Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
11.09.2015 käskkirja nr 133
„Aruandevormide kinnitamine“
lisa 1 (vorm)
Seirearuanne
x vahearuanne lõpparuanne
Aruande liik
1. TAT nimetus Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja
pereelu ühildamise soodustamine
2. TAT tunnusnumber 2014-2020.2.01.001.01.15-0001
3. Toetuse saaja nimi Sotsiaalministeerium, Laste ja perede osakond
4. Partnerite nimi/nimed Sotsiaalkindlustusamet
5. TAT abikõlblikkuse 01.09.2014–31.12.2020
periood
6. Aruandeperiood 01.09.2014– 31.05.2019
(kumulatiivselt)
7. Ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt)
Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Tegevuse nr ja Tegevus 2.1 Puudega laste tugiteenuste (hoid, tugiisik, transport) arendamine
nimetus ja pakkumine
Alamtegevuse nr ja Alamtegevus 2.1.1 Puudega lastele mõeldud tugiteenuste arendamise eel- ja järeluuring
nimetus1
Tegevuse või 01.09.2014–31.12.2020 Tegevuse või 01.09.2014-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
01.01.2015 – 31.12.2015
Eelanalüüs: Koostati lähteülesanne, hankedokumendid ning viidi läbi hankekonkurss „Puuetega laste
tugiteenuste süsteemi analüüs“. Hankekonkurss nurjus (30.04.2015), kuna ei esitatud ühtegi pakkumust.
Uuring otsustati viia läbi 2017. aastal. Toetuse andmise tingimustesse tehakse vastavad korrektuurid.
Tekkinud olukorra lahendamiseks viis Sotsiaalkindlustusameti projektijuht seejärel läbi telefoniküsitlused
ning päringud e-kirjaga, et kaardistada lapsehoiu, tugiisikuteenuse ning transporditeenuse osutamise
hetkeolukord erinevates maakondades. Samuti hinnati teenuste seni kasutatud mahtu olemasolevate
andmebaaside andmete alusel ning tehti ülevaateid sihtgrupi paiknevuse osas Eesti lõikes (missuguses
1
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
maakonnas kui palju lapsi jms). Kavandatavate teenuste mahtude prognoosimisse kaasati
Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakonna abi.
Sotsiaalministeeriumisse asus tööle TAT projektijuht (alates 16.02.2015).
Teisel poolaastal seonduvalt puudega lastele osutatavate tugiteenuste süsteemi arendamisega
korraldati töögruppide ja asutuste külastuse päev (30.11.2015). Töögruppidesse ja asutuse külastuse
päeva kaasati lisaks eesti ekspertidele kaks väliseksperti (Suurbritanniast). Koos ekspertidega külastati
Tallinna Rajaleidja Keskust, Ave rehabilitatsioonikeskust ning Käo kooli (samas asutuses on ka
päevakeskus ning rehabilitatsioonikeskus). Külastuste käigus tutvustati Eestis toimivat süsteemi ning
toimusid arutelud teemal, kuidas oleks mõistlik puuetega lastele ja nende vanematele suunatud haridus-
ning sotsiaalvaldkonna tugiteenuste süsteemi integreerida ja süsteemi ümber korraldada, eesmärgiga
vähendada üldist halduskoormust.
01.01.2016 – 31.12.2016
Otsustati konkretiseerida hankes tellitava töö sisu. Koostati minihanke dokumendid „Puudega laste
sotsiaaltoetuste ning haridus- ja sotsiaaltugiteenuste rahastamismudeli välja töötamine“. Hangiti puudega
laste sotsiaaltoetuste ning haridus- ja sotsiaaltugiteenuste rahastamissüsteemi etteantud kahe
korraldusmudeli kohta ettepanekuid ning kulutõhususe analüüsi. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli
27.04.2016. Pakkumuse esitas Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ. Pakkuja kvalifitseeriti ning
pakkumus vastas nõuetele. Leping töö teostamiseks sõlmiti 13.05.2016. Lepingu täitmise tähtaeg on
21.07.2016.
Töö on ajakavajärgselt teostamisel ning vajalikud andmed on Sotsiaalministeeriumi poolt esitatud töö
teostajale.
Teisel poolaastal minihanke „Puudega laste sotsiaaltoetuste ning haridus- ja sotsiaaltugiteenuste
rahastamismudeli välja töötamise“ vastu võtmise aeg pikenes, kuna töö käigus ilmnes oluline
lisaandmevajadus, mistõttu tuli andmekogumise jaoks esitada lisapäring Sotsiaalkindlustusametisse.
Kuna päringu vajadus sattus Sotsiaalkindlustusameti suvepuhkuste ajale, siis pikenes ka andmete
kättesaamise aega, mistõttu ka analüüsi jaoks oli vaja rohkem aega. Kuna esitamise tähtaeg ei pikenenud
töövõtjast tulenevalt, siis hankija ei määranud töövõtjale sanktsioone. Töö oli vastu võtmisel teostatud
lepingus sätestatud sisuliste nõuete kohaselt.
01.01.2017 – 31.12.2017
Tegevused puuduvad 2017. aastal, kuna järgmine uuring toimub TATi abikõlblikkuse perioodi lõpus
tegevuste tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks.
01.01.2018 – 31.05.2018
Tegevused puuduvad 2018. aastal.
Alamtegevuse nr ja Alamtegevus 2.1.2 Puudega lastele tugiteenuste pakkumise arendamine
nimetus2
Tegevuse või 01.01.2015 – 31.12.2020 Tegevuse või 01.01.2015-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
01.01.2015 – 31.12.2015
2
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse ko
hta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
2
Sotsiaalkindlustusametis asus alates 01.01.2015 tööle projektijuht, kes asus seejärel antud
alamtegevuste elluviimisega tegelema.
Teavitustöö kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate ning puudega laste vanemate hulgas
ning infopäevad teenuseosutajatele:
Sotsiaalkindlustusamet korraldas 10. veebruaril 2015 Hotell Euroopas puudega laste
tugiteenuste arendamise ja pakkumise teemalise seminari, kus osalesid kohalike
omavalitsusüksuste esindajaid ja võimalikud teenuseosutajaid. Seminaril anti infot puudega laste
tugiteenuste arendamise plaanidest ja jagati KOV-ide kogemusi. Päeva teises pooles arutati
gruppides, kuidas teenused praegu on korraldatud, mis on hästi ja mis võiks olla teisiti ning
milline oleks parim korraldusmudel teenuste pakkumise ja rahastuse osas.
Sotsiaalkindlustusameti kodulehel uuendati infot kavandatavate tegevuste kohta.
Sotsiaalkindlustusamet viis läbi mitmed koostööalased kohtumised:
06. märtsil 2015 toimus Keila Sotsiaalkeskuses projekti kohta info jagamine Harjumaa kohalikele
omavalitsusüksustele ja sotsiaalteenuseid osutavatele asutustele.
13. märtsil 2015 kohtumine potentsiaalsete teenusepakkujatega (Haapsalu Hoolekandekeskus,
Pärnu Lasteküla, Kuressaare Perekodu, Viljandi Perekodu) ja arutelu võimalike
probleemkohtade üle lapsehoiu teenuse pakkumisel.
14. märtsil 2015 Astangu Kutserehabilitatsioonikeskusega tutvumine ja ühiste koostöökohtade
ülene arutelu.
27. aprillil 2015 Hiiumaa kohalike omavalitsusüksuste lastekaitse või sotsiaaltöö spetsialistidele
projekti tutvustus ja arutelu.
Tugiteenuste osutajate pädevuse suurendamine:
Alustati tugiteenuste osutajatele suunatud ürituse „Tugiisiku päev“ kavandamisega.
SKAsse puudega laste tugiteenuste regionaalsete koordinaatorite palkamine:
kavandati koordinaatorite ülesandeid ning tööde mahtu.
Sotsiaalkindlustusamet on koostanud hanke „Raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamine“
lähteülesande ning hanke kavandi. Lähteülesande ning hankedokumendi koostamiseks korraldati
koostöökohtumisi Sotsiaalministeeriumiga. Hankedokument on valmimas.
Teisel poolaastal on tööle asunud neli piirkondlikku koordinaatorit: Lõuna piirkonda 1. oktoobril 2015,
Põhja ja Ida piirkonda 12. oktoobril 2015 ja Lääne piirkonda 9. novembril 2015.
Teavitustöö kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate ning puudega laste vanemate hulgas
ning infopäevad teenuseosutajatele
01.12.2015 korraldas Sotsiaalkindlustusamet koostöös Sotsiaalministeeriumiga Radisson Blu Hotel
Olümpia Konverentsikeskuses „Tugiisikute tunnustamise päev“, kuhu olid oodatud üle-eesti tugiisikutena
töötavad inimesed ja teenusepakkujad. Seminaril tegid ettekande Sotsiaalministeeriumi esindaja, Lõuna-
Eestis tegutsev teenusepakkuja ja Suurbritannia haridusasutuses töötavad spetsialistid.
Teabe jagamiseks lapsevanematele (puudega lastele osutatavatest tugiteenustest) jälgitakse, et
tugiteenuste pakkumise informatsioon oleks kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel,
tagamaks seda, et lapsevanemad leiaksid kiiresti vajaliku teenusepakkuja ja koordinaatori
kontaktandmed. Infot kodulehel on uuendatud järjepidevalt. Teavet tugiteenuste kohta on avaldatud
kohalikes lehtedes nt Saarte Hääles, Pärnu Postimehes, Tartu Postimehes, Põhjarannikus ning mitmetes
valla infolehtedes. Intervjuu on antud KUKU raadiole.
Sotsiaalkindlustusamet viis läbi mitmed koostöö ning teavitustöö alased kohtumised
Sotsiaalkindlustusamet kohtus perioodi jooksul kohalike omavalitsuste, maavalitsuste, teenusepakkujate,
hankepartnerite ja teiste koostööpartneritega tegevusest teavitamise ning koostöö arendamise eesmärgil
(täpsem nimekiri kohtumistest lisas 1).
01.01.2016 – 31.12.2016
3
Juhendmaterjalid tugiisikutele, lapsehoidjatele ja transporditeenuse osutajale koostab SKA ise. Selleks
hankedokumente ei koostata ega viida hanget läbi. Kuna SKA-l endal on olemas pädevus selleks, et
juhendmaterjalid koostada, siis on hanke läbiviimisest loobutud. Juhendmaterjalide koostamise eeltööga
on alustatud.
Märtsis 2016 koostati teavitusstrateegia, kus otsustati, millise sagedusega korraldatakse infopäevi,
jagatakse infot meedias ja kohtutakse oluliste koostööpartneritega. Samuti otsustati infovoldikute
koostamise olulisus. Aprillis telliti 1500 infovoldikut, mida jagati teenuseosutajatele, SKA
klienditeenindustele, lapsevanematele ja kohalikele omavalitsusüksustele. Teavitusstrateegia töötati välja
märtsikuu lõpuks ja elluviimine on planeeritud ajavahemikku 01.04.2016-31.12.2017. Teavitusstrateegia
elluviimise kohta koostati dokument, mis allkirjastati tagasiulatuvalt, vastavalt Innove soovile.
Sotsiaalkindlustusamet viis läbi ja osales mitmetel koostöö- ning teavitustööalastel kohtumistel. Olulised
tulevikku suunatud arendustegevuste planeerimised toimusid koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Olulised
töökorralduslikud ettepanekud saadi koostööpartneritelt.
11.mail 2016 toimus üle-eestiline teenuseosutajate koostöökohtumine, kus tutvuti Viljandis asuva SA
Perekoduga, räägiti Sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel olevatest kavadest ja SKA järelevalvest. Iga
teenuseosutaja sai anda omapoolse ülevaate teenuste osutamisega kaasnevatest rõõmudest ja
kitsaskohtadest. Üldine tagasiside oli väga positiivne. Enamik teenusepakkujatel on selge, mida neilt
oodatakse ja mida nad saavad ise teenuste kvaliteedi ja parema kättesaadavuse nimel ära teha.
Probleemid ilmnesid Tartumaal, kus nõudlus teenuste järele on suurem, kui koostööpartnerid täita
suudavad. Samuti oli probleeme Harjumaa teenusepakkujal, kes ei ole suutnud jõuda klientideni ja pole
leidnud piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu. Koostöökohtumise tulemusena otsustati kohtuda Töötukassa
esindajatega, et leida leevendust lapsehoidjate puudusele. Lepiti kokku, et sügisel toimuvad igas
piirkonnas piirkondlikud koostöökohtumised, kuhu on kaasatud ka allhanke partnerid ja sooviti ka
kovisiooni võimalust.
Koostöö ja teenuste arendamisega seotud tegevused, mida on läbi viinud Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet kohtus perioodi jooksul kohalike omavalitsuste, maavalitsuste, teenusepakkujate,
hankepartnerite ja teiste koostööpartneritega tegevusest teavitamise ning koostöö arendamise eesmärgil
ning teostas koolitusi ja muid meeskonnakohtumisi (täpsem nimekiri kohtumistest lisas 1).
Lisaks koostöökohtumistele on toimunud 48 lapsevanemaga individuaalsed kohtumised ja nõustamised.
Koordinaatorid on kokku menetlenud 652 lapse osas teenusele saamise taotlust.
Juhendmaterjalide koostamisega on alustatud ning teavitusstrateegia on välja töötatud ja alustatud selle
elluviimist. Üle Eesti on korraldatud koostöökohtumisi ning nende käigus on teenuseosutajad saanud oma
probleemidest rääkida ning otsitud on koos lahendusi, et oleks võimalik veelgi enam ja paremini teenuseid
pakkuda. Tegevused on ajakavajärgselt töös.
Teisel poolaastal toimusid koostöö ja teenuste pakkumise ning arendamisega seotud tegevused, mida
on läbi viinud Sotsiaalkindlustusamet.
Sotsiaalkindlustusamet kohtus perioodi jooksul kohalike omavalitsuste, maavalitsuste, teenusepakkujate,
hankepartnerite ja teiste koostööpartneritega tegevusest teavitamise ning koostöö arendamise eesmärgil
ning viis läbi meeskonnakohtumisi (täpsem nimekiri kohtumistest lisas 1).
Projektijuht ja põhja piirkonna koordinaator on koolitanud SKA klienditeenindajaid ja infotelefoni töötajaid,
et asutuse töötajad oleksid pidevalt uuenevas infoväljas ning oskaksid kliente nõustada. Kõik projekti
töötajad on saanud perekonnaõiguse koolituse ja osaliselt kultuuride erinevusi puudutava koolituse.
Novembris 2016 uuendati kommunikatsiooniplaani (allkirjastatud Ebeli Berkmani, Eve Libliku ja Laura
Viilupi poolt), kuhu lisati juurde meenete ja bännerite tellimise vajadus.
Projekti tegevusi käidi mitmel korral auditeerimas: 30.09.2016 – Innove teostas paikvaatlust; 28.10.2016
- Rahandusministeeriumi poolt tellitud audit ja riigikontrolli audiitorid - 03.11.2016.
4
1.detsembril 2016 vahetus Ida piirkonna koordinaator ja detsembris alustasime värbamist ka kahe 2017
aastal lisanduva koordinaatori (põhja ja lõuna piirkonna) ametikohale töötaja leidmisega.
Alustatud on juhendmaterjalide koostamiseks vajaliku juhtrühma moodustamisega ja vajalikud tegevused
on kaardistatud ning ajaliselt paika pandud.
Käivad ettevalmistused uue hanke (perioodiks 01.01.2018-31.12.2020) koostamiseks.
On tehtud plaan, kuidas alates 2017. aastast nõustatakse kohalikke omavalitsusüksusi juhtumiplaanide
täitmise osas.
01.01.2017 – 31.12.2017
Jaanuaris asusid tööle kaks uut piirkondlikku koordinaatorit, üks lõuna ja teine põhja piirkonda.
Lisandunud tööjõuvajadus oli tingitud suurenenud töökoormusest kahes piirkonnas, kus laste arv ja
teenuste vajadus on palju suurem kui teises kahes piirkonnas.
Jätkus töö kohalike omavalitsusüksuste, teenusepakkujate, lapsevanemate ja võrgustikuliikmetega.
Kõige suurem tähelepanu oli KOV-ide nõustamisel seoses juhtumiplaanide koostamisega. Uuel
hankeperioodil (2018-2020) suunavad SKA koordinaatorid teenustele lapsi ainult siis, kui eelnevalt on
KOV lastekaitse või sotsiaaltöötaja hinnanud teenuste vajaduse ja selle sisestanud sotsiaalteenuste ja
toetuste infosüsteemis (STAR) olevasse juhtumiplaani tegevuskavasse. Samuti on projekti meeskond
aidanud kokku kutsuda puudega lapse ümber olevat tugivõrgustikku ja suunanud nad efektiivsemale
koostööle.
30.mail 2017 toimus iga-aastane SKA hanke- ja koostööpartnerite koostöökohtumine SA Haapsalu
Hoolekandekeskuses. Üheskoos tutvuti asutuse tegevustega, jagati kogemusi, arutleti keeruliste
olukordade lahenduste üle ja saadi ülevaade planeeritavatest tegevustest. SA Haapsalu
Hoolekandekeskuses toimunud ürituse eesmärk oli tõhustada koostööd erinevate teenusepakkujate
vahel, jagada informatsiooni, õnnestumisi ja murekohti. Info vahetamise tulemusena kasvab kõigi
teenusepakkujate teadlikkus ja ühtne arusaam teenuste osutamise kvaliteedist. Saadud info on vajalik
eelkõige Sotsiaalkindlustusametile kui ka Sotsiaalministeeriumile ja teenusepakkujatele.
Tugiisiku teenuse juhendmaterjali koostamise osas toimus spetsialistide kohtumine 9.veebruaril 2017 ja
lapsehoiuteenuse juhendmaterjali koostamise osas 28.märtsil 2017. Transporditeenuse juhendmaterjali
osas ei pidanud SKA vajalikuks töörühma kokku kutsuda, kuna selle koostamiseks oli info juba olemas.
Juhendmaterjalid on sisuliselt valmis. Kasutusse antakse need selle aasta sügisel. Juhendmaterjalid on
vajalikud uue 2018-2020 tugiteenuste osutamise riigihanke jaoks ning seda hakkavad kasutama nii
teenusepakkujad kui kohalikud omavalitsused riikliku soovitusena teenuste osutamiseks (hetkel ei ole
riiklikku teenuste kirjeldust raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamiseks).
