dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Memorandumi edastamine

Sotsiaalministeerium · 5. juuli 2019
Viit
1.2-3/1758-1
Registreeritud
5. juuli 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Kristiina Hunt (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1-91135 04.07.2019 Väljaminev kiri.asice785 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei istungiosakond 04.07.2019 nr 1-9/1135 Memorandum Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisele Edastame Vabariigi Valitsuse 11. juuli kabinetinõupidamisele memorandumi „Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019–2023“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister Teadmiseks: Justiitsministeerium Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet Politsei- ja Piirivalveamet Riigiprokuratuur Eesti Perearstide Selts Eesti Linnade ja Valdade Liit Lisa: Memorandum Kadri-Ann Lee 6125131 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 MEMORANDUM VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE ESITATUD: 11.07.2019 valitsuskabineti nõupidamisele ESITAJA: siseminister Mart Helme ESITAMISE AEG: kuupäev digiallkirjas TEEMA: Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019-2023 1. SISUKOKKUVÕTE Memorandumis esitatakse lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse juhtrühma1 koostatud tegevuskava lähisuhtevägivalla vähendamiseks ning ennetamiseks Eestis aastatel 2019–2023. Tegevuskava toetub Pärnus läbi viidud lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse projekti2 tulemustele ja järeldustele, mis kinnitati Vabariigi Valitsuse memorandumiga 2018. aastal3. Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava on koostatud valdkondadeüleselt ning see lähtub viiest üldeesmärgist: 1. kannatanud on kaitstud ja toetatud; 2. vägivalda kasutanud inimesed peavad oma teo eest vastutama; 3. spetsialistid on teadlikud ja professionaalsed; 4. töövahendid on spetsialiste toetavad; 5. toimub regulaarne valdkonna seire. Memorandumis kavandatud tegevused aitavad laiemalt kaasa riiklikult seatud eesmärgile vähendada vägivalda. Üldistesse eesmärkidesse panustamist seiratakse Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–2020, Siseturvalisuse arengukava 2015–2020, Rahvastiku Tervise Arengukava 2009–2020 ja Heaolu arengukava 2016–2023 mõõdikute täitmise raames. Samuti panustab tegevuskavas kajastatu Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 (eelnõu) kuritegevusvastase võitluse prioriteetide seadmise raames kokkulepitavate indikaatorite täitmisesse. Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava rakendumiseks vajalikud õiguslikud ja töökorralduslikud muudatused algatatakse vastavalt tegevuskava ajaraamis ettenähtule ning nende eesmärke täidetakse lähtuvalt eelarvelistest võimalustest, vajadusel taotletakse lisavahendeid või tehakse asutusesiseseid 1 Juhtrühma kuuluvad Siseministeerium, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Politsei-ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet, Riigiprokuratuur, Harju Maakohus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Perearstide Selts. 2 Siseminister ja tervise- ja tööminister algatasid 2017. aastal projekti lähisuhtevägivalla all kannatanute kaitseks. Projekt viidi läbi Pärnu linnas ja maakonnas 15. detsembrist 2017 kuni 31. märtsini 2018. Projekti eesmärk oli katsetada erinevaid lähenemisviise, mis tagavad kannatanu turvalisuse ja võimestamise, kiire sekkumise ja juhtumi menetluse ning tõhusa vajaduspõhise sotsiaal-psühholoogilise toetuse osapooltele. Parema kannatanu kaitse eesmärgil katsetati muu hulgas võimalusi eemaldada vägivalda kasutanud isik sündmuskohalt ja pakkuda kannatanule koheselt abiorganisatsioonide tuge. Projekti eesmärgi täitmiseks tehti koordineeritumalt koostööd ja vahetati senisest kiiremini teavet. 3 Lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse Pärnu projekti tulemused, VV memorandum 27.09.2018 1 MEMORANDUM VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE ümberkorraldusi. Tegevuskava rakendumist hinnatakse ja selle tulemuslikkust seiratakse 2018. aasta Vabariigi Valitsuse memorandumi otsusega moodustatud juhtrühmas. 2. TEGEVUSKAVA EESMÄRGID Lähisuhtevägivalla vähendamine on võimalik asutuste hästi koordineeritud koostöös. Tegevuse aluseks on oluline koostööpartnerite arusaam üksteise rollidest ja vastutusest ning kokkulepe eesmärkides ja töökorralduses. Tõsiselt tuleb suhtuda igasse juhtumisse, kus on märke võimalikust lähisuhtevägivallast. Tegevuskavas lähtutakse Maailma Tervishoiuorganisatsiooni4 vägivalla määratlusest. Tähtis on mõista lähisuhtes olevate isikute vahelise vägivalla olemust, selle tekkepõhjuseid ja tõsidust. Tegevust lähisuhtevägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks viivad läbi ministeeriumite esindajad, politseinikud, ohvriabi-, kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, naiste tugikeskuste spetsialistid, tervishoiuteenuse osutajad, prokurörid, kohtunikud, kriminaalhooldajad ja haridustöötajad. 2.1. Lähisuhtevägivalla all kannatanud saavad kaitstud ja toetatud Eesmärk on tagada lähisuhtevägivalla kannatanule valdkondadeülene, sidus, kompetentne, toetav ja kiire kaitse, et mõjutada pere sotsiaalset toimetulekut ja heaolu terviklikult. Lähisuhtevägivalla all kannatanule peab olema teave abi saamise võimalustest ja vajalikkusest lihtsasti kättesaadav ning kannatanule kõikide asjaomaste spetsialistide poolt ettevaatavalt, arusaadavalt ja motiveerivalt selgitatud. Oluline on põlvkondadeülene ennetus ja kogu perekonna vajadusi hõlmav vaade, sealhulgas võimalike seoste nägemine kaaslase vastu suunatud lähisuhtevägivalla ja lapse väärkohtlemise vahel. Vägivalla keskel kasvamine võib kaasa tuua hilisemas elus haridustee katkemist, käitumis- ja sõltuvusprobleeme ning agressiivsust kaaslaste või pereliikmete suhtes. Seega tuleb lapsi, kes on kannatanud vägivalla all või näinud pealt vägivalda, käsitleda abivajavate lastena, kellele tuleb vajadusel tagada abi ja nõustamine. Tähtis on katkestada vägivallaringi jätkumine võimalikult varakult ning võimaldada kannatanu taastumine. Lähisuhtevägivalla sündmuskohal tuleb luua vägivalda kasutanud isiku ja kannatanu vahel füüsiline distants. Eesti kohaldab Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooni5, mille artikli 52 järgi on otsese ohu korral kannatanu ja vägivallatseja eraldamine üheks meetmeks, et vägivalla jätkumine peatada ja rõhutada vägivallatseja vastutust. Selle kaudu tagatakse kannatanule aeg, et ta saaks rahulikult võtta vastu enda elu puudutavaid otsuseid, näiteks kas ja kuidas vägivaldsest suhtest 4 Vägivald on inimese tahtlik käitumine, millega ähvardatakse, püütakse teha või tehakse kahju teise inimese tervisele, mis võib põhjustada vigastusi, surma, psühholoogilist kahju, arenguhäireid jm negatiivseid tagajärgi. – World Health Organization (2002). World Report on Violence and Health. Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 lähtub samuti kõnesolevast määratlusest. 5 Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon. 20.09.2017. – RT II, 26.09.2017, 1. Konventsioonile on Eesti Vabariik alla kirjutanud 2014. aasta 2. detsembril ning selle ratifitseerinud 2017. 2 MEMORANDUM VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE lahkuda, otsida abi, teha avalikuks varasemalt toimepandud vägivald, teha õiguskaitseasutustega aktiivselt koostööd vms. Tähtaeg Vastutaja Tegevused Oodatav tulemus Üldeesmärk: kannatanud on kaitstud ja toetatud Vägivallaohvrite parem kohtlemine Ohvrite vajadustest lähtuv kohtlemine 2019-2023 Justiitsministeerium kriminaaljustiitssüsteemis on tagatud. KrMSi muutmise eelnõu on esitatud Lähenemiskeelu efektiivne VV-sse; lähenemiskeelu kohaldamine 2019-2023 Justiitsministeerium rakendamine on kasvanud. Tugiisikuteenus on kättesaadav igas 2020 I Vabatahtlike tugiisikute Eesti piirkonnas ning pakutud vastavalt kvartal Sotsiaalkindlustusamet süsteemi loomine hinnatud riskidele ja vajadusele. Ohvriabiteenuse kättesaadavus on 2021 II Ohvriabi seaduse paranenud, asutuste vaheline kvartal Sotsiaalministeerium muutmine infovahetus on lihtsustunud. Igas maakonnas on MARAC mudelil põhinevad võrgustikud. MARAC 6 Maakonniti MARAC põhiliikmetena on esindatud ohvriabi, võrgustike käivitamine, politsei, prokuratuuri, kohaliku 2021 I võrgustikes koostöö omavalitsuse ja naiste tugikeskuste kvartal Sotsiaalkindlustusamet tegemine spetsialistid. Lähisuhtevägivalla all Siseministeerium, kannatanu kaitsmiseks 2021 IV Politsei-ja häirenupusüsteemi välja kvartal Piirivalveamet töötamine Häirenuputeenus on kasutusele võetud. 2.2 Vägivalda kasutanud inimesed peavad võtma oma teo eest vastutuse Senisest enam tuleb toetada lähenemist, et vägivalda kasutanud inimesed võtavad vastutuse oma teo eest. Tuleb kasutada meetodeid, mis mõjutaks ja rõhutaks vägivalla toimepannud inimese vastutust võimalikult varases kokkupuutes spetsialistidega. Pärnu projektis selgus, et vägivalda kasutanud isikuid tuleb senisest tõhusamalt, muuhulgas kohtuotsusega, suunata sotsiaalprogrammidesse, mis 6 MARAC-i mudelis toimub juhtumi hindamine, probleemide tuvastamine ja lahenduste otsimine asjaosaliste spetsialistide (politsei, ohvriabi, kohalik omavalitsus, naiste tugikeskused jt) koostöös ja jagatud vastutusel. Ohvrile pakutakse tugiisikuteenust, muid teenuseid osutatakse vastavalt ohvri vajadustele ning võrgustikuliikmete pädevusele ja töövaldkonnale. MARAC-is kasutavad erinevate asutuste spetsialistid hinnangu kujundamiseks ühtset töövahendit – 24 küsimusega riskihindamise ankeeti DASH. DASH (Domestic Abuse, Stalking and Harassment and Honour Based Violence) ankeet on rahvusvaheliselt tunnustatud tõenduspõhine vahend kaardistamaks lähisuhtevägivalda ja selle eskaleerumise riske. DASH-ankeet on kujundatud Eestile sobivaks. 3 MEMORANDUM VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE keskenduvad lähisuhtevägivalla tõkestamisele ja vägivallavaba käitumise arendamisele. Mõju saavutamiseks tuleb edendada turvalisi suhteid ning vähendada alkoholi- ja uimastisõltuvusega seotud probleeme teadus-ja tõenduspõhiste meetoditega. Alkoholi kuritarvitav vägivalda kasutanud inimene peab läbima ravi, millega kaasneb toimiv kontrollmehhanism. Tähtaeg Vastutaja Tegevused Oodatav tulemus Üldeesmärk: vägivalda kasutanud inimesed peavad oma teo eest vastutama Sotsiaalprogrammide Sotsiaalprogrammi pakutakse Sotsiaalministeerium, pakkumine lähisuhtes neljas Eesti piirkonnas vähemalt 2019-2023 Sotsiaalkindlustusamet vägivalda kasutanud inimesele 1 kord aastas. Alkoholitarvitamise Toimiv kontroll ja ravi vägivalla probleemidega toimepanijatele alkoholi lähisuhtevägivalla kuritarvitamise häire korral on Sotsiaalministeerium, toimepanijatele sõltuvusravi tagatud. 2020-2023 Justiitsministeerium kohaldamine Uute meetodite katsetamine kinnipeetud vägivaldse 2022 I Politsei-ja inimesega (esimese 48 tunni Vestluse meetodid on välja kvartal Piirivalveamet jooksul peale juhtumit) töötatud ja rakendatud. 2.3 Spetsialistid on teadlikud ja professionaalsed Spetsialistid peavad alates esmasest kokkupuutest lähisuhtevägivalla osapoolte ja teiste seotud isikute vajadusi ja vägivallaga kaasnevaid riske läbivalt hindama. Pärnu projekti analüüs7 näitas, et spetsialistide teadlikkus lähisuhtevägivalla probleemistikust on madal ning vaja on kõikide valdkondade spetsialistide oskuste ja teadmiste arendamist. Seetõttu on oluline, et nii kriminaaljustiits- kui ka sotsiaalsüsteemi spetsialistide baasõppes käsitletakse põhjalikult lähisuhtevägivalla temaatikat. Lisaks peab senisest paremini toetama töötavaid spetsialiste täiendkoolituste ja supervisioonidega. Tähtaeg Vastutaja Tegevused Oodatav tulemus Üldeesmärk: spetsialistid on teadlikud ja professionaalsed Kriminaaljustiitsüsteemis lähisuhtevägivalla juhtumitega Spetsialistide teadlikkus vägivalla Justiitsministeerium, kokkupuutuvate töötajate probleemist, dünaamikast ja 2019-2023 Prokuratuur, Riigikohus koolitamine riskidest on kasvanud. 7 Siseministeerium ja sotsiaalministeerium, 2019. Pärnumaa lähisuhtevägivalla juhtumitesse sekkumise analüüs. LSV projekti kokkuvõte. Avaldamata 4 MEMORANDUM VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE Politsei- ja Lähisuhtevägivalla Piirivalveamet, juhtumitega tegelevatele Supervisioon ja kovisioon on Sotsiaalkindlustusamet, spetsialistidele kõikidele lähisuhtevägivalla Prokuratuur, kohalikud supervisiooni ja kovisiooni juhtumitega tegelevatele 2019-2023 omavalitsused pakkumine spetsialistidele kättesaadav. Lähisuhtevägivalda käsitlev eraldi õppeaineLähisuhtevägivalda käsitlev Sisekaitseakadeemia, väljatöötamine ja õppeaine on välja töötatud ja Politsei-ja Piirivalveamet, õppekavadesse õppekavadesse sisse viidud. 2021 III Sotsiaalministeerium, sisseviimine (põhi- ja Politseiametnike teadlikkus kvartal Siseministeerium täiendõpe) lähisuhtevägivallast on kasvanud. Tervishoiu esmatasandi Tervishoiutöötajate teadlikkus lähisuhtevägivallast on kasvanud spetsialistidele suunatud 2021 III Eesti Perearstide Selts, koolitusprogrammi ning neil on oskused varajaseks kvartal Tervise Arengu Instituut väljatöötamine sekkumiseks. Täiendkoolituse programm on Lastekaitsetöötajate täiendatud ja rakendatud. täiendkoolituse Lastekaitsetöötajate oskused 2023 IV Sotsiaalministeerium, programmi täiendamine ja lähisuhtevägivalla juhtumitele kvartal Tervise Arengu Instituut rakendamine reageerimiseks on kasvanud. 2.4 Töövahendid toetavad spetsialiste Spetsialistidel peavad olema töövahendid, mis toetavad kiiret ja efektiivset sekkumist lähisuhtevägivalla juhtumitesse. Vägivalla varajaseks märkamiseks peaksid kõikidel asjaomastel spetsialistidel riskide hindamiseks olema välja töötatud riskihindamise vahendid. Infosüsteemid ja andmebaasid peaksid olema ligipääsetavad ja loogilised, neis olevad andmed analüüsitavad. Võimalikult paljud töövahendid peaksid olema spetsialistidele kättesaadavad ja täidetavad ka elektroonselt. Tähtaeg Vastutaja Tegevused Oodatav tulemus Üldeesmärk: töövahendid toetavad spetsialiste Politsei, kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad ning Sotsiaalkindlustusameti töötajad Politsei-ja Andme-ja vahetavad lähisuhtevägivalla 2020 I Piirivalveamet, teabevahetuslahenduse osapoolte ja abi vajavate isikute kvartal Sotsiaalkindlustusamet väljatöötamine kohta andmeid automatiseeritult. 5 MEMORANDUM VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE Esmatasandi tervishoiutöötajatele Tartu Ülikooli lähisuhtevägivalla juhtumite Peremeditsiini varajaseks märkamiseks 2020 I õppetool, Eesti riskihindamise vahendi Riskihindamise vahend välja kvartal Perearstide Selts väljatöötamine töötatud ja kasutusele võetud. Lähisuhtevägivalla juhtumite hea praktika soovitusete väljatöötamine kohaliku omavalitsuse Soovitused on välja töötatud ja 2020 I lastekaitse- ja kohaliku omavalitsuse töötajatele kvartal Sotsiaalministeerium sotsiaaltöötajatele kättesaadavaks tehtud. MARAC mudeli jätkumise, sh toetamise ja monitoorimise, skeem 2021 I Siseministeerium, MARAC mudeli jätkumise on välja töötatud ning kvartal Sotsiaalministeerium tagamine jätkurahastus leitud. 2.5 Toimub regulaarne valdkonna seire Lähisuhtevägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks on oluline teaduspõhine lähenemine, sealhulgas olemasolevate andmete analüüsimine. Tuleb järjepidevalt monitoorida valdkondadeüleselt lähisuhtevägivalla probleemiga seotud muutusi. Eraldi tähelepanu alla tuleb võtta surmaga lõppenud paarisuhtevägivalla juhtumid. Tähtaeg Vastutaja Tegevused Oodatav tulemus Üldeesmärk: toimub regulaarne valdkonna seire 2019-2023 Justiitsministeerium, Lähisuhtevägivalla Igal aastal on ülevaated Siseministeerium, juhtumite seiramine lähisuhtevägivallast koostatud, Sotsiaalministeerium, analüüsid läbi viidud ja tulemused Riigiprokuratuur, avaldatud. Politsei-ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet 3. ETTEPANEK VALITSUSE OTSUSTEKS 3.1. Kiita heaks lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019-2023. 3.2. Lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse juhtrühmal koordineerida ja seirata lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava rakendumist. 4. KOOSTAJA Kadri-Ann Lee, Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik, tel 612 5131 6
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel