Vastavalt jaotuskavale
02.07.2019 nr 18-1/19/1491-6
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise
riikliku programmi aastateks 2020–2030 keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande kohta seisukoha küsimine
Austatud koostööpartner
Keskkonnaminister algatas 28.03.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/212 teatavate õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 (edaspidi õhusaasteainete vähendamise programm)
koostamise ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH).
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 401 lõike 1 ja § 361
lõike 1 kohaselt peab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja enne KSH aruande
avalikustamist küsima aruande sisu osas seisukohta kõikidelt asjakohaselt asutustelt.
KeHJS § 401 lõike 1 ja § 361 lõigete 1 ja 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul õhusaasteainete
vähendamise programmi KSH aruande saamisest alates oma seisukohad KSH aruande asjakohasuse ja
piisavuse kohta. Samuti palume hinnata KSH eksperdirühma koosseisulist piisavust.
Ühtlasi anname teada, et keskkonnaminister peatas 27.06.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/462
keskkonnaministri käskkirja nr 1-2/19/276, millega kinnitati õhusaasteainete vähendamise programm,
kehtivuse kuni õhusaasteainete vähendamise programmi KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise
otsuse tegemiseni. Käskkirja peatamine oli vajalik, et saaks läbi viia KSH vastavalt KeHJS-i nõuetele ning
õhusaasteainete vähendamise programmi koostamisel saaks KSH tulemusi arvesse võtta.
Õhusaasteainete vähendamise programmi KSH aruanne ja keskkonnaministri 27.06.2019 käskkiri
nr 1-2/19/462 on leitavad käesoleva kirja lisadest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Heinma
Asekantsler
Lisad: 1. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030
KSH aruanne
2. Keskkonnaministri 27.06.2019 käskkiri nr 1-2/19/462
Maris Malva, 626 0742
[email protected]
Riina Maruštšak, 626 2979
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
MAVES
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise riikliku programmi aastateks
2020–2030 koostamise keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõu
mai 2019
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
Töö nimetus: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku
programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõu
Töö number: 18046
Tellija: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ
KSH juhtekspert: Karl Kupits
Ekspertgrupp: Kadri Normak
Artto Pello
Tuuli Vreimann
Marek Maasikmets
Maves AS
Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377
http://www.maves.ee e-post:
[email protected]
Tallinn,20. mai 2019 2
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
SISUKORD
1 KOKKUVÕTE ...........................................................................................................................................5
2 MENETLUSKÄIK .....................................................................................................................................7
3 ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMM .................................................................8
3.1 ÜLDIST ................................................................................................................................................8
3.2 EESMÄRGID ..................................................................................................................................... 10
3.3 STSENAARIUMID EHK ALTERNATIIVID .......................................................................................... 11
3.4 MEETMED ........................................................................................................................................ 12
4 KSH METOODIKA .............................................................................................................................. 15
5 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND NING KESKKONNAMÕJU .............................. 16
5.1 KESKKONNAKOORMUS .................................................................................................................. 16
5.1.1 Eriti peened osakesed (PM2,5) ..................................................................................... 16
5.1.2 Vääveldioksiid (SO2) ...................................................................................................... 17
5.1.3 Lämmastikoksiidid (NOx) ............................................................................................. 18
5.1.4 Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) ................................... 19
5.1.5 Ammoniaak (NH3) ......................................................................................................... 20
5.2 INIMESE TERVIS ............................................................................................................................... 20
5.3 LOODUSKESKKOND ........................................................................................................................ 22
5.4 JÄRELDUSED .................................................................................................................................... 22
6 VASTAVUSANALÜÜS EHK SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...
.................................................................................................................................................................. 24
6.1 ÕIGUSAKTID .................................................................................................................................... 24
6.2 ARENGUKAVAD .............................................................................................................................. 25
6.2.1 Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21" ................................ 25
6.2.2 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ................................................................ 26
6.2.3 Looduskaitse arengukava aastani 2020 ................................................................. 27
6.2.4 Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 ........................................................ 28
6.2.5 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 .......................................................... 28
6.2.6 Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020 ........................ 29
6.2.7 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ............................................................... 29
6.2.8 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ............................. 30
6.2.9 Vesikondade veemajanduskavad 2015–2021 ...................................................... 33
6.2.10 Eesti maaelu arengukava 2014–2020..................................................................... 34
6.2.11 Põllumajanduse ja kalanduse valdkondlik arengukava aastani 2030 ........ 35
6.2.12 Uuendatud konkurentsivõime kava "Eesti 2020" ................................................ 36
6.2.13 Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 ....................................................... 38
6.2.14 Eesti ekspordipoliitika põhialused ............................................................................ 39
6.2.15 Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020....................................................... 40
6.2.16 Transpordi arengukava 2014–2020......................................................................... 41
6.2.17 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) ....................... 43
6.2.18 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030......................................... 44
6.2.19 Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020.................................................. 45
Tallinn,20. mai 2019 3
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
6.2.20 Täiendatud "Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020" ............................... 46
6.2.21 Heaolu arengukava 2016-2023 ................................................................................ 46
7 VÄLISMÕJUD EHK MEETMETE MÕJU ERINEVATELE VALDKONDADELE ..................... 48
7.1 LOODUSKESKKOND ........................................................................................................................ 48
7.2 SOTSIAALKESKKOND ...................................................................................................................... 49
7.3 MAJANDUSKESKKOND................................................................................................................... 57
7.4 PIIRÜLENE MÕJU............................................................................................................................. 63
8 KAASNEVATE MÕJUDE OMAVAHELISED SEOSED JA MÕJUDE LEEVENDAMISE
MEETMED ...................................................................................................................................................... 64
9 ALTERNATIIVIDE KAALUMINE ...................................................................................................... 65
10 ÜLEVAADE MÕJU HINDAMISEGA KAASNENUD RASKUSTEST ........................................ 66
11 ETTEPANEKUD KESKKONNASEIRE TEOSTAMISEKS ............................................................. 67
12 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ................................................................................... 68
13 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................................ 69
Tallinn,20. mai 2019 4
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
1 KOKKUVÕTE
Käesolev KSH on koostatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise
riiklikule programmile aastateks 2020–2030 (edaspidi õhusaasteainete vähendamise
programm).
Õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise kohustus tuleb Euroopa Liidu
direktiivist 2016/2284 (edaspidi NEC direktiiv). NEC direktiiv on osa Euroopa Liidu puhta
õhu paketist (Euroopa Nõukogu, 2018). Puhta õhu paketi eesmärkide saavutamisel on
tulemuseks enneaegsete surmade vähenemine, tervena elatud aastate pikenemine ja
ökosüsteemi seisundi paranemine. Eeldatakse õhusaaste kahjulikku mõju vähenemist
inimese tervisele 40% võrreldes aastaga 2005.
Õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärk on vähendada eriti peente osakeste
(PM2,5), lämmastikoksiidide (NOx), mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite
(LOÜ), vääveldioksiidi (SO2) ja ammoniaagi (NH3) heidet. Heite vähendamise eesmärgid
aastateks 2020 ja 2030 on kehtestatud NEC direktiiviga, kuid rakendatavad meetmed
töötab iga Euroopa Liidu liikmesriik välja ise.
Eestis osutus vajalikuks rakendada meetmeid peamiselt transpordi- ja
põllumajandussektoris. Energeetika valdkonna meetmed tuginevad ENMAK 2030
arengukaval ja KPP 2050 dokumendil, kus elektritootmises on lähtutud
põlevkivi/uttegaasi kütuste tarbimisstsenaariumist. Lisaks ENMAK 2030 meetmetele on
kohtküttest põhjustatud koormuse vähendamiseks peetud vajalikuks soodustada
kodumajapidamistes amortiseerunud kütteseadmete väljavahetamist uute vastu ning
kaugküttevõrguga liitumist.
Kuna ENMAK 2030 raames viidi läbi eraldi KSH, siis antud mõju hindamises neid
meetmeid enam üle ei hinnatud.
Tööstusprotsesside valdkonnas ja lahustite valdkonnas ei ole täiendavaid meetmeid ette
nähtud, kuna nende osa koormusesse on hinnatud väheseks ja saasteainete praegust
ohjet peetakse tõhusaks.
Transpordisektoris on meetmete põhisuunaks inimese käitumisharjumuste mõjutamine
keskkonnasõbralikuma transpordi kasutuselevõtu soodustamiseks.
Põllumajandussektoris on meetmete suunaks ammoniaagi lendumise vähendamine
sõnnikukäitluses.
Õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärgid ja nende saavutamise tulemused
on ilmselgelt positiivse mõjuga looduskeskkonnale, sotsiaalkeskkonnale ja
majanduskeskkonnale.
Õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärkide saavutamiseks plaanitud
meetmetel puudub vastuolu õigusaktidega ja arengukavadega.
Tallinn,20. mai 2019 5
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
Riskide maandamiseks tuleb meetmete rakendamisel arvestada leevendusmeetmetega:
• Ammoniaagi kao vähendamiseks mulda kündmisel tuleb jälgida toitainebilanssi nii,
et negatiivne mõju veekeskkonnale ei suureneks;
• Optimaalsema veeretakistusega autorehvide propageerimisel tuleb pöörata
tähelepanu ka parema märghaarde märgisele ning asjaolule, et parema
haardeteguriga talverehvidel on tavaliselt märghaarde märgis madalam;
Eeltoodud leevendusmeetmete rakendamisel puudub õhusaasteainete vähendamise
programmi meetmetel oluline negatiivne mõju looduskeskkonnale, sotsiaalsele
keskkonnale ja majanduslikule keskkonnale.
Meetmetel puudub oluline piiriülene mõju.
KSH-s jõuti järeldusele, et parim lahendus on õhusaasteainete vähendamise programmis
välja töötatud meetmete rakendamine ühes leevendusmeetmetega.
Tallinn,20. mai 2019 6
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
2 MENETLUSKÄIK
Keskkonnaministeerium algatas 28.03.2018 ministri käskkirjaga nr 1-2/18/212 teatavate
õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030
(edaspidi õhusaasteainete vähendamise programm) koostamise ning selle
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).
Vastavalt KeHJS § 33 lg 1 tuleb algatada KSH , kui strateegiline planeerimisdokument
koostatakse põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi,
jäätmekäitluse, veemajanduse, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas ja selle
alusel kavandatakse § 6 lg 1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt
olulise keskkonnamõjuga, lähtudes § 6 lõigetes 2–4 sätestatust.
Õhusaasteainete vähendamise programm on horisontaalne strateegia ning puudutab
tõenäoliselt suuremat osa eelloetletud valdkondi. Pole välistatud, et programmi tagajärjel
viiakse ellu KeHJS § 6 lg 1 loetletud tegevusi.
Sellest lähtuvalt otsustati KSH algatada selle vajadust põhjendamata.
KSH viiakse läbi vastavalt KeHJS toodud menetlusele.
Sellest lähtuvalt on KSH eesmärk (§ 311):
• arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide
koostamisel ning kehtestamisel;
• tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;
• edendada säästvat arengut.
KSH-d juhib Karl Kupits, kes vastab KeHJS § 34 lg 4 toodud nõuetele.
Tallinn,20. mai 2019 7
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
3 ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMM
3.1 Üldist
Õhusaasteainete vähendamise programm on osa 2013. aastal Euroopa Liidus vastu
võetud Euroopa puhta õhu paketist (Euroopa Nõukogu, 2018), mis koosneb neljast osast:
• Teatis „Euroopa puhta õhu programm“: Euroopa Komisjoni strateegia, milles
kehtestatakse uued õhu kvaliteedi eesmärgid 2030. aastani. Lisaks antakse
ülevaade olemasolevate eesmärkide täitmise tagamiseks mõeldud meetmetest.
• Teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiiv
1
2016/2284/EL (NEC direktiiv), milles kehtestatakse viie peamise õhusaasteaine
(peenosakesed, vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, ammoniaak ja mittemetaansed
lenduvad orgaanilised ühendid) suhtes ranged heitkoguste vähendamise
kohustused kõigile ELi liikmesriikidele.
• Direktiiv 2015/2193/EL, millega reguleeritakse keskmise võimsusega
põletusseadmetest pärinevat õhuheidet.
• Ettepanek kiita heaks piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni hapestumise,
eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolli ja selle 2012. aasta
muudatus (Göteborgi protokoll) ELi tasandil.
Euroopa puhta õhu paketti kuuluvad saasteained, mis pärinevad majandustegevusest,
nagu tööstus, transport, energeetika, põllumajandus ning mõningal määral
majapidamisest, nagu kütmine. Ohjatavad saasteained on (Euroopa Komisjon, 2013):
Tabel 1 Puhta õhu paketiga vähendatavate saasteainete kirjeldused
SAASTEAINE ALLIKAS MÕJU
Peenosakesed (PM) Peamisteks inimtekkelisteks Terviseprobleeme põhjustavad
heiteallikateks on enim peenosakesed diameetriga
maanteesõidukid, alla 10 µm (PM10) ja eriti peened
laevandus, energeetika ja osakesed diameetriga alla 2,5 µm
majapidamised. Peamisteks (PM2,5). Saaste põhjustab
looduslikeks heiteallikateks hingamisteede ja ,
on vulkaanide pursked, kardiovaskulaarseid haigusi ning
mere sool, maapinna mulla suureneb kopsuvähki
ja liivaosakeste haigestumise risk.
resuspensioon.
1
Inglise keeles kasutatakse lühendit NEC – National Emission Ceilings
Tallinn,20. mai 2019 8
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
SAASTEAINE ALLIKAS MÕJU
Maapinnalähedane Sekundaarne saasteaine, Pärsib kopsude töövõimet,
osoon (O3) mis tekib päikesekiirguse süvendab astmat ja muid
toimel peamiselt NOx-st ja kopsuhaigusi. Kahjustab ka
lenduvatest orgaanilistest põllumajandussaaki ja metsi,
ühenditest, sh metaan vähendades nende
(CH4). kasvupotentsiaali.
Vääveldioksiid Peamisteks inimtekkelisteks Inimese tervisele mõjub
(SO2) heiteallikateks on negatiivselt, on samuti
energeetika (elektri ja sekundaarsete peenosakeste
soojuse tootmine), tööstus, eeldusaine. Samas põhjustab ka
laevandus ja pinnase ja veekogude
kodumajapidamine (kütuse hapestumist.
põletamine).
Lämmastikoksiidid Peamisteks inimtekkelisteks Sarnaselt SO2-le kahjustavad
(NOx) heiteallikateks on NOx-d inimese tervist otseselt
maanteesõidukid, ning samas olles teiseseks
laevandus, energeetika peenosakeste eeldusaineks.
(elektri ja soojuse Lisaks põhjustab eutrofeerumist
tootmine), tööstus ja ning on maapinnalähedase
kodumajapidamised osooni tekke
(kütuse põletamine). võtmekomponendiks.
Ammoniaak (NH3) Peamisteks inimtekkelisteks Kahjustab inimese tervist olles
heiteallikateks on sõnniku peenosakeste eeldusaineks.
ja väetiste käitlus Samas põhjustab ka pinnase ja
põllumajanduses. veekogude hapestumist ning
põhjustab eutrofeerumist.
Mittemetaansed Peamisteks inimtekkelisteks Maapinnalähedase osooni tekke
lenduvad heiteallikateks on lahustid, võtmekomponent.
orgaanilised maanteesõidukid, kütuse
ühendid (LOÜ) põletamine majapidamistes
ja energeetika (elektri ja
soojuse tootmine).
Tallinn,20. mai 2019 9
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
SAASTEAINE ALLIKAS MÕJU
Metaan (CH4) Peamisteks inimtekkelisteks Maapinnalähedase osooni tekke
heiteallikateks on lekked võtmekomponent. Samas on ka
maagaasi taristust ning oluline kasvuhoonegaas.
põllumajandusloomad.
Looduslikeks allikateks on
märgalad.
Euroopa puhta õhu paketi rakendamise põhjuseks on asjaolu, et kuigi viimase
paarikümne aasta jooksul on suudetud oluliselt vähendada õhusaastest tulenevaid
probleeme (nt SO2 saastet on vähendatud enam kui 80%, NOx ja LOÜ heitkoguseid
vastavalt 40–50%), jäävad tulemused siiski oluliselt maha seitsmendas Keskkonnaalases
Tegevusprogrammis (Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu, 2013) toodud eesmärgist
– saavutada õhukvaliteet, millel puudub oluline negatiivne mõju inimese tervisele ja
loodusele. (Euroopa Komisjon, 2013)
Euroopa puhta õhu paketi raames rakendatavad meetmed annavad Euroopas 2030.
aastaks võrreldes praeguse olukorraga hinnanguliselt järgmise tulemuse (Euroopa
Komisjon, 2013):
• 58 000 enneaegse surma vältimine;
• 123 000 km2 ökosüsteemide päästmine (kaitsmine) lämmastikuga saastumisest;
• 56 000 km2 Natura 2000 kaitsealade päästmine (mõju vähendamine);
• 19 000 km2 metsa ökosüsteemide päästmine (mõju vähendamine)
hapestumisest.
2013. aasta detsembris avaldas Euroopa Komisjon Euroopa puhta õhu programmi,
millega ajakohastati õhusaaste vähendamise eesmärke aastateks 2020 ja 2030.
Programm käsitleb keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivi (2015/2193), NEC
direktiivi nõudeid ning hiljuti muudetud Göteborgi protokolli ratifitseerimise ettepanekut
(Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu, 2017).
3.2 Eesmärgid
NEC direktiiviga kehtestatakse aastateks 2020 ja 2030 teatavate õhusaasteainete
heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused järgmistele saasteainetele: PM2,5, SO2,
NOx, LOÜ ning NH3. Ette on nähtud vähendamise protsentuaalsed kogused võrreldes
2005. aasta tasemega.
Tallinn,20. mai 2019 10
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
Võrreldes 2005. aastaga tuleb Eestis2 vähendada heitkoguseid järgmiselt:
Tabel 2 Eestile seatud saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärgid võrreldes
aastaga 2005 ning seni toimunud heitkoguste muutused
heitkoguste muutus
3
aastaks aastaks 2005→2016
saasteaine
2020 2030 (Keskkonnaagentuur,
2018)
NOx 18% 30% -25,3%
LOÜ 10% 28% -32,8%
SO2 32% 68% -60,9%
NH3 1% 1% +11,1%
PM2,5 15% 41% -47,4%
3.3 Stsenaariumid ehk alternatiivid
KSH põhineb Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK) juhtimisel valdkondlikes
töörühmades välja töötatud ning Keskkonnaministeeriumi ja teiste osapoolte poolt
kooskõlastatud õhusaasteainete vähendamise programmil.
Meetmete väljatöötamise aluseks on olemasoleva olukorra analüüs ja muutuste
prognoos.
Kuna õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärgid lähtuvad 2005. aasta
olukorrast, hinnatakse ka muutusi selle baasaasta põhjal. Võrdlustulemustest (Tabel 2)
selgub, et 2016. aastal on 2030. aastaks seatud õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise eesmärgid saavutatud LOÜ ja PM2,5 osas.
Baasstsenaariumi ehk business as usual (BAU) prognoosis on arvestatud olemasolevate
trendide jätkumist aastani 2030. Tabelist (Tabel 3) nähtub, et BAU stsenaariumi
rakendumisel saavutatakse 2030. aasta eesmärk SO2 ja PM2,5 heitkoguste osas. Muude
saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamiseks on vaja rakendada
lisameetmeid. Õhusaasteainete vähendamise programmis välja töötatud meetmete
loetelu on toodud aruande peatükis 3.4. Meetmete taust ja täpsem kirjeldus on esitatud
2
Igal ELi liikmesriigil on oma eesmärgid.
3
Eesmärk tuleb saavutada 2020. aastaks ning edaspidi tuleb tagada see ajavahemikul 2020–
2029.
Tallinn,20. mai 2019 11
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
õhusaasteainete vähendamise programmis. Rakendatavate lisameetmetega
stsenaariumit nimetatakse ÕVP stsenaariumiks ning selle tulemus heitkoguste osas on
nähtav tabelist (Tabel 3). ÕVP stsenaariumi järgi tagavad meetmed eesmärkide
saavutamise kõigi saasteainete korral.
Tabel 3 Saasteainete BAU ja ÕVP stsenaariumite heitkoguste muutuste prognoos
kt/a4
saasteaine 2005 2020 2030
eesmärk BAU ÕVP eesmärk BAU ÕVP
NOx 40,22 32,98 30,39 30,52 28,16 27,89 24,23
SO2 76,26 51,85 22,99 22,50 24,40 11,95 10,83
LOÜ 28,00 25,20 19,81 19,74 20,16 20,00 18,67
PM2,5 14,22 12,09 6,40 6,38 8,39 6,17 5,49
NH3 10,73 10,63 10,96 10,51 10,63 12,02 10,54
Kokkuvõtvalt on kaks alternatiivi:
• olemasolevate trendide jätkumine ehk BAU stsenaarium;
• õhusaasteainete vähendamise programmis välja töötatud lisameetmete
rakendamine ehk ÕVP stsenaarium.
3.4 Meetmed
Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmis on toodud kõigi valdkondade
summaarsed õhusaasteainete heitkoguste prognoosid baasstsenaariumi (BAU) ja
vähendamismeetmetega stsenaariumi (ÕVP) kohta. BAU stsenaarium põhineb olukorral,
kus lisameetmeid ei rakendata ning jätkub tänane olukord. Samuti on BAU stsenaariumis
arvestatud õigusaktidest tulenevate nõuetega ning ettevõttete esitatud tegevuskavades
aastani 2030 ette nähtud arengusuundade rakendumisega. ÕVP stsenaarium kirjeldab
olukorda, kus rakenduvad õhusaasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide
täitmiseks vajalikud lisameetmed.
Transpordisektori BAU stsenaarium põhineb olukorral, kus senised suundumused
jätkuvad. BAU stsenaariumi aluseks on ENMAK 2030 raames välja töötatud transpordi
mittesekkuv stsenaarium. ÕVP stsenaariumi koostamisel on aluseks võetud uuringus
4
NEC direktiiv seab vähendamise eesmärgid protsentuaalselt, mitte absoluutväärtustena. Tabelis
toodud absoluutväärtused sõltuvad mõningal määral arvutusmetoodikast.
Tallinn,20. mai 2019 12
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
„Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse
eesmärkide saavutamiseks Eestis.“ (Finantsakadeemia OÜ, 2018) käsitletud meetmeid,
mis lähtuvad ENMAK 2030 transpordi teadmistepõhisest stsenaariumist.
Tööstusportsesside ja lahustite valdkonnas on kasutusel vaid BAU stsenaarium.
Täiendavaid meetmeid (ÕVP) ei ole ette nähtud, kuna valdkonna osa koormusesse on
hinnatud väheseks ja õhusaasteainete ohjet peetakse tõhusaks, näiteks tööstusheite
direktiivi (Euroopa Parlament ja nõukogu, 2010) nõuded.
Põllumajandusvaldkonna ÕVP stsenaarium erineb BAU stsenaariumist NH3
leevendusmeetmete suuremas mahus rakendamise osas. ÕVP ja BAU stsenaariumite
prognoositud toodangumaht on sama. ÕVP stsenaariumis on arvestatud, et
tehnoloogilise arengu tulemusel õhusaaste heitkogus toodangu ühiku kohta väheneb.
Energeetikasektoris on ÕVP meetmeteks aluseks võetud ENMAK 2030 ja Kliimapoliitika
põhialuste 2050 (edaspidi KPP2050) meetmeid. BAU stsenaariumi kohaselt neid
meetmeid ei rakendata.
Antud juhul on energeetika sektoris BAU stsenaariumiks võetud teiste arengukavade
rakendamise seisukohast status quo, mis põhimõtteliselt tähendab protsesside
vabavoolset kulgu, olemasolevate strateegiate meetmeid rakendamata. KSH ekspert ei
pea vajalikuks õhusaasteainete vähendamise programmis seda lähenemist ümber
kujundada kuna järeldused sellest sisuliselt ei muutuks. Kuna aga ENMAK 2030 meetmete
mõjusid on hinnatud (Möldre, 2014) ja antud juhul loetletakse need ÕVP meetmetena
üles, siis käesolevas KSH-s neid mõjusid teistkordselt ei hinnata.
Alljärgnevalt on välja toodud ÕVP meetmed, mille mõju pole varem hinnatud:
• transport
o raskeveokite teekasutustasud (olemasoleva maksusüsteemi muutmine);
o elektriautod (elektriautodele maksueelistused);
o ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi
energiasäästu suurendamiseks;
o sõidukite rehvid ja aerodünaamika (sõidukitele väiksema
veeretakistusega, parema aerodünaamikaga, märghaardumisega, jää- ja
lumeklassiga rehvid);
o põhiraudteevõrgu raudteevõrgu elektrifitseerimine ja kasutuse
laiendamine;
o linnade parkimispoliitika (planeeringutes ja standardites optimaalse
parkimiskohtade arvu nõuete väljatöötamine sõltuvalt arenduse
asukohast, parkimistasu vastavusse seadmine sõiduki EURO ja
energiaklassist);
o ökonoomse juhtimise edendamine;
o kergliikluse arendamine (riikliku jalgsi liikumise ja jalgrattastrateegia välja
töötamine);
Tallinn,20. mai 2019 13
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
o ühistranspordi teenuse lisamine;
o kaugtöö ja e-teenused;
o autode kooskasutus.
• põllumajandus
o vähesaastavad sõnnikuladustamistehnoloogiad: vedelsõnniku säilitamine
telk- või betoonkatusega hoidlates, samuti kinnistes teras- või
plastikmahutites;
o vähesaastavad sõnnikulaotustehnoloogiad: vedelsõnniku sisestuslaotus;
o mineraalväetiste kasutamisest tekkinud ammoniaagi heitkoguste
piiramine kasutades väetiste kiiret mulda viimist.
Ülal loetletud meetmeid nimetatakse edaspidi ÕVP meetmeteks.
Meetmete täpsem kirjeldus on toodud õhusaasteainete vähendamise programmis ja
selle lisas 1.
Tallinn,20. mai 2019 14
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
4 KSH METOODIKA
KSH viiakse läbi vastavalt KeHJS ja olemasolevatele asjakohastele juhendmaterjalidele.
KSH tugineb sellele, et hinnatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega
tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju, nii negatiivset kui positiivset. Keskkonnamõju on
oluliselt negatiivne, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju on positiivne, kui see vähendab eeldatavalt
oluliselt tegevuskoha keskkonnakoormust (nt vähendatakse keskkonnasaastet või
ressursikasutust) või tagatakse meetmed looduslike alade seisundi säilimisele või
paranemisele, inimese tervise ja heaolu paranemisele ning kultuuripärandi või vara
säilimisele.
KSH põhineb kahel astmel: vastavusanalüüs ja välismõju analüüs.
KSH ei anna hinnangut sellele, kas meetmed on eesmärkide saavutamiseks piisavalt
tõhusad. KSH eesmärk on anda ülevaade meetmete seosest teiste valdkondadega.
Vastavusanalüüsi käigus hinnatakse õhusaasteainete vähendamise programmi kooskõla
teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja keskkonnapoliitikaga.
Välismõjude analüüsi eesmärk on selgitada õhusaasteainete vähendamise programmi
mõju teda puudutavatele valdkondadele, milleks on inimese tervis, looduskaitse,
tootmine (sh põllumajandus), transport. Mõju hindamine toimub kvalitatiivselt ehk
kirjeldavalt. Kõrvutatakse erinevad stsenaariumid ning antakse hinnang nende
võimalikule mõjule lähtudes erinevate valdkondade arengukavadest.
Antakse kvalitatiivne hinnang, kas hinnatava õhusaasteainete vähendamise
programmirakendamine toob endaga kaasa olulisi muutusi keskkonnatasude eeldatavas
laekumises ja mil määral võib osutuda vajalikuks keskkonnalubade muutmine.
Natura 2000 teemat ei käsitleta kuna õhusaasteainete vähendamise programmi üldine
suund on keskkonnaseisundi parandamine (vt peatükk „3 Õhusaasteainete vähendamise
programm“).
Tallinn,20. mai 2019 15
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
5 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND NING
KESKKONNAMÕJU
5.1 Keskkonnakoormus
Alljärgnev põhineb Keskkonnaagentuuri infol (Keskkonnaagentuur, 2018).
5.1.1 Eriti peened osakesed (PM2,5)
Peenosakesed põhjustavad peamiselt hingamisteede ning südame ja veresoonkonna
haigusi mõjutades eelkõige elanikkonna tundlikumat osa: vanureid, lapseootel naisi ja
lapsi.
Peamine heiteallikad:
• põlevkivil baseeruvas energeetika
• mittetööstuslik põletamine (eelkõige puidu põletamisest)
• põletamisest töötlevas tööstuses
Muudest heiteallikatest on olulisemad transport ja põllumajandus.
Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 1).
20
18
16
14
12
10
Heitkogus, kt
8
6
4
2
0
2000
2007
2014
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2015
2016
Põletamine energeetikas Põletamine tööstuses
Mittetööstuslik põletamine Muud heiteallikad
2020-2029 eesmärk 2030 eesmärk
Joonis 1 PM2,5 heitkogused aastatel 2000–2016
Tallinn,20. mai 2019 16
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
5.1.2 Vääveldioksiid (SO2)
Väävliühendid moodustavad õhuniiskusega reageerides happeid, mis happevihmana
maapinnale sadades kahjustavad keskkonda, sh metsi, veekogude elustikku, aga ka
hooneid ja muud vara. Eestis on vääveldioksiidi heitmete vähenemisele kaasa aidanud
elektrijaamade tehnoloogiliste lahenduste uuendamine. Võrreldes 1990. aastaga on
heitkogused vähenenud pea 90%.
Peamine heiteallikas on Eestis põlevkivi baasil (põlevkivi on kõrge väävli- ja
tuhasisaldusega fossiilkütus) töötavad elektri- ja soojusenergiajaamad.
Viimastel aastatel on vääveldioksiidi heitkoguste vähenemisele kaasa aidanud
suurenergeetikas põlevkivil töötavate elektrijaamade mõnede energiaplokkide
renoveerimine. Uutes kateldes toimub vääveldioksiidi sidumine juba põletamisprotsessi
käigus, mistõttu on vääveldioksiidi heitmed viidud praktiliselt nullilähedasteks. Lisaks
energiaplokkide renoveerimisele on vääveldioksiidi heitkoguste vähenemist mõjutanud
vanade energiaplokkide demonteerimine ning väävliärastusseadmete
kasutuselevõtmine.
Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 2).
300 250
250
200
200
Kütuse kasutamine, PJ
150
SO2 heitkogus, kt
150
100
100
50
50
0 0
1990
1995
1991
1992
1993
1994
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
põletamine energeetikas muud heiteallikad 2020-2029 eesmärk
2030 eesmärk põlevkivi kasutamine raskekütteõli kasutamine
maagaasi kasutamine
Joonis 2 SO2 heitkogused aastatel 1990–2016
Tallinn,20. mai 2019 17
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
5.1.3 Lämmastikoksiidid (NOx)
Lämmastikoksiidid põhjustavad happevihmade teket ning koos teiste saasteinetega
panustavad maapinnalähedase osooni tekkesse. Lämmastikoksiidide heide, mis
peamiselt pärineb energia- ja transpordisekorist, on vähenenud rohkem kui poole võrra
(1990datest).
Peamised heiteallikad:
• liikuvad heiteallikad
• energiasektor
• mittetööstuslikust põletamine
Sarnaselt vääveldioksiidiga on peamisteks paikseteks lämmastikdioksiidide heitkoguste
heiteallikateks suuremad peamiselt põlevkivi kasutavad elektrijaamad.
Võrreldes 1990. aastaga on lämmastikoksiidide heitkogused 2016. aastaks vähenenud
60,4%. 1990. aastate alguses, toimus oluline vähenemine tänu autokütuse kasutamise
vähenemisele maanteetranspordis. Alates 1994. aastast on kütuste kasutamine
transpordisektoris stabiliseerunud. Viimastel aastatel on kasvanud diislikütuse
kasutamine, kuid samal ajal on suurenenud ka uute, katalüsaatoritega autode arv.
Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 3).
80
70
60
50
40
NOx heitkogus, kt
30
20
10
0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
energeetika tööstus ja kemikaalide kasutus
põllumajandus jäätmed
2020-2029 eesmärk eesmärk 2030
Joonis 3 NOx heitkogused aastatel 1990–2016
Tallinn,20. mai 2019 18
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
5.1.4 Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ)
Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid, süsinikoksiid (CO), metaan (CH4) ja
lämmastikoksiidid (NOx) põhjustavad maapinnalähedase osooni teket, mis on oma
tugeva oksüdeeriva toime tõttu kahjulik biosfäärile ja ümbritsevale keskkonnale, aga ka
kahjuliku toimega elusorganismidele, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt.
Maapinnalähedane osoon ei eraldu otse tehnoloogiliste või põlemisprotsesside käigus,
vaid tekib fotokeemilise reaktsiooni tulemusena ja on peamiselt suurlinnades esineva
sudu üks komponent. Ligi 25 aasta jooksul on mittemetaansete lenduvate orgaaniliste
ühendite heitkogused vähenenud rohkem kui poole võrra.
Peamised heiteallikad:
• tööstuslikud protsessid ja lahustite kasutamine
• loomakasvatus
• mittetööstuslik põletamine
Ajas toimunud koguste vähenemine on peamiselt tingitud töötlevas tööstuses ja
energeetikas toimunud muutustest, autobensiini kasutamise vähenemisest ja viimastel
aastatel ka bensiinimootoriga autode arvu vähenemisest.
Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 4).
70
60
50
40
LOÜ heitkogus, kt
30
20
10
0
2005
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Energeetika Tööstus ja kemikaalide kasutus
Põllumajandus Jäätmed
2020-2029 eesmärk 2030 eesmärk
Joonis 4 LOÜ heitkogused aastasel 1990–2016
Tallinn,20. mai 2019 19
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
5.1.5 Ammoniaak (NH3)
Väävli- ja lämmastikühendid (sh ammoniaak) moodustavad õhuniiskusega reageerides
happeid, mis happevihmana maapinnale sadades kahjustavad keskkonda, sh metsi,
veekogude elustikku, aga ka hooneid ning muud vara.
Peamine heiteallikas on põllumajandus. Väike osa pärineb maanteetranspordist ja puidu
põletamisest kodumajapidamistes.
Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 5).
30 900
800
Loomad, tuhat; väetise kasutamine, kt
25
700
20 600
500
NH3 heitkogus, kt
15
400
10 300
200
5
100
0 0
2005
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Põllumajandus Muud heiteallikad
2020-2029 ja 2030 eesmärk Veised
Sead Väetise kasutamine
Joonis 5 NH 3 heitkogused aastatel 1990–2016
5.2 Inimese tervis
Välisõhu seisundi hindamisega tegeleb Eestis Keskkonnaagentuur ja Eesti
Keskkonnauuringute Keskus. Keskkonnaamet reguleerib keskkonnakasutust (sh välisõhk)
keskkonnalubade kaudu. Kontrolli välisõhku mõjutavate tegevuste üle peab
Keskkonnainspektsioon, müra osas ka Terviseamet.
Eestis on välisõhu seisundi mõju inimese tervisele uuritud eelkõige peente osakeste ja
osooni kontekstis (Orru, et al., 2011) (Orru, 2007) (Orru, et al., 2016). Piirkondlikest
hinnangutest on põhjalikum põlevkivisektoritega seotud uuringute ülevaade (Orru, et al.,
2014).
Tallinn,20. mai 2019 20
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
Õhusaaste, sõltuvalt komponentidest ohustab inimorganismi erinevaid osi, selle võtab
kokku järgnev skeem (Joonis 6) (Euroopa Keskkonnaagentuur).
silmade, nina ja kõri ärritus,
Peavalu ja ärevus (SO2) mõju hindamisprobleemid (O3, PM, NOx, SO2,
kesknärvisüsteemile (PM) BaP)
mõju hindamiselundkonnale: ärritus,
põletikud, nakkused, astma, kopsude
vähenenud võimekus, kroonilised
kopsuhaigused (PM) kopsuvähk (PM,
kardiovaskulaarsed BaP)
haigused (PM, O3,
SO2)
mõju maksale,
põrnale ja verele
(NO2)
Mõju suguelunditele
(PM)
Joonis 6 Õhusaasteainete mõju inimtervisele (allikas Euroopa Keskkonnaagentuur)
Euroopa Keskkonnaagentuuri 2012.-2016. aasta andmeil (Euroopa Keskkonnaagentuur)
Eestis linnalistes alades EL norme ületava õhusaastega (NO2, O3, PM10 ja PM2,5)
kokkupuutuvaid inimesi pole5. Sellest sõltumata peetakse Eestis sadade enneaegsete
surmade põhjuseks õhusaastet (NO2, O3 ja PM2,5). 2015. aastal hinnatud surmade arvud
ja põhjustajad on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4) (Euroopa Keskkonnaagentuur):
Tabel 4 Õhusaastest põhjustatud enneaegsed surmad.
enneaegsed surmad
piirkond rahvaarv
PM2,5 tõttu NO2 tõttu O3 tõttu
Eesti 1,3 mln 560 - 20
Euroopa Liit 506 mln 391 000 76 000 16 400
Kui vaadata enneaegsete surmade suhet rahvaarvu, selgub, et Eestis on väiksem osakaal
rahvastikust mõjutatud, kui Euroopa Liidu keskmisena.
5
Statistikas on arvestatud aasta keskmisi (NO2 ja PM2,5) ja protsentiile (O3, PM10)
Tallinn,20. mai 2019 21
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
5.3 Looduskeskkond
Mõju loodusele võib laias laastus jagada kaheks.
Esimene sarnaneb inimesele avalduva mõjuga ning võib eeldada, et selgroogsetel (välja
arvatud kalad) esinevad suure tõenäosusega sarnased terviseriskid. Mõningane erinevus
seisneb eksponeerituse tasemes ja muude mõjurite olemasolus. Metsloomad on üldiselt
kõige intensiivsematest heiteallikatest eemal, kus üldiselt on kõrgemad saastetasemed ja
suurem mõju tervisele.
Teine mõju avaldub taimedele ja looduskeskkonnale laiemalt. Õhusaaste halvendab vee
kvaliteeti ning võib näiteks happevihmade kaudu taimekasvule ebasoodsalt mõjuda. See
mõjutab omakorda toiduahela kaudu loomi.
Õhku heidetavad hapestavad saasteained, nagu väävel- ja lämmastikoksiidid ning
ammoniaak, põhjustavad sademete hapestumist, millel omakorda on negatiivne mõju
vee ökosüsteemidele (halveneb veeloomade ja -taimestiku kasv ja paljunemine, pH
muutustele tundlikumad organismid hukkuvad) ja maismaataimestikule (kahjustuvad
taimede rohelised osad, lehed ja okkad). Eriti tundlikud happevihmade suhtes on
okaspuud. Taimkatet kahjustab ka maapinnalähedane osoon, mis häirib taimelehtede
õhulõhede toimimist, ning otseselt rakumembraane kahjustades vähendab nii taimede
fotosünteesivõimet (Felzer, et al., 2007) (Yamai, et al., 2003).
Sademete seire eesmärgiks on koguda informatsiooni erinevatele Eesti piirkondadele
langeva saastekoormuse kohta. Riikliku keskkonnaseire sademete keemia võrgustikus
kogutud andmed sademete elektrijuhtivuse (näitab üldist lisandioonide sisaldust
sademetes), hapestavate ja aluseliste saasteainete ja raskmetallide kohta näitavad
sademete pidevat puhtamaks muutumist enam kui 20-aastase seireperioodi jooksul.
(Aan, et al., 2018)
Lääne-Eestit mõjutab peamiselt õhusaaste kauglevi (eelkõige Lääne- ja Kesk-Euroopast).
Kirde-Eestit mõjutavad lisaks sealsed arvukad tööstusettevõtted. (Aan, et al., 2018)
Viimasele piirkonnale on iseloomulik aluseline saaste, mis aastakümnete vältel avaldas
mõju kohalikele kooslustele, eriti tundlikele rabakooslustele (Karofeld, 1994) (Mandre, et
al., 1995) (Paal, et al., 2010). Tänapäevaks on nende kahe saasteteguri mõju teatud
saasteainete osas vähenenud tänu Euroopa ja Eesti tasemel vastuvõetud
regulatsioonidele ja ettevõtete poolt rakendatud meetmetele.
5.4 Järeldused
Saasteainete heite trendid on hakanud vähenema tänu:
• õhusaaste mõju teadlikkuse suurenemine viimastel aastatel
• mõju vähendamise nimel rakendatud meetmetele.
Tallinn,20. mai 2019 22
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
Soodsat trendi kinnitavad ka looduskeskkonna seire tulemused. Märkimisväärse hulga
inimeste enneaegse surma põhjuseks peetakse siiski veel õhusaastet.
Kuigi suuremalt jaolt (kuid mitte kõikide saasteainete osas) on suudetud keskkonnale
avalduvat koormust vähendada, tuleb üldise tööstuse intensiivistumise (nt
põllumajandus) juures endiselt rakendada pingutusi saasteainete ohjeks. Selle läbi
väheneb mõju loodusele ja inimesele.
Tallinn,20. mai 2019 23
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
6 VASTAVUSANALÜÜS EHK SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
6.1 Õigusaktid
Õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärgid on püstitatud NEC direktiiviga.
Teadaolevalt puudub eesmärkidel vastuolu muu õigusega. Seetõttu ei ole põhjust
hinnata eesmärkide kooskõla. Eesmärkide rakendamiseks konkreetseid meetmeid NEC
direktiiv ei loetle. Erandiks on ammoniaak, mille heitkoguste kontrolli alla saamise
meetmete põhisuunad on direktiivi III lisa 2. osas välja toodud.
Õhusaasteainete vähendamise programmis välja pakutud meetmete (peatükk 3.4
Meetmed) rakendamine võib kaasa tuua suuremal või vähemal määral vastavate
valdkonna õigusaktide täiendamise vajadust. Loetelus on meetmeid, mille kohene
rakendamine eeldab seadusemuudatusi. Need on:
• maksude kehtestamised, piirangute lisamised
o raskeveokite teekasutustasud (olemasolevat maksustamissüsteemi
muudetakse),
• eelistuste seadmine
o elektriautod (elektriautodele maksueelistused)
o linnade parkimispoliitika (planeeringutes ja standardites optimaalse
parkimiskohtade arvu nõuete väljatöötamine sõltuvalt arenduse
asukohast, parkimistasu vastavusse seadmine sõiduki EURO ja
energiaklassist)
o autode kooskasutus
Täiendavalt on meetmeid, mida põhimõtteliselt oleks võimalik rakendada õigusakte
muutmata. See eeldab meetmete rakendajate teadlikkuse tõstmist ning veenmist.
Sellisteks meetmeteks on:
• ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu
suurendamiseks;
• sõidukite rehvid ja aerodünaamika (sõidukitele väiksema veeretakistusega,
parema aerodünaamikaga, märghaardumisega, jää- ja lumeklassiga rehvid);
• põhiraudteevõrgu raudteevõrgu elektrifitseerimine ja kasutuse laiendamine
• ökonoomse juhtimise edendamine;
• kergliikluse arendamine (riikliku jalgsi liikumise ja jalgrattastrateegia välja
töötamine)
• ühistranspordi teenuse lisamine;
• kaugtöö ja e-teenused;
• vähesaastavad sõnnikuladustamistehnoloogiad: vedelsõnniku säilitamine telk-
või betoonkatusega hoidlates, samuti kinnistes teras- või plastikmahutites
Tallinn,20. mai 2019 24
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
• vähesaastavad sõnnikulaotustehnoloogiad: vedelsõnniku sisestuslaotus
• mineraalväetiste kasutamisest tekkinud ammoniaagi heitkoguste piiramine
kasutades väetiste kiiret mulda viimist
Meetme tõhusus on paremini garanteeritud, kui selle rakendamise kohustus tuleb
õigusaktist. Kui meetmete rakendamine jääb teadlikkuse tõstmise ja veenmise hooleks,
tuleb selle tarbeks plaanida märkimisväärseid (inim)ressursse.
6.2 Arengukavad
Üldiselt on selge, et püstitatud eesmärgid toovad ühiskonnale ja looduskeskkonnale
üksnes kasu. Parema keskkonnaseisundi ja rahva tervise saavutamine ei saa
põhimõtteliselt olla vastuolus ühegi arengukavaga.
Küsimuseks võib olla asjaolu, kas eesmärgi saavutamiseks plaanitud meetmed võivad olla
vastuolus mõne muu eesmärgi saavutamisega või mõne muu meetmega.
6.2.1 Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21"
Seab eesmärkideks:
• Eesti kultuuriruumi elujõulisus
o Eesti rahvastikuolukorra stabiliseerumine
o Eesti ja Euroopa kaksikidentiteedi kujunemine
o Hääbumishirm on kadunud
o Virtuaalne eestlus
o Panustav globaliseerumine
• Heaolu kasv
o Majanduslik jõukus
o Turvalisuse tase
o Võimaluste mitmekesisus
• Sidus ühiskond
o Sotsiaalne kaasatus
o Regionaalne tasakaalustatus
o Tugev kodanikuühiskond
• Ökoloogiline tasakaal
o Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine
o Keskkonnakasutuse väärtushinnangud lähtuvad eelkõige ökoloogiliselt
tasakaalustatud elukeskkonna säilitamise vajadusest
o Eesti on vääriline osaleja globaalsetes ökoloogilistes arengutes
Võib väita, et õhusaasteainete vähendamise programm ei ole vastuolus strateegiaga.
Teatav kokkupuude on majandusliku jõukuse eesmärgil ning õhusaasteainete
Tallinn,20. mai 2019 25
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
vähendamise programmi meetmete vahel, mis näevad tootjatele ette täiendavaid
nõudeid – raskeveokite teekasutustasu, põllumajandusmeetmed. Raskeveokite
teekasutustasu eksisteerib ka praegu, kuid meetme eesmärk on muuta maksustamise
põhimõtet. Põllumajanduses keskkonnameetmete rakendamiseks jagatakse üldiselt
toetusi6.
Kavandataval tegevusel puudub vastuolu Eesti säästva arengu riikliku strateegiaga
"Säästev Eesti 21".
6.2.2 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
Eesti keskkonnastrateegia aastani 20307 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis
juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on
katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele,
mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud
põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt, kui ka spetsiifikalt väga
erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate
alavaldkondade arengukavade koostamine vajalik ja põhjendatud ka
keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul.
Keskkonnastrateegial on neli põhisuunda:
• Loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine;
• Maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine;
• Kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet;
• Keskkond, tervis ja elu kvaliteet.
Need jagunevad omakorda eesmärkideks ning eesmärkide saavutamiseks on välja
töötatud meetmed.
Õhusaasteainete vähendamise programmil on teatud kokkupuude kõigi
põhisuundadega, kuid tugevamalt seostub kahe viimase põhisuunaga.
Keskkonnastrateegia näeb mõõdikuna ette õhusaasteainete vähendamise programmis
käsitlevate saasteainete heitkoguste vähenemise. Keskkonnastrateegia näeb ette ka
energia tarbimise vähendamist (ÕVP meetmetes näiteks optimaalse veeretakistusega
rehvid, ökonoomne sõidustiil) ning ühistranspordi osakaalu tõstmist (ÕVP meetmetes
ühistranspordi teenuse lisamine, autode kooskasutus).
Seos keskkonna ja inimese tervisega on üldisem. Õhusaasteainete vähendamise
programmi tulemus on tervist vähem kahjustavam elukeskkond.
6
http://www.pria.ee/et/toetused/nimekiri/1
7
Vastu võetud Riigikogu 14.02.2007 otsusega
Tallinn,20. mai 2019 26
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
Õhusaasteainete vähendamise programm juhindub paljuski Eesti keskkonnastrateegiast
aastani 2030.
6.2.3 Looduskaitse arengukava aastani 2020
Looduskaitse arengukava aastani 20208 on strateegiline lähtedokument looduse kaitse ja
kasutamisega seotud valdkondade arendamiseks kuni aastani 2020. Arengukava
strateegilised eesmärgid on:
• Inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad loodust ja oskavad oma teadmisi
igapäevaelus rakendada.
• Liikide ja elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus on tagatud ning
elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna.
• Loodusvarade pikaajaline püsimine on tagatud ning nende kasutamisel
arvestatakse ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid.
Eesmärkide elluviimiseks on välja töötatud meetmed. Loodusvarade pikaajaline püsimise
eesmärgi saavutamiseks on isegi tarnsporti puudutav meetmete grupp, kuid see
keskendub sõidukite füüsilisele mõjule (kokkupõrked, elupaikade killustamine) või
õnnetusjuhtumiste vähendamisele (kütuselekked laevadelt). Omaette meetmeks on ka
kliimamuutustega elurikkusele kaasneva negatiivse mõju leevendamine.
Looduskaitse arengukava näeb vajadust vähendada taimetoitainete kadu
põllumajanduses. Seda just veekeskkonna seisukohast. ÕVP meetmed suunavad
toitained mulda. Kui sõnniku paisklaotusega lendub suur osa ammoniaagist (kuni 50%)
õhku, siis sisestuslaotusega viiakse see lämmastik mulda. Juba praegu on teada
põllumajanduse hajukoormuse märkimisväärne mõju veekeskkonnale selle läbi, et
laotatust sõnnikust jõuab suur osa toitainetest veekeskkonda. (Keskkonnaministeerium,
2016), (Loigu, et al., 2011), (HELCOM) Siiski peab ekspert ÕVP meedet õigeks, aga sellega
peab kaasas käima sõnniku korrektne laotamine, mille osadeks on muuhulgas näiteks
külmunud pinnasele mitte laotamine, vegetatsioonivälisel perioodil mitte laotamine ja ka
toitaine bilansi arvestamine põllu majandamisel (Loigu, et al., 2011). Ekspert teeb
ettepaneku ülekande mõju vähendamiseks (cross-media effect) koos vedelsõnniku
sisestamise meetme juurutamisega rakendada pingutusi ka toitainebilansi järkjärguliseks
rakendamiseks.
ÕVP meetmed üldiselt toetavad Looduskaitse arengukava aastani 2020.
8
Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 26.07.2012 korraldusega nr 332
Tallinn,20. mai 2019 27
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
6.2.4 Eesti metsanduse arengukava aastani 2020
Metsanduse arengukava aastani 20209 lähtub Euroopa ministrite metsakaitse protsessil
kokku lepitud jätkusuutliku metsamajanduse (ingl. k. sustainable forest management)
kontseptsioonist. Jätkusuutliku metsamajanduse all mõistetakse metsade majandamist
sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse,
uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi
ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid
funktsioone kohalikul, riigi ja maailma tasandil. Sellest lähtuvalt käsitletakse arengukavas
metsanduse peamisi funktsioone.
Arengukava põhieesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja
tõhusa kasutamise tagamine. Selleks:
• pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui taastuvat loodusressurssi
puidutööstuses ning energeetikas juurdekasvu ulatuses;
• metsa tootlikkuse säilitamiseks tehakse metsauuendustöid vähemalt poolel
uuendusraiealadest;
• ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks on
range kaitse alla võetud vähemalt 10% metsamaa pindalast ja parandatud
kaitstavate metsade esinduslikkust.
Metsamajanduse tegevuskaval neli peamist eesmärki:
• pikaajalise konkurentsivõime tagamine;
• keskkonna parandamine ja kaitse;
• elukvaliteedi parandamine;
• kooskõlastamise ja teabevahetuse soodustamine.
ÕVP meetmetel puudub seos ja vastuolu metsanduse arengukava meetmetega.
6.2.5 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050
Maapõuepoliitika põhialused aastani 205010 visioon on: maapõue ja seal leiduvaid
loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust
looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja
julgeoleku aspekte.
Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside
teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik
ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada
sõltuvust taastumatutest loodusvaradest.
9
Vastu võetud Riigikogu 15.02.2011 otsusega
10
Vastu võetud Riigikogu 06.06.2017 otsusega
Tallinn,20. mai 2019 28
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
ÕVP meetmetel maapõuepoliitika põhialuste eesmärkidega tugev seos puudub. Kuivõrd
parema taristu rajamiseks on tavaliselt vaja ka maavarasid, on mõlemal strateegial teatud
kokkupuutepind. Siiski kumbki teise eesmärkidesse ei puutu. Samas ei ole strateegiad ka
üksteisega vastuolus.
6.2.6 Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020
“Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020”11 (edaspidi
Ehitusmaavarade arengukava) käsitleb lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva,
kruusa ja savi (kokkuvõetuna edaspidi ehitusmaavarad) kaevandamist ning kasutamist ja
on tervik, mis hõlmab kogu Eesti Vabariigi territooriumi, k.a rannikuvesi ja territoriaalmeri.
Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri
ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete
ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia
igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks
kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks.
ÕVP meetmetel ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava eesmärkidega ja
meetmetega tugev seos puudub. Kuivõrd parema taristu rajamiseks on tavaliselt vaja ka
maavarasid, on mõlemal strateegial teatud kokkupuutepind. Siiski kumbki teise
eesmärkidesse ei puutu. Samas ei ole strateegiad ka üksteisega vastuolus.
6.2.7 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
Kliimapoliitika põhialustel12 on kaks eesmärki:
1. Aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus.
Tagatud on riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete
mõjude minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks ärakasutamiseks.
2. Üleminek vähese süsinikuheitega majandusele ja ühiskonnale on kujunemas
ülemaailmseks trendiks, mille üks mõõdik on kasvuhoonegaaside heite vähenemine.
Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80
protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Selle sihi suunas liikumisel
vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70 protsenti ja
2040. aastaks 72 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega.
Transpordisektoris nähakse ette neli suunist, mis õhusaasteainete vähendamise
programmis on täpsemalt lahti kirjutatud üheteistkümneks meetmeks. Põhimõtteliselt
võib väita, et ÕVP transpordimeetmed lähtuvad kliimapoliitika põhialuste põhimõtetest.
11
Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 15.03.2011 korraldusega nr 127
12
Vastu võetud Riigikogu 05.04.2017 otsusega
Tallinn,20. mai 2019 29
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
Kliimapoliitika põhialuste põllumajandust puudutavad suunised näevad ette
• süsinikuvaru säilitamist ja suurendamist;
• põllumajandusmaa keskkonnasõbraliku ja tõhusat kasutamist;
• taimetoitainete tõhusat kasutust ja mineraalväetise asendamist orgaanilisega;
• bioenergia tootmist;
• põllumajandussektori tootlikkuse tõstmist ja ressursikasutuse tõhustamist;
• innovatsiooni kasvuhoonegaaside vähendamiseks.
ÕVP põllumajandusmeetmed näevad üldistatult ette toitainete kao vähendamist
(sõnniku vastav säilitamine ja tõhus sõnnikulaotustehnoloogi) ehk taimetoitainete
tõhusat kasutust.
ÕVP meetmed juhinduvad Kliimapoliitika põhialustest.
6.2.8 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
Arengudokumendis „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“13
esitatakse tegevusraamistik, mille alusel saab vähendada Eesti riigi haavatavust
kliimamuutuste mõjule. Arengukava koostamise käigus selgitati välja kliimamuutuste
mõju prioriteetsetele valdkondadele ning kohanemismeetmed, mida tuleb võtta
lühikeses ajavaates aastani 2030 ja mis on osa pikaajalisest visioonist aastani 2100.
Arengukava eesmärkide saavutamiseks on koostatud perioodiliselt uuendatav meetmeid
tegevustega sisustav rakendusplaan.
Arengukava seab kaheksa alaeesmärki:
1. Tervis ja päästevõimekus (Alaeesmärk 1. Paranenud päästevõimekus ja inimeste
oskus kaitsta oma tervist ja vara on vähendanud kliimamuutuste negatiivset mõju
tervisele ja elukvaliteedile.).
Meede 1.1. Info-, seire- ja tugisüsteemide arendamine ning tegevusplaanide
koostamine kliimamuutustest tingitud terviseriskide juhtimise tõhustamiseks ja
maandamiseks.
Meede 1.2. Päästevõimekuse suurendamine
2. Maakasutus ja planeerimine, sh rannikualad, teised üleujutusriskiga alad,
maalihke riskiga alad, maaparandus, linnad (Alaeesmärk 2. Tormi-, üleujutus- ja
erosioonirisk on maandatud, soojussaare efekti on leevendatud, asustuse
kliimakindlust on suurendatud, valides selleks parimad lahendused maakasutuses
ja selle planeerimises.).
13
Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 02.03.2017 otsusega nr 62
Tallinn,20. mai 2019 30
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
Meede 2.1. Teadlikkuse suurendamine kliimamuutuste mõjudest ja riskidest
maakasutuses, linnakorralduses ja planeerimises, riskialade
planeerimismetoodikate arendamine ning õigusraamistiku korrastamine.
Meede 2.2. Üleujutusriskide maandamine ning rohealade ja linnahaljastu
arendamine kliimariskide maandamiseks.
3. Looduskeskkond, sh bioloogiline mitmekesisus, maismaa ökosüsteemid,
magevee ökosüsteemid ja -keskkond, mereökosüsteemid ja -keskkond,
ökosüsteemiteenused (Alaeesmärk 3. Muutuvas kliimas on tagatud liikide,
elupaikade ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja veeökosüsteemide
soodne seisund ja terviklikkus ning sotsiaal-majanduslikult oluliste
ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja piisava kvaliteediga.).
Meede 3.1. Elurikkuse säilitamine muutuvates ilmastikuoludes.
Meede 3.2. Invasiivsete võõrliikide loodusesse sattumise ennetamine ning nende
tõrjumine ja ohjamine muutuvas kliimas.
Meede 3.3. Koosluste soodsa seisundi ja maastike mitmekesisuse tagamine ning
looduskaitse korraldamine muutuvas kliimas.
Meede 3.4. Maismaaökosüsteemide ja -elupaikade stabiilsuse, soodsa seisundi,
funktsioonide, ressursside ja mitmekesisuse tagamine muutuvas kliimas.
Meede 3.5. Temperatuuri ja hüdroloogilise režiimi muutustest tingitud
pinnaveekogumite seisundi, elustiku koosluste struktuuri, ainete välis- ja
sisekoormuse jälgimine ning kliimariskide minimeerimine.
Meede 3.6. Kliimamuutuste negatiivse mõju minimeerimine merekeskkonna hea
seisundi saavutamisele ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine.
Meede 3.7. Sotsiaal-majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste tagamine
piisavas mahus ja piisava kvaliteediga, arvestades kliimariske.
4. Biomajandus, sh põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus, turism,
turbatootmine (Alaeesmärk 4. Eestile oluliste biomajandussektorite
jätkusuutlikkus on tagatud kliimateadliku põllu-, metsa-, vee-, kala- ja
puhkemajanduse ning turba kaevandamisega.).
Meede 4.1. Muutuvas kliimas toiduga varustatuse tagamine
maaparandussüsteemide arendamise, põllumajanduse konkurentsivõime
suurendamise ning teadmusloome ja -siirde kaudu.
Meede 4.2. Metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa
kasutamise tagamine muutuvas kliimas.
Meede 4.3. Muutuvas kliimas kalavarude jätkusuutlikkuse ja kalandusest elatuvate
inimeste heaolu (sissetuleku) tagamine.
Tallinn,20. mai 2019 31
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
Meede 4.4. Turismisektori kliimamuutuste mõjuga kohanemise võime
suurendamine.
Meede 4.5. Turba kaevandamise optimeerimine muutuvas kliimas.
5. Majandus, sh kindlustus, pangandus, tööhõive, ettevõtlus ja tööstus (Alaeesmärk
5. Kliimamuutustega kaasnevad võimalused ja riskid on majandussubjektide poolt
parimal võimalikul viisil juhitud.).
Meede 5.1. Kliimamuutustega kaasnevate majapidamiste riskide maandamine.
Meede 5.2. Kliimamuutuste mõjudega arvestava ettevõtluse soodustamine.
6. Ühiskond, teadlikkus ja koostöö, sh teadlikkus, haridus ja teadus, rahvusvahelised
suhted ja koostöö (Alaeesmärk 6. Teadlikkus kliimamuutustega kaasnevatest
riskidest ja võimalustest on suurenenud.).
Meede 6.1. Riskijuhtimise tõhustamine ning riigi- ja KOV-ide asutuste töötajate
kliimamuutustega kaasnevate riskide maandamise võimekuse tagamine.
Meede 6.2. Koolieelsete õppeasutuste, üldharidus- ja huvikoolide,
keskkonnahariduskeskuse ning kutseõppeasutuste kliimamuutuste mõjuga
kohanemise toetamine.
Meede 6.3. Ajakohase ja põhjaliku teabe kättesaadavuse tagamine
kliimamuutustest, sh globaalsete kliimamuutuste ülekandemõjust Eestile. 14
Meede 6.4. Rahvusvahelises kliimamuutuste leevendamise ja mõjuga kohanemise
koostöös ning tugeva rahvusvahelise kliimapoliitika väljatöötamises osalemine.
7. Taristu ja ehitised, sh transport ja transporditaristu, tehnilised tugisüsteemid,
hooned (Alaeesmärk 7. Kliimamuutuste mõju tõttu ei ole vähenenud elutähtsate
teenuste kättesaadavus ega hoonete energiatõhusus).
Meede 7.1. Ohutu liiklemise, kaubaveo ja elutähtsatele teenustele ligipääsu
tagamine muutuvates ilmastikuoludes.
Meede 7.2. Hoonete vastupidavuse, energiatõhusama kütte ja jahutuse ning
inimestele mugava sisekliima tagamine muutuvates ilmastikuoludes.
8. Energeetika ja varustuskindlus, sh energiasõltumatus, -turvalisus, -ressursid,
energiatõhusus, soojatootmine ja elektritootmine (Alaeesmärk 8. Kliimamuutuste
tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja
taastuvenergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia
lõpptarbimise maht.).
Meede 8.1. Kliimamuutusest tingitud riskide ennetamine energiavõrkudes ja
taastuvenergia kasutamisel.
14
See meede ei kajastu vea tõttu arengukavas, kuid on perioodi 2017–2020 rakendusplaanis.
Tallinn,20. mai 2019 32
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
ÕVP meetmetel ja kliimamuutustega kohanemise arengukava meetmetel tugev
puutumus puudub. Teatud osas tuleb ÕVP taristu parendamise meetmete rakendamisel
arvestada ka kliimamuutuste arengukava meetmega, mis käsitleb ohutu liiklemise
tagamist kliimamuutuste seisukohast (meede 7.1).
Kuna kliimamuutustega seoses prognoositakse sademete hulga suurenemist (toitainete
ärakanne) tõuseb põllul toitainete õige arvestamise tähtsus veelgi (toitaine bilanss).
6.2.9 Vesikondade veemajanduskavad 2015–2021
Vesikondade veemajanduskavade15 koostamise aluseks on Euroopa Liidu veepoliitika
raamdirektiiv (2000/60/EÜ).
Veemajanduskavad koostatakse jõgede, järvede ja rannikuvee ning mere seisundi
parandamiseks, üleujutuste vastu võitlemiseks ning põllu- ja metsamaadelt kraavide ja
ojade kaudu ära kanduva sette ning toitainete kinni hoidmiseks. Kava koostatakse iga
vesikonna kohta kuueks aastaks ning seejärel ajakohastatakse. Kehtivad
veemajanduskavad on koostatud perioodiks 2015-2021.
Vee seisundit ohustavad peamiselt fosfori ja lämmastikuühendid, mis satuvad vette
asulate reoveepuhastitest, metsast ja põllumaalt.
Eesmärkide (vee hea seisund) saavutamiseks koostatakse meetmed iga kogumi16 osas
eraldi. Üheks oluliseks hajukoormuse allikaks peetakse põllumajandust ja sellega
kaasnevat sõnnikulaotust. Üldpõhimõttena on probleem toitainete kaos. St põllule
laotatud (küntud) toitainetest mingi osa liigub looduskeskkonda, mitte ei tooda saagiga
ära.
ÕVP põllumajandusmeetmed näevad ette ammoniaagi (lämmastik) õhku lendumise
vähenemist sõnnikuhoidlate katmisega, ning vedelsõnniku ja mineraalväetise kohese
sisse kündmisega. See tähendab, et põllule tuuakse lämmastikurikkam sõnnik ning see
osa lämmastikust, mis varem lendus õhku17, küntakse nüüd mulda. Kuna juba praegu on
teada põllumajandusest põhjustatud hajukoormuse oluline mõju veekogudele (vt
selgitust peatükk 6.2.3), siis täiendava lämmastiku lisamine tõstab toitainete koormust
veekogudele (sh põhjavesi) veelgi. Seega lämmastiku koormus kandub õhust mulda.
Kuna ka praegu on peamiseks veekeskkonnale avalduvale hajukoormuse allikaks
põllumajandus (st toitainete ülejääk), siis see kasvab veelgi (cross-media effect). Siiski on
meede õigustatud, kui põllumees arvutab oma maade väetamisel toitainebilanssi. Seega
tuleb meetme rakendamisel kaaluda ka toitainebilansi arvutamise juurutamist.
15
Vastu võetud Vabariigi Valitsus 01.04.2010 otsusega nr 118
16
Kogum on veekogu (järv, jõgi, rannikumeri) või selle osa (näiteks Jägala jõgi on jaotatud
seitsmeks osaks ehk kogumiks).
17
Ammoniaagi kao vähenemine kuni 80%.
Tallinn,20. mai 2019 33
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
Lõppkokkuvõttes on eesmärk vähendada toitaine kadu nii õhku (väetise kohene mulda
kündmine) ja veekeskkonda (optimaalse koguse ja õigel ajal väetise lisamine põllule).
ÕVP transpordimeetmetega on veemajanduskavadel nõrk seos.
6.2.10 Eesti maaelu arengukava 2014–2020
Maaelu arengukava 2014-202018 eesmärkideks on:
• Toimiv tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vaheline koostöö, ajakohane teadus-
ja arendustegevus ning teadmussiire.
• Elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektor on
konkurentsivõimeline, ressursitõhus ja jätkusuutliku vanuselise struktuuriga.
• Põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtjad omavad
turujõudu ning nende vahel toimub koostöö põllumajandussaaduste tootmisel,
töötlemisel ja turustamisel.
• Põllumajandusmaa kasutamine on keskkonnasõbralik ja piirkondlikke eripärasid
arvestav, tagatud on elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja kõrge
loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse säilimine.
• Maamajandus ja maapiirkonna elukeskkond on mitmekesised, pakuvad
alternatiivseid tööhõivevõimalusi põllumajandusest vabanevale tööjõule ning
tuginevad kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele.
Erinevalt paljudest teistest arengukavadest on maaelu arengukavale ette nähtud
konkreetne rahastusallikas ja summa. Eestil on võimalik 2014–2020 investeerida
põllumajandusse pisut üle miljardi euro19.
Maaelu arengukava kokkupuude ÕVP transpordimeetmetega on väike, kuid seos
põllumajandusmeetmetega on otsene.
ÕVP põllumajandusmeetmed (toitainete kao vähendamine) on korraga seotud mõjuga
õhule ja veele. Teemade täpsustamiseks on arengukavas välja toodud sihtvaldkonnad,
muu hulgas:
• Sihtvaldkond 4B: veemajanduse, sealhulgas väetiste ja pestitsiidide majandamise
parandamine - „jätkuv vajadus põllumajanduslike veekaitsemeetmete järele:
sõnnikuhoidlate kordategemine, hajureostuse ohjamine mahepõllumajandusliku
tootmise toetamise jätkamine“.
• Sihtvaldkond 5D: Põllumajandustegevusest tingitud kasvuhoonegaaside ja
ammoniaagi heitkoguste vähendamine - „biomassi kasutamise ja taastuvenergia
18
Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 29.05.2014 otsusega nr 239
19
http://www.pria.ee/uudised/eesti_pllumajandusse_ja_maaelu_arengusse_investeeritakse_miljard_
eurot.html
Tallinn,20. mai 2019 34
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
tootmise, loomakasvatusehitistesse (sh sõnnikuhoidlad) investeerimise ning
põllumajandusettevõtete tehnoloogia taseme tõstmise soodustamine“
Üldiselt on maaelu arengukavas toitainekao vältimise vajadust teadvustatud. Kuigi kohati
tuntakse muret ka muldade ebapiisava toitainesisalduse pärast (kaalium ja fosfor).
Viimaste defitsiit on vajadusel lahendatav mineraalväetise seguga.
ÕVP meetmeid (sõnnikuhoidlatele kõva katus, väetise otse mulda viimise tehnika
soetamine) toetatavate tegevuste nimekirjas ei ole. Samas eksperdi hinnangul on
võimalik ka olemasoleva maaelu arengukava põhjal luua vastav toetus.
ÕVP meetmed ei ole maaelu arengukava meetmetega vastuolus kuid NEC direktiivi
eesmärkide saavutamiseks on maaelu arendamiseks jagatavaid toetusi vaja täpsustada.
6.2.11 Põllumajanduse ja kalanduse valdkondlik arengukava aastani 2030
Arengukava20 eesmärk on strateegiline arengudokument, mis seab eesmärgid
põllumajanduse ja kalanduse valdkondlikule arengule aastani 2030 ning töötada välja
arengukava rakendamiseks vajalikud programmid, meetmed ja tegevused, mis aitaksid
kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja
konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud
arengule ja heale maaelule laiemalt, taimede ja loomade heale tervisele, muldade
seisundi parandamisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna, ja liigilise mitmekesisuse
säilimisele.
Valdkonna arengukava on jaotatud kolmeks suureks sambaks.
• Tark ja säästlik põllumajandus, ohutu toit. See sammas hõlmab endas peamiselt
avalikke hüvesid, mis põllumajanduse ja toidukäitlemise valdkonnast tulenevad
ning mille kliendiks on kogu ühiskond. Sellisena on ta sisendiks teistele
sammastele, toetades nii eksporti, keskkonna- ja innovatsioonitegevusi kui ka
konkurentsivõimet laiemalt.
• Kestlik toidutootmine ja maaelu, mis tegeleb jätkusuutliku ja
konkurentsivõimelise põllumajandus- ja toiduainesektori ning maaelu
arendamisega.
• Kestlik kalandus, mis aitab tagada kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning
kalavarude jätkusuutliku majandamise.
Arengukavas märgitakse ära põllumajanduse (ja kalanduse) mõju keskkonnale ning
vajadus liikuda ringmajanduse suunas. Antud juhul peab ekspert mõistlikuks lugeda
ringmajanduse osaks ka toitaineid, mis tähendab, et võimalikult suurel määral tuleb
20
Arengukava on plaanis vastu võtmiseks esitada Vabariigi Valitsusele 2019. aasta sügisel. KSH
aruandes on käsitletud arengukava mustandit seisuga 04.12.2019
https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030
Tallinn,20. mai 2019 35
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
vältida nende väljumist põllumajandussüsteemist. Arengukava teadvustab ka
keskkonnameetmete rakendamisest võimalike lisakulude vajalikkust:
Arengukava koostamisel on meeles peetud, et keskkonna hüvede säilimise tagamisel
võivad ettevõtjatele kaasneda teatud tootmiskitsendused, lisakulud ja saamata jäänud tulu,
mis lühemas perspektiivis võib negatiivselt mõjutada Eesti tootmise rahvusvahelist
konkurentsivõimet (võrreldes suurema negatiivse keskkonnamõjuga toodetud
toodanguga). Seetõttu peab põllu- ja kalamajandussektoris tagama, et täidetakse
keskkonna-, maa heas seisundis hoidmise, inim- ja loomatervise jms nõudeid, kuid toimib
ka süsteem täiendavate vabatahtlike keskkonnategevuste kompenseerimiseks.
Meede 1.1. „Põllumajanduskeskkond“, näeb muuhulgas ette aidata kaasa
põllumajandusest pärit kliimamuutuste mõju vähendamisele, õhukvaliteedi hea seisundi
tagamisele ning mulla, vee, maastikulise mitmekesisuse ja elurikkuse hea seisukorra
säilimisele ja parandamisele. Oluliseks peetakse toimivat regulatsiooni väetiste ja
taimekaitsevahendite kasutamisel.
Eesmärkide osas on otseselt viide NEC direktiivi kohustuste täitmise vajadusele ja ka
toitainete bilansi arvutamise vajadusele. Põllumajanduse ja kalanduse arengukavast leiab
otseseid viiteid (lõigud nr 11 ja 34) ka ÕVP meetmetele (sõnnikhoidla katmine, väetise
vahetu mulda kündmine).
Põllumajanduse ja kalanduse arengukava on alles valmimisjärgus. Ekspert soovitab
õhusaasteainete vähendamise programmi rakendamise eest vastutajatel töötada selle
nimel, et põllumajanduse ja kalanduse arengukava sisaldaks viited õhusaasteainete
vähendamise programmile21, ühes konkreetsete meetmetega. Kindlasti peavad viited
sisaldama ka vajadust säilitada põllul optimaalne toitainebilanss.
ÕVP transpordimeetmetel on Põllumajanduse ja kalanduse arengukavaga nõrk seos.
6.2.12 Uuendatud konkurentsivõime kava "Eesti 2020"
Konkurentsivõime kava "Eesti 2020"22 kiideti heaks 2011. aastal ning selles on kirjeldatud
konkurentsivõime parandamiseks püstitatud eesmärgid 2015. ja 2020. aastaks. Lisaks
sisaldab kava peamisi konkurentsivõime parandamiseks vajalikke tegevusi.
Kava kaks keskset eesmärki on Eesti tootlikkuse ja tööhõive suurendamine. Lähiaastate
peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal, rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte
töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. Keskendutakse ka
tootlikkuse kasvu toetavatele meetmetele ning ettevõtluskeskkonna parandamisele.
Kavaga on ette nähtud valitsuse poliitika põhisuunad:
21
Praegu on Põllumajanduse ja kalanduse arengukavas viide sellele, et programm algatati.
22
Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuses 27. aprillil 2017
Tallinn,20. mai 2019 36
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
1. Haridussüsteemi kvaliteedi parandamine ning kohandumine demograafiliste
muutustega.
2. Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega (sh
kasutades paremini EL siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või
kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine.
3. Kõrghariduse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine.
4. Aktiivse tööturupoliitika mõju suurendamine ning rahastamise jätkusuutlikkus
5. Tervena elatud eluaastate suurendamine läbi tervisekäitumise parandamise ja
õnnetusjuhtumite edasise vähendamise ning läbi tervishoiutaristu arendamise.
6. Ettevõtete pikaajalist rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu soodustava poliitika
kujundamine.
7. Keskkonna loomine senisest suuremas mahus ekspordipotentsiaaliga ja suurema
lisandväärtusega sektoritesse suunatud otseste välisinvesteeringute Eestisse
toomiseks.
8. Eelduste loomine erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurenemiseks
ning innovatsiooni väljundite arvu ja kvaliteedi tõstmiseks.
9. Loomemajanduse, IKT ja teiste võtmetehnoloogiate potentsiaali laiem
kasutamine teiste sektorite lisandväärtuse tõstmisel.
10. Teaduse inimressursi arendamine ning inseneride ja tippspetsialistide
juurdekasvu tagamine.
11. Transpordi, IKT ja teiste riigi poolt pakutavate ettevõtlust toetava elukeskkonna,
taristu ja institutsioonide viimine rahvusvahelisele tasemele.
12. Energeetika pikaajaliste struktuursete muutuste elluviimine kooskõlas Eesti
energiajulgeoleku ja energiasäästu eesmärkidega.
13. Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine.
14. Aastaks 2014 ülejäägiga valitsussektori eelarvepositsioonini jõudmine ja selle
säilitamine pikas perspektiivis
15. Avaliku sektori sotsiaalkulutuste jätkusuutlikkuse parandamine tööealise
elanikkonna vähenemise ja vanemaealiste osakaalu suurenemise tingimustes,
kindlustades seejuures tulemuslik tervishoid ning hästi sihistatud ja tulemuslik
sotsiaalpoliitika (sh vajalikud tugiteenused).
16. Konkurentsivõimet toetava eelarvepoliitikaga (kõrge tootlike kulude tase, eelarve
paindlikkuse suurendamine, avaliku sektori palgakulude ohjamine, omavalitsuste
tulubaasi planeerimine riigi eelarvestrateegias) jätkamine.
17. Töötamise ja kasumi teenimise maksude vähendamisega ning tarbimise ja
keskkonna koormamise maksude suurendamisega jätkamine
18. Valitsussektori kohandamine välis- ja sisekeskkonna muutustega
Hariduse valdkonnaga on ÕVP meetmetel ja eesmärkidel nõrk seos (kuigivõrd
teadlikkuse tõstmine).
Tallinn,20. mai 2019 37
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
Tervise seisukohast aitab NEC direktiivi eesmärkide saavutamine kaasa tervena elatud
eluaastate pikendamisele. Konkurentsivõime kavas on selle tarbeks küll ette nähtud
õnnetusjuhtumiste vähendamist (suund nr 5).
Majanduslikult soodsa keskkonna loomiseks nähakse muuhulgas ette taristu korrastamist
(suund nr 11) ning majanduse üldise energia ja ressursikulukuse vähendamist (suund nr
13). Need mõlemad on kooskõlas ka NEC direktiivi eesmärkidega ning ÕVP meetmetega,
kuna vähendavad saasteainete heidet õhku.
ÕVP meetmetel puudub vastuolu uuendatud konkurentsivõime kavaga "Eesti 2020".
Pigem on mõlemal strateegiadokumendil üksteist toetavaid punkte.
6.2.13 Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020
"Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020”23 koostamise üldiseks eesmärgiks on
aidata kaasa konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ katuseesmärkide täitmisele,
suurendamaks nii tootlikkust kui ka tööhõivet. Strateegia eesmärgiks on jõuda selleni, et
Eesti ettevõtjad teeniksid rohkem tulu kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eest.
Selleks on vajalik ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika käsitlemine ühes strateegilises
raamistikus, tagamaks seni strateegilise planeerimise tasandil eraldi seisnud poliitikate
sidusus ja seeläbi suurem tulemuslikkus.
Strateegial on järgmised eesmärgid:
1. Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtted ambitsioonikad
2. Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad
innovaatilisi teenuseid
3. Eesti ettevõtted on aktiivsed eksportijad
4. Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt
5. Eesti ettevõtted on globaalsetes kasvuvaldkondades konkurentsivõimelised
Eesmärkide täitmiseks koostatud tegevused ei ole otseses kokkupuutes (sh vastuolus)
ÕVP meetmetega. Ettevõtluse kasvustrateegias keskendutakse pigem
arendusvõimekusele, innovaatilisusele, võrgustike loomisele, investeeringute
importimisele.
Üldise põhimõttena võttes on ÕVP meetmetel teatav negatiivne mõju läbi selliste
kohustuste lisamise, mis muudab tootmise kallimaks (maksud või kohustused). Esiteks on
Eesti sarnaste ülesannetega ühes grupis ülejäänud Euroopa Liiduga. Teiseks on selle
pikem mõju positiivne tagades suurema arvuga tööjõulise elanikkonna olemasolu.
Kolmandaks on ÕVP meetmed hinnanguliselt marginaalse tähtsusega võrreldes muude
23
Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 31.10.2013 korraldusega nr 460
Tallinn,20. mai 2019 38
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
oluliste kasvutingimustega. Näiteks investoritele selgelt mõistetavate reeglite olemasolu
ja nendest kinni pidamine24
6.2.14 Eesti ekspordipoliitika põhialused
Eesti ekspordipoliitika25 eesmärk on ekspordil põhineva majanduskasvu toetamine
ekspordi arengule kaasaaitamise teel. Ekspordipoliitika ülesanne on ekspordi
arenemiseks ja kasvuks võimalikult soodsa institutsionaalse raamistiku loomine ning
ekspordi toetamine Eesti toodete konkurentsivõime suurendamise ja eksportijatele
tugiteenuste pakkumise kaudu.
Ekspordipoliitika põhivaldkonnad on kõik need valdkonnad, mis on riikliku ekspordi
arendamise süsteemi otseses pädevuses ning mida ei reguleeri teiste valdkondade
poliitikad ega arengukavad. Põhivaldkonnad on järgmised:
• eksporditurgude avamine ja turulepääsu toetamine,
• eksporditehingute garanteerimine,
• ekspordi tugiteenuste arendamine,
• välisinvesteeringute kaasamine.
Ekspordi arengule suunatud meetmeid rakendades lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
• eelkõige kõrgtehnoloogiliste, innovaatiliste ja teadusmahukate toodete ja
teenuste ning nišitoodangu ekspordi toetamine, arvestades vajadust tõsta
suurema lisandväärtusega toodete ja Eesti omatoodangu osakaalu ekspordis;
• keskkonnahoidliku tootmise eelistamine, et tagada eksporttoodangu kvaliteedi
vastavus rahvusvahelistele nõuetele ning säästva arengu põhimõtetele;
• prioriteetsete turgude eelistamine;
• väike- ja keskmiste ettevõtete toetamine.
Kuigi ekspordipoliitika on ligi 20 aastat vana26, on selle eesmärgid ajaliselt universaalsed.
Üldiselt puudub ÕVP meetmetel vastuolu Eesti ekspordipoliitika põhialustega.
Võib arutleda, kas keskkonna säästmisele suunavad tasud teisest küljest avaldavad survet
toodete hindadele. Kuna NEC direktiivi eesmärgid on üle Euroopalised (riigiti küll
erinevad vähendatavad saastemäärad), siis tähendab, et ka teistes Euroopa Liidu riikides
24
Puidu rafineerimistehase näitel on riigil selles osas arenemisruumi. Juhul, kui reeglid näevad
ette investeeringu sobivuse üle otsustamise pärast tõenduspõhiseid uuringuid, siis muul moel
käitumine tekitab investorites ainult usaldamatust.
25
Vastu võetud Riigikogu 14.11.2001 otsusega.
26
Selle aja jooksul on Eesti ühinenud NATOga, Euroopa Liiduga, üle elanud ülemaailmse
majanduskriisi, ekspordi maksumus tõusnud kolm korda, impordi maksumus tõusnud kaks
korda, tööjõu kulu tõusnud üle kolme korra (Statistikaameti andmebaas).
Tallinn,20. mai 2019 39
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
rakendatakse meetmeid vähem saastava (ja tihtilugu ka kulukama) majandustegevuse
suunas. Seega on eesmärgist tulenevate tegevuste tõttu Eesti ülejäänud Euroopa Liiduga
samas seisus.
Positiivseks küljeks on asjaolu, et vähenenud saaste tõttu võib eeldada tervena elatud
aastate pikenemist ja tööjõulise eluea pikenemist, mis tähendab muuhulgas ka ekspordi
võimekuse kasvu (rohkem inimesi, kes suudavad toota).
Üldiselt esitatud ÕVP meetmetel puudub vastuolu Eesti ekspordipoliitika põhialustega.
6.2.15 Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020
Regionaalarengu strateegiaga27 seab Vabariigi Valitsus riigi regionaalarengu suunamise
tervikliku raamistiku, selle põhialused, eesmärgid ja tegevusplaani aastateks 2014–2020.
Strateegia oluline ülesanne on muu hulgas kavandada lähtekohad aastatel 2014–2020
ELi ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate regionaalarengu meetmete
kujundamiseks.
Strateegia kaudu soovib Vabariigi Valitsus ühtlustada Eesti piirkondlikku arengut, kus iga
piirkond panustaks oma eripärale ja tugevustele, panustades Eesti kui terviku
konkurentsivõime kasvu, ning kus inimestele oleksid kättesaadavad head töökohad,
teenused, võimalused eneseteostuseks ja mitmekesiseid tegevusi võimaldav
elukeskkond.
Strateegias on ette nähtud järgmised eesmärgid ja meetmed:
1. Toimepiirkondade28 terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja
ettevõtluskeskkond
1.1. Toimepiirkondade ettevõtluse ja majanduskasvu stimuleerimine
1.2. Toimepiirkonna inimressursi tõhusam kasutuselevõtt tööturul ja
majandusarengus
1.3. Toimepiirkondade keskuste elukeskkonna ja toimepiirkonna üleselt
osutatavate teenuste arendamine
1.4. Toimepiirkondade sisemine sidustamine töö ja teenuste paremaks
kättesaadavuseks
27
Vastu võetud 20.03.2014 Valitsuse korraldusega nr 107
28
Keskus-tagamaa-süsteem, mis koosneb toimepiirkonna keskusest (Maakonnakeskus või muu
samas suurusjärgus linnaline asustusüksus) ning sellega funktsionaalselt seotud tagamaal
asuvatest paikkondadest ja kohalikest keskustest, mille elanike jaoks see toimepiirkonna keskus
on peamine igapäevase ja perioodilise liikumise sihtkoht. Toimepiirkonna ulatuses peaksid
olema kaetud valdava osa elanike ja ettevõtjate vajadused nii tööhõive kui teenuste järele.
Toimepiirkonna keskuste tagamaa siseselt eristatakse strateegia kontekstis ka selle linnalist
lähitagamaad ning keskusega nõrgemalt seotud kaugemat tagamaad või selle ääreala
Tallinn,20. mai 2019 40
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
1.5. Toimepiirkonna keskuste tagamaal teenuste ja elukeskkonna kohandamine
hõreasustuse tingimustele
2. Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet
soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond
2.1. Säästva ja atraktiivse linnaruumi ja liikuvuskeskkonna arendamine
2.2. Kaasava ja kogukonnaalgatusi toetava linnaarengu edendamine
2.3. Välismaise oskustööjõu, investorite ja tippspetsialistide tuleku soodustamine
2.4. Lastehoiuteenuste hea kättesaadavuse tagamine suuremates
linnapiirkondades
3. Piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutamine
3.1. Piirkondade nutikas spetsialiseerumine T&A, ettevõtete ja kohaliku avaliku
sektori koostoimes
3.2. Piirkondade omanäolisust tugevdavate tegevusalade ja kohaturunduse
toetamine
4. Piirkondade tugevam sidustatus ja arendusvõimekus
4.1. Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tugevdamine
4.2. Toimepiirkondade omavahelise ja ülepiiri arenduskoostöö tõhustamine
4.3. Toimepiirkondade parem omavaheline ja ülepiiri sidustatus
4.4. Valdkonnapoliitikate kohapõhisuse ja kaasmõju tugevdamine
regionaalarengus
Suurem osa ÕVP meetmetest (teekasutustasud, põllumajandusmeetmed) on planeeritud
üle Eestiliselt, mistõttu ka mõju absoluutväärtusetes on regiooniti sama. Seega ÕVP
meetmed ei ole vastuolus regionaalarengu eesmärkidega.
Polariseerumine on regionaalarengu seisukohast halb ning sellise suuna arengut tuleb
takistada. Õhusaasteainete vähendamise programmi rakendamise etapis on mõistlik
kaaluda võimalusi, mis muudavad väljaspool suurlinnu (Tallinn, Tartu) ja ka keskusi
elamise atraktiivsemaks. Põllumajandusmeetmete osas ekspert meetmeid regionaalselt
eristada ei soovita.
ÕVP meetmetel puudub vastuolu Eesti regionaalarengu strateegiaga 2014–2020 kuid on
võimalusi regionaalarengut toetada.
6.2.16 Transpordi arengukava 2014–2020
Arengukava29 eesmärk on transpordisüsteemil võimaldada inimeste ja kaupade liikumist
kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestval moel. Peaeesmärk on jaotatud
alaeesmärkideks, mille saavutamiseks on välja pakutud meetmed:
• Alaeesmärk 1 Mugav ja nutikas liikumiskeskkond
o Meede 1.1 Sundliikumiste asendamine
29
Vastu võetud Riigikogu 19.02.2014 otsusega.
Tallinn,20. mai 2019 41
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
o Meede 1.2 Sundliikumiste vähendamine
o Meede 1.3 Säästlikuma liikumisviisi eelistamine
o Meede 1.4 Intelligentsete transpordisüsteemide arendamine
• Alaeesmärk 2 Kvaliteetsed teed ja sujuv liiklus
o Meede 2.1 Teede jaotuse täpsustamine ja teehoiu rahastamise tagamine
o Meede 2.2 Teede seisukorra parandamine
o Meede 2.3 Liikluskorralduse parandamine
• Alaeesmärk 3 Liikluskahjude vähenemine
o Meede 3.1 Liiklusohutuse suurendamine
• Alaeesmärk 4 Transpordi keskkonnamõjude vähenemine
o Meede 4.1 Taastuvate kütuste kasutamise soodustamine teetranspordis
o Meede 4.2 Autopargi ökonoomsuse suurendamine
• Alaeesmärk 5 Mugav ja kaasaegne ühistransport
o Meede 5.1 Üleriigiliste ühistranspordiühenduste arendamine
o Meede 5.2 Regionaalsete ühistranspordiühenduste arendamine
o Meede 5.3 Kohalike ühistranspordiühenduste arendamine
o Meede 5.4 Ühistranspordi integreerimine ja ligipääsu parandamine
• Alaeesmärk 6 Turismi ja ettevõtlust toetavad rahvusvahelised reisiühendused
o Meede 6.1 Lennuühenduste arendamine
o Meede 6.2 Laevaühenduste arendamine
o Meede 6.3 Maanteeühenduste arendamine
o Meede 6.4 Reisirongiühenduste arendamine
• Alaeesmärk 7 Rahvusvahelise kaubaveo maht on suurenenud
o Meede 7.1 Kaubaveoks vajaliku taristu arendamine
o Meede 7.2 Rahvusvahelisi vedusid soosiva õigusruumi arendamine
Transpordi arengukava ja ÕVP meetmetel on mitmeid üksteist toetavaid puutepunkte.
Näiteks taastuvate kütuste kasutamine (ÕVP meetmetest elektriautode kasutamise
soodustamine → võimalus kasutada taastuvelektrit), autopargi ökonoomsuse
suurendamine (ÕVP meetmest kõrgema euroklassi soodustamine, mis üldiselt on seotud
parema ökonoomsusega), üleriigilise transpordisüsteemi arendamine (ÕVP meetmetest
ühistransporditeenuse lisamine), liikluskorralduse parandamine (ÕVP meetmest
parkimispoliitika, kaugtöö, autode kooskasutus).
Mõningane küsimus on ÕVP meetme sõidukite optimaalsema (väiksema)
veeretakistusega rehvide kasutamine. Transpordi arengukavas on ühe meetmena ette
nähtud liiklusohutuse suurendamine. Üldiselt näeb liiklemise põhimõte ette juhi ja
sõiduki võimetele kohaste sõiduvõtete kasutamist (kiirus, pikivahe), kuid
pidurdusteekond on tavaliselt kriitilise tähtsusega ootamatutes olukordades. Ekspert
teeb ettepaneku ÕVP meetme rakendamisel alati toonitada ka parema märghaarduvuse
klassi eelistamise vajadust. Lisaks on teada, et talverehvide korral on parem lume- ja
jäähaarduvus pöördvõrdelises seoses märghaardumise klassiga (Euroopa Komisjon,
2017). See tähendab, paremate lume- ja jää haarduvusnäitajate korral on halvem
Tallinn,20. mai 2019 42
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
veehaarduvusnäitaja. Ostja poolt valede järelduste vältimiseks peab teavitus sisaldama
ka eeltoodud infot (parema lume- ja jäähaarduvuse üle ei saa otsustada veehaarduvuse
näitaja järgi).
ÕVP meetmetel puudub otsene vastuolu transpordi arengukava meetmetega.
6.2.17 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030)
Eesti energiamajanduse arengukava aastani 203030 koondab elektri-, soojus- ja
kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse
energiakasutusega seonduvad tuleviku tegevused.
ENMAK 2030 üldeesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega
energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika
eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi
parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.
Üldeesmärk on jaotatud järgmisteks alameesmärkideks ja meetmeteks:
• Alameesmärk 1 - Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev energiavarustus
o Meede 1.1 Elektrienergia tootmise arendamine;
o Meede 1.2 Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus ülekanne;
o Meede 1.3 Gaasivarustuse tagamine;
o Meede 1.4 Kütusevarude säilitamine;
o Meede 1.5 Soojusenergia tõhus tootmine;
o Meede 1.6 Energeetikaalane haldusvõimekus ja väliskoostöö.
• Alameesmärk 2 Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja -
tarbimine on säästlikum
o Meede 2.1 Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis;
o Meede 2.2 Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine;
o Meede 2.3 Tõhus sõidukipark;
o Meede 2.4 Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine;
o Meede 2.5 Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe
suurendamine;
o Meede 2.6 Tõhus soojusenergia ülekanne;
o Meede 2.7 Avaliku sektori eeskuju
o Meede 2.8 Energiasääst muudes sektorites
ENMAK 2030 kokkupuudet NEC direktiivi eesmärkidega kirjeldab juba üldeesmärk, mis
deklareerib, et tuleb liikuda keskkonnaseisundi parendamise suunas. Kuna ka NEC
direktiivi eesmärk on keskkonnaseisundi parendamine, saavad meetmed olla vaid
ühesuunalised ja mitte ristuvad.
30
Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017 korraldusega nr 285
Tallinn,20. mai 2019 43
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
ÕVP meetmetest on kokkupuude ENMAK meetmetega transpordi vallast. Nimelt näeb
ENMAK 2030 meede 2.3 ette tõhusama sõidukipargi poole liikumise. Õhusaasteainete
vähendamise programmis on mitu seda toetavat meedet (kõrgemate EURO normide
eelistamine, optimaalsem veeretakistus, parem aerodünaamika, ökonoomse juhtimise
edendamine).
Lähtudes eesmärkide olemustest, toetavad mõlemad arengukavad üksteist.
6.2.18 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava31 üldeesmärk on riigi huvi elluviimine, mis seisneb
põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori
jätkusuutliku arengu tagamises.
Eesti põlevkivi kaevandamise ja kasutamise strateegia põhimõtted perioodiks 2016–2030
on järgmised:
1) tagada tingimused üleminekuks majanduslikult efektiivsemale ja suuremat
lisandväärtust andvale ressursi komplekssemale kasutamisele ning
keskkonnamõju vähendamisele, pöörates seejuures tähelepanu nii sise- kui ka
välisturu vajadustele ja võimalustele;
2) teenida põlevkivi kui riigile kuuluva taastumatu ressursi kasutamise eest
ühiskonnale pikaajalises perspektiivis maksimaalset tulu;
3) tagada Eestile tarvilik energia varustuskindlus, kombineerides põlevkivi baasil
energia tootmist taastuvenergia jt ressursside kasutamisega ning muutes
põlevkivi kasutamise ühtlasi keskkonnasäästlikumaks. Mitmekesistada ja
moderniseerida põlevkivienergeetikat, kasutades erinevaid tootmisviise;
4) suunata põlevkivi kaevandamist ja kasutamist ressursisäästlikumale
tehnoloogiale, arvestades kaasnevaid maavarasid ja teisi loodusressursse ning
vähendades negatiivset keskkonnamõju, mis peab olema ühiskonnale
kompenseeritud või mille piiramiseks tuleb rakendada meetmeid;
5) edendada eespool nimetatud põhimõtete elluviimise kindlustamiseks
põlevkivivaldkonnas riiklikku haridussüsteemi ning teadusuuringuid.
Põhimõtted viiakse ellu järgmiste meetmetega:
• Meede 1.1. Põlevkivi säästliku kaevandamise edendamine
• Meede 1.2. Põlevkivi kaevandamisega kaasneva negatiivse mõju vähendamine
looduskeskkonnale ja veevarustusele
• Meede 1.3. Põlevkivi kaevandamisest tingitud jääkreostuse mõju ja pärandmõju
leevendamine
• Meede 2.1. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine
31
Vastu võetud Riigikogu 16.03.2016 otsusega
Tallinn,20. mai 2019 44
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
• Meede 2.2. Põlevkivi kasutamisest tingitud negatiivse keskkonnamõju
vähendamine
• Meede 2.3. Põlevkivitööstusest tingitud ühiskonnale avalduva mõju (mõju
inimese tervisele ja sotsiaalse mõju) leevendamine
• Meede 3.1. Põlevkivialane teadus- ja arendustöö
• Meede 3.2. Põlevkivialane õppetöö
ÕVP meetmetel puudub vastuolu põlevkivi kasutamise riiklik arengukava meetmetega.
Põlevkivitööstuse mõju vähendamiseks plaanitud meetmed põhinevad ENMAK 2030-il ja
ÕVP-s täiendavate meetmete rakendamist eesmärkide saavutamiseks vajalikuks ei peeta.
6.2.19 Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020
Tegevuskava32 Euroopa Liidust tulenevad eesmärgid on:
• Taastuvenergia osakaalu tõstmine 20%ni aastaks 2020;
• Biokütuste osakaalu tõstmine transpordis 10%ni aastaks 2020;
• Energiasääst 20% aastaks 2020;
• Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 20%.
Meetmed eesmärkide saavutamiseks on:
2) Soodustariifide kehtestamine taastuvate energiaallikate soosimiseks
3) Päritolusertifikaadi rakendamine taastuvate energiaallikate soosimiseks
4) Biokütuste vabastus kütuseaktsiisist
5) Investeeringutoetus Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia
tootmiseks.
6) Bioenergia tootmise investeeringutoetus
7) Mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas
8) Metsandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus
9) Riiklik energiatehnoloogia programm – ETP
10) Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013
ÕVP meetmetel puudub otsene kokkupuude Eesti taastuvenergia tegevuskava
meetmetega. Küll aga ühtivad mõlema strateegia eesmärgid, milleks kokkuvõtvalt on
saasteainete koormuse vähendamine. Seetõttu võib väita, et NEC direktiivi eesmärgid
toetavad Eesti taastuvenergia tegevuskava üldiseid eesmärke.
32
Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 24.09.2009 korraldusega nr 409
Tallinn,20. mai 2019 45
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
6.2.20 Täiendatud "Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020"
„Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ 33 strateegiliseks valdkonna üldeesmärgiks
on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise
kaudu34. Arengukava strateegilise valdkonna üldeesmärgi saavutamise prioriteedid ning
nendest lähtuvalt ka vahendid on jagatud viie temaatilise valdkonna vahel, mis käsitlevad
sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamist, lastele tervisliku ja turvalise
arengu tagamist, tervist toetava elu-, töö- ja õpikeskkonna kujundamist, tervislike
eluviiside soodustamist ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamist.
Rahvastiku tervise arengukava ja õhusaasteainete vähendamise programmi üldistel
eesmärkidel on tugev kokkupuude, kuna mõlema tulemuseks on rahva summaarne
tervena elatud aastate tõus. Mõlemad strateegiad lähenevad eesmärgi saavutamisele
erinevate meetmetega (Rahvastiku tervise arengukava suunab raskuskeskme
terviseteadlikule käitumisele), mistõttu meetmete vahel kokkupuude puudub. Ainsaks
puutuvaks meetmeks rahvastiku tervise arengukavas on valdkonna III „Tervist toetav elu-
, töö- ja õpikeskkond“, alaeesmärgi 3 „Elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevad terviseriskid
on vähenenud“, meede 1:
• Aastateks 2009–2012: Nüüdisajastada ja täiendada tervise säilimist ja
parendamist soodustava elu-, töö- ja õpikeskkonna saavutamiseks vajalik
õigusruum.
• Aastateks 2013–2016 Tervist toetava elukeskkonna arendamine ja elukeskkonnast
tulenevate terviseriskide vähendamine.
Rahvastiku tervise arengukava ja õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärgid
toetavad üksteist ja meetmed pole vastuolus.
6.2.21 Heaolu arengukava 2016-2023
Heaolu arengukava35 koondab tööpoliitika, sotsiaalkaitsepoliitika ning soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika strateegilised eesmärgid aastateks 2016–
2023, andes tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest eesmärkidest,
tegevussuundadest ja probleemidest. Arengukava koostati vajaduse tõttu luua
eelnimetatud valdkondade poliitika kujundamisel ühtne strateegiline alus, mis arvestaks
samal ajal inimeste, ühiskonna ja majanduse vajadustega, demograafilistest ja
33
Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 20.12.2012 korraldusega nr 527
34
Täpsemalt tervena elatud eluiga on Eestis aastaks 2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja
naistel 65 eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga on pikenenud meestel 75 ja naistel 84
eluaastani.
35
Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 30.06.2016 korraldusega nr 240
Tallinn,20. mai 2019 46
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
sotsiaalmajanduslikest trendidest tulenevate ülesannetega, rahvusvaheliselt võetud
kohustustega ning riigi võimalustega.
Heaolu arengukava elluviimiseks on püstitatud kaks üldeesmärki, mis tulenevad riigi
eelarvestrateegia 2016–2019 peatükist „Sotsiaalkaitse ja tervis“ tulemusvaldkondadest
„Tööturg“ ning „Sotsiaalne kaitse“:
1. Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu.
2. Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem
sotsiaalne kaasatus.
Üldeesmärkide saavutamiseks on arengukavas püstitatud neli alaeesmärki:
1. Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning
kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist.
2. Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku
sotsiaalkaitse toel paranenud.
3. Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus
osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud.
4. Naistel ja meestel on võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus kõigis
ühiskonnaelu valdkondades.
Õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärk toetab osaliselt heaolu arengukava
esimest eesmärki pikendada kvaliteetset tööelu. Heaolu arengukava alaeesmärgid
keskenduvad küll töökeskkonnale (teadlikkus töötervishoiust ja tööohutusest), mis ei ole
väliskeskkond.
ÕVP meetmed ei ole vastuolus heaolu arengukavaga.
Tallinn,20. mai 2019 47
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
7 VÄLISMÕJUD EHK MEETMETE MÕJU ERINEVATELE
VALDKONDADELE
Mõju hindamise seisukohast võib keskkonna laias laastus jagada kolme rühma:
• looduskeskkond;
• sotsiaalne keskkond;
• majanduskeskkond.
Tavaliselt keskendub keskkonnamõju (strateegiline) hindamine looduskeskkonnale ja läbi
looduskeskkonna muutuse ka inimese tervisele ja heaolule. Sellest tulenevalt on tihtilugu
strateegiliste planeerimisdokumentide mõjude hindamise fookus rohkem kaldu
looduskeskkonna poole. Antud KSH aruandes püütakse lisaks looduskeskkonnale anda
ülevaade ka mõjust sotsiaalkeskkonnale ja majanduskeskkonnale. Hindamisel
kasutatakse justiitsministeeriumi poolt välja töötatud mõjude hindamise metoodika36
elemente.
7.1 Looduskeskkond
Õhusaasteainete vähendamise programm eesmärk on vähendada teatavate saasteainete
heidet. Välja pakutud ÕVP meetmed näevad ette keskkonda koormavate tegevuste
vähendamist.
Põllumajandusmeetmete rakendamisel tuleb neid vaadata koos veekaitsemeetmetega
(vaata lähemalt peatükk „6.2.9 Vesikondade veemajanduskavad 2015–2021“). Vastasel
juhul võib tekkida olukord, kus varem õhku paiskunud lämmastikühendid suunatakse
mulda ja sealt edasi veekeskkonda. Ekspert ei hinda välja pakutud meetmeid
ebaõnnestunuks, kuid juhib tähelepanu, et nende liiga kitsal käsitlemisel võib
ammoniaagi õhuheitmete vähendamise üks eesmärke, eutrofeerumise vähendamine,
saada vastupidise tulemuse. Kui õhku heidetuna ammoniaak hajub ja sadeneb suhteliselt
suurele pinnale ja suhteliselt ühtlaselt (sh metsad, mis võivad seda kasutada
toitaineallikana), siis liigses koguses ja valel ajal põldu küntuna toimub välja leostumine
suhteliselt väiksemalt alalt ja kontsentreeritumana.
Transpordi valdkonda puudutavad meetmed näevad ette ühistranspordi ja kergliikluse
(jalgratas) kergliikluse kasvu stimuleerimist. Meetmeteks on ühistranspordi võimaluste
parandamine (ruumiline planeerimine, raudteevõrgu arendamine) ja oma sõiduki
kasutamise muutmine ebamugavamaks (linnade parkimispoliitika, ruumiline
36
Mõjude hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2012.
https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/mojude_hindamise_metoodika.p
df
Tallinn,20. mai 2019 48
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
planeerimine). Meetmed on põhimõtteliselt suunatud kohtadesse, kus juba toimub
oluline keskkonnakasutus ning kasutust vähendatakse. Keskkonnakasutust võib
mõningal määral tõsta põhiraudteevõrgu kasutuse laiendamise meede.
Keskkonnakasutuse suurenemine toimub ehitamise ajal, kui on vaja maavarasid
(raudteetamm). See sisaldab RailBaltic-ut37 kui ka muu raudteevõrgu laiendamist ja
arendamist, (nt Tallinnast raudtee taaspikendamine Haapsaluni või lausa
38;39;40;41 42
Rohukülani ning tugev huvi Tallinna ringraudtee rajamiseks ). Haapsalu raudtee
mõjud on juba valdavas osas hinnatud. Tallinna ringraudtee mõjude hindamise näeb ette
kehtiv keskkonnaõigus43. Raudteeprojektide mõjude hindamisega selgitatakse
asjakohased mõjud (maavarade kasutus, barjäärid loomade liikumisele, müra mõju
läheduses olevatele inimestele jm) ja leevendusmeetmed.
Arvestades eelkirjeldatud eeldusi pole ÕVP meetmete rakendamisel ette näha olulist
vahetut, kaudset, kumulatiivset, sünergilist, lühi- ja pikaajalist ebasoodsat mõju
looduskeskkonnale, sealhulgas bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele,
taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele ja
jäätmetekkele.
7.2 Sotsiaalkeskkond
Õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärkide saavutamise mõju inimesele ja
tema heaolule on ilmsed. Puhtam elukeskkond vähendab haigestumise riske, tõstab
tervena elatud aastaid ning töövõimelise eluiga.
Meetmete sotsiaalse mõju hindamisel lähtutakse mõjude hindamise metoodikas44
toodud kontrollküsimustikust. Oluline on tähele panna, et küsimustele vastates ei ole
37
http://railbaltic.info/et/materjalid/keskkonnamoju-strateegiline-hindamine-ksh
38
http://sauevald.ee/documents/17893729/18837349/Turba-
Ellamaa+raudtee+KMH+programm.pdf/055886e1-3c53-41e9-9284-0d26f9f007dc
39
https://www.tja.ee/et/keskkonnamoju-hindamise-teated
40
https://www.err.ee/880578/riisipere-turba-raudteed-tahab-ehitada-viis-pakkujat
41
https://maakonnaplaneering.ee/107
42
https://www.err.ee/904171/harju-omavalitsused-tahavad-rail-balticu-projekteerimisel-
ringraudteega-arvestamist
43
KeHJS § 6 lg 1 p 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018045
44
Mõjude hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2012. Lk 30-34
https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/mojude_hindamise_metoodika.p
df
Tallinn,20. mai 2019 49
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
mõeldud eesmärgi saavutamisega kaasneva saasteainete vähenemise mõjudele, vaid
meetmete (ehk elu korraldusse sisse viidavate muudatuste) mõjudele.
hallil taustal on teemad, millele meetmetel puudub mõju,
punakal taustal on teemad, kus meetmetel on teatud ohte
rohelisel taustal on teemad, kus meetmetel on positiivne mõju
1.1. Kas õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed mõjutavad hoolekande- ja
tervishoiuteenuste korraldust ja inimeste tervist?
1.1.1. Kas eelnõu mõjutab otseselt või kaudselt Ei, ükski meede inimese tervisele halvasti ei
inimeste vaimset või füüsilist tervist, sh mõju. Mõnel meetmel (nt kergliikluse
suremust, haigestumust, puudega isikuid jne? soosimine) võib läbi liikumise suurenemise
positiivne mõju.
1.1.2. Kas eelnõu mõjutab haiguste või Üldiselt mitte, kuid väiksemate
tervisekahjustuste riskitegureid (elutingimuste, veeretakistusega rehvide meetme juures
müra, õhu, vee jm keskkonna, sh töökeskkonna tuleb arvestada asjaoluga, et alati toonitada
mõju tervisele, turvalisust, vigastuste ohtu jne)? ka parema märghaarduvuse klassi eelistamise
vajadust. Lisaks on teada, et talverehvide
korral on parem lume- ja jäähaarduvus
pöördvõrdelises seoses märghaardumise
klassiga (Euroopa Komisjon, 2017). See
tähendab, paremate lume- ja jää
haarduvusnäitajate korral on halvem
veehaarduvusnäitaja. Ostja poolt valede
järelduste vältimiseks peab teavitus
sisaldama ka eeltoodud infot (parema lume-
ja jäähaarduvuse üle ei saa otsustada
veehaarduvuse näitaja järgi)..
1.1.3. Kas eelnõu mõjutab inimeste Teataval määral võivad inimesed paremate
tervisekäitumist ja tervise eeldusi, sh tubaka- ja eelduste loomisel (mugavam ühistransport
alkoholitoodete tarbimine, füüsiline tegevus, ning kergliikluskorraldus) eelistada jalgsi ja
tervislik toitumine, vaba aja veetmine? jalgrattaga liikumist autole. See tähendab
suuremat füüsilist aktiivsust.
1.1.4. Kas eelnõu mõjutab inimeste vajadust Füüsilise aktiivsuse tõusuga võib pigem
tervishoiu- või hoolekandeteenuste järele? vajadus väheneda.
1.1.5. Kas eelnõu mõjutab meditsiiniasutuste Meetmetel puudub seos meditsiini- ja
tervishoiuteenuse või hoolekandeteenuste hoolekandeteenuste pakkumisega.
pakkumist, nende kättesaadavust
(piirkondlikku, ajalist jne) ja kvaliteeti?
Tallinn,20. mai 2019 50
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
1.1.6. Kas eelnõu mõjutab tervishoiu- või Meetmetel puudub seos tervishoiu-
hoolekandesüsteemi toimimist, sh tervishoiu hoolekandesüsteemi toimimisega.
või hoolekandesüsteemi rahastamist, ja
jätkusuutlikkust?
1.1.7. Kas eelnõu mõjutab tervishoiu- või Meetmega muutub küll raskeveokite
hoolekandeteenuste eest tasumist, sh maksustamissüsteem, kuid see asendab
patsientide makstavat osa ja patsientide olemasolevat maksu. Meetme taotluseks on
sissetulekute vähenemist haiguse ajal? sõidetud kilomeetrite vähendamine, mitte
tasu tõstmine. Seetõttu ei ole ette näha ka
kaupade (sh meditsiinikaupade) hinna tõusu.
1.2. Kas õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed mõjutavad leibkondade
toimetulekut?
1.2.1. Kas eelnõu mõjutab leibkondade kulusid Välja on pakutud meetmed, millel puudub
või tulusid (nt muutuvad maksumäärad või - negatiivne mõju leibkondade kuludele. See
baas, toetused) või leibkondade vara hulka või tähendab, et otseseid ja kaudseid
väärtust? maksustamise meetmeid ei ole plaanitud.
1.2.2. Kas eelnõu mõjutab (suurendab või Kuna otseseid ega kaudseid maksumeetmeid
vähendab) elanikkonnarühmade sotsiaal- plaanitud pole, puudub negatiivne mõju
majanduslikku ebavõrdsust, tõrjutust, vaesust? majanduslikule ebavõrdsusele. Plaanitud
See tähendab, et mõne sotsiaalse grupi meetmed ei erista ühiskonnas olevaid
(riskigrupi) toimetulek muutub rohkem kui gruppe. See tähendab, meetmeid ei ole
mõnel teisel grupil. Mõju ilmneb nt plaanitud rakendada ühiskonnagruppide
üksikvanemate, vanemaealiste, puudega põhiselt ja ei ole ette näha, et meetmed
inimeste, lasterikaste perede, võiksid mõjuda erigruppidele
rahvusvähemuste, teatud piirkonna elanike, (maailmavaatelised, usulised, seksuaalsed jm)
teatud ameti esindajate või teiste gruppide erinevalt.
toimetulekus.
1.2.3. Kas muutub elanikkonna risk langeda alla Meetmed sellist mõju ei avalda.
vaesuspiiri?
1.3. Kas õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed mõjutavad tööturgu?
1.3.1. Kas eelnõu mõjutab tööhõivet (ka Meetmetel puudub märkimisväärne mõju
vaeghõive, sunnitud juhuslik töötamine), tööhõivele. Teatud määral võib tekkida
töötust, mitteaktiivsust? töökohti juurde autode kooskasutuse ja
ühistranspordi laiendamise meetmest.
Tallinn,20. mai 2019 51
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
1.3.2. Kas eelnõu mõjutab erinevate Meetmetel puudub mõju erinevatele
sotsiaalsete rühmade tööhõivet, töötust, sotsiaalsetele rühmadele.
mitteaktiivsust (nt noored, vanemaealised,
naised, puudega ja pikaajalise
terviseprobleemiga inimesed, erinevas
piirkonnas elavad inimesed, erinevate ametite,
oskuste ja teadmistega inimesed jne)? Kas
eelnõu mõjutab nende sotsiaalsete rühmade
ligipääsu tööturule, toetab või takistab neid?
1.3.3. Kas eelnõu mõjutab töötajate (naiste ja Meetmed ei muuda tööjõu liikumist.
meeste) liikumist kindlatele tegevusaladele, nt
ehitus, kindlatesse riikidesse ja regioonidesse,
näiteks Soome ja Tallinna, kindla juriidilise
vormiga tööandjate juurde, nt avalikku
sektorisse, kindlatele ametialadele, nt
kõrgemaid oskusi ja teadmisi nõudvatele
ametialadele, jne või vastupidi?
1.3.4. Kas eelnõu mõjutab tööandjate, sh Mõningal määral võib tekkida töökohti
äriühingute, riigi- ja kohaliku omavalitsuse seoses autode kooskasutuse ja
asutuste, kolmanda sektori organisatsioonide, ühistranspordi laiendamise meetmega aga
suure ja väikese töötajate arvuga tööandjad, mõju on väike.
tööjõu nõudlust (tööandjate loomine ja
kaotamine, töökohtade loomine ja
koondamine, töösuhte alustamine ja
lõpetamine)?
1.3.5. Kas eelnõu mõjutab kindlate tööandjate Meetmega muutub küll raskeveokite
rühmade, nt äriühingud, tegevusala, maksustamissüsteem (transpordiettevõtted),
majandusüksuse suurus töötajate järgi, kindlas kuid see asendab olemasolevat maksu.
piirkonnas tegutsevad ettevõtted, nõudlust Meetme taotluseks on sõidetud kilomeetrite
kindla tööjõu järele (nt kõrgelt haritud, kindlate vähendamine, mitte tasu tõstmine. Seetõttu
ametitega)? ei ole ette näha ka kaupade (sh
meditsiinikaupade) hinna tõusu.
Põllumajandusmeetmed on suunatud
põllumajandusettevõtetele. Eelduslikult
toimub meetme rakendamine läbi toetuste,
nagu muudki keskkonnameetmed
põllumajanduses.
Tallinn,20. mai 2019 52
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
1.3.6. Kas eelnõu mõjutab töötajate Ökonoomse juhtimise edendamine eeldab
koolitusvajadust? Kas eelnõu mõjutab juhtide koolitamist. Pole selge, kas meedet
koolituse kättesaadavust erinevatele töötajate rakendatakse kohustuslikuna kõigile
rühmadele? Kas eelnõu mõjutab täiendus- ja juhtidele (autokooli osa), kindlale sektorile
ümberõppe korraldust või kasutamist? (elukutselised autojuhid) või jääb see pigem
soovituslikuks. Meede ei mõjuta
koolitusvõimaluse kättesaamist. Ökonoomse
juhtimise koolituse teenus on turul olemas.
1.4. Kas õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed mõjutavad töösuhet?
1.4.1. Kas eelnõu mõjutab tähtajaliste Meetmetel puudub mõju töölepingutele.
töölepingute ja osaajaga töölepingute
sõlmimist – kas see mõjutab tööandja või
töötaja valikuid ja võimalusi?
1.4.2. Kas eelnõu mõjutab makstava töötasu Meetmetel puudub mõju töötasudele.
suurust?
1.4.3. Kas eelnõu mõjutab töötajate soovi ja Meetmetel puudub mõju teadmiste soovile.
võimalusi oskusi ja teadmisi täiendada ning
uusi teadmisi omandada?
1.4.4. Kas eelnõu mõjutab töötajate võimalusi Kaugtöö ja e-teenused annavad võimaluse
töö- ja eraelu ühitada, nt võimalust teha kodus töötamiseks, mis võimaldab tööd
karjääris paus hariduse omandamiseks, pere ja siduda eraeluga.
lastega seotud kohustuste täitmiseks jne?
1.4.5. Kas eelnõu mõjutab töötajate sotsiaalseid Meetmed ei mõjuta sotsiaalseid garantiisid.
garantiisid, nt pensioni,
töötuskindlustushüvitist jne?
1.5. Kas õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed mõjutavad töötervishoidu
ja tööohutust?
1.5.1. Kas eelnõu mõjutab tööst põhjustatud Tööst põhjustatud haigusi ei mõjuta. Mõned
haiguste ja haigustega seotud meetmed mõjutavad tööle jõudmist, töölt ära
terviseprobleemide esinemist? minemist ning tööalaselt liikumist
(autostumise vähendamine). Kokkuvõtvalt on
mõju eelduslikult positiivne, sest füüsiline
aktiivsus tõuseb.
Tallinn,20. mai 2019 53
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
1.5.2. Kas eelnõu mõjutab tööandjate- või Meetmed tööandjate motivatsiooni tervise
töötajatepoolset motivatsiooni tervise edendamise vallas ei muuda. Küll võib
edendamiseks, nt tervisespordivõimalused, ja tööandjal tekkida soov töötaja sõiduvahend
tööohutuse parandamiseks töökohal? asendada ühistranspordiga, mis tõstab
füüsilist aktiivsust.
1.5.3. Kas eelnõu mõjutab töötingimuste ja Meetmed kohapealseid töötingimusi ei
töökeskkonna edendamist tööandja poolt? muuda.
1.5.4. Kas eelnõu mõjutab tööandjate käitumist Meetmed töökeskkonnale ohtusid ei lisa.
tegelemisel töökeskkonna ohutegurite Teatav risk on optimaalsema
väljaselgitamise ja ohtude kõrvaldamise või veeretakistusega rehvide meetmel (vt
maandamisega? küsimus 1.1.2)
1.6. Kas õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed mõjutavad naiste ja meeste
olukorda ühiskonnas ning sugudevahelisi suhteid?
1.6.1. Plaanitud meetmed ei erista otseselt ega
kaudselt sugupooli.
Kas eelnõu mõjutab naiste ja meeste
igapäevaelu?
Kas meeste ja naiste vahel on selles valdkonnas
erinevusi (õigustes, kohustustes, võimalustes,
vastutuses, ressurssides, osaluses, soorollidega
seotud väärtustes ja normides)?
1.7. Kas õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed mõjutavad erinevatesse
sihtrühmadesse kuuluvate inimeste õigusi?
1.7.1. Kas eelnõu tagab igaühe õiguse mitte Meetmed ei adresseeri ühtegi sotsiaalset
saada ebavõrdse kohtlemise osaliseks? Kas gruppi eraldiseisvalt. Meetmete põhjal välja
eelnõu tagab igaühe õiguse mitte olla töötatavad soodustused on kätte saadavad
diskrimineeritud rassi, nahavärvuse, soo, keele, sõltumata rassist, nahavärvusest, soost,
päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude keelest, päritolust, usutunnistusest,
veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse poliitilistest või muudest veendumustest,
seisundi, vanuse, puude või seksuaalse samuti varalisest ja sotsiaalsest seisundist,
sättumuse või muude asjaolude tõttu? vanusest, puudest või seksuaalsest
sättumusest või muudest asjaoludest.
1.7.2. Kas eelnõu mõjutab erinevate Kuna otseseid ega kaudseid maksumeetmeid
sotsiaalsete rühmade toimetulekut, sh plaanitud pole, puudub negatiivne mõju
igapäevaelu toimetulekut (iseseisev elamine, toimetulekule.
õppimine, töötamine), elatustaset, sh näiteks
toetused vanemaealistele, lastega peredele,
puuetega inimestele, ja nende võimalusi teha
neile sobivat tööd?
Tallinn,20. mai 2019 54
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
1.7.3. Kas eelnõu puudutab erikohtlemist Meetmed ei puuduta erikohtlemist vajavate
vajavate või riskirühma kuuluvate inimeste või riskirühma kuuluvate inimeste sotsiaalset
sotsiaalset kaasatust? kaasatust.
1.7.4. Kas eelnõu mõjutab noorte sotsiaalseid Üldiselt on meetmete eesmärk soodustada
garantiisid (ravikindlustus, ühistranspordi ühistranspordi kasutusvõimalusi ja ka
sõidusoodustused, tasuta koolieine, kergliikluse võimalusi. Sellest lähtuvalt võib
õppevahendid, õppetoetused jms)? eeldada, et noorte sotsiaalsed garantiid
mõnevõrra paranevad.
1.7.5. Kas eelnõu mõjutab lapsi ja lastega Meetmed ei mõjuta otseselt lapsi ja lastega
perede heaolu ja tervist, toimetulekut, peresid. Kaudselt võivad meetmed avaldada
inimsuhteid, elukeskkonda, igapäevaelu mõju nendele gruppidele vastavalt sellel, kus
sujumist, osalemist ja võrdsust kas otse laste nad elavad (vt vastused küsimustele 1.7.2 ja
või kaudselt nende pere või kogukonna kaudu? 1.7.4).
1.8. Kas eelnõu mõjutab kodanike võimalusi Meetmed ei mõjuta kodanike võimalusi
osaleda ühiskondlikus elus ja seda mõjutada? osaleda ühiskondlikus elus.
1.8.1. Kas eelnõu mõjutab kodanike selliseid Meetmed ei mõjuta selliseid põhiõigusi nagu
põhiõigusi nagu sõnavabadus, sõnavabadus, ettevõtlusvabadus, eraelu
ettevõtlusvabadus, eraelu puutumatus jne? puutumatus jne.
1.8.2. Kas eelnõu mõjutab noorte võimalusi Meetmed ei mõjuta noorte võimalusi osaleda
osaleda ühiskondlikus elus? ühiskondlikus elus.
1.8.3. Kas eelnõu mõjutab mittetulunduslike Meetmed ei mõjuta mittetulunduslike
organisatsioonide maksukoormust? organisatsioonide maksukoormust.
1.8.4. Kas eelnõu mõjutab elanike Meetmed ei mõjuta elanike ühiskondlikku
ühiskondlikku aktiivsust (vabatahtlikku aktiivsust (vabatahtlikku tegevust,
tegevust, annetamist)? annetamist).
1.8.5. Kas eelnõu mõjutab mittetulunduslike Meetmed ei mõjuta mittetulunduslike
organisatsioonide aktiivsust ja arengut? organisatsioonide aktiivsust ja arengut.
1.9. Kas õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed mõjutavad haridussüsteemi
ja kultuuri korraldust?
1.9.1. Kas eelnõu mõjutab teadus- ja Tuntavat teadmistepõhise ühiskonna arengut
arendustegevust ning milline on eelnõu mõju ette näha ei ole. Teatud mõttes lähtuvad
teadmistepõhise ühiskonna arengule? kergliiklusteede rajamised ja parkimispoliitika
ja muud ruumilise planeerimise meetmed
teadmistepõhisusest.
Tallinn,20. mai 2019 55
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
1.9.2. Kas eelnõu mõjutab haridusteenuste, sh Ökonoomse juhtimise edendamine eeldab
alus-, põhi-, kesk-, kõrg- ja täiendusharidus, juhtide koolitamist. Pole selge, kas meedet
ning kultuuriteenuste kättesaadavust ja rakendatakse kohustuslikuna kõigile
kvaliteeti? juhtidele (autokooli osa), kindlale sektorile
(elukutselised autojuhid) või jääb see pigem
soovituslikuks.
1.9.3. Kas eelnõu mõjutab erinevate Meetmed ei mõjuta kultuuri arengut.
kultuurivaldkondade, sh teater, kino, muusika,
kunst, arhitektuur, kirjandus, rahvakultuur,
sport, meedia jne, arengut?
1.10. Kas eelnõu mõjutab rahvastiku arengut? Meetmed ei mõjuta rahvastiku arengut.
1.10.1. Kas eelnõu mõjutab sündimust? Meetmed ei mõjuta sündimust.
1.10.2. Kas eelnõu mõjutab sisse- või Meetmed ei mõjuta sisse- ega väljarännet.
väljarännet?
1.10.3. Kas eelnõu mõjutab rahvastiku soolis- Meetmed ei mõjuta rahvastiku soolis-
vanuselist struktuuri? vanuselist struktuuri.
1.10.4. Kas eelnõu mõjutab rahvusvähemuste Meetmed ei mõjuta rahvusvähemuste
olukorda Eestis? olukorda Eestis.
1.10.5. Kas eelnõu mõjutab rahvusvähemuste Meetmed ei mõjuta rahvusvähemuste
lõimumist? lõimumist.
1.10.6. Kas eelnõu mõjutab rahvusvähemuste Meetmed ei mõjuta rahvusvähemuste
kultuurilise ja keelelise omapära säilimist? kultuurilise ja keelelise omapära säilimist.
1.10.7. Kas eelnõu mõjutab asustuse Meetmed ei mõjuta asustuse paiknemist.
paiknemist?
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ei hinnata. Meetmed julgeolekule mõju ei avalda.
õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärkide saavutamine on Euroopa Liidu
riikide omavahel kokku lepitud kohustus.
Mõju regionaalarengule on kirjeldatud eelpool olevas kontrollküsimustikus.
Tallinn,20. mai 2019 56
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
7.3 Majanduskeskkond
KSH eesmärk ei ole teostada kulu-tulu analüüsi. Alljärgnevas tabelis antakse kvalitatiivne
ülevaade meetmete maksumuse mõju suunast. Kas maksumuse koormus tõuseb riigil või
erasektoril/kodanikul.
Tallinn,20. mai 2019 57
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
hallil taustal on teemad, millel rahalist mõju pole,
punakal taustal on teemad, mis tõstavad rahalist koormust
rohelisel taustal on teemad, mis langetavad rahalist koormust
MEEDE KIRJELDUS MÕJU SUUND ERASEKTOR MÕJU SUUND AVALIK
SEKTOR
Kilomeetripõhise teekasutustasu ↔ Eelduslikult summaarselt ↔ Eelduslikult
kehtestamine. maksekoormus ei muutu. Muutub vaid summaarselt
tasu viis ja motivatsioon võimalikult maksekoormus ei muutu.
Hetkel on raskeveokitel on
vähe sõita. Muutub vaid tasu viis ja
ajapõhine tasu, mis ei kajasta
motivatsioon võimalikult
tegelikku sõiduki kasutust.
vähe sõita.
Kilomeetripõhine tasu on
Raskeveokite teekasutustasud õiglasem, et maksustab
kasutamist (ehk ka saastamist).
EURO 6 klassi sõidukitel väiksem ↓ Muudab ostuhetkel üldiselt kallima ↑ Maksudest laekuva tulu
tasu. sõiduki tarbimistsükli kulutõhusamaks, vähenemine45.
ostuvõimaluste tõus45.
Gaasil töötavatel sõidukitel
väiksem tasu.
45
Kui meedet rakendatakse nii, et EURO 6 normi jaoks jääb tasu samaks ning madalamate normide sõidukite tasu tõuseb, on mõjud vastupidised.
Erasektorile maksukoormus tõuseb, ning riik saab rohkem raha.
Tallinn,20. mai 2019 58
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
MEEDE KIRJELDUS MÕJU SUUND ERASEKTOR MÕJU SUUND AVALIK
SEKTOR
Sõidukite soetamise ↓ Rahaline toetus võimaldamaks ↑ Kohustus toetust
Elektriautod soodustamine soetada ökonoomset kuid kallimat finantseerida.
sõidukit, valikuvõimaluste paranemine.
Planeerimis- ja ↓ Liikumisvõimaluste laienemine. ↔ Eeldab ruumilises
projekteerimistingimuste planeerimises täiendavat
tõhustamine ühistranspordi ja tähelepanu pööramist
Ruumilised ja maakasutuslikud kergliikluse kasutusmugavuse meetme teemadele.
meetmed linnades transpordi suurendamiseks.
energiasäästu suurendamiseks
KOV toetamine õhu- ja ↔ Ei pruugi erasektorile tuntavalt ↑ Kohustus toetust
kliimasaaste projektide ellu mõjuda. finantseerida.
viimiseks.
Võetakse kasutusele parema ↔ Vabatahtlikuna (teadlikkuse ↔ Vabatahtlikuna
energiamärgisega rehvid tõstmine) meetmel pigem pole rahalist (teadlikkuse tõstmine)
Sõidukite rehvid ja aerodünaamika (veeretaksitus, aerodünaamika, koormust. meetmel pigem pole
märghaardumine, jää- ja rahalist koormust.
lumeklass, jne).
Elektrifitseerimine, mugavate ↓ Liikumisvõimaluste laienemine. ↑ Kohustus täiendavalt
Põhiraudteevõrgu raudteevõrgu
reisirongide lisamine. toetada raudteevõrgu
elektrifitseerimine ja kasutuse
elektrifitseerimist ja
laiendamine
raudteetransporti.
Tallinn,20. mai 2019 59
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
MEEDE KIRJELDUS MÕJU SUUND ERASEKTOR MÕJU SUUND AVALIK
SEKTOR
Mahu- ja kaalukaubavedude ↓ Juhul, kui meedet rakendatakse ↑ Kohustus rajada
osakaalu lisamine (maanteelt atraktiivsuse tõstmise kaudu, võib atraktiivne taristu.
kaubaveo suunamine raudteele). eeldada, et kaupu hakatakse vedama
raudteel, kuna see on odavam.
Linnade parkimisnõuete ↔ Tõenäoliselt toimub parkimistasu ↑ Kohustus luua
uuendamine. tõus. Samas on valikuvõimalus liigelda parkimispoliitikat toetav
Linnade parkimispoliitika ühistranspordiga, sõidujagamisega või taristu (laadimispunktid,
Autode parkimiskohtade
rattaga. autode EURO klassist
vähendamine.
sõltuv parkimissüsteem).
Säästliku sõiduviisi ↔ Tõstab eraisikute kulusid seoses ↔ Eeldab konkreetse
propageerimine. osalise nõudega läbida ökonoomse nõude väljatöötamist.
sõidu koolitusi. Tõstab teenust
Ökonoomse juhtimise edendamine pakkuvate ettevõtete sissetulekut.
Ökonoomne sõit hoiab kütuse arvelt
kokku.
Tallinn,20. mai 2019 60
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
MEEDE KIRJELDUS MÕJU SUUND ERASEKTOR MÕJU SUUND AVALIK
SEKTOR
Riikliku jalgsi liikumise ja ↓ Liikumisvõimaluste laienemine. ↔ Eeldab nõude
jalgrattastrateegia väljatöötamine väljatöötamist. Avaliku
ning kompetentsi tõstmine sektori kompetents
avalikus sektoris. tõuseb.
Kergliikluse arendamine
Rattarendi laiendamine.
Ratta transpordi võimaluste
parendamine ühistranspordis.
Ühistranspordi kättesaadavuse ↓ Liikumisvõimaluste laienemine. ↑ Kohustus täiendavalt
Ühistranspordi teenuse lisamine
tõstmine. toetada ühistransporti.
Kaugtöö propageerimine sh ↓ Valikuvõimaluste suurenemine. ↔ Suuremalt jaolt seotud
inimeste teavitamine erinevate ühekordse kuluga.
transpordivõimaluste Juurutatud kaugtöö kord
Kaugtöö ja e-teenused
keskkonnasõbralikkusest. võimaldab hoida kokku
ametiruume ja seega ka
kulusid.
Sõidujagajate lubamine ↓ Valikuvõimaluste suurenemine. ↑ Maksudest saadava tulu
ühistranspordi rajale. vähendamine.
Autode kooskasutus
Parkimise soodustamine
Tallinn,20. mai 2019 61
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
MEEDE KIRJELDUS MÕJU SUUND ERASEKTOR MÕJU SUUND AVALIK
SEKTOR
Vedelsõnniku säilitamine telk- või ↔ Eeldatavasti rakendatakse ↑ Kohustus toetada
Vähesaastavad betoonkatusega hoidlates, samuti sõnnikuhoidlate renoveerimiseks keskkonnameetme
sõnnikuladustamistehnoloogiad kinnistes teras- või toetusmehhanism rakendamist
plastikmahutites
Vedelsõnniku sisestuslaotus ↑ Kuigi eeldatavasti rakendatakse ↑ Kohustus toetada
meetme võimaldamiseks keskkonnameetme
toetusmehhanism, on muldaviimine rakendamist (seadmete
aeganõudvam ja kütusekulukam. soetamine).
Lisaks eeldab see meede
Vähesaastavad
toitainebilansi arvutamist (vältimaks
sõnnikulaotustehnoloogiad
negatiivse mõju kasvu
veekeskkonnale), mis omakorda toob
kaasa vajaduse laotada sõnnikut
suuremale alale ja põllumehele alati
mitte kõige sobivamal ajal.
Väetiste kiire mulda viimine ↔ Osaliselt tõstab väetamise kulusid ↑ Kohustus toetada
Mineraalväetiste kasutamisest
(vt eelmist rida). Osaliselt vähendab keskkonnameetme
tekkinud ammoniaagi heitkoguste
kulu väetisele. rakendamist (seadmete
piiramine
soetamine).
Tallinn,20. mai 2019 62
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
Tabelist nähtub, et erasektorile avaldub rohkem positiivseid rahalisi mõjusid kui
negatiivseid ja avalikule sektorile vastupidi.
Õhusaasteainete vähendamise programmis (peatükk 5) on arvutatud meetmete
maksumus ning on jõutud põhimõtteliselt samale järeldusele – erasektoril on rohkem
tulu ja avalikul sektoril rohkem kulu.
Õhusaasteainete vähendamise programmi mõju saastetasudele on kvalitatiivselt
hinnates negatiivne. Põhjuseks asjaolu, et meetmetega suunatakse õhku heiteid
vähendama. Üldiselt tuleb sellist trendi pidada positiivseks, sest keskkonnatasude üks
eesmärkidest on keskkonnakasutuse piiramine. Üldpõhimõttena on keskkonnatasudest
saadud vahendite kasutamise suunaks keskkonnakahju hüvitamine. Antud juhul, kuna
õhku heitmete vähendamisega vähendatakse keskkonnakahju, väheneb ka vajadus
keskkonnakahju hüvitada.
Arvestades asjaolu, et ÕVP stsenaarium on BAU stsenaariumi üks alternatiiv, tuleb
meetmetega kaasnevate kuludega lihtsalt arvestada.
7.4 Piirülene mõju
Kahtlemata on õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärkide saavutamisel
piirülene mõju nii nagu ka teiste Euroopa Liidu riikide NEC-direktiivi eesmärkide
saavutamisel (kauglevi vähenemine Eestisse). Positiivne mõju ei eelda tegevuse
plaanimisel konsultatsiooni mõjutatavate riikidega.
ÕVP meetmed ei põhjusta olulist piiriülest mõju.
Tallinn,20. mai 2019 63
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
8 KAASNEVATE MÕJUDE OMAVAHELISED SEOSED JA MÕJUDE
LEEVENDAMISE MEETMED
Õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärk on ühesuunaliselt positiivse mõjuga
kõigile valdkondadele (looduskeskkond, sotsiaalkeskkond, majanduskeskkond). Paljud
õhusaasteinete vähendamise meetmed põhinevad teiste siseriiklike arengukavade ja
strateegiate meetmetel. See tähendab, et olulisi muudatusi teiste strateegiate meetmete
rakendamisse ja eesmärkide saavutamisse ei ole põhjust ette näha.
Siiski juhib ekspert tähelepanu järgnevale:
• Rehvide veeretakistuse meetme rakendamisel alati toonitada ka parema
märghaarduvuse klassi eelistamise vajadust. Lisaks on teada, et talverehvide
korral on parem lume- ja jäähaarduvus pöördvõrdelises seoses märghaardumise
klassiga (Euroopa Komisjon, 2017). See tähendab, paremate lume- ja jää
haarduvusnäitajate korral on halvem veehaarduvusnäitaja. Ostja poolt valede
järelduste vältimiseks peab teavitus sisaldama ka eeltoodud infot (parema lume-
ja jäähaarduvuse üle ei saa otsustada veehaarduvuse näitaja järgi).
• Vedelsõnniku sisestamise meetme juurutamisega veekeskkonnale täiendava
negatiivse mõju vältimiseks rakendada pingutusi ka toitainebilansi järkjärguliseks
rakendamiseks põllumajanduses.
• Põllumajanduse ja kalanduse arengukava on alles valmimisjärgus. Ekspert
soovitab õhusaasteainete vähendamise programmi rakendamise eest vastutajatel
töötada selle nimel, et põllumajanduse ja kalanduse arengukava sisaldaks viited
õhusaasteainete vähendamise programmile46, ühes konkreetsete meetmetega.
Kindlasti peavad viited sisaldama ka vajadust säilitada põllul optimaalne
toitainebilanss.
46
Praegu on Põllumajanduse ja kalanduse arengukavas viide sellele, et programm algatati.
Tallinn,20. mai 2019 64
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
9 ALTERNATIIVIDE KAALUMINE
Õhusaasteainete vähendamise programm on osa Euroopa Liidu puhta õhu paketist
(Euroopa Nõukogu, 2018). Õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärgid on
kehtestatud NEC-direktiiviga, mis tähendab, et need on kohustuslikud kõigile Euroopa
Liidu liikmesriikidele. Seetõttu ei saa olla kaalutavaks alternatiiviks eesmärkidest
loobumine.
Eesmärkide saavutamiseks koostati õhusaasteainete vähendamise programm.
Programmis töötati läbi kaks stsenaariumit:
• olemasoleva olukorra jätkumine (BAU stsenaarium)
• meetmete rakendamine eesmärkide saavutamiseks (ÕVP stsenaarium)
BAU annab ülevaate trendidest olemasolevate tingimuste jätkumisel. Andmete analüüsile
toetudes selgus, et BAU stsenaariumi rakendumisel ei saavutata kõiki NEC-direktiivi
õhusaasteainete heitkoguste vähendamise eesmärke. Sellest lähtuvalt tuli välja töötada
meetmed eesmärkide saavutamiseks.
KSH käigus kontrolliti meetmete vastavust seotud arengukavadega ning välismõjude
esinemist, mõjude olulisust ja leevendusmeetmeid. KSH tuvastas kindlate meetmete
riske, mida samas on edaspidistes etappides võimalik maandada. Kokkuvõtvalt on
õhusaasteainete vähendamise programmis välja pakutud meetmete pakett ühes
leevendavate meetmetega rakendatav vastuoluta arengukavadele ja olulise negatiivse
välismõjuta.
ÕVP stsenaariumiga välja pakutud meetmed toovad endaga kaasa lähiajas avaliku sektori
majandusliku kulu (ja osaliselt ka tulu). Üldiselt on see paratamatu enamuste
keskkonnaeesmärkide saavutamiseks kuid vajalik jätkusuutliku arengu tagamiseks (sh
majanduslik kasu kaugemas tulevikus).
Eelnevast võib järeldada, et õhusaasteainete vähendamise programmi ainuvõimalikuks ja
sobivaks alternatiiviks on ÕVP meetmete rakendamine ühes KSH-s välja pakutud riske
maandavate meetmetega (vt peatükk 8).
Tallinn,20. mai 2019 65
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
10 ÜLEVAADE MÕJU HINDAMISEGA KAASNENUD RASKUSTEST
Üldiselt jaotatakse arengukavade ja programmide struktuur kuni nelja ossa:
1. Visioon
2. Eesmärk
3. Meede
4. Tegevus
See, milliseid osi arengukavas või programmis käsitletakse sõltub asjaoludest ja on
koostamise korraldaja otsustada.
Õhusaasteainete vähendamise programmiga seatakse potentsiaalsed meetmed ning
poliitika suuniste soovitused, et täita Eestile aastateks 2020 ja 2030 kehtestatud
õhusaasteainete vähendamise kohustusi. Varasemates uuringutes välja töötatud
meetmetel on õhusaasteainete vähendamise programmi üle toodud kohati osaliselt.
Näiteks transpordimeetmetest sõidukite rehvide ja aerodünaamika osas ei ole selge, kas
meedet plaanitakse ainult raskeveokitele nii nagu algses dokumendis (Finantsakadeemia
OÜ, 2018), või meede kohaldub kõigile sõidukitele. Pole ka näiteks selge, milline on piisav
energiaklass (A, B vm?). Terviklikkuse huvides on mõistlik meetmeid nende rakendamise
alustamise eel kirjeldada täpsemalt lahti.
Võib eeldada, et tööstusele väljastatud keskkonnalubade muutmise järele vajadus
puudub. Samas pole veel selge, kuivõrd võib osutuda vajalikuks põllumajandussektoris
väljastatud lubade muutmine.
Tuleb arvestada, et strateegilise planeerimisdokumendi mõju hindamine toimub
planeerimisdokumendiga samal üldistustasemel. Seetõttu on ootuspärane, et ka mõjude
kirjeldused on pigem üldistavad ning keskkonna-, sotsiaalkaitse ja majandushuvide
põhimõtteid kirjeldavad. Mõjude hinnangud võivad kohati erineda välja töötatud
tegevuste suundadest. Samas säilitab mõju hindamine oma adekvaatsuse, kui tegevuste
väljatöötamisel arvestatakse KSH-s toodud tähelepanekutega.
Tallinn,20. mai 2019 66
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
11 ETTEPANEKUD KESKKONNASEIRE TEOSTAMISEKS
Õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärk on teatavate õhusaasteainete heite
vähendamine ning tulemuseks paranenud rahva tervis ja eluslooduse seisund.
Eesmärkide saavutamiseks on välja töötatud meetmed.
Õhusaasteainete vähendamise programmis (peatükk 6) on kirjeldatud õhukvaliteedi
hindamise vajalikkusest (keskkonnaseire).
Õhusaasteainete vähendamise programm eeldab meetmete integreerimist erinevatesse
valdkondadesse ja teiste arengukavade meetmete elluviimist. Soovitav on jälgida, kas,
millal ja mil määral on vajalikud meetmed integreeritud teistesse arengukavadesse ning
koguda teavet, mil määral meetmeid on rakendatud. Eriti tuleb tähelepanu pöörata
peatükis 8 „Kaasnevate mõjude omavahelised seosed ja mõjude leevendamise meetmed“
toodud riskide maandamise leevendusmeetmete rakendamise jälgimisele. Kõrvutades
ülevaade meetmete rakendamisest õhusaasteinete heitkoguste inventuuri andmetega on
võimalik selgitada, kas plaanitud meetmed on olnud piisavalt tõhusad eesmärkide
saavutamiseks. Ülevaadet rakendatud meetmetest ja inventuuri andmetest on mõistlik
koostada kord aastas.
Viis aastat pärast põllumajandusmeetmete rakendamist on soovitav teha kokkuvõte
meetmete rakendamise eelsel perioodil (5 aastat) ja järgsel perioodil (5 aastat) toimunud
toitainesisalduse muutustest veekogumites47. Kui selgub, et üldlämmastiku sisaldus
veekogumites on teinud ebaloomuliku tõusu, tuleb põhjalikumalt uurida, milline seos
võib sellel olla õhusaasteainete vähendamise programmi meetmetega.
47
Statistikat teeb Keskkonnaagentuur.
Tallinn,20. mai 2019 67
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
12 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD
Tallinn,20. mai 2019 68
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
13 KASUTATUD KIRJANDUS
Aan, Anne ja Pello, Artto. 2018. Eesti Keskkonnakasutuse Välismõjude rahasse
hindamise analüüs, I etapp. Lisa 1 Saasteainete väljutamine välisõhku ja ebameeldiv lõhn
- ülevaade keskkonnakasutuse keskkonnamõjude kujunemisest ja hindamisest DPSIR-
kontseptsiooni arvestava metoodika abil. s.l. : Estonian, Latvian & Lithuanian Environment
OÜ; Maves AS, 2018.
Asi, Endla ja Õunap, Heino. 2007. Metsade tervislik seisund . Aastaraamat Mets. 2007.
a.
Euroopa Keskkonnaagentuur. Euroopa Keskkonnaagentuur. Air Pollution.
[Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 30. 03 2019. a.]
https://www.eea.europa.eu/themes/air/country-fact-sheets/estonia.
Euroopa Komisjon. 2017. Assessment of the need to review Regulation (EC) No
1222/2009 of the European Parliament and the Council on the labelling of tyres with
respect to fuel efficiency and other essential parameters. 2017.
—. 2013. Euroopa Komisjon. Questions and answers on the EU Clean Air Policy Package.
[Võrgumaterjal] Euroopa Komisjon, 18. 12 2013. a. [Tsiteeritud: 25. 01 2019. a.]
http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-13-1169_et.htm.
Euroopa Nõukogu. 2018. Euroopa Nõukogu. Puhta õhu pakett: Euroopa õhukvaliteedi
parandamine. [Võrgumaterjal] Euroopa Nõukogu, 21. 11 2018. a. [Tsiteeritud: 25. 01 2019.
a.] https://www.consilium.europa.eu/et/policies/clean-air/.
Euroopa Parlament ja Euroopa nõukogu. 2016. EUR-Lex. Directive (EU) 2016/2284 of
the European Parliament and of the Council of 14 December 2016 on the reduction of
national emissions of certain atmospheric pollutants, amending Directive 2003/35/EC and
repealing Directive 2001/81/EC (Text with EEA relevance. [Võrgumaterjal] 17. 12 2016. a.
[Tsiteeritud: 25. 01 2019. a.] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2016.344.01.0001.01.ENG.
Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu. 2013. EUR-Lex. Decision No 1386/2013/EU
of the European Parliament and of the Council of 20 November 2013 on a General Union
Environment Action Programme to 2020 ‘Living well, within the limits of our planet’ Text
with EEA relevance. [Võrgumaterjal] EUR-Lex, 28. 12 2013. a. [Tsiteeritud: 25. 01 2019. a.]
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32013D1386.
Euroopa Parlament ja nõukogu. 2010. EUR-Lex. Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010 , tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne
vältimine ja kontroll). [Võrgumaterjal] 17. 12 2010. a. [Tsiteeritud: 25. 01 2019. a.]
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32010L0075.
Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu. 2017. Euroopa Liidu Nõukogu
pressiteated. Õhukvaliteedi parandamine: EL on lähedal Göteborgi protokolli muudatuse
Tallinn,20. mai 2019 69
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
heakskiitmisele. [Võrgumaterjal] 17. 07 2017. a.
https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2017/07/17/agri-improving-
air-quality/.
Felzer, Benjamin S, et al. 2007. Impacts of ozone on trees and crops. C. R. Geoscience.
2007. a., 339.
Finantsakadeemia OÜ. 2018. Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja
jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis. s.l. : Sihtasutus
Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2018.
Finantsakateemia OÜ. 2018. Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja
jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis. s.l. :
Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2018.
HELCOM. HELCOM. Agriculture basic facts. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 17. 04 2019. a.]
http://www.helcom.fi/action-areas/agriculture/basic-facts/.
Idavain, Jane, et al. 2015. Põlevkivisektori tervisemõjude uuring: kooliõpilaste
hingamisteede ja allergiate uuring. s.l. : Tartu Ülikool ja Terviseamet, 2015.
Karofeld, Edgar. 1994. Human impact on bogs. The Influence of Natural and
Anthropogenic Factors on the Development of Landscapes. The results of a comprehensive
study in NE Estonia. 1994. a., Kd. 2.
Keskkonnaagentuur. 2018. Estonian Informative Inventory Report 1990-2016. 2018. a.
—. 2018. Keskkonnaagentuuri koduleht. Välisõhu keskkonnanäitajad. [Võrgumaterjal]
Keskkonnaagentuur, 14. 11 2018. a. [Tsiteeritud: 27. 01 2019. a.]
https://keskkonnaagentuur.ee/et/ohugraafikud.
Keskkonnaministeerium. 2016. Vesikondade veemajanduskavad. s.l. : Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuaril 2016. a, 2016. a.
Kont, Are, et al. 1994. The kame field ecosystems studied on landscape transects. Eesti
Teadusteakadeemia Ökoloogia instituut. 1994. a., Kd. 2.
Loigu, Enn, et al. 2011. Põllumajanduse hajukoormuse piiramise meetmete
väljatöötamine ja nende tõhususe hindamine. Hinnang pinnaja põhjavee hea seisundi
saavutamise ja veesäästu võimaluste kohta. Tallinn : s.n., 2011.
Mandre, Malle ja Tuulmets, Liivi. 1995. Biochemical indication of dust impact on forest.
Dust pollution and forest ecosystems : a study of conifers in an alkalized environment. 1995.
a., Kd. 3.
Möldre, Irje. 2014. “Energiamajanduse arengukava aastani 2030” keskkonnamõju
strateegiline hindamine. s.l. : Eesti Arengufond, 2014.
Orru, Hans. 2007. Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas. Peentest
osakestest tuleneva mõju hindamine. 2007. a.
Tallinn,20. mai 2019 70
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu MAVES
Orru, Hans, et al. 2014. Lühiülevaade tervise- ja keskkonnaseisundist Ida-Virumaal,
eelnevatest põlevkivisektoriga seotud tervise- keskkonnauuringutest ning soovitused
täpsemate terviseuuringute teostamiseks. 2014. a.
Orru, Hans, et al. 2016. Maapinnalähedase osooni õhusaaste ekspositsiooni analüüs ja
tervisemõjude hinnang. Tartu : Tartu Ülikool, 2016.
Orru, Hans, et al. 2011. Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele – peentest osakestest
tuleneva mõju hindamine kogu Eesti lõikes. s.l. : Tartu Ülikool, 2011.
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 2018. Välisõhu kvaliteedi seire 2017. 2018.
Paal, Jaanus, et al. 2010. Bog Recovery in Northeastern Estonia after the Reduction of
Atmospheric Pollutant Input. Restoration Ecology. The Journal of Society for Ecological
Restoration. 2010. a.
Paat-Ahi, Gerli, Kallavus, Kadi ja Harzia, Hedi. 2018. Eesti keskkonnakasutuse
välismõjude rahasse hindamise analüüs, I etapp. Lisa 9a Tervisemõjude hindamise
tervikülevaade. 2018. s.l. : SA Mõttekoda Praxis, 2018.
Ploompuu, Tõnu ja Kannukene, Leiti. 1988. Kirde-Eesti rabade tulevik,. Eesti IV
ökoloogiakonverents. Kaasaegse ökoloogia probleemid. Ökoloogia ja ühiskond. 1988. a.
Tartu Ülikool ja Terviseamet. 2015. Põlevkivisektori tervisemõjude uuring. s.l. : Tartu
Ülikool ja Terviseamet, 2015.
Yamai, K, et al. 2003. Ozone exposure over two growing seasons alters root‐to‐shoot
ratio and chemical composition of birch (Betula pendula Roth). Global Change Biology.
2003. a., 9.
Tallinn,20. mai 2019 71
Tallinn 27.06.2019 nr 1-2/19/462
nr 1-2/19/276 kehtivuse peatamine
nr 1-
aastateks 2020
Peatan keskkonnaministri 29.03.2019. -
iku programmi aastateks 2020
halduskohtule
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister