Riigikantselei istungiosakond
04.07.2019 nr 1-9/1135
Memorandum Vabariigi Valitsuse
kabinetinõupidamisele
Edastame Vabariigi Valitsuse 11. juuli kabinetinõupidamisele memorandumi
„Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019–2023“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Helme
siseminister
Teadmiseks:
Justiitsministeerium
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustusamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Riigiprokuratuur
Eesti Perearstide Selts
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Lisa: Memorandum
Kadri-Ann Lee 6125131
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
ESITATUD: 11.07.2019 valitsuskabineti nõupidamisele
ESITAJA: siseminister Mart Helme
ESITAMISE AEG: kuupäev digiallkirjas
TEEMA: Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019-2023
1. SISUKOKKUVÕTE
Memorandumis esitatakse lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse juhtrühma1 koostatud tegevuskava
lähisuhtevägivalla vähendamiseks ning ennetamiseks Eestis aastatel 2019–2023. Tegevuskava toetub
Pärnus läbi viidud lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse projekti2 tulemustele ja järeldustele, mis
kinnitati Vabariigi Valitsuse memorandumiga 2018. aastal3.
Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava on koostatud valdkondadeüleselt ning see lähtub viiest
üldeesmärgist:
1. kannatanud on kaitstud ja toetatud;
2. vägivalda kasutanud inimesed peavad oma teo eest vastutama;
3. spetsialistid on teadlikud ja professionaalsed;
4. töövahendid on spetsialiste toetavad;
5. toimub regulaarne valdkonna seire.
Memorandumis kavandatud tegevused aitavad laiemalt kaasa riiklikult seatud eesmärgile vähendada
vägivalda. Üldistesse eesmärkidesse panustamist seiratakse Vägivalla ennetamise strateegia aastateks
2015–2020, Siseturvalisuse arengukava 2015–2020, Rahvastiku Tervise Arengukava 2009–2020 ja
Heaolu arengukava 2016–2023 mõõdikute täitmise raames. Samuti panustab tegevuskavas kajastatu
Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 (eelnõu) kuritegevusvastase võitluse prioriteetide
seadmise raames kokkulepitavate indikaatorite täitmisesse.
Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava rakendumiseks vajalikud õiguslikud ja töökorralduslikud
muudatused algatatakse vastavalt tegevuskava ajaraamis ettenähtule ning nende eesmärke täidetakse
lähtuvalt eelarvelistest võimalustest, vajadusel taotletakse lisavahendeid või tehakse asutusesiseseid
1
Juhtrühma kuuluvad Siseministeerium, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Politsei-ja Piirivalveamet,
Sotsiaalkindlustusamet, Riigiprokuratuur, Harju Maakohus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Perearstide Selts.
2
Siseminister ja tervise- ja tööminister algatasid 2017. aastal projekti lähisuhtevägivalla all kannatanute kaitseks. Projekt
viidi läbi Pärnu linnas ja maakonnas 15. detsembrist 2017 kuni 31. märtsini 2018. Projekti eesmärk oli katsetada erinevaid
lähenemisviise, mis tagavad kannatanu turvalisuse ja võimestamise, kiire sekkumise ja juhtumi menetluse ning tõhusa
vajaduspõhise sotsiaal-psühholoogilise toetuse osapooltele. Parema kannatanu kaitse eesmärgil katsetati muu hulgas
võimalusi eemaldada vägivalda kasutanud isik sündmuskohalt ja pakkuda kannatanule koheselt abiorganisatsioonide tuge.
Projekti eesmärgi täitmiseks tehti koordineeritumalt koostööd ja vahetati senisest kiiremini teavet.
3
Lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse Pärnu projekti tulemused, VV memorandum 27.09.2018
1
MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
ümberkorraldusi. Tegevuskava rakendumist hinnatakse ja selle tulemuslikkust seiratakse 2018. aasta
Vabariigi Valitsuse memorandumi otsusega moodustatud juhtrühmas.
2. TEGEVUSKAVA EESMÄRGID
Lähisuhtevägivalla vähendamine on võimalik asutuste hästi koordineeritud koostöös. Tegevuse
aluseks on oluline koostööpartnerite arusaam üksteise rollidest ja vastutusest ning kokkulepe
eesmärkides ja töökorralduses. Tõsiselt tuleb suhtuda igasse juhtumisse, kus on märke võimalikust
lähisuhtevägivallast. Tegevuskavas lähtutakse Maailma Tervishoiuorganisatsiooni4 vägivalla
määratlusest. Tähtis on mõista lähisuhtes olevate isikute vahelise vägivalla olemust, selle
tekkepõhjuseid ja tõsidust. Tegevust lähisuhtevägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks viivad läbi
ministeeriumite esindajad, politseinikud, ohvriabi-, kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja
lastekaitsetöötajad, naiste tugikeskuste spetsialistid, tervishoiuteenuse osutajad, prokurörid,
kohtunikud, kriminaalhooldajad ja haridustöötajad.
2.1. Lähisuhtevägivalla all kannatanud saavad kaitstud ja toetatud
Eesmärk on tagada lähisuhtevägivalla kannatanule valdkondadeülene, sidus, kompetentne, toetav ja
kiire kaitse, et mõjutada pere sotsiaalset toimetulekut ja heaolu terviklikult. Lähisuhtevägivalla all
kannatanule peab olema teave abi saamise võimalustest ja vajalikkusest lihtsasti kättesaadav ning
kannatanule kõikide asjaomaste spetsialistide poolt ettevaatavalt, arusaadavalt ja motiveerivalt
selgitatud. Oluline on põlvkondadeülene ennetus ja kogu perekonna vajadusi hõlmav vaade,
sealhulgas võimalike seoste nägemine kaaslase vastu suunatud lähisuhtevägivalla ja lapse
väärkohtlemise vahel. Vägivalla keskel kasvamine võib kaasa tuua hilisemas elus haridustee
katkemist, käitumis- ja sõltuvusprobleeme ning agressiivsust kaaslaste või pereliikmete suhtes. Seega
tuleb lapsi, kes on kannatanud vägivalla all või näinud pealt vägivalda, käsitleda abivajavate lastena,
kellele tuleb vajadusel tagada abi ja nõustamine.
Tähtis on katkestada vägivallaringi jätkumine võimalikult varakult ning võimaldada kannatanu
taastumine. Lähisuhtevägivalla sündmuskohal tuleb luua vägivalda kasutanud isiku ja kannatanu
vahel füüsiline distants. Eesti kohaldab Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooni5, mille artikli 52
järgi on otsese ohu korral kannatanu ja vägivallatseja eraldamine üheks meetmeks, et vägivalla
jätkumine peatada ja rõhutada vägivallatseja vastutust. Selle kaudu tagatakse kannatanule aeg, et ta
saaks rahulikult võtta vastu enda elu puudutavaid otsuseid, näiteks kas ja kuidas vägivaldsest suhtest
4
Vägivald on inimese tahtlik käitumine, millega ähvardatakse, püütakse teha või tehakse kahju teise inimese tervisele,
mis võib põhjustada vigastusi, surma, psühholoogilist kahju, arenguhäireid jm negatiivseid tagajärgi. – World Health
Organization (2002). World Report on Violence and Health. Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 lähtub samuti
kõnesolevast määratlusest.
5
Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon. 20.09.2017. – RT
II, 26.09.2017, 1. Konventsioonile on Eesti Vabariik alla kirjutanud 2014. aasta 2. detsembril ning selle ratifitseerinud
2017.
2
MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
lahkuda, otsida abi, teha avalikuks varasemalt toimepandud vägivald, teha õiguskaitseasutustega
aktiivselt koostööd vms.
Tähtaeg Vastutaja Tegevused Oodatav tulemus
Üldeesmärk: kannatanud on kaitstud ja toetatud
Vägivallaohvrite parem
kohtlemine Ohvrite vajadustest lähtuv kohtlemine
2019-2023 Justiitsministeerium kriminaaljustiitssüsteemis on tagatud.
KrMSi muutmise eelnõu on esitatud
Lähenemiskeelu efektiivne VV-sse; lähenemiskeelu kohaldamine
2019-2023 Justiitsministeerium rakendamine on kasvanud.
Tugiisikuteenus on kättesaadav igas
2020 I Vabatahtlike tugiisikute Eesti piirkonnas ning pakutud vastavalt
kvartal Sotsiaalkindlustusamet süsteemi loomine hinnatud riskidele ja vajadusele.
Ohvriabiteenuse kättesaadavus on
2021 II Ohvriabi seaduse paranenud, asutuste vaheline
kvartal Sotsiaalministeerium muutmine infovahetus on lihtsustunud.
Igas maakonnas on MARAC mudelil
põhinevad võrgustikud. MARAC
6
Maakonniti MARAC põhiliikmetena on esindatud ohvriabi,
võrgustike käivitamine, politsei, prokuratuuri, kohaliku
2021 I võrgustikes koostöö omavalitsuse ja naiste tugikeskuste
kvartal Sotsiaalkindlustusamet tegemine spetsialistid.
Lähisuhtevägivalla all
Siseministeerium, kannatanu kaitsmiseks
2021 IV Politsei-ja häirenupusüsteemi välja
kvartal Piirivalveamet töötamine Häirenuputeenus on kasutusele võetud.
2.2 Vägivalda kasutanud inimesed peavad võtma oma teo eest vastutuse
Senisest enam tuleb toetada lähenemist, et vägivalda kasutanud inimesed võtavad vastutuse oma teo
eest. Tuleb kasutada meetodeid, mis mõjutaks ja rõhutaks vägivalla toimepannud inimese vastutust
võimalikult varases kokkupuutes spetsialistidega. Pärnu projektis selgus, et vägivalda kasutanud
isikuid tuleb senisest tõhusamalt, muuhulgas kohtuotsusega, suunata sotsiaalprogrammidesse, mis
6
MARAC-i mudelis toimub juhtumi hindamine, probleemide tuvastamine ja lahenduste otsimine asjaosaliste spetsialistide
(politsei, ohvriabi, kohalik omavalitsus, naiste tugikeskused jt) koostöös ja jagatud vastutusel. Ohvrile pakutakse
tugiisikuteenust, muid teenuseid osutatakse vastavalt ohvri vajadustele ning võrgustikuliikmete pädevusele ja
töövaldkonnale. MARAC-is kasutavad erinevate asutuste spetsialistid hinnangu kujundamiseks ühtset töövahendit – 24
küsimusega riskihindamise ankeeti DASH. DASH (Domestic Abuse, Stalking and Harassment and Honour Based
Violence) ankeet on rahvusvaheliselt tunnustatud tõenduspõhine vahend kaardistamaks lähisuhtevägivalda ja selle
eskaleerumise riske. DASH-ankeet on kujundatud Eestile sobivaks.
3
MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
keskenduvad lähisuhtevägivalla tõkestamisele ja vägivallavaba käitumise arendamisele. Mõju
saavutamiseks tuleb edendada turvalisi suhteid ning vähendada alkoholi- ja uimastisõltuvusega seotud
probleeme teadus-ja tõenduspõhiste meetoditega. Alkoholi kuritarvitav vägivalda kasutanud inimene
peab läbima ravi, millega kaasneb toimiv kontrollmehhanism.
Tähtaeg Vastutaja Tegevused Oodatav tulemus
Üldeesmärk: vägivalda kasutanud inimesed peavad oma teo eest vastutama
Sotsiaalprogrammide Sotsiaalprogrammi pakutakse
Sotsiaalministeerium, pakkumine lähisuhtes neljas Eesti piirkonnas vähemalt
2019-2023 Sotsiaalkindlustusamet vägivalda kasutanud inimesele 1 kord aastas.
Alkoholitarvitamise Toimiv kontroll ja ravi vägivalla
probleemidega toimepanijatele alkoholi
lähisuhtevägivalla kuritarvitamise häire korral on
Sotsiaalministeerium, toimepanijatele sõltuvusravi tagatud.
2020-2023 Justiitsministeerium kohaldamine
Uute meetodite katsetamine
kinnipeetud vägivaldse
2022 I Politsei-ja inimesega (esimese 48 tunni Vestluse meetodid on välja
kvartal Piirivalveamet jooksul peale juhtumit) töötatud ja rakendatud.
2.3 Spetsialistid on teadlikud ja professionaalsed
Spetsialistid peavad alates esmasest kokkupuutest lähisuhtevägivalla osapoolte ja teiste seotud isikute
vajadusi ja vägivallaga kaasnevaid riske läbivalt hindama. Pärnu projekti analüüs7 näitas, et
spetsialistide teadlikkus lähisuhtevägivalla probleemistikust on madal ning vaja on kõikide
valdkondade spetsialistide oskuste ja teadmiste arendamist. Seetõttu on oluline, et nii
kriminaaljustiits- kui ka sotsiaalsüsteemi spetsialistide baasõppes käsitletakse põhjalikult
lähisuhtevägivalla temaatikat. Lisaks peab senisest paremini toetama töötavaid spetsialiste
täiendkoolituste ja supervisioonidega.
Tähtaeg Vastutaja Tegevused Oodatav tulemus
Üldeesmärk: spetsialistid on teadlikud ja professionaalsed
Kriminaaljustiitsüsteemis
lähisuhtevägivalla
juhtumitega Spetsialistide teadlikkus vägivalla
Justiitsministeerium, kokkupuutuvate töötajate probleemist, dünaamikast ja
2019-2023 Prokuratuur, Riigikohus koolitamine riskidest on kasvanud.
7
Siseministeerium ja sotsiaalministeerium, 2019. Pärnumaa lähisuhtevägivalla juhtumitesse sekkumise analüüs. LSV
projekti kokkuvõte. Avaldamata
4
MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
Politsei- ja Lähisuhtevägivalla
Piirivalveamet, juhtumitega tegelevatele Supervisioon ja kovisioon on
Sotsiaalkindlustusamet, spetsialistidele kõikidele lähisuhtevägivalla
Prokuratuur, kohalikud supervisiooni ja kovisiooni juhtumitega tegelevatele
2019-2023 omavalitsused pakkumine spetsialistidele kättesaadav.
Lähisuhtevägivalda
käsitlev eraldi õppeaineLähisuhtevägivalda käsitlev
Sisekaitseakadeemia, väljatöötamine ja õppeaine on välja töötatud ja
Politsei-ja Piirivalveamet, õppekavadesse õppekavadesse sisse viidud.
2021 III Sotsiaalministeerium, sisseviimine (põhi- ja Politseiametnike teadlikkus
kvartal Siseministeerium täiendõpe) lähisuhtevägivallast on kasvanud.
Tervishoiu esmatasandi Tervishoiutöötajate teadlikkus
lähisuhtevägivallast on kasvanud
spetsialistidele suunatud
2021 III Eesti Perearstide Selts, koolitusprogrammi ning neil on oskused varajaseks
kvartal Tervise Arengu Instituut väljatöötamine sekkumiseks.
Täiendkoolituse programm on
Lastekaitsetöötajate täiendatud ja rakendatud.
täiendkoolituse Lastekaitsetöötajate oskused
2023 IV Sotsiaalministeerium, programmi täiendamine ja lähisuhtevägivalla juhtumitele
kvartal Tervise Arengu Instituut rakendamine reageerimiseks on kasvanud.
2.4 Töövahendid toetavad spetsialiste
Spetsialistidel peavad olema töövahendid, mis toetavad kiiret ja efektiivset sekkumist
lähisuhtevägivalla juhtumitesse. Vägivalla varajaseks märkamiseks peaksid kõikidel asjaomastel
spetsialistidel riskide hindamiseks olema välja töötatud riskihindamise vahendid. Infosüsteemid ja
andmebaasid peaksid olema ligipääsetavad ja loogilised, neis olevad andmed analüüsitavad.
Võimalikult paljud töövahendid peaksid olema spetsialistidele kättesaadavad ja täidetavad ka
elektroonselt.
Tähtaeg Vastutaja Tegevused Oodatav tulemus
Üldeesmärk: töövahendid toetavad spetsialiste
Politsei, kohaliku omavalitsuse
sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad ning
Sotsiaalkindlustusameti töötajad
Politsei-ja Andme-ja vahetavad lähisuhtevägivalla
2020 I Piirivalveamet, teabevahetuslahenduse osapoolte ja abi vajavate isikute
kvartal Sotsiaalkindlustusamet väljatöötamine kohta andmeid automatiseeritult.
5
MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
Esmatasandi
tervishoiutöötajatele
Tartu Ülikooli lähisuhtevägivalla juhtumite
Peremeditsiini varajaseks märkamiseks
2020 I õppetool, Eesti riskihindamise vahendi Riskihindamise vahend välja
kvartal Perearstide Selts väljatöötamine töötatud ja kasutusele võetud.
Lähisuhtevägivalla
juhtumite hea praktika
soovitusete väljatöötamine
kohaliku omavalitsuse Soovitused on välja töötatud ja
2020 I lastekaitse- ja kohaliku omavalitsuse töötajatele
kvartal Sotsiaalministeerium sotsiaaltöötajatele kättesaadavaks tehtud.
MARAC mudeli jätkumise, sh
toetamise ja monitoorimise, skeem
2021 I Siseministeerium, MARAC mudeli jätkumise on välja töötatud ning
kvartal Sotsiaalministeerium tagamine jätkurahastus leitud.
2.5 Toimub regulaarne valdkonna seire
Lähisuhtevägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks on oluline teaduspõhine lähenemine, sealhulgas
olemasolevate andmete analüüsimine. Tuleb järjepidevalt monitoorida valdkondadeüleselt
lähisuhtevägivalla probleemiga seotud muutusi. Eraldi tähelepanu alla tuleb võtta surmaga lõppenud
paarisuhtevägivalla juhtumid.
Tähtaeg Vastutaja Tegevused Oodatav tulemus
Üldeesmärk: toimub regulaarne valdkonna seire
2019-2023 Justiitsministeerium, Lähisuhtevägivalla Igal aastal on ülevaated
Siseministeerium, juhtumite seiramine lähisuhtevägivallast koostatud,
Sotsiaalministeerium, analüüsid läbi viidud ja tulemused
Riigiprokuratuur, avaldatud.
Politsei-ja Piirivalveamet,
Sotsiaalkindlustusamet
3. ETTEPANEK VALITSUSE OTSUSTEKS
3.1. Kiita heaks lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019-2023.
3.2. Lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse juhtrühmal koordineerida ja seirata lähisuhtevägivalla
ennetamise tegevuskava rakendumist.
4. KOOSTAJA
Kadri-Ann Lee, Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik, tel 612 5131
6