dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 5. juuli 2019
Viit
1.3-4/1611-2
Registreeritud
5. juuli 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikontroll
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
1.3 Teenistuslik järelevalve ja audit
Sari
1.3-4 Sise- ja välisauditiga seotud kirjavahetus (s.h riigikontrolli, rahandusministeeriumi, EL komisjoni auditiaruanded)
Toimik
1.3-4/2019
Vastutaja
Anneli Laansoo (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.3-41611-2 05.07.2019 Väljaminev kiri.bdoc226 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 29.06.2019 Kehtiv kuni 29.06.2024 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium Ines Metsalu-Nurminen Riigikontroll Teie 14.06.2019 nr 2-1/80001/11/ [email protected] Meie 05.07.2019 nr 1.3-4/1611-2 Kontrolliaruande "Tarkvaraarenduse riskide juhtimine avalikus sektoris" eelnõule vastamine Lugupeetud Ines Metsalu-Nurminen Käesolevaga esitab Sotsiaalministeerium Riigikontrolli (RK) aruande eelnõu „Tarkvaraarenduse riskide juhtimine avalikus sektoris“ soovituste kohta arvamuse. Sotsiaalministeeriumi vastus peatükile „Kokkuvõte auditeerimise tulemustest“: Riigikontroll käsitles auditis Sotsiaalkindlustusameti (SKA) sotsiaalkaitse infosüsteemi II versiooni (SKAIS2) arendusperioodil 2014-2017. Sotsiaalkaitse infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse seadustest tulenevate Sotsiaalkindlustusameti avalike ülesannete täitmise eesmärgil, sealhulgas riiklike toetuste, pensionide, hüvitiste ning elatisabi pakkumise, määramise ja maksmise eesmärgil ning ohvriabi, puude raskusastme tuvastamise, abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekandeteenuse korraldamise eesmärgil. Juhime tähelepanu SKAIS2 projekti mastaapsusele, kuivõrd SKAIS2 hõlmab enam kui 140 õigusakti ja 25 tööprotsessi. SKAIS2s makstakse näiteks puuetega inimeste sotsiaaltoetusi ühes kuus välja ca 6 miljonit eurot. Puudega isikuid, kes toetust saavad, on kokku ligi 160 000, igas kuus esitatakse ca 6000 uut taotlust. Projekti elluviimiseks oli algselt valitud nö võtmed kätte lahendus, mida ei seadnud kahtluse alla ka projekti kaasatud eksperdid. Ei osatud ette näha, et projekti sellisel viisil teostamiseks vajalikku oskusteavet ei pruugi Eesti IT ettevõtetes olla ning see tuleb välja arendada Sotsiaalkindlustusametis endas. Võrreldes auditeeritud perioodiga on ministeeriumi valitsemisalas muutunud kogu IT-arenduste korraldus. 2016nda aasta suvel otsustati riskide maandamiseks muuta projekti juhtimist. 1. jaanuarist 2017. aastal alustas Sotsiaalministeeriumi haldusalas tööd Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), mis tagab parema IT kompetentsi ja toe IT projektide juhtimisele. SKAISi vastutava töötleja roll on ministeeriumist liikunud SKAle. Antud muudatus ja süsteemi parendus sai suures osas teoks tulenevalt SKAIS2 projektist. SKA ja TEHIK koostöös töötati välja juhtimismudel, kus sisuline tellijakompetents on SKAs ning IKT juhtimine ja vastav kompetents TEHIKus. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Lisaks tugevdati projektimeeskonda nii SKAs kui ka TEHIKus. SKAIS2 riigihankes hangiti alguses nö võtmed kätte lahendust, kus väliste osapoolte ülesandeks oli lisaks arendustöödele ka infosüsteemi juurutamine, projekti juhtimine, kvaliteedihaldus, riskihaldus jmt. Tänaseks on tellija IT kompetentsi ja projekti juhtimist jõuliselt tugevdatud. Sotsiaalministeeriumi vastus aruande eelnõu punktile 25 ja tabelile 2: Sotsiaalministeeriumis kehtis 4. veebruaril 2005. aastal (muudetud 30. oktoober 2006. aasta) kinnitatud ministri käskkiri „Sotsiaalministeeriumi ja tema valitsemisala IT arenduskomitee moodustamine, selle koosseisu ja töökorra kinnitamine“. Arenduskomitee eesmärgiks oli IT arendustegevuse suunamine. 2015ndast aastast hakati ette valmistama uue arenduskorra eelnõud „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala e-teenuste ja infosüsteemide arendamise kord“, mille esialgse visiooni järgi toimus IT arenduste korraldus alates 2015nda aasta lõpust (kahetasandiline otsustusprotsess, komisjonid käisid koos 2015nda aasta lõpust kuni 2016nda aasta lõpuni). Antud arenduskorda ei kinnitatud. Alates 2017nda aasta algusest loodi eraldi IT asutus TEHIK. Sellest lähtuvalt saab öelda, et kuigi sotsiaalministeeriumil oli arenduskord kinnitamata, oli see loodud ja sellest juhinduti. Sotsiaalministeeriumi vastus aruande eelnõu punktile 56: Kinnitame, et Sotsiaalministeerium lähtub õigusaktide koostamise etapis hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast ja arvestab õigusloome planeerimise etapis infosüsteemide loomise või täiendamise vajadusega. Õigusaktide koostajad küsivad uute teenuste loomisel või olemasolevate teenuste muutmisel SKAlt ja TEHIKult hinnangut IT arendusega seonduvale rahalisele ja ajalisele ressursile. Sotsiaalkaitse valdkonnas näiteks kaardistab SKA teenuseomanik ärianalüüsi käigus võimalikud alternatiivid kui teenust ei peaks mingil põhjusel saama rakendada esialgselt planeeritud mahus. Suuremate arendusprojektide puhul hinnatakse arendusega seonduvaid riske ja alternatiivseid tegevusplaane projekti juhtrühmas. SKAIS2 projekt on väga suurelt mõjutatud õigusaktide muudatustest (näiteks alates 1. september 2019. aasta kaotatakse lapsehooldushüvitis, mis muudab sellega seonduva arenduse kasutuskõlbmatuks) kuivõrd on puutumuses enam kui 140 õigusaktiga ning millest kõik muudatused ei ole alguse saanud valitsusest. Juhime tähelepanu, et kui seaduse algatab peale valitsuse muu selleks õigustatud isik (põhiseaduse § 103), siis temale HÕNTEst tulenev väljatöötamiskavatsuse koostamise kohustus sõnaselgelt ei laiene. Ka mõjuanalüüsi ja järelhindamise üksikasjalikud nõuded kehtivad üksnes valitsuse jaoks. Sotsiaalministeeriumi vastus aruande eelnõu punktile 113/2: Õigusaktide eelnõude kooskõlastusringis (ja ka eelnõu ettevalmistusprotsessis) on TEHIK alati kaasatud kui õigusaktiga kavandatav muudatus eeldab IT arendust. Ministeeriumis on koostatud juhend „Õigusloome protsess ja ajakava“, mis määratleb õigusloome protsessi etapid ning kaasatavad osapooled. Õigusloome väljatöötaja kaasab kõik asjassepuutuvad osapooled võimalikult varakult, sh kui puutumuses on infotehnoloogilised arendused, siis 3 tuleb kaasata TEHIK võimalikult varajases faasis, et muudatusi oleks võimalik reaalselt ellu viia. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Anneli Laansoo 626 9116 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel