele kui korraga nii ravimi tellijale kui hankijale
informatsiooniline eelis hulgimüüjate ees, mis vähendab hulgimüüja võimalusi ja motivatsiooni
haiglatele üldse müügiloata ravimeid tarnida. Kui haigla aga ei suuda erinevatel põhjustel ravimit
tarnida, siis pöörduvad nad tagasi hulgimüüjate poole, vahepeal on kaotatud aega ning Euroopa tarnijad
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
ei ole reeglina huvitatud igapäevasest üksiku karbi tarnimisest Eestisse või läheb selline erakordne tarne
oluliselt kallimaks. Patsiendi jaoks pikeneks ravimi saamine kindlasti tuntavalt.
Ravimite hulgimüügitegevus on kapitali- ja ressursimahukas, hõlmates vähemalt järgmisi aspekte:
ruumid; personal, tänaste suuremate hulgimüüjate juures tegeleb eraldi ja ainult müügiloata ravimite
hankimisega kokku ca 5-10 inimest; IT valmisolek; eraldi kvaliteedisüsteemid; ravimite arvestus
sisseveol, mis lisanduks haiglaapteekide tavapärasele ravimiarvestusele; sisseveoga seotud lubade
taotlemine ja menetlus jne.
Väga suure tõenäosusega ei ole haiglatel võimalik neid ravimeid ka kiiremini kätte saada, kui tänased
hulgimüüjad seda teevad. Näiteks on müügiloata ravimite tarnimisele spetsialiseerunud
hulgimüügiettevõtteid Euroopas piiratud hulk ja haiglad asuksid lihtsalt suhtlema samade ettevõtetega,
kellega tänased hulgimüüjadki.
- Haiglaapteekide pidajad peavad endale looma hulgimüügi , sealhulgas sisseveo, võimekuse
muudatuse jõustumise esimesest päevast alates sõltumata sellest, kas konkreetne haigla üldse
kavatseb hakata sisseveoga tegelema. Sisseveonõuetele vastavusse viimise näol ei ole tegemist
haigla “õigusega”, vaid otsese kohustusega. Selline kohustus on ebamõistlik juhul, kui haigla ei soovi
sisseveoga tegeleda. ERHL hinnangul on eksitav eeldus, nagu peaks haiglaapteegi pidaja uusi kohustusi
täitma ainult reaalselt sisseveoga tegeledes. Kuna igal haiglaapteegil tekib seaduse kohaselt
automaatselt sisseveo õigus ning see ei ole seotud mingite täiendavate tingimustega (tegevusloa
lisanõuded vms), siis peavad edaspidi kõik haiglaapteeke pidavad haiglad looma uued
kvaliteedisüsteemid, järgima ravimite hea turustamistava (GDP) nõudeid ja täitma uusi nõudeid 100%
sõltumata sellest, kas nad ka tegelikult ravimeid sisse veavad või mitte.
b) Ravimi käitlemis- ja tarneahela lammutamisest, tasandite lahususe lõhkumisest tekkivad
probleemid.
- Haiglaapteegi sisseveoõiguse laiendamine seab kahtluse alla haiglas tervishoiuteenuste
osutamise sõltumatuse – lõhutakse tasandite lahusus (ravimi väljakirjutaja / apteek kui ravimi
väljastaja / hulgimüüja kui ravimi turustaja), mis töötab vastu haigla põhifunktsioonide
täitmisele. Täna on haigla pidajal TTKS kohaselt ranged tegevuspiirangud, mille eesmärk on tagada,
et haigla põhitegevuseks oleks ja jääks tervishoiuteenuste osutamine. Selle eesmärgi saavutamiseks on
haiglatel keelatud osaleda muus äritegevuses, sealhulgas ravimite hulgimüügis. Seadusmuudatuse tuttu
ei pruugi patsiendi huvid aga edaspidi olla haigla tegevuses esikohal. Patsiendile tervishoiuteenuse
osutamisel võivad patsiendi vajaduse ees hakata prevaleerima haigla majanduslikud, ärilised,
logistilised, laoseisudest vms tulenevad kaalutlused, sest haigla täidaks korraga ühes isikus nii
hulgimüüja, apteegi kui tervishoiuteenuse osutaja funktsioone. Haiglal tekib majanduslik huvi pakkuda
patsiendile (ja survestada oma töötajaid kasutama) ravimeid: mille on hankinud haigla ise; mida on
haiglal seaduse kohaselt lubatud ise sisse vedada – et tagada uuele sisseveoüksusele piisav töö ja
õigustada üksuse ülalpidamisega seotud uusi kulusid; mille aegumistähtaeg haiglaapteegis võib olla
lähenemas vms. Probleemi teravdab kindlasti ka Eestis toimuv haiglate võrgustumise protsess.
- Haiglatele antakse konkurentsieelis hulgimüüja ees, luuakse turumoonutus – sisuliselt
oleks haigla ühekorraga nii hulgimüüja, jaemüüja (apteek), kui ravimi väljakirjutaja. Seejuures
tekiks haiglal ravimite tellijana müügiloata ravimite hankimisel hulgimüüjate ees
informatsiooniline eelis. Tegemist oleks ettevõtlusvabaduse ja võrdse kohtlemise põhimõtete
põhjendamatu riivega. Haiglal tekib ka võimalus kasutada maksumaksjalt haigekassa kaudu saadud
avalikke vahendeid hulgimüügitegevuste finantseerimiseks – erinevalt tavahulgimüüjast, kellel
juurdepääs neile vahenditele puudub. Tegemist oleks ebaseadusliku ja mittesihipärase
ristsubsideerimisega või ebaseadusliku riigiabiga. Samuti looks sisseveoõigus täiendavad võimalused
ja motivatsiooni haiglate vahelisteks tarnekokkulepeteks, mis ohustaksid konkurentsireeglite täitmist.
- Muudatus oleks vastassuunaline paralleelselt toimuva nn apteegireformiga, kus patsiendi
kaitse põhjendust kasutati tänase hulgimüüja-üldapteegi vahelise vertikaalse integratsiooni
keelamiseks. Haiglate sisseveoõiguse puhul – vastupidi – luuakse vertikaalset integratsiooni lausa
ühe ettevõtte sees. Seejuures on haiglate uus vertikaalne integratsioon – haigla hulgimüüja-
sissevedajana, jaemüük-ravimi väljastamine, ravimite väljakirjutamine, tervishoiuteenuse osutamine –
mitme tasandi võrra süvendatum kui tänane hulgimüüja-üldapteegi kaudsem omandiseos, kus erinevad
turustamistasandid ei kattu juriidiliste isikute lõikes ning kus puudub täielikult ravimite väljakirjutamise
komponent. Siinjuures käitub avalik sektor suuremate haiglate omanikuna ebavõrdselt, luues iseendale
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
turul põhjendamatu eelise. Konkreetsete ettevõtete tasandil tekitaks sellised eelised selgelt ebavõrdse
kohtlemise.
c) Hulgimüüjate tegevuses täna eksisteerivate positiivsete efektide kadumine, mida haiglad
ravimi sissevedajana ei saaks kompenseerida ega asendada.
Edaspidi kaoks või väheneks tuntavalt täna hulgimüüjatel olemasolev massiefekt ja sünergia tavalise
ravimite jaeturu ja haiglaturu vahel – näiteks hulgimüüjate võimekuse kaudu jagada arstide erialaseltsi
taotluse alusel müügiloata ravimite sisseveoga seonduvaid riske korraga nii üld- kui haiglapteegi turu
vahel. Samuti kallineks tuntavalt tänaste hulgimüüjate võimekus jätkata varasemas mahus spetsiaalselt
müügiloata ravimite hankimiseks loodud eraldi tarnesüsteemidega. Hetkel tegelevad kõik suuremad
hulgimüüjad müügiloata ravimitega spetsiaalselt selleks loodud hankeüksuste kaudu. Kuna haiglatel
puudub võimalus nimetatud positiivseid efekte kompenseerida, siis võib prognoosida, et muudatuse
tulemusel müügiloata ravimite kättesaadavus halveneb, mitte ei parane.
d) Lõpetuseks meenutame, et samasisulist muudatuskava on varasemalt korduvalt arutatud
nii ametlike seaduseelnõude, seaduse muutmise ettepanekute, kui erinevate huvirühmade
kohtumiste vormis1. Sarnaselt praeguse eelnõuga oli ka varasematel aruteludel
muudatusettepaneku sisuliseks algatajaks Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH). Kuna kõik
tänaseks lõppenud aruteluringid päädisid otsusega haiglate sisseveoõigust mitte laiendada, siis on
ERHL hinnangul täiesti põhjendamatu ja kõiki osapooli asjatult koormav varasemalt samuti
PERH-i initsiatiivil korduvalt arutatud ja korduvalt kõrvale heidetud küsimuse uuesti lauale
tõstmine olukorras, kus arutatava küsimuse vastuargumendid ei ole muutunud ning varasemad
sisulised põhjendused muudatuse vastu pädevad ka täna. Kuna muudatuse näol on tegemist vaid
ühe raviasutuse algatusega, siis oleks selle seadusena vastuvõtmine kitsalt ühe huvide konfliktis
tegutseva isiku huvides ning töötaks kahjuks vastu patsientide, teiste isikute ja avalikule huvile tagada
ravimite tegelik kättesaadavus, huvide konflikti puudumise tervishoiuteenuste osutamisel ning avaliku
raha sihipärane ja otstarbekas kasutamine. Seejuures koormaks muudatus ebamõistlikult ka kõiki neid
haiglaid, kellel sisseveo korraldamiseks soovi ei ole, kuid kes sellest hoolimata peaksid oma
haiglaapteekide tegevuse uute lisanduvate nõuetega vastavusse viima. Ühtlasi astuks haiglad ravimite
sissevedaja ja (hulgi) turustajana välja oma põhitegevuse raamidest, milleks on patsiendile parima ravi
pakkumine patsiendi, mitte ravimi turustamise huvidest lähtuvalt. Ainuüksi nimetatud olukorra loomine
kinnitab haiglate tulevast väga tõsist tegevus- ja huvikonflikti.
3.2 Kõigile ravimite sissevedajatele tuleb kehtestada võrdsed sisseveotingimused – EN § 1 p
6–9, p 35, p 37 – RavS § 18 lg 1–2, § 26 lg 81; § 45 p 61, § 54 lg 7; määruse “Ravimite hulgimüügi
tingimused ja kord” § 2 täiendamine lg-a 21 määruse kohaldamise kohta haiglaapteegi tegevusloa
omajale
Ravimite sisseveol tuleb patsientide kaitse ja sissevedajate võrdse kohtlemise tagamiseks
kehtestada ravimite sisseveole ja kõigile sissevedajatele ühesugused reeglid kõigile RavS § 18 lg 1
alusel sisseveoõigust omavatele isikutele.
Eelnõu tuleb täiendada osas, et kõik ravimite sisse vedavad isikud, sealhulgas tervishoiuteenuse
osutajad, haiglad jm isikud, peaksid sarnaselt täitma nii hulgimüügi tingimuste ja korra määruses
sisseveole sätestatud tingimusi kui ka RavS § 26 lg-s 81 sätestatud nõuet, et ravimite sissevedu peab
vastama direktiivi 2001/83/EÜ art 47 lg 4 ja artikli 84 alusel koostatud headele turustamistavadele
(GDP).
1
Näiteks:
- 2011-2012. a arutelud kavandatud ravimiseaduse muutmise eelnõu raames Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti,
haiglate ja hulgimüüjate vahel;
- 2015. a arvamused seaduseelnõu Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
kooskõlastamise raames;
- 2015-2019. a arutelud käesoleva seaduseelnõu koostamisele ja ettevalmistamisele eelnenud menetluste käigus.
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Hetkel ei oleks eelnõu kohaselt hea turustamistava järgimise kohustust ühelgi ravimi sissevedajal peale
hulgimüüjate, mis tekitab ravimi sissevedajate vahel lubamatu ja põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise
olukorra. Tervishoiuteenuse osutajad ravimite sissevedajana ei peaks erinevalt haiglaapteekidest
ravimite potentsiaalse sissevedajana lisaks järgima ka hulgimüügi tingimuste määruses sisseveole
kehtestatud nõudeid. Sellised erisused ei ole patsiendi kaitse ning sissevedajate võrdse kohtlemise
aspektist mitte kuidagi põhjendatud.
4. Ravimite sisseveol Ravimiameti erilubade reeglistiku ja kvaliteedidokumentatsiooni
nõuete ühetaoline kohaldamine
ERHL toetab ravimite parema kättesaadavuse tagamiseks põhimõtte tasandil nii müügiloaga kui
müügiloata ravimite puhul sisseveo reeglite ja kvaliteedidokumentatsiooni reeglistiku leevendamist.
Ravimite sisseveo praktilistest aspektidest lähtuvalt teeme salljärgnevad ettepanekud uute reeglite
ühetaoliseks ja lihtsamaks kohaldamiseks, et eelnõu muudatused ei hakkaks tegelikkuses oma
eesmärgile vastu töötama.
4.1 Müügiloata ravimi sisseveol Ravimiameti teavituse lubamine teatud müügiloata ravimite
puhul - eelnõu § 1 p 15 – RavS § 19 lg 31
Eelnõu § 1 p 15 kohaselt nähakse RavS § 19 lg-s 31 teatavate müügiloata ravimite (RavS § 21 lg 7 p-de
1 ja 2 alusel sisseveetavad müügiloata ravimid, kui neil on EMP liikmesriigis müügiluba) eriloana ette
Raviameti teavitamine. Muude müügiloata ravimite sisseveol tuleks üldreeglina taotleda Ravimiametilt
sisseveoluba.
ERHL hinnangul komplitseeriks eelnõu liigselt müügiloata ravimite sisseveo reeglistikku, luues
müügiloata ravimite grupi sees põhjendamatult uusi ravimikategooriaid, mida tuleb sisseveol “õigete”
reeglite kohaldamiseks hakata täiendavalt arvestama. Eristama tuleks hakata EMP-s müügiluba
omavaid ja müügiluba mitteomavaid ravimeid. Lisaks tuleks EMP-s müügiluba omavate ravimite grupi
siseselt hakata veel täiendavalt eristama seda, missugusel RavS §-s 21 sätestatud alusel konkreetset
müügiloata ravimit sisse veetakse. RavS 21 sätestab edaspidi 7 erinevat õiguslikku alust müügiloata
ravimi sisseveoks. Neist 2-l juhul kuuluks kohaldamisele RavS § 19 lg 31 erisus ning ülejäänud 5-l
puhul mitte.
Meie hinnangul muudaks sellised täiendavad kategooriad müügiloata ravimite hankimise protsessi
praktikas põhjendamatult keerukamaks. Erinevate uute ravimikategooriate üle arvestuse pidamine
eeldaks ravimi sissevedajalt mitmete paralleelsete sisseveoprotseduuride koostamist, IT- jm
äriprotsesside ja süsteemide kohandamist jm rakenduslikke tegevusi. Kokkuvõttes on oht, et uute
reeglite paljusus mitte ei hõlbusta, vaid komplitseerib müügiloata ravimite kättesaadavust ja pikendab
nende hankimise protsessi.
Teeme ettepaneku hõlmata RavS § 19 lg 31 erandiga kõik EMP-s müügiluba omavad ravimid või
vähemalt lisada erandi hulka ka RavS § 21 lg 1 alusel sisseveetavad EMP-s müügiluba omavad ravimid.
Minimaalselt tuleks ühtlustada praktikas enim ette tulevate müügiloata ravimi sisseveojuhtude reeglid,
mis kiirendaks ja hõlbustaks oluliselt müügiloata ravimite hankimist.
4.2 EMP liikmesriigis müügiluba omavate ravimite eelistamise kohustus müügiloata ravimite
sisseveol – eelnõu § 1 p 15, p 19, p 21 – RavS § 19 lg 31, § 21 lg 9–10, § 22 lg 5, § 24 lg 4 p 6
Müügiloata ravimite sisseveol EMP liikmesriigis müügiluba omavate ravimite eelistamise kohustamise
uue reegli kohaselt peaks müügiloata ravimi sissevedaja edaspidi välja selgitama, kas ravimile on EMP
liikmesriigis väljastatud müügiluba või mitte. Sissevedajal on kohustus alati eelistada just EMP-s
müügiluba omavaid ravimeid. Kui sellist ravimit ei suudeta leida, siis on sissevedajal edaspidi alati ka
kohustus põhjendada, miks tal ei olnud võimalik EMP-ga müügiloaga ravimit eelistada.
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Praktikas tuleb seega müügiloata ravimi sisseveol iga kord teostada uuring 31 erineva riigi poolt
ravimile antud müügilubade olemasolu ja kehtivuse kohta. Koosmõjus ravimite hulgimüügi nõuetega
ning hea turustamistava reeglistikuga tuleb kõik need uuringud dokumenteerida ja vastav
dokumentatsioon säilitada. Vastavalt RavS § 22 lg-le 5 tuleb EMP müügiloa mitteleidmisel
Ravimiametile eraldi põhjendada, miks ikkagi müügilaoga ravimit ei suudetud leida või kui selline
ravim mõnest riigist ka leiti, siis miks ei ole võimalik seda ravimit sisse vedada. Põhjenduste ja
eeldatavasti ka asjakohase tõendava dokumentatsiooni puudumise korral Ravimiamet müügiloata
ravimile sisseveoluba ei anna ning ilmselt võib sissevedajat pidada ravimite käitlemise reegleid
rikkunuks.
Kuni Euroopas puudub ühtne ja kõigi EMP riikide müügilube hõlmav autoriteetne andmekogu,
tähendaks uute reeglite täitmine väga aja- ja ressursimahukat otsingut ükshaaval kõigi 31 üksiku
riigi kaupa. Seejuures tuleks otsing ka sama ravimi sisseveol iga kord uuesti läbi teha, et olla kindel,
kas varasemalt kehtinud müügiluba on jätkuvalt kehtiv ka uue sisseveo ajal. Kõik need tegevused tuleks
dokumenteerida ja dokumentatsioon säilitada. ERHL hinnangul kahjustaks selline korraldus väga
tõsiselt müügiloata ravimite kättesaadavust ning selle rakendamine praktikas ei ole võimalik
enne üle-Euroopalise ja kõiki EMP liikmesriike hõlmava ravimite müügilubade andmebaasi
loomist. Seepärast palume praegusest rangest nõudest loobuda. Vastavalt tuleks eelnõus muuta
vähemalt RavS § 22 lg 6 ja § 24 lg 4 p 6 sõnastusi.
Müügiloata ravimi kiirema kättesaadavuse tagaks reeglistik, mis jätab ravimi sissevedajale alles
õiguse valida, missugusest riigist ta ravimit sisse veab. Nii patsiendi kui ravimi sissevedaja jaoks ei
oleks põhjendatud 31 riigi põhise otsingu taga ootamine näiteks olukorras, kus sissevedajal on juba
olemas ravimit kiiresti tarnida suutev ja pikaajaline partner ravimi osas, millel EMP-s liikmesriigis
müügiluba ei ole.
ERHL nõustub eelnõu autoritega selles, et EMP liikmesriigis müügiloa olemasolu saab olla täiendavaks
garantiiks ja kinnituseks ravimi ehtsuse, kvaliteedi jms kriteeriumite täitmise kohta. Kindlasti saab ja
tuleb seda asjaolu arvestada näiteks ravimi kvaliteedidokumentatsiooni nõuete kehtestamisel. Seepärast
ei vastusta me EMP-s müügiluba omavate ravimite osas leebemaid nõudeid ega selliste ravimite
eelistamist põhimõtte tasandil, kuid praktikas saaks eesmärgi proportsionaalsemalt ja vähema
koormusega saavutada nõuete kaudu kvaliteedidokumentatsiooni olemasolule ja sisseveole
kohaldatavale eriloa liigile (Ravimiameti teavitus vs sisseveoluba), eelnõus sätestatud sisseveoõigusega
enne müügiloata ravimile turustamise loa andmist jms meetme kaudu.
4.3 Nõuded EMP liikmesriigis müügiluba omava ravimite kvaliteedidokumentatsioonile –
eelnõu § 1 p 19, p 21 – RavS § 22 lg 5, § 24 lg 4 p 6, määruse „Ravimite hulgimüügi tingimused ja
kord“ kavandi § 6 lg 2 p 2, § 8 lg 12–13, § 10 lg 1 p 4
ERHL tunnustab ja toetab eelnõuga kavandatud muudatusi, mille kohaselt ei ole EMP liikmesriigis
müügiluba omavate ravimite puhul edaspidi nõutav eraldi kvaliteedidokumentatsiooni kogumine ja
säilitamine. Nõustume eelnõu autoritega, et „EMP liikmesriikides kehtivad müügilubade väljastamisele
sarnased nõuded, mis maandavad võimalikud ohud seoses võltsitud, ebakvaliteetsete või
ebaseaduslikku ahelat pidi liikuvate ravimitega“ ning et seetõttu puudub vajadus vähemalt EMP-s
müügiluba omavate ravimite osas täiendava kvaliteedidokumentatsiooni kogumiseks ja säilitamiseks.
Kvaliteedidokumentatsiooniga seonduvalt täna esitatavad nõuded ja rakendatav halduspraktika on üks
tõsisest takistustest ka müügiloata ravimite kättesaadavuse puhul. Nende nõuete mõistlik täpsustamine
ja leevendamine aitab kindlasti kaasa ravimite paremale kättesaadavusele.
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Lähtuvalt eeltoodust teeme järgmised ettepanekud:
4.3.1 Loobuda RavS § 22 lg-s 5 ja § 22 lg 4 p-s 6 Ravimiameti õigusest nõuda
kvaliteedidokumentatsiooni müügiloata ravina sisseveetava ravim suhtes, millel on EMP-s
müügiluba olemas.
Sisuliselt tähendaks sellise nõude jätmine seadusesse müügiloata ravimite puhul
kvaliteedidokumentatsiooni nõuete jätkumist senisel kujul. Selles osas satuks eelnõu vastuollu
muudatuse peamise ideega ning põhimõtteliselt väga hea seadusemuudatus kaotaks praktilises mõttes
olulisel määral oma sisu.
Samuti hakkaks Eesti õigus põhjendamatult eristama kvaliteedidokumentatsiooni nõudeid sõltuvalt
sellest, kas EMP-s müügiluba oma ravim veetakse Eestisse sisse müügiloata või müügiloaga ravimina.
Esimesel juhul tuleks Ravimiameti potentsiaalse nõude täitmiseks kvalteedidokumentatsioon RavS §
22 lg 5 ja § 24 lg 4 p 6 kohaselt igaks juhuks alati hankida ja säilitada. Teisel juhul ei oleks
kvaliteedidokumentatsioon vastavalt „Ravimite hulgimüügi tingimuste ja korra“ kavandis toodud § 6
lg 2 p-le 2, § 8 lg-le 12–13, ja § 19 lg 1 p-le 4 nõutav.
Leiame, et kui EMP-s müügiluba omav ravim loetakse piisavalt turvaliseks, nii et selle puhul ei ole
vajalik eraldi kvaliteedidokumentatsooni kogumise ja säilitamise nõuete täitmine, siis peab see
põhimõte kehtima ühetaoliselt kõigi vastavate ravimite suhtes. Kvaliteedidokumentatsiooni kontekstis
selliste ravimite vahel täiendav vahetegemine sõltuvalt sellest, kas ravimite veetakse Eestisse
müügiloaga või müügiloata ravimina, ei oleks põhjendatud.
4.3.2 Tuua EMP liikmesriigis müügiluba omava ravimi sisseveol kvaliteedidokumentatsiooni
esitamisest nõudest loobumine seaduse tasandile
Selguse ja seadusest parema arusaadavuse huvides tuleks lisaks eelmises märkuses kirjeldatud
muudatustele täiendada lisaks määruste kavandites sätestatule täiendada ka seaduseelnõus eriluba
nõudva kauba sisseveoregulatsiooni üheselt mõistetava sättega selle kohta, et EMP-s müügiluba omava
ravimi sisseveol ei ole kvaliteedidokumentatsiooni kontrollimine, säilitamine ja esitamine nõutav.
Täiendus vastaks olemuselt ja kaalult RavS § 22 lg-s 5 ja § 24 lg 4 p-s 6 kavandatud samateemalisele
regulatsioonile müügiloata ravimite puhul. Samuti hõlbustaks täiendus selle regulatsiooni täpsustamist
hulgimüügi tingimuste ja korra määruses.
4.3.3 Ühtlustada „Ravimite hulgimüügi tingimuste ja korra“ määruses
kvaliteedidokumentatsiooni kohta kasutatav terminoloogia seaduse sõnastusega.
Eelnõus kasutatakse kvaliteedidokumentatsiooni kohta mõisteid „andmed ravimi kvaliteedi kohta“ (§
22 lg 5) ja „dokumendid ravimi kvaliteedi kohta“ (§ 24 lg 4 p 6). Seletuskirjas kasutatakse mõisteid
„kvaliteedidokumentatsioon“ ning „ravimi kvaliteeti tõendavad dokumendid“. Nende dokumentidena
nimetab seletuskiri „ravimi analüüsisertifikaadi või partii vabastussertifikaadi“ (SK lk 23).
Seletuskirjale lisatud „Ravimite hulgimüügi tingimuste ja korra“ määruse muutmise kavandi kohaselt
jääks määruses aga jätkuvalt kasutusele vana mõiste „kvaliteedisertifikaat“.
Kvaliteedidokumentatsiooni kohta kasutatava mõistete lahknevus on praktikas tekitanud küsimusi juba
täna. Samuti tuleks määrustes kasutada nende andmise aluseks olnud seaduse terminoloogiat.
Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku ühtlustada seaduse ja määruse terminoloogia ning asendada
määruses termin „kvaliteedisertifikaat“ seaduse mõistega „andmed / dokumendid ravimi kvaliteedi
kohta“.
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
4.3.4 Täiendada „Ravimite hulgimüügi tingimuste ja korra“ määruse muutmise kavandit ka
määruse § 8 lg 12 teise lause muudatusega.
Kuna määruses loobutakse EMP-s müügiluba omavate ravimite puhul ravimi
kvaliteedidokumentatsiooni kogumise ja säilitamise nõudest, siis peaks vastav põhimõte laienema ka
olukorrale, kui kvaliteedidokumentatsiooni soovib hulgimüüjalt „ravimi saaja“. Analoogiliselt teiste
määruse sätetega tuleks ka siin jätta dokumentatsiooni nõudmise õigus sõltuvusse lisakriteeriumist „kui
dokumentatsioon on nõutav“. Vastasel juhul kaotaks EMP-s müügiluba omavate ravimite osas
kvaliteedidokumentatsioonist loobumise ülejäänud sätted oma sisu.
5. Sisse- ja väljaveopiirangutest vabastatud isikuid käsitlevad muudatused – eelnõu § 1 p 18
– RavS § 20
Eelnõu kohaselt on ravimite sisse- ja väljaveopiirangutest täiesti vabastatud kiirabi, päästeasutuste ja -
meeskondade, Eesti Vabariigi territooriumil viibiva välisriigi relvajõudude ja Kaitseväe
„ravimitagavaradesse kuulub eriluba nõudev kaup, mida kasutatakse oma ülesannete täitmisel“.
Samuti ei kohaldata sisse- ja väljaveopiiranguid „rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja
õhusõidukite ravimi tagavaradesse kuuluvale ning selle täiendamiseks vajalikule eriluba nõudvale
kaubale“.
ERHL mõistab põhimõtte tasandil eelnimetatud isikute suhtes teatud ulatuses sisse- ja
väljaveopiirangutest loobumise vajadust ega vastusta kavandatud muudatusi. Küll aga peame selguse
huvides ja võimalike kuritarvituste vältimiseks oluliseks piiritleda eelnõus täpsemalt piirangutest
loobumise kriteeriume ja loobumise ulatust.
5.1 Täpsemalt tuleks defineerida mõisted „ravimitagavara“ ning „oma ülesannete täitmine“.
Kindlasti ei oleks sisse-väljaveopiirangutest loobumine põhjendatud kaitseväe kui terviku
„ravimitagavarade“ osas ega ka mõne kiirabiteenuse pakkuja kõigi ravimivarude osas. Seda eriti
arvestades asjaolu, et nii kaitseväe kui kaitseliidu puhul hoolitseb ravimitega varustamise eest Kaitseväe
keskapteek, kes on õiguslikus mõttes haiglaapteek. Ühe haiglaapteegi ja selle kaudu tervikuna kogu
kaitseväe vabastamise igasugustest sisse-väljaveopiirangutest kõigi ravimite osas looks kõigi teiste
ravimeid sissevedavate ravimikäitlejate suhtes väga suure ja täiesti põhjendamatu eelise ning ebavõrdse
kohtlemise olukorra. Seesugune lähenemine muudaks põhimõtteliselt kogu ravimite sisse- ja väljaveo
reeglistikku.
5.2 Samuti tuleks juba eelnõu tasandil täpsemalt piiritleda rahvusvahelises transpordis osalevate
laevade ja õhusõidukite õigus ravimeid piiranguteta sisse ja välja vedada. Kindlasti ei oleks
muudatuse eesmärgi ja mõttega kooskõlas näiteks olukord, kus Eesti sadamas seisev laev veaks oma
ravimitagavarade jaoks ja/või nende täiendamiseks ravimeid sisse Lätist jms olukorrad.
6. Uued müügiloata ravimite sisseveo alused – eelnõu § 1 p 19 – RavS § 21 lg 7 p 4, lg 8 p 2
ERHL toetab igati ravimite kättesaadavuse parandamise eesmärki, seda eriti elupäästvate ravimite
paremini ja hõlpsamini kättesaadavaks tegemise osas.
Kuna ravimi müügiloa nõudest erandite tegemise lubatavad juhud on Euroopa Liidu õigusega väga
ulatuslikult reguleeritud, siis palume selguse huvides analoogiliselt RavS § 21 lg 8 p 2 selgitustega
täiendada seletuskirja ka § 21 lg 7 p 4 osas viidetega asjakohastele Euroopa Liidu õiguse allikatele,
millele tuginedes vastav erialus müügiloata ravimi sisseveoks kehtestatakse.
Ravimikäitlejatele oleks selgitus tänuväärne lisamaterjal olukorras, kus müügiloata ravimite
hankimiseks peetavatel läbirääkimistel tuleb potentsiaalsele välismaal tegutsevale ning Eesti õigust
mitte tundvale tarnijale selgitada, missugusel Euroopa Liidu õiguses põhineval alusel temalt ravimit
soovitakse.
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
7. Ravimijäätmete käitlemise muudatused – eelnõu § 1 p 28 – RavS § 35–36
Jääme oma varasema seisukoha juurde, et kõigi kõlbmatute ravimite käsitlemine ohtlike jäätmetena
mitte ei lihtsusta, vaid kardetavasti koormaks põhjendamatult seesuguste ravimijäätmete käitlemist ning
suurendaks sellega seotud kulusid ja tegevuste mahtu. Seepärast ei saa kavandatud muudatust pidada
praegusel kujul põhjendatuks.
Sisuliselt tähendaks muudatus liikumist tänaselt leebemalt regulatsioonilt, kus teatud kõlbmatuid
ravimeid võib käidelda ka tavajäätmetena, oluliselt rangemale regulatsioonile, kus kõik kõlbmatud
ravimid oleks automaatselt allutatud ohtlike jäätmete käitlemise rangemale korrale. Selline muudatus,
sisuliselt ettevõtjate tegevusvabaduse piirang, vajaks väga tugevat põhjendust, sealhulgas
põhiseaduslikkuse aspektist.
Kindlasti tuleks sellise muudatuse elluviimisel lahendada ja kaaluda muudatusega kaasnevaid praktilisi
probleeme. Näiteks nõuab ohtlike jäätmete märgistamise kohta kehtestatud keskkonnaministri määrus,
et kõik ohtlike jäätmete pakendeid tuleb märgistada ükshaaval ning kanda neile määruses loetletud
informatsioon. Hulgimüüjate poolt aasta jooksul käideldavate kõlbmatute ravimite hulk ulatub
sadadesse tuhandetesse. Kõigile neile pakenditele ükshaaval ohtlike jäätmete märgistusnõuete lisamine
kujutaks endast tänasega võrreldes arvestatavat lisatööd ja -kulu.
Nõustume siinjuures Keskkonnaministeeriumi poolt märgituga, et jäätmete klassifitseerimisel tuleb
muuhulgas lähtuda asjakohasest Euroopa Liidu õigusest. Sellest erisuste tegemine – kui see on üldse
lubatav – tuleb eelnõu seletuskirjas asjakohaselt põhjendada. Samuti tuleks sellisel juhul lisada eelnõule
asjakohane EL õiguse vastavustabel.
8. Hulgimüügi tegevusloa omajale pandav kohustus tagada sama toimeainega ravimite
turustamisel eelisjärjekorras soodsaimate käsimüügiravimite ning
hinnakokkulepperavimite hankimine ja kättesaadavus – eelnõu § 1 p 31 – RavS § 44 lg 1
p 51
8.1 ERHL ei toeta hulgimüüjatele „soodsaima käsimüügiravimi“ eelisjärjekorras hankimise ja
kättesaadavuse tagamise kohustus panemist. Palume nimetatud säte eelnõust välja jätta.
Muudatus komplitseeriks olulisel määral ravimite hankimise protsessi. Igasuguse täiendava sisulise ja
õigusliku kriteeriumiga ravimi hankimise korraldusele, hankimise järjekorrale jms kaasneb
automaatselt vastava ravimi hankimisprotsessi, sellega seonduva tõendamis-, dokumenteerimis- ja
dokumentide säilitamiskohustuse komplitseerumine ja seekaudu ravimi hankeprotsessi pikenemine.
Nimetatud mõju omakorda tähendab ravimite hankimise protsessi muutumist oluliselt keerulisemaks ja
kallimaks ning võivad hankeprotsesside olulise pikenemise tõttu halvemal juhul mõjutada negatiivselt
ka ravimi kättesaadavust. Näiteks pidurdaks uus kriteerium toimeaine rühmade kaupa kõigi
käsimüügiravimite kättesaadavust, sest enne „soodsaima“ ravimi hankimise tagamist ei oleks lubatud
hankida „mittesoodsamaid“ ravimeid. Seega töötaks seadusemuudatus otseselt vastu omaenda
nimetuses sisalduvale „soodsuse“ eesmärgile.
Eelnõus kavandatud kujul ei oleks muudatus kardetavasti ka praktikas reaalselt ellu rakendatav, sest
ravimite „soodsuse“ hindamisel on võimalik arvesse võtta väga erinevaid kriteeriume nii ükshaaval kui
nende koosmõjus ja kogumis. Seejuures on oluline märkida, et kõik need kriteeriumid on igapäevases
muutumises ehk „soodsus“ ei ole ajas püsiv ega praktikas sisuliselt üldse hinnatav kriteerium.
Seletuskirjas sätte selgitusena esitatud viide analoogilisele nõudele ravimite jaemüügi puhul ei ole
ERHL hinnangul hulgimüügi konteksti üle kantav. Erinevalt ravimite jaemüügist, kus „soodsuse“
kriteeriumi täitmist hinnatakse ravimi patsiendile väljastamise hetke seisuga, siis hulgimüügi korras
ravimite hankimise protsessides sellega võrreldav analoogiline hinnanguhetk puudub. Samuti puudub
hulgimüüjal erinevalt apteegist õigus ravimipakendit jagada, mistõttu hulgimüüja ja apteegi vaadetes
võib „soodsus“ omade erinevat tähendust. Seda eriti käsimüügiravimite puhul, mis näiteks retsepti
alusel väljastatavatest hinnakokkulepperavimitest erinevad muuhulgas selle poolest, et nende puhul
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
puudub hinnakokkulepete kontekstiga võrreldav avalikult kättesaadav allikas ja teave selle kohta, et
ja/või mis tingimuste võrdluses võiks konkreetse ravimi osas eelisjärjekorras hankimise kohustus üldse
kõne alla tulla.
Samuti eeldaks muudatuse rakendamine praktikas väga ulatuslikke ümberkorraldusi hulgimüüjate
tegevuses, sh IT-arendusi ja igapäevaste tööprotsesside põhimõttelist ümberkujundamist. Seejuurtes ei
oleks tegemist ühekordsete ettevalmistustega, vaid muudatus suurendaks hulgimüüjate kohustusi
ravimite hankimisel püsivalt, igapäevaselt, igal puhul kui tõusetub vajadus käsimüügiravimite
hankimiseks. Muudatuste negatiivne mõju ületaks oluliselt määral sellest potentsiaalselt tekkivat kasu.
Hulgimüüjaid põhjendamatult ja ebamõistlikult koormav ning sisult ebaselge kohustus ei saa olla
õiguspärane.
8.2 ERHL ei saa eelnõus pakutud kujul toetada ka hinnakokkulepperavimite eelisjärjekorras
hankimise kohustust.
Leiame, et hinnakokkuleperavimite hankimine on juba piisavalt reguleeritud ravimiseaduse alusel
kehtestatud hulgimüügi tingimuste ja korra määruses.
Lisaks ei ühti eelnõu ja seletuskiri kavandatava uue kohustuse ulatuse ja sisu osas, mistõttu muudatuse
tegelik sisu jääb meile arusaamatuks. Eelnõu kohaselt seisneks uus kohustus „nende ravimite hankimise
ja kättesaadavuse tagamises, mille kohta on RaKS alusel sõlmitud hinnakokkulepe“. Seletuskirja
kohaselt seevastu „kohustab [muudatus] ettevõtjaid juhul, kui konkreetse toimeainega ravimit
turustatakse vi plaanitakse turustada, tagama eelisjärjekorras sama toimeainega kõikide toimeaine
sisalduse ja manustamisviisiga hinnakokkuleppega ravimite kättesaadavus ja pakkumine“. ERHL-le
jääb eelnõu ja seletuskirja võrdluses ebaselgeks, missuguste ravimite suhtes uus eelishankimise
kohustus kehtima peaks.
Ebaselguse tõttu sätte tegelikus sisus ei saa me seda toetada ega kahjuks praegusel hetkel selle kohta ka
rohkem sisulisi kommentaare pakkuda. Lähtudes eeltoodust tuleks RavS § 44 lg 1 uus p 51 tervikuna
eelnõust välja jätta.
8.3 Eelnõu põhjendab RavS § 44 lg 1 uue punkti 51 kehtestamist ja hulgimüüjatele täiendava
kohustuse panemist muuhulgas direktiivi 2001/84/EÜ artikli 81 alusel pandud „ravimite kohase
ja jätkuva tarnimise kohustusega, et rahuldada patsiendi ravivajadust“ ehk nn public service
obligation (PSO) kohustusega.
ERHL rõhutab, et PSO-teemalise debatt ei saa piirduda üksnes PSO ühele osapoolele täiendava
kohustuse panemisega. Teatavasti kuulub PSO põhimõttesse ka ravimi müügiloa hoidja kohustus
tagada omakorda enda klientide, Eestis hulgimüüjate, varustamine. Kui kaaluda eelnõu täiendamist
praegu kavandatud viisil, siis peaks sellele vastavalt kindlasti tugevdama ja suurendama ka RavS § 64
lg 3 esimeses lauses sisalduvat müügiloa hoidja turustamiskohustust.
Lisaks märgime, et kuna eelnõu teeb uue kohustuse panemisel vahet erinevat liiki hulgimüüjatel ning
kohustus ise ei kehtiks kõigi hulgimüüjate suhtes, vaid üksnes rohkem kui ühe müügiloa hoidja
ravimeid turustava hulgimüüja puhul, siis tuleks PSO tugevdamisel teatud hulgimüüjate osas (näiteks
nn full-line hulgimüüjate puhul) näha ette ka asjakohased kompenseerivad või hüvitavad meetmed.
Vastasel juhul tekitaks seadus hulgimüüjate vahel põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise olukorra.
ERHL on valmis eelnimetatud teemasid käsitlevates debattides edaspidi osalema. Peame siiski
kaheldavaks, kas neid on võimalik sisukalt läbi viia käesoleva eelnõu praeguses menetlusjärgus
ja kavandatud ajakavas.
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
9. Sisse- ja väljaveoloa tähtaeg narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite sisseveol: 6+3 kuud
– eelnõu § 1 p 19 – RavS § 22 lg 6
ERHL nõustub eelnõu koostajatega, et narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite sisseveolubade
kehtivuse tähtaegade osas on vajalik ette näha erisus võrreldes ülejäänud ravimitega ning nende puhul
on põhjendatud loa andmine pikemaks tähtajaks.
Eelnõu koostaja toodud põhjendustele ning praktilistele sisseveo kogemustele tuginedes leiavad ERHL
liikmed, et narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite sisseveoloa kehtivusaeg peaks olema 6 kuud, mida
võiks omakorda vajadusel veel 3 kuu võrra pikendada.
10. Veterinaararsti õiguse piiramine müügiloata ravimi turustamise loa taotlemisel – eelnõu
§ 1 p 19 – RavS § 21 lg 2 teine lause
Ilmselt ekslikult piiratakse eelnõus tänasega võrreldes veterinaararsti õigust esitada müügiloata ravimi
turustamise loa taotlus humaanravimi kasutamiseks loomadel. Edaspidi tohiks veterinaararst taotleda
üksnes luba müügiloata ravimi turustamiseks veterinaarravimile. ERHL hinnangul ei ole seesugune uus
tegevuspiirang olla põhjendatud ning eelnõu sõnastuses võiks jääda seaduse täna kehtiva redaktsiooni
juurde.
11. Ravimite tootmise tegevusloa omaja pädeva isiku uue kohustuse ulatusest – eelnõu § 1 p
36 – RavS § 54 lg 1 p 4
Eelnõus täiendatakse tootmise tegevusloa omaja pädeva isiku kohustusi uue punktiga, mille kohaselt
peab pädev isik tagama, et ühendusevälises riigis toodetud ravimipartii on toodetud ja kontrollitud
võrdväärsete heade tootmistavade kohaselt.
ERHL palub seletuskirja täiendada selgitusega selle kohta, kas käesolevas sättes nimetatud kohustus
rakendub praktikas üksnes nö ravimite Eestisse sisseveohetke olukorras või lisaks ka siseriiklikult
ravimi pakendile info lisamisel – näiteks erialaorganisatsiooni taotluse alusel sisse veetud müügiloata
ravim, mille pakendile lisatakse siseriikliku käitlemise käigus tootmise tegevusluba omavas ettevõttes
lisainfot?
12. Ravimi reklaamimise õiguse andmine kõigile isikutele ning seonduvad muudatused –
eelnõu § 1 p 52, 53, 56-58, 60, 64, 67 – RavS § 82 lg 5 p 2, § 83 lg 2, § 83 lg 8, § 85 lg 1, § 86
lg 1, § 1011 lg 1 p 3, § 108 lg 1
Eelnõuga laiendatakse ravimite reklaamimise õigust igaühele. Seega tohivad edaspidi ravimeid
reklaamida ka ravimi hulgimüüjad, samuti apteegid jt isikud. Vastavalt laiendatakse ka ravimite
reklaamimisega seotud reeglite kohaldamisala, reklaamitegevuste ja materjalide dokumenteerimis- ja
säilitamiskohustusi, teatud ulatuses Ravimiameti ees aruandluse kohustust ning vastutust asjakohaste
reeglite rikkumise eest.
ERHL hinnangul vajaks ravimireklaamiga seonduvat muudatused eelnõus täiendavalt
läbitöötamist, et oleks üheselt selge, missuguses osas ja kellele reklaamisätted ja -piirangud
kohalduvad ning kuidas need muudatused hakkavad mõjutama tänaste ravimi turustajate
tegevust. Eelnõu sätteid koosmõjus hinnates tõusetub kahtlus, et muudatuse mõjusid ei ole
hulgimüüjate kui põhitegevusena ravimeid turustavate ja müüvate ettevõtete tegevuse kontekstis
piisavalt hinnatud.
Sõltuvalt „ravimireklaami“ mõiste sisuliselt tõlgendamisest praktikas võib potentsiaalselt tekkida
oht, kus iga hulgimüüja ja/või apteegi tegevus ravimite müügipakkumiste esitamisel, ravimite
turustamisel ja kliendiprogrammide rakendamisel võiks edaspidi alluda ravimireklaami
nõuetele. Seesugune tõlgendusvõimalus ning sellega automaatselt kaasnevad täiendavad
kohustused ravimeid turustavatele hulgimüüjatele peab olema välistatud. Arvestama peab, et
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
hulgimüüjate osas on müügipakkumuste tegemine juba kehtivalt RavS-is reguleeritud. Nende kasvõi
potentsiaalne allutamine ka ravimireklaami reeglistikule oleks selgelt ebamõistlik, kuna ravimite
hulgimüügi eesmärgiks ongi ravimeid turustada ja müüa. Lähtuvalt eeltoodust vajab eelnõu ja
seletuskiri uute reklaamireeglite kohaldamisala ja -ulatuse osas läbimõtlemist ja täiendavat
selgitamist. Kindlasti vajab selgelt piiritlemist reklaami tellimise, avaldamise ja teostamisega
seotud vastuse küsimus. Vastasel juhul muudaks eelnõu ravimireklaami reeglistiku võrreldes kehtivas
õiguses sätestatuga oluliselt ebaselgemaks.
Toome probleemi ilmestamiseks alljärgnevalt mõned esmaselt tõusetunud küsimused ja näiteid, millega
selgitamist vajab küsimustering kardetavasti siiski ei piirdu:
- Eelnõu § 1 p-ga 56 muudetava RavS § 83 lg 8 kohaselt peab edaspidi reklaammaterjale ja
reklaami avalikustamist käsitlevaid dokumente säilitama „reklaami tellija, teostaja või avalikustaja“.
Eelnõust ei selgu, kes eelnimetatud isikutest siis tegelikult säilitamise kohustust peab täitma ja vastutust
kandma.
- Eelnõu § 1 p 57 ja 58 muudetava RavS § 85 lg 1 ja lg 2 kohaselt peab ravimireklaami tellija
tagama, et ravimireklaamis kasutatud tsitaadid teaduskirjandusest peavad olema esitatud koos viitega
algallikale ning algallika koopia tuleb nõudmise korral esitada kolme tööpäeva jooksul. Samuti peab
ravimit reklaamides olema kättesaadav asjakohane ravimi omaduste kokkuvõte. ERHL hinnangul
võivad nimetatud nõuded olla põhjendatud, küllaltki selgepiirilised ja täidetavat tänases olukorras, kus
ravimit tohib reklaamida üksnes müügiloa hoidja. Samade nõuete tegelik sisu muutub aga väga
keeruliselt hinnatavaks olukorras, kus ravimireklaamina võib potentsiaalselt käsitleda väga laia või
kogu hulgimüüja tegevusspektrit ravimite turustamisel (sama ka apteegi puhul).
- Eelnõu § 1 p 60 sätestab RavS § 86 lg-s 1 keelu anda ravimite müügi mõjutamise eesmärgil
arstidele, proviisoritele ja farmatseutidele kingitusi, mille väärtus ületab 6.40.-. Keeld on mõistetav
kehtiva õiguse kontekstis, kus sätet kohaldatakse ravimi müügiloa hoidjate suhtes. Eelnõu muutuvas
kontekstis tõusetub aga küsimus keelu edaspidisest kohaldamialast ja kohaldamise ulatuses, sealhulgas
näiteks töösuhete raames ravimite hulgimüüja juures või apteegis. Ilmselt vajaks täpsustamist ka
küsimus sellest, keda peab mõistma sättes nimetatud „proviisori ja farmatseudina“. Kuna eelnõus on
keeld sätestatud müügiloa hoidjale, tema volitatud isikule ja 3. isikule, siis tuleks selguse huvides
vähemalt seletuskirjas sõnaselgelt defineerida ka „3. isiku“ mõiste.
- Kuna valdav osa ülejäänud RavS § 86 sätteid, mis käsitlevad arstide, proviisorite ja
farmatseutide toetamist erialaüritusel osalemisel, asjakohast aruandlust, piiranguid jms tegevusi jääksid
ka edaspidi kohalduma üksnes müügiloa hoidjate ja nende volitatud isikute suhtes, siis vajab vastamist
küsimus, kas hulgimüüjad (samuti apteegid ja muud isikud) tohivad proviisorite, farmatseutide üritusi
edaspidi korraldada piiranguvabalt või on nende korraldamine täilikult keelatud – näiteks hulgimüüja
poolt korraldatavad infopäevad apteekritele vms?
Oleme valmis nimetatud küsimuste osas edasiseks diskussiooniks, kuid neile selget vastust ning
uue regulatsiooni tegeliku sisu osas selgust saamata ei pea ERHL õigeks praegusel kujul
ravimireklaami muudatustega edasi liikumist.
13. Eelnõu jõustumiseks ja rakendamiseks on vajalik 6-kuuline üleminekuaeg (vacatio legis)
– eelnõu § 2 p 1
Arvestades eelnõuga kavandatavate muudatuste väga suurt sisulist mahtu, mille rakendamiseks peavad
ravimihulgimüüjad oma tegevust, samuti igapäevaseid ravimite käitlemise protseduure ja süsteeme (sh
eeldatavasti IT-süsteemid), olulisel määral muutma, arendama ja kohandama, peame oluliseks, et
vähemalt ravimite erilubade, sisse- ja väljaveo reeglite osas kavandataks muudatuste jõustumine nii, et
seaduse ja kõigi selle rakendusmääruste vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääks minimaalselt 6
kuud. Lisaks tuleb jõustumisaja kavandamisel arvestada, et see ei langeks kokku teiste
ravimivaldkonda ja sellega piirnevaid valdkondi puudutavate põhimõtteliste reformide rakendamise
algusega (näiteks nn apteekide omandireformi rakendumine 1.4.2020. a ning uue meditsiiniseadmete
määruse (EL) 2017/745 kohaldamise algus 26.5.2029. a. Eelnõu rakendamiseks vajalike ettevõttesiseste
äriprotsesside ja -süsteemide kohandamine ning arendamine eeldab ka ravimite käitlemise ja hankimise
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
jm turustustegevuste eest vastutavate töötajate koolitamist. Seega ei tohi eelnõu jõustumist kavandada
suvisele ega aastavahetuse puhkuste- ja pühadeperioodile.
Palume eelnimetatud põhimõtteid arvestada eelnõu jõustumise kavandamisel ning sõltuvalt eelnõu
edasise menetluse käigust kindlasti kohandada § 2 lg-s 1 sätestatud jõustumisaega 1.7.2020. a.
Täname veelkord eelnõu arvamuse andmiseks saatmise eest.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Teet Torgo
tegevdirektor
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Saatja: Teet Torgo <
[email protected]>
Saadetud: 16.08.2019 19:42
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Koopia: Eda Lopato <
[email protected]>; Helen Berk <
[email protected]>
Teema: ERHL arvamus ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule
Tere
Edastan Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu nimel arvamuse ravimiseaduse
muutmise seaduse eelnõule (lisatud kirjale).
Täname arvamuse küsimise ning vastamistähtaja pikendamise eest. Peame
oluliseks märkida, et planeeritav eelnõu sisaldab endas väga ulatuslikke
ja turuosaliste tööprotsessidesse sisuliselt ümber kujundavaid muudatusi.
Paraku jäi eelnõu kohta arvamuse andmine aeg kesksuvisesse
puhkusteperioodi, mis oluliselt kitsendas ettevõtete võimalusi muudatuste
põhjalikuks läbiarutamiseks. Sellega seoses pean uute seadusemuudatuste
jõustumise osas äärmiselt oluliseks rõhutada, et nende rakendamiseks
tuleb jätta piisavalt pikk ja mõistlik ajavaru. Seaduse ja kõigi selle
rakendusmääruste vasutvõtmise ja jõustumise vahele tuleks jätta vähemalt
6-kuuline ettevalmistusperiood. Kuna muudatuste tõttu tuleks olulisel
määral uuendada hulgimüüjate sisemisi tööprotseduure, IT- jm süsteeme,
koolitada töötajad ja kavandada muud ettevalmistavad tegevused, siis ei
saa eelnõu kavandada kesksuvele või aastalõpu ja -vhaetuse pühade
perioodi.
Samuti tuleks eelnõu jõustumine planeerida aega, mis ei kattuks
samaaegselt kavandatud ja valdkonda põhimõtteliselt mõjutavate või
muutvate paralleelsete reformide rakendumisega. Praeguse eelnõu
kontekstis omaks siin ennekõike tähednust näiteks nn apteegireformi
rakendumine 1.4.2020 ja meditsiiniseadmete valdkonnas uue EL määruse
rakendumine 26.5.2020. Seoses apteegireformiga peame oluliseks taaskord
rõhutada, et kahjuks ei tundu riik piisavalt teadvustavat reformi
tegelikku negatiivset mõju ja ulatuslikkust ravimisektorile tervikuna.
Selle kinnituseks saab pidada ka praegust eelnõu, mille vastuvõtmine (SoM
tööplaani kohaselt 1.3.2020) ning jõustumine (eelnõu kohasetl 1.7.2020)
on kavandatud täpselt apteegireformi rakendumise kõrghetkeks, kuid
eelnõus ega seletuskirjas reformiga seotud problemaatikale tähelepanu ei
pühendata. Kinnitame siinjuures taas ERHL varasemat seisukohta, et
apteegireformi elluviimine oleks meiie hinnangul põhjendamatu ning
sellega kaasnevate kahjulike mõjude ärahoidmiseks on vajalik seadusandja-
ja valitsusepoolne aktiivne tegevus, sh vajadusel asjakohased
õigusloomelised algatused.
Lugupidamisega,
Teet Torgo
ERHL