Kooskõlastamiseks: 2.07.2019 nr 8-2/19/2609
Sotsiaalministeerium
Rahndusministeerium
Arvamuse avaldamiseks:
Eesti Üliõpilaskondade Liit
Rektorite Nõukogu
Rakenduskoolide Rektorite Nõukogu
SA Archimedes
Ministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse
„Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja
kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS)
aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude
infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps
minister
Lisad:
1. eelnõu.pdf;
2. seletuskiri.pdf.
Sander Pelisaar
735 0261
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
02.07.2019
MÄÄRUS
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Eelnõu
Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 15 lõike 4 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala ja stipendiumite liigid
(1) Määrusega kehtestatakse üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ning määramise
üldtingimused ja kord.
(2) Üliõpilaste stipendiumite liigid on järgmised:
1) erialastipendium;
2) tulemusstipendium;
3) doktorandistipendium;
4) erivajadustega üliõpilaste stipendium;
5) asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist
toetav stipendium.
§ 2. Stipendiumite taotlemine
(1) Rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud
bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasel on õigus taotleda käesoleva määruse § 1 lõike 2
punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud stipendiumit, kui ta vastab järgmistele tingimustele:
1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise
või tähtajalise elamisõiguse alusel või ta viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui
välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on
viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks;
2) ta õpib täiskoormusega, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erialastipendiumit, omandades
kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi, või juhul, kui ta taotleb erivajadustega üliõpilaste
stipendiumit;
3) ta õpib õppeasutuses, millele eraldatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi
kaudu kõrgharidustaseme õppeks tegevustoetust, välja arvatud juhul, kui ta taotleb
erivajadustega üliõpilaste või asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste
kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumit;
4) ta ei viibi akadeemilisel puhkusel, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadustega
üliõpilaste stipendiumit;
5) ta vastab muudele õppeasutuse või Haridus- ja Teadusministeeriumiga lepingu sõlminud riigi
sihtasutuse (edaspidi stipendiumi maksja) poolt käesoleva määruse alusel stipendiumi
määramiseks kehtestatud ja eelnevalt avalikustatud tingimustele, mis tehakse teatavaks
stipendiumi maksja veebilehel.
2
(2) Üliõpilane esitab stipendiumi maksjale taotluse erialastipendiumi ja tulemusstipendiumi
saamiseks kaks korda õppeaastas, muude stipendiumite puhul üks kord õppeaastas. Stipendiumi
maksjad kehtestavad taotluste esitamise täpse aja.
(3) Kui rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud
bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilane vastab mitmele käesoleva määruse § 1 lõikes 2
nimetatud stipendiumi taotlemise tingimusele, on tal õigus saada mitut stipendiumit korraga.
(4) Doktorandil on õigus taotleda erivajadustega üliõpilaste stipendiumit, kui ta vastab
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 5 nimetatud tingimusele, ning
doktorandistipendiumit, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5
nimetatud tingimustele. Kui doktorant vastab mõlema stipendiumi taotlemise tingimustele, on
tal õigus saada mõlemat stipendiumit korraga.
(5) Kõiki käesolevas määruses nimetatud stipendiumeid, välja arvatud tulemusstipendium, on
üliõpilasel õigus taotleda alates tema immatrikuleerimise õppeaasta esimesest semestrist.
Tulemusstipendiumit on üliõpilasel õigus taotleda alates tema immatrikuleerimise õppeaasta
teisest semestrist.
§ 3. Stipendiumite määramine ja maksmine
(1) Rakenduskõrgharidusõppes, bakalaureuseõppes, magistriõppes ning bakalaureuse- ja
magistriõppe integreeritud õppes määratakse tulemusstipendiumid ja erialastipendiumid kaks
korda õppeaastas viieks ja muud stipendiumid üks kord õppeaastas kümneks õppekuuks.
Doktorandistipendium määratakse kaheteistkümneks kuuks aastas. Erivajadustega üliõpilaste
stipendium määratakse doktorandile kümneks kuuks õppeaastas.
(2) Stipendiumeid määratakse ja makstakse üliõpilastele stipendiumi maksjate kaudu õppekava
nominaalkestuse jooksul. Taotlus stipendiumi määramise menetlemiseks esitatakse
asjaomastele asutustele, kes kehtestavad stipendiumite määramise ja maksmise täpsemad
tingimused ja korra.
(3) Tulemusstipendiumit maksavad õppeasutused, kellele riik on tegevustoetuse andmisel
eraldanud stipendiumifondi. Erialastipendiumit ja doktorandistipendiumit maksavad
õppeasutused või Haridus- ja Teadusministeeriumiga lepingu sõlminud riigi sihtasutus.
Erivajadustega üliõpilaste stipendiumit ning asendushooldusel viibinud või eestkostja peres
elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumit maksab Haridus- ja
Teadusministeeriumiga lepingu sõlminud riigi sihtasutus.
(4) Stipendiumeid ei maksta üliõpilastele akadeemilisel puhkusel viibimise ajal või
osakoormusega õppides, välja arvatud juhul, kui:
1) üliõpilane omandab kõrgharidust osakoormusega õpetajakoolituse õppekava järgi ning talle
on määratud erialastipendium;
2) tegemist on keskmise, raske või sügava puudega ning õppekava täitva isikuga;
3) tegemist on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostja ning õppekava
täitva isikuga;
4) tegemist on seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega akadeemilisel puhkusel viibiva
ning õppekava täitva isikuga.
(5) Erivajadustega üliõpilaste puhul diferentseeritakse üliõpilase stipendiumi suurus üliõpilase
täidetava õppekava mahu alusel, muudel juhtudel üliõpilase täidetud õppekava mahu alusel.
§ 4. Erialastipendium
3
(1) Erialastipendiumi eesmärk on motiveerida üliõpilasi õppima täiskoormusega riigile
prioriteetsetes valdkondades.
(2) Erialastipendiumi suurus on 160 eurot kuus.
(3) Erialastipendiumi suurus prioriteetsetel informaatika ja infotehnoloogia õppekavadel on
160–300 eurot kuus.
§ 5. Tulemusstipendium
(1) Tulemusstipendiumi eesmärk on toetada ja tunnustada suurepäraseid õpitulemusi
saavutavaid ja õppekava täies mahus täitvaid üliõpilasi.
(2) Tulemusstipendiumi suurus on 100 eurot kuus.
(3) Igal õppeaastal määratakse tulemusstipendium vähemalt samale arvule immatrikuleeritud
üliõpilastele kui eelneval õppeaastal.
(4) Tulemusstipendiumi määramise tingimused kehtestab kõrgkool.
§ 6. Doktorandistipendium
(1) Doktorandistipendiumi eesmärk on toetada ja motiveerida riigile prioriteetsetes
valdkondades või doktoriõpet toetavate meetmete raames täiskoormusega õppivaid
doktoriõppe üliõpilasi.
(2) Doktorandistipendiumi suurus on 440 eurot kuus.
§ 7. Erivajadustega üliõpilaste stipendium
(1) Erivajadustega üliõpilaste stipendiumi eesmärk on toetada erivajadustega üliõpilasi
kõrghariduse omandamisel.
(2) Erivajadustega üliõpilaste stipendiumi suurus on:
1) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega
üliõpilasel 510 eurot kuus;
2) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni
kõrvalekaldega üliõpilasel 148 eurot kuus;
3) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava ning punktides 1 ja 2 nimetamata muu
funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 80 eurot kuus;
4) keskmisele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 325
eurot kuus;
5) keskmisele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega
üliõpilasel 68 eurot kuus;
6) keskmisele puude raskusastmele vastava ning punktides 4 ja 5 nimetamata muu funktsiooni
kõrvalekaldega üliõpilasel 60 eurot kuus.
(3) Akadeemilisel puhkusel viibiva või osakoormusega õppiva õppetöös osaleva erivajadustega
üliõpilase stipendiumi suurus diferentseeritakse üliõpilase täidetava õppekava mahu alusel.
(4) Osakoormusega õppivale üliõpilasele makstakse erivajadustega üliõpilaste stipendiumit
õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul.
4
§ 8. Asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse
omandamist toetav stipendium
(1) Asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist
toetava stipendiumi eesmärk on toetada sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel või
§ 1261 kohaselt asendushooldusel viibinud või perekonnaseaduse § 171 lõike 1 alusel eestkostja
peres elanud täiskoormusega õppivate nende üliõpilaste kõrghariduse omandamist, kes on
immatrikuleeritud hiljemalt kolm aastat pärast keskhariduse omandamist või kes jätkavad
õppimist magistriõppes hiljemalt 12 kuud pärast rakenduskõrgharidusõppe või
bakalaureuseõppe lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus.
(2) Asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist
toetava stipendiumi suurus on 160 eurot kuus.
§ 9. Rakendussätted
(1) Määrust kohaldatakse alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastele
2013/2014. õppeaasta teisest semestrist alates, välja arvatud erialastipendiumi, erivajadustega
üliõpilaste stipendiumi ning asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud
üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi puhul, mida neil on võimalik taotleda
2014/2015. õppeaastast alates.
(2) Enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele kohaldatakse määrust
tulemusstipendiumi puhul alates 2016/2017. õppeaastast kuni õppe nominaalkestuse lõpuni.
(3) Määrust kohaldatakse enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele
doktorandistipendiumi puhul, mida neil on võimalik taotleda 2013/2014. õppeaasta teisest
semestrist alates, ning erialastipendiumi, erivajadustega üliõpilaste stipendiumi ning
asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist
toetava stipendiumi puhul, mida neil on võimalik taotleda 2014/2015. õppeaastast alates.
(4) Käesoleva määruse § 8 tähenduses loetakse asendushooldusel viibinud isikuks ka kuni 31.
detsembrini 2017. a kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse redaktsiooni alusel
asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud isikuid ning pärast 1. jaanuari 2018. a
perekonnas hooldamisel viibinud isikuid, kelle puhul on lapse perekonnas hooldamise
lepinguid jätkatud sotsiaalhoolekande seaduse § 160 lõike 11 alusel.
§ 10. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Indrek Reimand
asekantsler (kõrgharidus, teadus ja
keelepoliitika
kantsleri ülesannetes
Seletuskiri
haridus- ja teadusministri määruse „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused
ning nende määramise üldtingimused ja kord“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Seni kehtiv Vabariigi Valitsuse määrus „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise
üldtingimused“ on vastu võetud 20.12.2013 ning hiljem on selle põhiteksti muudetud. Vastavalt
kõrgharidusseaduse § 15 lõikele 4 kehtestatakse senine Vabariigi Valitsuse tasandi määrus
haridus- ja teadusministri määrusena. Eelnõuga ei kavandata senistes üliõpilaste stipendiumite
liikides, suuruses või määramise üldtingimustes sisulisi muudatusi ning määrus kehtestatakse
eelkõige seetõttu, et määruse andja tasand uue kõrgharidusseadusega muutub.
Eelnõuga määratakse ühtsed õiguslikud alused stipendiumite maksmiseks ning see koondab
ühte õigusakti üliõpilaste toetamiseks mõeldud erinevad stipendiumid (v.a. õppetoetused, mille
maksmist reguleeritakse õppetoetuste ja õppelaenu seadusega). Eelnõuga reguleeritakse
tulemus- ja erialastipendiumi, doktorandistipendiumi, erivajadustega üliõpilaste kõrghariduse
omandamist toetava stipendiumi ning asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud
üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi suurused ja nende määramise
üldtingimused. Eelnõu kehtestatakse 1. septembril 2019. a jõustuva kõrgharidusseaduse § 15
lõike 4 alusel.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM)
kõrghariduse osakonna peaekspert Allan Padar (tel: 735 4070;
[email protected]). Eelnõu
juriidilise ekspertiisi tegi HTM-i õigusosakonna jurist Sander Pelisaar (tel: 7350 261;
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
§ 1. Määruse reguleerimisala ja stipendiumite liigid
Eelnõu § 1 lõiked 1-2 – eelnõuga kehtestatakse riiklike stipendiumite suurused ja määramise
üldtingimused erialastipendiumi, tulemusstipendiumi, doktorandistipendiumi, erivajadustega
üliõpilaste stipendiumi ning asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste
kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi taotlemiseks.
§ 2. Stipendiumite taotlemine
Eelnõu § 2 lõige 1 – Stipendiumi taotlemise tingimused jäävad samaks. Täiskoormusega
õppival ning akadeemilisel puhkusel mitteviibival rakenduskõrgharidusõppe,
bakalaureuseõppe, integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes ja magistriõppe üliõpilasel on
õigus kõigi paragrahvis 1 nimetatud stipendiumitele (v.a. doktorandistipendium). Stipendiumi
saamiseks tuleb õppida õppeasutuses, millele eraldatakse riigieelarvest HTM-i kaudu
tegevustoetust kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks. Jätkuvalt kehtib ka stipendiumite
taotlemise ja määramise üldtingimusena täiskoormuse nõue, välja arvatud kui üliõpilane taotleb
erialastipendiumi, omandades kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi, või kui taotleb
erivajadustega üliõpilaste stipendiumit. Stipendiumi ei ole õigus saada ka akadeemilisel
puhkusel olles, välja arvatud juhul, kui õppur taotleb erivajadustega üliõpilaste stipendiumit.
1
Eelnõu § 2 lõiked 2-5 – eelnõuga ei muudeta seni kehtivaid tingimusi stipendiumite
taotlemisel. Endiselt tuleb eriala- ja tulemusstipendiumi saamiseks esitada üliõpilasel taotlus
kaks korda õppeaastas ning muude stipendiumide puhul üks kord. Üliõpilased, kes vastavad
mitmele erineva stipendiumi taotlemise tingimusele, on õigus saada mitut stipendiumi korraga.
Samuti on jätkuvalt üliõpilasel õigus taotleda kõiki määruses nimetatud stipendiume alates
üliõpilase immatrikuleerimise õppeaasta esimesest semestrist, välja arvatud
tulemusstipendiumi, mida määratakse vastavalt õppetöö tulemsutele alates esimese õppeaasta
teisest semestrist.
§ 3. Stipendiumite määramine ja maksmine
Eelnõu § 3 lõiked 1-2 – eelnõuga ei kavandata senistes üliõpilaste stipendiumite liikides,
suuruses või määramise üldtingimustes sisulisi muudatusi. Tulemusstipendiumi ja
erialastipendiumi määratakse jätkuvalt kaks korda õppeaastas viieks kuuks ning muid
stipendiume (v.a. doktorandistipendium) üks kord õppeaastas kümneks kuuks ning taotlus tuleb
esitada stipendiumi väljastavale asutusele. Doktorandistipendium määratakse doktorandile
kaheteistkümneks kuuks aastas ning erivajadustega üliõpilaste stipendium doktorandile
kümneks kuuks.
Eelnõu § 3 lõiked 3-5 – võrreldes kehtiva määrusega ei maksta jätkuvalt stipendiume
üliõpilastele akadeemilisel puhkusel viibimise ajal või osakoormusega õppides. Erandiks on
kui üliõpilane omandab osakoormusega kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi ning talle
on määratud erialastipendium. Samuti erivajadusega üliõpilased, kellel säilib stipendiumite
saamise õigus ka akadeemilisel puhkusel viibides või osakoormusega õppides, kuid
erivajadustega üliõpilase stipendiumi suurus diferentseeritakse sel juhul üliõpilase täidetava
õppekava mahu alusel. Eelnõu on täiendatud lõikega 5, mis sätestab põhimõtte, et
erivajadustega üliõpilaste puhul diferentseeritakse üliõpilase stipendiumi suurus üliõpilase
täidetava õppekava mahu alusel, muudel juhtudel üliõpilase täidetud õppekava mahu alusel.
§ 4. Erialastipendium
Eelnõu § 4 lõiked 1-3 – eelnõuga jätkatakse riigile prioriteetsetes valdkondades täiskoormusel
õppivatele üliõpilastele erialastipendiumi maksmist. Erialastipendium aitab kaasa riigile
olulistes valdkondades kõrgelt haritud spetsialistide ettevalmistamisele, mis annab omakorda
tõuke riigile oluliste valdkondade arengule. Peamised valdkonnad, millele määratakse
erialastipendium on õpetajakoolitus ning informaatika ja infotehnoloogia. Eelnõuga ei muudeta
senist erialastipendiumite määramise ja maksmise põhimõtet.
§ 5. Tulemusstipendium
Eelnõu § 5 lõiked 1-4 – võrreldes kehtiva määrusega ei muudeta tulemusstipendiumi tingimusi
ega põhimõtteid. Stipendiumi määramisel võetakse eelkõige arvesse üliõpilase õpitulemused
(paremusjärjestus õppekaval), samuti võib arvestata ka aktiivset ning silmapaistvat osalemist
üliõpilas- ja muudes ühiskonnaelu tegevustes. Stipendiumi määramine ei ole sõltuv üliõpilase
sotsiaalmajanduslikust olukorrast.
Endiselt on tulemusstipendiumi määramise tingimused eelnõuga fikseerimata ning see ülesanne
on jäetud kõrgkoolile, kuna õppeasutustes võib õpitulemuste hindamine olla erinev. Võrreldes
kehtiva määrusega ei ole uues määruses enam piirangut, mis välistaks õppekava täidetud mahu
hulka arvestamast varasemate õpingute ja töökogemusega täidetud õppekava mahtu.
2
Muudatuse tingis asjaolu, et kuna varasemate õpingute ja töökogemusega arvestatud ained
kantakse üle ka õpinguid alustades, välistab see üliõpilase jaoks sisuliselt kogu ülejäänud
õpinguperioodiks õiguse tulemusstipendiumi taotlemiseks. Tegemist oli piiranguga, mille
reguleerimine määruse tasandil ei ole vajalik. Eelnõuga kehtestatava määruse alusel on
kõrgkoolidel endiselt õigus selliseid piiranguid seada, kui nad peavad seda mõistlikuks, kuna
tulemusstipendiumi määramise täpsemad tingimused kehtestab kõrgkool.
§ 6. Doktorandistipendium
Eelnõu § 6 lõiked 1-2 – doktorandistipendiumi tingimusi võrreldes kehtiva määrusega ei
muudeta. Doktorandistipendiumi eesmärgiks on jätkuvalt toetada ja motiveerida riigile
prioriteetsetes valdkondades või doktoriõppe eritoetusskeemide raames täiskoormusega
õppivaid doktoriõppe üliõpilasi. Doktorandistipendiumi on võimalik määrata doktorantidele, et
motiveerida neid õppima riigile prioriteetsetel õppekavadel, kus on probleem järelkasvu
tagamisega või toetada doktorantide vastuvõtmist eritoetusskeemide raames nagu näiteks
doktorantuur ülikoolide ja ettevõtete koostöös. Riikliku doktorandistipendiumi maksmist
jätkatakse senistel tingimustel.
Täpsemad stipendiumi määramise tingimused seatakse kas stipendiumi eraldava ülikooli või
HTMi volitatud riigi sihtasutuse poolt lähtudes HTMi ettepanekutest.
§ 7. Erivajadustega üliõpilaste stipendium
Eelnõu § 7 lõiked 1-4 – võrreldes kehtiva määrusega eelnõus erivajadustega üliõpilaste
stipendiumi eesmärki, stipendiumi suurust ning üldisi põhimõtteid ei muudeta. Sihtgrupiks on
jätkuvalt erivajadustega üliõpilased, kelle füüsiline või psühhosotsiaalne seisund takistab neil
õppeprotsessis osalemist. Teatud anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või
funktsiooni kaotusest või kõrvalekaldest tingitud takistuste vähendamiseks toetatakse
erivajadustega üliõpilasi stipendiumiga.
Erivajadustega üliõpilaste stipendiumi taotlemise süsteem põhineb funktsiooni kõrvalekaldele
ning mida omakorda diferentseeritakse vastavalt funktsiooni kõrvalekalde astmele (sügav,
raske või keskmine puue). Üliõpilasele, kes vastab stipendiumi taotlemise tingimustele,
määratakse stipendium 10 kuuks õppeaastas. Stipendiumi maksmist diferentseeritakse vastavalt
funktsiooni kõrvalekaldele ja selle raskusastmele.
Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi saajate arv on iga-aastaselt suurenenud. Kui 2015/2016.
õppeaastal sai stipendiumi 219 erivajadusega üliõpilast, siis 2018/2019. õppeaastal on see
number tõusnud 308-ni.
§ 8. Asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse
omandamist toetav stipendium
Eelnõu § 8 lõiked 1-2 – jätkatakse alates 2014/2015. õppeaastast asendushooldusteenusel
viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi maksmist (varasema
nimetusega asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste stipendium).
Alates 2018/2019. õppeaastast laiendati stipendiumi saajate ringi ning stipendiumi saamise
õigus oli ka eestkostja peres elanud üliõpilastel. Stipendiumi põhimõtteid ning suurust võrreldes
senise määrusega eelnõus ei muudeta.
3
§ 9. Rakendussätted
Eelnõu § 9 lõiked 1-4 – võrreldes kehtiva määrusega on välja jäetud eelnõu § 9 lg 1 viimane
lause, mis tõi välja üliõpilaste arvu 2013/2014 õppeaastal, kellele tulemusstipendiumi määrati.
Uue tervikteksti sõnastamisel ei ole antud fakt enam asjakohane. Teiste rakendussätete sisu on
jäetud võrreldes kehtiva Vabariigi Valitsuse määrusega muutmata, kuna kõrgkoolides on
endiselt õppimas üliõpilasi, kellele rakendussätted kohalduvad.
3. Eelnõu terminoloogia
Käesoleva eelnõu jõustumisega ei võeta kasutusele uusi termineid.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga otseselt seotud Euroopa Liidu õigusakte ei ole.
5. Määruse mõjud
Eelnõuga viiakse määrus kooskõlla kõrgharidusseaduses sätestatud muudatustega. Kuna
määruse põhimõtteid ei soovita muuta, ei avalda eelnõus sätestatu võrreldes kehtiva määrusega
mõju kõrgharidussüsteemile.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Eelnõu jõustumisega otseseid riigieelarvelisi rahalisi kohustusi ei kaasne.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub alates 1. septembrist 2019. a.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja
Rahandusministeeriumile eelnõude infosüsteemis (EIS) ning arvamuse avaldamiseks Eesti
Üliõpilaskondade Liidule, Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule,
SA-le Archimedes.
Sille Uusna
õigusosakonna juhataja
4
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/19-0661 - „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid,
suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 16.07.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8df1ba34-2ad9-458f-b506-
d6c1497a64eb
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8df1ba34-2ad9-458f-b506-
d6c1497a64eb?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main