dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Toiduseaduse muutmise seadus

Sotsiaalministeerium · 5. juuli 2019
Viit
1.2-3/1761-1
Registreeritud
5. juuli 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Nele Nisu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
27. juuli 2019

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎ToiduS_esituskiri_EIS_II_2019.asice462 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/18-0824 - Toiduseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.08.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b29bd950-8690-45f1-aeb0-ae77fac20dfe Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b29bd950-8690-45f1-aeb0-ae77fac20dfe?activity=3 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Lisa 2 Toiduseaduse muutmise seaduse seletuskirja juurde Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel toiduseaduse muutmise eelnõu seletuskirja juurde Kooskõlastaja Märkused, ettepanekud Maaeluministeeriumi arvamus Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium 1. Eelnõu seletuskirja kohaselt on toiduseaduse muutmise üheks eesmärgiks vähendada käitlejate halduskoormust. Eeltooduga seonduvalt juhime tähelepanu Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MsüS ) rakendamisega tekkinud olukorrale, mille tulemusena toidu käitleja tegutsemisel ka alkoholi käitlejana on kohustatud Eestis tegutsemiseks esitama majandustegevusteate kahte erinevasse registrisse. Alkoholiseaduse § 23 sätestab teatamiskohustuse, mille kohaselt jae- ja hulgikaubanduse ning toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja peab alkoholi müügiga tegelemiseks esitama majandustegevusteate majandustegevuse registrile (edaspidi MTR ). Kuna alkoholi käitleja on toiduseaduse mõistes toidukäitleja ning samas alkoholi käitlejad on valdavalt ka muu toidu käitlejad, siis toiduseaduse §-de 7 ja 8 kohaselt peab toidu käitlemiseks esitama majandustegevusteate Veterinaar- ja Toiduametile (edaspidi VTA ) või seaduses sätestatud juhtudel taotlema VTA-lt tegevusluba toidu käitlemiseks. Seega tegemist on topelt teavitamise kohustusega, mis ei ole põhjendatud, proportsionaalne ning vastuolus MsüS-i §-ga 14, kus muuhulgas sätestatakse, et samal tegevusalal tegevusloa alusel tegutsemisel ei ole teavitamiskohustust. Arvestades eeltoodut teeme ettepaneku täiendada eelnõu toiduseaduse 2. peatükki ning alkoholiseaduse 5. jagu vastavasisuliste muudatustega, ühildades alkoholiseaduses sätestatud teatamiskohustuse toiduseaduses sätestatud teatamiskohustuse või loakohustusega. Muudatuste tulemusena peame otstarbekaks koondada toidu käitlemisega seonduva tegevuse teave, sealhulgas ka alkoholi müük, VTA poolt peetavasse toidu-ja sööda käitlejate registrisse ning alkoholi käitlevad ettevõtjad ei pea enam alkoholi müügi kohta hulgikaubanduse, jaekaubanduse ning toitlustamise tegevusalal tegutsemisel esitama majandustegevusteadet MTR-le. Arvestatud. Kuna topeltteavitamise kohustuse probleemi lahendamine eeldab alkoholiseaduse muutmist, siis käesolevas eelnõus ei esitata vastavaid muudatusettepanekuid. Muudatus- ettepanekud esitatakse alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõus, mis on kavas välja töötada 2019. a. Nimetatud eelnõu jaoks on juba koostatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, mis on praegu kooskõlastamisel ministeeriumides, k.a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. 2. Toetame eelnõu eesmärke vähendada käitlejate halduskoormust, kehtestada valdkonnas tegutsemisele paindlikumad nõuded ja laiendada loomse toidu turustamise võimalusi. Eelnõus on kajastamist leidnud mitmed olulised muudatused, mille tulemusena seletuskirja järgi väheneb loakohustuslike ettevõtete arv, lihtsustatakse tegevusloa taotlemist ja vähendatakse nõudeid, oodatakse äritegevuse aktiivsemaks muutumist ja töökohtade teket maapiirkondades, investeeringute suurenemist toidukäitlemisvaldkonda. Eelnõu seletuskirjast ei selgu aga vähendatava halduskoormuse suurusjärk läbi arvuliste näitajate, samuti seaduse rakendamisega kaasnev võimalik kulu ettevõtjale. Kui ka näiteks turu elavnemise ulatuse prognoosimine võib olla keeruline, siis praegu tegutsevate ettevõtete halduskoormus on hinnatav ning sellele tuginedes oodatav halduskoormuse vähenemine kavandatud muudatuste tulemusena, sh alustavatele käitlejatele. Võttes arvesse, et eelnõu seletuskirja järgi „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõike 3 kohast mõjude analüüsi aruannet ei koostata, tuleb eelnõu seletuskirja mõjude osas täiendada. Ühe lihtsama viisina saab selles tugineda mõjude hindamise metoodik as toodud standardkulu mudelile. Arvestatud. Seletuskirja täiendatakse. Kuigi eelnõu eesmärk on vähendada käitlejate halduskoormust, siis üks tegevus - loakohustuse asendamine teatamiskohustusega - ei mõjuta väga oluliselt juba tegutsevate ettevõtjate halduskoormust. Majandustegevusteate või tegevusloataotluse esitamine on käitleja jaoks ühekordne tegevus, millega ta taotleb luba tegutsemiseks või teavitab Veterinaar- ja Toiduametit oma juhitavast ettevõttest. Seda võib teha Maaeluministeeriumi kliendiportaalis ( https://portaal.agri.ee/epm-portal-ng/esileht.html ) . Riigisisese tegevusloakohustuse asendamisel teavitamiskohustusega alates 1.1.202 2 . a ei kaasne juba tegutsevatele tegevusloa- või teavitamiskohustusega käitlejatele lisategevusi ega -kohustusi. Enim võib see mõjutada alustavaid ettevõtjaid, keda võib tulla umbes 1000 aastas (VTA hinnangul). Nii tegevusloataotluse kui ka majandustegevusteate esitamine on ühekordne protseduur, mida me ei pea otstarbekaks hinnata standardkulumudeli alusel. 0-bürokraatia küsimuses on toimunud kohtumine MKMi esindajatega, kus samuti leiti, et halduskoormusega seotud võimaliku mõju hindamine standardkulumudeli alusel ei ole otstarbekas, kuna infokohustustega seotud muutus on erinevate ettevõtjarühmade jaoks ühekordne ja seaduse muutmise eesmärk on seotud nõuete leevendamisega, mitte rangemaks muutmisega. Eelnõu volitusnormi alusel kehtestatavaid erandeid hügieeninõuetest saab tegutsev käitleja rakendada siis, kui tal on kavas muuta toidu käitlemist oma ettevõttes, st kas laiendada või hakata tegelema uue toidukäitlemisvaldkonnaga. Samas on ka praegu kehtivates vahetult kohalduvates hügieenimäärustes jäetud pädevale asutusele õigus otsustada teatud nõuete täitmisel erandeid (näiteks määruse (E Ü ) nr 852/2003 lisa II ptk II). T oiduseaduse tõhusama rakendamise kontekstis on oluli ne käitleja vastutusega seotud eesmärkide saavutamine, sh ettevõtja omavastutuse st lähtuvate otsustusrutiinide juurutamine. 3. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole mõjude ulatus ja sagedus ning sihtrühm suur, võimalikud kaasnevad ebasoovitavad mõjud puuduvad ning seetõttu ei ole vaja koostada mõjude analüüsi aruannet (lk 14). Samas tuuakse lk 12 välja, et 2018.a alguses oli Eestis üle 15 000 toidu käitleja, kellest tegevusluba toidu käitlemise valdkonnas oli umbes 8000 käitlejal. Mitteloomsete esmatoodete käitlejaid oli umbes 150, mitteloomse toidu käitlejaid umbes 350. Eramus loomse toidu käitlejaid oli 265 ja nendest kuuel oli tegevusluba. Kõik need ettevõtted saavad toiduseaduse muutmise tulemusel ühel või teisel viisil mõjutatud. Lisaks alustavatele ettevõtetele tuleb VTA-l tagada jätkuv järelevalve ka olemasolevate ettevõtete üle. Kui tegevusloa nõue asendatakse teatamiskohustusega, tekib ettevõtetel küll lihtsam võimalus hakata oma tooteid müüma ka teistele jaemüügi ettevõtetele, s.h toitlustusele. Kuna tegemist on aga toiduohutuse seisukohast suurema riskiga toodetega, tundub ainuüksi selline prognoos oluliselt tõstvat VTA töökoormust. Seetõttu soovime näha sisulise toiduohutuse tagamist kajastavat mõjuanalüüsi. Arvestatud. Seletuskirja täiendatakse. Nõustume, et eelnõu sihtrühm on küll suur, kuid majanduslikud, täpsemalt ettevõtlusalased, mõjud ei ole siiski väga olulised juba tegutsevatele ettevõtjatele, nagu selgitasime punktis 2. Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveinfosüsteemi ( JVIS ) 29.10.2018. a andmetel on käitlejate üldarv 15 116, kellest 8015 on tegevusloaga. Käitlejaid, kelle põhitegevusala on jaekaubandus või toitlustamine, on 10 545 ehk ligikaudu 70% käitlejate üldarvust. Jaekaubandusega ja toitlustamisega tegelevaid tegevusloaga käitlejaid on 7017 ehk ligikaudu 46% käitlejate üldarvust. Samal ajal, kõrge riskiga loomse toidu (liha-, kala-, piimakäitlemisettevõtted ning munatootjad ja –pakendamiskeskused) käitlejaid on 386 ehk ligikaudu 3% käitlejate üldarvust. Tegevusloaga loomse toidu käitlejaid on 271 ehk ligikaudu 2% käitlejate üldarvust. Loomse toidu kui kõrge riskiga toidu käitlemisel rakendatakse tegevusloakohustust nii EL õigusaktide kui ka toiduseaduse alusel ja seda ei muudeta eelnõus. Samuti on need tooted järelevalve all nii kehtiva toiduseaduse kui ka eelnõu alusel. Seadusega vähendatakse riigisisese tegevusloakohustust ettevõtjaile, kellel ei ole EL õigusaktidest tulenevat tegevusloakohustust. Tegevusloakohustuse asendamine teavitamiskohustusega ei vabasta ettevõtjaid hügieeninõuete täitmisest. Käitlejad peavad endiselt täitma toiduhügieeninõudeid, mis on kehtestatud EL vahetult kohalduvates ning riigisisestes määrustes, sh rakendama enesekontrollimeetmeid. Selgitusi hügieeninõuete, sh käitleja vastutuse ja enesekontrollikohustuse, rakendamise kohta on avaldatud Euroopa Komisjoni juhendites 1,2,3 , samuti on valminud rida juhiseid toidukäitlejaile Eestis. Seaduses ei muudeta järelevalvekorraldust ega –põhimõtteid. Nii majandustegevusteate- kui ka tegevusloakohustusega käitlejad on VTA järelevalve all ka kehtiva toiduseaduse alusel. Tulenevalt võimalikust käitlejate arvu tõusust võib prognoosida muudatusi VTA sisemises töökorralduses ja protseduurides. VTA andmeil kaasuvad 2019-2020 jooksul VTAle järgmised täiendavad tegevused: tegevusvaldkondade järelevalveprotseduuride , sh riskihindamise juhendite ümbervaa tamine, kodulehel oleva taotluse/teatise näidisvormi muutmine, kodulehe teab etekstide ja juhendite muutmine, VTA järelevalve infosüsteemi (JVIS) tegevusloa - atribuutide muutmine (tehniline administreerimine) , j ärelevalveametnike koolitamine (ca 150 järelevalveametnikku). Otsese järelevalvega seotud kulu kaetakse järelevalvetasudena käitleja poolt. Ennetav teavitustöö ja kaasnevad tegevused rahastatakse Maaeluministeeriumi ja Veterinaar- ja Toiduameti eelarvest. Riigiasutustele täiendavaid kulusid ei ole ette näha. Kuna toiduohutuse tagamise meetmeid ei muudeta, siis ei pea MEM otstarbekaks antud juhul hinnata toiduohutuse teemat ei sotsiaalsete ega administratiivsete mõjude kategooriates. Teatamiskohustuse kehtestamisel tegevusloakohustuse asemel on lähtutud ELi õigusaktidest ja juhenditest. Toiduseaduse muutmisega kavandatavad meetmed on vastavuses EL toiduohutuse õigusaktidega. 1 „Suunised toiduainete hügieeni käsitleva määruse (EÜ) nr 852/2004 teatavate sätete rakendamiseks“ ( https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/safety/docs/biosafety_fh_legis_guidance_reg-2004-852_et.pdf 2 „Komisjoni teatis eeltingimuste programme ja HACCP põhimõtetel põhinevaid menetlusi hõlmavate toiduohutuse juhtimise süsteemide rakendamise kohta, sh rakendamise hõlbustamise / paindlikumaks muutmise kohta teatavates toidukäitlemisettevõtetes“ https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:C:2016:278:FULL&from=EN 3 „ Guidance on food safety management systems for small food retailers (SFR-FSMS): the application of hazard identification, ranking and control in butcher, grocery, bakery, fish and ice cream hops“ https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/safety/docs/biosafety_fh_legis_guidance_mngt-systems-sfr-fsms_en.pdf . Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda 1. Tegevusloakohustusest loobumine Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt kaob alates 2021. aasta 1. jaanuarist loakohustus mitteloomsete esmatoodete käitlemisel (nt porgandite riivimine, salatilehtede tükeldamine), mitteloomse ja liittoidu töötlemisel, loomse toidu töötlemisel eramus, kui tegevus on väikesemahuline ja vastab jaekaubanduse mõistele, toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu ladustamisel jae- või hulgikaubandusettevõttes, kui ladustamine on ainus tegevus ja toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu käitlemisel jaekaubanduses, kui tegevus on väikesemahuline (sh loomse toidu käitlemine eramus, kui see turustatakse jaekaubandusettevõtjale). Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse alates 2020. aasta 1. jaanuarist kehtetuks valdkonna eest vastutavale ministrile antud volitusnorm toidu säilitamise nõuete ja kestvuskatsete tegemise korra kehtestamiseks. Toidu säilitamise nõuete täitmise eest vastutab toidu käitleja ning need töötatakse välja ja kehtestatakse ettevõtte enesekontrolli tegevuste raames. Muudatus mõjutab toidu käitlejaid. Käitleja kohustus on järgida toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid, mille määrab toidu tootja, töötleja, sealhulgas valmistaja, või pakendaja. Hetkel kehtivad nõuded ei tee vahet, kas tegemist on suure või väikesemahulise käitlemisega. Kaubanduskoda toetab ideed lihtsustada toidu käitlemisega alustamist ja nõustub, et väikeses mahus toidu käitlemisel on võimalik tagada toiduohutus ka ruumide ja seadmete nõuetele erandeid rakendades. Põhimõte, et käitlejal on parimad võimalused vastutada toiduohutuse tagamise eest, on õige. Kuid väikesemahulise toidukäitleja puhul ei pruugi piisata hügieeni- ja säilitusnõuete täitmiseks ainult ettevõtte enesekontrolli tegevustest. Väikesemahulistel toidukäitlejatel ei ole sageli piisavaid teadmisi, võimekust ega kogemust määramaks säilimisaega, teostamaks säilivuskaitseid ning vajalikke analüüse. Eelnõu seletuskirjas on korduvalt viidatud, et loakohustusega ettevõtete loetelu kitsendatakse käitlejate halduskoormuse vähendamiseks. Muudatusele nähakse ette üleminekuaeg ettevõtjate teadlikkuse tõstmiseks, täiendavate juhendmaterjalide koostamiseks ja järelevalvekorralduse muutmiseks. Samas on eelnõu muudatuste mõjus toodud välja, et l oakohustuse muudatus ei mõjuta siiski oluliselt ettevõtjate halduskoormust. Seetõttu toetab Kaubanduskoda Toiduliidu ettepanekut mitte loobuda tegevusloanõudest ettevõtjate puhul, kes käitlevad kiirestiriknevat toitu ning kehtestada viited toidu säilitamisnõuete (aeg ja temperatuur) määramise alustele. Arvestatud osaliselt. Toiduseaduse § 22 sõnastuses säilib nõue käitlejale määrata toidu säilitamisnõuded , kuid eemaldatakse volitusnorm maaeluministrile neid määrata. Toiduohutuse eest vastutab toidukäitleja, sh ka toidu säilimise eest säilimisaja jooksul. Toidukäitleja vastutab tarbijale esitatava toidualase teabe eest ning toidu säilitamisnõuded on selle kohustuslik osa (määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 mõistes). MEMi tellimusel („Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus“ tegevuse „Teadmussiirde pikaajaline programm“) koostas Eesti Maaülikool toidu säilimisaja juhendi ( https://toiduteave.ee/kasiraamatud ) kahes osas. Juhendit täiendatakse 2019. a. Sama arengukava raames on EMÜ koolitanud ja on kavas edaspidi koolitada käitlejaid toidu säilitamistingimus t e alal. Euroopa Komisjoni veebilehel on avaldatud juhendmaterjal valmistoidu säilimisaja hindamise kohta ( https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/safety/docs/biosafety_fh_mc_guidance_document_lysteria.pdf ), mille kohaselt võetakse säilimisaja määramisel arvesse tooraine kvaliteeti, hügieenitingimusi ettevõttes, mikrobioloogilise riski määra, organoleptilise kvaliteedi säilimist ettenähtud säilimis- ja kasutamistingimustel jm. Tegevusloakohustusega seotud muudatuste eesmärk on vähendada toidu käitlejate halduskoormust, loobudes riigisisesest loakohustusest valdkondades, kus piisab vahetult kohalduvate EL hügieenimääruste kohaselt ka majandustegevusteate esitamisest. Samuti on see seotud Justiitsministeeriumi seisukohaga vältida EL õiguse rangemat rakendamist ehk gold-plating’u . t Eelnõu kohaselt alates 2022. aasta 1. jaanuarist kaob tegevusloakohustus mitteloomsete esmatoodete käitlemisel (nt porgandite riivimine, salatilehtede tükeldamine), mitteloomse toidu ning mitteloomse ja loomse toidu (edaspidi liittoit ) töötlemisel, loomse toidu töötlemisel eramus, kui tegevus on väikesemahuline ja vastab jaekaubanduse mõistele , toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu ladustamisel jae- või hulgikaubandusettevõttes, kui ladustamine on ainus tegevus ja toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu käitlemisel jaekaubanduses, kui tegevus on väikesemahuline . Neil juhtudel tegevusloakohustus asendub teatamiskohustusega. Oleme kavandanud riigisisese tegevusloakohustuse alles jätta toitlustamisettevõtete puhul, kus tuleb järgida toitlustamise ning toidu energia- ja toitainetesisalduse erinõudeid vastavalt rahvatervise seaduse ja selle rakendusaktide alusel kehtestatule. Ettepanek, mitte loobuda kiirestirikneva toidu käitlejate puhul tegevusloast, on toiduseaduse muutmise seaduse eelnõus täidetud. Mõiste „kiirestiriknev toiduaine“ oli kasutusel tarbijakaitseseaduse (RT I 1994, 2, 13) alusel kehtestatud 4. juuli 1994. a Vabariigi Valitsuse määruses nr 244 „Tervisekaitse eeskirja kiirestiriknevate toiduainete vedamisel, valmistamisel, säilitamisel, vedamisel ja müümisel kinnitamine“, mis on kehtetu 30. aprillist 2002. aastast. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa IX peatüki lõikes 5 on kehtestatud nõue, et toidutooret, koostisosi, pool- ja lõpptooteid, milles võivad paljuneda patogeensed mikroorganismid või tekkida toksiinid, ei tohi hoida temperatuuril, mis võib põhjustada riski tervisele. Külmaahelat ei tohi katkestada. Neid nõudeid tuleb täita kõikides ettevõtetes, olenemata sellest, kas ettevõte on teatamis- või tegevusloakohustuslane. Euroopa Liidu hügieenimääruste ja kehtiva toiduseaduse alusel on loomse toidu kui kõrge riskiga toidu käitlemine praegu ja ka edaspidi tegevusloakohustusega tegevus, v.a erandite puhul, näiteks loomse toidu käitlemine jaekaubandusettevõttes, kui see tegevus on väikesemahuline, piiratud ja kohalik. Erandite tegemisel on lähtutud Euroopa Liidu õigusaktide volitusnormidest tulenevale paindlikkusele liikmesriigi otsustes. Tegevusloakohustuse asendamine majandustegevusteate esitamise kohustusega ei vabasta käitlejat hügieeninõuete täitmisest nii toiduseaduse ja selle rakendusaktide kui ka Euroopa Liidu vahetult kohalduvate õigusaktide alusel. 3. Ettevõtte ruumidele ja seadmetele kehtivatest nõuetest erandite kehtestamine Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 7 tehtavate muudatustega luuakse võimalus kehtestada ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete nõuetest paindlikumad nõuded ehk erandid väikesemahulistele ettevõtetele. Kaubanduskoda pooldab mikroettevõtjatele ja väiketapamajadele leebemate nõuete kehtestamist, mis annab võimaluse alustada toidu käitlemisest väiksemate investeeringutega . Nõuete ühtlustamisega tagatakse sarnases olukorras olevate käitlejate võrdne kohtlemine. Täname toetuse eest. Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda toetab toiduseaduse muutmise seaduses kavandatavat lihtsustamist väikekäitlejatele. Leiame, et väikekäitleja administratiivset koormust tuleks vähendada. Samas ei tohi kannatada toiduohutus ja tarbijate õige ning vastutustundlik informeerimine. Arvestatud. Eesti Toiduainetööstuse Liit 1. Samas teevad meid murelikuks seletuskirjas esitatud väited, mille kohaselt ei suurene Veterinaar- ja Toiduameti üldine töökoormus, küll aga väheneb tegevusloa väljastamisega seotud haldusmenetluse koormus. Samuti on seletuskirja sissejuhatuse kolmandas lõigus esitatud väide „Leebemate nõuete kehtestamine ja teatud käitlemisvaldkondades loakohustusest vabastamine tähendab põhimõtteliselt ettevõtlusvabaduse piirangute ära jäämist, mis omakorda innustab toidu käitlemisega tegelema rohkem ettevõtjaid.