dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 19. august 2019
Viit
1.2-2/80-12
Registreeritud
19. august 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Ravimihulgimüüjate Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2020
Vastutaja
Helen Berk (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf70 KB
  • 📎ERHL arvamus RavS muutmise seaduse eelnõule - 16.8.2019. a.asice238 KB

Sisu (failidest)

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Hr Tanel Kiik Sotsiaalminister Sotsiaalministeerium [email protected] Teie: 9.7.2019. a nr 1.2-2/80-1 Meie: 16.8.2019. a Arvamus ravimiseaduse muutmise eelnõule Austatud härra minister, Täname Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu (ERHL) nimel ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu arvamuse andmiseks esitamise eest. Toome esmalt välja kõige olulisemad küsimused, mille osas vajab eelnõu meie hinnangul põhimõttelist muutmist või täiendamist. - ERHL ei toeta haiglaapteegi tegevusloa omajatele müügiloata ravimite sisseveoõiguse andmist. Jääme oma varasema seisukoha juurde, et tervishoiuteenuse osutajate, sealhulgas haiglaapteegi tegevusloa omajate, puhul ravimite sisseveoõiguse olulisel määral laiendamine kahjustaks ravimite kättesaadavust, patsientidele nende huvidest lähtuva parima raviteenuse osutamist ning tervishoiu vahendite sihipärast ja otstarbekat kasutamist. Muudatus tekitaks tõsiseid avalike vahendite ebaefektiivsest ja mittesihipärasest kasutamisest tekkivaid ning tänaste ravimite käitlemis- ja tarneahela lammutamisest tekkivaid probleeme. (vt lisaks käesoleva kirja p 3 põhjendused, selgitused ja ettepanekud) - ERHL toetab ravimite parema kättesaadavuse tagamiseks põhimõtte tasandil nii müügiloaga kui müügiloata ravimite puhul sisse- ja väljaveo reeglite ja kvaliteedidokumentatsiooni reeglistiku ühtlustamist ja leevendamist. Siiski tuleks uute reeglite ühetaoliseks ja lihtsamaks kohaldamiseks eelnõu täiendada nii, et eelnõu muudatused ei hakkaks tegelikkuses oma eesmärgile vastu töötama. (vt lisaks käesoleva kirja p 4 põhjendused, selgitused ja ettepanekud) - Ravimijäätmete käitlemise muudatuste osas jääb ERHL varasema seisukoha juurde, et kõigi kõlbmatute ravimite käsitlemine ohtlike jäätmetena ei lihtsusta, vaid koormab põhjendamatult ravimijäätmete käitlemist ning suurendab sellega seotud kulusid ja tegevuste mahtu. Seepärast ei saa kavandatud muudatust pidada põhjendatuks. (vt lisaks käesoleva kirja p 7 põhjendused, selgitused ja ettepanekud) - Ravimite kättesaadavuse parandamiseks algatatud debatt hulgimüüjatele pandava avaliku teenindamise kohustuse (public service obligation) üle peab hõlmama ka ravimi müügiloa hoidjate poolte ravimite turustamise kohustuse tugevdamist. Peame kaheldavaks, kas neid arutelusid on võimalik käesoleva eelnõu praeguses menetlusjärgus sisukalt läbi viia. Teema põhjaliku käsitluseta ei toeta ERHL ühepoolselt üksnes hulgimüüjate suhtes soodsamate käsimüügiravimite kohustuse panemist ja hinnakokkulepperavimite eelisjärjekorras hankimise kohustuse toomist seaduse tasandile ilma nende kohustuste täitmist võimaldavate lisameetmete kavandamiseta. (vt lisaks käesoleva kirja p 8 põhjendused, selgitused ja ettepanekud) - ERHL hinnangul vajaks ravimireklaamiga seonduvad muudatused eelnõus täiendavalt läbitöötamist, et oleks üheselt selge, missuguses osas ja kellele reklaamisätted ja -piirangud kohalduvad. Tänase reklaamireeglistiku mehhaaniline laiendamine hulgimüüjatele, kelle põhitegevuseks on ravimite turustamine, ei pruugi olla praktikas elluviidav. (vt lisaks käesoleva kirja p 12 põhjendused, selgitused ja ettepanekud) - ERHL peab oluliseks piisava, vähemalt 6-kuulise, rakendusaja jätmist eelnõuga kavandatud muudatuste ettevalmistamiseks. (vt lisaks käesoleva kirja p 13 põhjendused, selgitused ja ettepanekud) Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Alljärgnevalt esitame põhjalikumad kommentaarid eelnõule selle struktuuri järgides: 1. Eriluba nõudva kauba liigitus - eelnõu § 1 p 4 – RavS § 17 lg 1 Eelnõu kohaselt lisatakse Ravimiameti eriluba nõudva kauba loetelusse ravimite kõrval eraldi kategooriana ka kliinilise uuringu ravimid. Kuna kliinilise uuringu ravimid on ravimi üldmõistega juba hõlmatud, siis tuleks selguse huvides loobuda nende väljatoomisest eriluba nõudva kauba eraldiseisva alaliigina. Vastavad selgitused saab jätta seletuskirja tasandile. 2. Ravimite tootmise ja hulgimüügi tegevuslubade ja tegevusloa omaja tegutsemisõigusega seotud muudatused – eelnõu § 1 p 6, p 10, p 30 – RavS § 18 lg 1 p 2, lg 2, § 42 lg 2 2.1 Toetame eelnõus ravimi tootmise tegevusloa omanike hulgimüügialase tegutsemisõiguse piiritlemist. 2.2 Peame oluliseks vähemalt eelnõu seletuskirjas kinnitada, et ka edaspidi säilivad ravimite tootmise tegevusloa tänased alaliigid ning nende väljaandmise menetlus ja korraldus nagu see on sätestatud RavS § 42 lg 2 kehtivas redaktsioonis ning välja kujunenud rakenduspraktikas. Kehtivalt tunneb seadus järgnevaid hulgimüüjale antavate ravimite tootmise tegevuslubade eriliike, mille omamise erikord peab ERHL hinnangul säilima ka tulevikus: - ravimite märgistuse ja välispakendi muutmiseks, - ravimite valmistamiseks kasutatava tooraine ümberpakendamiseks ning - ravimite Eestisse importimiseks ja vabastamiseks. Nimetatud loetelu olulist praktilist tähendust eelnimetatud tootmise tegevusloa alaliikide väljaandmisel kohaldatavate nõuete ja menetluse kontekstis ning see ei tohi eelnõu jõustumisel muutuda. Ravimite tootmise ja hulgimüügi tegevuslubasid puudutavate muudatuste kontekstis tasub kaaluda ka ettevõtete suhtes täna kehtivate tegevuspiirangute põhjendatust (RavS § 43). 3. Tervishoiuteenuse osutajatele ja haiglaapteegi tegevusloa omajatele ravimite sisseveoõiguse andmine ja laiendamine – EN § 1 p 8–9, p 35, p 37 – RavS § 3.1 ERHL jääb oma varasema seisukoha juurde, et tervishoiuteenuse osutajate, sealhulgas haiglaapteegi tegevusloa omajate, puhul ravimite sisseveoõiguse olulisel määral laiendamine kahjustaks, mitte ei parandaks, ravimite kättesaadavust, patsientidele nende huvidest lähtuva parima raviteenuse osutamist ning tervishoiu vahendite sihipärast ja otstarbekat kasutamist. Seepärast tuleks nimetatud muudatused eelnõust välja jätta. Eelnõu dokumentides on jätkuvalt vastamata põhiline küsimus sellest, mis üldse on see probleem, mida haiglate sisseveoõiguse laiendamisega tegelikult lahendatakse ning kas valitud meede on sellise eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne. ERHL poolt oleme alati selgitanud, et võimalik tegelik probleemkoht on oma ulatuselt äärmiselt piiratud ning puudutab müügiloata ravimite kättesaadavuse üksikuid kaasuseid haiglaravis. Kuigi Sotsiaalministeerium jättis eelnõu kooskõlastamisele eelnenud väljatöötamiskavatsuse menetluses kahjuks sisuliselt vastamata ERHL märkustele sisseveoõiguse osas, siis kinnitab meie seisukohta siiski ka ministeerium ise väljatöötamiskavatsuse kooskõlastustabelis, märkides: “Tervishoiuteenuse osutamisel on tekkinud olukordi, mil teenuse osutamiseks vajaminevad ravimid ei ole hulgimüügist kättesaadavad” ning “esineb olukordi, mil ravimite leidmine ja Eestisse toimetamine sõltub ainuüksi hulgimüüjate vastutulelikkusest, koostööpartnerite võrgustikust ja tehingu tasuvusest.”. Seega kinnitab ministeerium ise, et praktilises mõttes on muudatus ka parimal juhul kavandatud leevendama vaid üksikuid täpsemalt määratlemata “on tekkinud olukordi” juhtumeid. Samas oleks tegemist tänast ravimiturgu väga põhimõtteliselt muutva ümberkorraldusega, mis eeldaks tõsist hädavajadust ning põhjendusi. Sellist lahendust ei saa ilmselgelt pidada proportsionaalseks ega mõistlikuks. Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Rõhutame, et ka täna täidavad hulgimüüjad müügiloata ravimite hankimise ülesandeid müügiloata ravimite kui eripärase ravimite kategooria olemusest tulenevalt peaasjalikult sotsiaalsest vastutustundest. Tegemist on väga spetsiifilise ravimite grupiga, mille turustamisele seavad piirid kaasnevad majanduslikud riskid ja halduskoormus. Mahu mõttes on tegemist väga väikeste ravimikogustega. Nende hankimine vajab erikokkuleppeid ravimitootjatega, kes ei ole pidanud vajalikuks selle ravimi tavapärast turustamist Eestis müügiloaga ravimina. Hinna mõttes võib seejuures olla tegemist väga kallite ravimitega. Samuti sõltub konkreetse ravimi vajadus üldjuhul vaid ühest kindlast patsiendist, kelle ära langemisel sellele ravimile alternatiivne kasutaja puudub ning ravimi hankimise ja ostmisega seotud kulud, sh ravimi enda maksumus, jäävadki praktikas hulgimüüjate endi kanda. Keerukust lisavad ka otseselt riigist lähtuvad kulud – näiteks on narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite sisseveoloa taotlemisel nõutav riigilõiv suurem kui Eesti seadustes lubatud ravimi maksimaalne juurdehindlus (vastavalt 10.- riigilõiv sisseveol ning 6,39.- maksimaalne juurdehindlus ühe ravimi müügipakendi kohta). Haiglatele sisseveoõiguse andmine ei maandaks ühtegi eelnimetatud eritingimustest tulenevat riski ravimite hankimisel. Küll aga laieneks need riskid edaspidi ka haiglate tegevusele, mis koosmõjude muudatuse ülejäänud negatiivsete mõjudega töötaks otseselt vastu muudatuse eesmärgile parandada müügiloata ravimite kättesaadavust. Müügiloata ravimite parema kättesaadavuse võti seisneb meie hinnangul hoopis: - Hulgimüüjate ja haiglate vahelise praktilise koostöö tihendamises, sh haiglate endi poolt hulgimüüjatele potentsiaalsete ravimi tarneallikate kohta info jagamist – peamine väide, millele muudatusettepaneku tegijad täna tuginevad, öeldes, et muudatus aitaks parandada ravimite kättesaadavust. - Käesoleva eelnõu raames tasub veelkord kriitiliselt üle vaadata ja võimalusel täiendavalt optimeerida ravimite sisseveo ja sellega seonduvate loamenetluste ja dokumentatsiooni sätted, et uued reeglid kindlasti ainult lihtsustaks, mitte ei tekitaks täiendavaid tõkkeid müügiloata ravimite sisseveole. - Kaaluma peaks müügiloata ravimite osas (kulu)riskijagamise mudelite loomist, mis ei jätaks sisseveoga seonduvat finantsriski üksnes hulgimüüjate kanda. - Samuti tuleks võimalikult leevendada võõrkeelse pakendi kasutamist lubavaid regulatsioone. - Kriitiliselt saaks üle vaadata ka riigilõivud vähemalt selles, et sisseveol loataotluste eest nõutav riigilõiv ei ületaks ravimitele lubatud maksimaalset juurdehindlust. Nende meedete koosmõjus paraneks müügiloata ravimite kättesaadavus kindlasti märgatavalt ilma et peaks ümber pöörama terve ravimituru korraldust ning asendama tänast tellija-tarnija partnerlus- ja koostöösuhet haiglate ja hulgimüüjate vahel teravama konkurentsisuhtega. Kui muudatusega siiski edasi liikuda, siis prognoosib ERHL tõsiste probleemide tekkimist vähemalt järgmistes valdkondades, millega seotud riskid tuleb läbi analüüsida ning eelnõu kaudu maandada: a) Avalike vahendite ebaefektiivsest ja mittesihipärasest kasutamisest tekkivad probleemid, sh ravimite kättesaadavuse halvenemine ning avalike ressursside raiskamine. - Avalike vahendite mittesihipärane kasutamine – tuleb vältida tervishoiuteenuste osutamiseks ettenähtud avalike (peamiselt haigekassa) raha ja vahendite ebaotstarbekat ja mittesihipärast kasutamist haigla põhitegevuse väliseks äritegevuseks. Haiglate sisenemine hulgimüügiturule tekitab ohu, et raviteenuste osutamiseks ettenähtud avalike vahendeid hakatakse mittesihipäraselt kasutama tervishoiuteenuste välisteks tegevusteks. - Avalike vahendite ebaefektiivne kasutamine – luuakse dubleeriv ravimite tarneahel, mis ohustab ravimite kättesaadavust. Paralleelsete tarneahelate vaheline risttarnimine on piiratud, sest erinevalt hulgimüüjatest, kellel on õigus turustada ravimeid laiale spektrile ravimikäitlejatele, tohivad haiglad ravimeid tarnida RavS § 30 lg-s 4 rangelt piiratud isikute ringile. - Müügiloata ravimite osas luuakse haiglatele kui korraga nii ravimi tellijale kui hankijale informatsiooniline eelis hulgimüüjate ees, mis vähendab hulgimüüja võimalusi ja motivatsiooni haiglatele üldse müügiloata ravimeid tarnida. Kui haigla aga ei suuda erinevatel põhjustel ravimit tarnida, siis pöörduvad nad tagasi hulgimüüjate poole, vahepeal on kaotatud aega ning Euroopa tarnijad Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit ei ole reeglina huvitatud igapäevasest üksiku karbi tarnimisest Eestisse või läheb selline erakordne tarne oluliselt kallimaks. Patsiendi jaoks pikeneks ravimi saamine kindlasti tuntavalt. Ravimite hulgimüügitegevus on kapitali- ja ressursimahukas, hõlmates vähemalt järgmisi aspekte: ruumid; personal, tänaste suuremate hulgimüüjate juures tegeleb eraldi ja ainult müügiloata ravimite hankimisega kokku ca 5-10 inimest; IT valmisolek; eraldi kvaliteedisüsteemid; ravimite arvestus sisseveol, mis lisanduks haiglaapteekide tavapärasele ravimiarvestusele; sisseveoga seotud lubade taotlemine ja menetlus jne. Väga suure tõenäosusega ei ole haiglatel võimalik neid ravimeid ka kiiremini kätte saada, kui tänased hulgimüüjad seda teevad. Näiteks on müügiloata ravimite tarnimisele spetsialiseerunud hulgimüügiettevõtteid Euroopas piiratud hulk ja haiglad asuksid lihtsalt suhtlema samade ettevõtetega, kellega tänased hulgimüüjadki. - Haiglaapteekide pidajad peavad endale looma hulgimüügi , sealhulgas sisseveo, võimekuse muudatuse jõustumise esimesest päevast alates sõltumata sellest, kas konkreetne haigla üldse kavatseb hakata sisseveoga tegelema. Sisseveonõuetele vastavusse viimise näol ei ole tegemist haigla “õigusega”, vaid otsese kohustusega. Selline kohustus on ebamõistlik juhul, kui haigla ei soovi sisseveoga tegeleda. ERHL hinnangul on eksitav eeldus, nagu peaks haiglaapteegi pidaja uusi kohustusi täitma ainult reaalselt sisseveoga tegeledes. Kuna igal haiglaapteegil tekib seaduse kohaselt automaatselt sisseveo õigus ning see ei ole seotud mingite täiendavate tingimustega (tegevusloa lisanõuded vms), siis peavad edaspidi kõik haiglaapteeke pidavad haiglad looma uued kvaliteedisüsteemid, järgima ravimite hea turustamistava (GDP) nõudeid ja täitma uusi nõudeid 100% sõltumata sellest, kas nad ka tegelikult ravimeid sisse veavad või mitte. b) Ravimi käitlemis- ja tarneahela lammutamisest, tasandite lahususe lõhkumisest tekkivad probleemid. - Haiglaapteegi sisseveoõiguse laiendamine seab kahtluse alla haiglas tervishoiuteenuste osutamise sõltumatuse – lõhutakse tasandite lahusus (ravimi väljakirjutaja / apteek kui ravimi väljastaja / hulgimüüja kui ravimi turustaja), mis töötab vastu haigla põhifunktsioonide täitmisele. Täna on haigla pidajal TTKS kohaselt ranged tegevuspiirangud, mille eesmärk on tagada, et haigla põhitegevuseks oleks ja jääks tervishoiuteenuste osutamine. Selle eesmärgi saavutamiseks on haiglatel keelatud osaleda muus äritegevuses, sealhulgas ravimite hulgimüügis. Seadusmuudatuse tuttu ei pruugi patsiendi huvid aga edaspidi olla haigla tegevuses esikohal. Patsiendile tervishoiuteenuse osutamisel võivad patsiendi vajaduse ees hakata prevaleerima haigla majanduslikud, ärilised, logistilised, laoseisudest vms tulenevad kaalutlused, sest haigla täidaks korraga ühes isikus nii hulgimüüja, apteegi kui tervishoiuteenuse osutaja funktsioone. Haiglal tekib majanduslik huvi pakkuda patsiendile (ja survestada oma töötajaid kasutama) ravimeid: mille on hankinud haigla ise; mida on haiglal seaduse kohaselt lubatud ise sisse vedada – et tagada uuele sisseveoüksusele piisav töö ja õigustada üksuse ülalpidamisega seotud uusi kulusid; mille aegumistähtaeg haiglaapteegis võib olla lähenemas vms. Probleemi teravdab kindlasti ka Eestis toimuv haiglate võrgustumise protsess. - Haiglatele antakse konkurentsieelis hulgimüüja ees, luuakse turumoonutus – sisuliselt oleks haigla ühekorraga nii hulgimüüja, jaemüüja (apteek), kui ravimi väljakirjutaja. Seejuures tekiks haiglal ravimite tellijana müügiloata ravimite hankimisel hulgimüüjate ees informatsiooniline eelis. Tegemist oleks ettevõtlusvabaduse ja võrdse kohtlemise põhimõtete põhjendamatu riivega. Haiglal tekib ka võimalus kasutada maksumaksjalt haigekassa kaudu saadud avalikke vahendeid hulgimüügitegevuste finantseerimiseks – erinevalt tavahulgimüüjast, kellel juurdepääs neile vahenditele puudub. Tegemist oleks ebaseadusliku ja mittesihipärase ristsubsideerimisega või ebaseadusliku riigiabiga. Samuti looks sisseveoõigus täiendavad võimalused ja motivatsiooni haiglate vahelisteks tarnekokkulepeteks, mis ohustaksid konkurentsireeglite täitmist. - Muudatus oleks vastassuunaline paralleelselt toimuva nn apteegireformiga, kus patsiendi kaitse põhjendust kasutati tänase hulgimüüja-üldapteegi vahelise vertikaalse integratsiooni keelamiseks. Haiglate sisseveoõiguse puhul – vastupidi – luuakse vertikaalset integratsiooni lausa ühe ettevõtte sees. Seejuures on haiglate uus vertikaalne integratsioon – haigla hulgimüüja- sissevedajana, jaemüük-ravimi väljastamine, ravimite väljakirjutamine, tervishoiuteenuse osutamine – mitme tasandi võrra süvendatum kui tänane hulgimüüja-üldapteegi kaudsem omandiseos, kus erinevad turustamistasandid ei kattu juriidiliste isikute lõikes ning kus puudub täielikult ravimite väljakirjutamise komponent. Siinjuures käitub avalik sektor suuremate haiglate omanikuna ebavõrdselt, luues iseendale Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit turul põhjendamatu eelise. Konkreetsete ettevõtete tasandil tekitaks sellised eelised selgelt ebavõrdse kohtlemise. c) Hulgimüüjate tegevuses täna eksisteerivate positiivsete efektide kadumine, mida haiglad ravimi sissevedajana ei saaks kompenseerida ega asendada. Edaspidi kaoks või väheneks tuntavalt täna hulgimüüjatel olemasolev massiefekt ja sünergia tavalise ravimite jaeturu ja haiglaturu vahel – näiteks hulgimüüjate võimekuse kaudu jagada arstide erialaseltsi taotluse alusel müügiloata ravimite sisseveoga seonduvaid riske korraga nii üld- kui haiglapteegi turu vahel. Samuti kallineks tuntavalt tänaste hulgimüüjate võimekus jätkata varasemas mahus spetsiaalselt müügiloata ravimite hankimiseks loodud eraldi tarnesüsteemidega. Hetkel tegelevad kõik suuremad hulgimüüjad müügiloata ravimitega spetsiaalselt selleks loodud hankeüksuste kaudu. Kuna haiglatel puudub võimalus nimetatud positiivseid efekte kompenseerida, siis võib prognoosida, et muudatuse tulemusel müügiloata ravimite kättesaadavus halveneb, mitte ei parane. d) Lõpetuseks meenutame, et samasisulist muudatuskava on varasemalt korduvalt arutatud nii ametlike seaduseelnõude, seaduse muutmise ettepanekute, kui erinevate huvirühmade kohtumiste vormis1. Sarnaselt praeguse eelnõuga oli ka varasematel aruteludel muudatusettepaneku sisuliseks algatajaks Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH). Kuna kõik tänaseks lõppenud aruteluringid päädisid otsusega haiglate sisseveoõigust mitte laiendada, siis on ERHL hinnangul täiesti põhjendamatu ja kõiki osapooli asjatult koormav varasemalt samuti PERH-i initsiatiivil korduvalt arutatud ja korduvalt kõrvale heidetud küsimuse uuesti lauale tõstmine olukorras, kus arutatava küsimuse vastuargumendid ei ole muutunud ning varasemad sisulised põhjendused muudatuse vastu pädevad ka täna. Kuna muudatuse näol on tegemist vaid ühe raviasutuse algatusega, siis oleks selle seadusena vastuvõtmine kitsalt ühe huvide konfliktis tegutseva isiku huvides ning töötaks kahjuks vastu patsientide, teiste isikute ja avalikule huvile tagada ravimite tegelik kättesaadavus, huvide konflikti puudumise tervishoiuteenuste osutamisel ning avaliku raha sihipärane ja otstarbekas kasutamine. Seejuures koormaks muudatus ebamõistlikult ka kõiki neid haiglaid, kellel sisseveo korraldamiseks soovi ei ole, kuid kes sellest hoolimata peaksid oma haiglaapteekide tegevuse uute lisanduvate nõuetega vastavusse viima. Ühtlasi astuks haiglad ravimite sissevedaja ja (hulgi) turustajana välja oma põhitegevuse raamidest, milleks on patsiendile parima ravi pakkumine patsiendi, mitte ravimi turustamise huvidest lähtuvalt. Ainuüksi nimetatud olukorra loomine kinnitab haiglate tulevast väga tõsist tegevus- ja huvikonflikti. 3.2 Kõigile ravimite sissevedajatele tuleb kehtestada võrdsed sisseveotingimused – EN § 1 p 6–9, p 35, p 37 – RavS § 18 lg 1–2, § 26 lg 81; § 45 p 61, § 54 lg 7; määruse “Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord” § 2 täiendamine lg-a 21 määruse kohaldamise kohta haiglaapteegi tegevusloa omajale Ravimite sisseveol tuleb patsientide kaitse ja sissevedajate võrdse kohtlemise tagamiseks kehtestada ravimite sisseveole ja kõigile sissevedajatele ühesugused reeglid kõigile RavS § 18 lg 1 alusel sisseveoõigust omavatele isikutele. Eelnõu tuleb täiendada osas, et kõik ravimite sisse vedavad isikud, sealhulgas tervishoiuteenuse osutajad, haiglad jm isikud, peaksid sarnaselt täitma nii hulgimüügi tingimuste ja korra määruses sisseveole sätestatud tingimusi kui ka RavS § 26 lg-s 81 sätestatud nõuet, et ravimite sissevedu peab vastama direktiivi 2001/83/EÜ art 47 lg 4 ja artikli 84 alusel koostatud headele turustamistavadele (GDP). 1 Näiteks: - 2011-2012. a arutelud kavandatud ravimiseaduse muutmise eelnõu raames Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti, haiglate ja hulgimüüjate vahel; - 2015. a arvamused seaduseelnõu Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus kooskõlastamise raames; - 2015-2019. a arutelud käesoleva seaduseelnõu koostamisele ja ettevalmistamisele eelnenud menetluste käigus. Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Hetkel ei oleks eelnõu kohaselt hea turustamistava järgimise kohustust ühelgi ravimi sissevedajal peale hulgimüüjate, mis tekitab ravimi sissevedajate vahel lubamatu ja põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise olukorra. Tervishoiuteenuse osutajad ravimite sissevedajana ei peaks erinevalt haiglaapteekidest ravimite potentsiaalse sissevedajana lisaks järgima ka hulgimüügi tingimuste määruses sisseveole kehtestatud nõudeid. Sellised erisused ei ole patsiendi kaitse ning sissevedajate võrdse kohtlemise aspektist mitte kuidagi põhjendatud. 4. Ravimite sisseveol Ravimiameti erilubade reeglistiku ja kvaliteedidokumentatsiooni nõuete ühetaoline kohaldamine ERHL toetab ravimite parema kättesaadavuse tagamiseks põhimõtte tasandil nii müügiloaga kui müügiloata ravimite puhul sisseveo reeglite ja kvaliteedidokumentatsiooni reeglistiku leevendamist. Ravimite sisseveo praktilistest aspektidest lähtuvalt teeme salljärgnevad ettepanekud uute reeglite ühetaoliseks ja lihtsamaks kohaldamiseks, et eelnõu muudatused ei hakkaks tegelikkuses oma eesmärgile vastu töötama. 4.1 Müügiloata ravimi sisseveol Ravimiameti teavituse lubamine teatud müügiloata ravimite puhul - eelnõu § 1 p 15 – RavS § 19 lg 31 Eelnõu § 1 p 15 kohaselt nähakse RavS § 19 lg-s 31 teatavate müügiloata ravimite (RavS § 21 lg 7 p-de 1 ja 2 alusel sisseveetavad müügiloata ravimid, kui neil on EMP liikmesriigis müügiluba) eriloana ette Raviameti teavitamine. Muude müügiloata ravimite sisseveol tuleks üldreeglina taotleda Ravimiametilt sisseveoluba. ERHL hinnangul komplitseeriks eelnõu liigselt müügiloata ravimite sisseveo reeglistikku, luues müügiloata ravimite grupi sees põhjendamatult uusi ravimikategooriaid, mida tuleb sisseveol “õigete” reeglite kohaldamiseks hakata täiendavalt arvestama. Eristama tuleks hakata EMP-s müügiluba omavaid ja müügiluba mitteomavaid ravimeid. Lisaks tuleks EMP-s müügiluba omavate ravimite grupi siseselt hakata veel täiendavalt eristama seda, missugusel RavS §-s 21 sätestatud alusel konkreetset müügiloata ravimit sisse veetakse. RavS 21 sätestab edaspidi 7 erinevat õiguslikku alust müügiloata ravimi sisseveoks. Neist 2-l juhul kuuluks kohaldamisele RavS § 19 lg 31 erisus ning ülejäänud 5-l puhul mitte. Meie hinnangul muudaks sellised täiendavad kategooriad müügiloata ravimite hankimise protsessi praktikas põhjendamatult keerukamaks. Erinevate uute ravimikategooriate üle arvestuse pidamine eeldaks ravimi sissevedajalt mitmete paralleelsete sisseveoprotseduuride koostamist, IT- jm äriprotsesside ja süsteemide kohandamist jm rakenduslikke tegevusi. Kokkuvõttes on oht, et uute reeglite paljusus mitte ei hõlbusta, vaid komplitseerib müügiloata ravimite kättesaadavust ja pikendab nende hankimise protsessi. Teeme ettepaneku hõlmata RavS § 19 lg 31 erandiga kõik EMP-s müügiluba omavad ravimid või vähemalt lisada erandi hulka ka RavS § 21 lg 1 alusel sisseveetavad EMP-s müügiluba omavad ravimid. Minimaalselt tuleks ühtlustada praktikas enim ette tulevate müügiloata ravimi sisseveojuhtude reeglid, mis kiirendaks ja hõlbustaks oluliselt müügiloata ravimite hankimist. 4.2 EMP liikmesriigis müügiluba omavate ravimite eelistamise kohustus müügiloata ravimite sisseveol – eelnõu § 1 p 15, p 19, p 21 – RavS § 19 lg 31, § 21 lg 9–10, § 22 lg 5, § 24 lg 4 p 6 Müügiloata ravimite sisseveol EMP liikmesriigis müügiluba omavate ravimite eelistamise kohustamise uue reegli kohaselt peaks müügiloata ravimi sissevedaja edaspidi välja selgitama, kas ravimile on EMP liikmesriigis väljastatud müügiluba või mitte. Sissevedajal on kohustus alati eelistada just EMP-s müügiluba omavaid ravimeid. Kui sellist ravimit ei suudeta leida, siis on sissevedajal edaspidi alati ka kohustus põhjendada, miks tal ei olnud võimalik EMP-ga müügiloaga ravimit eelistada. Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Praktikas tuleb seega müügiloata ravimi sisseveol iga kord teostada uuring 31 erineva riigi poolt ravimile antud müügilubade olemasolu ja kehtivuse kohta. Koosmõjus ravimite hulgimüügi nõuetega ning hea turustamistava reeglistikuga tuleb kõik need uuringud dokumenteerida ja vastav dokumentatsioon säilitada. Vastavalt RavS § 22 lg-le 5 tuleb EMP müügiloa mitteleidmisel Ravimiametile eraldi põhjendada, miks ikkagi müügilaoga ravimit ei suudetud leida või kui selline ravim mõnest riigist ka leiti, siis miks ei ole võimalik seda ravimit sisse vedada. Põhjenduste ja eeldatavasti ka asjakohase tõendava dokumentatsiooni puudumise korral Ravimiamet müügiloata ravimile sisseveoluba ei anna ning ilmselt võib sissevedajat pidada ravimite käitlemise reegleid rikkunuks. Kuni Euroopas puudub ühtne ja kõigi EMP riikide müügilube hõlmav autoriteetne andmekogu, tähendaks uute reeglite täitmine väga aja- ja ressursimahukat otsingut ükshaaval kõigi 31 üksiku riigi kaupa. Seejuures tuleks otsing ka sama ravimi sisseveol iga kord uuesti läbi teha, et olla kindel, kas varasemalt kehtinud müügiluba on jätkuvalt kehtiv ka uue sisseveo ajal. Kõik need tegevused tuleks dokumenteerida ja dokumentatsioon säilitada. ERHL hinnangul kahjustaks selline korraldus väga tõsiselt müügiloata ravimite kättesaadavust ning selle rakendamine praktikas ei ole võimalik enne üle-Euroopalise ja kõiki EMP liikmesriike hõlmava ravimite müügilubade andmebaasi loomist. Seepärast palume praegusest rangest nõudest loobuda. Vastavalt tuleks eelnõus muuta vähemalt RavS § 22 lg 6 ja § 24 lg 4 p 6 sõnastusi. Müügiloata ravimi kiirema kättesaadavuse tagaks reeglistik, mis jätab ravimi sissevedajale alles õiguse valida, missugusest riigist ta ravimit sisse veab. Nii patsiendi kui ravimi sissevedaja jaoks ei oleks põhjendatud 31 riigi põhise otsingu taga ootamine näiteks olukorras, kus sissevedajal on juba olemas ravimit kiiresti tarnida suutev ja pikaajaline partner ravimi osas, millel EMP-s liikmesriigis müügiluba ei ole. ERHL nõustub eelnõu autoritega selles, et EMP liikmesriigis müügiloa olemasolu saab olla täiendavaks garantiiks ja kinnituseks ravimi ehtsuse, kvaliteedi jms kriteeriumite täitmise kohta. Kindlasti saab ja tuleb seda asjaolu arvestada näiteks ravimi kvaliteedidokumentatsiooni nõuete kehtestamisel. Seepärast ei vastusta me EMP-s müügiluba omavate ravimite osas leebemaid nõudeid ega selliste ravimite eelistamist põhimõtte tasandil, kuid praktikas saaks eesmärgi proportsionaalsemalt ja vähema koormusega saavutada nõuete kaudu kvaliteedidokumentatsiooni olemasolule ja sisseveole kohaldatavale eriloa liigile (Ravimiameti teavitus vs sisseveoluba), eelnõus sätestatud sisseveoõigusega enne müügiloata ravimile turustamise loa andmist jms meetme kaudu. 4.3 Nõuded EMP liikmesriigis müügiluba omava ravimite kvaliteedidokumentatsioonile – eelnõu § 1 p 19, p 21 – RavS § 22 lg 5, § 24 lg 4 p 6, määruse „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ kavandi § 6 lg 2 p 2, § 8 lg 12–13, § 10 lg 1 p 4 ERHL tunnustab ja toetab eelnõuga kavandatud muudatusi, mille kohaselt ei ole EMP liikmesriigis müügiluba omavate ravimite puhul edaspidi nõutav eraldi kvaliteedidokumentatsiooni kogumine ja säilitamine. Nõustume eelnõu autoritega, et „EMP liikmesriikides kehtivad müügilubade väljastamisele sarnased nõuded, mis maandavad võimalikud ohud seoses võltsitud, ebakvaliteetsete või ebaseaduslikku ahelat pidi liikuvate ravimitega“ ning et seetõttu puudub vajadus vähemalt EMP-s müügiluba omavate ravimite osas täiendava kvaliteedidokumentatsiooni kogumiseks ja säilitamiseks. Kvaliteedidokumentatsiooniga seonduvalt täna esitatavad nõuded ja rakendatav halduspraktika on üks tõsisest takistustest ka müügiloata ravimite kättesaadavuse puhul. Nende nõuete mõistlik täpsustamine ja leevendamine aitab kindlasti kaasa ravimite paremale kättesaadavusele. Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Lähtuvalt eeltoodust teeme järgmised ettepanekud: 4.3.1 Loobuda RavS § 22 lg-s 5 ja § 22 lg 4 p-s 6 Ravimiameti õigusest nõuda kvaliteedidokumentatsiooni müügiloata ravina sisseveetava ravim suhtes, millel on EMP-s müügiluba olemas. Sisuliselt tähendaks sellise nõude jätmine seadusesse müügiloata ravimite puhul kvaliteedidokumentatsiooni nõuete jätkumist senisel kujul. Selles osas satuks eelnõu vastuollu muudatuse peamise ideega ning põhimõtteliselt väga hea seadusemuudatus kaotaks praktilises mõttes olulisel määral oma sisu. Samuti hakkaks Eesti õigus põhjendamatult eristama kvaliteedidokumentatsiooni nõudeid sõltuvalt sellest, kas EMP-s müügiluba oma ravim veetakse Eestisse sisse müügiloata või müügiloaga ravimina. Esimesel juhul tuleks Ravimiameti potentsiaalse nõude täitmiseks kvalteedidokumentatsioon RavS § 22 lg 5 ja § 24 lg 4 p 6 kohaselt igaks juhuks alati hankida ja säilitada. Teisel juhul ei oleks kvaliteedidokumentatsioon vastavalt „Ravimite hulgimüügi tingimuste ja korra“ kavandis toodud § 6 lg 2 p-le 2, § 8 lg-le 12–13, ja § 19 lg 1 p-le 4 nõutav. Leiame, et kui EMP-s müügiluba omav ravim loetakse piisavalt turvaliseks, nii et selle puhul ei ole vajalik eraldi kvaliteedidokumentatsooni kogumise ja säilitamise nõuete täitmine, siis peab see põhimõte kehtima ühetaoliselt kõigi vastavate ravimite suhtes. Kvaliteedidokumentatsiooni kontekstis selliste ravimite vahel täiendav vahetegemine sõltuvalt sellest, kas ravimite veetakse Eestisse müügiloaga või müügiloata ravimina, ei oleks põhjendatud. 4.3.2 Tuua EMP liikmesriigis müügiluba omava ravimi sisseveol kvaliteedidokumentatsiooni esitamisest nõudest loobumine seaduse tasandile Selguse ja seadusest parema arusaadavuse huvides tuleks lisaks eelmises märkuses kirjeldatud muudatustele täiendada lisaks määruste kavandites sätestatule täiendada ka seaduseelnõus eriluba nõudva kauba sisseveoregulatsiooni üheselt mõistetava sättega selle kohta, et EMP-s müügiluba omava ravimi sisseveol ei ole kvaliteedidokumentatsiooni kontrollimine, säilitamine ja esitamine nõutav. Täiendus vastaks olemuselt ja kaalult RavS § 22 lg-s 5 ja § 24 lg 4 p-s 6 kavandatud samateemalisele regulatsioonile müügiloata ravimite puhul. Samuti hõlbustaks täiendus selle regulatsiooni täpsustamist hulgimüügi tingimuste ja korra määruses. 4.3.3 Ühtlustada „Ravimite hulgimüügi tingimuste ja korra“ määruses kvaliteedidokumentatsiooni kohta kasutatav terminoloogia seaduse sõnastusega. Eelnõus kasutatakse kvaliteedidokumentatsiooni kohta mõisteid „andmed ravimi kvaliteedi kohta“ (§ 22 lg 5) ja „dokumendid ravimi kvaliteedi kohta“ (§ 24 lg 4 p 6). Seletuskirjas kasutatakse mõisteid „kvaliteedidokumentatsioon“ ning „ravimi kvaliteeti tõendavad dokumendid“. Nende dokumentidena nimetab seletuskiri „ravimi analüüsisertifikaadi või partii vabastussertifikaadi“ (SK lk 23). Seletuskirjale lisatud „Ravimite hulgimüügi tingimuste ja korra“ määruse muutmise kavandi kohaselt jääks määruses aga jätkuvalt kasutusele vana mõiste „kvaliteedisertifikaat“. Kvaliteedidokumentatsiooni kohta kasutatava mõistete lahknevus on praktikas tekitanud küsimusi juba täna. Samuti tuleks määrustes kasutada nende andmise aluseks olnud seaduse terminoloogiat. Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku ühtlustada seaduse ja määruse terminoloogia ning asendada määruses termin „kvaliteedisertifikaat“ seaduse mõistega „andmed / dokumendid ravimi kvaliteedi kohta“. Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit 4.3.4 Täiendada „Ravimite hulgimüügi tingimuste ja korra“ määruse muutmise kavandit ka määruse § 8 lg 12 teise lause muudatusega. Kuna määruses loobutakse EMP-s müügiluba omavate ravimite puhul ravimi kvaliteedidokumentatsiooni kogumise ja säilitamise nõudest, siis peaks vastav põhimõte laienema ka olukorrale, kui kvaliteedidokumentatsiooni soovib hulgimüüjalt „ravimi saaja“. Analoogiliselt teiste määruse sätetega tuleks ka siin jätta dokumentatsiooni nõudmise õigus sõltuvusse lisakriteeriumist „kui dokumentatsioon on nõutav“. Vastasel juhul kaotaks EMP-s müügiluba omavate ravimite osas kvaliteedidokumentatsioonist loobumise ülejäänud sätted oma sisu. 5. Sisse- ja väljaveopiirangutest vabastatud isikuid käsitlevad muudatused – eelnõu § 1 p 18 – RavS § 20 Eelnõu kohaselt on ravimite sisse- ja väljaveopiirangutest täiesti vabastatud kiirabi, päästeasutuste ja - meeskondade, Eesti Vabariigi territooriumil viibiva välisriigi relvajõudude ja Kaitseväe „ravimitagavaradesse kuulub eriluba nõudev kaup, mida kasutatakse oma ülesannete täitmisel“. Samuti ei kohaldata sisse- ja väljaveopiiranguid „rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimi tagavaradesse kuuluvale ning selle täiendamiseks vajalikule eriluba nõudvale kaubale“. ERHL mõistab põhimõtte tasandil eelnimetatud isikute suhtes teatud ulatuses sisse- ja väljaveopiirangutest loobumise vajadust ega vastusta kavandatud muudatusi. Küll aga peame selguse huvides ja võimalike kuritarvituste vältimiseks oluliseks piiritleda eelnõus täpsemalt piirangutest loobumise kriteeriume ja loobumise ulatust. 5.1 Täpsemalt tuleks defineerida mõisted „ravimitagavara“ ning „oma ülesannete täitmine“. Kindlasti ei oleks sisse-väljaveopiirangutest loobumine põhjendatud kaitseväe kui terviku „ravimitagavarade“ osas ega ka mõne kiirabiteenuse pakkuja kõigi ravimivarude osas. Seda eriti arvestades asjaolu, et nii kaitseväe kui kaitseliidu puhul hoolitseb ravimitega varustamise eest Kaitseväe keskapteek, kes on õiguslikus mõttes haiglaapteek. Ühe haiglaapteegi ja selle kaudu tervikuna kogu kaitseväe vabastamise igasugustest sisse-väljaveopiirangutest kõigi ravimite osas looks kõigi teiste ravimeid sissevedavate ravimikäitlejate suhtes väga suure ja täiesti põhjendamatu eelise ning ebavõrdse kohtlemise olukorra. Seesugune lähenemine muudaks põhimõtteliselt kogu ravimite sisse- ja väljaveo reeglistikku. 5.2 Samuti tuleks juba eelnõu tasandil täpsemalt piiritleda rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite õigus ravimeid piiranguteta sisse ja välja vedada. Kindlasti ei oleks muudatuse eesmärgi ja mõttega kooskõlas näiteks olukord, kus Eesti sadamas seisev laev veaks oma ravimitagavarade jaoks ja/või nende täiendamiseks ravimeid sisse Lätist jms olukorrad. 6. Uued müügiloata ravimite sisseveo alused – eelnõu § 1 p 19 – RavS § 21 lg 7 p 4, lg 8 p 2 ERHL toetab igati ravimite kättesaadavuse parandamise eesmärki, seda eriti elupäästvate ravimite paremini ja hõlpsamini kättesaadavaks tegemise osas. Kuna ravimi müügiloa nõudest erandite tegemise lubatavad juhud on Euroopa Liidu õigusega väga ulatuslikult reguleeritud, siis palume selguse huvides analoogiliselt RavS § 21 lg 8 p 2 selgitustega täiendada seletuskirja ka § 21 lg 7 p 4 osas viidetega asjakohastele Euroopa Liidu õiguse allikatele, millele tuginedes vastav erialus müügiloata ravimi sisseveoks kehtestatakse. Ravimikäitlejatele oleks selgitus tänuväärne lisamaterjal olukorras, kus müügiloata ravimite hankimiseks peetavatel läbirääkimistel tuleb potentsiaalsele välismaal tegutsevale ning Eesti õigust mitte tundvale tarnijale selgitada, missugusel Euroopa Liidu õiguses põhineval alusel temalt ravimit soovitakse. Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit 7. Ravimijäätmete käitlemise muudatused – eelnõu § 1 p 28 – RavS § 35–36 Jääme oma varasema seisukoha juurde, et kõigi kõlbmatute ravimite käsitlemine ohtlike jäätmetena mitte ei lihtsusta, vaid kardetavasti koormaks põhjendamatult seesuguste ravimijäätmete käitlemist ning suurendaks sellega seotud kulusid ja tegevuste mahtu. Seepärast ei saa kavandatud muudatust pidada praegusel kujul põhjendatuks. Sisuliselt tähendaks muudatus liikumist tänaselt leebemalt regulatsioonilt, kus teatud kõlbmatuid ravimeid võib käidelda ka tavajäätmetena, oluliselt rangemale regulatsioonile, kus kõik kõlbmatud ravimid oleks automaatselt allutatud ohtlike jäätmete käitlemise rangemale korrale. Selline muudatus, sisuliselt ettevõtjate tegevusvabaduse piirang, vajaks väga tugevat põhjendust, sealhulgas põhiseaduslikkuse aspektist. Kindlasti tuleks sellise muudatuse elluviimisel lahendada ja kaaluda muudatusega kaasnevaid praktilisi probleeme. Näiteks nõuab ohtlike jäätmete märgistamise kohta kehtestatud keskkonnaministri määrus, et kõik ohtlike jäätmete pakendeid tuleb märgistada ükshaaval ning kanda neile määruses loetletud informatsioon. Hulgimüüjate poolt aasta jooksul käideldavate kõlbmatute ravimite hulk ulatub sadadesse tuhandetesse. Kõigile neile pakenditele ükshaaval ohtlike jäätmete märgistusnõuete lisamine kujutaks endast tänasega võrreldes arvestatavat lisatööd ja -kulu. Nõustume siinjuures Keskkonnaministeeriumi poolt märgituga, et jäätmete klassifitseerimisel tuleb muuhulgas lähtuda asjakohasest Euroopa Liidu õigusest. Sellest erisuste tegemine – kui see on üldse lubatav – tuleb eelnõu seletuskirjas asjakohaselt põhjendada. Samuti tuleks sellisel juhul lisada eelnõule asjakohane EL õiguse vastavustabel. 8. Hulgimüügi tegevusloa omajale pandav kohustus tagada sama toimeainega ravimite turustamisel eelisjärjekorras soodsaimate käsimüügiravimite ning hinnakokkulepperavimite hankimine ja kättesaadavus – eelnõu § 1 p 31 – RavS § 44 lg 1 p 51 8.1 ERHL ei toeta hulgimüüjatele „soodsaima käsimüügiravimi“ eelisjärjekorras hankimise ja kättesaadavuse tagamise kohustus panemist. Palume nimetatud säte eelnõust välja jätta. Muudatus komplitseeriks olulisel määral ravimite hankimise protsessi. Igasuguse täiendava sisulise ja õigusliku kriteeriumiga ravimi hankimise korraldusele, hankimise järjekorrale jms kaasneb automaatselt vastava ravimi hankimisprotsessi, sellega seonduva tõendamis-, dokumenteerimis- ja dokumentide säilitamiskohustuse komplitseerumine ja seekaudu ravimi hankeprotsessi pikenemine. Nimetatud mõju omakorda tähendab ravimite hankimise protsessi muutumist oluliselt keerulisemaks ja kallimaks ning võivad hankeprotsesside olulise pikenemise tõttu halvemal juhul mõjutada negatiivselt ka ravimi kättesaadavust. Näiteks pidurdaks uus kriteerium toimeaine rühmade kaupa kõigi käsimüügiravimite kättesaadavust, sest enne „soodsaima“ ravimi hankimise tagamist ei oleks lubatud hankida „mittesoodsamaid“ ravimeid. Seega töötaks seadusemuudatus otseselt vastu omaenda nimetuses sisalduvale „soodsuse“ eesmärgile. Eelnõus kavandatud kujul ei oleks muudatus kardetavasti ka praktikas reaalselt ellu rakendatav, sest ravimite „soodsuse“ hindamisel on võimalik arvesse võtta väga erinevaid kriteeriume nii ükshaaval kui nende koosmõjus ja kogumis. Seejuures on oluline märkida, et kõik need kriteeriumid on igapäevases muutumises ehk „soodsus“ ei ole ajas püsiv ega praktikas sisuliselt üldse hinnatav kriteerium. Seletuskirjas sätte selgitusena esitatud viide analoogilisele nõudele ravimite jaemüügi puhul ei ole ERHL hinnangul hulgimüügi konteksti üle kantav. Erinevalt ravimite jaemüügist, kus „soodsuse“ kriteeriumi täitmist hinnatakse ravimi patsiendile väljastamise hetke seisuga, siis hulgimüügi korras ravimite hankimise protsessides sellega võrreldav analoogiline hinnanguhetk puudub. Samuti puudub hulgimüüjal erinevalt apteegist õigus ravimipakendit jagada, mistõttu hulgimüüja ja apteegi vaadetes võib „soodsus“ omade erinevat tähendust. Seda eriti käsimüügiravimite puhul, mis näiteks retsepti alusel väljastatavatest hinnakokkulepperavimitest erinevad muuhulgas selle poolest, et nende puhul Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit puudub hinnakokkulepete kontekstiga võrreldav avalikult kättesaadav allikas ja teave selle kohta, et ja/või mis tingimuste võrdluses võiks konkreetse ravimi osas eelisjärjekorras hankimise kohustus üldse kõne alla tulla. Samuti eeldaks muudatuse rakendamine praktikas väga ulatuslikke ümberkorraldusi hulgimüüjate tegevuses, sh IT-arendusi ja igapäevaste tööprotsesside põhimõttelist ümberkujundamist. Seejuurtes ei oleks tegemist ühekordsete ettevalmistustega, vaid muudatus suurendaks hulgimüüjate kohustusi ravimite hankimisel püsivalt, igapäevaselt, igal puhul kui tõusetub vajadus käsimüügiravimite hankimiseks. Muudatuste negatiivne mõju ületaks oluliselt määral sellest potentsiaalselt tekkivat kasu. Hulgimüüjaid põhjendamatult ja ebamõistlikult koormav ning sisult ebaselge kohustus ei saa olla õiguspärane. 8.2 ERHL ei saa eelnõus pakutud kujul toetada ka hinnakokkulepperavimite eelisjärjekorras hankimise kohustust. Leiame, et hinnakokkuleperavimite hankimine on juba piisavalt reguleeritud ravimiseaduse alusel kehtestatud hulgimüügi tingimuste ja korra määruses. Lisaks ei ühti eelnõu ja seletuskiri kavandatava uue kohustuse ulatuse ja sisu osas, mistõttu muudatuse tegelik sisu jääb meile arusaamatuks. Eelnõu kohaselt seisneks uus kohustus „nende ravimite hankimise ja kättesaadavuse tagamises, mille kohta on RaKS alusel sõlmitud hinnakokkulepe“. Seletuskirja kohaselt seevastu „kohustab [muudatus] ettevõtjaid juhul, kui konkreetse toimeainega ravimit turustatakse vi plaanitakse turustada, tagama eelisjärjekorras sama toimeainega kõikide toimeaine sisalduse ja manustamisviisiga hinnakokkuleppega ravimite kättesaadavus ja pakkumine“. ERHL-le jääb eelnõu ja seletuskirja võrdluses ebaselgeks, missuguste ravimite suhtes uus eelishankimise kohustus kehtima peaks. Ebaselguse tõttu sätte tegelikus sisus ei saa me seda toetada ega kahjuks praegusel hetkel selle kohta ka rohkem sisulisi kommentaare pakkuda. Lähtudes eeltoodust tuleks RavS § 44 lg 1 uus p 51 tervikuna eelnõust välja jätta. 8.3 Eelnõu põhjendab RavS § 44 lg 1 uue punkti 51 kehtestamist ja hulgimüüjatele täiendava kohustuse panemist muuhulgas direktiivi 2001/84/EÜ artikli 81 alusel pandud „ravimite kohase ja jätkuva tarnimise kohustusega, et rahuldada patsiendi ravivajadust“ ehk nn public service obligation (PSO) kohustusega. ERHL rõhutab, et PSO-teemalise debatt ei saa piirduda üksnes PSO ühele osapoolele täiendava kohustuse panemisega. Teatavasti kuulub PSO põhimõttesse ka ravimi müügiloa hoidja kohustus tagada omakorda enda klientide, Eestis hulgimüüjate, varustamine. Kui kaaluda eelnõu täiendamist praegu kavandatud viisil, siis peaks sellele vastavalt kindlasti tugevdama ja suurendama ka RavS § 64 lg 3 esimeses lauses sisalduvat müügiloa hoidja turustamiskohustust. Lisaks märgime, et kuna eelnõu teeb uue kohustuse panemisel vahet erinevat liiki hulgimüüjatel ning kohustus ise ei kehtiks kõigi hulgimüüjate suhtes, vaid üksnes rohkem kui ühe müügiloa hoidja ravimeid turustava hulgimüüja puhul, siis tuleks PSO tugevdamisel teatud hulgimüüjate osas (näiteks nn full-line hulgimüüjate puhul) näha ette ka asjakohased kompenseerivad või hüvitavad meetmed. Vastasel juhul tekitaks seadus hulgimüüjate vahel põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise olukorra. ERHL on valmis eelnimetatud teemasid käsitlevates debattides edaspidi osalema. Peame siiski kaheldavaks, kas neid on võimalik sisukalt läbi viia käesoleva eelnõu praeguses menetlusjärgus ja kavandatud ajakavas. Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit 9. Sisse- ja väljaveoloa tähtaeg narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite sisseveol: 6+3 kuud – eelnõu § 1 p 19 – RavS § 22 lg 6 ERHL nõustub eelnõu koostajatega, et narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite sisseveolubade kehtivuse tähtaegade osas on vajalik ette näha erisus võrreldes ülejäänud ravimitega ning nende puhul on põhjendatud loa andmine pikemaks tähtajaks. Eelnõu koostaja toodud põhjendustele ning praktilistele sisseveo kogemustele tuginedes leiavad ERHL liikmed, et narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite sisseveoloa kehtivusaeg peaks olema 6 kuud, mida võiks omakorda vajadusel veel 3 kuu võrra pikendada. 10. Veterinaararsti õiguse piiramine müügiloata ravimi turustamise loa taotlemisel – eelnõu § 1 p 19 – RavS § 21 lg 2 teine lause Ilmselt ekslikult piiratakse eelnõus tänasega võrreldes veterinaararsti õigust esitada müügiloata ravimi turustamise loa taotlus humaanravimi kasutamiseks loomadel. Edaspidi tohiks veterinaararst taotleda üksnes luba müügiloata ravimi turustamiseks veterinaarravimile. ERHL hinnangul ei ole seesugune uus tegevuspiirang olla põhjendatud ning eelnõu sõnastuses võiks jääda seaduse täna kehtiva redaktsiooni juurde. 11. Ravimite tootmise tegevusloa omaja pädeva isiku uue kohustuse ulatusest – eelnõu § 1 p 36 – RavS § 54 lg 1 p 4 Eelnõus täiendatakse tootmise tegevusloa omaja pädeva isiku kohustusi uue punktiga, mille kohaselt peab pädev isik tagama, et ühendusevälises riigis toodetud ravimipartii on toodetud ja kontrollitud võrdväärsete heade tootmistavade kohaselt. ERHL palub seletuskirja täiendada selgitusega selle kohta, kas käesolevas sättes nimetatud kohustus rakendub praktikas üksnes nö ravimite Eestisse sisseveohetke olukorras või lisaks ka siseriiklikult ravimi pakendile info lisamisel – näiteks erialaorganisatsiooni taotluse alusel sisse veetud müügiloata ravim, mille pakendile lisatakse siseriikliku käitlemise käigus tootmise tegevusluba omavas ettevõttes lisainfot? 12. Ravimi reklaamimise õiguse andmine kõigile isikutele ning seonduvad muudatused – eelnõu § 1 p 52, 53, 56-58, 60, 64, 67 – RavS § 82 lg 5 p 2, § 83 lg 2, § 83 lg 8, § 85 lg 1, § 86 lg 1, § 1011 lg 1 p 3, § 108 lg 1 Eelnõuga laiendatakse ravimite reklaamimise õigust igaühele. Seega tohivad edaspidi ravimeid reklaamida ka ravimi hulgimüüjad, samuti apteegid jt isikud. Vastavalt laiendatakse ka ravimite reklaamimisega seotud reeglite kohaldamisala, reklaamitegevuste ja materjalide dokumenteerimis- ja säilitamiskohustusi, teatud ulatuses Ravimiameti ees aruandluse kohustust ning vastutust asjakohaste reeglite rikkumise eest. ERHL hinnangul vajaks ravimireklaamiga seonduvat muudatused eelnõus täiendavalt läbitöötamist, et oleks üheselt selge, missuguses osas ja kellele reklaamisätted ja -piirangud kohalduvad ning kuidas need muudatused hakkavad mõjutama tänaste ravimi turustajate tegevust. Eelnõu sätteid koosmõjus hinnates tõusetub kahtlus, et muudatuse mõjusid ei ole hulgimüüjate kui põhitegevusena ravimeid turustavate ja müüvate ettevõtete tegevuse kontekstis piisavalt hinnatud. Sõltuvalt „ravimireklaami“ mõiste sisuliselt tõlgendamisest praktikas võib potentsiaalselt tekkida oht, kus iga hulgimüüja ja/või apteegi tegevus ravimite müügipakkumiste esitamisel, ravimite turustamisel ja kliendiprogrammide rakendamisel võiks edaspidi alluda ravimireklaami nõuetele. Seesugune tõlgendusvõimalus ning sellega automaatselt kaasnevad täiendavad kohustused ravimeid turustavatele hulgimüüjatele peab olema välistatud. Arvestama peab, et Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit hulgimüüjate osas on müügipakkumuste tegemine juba kehtivalt RavS-is reguleeritud. Nende kasvõi potentsiaalne allutamine ka ravimireklaami reeglistikule oleks selgelt ebamõistlik, kuna ravimite hulgimüügi eesmärgiks ongi ravimeid turustada ja müüa. Lähtuvalt eeltoodust vajab eelnõu ja seletuskiri uute reklaamireeglite kohaldamisala ja -ulatuse osas läbimõtlemist ja täiendavat selgitamist. Kindlasti vajab selgelt piiritlemist reklaami tellimise, avaldamise ja teostamisega seotud vastuse küsimus. Vastasel juhul muudaks eelnõu ravimireklaami reeglistiku võrreldes kehtivas õiguses sätestatuga oluliselt ebaselgemaks. Toome probleemi ilmestamiseks alljärgnevalt mõned esmaselt tõusetunud küsimused ja näiteid, millega selgitamist vajab küsimustering kardetavasti siiski ei piirdu: - Eelnõu § 1 p-ga 56 muudetava RavS § 83 lg 8 kohaselt peab edaspidi reklaammaterjale ja reklaami avalikustamist käsitlevaid dokumente säilitama „reklaami tellija, teostaja või avalikustaja“. Eelnõust ei selgu, kes eelnimetatud isikutest siis tegelikult säilitamise kohustust peab täitma ja vastutust kandma. - Eelnõu § 1 p 57 ja 58 muudetava RavS § 85 lg 1 ja lg 2 kohaselt peab ravimireklaami tellija tagama, et ravimireklaamis kasutatud tsitaadid teaduskirjandusest peavad olema esitatud koos viitega algallikale ning algallika koopia tuleb nõudmise korral esitada kolme tööpäeva jooksul. Samuti peab ravimit reklaamides olema kättesaadav asjakohane ravimi omaduste kokkuvõte. ERHL hinnangul võivad nimetatud nõuded olla põhjendatud, küllaltki selgepiirilised ja täidetavat tänases olukorras, kus ravimit tohib reklaamida üksnes müügiloa hoidja. Samade nõuete tegelik sisu muutub aga väga keeruliselt hinnatavaks olukorras, kus ravimireklaamina võib potentsiaalselt käsitleda väga laia või kogu hulgimüüja tegevusspektrit ravimite turustamisel (sama ka apteegi puhul). - Eelnõu § 1 p 60 sätestab RavS § 86 lg-s 1 keelu anda ravimite müügi mõjutamise eesmärgil arstidele, proviisoritele ja farmatseutidele kingitusi, mille väärtus ületab 6.40.-. Keeld on mõistetav kehtiva õiguse kontekstis, kus sätet kohaldatakse ravimi müügiloa hoidjate suhtes. Eelnõu muutuvas kontekstis tõusetub aga küsimus keelu edaspidisest kohaldamialast ja kohaldamise ulatuses, sealhulgas näiteks töösuhete raames ravimite hulgimüüja juures või apteegis. Ilmselt vajaks täpsustamist ka küsimus sellest, keda peab mõistma sättes nimetatud „proviisori ja farmatseudina“. Kuna eelnõus on keeld sätestatud müügiloa hoidjale, tema volitatud isikule ja 3. isikule, siis tuleks selguse huvides vähemalt seletuskirjas sõnaselgelt defineerida ka „3. isiku“ mõiste. - Kuna valdav osa ülejäänud RavS § 86 sätteid, mis käsitlevad arstide, proviisorite ja farmatseutide toetamist erialaüritusel osalemisel, asjakohast aruandlust, piiranguid jms tegevusi jääksid ka edaspidi kohalduma üksnes müügiloa hoidjate ja nende volitatud isikute suhtes, siis vajab vastamist küsimus, kas hulgimüüjad (samuti apteegid ja muud isikud) tohivad proviisorite, farmatseutide üritusi edaspidi korraldada piiranguvabalt või on nende korraldamine täilikult keelatud – näiteks hulgimüüja poolt korraldatavad infopäevad apteekritele vms? Oleme valmis nimetatud küsimuste osas edasiseks diskussiooniks, kuid neile selget vastust ning uue regulatsiooni tegeliku sisu osas selgust saamata ei pea ERHL õigeks praegusel kujul ravimireklaami muudatustega edasi liikumist. 13. Eelnõu jõustumiseks ja rakendamiseks on vajalik 6-kuuline üleminekuaeg (vacatio legis) – eelnõu § 2 p 1 Arvestades eelnõuga kavandatavate muudatuste väga suurt sisulist mahtu, mille rakendamiseks peavad ravimihulgimüüjad oma tegevust, samuti igapäevaseid ravimite käitlemise protseduure ja süsteeme (sh eeldatavasti IT-süsteemid), olulisel määral muutma, arendama ja kohandama, peame oluliseks, et vähemalt ravimite erilubade, sisse- ja väljaveo reeglite osas kavandataks muudatuste jõustumine nii, et seaduse ja kõigi selle rakendusmääruste vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääks minimaalselt 6 kuud. Lisaks tuleb jõustumisaja kavandamisel arvestada, et see ei langeks kokku teiste ravimivaldkonda ja sellega piirnevaid valdkondi puudutavate põhimõtteliste reformide rakendamise algusega (näiteks nn apteekide omandireformi rakendumine 1.4.2020. a ning uue meditsiiniseadmete määruse (EL) 2017/745 kohaldamise algus 26.5.2029. a. Eelnõu rakendamiseks vajalike ettevõttesiseste äriprotsesside ja -süsteemide kohandamine ning arendamine eeldab ka ravimite käitlemise ja hankimise Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit jm turustustegevuste eest vastutavate töötajate koolitamist. Seega ei tohi eelnõu jõustumist kavandada suvisele ega aastavahetuse puhkuste- ja pühadeperioodile. Palume eelnimetatud põhimõtteid arvestada eelnõu jõustumise kavandamisel ning sõltuvalt eelnõu edasise menetluse käigust kindlasti kohandada § 2 lg-s 1 sätestatud jõustumisaega 1.7.2020. a. Täname veelkord eelnõu arvamuse andmiseks saatmise eest. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Teet Torgo tegevdirektor Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401 Saatja: Teet Torgo <[email protected]> Saadetud: 16.08.2019 19:42 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: Eda Lopato <[email protected]>; Helen Berk <[email protected]> Teema: ERHL arvamus ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule Tere Edastan Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu nimel arvamuse ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule (lisatud kirjale). Täname arvamuse küsimise ning vastamistähtaja pikendamise eest. Peame oluliseks märkida, et planeeritav eelnõu sisaldab endas väga ulatuslikke ja turuosaliste tööprotsessidesse sisuliselt ümber kujundavaid muudatusi. Paraku jäi eelnõu kohta arvamuse andmine aeg kesksuvisesse puhkusteperioodi, mis oluliselt kitsendas ettevõtete võimalusi muudatuste põhjalikuks läbiarutamiseks. Sellega seoses pean uute seadusemuudatuste jõustumise osas äärmiselt oluliseks rõhutada, et nende rakendamiseks tuleb jätta piisavalt pikk ja mõistlik ajavaru. Seaduse ja kõigi selle rakendusmääruste vasutvõtmise ja jõustumise vahele tuleks jätta vähemalt 6-kuuline ettevalmistusperiood. Kuna muudatuste tõttu tuleks olulisel määral uuendada hulgimüüjate sisemisi tööprotseduure, IT- jm süsteeme, koolitada töötajad ja kavandada muud ettevalmistavad tegevused, siis ei saa eelnõu kavandada kesksuvele või aastalõpu ja -vhaetuse pühade perioodi. Samuti tuleks eelnõu jõustumine planeerida aega, mis ei kattuks samaaegselt kavandatud ja valdkonda põhimõtteliselt mõjutavate või muutvate paralleelsete reformide rakendumisega. Praeguse eelnõu kontekstis omaks siin ennekõike tähednust näiteks nn apteegireformi rakendumine 1.4.2020 ja meditsiiniseadmete valdkonnas uue EL määruse rakendumine 26.5.2020. Seoses apteegireformiga peame oluliseks taaskord rõhutada, et kahjuks ei tundu riik piisavalt teadvustavat reformi tegelikku negatiivset mõju ja ulatuslikkust ravimisektorile tervikuna. Selle kinnituseks saab pidada ka praegust eelnõu, mille vastuvõtmine (SoM tööplaani kohaselt 1.3.2020) ning jõustumine (eelnõu kohasetl 1.7.2020) on kavandatud täpselt apteegireformi rakendumise kõrghetkeks, kuid eelnõus ega seletuskirjas reformiga seotud problemaatikale tähelepanu ei pühendata. Kinnitame siinjuures taas ERHL varasemat seisukohta, et apteegireformi elluviimine oleks meiie hinnangul põhjendamatu ning sellega kaasnevate kahjulike mõjude ärahoidmiseks on vajalik seadusandja- ja valitsusepoolne aktiivne tegevus, sh vajadusel asjakohased õigusloomelised algatused. Lugupidamisega, Teet Torgo ERHL
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →