NÕUKOGU OTSUS
14. august 2019 nr 20
Eesti Haigekassa 4 aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtete ja Eesti
Haigekassa 2020. aasta eelarve projekti ettevalmistamise nõuete kinnitamine
Otsus tehakse Eesti Haigekassa seaduse §36 lõike 11 ja Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a
määruse nr 3 “Eesti Haigekassa põhikiri” § 8 punktide 7 ja 71 alusel juhatuse ettepanekul.
Kinnitada Eesti Haigekassa 4 aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtted
aastateks 2020–2023 ja Eesti Haigekassa 2020. aasta eelarve projekti ettevalmistamise nõuded
(lisatud).
/allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Kiik
Eesti Haigekassa nõukogu esimees
Koostaja: Triin Tommingas
Koostas: [Ees- ja perekonnanimi]
Eelarve planeerimise
põhimõtted aastateks
2020 2023
0
Üldpõhimõtted..................................................................................................................................................................... 2
I Tulud .................................................................................................................................................................................................................................. 3
II Tervishoiukulud ............................................................................................................................................................................................................ 4
1. Tervishoiuteenused .............................................................................................................................................................................................. 4
1.1. Haiguste ennetamine.............................................................................................................................................................................. 4
1.2. Üldarstiabi .................................................................................................................................................................................................... 4
1.3. Eriarstiabi ...................................................................................................................................................................................................... 4
1.4. Õendusabi .................................................................................................................................................................................................... 5
1.5. Hambaravi .................................................................................................................................................................................................... 5
1.6. Kiirabi .............................................................................................................................................................................................................. 5
1.7. Ravikindlustamata isikute vältimatu ravi ....................................................................................................................................... 5
2. Tervise edendamine ............................................................................................................................................................................................ 5
3. Ravimid ...................................................................................................................................................................................................................... 5
3.1. Kindlustatutele kompenseeritavad ravimid ................................................................................................................................... 5
3.2. Täiendav ravimihüvitis ............................................................................................................................................................................ 6
3.3. Muud ravimid .............................................................................................................................................................................................. 6
4. Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud ........................................................................................................................................................... 6
5. Meditsiiniseadmehüvitised............................................................................................................................................................................... 6
6. Kindlustatu ravi välisriigis .................................................................................................................................................................................. 6
7. Muud kulud .............................................................................................................................................................................................................. 7
7.1. Toetustegevused ....................................................................................................................................................................................... 7
7.2. Euroopas kindlustatute tervishoiuteenused .................................................................................................................................. 7
7.3. Muud kulud .................................................................................................................................................................................................. 7
III Tegevuskulud .............................................................................................................................................................................................................. 7
IV Jaotamata tulemi kasutamine ja reservid ...................................................................................................................................................... 7
V Finantsprognoos aastateks 2020-2023 ........................................................................................................................................................... 8
Lisa 1 Eesti Haigekassa eelarve struktuur .......................................................................................................................................................... 10
1
Üldpõhimõtted
Eelarve planeerimise põhimõtete dokument sätestab nelja aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtted
ning selle alusel tehakse ettepanek Vabariigi Valitsusele eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta
eelarvepositsiooni kohta.
4 aasta finantsprognoosi põhiraamistiku moodustab Rahandusministeeriumi poolt koostatud riigieelarve strateegias
toodud haigekassa tulud ja eelarvepositsioon. Vastavalt riigieelarve strateegiale on haigekassa eelarvepositsiooniks
aastal 2020 kinnitatud 5,0 miljonit eurot, 2021. aastaks 2,3 miljonit eurot ning aastateks 2022 ja 2023 tasakaalus eelarve
ehk 0 tulem.
Haigekassa tegevuse eesmärk on ravikindlustushüvitiste võimaldamine kindlustatutele vastavalt ravikindlustuse
seadusele ja haigekassa eelarve võimalustele, et tagada ravikindlustusvahendite efektiivne ja eesmärgipärane
kasutamine, ravikindlustussüsteemi rahaline jätkusuutlikkus ning kindlustatutele tervishoiukulude kättesaadavus
õigusaktidega sätestatud ulatuses ja tähtaegadel.
Haigekassa eelarve planeerimine toimub jooksvalt nelja aasta peale ette sellega tagatakse tervishoiusüsteemi
rahastamise stabiilsus ja areng ning võimaldatakse kõikidel osapooltel aru saada ravikindlustussüsteemi
finantseerimispõhimõtetest ja hüvitiste liikide vahelistest proportsioonidest.
Järgmise nelja aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimisel lähtutakse eesmärgist tagada kindlustatutele
tervishoiukulude kättesaadavus. Seejuures arvestatakse elanikkonna vanust ja tervislikku seisundit ning ravikvaliteedi
arengut soodustades kvaliteetsete ja kulutõhusate ravimeetodite kasutust.
Prognoosi koostamisel lähtutakse eeskätt:
▪ haigekassa arengukava prioriteetsetest valdkondadest ja tegevustest;
▪ kehtivast seadusandlusest;
▪ valitsuskabineti otsusest tulubaasi laiendamisel ning tervishoiukulude konsolideerimisest Eesti Haigekassa
eelarvesse;
▪ Rahandusministeeriumi majandusprognoosidest;
▪ kehtivatest kollektiivlepingutest;
▪ Eesti Haigekassa nõukogu poolt kinnitatud eelmise 4 aasta prognoosi (2019 2022) põhimõtetest;
▪ kollektiivlepingu sõlmimise eelduste loomise kokkuleppest (28.11.2018);
▪ ühiste kavatsuste protokollist (21.03.2017);
▪ 2019 riigieelarve seaduses toodud Eesti Haigekassa järgneva 4 aasta eelarvepositsioonist ning 2023. aastal
eelarve tasakaalust.
Haigekassa eelarve koosneb haigekassa majandusaasta tekkepõhistest kuludest ja kulude katteallikatest. Kulude
katteallikad koosnevad majandusaasta tuludest ning eelmiste perioodide jaotamata tulemist.
Haigekassa eelarve struktuur on toodud käesoleva dokumendi lisas 1 ning alljärgnevalt on toodud selgitused
eelarveridade sisu kohta koos peamiste planeerimise põhimõtetega.
2
I Tulud
Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa
Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa tulu lähtub Rahandusministeeriumi majandusprognoosist. Alates 2022. aastast ei
maksa riik sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 13% isikute eest, kes on loetletud sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktides
1. ja 5.
Tegevustoetus
Tegevustoetuse eesmärk on laiendada ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada selle sõltumist vaid tööhõivel põhinevast
rahastamisest ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Riigieelarvest kantakse
eraldisena Eesti Haigekassa eelarvesse mittetöötavate vanaduspensionäride pensionite kogusummast 2020. aastal 11%,
2021. aastal 12% ja alates 2022. aastast 13%.
Tegevustoetuse summa prognoos tuleneb Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi (SKA) iga-aastasest
prognoosist.
Tulud kindlustuslepingute alusel
Tulud kindlustuslepingute alusel tähendab kindlustatud inimesega võrdsustamise lepingust ja Eestis elavate Vene
Föderatsiooni sõjaväepensionäride kindlustamisest saadud tulusid. Planeerimisel lähtutakse eelnevate aastate
kasvutrendist.
Sissenõuded ja tulud ravikindlustushüvitistelt
Sissenõuetena kajastatakse kindlustusfirmadele esitatud liikluskahju tagajärjel väljamakstud tervishoiukulude
sissenõuded ning tervishoiuteenuse osutajatele, apteekidele ja kindlustatutele kontrolli tulemusel esitatud nõuded.
Planeerimisel lähtutakse eelnevate aastate kasvutrendist.
Finantstulu
Riigi kontsernikontol hoitavate haigekassa vabade vahendite, riskireservi ja reservkapitali jääkidelt saadav tulu
planeeritakse lähtudes Rahandusministeeriumi kassareservi tulususe prognoosist, arvestades aasta keskmise vahendite
saldoga.
Muud tulud
Muudes tuludes kajastatakse haigekassa poolt esitatud nõuded Euroopa Liidu liikmesriikide pädevatele asutustele nende
riikide kindlustatutele Eestis osutatud raviteenuste eest, tulu raviteenuste arvete töötlemisest ning tegevuskulude ja
ravikindlustuse kuludega seotud valuutakursi muutuste kasumid.
3
II Tervishoiukulud
1. Tervishoiuteenused
Haigekassa prioriteediks on jätkuvalt tagada kvaliteetse arsti- ja õendusabi õigeaegne kättesaadavus ning ennekõike
toetades esmatasandi tervishoiu arengut. Ühtlasi on haigekassa eesmärgiks jätkuvalt laiendada teenuste paketti
tõenduspõhiste ja kulutõhusate diagnostika- ja ravimeetodite lisamisega.
Haigekassa arvestab tervishoiuteenuste hinnakujunduses pidevalt vajadusega tagada Eesti tervishoiusüsteemi
jätkusuutlikkus. Tervishoiuteenuste 4 aasta prognoosi koostamisel on arvestatud tervishoiutöötajate palgakasv lähtuvalt
kehtivast kollektiivlepingust ning kollektiivlepingu kehtivuse lõppemise järel Eesti keskmise palga kasv vastavalt
Rahandusministeeriumi majandusprognoosile. Uue kollektiivlepingu (alates 2021. aasta) allkirjastamise järel on oht
teenuste kättesaadavuse vähenemisele, sest kollektiivlepingu palgakasvu mõju prognoosile on suurem kui keskmise
palgakasvu mõju.
Igal aastal vaatame üle olemasolevate teenuste nimetusi ja hindasid, et need kajastaksid kaasaegset teenuste osutamist.
Teenuste hinnakujundus tugineb tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõttel kirjeldatakse vastava tervishoiuteenuse
osutamiseks vajalikud tegevused ning nende tegevuste läbiviimiseks vajaminevad ressursid.
Viimaste aastate jooksul on ravikindlustatute arv olnud stabiilne. Kindlustatutele tervishoiuteenuste kättesaadavuse
tagamiseks ning ravijuhtude planeerimisel on eesmärk hoida prognoosiperioodil eriarstiabi ja statsionaarse õendusabi
ravijuhtude arv stabiilsena. Tervishoiuteenuste prognoosi koostamise aluseks on metoodiliselt koostatud Haigekassa
nõudluse ja tervishoiuteenuste 4 aasta prognoos, mis omakorda sisaldab teenuse kasutuse trendi, arvestab
Maailmapanga analüüsi tulemusi, esmatasandi arengusuundi ning kvaliteetse ravi ühtlase kättesaadavuse tagamise
iga-
aastaselt hinnatud kindlustatute tervishoiuteenuste vajadus ehk nõudlus on haigekassa eelarve ja tervishoiuteenuse
osutajatega sõlmitavate ravi rahastamise lepingutega kaetud.
Muude kulude kasvu aluseks on prognoosiperioodil võetud tarbijahinnaindeksi (THI) kasvu eeldused, millele oleme sisse
arvutanud efektiivsuse komponendi.
1.1. Haiguste ennetamine
Haiguste ennetamise eesmärk on avastada inimese haiguseelne seisund võimalikult vara ja rakendada meetmed
haigestumise vältimiseks. On oluline tähele panna, et haiguste ennetamise eraldiseisva eelarve alt toetatakse ainult osa
haigekassa poolt finantseeritavatest ennetustegevustest. Eraldi eelarvestamise üheks põhjuseks on vajadus uusi
ennetustegevusi väljaarendamise faasis sihipärasemalt jälgida, et tagada nende rakendumine ja piisav sihtrühma
hõlmatus. Nende eesmärkide saavutamisel on võimalik väljaarendatud ennetustegevused integreerida kas eriarstiabi või
esmatasandi osaks.
1.2. Üldarstiabi
Haigekassa peab oluliseks tugevdada ja laiendada perearstide- ja õdede ravi koordineerija ning tervisenõustaja rolli.
Perearstiabis on haigekassa prioriteediks, et peamised vajalikud uuringud ja protseduurid saaksid patsientidele määratud
ja tehtud perearsti poolt või tema koordineerimisel. Samuti toetame perearstide ja eriarstide aktiivse koostöö arendamist
e-konsultatsiooni teenusena ning panustame elektroonilise saatekirja kiiresse väljatöötamisse, hõlbustamaks perearstide
ja eriarstide koostööd patsientide ravis ja saatekirjade diferentseerimist vastavalt patsiendi terviseseisundile.
Prognoosiperioodil jätkame tervisekeskuse teenuste arendamisega ning perearstidele motiveerivate rahastusmudelite
loomise ja arendamisega.
1.3. Eriarstiabi
Haigekassa prioriteediks eriarstiabis on HVA võrgustumise toetamine, mis võimaldaks parandada patsiendi tervikkäsitlust
eriarstiabis, vähendada dubleerivaid tegevusi ja tervishoiuressursside ebaoptimaalset kasutust. Prognooside koostamisel
lähtume hetkel kehtivatest rahastamismudelitest ning prognoosiperioodil teada olevatest tasustamismudelite
muutustest.
4
Et tagada kvaliteetne ja vajamineva ravi saamine õigel ajal, õiges kohas ning haiglate toimetulek, jätkame Hiiumaa
Haigla eelarvepõhise rahastamise mudeliga.
2019. aastal alustasime raviteekonna põhise rahastamise piloteerimist insuldi näitel, et saada ülevaade patsiendi
tervikkäsitlusest ning positiivsete tulemuste korral kaaluda laialdasemalt episoodipõhise rahastamise sisseviimist teenuste
eest tasumisel.
1.4. Õendusabi
Õendusabi arengus on lähiaastate märksõnaks kvalitatiivne kasv. Statsionaarse õendusabi kasutust mõjutavad
lähitulevikus kindlasti ka koostöös Sotsiaalministeeriumiga väljatöötatavad ühtsetel põhimõtetel hooldus- ja õendusabi
vajaduse hindamise põhimõtted ja juhendid. Koduõendusteenuse kättesaadavuse arendamiseks on planeeritud
täiendavalt rahalisi vahendeid kogu planeerimisperioodiks.
1.5. Hambaravi
Haigekassa hambaravi eelarve sisaldab laste hambaravi, hambahaiguste ennetamise ning täiskasvanute hambaravi- ja
proteesihüvitise kulud.
Prioriteediks on laste hambahaiguste ennetuse ja ravi teenuste kättesaadavuse ühtlustamine ja parandamine. Prognoosi
koostamisel arvestame 2019. aasta suvel lõppenud laste hambaravi hanke tulemustega, mis laiendab laste ligipääsu
hambaravi teenustele.
Täiskasvanute hambaravi- ja proteesihüvitise planeerimisel lähtume kehtivatest hüvitise määradest.
1.6. Kiirabi
Alates 2019. aastast muutus kiirabi hinnamudel ning kiirabipidajatega sõlmisime 2019. aastast kiirabiteenuse
osutajatega 3 aastased lepingud. Prognoosi koostamisel arvestame võimalike muutustega kiirabiteenuse osutamisel sh
kiirabi välijuhi lisandumisega 2019. aasta suvest.
1.7. Ravikindlustamata isikute vältimatu ravi
Alates 2019. aastast rahastab haigekassa ravikindlustamata inimeste vältimatut ravi ning 4 aasta prognoosi koostamisel
tugineme eelnevate aastate teenuse kasutuse andmetele.
2. Tervise edendamine
Tervise edenduse valdkonnas lähtume prognoosi koostamisel haigekassa arengukavas seatud eesmärkidest. Tervise
edendamise projektide alla planeeritakse ka patsiendijuhendite ning kliiniliste auditite süsteemi arendamise, juhendite
väljatöötamise ja väljaandmisega seotud kulud.
3. Ravimid
3.1. Kindlustatutele kompenseeritavad ravimid
Alates 1. jaanuarist 2018 tegeleb Eesti Haigekassa soodusravimite hinnakokkulepete sõlmimise ja muutmisega, arvutab
soodusravimite piirhindu, menetleb soodusravimite loetelu taotlusi ja koordineerib ravimikomisjoni tööd. Soodusravimite
kulu on haigekassale avatud kohustus, seega peab haigekassa tagama võetud kohustuste täitmise sõltumata tulude
muutustest.
5
Prognoosi koostamisel arvestame haigekassa ravimite loetelu täiendamist uute ravimitega, osade bioloogiliste ravimite
liikumisega haiglaravimite loetelust soodusravimite loetellu ning ravimite hinnakokkuleppeid, mis aitavad hoida ravimite
kulud kontrolli all.
3.2. Täiendav ravimihüvitis
Täiendava ravimihüvitise planeerimisel lähtutakse eelnevate aastate kasutusest.
3.3. Muud ravimid
Muudes ravimites kajastatakse HIV/AIDS ravimite kompenseerimist, tuberkuloosiravimite kompeseerimist,
immuunpreparaatide soetamisega seotud kulud ja antidootide kulud. Lisaks kajastatakse siin kunstliku viljastamise ja
embrüokaitse seaduse alusel hüvitatavad ravimid.
4. Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud
Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida makstakse töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule,
kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatud tulu.
Eelarve planeerimisel lähtutakse eelnevate aastate järgmistest näitajatest:
▪ töövõimetuspäevade arv,
▪ tööhõive kasv,
▪ töötavate kindlustatute arv,
▪ töövõimetuspäevade arv töötava kindlustatu kohta,
▪ keskmise päevapalga kasv lähtuvalt Rahandusministeeriumi majandusprognoosist
▪ päeva keskmine hüvitis,
▪ kehtivast seadusandlusest.
Ajutise töövõimetushüvitiste kulude kasvu peamiseks teguriks on prognoositav keskmise palga tõus järgnevatel
perioodidel, millest tulenevalt kallineb haigekassa poolt hüvitatavate töövõimetuspäevade maksumus.
Prognoosi koostamisel arvestame vanemareformiga, mille kohaselt Eesti Haigekassa alates 2022. aastast enam
sünnitushüvitist ja lapsendamishüvitist ei maksa.
5. Meditsiiniseadmehüvitised
Meditsiiniseadmete osas on tegemist haigekassale avatud kohustusega, mistõttu mõjutab kulude tõusu eeskätt
kindlustatute teadlikkuse kasvust tingitud nõudlus. Kulude tõusu mõjutab ka uute tõenduspõhiste ja kulutõhusate
seadmete lisamine meditsiiniseadmete loetellu ja hüvitatavate meditsiiniseadmete maksimumkoguste muutmine.
Arvestame eelnevate aastate kasvutrendiga.
6. Kindlustatu ravi välisriigis
Kindlustatu ravi välisriigis koosneb plaanilisest ravist välisriigis ning hüvitistest seoses Euroopa Liidu õigusaktidega, kus
hüvitise saajaks on Eesti Haigekassa kindlustatu.
Tervishoiuteenuste osutamist ning selle eest tasumist reguleerib EL riikide sotsiaalkindlustussüsteeme koordineeriv
Euroopa Nõukogu määrus, millest tulenevad tervishoiuteenuste hüvitised on haigekassale avatud kohustus.
6
7. Muud kulud
7.1. Toetustegevused
Toetustegevuste all kajastatakse HIV-i ja AIDS-i ravikonsiiliumi töö toetamisega seotud kulud, meremeeste
ööpäevaringse eesti ja inglisekeelse meditsiinilise kaugkonsultatsiooniga seotud kulud. Aastast 2020 lisanduvad riikliku
siirdamisasutuse ülesannete täitmisega ning residentuuri konsolideerimisega seotud kulud.
7.2. Euroopas kindlustatute tervishoiuteenused
EL liikmesriikide kindlustatute vajamineva arstiabi eest tasub esmalt haigekassa, aga tervishoiuteenuste kulude lõplikuks
kandjaks jääb isiku kindlustajariik.
7.3. Muud kulud
Muude kulude all on kajastatud tervishoiukulude erandkorras hüvitamine ning innovatsioonifondi kulud.
III Tegevuskulud
Lähtuvalt tervishoiusüsteemi arendusvajadusest, planeerime 2020. aastaks tervishoiu administreerimise tegevuskulude
moodustamist 1% kogukuludest.
Tööjõukulude kasv peegeldab haigekassa eesmärki hoida oma personal kompetentsena ning põhipalk tööjõuturul
konkurentsivõimelisena. Haigekassa prognoositavad tööjõukulud kasvavad Eesti keskmise palgakasvuga samas tempos.
Majandamiskulude all on kajastatud haigekassa igapäevategevusega seotud kulud, sealhulgas ka haigekassa töötajate
koolituskulud, konsultatsioonide (sealhulgas auditeerimiskulud) ja uuringute ning sisekommunikatsiooni kulud.
Haigekassa prioriteediks on arendada ja tagada infotehnoloogilised muudatused kliinilise otsustustoe projekti,
digiregistratuuri ning ühtse partnerhalduse infosüsteemi järgmiste etappide arendamiseks.
Arenduskulude alla planeeritakse tervishoiuteenuste arenduskulud nagu näiteks tervishoiukulude auditeerimise ja
konsultatsioonide kulud. Kuna arenduskulud toetavad kogu tervishoiusüsteemi arengut, siis planeerime arenduskulude
kasvu samas tempos haigekassa eelarve tulude kasvuga.
Muude tegevuskulude all on suurim kuluartikkel käibemaksukulu haigekassa tegevuskuludelt.
IV Jaotamata tulemi kasutamine ja reservid
Reservide moodustamist reguleerib Eesti Haigekassa seadus.
Reservkapitali suuruseks on 5,4% eelarve mahust (arvutuse aluseks on eelarve aasta kulude kogusumma).
Riskireservi suuruseks on 2% tervishoiukulude eelarve mahust.
Eesti Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata tulemit saab kasutada vastavalt Eesti Haigekassa seaduse paragrahvile
36¹.
7
Tabel 1. Eesti Haigekassa eelarvepositsioon 2020 2023 tuhandetes eurodes
2019 2019 2020 2021 2022 2023
eelarve prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos
Eelarve tulud kokku 1 457 733 1 466 678 1 568 640 1 670 887 1 716 206 1 781 664
Eelarve kulud kokku 1 453 564 1 461 792 1 563 610 1 668 607 1 716 206 1 781 664
Eelarve tulem 4 169 4 886 5 030 2 280 0 0
Tabel 2. Eesti Haigekassa reservid 2020-2023 tuhandetes eurodes
2019 2019 2020 2021 2022 2023
eelarve prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos
Reservkapital 78 492 78 492 84 435 90 105 92 675 96 210
Riskireserv 28 805 28 805 30 970 33 049 33 985 35 281
Jaotamata tulem 88 239 88 955 85 878 80 410 76 903 72 072
Reservid KOKKU 195 537 196 253 201 283 203 563 202 847 202 847
V Finantsprognoos aastateks 2020-2023
Tabel 3. Eesti Haigekassa finantsprognoos aastateks 2020 2023 tuhandetes eurodes
2019 2019 2020 2021 2022 2023
eelarve prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos
HAIGEKASSA TULUD
EELARVE TULUD KOKKU 1 457 733 1 466 678 1 568 640 1 670 887 1 716 206 1 781 664
TERVISHOIUKULUD
Tervishoiuteenuste kulud 1 071 165 1 074 765 1 132 005 1 211 452 1 285 795 1 348 871
Tervise edendamise kulud 2 400 2 400 2 815 3 150 3 450 3 550
Ravimite kulud 169 302 172 500 183 284 192 139 200 981 210 283
Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud 166 166 169 026 176 881 187 142 145 188 134 468
Meditsiiniseadmete hüvitise kulud 11 078 11 078 11 854 12 683 13 571 14 521
Eestis kindlustatute ravi välisriigis 14 911 14 911 15 711 17 411 19 311 21 411
Muud kulud * 5 242 3 812 25 960 28 460 30 960 30 960
Tervishoiukulud kokku 1 440 264 1 448 492 1 548 510 1 652 437 1 699 256 1 764 064
HAIGEKASSA TEGEVUSKULUD
Haigekassa tegevuskulud kokku 13 300 13 300 15 100 16 170 16 950 17 600
EELARVE KULUD KOKKU 1 453 564 1 461 792 1 563 610 1 668 607 1 716 206 1 781 664
TULEM 4 169 4 886 5 030 2 280 0 0
* - aastast 2020 lisanduvad riikliku siirdamisasutuse ülesannete täitmisega ning residentuuri konsolideerimisega seotud kulud
8
Tabel 4. Eelarveridade kasvud aastatel 2020 2023
2020 prognoos vs 2020 prognoos vs 2021 prognoos vs 2022 prognoos vs 2023 prognoos vs
2019 eelarve 2019 prognoos 2020 prognoos 20221 prognoos 2022 prognoos
Tulude kasv 7,6% 7,0% 6,5% 2,7% 3,8%
Tervishoiuteenuste kasv 5,7% 5,3% 7,0% 6,1% 4,9%
Ravimite kasv 8,3% 6,3% 4,8% 4,6% 4,6%
Ajutise töövõimetuse hüvitise
6,4% 4,6% 5,8% -22,4% -7,4%
kasv
Eelarve kasv 7,6% 7,0% 6,7% 2,9% 3,8%
9
Lisa 1 Eesti Haigekassa eelarve struktuur
I osa Tulud Summa tuhandetes eurodes
1.1. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa
1.2 Tegevustoetus
1.3. Tulud kindlustuslepingute alusel
1.4. Sissenõuded ja tulud ravikindlustushüvitistelt
1.5. Finantstulud
1.6. Muud tulud
Eelarve tulud kokku
II osa Tervishoiukulud
2.1. Tervishoiuteenused
s.h haiguste ennetamine
üldarstiabi
eriarstiabi
õendusabi
hambaravi
kiirabi
ravikindlustamata isikute vältimatu ravi
2.2. Tervise edendamine
2.3. Ravimid
2.4. Ajutise töövõimetuse hüvitis
2.5. Meditsiiniseadmehüvitis
2.6. Kindlustatu ravi välisriigis
2.7. Muud kulud
Tervishoiukulud kokku
III osa Haigekassa tegevuskulud
3.1. Tööjõukulud
3.2. Majandamiskulud
3.3. Infotehnoloogia kulud
3.4. Arenduskulud
3.5. Muud tegevuskulud
Haigekassa tegevuskulud kokku
Eelarve kulud (II-III osa) kokku
Eelarve aasta tulem
IV Reserv
Reservkapitali muutus
Riskireservi muutus
Jaotamata tulemi muutus
Kokku reservide muutus
10
11
Sotsiaalministeerium
[email protected]
[email protected]
[email protected] 16.08.2019 nr 1.1-8/26296
Eesti Haigekassa nõukogu otsuse saatmine
Lugupeetud Sotsiaalminister
Käesolevaga edastame Eesti Haigekassa nõukogu 14. augusti 2019. a otsuse nr. 20 „Eesti
Haigekassa 4 aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtete ja Eesti Haigekassa
2020. aasta eelarve projekti ettevalmistamise nõuete kinnitamine“.
Eesti Haigekassa seaduse §36 lõike 1¹ kohaselt esitab haigekassa nõukogu sotsiaalministri
kaudu Vabariigi Valitsusele eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta
eelarvepositsiooni ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 21. augustiks. Ettepanekule
lisatakse analüüs, millest nähtuvad haigekassa järgneva nelja kalendriaasta kulud ja kulude
katteallikad, arvestades makromajanduslikku ja tervishoiu arengu prognoosi.
Eesti Haigekassa eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta eelarvepositsiooni
ettepanekud on toodud Eesti Haigekassa nõukogu 14. augusti 2019. a otsuses nr. 20.
Palume Eesti Haigekassa nõukogu 14. augusti 2019. a otsus nr. 20 vastavalt ülaltoodule esitada
Vabariigi Valitsusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rain Laane
Juhatuse esimees
Lisa: haigekassa nõukogu 14.08.2019. a otsus nr. 20
Riho Peeknimi]
[Koostaja 6 208koostaja
347 [tel nr]
[email protected]
[e-post]