“ Tõsi, seletuskiri rõhutab mitmel juhul ka seda, et loakohustuse nõude asendamine teatamiskohustusega ei vabasta toidukäitlejaid sisuliste toiduohutuse ja -hügieeninõuete täitmisest. Näiteks seletuskirja lk 12 tõdetakse. „Loakohustuse muudatus ei mõjuta siiski oluliselt ettevõtjate halduskoormust“. Kuid ikkagi on ohtlik seletuskirjas alguses välja tuua, et seaduse muudatus tähendab ettevõtlusvabaduse piirangute ära jäämist. See võib jätta mulje, et edaspidi ei olegi vaja toidukäitlemisega tegelemiseks mingeid nõudeid täita. Arvestatud. Tegevusloakohustusega seotud muudatuste eesmärk on vähendada toidu käitlejate halduskoormust, loobudes riigisisesest loakohustusest valdkondades, kus piisab vahetult kohalduvate EL hügieenimääruste kohaselt ka majandustegevusteate esitamisest. Samuti on see seotud Justiitsministeeriumi seisukohaga vältida EL õiguse rangemat rakendamist ehk gold-plating’ut . Seaduses on riigisisene tegevusloakohustus asendatud teatamiskohustusega mitmetes käitlemisvaldkondades, kus EL määruste kohaselt tegevusluba ei ole nõutud. Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõuga on riigisisene tegevuslohakohustus nendes valdkondades asendatud majandustegevusteate esitamise kohustusega. Riigisisene tegevusloakohustus jäetakse alles toitlustamisettevõtete puhul, kus tuleb järgida toitlustamise ning toidu energia- ja toitainetesisalduse erinõudeid vastavalt rahvatervise seaduse ja selle rakendusaktide alusel kehtestatule. Tegevusloakohustusest ei loobuta kõrge riskiga, s.o loomse, toidu käitlejate puhul, kellele rakendub tegevusloakohustus ELi vahetult kohalduvate hügieenimääruste alusel. Riigisisese tegevusloakohustuse alusel teatamiskohustuse rakendamine ei vabasta käitlejaid täitmast toiduohutuse nõudeid nii toiduseaduse ja selle rakendusaktide kui ka ELi vahetult kohalduvate määruste alusel. 2. Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) töökoormuse mittemuutumise osas on Toiduliit samuti kõhkleval seisukohal. Pigem tundub meile, et eelnõu seletuskirjas tuleb tunnistada VTA järelevalve töökoormuse tõusu. Seletuskiri prognoosib põhimõtteliste loakohustusest loobumise tagajärjena toidukäitlemisega tegelevate ettevõtjate arvu kasvu. Millise hulga uusi ettevõtteid see potentsiaalselt turule tooks ja kas VTA suudab toime tulla võimaliku hüppelise järelevalve alla kuuluvate ettevõtete hulgaga? Teatamiskohustuse puhul võib kohe pärast teate esitamist tegevusega alustada. Samas pole teada, kas nendes ettevõtetest ka nõudeid täidetakse. Seetõttu peaks VTA suutma oma töökorraldust muuta selliselt, et esimene järelevalvekülastus tehakse kiiresti pärast teate saamist. Loakohustusest loobumine ei puuduta üksnes väikeettevõttevõtteid. Loakohustusest loobutakse ka mitteloomset toitu ja liittoitu käitlevate tööstusettevõtete, kõigi jaekaupluste ja enamu ste toitlustusettevõtete puhul. Kas VTA suudab sellise töökorraldusliku muudatuse teha ilm a, et see mõjutaks tavapärase jä relevalve võimekust? Arvestatud. Täname tähelepanekute eest järelevalve töökorralduse kohta. VTA hinnangul tekib aastas umbes 1000 uut toidukäitlemisettevõtet. Kehtiva toiduseaduse alusel teeb VTA järelevalvet nii teatamis- kui ka tegevusloakohustustega ettevõtete üle. Seadusega ei muudeta järelevalvekorraldust ega –põhimõtteid. VTA suudab teha töökorralduslikke muudatusi nii, et see ei mõjuta tavapärase järelevalve võimekust. VTA andmeil kaasuvad 2019-2020 jooksul VTAle järgmised täiendavad tegevused: tegevusvaldkondade järelevalveprotseduuride , sh riskihindamise juhendite ümbervaa tamine, kodulehel oleva taotluse/teatise näidisvormi muutmine, kodulehe teab etekstide ja juhendite muutmine, VTA järelevalve infosüsteemi (JVIS) tegevusloa - atribuutide muutmine (tehniline administreerimine) , j ärelevalveametnike koolitamine (ca 150 järelevalveametnikku). Otsese järelevalvega seotud kulu kaetakse järelevalvetasudena käitleja poolt. Ennetav teavitustöö ja kaasnevad tegevused rahastatakse Maaeluministeeriumi ja Veterinaar- ja Toiduameti eelarvest. Riigiasutustele täiendavaid kulusid ei ole ette näha. 3. Toiduliit ei poolda tegevusloanõudest loobumist ettevõtete puhul, kus käideldakse kiirestiriknevat toitu. Usume, et kaasnevad toiduohutuse riskid võivad olla liiga suured. Arvestamata. Riigisisesest t egevusloakohustuse st loobutakse käitlemisvaldkondades, kus piisab vahetult kohalduvate EL hügieenimääruste kohaselt ka majandustegevusteate esitamisest. Samuti on see seotud Justiitsministeeriumi seisukohaga vältida EL õiguse rangemat rakendamist ehk gold-plating’ut . Tegevusloakohustusest ei loobuta kõrge riskiga, s.o loomse toidu käitlejate puhul, kellele rakendub tegevusloakohustus ELi vahetult kohalduvate hügieenimääruste alusel. Eelnõu kohaselt kaob alates 202 2 . aasta 1. j aanuarist loakohustus mitteloomsete esmatoodete käitlemisel (nt porgandite riivimine, salatilehtede tükeldamine), mitteloomse toidu ning mitteloomse ja loomse toidu (edaspidi liittoit ) töötlemisel, loomse toidu töötlemisel eramus, kui tegevus on väikesemahuline ja vastab jaekaubanduse mõistele , toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu ladustamisel jae- või hulgikaubandusettevõttes, kui ladustamine on ainus tegevus ja toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu käitlemisel jaekaubanduses, kui tegevus on väikesemahuline . Tegevusloakohustuse asemel kasutatakse neil juhtudel teatamiskohustust. Oleme kavandanud riigisisese tegevusloakohustuse alles jätta toitlustamisettevõtete puhul, kus tuleb järgida toitlustamise ning toidu energia- ja toitainetesisalduse erinõudeid vastavalt rahvatervise seaduse ja selle rakendusaktide alusel kehtestatule. Ettepanek, mitte loobuda kiirestirikneva toidu käitlejate puhul tegevusloast, on toiduseaduse muutmise seaduse eelnõus täidetud. Mõiste „kiirestiriknev toiduaine“ oli kasutusel tarbijakaitseseaduse (RT I 1994, 2, 13) alusel kehtestatud 4. juuli 1994. a Vabariigi Valitsuse määruses nr 244 „Tervisekaitse eeskirja kiirestiriknevate toiduainete vedamisel, valmistamisel, säilitamisel, vedamisel ja müümisel kinnitamine“, mis on kehtetu 30. aprillist 2002. aastast. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa IX peatüki lõikes 5 on kehtestatud nõue, et toidutooret, koostisosi, pool- ja lõpptooteid, milles võivad paljuneda patogeensed mikroorganismid või tekkida toksiinid, ei tohi hoida temperatuuril, mis võib põhjustada riski tervisele. Külmaahelat ei tohi katkestada. Neid nõudeid tuleb täita kõikides ettevõtetes, olenemata sellest, kas ettevõte on teatamis- või tegevusloakohustuslane. Euroopa Liidu hügieenimääruste ja kehtiva toiduseaduse alusel on loomse toidu kui kõrge riskiga toidu käitlemine praegu ja ka edaspidi tegevusloakohustusega tegevus, v.a erandite puhul, näiteks loomse toidu käitlemine jaekaubandusettevõttes, kui see tegevus on väikesemahuline, piiratud ja kohalik. Erandite tegemisel on lähtutud Euroopa Liidu õigusaktide volitusnormidest tulenevale paindlikkusele liikmesriigi otsustes. Tegevusloakohustuse asendamine majandustegevusteate esitamise kohustusega ei vabasta käitlejat hügieeninõuete täitmisest nii toiduseaduse ja selle rakendusaktide kui ka Euroopa Liidu vahetult kohalduvate õigusaktide alusel. 4. Eelnõu seletuskiri ei esita sisulist mõjuanalüüsi , mis kajastaks ka võimalikke toiduohutuse riske, mitte üksnes protseduuride lihtsustamisega kaasnevat positiivset mõju. Seletuskirjas märgitakse: „Eelnimetatud mõjude ulatus ja sagedus ning sihtrühm ei ole suur ning võimalikud kaasnevad ebasoovitavad mõjud puuduvad.“ Selle väitega ei saa nõustuda . Seletuskiri toob lk 12 välja, et 2018. aasta alguses oli Eestis üle 15 000 toidu käitleja, kellest tegevusluba toidu käitlemise valdkonnas oli umbes 8000 käitlejal. Mitteloomsete esmatoodete käitlejaid oli umbes 150, mitteloomse toidu käitlejaid umbes 350. Eramus loomse toidu käitlejaid oli 265 ja nendest kuuel oli tegevusluba. Kõik need ettevõtted saavad toiduseaduse muutmise tulemusel ühel või teisel viisil mõjutatud. Lisaks prognoositavale ettevõtete arvu kasvule (tulenevalt lihtsamast käitlemise alustamise võimalusest) tuleb VTA-l tagada jätkuv järelevalve ka olemasolevate ettevõtete üle. Seletuskirjas toodud andmetele tuginedes võib oletada, et meil on hetkel umbes 260 eraelamus loomse toidu käitlejaid, kes ei tohi oma tooteid teisele käitlejale müüa ilma tegevusloata. Kui tegevusloa nõue asendatakse teatamiskohustusega, tekib neil lihtsam võimalus hakata oma tooteid müüma ka teistele jaeettevõtetele (s.h toitlustusele). Kuna tegemist on toiduohutuse seisukohast suurema riskiga toodetega, tundub ainuüksi selline prognoos oluliselt tõstvat VTA töökoormust. Arvestatud. Nõustume, et eelnõu sihtrühm on küll suur, kuid majanduslikud, täpsemalt ettevõtlusalased, mõjud ei ole siiski väga olulised juba tegutsevate ettevõtjate puhul. Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveinfosüsteemi ( JVIS ) 29.10.2018. a andmetel on käitlejate üldarv 15 116, kellest 8015 on tegevusloaga. Käitlejaid, kelle põhitegevusala on jaekaubandus või toitlustamine, on 10 545 ehk ligikaudu 70% käitlejate üldarvust. Jaekaubandusega ja toitlustamisega tegelevaid tegevusloaga käitlejaid on 7017 ehk ligikaudu 46% käitlejate üldarvust. Samal ajal, kõrge riskiga loomse toidu (liha-, kala-, piimakäitlemisettevõtted ning munatootjad ja –pakendamiskeskused) käitlejaid on 386 ehk ligikaudu 3% käitlejate üldarvust. Tegevusloaga loomse toidu käitlejaid on 271 ehk ligikaudu 2% käitlejate üldarvust. Loomse toidu kui kõrge riskiga toidu töötlemisel rakendatakse tegevusloakohustust nii EL õigusaktide kui ka toiduseaduse alusel ja seda ei muudeta eelnõuga. Seadusega ei muudeta järelevalvekorraldust ega –põhimõtteid. Nii teatamis- kui ka tegevusloakohustusega käitlejad on VTA järelevalve all ka kehtiva toiduseaduse alusel. Tulenevalt võimalikust käitlejate arvu tõusust võib prognoosida muudatusi VTA sisemises töökorralduses ja protseduurides , mida kirjeldasime punktis 2. Kuna toiduohutuse tagamise meetmeid ei muudeta, siis ei pea MEM otstarbekaks antud juhul hinnata toiduohutuse teemat ei sotsiaalsete ega administratiivsete mõjude kategooriates. 5. Kokkuvõtvalt, Toiduliit on jätkuvalt seisukohal, et eelnõul puudub sisuline toiduohutuse tagamise aspekte kajastav mõjuanalüüs, mistõttu tuleb ilmselt ainult loota, et eelnõuga planeeritud mitmed leevendused (loakohustuse asendamine teatamiskohustustega, väikese võimsusega toiduettevõtetele lihtsustatud nõuded ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete nõuete osas, toidu säilitamisnõuete määramise õiguslike aluste kadumine) ei too kaasa toiduohutuse kriisi. Samuti rõhutame, et eelnõu seletuskirjas mitmel juhul nimetatud ja seaduse muudatuse üleminekuperioodiks planeeritud selgitustöö, VTA töökorralduse muutmise ja juhendite väljatöötamisega tuleb ka tegelikult tegeleda. Täname tähelepanu juhtimise eest, selgitused on esitatud punktis 2 ja 4. 6. Eelnõu § 1 punkti 4 antud uue sõnastusega loobutakse seaduse tasemel sätestamast, millisel alusel määrab toidu käitleja toidu säilitamisnõuded. Suuremate ja kõrge teadlikkusega käitlejate puhul ei ole see ilmselt probleem. Need ettevõtted teevad suuri kulutusi säilivuskatsete teostamiseks ning mikrobioloogilisteks analüüsideks, samuti külmaketi tagamisel. Väikekäitlejatele on aga sageli arusaamatu, kuidas määrata säilimisaega. Samuti tekib paljudel juhtudel küsimus, kas toitu ikka säilitatakse sobival temperatuuril. Kas neil käitlejatel on piisav pädevus hinnata toidu säilitamisega kaasnevaid riske ning määrata säilitamisnõudeid (aega ja temperatuuri). A rvestatud osaliselt. Toiduseaduse § 22 sõnastuses säilib käitleja kohustus määrata toidu säilitamisnõude i d , kuid seadusest jäetakse välja volitusnorm maaeluministrile neid määrata. Toiduohutuse eest vastutab toidukäitleja, sh ka toidu säilimise eest säilimisaja jooksul. Toidukäitleja vastutab tarbijale esitatava toidualase teabe eest, milles toidu säilitamisnõuded on selle kohustuslik osa (määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 mõistes). Ministeeriumi tellimusel („Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus“ tegevuse „Teadmussiirde pikaajaline programm“) koostas Eesti Maaülikool toidu säilimisaja määramise juhendi ( https://toiduteave.ee/kasiraamatud ). Juhendit täiendatakse 2019. a. Sama arengukava raames on EMÜ koolitanud ja koolitab käitlejaid toidu säilitamisnõuete määramise alal. Euroopa Komisjoni veebilehel on avaldatud juhendmaterjal valmistoidu säilimisaja hindamise kohta ( https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/safety/docs/biosafety_fh_mc_guidance_document_lysteria.pdf ), mille kohaselt võetakse säilimisaja määramisel arvesse tooraine kvaliteeti, hügieenitingimusi ettevõttes, mikrobioloogilise riski määra, organoleptilise kvaliteedi säilimist ettenähtud säilimis- ja kasutamistingimustel jm. 7. Mitmetel kohtumistel on räägitud, et VTA peaks tegema rohkem järelevalvet laatadel ja kaubanduse esistel aladel ning -koridorides müüdava kiirestirikneva toidu müüjate üle . Tänaseks selles osas olulisi muudatusi ei ole. Näiteks sel aastal oli oluliselt kuumem suvi - sinke, vorste, piimatooteid jms kaupa hoiti ja müüdi oluliselt kõrgematel temperatuuridel, kui nõutud, mis kindlasti pärsib toodete säilimist. Peame vajalikuks tõdeda, et kuna toidu töötlemisega edasimüümise eesmärgil kaasneb risk inimeste tervisele, siis ei tohiks sellega tegeleda käitlejad, kes ei taha ega suuda garanteerida täielikult toiduohutust. Samuti peaksid olema tagatud turuosalistele ka võrdsed konkurentsitingimused. Arvestatud osaliselt. Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärgiks on Euroopa Liidu hügieenimäärustest tulenevate võimaluste loomine hügieeninõuete paindlikuks rakendamiseks väiksema tootmismahuga ettevõtetele, loomse toidu turustamisvõimaluse laiendamine kohalikku jaekaubandusettevõttesse ning riigisisese tegevusloakohustuse asendamine majandustegevusteate esitamise kohustusega mitmetes käitlemisvaldkondades, kus EL määruste kohaselt tegevusluba ei ole nõutud. Toidu ohutus tuleb tagada toidu käitlemise igal etapil. Toidu müük laadal on samuti toidukäitlemine, täpsemalt jaekaubandustegevus, mille käigus toit müüakse/antakse üle otse tarbijale. Avalikel üritustel toidu käitlemise ja turustamise nõudeid, mis on sätestatud määruse (EL ) nr 852/2004 lisa II peatükis III, seadusega ei muudeta. Samuti ei muudeta toiduseaduse 8. peatükis sätestatud järelevalvepõhimõtteid. VTA andmeil tõhustati järelevalvet avalikel üritustel 2018. a. 8. Arusaadav on, et õigusaktiga ei saa kehtestada kõikide toitude säilimisaegu, kuid seaduses võiks ikkagi säilida mingi viide säilitamisnõuete (aeg ja temperatuur) määramise alustele. Teeme ettepaneku lisada sätte, mis viitaks asjaolule, et säilimisaega ei saa määrata sisetunde või aastatepikkuse traditsiooni alusel, vaid selleks on tõesti olemas teaduslikud ja laboratoorsed alused (nii nagu ka seletuskirjas selgitatakse). Arvestamata . Selgitus on toodud punkt 6 juures. Lisame, et toidu säilimisaeg sõltub mitmest asjaolust, sh toorme värskusest, töökeskkonna- ja töötajate hügieenist, pakendist, külmaahela säilitamisest jm, mida kõige paremini teab ja oskab hinnata selle toote valmistaja/tootja. 9. Seaduseelnõule lisatud määruse „Põllumajandusministri 25. juuni 2014. a määruse nr 63 „Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba“ muutmine“ kavandi kohta on meil järgmised tähelepanekud. Kavandi sõnastus ei järgi seaduseelnõu loogikat ja sealt tulenevat sõnastust. Näiteks, jäävad seletuskirja kohaselt tegevusloa nõude alla „määruse (EÜ) nr 852/2004 lisa II peatükis III nimetatud ettevõte, kus käideldakse loomset toitu ja seda turustatakse teise ettevõttesse, mis ei ole jaekaubandusettevõte või kui teine ettevõte on jaekaubandusettevõte, siis ei ole tegevus väikesemahuline“. Kavandi kohaselt on aga tegevusluba vaja „Eramus loomse toidu valmistamine väikesemahulisest kogusest suuremas koguses või eesmärgiga turustada see teisele käitlejale, kes ei ole jaekaubandusettevõtja (sh tarbijale turustav hulgikaubandusettevõtja)“. Sama kavandi lisa 2 p 11 ja 12 kohaselt kuulub tegevusloa alla ka mitteloomse ja liittoidu pakendamine ja külmutamine, mis seaduseelnõu järgi vist ei kuuluks enam tegevusloa alla. Palume kavandi üle vaadata ja ühtlustada selle sõnastus seaduseelnõu loogika ja sõnastusega. Arvestat ud osaliselt. Kavandi sõnastus eramus toidu käitlemise kohta on kooskõlas seaduseelnõu sõnastusega. Selgituseks, et kui loomset toitu turustatakse eramust teisele ettevõtjale, kes ei ole jae-ettevõtja, või turustatakse teisele jae-ettevõtjale kogustes, mis ületavad lubatud koguseid, kuulub eramu-käitleja tegevusloakohustuse alla. Kavandi 3 l isa 2 r ead 10 ja 11 (endised 11 ja 12 ) on v iidud kooskõlla eelnõus sõnastatuga. 10. Kohaldada loakohustustusest loobumist mitte varem kui kahe aasta pärast seadusemuudatuse jõustumisest. Arvestatud. 11. K as tootmismahu piirang kehtib üksnes loomse toidu osas ning piirangut ei soovitagi kehtestada mitteloomse, sh liittoidu käitlemisele eraelamus? Kui antud arusaam on õige, siis vajaks selgitamist, millest lähtuvalt antud otsus tehti. Teadaolevalt oli muudatuse üks eesmärk ennekõike sätestada mõõdetav piir, millest üle eraelamus mistahes toitu töödelda, sh valmistada ei saa/ei tohi. Nt eraelamus toidu valmistajatest ca 80% on mitteloomse, sh liittoidu töötlemise, sh valmistamisega tegelevad ettevõtted, kes täna mõjutavad suuresti selle s ektori väikeettevõtete tegevust. Arvestatud osaliselt. Loomse toidu tootmismahud on määratud m ääruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõik e 5 alusel , mi lle alusel liikmesriik võib kehtestada riigisiseseid nõudeid loomse toidu käitlemisele ja selle üleandmisele teisele jaettevõtjale, kui tegevus on väikesemahuline, piiratud ja kohaliku ulatusega. S ellistel tingimustel ei ole vaja loomse toidu käitlemiseks tegevusluba, vaid piisab majandustegevusteate esitamisest. Mitteloomse toidu käitlemisele eramus ei ole määratud tootmismahtu. Piiritlemaks siiski eramus toidu käitlemist, sätestatakse toid useaduse § 26 lõikes 3 3 , et määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa III peatükis nimetatud ettevõttes (s.t ka eramus) tegutsev käitleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandeid jaekaubandusettevõttele juhul, kui toidu käitlemisega seotud maksustatav käive ei ületa 40 000 eurot aastas. Ühtlasi arvestatakse J ustiitsministeeriumi seisukohaga vältida EL õiguse rangemat rakendamist, mis on toiduseaduse muutmise seaduse üks ee s märke. 12. J uhul, kui toidu käitlemisega seotud maksustatav käive ületab 40 000 eurot aastas, siis kohaldub 852/2004 II lisa III peatükis nimetatud ettevõttes tegutsevale käitlejale tegevusloa kohustus (st vastavus määruse 852/2004 II lisa pt III-IX ja määruse 853/2004 nõuetele) ning toodete turuleviimisele ei ole samuti piiranguid kehtestatud? Kui antud tõlgendus on õige, siis sellisel juhul ei kao olemuslikult eraelamu tegevuse suhtes nn teoreetiline ehk tänase päeva tingimustes kohaldatav loakohustus. Tootmismahu piirang sätestatakse üksnes teatud juhtudeks ja tingimustes. Kusjuures tootmismahu piirangust tuleneb loomade tapmisega tegelevale käitlejale kohustus pidada loomühiku põhist arvestust, mida hetkel õigusakt ette ei näe – järelevalvetasu arvestus käib veterinaarkorralduse seaduse §35³ lg 2 p 1 alusel loomaliigi põhiselt. Arvestamata. T oiduseaduse eelnõu § 26 lõikes 3 3 on sätestatud, et eramus (määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa III peatükis nimetatud ettevõttes) tegutsev käitleja võib kohaldada sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandeid juhul, kui toidu käitlemisega seotud maksustatav käive ei ületa 40 000 eurot aastas. Sellega on käitlejale esitatud piir, millest üle ei saa eramus mistahes toitu töödelda, sh valmistada, ilma tegevusloata. Kui toidu käitlemisega seotud maksustav käive ületab 40 000 eurot aastas, siis käitlejal tuleb ettevõte/käitlemiskoht viia vastavusse määruse (EÜ) nr 852/2004 lisa II ptk II, IV-IX ja määruse (EÜ) nr 853/2004 asjakohaste nõuetega või siseriiklike väike-ettevõtete nõuetega, kasutades eelnõu punktis 7 (tulevikus toiduseaduse § 26 lõikes 3 1 ) nimetatud erisusi. Väike-tapamaja ja väike-ulukikäitlemisettevõtte mõiste on seotud määruse (EL) 2017/625 (edaspidi ametlik kontrollimäärus) alusel kehtestatud õigusaktis esitatud definitsioonidele. Ametlik kontrollimäärus jõustub 14.12.2019 ning on vahetult kohalduv. Ametliku kontrollimääruse alusel kehtestatavad õigusaktid on heaks kiidetud komisjoni taimede, loomade, toidu ja sööda alalises komitees detsembris 2018, avaldatakse eeldatavalt 2019. a kevadel ning jõustuvad 14.12.2019. Neis õigusaktides on loomühikud kehtestatud läbi määruse (EL) 1099/2017 (loomade katse kohta surmamisel). Täpsemalt o n see selgitatud seletuskirja lehekülgedel 9-10. Eesti Väiketapamajade Liit 1. Seaduse muudatused ja n.ö. bürokraatia vähendamine on vajalikud koduköökide ja väikesemahuliste tootmisettevõtete jaoks, v.a. liha käitlemise ja loomade tapmisega seotud ettevõtted. Kuna Eestis tapetakse väga palju loomi „kodus oma tarbeks“ ning selle protsessi juures ei ole riiklikku järelevalvet, nagu on tapamajades, siis selline liha ei tohiks jõuda ei jaekaubandusse, väiketootmisse ega kodukööki. Oma kogemustest näeme ja kogeme, et VTA-l, kes teostab järelevalvet, ei ole võimekust kõiki alustavaid või juba töötavaid väiketootjaid kontrollida. Tulenevalt eeltoodust leiame, et reeglite leevendamisega tekib toiduohutuse seisukohast suur oht inimese tervisele. Kui on soov muuta VTA töökoormust väiksemaks ning järelevalvet riskipõhiseks, siis alustav ettevõt e , kellel pole kogemust ning kes pole suutnud ennast veel tõestada, et suudab toota ohutut toitu, peaks kuuluma kõrgema riskiteguriga ettevõtete hulka. Arvestamata. Nõuete leevendamine on seotud ettevõtte ehituse, seadmete ja projektlahendusega ning ei käsitle riikliku järelevalve teemat. Loomade tapmise üle teostatava järelevalve korraldust reguleerivad EL otsekohalduvad õigusaktid . 2. Kui arvatakse, et väikeses maakohas tegutsev väiketootja ei suuda tekitada suurt tervisekahjustust, kuna tema kliendid on mõned kohalikud inimesed, siis juhul, kui paljud neist kohalikest haigestuvad korraga, on see suur probleem selles piirkonnas (kogu Eesti mõistes on probleem väike, aga kui näiteks mõnes teises ettevõttes jääb enamus töölisi, kes elavad selles piirkonnas, haigeks ning see asutus ei suuda oma tegevust normaalselt jätkata on probleem nende jaoks suur). Arvestamata. Seadusega ei muudeta toiduhügieeni üldnõudeid, mida tuleb täita kehtiva toiduseaduse ja Eurooopa Liidu määruste alusel. Tapamajal peab olema tegevusluba nii toiduseaduse kui ka E uroopa L iidu vahetult kohalduvate määruste nr 852/2004 ja 853/2004 alusel. 3. Eestis ei ole puudu tegutsevatest ja juba tunnustust omavatest ning järelevalve alla kuuluvatest tapamajadest. Pigem on loomakasvatajatele probleem tapamaja teenuse hinnas. Siin saaks MTÜ EVTL olla koostööpartneriks nii VTA-le, kui ka Maaeluministeeriumile, et leida lahendused, kuidas saavutada olukord, kus loomakasvatajad soovivad ja ka suudavad oma loomad realiseerida läbi olemasolevate tapamajade, et tapamajad saaksid oma kulusid vähendada ning pakkuda loomakasvatajatele soodsamat teenuse hinda. Olemasolevatel tunnustatud tapamajadel on piisavalt tootmismahtu teenuse osutamiseks. Arvates, et paljude uute väiketapamajade lisandumine edendab lamba- või veisekasvatust, ollakse eksiteel. Tegelikult saab tulemus olema hoopis vastupidine. Eestisse on vaja sellist suuremahulist käitlejat, kes suudaks anda lisandväärtust igale rümbaosale ning pakkuda oma klientidele tarnekindlust ja stabiilset kvaliteeti. Kui aga jätkub suur killustatus ning iga üks ajab oma rida, siis ühtset jõudu ja koos edasiliikumist ei toimu. Arvestamata. Toiduseaduse muutmise seaduse ja selle rakendusaktidega luuakse võimalused luua väiketapamaju, mis peavad taotlema tegevusluba sarnaselt juba tegutsevatele tapamajadele ning samuti tehakse nende üle järelevalve t . 4. Mis puudutab konkreetselt määruse „Erandid ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuetest toidu väikesemahulisel käitlemisel“ par. 3-e, siis meiepoolsed seisukohad on ära toodud iga määruse kavandi punkti all eraldi ning on alljärgnevad: Väiketapamajas ei pea olema: Ootetarandikku, kui on tagatud loomade heaolu – Ootetar a ndiku puudumisel ei ole võimalik teostada loomade tapaeelset kontrolli, ootetarandik peab olema. Eraldi lukustatavat rajatist või ootetarandikku haigetele ja taudikahtlastele loomadele, kui tapamajja tuuakse vaid kliiniliselt terveid loomi – Eraldi lukustatavat rajatist ei pea olema, kuid võimalus haige või taudikahtlase looma paigutamiseks peab olema, sest kunagi ei saa100% garanteerida, et ükski loom, mis tapamajja tuuakse, on kliiniliselt terve. Eraldi ruumi loomade magude ja soolte tühjendamiseks, kui seda on võimalik teha samas ruumis eri ajal – Soolte ja magude tühjendamiseks peab olema eraldi ruum. Seda tööprotsessi ei ole võimalik te ostada samas ruumis, kus toimub tapmine, ka mitte eri aegadel. Ei ole mõeldav, et eelnevalt tapetud loomade magu ja sooled on samas ruumis tapmispäeva lõpuni, kui samal ajal toimub tapmine. Eraldi lukustatavat ruumi kinnipeetud liha jahutatuna ladustamiseks, kui tapamajja tuuakse vaid kliiniliselt terveid loomi – Eraldi lukustatava jahutuskambri olemasolu ei ole vajalik, kui jahutuskambris on ruumi, et haigusnähtudega rümp eraldada. Kuid jällegi ei ole seda võimalik 100% garanteerida, et ükski tapale toodav loom pole haige. Ruume elusloomade veovahendi puhastamiseks, pesemiseks ja desinfitseerimiseks, kui sellised kohad ei asu tapamajast liiga kaugel. Eraldi ruumi lindude ja jäneseliste siseelundite eemaldamiseks ja rümpade korrastamiseks – Ei pea olema eraldi ruumi, kui on tagatud toiduhügieen. Eraldi ruumi lihalõikuseks, kui on tagatud, et lihalõikusel ei tõuse liha temperatuur üle 7 0 C – Palun määratleda tapamaja ruumiosa, kus võib teostada lihalõikust ning tuua sisse ajaline eraldatus tapmise ja lihalõikuse eraldamiseks. Eraldi rajatist kütitud ulukite nülgimata kerede vastuvõtmiseks ja ladustamiseks, kui on tagatud, et nimetatud tegevusi tehakse põllumajandusloomade käitlemisest eri ajal – See on asjakohane muudatus. Eri liiki loomi (põllumajandusloomad, kütitud ulukid) käideldakse ka praegu eri aegadel, mis on kirjas enesekontrolliplaanis. (2) Tööriistu võib steriliseerida väljaspool käitlemisruumi, kui tapmise ajal on tagatud piisav steriliseeritud tööriistade varu – See muudatus ei taga toiduohutusele vastavat rümpa (liha). Töövahendite steriliseerimine peab toimuma tööprotsesside juures. Ühe looma tapmiseks kasutatakse 3-4 erinevat nuga. Kui lubatud on tappa 20 LÜ nädal a s, mis = 200 lammast ( ning arvestades, et nädalas on 5 tööpäeva) teeb see 40 lammast päevas, oleks miinimum nugade arv 120 tk, ning kui need tuuakse tapmise alguses tapamajja steriilselt ei ole neid võimalik viimase looma tapmiseni tapamaj a s steriilsena hoida. Lisaks teeb järelevalveametnik siseelunditele sisselõikeid, et teostada oma kontrolli, ka temal peab olema võimalus oma töövahendi steriliseerimiseks. (3) Tapajärgse kontrolli tegemiseks peab tapaliinil olema piisavalt ruumi, asjakohane varustus ja piisav valgustus – See nõue on kehtiv ka praegu. Siin tuleb mängu subjektiivsus ja lahkhelide tekkimise oht on suur. Mis on piisav ühe jaoks, ei pruugi olla piisav teise jaoks. (4) Kui tapajärgset kontrolli lihale ei tehta vahetult pärast loomade tapmist tapaliinil, peab külmkambris olema selleks piisava valgustusega eraldi ala ning peab olema tagatud rümpade ja organite kokkukuuluvus – See määruse punkt on arusaamatu. Kõikides tapamajades on kohapeal VTA ametnikud, kes teostavad loomadele tapaeelset ja lihale tapajärgset kontrolli tapaliinil. Me ei näe põhjust eraldi piisava valgustusega ala olemasoluks. Kui selle muudatusega antakse võimalus, et järelevalvet ei teostata jooksvalt kohapeal, siis on tegemist tapamajade ebavõrdse kohtlemisega. Kuna alates 01.01.2018 on VTA uue töökorraldusega väga rangelt sisse viidud järelevalve toimumine jooksvalt kohapeal, et ei oleks ebavõrdset kohtlemist eri suuruses tapamajade vahel. Täname ettepanekute eest kavandi kohta. 5. MTÜ EVTL kuuluvate ja aastaid tegutsevate tapamajade sooviks on, et nii tegutsevaid kui alustavaid ettevõtteid koheldakse võrdsetel alustel. Tegutsevad tapamajad on teinud suuri investeeringuid toiduohutuse nõuete täitmiseks ja turul püsimiseks. Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu ja sellest tuleneva määruse „Erandid ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuetest toidu väikesemahulisel käitlemisel“ kavand annab eelise alustavale ettevõttele, tegutsemiseks tapamajana tunduvalt leebemate nõuetega. Kõigi muudatuste eelduseks on hügieeninõuete täitmine ja toiduohutuse tagamine. Erandid ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuetest on lubatud otsekohalduva määruse (EÜ) nr 853/2004 alusel. Selliseid erisusi on edukalt rakendatud mitmes EL liikmesriigis ning see võimalus luuakse ka Eesti väikeettevõtjaile. 6. Jääme lootma, et meie, kui pikaajalist töökogemust omavate tapamajade ettepanekutega arvestatakse Toiduseaduse muutmise seaduse muutmise väljatöötamisel. Kuna MTÜ EVTL kuuluvatest tapamajade esindajatest ei kuulunud keegi eelnõu väljatöötamise töörühma, tekkis meil küsimus, kas eelnõu väljatöötamisel oli kaasatud ka mõni reaalselt tegutseva tapamaja või lihatöötlemisettevõtte esindaja . Eelnõu koostamisel on lähtutud nii EL õigusaktidest kui ka EL juhenditest hügieeninõuete rakendamiseks. Eelnõu põhimõtteid on tutvustatud mitmetel infopäevadel, sh lambakasvatajate ümarlaual, kus osalesid ka juba tegutsevad tapamajad. EVTLile on saade tud MEMi ülevaade kavandatavatest eran ditest meili teel 6.3.2018. Lisa 3 Toiduseaduse muutmise seaduse seletuskirja juurde Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel toiduseaduse muutmise eelnõu seletuskirja juurde Kooskõlastaja Märkused, ettepanekud Maaeluministeeriumi arvamus Justiitministeerium Eelnõu § 1 p 3 – seletuskirja tuleks täiendada sisulise selgitusega. Praegu on seletuskirjas üksnes ümberjutustus eelnõu sättest. Arvestatud. Eelnõu üldiselt – kuna muudetakse vaid üht seadust, siis ülevaatlikkuse eesmärgil on tarbetu paragrahve pealkirjastada (normitehnika käsiraamat § 23 lg 4). Ei arvesta. HÕNTE § 23 lg 4 ei keela ühest, kahest paragrahvist koosneva eelnõu paragrahvi pealkirjastamist. Lisaks ei ole võimalik § 2 ilma pealkirjata esitada, sest § 2 sisaldab lõikeid. Eelnõu § 1 p 1 – senised punktid 8 ja 9 on muudetud punktideks 4 ja 5, mis ei ole vajalik (normitehnika käsiraamat § 37 lg 4), seega tuleb senise numeratsiooni säilitamiseks § 8 lõiget 1 täiendada sisuliselt uute punktidega ning tunnistada kehtetuks sisuliselt mittevajalikud punktid. Arvestatud. Eelnõu § 1 p 1 (ToiduS § 8 lg 1 p 2) – soovitame kaaluda, kas kogus tarnimise korral asemel võiks kasutada tarnekogus ; kogus on suuremahuline asemel on parem kogus on suur : .. toitu, […] mille tarnekogus on käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt suur . Arvestatud. Eelnõu § 1 p 1 (ToiduS § 8 lg 1 p 4) – parem muuta sõnajärge: .. vedusid teostava laeva varustamisega Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastava loomse toiduga .. Ei arvesta. Tulenevalt punktis 3 tehtud ettepanekust ei muudeta mainitud sät et üldse ja seega ei parandata praegu ka sõnajärge. Eelnõu § 1 p 3 (ToiduS § 9 lg 2 1 ) – puudu käändelõpp, parem muuta sõnajärge: .. vedusid teostava laeva varustamisega mittenõuetekohase loomse toiduga .. Arvestatud. Eelnõu § 1 p 3 (ToiduS § 9 lg 2 1 p 2) – kas ruumide jaotuse asemel võiks olla ruumijaotus ? ettevõtte hoonete plaan koos ruumijaotusega ; Arvestatud. Eelnõu § 1 p 4 – vastavalt kavandatava muudatuse kohaselt muutub kehtetuks ka põllumajandusministri 5. augusti 2002. aasta määrus nr 66 „Toidu säilitamisnõuded “, sellekohane märge puudub aga seletuskirja 8. osas. Arvestatud. Eelnõu § 1 p 6 – kuna § 26 lõiget 3 igal juhul muudetakse, siis soovitame muudatuse teha selliselt, et: Arvestatud. esiteks, esitada § 26 lõikes 3 uuesti volitusnorm korrektsel kujul, st paragrahvi 26 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „kehtestab“ sõnaga „määrusega“ . Volitusnorm peab olema kujul: Toiduhügieeninõuded küsimustes, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruste kohaselt liikmesriigil, või muud asjakohased nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega .; Arvestatud. teiseks, kuna HÕNTE § 11 lõike 4 kohaselt esitatakse volitusnorm ühelauselises lõikes, siis §-i 26 lõike 3 teine lause tuleks lugeda § 26 lõikeks 3 1 : „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuetena võib kehtestada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 1 ja artikli 13 lõikes 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklis 1 ja artikli 10 lõikes 3 nimetatud väikesed tootekogused, erandid ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuetest, erandid jaekaubandusettevõttele ning määrata kohaliku piirkonna.“ . Arvestatud. Eelnõu § 1 p 7 – § 26 lg 3 2 peab olema seadmete hügieeninõuetest , nagu on lg-s 3 1 . Lisaks sellele peab avaldamismärkes olema 07.04 .2017 , nagu on normitehnika käsiraamatu § 27 lg-s 4, § 29 lg-s 4. Arvestatud. Eelnõu § 1 p 7 (ToiduS § 26 lg 3 3 ) – valeseose „käitleja, kelle toit“ vältimiseks soovitame kasutada alalütlevat; üks punkt lause lõpus liigne: .. ettevõttes tegutsev käitleja, kellel toidu käitlemisega seotud maksustatav käive ei ületa […] jaekaubandusettevõttele .“ ; Arvestatud. Eelnõu § 1 p 7 – tulenevalt eelnõu § 1 punkti 6 kohta tehtud ettepanekutest täiendada § 26 lõigetega 3 2 –3 4 . Vastavalt tuleb muuta ka viiteid kavandatavates lõigetes, st viite asemel lõikele 2 kasutada viidet lõikele 3 1 . Arvestatud. Eelnõu § 1 p 8 – tarbetu tühik jutumärgid lõpevad ees. Arvestatud. Eelnõu § 1 p 8 (ToiduS § 65 6 pealkiri) – parem muuta sõnajärge: .. ettevõtte puhul, milles toidu käitlemiseks asendub tegevusloakohustus […] teatamiskohustusega Arvestatud. Eelnõu lõpp – puudub märge eelnõu algataja kohta (vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/nte_eelnou_ja_seletuskirja_vormistamise_juhend.pdf ). Arvestatud. Seletuskirja sissejuhatava osa sisukokkuvõttes on detailsemat infot, mis võiks pigem sisalduda seaduse eesmärkide all, kuna sisukokkuvõttes peaks keskenduma vaid olulisimale ning täpsematest näidetest, viidetest või konkreetsetetest sätetest võiks hoiduda (vt hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (edaspidi HÕNTE ) § 41 lg 2). Lisaks võiks seletuskirja sissejuhatavas lauses kindlasti välja tuua, et käitlejate puhul peetakse silmas just toidukäitlejaid. Arvestatud. Seletuskirjas märgitakse, et tegevusloakohustuse kaotamine väiksema terviseriskiga käitlemisvaldkondades võib majandust elavdada, tuues juurde neid ettevõtjaid, kes siiani on peljanud tegevusloa taotlemisega kaasnevaid kohustusi. Samas on lisatud, et ettevõtjatel on tihti arusaam, et tegevusloa taotlemine saab neile takistuseks toidu käitlemisega alustamisel, kuigi nõuded kehtivad nii majandustegevusteate kui ka tegevusloa puhul. Eelnevast võiks järeldada, et ettevõtjate arusaam on ekslik, kuid siis tekiks küsimus, milleks üldse regulatsiooni muuta. Soovitame eelmainitud sõnastuse üle vaadata ja vajadusel kohendada, kuna üldiselt leitakse seletuskirjas, et tegevusloakohustus on väiketootjatele intensiivne ettevõtlusvabaduse piirang . Arvestatud. Seletuskirjas viidatakse konkreetsele väljatöötamiskavatsusele eelnõude elektroonilises infosüsteemis, mille korrektne allikaviide oleks järgmine: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f9934779-e139-4380-986f-9f263786149b . Arvestatud. Seletuskirja mõjude analüüsis väidetakse, et juba tegutsevate tegevusloa- või teatamiskohustusega käitlejate halduskoormust muudatused oluliselt ei mõjuta, kuid enim mõjutab see alustavaid ettevõtjaid. Selgusetuks jääb, miks ja mis osas juba tegutsevate ettevõtjate halduskoormus üldse peaks muutuma. Arvestatud. Kuna seletuskirjas on tõdetud, et edaspidi võib järelevalveametnikul teatamiskohustusliku ettevõtte puhul kuluda pikem aeg järelevalvetoimingut teostades, kuna tegevust saab alustada koheselt pärast teate esitamist, siis tuleks analüüsida sellega seonduvaid ebasoovitavaid riske, mis kaasnevad toidu lõpptarbijatele. Hetkel ei ole analüüsis ühtegi ebasoovitavat riski mainitud, kuigi võiks eeldada, et muudatuse tõttu võib juhtuda, et võimalikud vead ja eksimused tuvastatakse alles tegutsemise ajal. Kui see nii siiski ei ole, tuleks see seletuskirjas tõenduspõhiselt ümber lükata. Samuti tuleks märkida, kas kohapealse järelevalve osakaalu kasvuga võib tekkida risk seletuskirja 7. osas mainitud otsese järelevalvega kaasnevate järelevalvetasude suurenemiseks käitlejatele. Arvestatud. Seletuskirjas toodud analüüsis märgitakse, et Veterinaar- ja Toiduameti töökorraldus muutub, sh muutub ülesannete hulk ja laad, kuigi eelnõuga järelevalvekorraldust ega -põhimõtteid ei muudeta. Seetõttu tekib küsimus, mille pinnalt on siiski jõutud järeldusele, et muudatustel on „keskmise suurusega positiivne mõju“ ka järelevalveasutusele, seda enam, et täiendavalt võtab aega ka ettevõtjate teadlikkuse tõstmine ning juhendmaterjalide koostamine. Palume mõistet „keskmise suurusega mõju“ seejuures mitte kasutada ning selle asemel selgitada mõju avaldumist läbi mõjukriteeriumite – mõju esinemise sagedus, sihtrühma kohanemisvajadus ehk mõju ulatus, sihtrühma (suhteline) suurus ning ebasoovitavate mõjude riski tõenäosus. Eelneva põhjal saab jõuda järeldusele , kas mõju on kokkuvõttes sihtrühmale oluline või väheoluline. Viimast tuleks rakendada ka teiste eelnõuga tehtavate muudatuste analüüsi juures nagu toidu säilitamine ja paindlikumad hügieeninõuded, kus samuti tuleb määrata mõju olulisus sihtrühmadele. Ka siin oleks vaja käsitleda ebasoovitavate riskide esinemise tõenäosust lõpptarbijatele, kuna kokkuvõttes muutuvad nõuded leebemaks, mille reaalset mõju tuleks analüüsida. Teisisõnu, positiivne efekt ettevõtjatele ei peaks kindlasti kaasa tooma reaalset riskide suurenemist lõpptarbijatele. Riskide leevendusmeetmena saab loomulikult käsitleda mh teavitustöö tegemist, mida praegu asendab ametniku kaalutlusõigus. Arvestatud. Mõjude analüüsi osas peaks püüdma vältida viitamist üksnes eelnõu punktidele, vaid selle asemel muudatuse tegelik sisu lühidalt välja tuua. Niisamuti on märkimata jäänud võimalike ettevõtjate arv , keda eelnõu § 1 punkt 3 edaspidi mõjutama hakkab. Arvestatud. Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Seaduse eelnõu ettevalmistamine on tingitud vajadusest vähendada toidu käitlejate (edaspidi käitleja ) halduskoormust, kasutada võimalust kehtestada ettevõtte hoonete ja ruumide kohta paindlik u ma d nõuded ning laiendada loomse toidu turustamis e võimalusi. Kõik kavandatavad muudatused on seotud toiduhügieeni valdkonnaga, mis on reguleeritud E uroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 (edaspidi Euroopa Liidu hügieenimäärused ) . Seetõttu tuleb seaduse muutmisel arvestada nendest määrustest tulenevate põhimõtete, kohustus t e ja võimalustega . Eriti tuleb arvestada põhimõttega, et toiduhügieeni nõuete paindliku rakendamise võimaldamise ning tegevusloakohustuse asendamise korral teatamiskohustusega ei vähene inimese tervise kaitse kõrge tase toiduvaldkonnas ning nõuetekohaselt käideldud toit on ohutu inimese tervisele. M uudatused on kooskõlas põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse põhimõttega. H ügieeni nõuete paindlik rakendamine ja tegevus loakohustuse asendamine teatamis kohustusega teatud käitlemisvaldkondades innustab toidu käitlemise ga tegelema rohkem ettevõtjaid. Siinkohal tuleb rõhutada, et toiduhügieeni üld nõuded kehtivad ka edaspidi ning alustavad ja juba tegutsevad toidukäitlejad peavad n eid täitma olenemata ettevõtte suurusest või tegevusest. Muudatusele nähakse ette üleminekuaeg ettevõtjate teadlikkuse tõstmiseks, täiendavate juhendmaterjalide koostamiseks ja Veterinaar- ja Toiduameti sisemise töö korralduse muutmiseks. Euroopa Liidu vahetult kohalduvaid hügieenimäärusi rakendatakse alates 2006. aastast. Kooskõlas E uroopa L iidu hügieenimäärustega on toiduseaduses kehtestatud riigisisene loakohustus mitmes toidukäitlemisvaldkonnas. Ettevõtetes, kus Euroopa Liidu hügieenimäärustes tegevusluba otseselt ette nähtud ei ole, asendatakse riigisisene tegevusloakohustus teatamiskohustusega. R iigisisene tegevusloakohustus jäetakse alles, näiteks, toitlustamisettevõtete puhul, kus tuleb järgida toitlustamise ning toidu energia- ja toitainetesisalduse erinõudeid vastavalt rahvatervise seaduse ja selle rakendusaktide alusel kehtestatule, ning tolliladudes. Eelnõu kohaselt rakendatakse tegevusloakohustuse asendamist teatamiskohustustega teatud käitlemisvaldkondades alates 202 1 . aasta 1. jaanuarist. Tegevusloakohustuse nõuet ei muudeta ettevõtete suhtes, kes on tegevusloakohuslased E uroopa L iidu hügieenimäärustes ette nähtud valdkondades ja tingimusil . Tegevusloa taotlemisel tuleb lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses nimetatud andmetele esitada Veterinaar- ja Toiduametile lisaandmeid ja dokumente. Tegevusloa taotlemise lihtsustamiseks tunnistatakse kehtetuks kohustus edastada teatud andmemahukaid dokumente, mille elektrooniline edastamine järelevalveasutusele on tihti raskendatud. Tegevusloa taotlemisega seonduvalt lisatakse seadusesse lõik, mis käsitleb lisaandmete ja dokumentide esitamist ettevõtete puhul, kus tegeletakse väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastava loomse toiduga (edaspidi mittenõuetekohane loomne toit ) varustamisega või mittenõuetekohase loomse toidu ladustamisega vabatsoonis või tollilaos. Nende ettevõtete puhul piisab tegevusloa taotlemisel vähemast hulgast dokumentidest. Majandustegevusteate esitamisega seonduvaid nõudeid ei muudeta käesoleva seadusega. Käitleja kohustus on järgida toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid, mille määrab toidu tootja, töötleja, s eal h ulgas valmistaja , või pakendaja. Kehtivas seaduses on valdkonna eest vastutavale ministrile antud volitus kehtestada toidu säilitamisnõuded ja kestvuskatsete tegemise kord . Kuna t oidu säilitamis e nõuded on tarbijale esitatava toidualase teabe kohustuslik osa ( Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 mõistes), mi lle eest vastutab käitleja , siis n imetatud v olitusnormid toidu säilitamisnõuete ja kestvuskatsete tegemise korra kehtesta miseks tunnistatakse kehtetuks alates 2020. aasta 1. juulist . Kooskõlas Euroopa Liidu hügieenimäärustega , võrdsete võimaluste loomiseks võrreldes käitlejatega teistes liikmesriikides , hügieeni nõuete ühtse rakendamise ning väik e se võimsusega tapamajade ( edaspidi väiketapamajade ) rajamise võimaldamiseks , täiendatakse seadust volitusnormiga , mis võimaldab ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeni nõu deid rakendada paindlikult . Väikesemahuliseks toidukäitlemisettevõtteks loetakse komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust, lisas määratletud mikroettevõtteid. Ta pamaja ja ulukite k äitlemisettevõ t t e puhul määrat leta kse väikeettevõte tapetud loomühikute koguse järgi aastas ning arvestades tegevuse kestvus t nädalas. Seaduses täiendatakse valdkonna eest vastutavale ministrile antud volitust kehtestada kohandatud hügieeninõu d e d ajutises ja teisaldatavas müügikohas ning eramus valmistatud loomse toidu tarnimisel, kui loomset toitu tarnitakse jaekaubandusettevõttesse ja tegevus on väikesemahuline. Esialgu eeldab tegevus ka tegevusloa taotlemise kohustust, kuid alates 202 1 . aasta 1. jaanuarist piisab majandustegevusteate esitamisest. Kohandatud h ügieeninõuete loomist toetab koalitsioonilepingus kokkulepitud halduskoormuse vähendamise eesmärk (nn nullbürokraatia), mille saavutamise üheks meetmeks on ka väikeettevõtetele kehtivate hügieeninõuete paindlikumaks muutmine. 1 Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamine on osa Euroopa Liidu üldisest parema õigusloome strateegiast. Euroopa Liit soovib lihtsustada ja vähendada ELi õigusakte kõikjal, kus võimalik, vähendades bürokraatiat ning ettevõtjate, kodanike ja avaliku sektori asutuste regulatiivset koormust. 2 1 Vabariigi Valitsuse nullbürokraatia rakkerühma lõpparuanne. Detsember 2018. https://www.mkm.ee/sites/default/files/burokraatia_vahendamise_rakkeruhma_aruanne_vabariigi_valitsusele.pdf 2 ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamine . https://www.consilium.europa.eu/et/policies/cap-simplification/ Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo nõunik Ingrid Vesmes ( lapsehoolduspuhkusel ) ja nõuniku asendaja Elsa Peipman (6256 246, [email protected] ) . Eelnõu mõjude hindamise ja kaasamise küsimustes on konsulteeritud strateegia ja finantsosakonna nõuniku k ohusetäitja Aare Kasemetsaga (625 6132, [email protected]) . Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul (625 6259, [email protected] ) ja eelnõu toimetas keeleliselt sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (625 6165, [email protected] ). Märkused Eelnõu o li seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga aastateks 2015 – 2019. Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmär k Sead use muutmisel on mitu eesmärki. Tegevusloakohustusega seotud muudatuste eesmärk on vähendada toidu käitlejate halduskoormust, loobudes riigisisesest loakohustusest valdkondades, kus piisab vahetult kohalduvate E uroopa L iidu hügieenimääruste kohaselt ka majandustegevusteate esitamisest. Toidu käitlemisega alustamine muutub l ihtsamak s , kuid kehtima jäävad kõik toiduohutusega seotud varasemad nõuded. Turule viidav toit peab olema ohutu inimese tervisele. K äitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. Endiselt pea vad enne tegevuse alustamist ja majandustegevusteate esitamist olema täidetud nõuded nii ruumide, töötajate kui ka dokument ide kohta , s eal h ulgas peab olemas olema enesekontrolliplaan j m. Ehitusele, projektlahendusele ja seadmete kohandatud hügieeni nõuete kehtestamise eesmärk on soodustada ettevõtluse arengut, julgustada eramus tegutsevaid käitlejaid oma tegevust laiendama ja juhul, kui toidu käitlemine toimub kohandatud ruumides, siis julgustada ettevõtjaid tunnistama, et tegemist on v äikeettevõttega, mitte enam era muga. Hügieeninõuete paindlik rakendamine annab võimaluse ka väike tapamajade rajamiseks. Euroopa Komisjoni Tehniliste Normide Teabesüsteemi ( TRIS ) (http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/tris/et/) kohaselt on antud erandit kasutanud 10 liikmesriiki. Lisaks on mitmed liikmesriigid kasutanud väikeettevõtetele hügieeninõuete kohandamisteks teisi E uroopa L iidu hügieenimäärustes ettenähtud volitusnorme seoses traditsiooniliste meetodite kasutamise, traditsiooniliste toodete valmistamise või geograafiliste eripiirangutega piirkondadega. Loomse toidu käitlemisel j aekaubandusettevõttes, s h ajutise s või teisaldatava s müügikoha s ning eramu s , ja tarnimisel jaeettevõtjaile toiduhügieeni üldnõuete rakendamise võimaldamine on vajal ik võrdsete võimaluste loomiseks võrreldes käitlejatega teiste s liikmesriikide s . Pärast loakohustusega seotud muudatuse jõustumist piisab jaekaubandusettevõttest teise jaekaubandusettevõttesse , sealhulgas toitlustamisettevõttesse, tarnitava loomse toidu puhul majandustegevusteate esitamisest, kui tegevus on väikesemahuline ja kohaliku ulatusega. Eelnõu ettevalmistamise le eelnes toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus e (edaspidi VTK ) koostamine . VTK toimiku number e elnõude infosüsteemis (E IS ) on MEM/17-0590 ( https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f9934779-e139-4380-986f-9f263786149b ) . VTK esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. VTK esitati arvamuste k üsimiseks seotud osapoolte esindusorganisatsioonidele 3 . Kommentaare saatsid Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning nende ettepanekutega on eelnõu väljatöötamisel arvestatud . Eelnõu ga kavandatud muudatused on kooskõlas VTK etapis kokkulepitule. 3 Eesti Toiduainetööstuse Lii t , Eesti Kaubandus-Tööstusko da , Eesti Põllumajandus-Kaubandusko d a, Eesti Hotellide ja Restoranide Lii t , Eesti Kaupmeeste Lii t , Eesti Lambakasvatajate Selts, Eesti Leivalii t , Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Eesti Pagarite Selts, Eesti Põllumeeste Kesklii t , Eesti Talumeiereide Lii t , Eestimaa Talupidajate Kesklii t , Eesti Tõuloomakasvatuse Lii t , Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Kihnu Maalambakasvatajate Selts, Maamajanduse Infokeskus, MTÜ-le Eesti Maaturism ja MTÜ-le Eesti Tõulammaste Aretusühing. 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Seaduseelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimese s tehakse muudatused toiduseaduses ja teises sätestatakse seaduse jõustumine . Paragrahvi 1 punktide 1 ja 2 puhul (loakohustuse kaotamine) on hilisem jõustumine seotud käitlejate teadlikkuse tõstmise, erinevate juhendmaterjalide koostamise ja Veterinaar- ja Toiduameti sisemise töökorralduse muutmisega. Paragrahvi 1 punkti 5 puhul (toidu säilitamisnõuete k ehtetuks tunnistamine) nähakse ette hilisem jõustumine, kuna muudatus vajab teavitustegevust ja vajaduse korral juhendmaterjali koostamist. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse seaduse § 8 lõi ge t 1 punktidega 1 1 ja 1 2 . P aragrahvi 8 lõi k e s 1 on loetletud ettevõtted, mille puhul peab toidu käitlemisega alustamiseks olema ettevõtjal tegevusluba. Toidukäitlemise valdkonnas tuleneb l oakohustus e nõue määrustest (EÜ) nr 852/20 04 ja nr 853/2004 ning on seotud loomse toidu käitlemisega. M ääruse (EÜ) nr 852/2004 artikl i 6 lõike 3 punkti a kohaselt on l iikmesriigile jäetud võimalus nõuda ettevõtetelt tegevusluba rii gisiseste õigusnormide alusel. Loakohustus tähendab seda, et e nne tegevuse alustamist teeb järelevalveasutus ettevõtte kontrolli ja väljastab selle tulemuse alusel asjakohase loa . Eestis on seda põhimõtet järjepidevalt rakendatud ja riigisisene loakohustus kehtib paljudele toidu käitlemise ga tegelevatele e ttevõt ja tel e . L ähtudes määruse (EÜ) nr 178/2002 põhimõttest, et käitlejal on parimad võimalused vastutada toiduohutuse tagamise eest , ja riskipõhise järelevalvetegevuse rakendamise laiendamisest, tuleks riigisise st loakohustus t toidu käitlemise valdkonnas muuta . Muudatuse e esmärk on lihtsustada toidu käitlemisega alustamis t . Toiduseaduse § 8 lõike 1 muudatused jõustu vad alates 202 1 . aasta 1. jaanuarist. Kuigi loakohustuse asendumisel teatamiskohustusega ei muutu ettevõttele kehtivad hügieeni nõuded, vajab muudatus põhjalikku teavitustegevust käitlejate seas ning Veterinaar- ja Toiduameti sisemise järelevalvekorralduse ja protseduuride muutmist. Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 1 1 viidatakse ettevõttele, kus tegeletakse jaekaubandusega ja käideldakse loomset toitu , mida tarnitakse teise jaekaubandusettevõttesse (sealhulgas ettevõtja enda jaekaubandusettevõttesse) ja tarnitava toidu kogus on suuremahuline . Kirjeldatud juhul peab ettevõtjal olema tegevusluba. Määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 5 punktis c on antud liikmesriigile volitusnorm kehtestada õigusaktiga nõuded, mille kohaselt võib tarnida loomset toitu ilma tegevusloata. Volitusnormi kohaselt võib liikmesriik kehtestada riiklikke meetmeid määruse nõuete rakendamiseks riigi territooriumil paikneva jaeettevõtte kohta, kui sellest jaeettevõttest tarnitakse loomset toitu üksnes teise jaeettevõttesse ning kui selline tegevus on kooskõlas riigisisese õigusakti nõuetega väikesemahuline, kohaliku ulatusega ja piiratud. S ihtrühmaks on käitlejad, kes soovivad tarnida loomset toitu nii otse tarbijale kui ka kohalik ku jaekaubandusettevõt tesse , sealhulgas toitlustusettevõt tesse (näiteks poodi või restorani), ja kelle suhtes tegevusloakohustus ei ole proportsionaalne. Võttes arvesse , et selliste ettevõtete tootmismaht on väike ja sellest tulenev alt on tarbijate hulk samuti väike , võib tegevusloakohustus e asendada teatamiskohustusega. Paragrahvi 8 lõike 1 punkti 1 1 rakendamiseks täiendatakse seaduse § 26 lõikega 3 1 , maaeluministri määrusega määratletakse kohalik ulatus ja väikesemahulisus jaekaubandusettevõttes ja tunnistatakse kehtetuks põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määrus nr 75 „Jaekaubandusettevõttes loomse toidu töötlemise ja selle turustamise hügieeninõuded“. Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 1 2 loetletakse teatud asutustes toitlustamisega tegelevad ettevõt jai d. Nimetatud on koolieelsed lasteasutused, põhikoolid, gümnaasiumid, tervishoiu- ja hoolekandeasutu sed, kinnipidamisasutused ning K aitseväe territoorium (nn väljaõppekeskused) . Loakohustus kehtib n ii loetletud asutustes kohapeal tegutsevale ettevõt jale kui teenust pakkuvale ettevõt jale. Eelnõu § 1 punkti de 1 ja 2 jõustumisel alates 202 1 . aasta 1. jaanuarist kaob v õrreldes kehtiva seadusega loakohustus mitteloomsete esmatoodete käitlemisel, mitteloomse ja liittoidu töötlemisel, loomse toidu töötlemisel eramus, kui tegevus on väikesemahuline ja vastab jaekaubanduse mõistele , toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu ladustami sel jae- või hulgikaubandusettevõttes , kui ladustamine on ainus tegevus (ettevõttele kehtivad siiski temperatuurinõuded määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisast) ja toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu käitlemisel jaekaubanduses, kui tegevus on väikesemahuline. Tegevusloakohustuse asendumisel teatamiskohustusega ei muutu ettevõt t ele kehtivad hügieeni nõuded, mis peavad olema täidetud ka enne majandustegevusteate esitamist. Kehtiva seaduse § 8 lõike 1 punktides 2 -7 nimetatud ettevõtete puhul, mille suhtes ei rakendata määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisas sätestatud nõudeid , mitteloomse ja liittoidu töötlemisel, loomse toidu töötlemisel eramus, kui tegevus on väikesemahuline ja vastab jaekaubanduse mõistele, toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu ladustamisel jae- või hulgikaubandusettevõttes, kui ladustamine on ainus tegevus (ettevõttele kehtivad siiski temperatuurinõuded määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisast) ja toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu käitlemisel jaekaubanduses, kui tegevus on väikesemahuline, tegevusloakohustus asendatakse teatamiskohustusega alates 202 1 . aasta 1. jaanuarist. Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 9 lõike 2 punktid 2 ja 4 . Seaduse § 9 lõikes 2 on loetletud andmed ja dokumendi d , mi s tuleb esitada koos tegevusloa taotlusega lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse s sätestatu d andmetele . Muudatusega tunnistatakse kehtetuks § 9 lõike 2 punktid 2 ja 4 , mis käsitlevad ettevõtte asendiplaani koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga ning andmeid käitlemisruumides kasutatud viimistlusmaterjalide kohta. Alles jääb kohustus edastada ruumide plaan, kus on näha ka veevõtu kohad. Viimistlusmaterjalide osas kehtib E uroopa L iidu hügieenimäärusest nõue, et pinnad peavad olema heas seisukorras, kergesti puhastatavad ja vajaduse korra l desinfitseeritavad. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seaduse § 9 lõikega 2 1 , millega antakse erand tegevusloa taotlemisel esitatavatest andmetest ja dokumentidest ettevõtjatele, kelle ettevõttes tegeletakse väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva varustamisega Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastava loomse toidu ga või kelle ettevõttes tegeletakse mittenõuetekohase loomse toidu ladustam isega vabatsoonis või tollilaos. Nimetatud ettevõtjad peavad esitama tegevusloa taotlemisel andmed mittenõuetekohase loomse toidu kohta, ettevõtte hoonete plaani koos ruumide jaotusega, andmed selle kohta, kuidas tagatakse mittenõuetekohase loomse toidu eraldamine nõuetekohasest toidust ja välditakse ristsaastumist ning andmed mittenõuetekohase loomse toidu arvestuse pidamise üle . Erandi andmisel ettevõtjale tegevusloa taotlemisel esitatavatest andmetest ja dokumentidest on lähtutud toiduseaduse § 25 lõigetes 3 ja 4 esitatud hügieeni nõuetest nimetatud ettevõtete kohta. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse seaduse § 22 lõi get 2 , jättes uues sõnastuses välja tekstiosa, mis käsitleb toidu säilitamis e nõuete määramist kestvuskatsete alusel või valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud toidu säilitamis e nõuete alusel. Seadusesse jäetakse alles käitleja kohustus toidu säilitamisnõudeid määrata ja järgida, kuid v älja jäetakse volitusnormid ministri määruste kehtestamiseks . T oidu säilitamise nõuded on tarbijale esitatava toidualase teabe kohustuslik osa (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 mõistes), mille eest vastutab käitleja. “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus“ tegevus e „Te admussiirde pikaajaline programm “ raames Eesti Maaülikooli koostatud toidu säilimisaja juhendi ( https://toiduteave.ee/kasiraamatud ) kohaselt ei ole õigusaktide ja juhenddokumentidega võimalik hõlmata kõiki toitusid ainuüksi juba seetõttu, et need on oma koostiselt, töötlemis- ja kasutamistingimustelt ning pakendamisviisilt erinevad. Piisab ühe olulise toidu koostisosa, n äi t eks keedusoola sisalduse vähendamisest või mõne toidu sünteetilise lisaaine asendamisest mõne taimse lisandi vastu, et muuta oluliselt nii toidu säilimisaega kui ka ohutust. Erinevate toodete retsepte on tuhandeid ning seega on võimatu ja eba mõistlik kehtestada õigusaktidega kõikidele erinevatele toitudele konkreetseid toiduohutuse ja kvaliteedi kriteeriume. Toidu säilitamis e tingimuste eest vastutab toidu käitleja ning sellekohased kriteeriumid tuleb ettevõtte enesekontrolli tegevuste raames välja töötada ja kehtestada. Samuti on ettevõt ja kohustuseks tõendada säilitamistingimuste ning toiduohutuse kriteeriumite järgimist . Säilimisaja määramisel erinevate kriteeriumite arvestamise olulisust rõhutatakse ka Euroopa Komisjoni juhendmaterjalis valmistoidu säilimisaja hindamise kohta ( https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/safety/docs/biosafety_fh_mc_guidance_document_lysteria.pdf ). Juhendi kohaselt tuleb säili misaja määramisel arvesse võtta tarnitava tooraine kvaliteeti ja kvaliteedi seire suundumusi (kas kvaliteet on ühtlane või esinev kõrvalekaldeid), hea hügieenitava meetmete rakendamist ettevõttes (proovivõtt tootmisalalt ja -seadmetelt), kogemusi sarnaste toodete tootmisel, mikrobioloogilise riknemise määra ja organoleptilise kvaliteedi säilimist ettenähtud säilitamis- ja kasutamistingimustel. Toidu säilimisaja ja nõuetekohasuse vastavust võib hinnata erineval moel, alates toodet iseloomustavate näitajate võrdlusest teaduskirjanduse andmetega. Kui toodet iseloomustavate näitajate ja kättesaadava teaduskirjanduse või teiste andmete võrdluse põhjal ei ole piisavalt andmeid säilimisaja hindamiseks, tuleb veel teha uuringuid. Edasised uuringutes võib olla mikrobioloogilisi prognoose, asjakohaseid vanemaid või spetsiaalsete laboriuuringute, nagu säilimis- või challange -katsete, andmeid. Iga meede neist omab eeliseid ja puudusi ning vajaduse korral võib erinevaid meetmeid kombineerida. Toidukäitlejad võivad teha koostööd üksteisega ning küsida nõu erinevaist toidulaboritest (näiteks uurimislaboritest või referentlaboritest) toidu säilimisaja uuringute tegemiseks . Muudatus jõustub 2020. aasta 1. juulil , kuna muudatus vajab teavitustegevust ja vajaduse korra l täiendava juhendmaterjali koostamist. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse ja sõnastatakse uuesti seaduse § 26 lõi g e 3 , laiendades valdkonna eest vastutava ministri volitust kehtestada määrused küsimustes, mille otsustamise õigus on Euroopa Liidu hügieenimääruste kohaselt liikmesriigil, või mu u d asjakohased nõuded. Volitusnorm on vajalik ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete kohandatud hügieeni nõuete ning jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõu ete kehtestamiseks Eestis. M ääruse (EÜ) nr 852/2004 II lisas on sätestatud hügieeni üldnõuded kõikidele toidu käitlejatele (v älja arvatud esmatootjatele). Sätestatud on nõuded toidukäitlemishoonetele, ruumidele, sisseseadele j a muule . Ruumide ja hoonete puhul on leebemate nõuetega eraldi peatükk teisaldatavate või ajutiste käitlemiskohtade kohta ja selliste käitlemiskohtade kohta , mida põhiliselt kasutatakse eramuna, kuid kus toimub regulaarne toidu valmistamine turuleviimiseks. Teistes peatükkides ei ole kehtestatud nõuetes tehtud vahet tulenevalt ettevõtete suurusest. Ühesugused nõuded kehtivad nii väikeses kui ka väga suures mahus tootmise puhul . Määrus on sõnastatud põhimõttel, et nõudeid saa b kohaldada erinevas suuruses ettevõtete suhtes , kasutades n äiteks väljendeid „ piisav “ , „ vajaduse korral “ , „ kus asjakohane “ , „ sobivad vahendid “ . M ääruse kohaselt saab järelevalveametnik ettevõtte loomisel või kohandamisel rakendada kaalutlusõiguse alusel iga kord nõudeid paindlikult. Siiski on sätteid, mille paindlik rakendamine ei ole määruses ette nähtud. Samuti on määruse sellise rakendamise puuduseks asjaolu, et nõuete rakendamine võib maakonniti erineda ja sellisel juhul ei ole tagatud sarnases olukorras olevate käitlejate võrdne kohtlemine. M ääruse (EÜ) nr 853/2004 III lisas on sätestatud täiendavad erinõuded loomse toidu käitlemise kohta , m uu hulgas nõuded tapamajale ja lihalõikusruumidele. Loetletud on palju eri nõudeid selle kohta , millised ruumid ja tingimused peavad olema loomse toidu käitlemise korral tagatud. Seejuures ei ole käsitletud eraldi väiksemaid ja suuremaid ettevõtteid. Kuna tegemist on eri nõuetega, siis ei nähta sätetega ette nende paindlikku rakendamist. Määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja 853/2004 on sätestatud volitusnorm riigisisese õigusaktiga kohandatud hügieeni nõuete kehtestamiseks väiksema tootmismahuga ettevõtete le ehituse, projektlahenduse ja seadmete kohta , kuid selle rakendamiseks tuleb sätestada volitusnorm ka toiduseaduses. Muudatusega on seotud eelnõu § 1 punkt 7. Teine täiendus § 26 lõike sse 3 on seotud eranditega jaekaubandusettevõttele. Määruse (EÜ) nr 853/2004 artik li 4 lõike 2 kohaselt pea b tegevusluba olema kõi gil ettevõt etel , kus käideldakse loomse t toitu , mille kohta on sätestatud nõuded määruse III lisas (n äi t eks liha ja lihatooted, kala ja kalandustooted, piim ja piimatooted). Samas on m ääruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 5 punktis c sätestatud liikmesriigile volitusnorm , mis annab võimaluse kehtestada õigusakt, mille kohaselt võib tarnida loomset toitu ilma tegevusloata , kuid majandus t egevusteate alusel . Volitusnormi kohaselt või b liikmesrii k kehtestada riiklikke meetmeid määruse nõuete rakendamiseks riigi territooriumil paikneva jaeettevõtte kohta , kui sellest jaeettevõttest tarnitakse loomset toitu üksnes teise jaeettevõtte sse ning kui selline tegevus on kooskõlas riigi õigusaktidega väikesemahuline , kohaliku ulatusega ja piiratud. M ääruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 5 punktis c sätestatud volitusnormi alusel on kehtestatud põllumajandusministri 15. juuni 2006 . a määrus nr 75 „Jaekaubandusettevõttes loomse toidu töötlemise ja selle turustamise hügieeninõuded“, milles on määratud piiratud kogused loomse toidu kohta, samuti kohalik ulatus. Kogused on kokku lepitud ja kehtestatud vaid suuri jaekauba ndusettevõtteid arvestades, kuigi erisust võiks rakendada ka väikese tootmismahuga ettevõtte suhtes , kui tooteid tarnitakse nii otse tarbijale kui ka kohalikku jaekaubandusettevõttesse, s eal h ulgas toitlustusettevõttesse (n äi t eks poodi või restorani). Samuti ei ole er isuse kehtestamisel arvestatud võimalust, et ka eramus toidu käitlemist võib teatud tingimustel pidada jaetegevuseks. Sellega seoses määratletakse seadusemuudatusega seotud maaeluministri määrusega kohalik ulatus ja väikesemahulisus jaeettevõttes ning tunnistatakse kehtetu ks põllumajandusministri määrus nr 75. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse seaduse § 26 lõi getega 3 1 – 3 4 . Lõigetega 3 1 –3 3 määratletakse väiksema tootmismahuga ettevõtted. Määratlust on vaja seoses volitusnormi loomisega ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete kohandatud hügieeninõuete kehtestamiseks ja paindlikuks rakendamiseks . Hügieeninõuete paindliku rakendamise lubamiseks tuleb määrata väiksema tootmismahuga ettevõtete piir, milleks võib olla toidukäitlemisettevõtte puhul n äi t eks tooraine või toodangu kogus. Sellisel juhul sõltuksid kogused toidukäitlemisvaldkonnast. Lihtsama ja üheselt mõistetava piiri kehtestamiseks sätestatakse seaduses , et nõudeid võib kohaldada käitleja , kes on komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003, lisa artikli 2 lõike 3 tähenduses mikroettevõtja, välja arvatud loomade tapmisega tegelev käitleja. Mikroettevõtjana käsitatava käitleja käibe hulka arvestatakse üksnes toidu käitlemisega seotud käive aasta algusest arvestatuna ja töötajate hulka arvestatakse ettevõtte kõik töötajad. Alustava ettevõtja puhul tuleb lähtuda heas usus koostatud hinnangulistest näitajatest. Väike tapamajade puhul, kus lisaks toiduohutuse le tuleb arvestada ka loomade heaolunõudeid, on § 26 lõike ga 3 3 sätestatud , et kohandatud hügieeninõu d e id võib paindlikult rakendada loomade tapmisega tegelev käitleja, kelle ettevõttes toimub loomade tapmine või uluki käitlemine üksnes osa tööpäeva jooksul või kogu tööpäeva jooksul, aga mitte igal tööpäeval nädalas ja kus tapetakse: 1) kuni 1000 loomühikule vastaval arvul loomi aastas; või 2) kuni 200 loomühikule vastaval arvul loomi aastas, kui samas ruumis tegeletakse ka lihalõikusega; või 3) kuni 150 000 kodulindu, jäneselist või väikeulukit aastas . Loomühiku suurus kehtestatakse l õikes 3 1 nimetatud hügieeninõuete ga. Loomühikute suurus on määratletud nõukogu määruse (EL) nr 1099/20 09 artikli 17 lõikes 6. Loomühik on standardne mõõtühik, mis võimaldab koondada eri liiki kariloomi käsitlevaid andmeid võrdlemise eesmärgil. K omisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/624, milles käsitletakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 erieeskirju liha tootmise suhtes tehtava ametliku kontrolli ning elusate kahepoolmeliste karploomade tootmis- ja ülekandealade kohta ( OJ L 131, 17.5.2019, p. 1–17 ) artikli 7 lõikes 2 viidatakse loomühikutele määruse (EL) nr 1099/20 09 artikli 17 lõike 6 mõistes ning täiendatakse loomühikute võrdusmäärasid lammaste, kitsede ning väikehirvlaste (Cervidae , eluskaaluga alla 100 kg ) ja muude suurulukite kohta. Komisjoni määruse (EL) 2017/624 artikli 7 lõike 2 kohaselt rakendatakse loomühikute võrdusmäärasid järgnevalt: Veised Täiskasvanud veised 1 Muud veised 0,50 Lambad ja kitsed Lambad ja kitsed 0,05 Lambatalled ja kitsetalled ( eluskaaluga alla 15 kg ) 0,05 Sead Sead ( eluskaaluga üle 100 kg ) 0,20 Põrsad ( eluskaaluga alla 15 kg ) 0,05 Muud sead 0,15 Hobus las ed 1 Hirvlased Väike hirvla sed (eluskaaluga alla 100 kg) 0,05 Muud suurulukid 0,2 Määrus (EL) 2017/ 625 jõustub 14. detsembril 2019. a. Samal ajal on kavandatud jõustuma komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/624. Paragrahvi 26 l õike s 3 4 määratletakse määruse ( EÜ) nr 852/2004 II lisa III peatükis nimetatud ettevõttes tegutsevad käitlejad, kes võivad kohaldada jaekaubandusettevõtjale ettenähtud kohandatud hügieeninõudeid loomse toidu tarnimisel . Tegemist on käitlejaga, kes tegutseb teisaldatavas või ajutise s käitlemiskoh as ja sellises käitlemiskoh as , mida põhiliselt kasutatakse eramuna, kuid kus toimub regulaarne toidu valmistamine turuleviimiseks . Seaduses sätestatakse, et kohandatud hügieeninõudeid võivad kohaldada käitlejad, ke lle toidu käitlemisega seotud käive ei ületa 40 000 eurot aastas. Käibe määr on tuletatud 1. jaanuaril 2018 kehtima hakanud kä i bemaksuseaduse redaktsiooni st, mille kohaselt muutub ettevõtja registreerimiskohustusega käibemaksukohus tus laseks, kui tema maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot . Toiduseadusest tulenevate er isuste rakendamiseks arvestatakse maksustatava käibe hulka üksnes toidu käitlemisega seotud käive . Alustava ettevõtja puhul tuleb lähtuda heas usus koostatud hinnangulistest näitajatest. Lisaks peab er isuse kohaldamiseks olema tegevus kooskõlas ministri määrusega , kohaliku ulatusega ja väikesemahuline. Esialgu eeldab tegevus ka tegevusloa taotlemise kohustust, kuid alates 202 1 . aasta 1. j aanuarist piisab majandustegevusteate esitamisest. Paragrahvi 26 täiendamine lõikega 3 4 on seotud ka toidukäitlejatega, kes tegutsevad eramutes . Nende lugemine jaeettevõtjaks on kooskõlas määruse (E Ü ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 7 toodud jaeettevõtte mõistega. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse seadust §-ga 65 6 , millega loetakse teatamiskohustus täidetuks sellise ettevõtte puhul, milles toidu käitlemiseks asendub tegevusloakohustus 202 1 . aasta 1. jaanuarist teatamiskohustusega . Eelnõu § 2 punktiga 1 määratakse seadusemuudatuse jõustumise ajaks 2020. aasta 1. j uuli . E elnõu sisaldab toote turustamist mõjutavat tehnilist normi, millest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike vastavalt toote nõuetele vastavuse seaduse ( RT I 2010, 31, 157 ) §-le 43 . Samuti tuleb määruse (EÜ) nr 852/2004 artikkel 13 lõike 5 ja määruse (EÜ) nr 853/2004 artikkel 10 lõike 5 kohaselt teavitada eelnõust komisjoni ja teisi liikmesriike. Teavitusprotseduur kestab 3 kuud, kuid võib märkuste laekumisel pikeneda 3 kuu võrra. Sellest tulenevalt võib seadusemuudatuse jõustumise aeg nihkuda . Eelnõu § 2 punktiga 2 määratakse üleminekuaeg teatud muudatuste jõustumiseks. Eelnõu § 1 punktides 1 ja 2 tehtav loakohustusega seotud muudatus jõustub 202 1 . aasta 1. j aanuaril , andes võimaluse käitlejate paremaks teavitamiseks ja järelevalveasutuse töö ümberkorraldamiseks. 4 . Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatav terminoloogia on kooskõlas muudetavas seaduses kasutatava terminoloogiaga. Lisatud on viide mikroettevõtja määratlusele komisjoni soovituses (EL) nr 361/2003. 5 . Eelnõu vastav us Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud Euroopa Liidu viie määruse ja Euroo p a K omisjoni ühe soovitusega : 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused ( EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1-24); 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004, lk 1–54) ; 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205) ; 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1–142); 5 ) Euroopa K omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/624, milles käsitletakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 erieeskirju liha tootmise suhtes tehtava ametliku kontrolli ning elusate kahepoolmeliste karploomade tootmis- ja ülekandealade kohta ( OJ L 131, 17.5.2019, p. 1–17); 6 ) komisjoni soovitus (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (E LT L 124, 20.05.2003, lk 36–41) . Teatamiskohustuse kehtestamisel tegevusloakohustuse asemel on lähtutud E uroopa L iidu õigusaktidest ja juhenditest. Toiduseaduse muutmisega kavandatavad meetmed on vastavuses E uroopa L iidu toiduohutuse õigusaktidega. 6. Seaduse mõjud Toiduseaduse muutmisega kaasnevad majanduslikud mõjud käitlejale ning mõju riigiasutuse (Veterinaar- ja Toiduamet , järelevalveasutus ) sisemisele töökorraldusele. Toiduseaduse muutmine ei mõjuta Eestis toodetava, töödeldava ja tarbitava toidu ohutust ja kvaliteeti. Toiduseaduse muutmisega ei kaasne otsest sotsiaalset mõju , sh mõju tarbija tervisele. Samuti puuduvad otsesed mõjud keskkonnale ning riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele. Mõningane regionaalne mõju avaldub majandusliku mõju kaudu . Järgnev m õjude hindamise teave esitatakse peamiste seadusega kavandatud muutuste lõikes : 1. ri igisisese tegevusloakohustuse asendamine teatamiskohustusega teatud käitlemis - valdkondades, sh l oomse toidu käitlemisel jaekaubandusettevõttes ja turustamisel teise le käitlejale teatud tingimustel (kui tegevus on väikesemahuline, piiratud ja kohalik) , 2. väikeettevõt te hügieeninõuded, 3. t oidu säilitamisnõuete määramiseks ning kestvuskatsete tegemiseks valdkonna eest vastutava ministri määruste volitusnormide kehtetuks tunnistamine , 4. t egevusloa taotlusele lisatavate andmete ja dokumentide muutmine. 6.1. Riigisisese tegevusloakohustuse asendamise teatamiskohustusega teatud käitlemisvaldkon da des võimalikud m õjud 6.1.1. Mõju valdkond: mõju majandusele. Sihtrühm : alustavad toidukäitlejad , orienteeruvalt 1000 aastas. Mõju kirjeldus Eelnõu § 1 punktides 1 ja 2 tehtav muudatus on seotud tegevusloakohustuse asendamisega teatamiskohustusega. Eelnõu kohaselt kaob alates 202 1 . aasta 1. jaanuarist loakohustus mitteloomsete esmatoodete käitlemisel, mitteloomse ja liittoidu töötlemisel, loomse toidu töötlemisel eramus, kui tegevus on väikesemahuline ja vastab jaekaubanduse mõistele, toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu ladustamisel jae- või hulgikaubandusettevõttes, kui ladustamine on ainus tegevus ja toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu käitlemisel jaekaubanduses, kui tegevus on väikesemahuline (sh loomse toidu käitlemine eramus, kui see turustatakse jaekaubandusettevõttesse), ja asendub teatamiskohustusega. Riigisisene tegevusloakohustus jääb alles toitlustamisele koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses, kinnipidamisasutuses ning Kaitseväe territooriumil (nn väljaõppekeskused). Loakohustus kehtib nii loetletud asutustes kohapeal tegutsevale ettevõtjale kui teenust pakkuvale ettevõtjale. Eelnõuga ei muudeta loomse toidu käitlemise tegevusloakohustust , mis on nõutav toiduseaduse § 8 lõike 1 punkti 1 ja määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõike 3 punktide b ja c alusel. Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveinfosüsteemi ( JVIS ) 29.10.2018. a andmetel on käitlejate üldarv 15 116, kellest 8015 on tegevusloaga. Käitlejaid, kelle põhitegevusala on jaekaubandus või toitlustamine, on 10 545 ehk ligikaudu 70% käitlejate üldarvust. Jaekaubandusega ja toitlustamisega tegelevaid tegevusloaga käitlejaid on 7017 ehk ligikaudu 46% käitlejate üldarvust. E ramus loomse toidu käitlejaid oli 265 ja nendest kuuel oli tegevusluba. Samal ajal, loomse toidu (liha-, kala-, piimakäitlemisettevõtted ning munatootjad ja –pakendamiskeskused) käitlejaid on 386 ehk ligikaudu 3% käitlejate üldarvust. Tegevusloaga loomse toidu k äitlejaid on 271 ehk ligikaudu 2% käitlejate üldarvust. Veterinaar- ja Toiduameti hinnangul siseneb igal aastal turule ca 7% uut toidukäitlejat (s.o ca 1050 ettevõtjat). Peamiselt alustavad käitlejad tegevust valdkondades nagu eraelamus toidu valmistamine, mitteloomse ja liittoidu töötlemine, sh valmistamine, ning jae- ja hulgikaubandus. Need on kõik valdkonnad, kus alates 1. jaanuarist 2021 . a tegevuse alustamiseks piisab üksnes majandustegevusteatest . T egevusloakohustuse asendamisega teatamiskohustusega mõjutab uute ettevõtete pääsu turule. Kiireneb toidu käitlemisega alustamine, sest tegevust võib alustada kohe pärast käitlemiseks vajalike nõuete , sh hügieeninõuete, täitmist ja oma tegevusest teatamist eelnõus nimetatud valdkondades . Riigisisese tegevusloakohustuse asendamine teatamiskohustusega näiteks jaekaubanduse, sealhulgas toitlustamise, valdkonnas aitab meie hinnangul elavdada kogu majandustegevust, sh regionaalset siseturismi, tuues juurde neid ettevõtjaid, kes siiani on peljanud tegevusloa taotlemisega kaasnevaid kohustusi. Seaduse m uudatusega laienevad loomse toidu riigisisesed turustamisvõimalused majandustegevusteate alusel, mille tulemusel suureneb ettevõtetevaheline koostöö ning seeläbi kohalik u to idu valik ja kättesaadavus tarbijale. Eelnõu ei mõjuta Eestis toodetava, töödeldava või tarbitava toidu ohutust ja kvaliteeti. Toidu ohutus ja käitleja vastutus selle eest on kehtestatud Euroopa Liidu vahetult kohalduvates määrustes ja toiduseaduses. Turule viidav toit peab olema ohutu. K äitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. Kuigi tegevusloakohustus asendub teatamiskohustusega, peavad toiduohutuse ja –hügieeni nõuded olema täidetud enne majandustegevusteate esitamist ja käitlemise alustamist. Tegevusloakohustuse asendumisel teatamiskohustusega ei muutu ettevõt tele kehtivad hügieeni nõuded, mis peavad olema täidetud enne majandustegevusteate esitamist. Endiselt pea vad enne tegevuse alustamist ja majandustegevusteate esitamist olema täidetud nõuded nii ruumide, töötajate kui ka dokument ide kohta , s eal h ulgas peab olemas olema enesekontrolliplaan j m. Mõju halduskoormusele kirjeldus T egevusloakohustuse asendamisega teatamiskohustusega v ähendatakse toidukäitlemisvaldkondi, milles teg utsemiseks on vajalik riigisisene tegevusluba. Eelnõu § 1 punktid e 1 ja 2 jõustumisel alates 2021 . aasta 1. jaanuarist kaob võrreldes kehtiva seadusega loakohustus mitteloomsete esmatoodete käitlemisel, mitteloomse ja liittoidu töötlemisel, loomse toidu töötlemisel eramus, kui tegevus on väikesemahuline ja vastab jaekaubanduse mõistele, toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu ladustamisel jae- või hulgikaubandusettevõttes, kui ladustamine on ainus tegevus (ettevõttele kehtivad siiski temperatuurinõuded määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisast) ja toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu käitlemisel jaekaubanduses, kui tegevus on väikesemahuline. Tegevusloakohustuse asendumisel teatamiskohustusega ei muutu ettevõttele kehtivad hügieeninõuded, mis peavad olema täidetud enne majandustegevusteate esitamist. Nii tegevusloataotluse kui ka majandustegevusteate esitamine on ühekordne protseduur, mille halduskoormust ei ole toidusektori ettevõtete ja tegevuste suure variatiivsuse tõttu otstarbekas eelhinnata standardkulumudeli alusel. Halduskoormuse hindamise küsimuses toimus kohtumine ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (0-bürokraatia rakkerühm) esindajatega, kus samuti leiti, et halduskoormusega seotud võimaliku mõju hindamine standardkulumudeli alusel ei ole otstarbekas, kuna infokohustustega seotud muutus on erinevate ettevõtjarühmade jaoks ühekordne ja seaduse muutmise eesmärk on seotud nõuete leevendamisega, mitte rangemaks muutmisega. Juba t egutsevatele tegevusloa- või teatamiskohustusega käitlejatele ei kaasne r iigisisese tegevusloakohustuse asendamisel teatamiskohustusega lisategevusi ega –kohustusi, kuna teatamiskohustus loetakse täidetuks seaduses nimetatud tähtajal ning mistõttu ei mõjuta see nende halduskoormust. Teatamiskohustusliku ettevõtte puhul võivad kaasneda kulud järelevalvetoimingute eest , kuna järelevalveametnikul võib kuluda pikem aeg kohapeal järelevalvetoiminguid tehes ja ettevõtjat nõustades. Pikema ajakulu tõttu võib suureneda kontrolltoimingute eest võetav järelevalvetasu. VTA andmeil oli 2018. aastal keskmine kontrollile kuluv aeg 2,36 tundi, järelevalve tunnitasu määr 2019. aastal on 12,3 eurot, seega on keskmise kontrolli maksumus 29 eurot ja 3 senti. 4 4 Maaeluministri 12.12. 2019 a määruse nr 70 „Toidu- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra kehtestamine 2019. aastaks“ seletuskiri: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/028c5f83-560e-4593-95b1-4561ab6acf80?activity=1#TZ3ott4y ) Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk on väike . T eatamiskohustusliku ettevõtte puhul võib suureneda kontrolltoimingute eest võetav järelevalvetasu, kuna järelevalveametnikul võib kuluda pikem aeg kohapeal järelevalvetoiminguid tehes ja ettevõtjat nõustade s. Mõju olulisus M õju ulatus on keskmine, kuna mõjutab alustavaid ettevõtjaid. Tegutsevatele käitlejatele ei kaasne lisategevusi ega – kohustusi. Mõju sagedus on ühekordne, kuna käitlemisest teavitamine või tegevusloa taotlemine on ühekordne protseduur. Kokkuvõttes on antud muutuse mõju käitlejale pigem positiivse halduskoormust vähendava toimega . 6.1. 2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele Sihtrühm: Veterinaar- ja Toiduamet ( järelevalvea sutus ) . Veterinaar- ja Toiduametis oli 1.11.2018 seisuga 323 töötajat, nendest 90 tööta s keskasutuses, 210 maakondlikes veterinaarkeskustes ning 23 inimest piiripunktides. Toidukontrolliga oli seotud ca 150 inimest ehk 46 % töötajatest. Mõju kirjeldus Eelnõu § 1 punktides 1 ja 2 tehtav muudatus on seotud tegevusloakohustuse asendamisega teatamiskohustusega. Nii teatamis - kui ka tegevusloakohustusega käitlejad on Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all ka kehtiva toiduseaduse alusel. Eelnõuga ei muudeta järelevalve põhimõtteid, mis on kehtestatud Euroopa Liidu vahetult kohalduvais määrustes ja toiduseaduses. Tulenevalt võimalikust käitlejate arvu tõusust võib prognoosida muudatusi Veterinaar- ja Toiduameti sisemises töökorralduses ja protseduurides, ametnike tööülesannete hulgas ja laadis. Tegevusloa taotlemise eelselt pöörduvad paljud käitlejad järelevalveametnik u poole nõuete selgitamiseks ja vajalike dokumentide koostamiseks. Tegevusloa menetluse puhul on järelevalveametnikul võimalus juhtida käitleja tähelepanu puudustele nii dokumentatsioonis (nt enesekontrolliplaanis) kui ka käitlemisruumides juba enne tegevuse alustamist . Loakohustuse asemel teatamiskohustuse alusel käitlemise alustamisel võib eeldada, et kui käitlejad ei tule nõu küsima enne tegevuse alustamist, siis toimub nõustamine esimese kontrollkäig u ajal ettevõttesse. Seega ei kao nõuete selgitamise vajadus, kuid muut ub nõustamise vorm . T eatamiskohustusliku ettevõtte puhul võib kuluda pikem aeg järelevalvetoimingut teostades, kuna käitleja võib tegevust alustada pärast teate esitamist ning eelnevat nõustamist ei pea toimuma. N õustamise eest tegevusloa menetlemise eel järelevalvetasu ei võeta. Teatamiskohustusliku ettevõtte puhul võib kuluda järelevalveametnikul pikem aeg kohapeal järelevalvetoiminguid tehes ja ettevõtjat nõustades. Pikema ajakulu tõttu võib suureneda kontrolltoimingute eest võetav järelevalvetasu. VTA andmeil oli 2018. aastal keskmine kontrollile kuluv aeg 2,36 tundi, järelevalve tunnitasu määr 2019. aastal on 12,3 eurot, seega on keskmise kontrolli maksumus 29 eurot ja 3 senti. 4 Loakohustusega seotud muudatuste ühtne rakendamine eeldab ametnike koolitamist. Samuti on vaja täiendada juhendmaterjale . Veterinaar- ja Toiduameti andmeil kaasuvad 2019-2020 jooksul järgmised täiendavad tegevused: kodulehel oleva tegevusloataotluse ja majandustegevus teatise näidisvormi muutmine, kodulehe teab etekstide ja juhendite muutmine, JVIS -i tegevusloa - atribuutide muutmine (tehniline administreerimine) , j ärelevalveametnike koolitamine . Eelnõuga ei muudeta järelevalve põhimõtteid, mis on kehtestatud Euroopa Liidu vahetult kohalduvais määrustes ja toiduseaduses. Eelnõu ei too kaasa uute asutuste ega struktuuriüksusete loomist ega ümberkorraldamist . Eelnõu ei mõjuta avalike teenuste kättesaadavust. Eelnõu ei mõjuta kohaliku omavalitsuse asutuste korraldust . 4 Maaeluministri 12.12. 2019 a määruse nr 70 „Toidu- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra kehtestamine 2019. aastaks“ seletuskiri: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/028c5f83-560e-4593-95b1-4561ab6acf80?activity=1#TZ3ott4y ) Ebasoovitavate töökorralduse ja –mahualaste mõjude kaasnemise risk Veterinaar- ja Toiduamet menetleb käitleja esitatud tegevusloataotlus t või majandustegevusteadet ka kehtiva seaduse alusel ning seetõttu on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike . M õju olulisus M õju ulatus töökorraldusele on keskmine, kuna on vaja koolitada toidu järelevalveametnikke (c a 150 inimest ), korrastada ja valmistada ette töö- ja juhendmaterjale jm. Mõju sagedus on väike, kuna muudatus on ühekordne. Meie hinnangul negatiivse toimega mõjud puuduvad, pigem on tegemist positiivse mõjuga, kuna väheneb tegevusloa menetlemisele kuluv aeg ning enam ressursse saab suunata riskipõhise j ärelevalve tegemisek s . Seega võib m õju Veterinaar- ja Toiduametile hinnata väheoluliseks. 6.2. Väikeettevõtete hügieeninõu ete kehtestami ne 6.2.1 . Mõju valdkond: mõju majandusele . Sihtrühm 1 : käitlejad, kes on nimetatud toiduseaduse § 26 l õigetes 3 2 ja 3 3 . Sihtrühma 1 kuuluvad toiduseaduse § 26 lõikes 3 2 nimetatud käitlejad, kes on mikroettevõtjad, ning toiduseaduse § 26 lõikes 3 3 nimetatud loomade tapmisega tegelevad käitlejad, kelle ettevõttes tapetakse ja käideldakse loomi etteantud loomühiku kogustes ja ajaühiku jooksul . Mõlemal juhul on tegemist alustavate ettevõtjatega, kelle arvu ei ole võimalik prognoosida. Sihtrühm 2 : käitleja d , kes on nimetatud toiduseaduse § 26 lõikes 3 4 . Sihtrühma 2 kuuluvad eramus loomset toitu käitlevad käitlejad. VTA andmeil oli oktoobris 2018. a e ramus loomse toidu käitlejaid 265 , kellest h innanguliselt 15 – 20% võiksid oma ettevõttega kuuluda väikeettevõtete (sihtrühma 1) hulka. Sihtrühm 3: jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlejad . Selle sihtrühma alla võib lugeda ka sihtrühma 2, kui loomset toitu turustatakse teisele jaekaubandusettevõttele teatud tingimusil (toiduseaduse § 26 lg 3 1 ). Eeldatavalt on k õigi sihtrühmade puhul tegemist alustavate käitlejatega. Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele kirjeldus Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse ja sõnastatakse uuesti seaduse § 26 lõige 3 , laiendades valdkonna eest vastutava ministri volitust kehtestada määrused küsimustes, mille otsustamise õigus on Euroopa Liidu hügieenimääruste kohaselt liikmesriigil, või muud asjakohased nõuded. Volitusnorm i alusel kehtestatakse kohandatud hügieeninõude d e ttevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuete s ning jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõu ded. Eelnõu mõjutab eelkõige väikeettevõtteid ja äritegevust alustavaid ettevõtteid. Eelnõu võib mõjutada maaettevõtlust. Muudatuste mõjul lihtsustub uute ettevõtete rajamine . See annab võimaluse luua töökohti oma pereliikmetele ja kohalikele elanikele. Muudatuse tulemusel leiavad inimesed maapiirkondades paremini tööd. Luuakse võimalus kehtestada erisusi ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeni nõuetest väikesemahulis e le ettevõttele. See annab käitlejale võimaluse enne suuremate investeeringute tegemist alustada väiksema tootmismahuga ja leida oma toodetele turustamisvõimalusi. T ekib võimalus rajada väiketapamaju, mis on eriti oodatud lambakasvatussektoris. Juba t egutsev käitleja saab rakendada kohandatud hügieeninõudeid siis, kui tal on kavas muuta toidu käitlemist oma ettevõttes, st kas laiendada või hakata tegelema uue toidukäitlemisvaldkonnaga. Mikroettevõtja le ja väike tapamajale leebemate hügieeni nõuete kehtestamine ehituse, projektlahenduse ja seadmete kohta toob kaasa riigisisese võrdse kohtlemise põhimõtte riive küsimuse . Sarnaste isikute gruppe hakatakse kohtlema erinevalt, sest ü ks osa toidu käitlejatest saab kasutada kohandatud hügieeninõudeid, samas kui teised käitlejad seda ei saa. Kohanduste kehtestamise aluseks on Euroopa Liidu määrustes sisalduvad volitusnormid, mis tähendab võrdsuspõhiõiguse riive küsimuse tekkimist juba Euroopa Liidu õiguse tasandil. Riive esinemine ei tähenda alati võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. See toimub vaid juhul, kui erinevat kohtlemist ei ole võimalik õigustada ehk puudub legitiimne eesmärk ja kui riivet põhjustav abinõu ei ole proportsionaalne selle eesmärgi suhtes . Käesoleval juhul on legitiimne eesmärk olemas, samuti on tagatud proportsionaalsuse põhimõte. E rineva kohtlemise eesmärk on majandustegevuse ergutamine toidu käitlemise valdkonnas. Nimelt võib ehituse, projektlahenduse ja seadmete kohandatud hügieeni nõuete täitmi ne vajada väiksemaid investeeringuid ja see julgustab uusi käitlejaid hakkama tegelema toidu käitlemisega, mis omakorda muudab toidu valiku mitmekesisemaks. Eriti on see asjakohane maapiirkonnas, kus toidu käitlemisel on võimalik kasutada värsket kohalikku toorainet. Kohandatud hügieeninõuete kehtestamine on vajalik väiketapamajade rajamiseks , millele kehtivad E uroopa L iidu määruste nõuded ei ole paindlikult sõnastatud , kuid see võimalus on jäetud liikmesriigile Praegu Eestis kehtivad nõuded ei tee vahet, kas tegemist on suure või väikesemahulise käitlemisega ja see tähendab, et väikeses mahus toidu käitleja peab vastama samadele hügieeninõuetele kui suuremahuline ettevõtte. Samas on väikeses mahus toidu käit lemisel v õimalik tagada toiduohutus ruumide ja seadmete hügieeninõuete kohandusi rakendades. Väikesemahulise käitlemise korral on nii tooraine kui lõpptoodangu mahud väiksemad ja käitlemisega seotud inimeste arv väiksem. Seeläbi on lihtsam planeerida tootmisprotsessi (nt samade ruumide kasutamine erinevates käitlemisetappides) ja läbi mõelda töötajate liikumisteid selliselt, et tagatud oleks ristsaastumise vältimine. Mis puudutab abinõu sobivust, siis on käitlejal ka praegu võimalik rakendada kaalutlusõiguse alusel teatud hügieeninõudeid toidu käitlemisele paindlikult. Kuna seda ei saa teha kõigi seadmete, ruumide, projektlahenduse nõuete puhul, siis on sobivaks meetmeks hügieeninõuete kehtesta mine just õigusaktiga. Sellega ühtlustatakse hügieeni nõuete rakendamist ja tagatakse sarnases olukorras olevate käitlejate võrdne kohtlemine. Seega hügieeninõuete keh testamine mikroettevõtjale ja väiketapamajale on õigustatud, sest sellel abinõul on olemas põhjendatud eesmärk ja see on proportsionaalne soovitud eesmärgi suhtes. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse ja sõnastatakse uuesti seaduse § 26 lõige 3 , laiendades valdkonna eest vastutava ministri volitust kehtestada määrused küsimustes, mille otsustamise õigus on Euroopa Liidu hügieenimääruste kohaselt liikmesriigil, või muud asjakohased nõuded. Volitusnorm i alusel kehtestatakse erisused e ttevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuete s ning jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõu ded. Eelnõu ei mõjuta Eestis toodetava, töödeldava või tarbitava toidu ohutust ja kvaliteeti. Eelnõu mõjutab kalandusega, taime- või loomakasvatusega tegelevate ettevõtjate arenguvõimalusi. Toidu ohutus ja käitleja vastutus on kehtestatud Euroopa Liidu vahetult kohalduvates määrustes ja toiduseaduses. Turule viidav toit peab olema ohutu. K äitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. Muudatuse eesmärk on luua parema i d võimalus i rajada põllumajandusloomade pidamise ja esmatootmise juurde väiketööstusi esmatoodete väärindamiseks. Prognoosime ettevõtete arvu kasvu, konkurentsivõime suurenemist ja eeskätt maapiirkondades ettevõtlusstruktuuri mitmekesistumist. Seoses loakohustuse olulisusega loomsete toodete valmistamisel annab väikeettevõtetele hoonete, ruumide ja sisseseade nõuete kohandamine võimaluse taotleda tegevusluba väiksemate investeeringutega. Sellises ettevõttes valmistatud loomseid tooteid võib turustada ka piiriüleselt. Oodatud on äritegevuse aktiivsemaks muutumine ja toidukäitlemisvaldkonda tehtavate investeeringute suurenemine, samuti konkurentsivõime suurenemine toodete väärindamise kaudu. Mõju halduskoormusele kirjeldus Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse ja sõnastatakse uuesti seaduse § 26 lõige 3 , laiendades valdkonna eest vastutava ministri volitust kehtestada määrused küsimustes, mille otsustamise õigus on Euroopa Liidu hügieenimääruste kohaselt liikmesriigil, või muud asjakohased nõuded. Volitusnorm i alusel kehtestatakse erisused e ttevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuete s ning jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõu ded. V õimalikud mõjud halduskoormusele puuduvad , sest tegevuse dokumenteerimise ja aru andluse ga , sh enesekontrolliga, seotud info kohustused ettevõtja jaoks ei muutu . Ebasoovitavate majandus like mõjude kaasnemise risk Väikeettevõtete hügieeninõuete kohandamine ja paindlik rakendamisega kaasnev mõju on positiivse toimega. Mõju olulisus Mõju ulatu s on keskmine, kuna sihtrühmad vajavad teav et hügieeninõuete paindliku rakendamise kohta. Mõju sagedus on väike , kuna mõju avaldub ühekordselt tegevuse alustamisel . Eelnõuga kavandatud muutused on sihtrühmadele positiivse toimega . 6. 2 . 2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele. Sihtrühm: Veterinaar- ja Toiduamet , järelevalvea sutus. Veterinaar- ja Toiduametis oli 1.11.2018 seisuga 323 töötajat, nendest 90 tööta s keskasutuses, 210 maakondlikes veterinaarkeskustes ning 23 inimest piiripunktides. Toidukontrolliga oli seotud ca 150 inimest ehk 46 % töötajatest. Mõju kirjeldus Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse ja sõnastatakse uuesti seaduse § 26 lõige 3 , laiendades valdkonna eest vastutava ministri volitust kehtestada määrused küsimustes, mille otsustamise õigus on Euroopa Liidu hügieenimääruste kohaselt liikmesriigil, või muud asjakohased nõuded. Volitusnorm i alusel kehtestatakse erisused e ttevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuete s ning jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõu ded. Nii teatamis - kui ka tegevusloakohustusega käitlejad on Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all ka kehtiva toiduseaduse alusel. Eelnõuga ei muudeta järelevalve põhimõtteid, mis on kehtestatud Euroopa Liidu vahetult kohalduvais määrustes ja toiduseaduses. Eelnõu ei too kaasa uute asutuste ega struktuuriüksusete loomist ega ümberkorraldamist . Eelnõu ei mõjuta avalike teenuste kättesaadavust. Tulenevalt võimalikust käitlejate arvu tõusust võib prognoosida muudatusi Veterinaar- ja Toiduameti sisemises töökorralduses ja protseduurides, ametnike tööülesannete hulgas ja laadis. Tegevusloa menetluse puhul on järelevalveametnikul võimalus juhtida käitleja tähelepanu puudustele nii dokumentatsioonis (nt enesekontrolliplaanis) kui ka käitlemisruumides juba enne tegevuse alustamist . Loakohustuse asemel teatamiskohustuse alusel käitlemise alustamisel võib eeldada, et kui käitlejad ei tule nõu küsima enne tegevuse alustamist, siis toimub nõustamine esimese kontrollkäig u ajal ettevõttesse. Seega ei kao nõuete selgitamise vajadus, kuid muut ub nõustamise vorm . T eatamiskohustusliku ettevõtte puhul võib kuluda pikem aeg järelevalvetoimingut teostades, kuna käitleja võib tegevust alustada pärast teate esitamist ning eelnevat nõustamist ei pea toimuma. Siiski võib käitleja alati pöörduda kohaliku järelevalveasutuse poole. N õustamise eest tegevusloa menetlemise eel järelevalvetasu ei võeta. Teatamiskohustusliku ettevõtte puhul võib p ikema ajakulu tõttu suureneda kontrolltoimingute eest võetav järelevalvetasu. VTA andmeil oli 2018. aastal keskmine kontrollile kuluv aeg 2,36 tundi, järelevalve tunnitasu määr 2019. aastal on 12,3 eurot, seega on keskmise kontrolli maksumus 29 eurot ja 3 senti. Väikeettevõtete hügieeninõuete kehtestamisega s eotud muudatuste ühtne rakendamine eeldab ametnike koolitamist. Samuti on vaja täiendada juhendmaterjale . Eelnõu ei mõjuta kohaliku omavalitsuse asutuste korraldust. Ebasoovitavate töökorraldusalaste mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna ka praegu on võimalik kaalutlusõiguse alusel kehtestada teatud hügieeninõudeid toidu käitlemisele paindlikult. Eelnõuga ühtlustatakse hügieeninõuete rakendami st ja tagatakse sarnases olukorras olevate käitlejate võrdne kohtlemine. Mõju olulisus Mõju ulatus Veterinaar- ja Toiduametile on keskmine , kuna on vaja koolitada toidujärelevalveametnikke (ca 150 inimest), korrastada ja valmistada ette töö- ja juhendmaterjale ning muuta sisemist töökorraldus t vajaduse korral . Samas on m õju sagedus väike, kuna muudatus on ühekordne. N egatiivse toimega mõju on väike . Seega võib organisatsioonilist laadi m õju Veterinaar- ja Toiduametile hinnata pigem väheoluliseks. 6. 3. T oidu säilitamisnõuete määramiseks ning kestvuskatsete tegem iseks v aldkonna eest vastutava ministri määruste voli tusnormide kehtetuks tunnistamisega seotud võimalikud mõjud 6.3.1 . Mõju valdkond: mõju majandusele . Sihtrühm: alustavad toidukäitlejad või uut toodet väljatöötavad käitlejad . Sihtrühma koguarvu ei ole võimalik täpsemalt määratleda, kuna kõik toidukäitlejaid ei valmista ise toitu ja seega ei pea määrama toidu säilitamis nõudeid (näiteks ainult jae- või hulgimüügi ga tegelev ettevõt ja ). Mõju kirjeldus Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse alates 2020. aasta 1. juulist kehtetuks valdkonna eest vastutavale ministrile antud volitusnorm toidu säilitamisnõuete ja kestvuskatsete tegemise korra kehtestamiseks, sest nende valdkondade reguleerimine õigusaktiga ei ole asjakohane. Erinevate toodete retsepte on tuhandeid ning seega on võimatu ja eba mõistlik kehtestada õigusaktidega kõikidele erinevatele toitudele konkreetseid toiduohutuse ja kvaliteedi kriteeriume. Eelnõuga ei muudeta käitleja kohustust määrata ja järgida toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid. Toidu ohutus ja käitleja vastutus on kehtestatud Euroopa Liidu vahetult kohalduvates määrustes ja toiduseaduses. Turule viidav toit peab olema ohutu. K äitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. K äitlejate jaoks on koostatud teavitusmaterjalid ning toimuvad teabepäevad ja koolitused. Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise ris k E basoovitavate majanduslike mõjude risk on väike, kuna eelnõuga ei muudeta käitleja kohustust määrata toidu säilitamisnõudeid. Pigem on problemaatiline kehtiv olukord, ku s toidu säilitamisnõuded on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri õigusaktiga . Mõju olulisus M õju ulatus on väike, kuna ei mõjuta ettevõtluskeskkonda, ettevõtete tegevust ega halduskoormust. Eelnõuga ei mõjuta ta Eestis toodetava, töödeldava või tarbit ava toidu ohutust ja kvaliteeti. Käitlejate jaoks on välja töötatud juhendmaterjalid ja viiakse läbi koolitusi. Mõju avaldumise sagedus on ühekordne. Tegutsevatele käitlejatele ei kaas ne lisategevusi ega - kohustusi, seega ei kaasne negatiivse toimega mõju ning mõju on väheoluline . 6. 3 . 2 . Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele. Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele Sihtrühm: Veterinaar- ja Toiduamet ( järelevalveasutus ) . Veterinaar- ja Toiduametis oli 1.11.2018 seisuga 323 töötajat, nendest 90 tööta s keskasutuses, 210 maakondlikes veterinaarkeskustes ning 23 inimest piiripunktides. Toidukontrolliga oli seotud ca 150 inimest ehk 46 % töötajatest. Mõju kirjeldus : Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse alates 2020. aasta 1. juulist kehtetuks valdkonna eest vastutavale ministrile antud volitusnorm toidu säilitamisnõuete määramise ja kestvuskatsete tegemise korra kehtestamiseks, sest nende valdkondade reguleerimine õigusaktiga ei ole asjakohane. Eelnõuga ei muudeta järelevalve põhimõtteid, mis on kehtestatud Euroopa Liidu vahetult kohalduvais määrustes ja toiduseaduses. Eelnõu ei too kaasa uute asutuste ega struktuuriüksusete loomist ega ümberkorraldamist . Eelnõu ei mõjuta avalike teenuste kättesaadavust. Ebasoovitavate töökorraldus like ja muude mõjude kaasnemise risk Hindame ebasoovitavate töökorralduslike ja muude kaasnevate mõjude riski väikeseks, kuna eelnõuga ei muudeta järelevalve korraldust . Mõju olulisus M õju ulatus on väike, kuna järelevalve korraldust ei muudeta. Eelnõu tõttu on vaja ajakohastada töö dokumente ja juhend eid, ning koolitada toidujärelevalveametni k ke (ca 150 inimest). Mõju sagedus on ühekordne , e basoovitavate mõjude risk on väike ning mõju võib hinnata vähe - oluliseks . 6.4 . Tegevusloa taotlusele lisatavate andmete ja dokumentide muutmise võimalikud mõjud 6.4.1. Mõju valdkond: mõju majandusele . Sihtrühm 1 : alustavad käitlejad. Sihtrühm 2 : alustavad k äitlejad, kelle ettevõttes tegeletakse väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva mittenõuetekohase loomse toidu varustamisega ja kelle ettevõtte tegeletakse mittenõuetekohase loomse toidu ladustamisega vabatsoonis või tollilaos. Mõju kirjeldus: Eelnõu § 1 punkti de ga 3 ja 4 tehakse muudatus tegevusloa taotlusele lisatavates andmetes ja dokumentides. Punktis 3 tehtav m uudatus mõjutab toidu alustavaid käitlejaid (sihtrühm 1) , kes edaspidi ei pea teatud andme mahukaid dokumente Veterinaar- ja Toiduametile esitama, kuna nende elektrooniline edastamine järelevalveasutusele on tihti raskendatud. Edastada ei ole vaja dokumente, mis käsitlevad ettevõtte asendiplaani koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga ning andmeid käitlemisruumides kasutatud viimistlusmaterjalide kohta. Alles jääb kohustus edastada ruumide plaan, kus on näha ka veevõtu kohad. Viimistlusmaterjalide osas kehtib Euroopa Liidu hügieenimäärusest nõue, et pinnad peavad olema heas seisukorras, kergesti puhastatavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad. Punktiga 4 antakse erand tegevusloa taotlemisel esitatavatest andmetest ja dokumentidest ettevõtjatele (sihtrühm 2) , kelle ettevõttes tegeletakse väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva mittenõuetekohase loomse toidu varustamisega ja kelle ettevõtte tegeletakse mittenõuetekohase loomse toidu ladustamisega vabatsoonis või tollilaos . Erandi andmisel ettevõtjale tegevusloa taotlemisel esitatavatest andmetest ja dokumentidest on lähtutud toiduseaduse § 25 lõigetes 3 ja 4 esitatud hügieeninõuetest nimetatud ettevõtete kohta. Eestis on Veterinaar- ja Toiduameti andmeil ( https://vet.agri.ee/?op=body&id=138 ) Euroopa Liidu nõuetele mittevastava ning transiidiks mõeldud loomse saaduse ladustamisega tegelevaid tegevusloaga tolliladusid kolm . Mittenõuetekohase loomse toiduga väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostavat laeva varustavaid tegevusloaga ettevõtteid hetkel ei ole. Eelnõu ei mõjuta ettevõtluskeskkonda ega ettevõtete tegevust. Eelnõu vähendab ettevõtte tegevuseks vajalike kooskõlastuste taotlemisega kaasnevate dokumentide hulka. Eelnõu ei mõjuta Eestis toodetava, töödeldava või tarbitava toidu ohutust ja kvaliteeti. Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavate majanduslike mõjude (sealhulgas käitleja halduskoormuse kasvu) kaasnemise risk on väike , kuna vähendatakse tegevusloataotlusele lisatavate dokumentide hulka. Mõju olulisus M õju ulatus on v äike , kuna muudatus mõjutab alustavaid ettevõtjaid . Kui alustavaid ettevõtteid on aastas ca 1000, siis Eestis on Euroopa Liidu nõuetele mittevastava ning transiidiks mõeldud loomse saaduse ladustamisega tegelevaid tegevusloaga tolliladusid kolm . Mittenõuetekohase loomse toiduga väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostavat laeva varustavaid tegevusloaga ettevõtteid hetkel ei ole. Mõju sagedus on ühekordne - käitlemisest teavitamine või tegevusloa taotlemine on ühekordne protseduur. Tegutsevatele käitlejatele ei kaasne lisategevusi ega – kohustusi . Mõju on positiivse toimega ning mõju sihtrühmale on väheoluline. 6.4 .2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele . Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele Sihtrühm: Veterinaar- ja Toiduamet (järelevalveasutus). Veterinaar- ja Toiduametis oli 1.11.2018 seisuga 323 töötajat, nendest 90 tööta s keskasutuses, 210 maakondlikes veterinaarkeskustes ning 23 inimest piiripunktides. Toidukontrolliga oli seotud ca 150 inimest ehk 46 % töötajatest. Mõju kirjeldus Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 tehakse muudatus tegevusloa taotlusele lisatavates andmetes ja dokumentides . Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seaduse § 9 lõikega 2 1 , millega antakse erand tegevusloa taotlemisel esitatavatest andmetest ja dokumentidest ettevõtjatele, kelle ettevõttes tegeletakse väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva varustamisega Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastava loomse toiduga või kelle ettevõttes tegeletakse mittenõuetekohase loomse toidu ladustamisega vabatsoonis või tollilaos. Eestis on Veterinaar- ja Toiduameti andmeil ( https://vet.agri.ee/?op=body&id=138 ) Euroopa Liidu nõuetele mittevastava ning transiidiks mõeldud loomse saaduse ladustamisega tegelevaid tegevusloaga tolliladusid kolm . Mittenõuetekohase loomse toiduga väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostavat laeva varustavaid tegevusloaga ettevõtteid hetkel ei ole. Nimetatud ettevõtjad peavad esitama tegevusloa taotlemisel andmed mittenõuetekohase loomse toidu kohta, ettevõtte hoonete plaani koos ruumide jaotusega, andmed selle kohta, kuidas tagatakse mittenõuetekohase loomse toidu eraldamine nõuetekohasest toidust ja välditakse ristsaastumist ning andmed mittenõuetekohase loomse toidu arvestuse pidamise üle . Eelnõu mõjutab Veterinaar- ja Toiduameti sisemist töökorraldust ja protseduure, vähendades tegevusloataotlusele lisatavate dokumentide hulka. E basoovitavate töökorralduslike, riigieelarveliste jm mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavate töökorralduslike, riigieelarveliste jm mõjude kaasnemise risk on väike , kuna vähendatakse tegevusloataotlusele lisatavate dokumentide hulka. Järeldus mõju olulisuse kohta Mõju ulatus on väike. Mõju sagedus on keskmine , kuna Veterinaar- ja Toiduameti sisemist töökorraldust, st tegevusloa menetlemise korda, muudetakse üks kord, kuigi tegevuslubade menetlemine on Veterinaar- ja Toiduameti regulaarne tegevus . Kuna e basoovitavate mõjude risk on väike , siis võib antud muutusega kaasnevat organisatsioonilist laadi mõju Veterinaar- ja Toiduametile hinnata väheoluliseks. Kokkuvõte Eelneva kirjeldatud muu tustega 6.1 kuni 6.4 kaasnevate mõjude riskide hindamise tulemusena oleme seisukohal, et alustavate käitlejate halduskoormus väheneb, tekib juurde töökohti jm. Ebasoovitavate mõjude riskid käitlejale ei ole suured. Toiduseaduse tõhusama rakendamise kontekstis on oluline käitleja vastutusega seotud eesmärkide saavutamine, sh ettevõtja omavastutusest lähtuvate otsustusrutiinide juurutamine. 4,5 Veterinaar- ja Toiduameti puhul kaasneb eelnõus kavandatud muudatustega mõju sisemisele töökorraldusele, mis võimaldab ressursse suunata riskipõhise järelevalve tegemisele. Kirjeldatud muutused 6.1 kuni 6.4 on positiivse mõjuga suhteliselt väikesed sammud, mille summaarne m õju nii käitlejate halduskoormuse vähendamiseks kui ka järelevalveasutuse sisemise töökorr alduse tõhustamiseks on oluline. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1-24), artikkel 17. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004, lk 1–54) , artiklid 3-6. 7 . Seaduse rakendamisega seot ud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulu d ja tulud Seaduse rakendamine ei vaja riigilt mingeid ümberkorraldusi ega lisakulutusi riigieelarve vahenditest. Samuti ei kaasne seaduse rakendamisega eeldatavaid tulusid. Seaduse muutmisega seotud e nnetav teavitustöö ja kaasnevad tegevused rahastatakse Maaeluministeeriumi ja Veterinaar- ja Toiduameti eelarvest. Otsese järelevalvega seotud kulu kaetakse järelevalvetasudena käitleja poolt. Eelnõuga ei kaasne kulusid ega tulusid kohalikele omavalitsustele . Eelnõu ei too riigile kaasa otseseid tulusid. 8 . Rakendusaktid Asjaomased rakendusaktide muudatused valmistatakse ette töökorras ning need jõustuvad sama l ajal seadusega või seaduses ettenähtud ajal . Tulenevalt toiduseaduse §-s 26 tehtavatest volitusnormi muudatustest (volitusnormiga kohustatakse valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama asjakoha sed määrus ed ) tuleb kehtestada maaeluministri määrused „ E ttevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuete kohandamine toidu väikesemahulisel käitlemisel“ ja „Jaekaubandusettevõttes loomse to idu käitlemise hügieeninõuded“. Tulenevalt toiduseaduse §-s 8 tehtavatest muudatustest (muudetakse nende ettevõtjate loetelu, kellel peab toidu käitlemiseks olema tegevusluba) muudetakse alates 202 1 . aasta 1. j aanuarist p õllumajandusministri 25. juuni 2014 . a määrus e nr 63 „Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba“ lisasid 1 ja 2 . Tulenevalt toiduseaduse § 22 lõike 2 tehtavatest muudatustest muutu vad alates 2020. aasta 1. juulist kehtetuks põllumajandusministri 5. augusti 2002. a määrus nr 66 „Toidu kestvuskatsed“ ( https://www.riigit eataja.ee/akt/13234674 ) ja 21 . novembri 20 1 4. a määrus nr 1 0 5 „ Kestvuskatsete tegemise kord” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/125112014025 ) Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1 . 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. j uulil. Nimetatud kuupäev võib muutuda , sest eelnõu sisaldab toote turustamist mõjutavat tehnilist normi, millest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik e vastavalt t oote nõuetele vastavuse seadus e § -le 43 . Samuti tuleb määruse (EÜ) nr 852/2004 artikkel 13 lõike 5 ja määruse (EÜ) nr 853/2004 artikkel 10 lõike 5 kohaselt teavitada eelnõust komisjoni ja teisi liikmesriike. Teavitusprotseduur kestab 3 kuud, kuid võib märkuste laekumisel pikeneda 3 kuu võrra. Sellest tulenevalt võib seadusemuudatuse jõustumise aeg nihkuda . Eelnõu § 1 punktides 1 ja 2 tehtav muudatus jõustub 202 1 . aasta 1. j aanuaril, andes võimaluse käitlejate paremaks teavitamiseks ja järelevalveasutuse töö ümberkorraldamiseks. 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Toiduseaduse muutmise eelnõu ettevalmistamise le eelnes eelnõu väljatöötamiskavatsus e (toimiku number EISis on MEM/17-0590 ) koostamine, mis saadeti ministeeriumitele, asjassepuutuvatele asutustele ja huvigruppidele ettepanekute ja märkuste tegemiseks 2017. aasta mai keskel. Laekunud ettepaneku tega on eelnõu väljatöötamisel arvestatud. Toidusea duse muudatusi on käitlejatele tutvustatud erinevatel infopäevadel. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi ( toimiku number EIS is on MEM/ 18-0824/ 0 1 ) . Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile , Kaitseministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, millega arvestamise teave on esitatud seletuskirja lisa s 2. Sotsiaalministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Kaitseministeerium ja Rahandusministeerium ei kandnud kooskõlastamiseks ettenähtud tähtaja jooksul eelnõude kooskõlastamise infosüsteemi kirja eelnõu heakskiitmise või eelnõuga põhjendatult mittenõustumise kohta, samuti ei taotlenud kooskõlastamise tähtaja pikendamist. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement” § 7 lõikele 4 loetakse eelnõu Kaitseministeerium i ja Rahandusministeeriumi poolt kooskõlastatuks. Pärast nimetatud ministeeriumidega kooskõlastamist on eelnõu punkti 7 täpsustatud väikese võimsusega tapamaja ja jahiulukite käitlemise ettevõtte määratlemise osas seoses määruse (EL) nr 2017/625 jõustumisega 14. detsembril 2019. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, millega arvestamise teave on esitatud seletuskirja lisas 3. Eelnõu esitat i arvamuse avaldamiseks Veterinaar- ja Toiduametile , Põllumajandusuuringute Keskusele , Terviseametile , Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Omavalitsuste Liidule ja järgmistele huvigruppidele: Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Lambakasvatajate Ühistu, Eesti Lamba - ja Kitse kasvatajate Liit , Eesti Leivaliit, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Eesti Pagarite Selts, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eesti Talumeiereide Liit, Eesti Tõulammaste Aretusühing, Eesti Tõuloomakasvatuse Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Kihnu Maalambakasvatajate Selts, MTÜ Eesti Kalaliit, MTÜ Eesti Maaturism, MTÜ Eesti Tõulammaste Aretusühing , MTÜ Väikelinnukasvatajate Selts, MTÜ Eesti Väiketapamajade Liit . Arvamuse esitasid Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Ee sti Põllumajandus-Kaubanduskoda , Eesti Kaubandus-Tööstusko d a ja MTÜ Väiket apamajade Liit . Arvamuse avaldajate k ommentaarid ja ettepanekud ning nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas 2. Seoses Vabariigi Valitsuse vahetumisega esitatakse eelnõu uuesti nimetatud ministeeriumidele kooskõlastamiseks. Kuna eelnõu sisaldab tehnilist normi, siis menetletakse seda t oote nõuetele vastavuse seaduse § 43 ning sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse s nr 140 “Tehnilist normi, infoühiskonna teenusele ja teenuse osutamise suhtes hindamisele kuuluvat nõuet kehtestava õigusakti eelnõust ning börsikorraldaja, reguleeritud väärtpaberiturgu korraldava isiku või väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja poolt infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine” sätestatud korra kohaselt. right 87630 EELNÕU 03.07.20 19 0 0 EELNÕU 03.07.20 19 Toidu seadus e muutmise seadus § 1. Toiduseaduse muutmine Toiduseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv i 8 lõige t 1 täiendatakse punktidega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses : „ 1 1 ) ettevõte, kus tegeletakse jaekaubandusega (edaspidi jaekaubandusettevõte ) ja käideldakse loomset toitu , mida tarnitakse sama ettevõtja jaekaubandusettevõttesse või üksnes teisele jaekaubandusega tegeleva le ettevõtjale ning mille tarne kogus on käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt suur ; 1 2 ) ettevõte, kus tegeletakse toitlustamisega koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses , kinnipidamisasutuses ning K aitseväe territooriumil “ ; 2 ) paragrahvi 8 lõike 1 punktid 2 – 7 tunnistatakse kehtetuks; 3 ) paragrahvi 9 lõi k e 2 punktid 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks ; 4 ) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Ettevõtte puhul , kus tegeletakse väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva varustamisega mittenõuetekohase loomse toidu ga , ja ettevõtte puhul, kus tegeletakse mittenõuetekohase loomse toidu ladustamisega vabatsoonis või tollilaos , esitatakse tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses nimetatud andmetele järgmised andmed ja dokumendid: 1) andmed käideldava mittenõuetekohase loomse toidu ning selle säilitamis e nõuete ja pakendamise kohta; 2) ettevõtte hoonete plaan koos ruumijaotus ega ; 3 ) Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele vastava toi d u (edaspidi nõuetekohane toit ) käitlemise korral andmed mittenõuetekohase loomse toidu nõuetekohasest toidust eraldamise kohta ja andmed ristsaastumise vältimi s e kohta ; 4) andmed mittenõuetekohase loomse toidu üle arvestuse pidami s e kohta .“; 5 ) paragrahvi 22 lõi ge 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (2) Käitleja järgi b toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid, mille määrab toidu tootja, töötleja, sealhulgas valmistaja, või pakendaja . “; 6 ) paragrahvi 26 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toiduhügieeninõuded küsimustes, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruste kohaselt liikmesriigil, või muud asjakohased nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega .“ ; 7 ) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 3 1 –3 4 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) K äesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuetena võib kehtestada lõikes 3 3 nimetatud loomühiku suuruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 1 ja artikli 13 lõikes 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklis 1 ja artikli 10 lõikes 3 nimetatud väikesed tootekogused, ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõu ded ning jaekaubandusettevõtte hügieeninõuded n ing määrata kohaliku piirkonna. ( 3 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 sätestatud ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeni nõu deid tohib rakendada käitleja, kes on komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (E LT L 124, 20.05.2003, lk 36–41) , lisa artikli 2 lõike 3 tähenduses mikroettevõt ja , välja arvatud loomade tapmisega tegelev käitleja . Käitleja m ikroettevõt jana käsita miseks arvestatakse tema maksustatava käibe na üksnes toidu käitlemisega seotud käive t . (3 3 ) K äesoleva paragrahvi lõikes 3 1 sätestatud ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeni nõu d e id tohib rakendada loomade tapmisega tegelev a käitleja ettevõ t te s , kus tapetakse loomi või käideldakse ulukeid üksnes osa tööpäeva jooksul või kus tapetakse loomi ja käideldakse ulukeid kogu tööpäeva jooksul, aga mitte igal tööpäeval nädalas, ning kus tapetakse: 1) kuni 1000 loomühikule vastaval arvul loomi aastas ; 2) kuni 20 0 loomühikule vastaval arvul loomi aastas, kui samas ruumis tegeletakse ka lihalõikusega , või 3) kuni 150 000 kodulindu, jäneselist või väikeulukit aastas . ( 3 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa III peatükis nimetatud ettevõttes tegutsev käitleja , kelle l t oidu käitlemisega seotud maksustatav käive ei ületa 40 000 eurot kalendriaastas, tohib rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 sätestatud jaekaubandusettevõtte hügieeninõudeid . “; 8 ) seadus t täiendatakse §-ga 65 6 järgmises sõnastuses: „ § 65 6 . Teatamiskohustus ettevõtte puhul, milles toidu käitlemiseks asendub tegevusloakohustus 20 2 1 . aasta 1. jaanuarist teatamiskohustusega Ettevõtjal, kellel on tegevusluba toidu käitlemiseks ettevõtte s, mille puhul alates 202 1 . aasta 1. jaanuarist on tegevusloakohustuse asemel teatamiskohustus , loetakse teatamiskohustus täidetuks. “ . § 2 . Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 20 20 . aasta 1. j uulil. ( 2 ) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 2 jõustu vad 202 1 . aasta 1. j aanuaril . He nn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 2020 . a _____________________________________________ ______________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … … ..20 19 . a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Lisa 1 Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Määruste eelnõude kavandite loetelu: 1) maaeluministri määrus „Jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded” ; 2) maaeluministri määrus „ Ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded toidu väikesemahulisel käitlemisel “; 3) maaeluministri määrus „ Põllumajandusministri 25. juuni 2014. a määruse nr 63 „Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba“ muutmine “ . 3690454 1189245 KAVAND 03.07.2019 0 0 KAVAND 03.07.2019 -864235 -144145 0 0 Määrus xx.xx.20 20 nr … Jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 26 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.04. 2004, lk 55–205), artikli 1 lõike 5 punkti c alusel. § 1. Üldsätted Määruse ga kehtestatakse jaekaubandusettevõttes sellise loomse toidu käitlemise hügieeninõuded, mis on mõeldud tarnimiseks sama ettevõtja jaekaubandusettevõttesse või üksnes teise jaekaubandusega tegeleva ettevõtja ettevõttesse, mis asuvad kuni nelja tunni või Eesti mandri ääreala ja saarte puhul kuni kuue tunni veoaja kaugusel ettevõttest, millest loomset toitu tarnitakse. § 2. Jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded (1) Jaekaubandusettevõttes, kus käideldakse loomset toitu ja kus t eise jaekaubandusettevõt tesse tarnitava loomse toidu kogus on väike ehk ei ületa 50 protsenti nädalas töödeldud loomse toidu üldkogusest, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004, lk 1–54), nõudeid. (2) Jaekaubandusettevõttes, kus käideldakse loomset toitu ja kus t eise jaekaubandusettevõt tesse tarnitava loomse toidu kogus on suur ehk ületab 50 protsenti nädalas töödeldud loomse toidu üldkogusest, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 85 2 /2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) n r 853/2004 nõudeid. ( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa III peatükis nimetatud ettevõttes, kus käideldakse loomset toitu ja kus teise jaekaubandusettevõt tesse tarnitava loomse toidu kogus on väike ehk ei ületa 75 protsenti nädalas töödeldud loomse toidu üldkogusest, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 nõudeid . (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa III peatükis nimetatud ettevõttes, kus käideldakse loomset toitu ja kus teise jaekaubandusettevõt tesse tarnitava loomse toidu kogus on suur ehk ületab 75 protsenti nädalas töödeldud loomse toidu üldkogusest, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 85 2 /2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 85 3 /2004 nõudeid. § 3. Rakendussätted (1) Põllumajandusministri 16. juuni 2006. a määrus nr 75 „Jaekaubandusettevõttes loomse toidu töötlemise ja selle turustamise hügieeninõuded“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub 1. j uulil 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Järvik M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler 3690454 1189245 KAVAND 03.07. 2019 0 0 KAVAND 03.07. 2019 -864235 -144145 0 0 Määrus xx.xx.20 20 nr … Ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded toidu väikesemahulisel käitlemisel Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 26 lõike 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ETL L 139, 30.04.2004, lk 1–54) artikli 13 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), artikli 10 lõike 3 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määruses kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa kohandatud ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded. (2) Määrust kohaldatakse toiduseaduse § 26 lõikes 3 2 nimetatud mikroettevõtja ettevõtte (edaspidi mikroettevõte ) ja sama seaduse § 26 lõikes 3 3 nimetatud loomade tapmisega tegeleva käitleja ettevõtte (edaspidi väiketapamaja ) suhtes. (3) Toiduseaduse § 26 lõikes 3 3 nimetatud loomühiku suurus loomaliikide kaupa on järgmine: 1) täiskasvanud veis 1 loomühik; 2) veis, välja arvatud täiskasvanud veis, 0,50 loomühikut; 3) hobune 1 loomühik; 4) üle 100-kilogrammise eluskaaluga siga 0,20 loomühikut; 5) alla 100-kilogrammise eluskaaluga siga 0,15 loomühikut; 6) alla 15-kilogrammise eluskaaluga põrsas 0,05 loomühikut; 7) üle 15-kilogrammise eluskaaluga põrsas 0,15 loomühikut; 8) lammas 0,05 loomühikut; 9) alla 15-kilogrammise eluskaaluga lambatall 0,05 loomühikut; 10) kits 0,05 loomühikut; 11) alla 15-kilogrammise eluskaaluga kitsetall 0,05 loomühikut ; 12) alla 100-kilogrammise eluskaaluga väikehirvlane 0,05 loomühikut; 13) suuruluk, välja arvatud hirvlane, 0,20 loomühikut. (4) Mikroettevõttes ja väiketapamajas selle määruse nõuete kohaldamisel tuleb tagada toidu ohutus ning toidu ohutust tagavaid meetmeid tuleb kirjeldada enesekontrolliplaanis. § 2. Mikroettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded (1) Erinevate tehnoloogiliste protsesside etappe võib läbi viia ja erinevaid tooteid võib käidelda samas ruumis eri ajal või eri kohas. (2) Tootmisprotsessi ühe etapi võib vajaduse korral läbi viia väljaspool käitlemisruumi või välitingimustes . (3)Tehnoloogilisest protsessist tulenevalt võib mikroettevõttes kasutada puitpindasid . (4) Käitlemisruumi uksed võivad avaneda otse õue, kui need on tootmisprotsessi ajal suletud. (5) Tehnoloogilisest protsessist tulenevalt ei pea põrandapinnal olema äravoolutrappi, kui mikroettevõttes on tagatud põrandapinna puhastamine ja heitvee eemaldamine muul sobival viisil. (6) Üleriideid või kaitseriideid võib hoida selleks ettenähtud kohas käitlemisruumis, kui need on toidukäitlemisalast piisavalt eraldatud. (7) Ettevõttes ei pea olema tualettruumi , kui töötajal on võimalik kasutada ettevõtte läheduses paiknevat tualettruumi. (8) Käte ja toidu pesemiseks ei pea mikroettevõttes olema eraldi valamuid. (9) Ettevõttes ei pea olema eraldi ruumi: 1) toidu ning pakendamis- ja pakkimismaterjali hoidmiseks; 2) käitlemisvahendite ja taara pesemiseks; 3) puhastus- ja desinfitseerimisvahendite hoidmiseks, kui need on selgelt tähistatud ja neid hoitakse toidust piisavalt eraldatuna ning võimaluse korral selleks ette nähtud kohas. § 3. Väiketapamaja ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded (1) Väiketapamajas võib kohaldada § 2 lõigetes 1, 4, 6, 7 ja 9 sätestatud nõudeid. (2) Väiketapamajas ei pea olema: 1) ootetarandikku, kui on tagatud loomade heaolu; 2) eraldi lukustatavat rajatist või tarandikku haigetele ja taudikahtlastele loomadele, kui tapamajja tuuakse vaid kliiniliselt terveid loomi; 3) eraldi ruumi loomade magude ja soolte tühjendamiseks, kui seda on võimalik teha samas ruumis eri ajal; 4) eraldi lukustatavat ruumi kinnipeetud liha jahutatuna ladustamiseks, kui tapamajja tuuakse vaid kliiniliselt terveid loomi; 5) ruume elusloomade veovahendi puhastamiseks, pesemiseks ja desinfitseerimiseks, kui sellised kohad ei asu tapamajast liiga kaugel; 6) eraldi ruumi lindude ja jäneseliste siseelundite eemaldamiseks ja rümpade korrastamiseks; 7) eraldi ruumi lihalõikuseks, kui on tagatud, et lihalõikusel ei tõuse liha sisetemperatuur üle 7 °C; 8) eraldi rajatist ulukite nülgimata kerede vastuvõtmiseks ja ladustamiseks, kui on tagatud, et nimetatud tegevusi tehakse põllumajandusloomade käitlemisest eri ajal. (3) Tööriistu võib steriliseerida väljaspool käitlemisruumi, kui tapmise ajal on tagatud piisav steriliseeritud tööriistade varu. (4) Tapajärgse kontrolli tegemiseks peab tapaliinil olema piisavalt ruumi, asjakohane varustus ja piisav valgustus. (5) Kui tapajärgset kontrolli lihale ei tehta vahetult pärast loomade tapmist tapaliinil, peab külmkambris olema selleks piisava valgustusega eraldi ala ning peab olema tagatud rümpade ja organite kokkukuuluvus. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. j uulil 2020.a. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Järvik Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler 3690454 1189245 KAVAND 03.07 .2019 0 0 KAVAND 03.07 .2019 -864235 -144145 0 0 Määrus xx.xx. 20 20 nr ….. Põllumajandusministri 25. juuni 2014. a määruse nr 63 „Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba“ muutmine Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 7 lõike 3 ja § 8 lõike 3 alusel. 1. Põllumajandusministri 25. juuni 2014. a määruse nr 63 „Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba” lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 202 1 . a. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Järvik M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler Lisa 1 Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate Lisa 2 Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba P õllumajandusministri 25. juuni 2014 määrus nr 63 „ Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba ” Lisa 1 (maaeluministri xx.xx.20 20 määruse nr xx sõnastuses) Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate Jrk nr Käitlemisvaldkond Alamkäitlemisvaldkond Toidugrupp Alamtoidugrupp 1 2 3 4 5 1 Liha käitlemine Kütitud suuruluki käitlemine kogumiskeskuses Hirv Karu Metskits Metssiga Põder Muu – Kodulinnu liha väikeses koguses käitlemine l oomakasvatushoones või rajatises või loomade pidamiseks piiritletud alal (edaspidi farm ) Broileriliha Haneliha Kalkuniliha Pardiliha Põldpüüliha Vutiliha Muu – Jäneselise liha väikeses koguses käitlemine farmis Küülikuliha Nutrialiha Muu – Kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemine Hirv Jahilind Jänes Karu Kobras Metskits Metssiga Põder Muu – 2 Kütitud ulukite esmatootmine – – – 3 Kala käitlemine Kalandustoote esmatootmine ja sellega seotud tegevused kalalaeval Elusad kahepoolmelised molluskid Kala Krevetid Vähid Muu – 4 Mee käitlemine Pakendamine pakendamiskeskuses Mesi Mesindussaadus Meepõhine toode Pakendamine (üksnes rohkem kui 15 tarust pärineva enda toodetud mee pakendamine) Mesi – 5 Toidu vedamine – Toatemperatuurist erinevat temperatuuri (edaspidi eritemperatuur ) mittevajav toit Eritemperatuuri vajav toit Pakendamata granuleeritud või pulbriline toode Pakendamata vedel toode Muu – 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa III peatükis nimetatud põhiliselt eraelamuna kasutatavas käitlemiskohas (edaspidi eramus ) toidu või väikesemahulises koguses loomse toidu valmistamine, v.a loomse toidu valmistamine eesmärgiga turustada see teisele käitlejale, kes ei ole jaekaubandusettevõtja (sh tarbijale turustav hulgikaubandusettevõtja) – Alkohol Dessert, magustoit Eritoit Hakkliha Hakklihast lihavalmistis Idandid Kalatoode Kaste Kate, täidis Valmistoit Kondiitritoode Konserveeritud toode Kuivtoit Lihatoode Lihavalmistis Lihtpagaritoode Maitseained, ürdid Maltoosa Meepõhine toode Mittealkohoolne jook Munatoode Pasta-, teraviljatoode Piimatoode Puu-, köögivilja-, marjatoode Salat Seenetoode Siirup Suši Suupisted Sojatoode Puljong Taigen Tee Toidulisand Valikpagaritoode Võileib, võileivatort Muu – 7 8 Mitteloomsete esmatoodete tootmine Turustamine hulgikaubandusettevõtjale Agarik Geneetiliselt muundatud esmatoode Köögivili Maitsetaimed, ürdid Marjad, seened Puumahl Puuvili Teravili Vetikad Muu (v.a idandatud seemned, idandid) – Turustamine töötlemisettevõtjale Agarik Geneetiliselt muundatud esmatoode Köögivili Maitsetaimed, ürdid Marjad, seened Puumahl Puuvili Teravili Vetikad Muu (v.a idandatud seemned, idandid) – 9 Mitteloomse ning mitteloomse ja loomse toidu koos (edaspidi liittoit) käitlemine – Alkohoolne jook Allikavesi Analoogtoode Dessert Emulgeerimata kaste Emulgeeritud kaste Eritoit Hoidis Joogivesi Kakao, kakaotoode Kalamarja analoog Kissell Kohv Kondiitritoode Konserv Kuivaine Kuivtoit Lihtpagaritoode Lisaaine Maitseaine Makaronitoode, pastatoode Mineraalvesi Mittealkohoolne jook, v.a. mahlatoode Preserv Pulbriline toit Puljong Puu-, köögivilja-, marjakonserv, moos, džemm, püree Puu-, köögivilja-, marjamahlatoode (sh nektar) Puu-, köögivilja- ning marjatoode Puuvilja-, mahlajää Puu-, köögivili, marjad Pärm Salat Seemned, pähklid Seened, seenetoode Sinep Soja, sojatoode Taigen Tee Tehnoloogiline abiaine Teravili Teraviljatoode Toidujää Toidulisand Toidurasv Toiduõli Toiduäädikas Valikpagaritoode Valmistoit Veepõhine tarretis Muu 10 Toidu pakendamine – Mitteloomne, liittoit Alkohoolne jook Analoogtoode Emulgeerimata kaste Emulgeeritud kaste Eritoit Idandatud seemned, idandid Joogivesi Kakao, kakaotoode Kohv Kondiitritoode Kuivaine Kuivtoit Lihtpagaritoode Lisaaine Maitseained Makaronitoode, pastatoode Mittealkohoolne jook, v.a mahlatoode Moos, džemm, püree Pulbriline toit Puu-, köögivilja-, marjamahlatoode (sh nektar) Puuvili, köögivili, marjad Pärm Seemned, pähklid Seened, seenetoode Sinep Soja, sojatoode Taigen Tee Tehnoloogiline abiaine Teravili Teraviljatoode Toidujää Toidulisand Toidurasv Toiduõli Toiduäädikas Valikpagaritoode Valmistoit Võiderasv Muu Mesi, mesindussaadus Meepõhine toode Mesi Mesindussaadus Muu 11 Toidu külmutamine – Mitteloomne, liittoit Alkohoolne jook Analoogtoode Emulgeerimata kaste Emulgeeritud kaste Eritoit Idandatud seemned, idandid Joogivesi Kakao, kakaotoode Kondiitritoode Kuivtoit Lihtpagaritoode Lisaaine Maitseained Makaronitoode, pastatoode Mittealkohoolne jook, v.a mahlatoode Moos, džemm, püree Puu-, köögivilja-, marjamahlatoode (sh nektar) Puu-, köögivili, marjad Seened, seenetoode Soja, sojatoode Taigen Teraviljatoode Toidulisand Toidurasv Toiduõli Valikpagaritoode Valmistoit Võiderasv Muu Mesi, mesindussaadus Meepõhine toode Mesi Mesindussaadus Muu 12 Toitlustamine – Serveerimine Taaskuumutamine Turustamine väljaspool ettevõtet otse tarbijale Valmistamine Valmistamine eesmärgiga turustada toit teisele käitlejale Toitlustusteenuse osutamine väljaspool ettevõtet Muu 13 Ajutine toitlustamine Serveerimine Taaskuumutamine Toitlustamisteenuse osutamine väljaspool ettevõtet Turustamine väljapoole ettevõtet otse tarbijale Valmistamine Muu – – 14 Toitlustamine teisaldatavas vahendis või kohas Serveerimine Taaskuumutamine Toitlustamisteenuse osutamine väljaspool ettevõtet Turustamine väljapoole ettevõtet otse tarbijale Valmistamine Muu – – 15 Jaekaubandus Mitteloomse ja liittoidu jaekaubandus – – Loomse toidu jaekaubandus eesmärgiga turustada toit otse tarbijale – – Loomse toidu jaekaubandus eesmärgiga turustada toit teisele jaekaubandusettevõtjale ja tegevus on väikesemahuline – – Muu Toidu e-kaubandus või postikaubandus Eritemperatuuri mittevajav toit Eritemperatuuri vajav toit 16 Ajutine jaekaubandus Eritemperatuuri mittevajava toidu turustamine Eritemperatuuri vajava toidu turustamine Muu Jahutatud pakendamata toit Jahutatud pakendatud toit Kuumalt säilitatav toit Külmutatud toit – 17 Jaekaubandus teisaldatavas vahendis või kohas Eritemperatuuri mittevajava toidu turustamine Eritemperatuuri vajava toidu turustamine Muu Jahutatud pakendamata toit Jahutatud pakendatud toit Kuumalt säilitatav toit Külmutatud toit – 18 Hulgikaubandus Muu kui enda valmistatud toidu ladustamine eesmärgiga turustada toit teisele käitlejale Eritemperatuuri mittevajav toit Alkohol Eritoit Kala, kalandustoode Liha, lihatoode Lisaaine, tehnoloogiline abiaine, ensüüm jm Loomne saadus Mesi, mesindussaadus, meepõhine toode Mittealkohoolne jook, v.a mahl Mitteloomne toit või liittoit Muna, munatoode Piim, piimatoode Puu-, köögivilja-, marja-, seenetoode Puu-, köögivili, marjad, seened Pähklid, seemned, rosinad Tera-, kaunvili Tera-, kaunviljatoode Toidulisand Toidurasv, -õli Muu Eritemperatuuri vajav toit Alkohol Eritoit Imiku-, väikelapsetoit Kala, kalandustoode Liha, lihatoode Lisaaine, tehnoloogiline abiaine, ensüüm jm Loomne saadus Mesi, mesindussaadus, meepõhine toode Mittealkohoolne jook, v.a mahl Mitteloomne toit või liittoit Muna, munatoode Piim, piimatoode Puu-, köögivilja-, marja-, seenetoode Puu-, köögivili, marjad, seened Pähklid, seemned, rosinad Tera-, kaunvili Tera-, kaunviljatoode Toidulisand Toidurasv, -õli Muu Muu kui enda valmistatud toidu vahendamine eesmärgiga turustada toit teisele käitlejale, sh e-kaubandus või postikaubandus (v.a import, eksport) Eritemperatuuri mittevajav toit Alkohol Eritoit Kala, kalandustoode Liha, lihatoode Lisaaine, tehnoloogiline abiaine, ensüüm jm Loomne saadus Mesi, mesindussaadus, meepõhine toode Mittealkohoolne jook, v.a mahl Mitteloomne või liittoit Muna, munatoode Piim, piimatoode Puu-, köögivilja-, marja-, seenetoode Puu-, köögivili, marjad, seened Pähklid, seemned, rosinad Tera-, kaunvili Tera-, kaunviljatoode Toidulisand Toidurasv, -õli Muu Eritemperatuuri vajav toit Alkohol Eritoit Kala, kalandustoode Liha, lihatoode Lisaaine, tehnoloogiline abiaine, ensüüm jm Loomne saadus Mesi, mesindussaadus, meepõhine toode Mittealkohoolne jook, v.a mahl Mitteloomne või liittoit Muna, munatoode Piim, piimatoode Puu-, köögivilja-, marja-, seenetoode Puu-, köögivili, marjad, seened Pähklid, seemned, rosinad Tera-, kaunvili Tera-, kaunviljatoode Toidulisand Toidurasv, -õli Muu 19 Eestisse toimetamine Import Kala, kalandustoode Liha, lihatoode Liittoit Mesi, mesindussaadus, meepõhine toode Mitteloomne toit Muna, munatoode Piim, piimatoode Muu – 20 Loomse toidu vastuvõtmine teisest Euroopa Liidu liikmesriigist – – – P õllumajandusministri 25. juuni 2014 määrus nr 63 „ Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba ” Lisa 2 (maaeluministri xx.xx.2018 määruse nr xx sõnastuses) Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba Jrk nr Käitlemisvaldkond Alamkäitlemisvaldkond Toidugrupp Alamtoidugrupp 1 2 3 4 5 1 Liha käitlemine Farmis peetud uluki tapmine ja töötlemine farmis Emu Hirvlane Jaanalind Piison Sigalane Muu – Põllumajanduslooma tapmine ja töötlemine töötlemisettevõttes Hobune Kits Lammas Piison Siga Veis Muu – Kodulinnu tapmine ja töötlemine töötlemisettevõttes Broiler Kalkun Kana Põldpüü Põldvutt Muu – Jäneselise tapmine ja töötlemine töötlemisettevõttes Küülik Näriline Muu – Farmis peetud uluki tapmine ja töötlemine töötlemisettevõttes Emu Hirvlane Jaanalind Piison Sigalane Muu – Lihalõikus Farmiulukiliha Hobuseliha Jaanalinnuliha Kitseliha Kodulindude liha Kütitud uluki liha Küülikuliha Lambaliha Sealiha Veiseliha Muu – Lihavalmistise valmistamine Farmiulukiliha Hobuseliha Jaanalinnuliha Kitseliha Kodulindude liha Kütitud uluki liha Küülikuliha Lambaliha Lihamass Sealiha Veiseliha Muu – Hakkliha valmistamine Farmiulukiliha Hobuseliha Jaanalinnuliha Kitseliha Kodulindude liha Kütitud uluki liha Küülikuliha Lambaliha Sealiha Veiseliha Muu – Lihamassi valmistamine Kodulindude liha, luud Sealiha, -luud – Lihatoote, v.a lihakonservi valmistamine Farmiulukiliha Hobuseliha Jaanalinnuliha Kitseliha Kodulindude liha Kütitud uluki liha Küülikuliha Lambaliha Lihamass Põldpüüliha Põldvutiliha Sealiha Veiseliha Muu – Lihakonservi valmistamine Farmiuluki liha Hobuseliha Jaanalinnuliha Kitseliha Kodulindude liha Kütitud uluki liha Küülikuliha Lambaliha Lihamass Põldpüü liha Põldvuti liha Sealiha Veiseliha Muu – Uluki töötlemine töötlemisettevõttes Farmis peetud uluk Kütitud suuruluk Kütitud väikeuluk – Puhastatud seedeelundite käitlemine töötlemisettevõttes Kitsesooled Lambasooled Seamaod Seapõied Seasooled Veisemaod Muu – Sulatatud toidurasva valmistamine Sea toorrasv Veise toorrasv Muu – 2 Piima käitlemine Piima kogumine kogumiskeskuses Kitse toorpiim Lehma toorpiim Ute toorpiim Muu – Piimatoote valmistamine töötlemisettevõttes Joogipiim Lõss Väikese rasvasisaldusega piim Toorpiim Täispiim Hapendatud piimatoode Imiku piimasegu, jätkupiimasegu Juust, juustutoode Jäätis Kaseiin, kaseinaadid Kaste Kohupiim, kohupiimatoode Kondenskonserv Piima-, kooredessert, puding Piimapulber, piimapulbrisegu Rõõsk koor Vadak Vadakujook Võiderasv Muu – 3 Kala käitlemine Rookimine töötlemisettevõttes – – Fileerimine töötlemisettevõttes – – Kalandustoote valmistamine töötlemisettevõttes Elusad kahepoolmelised molluskid Värske kalandustoode Kalamari Konserv Krabid Krevetid Töödeldud kalandustoode Preserv Surimitoode Mehaaniliselt eraldatud kalandustoode Muu – Töötlemine tehaslaeval Elusad kahepoolmelised molluskid Kala Krevetid Muu – Töötlemine külmutuslaeval Elusad kahepoolmelised molluskid Kala Krevetid Muu – 4 Munade käitlemine Pakendamine pakendamiskeskuses Jaanalinnumunad Kanamunad Pardimunad Vutimunad Muu – Munatoote valmistamine töötlemisettevõttes Munatoode Muu – 5 Mee käitlemine Meepõhise toote valmistamine töötlemisettevõttes Meepõhine toode – 6 Mitteloomsete esmatoodete tootmine Turustamine hulgikaubandusettevõtjale Idandatud seemned, idandid – Turustamine töötlemisettevõtjale Idandatud seemned, idandid – 7 Toitlustamine Koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses, kinnipidamisasutuses ning Kaitseväe territooriumil – – 8 Jaekaubandus Loomse toidu jaekaubandus, eesmärgiga turustada toit teisele jaekaubandusettevõtjale ja tegevus ületab väikesemahulisuse – – Loomse toidu jaekaubandus, eesmärgiga turustada toit teisele ettevõtjale, kes ei ole jaekaubandusettevõtja – – 9 Mitteloomse ja liittoidu käitlemine – Idandatud seemned, idandid – 10 Toidu pakendamine – Liha, lihatoode Hakkliha Hobuseliha Kitseliha Kodulindude liha Lambaliha Lihatoode Lihavalmistis Sealiha Ulukiliha Veiseliha Muu Kala, kalandustoode Kalandustoode Krevetid Värske kala Muu Munatoode – Piim, piimatoode Imiku piimasegu, jätkupiimasegu Kaseiin, kaseinaadid Piim Piimapulber Piimapõhine toode Vadak, vadakutoode Või Muu Loomne saadus Sooled Želatiin Muu Muu – 11 Toidu külmutamine – Liha, lihatoode Hakkliha Hobuseliha Kitseliha Kodulindude liha Lambaliha Lihatoode Lihavalmistis Sealiha Ulukiliha Veiseliha Muu Kala, kalandustoode Kalandustoode Krevetid Värske kala Muu Munatoode – Piim, piimatoode Kaseiin, kaseinaadid Piim Piimapõhine toode Vadak, vadakutoode Või Muu Muu – 12 Väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva varustamine Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastava loomse toiduga – – – 13 Mittenõuetekohase loomse toidu ladustamine Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastava ning transiidiks mõeldud loomse toidu ladustamine tollilaos või vabatsoonis – – 14 Eramus loomse toidu valmistamine väikesemahulisest kogusest suuremas koguses või turustamine teisele käitlejale, kes ei ole jaekaubandusettevõtja (sh tarbijale turustav hulgikaubandusettevõtja) – Hakkliha Hakklihast lihavalmistis Kalatoode Lihatoode Lihavalmistis Meepõhine toode Munatoode Piimatoode – Justiitsministeerium 05.07.2019 nr 1.4-1/804 Kaitseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kuna seoses Vabariigi Valitsuse vahetumisega esitame eelnõu teistkordseks kooskõlastamiseks, esitame eelnõu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile samaaegselt teiste ministeeriumidega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Järvik Maaeluminister Lisad: 1. Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu, ToiduS_EN_7_2019.docx; 2. Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, ToiduS_SK_7_2019.docx 3. Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1, ToiduS_SK_Lisa_1_2019.docx 4. Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2, ToiduS_SK_Lisa_2_2019.docx 5. Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 3, ToiduS_SK_Lisa_3_2019.docx Elsa Peipman 625 6246 [email protected] Diana Rammul 625 6259 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel