dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

„Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“

Sotsiaalministeerium · 2. juuli 2019
Viit
1.2-3/1732-1
Registreeritud
2. juuli 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Alice Sündema (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
16. juuli 2019

Failid

  • 📎HTM-2609.asice1050 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf68 KB

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: 2.07.2019 nr 8-2/19/2609 Sotsiaalministeerium Rahndusministeerium Arvamuse avaldamiseks: Eesti Üliõpilaskondade Liit Rektorite Nõukogu Rakenduskoolide Rektorite Nõukogu SA Archimedes Ministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. eelnõu.pdf; 2. seletuskiri.pdf. Sander Pelisaar 735 0261 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU 02.07.2019 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Eelnõu Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 15 lõike 4 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala ja stipendiumite liigid (1) Määrusega kehtestatakse üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ning määramise üldtingimused ja kord. (2) Üliõpilaste stipendiumite liigid on järgmised: 1) erialastipendium; 2) tulemusstipendium; 3) doktorandistipendium; 4) erivajadustega üliõpilaste stipendium; 5) asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium. § 2. Stipendiumite taotlemine (1) Rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasel on õigus taotleda käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud stipendiumit, kui ta vastab järgmistele tingimustele: 1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel või ta viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks; 2) ta õpib täiskoormusega, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erialastipendiumit, omandades kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi, või juhul, kui ta taotleb erivajadustega üliõpilaste stipendiumit; 3) ta õpib õppeasutuses, millele eraldatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu kõrgharidustaseme õppeks tegevustoetust, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadustega üliõpilaste või asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumit; 4) ta ei viibi akadeemilisel puhkusel, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadustega üliõpilaste stipendiumit; 5) ta vastab muudele õppeasutuse või Haridus- ja Teadusministeeriumiga lepingu sõlminud riigi sihtasutuse (edaspidi stipendiumi maksja) poolt käesoleva määruse alusel stipendiumi määramiseks kehtestatud ja eelnevalt avalikustatud tingimustele, mis tehakse teatavaks stipendiumi maksja veebilehel. 2 (2) Üliõpilane esitab stipendiumi maksjale taotluse erialastipendiumi ja tulemusstipendiumi saamiseks kaks korda õppeaastas, muude stipendiumite puhul üks kord õppeaastas. Stipendiumi maksjad kehtestavad taotluste esitamise täpse aja. (3) Kui rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilane vastab mitmele käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud stipendiumi taotlemise tingimusele, on tal õigus saada mitut stipendiumit korraga. (4) Doktorandil on õigus taotleda erivajadustega üliõpilaste stipendiumit, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 5 nimetatud tingimusele, ning doktorandistipendiumit, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud tingimustele. Kui doktorant vastab mõlema stipendiumi taotlemise tingimustele, on tal õigus saada mõlemat stipendiumit korraga. (5) Kõiki käesolevas määruses nimetatud stipendiumeid, välja arvatud tulemusstipendium, on üliõpilasel õigus taotleda alates tema immatrikuleerimise õppeaasta esimesest semestrist. Tulemusstipendiumit on üliõpilasel õigus taotleda alates tema immatrikuleerimise õppeaasta teisest semestrist. § 3. Stipendiumite määramine ja maksmine (1) Rakenduskõrgharidusõppes, bakalaureuseõppes, magistriõppes ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes määratakse tulemusstipendiumid ja erialastipendiumid kaks korda õppeaastas viieks ja muud stipendiumid üks kord õppeaastas kümneks õppekuuks. Doktorandistipendium määratakse kaheteistkümneks kuuks aastas. Erivajadustega üliõpilaste stipendium määratakse doktorandile kümneks kuuks õppeaastas. (2) Stipendiumeid määratakse ja makstakse üliõpilastele stipendiumi maksjate kaudu õppekava nominaalkestuse jooksul. Taotlus stipendiumi määramise menetlemiseks esitatakse asjaomastele asutustele, kes kehtestavad stipendiumite määramise ja maksmise täpsemad tingimused ja korra. (3) Tulemusstipendiumit maksavad õppeasutused, kellele riik on tegevustoetuse andmisel eraldanud stipendiumifondi. Erialastipendiumit ja doktorandistipendiumit maksavad õppeasutused või Haridus- ja Teadusministeeriumiga lepingu sõlminud riigi sihtasutus. Erivajadustega üliõpilaste stipendiumit ning asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumit maksab Haridus- ja Teadusministeeriumiga lepingu sõlminud riigi sihtasutus. (4) Stipendiumeid ei maksta üliõpilastele akadeemilisel puhkusel viibimise ajal või osakoormusega õppides, välja arvatud juhul, kui: 1) üliõpilane omandab kõrgharidust osakoormusega õpetajakoolituse õppekava järgi ning talle on määratud erialastipendium; 2) tegemist on keskmise, raske või sügava puudega ning õppekava täitva isikuga; 3) tegemist on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostja ning õppekava täitva isikuga; 4) tegemist on seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega akadeemilisel puhkusel viibiva ning õppekava täitva isikuga. (5) Erivajadustega üliõpilaste puhul diferentseeritakse üliõpilase stipendiumi suurus üliõpilase täidetava õppekava mahu alusel, muudel juhtudel üliõpilase täidetud õppekava mahu alusel. § 4. Erialastipendium 3 (1) Erialastipendiumi eesmärk on motiveerida üliõpilasi õppima täiskoormusega riigile prioriteetsetes valdkondades. (2) Erialastipendiumi suurus on 160 eurot kuus. (3) Erialastipendiumi suurus prioriteetsetel informaatika ja infotehnoloogia õppekavadel on 160–300 eurot kuus. § 5. Tulemusstipendium (1) Tulemusstipendiumi eesmärk on toetada ja tunnustada suurepäraseid õpitulemusi saavutavaid ja õppekava täies mahus täitvaid üliõpilasi. (2) Tulemusstipendiumi suurus on 100 eurot kuus. (3) Igal õppeaastal määratakse tulemusstipendium vähemalt samale arvule immatrikuleeritud üliõpilastele kui eelneval õppeaastal. (4) Tulemusstipendiumi määramise tingimused kehtestab kõrgkool. § 6. Doktorandistipendium (1) Doktorandistipendiumi eesmärk on toetada ja motiveerida riigile prioriteetsetes valdkondades või doktoriõpet toetavate meetmete raames täiskoormusega õppivaid doktoriõppe üliõpilasi. (2) Doktorandistipendiumi suurus on 440 eurot kuus. § 7. Erivajadustega üliõpilaste stipendium (1) Erivajadustega üliõpilaste stipendiumi eesmärk on toetada erivajadustega üliõpilasi kõrghariduse omandamisel. (2) Erivajadustega üliõpilaste stipendiumi suurus on: 1) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 510 eurot kuus; 2) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 148 eurot kuus; 3) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava ning punktides 1 ja 2 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 80 eurot kuus; 4) keskmisele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 325 eurot kuus; 5) keskmisele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 68 eurot kuus; 6) keskmisele puude raskusastmele vastava ning punktides 4 ja 5 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 60 eurot kuus. (3) Akadeemilisel puhkusel viibiva või osakoormusega õppiva õppetöös osaleva erivajadustega üliõpilase stipendiumi suurus diferentseeritakse üliõpilase täidetava õppekava mahu alusel. (4) Osakoormusega õppivale üliõpilasele makstakse erivajadustega üliõpilaste stipendiumit õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul. 4 § 8. Asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium (1) Asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi eesmärk on toetada sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel või § 1261 kohaselt asendushooldusel viibinud või perekonnaseaduse § 171 lõike 1 alusel eestkostja peres elanud täiskoormusega õppivate nende üliõpilaste kõrghariduse omandamist, kes on immatrikuleeritud hiljemalt kolm aastat pärast keskhariduse omandamist või kes jätkavad õppimist magistriõppes hiljemalt 12 kuud pärast rakenduskõrgharidusõppe või bakalaureuseõppe lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus. (2) Asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi suurus on 160 eurot kuus. § 9. Rakendussätted (1) Määrust kohaldatakse alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastele 2013/2014. õppeaasta teisest semestrist alates, välja arvatud erialastipendiumi, erivajadustega üliõpilaste stipendiumi ning asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi puhul, mida neil on võimalik taotleda 2014/2015. õppeaastast alates. (2) Enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele kohaldatakse määrust tulemusstipendiumi puhul alates 2016/2017. õppeaastast kuni õppe nominaalkestuse lõpuni. (3) Määrust kohaldatakse enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele doktorandistipendiumi puhul, mida neil on võimalik taotleda 2013/2014. õppeaasta teisest semestrist alates, ning erialastipendiumi, erivajadustega üliõpilaste stipendiumi ning asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi puhul, mida neil on võimalik taotleda 2014/2015. õppeaastast alates. (4) Käesoleva määruse § 8 tähenduses loetakse asendushooldusel viibinud isikuks ka kuni 31. detsembrini 2017. a kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse redaktsiooni alusel asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud isikuid ning pärast 1. jaanuari 2018. a perekonnas hooldamisel viibinud isikuid, kelle puhul on lapse perekonnas hooldamise lepinguid jätkatud sotsiaalhoolekande seaduse § 160 lõike 11 alusel. § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Indrek Reimand asekantsler (kõrgharidus, teadus ja keelepoliitika kantsleri ülesannetes Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Seni kehtiv Vabariigi Valitsuse määrus „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused“ on vastu võetud 20.12.2013 ning hiljem on selle põhiteksti muudetud. Vastavalt kõrgharidusseaduse § 15 lõikele 4 kehtestatakse senine Vabariigi Valitsuse tasandi määrus haridus- ja teadusministri määrusena. Eelnõuga ei kavandata senistes üliõpilaste stipendiumite liikides, suuruses või määramise üldtingimustes sisulisi muudatusi ning määrus kehtestatakse eelkõige seetõttu, et määruse andja tasand uue kõrgharidusseadusega muutub. Eelnõuga määratakse ühtsed õiguslikud alused stipendiumite maksmiseks ning see koondab ühte õigusakti üliõpilaste toetamiseks mõeldud erinevad stipendiumid (v.a. õppetoetused, mille maksmist reguleeritakse õppetoetuste ja õppelaenu seadusega). Eelnõuga reguleeritakse tulemus- ja erialastipendiumi, doktorandistipendiumi, erivajadustega üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi ning asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi suurused ja nende määramise üldtingimused. Eelnõu kehtestatakse 1. septembril 2019. a jõustuva kõrgharidusseaduse § 15 lõike 4 alusel. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) kõrghariduse osakonna peaekspert Allan Padar (tel: 735 4070; [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi HTM-i õigusosakonna jurist Sander Pelisaar (tel: 7350 261; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1. Määruse reguleerimisala ja stipendiumite liigid Eelnõu § 1 lõiked 1-2 – eelnõuga kehtestatakse riiklike stipendiumite suurused ja määramise üldtingimused erialastipendiumi, tulemusstipendiumi, doktorandistipendiumi, erivajadustega üliõpilaste stipendiumi ning asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi taotlemiseks. § 2. Stipendiumite taotlemine Eelnõu § 2 lõige 1 – Stipendiumi taotlemise tingimused jäävad samaks. Täiskoormusega õppival ning akadeemilisel puhkusel mitteviibival rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes ja magistriõppe üliõpilasel on õigus kõigi paragrahvis 1 nimetatud stipendiumitele (v.a. doktorandistipendium). Stipendiumi saamiseks tuleb õppida õppeasutuses, millele eraldatakse riigieelarvest HTM-i kaudu tegevustoetust kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks. Jätkuvalt kehtib ka stipendiumite taotlemise ja määramise üldtingimusena täiskoormuse nõue, välja arvatud kui üliõpilane taotleb erialastipendiumi, omandades kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi, või kui taotleb erivajadustega üliõpilaste stipendiumit. Stipendiumi ei ole õigus saada ka akadeemilisel puhkusel olles, välja arvatud juhul, kui õppur taotleb erivajadustega üliõpilaste stipendiumit. 1 Eelnõu § 2 lõiked 2-5 – eelnõuga ei muudeta seni kehtivaid tingimusi stipendiumite taotlemisel. Endiselt tuleb eriala- ja tulemusstipendiumi saamiseks esitada üliõpilasel taotlus kaks korda õppeaastas ning muude stipendiumide puhul üks kord. Üliõpilased, kes vastavad mitmele erineva stipendiumi taotlemise tingimusele, on õigus saada mitut stipendiumi korraga. Samuti on jätkuvalt üliõpilasel õigus taotleda kõiki määruses nimetatud stipendiume alates üliõpilase immatrikuleerimise õppeaasta esimesest semestrist, välja arvatud tulemusstipendiumi, mida määratakse vastavalt õppetöö tulemsutele alates esimese õppeaasta teisest semestrist. § 3. Stipendiumite määramine ja maksmine Eelnõu § 3 lõiked 1-2 – eelnõuga ei kavandata senistes üliõpilaste stipendiumite liikides, suuruses või määramise üldtingimustes sisulisi muudatusi. Tulemusstipendiumi ja erialastipendiumi määratakse jätkuvalt kaks korda õppeaastas viieks kuuks ning muid stipendiume (v.a. doktorandistipendium) üks kord õppeaastas kümneks kuuks ning taotlus tuleb esitada stipendiumi väljastavale asutusele. Doktorandistipendium määratakse doktorandile kaheteistkümneks kuuks aastas ning erivajadustega üliõpilaste stipendium doktorandile kümneks kuuks. Eelnõu § 3 lõiked 3-5 – võrreldes kehtiva määrusega ei maksta jätkuvalt stipendiume üliõpilastele akadeemilisel puhkusel viibimise ajal või osakoormusega õppides. Erandiks on kui üliõpilane omandab osakoormusega kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi ning talle on määratud erialastipendium. Samuti erivajadusega üliõpilased, kellel säilib stipendiumite saamise õigus ka akadeemilisel puhkusel viibides või osakoormusega õppides, kuid erivajadustega üliõpilase stipendiumi suurus diferentseeritakse sel juhul üliõpilase täidetava õppekava mahu alusel. Eelnõu on täiendatud lõikega 5, mis sätestab põhimõtte, et erivajadustega üliõpilaste puhul diferentseeritakse üliõpilase stipendiumi suurus üliõpilase täidetava õppekava mahu alusel, muudel juhtudel üliõpilase täidetud õppekava mahu alusel. § 4. Erialastipendium Eelnõu § 4 lõiked 1-3 – eelnõuga jätkatakse riigile prioriteetsetes valdkondades täiskoormusel õppivatele üliõpilastele erialastipendiumi maksmist. Erialastipendium aitab kaasa riigile olulistes valdkondades kõrgelt haritud spetsialistide ettevalmistamisele, mis annab omakorda tõuke riigile oluliste valdkondade arengule. Peamised valdkonnad, millele määratakse erialastipendium on õpetajakoolitus ning informaatika ja infotehnoloogia. Eelnõuga ei muudeta senist erialastipendiumite määramise ja maksmise põhimõtet. § 5. Tulemusstipendium Eelnõu § 5 lõiked 1-4 – võrreldes kehtiva määrusega ei muudeta tulemusstipendiumi tingimusi ega põhimõtteid. Stipendiumi määramisel võetakse eelkõige arvesse üliõpilase õpitulemused (paremusjärjestus õppekaval), samuti võib arvestata ka aktiivset ning silmapaistvat osalemist üliõpilas- ja muudes ühiskonnaelu tegevustes. Stipendiumi määramine ei ole sõltuv üliõpilase sotsiaalmajanduslikust olukorrast. Endiselt on tulemusstipendiumi määramise tingimused eelnõuga fikseerimata ning see ülesanne on jäetud kõrgkoolile, kuna õppeasutustes võib õpitulemuste hindamine olla erinev. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole uues määruses enam piirangut, mis välistaks õppekava täidetud mahu hulka arvestamast varasemate õpingute ja töökogemusega täidetud õppekava mahtu. 2 Muudatuse tingis asjaolu, et kuna varasemate õpingute ja töökogemusega arvestatud ained kantakse üle ka õpinguid alustades, välistab see üliõpilase jaoks sisuliselt kogu ülejäänud õpinguperioodiks õiguse tulemusstipendiumi taotlemiseks. Tegemist oli piiranguga, mille reguleerimine määruse tasandil ei ole vajalik. Eelnõuga kehtestatava määruse alusel on kõrgkoolidel endiselt õigus selliseid piiranguid seada, kui nad peavad seda mõistlikuks, kuna tulemusstipendiumi määramise täpsemad tingimused kehtestab kõrgkool. § 6. Doktorandistipendium Eelnõu § 6 lõiked 1-2 – doktorandistipendiumi tingimusi võrreldes kehtiva määrusega ei muudeta. Doktorandistipendiumi eesmärgiks on jätkuvalt toetada ja motiveerida riigile prioriteetsetes valdkondades või doktoriõppe eritoetusskeemide raames täiskoormusega õppivaid doktoriõppe üliõpilasi. Doktorandistipendiumi on võimalik määrata doktorantidele, et motiveerida neid õppima riigile prioriteetsetel õppekavadel, kus on probleem järelkasvu tagamisega või toetada doktorantide vastuvõtmist eritoetusskeemide raames nagu näiteks doktorantuur ülikoolide ja ettevõtete koostöös. Riikliku doktorandistipendiumi maksmist jätkatakse senistel tingimustel. Täpsemad stipendiumi määramise tingimused seatakse kas stipendiumi eraldava ülikooli või HTMi volitatud riigi sihtasutuse poolt lähtudes HTMi ettepanekutest. § 7. Erivajadustega üliõpilaste stipendium Eelnõu § 7 lõiked 1-4 – võrreldes kehtiva määrusega eelnõus erivajadustega üliõpilaste stipendiumi eesmärki, stipendiumi suurust ning üldisi põhimõtteid ei muudeta. Sihtgrupiks on jätkuvalt erivajadustega üliõpilased, kelle füüsiline või psühhosotsiaalne seisund takistab neil õppeprotsessis osalemist. Teatud anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotusest või kõrvalekaldest tingitud takistuste vähendamiseks toetatakse erivajadustega üliõpilasi stipendiumiga. Erivajadustega üliõpilaste stipendiumi taotlemise süsteem põhineb funktsiooni kõrvalekaldele ning mida omakorda diferentseeritakse vastavalt funktsiooni kõrvalekalde astmele (sügav, raske või keskmine puue). Üliõpilasele, kes vastab stipendiumi taotlemise tingimustele, määratakse stipendium 10 kuuks õppeaastas. Stipendiumi maksmist diferentseeritakse vastavalt funktsiooni kõrvalekaldele ja selle raskusastmele. Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi saajate arv on iga-aastaselt suurenenud. Kui 2015/2016. õppeaastal sai stipendiumi 219 erivajadusega üliõpilast, siis 2018/2019. õppeaastal on see number tõusnud 308-ni. § 8. Asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium Eelnõu § 8 lõiked 1-2 – jätkatakse alates 2014/2015. õppeaastast asendushooldusteenusel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi maksmist (varasema nimetusega asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste stipendium). Alates 2018/2019. õppeaastast laiendati stipendiumi saajate ringi ning stipendiumi saamise õigus oli ka eestkostja peres elanud üliõpilastel. Stipendiumi põhimõtteid ning suurust võrreldes senise määrusega eelnõus ei muudeta. 3 § 9. Rakendussätted Eelnõu § 9 lõiked 1-4 – võrreldes kehtiva määrusega on välja jäetud eelnõu § 9 lg 1 viimane lause, mis tõi välja üliõpilaste arvu 2013/2014 õppeaastal, kellele tulemusstipendiumi määrati. Uue tervikteksti sõnastamisel ei ole antud fakt enam asjakohane. Teiste rakendussätete sisu on jäetud võrreldes kehtiva Vabariigi Valitsuse määrusega muutmata, kuna kõrgkoolides on endiselt õppimas üliõpilasi, kellele rakendussätted kohalduvad. 3. Eelnõu terminoloogia Käesoleva eelnõu jõustumisega ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga otseselt seotud Euroopa Liidu õigusakte ei ole. 5. Määruse mõjud Eelnõuga viiakse määrus kooskõlla kõrgharidusseaduses sätestatud muudatustega. Kuna määruse põhimõtteid ei soovita muuta, ei avalda eelnõus sätestatu võrreldes kehtiva määrusega mõju kõrgharidussüsteemile. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Eelnõu jõustumisega otseseid riigieelarvelisi rahalisi kohustusi ei kaasne. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub alates 1. septembrist 2019. a. 8. Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Rahandusministeeriumile eelnõude infosüsteemis (EIS) ning arvamuse avaldamiseks Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, SA-le Archimedes. Sille Uusna õigusosakonna juhataja 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/19-0661 - „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.07.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8df1ba34-2ad9-458f-b506- d6c1497a64eb Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8df1ba34-2ad9-458f-b506- d6c1497a64eb?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel