dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Otsuse saatmine

Sotsiaalministeerium · 19. august 2019
Viit
1.1-13/2071-1
Registreeritud
19. august 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Haigekassa
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-13 Valitsuskomisjonide ja nõukogude töös osalemise dokumendid
Toimik
1.1-13/66
Vastutaja
Ave Schultz (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Finantsosakond)
Lahendamise tähtaeg
18. september 2019

Failid

  • 📎otsuse_edastamine_vv_16082019.asice396 KB

Sisu (failidest)

NÕUKOGU OTSUS 14. august 2019 nr 20 Eesti Haigekassa 4 aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtete ja Eesti Haigekassa 2020. aasta eelarve projekti ettevalmistamise nõuete kinnitamine Otsus tehakse Eesti Haigekassa seaduse §36 lõike 11 ja Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 “Eesti Haigekassa põhikiri” § 8 punktide 7 ja 71 alusel juhatuse ettepanekul. Kinnitada Eesti Haigekassa 4 aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtted aastateks 2020–2023 ja Eesti Haigekassa 2020. aasta eelarve projekti ettevalmistamise nõuded (lisatud). /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Kiik Eesti Haigekassa nõukogu esimees Koostaja: Triin Tommingas Koostas: [Ees- ja perekonnanimi] Eelarve planeerimise põhimõtted aastateks 2020 2023 0 Üldpõhimõtted..................................................................................................................................................................... 2 I Tulud .................................................................................................................................................................................................................................. 3 II Tervishoiukulud ............................................................................................................................................................................................................ 4 1. Tervishoiuteenused .............................................................................................................................................................................................. 4 1.1. Haiguste ennetamine.............................................................................................................................................................................. 4 1.2. Üldarstiabi .................................................................................................................................................................................................... 4 1.3. Eriarstiabi ...................................................................................................................................................................................................... 4 1.4. Õendusabi .................................................................................................................................................................................................... 5 1.5. Hambaravi .................................................................................................................................................................................................... 5 1.6. Kiirabi .............................................................................................................................................................................................................. 5 1.7. Ravikindlustamata isikute vältimatu ravi ....................................................................................................................................... 5 2. Tervise edendamine ............................................................................................................................................................................................ 5 3. Ravimid ...................................................................................................................................................................................................................... 5 3.1. Kindlustatutele kompenseeritavad ravimid ................................................................................................................................... 5 3.2. Täiendav ravimihüvitis ............................................................................................................................................................................ 6 3.3. Muud ravimid .............................................................................................................................................................................................. 6 4. Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud ........................................................................................................................................................... 6 5. Meditsiiniseadmehüvitised............................................................................................................................................................................... 6 6. Kindlustatu ravi välisriigis .................................................................................................................................................................................. 6 7. Muud kulud .............................................................................................................................................................................................................. 7 7.1. Toetustegevused ....................................................................................................................................................................................... 7 7.2. Euroopas kindlustatute tervishoiuteenused .................................................................................................................................. 7 7.3. Muud kulud .................................................................................................................................................................................................. 7 III Tegevuskulud .............................................................................................................................................................................................................. 7 IV Jaotamata tulemi kasutamine ja reservid ...................................................................................................................................................... 7 V Finantsprognoos aastateks 2020-2023 ........................................................................................................................................................... 8 Lisa 1 Eesti Haigekassa eelarve struktuur .......................................................................................................................................................... 10 1 Üldpõhimõtted Eelarve planeerimise põhimõtete dokument sätestab nelja aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtted ning selle alusel tehakse ettepanek Vabariigi Valitsusele eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta eelarvepositsiooni kohta. 4 aasta finantsprognoosi põhiraamistiku moodustab Rahandusministeeriumi poolt koostatud riigieelarve strateegias toodud haigekassa tulud ja eelarvepositsioon. Vastavalt riigieelarve strateegiale on haigekassa eelarvepositsiooniks aastal 2020 kinnitatud 5,0 miljonit eurot, 2021. aastaks 2,3 miljonit eurot ning aastateks 2022 ja 2023 tasakaalus eelarve ehk 0 tulem. Haigekassa tegevuse eesmärk on ravikindlustushüvitiste võimaldamine kindlustatutele vastavalt ravikindlustuse seadusele ja haigekassa eelarve võimalustele, et tagada ravikindlustusvahendite efektiivne ja eesmärgipärane kasutamine, ravikindlustussüsteemi rahaline jätkusuutlikkus ning kindlustatutele tervishoiukulude kättesaadavus õigusaktidega sätestatud ulatuses ja tähtaegadel. Haigekassa eelarve planeerimine toimub jooksvalt nelja aasta peale ette sellega tagatakse tervishoiusüsteemi rahastamise stabiilsus ja areng ning võimaldatakse kõikidel osapooltel aru saada ravikindlustussüsteemi finantseerimispõhimõtetest ja hüvitiste liikide vahelistest proportsioonidest. Järgmise nelja aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimisel lähtutakse eesmärgist tagada kindlustatutele tervishoiukulude kättesaadavus. Seejuures arvestatakse elanikkonna vanust ja tervislikku seisundit ning ravikvaliteedi arengut soodustades kvaliteetsete ja kulutõhusate ravimeetodite kasutust. Prognoosi koostamisel lähtutakse eeskätt: ▪ haigekassa arengukava prioriteetsetest valdkondadest ja tegevustest; ▪ kehtivast seadusandlusest; ▪ valitsuskabineti otsusest tulubaasi laiendamisel ning tervishoiukulude konsolideerimisest Eesti Haigekassa eelarvesse; ▪ Rahandusministeeriumi majandusprognoosidest; ▪ kehtivatest kollektiivlepingutest; ▪ Eesti Haigekassa nõukogu poolt kinnitatud eelmise 4 aasta prognoosi (2019 2022) põhimõtetest; ▪ kollektiivlepingu sõlmimise eelduste loomise kokkuleppest (28.11.2018); ▪ ühiste kavatsuste protokollist (21.03.2017); ▪ 2019 riigieelarve seaduses toodud Eesti Haigekassa järgneva 4 aasta eelarvepositsioonist ning 2023. aastal eelarve tasakaalust. Haigekassa eelarve koosneb haigekassa majandusaasta tekkepõhistest kuludest ja kulude katteallikatest. Kulude katteallikad koosnevad majandusaasta tuludest ning eelmiste perioodide jaotamata tulemist. Haigekassa eelarve struktuur on toodud käesoleva dokumendi lisas 1 ning alljärgnevalt on toodud selgitused eelarveridade sisu kohta koos peamiste planeerimise põhimõtetega. 2 I Tulud Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa tulu lähtub Rahandusministeeriumi majandusprognoosist. Alates 2022. aastast ei maksa riik sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 13% isikute eest, kes on loetletud sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktides 1. ja 5. Tegevustoetus Tegevustoetuse eesmärk on laiendada ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada selle sõltumist vaid tööhõivel põhinevast rahastamisest ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Riigieelarvest kantakse eraldisena Eesti Haigekassa eelarvesse mittetöötavate vanaduspensionäride pensionite kogusummast 2020. aastal 11%, 2021. aastal 12% ja alates 2022. aastast 13%. Tegevustoetuse summa prognoos tuleneb Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi (SKA) iga-aastasest prognoosist. Tulud kindlustuslepingute alusel Tulud kindlustuslepingute alusel tähendab kindlustatud inimesega võrdsustamise lepingust ja Eestis elavate Vene Föderatsiooni sõjaväepensionäride kindlustamisest saadud tulusid. Planeerimisel lähtutakse eelnevate aastate kasvutrendist. Sissenõuded ja tulud ravikindlustushüvitistelt Sissenõuetena kajastatakse kindlustusfirmadele esitatud liikluskahju tagajärjel väljamakstud tervishoiukulude sissenõuded ning tervishoiuteenuse osutajatele, apteekidele ja kindlustatutele kontrolli tulemusel esitatud nõuded. Planeerimisel lähtutakse eelnevate aastate kasvutrendist. Finantstulu Riigi kontsernikontol hoitavate haigekassa vabade vahendite, riskireservi ja reservkapitali jääkidelt saadav tulu planeeritakse lähtudes Rahandusministeeriumi kassareservi tulususe prognoosist, arvestades aasta keskmise vahendite saldoga. Muud tulud Muudes tuludes kajastatakse haigekassa poolt esitatud nõuded Euroopa Liidu liikmesriikide pädevatele asutustele nende riikide kindlustatutele Eestis osutatud raviteenuste eest, tulu raviteenuste arvete töötlemisest ning tegevuskulude ja ravikindlustuse kuludega seotud valuutakursi muutuste kasumid. 3 II Tervishoiukulud 1. Tervishoiuteenused Haigekassa prioriteediks on jätkuvalt tagada kvaliteetse arsti- ja õendusabi õigeaegne kättesaadavus ning ennekõike toetades esmatasandi tervishoiu arengut. Ühtlasi on haigekassa eesmärgiks jätkuvalt laiendada teenuste paketti tõenduspõhiste ja kulutõhusate diagnostika- ja ravimeetodite lisamisega. Haigekassa arvestab tervishoiuteenuste hinnakujunduses pidevalt vajadusega tagada Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus. Tervishoiuteenuste 4 aasta prognoosi koostamisel on arvestatud tervishoiutöötajate palgakasv lähtuvalt kehtivast kollektiivlepingust ning kollektiivlepingu kehtivuse lõppemise järel Eesti keskmise palga kasv vastavalt Rahandusministeeriumi majandusprognoosile. Uue kollektiivlepingu (alates 2021. aasta) allkirjastamise järel on oht teenuste kättesaadavuse vähenemisele, sest kollektiivlepingu palgakasvu mõju prognoosile on suurem kui keskmise palgakasvu mõju. Igal aastal vaatame üle olemasolevate teenuste nimetusi ja hindasid, et need kajastaksid kaasaegset teenuste osutamist. Teenuste hinnakujundus tugineb tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõttel kirjeldatakse vastava tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikud tegevused ning nende tegevuste läbiviimiseks vajaminevad ressursid. Viimaste aastate jooksul on ravikindlustatute arv olnud stabiilne. Kindlustatutele tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ning ravijuhtude planeerimisel on eesmärk hoida prognoosiperioodil eriarstiabi ja statsionaarse õendusabi ravijuhtude arv stabiilsena. Tervishoiuteenuste prognoosi koostamise aluseks on metoodiliselt koostatud Haigekassa nõudluse ja tervishoiuteenuste 4 aasta prognoos, mis omakorda sisaldab teenuse kasutuse trendi, arvestab Maailmapanga analüüsi tulemusi, esmatasandi arengusuundi ning kvaliteetse ravi ühtlase kättesaadavuse tagamise iga- aastaselt hinnatud kindlustatute tervishoiuteenuste vajadus ehk nõudlus on haigekassa eelarve ja tervishoiuteenuse osutajatega sõlmitavate ravi rahastamise lepingutega kaetud. Muude kulude kasvu aluseks on prognoosiperioodil võetud tarbijahinnaindeksi (THI) kasvu eeldused, millele oleme sisse arvutanud efektiivsuse komponendi. 1.1. Haiguste ennetamine Haiguste ennetamise eesmärk on avastada inimese haiguseelne seisund võimalikult vara ja rakendada meetmed haigestumise vältimiseks. On oluline tähele panna, et haiguste ennetamise eraldiseisva eelarve alt toetatakse ainult osa haigekassa poolt finantseeritavatest ennetustegevustest. Eraldi eelarvestamise üheks põhjuseks on vajadus uusi ennetustegevusi väljaarendamise faasis sihipärasemalt jälgida, et tagada nende rakendumine ja piisav sihtrühma hõlmatus. Nende eesmärkide saavutamisel on võimalik väljaarendatud ennetustegevused integreerida kas eriarstiabi või esmatasandi osaks. 1.2. Üldarstiabi Haigekassa peab oluliseks tugevdada ja laiendada perearstide- ja õdede ravi koordineerija ning tervisenõustaja rolli. Perearstiabis on haigekassa prioriteediks, et peamised vajalikud uuringud ja protseduurid saaksid patsientidele määratud ja tehtud perearsti poolt või tema koordineerimisel. Samuti toetame perearstide ja eriarstide aktiivse koostöö arendamist e-konsultatsiooni teenusena ning panustame elektroonilise saatekirja kiiresse väljatöötamisse, hõlbustamaks perearstide ja eriarstide koostööd patsientide ravis ja saatekirjade diferentseerimist vastavalt patsiendi terviseseisundile. Prognoosiperioodil jätkame tervisekeskuse teenuste arendamisega ning perearstidele motiveerivate rahastusmudelite loomise ja arendamisega. 1.3. Eriarstiabi Haigekassa prioriteediks eriarstiabis on HVA võrgustumise toetamine, mis võimaldaks parandada patsiendi tervikkäsitlust eriarstiabis, vähendada dubleerivaid tegevusi ja tervishoiuressursside ebaoptimaalset kasutust. Prognooside koostamisel lähtume hetkel kehtivatest rahastamismudelitest ning prognoosiperioodil teada olevatest tasustamismudelite muutustest. 4 Et tagada kvaliteetne ja vajamineva ravi saamine õigel ajal, õiges kohas ning haiglate toimetulek, jätkame Hiiumaa Haigla eelarvepõhise rahastamise mudeliga. 2019. aastal alustasime raviteekonna põhise rahastamise piloteerimist insuldi näitel, et saada ülevaade patsiendi tervikkäsitlusest ning positiivsete tulemuste korral kaaluda laialdasemalt episoodipõhise rahastamise sisseviimist teenuste eest tasumisel. 1.4. Õendusabi Õendusabi arengus on lähiaastate märksõnaks kvalitatiivne kasv. Statsionaarse õendusabi kasutust mõjutavad lähitulevikus kindlasti ka koostöös Sotsiaalministeeriumiga väljatöötatavad ühtsetel põhimõtetel hooldus- ja õendusabi vajaduse hindamise põhimõtted ja juhendid. Koduõendusteenuse kättesaadavuse arendamiseks on planeeritud täiendavalt rahalisi vahendeid kogu planeerimisperioodiks. 1.5. Hambaravi Haigekassa hambaravi eelarve sisaldab laste hambaravi, hambahaiguste ennetamise ning täiskasvanute hambaravi- ja proteesihüvitise kulud. Prioriteediks on laste hambahaiguste ennetuse ja ravi teenuste kättesaadavuse ühtlustamine ja parandamine. Prognoosi koostamisel arvestame 2019. aasta suvel lõppenud laste hambaravi hanke tulemustega, mis laiendab laste ligipääsu hambaravi teenustele. Täiskasvanute hambaravi- ja proteesihüvitise planeerimisel lähtume kehtivatest hüvitise määradest. 1.6. Kiirabi Alates 2019. aastast muutus kiirabi hinnamudel ning kiirabipidajatega sõlmisime 2019. aastast kiirabiteenuse osutajatega 3 aastased lepingud. Prognoosi koostamisel arvestame võimalike muutustega kiirabiteenuse osutamisel sh kiirabi välijuhi lisandumisega 2019. aasta suvest. 1.7. Ravikindlustamata isikute vältimatu ravi Alates 2019. aastast rahastab haigekassa ravikindlustamata inimeste vältimatut ravi ning 4 aasta prognoosi koostamisel tugineme eelnevate aastate teenuse kasutuse andmetele. 2. Tervise edendamine Tervise edenduse valdkonnas lähtume prognoosi koostamisel haigekassa arengukavas seatud eesmärkidest. Tervise edendamise projektide alla planeeritakse ka patsiendijuhendite ning kliiniliste auditite süsteemi arendamise, juhendite väljatöötamise ja väljaandmisega seotud kulud. 3. Ravimid 3.1. Kindlustatutele kompenseeritavad ravimid Alates 1. jaanuarist 2018 tegeleb Eesti Haigekassa soodusravimite hinnakokkulepete sõlmimise ja muutmisega, arvutab soodusravimite piirhindu, menetleb soodusravimite loetelu taotlusi ja koordineerib ravimikomisjoni tööd. Soodusravimite kulu on haigekassale avatud kohustus, seega peab haigekassa tagama võetud kohustuste täitmise sõltumata tulude muutustest. 5 Prognoosi koostamisel arvestame haigekassa ravimite loetelu täiendamist uute ravimitega, osade bioloogiliste ravimite liikumisega haiglaravimite loetelust soodusravimite loetellu ning ravimite hinnakokkuleppeid, mis aitavad hoida ravimite kulud kontrolli all. 3.2. Täiendav ravimihüvitis Täiendava ravimihüvitise planeerimisel lähtutakse eelnevate aastate kasutusest. 3.3. Muud ravimid Muudes ravimites kajastatakse HIV/AIDS ravimite kompenseerimist, tuberkuloosiravimite kompeseerimist, immuunpreparaatide soetamisega seotud kulud ja antidootide kulud. Lisaks kajastatakse siin kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse alusel hüvitatavad ravimid. 4. Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida makstakse töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Eelarve planeerimisel lähtutakse eelnevate aastate järgmistest näitajatest: ▪ töövõimetuspäevade arv, ▪ tööhõive kasv, ▪ töötavate kindlustatute arv, ▪ töövõimetuspäevade arv töötava kindlustatu kohta, ▪ keskmise päevapalga kasv lähtuvalt Rahandusministeeriumi majandusprognoosist ▪ päeva keskmine hüvitis, ▪ kehtivast seadusandlusest. Ajutise töövõimetushüvitiste kulude kasvu peamiseks teguriks on prognoositav keskmise palga tõus järgnevatel perioodidel, millest tulenevalt kallineb haigekassa poolt hüvitatavate töövõimetuspäevade maksumus. Prognoosi koostamisel arvestame vanemareformiga, mille kohaselt Eesti Haigekassa alates 2022. aastast enam sünnitushüvitist ja lapsendamishüvitist ei maksa. 5. Meditsiiniseadmehüvitised Meditsiiniseadmete osas on tegemist haigekassale avatud kohustusega, mistõttu mõjutab kulude tõusu eeskätt kindlustatute teadlikkuse kasvust tingitud nõudlus. Kulude tõusu mõjutab ka uute tõenduspõhiste ja kulutõhusate seadmete lisamine meditsiiniseadmete loetellu ja hüvitatavate meditsiiniseadmete maksimumkoguste muutmine. Arvestame eelnevate aastate kasvutrendiga. 6. Kindlustatu ravi välisriigis Kindlustatu ravi välisriigis koosneb plaanilisest ravist välisriigis ning hüvitistest seoses Euroopa Liidu õigusaktidega, kus hüvitise saajaks on Eesti Haigekassa kindlustatu. Tervishoiuteenuste osutamist ning selle eest tasumist reguleerib EL riikide sotsiaalkindlustussüsteeme koordineeriv Euroopa Nõukogu määrus, millest tulenevad tervishoiuteenuste hüvitised on haigekassale avatud kohustus. 6 7. Muud kulud 7.1. Toetustegevused Toetustegevuste all kajastatakse HIV-i ja AIDS-i ravikonsiiliumi töö toetamisega seotud kulud, meremeeste ööpäevaringse eesti ja inglisekeelse meditsiinilise kaugkonsultatsiooniga seotud kulud. Aastast 2020 lisanduvad riikliku siirdamisasutuse ülesannete täitmisega ning residentuuri konsolideerimisega seotud kulud. 7.2. Euroopas kindlustatute tervishoiuteenused EL liikmesriikide kindlustatute vajamineva arstiabi eest tasub esmalt haigekassa, aga tervishoiuteenuste kulude lõplikuks kandjaks jääb isiku kindlustajariik. 7.3. Muud kulud Muude kulude all on kajastatud tervishoiukulude erandkorras hüvitamine ning innovatsioonifondi kulud. III Tegevuskulud Lähtuvalt tervishoiusüsteemi arendusvajadusest, planeerime 2020. aastaks tervishoiu administreerimise tegevuskulude moodustamist 1% kogukuludest. Tööjõukulude kasv peegeldab haigekassa eesmärki hoida oma personal kompetentsena ning põhipalk tööjõuturul konkurentsivõimelisena. Haigekassa prognoositavad tööjõukulud kasvavad Eesti keskmise palgakasvuga samas tempos. Majandamiskulude all on kajastatud haigekassa igapäevategevusega seotud kulud, sealhulgas ka haigekassa töötajate koolituskulud, konsultatsioonide (sealhulgas auditeerimiskulud) ja uuringute ning sisekommunikatsiooni kulud. Haigekassa prioriteediks on arendada ja tagada infotehnoloogilised muudatused kliinilise otsustustoe projekti, digiregistratuuri ning ühtse partnerhalduse infosüsteemi järgmiste etappide arendamiseks. Arenduskulude alla planeeritakse tervishoiuteenuste arenduskulud nagu näiteks tervishoiukulude auditeerimise ja konsultatsioonide kulud. Kuna arenduskulud toetavad kogu tervishoiusüsteemi arengut, siis planeerime arenduskulude kasvu samas tempos haigekassa eelarve tulude kasvuga. Muude tegevuskulude all on suurim kuluartikkel käibemaksukulu haigekassa tegevuskuludelt. IV Jaotamata tulemi kasutamine ja reservid Reservide moodustamist reguleerib Eesti Haigekassa seadus. Reservkapitali suuruseks on 5,4% eelarve mahust (arvutuse aluseks on eelarve aasta kulude kogusumma). Riskireservi suuruseks on 2% tervishoiukulude eelarve mahust. Eesti Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata tulemit saab kasutada vastavalt Eesti Haigekassa seaduse paragrahvile 36¹. 7 Tabel 1. Eesti Haigekassa eelarvepositsioon 2020 2023 tuhandetes eurodes 2019 2019 2020 2021 2022 2023 eelarve prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos Eelarve tulud kokku 1 457 733 1 466 678 1 568 640 1 670 887 1 716 206 1 781 664 Eelarve kulud kokku 1 453 564 1 461 792 1 563 610 1 668 607 1 716 206 1 781 664 Eelarve tulem 4 169 4 886 5 030 2 280 0 0 Tabel 2. Eesti Haigekassa reservid 2020-2023 tuhandetes eurodes 2019 2019 2020 2021 2022 2023 eelarve prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos Reservkapital 78 492 78 492 84 435 90 105 92 675 96 210 Riskireserv 28 805 28 805 30 970 33 049 33 985 35 281 Jaotamata tulem 88 239 88 955 85 878 80 410 76 903 72 072 Reservid KOKKU 195 537 196 253 201 283 203 563 202 847 202 847 V Finantsprognoos aastateks 2020-2023 Tabel 3. Eesti Haigekassa finantsprognoos aastateks 2020 2023 tuhandetes eurodes 2019 2019 2020 2021 2022 2023 eelarve prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos HAIGEKASSA TULUD EELARVE TULUD KOKKU 1 457 733 1 466 678 1 568 640 1 670 887 1 716 206 1 781 664 TERVISHOIUKULUD Tervishoiuteenuste kulud 1 071 165 1 074 765 1 132 005 1 211 452 1 285 795 1 348 871 Tervise edendamise kulud 2 400 2 400 2 815 3 150 3 450 3 550 Ravimite kulud 169 302 172 500 183 284 192 139 200 981 210 283 Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud 166 166 169 026 176 881 187 142 145 188 134 468 Meditsiiniseadmete hüvitise kulud 11 078 11 078 11 854 12 683 13 571 14 521 Eestis kindlustatute ravi välisriigis 14 911 14 911 15 711 17 411 19 311 21 411 Muud kulud * 5 242 3 812 25 960 28 460 30 960 30 960 Tervishoiukulud kokku 1 440 264 1 448 492 1 548 510 1 652 437 1 699 256 1 764 064 HAIGEKASSA TEGEVUSKULUD Haigekassa tegevuskulud kokku 13 300 13 300 15 100 16 170 16 950 17 600 EELARVE KULUD KOKKU 1 453 564 1 461 792 1 563 610 1 668 607 1 716 206 1 781 664 TULEM 4 169 4 886 5 030 2 280 0 0 * - aastast 2020 lisanduvad riikliku siirdamisasutuse ülesannete täitmisega ning residentuuri konsolideerimisega seotud kulud 8 Tabel 4. Eelarveridade kasvud aastatel 2020 2023 2020 prognoos vs 2020 prognoos vs 2021 prognoos vs 2022 prognoos vs 2023 prognoos vs 2019 eelarve 2019 prognoos 2020 prognoos 20221 prognoos 2022 prognoos Tulude kasv 7,6% 7,0% 6,5% 2,7% 3,8% Tervishoiuteenuste kasv 5,7% 5,3% 7,0% 6,1% 4,9% Ravimite kasv 8,3% 6,3% 4,8% 4,6% 4,6% Ajutise töövõimetuse hüvitise 6,4% 4,6% 5,8% -22,4% -7,4% kasv Eelarve kasv 7,6% 7,0% 6,7% 2,9% 3,8% 9 Lisa 1 Eesti Haigekassa eelarve struktuur I osa Tulud Summa tuhandetes eurodes 1.1. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 1.2 Tegevustoetus 1.3. Tulud kindlustuslepingute alusel 1.4. Sissenõuded ja tulud ravikindlustushüvitistelt 1.5. Finantstulud 1.6. Muud tulud Eelarve tulud kokku II osa Tervishoiukulud 2.1. Tervishoiuteenused s.h haiguste ennetamine üldarstiabi eriarstiabi õendusabi hambaravi kiirabi ravikindlustamata isikute vältimatu ravi 2.2. Tervise edendamine 2.3. Ravimid 2.4. Ajutise töövõimetuse hüvitis 2.5. Meditsiiniseadmehüvitis 2.6. Kindlustatu ravi välisriigis 2.7. Muud kulud Tervishoiukulud kokku III osa Haigekassa tegevuskulud 3.1. Tööjõukulud 3.2. Majandamiskulud 3.3. Infotehnoloogia kulud 3.4. Arenduskulud 3.5. Muud tegevuskulud Haigekassa tegevuskulud kokku Eelarve kulud (II-III osa) kokku Eelarve aasta tulem IV Reserv Reservkapitali muutus Riskireservi muutus Jaotamata tulemi muutus Kokku reservide muutus 10 11 Sotsiaalministeerium [email protected] [email protected] [email protected] 16.08.2019 nr 1.1-8/26296 Eesti Haigekassa nõukogu otsuse saatmine Lugupeetud Sotsiaalminister Käesolevaga edastame Eesti Haigekassa nõukogu 14. augusti 2019. a otsuse nr. 20 „Eesti Haigekassa 4 aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtete ja Eesti Haigekassa 2020. aasta eelarve projekti ettevalmistamise nõuete kinnitamine“. Eesti Haigekassa seaduse §36 lõike 1¹ kohaselt esitab haigekassa nõukogu sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta eelarvepositsiooni ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 21. augustiks. Ettepanekule lisatakse analüüs, millest nähtuvad haigekassa järgneva nelja kalendriaasta kulud ja kulude katteallikad, arvestades makromajanduslikku ja tervishoiu arengu prognoosi. Eesti Haigekassa eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta eelarvepositsiooni ettepanekud on toodud Eesti Haigekassa nõukogu 14. augusti 2019. a otsuses nr. 20. Palume Eesti Haigekassa nõukogu 14. augusti 2019. a otsus nr. 20 vastavalt ülaltoodule esitada Vabariigi Valitsusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rain Laane Juhatuse esimees Lisa: haigekassa nõukogu 14.08.2019. a otsus nr. 20 Riho Peeknimi] [Koostaja 6 208koostaja 347 [tel nr] [email protected] [e-post]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel