Lauri Lugna
Siseministeerium Teie 03.06.2019 nr 1-6/1836-1/
[email protected] Meie 04.07.2019 nr 4.1-1/1485-2
Summeeritud tööajaga töötajatele töötasu ja
haigushüvitise maksmine
Lugupeetud kantsler
Ajutise töövõimetushüvitise arvestamise ja maksmise loogika näeb ette, et
töövõimetushüvitist makstakse töösuhtes olevale ravikindlustatud isikule nõuetekohaselt
vormistatud töövõimetuslehega tõendatud ajutise töövõimetuse perioodi eest.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole põhjendatud piirata isiku töövõimetushüvitist juhul, kui
isik on täitnud tööajanormi enne summeerimisperioodi lõppu ja on tööajanormi täitmisele
järgneval perioodil ajutiselt töövõimetu. Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse
kalendripäevade, mitte tööpäevade põhiselt. Näiteks on tavapärased juhud, et vaid
tööpäevadel vahemikus 8–17 tööülesandeid täitev inimene saab ajutise töövõimetuse hüvitist
ka puhkepäevade eest, kui ajutise töövõimetuse perioodi satub nädalavahetus või riiklik
püha.
Leiame, et esimeses küsimuses kirjeldatud juhtumi puhul ei saa rakendada RaKS § 60
lõike 1 punkti 5 regulatsiooni. Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole kirjeldatud juhtumi puhul
tegemist olukorraga, kus sama perioodi eest saadakse nii töötasu kui ka ajutise
töövõimetushüvitist, mistõttu töövõimetushüvitise maksmine on põhjendatud. Selline
lahendus on kooskõlas kehtiva ravikindlustuse seaduse alusel ajutise töövõimetuse hüvitiste
maksmise põhimõtetega.
Teises küsimuses palute selgitada töötasu arvestamist, kui töötajale kirjutatakse haigusleht
välja enne summeeritud tööaja täitmist. Töötasu arvestamise alused on sätestatud
töölepingu seaduses. Selgituse summeeritud tööaja arvestamise kohta on andnud ka
Riigikohus oma lahendi 3-2-1-143-15 punktis 13, millele on viidatud ka Teie kirja aluseks
olevas Riigikohtu lahendis.
Kolmanda küsimuse osas märgime, et Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei maksta praegu
töötasu ja haigushüvitist sama perioodi eest ning hüvitise maksmine on põhjendatud ka
summeeritud tööaja korral. Ravikindlustuse seaduse alusel arvutatakse ajutise töövõimetuse
hüvitisi (haigushüvitis, hooldushüvitis, sünnitushüvitis, lapsendamishüvitis) ühesuguste
reeglite alusel. Ravikindlustuse seaduse § 60 sätestab piirangud, millal ajutise töövõimetuse
hüvitist ei maksta. Muu hulgas ei ole kindlustatud isikul õigust saada ajutise töövõimetuse
hüvitist, kui ta saab ajutise töövõimetuse aja eest sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 1
või 3 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ja kui ta on puhkusel. Ka ei tohi
tööandja lubada haiguslehel olevat töötajat tööle. Summeeritud tööaja arvestuse puhul
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
täidab isik tööajanormi graafikujärgsetel tööpäevadel. Kui isik jääb haiguselehele puhkeajal,
siis ei ole see töölepingu seaduse tähenduses haigestumine puhkuse ajal.
Sotsiaalministeeriumis on käimas analüüs, mille keskmes on tervishoiu rahastamissüsteemi
jätkusuutlikkus ning mille raames käsitletakse ka ajutise töövõimetuse hüvitiste rahastamise
aluste muutmisvõimalusi. Kui analüüsi tulemuste mõjul otsustakse muuta ajutise
töövõimetuse hüvitise rahastamise aluseid, võivad muutuda ka hüvitiste arvestamise alused.
Täname Teid koostöö ettepaneku eest ning oleme vajadusel valmis antud küsimust veel
täiendavalt arutama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Vootele Veldre 626 9140
[email protected]