Mais alustati uue hankeperioodi hankedokumendi ettevalmistamisega, et oleks võimalik juuni lõpus uus
riigihange välja kuulutada. SKA soovib, et koostööpartneritel oleks teenuste osutamise valmidus juba
oktoobrist 2017, et vältida olukorda, kus sihtgrupi lapsed võivad jääda ajutiselt teenusteta.
Teisel poolaastal olid kõige suurema mahuga hankega seotud toimingud ning tugiisiku ja
lapsehoiuteenuse soovituslike juhendmaterjalide lõplik valmimine. KOV-spetsialistidele on koostatud
juhendmaterjalid suureks toeks tugiteenuste pakkumisel, samuti saab juhendmaterjale võtta aluseks
tugispetsialistide koolitamisel.
Koostamisel on lapse vajaduse hindamise vahend, mis peaks hõlbustama KOV lastekaitse töötajal
hinnata tugiteenuste vajadust ja võimalikku mahtu.
Olulise tähtsusega olid piirkondlikud koostöökohtumised SKA partneritega:
26.10.2017 Ida-piirkonna kohtumine Jõhvis, kus Eesti Töötukassa ja Ida-Virumaa Rajaleidja esindajad
andsid ülevaate arengusuundadest, koostöövõimalustest jne;
31.10.2017 Põhja piirkonna kohtumine Tallinnas, kus Verge koolitaja rääkis, kuidas lasteasutuses
agressiooniga toime tulla;
14.11.2017 Lõuna piirkonna kohtumine Tartus, kus räägiti lastele suunatud rehabilitatsiooniteenustest ja
keerulise lapsevanemaga koostööst;
24.11.2017 Lääne piirkonna kohtumine Kuressaares, kus Jaan Urvet innustas positiivselt ümbritsevasse
suhtuma ning lisaks külastati Kuressaare Perekodu.
21.11.2017 toimus järjekorras juba kolmas tugiteenuste osutajate tunnustamiseüritus Swissôtel Tallinnas,
kuhu seekord registreerus 190 inimest, kes töötavad tugiisiku või lapsehoidjana või on seotud teenuste
5
pakkumisega. Oluline osa oli alternatiivkommunikatsiooni 3-tunnisel koolitusel, mille kohta anti ka
osalejatele tunnistused. SKA palus eelnevalt teenuseosutajatel välja tuua tunnustamist väärivad
tugiisikud ja lapsehoidjad. Kokku laekus 35 taotlust, mille hulgast valis komisjon 18 inimest, keda avalikult
meene ja tänukirjaga tunnustati.
Koordinaatorid on palju pidanud juhendama ja nõustama nii lapsevanemaid kui KOV lastekaitse töötajaid
STAR-is juhtumiplaani koostamise osas.
Teenusele suunamise otsused olid maksimaalse kehtivuse ajaga kuni 31.12.2017, seega saabus aasta
lõpus koordinaatoritele menetlemiseks kõikide teenuseid vajavate laste taotlused ning nende
menetlemine kestab prognoosi kohaselt 2018 esimese kvartali lõpuni.
01.01.2018 – 31.12.2018
Olulise teemana on arutlemise alla erinevate hindamisvahendite paljusus ja nende kasutamine. SKA koos
SoM-i ja Rajaleidja ning erinevate KOV-dega püüab muuta puudega laste hindamist ühtseks ja
terviklikuks, mistõttu TAT tegevuskavas planeeritud hindamisvahendi vajalikkus esialgse kava kohaselt
on ära langenud. Puudega lapsele vajalikke teenuseid hinnatakse erinevate asutuste poolt ja KOV-i
töötajates on see tekitanud küsimusi, et miks peab KOV veelkord lapsele vajalikke teenuseid hindama.
Vastavalt Lastekaitseseaduse § 28 sätestab, et lastekaitsetöötaja on kohustatud hindama lapse
abivajadust ja korraldama lapsele vajaliku abi juhtumikorralduse põhimõtetel. Seega peab KOV
lastekaitse töötaja hindama last ja koostama juhtumiplaani, et laps saaks mh ka lapsehoiu, tugiisiku või
transporditeenust. Vastav hindamisinstrument on abivajava lapse hindamiseks SKA poolt 2017. aastal
koostatud, aga see ei sobitu täielikult puudega lapse hindamiseks, mistõttu on vaja koostada
hindamisinstrument, mis ei dubleeriks juba olemasolevaid hindamisi. Seega on oluline järgida riiklikke
arenguid, et koostatav instrument oleks abiks pikema perioodi vältel. Koostöös erinevate osapooltega
püüame leida võimalikult asjakohase hindamisviisi, et lapsed saaksid vajalike teenusteni ja et selleks
oleks kasutatud mõistlikult olemasolevaid ressursse. Seepärast on SKA puudega laste tugiteenuste
projekti meeskond koostöös Tallinna Linnavalitsusega (kes on Eesti suurim omavalitsus ja omab kõige
laialdasemaid kogemusi puudega laste hindamise osas) keskendunud eelkõige lastekaitsetöötajale
vajaliku instrumendi väljatöötamisele selliselt, et last ei hinnataks korduvalt üle, vaid instrument annaks
lisaväärtust olemasolevatele hindamisvahenditele. Oleme aluseks võtnud abivajava lapse
hindamisvahendi „Heaolu hindamise kolmnurk“. Hindamisvahend on alates 1. juunist 2018 piloteerimise
faasis – hindamisvahendit piloteeritakse juunis-juulis 2018 Tallinna neljas erinevas linnaosas ja alates
augustist 2018 üle-eestiliselt erinevates kohalikes omavalitsuse üksustes
Aprillist alates on Lõuna piirkonnas koordinaatoriks Marta Rohtla, kes võttis üle Kadri-Ann Lee
töökohustused.
9.mail toimus iga-aastane hankepartnerite kohtumine, seekord Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuses.
Kohal olid kõik SKA hankepartnerite poolt määratud kontaktisikud. Päevakorras oli riiklike arengute
tutvustamine (Gabriela Rooso SoM-ist) ja kokkuvõte eelmise aasta tegevustest ja uue hankeperioodi
plaanidest. Toimus asjalik ja konstruktiivne arutelu.
Teisel poolaastal 1. augustil toimus puudega laste tugiteenuste meeskonnas struktuurimuudatus, mille
tulemusena loodi juurde nõuniku ametikoht ja kaotati koordinaator II ametikohad. Struktuurimuudatuse
tulemusena koondati Lõuna piirkonna koordinaator II Hedvig Tammaru. Struktuurimuudatuse vajadus
tulenes meeskonna reaalsest töökorraldusest, kus eelnevalt oli põhja piirkonna koordinaator Marilin
Küünarpuu suure osa tööajast hõivatud üle-eestiliste tegevustega ja teiste koordinaatorite abistamisega
(sh seire täitmine, erijuhtumid, vaided jne). Struktuurimuudatuse tulemusena ühtlustus koordinaatorite
töökoormus ja meeskonnal on ressurssi panustada rohkem projektist väljumise tegevustele sh kohalike
omavalitsusüksuste nõustamisele.
Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi, Haridusministeeriumi ja Rajaleidja koostöös on käivitunud
integreeritud teenuste arendamise projekt, mille üks osa on lastele suunatud integreeritud teenuste
mudeli ning lapse teenuste vajaduse hindamisvahendi piloteerimine. Seoses pilootprojekti tegevustega
otsustasime koostöös Tallinna linnaga loodud hindamisinstrumenti täielikult mitte kasutada ning luua
sarnastel alustel uue või muudetud instrumendi, mis oleks kasutajasõbralikum ja kataks rohkem
hariduslike tugiteenuste osa, kui seda võimaldas Tallinnaga koostöös tehtud hindamisinstrument.
Nagu ka eelnevatel aastatel toimusid piirkondlikud koostöökohtumised:
6
22.10.2018 – Põhja piirkonna kohtumine Tallinnas, kus anti ülevaade lapsehoiuteenuse järelevalvest ja
tegevuslubadest, piirkonnas toimuvast ning kliiniline psühholoog-psühhoterapeut Siiri Tõniste aitas lahti
mõtestada töös ettetulevaid probleeme ja kuidas nendega toime tulla.
05.11.2018 – Ida piirkonna koostöökohtumine Rakveres, kus räägiti samuti lapsehoiuteenusest,
rehabilitatsiooniteenusest ja erihoolekandest ning asendushoolduses toimuvatest muudatustest. Lisaks
tutvustas Rakvere Sotsiaalkeskus oma tegemisi ja kuidas nad toetavad puudega last ja tema perekonda.
13.11.2018 – Lõuna piirkonna koostöökohtumine Viljandis, kus fookuses oli andmekaitse, lapsehoid,
rehabilitatsioon. Lisaks andis Viljandi Linnavalitsus ülevaate kuidas toimub Viljandis juhtumikorraldus
erivajadusega lapse puhul.
20.11.2018 – Lääne piirkonna koostöökohtumine Haapsalus, kus samuti teemaks lapsehoiuteenuse
järelevalve, Haapsalu Linnavalitsuse ja Kuressaare Perekodu esindajad rääkisid, kuidas neil toimub
hariduse ja sotsiaalvaldkonna koostöö, kui erivajadusega laps vajab lisatuge või teenuseid. Pereterapeut
Monika Koppel viis läbi rühmaarutelud, kuidas koostööd veelgi tõhustada.
29.11.2018 – toimus juba neljas tugiisikute ja lapsehoidjate tunnustamisüritus Eesti
Rahvusraamatukogus. Üritusele oli registreerunud 250 inimest, kes said osa „HENK“ koolitusest – kuidas
mõista ja aidata probleemselt käituvat last. Lisaks tunnustas Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon
Veermäe tänukirja ja meenetega 22 tugiisikut ning lapsehoidjat, kelle panus laste toetamisel on olnud
silmapaistev.
Augustist kuni detsembrini auditeeris projekti tegevusi Rahandusministeerium koostöös KPMG Baltics
OÜ audiitoritega. Auditeerimise periood oli pikk ja ressursimahukas ning esialgse tulemusena jõudis auditi
töörühm järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel on olulises osas vastavuses
kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines hanketeates (viitenumber 188638) esitatud
kvalifitseerimistingimustes, mille osas on Rahandusministeeriumi audiitorid ja toetuse saaja ning
rakendusüksus erinevatel seisukohtadel.
01.01.2019 – 31.05.2019
2019 aasta prioriteediks on kohalike omavalitsusüksuste külastamine, nõustamine ning nende võimekuse
kaardistamine. Esimesel poolaastal külastati kohalikke omavalitsusüksusi alljärgnevalt:
Põhja piirkonnast: Harku vald, Lääne-Harju vald, Rae vald, Saue vald, Kehtna vald, Tallinna linn;
Lääne piirkonnast: Hiiumaa vald, Haapsalu linn, Lääne-Nigula vald, Lääneranna vald, Põhja-Pärnumaa
vald, Pärnu linn, Saarde vald, Tori vald, Muhu vald, Saaremaa vald;
Ida piirkonnast: Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn, Lüganuse vald, Narva linn, Rakvere linn, Tapa vald;
Lõuna piirkonnast: Elva vald, Kambja vald, Kastre vald, Luunja vald, Tartu linn, Põlva vald, Otepää vald,
Valga vald, Rõuge vald ja Võru linn.
Lühike kokkuvõte KOV-st saadud infost:
Harku vald: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord on olemas. Korras on ära toodud sotsiaalteenused,
millest puudega lapsed saavad kasutada tugiisikuteenust ja sotsiaaltransporditeenust. Hetkel osutatakse
tugiisikuteenust ESF vahenditest ja KOVi vahenditest, KOVi vahenditest osutataval teenusel omaosalus.
Sotsiaaltranspordil on kehtestatud omaosalus, millest on vabastatud vähekindlustatud isikud. Puudega
lapsi puudutavatest teenustest on täiendavate sotsiaalteenustena korras välja toodud puuetega laste
invatransporditeenus, ujumisteenus, logopeediteenus, psühholoogiline nõustamisteenus ja muud
täiendavad sotsiaalteenused tulenevalt isiku abivajadusest. Lisaks on KOVi korras mitmed toetused, nt:
lapsehoiuteenuse toetus, puudega lapse transporditoetus, puudega lapse hooldaja toetus, puudega isiku
koolitustoetus, tugiisikuteenuse toetus, ravi- ja rehabilitatsioonitoetus. Tugiisikuteenuse pakkumisel ja
tugiisikute leidmisel KOVil hea koostöö EELK diakoonia- ja ühiskonnatöö sihtasutusega. Vald pakub ka
nt pere nõustamisteenust (kuni 5 korda tasuta). Probleem on kerkinud esile ühe suure hooldusvajadusega
lapse puhul, kus KOVile on langenud väga suur rahaline koormus. Samuti on olnud keerulisema juhtumi
puhul raske leida sobivat lapsehoidjat.
Lääne-Harju vald: Vastu on võetud Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Lääne-Harju vallas, millega
on reguleeritud sotsiaaltransporditeenus, tugiisikuteenus, lapsehoiuteenus (k.a puudega laste
lapsehoiuteenus) ja muud vajaduspõhised sotsiaalteenused. KOV ei näe, et puudega laste toetamisel
peaks midagi rahaliste ressursside taha jääma. Tegu on ühinenud vallaga, mis koosneb võrdlemisi
erinevatest osavaldadest ja seetõttu on olnud väljakutseid teenuste ühtlustamisel. 2018. aasta toetusfondi
raske ja sügava puudega laste suhteliselt suur jääk.
Rae vald: KOVi on 2018. aastal tööle võetud erivajadustega inimeste spetsialist, kelle ülesandeks on
erivajadustega inimestega seotud teenuste koordineerimine; nõustamine sotsiaalhoolekande küsimustes;
7
valla- ja riigieelarvelistest vahenditest sotsiaaltoetuste ja sotsiaalteenuste tutvustamine ning vajadusel
suunamine teistesse ametiasutustesse. Tugiisikuteenust rahastatakse nii KOV-i kui ka ESF projekti poolt,
KOV rahastab lisaks 3 eurot tunnis. Vastu võetud Sotsiaalteenuste osutamise kord Rae vallas. Korras
välja toodud tugiisikuteenus, sotsiaaltransporditeenus ja täiendavate sotsiaalteenustena psühholoogi
nõustamisteenus, eripedagoogi nõustamisteenus, logopeedi teenus, tugirühmades osalemine,
rehabilitatsiooniteenustel osalemine, viipekeele tõlketeenus ja muud toetavad teenused. KOVil on mure,
kuidas tagada peale ESF perioodi lõppu tugiisikuteenuse rahastamine.
Saue vald: Tööl on erivajaduste laste spetsialist, kes on tööl haridusosakonna all. Vastu on võetud
Sotsiaalteenuste osutamise kord, mis reguleerib tugiisikuteenuse osutamist, sotsiaaltransporditeenust ja
muud täiendavad sotsiaalteenused (nt psühholoog, eripedagoog, logopeed).
Tallinna linn: Sotsiaal- ja tervishoiuametisse loodi 2019. aasta alguses puudega laste hindamise ja
toetamisega tegelev meeskond. Kuna tegu on suure linnaga, siis on olemas võimekus toetada ka suure
hooldusvajadusega lapsi. Tugiisiku- ja lapsehoiuteenus on hästi välja töötatud. Tallinna linna määrus
võimaldab linnaosadel toetusfondi raha kasutada raske puudega lastel 408 euro ulatuses ja sügava
puudega lastel 1885 euro ulatuses. Sotsiaal- ja tervishoiuameti ning Haridusametil on omavaheline
vähene koostöö lasteaedades/koolides tugiisikute vähendamiseks. Tallinna linna hindamisinstrumenti
puudega laste abi- ja tugiteenuste vajaduse hindajad (enamasti lastekaitse töötajad) ei kasuta, sest see
on liiga ajamahukas. Linnaosades puudega lastega tegelevad spetsialistid (nii lastekaitse kui ka
sotsiaalteenuste osakonnas töötavad) toovad välja, et puudega lapsed võiksid olla terviklikuma hindamise
nimel koondatud ühtsesse süsteemi ehk Tallinna Sotsiaal- ja tervishoiuametisse.
Hiiumaa vald: Hiiumaa Sotsiaalkeskuses toimuvad regulaarsed kohtumised, ümarlauad, et arutada
juhtumeid ja tegevusi. Kohtumistel osalevad lastekaitsespetsialist, tugiteenuste pakkujad, haridusasutuse
esindaja ja lapsevanemad. Toimub järjepidev koostöö ja tagasiside andmine. Puuetega lapsed saavad
kasutada kõiki kolme (lapsehoid, tugiisik; transport) teenuseid. KOV pakub sotsiaaltransporditeenust,
saunateenust, dušiteenust, lisaks on võimalus koos käia ujumas. Samuti saavad kasutada muid teenused
näiteks psühholoogi teenus, logopeediteenus jne. Puuetega lastele tasutakse transpordikulu, kui käivad
kaugemal (mandril) teenustel. Täiendavalt maksab KOV veel tervise-, abivahendite- ja lastelaagri toetust.
Haapsalu linn: KOV on abistatud lapsevanemaid puude raskusastme taotlemisel või pöördumisel
Rajaleidjasse. Toetatakse puuetega laste ujumist Haapsalu Veekeskuses. Haapsalus on hooldajatoetus
puuetega laste hooldajatele jm teenused. Murekoht on see, kus lapsevanemad keelduvad teenust vastu
võtmast, kuigi KOV näeb vajadust. Toimub järjepidev lastevanemate nõustamine ja teenusepakkujatega
on hea koostöö ja teenuste järjepidev arendamine.
Lääne-Nigula vald: KOV on toetanud puudega lapsi niipalju kui võimalik sh rehabilitatsiooniteenused,
abivahendid, tugiisikud haridusasutustes, isiklikud abistajad, kompenseeritakse lapsehoiuteenust.
Tasutakse ka tugiisikutele koolitused. Tagasiside: ESF projekt raske ja sügava puudega laste toetamiseks
on väga tänuväärne. Vallal puudub käesoleval hetkel täielik ülevaade oma piirkonna raske ja sügava
puudega lastest. Näiteks: tasandus-ja toetusfondist on eraldatud puudega laste abistamise toetust 30
raske puudega lapse eest (vanuses 0-17) aga kõikide lastega pole kontakti saadud. Loodetakse, et aasta
jooksul seis muutub. Põhjuseks on kindlasti ka see, et toimub alles kohanemine haldusreformiga ja
kogutakse jätkuvalt infot kõigis sotsiaalvaldkonda puudutavates teemades.
Lääneranna vald: Lääneranna valla arengukava 2018-2028 on kinnitatud Lääneranna Vallavolikogu
27.09.2018 määrusega nr 31. Valla lastekaitsespetsialistil puudus eelnev täpne ülevaade, kui palju on
piirkonnas puudega lapsi. Käesolevaks ajaks on olukord normaliseerunud ja vallal on teada puuetega
laste arv. Lastekaitsespetsialist on võtnud nende peredega, kus kasvab puudega laps, ühendust ning
selgitanud välja vajadused, mida vajab laps ja perekond. Vallal on hea koostöö SA Haapsalu
Hoolekandekeskusega, kes osutab tugiteenuseid. Toimub hea koostöö lastekaitsespetsialisti ja SKA
lääne piirkonna koordinaatori vahel. Murekohaks on olnud see, kui lapsevanem ei ole nõus (arvab, et ei
ole vajadust) lapsele puuet lasta määrata. Toimub pidev lastevanemate nõustamine. Enne valdade
ühinemist olid riigi poolt eraldatud jäägid suuremad, kuid seoses ühinemistega on tõhustunud
sotsiaalteenuste osutamine vajaduspõhiselt. Puudega lapsed on saanud KOV-i poolt suuremat toetust;
hinnatakse vajaduspõhiselt, leitakse lapsele sobivad meetmed. Väga hea koostöö SKA lastekaitse
osakonnaga, toimuvad ümarlauad keeruliste juhtumite aruteluks. Murekohaks on see, et teenuste
kättesaadavus on raske, pikad järjekorrad, ei jätku logopeede, eripedagooge ja koolipsühholooge. KOV
peab väga oluliseks ESF-i projekti poolt eraldatud tugiteenuste saamise võimalusi.
Põhja-Pärnumaa vald: Seoses ühinemistega on tõhustunud sotsiaalteenuste osutamine
vajaduspõhiselt. Murekoht on teenuste kättesaadavuses sh pikad järjekorrad teenustele. KOV-il on tööle
võetud tugiisikud, (lisaks ka tugiisikud peredele); hea koostöö teenuseosutajatega (ESF projektis) - Pärnu
8
Laste ja Noorte Tugikeskusega. Positiivsena toodi esile, et SKA saadab andmeid puuetega laste kohta.
Toetusfondi 2018. aasta jääk on küllalt suur, informeeritud KOV-i veelgi rohkem toetusrahasid kasutama.
Plaanitakse korraldada puuetega laste vanematele infopäev - 2019. aasta septembris (ülevaade KOV-i
ja riiklikest rahastustest).
Pärnu linn: KOV-il on tugiteenused puudega lastele: lapsehoiu-, tugiisiku-, transporditeenus ja muud
teenused. Teenused on kuni 18-aastaseks saamiseni (18-aastaseks saamisel kuni kalendriaasta lõpuni).
Tugiteenuste summa on kuni 420 eurot lapse kohta (üle 420 euro suuruse summa vajadusel otsustab
Pärnu Linnavalitsuse hoolekandekomisjon). Puudega lastele (sh ratastooli või muid abivahendeid
kasutavad lapsed) tagatakse transport erikoolidesse. Hea koostöö teenuseosutajatega (peamiselt Pärnu
Laste ja Noorte Tugikeskusega). Pärnu linn on 2018. aasta lõpuks ära kasutanud riigi poolt eraldatud
toetuse puuetega laste sotsiaalteenuste jaoks. Vajadus on toetuse osas palju suurem.
Lastekaitsespetsialist teeb hindamised ja kokkuvõtte selle kohta, kes vajavad suuremas mahus teenuseid
(ja milliseid teenuseid). Väga hea koostöö SKA Lastekaitse osakonnaga, pidev infovahetus. Toimuvad
ümarlauad ja arutelud keerulisemate juhtumite korral.
Saarde vald: Puudub täpne ülevaade Saarde valla puuetega lastest. KOV-i jõuavad paljud puuetega
lapsed ja nende vanemad siis, kui on vaja korraldada tugiteenusteid jne. Ka kooli ning lasteaia kaudu
jõuab KOV-ini informatsioon puuetega lastest, kui ilmneb abivajadus. Kuigi kool ja lasteaed ei saa infot
puuetega lastest – ainult siis, kui vanem annab teada, et lapsel on puue. Suurem osa teenuseid, mida
puuetega lapsed vajavad, asuvad Pärnus - vajadusel on KOV pakkunud teenusele jõudmiseks ka
transporditeenust. Teenuseosutajad on kaugel, teenusele keeruline jõuda, pikad järjekorrad. Tihti vajab
puudega laps mitut teenust korraga – vanemal lapsega teenusel käimine probleemne, sest teenusele
jõudmiseks peab vanem võtma end töölt vabaks mitmel päeval kuu jooksul. On lugusid, kus vanem ongi
loobunud teenustel käimisest, sest on keeruline end pidevalt töölt vabaks küsida. Lahendusi on sellistel
kordadel leitud ka tugiisikuteenuse osutamisega. Riigi poolt eraldatud toetusfondi summad on ära
kasutatud.
Tori vald: Vallal on olemas peaaegu kõikide puudega laste peredega kontakt. KOV on teinud tõhusat
teavitustööd. Väga positiivne on personaalne lähenemine sh teostatakse palju kodukülastusi. KOV-is on
väga kõrged hooldajatoetused (sügava puudega lapsevanemale 250 eurot ja raske puudega lapse
vanemale 200 eurot kuus). Paljusid peresid abistab KOV sotsiaaltranspordiga (huvikoolid, kool, haigla).
Kompenseeritakse invatranspordi kasutamist laste sõitmisel koolidesse (koolid, mis asuvad teises
maakonnas). Lisaks osutatakse paljudele lastele tugiisikuteenust nii ESF-i projekti kaudu kui ka KOV-i
enda eelarvest. Makstakse laagrite eest ja toetatakse peresid vajalike abivahendite soetamisel.
Tasutakse kooli kohatasu vanema omaosalust, nt kui erivajadusega laps vajab teistsugust lähenemist
õppetöös (nt Herbert Hahni Vabakool). Uus vastu võetud kord võimaldab vanemale hüvitada ka kütuse
kulu, kui ta peab nt last teraapiasse või haiglasse viima." Raske ja sügava puudega lastele abi
osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise tingimused ja kord. Paljud lapsed saavad teenuseid Pärnu
Vaimse tervise Keskuses, kuid seal on väga pikad järjekorrad. Kliendid peavad kaua ootama. KOV on
valmis teenuste eest tasuma, on seda ka jooksvalt teinud, aga ei jätku vajalikke spetsialiste ning seetõttu
on teenustele ka pikad järjekorrad. Eriti raske on saada psühhiaatri juurde.
Muhu vald: Muhu vallas on hetkel 2 last, kellel on riigi rahastusega kaetud tugiisikud. Vajadusel toetab
KOV transporditeenusega, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja ning lapsehoiuteenusega. KOV on teadlik
kõikidest oma valla puuetega lastest ning üsna tihti toimub KOV-i poolt toetamine (nt vanemate
nõustamine, aitamine). Lapsevanemad on väga koostöövalmid. Väga vajalikud teenused kohapeal
puuduvad, nt psühholoog, füsioterapeut. Logopeed on olemas, aga tema põhikoormus on koolis ja
lasteaias ja enamaks teda kasutada ei saa. Ja lisaks muude teraapiate osas, kättesaadavus maakonnas
tervikuna on peaaegu olematu.
Saaremaa vald: Vallal on koostatud arengukava perioodil 2019-2030.Tugiteenuste korraldamisel on hea
koostöö Kuressaare Perekoduga. KOV korraldab ise ka teenuseid (tugiisikuteenus), kuid peamiselt ostab
sisse teenuseosutaja käest (tugiisiku, lapsehoiu-ja transporditeenus-ESF, KOV rahastus). KOV nõustab
puuetega laste peresid, vajadused vaadatakse üle juhtumipõhiselt ning toetab oma peresid tugiteenuste
saamisel. KOV toetab peresid täiendavalt ja abivahendite muretsemisel. Seoses valdade ühinemisega
on igal lastekaitsespetsialistil oma konkreetne töölõik, mille kaudu on parem keskenduda kitsamale
töölõigule. Hea koostöö Kallemäe Kooli juhtkonnaga, toimuvad arutelud, ümarlauad, lapsele teenuste
vajaduste hindamised (arutelud on kooli juhtkonna, KOV-i ja Kuressaare Perekodu vahel). ESF-i projekti
kaudu on väga paljud lapsed saanud tuge. Selgitatud on põhjalikumalt tugiisikurolli haridusasutuses
(ESF-i projektis, sh. erijuhtumid). Vastu on võetud „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ –puudega
lapsed saavad kasutada lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi-ja viipekeele tõlketeenust. Hea koostöö
9
SKA lääne piirkonna lastekaitse osakonnaga. KOV on valmis panustama enda perede ja laste
toimetulekule.
Jõhvi vald: Tugiteenuste korraldamisel on hea koostöö KOVi ja MTÜ PLT Päikesekiire keskuse vahel.
KOV ise teenuseid ei korralda, ostab teenused sisse teenuseosutaja käest (tugiisiku, lapsehoiu ja
transporditeenuse – ESF ja KOV rahastus). KOV toetab täiendavalt (riiklikust toetusest) ja juhtumipõhiselt
oma peresid tugiteenuste saamisel, et teenused oleksid lapsele järjepidevad. KOV toetab peresid
vajadusel abivahendite muretsemisel (sh. sonditoidud, insuliinipumbad). PLT Päikesekiire keskusel
olemas invaliftiga buss, millega osutatakse transporditeenust ka osadele Jõhvi valla lastele sh kooli
viimiseks. Teenuste arenedes on suurenenud abivajavate laste arv. Vajadus on planeerida täiendavaid
vahendeid ka valla eelarvesse. PLT Päikesekiire keskuses on seni olnud lapsehoiuteenus vaid
päevahoiuna, vajadus ning võimalus välja arendada ka ööpäevane hoid. Tegemist maakonna keskuses
asuva organisatsiooniga, teenust kasutavad/kasutaksid mitme valla lapsed. Päikesekiire keskuse
juhtkonda plaanitakse võtta tööle täiendav inimene. Suureneb võimekus teenuste edasi arendamisel.
Rehabilitatsiooniteenused on üldiselt kättesaadavad, raskusi on eestikeelse logopeedi teenuse
kättesaadavusega (spetsialistide vähesus). Haridusvaldkond - lasteaedades vaid 1 erirühm (venekeelne)
ja 1 tasandusrühm (eesti lastele). Võimekus ja huvi hariduslike tugiteenuste arendamisel pigem vähene.
Põhikoolis olemas abiklassid erivajadusega lastele.
Kohtla-Järve linn: vastu on võetud „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“- puudega lapsed saavad
kasutada tugiisiku-, lapsehoiu-, sotsiaaltransporditeenust. Tugiteenuste korraldamisel on hea koostöö
KOVi ja MTÜ PLT Päikesekiire keskuse vahel. KOV rahastab täiendavalt teenuseid, et tagada peredele
piisav abi. (ESF ja KOV rahastus) 2019. aastast on peredel KOV rahastatavate teenuste puhul ka
omaosalus. KOV ostab PLT Päikesekiire keskuse kaudu ka osadele lastele transporditeenust (sh kooli
viimine). Linna eelarvest rahastatakse tugiisikuteenust ka osadele keskmise puudega lastele (kui selleks
on põhjendatud vajadus). KOV korraldab erivajadusega laste vanematele infopäevi/koolitusi teenuste,
toetuste ja info saamise võimaluste kohta. Koolides ja lasteaedades kasutatakse tugiisikute abi üsna
paljudel juhtudel. Haridusvaldkonna tugiteenuste areng on erineva tasemega. Vajadus on aidata kaasa
haridus ja sotsiaalvaldkonna koostööle, et tugiisikute osakaalu vähendada ning hariduslike tugiteenuste
osa suurendada. Kuna KOV-is on puudega laste arv suur, võib vahel jääda puudu individuaalsest
lähenemisest. Abi korraldatakse KOV-korra järgi, kas toetust/teenust on ette nähtud või mitte.
Rehabilitatsiooniteenuseid on lastel võimalik saada nii Kohtla-Järvel kui Jõhvis. KOV on avatud koostööle.
Lüganuse vald: olemas „Sotsiaalhoolekande abi andmise kord“ (puudega lapsed saavad kasutada
tugiisiku-, lapsehoiu-, sotsiaaltransporditeenust, olemas ka laste laagris osalemise toetus ning
tervisetoetus abivahendite, ravimite, prillide jms kompenseerimiseks). Teenuseid korraldatakse MTÜ-de
kaudu (MTÜ PLT Päikesekiir ning partner MTÜ Virumaa Laste ja Perede Tugikeskus) KOV on planeerinud
oma eelarvesse täiendavad vahendid puudega laste teenustele, ka psühholoogi ja logopeedi teenuse
jaoks. Toetavad peresid abivahendite soetamisel (nt insuliinipumbad). Vanematele makstakse ka
hooldajatoetust. Murekohaks on eestikeelse logopeedi teenuse puudumine ja rehabilitatsiooniteenuse
kättesaadavus üldisemalt. Lapsevanematele tugigruppe (temaatilisi-erivajadustega laste teemalisi) ei ole.
Valla pered saavad ühineda (nt ATH teemaline) tugigrupiga Rakveres. Sotsiaalvaldkonna juht on
uuendusmeelne ja koostööle suunatud, hetkel on tema tähelepanu suunatud haridusvaldkonna
tugiteenuste arendamisele kaasa aitamisele.
Narva linn: KOV rahastab raske ja sügava puudega lastele transporditeenust (eriarstidele,
rehabilitatsiooniteenustele, taastusraviteenustele sõiduks), elukoha kohandamise teenuseid, tugiisiku ja
lapsehoiuteenust (riigi poolt eraldatud toetuse vahenditest). KOV maksab puudega lapse vanematele
hooldaja toetust. Tugiteenuste täiendav rahastamine KOV-i poolt suureneb, varasemalt on koostöö
teenuseosutajatega olnud pigem vähene. KOV on riigi poolt eraldatud raha raske ja sügava puudega
lastele kasutanud vähesel määral. Lastele juhtumiplaani tegemisel on tulnud pered rohkem KOV-i
vaatevälja. Riikliku toetuse kasutamine suureneb. Probleemkoht on see, et KOV-il ei ole planeeritud
eelarvesse täiendavaid vahendeid sotsiaalteenuste osutamiseks. On hea, et linnas on olemas erinevad
teenuseosutajad, kelle kaudu on võimalik teenuseid peredele korraldada. ESF-i projekt on aidanud kaasa
koostöö korraldusliku poole paranemisele (KOV ja teenuseosutajate vahel).
Rakvere linn: Sotsiaalteenused on korraldatud Rakvere Sotsiaalkeskuse kaudu. Keskus on ESF
tugiteenuste projektis ka Lääne-Viru teenuseosutaja partner. Keskuse alla kuuluvad haridusvaldkonna
tugispetsialistid (psühholoogid, eripedagoog, sotsiaalpedagoog). Koostöös linnaga on loodud 5
täiskoormusega tugiisiku ametikohta. Puudega laste tugiteenuste korraldamise ja koordineerimisega
tegeleb keskuses eraldi inimene (peretöötaja). Sedalaadi teenuskeskuse kaudu on paindlikum ja
jätkusuutlikum lastele toe ja teenuste korraldamine nii koolis kui koolivälisel ajal (koostöö
10
haridusvaldkonna ja sotsiaalvaldkonna vahel). Kombineeritud rahastusmudelid (ESF, riigi toetus, KOV
toetus). KOV korraldab omalt poolt veel invatransporditeenust (linnal olemas buss), koolitranspordi
toetamiseks on linna poolt saatja bussis (KOV eelarves vahendid). KOV toetab peresid abivahendite
kompenseerimisel. KOV kompenseerib laste osalemist laagrites (keskmise puudega lapsed, ilma puudeta
lapsed) sh diabeedilaagrid.
Tapa vald: KOV rahastab täiendavalt tugiteenuseid (riigi poolt eraldatud vahenditest), on tehtud
kodukohandamist, toetatakse peresid abivahendite muretsemisel, sotsiaaltranspordi korraldamine. Vallas
suure hooldusvajadusega lapsi, kes seni on saanud ESF projekti kaudu ka teenusemahu suurendamist,
lisaks kasutab KOV ära toetusfondi rahastuse. Vajadus on selle järgi, et KOV planeeriks oma eelarvesse
täiendavaid vahendeid.
Elva vald: Olemas uus arengukava, milles väga palju kirjeldatud laste ja perede heaolu toetamist. Loodud
on laste ja perede komisjon. Lisandub neljas lastekaitsetöötaja. Lisaks on kaks sotsiaaltööspetsialisti
lastekaitse alal, kellest üks tegeleb puudega laste tugiteenuste korraldamisega. Toimub iga-aastane
visioonipäev, kus kogutakse sisendit kõigilt spetsialistidelt ja võetakse arengusuundades aluseks. Kõige
võimekam KOV lõuna piirkonnas. Palju on lastekaitsetöötajaid, otsivad lisaks veel ühte, et vähendada ka
piirkonnatöötajate koormust. Teenuste rahastamisel ollakse alati valmis panustama ja kaasa mõtlema.
Kodulehel olemas sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord.
Kambja vald: Laste hindamise vajaduse tekkimisel kaasab KOV vajadusel eksperdina Liina Lokko
(Varajase Kaasamise Keskus OÜ/Sverresson OÜ), kes hindab last mõned päevad ja koostab kokkuvõtte,
milliseid teenuseid laps vajaks. Last vaadatakse terviklikult ning KOV kasutab seda sisendina. Koostöö
lasteaedadega hea. Mõne kooliga vajab tugiteenuste arendamine rohkem koostööd, aga pigem
probleemiks suhtumine. Üks võimekamatest KOV-st piirkonnas, kus valdkond on töötajatega kaetud -
puudega laste tugiteenused on ühe töötaja ülesandeks. Kodulehel olemas raske ja sügava puudega
lastele abi osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise tingimused ja kord.
Kastre vald: KOV ja kogu võrgustik on avatud muutustele. Küsitakse palju küsimusi, nõu ja abi ning
ollakse koostööks valmis. Puudub tugiisikuteenuse praktika. Lapsed saavad teenuseid vaid ESF
teenusepakkuja kaudu. On pere tugiisikuid. Võrgustiku kohtumisel oli juhtidel (nii KOV kui
haridusasutused) keeruline mõista raamatupidamist (lepingud, töötasud).
Luunja vald: Kui teenust on vaja, on KOV poolt võimalik pakkuda, rohkem suunati ESF-i. Kui tugiisik leiti,
siis KOV võttis käsunduslepinguga tööle. Rahas polnud probleemi, pigem oli tugiisikute leidmine väga
keeruline ja teatud piirkondadesse ei leidnudki. SKA hankepartneri kaudu oli lihtsam töötajat leida, kui
töötajale oli tööleping ette nähtud (käsunduslepingu asemel) või kui sai teenuseosutaja kaudu koormust
paremini jagada. Haridusasutused ei mõista tugiisikuteenuse sisu ja tugiisiku rolli/tööd, mis tegi
lastekaitsetöötaja jaoks teenuse osutamise/lapse toetamise tagamise keeruliseks. Tugiisikuteenuse kord
puudub, teenust määrati SHS-i järgi. Lapsehoiuteenus on sotsiaalteenuste korras välja toodud.
Tartu linn: Tartus vajalikud teenused olemas. Võimekus ka sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse
osutamiseks. Väga suure abivajadusega perede puhul on olemas võimekus toetada teenuseid edasi.
Abivahendite toetused (50-100%), kui pole haigekassa rahastust või on otsas. Nt insuliinipumbad
(digitaalsed), vanema omaosalusega. Asendushoolduse lapsed saavad samuti tugiteenuseid (v.a
lapsehoid) - erijuhtumeid käsitletakse ka registreeritud elukoha väliselt. Määrused võimaldavad teha ka
erijuhtumeid, ei ole kaalutlusotsust ära võetud. Liinivedu puuetega lastele kodu-haridusasutus-kodu,
lisaks juhuvedu põhjendatud otsuse alusel (ka ilma puudeta lapsele). KOV-ides haridus- ja
sotsiaalosakonnad on eraldi üksused ja omavaheline koostöö võib olla raskendatud. Sotsiaalpedagoogid
ei näe oma rolli sotsiaalprobleemide lahendamisel. Probleem tekib siis, kui vanem peab töölt eemal olema
lapse haiguse tõttu - ka voodipäevade tasu osas. Hooldajatoetus - ei või ise olla puudega; võib töötada;
töötukassas võib arvel olla ja toetust saada; alla 3a lapse vanem ei saa; hindamismetoodika on alati -
probleem on see, et toetus on väike. KOV võimekus väga hea, teenistuse juht on arvestanud eelarvesse
lisavahendeid, et võimalusel pakkuda rohkem teenuseid. Juhi poolt avatud hoiak muutusteks.
Juhtumipõhine lähenemine. Laste ja perede komisjoni pole, pöördutakse SKA poole nõustamiseks.
Miinuseks tugiisikuteenuse omaosalus, mis võib vanema jaoks osutuda kalliks. Eraldi taotluse alusel on
võimalus tugiisikuteenust saada KOV-i poolt ka ilma omaosaluseta. Vahendite jääk oli väga suur. Tartu
LV on arvestanud, et 2020 tuleb riik lapsehoiuteenusega rahaliselt rohkem toeks. Kõik korrad kodulehel
olemas.
Põlva vald: Puudega laste vanemad saavad 2x aastas esitada taotluse teenuste toetamiseks, kuni 450
eurot 1 taotluskord. Suured riigi toetusfondi vahendite jäägid. Väidetavalt eelmise aasta jääk oli tekitatud
raamatupidaja poolt, kes oli seda rida lihtsalt kõrval hoidnud (ei julgenud kasutada). KOV-iga kohtudes
ollakse valmis koostööks ja lahendusi leidma. Kirjavahetuses kaasa ei räägita ja kirjadele ei vastata.
11
Teenuste tagamisel ollakse kinni selles 2x aastas taotlemisel. KOV-i suunatud mõtlema laiemalt ja lapse
vajaduspõhiselt. On mitmeid kõnesid vanematelt ja koostööpartneritelt, kes ei ole olnud rahul KOV
puudega lastega tegeleva lastekaitsetöötaja suhtlemise ja/või juhtumikorraldusega. Kõik korrad kodulehel
olemas.
Otepää vald: KOV on teadlik, et toetusfondi vahendeid tuleb kasutada ja eelmiste aastate jääk on 0.
Lastekaitsetöötajad väga head suhtlejad ja kõik saab kiirelt korraldatud. Vaid paar last ei kasuta
teenuseid, kes on ESF kaudu teenusele suunatud, millest võib järeldada, et teenuste vajaduse hindamine
on hea. Teenuste osutamise kord ja taotluse blankett kodulehel kättesaadav.
Valga vald: On eraldi töötaja puudega laste perede toetamiseks ja teenuste pakkumiseks. Kaardistatud
on KOV-i puudega lapsed ja nende pered, ollakse väga koostöövalmid. Osakonnal uus juht, kes mõistab
vahendite kasutamise olulisust ja lubas uue juhina eelarve ridu jälgida. Kontakt KOV-iga hea.
Rehabilitatsiooniteenuse osutamise süsteem on halb. Ei jätku rahalist- ega inimressurssi. Palju kõnetuid
lapsi, kes suunatakse tavarühma ja küsitakse ESF rahastust tugiisikuteenuseks – erialaspetsialistide
puudus, eriti logopeedi. Vahendite jääk oli suur. Kodulehel viide Sotsiaalhoolekandelise abi andmise
korrale, teenused väljatoodud.
Rõuge vald: Juhtumikorraldus hea ja teenuste vajadust hinnatakse juhtumipõhiselt. Aasta algusest tööl
uus lastekaitsetöötaja, kellel tõenäoliselt puudus KOV-i sisene tugi (töö hea üleandmine) ja seepärast
vajas esialgu pidevalt SKA koordinaatori poolset juhendamist ja suunamist. Ühisel kohtumisel selgus, et
teenusteks on raha vähe ja tuleb väga täpselt hinnata. Tänulikud ESF toe üle, muidu ei saaks kõigile
lastele teenuseid tagada. Kodulehel kõik korrad kättesaadavad. Lapsehoiul ja tugiisikuteenusel eraldi
korrad.
Võru linn: KOV teeb väga head tööd teenuste tagamiseks. Hea juhtumitöö ja avatus koostööks.
Erikoolides käivate laste lapsehoid koolivälisel ajal on väga suure eelarve mahuga. Haridusvaldkonna
toetused hoiavad töös Võru Järve Kooli. On olnud keeruline olukord, kui laps vahetab kooli ja nö pearaha
ja EHIS ei ole jõudnud süsteemis muutuda ning on lapsevanema jaoks muutnud keeruliseks teenuse
saamise. ESF-i tugi väga oluline. Üks eeskujulikumatest KOV-idest. Osakonna juhataja toimetab väga
toetavalt puudega laste teenuste tagamiseks. KOV-is on lõuna piirkonna (ja võimalik, et ka Eesti) kõige
suurema hooldusvajadusega laps, kelle teenuste kogukulu ületab puudega laste vahendite summat.
Korrad kodulehel olemas, tugiisikuteenusel eraldi kord.
Lisaks KOV-idega üks-ühele kohtumistele toimusid I poolaastal piirkonnas koostöös lastekaitse piirkonna
töötajatega infoseminarid, kuhu olid kutsutud kokku kõik piirkonna kohalikud omavalitsused.
Infoseminaridel kajastati infot sotsiaal- ja haridusvaldkonna koostöö suundade kohta, tugiisik või õpetaja
abi koolides, toodi näiteid erinevatest koostöömudelistest ning rahastuse võimalustest ja anti üldist
ülevaadet ESF tegevuste kirjelduse ning jooksva statistika osas.
I poolaastal infoseminarid toimusid järgnevalt:
Lõuna piirkonna I poolaasta infoseminarid toimusid: 4. aprill Viljandimaa, 8. aprill Tartu linn ja Tartumaa,
16. aprill Võru- ja Põlvamaa, 17. aprill Valgamaa ning 24. aprill Jõgevamaa.
Lääne piirkonna I poolaasta infoseminar toimus 09. aprill Lihulas, kaasatud Lääne piirkonna KOV-id.
Ida piirkonna I poolaasta infoseminar toimus 17.aprill Rakveres, kaasatud kõik Ida piirkonna KOV-id.
Põhja piirkonna I poolaasta infoseminarid toimusid 30. aprill Paides, Raplamaa ja Järvamaa kohalikele
omavalitsustele ning 2. mai Tallinnas, Harjumaa kohalikele omavalitsustele ja Tallinn linnale (8 linnaosa).
17. mail 2019 toimus iga-aastane hankepartnerite kohtumine, seekord mõõduka- ja raske
intellektipuudega, liitpuudega lastele ning ka kerge vaimupuudega algklassiõpilastele mõeldud Porkuni
Koolis. Kohtumisele olid kutsutud kõik SKA hankepartnerid või nende kontaktisikud. Päevakorras oli
Porkuni Kooli tugiteenuste ja –spetsialistide töö tutvustus ning lühikokkuvõte seni läbiviidud
kovisioonide/supervisioonide aruannetest, tegevustest ja kitsaskohtadest. Välja toodi erinevad head
praktikad, tugiisikute ja lapsehoidjate tagasiside ning teemad, mis vajaksid rohkem kajastamist.
12
Alamtegevuse nr ja
nimetus3 Alamtegevus 2.1.3 Puudega lastele tugiteenuste pakkumine
Tegevuse või 01.06.2015–31.12.2020 Tegevuse või 01.06.2015-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
01.01.2015 – 31.12.2015
Teenuse osutamisega ei ole alustatud.
Teisel poolaastal viidi läbi riigihange (166257), mille eesmärk oli leida teenuseosutajad igasse
maakonda. Hanketeade avaldati 17.08.2015 ja pakkumuste esitamise tähtaeg oli 21.09.2015.
Hankelepingu esemeks on tugiteenuste osutamine raske ja sügava puudega lastele, mis hõlmab
lapsehoiuteenust, tugiisiku teenust ja transporditeenust. Teenusepakkujaid sooviti leida järgmistesse
Eesti maakondadesse: Harjumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Lääne–Virumaa,
Läänemaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Saaremaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa.
Hanke raames laekusid pakkumused teenuste osutamiseks Hiiumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal,
Läänemaal, Pärnumaal, Saaremaal, Tartumaal, Valgamaal ja Viljandimaal.
Sõlmiti järgmised hankelepingud:
Tartumaal, Sverresson OÜ - hankeleping sõlmitud 27.10.2015
Valgamaal, Otepää Rehabilitatsioonikeskus OÜ – hankeleping sõlmitud 28.10.2015
Viljandimaal, SA Perekodu – hankeleping sõlmitud 27.10.2015
Ida-Virumaal, MTÜ Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir – hankeleping sõlmitud 30.10.2015
Hiiumaal, Hiiu Valla Sotsiaalkeskus – hankeleping sõlmitud 31.10.2015
Läänemaal, SA Haapsalu Hoolekandekeksus – hankeleping sõlmitud 27.10.2015
Pärnumaal, Pärnu Lasteküla – hankeleping sõlmitud 28.10.2015
Saaremaal, Kuressaare Perekodu – hankeleping sõlmitud 30.10.2015
Järvamaa pakkumus ei kvalifitseerunud.
Korduva riigihanke (169262) teade avaldati 2.12.2015 ja pakkumuste esitamise tähtaeg oli 15.12.2015.
Teise hankega otsiti teenuspakkujaid Harjumaale, Jõgevamaale, Järvamaale, Lääne-Virumaale,
Põlvamaale, Raplamaale, Võrumaale ja Tallinna. Hanke läbiviimise tulemusel esitati pakkumused
teenuste osutamiseks Harjumaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal, Raplamaal ja Tallinnas.
Võrreldes planeerituga viibis hankelepingute sõlmimine pisut (hanketingimuste väljatöötamine osutus
oodatumast ajamahukamaks), kuid see ei mõjutanud teenuste osutamise alustamiseks kavandatud aega.
Teenuste osutamisega alustati alates 1. novembrist 2015.
Kokku sisenes teenustele 141 sihtgrupi liiget.
SKA koordinaatorid on tegelenud koostöös kohaliku omavalitsuse, lapsevanema ja teenuseosutajaga
laste teenustele suunamisega.
01.01.2016 – 31.12.2016
Jaanuaris 2016 sõlmiti hankelepingud riigihankes 169262 osalenud pakkujatega alljärgnevalt:
Järvamaal, Paide Sotsiaaltöökeskus – hankeleping sõlmitud 15.01.2016
Lääne-Virumaal, MTÜ Tapa Vabatahtlike Tugikeskus – hankeleping sõlmitud 16.01.2016
Raplamaal, Ridiradiralla OÜ - hankeleping sõlmitud 18.01.2016
Tallinnas, ühispakkujad Tallinna Perekeskus, Tallinna Lastekodu, AS Tulika Takso – hankeleping
sõlmitud 21.01.2016
Harjumaal, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik – hankeleping sõlmitud 28.01.2016
3
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
13
Kuna kahe eelneva riigihankega ei leitud kõikidesse maakondadesse teenusepakkujat, siis viis
Sotsiaalkindlustusamet aprillis 2016 läbi kolmanda riigihanke (173249) teenusepakkujate leidmiseks.
Hanke teade avaldati e-riigihangete keskkonnas 16.04.2016 ning pakkumuste esitamise tähtaeg oli
27.04.2016. Hankega otsiti teenusepakkujaid kolme maakonda: Jõgevamaa, Põlvamaa ja Võrumaa. Üks
pakkumus tehti Võrumaale, teiste maakondade peale pakkumusi ei esitatud. Sõlmiti üks hankeleping:
Võrumaal, Otepää Rehabilitatsioonikeskus OÜ – hankeleping sõlmitud 16.05.2016
Teenuste pakkumine maakondades on alanud erineva intensiivsusega. Probleemid on ilmnenud Ida-
Virumaal, kus kultuuriliste eripärade tõttu on vaja lapsevanemate teadlikkuse tõstmiseks teha suurema
mahulisi nõustamisi. Samuti on tekkinud mõningad keeleprobleemid, mis takistavad vanematel teenuste
sisust arusaamist. Tartumaal on teenuste pakkumine väga kiiresti alanud ja lapsevanemate huvi on väga
suur, mistõttu ületab nõudlus pakkumise võimekust. Suurimaks murekohaks on kvalifitseeritud
lapsehoidjate leidmine. Oleme alustanud läbirääkimisi töötukassaga ja kutseharidust andvate
õppeasutustega, et suurendada kvalifitseeritud lapsehoidjate arvu. Enamik maakondi on alustanud
teenuste pakkumist juba eelnevalt teenusel olnud lastega ja tasapisi klientuuri suurendanud. Suur enamik
kohalikest omavalitsusüksustest on leidnud TAT-i tegevustest suurt abi ja toetust ning koostöös oleme
saanud paljusid peresid aidata.
Teisel poolaastal viidi septembris 2016 läbi täiendav riigihange nr 178278, et leida Raplamaale
teenusepakkuja, kes osutaks teenuseid 01.10.2016-31.12.2017, mille korraldamise põhjuseks oli
olemasoleva hankepartneri lepingujärgse rahalise mahu täitumine. Uus hankeleping sõlmiti sama
teenuseosutajaga ehk OÜ Ridiradirallaga (kes oli SKA hankepartner ka riigihanke nr 169262 raames).
Pakkumuste esitamise tähtajaks 23.09.2016.a. kell 10:00 esitas pakkumuse üks pakkuja, OÜ Ridiradiralla
(registrikood 11247382).
Tunnistati edukaks ja sõlmiti 27.09.2016 leping pakkujaga OÜ Ridiradiralla (pakkumuse
hindamispunktide kogusumma 100 punkti), raamlepingu maksimaalse maksumusega 700 000 eurot
(koos kõikide kulude, maksude ja maksetega) ja teenuste maksumustega, järgmiselt:
lapsehoiuteenus – 7 eurot/ tund (käibemaksu ei lisandu);
tugiisiku teenus – 5 eurot/ tund (tugiisikuteenus on maksuvaba käive);
transporditeenus – 0,50 eurot/ kilomeeter (käibemaksu ei lisandu).
Kõik Sotsiaalkindlustusameti hankepartnerid osutavad teenuseid intensiivselt. Kasvab teenust saanud
hooldajate arv ja suurenenud on olulisel määral rahalised väljamaksed. Eesmärk on teenuste kvaliteedi
üle järelevalvet teostama hakata ja teha tihedamat koostööd Haridusministeeriumiga. Probleemkohaks
on osutunud tugiisiku kasutamine haridusasutuses või koduõppel oleva lapse puhul abiõpetajana.
01.01.2017 – 31.12.2017
Esimesel poolaastal viidi läbi täiendav riigihange Võrumaa ja Lääne-Virumaa osas, kuna nende
piirkondade lepingute järgsed teenuste maksimaalsed rahalised mahud on täitumas. Et vältida olukorda,
kus sihtgrupi lapsed on ajutiselt teenusteta, alustati täiendava hanke koostamise ja väljakuulutamisega
varem, kui rahalised mahud reaalselt on lõppenud. Riigihange nr 184342 kuulutati välja 17.03.2017 ja
pakkumuste esitamise tähtajaks määrati 5.aprill 2017 kell 10.00. Pakkumuse esitas Võrumaale: OÜ
Otepää Rehabilitatsioonikeskus (registrikood 11911087) ja Lääne-Virumaale MTÜ Tapa Vabatahtlike
Tugikeskus (registrikood 80245721) ja Tapa Lastekaitse Ühing (registrikood 80069282). Mõlemate
maakondade pakkujad vastasid kvalifitseerimistingimustele ja pakkujatega sõlmiti lepingud: OÜ Otepää
Rehabilitatsioonikeskusega 17.04.2017, maksimaalse maksumusega 265 000 eurot ja MTÜ Tapa
Vabatahtlike Tugikeskuse ja Tapa Lastekaitse Ühinguga 14.04.2017, maksimaalse maksumusega
250 000 eurot. Kõik lepingutingimused on sarnased eelnevalt sõlmitud lepingutega.
Teenuste kiire kasvutempo on tekitanud olukorra, kus teenusepakkujad ei leia piisavalt sobivaid
tugiisikuid, kes oleksid valmis töötama käsunduslepingu ja suhteliselt tagasihoidliku töötasuga. Kiire
kasvutempo on põhjustatud laiast hulgast abivajajatest ning info teenuse kättesaadavusest on
hästitoimiva teavitusstrateegia tulemus.
Samuti on teenusepakkujatel olnud raskusi teha koostööd kohalike omavalitsustega. Siinkohal on SKA
koordinaatorite tugi osutunud väga oluliseks, sest enamik probleeme on leidnud positiivse lahenduse.
Kohalike omavalitsuse üksustega koostöö tõhustamiseks käivad SKA koordinaatorid KOV-ides töötajad
nõustamas, korraldatakse koostöökohtumisi ja aidatakse üksikjuhtumite lahendamisel.
14
31. märtsi seisuga (seirearuande järgi) on teenuseid kasutanud 20% kõikidest raske ja sügava puudega
lastest. Piirkondade lõikes on kõige rohkem lapsi saanud teenuseid lääne piirkonnas, kus on teenusel
30% kõikidest selle piirkonna raske ja sügava puudega lastest.
Lapsehoiuteenust on saanud kokku 479 last, kellest 66 % on poisid. Tugiisikuteenusel on kõige suurem
hulk lastest ehk kokku on teenuseid saanud 1197 last, kellest on 74% poisid. Transporditeenuse
kasutamine on kõige väiksema mahuga ja seda teenust on kasutanud kokku 95 last, kellest on poisse 72
%. Seega on poiste osakaal teenuste kasutamisel tunduvalt suurem kui tüdrukute oma.
Märtsi lõpu seisuga on teenuseid kasutanud kokku 1483 last (1069 poissi ja 414 tüdrukut).
Teisel poolaasta 3. juulil kuulutati välja riigihange nr 188638, et leida alates 01.10.2017 kuni 31.12.2020
teenuseosutajad kõikidesse maakondadesse ja Tallinnasse. Pakkumuste esitamise esialgne tähtaeg oli
14.08.2017, kuna aga 31.07.2017 täpsustati hankedokumenti, siis lükkus pakkumuste esitamise tähtaeg
22. augustini.
25. juulil 2017 korraldas SKA Tallinnas kõigile huvilistele avatud infopäeva, kus arutati hanketingimusi ja
anti ülevaade SKA ootustest uue perioodi teenuste pakkumise osas.
Igasse piirkonda esitati üks pakkumus, välja arvatud Jõgevamaale ja Põlvamaale, kuhu tuli kaks
pakkumust, millest edukaks tunnistati mõlemas maakonnas parima pakkumuse teinud pakkuja.
Oktoobris 2017 sõlmiti uued hankelepingud 15 maakonnas ja Tallinnas alljärgnevalt:
maakond hankelepingute lepingu teenuseosutaja
maksimaalsed sõlmimise
mahud kuupäev
Harjumaa 2 769 000 06.10.2017 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
Hiiumaa 296 400 01.10.2017 Hiiu Valla Sotsiaalkeskus
Ida-Virumaa 1 872 000 06.10.2017 MTÜ Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir
Jõgevamaa 819 000 05.10.2017 SA Perekodu
Järvamaa 801 800 04.10.2017 Paide Sotsiaaltöökeskus
Läänemaa 456 300 05.10.2017 Sa Haapsalu Hoolekandekeskus
Lääne- 1 364 400 03.10.2017 MTÜ Tapa Vabatahtlike Tugikeskus; MTÜ Tapa
Virumaa Lastekaitse Ühing
Põlvamaa 819 000 04.10.2017 Otepää Rehabilitatsioonikeskus OÜ
Pärnumaa 1 540 500 06.10.2017 /Pärnu Lasteküla/Pärnu Laste ja Noorte
Tugikeskus
Raplamaa 2 304 000 07.10.2017 Ridiradiralla OÜ
Saaremaa 479 700 09.10.2017 Kuressaare Perekodu
Tallinn 2 714 400 18.10.2017 Tallinna Perekeskus; Tallinna Lastekodu
Tartumaa 3 471 000 05.10.2017 Sverresson OÜ
Valgamaa 1 107 600 06.10.2017 Otepää Rehabilitatsioonikeskus OÜ
Viljandimaa 690 300 05.10.2017 SA Perekodu
Võrumaa 921 600 06.10.2017 Otepää Rehabilitatsioonikeskus OÜ
Eelmisel hankeperioodil oli teenustele suunamise aluseks lapse rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud
teenuste vajadus. Uuel perioodil on teenustele suunamise aluseks kohalikus omavalitsuse üksuse
lastekaitse või sotsiaaltöötaja poolt koostatud juhtumiplaani tegevuskavas väljatoodud teenuste vajadus.
Vastava muudatuse vajalikkus tulenes asjaolust, et tugiteenuste pakkumine on sotsiaalhoolekande
seaduse järgi KOV-i kohustus, mistõttu on äärmiselt oluline, et KOV ise hindaks oma piirkonna
abivajavate laste teenusevajaduse ja ka võimaliku teenuste mahu.
Teine oluline muudatus on seotud teenuste rahastamisega. Kui eelmisel perioodil olid erinevad tasud
lapsehoiu ja tugiisiku teenuse tunnihinnal, siis uuel perioodil on lapsehoidja ja tugiisiku tunnitasu võrdselt
7 eurot, kui laps saab üksühele teenust. Samas on eraldi tasu kehtestatud lapsehoidjale, kes hoiab
korraga rohkem kui ühte last ning välja toodud ka minimaalne personalikulu, et ühtlustada sama tööd
tegevate töötajate tunnitasu.
01.01.2018 – 31.12.2018
15
Enamusel SKA hankepartneritest algas uus hankeperiood 01.01.2018 koos uuenenud
hanketingimustega. Muutunud hanketingimused tekitasid segadust nii lapsevanemates kui ka
koostööpartnerites, mis omakorda tähendas suuremal hulgal nõustamist ja selgitamist.
Piirkondlikel koordinaatoritel oli väga palju tööd seoses saabuvate taotlustega, sest eelnevalt teenustele
suunatud laste otsused lõppesid hiljemalt 31.12.2017, kui lõppes esimene hankeperiood (31.12.2017
lõppesid kõik eelnevalt sõlmitud hankelepingud). Koordinaatoritel tuli suunata kõik teenust saama
õigustatud lapsed uuesti teenustele, mis tekitas väga suure töökoormuse.Jaanuaris menetlesid
koordinaatorid kokku 329, veebruaris 220 ja märtsis 237 taotlust, mis oli eelmise aasta sama perioodiga
võrreldes üle poole rohkem. Mai kuuks olukord juba stabiliseerus ja kokku tehti 117 otsust. SKA teeb
teenusele suunamise otsuseid maksimaalselt hankeperioodi lõpuni ehk kuni 31.12.2020, mis tähendab
et vahepealsel perioodil on koordinaatoritel võimalik rohkem panustada KOV-ide nõustamisele kui
tehnilisele tööle.
Kuna jätkuvalt lisandub igas kuus keskmiselt 15-20 uut last, kes soovivad teenuseid saada, siis muutuvad
ka arvetega kaasas käivad graafikud mahukamateks ja keerulisem on neid kontrollida. Graafikute
kontrollimisega kaasnevat keerukust lahendada pole võimalik, sest koordinaator kontrollib graafikus
kajastuvad lapsed kõik üksikult läbi, jälgides seejuures, et graafikus kajastuv laps on õige piirkonna ja
teenuseosutaja graafikus, omab kehtivat teenusele suunamise otsust (sh ei kasutaks teenuseid enne
otsuse kehtivust), saab õigeid teenuseid, teenuse osutamise asukoht ei erine otsusel märgitud asukohast,
teenustunnid, –kellaajad ja -summad oleksid õiged ning, et laps ei ületaks ette antud aastast
teenusemahtu. Seega eeldab graafiku õigsuse kontrollimine erinevate andmebaaside võrdlemist lisaks
tundide ja summade kontrollile.
Kuna uuel hankeperioodil on olulise tähtsusega erijuhtumite menetlemine, siis selle ümber on tekkinud
palju eriarvamusi ja vääriti mõistmisi, mistõttu oleme erijuhtumeid lahendanud ühiselt, meeskonna
koosolekutel ja kaasates teenusepakkujaid.
Eraldi peab välja tooma ka saabunud vaided ja nende menetlemise. Eelkõige ei ole koordinaatorite
kaalutlusotsustega rahul haridusasutused, kes survestavad lapsevanemaid teenuseid kasutama ega
mõista, et kui laps on suunatud erisüsteemi hariduse omandamiseks, siis peavad vajalikud teenused
olema kaetud haridusasutuse poolt. Oleme vaiete menetlemisel lähtunud SKA üldistest põhimõtetest ja
vaideotsused koostab SKA kvaliteediosakonna jurist. 31.mai 2018 seisuga on saabunud SKA-le kokku 4
vaiet, millest ühtegi ei rahuldatud, kuna koordinaatori poolt tehtud otsus oli asjakohane ja toetus KOV-i
poolt koostatud juhtumiplaani tegevuskavale.
Kõiki tugiteenuseid kasutatakse kasvavas mahus. 30.04.2018 seisuga on planeeritud aasta eelarvest ära
kasutatud 28%.
Teisel poolaastal jätkus samasisuline töö, sarnaselt aasta algusega. 2018. aastal muutus Hiiu Valla
Sotsiaalkeskuse nimi Hiiumaa Sotsiaalkeskuseks (registrikood jäi samaks) ning Pärnu Lasteküla kasutab
uue nimena Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskus (registrikood ei muutunud). Otepää
Rehabilitatsioonikeskus OÜ kasutab uue nimena Varajase Kaasamise Keskus (registrikood ei muutunud).
Eesti Evangeelne Luterlik kirik muutis sisemist töökorraldust ning kõik sotsiaalvaldkonna teemad liikusid
EELK diakoonia- ja ühiskonnatöö SA asutuse alla (uus registrikood 90014342). Oma tegevuse lõpetas
Paide Sotsiaaltöökeskus ja raamlepingu järgsed kohustused läksid üle Paide Linnavalitsusele
(registrikood 77000246).
2018. aasta lõpu seisuga on kumulatiivselt teenuseid saanud 2404 unikaalset lapsevanemat ja 2528
unikaalset last. Tugiteenuste jaoks planeeritud 2018. aasta eelarvest on kasutatud 89% eelarvest.
01.01.2019 – 31.05.2019
12. märtsil 2019 sai SKA SA Innovelt finantskorrektsiooni otsuse, mille tulemusena loeb rakendusüksus
mitteabikõlblikuks 5% antud hanke raames esitatud kuludest. Põhjusena toodi välja, et SKA hankijana,
seadis nõude, et igal isikul, kes raamlepingu täitmise raames osutab lapsehoiuteenust, peab olema
sotsiaalhoolekande seaduse alusel maavanema poolt antud kehtiv lapsehoiuteenuse tegevusluba juba
pakkumuse esitamise hetkel, on põhjendamatult piiranud pakkujate ringi ning on seega rikkunud RHS §
3 punkti 3 ja § 39 lõiget 1.
Lähtuvalt finantskorrektsiooni otsusest võib osutuda mitteabikõlblikuks 1 122 405 eurot (ehk 5% hanke
kogumaksumusest, 22 448 100 eurost).
16
Sotsiaalkindlustusamet esitas finantskorrektsiooni otsuse peale 5.aprillil 2019 vaide, mida rakendusüksus
SA Innove 03.06.2019 ei aktsepteerinud. Lähtuvalt eeltoodust on toetuse saaja planeerinud
finantskorrektsiooni otsust vaidlustada kohtus.
Tegevuse nr ja
nimetus
Tegevus nr 2.2 Töö- ja pereelu ühildamise soodustamine
Alamtegevuse nr ja Alamtegevus nr 2.2.1 Lapsehoiusüsteemi arendamise eel- ja järelanalüüsid
nimetus4
Tegevuse või 01.09.2014–31.12.2020 Tegevuse või 22.09.2014 -
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
01.01.2015 – 31.12.2015
Lapsehoiuteenuse uuringu hange nimetusega „Alushariduse ja lapsehoiu uuring“ on läbi viidud ning
hanke võitjaks osutus Tartu Ülikool (leping sõlmiti 14.05.2015). Tegevuse lõppkuupäev lükkus edasi, kuna
hankedokumendi ettevalmistamine ning selle kooskõlastamine võtsid rohkem aega kui planeeritud oli.
Tartu Ülikooli uuringu meeskonnaga on toimunud avakohtumine ning nad on alustanud tegevustega.
Kohalikele omavalitsustele on välja saadetud küsitlusankeedid ning alustatud on vaheraporti (tähtajaga
22.06.2015) jaoks õigusliku analüüsi võrdluse ning lapsehoiuteenuse ja alushariduse ühtse mudeli
loomise eksperthinnangu koostamisega.
Teisel poolaastal viidi läbi lapsehoiuteenuse uuring „Alushariduse ja lapsehoiu uuring“. 22.06 esitati
uuringu vaheraport. 30.09 esitas Tartu Ülikool „Alushariduse ja lapsehoiu uuringu“ lõppraporti
tööversiooni. Tööversiooni hinnati ning leiti, et see ei vasta hankes püstitatud nõuetele ja eesmärkidele.
Tartu Ülikoolile esitati nõue täiendada raporti tööversiooni hiljemalt 12.10. Lõppraporti tööversioon esitati
uuesti 12.10 ning see kinnitati vastuvõetavaks. Tähtaegne, kuid mitte lõplik lõppraport esitati 28.10 (nt
puudu oli fookusgruppidest tulenev sisend, muudatused mudelite mõju hinnangusse ja lõplik kokkuvõte).
Raportit täiendati (esitati uuesti 2.11), kuid samuti puudustega. 23.11 saatis uuringu tegija uue versiooni
lõppraportist koos täiesti uue mudeli osaga, puudus SWOT analüüs ja kahe mudeli hinnangu asemel oli
toodud üldine mudeli kirjeldus. Lõplik uuringu lõppraport koos andmebaasidega ja nende lisadega esitati
1.12. Hankija võttis ametlikult vastu lõppraporti koos lisadega 1.12. Hankija esitas trahvinõude lõppraporti
esitamise tähtaja ületamise kohta. Tööd võeti vastu 17.12.2015. Uuringu raportite esitamise tähtaegadest
ei peetud kinni ning seetõttu viibis lõppraporti valmimine, kuid lõppkokkuvõttes said kõik tegevused
lepingu lõpptähtaja sees lõpetatud.
01.01.2016 – 31.12.2016
Aruande perioodil ei ole tegevust planeeritud. Tegevus jätkub aastal 2019.
01.01.2017 – 31.12.2017
Aruande perioodil ei ole tegevust planeeritud. Tegevus jätkub aastal 2019, kuna järgmine uuring toimub
TATi abikõlblikkuse perioodi lõpus tegevuste tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks.
01.01.2018 – 31.05.2018
2018. aastal tegevusi ei toimu.
4
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
17
Alamtegevuse nr ja
nimetus5 Alamtegevus nr 2.2.2 Peresõbraliku tööandja märgise mudeli metoodika ja
kriteeriumide väljatöötamine
Tegevuse või 01.09.2014–31.12.2020 Tegevuse või 22.09.2014 -
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
01.01.2015 – 31.12.2015
Töötaja ning peresõbraliku ettevõtte tunnustusmudeli metoodika ja kriteeriumide väljatöötamise
eesmärgil kutsuti kokku töörühm, mis kohtus neljal korral. Töörühma kuulusid tööandjate, töötajate ja
personalitöötajate esindajad, ülikoolidest ning organisatsioonidest pere- ning personalipoliitika eksperdid,
inimõiguste ekspert, Tööinspektsiooni ja Sotsiaalministeeriumi esindajad. Töörühm arutas järgmistel
teemadel ning kohtus järgnevatel kuupäevadel:
Kohtumine (1. aprill): eesmärgid; aja- ning tegevuskava; ülevaade piloodist; välisriikide praktika
Kohtumine (13. mai): mudeli protsess, meeskonna vajadus
Kohtumine (27. mai): Sloveenia mudeli tutvustus, Sloveenia kriteeriumide arutelu
Projektijuht osales õppevisiidil Sloveenias, kus Peresõbraliku Ettevõtte Sertifikaadi projekt on läbiviidud
juba alates 2007. aastast. Kohtuti sertifikaadi protsessi läbi viiva organisatsiooniga, projekti rahastava
ministeeriumiga ning kahe projektis seni osaleva ettevõttega. Kohtumistel koguti palju detailset infot
sertifikaadi projekti kohta ning saadi kasulikke teadmisi Eesti tunnustusmudeli väljatöötamiseks.
Valminud on esmane visioon töötaja ning peresõbraliku tööandja tunnustusmudelist.
Teisel poolaastal moodustati Sotsiaalministeeriumi majasisene töörühm, kus vaadati üle senised
tulemused peresõbraliku tööandja tunnustusmudeli väljatöötamisest. Tööandjate tagasisidest tulenevalt
otsustati, et tegevuse lõplikuks nimetuseks saab peresõbraliku tööandja märgis. Kuna mudeli
põhieesmärk ei ole mitte tööandja tunnustamine, vaid tööandja organisatsioonikultuuri peresõbralikumaks
muutmine, siis on märgis kui tööandjat iseloomustav kvaliteeditähis nii tööandjale kui töötajale
arusaadavam. Lisaks on märgise kasutamine terminina kommunikeerimisel lihtsam ja arusaadavam ka
üldsusele. Töötati välja märgise saamise üldised põhimõtted ning vajalikud meetmed. Peresõbraliku
tööandja märgise kirjeldus ja meetmed saadeti arvamuse andmiseks majavälise töörühma liikmetele,
tunnustusmudeli pilootprojektis osalenud ettevõtetele ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ja EASile.
Peresõbraliku tööandja märgise metoodika üldiste põhimõtete ja meetmete dokument koos lisadega on
koostatud.
Alustatud on märgise dokumendi järgi mudelit rakendava organisatsiooni leidmiseks hanke lähteülesande
ning hankedokumentide koostamist.
Esimene märgist tutvustav üritus toimus 27.11 Radisson Blu Olümpia hotellis. Esinesid Tööandjate
Keskliidu ja PARE esindajad (koostööpartnerid märgise metoodika koostamisel). Välispartnerina
tutvustas Sloveenia riigi kogemust peresõbraliku ettevõtte sertifikaadist Ekvilib Institudi direktor Aleš
Kranch Kuslan. Sotsiaalministeeriumi poolt esitles projektijuht märgise andmise põhimõtteid ja edasisi
plaane. Üritusel osales 50 külalist, enamik neist olid erinevate tööandjate esindajad. Ürituse järgselt on
mitmed tööandjad oma huvi üles näidanud märgise taotlemise osas.
Märgist tutvustaval üritusel esinenud Sloveenia välisekspert töötas läbi Eesti peresõbraliku tööandja
märgise üldised põhimõtted ning konsulteeris oma 10-aastasest kogemusest tulenevalt. Eksperdil oli
ettepanekuid ka hangitava partneri osas. Kuna see tingis muudatuste tegemise vajaduse
hankedokumenti, lükkus hanke väljakuulutamine 2016. aasta algusesse.
2015. aasta lõppu oli kavandatud tunnistuse formaadi väljatöötamise ja valmistamise tegevus. Tegevus
lükkus edasi, kuna see otsustati lisada kommunikatsioonipartneri hanke üheks tegevuseks aastasse
2016. Kommunikatsiooni nii verbaalne kui visuaalne pool peaks olema ühtne ja süsteemne ning seetõttu
läbimõeldud ühe tegija poolt. Määrates tunnistuse formaadi ja vastava logo väljatöötamine
5
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
18
kommunikatsioonipartneri ülesandeks ja mitte teha seda eraldiseisvate tegevustena, tekib süsteemne ja
läbimõeldud sõnum, mis on ühiselt mõjusam, kui eraldi planeerituna.
01.01.2016 – 31.12.2016
Koostöös Sotsiaalministeeriumi majasisese töörühma ning juristiga koostati raamlepinguga riigihanke
dokumendid „Peresõbraliku tööandja mudeli rakendamine“. Kuna otsustati, et oleks mõistlik hankida üks
partner kogu ESFi perioodi ajaks (raamlepingu tähtaeg alates lepingu sõlmimise kuupäevast kuni
31.12.2020), et konkreetne partner saaks üles ehitada tööandjate võrgustiku ning tagada järjepideva
konsulteerimisteenuse peresõbraliku märgise omandamiseks, siis muudeti riigihanke dokumendi
hankeleping raamlepingu alusel sõlmitavaks. See omakorda tõi kaasa põhjalikuma lepingute
väljatöötamise vajaduse, mistõttu lükkus riigihanke ülespanek edasi. Riigihange avaldati 31.03.2016 ning
kuna tegemist oli rahvusvahelise hanke piirmäära ületava hanke summaga, siis olid hankedokumendid
üleval 40 päeva ning pakkumuste esitamise tähtaeg oli 12.05.2016. Esitati kolm pakkumust. Pakkujad
olid Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum (VEF), Civitta Eesti AS ja OÜ Projektiekspert. Kuna pakkumuste
kvalifitseerimisel ei olnud võimalik koheselt nõuetele vastavust hinnata, siis paluti kõikidelt kolmelt
pakkujalt täpsustada ning detailsemalt kirjeldada esitatud andmeid. Kõik pakkujad vastasid küsimustele
maikuu lõpus. Järgnevalt on juristiga vastused läbivaatamisel.
Koostatud on riigihanke dokumendid „Peresõbraliku tööandja märgise kujundamine ja kampaania
teostamine“ (hankelepingu tähtaeg alates lepingu sõlmimise kuupäevast kuni 05.12.2017). Kuna
konkreetne riigihange on Sotsiaalministeeriumi 2016. aasta hankeplaanis esmakordselt (eelmine hange
oli juba märgitud 2015. aasta hankeplaanis), siis on riigihanke ülespanek riigihangete keskkonda edasi
lükkunud, kuna 2016. aasta Sotsiaalministeeriumi hankeplaan on senini ministri poolt kinnitamata.
Selleks, et kõik Sotsiaalministeeriumis planeeritud hanked siiski lõpuks teostamisele jõuaks, on algatatud
Sotsiaalministeeriumi hangete ja lepingute korra muutmine, et edaspidi saaks hankeplaani kinnitada
kantsler. Kohe, kui hankeplaan on kinnitatud, on võimalus riigihange üles panna. Kuna aga „Peresõbraliku
tööandja mudeli rakendamise“ hankepartneri leidmine on samuti edasi lükkunud, siis ei ole ka
kommunikatsioonipartneri leidmise edasilükkumine tegevusi takistanud, kuna eelduslikult peakski olema
kõigepealt märgise rakendaja leitud, kellega kommunikatsioonipartner saaks koostööd teha.
Riigihangete läbiviimine on mitmetel põhjustel edasi lükkunud, kuid hankedokumentides on arvestatud,
et suveperioodil ei ole aktiivset tegevust võimalik eeldada ja seetõttu riigihangete elluviimise
edasilükkumine ei lükka põhitegevuste rakendamist edasi, kuna hankedokumendis olevad tähtajad on
arvestatud selliselt, et põhitegevused saaksidki alguse alles sügisest.
Teisel poolaastal osutus „Peresõbraliku tööandja mudeli rakendamise“ hanke võitjaks Civitta Eesti AS.
Civittaga sõlmiti raamleping 8.08.2016, mis kehtib kuni 31.12.2020. Iga aasta sõlmitakse uus
hankeleping, milles on täpsustatud, mitu tööandjat peab Civitta aasta jooksul peresõbraliku tööandja
mudelisse kaasama.
Civitta esitas Sotsiaalministeeriumile märgise taotlemise protsessi rakenduskava, kus märgise mudelit on
edasi arendatud koostöös konsultantidega. Lisaks rakenduskava koostamisega valmistati ette ka kõik
rakenduskava juurde kuuluvad muud dokumendid. Dokumendi koostamise protsessis kõige mahukam
töö oli meetmete tabeli täiendamine. Novembris alustati konsultantide koolituskava elluviimisega. 21.
novembril korraldati esimene konsultantide koolitus ning meetmete töötuba. Koolitusel osales 9
konsultanti. 13. detsembril toimus rahvusvaheliste praktikate töötuba, mille viis läbi Sloveenias
samalaadse mudeli rakendaja. Koolitusel osales 9 konsultanti. Novembris alustati projekti
turundustegevuste elluviimisega. Mudeli paremaks turundamiseks kohtusid Sotsiaalministeeriumi,
Creatum ja Civitta. Kohtumiste tulemusena lepiti kokku projekti turundussõnumi sisu ja projekti
rakendamisega seotud avaürituste kuupäevad. Lisaks toimus Civittas projektiga seotud reklaamklipi
filmimine ning reklaamfotode pildistamine.
Detsembris alustati mudeli rakendamiseks vajaliku veebiplatvormi ettevalmistamisega upsteem.com
keskkonnas. Veebiplatvorm valmib jaanuari alguseks. Projekti kaasati neli pilootorganisatsiooni:
Statistikaamet (avalik sektor), Paulig Grupp (keskmise suurusega ettevõte), Dimedium (väikeettevõte) ja
Ragn Sells (suurettevõte). Detsembris alustati ka piloottööandjate taustaandmete kogumise ja
kaardistamisega.
19
19. detsembri seisuga oli programmis osalemisest huvitatud 17 organisatsiooni, kellest 13 olid täitnud või
alustanud kandideerimisankeedi täitmisega. Mudeli rakendamisega seotud tegevustega on alustatud
pilootorganisatsioonides, organisatsioonide tagasiside projekti osas on olnud positiivne ja huvi projektis
osalemise vastu suur.
Hanke „Peresõbraliku tööandja märgise kujundamine ja kampaania teostamine“ võitis Creatum OÜ.
Teised pakkujad olid Callisto Group, OÜ In Nomine ja Äripäev.
Hankeleping sõlmiti 24.10.2016 seisuga. Creatum on välja pakkunud omapoolse nägemuse
kommunikatsioonitegevustest ja töötas välja lõpliku suhtekorraldus- ja meediaplaani koostöös
Sotsiaalministeeriumiga.
16.12.2016 andis Creatum OÜ üle peresõbraliku tööandja alg- ja lõppmärgise kinnitatud failid. Märgise
failid on üle antud kõikides võimalikes kasutusformaatides.
Creatum OÜ andis üle alljärgnevad lahendused teavituskampaania jaoks: printreklaami, rollupi ja flaieri
kujundused, internetibännerite lahendused, raadioklipi stsenaariumi, TV klipi stsenaariumi.
Teavituskampaania läbiviimise osas toodeti ja anti üle:TV klipid, raadioklipid, 2 rolluppi, 1000 flaierit (800
eesti keeles, 200 vene keeles)
Loodud teavituskampaania materjalid on hästi õnnestunud (teleklipp on emotsionaalse sisuga,
kaasahaarav, kvaliteetne), muud teavitusmaterjalid on ühtsed, lihtsa sisu ja sõnumiga ning toovad
programmile vajaliku tähelepanu.
01.01.2017 – 31.12.2017
Peresõbraliku tööandja märgise ja selle sisulise väärtuse ning tarviduse teadvustamiseks toimus 18.
jaanuaril Ericsson Eesti Tallinna tehases peresõbraliku tööandja märgist tutvustav avaüritus. Avaüritusel
osalesid sõnavõttudega sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja Ericsson'i Tallinna tehase personalidirektor
Katri Kuuse. Peresõbraliku tööandja märgist tutvustas sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna
peaspetsialist Laura Viilup. Pärast sõnavõtte oli kõigil võimalik teha ringkäik Ericssoni tehases tutvumaks
sealsete töötingimustega ning ettevõttes rakendatavate pere- ja töötajasõbralike meetmetega.
Avaüritusel osales ligikaudu 30 inimest.
Koostöös kommunikatsioonipartneriga toimus kaks inspiratsiooniseminari, mille eesmärk oli märgise
kontseptsiooni tutvustada. Igal inspiratsiooniseminaril osales umbes 30 tööandjat. Inspiratsiooniseminaril
tutvustati märgise saamise protsessi, räägiti kandideerimisankeetidest ning jagati infot, kuidas oleks kõige
parem kandideerimisankeet täita ja esitada.
Aasta alguses toimus Peresõbraliku tööandja märgise kampaania meediaeetri ja
suhtekorraldustegevuste ettevalmistamine. Kampaania meediaeeter algas 16.01.2017, kampaania
suhtekorraldustegevustega alustati 20.01.2017, kampaania meediaeetri I etapi lõppes 26.02.2017,
kampaania intensiivse suhtekorraldustegevuste I laine lõppes 16.03.2017.
Märgise saamist tõestavate tunnistuste tootmisele on leitud kvaliteedinõudeid arvestav lahendus ning
esitatud on tunnistuste disainitud versioon. Toodetud on kvaliteetsed video-casestudy´d ja neid saab
kampaania raames kasutada täiendava efekti loomiseks peresõbraliku tööandja programmile
Kampaania ja suhtekorraldustegevused on planeeritud läbi mõeldult. Kampaania esimene laine on olnud
eetris vastavalt kokkulepetele ja kinnitustele. Kampaania suhtekorralduse esimene laine on teostatud
vastavalt kokkulepetele ja kinnitustele.
31.03.2017 lõppes Peresõbraliku tööandja märgise esimene kandideerimisvoor. Kandideerimisankeedi
täitmist alustas 84 organisatsiooni ja ankeedi täitis ja esitas lõplikult ära 65 organisatsiooni. Eesmärk
kaasata projekti 40 organisatsiooni sai täidetud. Organisatsioonid, kes selle kandideerimisvooruga
projekti ei pääsenud, jäävad ootele ning saavad projekti uuesti kandideerida järgmisel aastal.
20
Lõppenud on kolme pilootorganisatsiooni tegevuskavade koostamine ning neile väljastatakse pärast
kinnitamisorgani tegevuskavade hindamist algmärgised. Maikuus kaasati projekti konkursi läbinud 40
tööandjat, kes hakkasid taotlema algmärgist. Kõikide projekti kaasatud organisatsioonidega on alustatud
tööd tegevuskavade koostamiseks. Olenevalt organisatsiooni profiilist ja konsultandist, ollakse mudeli
rakendamisega erinevates etappides. Kõik organisatsioonid töötavad sellise tempoga, et tegevuskava
saaks esitatud kinnitamisorganile 18. augustiks.
23. mail korraldati esimene tööandjate tugivõrgustiku kohtumine. Kohtumine ehitati üles selliselt, et
osalevate organisatsioonide esindajad saaksid omavahel tuttavaks ning saaksid küsida projektiga seotud
küsimusi nii pilootorganisatsioonide esindajatelt, projekti konsultantidelt kui ka projekti koordinaatoritelt.
Päeva teises pooles toimus koolitus „Tööandja brändi olemus, kasud ja seosed töötaja- ja
peresõbralikkusega“. Programmi kohtumisel osales koos konsultantidega 58 inimest.
Algmärgise väljaandmise üritus toimub 12. septembril, mille korraldamisega on alustatud koostöös Civitta
ja Creatumiga.
Teisel poolaastal viidi koos konsultantidega läbi tagasisidering ning vastavalt tagasisidele tehti mudeliga
seotud töövahendite korrektuure, parandati meetmete tabelit ja ankeete.
12. septembril anti 43 projekti kandideerinud organisatsioonile (s.h piloottööandjatele) üle Peresõbraliku
tööandja algmärgis. Ühel organisatsioonil ei õnnestunud tegevuskava õigeaegselt valmis saada.
Inspireeriva sõnavõtuga esines Rain Tunger. Seejärel andis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva 43 tööandjale
üle peresõbraliku tööandja algmärgise. Üritusel osales 89 inimest. Üritusest räägiti 26 meediakajastuse
kaudu. Samal päeval viidi ellu programmi teine tugivõrgustiku kohtumine, et vähendada tööandjate
ajakulu. Tugigrupikohtumise teemaks oli „Muutuste juhtimine“ ja selle viis ellu konsultant Maarit Vabrit-
Raadla. Osalesid peaaegu kõik tööandjad ning saadud tagasiside oli positiivne.
Septembris ja oktoobris viidi läbi teine laine meediakampaaniast. Televisioonis läks eetrisse kordusena
sama teleklipp, mis loodi kampaania esimeseks laineks. Levitati ka internetimeedia bännereid.
Kampaania teise laine tulemused olid esimese laine omadest kvaliteetsemad. Võimalik, et kampaania
tuntuse tõusuga on suurenenud ka inimeste huvi, mida näitab pikenenud maandumislehel veedetud aeg
ja suurenenud alamlehtede külastatavus. Viidi läbi peresõbraliku tööandja märgise teavituskampaania
nähtavuse uuring, mille üks olulisimaid tulemusi oli, et 18% vastanutest olid teadlikud peresõbraliku
tööandja märgise programmist. Kommunikatsioonipartner Creatum esitas tähtaegselt koondraporti ja
välja töötatud materjalid ning 1. detsembril 2017 lõpetati hankeleping Creatumiga.
24. oktoobril viidi ellu programmi kolmas tugigrupikohtumine teemal „Tööõnn“. Koolitajaks oli Tiina Saar-
Veelmaa. 5. detsembril toimus Peresõbraliku tööandja aastaseminar/tugigrupikohtumine. Seminaril
esinesid Tööinspektsiooni konsultant, kes tutvustas konsultatsiooniteenust, Töötukassa konsultant, kes
tutvustas tööandjate, Töötukassa koostöövõimalusi ning Viivika Lumberg, kes tutvustas oma lõputööd
paindlikust tööajast ja uuringut, mida hakatakse Peresõbraliku tööandja programmi hindamiseks ja
parendamiseks läbi viima ning programmi konsultant Vladimir Jelov, kes rääkis 2018. aasta maist kehtima
hakkavas andmekaitseseadusest. Päeva lõpus toimus Ave Laasi eestvedamisel praktiline meetmete
töötuba, kus jagati kogemusi ja arutati juba rakendatavate ja peagi rakendamisele minevate meetmete
üle.
Uus kandideerimisvoor on avatud alates 1. novembrist 2017. aastal. Konkurss on avatud kuni 31.
jaanuarini 2018. aastal. 15. novembril toimus Tartus inspiratsiooniseminar, et kutsuda enam tööandjaid
osalema ka Lõuna-Eesti piirkonnast.
16. jaanuaril 2018. aastal korraldatakse Civittas inspiratsiooniseminar, et kutsuda üles organisatsioone
kandideerima ja programmis osalema. Seminarikutset jagatakse erinevates listides, mis on
ligipääsetavad Civittale, Sotsiaalministeeriumile ja programmi konsultantidele.
Peetud on kõik 2017. aastale planeeritud tugigrupikohtumised. Järgmine tugigrupikohtumine toimub
eeldatavasti 2018. aasta märtsis.
Peresõbraliku tööandja programmi eksperthindamise tellimiseks pandi üles teade Sotsiaalministeeriumi
lehele augusti lõpus. Selle kohta info saadeti edasi võimalikele pakkujatele. Pakkumuste esitamise
21
tähtaeg oli 14.09.2017 kell 17.00. Tähtaegselt ei laekunud ühtegi pakkumust. Edasi otsiti sihtotsinguga
ning pöörduti personaalselt ekspertide poole, et paluda teha sobivuse korral pakkumus. Pakkumuse
esitamise tähtajaks oli 31.10.2017. Tähtaegselt laekus kaks pakkumust. Pakkumuse esitas MTÜ Eesti
Kodanikuhariduse Keskus ja Havelum OÜ. Mõlemad pakkumused vastasid nii kvalifikatsiooni kui
vastavuse nõutele. Kolme hindaja tulemusel osutus majanduslikult soodsaimaks pakkumuseks Havelum
OÜ pakkumus. Leping allkirjastati 30. novembril 2017, mille järgi on lepingu lõppkuupäevaks 28. veebruar
2018. aastal. Havlem OÜ on juba läbi viinud pakkumuse järgi järgnevad tegevused: tutvustanud uuringut
aastaseminaril, kogunud andmeid märgise programmis osalevate tööandjate kohta, viinud läbi
fookusgrupiintervjuu programmi konsultantidega ning projektijuhiga ja koostanud ankeedi tööandjate ja
töötajate uuringu jaoks.
01.01.2018 – 31.12.2018
Programmi kandideeris 2018. aasta alguses 52 organisatsiooni, kellest vastu võeti 32. Üks
organisatsioonidest otsustas enne tegevuste algust programmis osalemisest siiski loobuda ning lõplik
2018. aastal programmiga liitunud organisatsioonide arv on 31. Kõik liitunud organisatsioonid tegelevad
tegevuskavade koostamisega. Tegevuskavade orienteeruv valmimistähtaeg on 18. juuni.
Organisatsioonidele, kellele sobib tegevuskava koostamine paremini suvekuudel, on lubatud
tegevuskava esitamine augusti alguses.
Aasta alguses võtsid konsultandid programmis juba osalevate organisatsioonidega ühendust, et
kontrollida, kuidas on meetmete rakendamine ning tegevuskavade täitmine läinud ning millist nõu
organisatsioonid tegevuste elluviimisel vajavad. Mõned organisatsioonid teavitasid, et neil läheb
tegevuskavade täitmisega kõik kenasti ning suhtleksid konsultandiga uuesti enne suve algusest. Mõned
organisatsioonid soovisid tegevuskavadesse natuke täiendusi teha ning üksikud meetmed välja vahetada
sobivamate vastu. 14 programmis juba osalevat organisatsiooni on teada andnud, et soovivad koos
vahehindamisega läbida ka lõpphindamise ja taotleda lõppmärgist.
Täidetud tegevusaruanded tuleb esitada 3. septembriks ning ühine vahehindamine programmi
assessoritega on planeeritud toimuma Civitta Tallinna kontoris 12. septembril.
2017. aastal liitunud tööandjatele korraldati 2018. aasta esimesel poolaastal kaks koolitust. 20. märtsil
toimus töödisaini ja haaratuse teemaline tugigrupikohtumine, koolitajaks oli üks mudeli loojatest Klaas-
Jan Reincke. 15. mail toimus tugigrupikohtumine tunnustavast juhtimisest ja motiveerimisest (koolitaja
Kaido Pajumaa). Koolitus sai palju positiivset tagasisidet.
2018. aastal programmiga liitunud organisatsioonidele korraldati 24. aprillil tutvumise ja tegevuskava
koostamise tugigrupikohtumine. Tegevuskava koostamise tugigrupikohtumise eesmärgiks oli anda
osalejatele parem ülevaade programmis toimuvast ning sellest, kuidas on õige tegevuskava koostada ja
mõõdetavaid indikaatoreid seada. Tugigrupikohtumisel osales üle 50 inimese.
Programmi paremaks rakendamiseks tõlgiti Peresõbraliku tööandja mudelit tutvustavad slaidid ja
meetmete tabel vene keelde. Alustatud on ka ingliskeelse meetmete tabeli tõlkimisega, mis valmib
orienteeruvalt juuni teisel nädalal.
Konsultantide töörühmaga töötati läbi ka meetmete tabel. Osa pronkstaseme meetmeid tõsteti kulla
tasemesse ning meetmed, mis sisaldasid justkui mitut erinevat meedet, tehti osadeks. Nii on
organisatsioonidel lihtsam ja selgem hinnata, milliseid tegevusi organisatsioonis rakendatakse, milliseid
mitte. Veebruari keskel täiendati ka esialgset mudeli rakenduskava. Rakenduskavasse viidi sisse
täiendused, mis puudutavad näiteks tasemete saavutamist ja mudeli rakendamisega seotud protsesse ja
ajakava.
Havlem OÜ esitas tähtaegselt hinnangu peresõbraliku tööandja märgise programmi kohta. Lõppraportis
on välja toodud programmis osalevate tööandjate dokumentide analüüsi tulemused, tööandjate ja
töötajate küsitluste tulemused, konsultantide vaade programmile ning hinnang ja soovitused programmi
arendamiseks. Uuringu tulemusi tutvustati uuringus osalenud tööandjatele ning koostati artikkel, mis
avaldati Äripäeva personaliuudiste rubriigis. Üldiselt olid uuringu tulemused positiivsed. Keskmine
rahulolu näitaja tööandjate hulgas oli 4,35 punkti (max 6 punkti). Soovitusindeks programmis osalemiseks
oli 52%. Kõige suurem rahulolu oli info kättesaadavusega programmis osalemise ajal, konsultandi tööga,
22
toimunud üritustega, võimalusega suhelda programmi ajal teiste tööandjatega jt. Kõige vähem rahulolu
esines meetmete tabeliga (3,9 punkti), tasemete jaotusega pronks, hõbe, kuld (3,8 punkti). Uuringu
lõppraportis pakuti välja mitmesuguseid häid soovitusi programmi arendamiseks nii kommunikatsioonis,
konsultantide ja tööandjate vahelises suhtluses, tegevuskava koostamises jt.
Uute kommunikatsioonitegevuste jaoks koostati uus hankedokument koostöös RTK-ga. Dokumendid
esitati RTK-le veebruari alguses ning hange avati 28.03.2018. Hankele laekus viis pakkumust, mille
vastavus hindamise ja kvalifitseerimisega tegeles RTK kuni 18.05.2018. Hindamiskomisjon on saanud
pakkumused hindamiseks ning tulemused avalikustatakse juuni alguses.
2018. aastaks planeeritud eelarvest on seni kulutatud 10%.
Teisel poolaastal
12. septembril toimus Civitta konsultantide kvartalikohtumine, kus viidi läbi programmi esimene
vahehindamine. Arutelu tulemusena moodustati ühine arusaam, mis tasemel organisatsioon hindamise
hetkel olla võiks. Moodustatud hinnangud saadeti kinnitamisorganile lõpphindamiseks. Nende
organisatsioonide vahehindamise tähtaeg, kes lõpphindamisele veel minna ei soovinud, oli 30. oktoober.
Lõpphindamisele soovis minna oodatust suurem arv organisatsioone (18). Kinnitamisorgani hinnangu
järgi ei olnud osa lõppmärgist taotlevaid organisatsioone selleks veel valmis ning nad pidid programmis
osalemist jätkama. 4 organisatsiooni puhul toimus konsultantide ja kinnitamisorgani vaheline diskussioon
lõplike hinnangute andmise üle. Oma tegevuskava algmärgise taotlemiseks esitas 31 organisatsiooni.
Tegevuskavadele anti tagasisidet ning tagasiside tulemusena tuli täiendada seitset tegevuskava.
Algmärgise taotlemise protsess (ankeetide täimine, intervjuude läbiviimine ja tegevuskavade koostamine)
on läinud mõnevõrra kiiremini ja sujuvamalt kui eelmisel aastal. Mudeli etapid on selgemad, konsultantidel
on tekkinud kogemus ja ühtsem lähenemine ja arusaam, kuidas programmis osalevaid organisatsioone
erinevates etappides paremini juhtida ja nõustada.
17. oktoobril toimus peresõbraliku tööandja tunnustusüritus. Sel aastal anti välja 13 esimest lõppmärgist.
Lisaks said 31 organisatsiooni programmis osalemise algmärgised. Tunnustusürituse korraldas
kommunikatsioonipartner, kes vastutas mitmete ülesannete eest, sh esinejate ja moderaatoriga
kokkulepete sõlmimine, tehnilise personaliga (personal, catering, videoülekanne jm) suhtlemine,
töökoosolekutel osalemine, tööandjate vestlusringi korraldamine (sh kondikava loomine), ürituse järgse
kommunikatsiooni tagamine.
26. ja 27. septembril toimusid värbamisteemalised tugigrupikohtumised. Koolitusi viis läbi programmi
konsultant Helo Tamme. Ühe koolitusgrupi fookuses oli vähemate oskustega töötajate värbamine ja teise
grupi fookuses oli rohkemate oskustega töötajate värbamine. Edaspidi soovime osa tugigrupikohtumisi
korraldada tööandjate juures. Tööandjate juures toimuvad üritused annavad osalejatele paremad
võimalused omavaheliseks suhtlemiseks ning kogemuste jagamiseks. Oma soovist ja valmisolekust
üritusi korralda on juba märku andnud Omniva, SEB Pank, Tele2 ja ADM Interactive. 28. novembril toimus
organisatsiooniuuringute läbiviimise koolitus. Koolitust viis läbi Fontes ning selle keskmeks oli rahulolu-
ja organisatsiooniuuringute läbiviimine. Koolitusel osalenutele jäeti ka kodune ülesanne, et
organisatsioonid aasta seminari toimumisajaks oma koolituste läbiviimise teema ja küsimused enda jaoks
läbi mõtleksid.
Pärnus toimus Ettevõtlusnädal 2018 raames peresõbraliku tööandja märgise programmi
inspiratsiooniseminar (2. oktoober 2018), mille organiseerimise eest vastutas kommunikatsioonipartner.
1.novembril hakkas programmi uus kandideerimisvoor, mis kestab 2019. aasta jaanuari lõpuni. Aruande
esitamise seisuga on kandideerimisankeedi esitanud 15 organisatsiooni, ankeedi täitmist on alustanud
kokku 30 organisatsiooni. Jaanuarisse on planeeritud programmi tutvustamiseks kaks
inspiratsiooniseminari. Üks toimub 16. jaanuaril Tartu Kutsehariduskeskuseks ja teine seminar toimub
Tallinnas Tele 2 kontoris. Kommunikatsioonipartneri ülesandeks on olnud uue algava programmi
kandideerimisvooruga seotud uudiste loomine ja ülespanemine nii Tööelu.ee veebi vastavasisulisse
artiklite nurka kui ka sotsiaalmeediasse, tööandjatega suhtlemine ning nende kaasamine nii Pärnu
inspiratsiooniseminari kui Tallinnas toimunud tunnustustüritusele esinemiseks. Lisaks on
23
kommunikatsioonipartner kasutanud eelmisest hankest välja töötatud peresõbraliku tööandja märgise
programmi materjale ning levitanud neid internetis ja muudes meediakanalites. Samuti on tööelu lehel
olevad materjalid läbi töötatud, uuendatud ja visuaalselt paremini kujundatud. Lahendamisel on veel
peresõbraliku tööandja mõõdik, mille visuaalne lahendus on valmis, kuid tehniliselt on probleeme veel
tööelu lehele paigutamisega.
4. detsembril toimus Civittas konsultantide kvartalikohtumine, kus tehti kokkuvõtted aasta jooksul
toimunud tegevuste osas, lisaks arutati veelkord vahe- ja lõpphindamise tulemuste ja süsteemi üle. Arutati
veelkord võimalust viia läbi suuline tegevuskavade kaitsmine, sest osa organisatsioone ei oska end
kirjalikult nii hästi väljendada kui suuliselt. Endiselt on mõnevõrra raskusi valmistav tegevuskavasse
mõõdetavate indikaatorite seadmine.
Järgmise aasta 13. veebruarile on planeeritud programmi aastaseminar. Aastaseminaril vaadatakse üle
organisatsiooniuuringute kodutööd, tutvutakse erinevate programmi rakendamist võimaldavate
veebilahendustega ning räägitakse kvaliteedijuhtimisest. Täpsem programm selgub jaanuaris 2019.
2018. aastaks planeeritud eelarvest on aasta lõpuks kulutatud 90%.
01.01.2019 – 31.05.2019
Esimene poolaasta
Programmiga 2017. ja 2018. aastal liitunud organisatsioonid tegelevad aktiivselt tegevuskavade
täitmisega. Probleeme esineb vaid organisatsioonidega, kus on korduvalt vahetunud personalijuhid, mis
muudab programmis osalemise ja meetmete korrektse rakendamise raskeks. Kõigile programmis
osalevatele organisatsioonidele soovitatakse, et neil oleks programmiga seotud rohkem kui üks inimene,
sest kogemus on näidanud, et nii on meetmete rakendamine edukam ning kui üks kontaktisik töölt lahkub,
ei jää programmi rakendamine poolikuks.
13. veebruaril toimus programmi aastaseminar. Aastaseminari teemadeks olid arenguvestluse
läbiviimise, tasakaalus töötaja ning rahulolu-uuringute läbiviimise teemad. Seminarist võtsid osa nii 2017.
kui ka 2018. aastal programmiga liitunud organisatsioonide esindajad. Teiste hulgas osalesid
aastaseminaril ka programmist juba väljunud organisatsioonide esindajad.
Eelmise aasta 1. novembril avati uus programmi kandideerimisvoor, mis kestis 2019. aasta jaanuari
lõpuni. Kandideerimisperioodi jooksul korraldati 2 inspiratsiooniseminari, millest üks viidi läbi programmis
osaleva Tartu Kutsehariduskeskuse ja teine Tele2 ruumides. Oma kandideerimisankeedi esitas 46
tööandjat, kellest programmi pääses 30. Kolmekümnest tööandjast loobus programmis osalemisest 2,
kelle asemel pakuti osalemist programmist väljajäänud organisatsioonidele. Programmi pääsenud
organisatsioonide esindajad tegelevad aruande esitamise hetkel taustinformatsiooni andvate ankeetide
täitmisega. Aprilli alguses saavad konsultandid nõustatavate organisatsioonidega ühendust võtta ning
intervjuusid läbi viima hakata. Tegevuskavade koostamise esimene tähtaeg on 14. juuni. Organisatsiooni
ja konsultandi vahel kokkuleppe saavutamisel võib tegevuskava esitada ka augustis 2019. Programmiga
liituvate organisatsioonide esimene tugigrupikohtumine toimus 23. aprillil ühendministeeriumi Tamme
saalis.
2019. aasta alguses liitunud grupid on tegevustega pihta hakanud ning konsultantide abiga koostatakse
tegevuskavasid. 23. aprillil toimus rühmade tutvumisüritus. Programmiga liitunud organisatsioonid on
entusiastlikud ning iga aastaga on töö uute organisatsioonidega sujuvam, sest konsultantidel on praktikad
välja kujunenud. Aruande esitamise ajaks on läbi viidud enamus ettenähtud kohtumisi organisatsioonide
esindajatega (juhtkonna ja töötajatega). Esimene soovituslik tegevuskava valmimise tähtaeg on 14. juuni.
Konsultandi ja organisatsiooni esindaja kokkuleppel on võimalik tegevuskava esitada ka augustis.
Seoses uute organisatsioonide programmiga liitumisega kaasati programmi mitu uut konsultanti, kellega
kohtuti eraldi, tutvustati programmi toimimist ja konsultandi tööülesandeid ning nõudeid.
2017. ja 2018. aastal programmiga liitunud organisatsioonidele korraldati aprillis brändingu teemalised
tugigrupikohtumised:
24
16. aprillil brändingu ABC ehk bränding algajatele;
17. aprillil brändingu DEF ehk bränding edasijõudnutele.
28. mail toimus tugigrupikohtumine „slow koolitus ehk tasaliikumise õppus“. Nimetatud koolitused
korraldati programmis osalevate organisatsioonide – Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja SEB panga
ruumides. Kohtumistel anti võõrustajatele võimalus esineda ning oma tegevusi ka teistele programmis
osalevatele organisatsioonidele tutvustada.
23. aprillil toimunud 2019. aastal liitunud organisatsioonide tutvusmisüritusel esines tutvumise ja
tegevuskava koostamise koolituse eelselt ka Tööinspektsiooni esindaja, kes rääkis programmis
osalejatele Tööinspektsiooni konsultanditeenusest, mis on alates 2019. aastast programmiga liitunud
organisatsioonidele kohustuslik.
2017. ja 2018. aastal liitunud organisatsioonide vahe- ja lõpphindamised toimuvad sügisel. Hindamiseks
valmistumisel on konsultandid veel enne suve algust kohtunud organisatsioonide esindajatega, aidanud
täiendada tegevuskavasid, kohtunud töötajate esindajatega jne. Lisaks on konsultandid kaasa rääkinud
lõpphindamise võimaliku kujundamise osas. Alg- ja lõppmärgiste üleandmine on planeeritud 17.
oktoobriks.
Uute kommunikatsioonitegevuste jaoks koostati uus hankedokument koostöös RTK-ga. Dokumendid
esitati RTK-le mai lõpus ning hange on plaanitud välja kuulutada juuni lõpus. Lepingu sõlmimiseni hanke
võitnud pakkujaga on eesmärk jõuda augusti lõpus.
8. Näitajate6 täitmine (kumulatiivselt)
Näitaja nimetus (viide TAT Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või
punktile, missugusest saavutustase saavutustase alatäimisel
7
tegevusest kujuneb)
TAT panus rakenduskava väljundnäitajasse
Hooldajate arv, kes on saanud 2000 2492 Näitaja 2019. aasta I kvartali
vähemalt ühte puudega laste aruandest. Indikaator on ületatud,
tugiteenust ühe puudega kuna teenuste vajadus on
lapse kohta prognoositust suurem.
TAT panus rakenduskava tulemusnäitajasse
Näitaja 1 - -
Näitaja 2 - -
TATspetsiifilised väljundnäitajad8
Hooldajate arv, kes on 2000 2492 Näitaja 2019. aasta I kvartali
saanud vähemalt ühte aruandest.
puuetega laste tugiteenust
ühe puudega lapse kohta
Tunnustussüsteemi 1 1 Tunnustussüsteem on välja
arendamine töötatud. Süsteem on
rakendamisel.
TAT spetsiifilised tulemusnäitajad9
Näitaja 1
Näitaja 2
Näitaja 3
TAT panus üldistesse näitajatesse
Kas TAT viisid osaliselt või täielikult ellu jah
sotsiaalpartnerid või vabaühendused?
Kas TAT üheks eesmärgiks oli naiste ei
jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine
tööhõives?
6
Näidatakse nii väljund- kui ka tulemusnäitajate tasemed
7
TATs fikseeritud saavutustase.
8
Võimaluse korral esitada andmed soolises lõikes
9
Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes.
25
Kas TAT oli suunatud riigi, piirkonna või jah
kohaliku tasandi haldus- ja ametiasusutele
või avalike teenuste osutamisele?
Otseselt (nii rahaliselt kui mitterahaliselt) 0
toetatud mikro-, väikese- ja keskmise
suurusega unikaalsete ettevõtete (sh ühistute
ja sotsiaalmajandusettevõtete) arv
TAT lõppeesmärgist täidetud
(%):
TAT lõppeesmärgi täitmise
selgitus:
9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele10
01.01.2015 – 31.12.2015
TATi tegevustega on edukalt alustatud. Enamus kavandatud tegevusi on alguse saanud, kuid tõrkeid
on esinenud kavandatud hangete läbi viimisel. Näiteks „Puuetega laste tugiteenuste süsteemi analüüs“
hankekonkurss nurjus, kuna ei esitatud ühtegi pakkumust. Tekkinud olukord siiski lahendati ning uuring
kavandatakse läbi viia 2017. aastal.
TATi elluviimisel on selgunud, et on vajalik muuta mõningate tegevuste elluviimise detaile (nt tegevus 1
puhul muuta transporditeenus toetavaks teenuseks tugiisiku ning lapsehoiu teenusele saamisel, et
tagada teenust optimaalselt olemasolevale sihtrühmale) ning eelarvet. Selleks on alustatud TATi
muutmise protsessiga. Raske ja sügava puudega lastele on alustatud tugiteenuste (transport, lapsehoid,
tugiisikuteenus) pakkumist. Oli kavandatud, et vähemalt 100 hooldajat on saanud vähemalt ühte
puudega laste tugiteenust ühe puudega lapse kohta, kuid eduka teavitustöö kaasabil eesmärk ületati,
sai 141.
Peresõbraliku tööandja märgise mudeli üldiste põhimõtete esmaversioon on valminud.
Tegevuste elluviimise detailid vajasid muutmist ning seetõttu muudeti TATi.
Koostati tegevuskava ja eelarvejaotus aastateks 2016-2017 ning see kinnitati edukalt 15. detsembril
2015.a.
01.01.2016 – 31.12.2016
Puudega laste teenuste pakkumine on jätkunud ning lisandunud on 2016. aastal uusi teenuse saajaid.
Teenusepakkujatel on osades maakondades mõningad probleemid, kuid nendele otsitakse koostöös
SKA-ga lahendusi, et pakkuda veelgi rohkem teenuseid enamatele lastele. Puudega laste tugiteenuste
arendamise ja pakkumisega seotud tegevused on edukalt käivitunud ning teadlikkus teenustest on
jõudnud sihtgrupini ja teenuseid kasutatakse intensiivselt. Teenuste kvaliteedi kontroll on oluline tegevus
järgmisteks perioodideks, samuti teenuste arendamisega (juhendmaterjalid, uus riigihange, KOV
lastekaitsetöötajate hindamisinstrument) seotud tegevused.
Minihange „Puudega laste sotsiaaltoetuste ning haridus- ja sotsiaaltugiteenuste rahastamismudeli välja
töötamine“ on läbi viidud ning töö teostaja on analüüsi ellu viinud.
Peresõbraliku tööandja mudeli rakendaja leidmiseks on riigihange läbi viidud ning mudeli
rakendamisega on alustanud hanke võitnud Civitta. Märgise kommunikatsioonipartneri hange on läbi
viidud ning teostajaks on Creatum. Märgise mudeli rakendamiseks on ettevalmistavad tegevused ellu
viidud ning koostatud on vajalikud dokumendid tööandjate jaoks mudelis osalemisel. Kaasatud on
esimesi piloottööandjaid. Märgise teavituskampaania on välja töötatud ning vajalikud tooted on
valmistatud.
01.01.2017 – 31.12.2017
Jaanuaris lisandus kaks koordinaatorit, et täita suurenenud töökoormusest tingitud tööjõuvajadus, kuna
teenuste mahud on veel kasvamas. Oluline tegevus on olnud KOVide nõustamine seoses
juhtumiplaanide koostamisega. 2018. aastast suunavad SKA koordinaatorid teenustele lapsi ainult
10
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12.
26
rehabilitatsiooniplaani asemel juhtumiplaanis määratud teenuse vajaduse alusel. Aasta jooksul on
toimunud suuremad kohtumised nii koostööpartneritega kui tugiteenuste pakkujatega. Koostati kolme
tugiteenuse juhendmaterjalid, mis on abiks KOVile ja koostööpartneritele ning toeks tugispetsialistide
koolitamisel. Koostamisel on lapse vajaduse hindamise vahend, mis peaks hõlbustama KOV lastekaitse
töötajal hinnata tugiteenuste vajadust ja võimalikku mahtu. Aasta teises pooles viidi läbi ka uus
riigihange uute koostööpartnerite leidmiseks kõikidesse maakondadesse ja Tallinnasse. Lepingud
koostati kuni 31.12.2020.
Peresõbraliku tööandja märgise programm on täielikult välja töötatud ja rakendunud. 2017. aasta jooksul
on läbinud programmi algmärgise saamise protsessi 44 tööandjat, kes on jõudnud valitud meetmete
rakendamisprotsessi. Toimunud on esimene algmärgiste andmise üritus. Avatud on juba ka teine
konkurss alates 1. novembrist. Programmi läbiviimist on toetanud sisukad kommunikatsioonitegevused.
Läbi on viidud kaks meediategevuste lainet, kus on kasutatud programmi jaoks välja töötatud
meediamaterjale ning korraldatud on kaasavaid üritusi tööandjatele.
Kogu eelarve vaatest kasutati planeeritud eelarvest 88%. Personalikuludest kasutati ära 96%
planeeritud kuludest. Sisulisteks tegevusteks planeeritud kuludest kasutati ära 86% kuludest.
Täpsemalt, raske ja sügava puudega laste tugiteenuste arendamisele ja pakkumisele kulus planeeritud
kuludest 88%. Peresõbraliku tööandja märgise tegevusele kulus 83% planeeritud kuludest.
01.01.2018 – 31.12.2018
Kuna 2017. aasta teisel poolel viis SKA läbi uue tugiteenuste pakkumise hanke, mis tähendas 2018.
aasta alguses uute avalduste vastuvõtmist ja suurenenud töökoormust koordinaatoritele. Muutusid ka
hanketingimused, mis tekitasid segadust nii lapsevanemates kui ka koostööpartnerites, mida tuli
omakorda selgitada. Kuna uuel hankeperioodil on olulise tähtsusega erijuhtumite menetlemine, siis selle
ümber on tekkinud palju eriarvamusi ja vääriti mõistmisi, mistõttu on erijuhtumeid lahendatud ühiselt,
meeskonna koosolekutel ja kaasates teenusepakkujaid. Olgugi, et jätkuvalt lisandub uusi lapsi
teenustele, siis on tekkinud teatud määral stabiilsus puudega laste tugiteenuste pakkumise rahalises
mahus.
Peresõbraliku tööandja märgise programmiga liitusid 2018. aastal uued tööandja. Aasta lõpuks on
programmist läbi käinud 75 tööandjat, kellest 13 lahkusid juba lõppmärgisega. Oktoobris toimus
märgiste andmiseks teine tunnustusüritus. 1. novembrist on avatud uus kolmas konkurss, mida toetavad
kommunikatsioonipartneri korraldatud teavitustegevused.
Kogu eelarve vaatest kasutati planeeritud eelarvest 90%. Personalikuludest kasutati ära 95%
planeeritud kuludest. Sisulisteks tegevusteks planeeritud kuludest kasutati ära 90% kuludest.
Täpsemalt, raske ja sügava puudega laste tugiteenuste arendamisele ja pakkumisele kulus planeeritud
kuludest 89%. Peresõbraliku tööandja märgise tegevusele kulus 90% planeeritud kuludest.
10. TAT mõju läbivatele teemadele11
Läbiv teema Kavandatud mõju Tegelik mõju
(märkida ristiga) (märkida ristiga)
Jah Ei Jah Ei
Regionaalareng x x
Selgitus: Tugiteenuste hanke koostamisel on lähtutud põhimõtetest, et meede toetaks piirkondade
terviklikust ja sidusust. Samuti arvestatakse hankedokumendi väljatöötamisel sisupõhimõtetes kohaliku
tasandi nõudlusega lapsehoiu- ja hoolekandeteenuste järele ning muid sarnaseid põhimõtteid.
Infoühiskond x x
Selgitus:
Parandatud on elektrooniliste materjalide, info kättesaadavust, täiendades Sotsiaalkindlustusameti
veebilehte asjakohase infoga.
Riigivalitsemine x x
11
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12
27
Selgitus: Raske ja sügava puudega lastele on alustatud tugiteenuste pakkumist, mis on mõjutamas
avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.
Võrdsed võimalused
sh sooline võrdus x x
Selgitus: Raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste pakkumine mõjutab soolise võrdõiguslikkuse
edendamist ning võrdsete õiguste ja võimaluste loomist.
sh võrdne kohtlemine x x
Selgitus: hanke koostamisel, tugiteenuste kavandamisel koheldakse erinevas vanuses lapsi võrdselt,
tugiteenust saama on oodatud teenusesaajad sõltumata nende soost, rassist, rahvusest, usulisest
veendumusest ja seksuaalsest sättumusest.
11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele12
01.01.2015 – 31.12.2015
TATi partneriks on Sotsiaalkindlustusamet. Olemasolev hinnang partnerluse toimimisele on hea.
Toimunud on mitmed koostöökohtumised ning arutelud.
Koostöökohtumised toimusid näituseks: 5. märts (hanke „Raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste
osutamine“ tingimuste arutelu), 14. mai (seireandmete kogumine) jne. TATi partner
Sotsiaalkindlustusamet tegeleb tugiteenuste pakkumise korralduse ja arendamisega
(arendusküsimused koostöös Sotsiaalministeeriumiga). Lisaks projektijuhile on
Sotsiaalkindlustusametis tööle asunud neli regionaalset koordinaatorit.
Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti vaheline partnerlus toimib. Tekkinud küsimusi
arutatakse konstruktiivselt, kas töökoosoleku vormis või e-kirja/telefonisuhtluse teel.
Administratiivsete küsimuste arutamiseks ning juhendamiseks on läbi viidud töökoosolekuid. Arutatud
on osalejate andmekorjet puudutavaid küsimusi, eelarve täitmist ja teisi olulisi TATi rakendamisega
seotud administratiivseid küsimusi (13.10.2015, 10.12.2015). Lisaks on läbi viidud teavitusnõudeid
tutvustav arutelu (13.10.2015).
01.01.2016 – 31.12.2016
Sotsiaalkindlustusamet on iseseisev ja aktiivne tegevuste ellu viija. Koostöö Sotsiaalkindlustusametiga
on sage ning produktiivne. Toimunud on kohtumised teenuste pakkumise probleemide üle vaatamiseks
ning nendele lahenduse leidmiseks. RA-l on ülevaade partneri tegevustest. Sotsiaalkindlustusamet
töötab efektiivselt ja eesmärgipäraselt ning on fokusseeritud veelgi parema ja laialdasema teenuse
pakkumise suunas. Teenuste pakkumine on aktiivne ning Sotsiaalkindlustusamet tuleb toime
suurenenud teenuse tagamise vajadusega. Sotsiaalkindlustusametil on olemas hea praktiline teave
tegevuste elluviimisest ja sellega kaasnevatest takistustest, mille osas on edastanud tagasisidet
regulaarselt ka Sotsiaalministeeriumile.
01.01.2017 – 31.12.2017
Sotsiaalkindlustusamet koordineerib teenuste pakkumist laienenud koordinaatorite koosseisus, kuna
teenuste pakkumise vajadus ei ole veel leidnud küllastumist ning teenuse saajaid lisandub pidevalt
juurde, mis toob kaasa ka suurema töökoormuse. Sotsiaalkindlustusamet toetab teenuse pakkujaid ning
nõustab ja aitab kohalikke omavalitsusi teenuste kättesaadavuse tagamisel. Teenuste
arendustegevuste osas on toimund Sotsiaalministeeriumiga kohtumised ning vajalike materjalide sisu
ja teostamise ajakava on läbi räägitud ja kokku lepitud.
Sotsiaalkindlustusametiga toimuvad regulaarsed kvartaalsed kohtumised, et vaadata üle teenuste
arendamise ja pakkumise hetkeseise. Sotsiaalkindlustusamet on välja kujunenud heaks partneriks
12
Täidetaks juhul, kui TAT tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT eesmärkide
saavutamisele.
28
tugiteenuste pakkujatele, olles tugiteenuste üldise kvaliteedi pideva arendamise ja parendamise
edasiviija.
Peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendaja ning kommunikatsioonipartner on olnud sisulised
ja aktiivsed partnerid programmi süsteemsel ja läbimõeldud välja töötamisel, rakendamisel ja
teavitustegevuste ellu viimisel.
01.01.2018 – 31.12.2018
Sotsiaalkindlustusamet on tegutsenud eesmärgil, et teenuste pakkumine oleks võimalikult ökonoomne
aga vajadustele vastav. Teenuse saajate vajadused on väga erinevad nii mahus kui teenuste osas. Uus
hankeperiood tõi kaasa ka lapsevanematele uue avalduse esitamise kohustuse, mille suure mahuga
Sotsiaalkindlustusamet tegeles aasta alguses. Sotsiaalkindlustusamet tegeleb aktiivselt kohalike
omavalitsuste nõustamisega. Sotsiaalkindlustusamet tegeleb pidevalt ja põhjalikult teenusepakkujate
tegevuste järelevalvega, kuna on esinenud teenuste rahastamise väärkasutust, mistõttu
Sotsiaalkindlustusamet on oma tähelepanu suunanud selle takistamiseks.
Oleme korraldanud SKA-ga regulaarseid kohtumisi, et pidevalt hoida fookust ka arendustegevustel ning
anda pidevalt infot ka Sotsiaalministeeriumi poolt juhitud muudatustest, et mõlema tegevused oleksid
kooskõlas.
Peresõbraliku tööandja märgise rakendaja on jätkuvalt täitnud oma kohustusi kvaliteetselt ning
kaasanud programmi uusi tööandjaid. Programmi uuringust ilmnenud soovituste kohaselt on märgise
rakendaja viinud ellu mitmeid muudatusi, mis parandaks osapoolte rahulolu ning programmi kvaliteeti.
Hangitud kommunikatsioonipartner on ellu viinud planeeritud teavitustegevused ning panustanud
programmi levitamisse.
NB! Koos seirearuandega esitatakse eelarve täitmise aruanne (lisa 2)
Nimi e-post Kuupäev
Aruande koostaja Laura Viilup
[email protected]
Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta
Nimi Allkiri Kuupäev
Allkirjaõiguslik isik Rait Kuuse digitaalne
Täidab meetme rakendusüksus
Aktsepteerin aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
Kinnitan aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
29
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
11.09.2015 käskkirja nr 133
"Aruandevormide kinnitamine"
lisa 2 (vorm)
Eelarve täitmise aruanne*
TAT nimi: Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine
TAT elluviija: Sotsiaalministeerium
Aruandeperiood: 01.09.2014-31.05.2019
Kulu aruandeperioodi lõpuks
Eelarve
Kinnitatud eelarve (aasta(d) 2 ) (toetuse saajale tasutud väljamakse
täitmise %
taotluste põhjal)
Rea sh ERF tüüpi sh ERF tüüpi
Kulukoht1 Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu
nr kulu kulu
1 2 3 4 5 6 7=(veerg
5/veerg 3)*100
1 Otsesed kulud 27 301 518,26 0 17 367 260,60 0 63,61
1.1 TAT juhtimiskulud (väljund) 41 008,55 0 34 025,15 0 82,97
1.1.1 TAT juhi töötasu 41 008,55 0 34 025,15 0 82,97
1.2 Tegevuse 2.1 Puudega lastele
tugiteenuste arendamine ja pakkumine 26 627 480,45 0 16 851 416,39 0 63,29
(väljund)
1.2.1 Sisutegevuste personalikulu 637 406,19 0 484 242,75 0 75,97
1.2.2 Puudega lastele tugiteenuste arendamine
25 990 074,26 0 16 367 173,64 0 62,97
ja pakkumine kulud
1.3 Tegevuse 2.2 Töö- ja pereelu ühildamise
633 029,25 0 481 819,06 0 76,11
soodustamine (väljund)
1.3.1 Sisutegevuste personalikulu 98 457,75 0 82 163,02 0 83,45
1.3.2 Töö-ja pereelu ühildamise soodustamine
534 571,50 0 399 656,04 0 74,76
kulud
2 Kaudsed kulud3 115 878,24 0 89 411,93 0 77,16
3 Kokku (rida 1 + rida 2) 27 417 396,50 0 17 456 672,53 0 63,67
4 Otsesed personalikulud kokku4 776 872,49 600 430,92
5 Jaotamata eelarve 10 899 055,74
6 Eelarve kokku 38 316 452,24
7 ERF tüüpi kulud kokku 0
8 ERF tüüpi kulude osakaal TAT
0
kogumaksumusest (%)
12.03.2019 OTSUS -295 139,29
MT 44 -26 752,16
MT45 -28 539,08
MT 46 -32 656,44
MT 47 -41 422,62
kokku OTSUS -424 509,59
* esitatakse
SFOS koos seirearuandega
EA 10.06.2019 37 891 942,65
1
Kulukohad näidatakse vastavalt kinnitatud eelarvele
2
Märgitakse kinnitatud eelarve aastad
3
Kulud ühtse määra alusel või administreerimiskulud tegelike kulude alusel
4
Näidatakse juhul, kui kaudsete kulude hüvitamine toimub ühtse määra alusel
Hele Keller
Innove SA
[email protected] Meie 03.07.2019 nr 2-1/1739
Lõõtsa 4
11415, Tallinn
TATi "Puudega laste tugiteenuste arendamine ja
pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise
soodustamine" 2019. aasta I poole parandatud
seirearuande dokumentide edastamine
Lugupeetud Hele Keller
Edastame Teile TATi "Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja
pereelu ühildamise soodustamine" 2019. aasta I poole parandatud seirearuande ja selle
juurde kuuluva eelarve täitmise aruande.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sten Andreas Ehrlich
Tööala asekantsler sotsiaalala asekantsleri
ülesannetes
Lisa:
1. Puudega laste TATi seirearuanne_2019 I pool
2. TAT eelarve täitmise aruanne_2019 I pool
Triin Paas
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952